Tapa Vallavolikogu
[email protected]
Meie 18.04.2022 nr 20-1/2577
Pikk 15
45106, Tapa, Lääne-Viru maakond
Tähelepanu juhtimine
Lugupeetud Tapa Vallavolikogu esindaja
Justiitsministeeriumile esitati taotlus järelevalve teostamiseks Tapa Vallavolikogu 31.03.2022
istungi menetluse ja istungil vastuvõetud õigusaktide õiguspärasuse suhtes. Taotluse esitajad on
seisukohal, et istungi läbiviimisel rikuti oluliselt menetlusnorme ja seetõttu on vastuvõetud
otsustused tühised. Taotluse kohaselt jättis Tapa Vallavolikogu istungi päevakorra kinnitamata,
mistõttu oleks istung pidanud lõppema pärast päevakorra eelnõu kinnitamata jätmist. Istungil
võeti muuhulgas vastu otsus nr 35 „Revisjonikomisjoni tööplaani kinnitamine“ ja määrus nr 6
„Tapa valla 2022. aasta eelarve kinnitamine“.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõikele 1 teostab Justiitsministeerium
haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Järelevalve
eesmärgiks on tuvastada, kas haldusakt on õiguspärane ega riku avalikku huvi.
Avalik huvi on ülekaalukas huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, hõlmates
laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi. Avalikuks huviks laiemalt on ka kogukonna ootus
kohaliku omavalitsuse otsuste õiguspärasusele. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on
sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54. Nimelt, haldusakt on õiguspärane, kui ta on
antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
Selgitame, et Justiitsministeeriumi pädevuses ei ole kontrollida kohaliku omavalitsuse eelarve
ega revisjonikomisjoni tööplaani kinnitamise õiguspärasust. Justiitsministeeriumi järelevalve
hõlmab üksnes haldusakte, millel on avalik-õiguslik ja regulatiivne iseloom ning mis omavad
välismõju. Haldusakt HMS § 51 tähenduses on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel
avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste
tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu
õigusakt. Haldusakti kohustuslikud elemendid on: avalik-õiguslik iseloom (suhte tekkimise alusel
avalik-õiguslik, mitte eraõiguslik norm), regulatiivne iseloom (õiguslikult siduv korraldus või
tahteavaldus, loomaks, muutmaks või tühistamaks õigusi ja/või kohustusi) ja väline mõju (teiseks
osapooleks on isik väljastpoolt haldusorganit). Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lõike 1
tähenduses on haldusakt ka üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Halduse siseaktid ei oma
reeglina aga otsest välismõju. Justiitsministeeriumi hinnangul puudub kohaliku omavalitsuse
eelarvel ning revisjonikomisjoni tööplaanil regulatiivsus. Nendega ei looda, muudeta ega tühistata
õigusi ja kohustusi haldusvälistele isikutele. Seetõttu ei saa Justiitsministeerium nende suhtes
VVS § 753 lõike 1 alusel haldusjärelevalvet teostada.
Olles tutvunud Tapa Vallavolikogu 31.03.2022 istungi videosalvestise ja protokolliga, peame
sellegipoolest vajalikuks Teie tähelepanu juhtida järgnevale.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
1. Menetlusreeglite rikkumisest ja rikkumise tagajärgedest.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 44 lõike 1 kolmanda lause kohaselt
kehtestab volikogu töökorra volikogu ise. KOKS § 44 lõike 5 kohaselt arutab volikogu istungil
istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Tapa
Vallavolikogu on oma töökorra kehtestanud 28.03.2018 määrusega nr 12 „Tapa valla
põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).
Põhimääruse § 25 lõike 1 kohaselt kinnitatakse volikogu istungi päevakord volikogu
poolthäälteenamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule. Paragrahvi
25 lõike 2 kohaselt otsustab päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise volikogu
poolthäälteenamusega. Põhimääruse § 29 lõike 1 kohaselt arutatakse istungil kinnitatud
päevakorras märgitud küsimusi.
Seaduse ja põhimäärusega on reguleeritud küsimuste ring, mida arutatakse istungil enne
päevakorrapunktide arutelude juurde asumist või päevakorraväliselt. KOKS § 46 lõike 11 teise
lause kohaselt algatatakse umbusaldus enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist.
Põhimääruse § 25 lõike 5 kohaselt käsitletakse istungil päevakorraväliselt: 1) volikogu liikmete
poolt eelnõude, vallavalitsusele ja vallavalitsuse liikmetele esitatavate kirjalike küsimuste
üleandmist, nende avaldusi ja teateid enne päevakorra kinnitamist vaba sõnavõtuna;
2) vallavanema informatsioone ja avaldusi; 3) istungi kodukorda puudutavaid ning
päevakorraküsimuste arutamise järjekorra muutmise ettepanekuid; 4) protseduurilisi küsimusi ja
proteste protseduurireeglite rikkumise kohta. Lisaks võib põhimääruse § 26 kohaselt enne istungi
päevakorra kinnitamist toimuda vaba sõnavõtt, kuid vaba sõnavõtu järel arutelu ei avata.
31.03.2022 istungi päevakorras olnud eelnõusid põhimääruse kohaselt seega päevakorraväliselt
istungil käsitleda ei saa.
Volikogu esimees pani volikogu istungi päevakorra eelnõu kinnitamise hääletamisele. Päevakorra
kinnitamise poolt hääletas 9 volikogu liiget ja vastu 10 volikogu liiget. Ükski volikogu liige ei jäänud
erapooletuks. Seega ei kinnitanud volikogu istungi päevakorda. Päevakorra kinnitamata jätmine
vastab sisult kõigi päevakorra eelnõus märgitud küsimuste päevakorrast väljajätmisele vastavalt
põhimääruse § 25 lõikele 2.
Pärast istungi vaheaega tegi volikogu esimees ettepaneku päevakord uuesti hääletusele panna
ja pani seejärel päevakorra eelnõu kinnitamise hääletamisele. Päevakorra kinnitamise poolt
hääletas 11 volikogu liiget. Ükski volikogu liige ei hääletanud päevakorra kinnitamise vastu ega
jäänud erapooletuks. Päevakorra kinnitamata jätmise õigusliku tähenduse välja selgitamiseks
välja kuulutatud vaheaja jooksul oli 10 volikogu liiget istungilt lahkunud, olles eelnevalt taotlenud
volikogu esimehelt istungi lõpetamist.
Põhimäärus näeb ette ainult piiratud võimalused kordushääletuse korraldamiseks. Põhimääruse
§ 30 lõike 7 esimese lause kohaselt korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu
kordushääletus juhul, kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt. (Lisaks
on põhimääruse § 31 lõike 8 kohaselt võimalik kordushääletust korraldada isikuvalimistel.)
Põhimäärus ei näe ette, et muudel juhtudel oleks lubatud kordushääletust korraldada. Päevakorra
kinnitamise esimesel hääletamisel ei jagunenud hääletamise tulemusel poolt- (9) ja vastuhääled
(10) võrdselt. Seega ei olnud kordushääletuse korraldamine põhimääruse kohaselt lubatud.
Istungi videosalvestisest ja protokollist nähtuvalt korraldas volikogu esimees kordushääletuse
eelkõige selleks, et arutada 31.03.2022 istungil päevakorra eelnõus olnud määruse „Tapa valla
2022. aasta eelarve kinnitamine" eelnõu ning vältida sellega volikogu tegutsemisvõimetuks
muutumist. KOKS § 52 lõike 1 punkti 1 kohaselt on volikogu tegutsemisvõimetu, kui ta ei ole vastu
võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates. KOKS § 52
lõike 2 esimene lause sätestab, et kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema
liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed
KOKS §-s 20 sätestatud korras.
Nagu eelnevalt öeldud, kehtestab KOKS § 44 lõike 1 kolmanda lause kohaselt volikogu töökorra
volikogu. Seadus seega volikogu istungi päevakorra kinnitamisega seonduvat detailselt ei
reguleeri. Sellise regulatsiooniga on seadusandja jätnud üldjuhul vallavolikogu enese otsustada
selle, kuidas istungi päevakorda koostada ja kinnitada. Tapa Vallavolikogu ei ole põhimääruses
kasutanud seadusega võimaldatud paindlikumaid regulatsioone. Põhimääruses sätestatud
õiguslikust regulatsioonist ei saa aga järeldada, et volikogu osutub alati tegutsemisvõimetuks, kui
istungi päevakorra kinnitamisel põhimäärusest tulenevaid menetlusreegleid rikutakse.
Riigikohus on 27.06.2001 otsuses asjas 3-3-1-35-01 sarnase juhtumi kohta selgitanud järgnevat:
„KOKS § 52 lg. 1 p. 1 seostab volikogu tegutsemisvõimetuse mitte sellega, kes juhatab istungit,
vaid sellega, et eelarve on ettenähtud ajaks jäänud vastu võtmata. Volikogu istungi juhatamine
on protseduuriline küsimus. See, kas volikogu on või pole tegutsemisvõimetu, ei saa sõltuda
sellest, kes juhatab volikogu istungit, kui juhataja on valitud demokraatlikult. Rahva poolt valitud
esindusorgani liikmete mandaat ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest ega
esindusorgani poolt sätestatud ebatäielikust õiguslikust regulatsioonist. Vastupidine järeldus
oleks vastuolus Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 3 sätestatud passiivse
valimisõigusega. Volikogu liikmete passiivse valimisõiguse kaitse huvides tuleb tunnustada
volikogu õigust valida uus istungi juhataja ja jätkata istungit eelarve menetlemiseks ka pärast
seda, kui valla põhimääruse järgi istungit juhatama pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja
lahkunud istungilt.“. Kokkuvõttes oli Riigikohus viidatud lahendis seisukohal, et kuna volikogu
võttis – menetluslikele rikkumistele vaatamata – vastu valla eelarve, siis ei muutunud
vallavolikogu tegutsemisvõimetuks. Selline seisukoht on paremini kooskõlas eesmärgiga, et
kohaliku omavalitsuse üksust puudutavad kõige olulisemad küsimused otsustaks demokraatlike
valimiste kaudu kohalike elanike poolt legitimeeritud volikogu (vastavuses valijatelt saadud
mandaadiga).
Volikogu huvi vältida volikogu tegutsemisvõimetuks osutumist ja sellest tulenevat kõigi volikogu
liikmete volituste ennetähtaegset lõppemist lähtub volikogu liikmete passiivse valimisõiguse
kaitse põhimõttest kui volikogu liikme põhiõigusest. Eelnevalt viidatud lahendis on Riigikohus
viidatud põhiõigust pidanud õiguslikult olulisemaks kui volikogu enda kehtestatud volikogu istungi
läbiviimise protseduurilise nõuete täpset rakendamist. Menetlus- ja vorminõuete rikkumise
tagajärgi reguleeriv HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes
põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele,
kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Justiitsministeeriumi hinnangul
on otstarbekas viidatud põhimõtet rakendada ka haldusorgani välist mõju mitteomavatele
otsustustele.
Märgime, et kuna Tapa valla valimiskomisjon pöördus seoses Tapa Vallavolikogu 31.03.2022
istungi menetluse ja sellel vastuvõetud õigusaktide õiguspärasuse küsimusega
Rahandusministeeriumi poole, saadame kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga koopia
käesolevast kirjast ka Tapa valla valimiskomisjonile.
2. Volikogu usaldusväärsusest.
Seoses menetlusreeglite järgimisega soovime märkida veel järgmist. Justiitsministeerium rõhutas
hiljuti 06.01.2022 kirjas nr 20-1/7432 Tapa Vallavolikogule, et õiguskuulekus ja õiguspärane
käitumine on olulised volikogu kui avaliku võimu tegevuse aluspõhimõtetena. Avaliku võimu
teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametiasutuse vastu ning ametiasutuse oskuslikku ja
läbipaistvat tegutsemist. Ühiskonna usaldus volikogu vastu sõltub volikogu seaduspärasest ja
eetilisest käitumisest ning kompetentsest tegutsemisest avalikes huvides. Volikogu peab olema
ühiskonnale eeskujuks seaduste ja ka enda poolt kehtestatud õigusaktide järgimisel.
Justiitsministeerium märkis viidatud kirjas, et Tapa Vallavolikogul on enesekorraldusõiguse alusel
võimalik iseseisvalt jõuda otsustuseni, kuidas edaspidi tagada oma tegevuse õiguspärasus.
Avaldasime lootust, et Tapa Vallavolikogu pöörab sellele kohast tähelepanu.
Justiitsministeeriumile nüüd esitatud taotluse valguses peame vajalikuks viidatud seisukohta
korrata. Avaldame ka lootust, et Tapa Vallavolikogu korraldab oma tegevust edaspidi viisil, mis ei
tingi vajadust volikogu tegevuse tulemusel vastu võetud haldusaktide õiguspärasuse üle
haldusjärelevalvet teostada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Glen Roosaar
Nõunik
Lisaadressaadid:
Tapa valla valimiskomisjon
Ene Augasmägi
Rahandusministeerium
Glen Roosaar 620 8258
[email protected]