dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Rahandusministeerium · 18. aprill 2022
Viit
14-1/3420-1
Registreeritud
18. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2022
Vastutaja
Kaia Sarnet (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond)

Failid

  • 📎20-12577 18.04.2022 Väljaminev kiri.bdoc348 KB

Sisu (failidest)

Tapa Vallavolikogu [email protected] Meie 18.04.2022 nr 20-1/2577 Pikk 15 45106, Tapa, Lääne-Viru maakond Tähelepanu juhtimine Lugupeetud Tapa Vallavolikogu esindaja Justiitsministeeriumile esitati taotlus järelevalve teostamiseks Tapa Vallavolikogu 31.03.2022 istungi menetluse ja istungil vastuvõetud õigusaktide õiguspärasuse suhtes. Taotluse esitajad on seisukohal, et istungi läbiviimisel rikuti oluliselt menetlusnorme ja seetõttu on vastuvõetud otsustused tühised. Taotluse kohaselt jättis Tapa Vallavolikogu istungi päevakorra kinnitamata, mistõttu oleks istung pidanud lõppema pärast päevakorra eelnõu kinnitamata jätmist. Istungil võeti muuhulgas vastu otsus nr 35 „Revisjonikomisjoni tööplaani kinnitamine“ ja määrus nr 6 „Tapa valla 2022. aasta eelarve kinnitamine“. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõikele 1 teostab Justiitsministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Järelevalve eesmärgiks on tuvastada, kas haldusakt on õiguspärane ega riku avalikku huvi. Avalik huvi on ülekaalukas huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, hõlmates laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi. Avalikuks huviks laiemalt on ka kogukonna ootus kohaliku omavalitsuse otsuste õiguspärasusele. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54. Nimelt, haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Selgitame, et Justiitsministeeriumi pädevuses ei ole kontrollida kohaliku omavalitsuse eelarve ega revisjonikomisjoni tööplaani kinnitamise õiguspärasust. Justiitsministeeriumi järelevalve hõlmab üksnes haldusakte, millel on avalik-õiguslik ja regulatiivne iseloom ning mis omavad välismõju. Haldusakt HMS § 51 tähenduses on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusakti kohustuslikud elemendid on: avalik-õiguslik iseloom (suhte tekkimise alusel avalik-õiguslik, mitte eraõiguslik norm), regulatiivne iseloom (õiguslikult siduv korraldus või tahteavaldus, loomaks, muutmaks või tühistamaks õigusi ja/või kohustusi) ja väline mõju (teiseks osapooleks on isik väljastpoolt haldusorganit). Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lõike 1 tähenduses on haldusakt ka üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Halduse siseaktid ei oma reeglina aga otsest välismõju. Justiitsministeeriumi hinnangul puudub kohaliku omavalitsuse eelarvel ning revisjonikomisjoni tööplaanil regulatiivsus. Nendega ei looda, muudeta ega tühistata õigusi ja kohustusi haldusvälistele isikutele. Seetõttu ei saa Justiitsministeerium nende suhtes VVS § 753 lõike 1 alusel haldusjärelevalvet teostada. Olles tutvunud Tapa Vallavolikogu 31.03.2022 istungi videosalvestise ja protokolliga, peame sellegipoolest vajalikuks Teie tähelepanu juhtida järgnevale. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 1. Menetlusreeglite rikkumisest ja rikkumise tagajärgedest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 44 lõike 1 kolmanda lause kohaselt kehtestab volikogu töökorra volikogu ise. KOKS § 44 lõike 5 kohaselt arutab volikogu istungil istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Tapa Vallavolikogu on oma töökorra kehtestanud 28.03.2018 määrusega nr 12 „Tapa valla põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Põhimääruse § 25 lõike 1 kohaselt kinnitatakse volikogu istungi päevakord volikogu poolthäälteenamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule. Paragrahvi 25 lõike 2 kohaselt otsustab päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise volikogu poolthäälteenamusega. Põhimääruse § 29 lõike 1 kohaselt arutatakse istungil kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi. Seaduse ja põhimäärusega on reguleeritud küsimuste ring, mida arutatakse istungil enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist või päevakorraväliselt. KOKS § 46 lõike 11 teise lause kohaselt algatatakse umbusaldus enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Põhimääruse § 25 lõike 5 kohaselt käsitletakse istungil päevakorraväliselt: 1) volikogu liikmete poolt eelnõude, vallavalitsusele ja vallavalitsuse liikmetele esitatavate kirjalike küsimuste üleandmist, nende avaldusi ja teateid enne päevakorra kinnitamist vaba sõnavõtuna; 2) vallavanema informatsioone ja avaldusi; 3) istungi kodukorda puudutavaid ning päevakorraküsimuste arutamise järjekorra muutmise ettepanekuid; 4) protseduurilisi küsimusi ja proteste protseduurireeglite rikkumise kohta. Lisaks võib põhimääruse § 26 kohaselt enne istungi päevakorra kinnitamist toimuda vaba sõnavõtt, kuid vaba sõnavõtu järel arutelu ei avata. 31.03.2022 istungi päevakorras olnud eelnõusid põhimääruse kohaselt seega päevakorraväliselt istungil käsitleda ei saa. Volikogu esimees pani volikogu istungi päevakorra eelnõu kinnitamise hääletamisele. Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 9 volikogu liiget ja vastu 10 volikogu liiget. Ükski volikogu liige ei jäänud erapooletuks. Seega ei kinnitanud volikogu istungi päevakorda. Päevakorra kinnitamata jätmine vastab sisult kõigi päevakorra eelnõus märgitud küsimuste päevakorrast väljajätmisele vastavalt põhimääruse § 25 lõikele 2. Pärast istungi vaheaega tegi volikogu esimees ettepaneku päevakord uuesti hääletusele panna ja pani seejärel päevakorra eelnõu kinnitamise hääletamisele. Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 11 volikogu liiget. Ükski volikogu liige ei hääletanud päevakorra kinnitamise vastu ega jäänud erapooletuks. Päevakorra kinnitamata jätmise õigusliku tähenduse välja selgitamiseks välja kuulutatud vaheaja jooksul oli 10 volikogu liiget istungilt lahkunud, olles eelnevalt taotlenud volikogu esimehelt istungi lõpetamist. Põhimäärus näeb ette ainult piiratud võimalused kordushääletuse korraldamiseks. Põhimääruse § 30 lõike 7 esimese lause kohaselt korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus juhul, kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt. (Lisaks on põhimääruse § 31 lõike 8 kohaselt võimalik kordushääletust korraldada isikuvalimistel.) Põhimäärus ei näe ette, et muudel juhtudel oleks lubatud kordushääletust korraldada. Päevakorra kinnitamise esimesel hääletamisel ei jagunenud hääletamise tulemusel poolt- (9) ja vastuhääled (10) võrdselt. Seega ei olnud kordushääletuse korraldamine põhimääruse kohaselt lubatud. Istungi videosalvestisest ja protokollist nähtuvalt korraldas volikogu esimees kordushääletuse eelkõige selleks, et arutada 31.03.2022 istungil päevakorra eelnõus olnud määruse „Tapa valla 2022. aasta eelarve kinnitamine" eelnõu ning vältida sellega volikogu tegutsemisvõimetuks muutumist. KOKS § 52 lõike 1 punkti 1 kohaselt on volikogu tegutsemisvõimetu, kui ta ei ole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates. KOKS § 52 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed KOKS §-s 20 sätestatud korras. Nagu eelnevalt öeldud, kehtestab KOKS § 44 lõike 1 kolmanda lause kohaselt volikogu töökorra volikogu. Seadus seega volikogu istungi päevakorra kinnitamisega seonduvat detailselt ei reguleeri. Sellise regulatsiooniga on seadusandja jätnud üldjuhul vallavolikogu enese otsustada selle, kuidas istungi päevakorda koostada ja kinnitada. Tapa Vallavolikogu ei ole põhimääruses kasutanud seadusega võimaldatud paindlikumaid regulatsioone. Põhimääruses sätestatud õiguslikust regulatsioonist ei saa aga järeldada, et volikogu osutub alati tegutsemisvõimetuks, kui istungi päevakorra kinnitamisel põhimäärusest tulenevaid menetlusreegleid rikutakse. Riigikohus on 27.06.2001 otsuses asjas 3-3-1-35-01 sarnase juhtumi kohta selgitanud järgnevat: „KOKS § 52 lg. 1 p. 1 seostab volikogu tegutsemisvõimetuse mitte sellega, kes juhatab istungit, vaid sellega, et eelarve on ettenähtud ajaks jäänud vastu võtmata. Volikogu istungi juhatamine on protseduuriline küsimus. See, kas volikogu on või pole tegutsemisvõimetu, ei saa sõltuda sellest, kes juhatab volikogu istungit, kui juhataja on valitud demokraatlikult. Rahva poolt valitud esindusorgani liikmete mandaat ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest ega esindusorgani poolt sätestatud ebatäielikust õiguslikust regulatsioonist. Vastupidine järeldus oleks vastuolus Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 3 sätestatud passiivse valimisõigusega. Volikogu liikmete passiivse valimisõiguse kaitse huvides tuleb tunnustada volikogu õigust valida uus istungi juhataja ja jätkata istungit eelarve menetlemiseks ka pärast seda, kui valla põhimääruse järgi istungit juhatama pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.“. Kokkuvõttes oli Riigikohus viidatud lahendis seisukohal, et kuna volikogu võttis – menetluslikele rikkumistele vaatamata – vastu valla eelarve, siis ei muutunud vallavolikogu tegutsemisvõimetuks. Selline seisukoht on paremini kooskõlas eesmärgiga, et kohaliku omavalitsuse üksust puudutavad kõige olulisemad küsimused otsustaks demokraatlike valimiste kaudu kohalike elanike poolt legitimeeritud volikogu (vastavuses valijatelt saadud mandaadiga). Volikogu huvi vältida volikogu tegutsemisvõimetuks osutumist ja sellest tulenevat kõigi volikogu liikmete volituste ennetähtaegset lõppemist lähtub volikogu liikmete passiivse valimisõiguse kaitse põhimõttest kui volikogu liikme põhiõigusest. Eelnevalt viidatud lahendis on Riigikohus viidatud põhiõigust pidanud õiguslikult olulisemaks kui volikogu enda kehtestatud volikogu istungi läbiviimise protseduurilise nõuete täpset rakendamist. Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärgi reguleeriv HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Justiitsministeeriumi hinnangul on otstarbekas viidatud põhimõtet rakendada ka haldusorgani välist mõju mitteomavatele otsustustele. Märgime, et kuna Tapa valla valimiskomisjon pöördus seoses Tapa Vallavolikogu 31.03.2022 istungi menetluse ja sellel vastuvõetud õigusaktide õiguspärasuse küsimusega Rahandusministeeriumi poole, saadame kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga koopia käesolevast kirjast ka Tapa valla valimiskomisjonile. 2. Volikogu usaldusväärsusest. Seoses menetlusreeglite järgimisega soovime märkida veel järgmist. Justiitsministeerium rõhutas hiljuti 06.01.2022 kirjas nr 20-1/7432 Tapa Vallavolikogule, et õiguskuulekus ja õiguspärane käitumine on olulised volikogu kui avaliku võimu tegevuse aluspõhimõtetena. Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametiasutuse vastu ning ametiasutuse oskuslikku ja läbipaistvat tegutsemist. Ühiskonna usaldus volikogu vastu sõltub volikogu seaduspärasest ja eetilisest käitumisest ning kompetentsest tegutsemisest avalikes huvides. Volikogu peab olema ühiskonnale eeskujuks seaduste ja ka enda poolt kehtestatud õigusaktide järgimisel. Justiitsministeerium märkis viidatud kirjas, et Tapa Vallavolikogul on enesekorraldusõiguse alusel võimalik iseseisvalt jõuda otsustuseni, kuidas edaspidi tagada oma tegevuse õiguspärasus. Avaldasime lootust, et Tapa Vallavolikogu pöörab sellele kohast tähelepanu. Justiitsministeeriumile nüüd esitatud taotluse valguses peame vajalikuks viidatud seisukohta korrata. Avaldame ka lootust, et Tapa Vallavolikogu korraldab oma tegevust edaspidi viisil, mis ei tingi vajadust volikogu tegevuse tulemusel vastu võetud haldusaktide õiguspärasuse üle haldusjärelevalvet teostada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Glen Roosaar Nõunik Lisaadressaadid: Tapa valla valimiskomisjon Ene Augasmägi Rahandusministeerium Glen Roosaar 620 8258 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel