dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 18. aprill 2022
Viit
15-3/3409-1
Registreeritud
18. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus, Kristjan Aller, Eha-Mai Karu, Gaida Kabral, Pille Barnabas
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))

Failid

  • 📎15-33409-1 18.04.2022 Väljaminev kiri.asice597 KB

Sisu (failidest)

Rapla linnas Mahlamäe 10 detailplaneeringu ärakuulamise P R O T O K O L L 21. märts 2022 , Rapla riigimajas Arutelu algas kell 15.00 Arutelu lõppes kell 16.55 Juhatas: Kalev Kaljuste Rahandusministeeriumi Regionaalhalduse osakond Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond) Protokollis: Piret Kivi Rahandusministeeriumi R egionaalhalduse osakonna Pärnu talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist Ärakuulamisel osalesid: Rapla valla arhitekt Cerly-Marko Järvela, arendaja Kristjan Aller, Rahandus ministeerium i R egionaalhalduse osakonna Lääne talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist Aire Müürsepp, Rahandus ministeeriumi R egionaalhalduse osakonna planeeringute järelevalve nõunik Tiiu Pärn. Ärakuulamisele k utsutud: Detailplaneeringu avalikul väljapanekul 20.09.2021 vastuväite esitanud Eha-Mai Karu, 26.09.2021 ; vastuväite esitanud Gaida Kabral, 28.09.2021 ; vastuväite esitanud Pille Barnabas ärakuulamisele ei ilmunud. Rapla Vallavalitsuse esindaja ja Mahlamäe 10 detailplaneeringu arendaja ärakuulamine viidi läbi lähtuvalt planeerimisseaduse § 138 lõikest 1. Cerly-Marko Järvela tutvustas M ahlamäe 10 detailplaneeringut ja selle menetluse käiku. Rapla Vallavalitsus andis kirjaliku vastuse 1 8 . 10 .2021 ja korraldas avaliku väljapaneku järgse avaliku arutelu 1 0 . 11 .2021. Detailplaneeringu tutvustamise käigus arutasid kohalolijad detailplaneeringu joonise ja sisu üle ning jõu dsid ühistele kokkulepetele järgmistes punktides : Arhitektuurivõistluse korraldamine kavandatavale kaupluse hoone le parima arhitektuurse lahenduse ja parima haljastusliku lahenduse väljatöötamiseks ( kaupluse krundil olemasoleva väärtusliku haljastuse säilimiseks ja selle sidusaks liitmiseks kavandatava pargiosaga , põhimõtteliselt seda kavandes kui linnalist haljasala ) – lisatakse DP seletuskirja planeeringu elluviimisse kavasse . Detailplaneeringu seletuskirja 5.4 Keskkonnatingimused, haljastus ja heakord peatükis täiendatakse haljastuse tingimusi. Detailplaneeringu joonis ja seletuskiri viiakse vastavusse juurdepääsutee osas ( Kaubavedu on joonisel näidatud Mahlamäe tänavalt, seletuskirjas juurdepääs Välja-Kastani-Koidu tänavalt). Liikluskorralduse ekspertarvamusest lähtudes jääks kaubaautode juurdepääs Mahlamäe tänavalt . Jooniselt eemaldatakse üleliigne servituudi tingmärk (parkla lõunapoolses otsas ) . Vaadata kse üle ja selgitatakse servituudi vajadus KEK-i peahoone parkla-alal . Vajalik on m uinsuskaitseala piiri tähistava tingmärgi muutmine loetavamaks. Jooniselt eemaldada nn perspektiivse juurdepääsu tingmärk – kui lisajuurdepääsu ei kavandata või – jätta lõuna poolt võimalus juurdepääs ainult inimestele ( st eraldi tingmärgi lisamist ). Arvestades tugevalt reljeefse maapinnaga - kaaluda detailplaneeringu seletuskirja võimalu s t viia hoone parkla osaliselt hoone alla, mis tähendab maa-aluse korruse võimalikkust , sealjuures h oone lubatud maksimumkõrgust tõstmata . Kohalik omavalitsus teeb vastavad täiendused ja saadab korrigeeritud planeeringu (seletuskiri ja joonised) Rahandusministeeriumile 4. aprilliks 2022. Esitatud arvamused ja täiendavad selgitused: Kalev Kaljuste luges ette esitatud arvamused. Gaida Kabral: Edastan taaskord oma poolthääle rohelise ja roheluse poolt. Seal nö tulevase äriala kõrval jalutades mõtlen alati, et kus nende suurte majade lapsed nüüd siis ronida ja mängida saavad. Koertele on vähemalt sümboolne Koerte park. Värskelt valmiva maja kõrval on kaks rida garaaže... Kunagi tuleb ilmselt kusagile ka parkimismaja? Raplasse Märjamaa poolt sisse sõitu tähistavad ka eramaad ning garaažide read, mis on veel endise KEKi hiilguse ühed sümbolid nagu ka keskhoone ise. Rohelise vähendamine on lihtne, kuid loomine hoopis keerulisem (keskväljaku näide). Selge on ka see, et planeeringud või nende elluviimine? pole aja nõuetega kooskõlas(keskkonnasõbralikkus, elukohtade juures müra vähendamine jne). Igatahes soovin ma edu ja parimaid lahendusi ning tarkust nende leidmisel. Cerly-Marko Järvela: Oleme oma arvamused ettepanekutega arvestamise kohta esitanud koondtabelis ja saatnud kõikidele arvamuse esitajatele. Jääme oma arvamuse juur de , et tegemist on eravalduses oleva maaüksusega, seega saab vallavalitsus planeeringualale kavandatavat mõjutada vaid seadusega antud volituste piires. Detailplaneering on ü ldplaneeringu ga kooskõlas, mistõttu ei saa vallavalitsus keelata planeeringu elluviimist . Detailplaneeringut on palju muudetud ja täiendatud just haljastuse osas ja leiame, et planeering on saanud palju paremaks. Planeeringu koostamise aeg on läinud väga pikaks just sellest tulenevalt, et on otsitud paremaid lahendusi ja püütud ettepanekutega arvestada. E ve-Mai Karu : Avaldasin enda arvamust juba eelmisel korral, kui see objekt jutuks oli, aga sain aru, et sellest pole midagi kasu. Ikka tehakse ära, kõigest hoolimata. Olen endiselt arvamusel, et Rapla ja see piirkond ei vaja uut kauplust, see piirkond on kauplustega väga hästi varustatud. Lisaks eelmisele olukorrale, kerkib Raplasse ka Prisma. Arusaamatuks jääb, miks seda kauplust siia planeeritakse. Millised uuringud näitavad, et seda on siia vaja? Kui neid pole, on seda ehitist rajada lihtsalt vastutustundetu. Praegusel ajal peaksime tarbimist piirama, õppima elama säästlikumalt ning väärtustama rohealasid, mis on üliolulised loodusliku mitmekesisuse. tasakaalu säilitamiseks ning CO2 sidumiseks ning ka inimese vaimse tervise jaoks. Kahjuks ei taheta neist faktoritest hoolida , kuigi halvad tagajärjed on juba kõigile näha näiteks kuumade suvede, lumevaeste talvede, ülikõrgete elektrihindade jms. näol. Piirkonna kitsad tänavad satuvad oluliselt suurenenud liikluse tõttu halba olukorda. Lähikonna elanikke saab häirima müra, õhusaaste ja visuaalne reostus. Alale võiks rajada tervist ja liikumist soodustavaid rajatisi, mitte neid rikkuvaid. Cerly-Marko Järvela : Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Üldised huvid on määratletud üldplaneeringu ja seadustega ning kuni kavandatav tegevus nende raamest ei välju, pole vallavalitsusel põhjust sekkuda. Kui üldplaneeringuga ärimaa juhtotstarbele reserveeritud alal kavandatakse ärihoonet, on tegemis t üldiste huvide elluviimisega. Pille Barnabas : Raplas ja eelkõige Mahlamäe piirkonnas on olemas suured, avarad ja hea sortimendiga toidukauplused, lisaks kvaliteetne veinikauplus. Vajadus uue kaupluse järele puudub. Raplas on väga suur vajadus hotelli järele. Mahlamäe 10 aadress oleks selleks tarbeks ideaalne asukoht, arvestades, et endises KEK-i hoones saaks tulevikus olema ka konverentsiruumid. Noorteorganisatsiooni JCI senaatorina pean tunnistama, et oleme loobunud paljude Üle-Eestiliste konverentside Raplasse toomisest, sest puuduvad majutuskohad. Teadagi on laiahaardelised konverentsid ühed parimad piirkonna tutvustajad ja reklaamijad. Raplas on palju kõrgel tasemel käsitööettevõtteid ja üksiktegijaid, kes vajavad paremaid ja avaramaid ruumenii tootmiseks kui turustamiseks. Miks mitte rajada sinna käsitöö HUB? Kokkuvõtteks - kui Rapla vald tunneb ennast kohustatuna see maatükk teenima panna, siis võiks kasutada seda otstarbel, millest Raplas puudus on ja mis sobib antud keskkonda. Järjekordne (neljas) odava arhitektuuriga toidukauplus see kindlasti ei ole. Cerly-Marko Järvela: Detailplaneeringuga on antud võimalus maaüksust kasutada erinevatel sihtotstarvetel (uuel krundil - kaubandus, toitlustus, teenindus, kontor ja büroo; Rapla KEKi hoones lisaks nimetatutele ka majutus, valitsus-, haridus-, kultuuri- ja spordiasutused). Nii hotell kui käsitöökeskus saaksid piirkonda detailplaneeringu poolest põhimõttelisest tekkida. Kristjan Aller: Antud asukohaga on tutvunud mitmed kaubandusettevõtjad ja on leidnud, et koht uue kaupluse ehitamiseks on perspektiivne. Hotelli ehitamist on planeerinud KEK-i hoonesse aastaid, kuid siiani pole leitud investoreid, kes oleks nõus Raplasse hotelli ehitusse investeerima. Plaanid on olemas ja töö sellega käib. Rahandusministeerium annab oma seisukoha detailplaneeringu avalikul väljapanelul esitatud isikute arvamuste kohta lähtuvalt PlanS §-138 lõikest 5. Protokolli koostas Koosoleku juhataja Piret Kivi Kalev Kaljuste Rapla Vallavalitsus Teie nr [email protected] Meie 18.04.2022 nr 15-3/3409-1 Mahlamäe tn 10 detailplaneeringu heakskiitmine Rapla Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 21.02.2022 nr 6-2/24-21 Rapla linnas Mahlamäe 10 detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Taotluses on toodud avaliku väljapaneku ajal arvestamata jäänud arvamused ning Rapla Vallavalitsuse põhjendused ettepanekutega mitte arvestamise kohta. 1. Asjaolud Detailplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 22. juuli 2019 korraldusega nr 300. Detailplaneering hõlmab Rapla linnas asuvat Mahlamäe 10 katastriüksust (katastritunnus 66901:001:0606, pindala 18918 m², 100% ärimaa sihtotstarbega). Detailplaneeringu eesmärk on maaüksuse jagamise tulemusena ehitusõiguse sätestamine Rapla linnas Mahlamäe tn 10 krundile kaubandushoone püstitamiseks. Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Rapla Vallavalitsus. Detailplaneeringu on koostanud Osaühing MOI, vastutav planeerija on Margus Paut, kes vastab PlanS § 6 punktis 10 esitatud nõuetele. Detailplaneeringu on kooskõlastanud 11.06.2021 Päästeamet kirjaga nr 7.2-3.4/1376-4, 17.03.2021 Kaitseministeerium kirjaga nr 12-1/21/655, 12.03.2021 Muinsuskaitseamet kirjaga nr 5.1-17.5/428-1. Arvamuse on andnud 16.03.2021 Rahandusministeerium kirjaga nr 14-11/1359-2. Koostööd on tehtud Rapla Vesi AS-ga, Elektrilevi OÜ-ga, Utilitas Eesti AS-ga ja piirinaabritega. Rapla Vallavolikogu 26.08.2021 otsusega nr 51 võeti detailplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 15.09 - 30.09.2021 Rapla vallamajas ja Rapla valla veebilehel ning avalik arutelu toimus Rapla kultuurimajas 10.11.2021. Avaliku väljapaneku toimumisest teavitati 01.09.2021 maakonnalehes Raplamaa Sõnumid, 10.09.2022 vallalehes Rapla Teataja, Rapla valla veebilehel ning 31.08.2021 e-kirjaga koostöötegijaid ja kaasatavaid. Avaliku väljapaneku jooksul esitati 4 kirjalikku arvamust, millest üks oli detailplaneeringut toetav. Rapla Vallavalitsus saatis arvamuse esitajatele vastuskirjad e-mailiga 11.10.2021. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Seisukoht avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta. Avaliku väljapaneku jooksul esitasid Rapla Vallavalitsusele detailplaneeringu kohta arvamusi, mis jäid arvestamata, Gaida Kabral, Eve-Mai Karu, Pille Barnabas. Arvestamata jäänud arvamuste esitajate ja Rapla Vallavalitsuse esindajate ärakuulamiseks viis Rahandusministeerium lähtuvalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 läbi koosoleku, mis toimus 21.03.2022 Rapla riigimajas. Mahlamäe 10 detailplaneeringu ärakuulamise allkirjastatud protokoll on lisatud käesolevale kirjale. Ärakuulamisel osalesid: arendaja Kristjan Aller, Rapla valla arhitekt Cerly-Marko Järvela, Rahandusministeeriumi REHO Pärnu talituse juhataja Kalev Kaljuste, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist Aire Müürsepp, veebi teel osalesid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist Piret Kivi, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna planeeringute järelevalve nõunik Tiiu Pärn. Kutsutud arvamuste esitajad Gaida Kabral, Eha-Mai Karu ja Pille Barnabas ärakuulamisel ei osalenud. Detailplaneeringu tutvustamise käigus arutati detailplaneeringu joonise ja sisu üle ning jõuti ühistele kokkulepetele järgmistes punktides: 1. Detailplaneeringu joonis ja seletuskiri viiakse vastavusse juurdepääsutee osas (Kaubavedu on joonisel näidatud Mahlamäe tänavalt, seletuskirjas juurdepääs Välja- Kastani-Koidu tänavalt). Liikluskorralduse ekspertarvamusest lähtudes jääb kaubaautode juurdepääs Mahlamäe tänavalt. 2. Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava peatükki lisatakse arhitektuurikonkursi korraldamise kohustus, mis sisaldab ka haljasala lahendust. 3. Detailplaneeringu seletuskirja 5.4 Keskkonnatingimused, haljastus ja heakord peatükis täiendatakse haljastuse tingimusi. 4. Jooniselt eemaldatakse üleliigne servituudi tingmärk (parkla lõunapoolses otsas) 5. Jooniselt eemaldada perspektiivse juurdepääsu tingmärk. 6. Lisada detailplaneeringu seletuskirja võimalus viia parkimine hoone alla. Detailplaneeringut täiendati eelnimetatud punktide osas. Parandustega detailplaneeringu esitas Rapla Vallavalitsus Rahandusministeeriumile 2. aprillil 2022. Arvamuse esitaja ärakuulamisel ei osalenud ning ei ole ka Rahandusministeeriumit teavitanud, et oleks oma avalikul väljapanekul esitatud kirjalikust arvamusest loobunud. Seega käsitleme neid lahendamata jäänud arvamustena. Lähtuvalt esitatud detailplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja kohaliku omavalitsuse vastusetest ning ärakuulamise tulemustest ja PlanS § 138 lõikest 5 annab Rahandusministeerium seisukoha kokkuleppeta jäänud arvamuste osas. 1. Gaida Kabral märkis, et piirkonnas on puudu haljasaladest ja laste mänguväljakutest. Arvamuse esitaja tõi välja, et planeeritava maja kõrval on juba kaks rida garaaže ja kuhugi tuleb ilmsel ka parkimismaja. Raplasse Märjamaa poolt sisse sõitu tähistavad samuti eramaad ning garaažide read. Arvamuse esitaja leidis, et rohelisuse vähendamine on lihtne, kuid 2 loomine hoopis keerulisem (keskväljaku näide), mistõttu peaksid planeeringud olema keskkonnasõbralikumad ja rohelisemad. Rapla Vallavalitsus selgitas, et tegemist on eravalduses oleva maaüksusega, seega saab vallavalitsus planeeringualale kavandatavat mõjutada vaid seadusega antud volituste piires. Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas, mistõttu ei saa vallavalitsus keelata planeeringu elluviimist. Detailplaneeringut on palju muudetud ja täiendatud just haljastuse osas ja seetõttu on planeering saanud palju paremaks. Planeeringu koostamise aeg on läinud väga pikaks just sellest tulenevalt, et on otsitud paremaid lahendusi ja püütud ettepanekutega arvestada. Rahandusministeerium märgib, et vastavalt PlanS § 9 lõike 2 punktile 5 on detailplaneeringu ülesanne haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Antud juhul on detailplaneeringu koostamise käigus kaalutud haljasala paiknemise variante ning leitud erinevaid osapooli rahuldav lahendus. Peale Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist täiendati detailplaneeringu seletuskirja arhitektuurikonkursi tingimuse nõudega, mis hõlmab ka haljasala. Lisaks täiendati detailplaneeringu seletuskirja peatüki 5.4 „Keskkonnatingimused, haljastus ja heakord“ haljastuse lahenduse tingimusi. Detailplaneeringu lahendus vastab kehtiva üldplaneeringu eesmärkidele, mille kohaselt on planeeritava maaüksuse juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Juhime tähelepanu, et kuna detailplaneering ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, siis detailplaneeringu sisulise lahenduse, sh krundi hoonestusala ja krundi ehitusõiguse suuruse ja otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku elu küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. 2. Eve-Mai Karu märkis, et Rapla ja käsitletav piirkond ei vaja uut kauplust. Tema hinnangul on see piirkond kauplustega väga hästi varustatud. Lisaks kerkib Raplasse ka Prisma. Arvamuse esitajale jäi arusaamatuks, miks seda kauplust siia planeeritakse, milliste uuringute põhjal on see otsustatud. Arvamuse esitaja hinnangul peaks praegusel ajal tarbimist piirama, õppima elama säästlikumalt ning väärtustama rohealasid, mis on üliolulised loodusliku mitmekesisuse tasakaalu säilitamiseks ning CO2 sidumiseks ning ka inimese vaimse tervise jaoks. Arvamuse esitaja lisas, et täiendav kauplus tõstab piirkonna liikluskoormust ja kitsad tänavad satuvad oluliselt suurenenud liikluse tõttu halba olukorda. Lähikonna elanikke saab häirima müra, õhusaaste ja visuaalne reostus. Kokkuvõtvalt leidis arvamuse esitaja, et alale võiks rajada tervist ja liikumist soodustavaid rajatisi, mitte neid rikkuvaid asutusi. Rapla Vallavalitsus märkis, et põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Üldised huvid on määratletud üldplaneeringu ja seadustega ning kuni kavandatav tegevus nende raamest ei välju, pole vallavalitsusel põhjust sekkuda. Kui üldplaneeringuga ärimaa juhtotstarbele reserveeritud alal kavandatakse ärihoonet, on tegemist üldiste huvide elluviimisega. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu lahenduse osas kaalutlusõigus. Kinnistu omanikul on õigus oma vara käsitleda vastavalt üldplaneeringus määratud juhtotstarbele, mida on antud detailplaneeringus ka järgitud. PlanS § 126 lõike 1 punkt 7 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne liikluskorralduse põhimõtete määramine. Detailplaneeringus on näidatud juurdepääs planeeringualale Mahlamäe tänavalt, määratud kindlaks parkimiskohtade arv ning näidatud 3 on planeeringu põhijoonisel sissesõidutee ja parkimiskohad. Inseneribüroo Stratum poolt detailplaneeringule koostatud liiklusuuringus on käsitletud parkimiskohtade arvu, kuid on käsitlemata autode liiklusvoo kasv tipptundidel Mahlamäe tänaval. Rahandusministeeriumi hinnangul vajaks liiklussageduse kasvu probleem lahendamist laiemalt elamuala piirkonnas. 3. Pille Barnabas märkis esitatud arvamuskirjas, et Raplas ja eelkõige Mahlamäe piirkonnas on olemas suured, avarad ja hea sortimendiga toidukauplused, lisaks kvaliteetne veinikauplus. Vajadus uue kaupluse järele puudub. Küll aga on Raplas väga suur vajadus hotelli järele. Mahlamäe 10 aadress oleks selleks tarbeks ideaalne asukoht, arvestades, et endises KEK-i hoones saaks tulevikus olema ka konverentsiruumid. Noorteorganisatsiooni JCI senaatorina tunnistas arvamuse esitaja, et on loobunud paljude üle-eestiliste konverentside Raplasse toomisest, sest puuduvad majutuskohad. Teadagi on laiahaardelised konverentsid ühed parimad piirkonna tutvustajad ja reklaamijad. Arvamuse esitaja lisas, et Raplas on palju kõrgel tasemel käsitööettevõtteid ja üksiktegijaid, kes vajavad paremaid ja avaramaid ruume nii tootmiseks kui turustamiseks. Miks mitte rajada sinna käsitöö HUB? Kokkuvõtvalt leidis arvamuse esitaja, et kui Rapla vald tunneb ennast kohustatuna see maatükk teenima panna, siis võiks kasutada seda otstarbel, millest Raplas puudus on ja mis sobib antud keskkonda. Järjekordne (neljas) odava arhitektuuriga toidukauplus see kindlasti ei ole. Rapla Vallavalitsus selgitas, et detailplaneeringuga on antud võimalus maaüksust kasutada erinevatel sihtotstarvetel (uuel krundil - kaubandus, toitlustus, teenindus, kontor ja büroo; Rapla KEKi hoones lisaks nimetatutele ka majutus, valitsus-, haridus-, kultuuri- ja spordiasutused). Nii hotell kui käsitöökeskus saaksid piirkonda detailplaneeringu poolest tekkida. Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu elluviimisel on arendajal võimalus arvestada kirjas esitatud ettepanekutega. Koostatud detailplaneering ei takista esitatud ettepanekute elluviimist, kuid kohalikul omavalitsusel pole otsustusõigust eravalduses oleva kinnistu üle ning ei saa kohustada maaomanikku kasutama oma kinnistut vallale sobival viisil. Detailplaneeringu seletuskirja on lisatud arhitektuurikonkursi korraldamise nõue. Detailplaneering on koostatud lähtuvalt üldplaneeringus määratud juhtotstarbest. Detailplaneeringu keskkonda sobivuse saab kaalutlusõiguse alusel otsustada kohalik omavalitsus, kes PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Rahandusministeeriumi pädevuses on kontrollida, kas detailplaneeringu koostamisel on lähtutud planeerimisseaduse põhimõtetest. 3. Kokkuvõte Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Rapla Vallavalitsuses läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega. Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega. Sellisel juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeerium ei saa asuda ise kaalutlusõigust teostama ja planeeringu sisu üle otsustama, vaid annab oma seisukoha vastavalt sellele, kas ja 4 kuidas kohalik omavalitsus on planeerimisotsuste kujundamisel kaalutlusõigust kasutanud. Kui seadust on järgitud, otsustab krundi ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse jms detailplaneeringu ülesannete osas ja arvamuste arvesse võtmise kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning Rahandusministeerium ei saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus. Hinnangu andmine planeeringulahenduse otstarbekuse osas väljuks heakskiidu andjale planeerimisseadusega antud pädevuse piiridest. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik sellest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus teavitanud vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast. Arvamusi esitanud isikud on olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis on planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud kirjalikke arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi. Detailplaneeringute koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. Rahandusministeeriumi hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS § 138 sätestatud pädevusele. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Mahlamäe 10 detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Arvamusi esitanud isikute seisukohad on planeeringu dokumentatsiooni lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaadet vaidluse sisust. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringutes sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning teiste õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse või vajaduse üle. 5 Juhime siinkohal Rapla Vallavolikogu tähelepanu detailplaneeringule Inseneribüroo Stratum poolt koostatud liiklusuuringule, kus käsitletakse parkimiskohtade arvu, kuid on käsitlemata Mahlamäe tänaval tipptundidel autode liiklusvoo suurenemine detailplaneeringu elluviimise järel. Mahlamäe tänaval on tipptunnil tihe liikumine Päkapiku lasteaeda ja töölt koju. Palume Rapla Vallavolikogul enne kehtestamise otsuse tegemist kaaluda, kas eeldatav liikluskoormuse kasv õhtuse tipptunni ajal Mahlamäe tänavale pole liigse koormusega ja kas on võimalik leida lahendusi, mis piirkonna elanikke vähem häiriks. Lähtuvalt PlanS § 138 lõikest 1 ja arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Rapla linnas Mahlamäe 10 detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on vastuväiteid esitanud isikutel võimalik kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib planeerimisseaduse (PlanS) § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: Mahlamäe 10 protokoll Adressaadid: K. Aller; E-M. Karu; G. Kabral; P. Barnabas. Aire Müürsepp 715 5872 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel