Rapla linnas Mahlamäe 10 detailplaneeringu ärakuulamise P R O T O K O L L 21. märts 2022 , Rapla riigimajas Arutelu algas kell 15.00 Arutelu lõppes kell 16.55 Juhatas: Kalev Kaljuste Rahandusministeeriumi Regionaalhalduse osakond Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond) Protokollis: Piret Kivi Rahandusministeeriumi R egionaalhalduse osakonna Pärnu talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist Ärakuulamisel osalesid: Rapla valla arhitekt Cerly-Marko Järvela, arendaja Kristjan Aller, Rahandus ministeerium i R egionaalhalduse osakonna Lääne talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist Aire Müürsepp, Rahandus ministeeriumi R egionaalhalduse osakonna planeeringute järelevalve nõunik Tiiu Pärn. Ärakuulamisele k utsutud: Detailplaneeringu avalikul väljapanekul 20.09.2021 vastuväite esitanud Eha-Mai Karu, 26.09.2021 ; vastuväite esitanud Gaida Kabral, 28.09.2021 ; vastuväite esitanud Pille Barnabas ärakuulamisele ei ilmunud. Rapla Vallavalitsuse esindaja ja Mahlamäe 10 detailplaneeringu arendaja ärakuulamine viidi läbi lähtuvalt planeerimisseaduse § 138 lõikest 1. Cerly-Marko Järvela tutvustas M ahlamäe 10 detailplaneeringut ja selle menetluse käiku. Rapla Vallavalitsus andis kirjaliku vastuse 1 8 . 10 .2021 ja korraldas avaliku väljapaneku järgse avaliku arutelu 1 0 . 11 .2021. Detailplaneeringu tutvustamise käigus arutasid kohalolijad detailplaneeringu joonise ja sisu üle ning jõu dsid ühistele kokkulepetele järgmistes punktides : Arhitektuurivõistluse korraldamine kavandatavale kaupluse hoone le parima arhitektuurse lahenduse ja parima haljastusliku lahenduse väljatöötamiseks ( kaupluse krundil olemasoleva väärtusliku haljastuse säilimiseks ja selle sidusaks liitmiseks kavandatava pargiosaga , põhimõtteliselt seda kavandes kui linnalist haljasala ) – lisatakse DP seletuskirja planeeringu elluviimisse kavasse . Detailplaneeringu seletuskirja 5.4 Keskkonnatingimused, haljastus ja heakord peatükis täiendatakse haljastuse tingimusi. Detailplaneeringu joonis ja seletuskiri viiakse vastavusse juurdepääsutee osas ( Kaubavedu on joonisel näidatud Mahlamäe tänavalt, seletuskirjas juurdepääs Välja-Kastani-Koidu tänavalt). Liikluskorralduse ekspertarvamusest lähtudes jääks kaubaautode juurdepääs Mahlamäe tänavalt . Jooniselt eemaldatakse üleliigne servituudi tingmärk (parkla lõunapoolses otsas ) . Vaadata kse üle ja selgitatakse servituudi vajadus KEK-i peahoone parkla-alal . Vajalik on m uinsuskaitseala piiri tähistava tingmärgi muutmine loetavamaks. Jooniselt eemaldada nn perspektiivse juurdepääsu tingmärk – kui lisajuurdepääsu ei kavandata või – jätta lõuna poolt võimalus juurdepääs ainult inimestele ( st eraldi tingmärgi lisamist ). Arvestades tugevalt reljeefse maapinnaga - kaaluda detailplaneeringu seletuskirja võimalu s t viia hoone parkla osaliselt hoone alla, mis tähendab maa-aluse korruse võimalikkust , sealjuures h oone lubatud maksimumkõrgust tõstmata . Kohalik omavalitsus teeb vastavad täiendused ja saadab korrigeeritud planeeringu (seletuskiri ja joonised) Rahandusministeeriumile 4. aprilliks 2022. Esitatud arvamused ja täiendavad selgitused: Kalev Kaljuste luges ette esitatud arvamused. Gaida Kabral: Edastan taaskord oma poolthääle rohelise ja roheluse poolt. Seal nö tulevase äriala kõrval jalutades mõtlen alati, et kus nende suurte majade lapsed nüüd siis ronida ja mängida saavad. Koertele on vähemalt sümboolne Koerte park. Värskelt valmiva maja kõrval on kaks rida garaaže... Kunagi tuleb ilmselt kusagile ka parkimismaja? Raplasse Märjamaa poolt sisse sõitu tähistavad ka eramaad ning garaažide read, mis on veel endise KEKi hiilguse ühed sümbolid nagu ka keskhoone ise. Rohelise vähendamine on lihtne, kuid loomine hoopis keerulisem (keskväljaku näide). Selge on ka see, et planeeringud või nende elluviimine? pole aja nõuetega kooskõlas(keskkonnasõbralikkus, elukohtade juures müra vähendamine jne). Igatahes soovin ma edu ja parimaid lahendusi ning tarkust nende leidmisel. Cerly-Marko Järvela: Oleme oma arvamused ettepanekutega arvestamise kohta esitanud koondtabelis ja saatnud kõikidele arvamuse esitajatele. Jääme oma arvamuse juur de , et tegemist on eravalduses oleva maaüksusega, seega saab vallavalitsus planeeringualale kavandatavat mõjutada vaid seadusega antud volituste piires. Detailplaneering on ü ldplaneeringu ga kooskõlas, mistõttu ei saa vallavalitsus keelata planeeringu elluviimist . Detailplaneeringut on palju muudetud ja täiendatud just haljastuse osas ja leiame, et planeering on saanud palju paremaks. Planeeringu koostamise aeg on läinud väga pikaks just sellest tulenevalt, et on otsitud paremaid lahendusi ja püütud ettepanekutega arvestada. E ve-Mai Karu : Avaldasin enda arvamust juba eelmisel korral, kui see objekt jutuks oli, aga sain aru, et sellest pole midagi kasu. Ikka tehakse ära, kõigest hoolimata. Olen endiselt arvamusel, et Rapla ja see piirkond ei vaja uut kauplust, see piirkond on kauplustega väga hästi varustatud. Lisaks eelmisele olukorrale, kerkib Raplasse ka Prisma. Arusaamatuks jääb, miks seda kauplust siia planeeritakse. Millised uuringud näitavad, et seda on siia vaja? Kui neid pole, on seda ehitist rajada lihtsalt vastutustundetu. Praegusel ajal peaksime tarbimist piirama, õppima elama säästlikumalt ning väärtustama rohealasid, mis on üliolulised loodusliku mitmekesisuse. tasakaalu säilitamiseks ning CO2 sidumiseks ning ka inimese vaimse tervise jaoks. Kahjuks ei taheta neist faktoritest hoolida , kuigi halvad tagajärjed on juba kõigile näha näiteks kuumade suvede, lumevaeste talvede, ülikõrgete elektrihindade jms. näol. Piirkonna kitsad tänavad satuvad oluliselt suurenenud liikluse tõttu halba olukorda. Lähikonna elanikke saab häirima müra, õhusaaste ja visuaalne reostus. Alale võiks rajada tervist ja liikumist soodustavaid rajatisi, mitte neid rikkuvaid. Cerly-Marko Järvela : Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Üldised huvid on määratletud üldplaneeringu ja seadustega ning kuni kavandatav tegevus nende raamest ei välju, pole vallavalitsusel põhjust sekkuda. Kui üldplaneeringuga ärimaa juhtotstarbele reserveeritud alal kavandatakse ärihoonet, on tegemis t üldiste huvide elluviimisega. Pille Barnabas : Raplas ja eelkõige Mahlamäe piirkonnas on olemas suured, avarad ja hea sortimendiga toidukauplused, lisaks kvaliteetne veinikauplus. Vajadus uue kaupluse järele puudub. Raplas on väga suur vajadus hotelli järele. Mahlamäe 10 aadress oleks selleks tarbeks ideaalne asukoht, arvestades, et endises KEK-i hoones saaks tulevikus olema ka konverentsiruumid. Noorteorganisatsiooni JCI senaatorina pean tunnistama, et oleme loobunud paljude Üle-Eestiliste konverentside Raplasse toomisest, sest puuduvad majutuskohad. Teadagi on laiahaardelised konverentsid ühed parimad piirkonna tutvustajad ja reklaamijad. Raplas on palju kõrgel tasemel käsitööettevõtteid ja üksiktegijaid, kes vajavad paremaid ja avaramaid ruumenii tootmiseks kui turustamiseks. Miks mitte rajada sinna käsitöö HUB? Kokkuvõtteks - kui Rapla vald tunneb ennast kohustatuna see maatükk teenima panna, siis võiks kasutada seda otstarbel, millest Raplas puudus on ja mis sobib antud keskkonda. Järjekordne (neljas) odava arhitektuuriga toidukauplus see kindlasti ei ole. Cerly-Marko Järvela: Detailplaneeringuga on antud võimalus maaüksust kasutada erinevatel sihtotstarvetel (uuel krundil - kaubandus, toitlustus, teenindus, kontor ja büroo; Rapla KEKi hoones lisaks nimetatutele ka majutus, valitsus-, haridus-, kultuuri- ja spordiasutused). Nii hotell kui käsitöökeskus saaksid piirkonda detailplaneeringu poolest põhimõttelisest tekkida. Kristjan Aller: Antud asukohaga on tutvunud mitmed kaubandusettevõtjad ja on leidnud, et koht uue kaupluse ehitamiseks on perspektiivne. Hotelli ehitamist on planeerinud KEK-i hoonesse aastaid, kuid siiani pole leitud investoreid, kes oleks nõus Raplasse hotelli ehitusse investeerima. Plaanid on olemas ja töö sellega käib. Rahandusministeerium annab oma seisukoha detailplaneeringu avalikul väljapanelul esitatud isikute arvamuste kohta lähtuvalt PlanS §-138 lõikest 5. Protokolli koostas Koosoleku juhataja Piret Kivi Kalev Kaljuste
Rapla Vallavalitsus Teie nr
[email protected] Meie 18.04.2022 nr 15-3/3409-1
Mahlamäe tn 10 detailplaneeringu
heakskiitmine
Rapla Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 21.02.2022 nr 6-2/24-21 Rapla linnas
Mahlamäe 10 detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (PlanS) §
138 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Taotluses on toodud avaliku väljapaneku ajal
arvestamata jäänud arvamused ning Rapla Vallavalitsuse põhjendused ettepanekutega mitte
arvestamise kohta.
1. Asjaolud
Detailplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 22. juuli 2019 korraldusega nr
300. Detailplaneering hõlmab Rapla linnas asuvat Mahlamäe 10 katastriüksust (katastritunnus
66901:001:0606, pindala 18918 m², 100% ärimaa sihtotstarbega). Detailplaneeringu eesmärk
on maaüksuse jagamise tulemusena ehitusõiguse sätestamine Rapla linnas Mahlamäe tn 10
krundile kaubandushoone püstitamiseks.
Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Rapla Vallavalitsus. Detailplaneeringu on
koostanud Osaühing MOI, vastutav planeerija on Margus Paut, kes vastab PlanS § 6 punktis
10 esitatud nõuetele.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud 11.06.2021 Päästeamet kirjaga nr 7.2-3.4/1376-4,
17.03.2021 Kaitseministeerium kirjaga nr 12-1/21/655, 12.03.2021 Muinsuskaitseamet
kirjaga nr 5.1-17.5/428-1. Arvamuse on andnud 16.03.2021 Rahandusministeerium kirjaga nr
14-11/1359-2. Koostööd on tehtud Rapla Vesi AS-ga, Elektrilevi OÜ-ga, Utilitas Eesti AS-ga
ja piirinaabritega.
Rapla Vallavolikogu 26.08.2021 otsusega nr 51 võeti detailplaneering vastu ja suunati
avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 15.09 - 30.09.2021 Rapla vallamajas ja
Rapla valla veebilehel ning avalik arutelu toimus Rapla kultuurimajas 10.11.2021. Avaliku
väljapaneku toimumisest teavitati 01.09.2021 maakonnalehes Raplamaa Sõnumid,
10.09.2022 vallalehes Rapla Teataja, Rapla valla veebilehel ning 31.08.2021 e-kirjaga
koostöötegijaid ja kaasatavaid. Avaliku väljapaneku jooksul esitati 4 kirjalikku arvamust,
millest üks oli detailplaneeringut toetav. Rapla Vallavalitsus saatis arvamuse esitajatele
vastuskirjad e-mailiga 11.10.2021.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Seisukoht avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta.
Avaliku väljapaneku jooksul esitasid Rapla Vallavalitsusele detailplaneeringu kohta
arvamusi, mis jäid arvestamata, Gaida Kabral, Eve-Mai Karu, Pille Barnabas.
Arvestamata jäänud arvamuste esitajate ja Rapla Vallavalitsuse esindajate ärakuulamiseks viis
Rahandusministeerium lähtuvalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 läbi koosoleku, mis toimus
21.03.2022 Rapla riigimajas. Mahlamäe 10 detailplaneeringu ärakuulamise allkirjastatud
protokoll on lisatud käesolevale kirjale.
Ärakuulamisel osalesid: arendaja Kristjan Aller, Rapla valla arhitekt Cerly-Marko Järvela,
Rahandusministeeriumi REHO Pärnu talituse juhataja Kalev Kaljuste,
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talituse ruumilise planeerimise
peaspetsialist Aire Müürsepp, veebi teel osalesid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse
osakonna Pärnu talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist Piret Kivi,
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna planeeringute järelevalve nõunik Tiiu
Pärn. Kutsutud arvamuste esitajad Gaida Kabral, Eha-Mai Karu ja Pille Barnabas
ärakuulamisel ei osalenud.
Detailplaneeringu tutvustamise käigus arutati detailplaneeringu joonise ja sisu üle ning jõuti
ühistele kokkulepetele järgmistes punktides:
1. Detailplaneeringu joonis ja seletuskiri viiakse vastavusse juurdepääsutee osas
(Kaubavedu on joonisel näidatud Mahlamäe tänavalt, seletuskirjas juurdepääs Välja-
Kastani-Koidu tänavalt). Liikluskorralduse ekspertarvamusest lähtudes jääb
kaubaautode juurdepääs Mahlamäe tänavalt.
2. Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava peatükki lisatakse arhitektuurikonkursi
korraldamise kohustus, mis sisaldab ka haljasala lahendust.
3. Detailplaneeringu seletuskirja 5.4 Keskkonnatingimused, haljastus ja heakord
peatükis täiendatakse haljastuse tingimusi.
4. Jooniselt eemaldatakse üleliigne servituudi tingmärk (parkla lõunapoolses otsas)
5. Jooniselt eemaldada perspektiivse juurdepääsu tingmärk.
6. Lisada detailplaneeringu seletuskirja võimalus viia parkimine hoone alla.
Detailplaneeringut täiendati eelnimetatud punktide osas. Parandustega detailplaneeringu
esitas Rapla Vallavalitsus Rahandusministeeriumile 2. aprillil 2022. Arvamuse esitaja
ärakuulamisel ei osalenud ning ei ole ka Rahandusministeeriumit teavitanud, et oleks oma
avalikul väljapanekul esitatud kirjalikust arvamusest loobunud. Seega käsitleme neid
lahendamata jäänud arvamustena.
Lähtuvalt esitatud detailplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja kohaliku
omavalitsuse vastusetest ning ärakuulamise tulemustest ja PlanS § 138 lõikest 5 annab
Rahandusministeerium seisukoha kokkuleppeta jäänud arvamuste osas.
1. Gaida Kabral märkis, et piirkonnas on puudu haljasaladest ja laste mänguväljakutest.
Arvamuse esitaja tõi välja, et planeeritava maja kõrval on juba kaks rida garaaže ja kuhugi
tuleb ilmsel ka parkimismaja. Raplasse Märjamaa poolt sisse sõitu tähistavad samuti eramaad
ning garaažide read. Arvamuse esitaja leidis, et rohelisuse vähendamine on lihtne, kuid
2
loomine hoopis keerulisem (keskväljaku näide), mistõttu peaksid planeeringud olema
keskkonnasõbralikumad ja rohelisemad.
Rapla Vallavalitsus selgitas, et tegemist on eravalduses oleva maaüksusega, seega saab
vallavalitsus planeeringualale kavandatavat mõjutada vaid seadusega antud volituste piires.
Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas, mistõttu ei saa vallavalitsus keelata
planeeringu elluviimist. Detailplaneeringut on palju muudetud ja täiendatud just haljastuse
osas ja seetõttu on planeering saanud palju paremaks. Planeeringu koostamise aeg on läinud
väga pikaks just sellest tulenevalt, et on otsitud paremaid lahendusi ja püütud ettepanekutega
arvestada.
Rahandusministeerium märgib, et vastavalt PlanS § 9 lõike 2 punktile 5 on detailplaneeringu
ülesanne haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Antud juhul on detailplaneeringu
koostamise käigus kaalutud haljasala paiknemise variante ning leitud erinevaid osapooli
rahuldav lahendus. Peale Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist täiendati
detailplaneeringu seletuskirja arhitektuurikonkursi tingimuse nõudega, mis hõlmab ka
haljasala. Lisaks täiendati detailplaneeringu seletuskirja peatüki 5.4 „Keskkonnatingimused,
haljastus ja heakord“ haljastuse lahenduse tingimusi. Detailplaneeringu lahendus vastab
kehtiva üldplaneeringu eesmärkidele, mille kohaselt on planeeritava maaüksuse
juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Juhime tähelepanu, et kuna
detailplaneering ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, siis detailplaneeringu
sisulise lahenduse, sh krundi hoonestusala ja krundi ehitusõiguse suuruse ja otstarbekuse üle
on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku elu küsimuste, muuhulgas ka
ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
2. Eve-Mai Karu märkis, et Rapla ja käsitletav piirkond ei vaja uut kauplust. Tema hinnangul
on see piirkond kauplustega väga hästi varustatud. Lisaks kerkib Raplasse ka Prisma.
Arvamuse esitajale jäi arusaamatuks, miks seda kauplust siia planeeritakse, milliste uuringute
põhjal on see otsustatud. Arvamuse esitaja hinnangul peaks praegusel ajal tarbimist piirama,
õppima elama säästlikumalt ning väärtustama rohealasid, mis on üliolulised loodusliku
mitmekesisuse tasakaalu säilitamiseks ning CO2 sidumiseks ning ka inimese vaimse tervise
jaoks. Arvamuse esitaja lisas, et täiendav kauplus tõstab piirkonna liikluskoormust ja kitsad
tänavad satuvad oluliselt suurenenud liikluse tõttu halba olukorda. Lähikonna elanikke saab
häirima müra, õhusaaste ja visuaalne reostus. Kokkuvõtvalt leidis arvamuse esitaja, et alale
võiks rajada tervist ja liikumist soodustavaid rajatisi, mitte neid rikkuvaid asutusi.
Rapla Vallavalitsus märkis, et põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt
vallata, kasutada ja käsutada. Üldised huvid on määratletud üldplaneeringu ja seadustega ning
kuni kavandatav tegevus nende raamest ei välju, pole vallavalitsusel põhjust sekkuda. Kui
üldplaneeringuga ärimaa juhtotstarbele reserveeritud alal kavandatakse ärihoonet, on tegemist
üldiste huvide elluviimisega.
Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt on
kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu lahenduse osas kaalutlusõigus. Kinnistu omanikul
on õigus oma vara käsitleda vastavalt üldplaneeringus määratud juhtotstarbele, mida on antud
detailplaneeringus ka järgitud. PlanS § 126 lõike 1 punkt 7 kohaselt on detailplaneeringu
ülesanne liikluskorralduse põhimõtete määramine. Detailplaneeringus on näidatud juurdepääs
planeeringualale Mahlamäe tänavalt, määratud kindlaks parkimiskohtade arv ning näidatud
3
on planeeringu põhijoonisel sissesõidutee ja parkimiskohad. Inseneribüroo Stratum poolt
detailplaneeringule koostatud liiklusuuringus on käsitletud parkimiskohtade arvu, kuid on
käsitlemata autode liiklusvoo kasv tipptundidel Mahlamäe tänaval. Rahandusministeeriumi
hinnangul vajaks liiklussageduse kasvu probleem lahendamist laiemalt elamuala piirkonnas.
3. Pille Barnabas märkis esitatud arvamuskirjas, et Raplas ja eelkõige Mahlamäe piirkonnas
on olemas suured, avarad ja hea sortimendiga toidukauplused, lisaks kvaliteetne veinikauplus.
Vajadus uue kaupluse järele puudub. Küll aga on Raplas väga suur vajadus hotelli järele.
Mahlamäe 10 aadress oleks selleks tarbeks ideaalne asukoht, arvestades, et endises KEK-i
hoones saaks tulevikus olema ka konverentsiruumid. Noorteorganisatsiooni JCI senaatorina
tunnistas arvamuse esitaja, et on loobunud paljude üle-eestiliste konverentside Raplasse
toomisest, sest puuduvad majutuskohad. Teadagi on laiahaardelised konverentsid ühed
parimad piirkonna tutvustajad ja reklaamijad. Arvamuse esitaja lisas, et Raplas on palju kõrgel
tasemel käsitööettevõtteid ja üksiktegijaid, kes vajavad paremaid ja avaramaid ruume nii
tootmiseks kui turustamiseks. Miks mitte rajada sinna käsitöö HUB? Kokkuvõtvalt leidis
arvamuse esitaja, et kui Rapla vald tunneb ennast kohustatuna see maatükk teenima panna,
siis võiks kasutada seda otstarbel, millest Raplas puudus on ja mis sobib antud keskkonda.
Järjekordne (neljas) odava arhitektuuriga toidukauplus see kindlasti ei ole.
Rapla Vallavalitsus selgitas, et detailplaneeringuga on antud võimalus maaüksust kasutada
erinevatel sihtotstarvetel (uuel krundil - kaubandus, toitlustus, teenindus, kontor ja büroo;
Rapla KEKi hoones lisaks nimetatutele ka majutus, valitsus-, haridus-, kultuuri- ja
spordiasutused). Nii hotell kui käsitöökeskus saaksid piirkonda detailplaneeringu poolest
tekkida.
Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu elluviimisel on arendajal võimalus
arvestada kirjas esitatud ettepanekutega. Koostatud detailplaneering ei takista esitatud
ettepanekute elluviimist, kuid kohalikul omavalitsusel pole otsustusõigust eravalduses oleva
kinnistu üle ning ei saa kohustada maaomanikku kasutama oma kinnistut vallale sobival viisil.
Detailplaneeringu seletuskirja on lisatud arhitektuurikonkursi korraldamise nõue.
Detailplaneering on koostatud lähtuvalt üldplaneeringus määratud juhtotstarbest.
Detailplaneeringu keskkonda sobivuse saab kaalutlusõiguse alusel otsustada kohalik
omavalitsus, kes PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas
avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu
eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Rahandusministeeriumi pädevuses
on kontrollida, kas detailplaneeringu koostamisel on lähtutud planeerimisseaduse
põhimõtetest.
3. Kokkuvõte
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Rapla Vallavalitsuses
läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega.
Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu
ülesannetega.
Sellisel juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on
otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeerium ei saa asuda ise kaalutlusõigust
teostama ja planeeringu sisu üle otsustama, vaid annab oma seisukoha vastavalt sellele, kas ja
4
kuidas kohalik omavalitsus on planeerimisotsuste kujundamisel kaalutlusõigust kasutanud.
Kui seadust on järgitud, otsustab krundi ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse jms
detailplaneeringu ülesannete osas ja arvamuste arvesse võtmise kaalutlusõigusest tulenevalt
kohalik omavalitsus iseseisvalt ning Rahandusministeerium ei saa enda subjektiivsetest
eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule omavalitsusele ette
kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus. Hinnangu andmine
planeeringulahenduse otstarbekuse osas väljuks heakskiidu andjale planeerimisseadusega
antud pädevuse piiridest.
Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu
avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma arvamusi planeeringulahenduse
kohta esitada kõik sellest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse
teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile esitatud
materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus teavitanud vastavas ajalehes detailplaneeringu
avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast. Arvamusi esitanud isikud on olnud teadlikud
planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise
käigus. Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus
andnud oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma
protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse
kaasatud, mis on planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt
on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu
algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud
on ka teisi avaliku menetluse nõudeid.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjalikke arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi. Detailplaneeringute
koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse
põhimõtetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.
Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega ning detailplaneeringu
koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid.
Rahandusministeeriumi hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada
detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS § 138 sätestatud pädevusele.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega
otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Mahlamäe 10 detailplaneeringu lahendus tagab
võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isikute
huvide) arvestamise. Arvamusi esitanud isikute seisukohad on planeeringu dokumentatsiooni
lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaadet vaidluse sisust.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks
olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Rahandusministeerium saab
kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringutes sätestatud maakasutus- ja
ehitustingimustega ning teiste õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat
omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse või vajaduse üle.
5
Juhime siinkohal Rapla Vallavolikogu tähelepanu detailplaneeringule Inseneribüroo Stratum
poolt koostatud liiklusuuringule, kus käsitletakse parkimiskohtade arvu, kuid on käsitlemata
Mahlamäe tänaval tipptundidel autode liiklusvoo suurenemine detailplaneeringu elluviimise
järel. Mahlamäe tänaval on tipptunnil tihe liikumine Päkapiku lasteaeda ja töölt koju. Palume
Rapla Vallavolikogul enne kehtestamise otsuse tegemist kaaluda, kas eeldatav
liikluskoormuse kasv õhtuse tipptunni ajal Mahlamäe tänavale pole liigse koormusega ja kas
on võimalik leida lahendusi, mis piirkonna elanikke vähem häiriks.
Lähtuvalt PlanS § 138 lõikest 1 ja arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja
nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Rapla linnas Mahlamäe 10
detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks
menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on vastuväiteid esitanud isikutel võimalik
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib planeerimisseaduse (PlanS) § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa: Mahlamäe 10 protokoll
Adressaadid: K. Aller; E-M. Karu; G. Kabral; P. Barnabas.
Aire Müürsepp 715 5872
[email protected]
6