ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 20.04.2022
kehtiv kuni 20.04.2027
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Riigikantselei Meie 21.04.2022 nr 1.1-10.1/3564-1
[email protected]
Riigihangete seaduse muutmise
seaduse eelnõu esitamine
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu
heakskiitmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad:
1. Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 2-l lehel;
2. Seletuskiri eelnõu juurde 8-l lehel.
Evelin Karindi-Kask 6113501
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
21.04.2022
Riigihangete seaduse ning riigihangete seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise
seadus
§ 1. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduse § 96 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Hankija kontrollib käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise alust
pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt
mistahes andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida.
Hankija ei nõua andmete ega tõendite esitamist, kui vastavad andmed on talle andmekogus
olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja
need on pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste kontrollimiseks jätkuvalt
asjakohased.“.
§ 2. Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse muutmine
Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (vastu
võetud 2022. aasta 13. aprillil) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 punkt 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„97) paragrahvi 95 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.“;“;
2) paragrahvi 1 punkt 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„99) paragrahvi 95 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 1 ̶ 4 ei pea hankija kohaldama juhul, kui hankelepingu
sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või
taotleja kõrvaldamise korral jääks hankeleping sõlmimata. Hankija teeb pakkuja või taotleja
riigihanke menetlusest kõrvaldamata jätmise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse ja võib sõlmida
hankelepingu pakkuja või taotlejaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule.“;“;
3) paragrahvi 1 punkt 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„111) paragrahvi 97 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3
ja lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, võib riigihankes, mille eeldatav maksumus on
vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.“;“;
4) paragrahvi 1 punkt 140 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„140) paragrahvi 114 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui hankelepingu sõlmimine selle pakkumuse alusel
rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
tähenduses.ˮ;“;
5) paragrahvi 1 punkt 159 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„159) paragrahvi 124 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
ˮ21) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni käesoleva seaduse
§ 95 lõikes 1 sätestatud alus või hankelepingu täitmise jätkamine rikuks rahvusvahelist või
Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses;ˮ;
6) paragrahvi 1 punkt 268 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„268) seadust täiendatakse §-ga 2192 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 2192. Alustatud riigihanke menetluste lõpetamine
(1) Riigihanke menetlused, mida alustati enne 2022. aasta 1. juunit, viiakse lõpuni, lähtudes
käesoleva seaduse 2022. aasta 31. maini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest, välja
arvatud käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 ja lõike 3 esimeses lauses, § 97 lõike 1
esimeses lauses ja § 114 lõikes 21 sätestatu rakendamisel, mille puhul lähtutakse 2022. aasta 1.
juunil jõustunud redaktsioonis sätestatud nõuetest.
(2) Hankijal on õigus enne 2022. aasta 1. juunit alustatud riigihanke menetluse tulemusena
sõlmitud hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda käesoleva seaduse § 124 lõike 1
punkti 21 alusel.“.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juunil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn 2022
Algatab Vabariigi Valitsus 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
Riigihangete seaduse ja riigihangete seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
8. aprillil 2022. a võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu määruse 2022/576, millega muudetakse
määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis
destabiliseerib olukorda Ukrainas1 (edaspidi määrus). Määrusega kehtestatakse muuhulgas
sanktsioonid seoses riigihankelepingutega. Täpsemalt lisatakse määruse punktiga 23
muudetavasse määrusesse artikkel 5k, mis keelab artiklis nimetatud isikutega või nendega
seotud ettevõtjatega hankelepingute sõlmimise või lepingute täitmise jätkamise, kui need on
sõlmitud sellise riigihanke menetluse tulemusena, mis kuulub riigihangete direktiivide2
kohaldamisalasse või mis on sõlmitud direktiivides nimetatud ja määruses täpsustatud teatavate
erandite alusel.
Selleks, et määrust rakendada, peavad riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sisalduma sätted,
mis võimaldavad hankijal nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kinnitusi, andmeid ja
tõendeid, et kontrollida rahvusvahelise sanktsiooni puudumist. Kuivõrd rahvusvahelise
sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 7 lg 1 kohaselt on rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv
tehing tühine ning määrus keelab selliste lepingute sõlmimise ja jätkamise, on väga oluline, et
hankijatel oleks võimalik neid andmeid kontrollida ning vajadusel ettevõtja riigihanke
menetluselt kõrvaldada või tema pakkumus tagasi lükata.
Eelnõuga muudetakse kõigepealt rahvusvahelist sanktsiooni käsitleva kõrvaldamise aluse
sõnastust, kuivõrd kehtiva seaduse ja ka 1. juunil 2022. a jõustuva muudatuse tulemusel kehtima
hakkav sõnastus on liiga kitsas.
Esiteks käsitleb see üksnes juhtumit, kus pakkuja või taotleja ise on rahvusvahelise sanktsiooni
subjekt. Välja jäävad määruses sätestatud juhud, kui rahvusvahelise sanktsiooni subjekt on
pakkuja või taotleja kui juriidilise isiku omanik või tegelik kasusaaja, või mõjutab
rahvusvahelise sanktsiooni subjekt pakkujat või taotlejat varjatult. Välistatud ei ole, et edaspidi
kehtestatakse veel rahvusvahelisi sanktsioone, mis kehtivaid sanktsioone laiendavad või
1
Nõukogu määrus (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb
piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 111, 8.4.2022, lk
1—66)
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94,
28.03.2014, lk 1–64); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi
2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65–242); Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate
üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk 243–374);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde, ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise
kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.08.2009, lk 76–136).
täiendavad, mistõttu on oluline, et RHS-s sisalduv kõrvaldamise alus oleks kõikidel nendel
juhtudel rakendatav.
Teiseks käsitleb kehtiv ja ka 1. juunil 2022. a jõustuv muudatus üksnes rahvusvahelist
sanktsiooni ega nimeta Vabariigi Valitsuse sanktsiooni. Kuigi RHS ja RSanS vastavate sätete
koosmõjus tõlgendamisel on võimalik jõuda järeldusele, et kõrvaldamise alus laieneb ka
Vabariigi Valitsuse sanktsioonile – nimelt kohaldatakse RSanS § 27 lõike 5 alusel Vabariigi
Valitsuse sanktsioonile rahvusvahelise sanktsiooni kohta sätestatut – on selliste keerukate ja
ebavajalike tõlgendamisprotsesside ärahoidmiseks mõistlik kõrvaldamise aluses Vabariigi
Valitsuse sanktsiooni eraldi nimetada. RSanS kohaselt on ka Vabariigi Valitsuse sanktsiooni
rikkuv tehing tühine. Sellel samal põhjusel muudetakse ka pakkumuse tagasi lükkamist
käsitlevat sätet.
Nagu eespool selgitatud, on oluline, et hankijal oleks võimalik nõuda pakkujalt ja taotlejalt
sanktsiooni puudumise kohta kinnitust ning vajadusel ka kõiki andmeid ning tõendeid, mis seda
talle tõendaksid. Kehtiv seadus ütleb väga täpselt, milliseid andmeid ja tõendeid pakkuja või
taotleja käest on võimalik kõrvaldamise aluste kohta nõuda ning neid ei ole palju, sest seda
piiravad riigihangete direktiivid. Kuivõrd aga rahvusvahelisi sanktsioone sätestavad õigusaktid
on liikmesriikides otsekohaldatavad, ei saa direktiivide piirangutest lähtuda. Selleks
sätestatakse eelnõuga sõnaselgelt, et hankijal on õigus rahvusvahelise sanktsiooni puudumise
kontrollimiseks nõuda mistahes andmete ja tõendite esitamist. Kuivõrd need andmed ja tõendid
võivad olla väga erinevad, sõltuvad kehtestatavast sanktsioonist, ei ole nende konkreetsem
nimetamine seaduses võimalik.
Lisaks muudetakse eelnõuga sätteid, mis lubavad hankelepingu kõrvaldamise alusega
ettevõtjaga sõlmida siis, kui selleks on ülekaalukas avaliku huvi või rahvusvahelist sanktsiooni
heastada. RSanS § 7 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing tühine ning
määrus keelab selliste lepingute sõlmimise ja jätkamise. Erandeid sellest võib teha üksnes
õigusakt, millega sanktsioon kehtestati ja milles võivad olla erinevad kaalutlused, millest
lähtudes erandeid lubatakse. Seetõttu ei ole rahvusvahelise sanktsiooni puhul hankelepingu
sõlmimine ülekaaluka avaliku huvi tõttu või ka kõrvaldamise aluse heastamine kohane. Pealegi
nõuavad heastamist riigihanke direktiivid, ent rahvusvahelist sanktsiooni käsitlev kõrvaldamise
alus ei tulene mitte direktiividest, vaid Euroopa Liidu ja ÜRO õigusaktidest, millele heastamise
instituut ei laiene.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna
nõunik Evelin Karindi-Kask (
[email protected], tel 611 3501). Eelnõu ja seletuskirja
juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (
[email protected], tel 611 3549). Eelnõu on keeleliselt
toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover
(
[email protected], tel 611 3638).
1.3 Märkused
Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1–64);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi
2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65–242);
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-
, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk 243–374);
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate
kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde, ning asjade ja teenuste
riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT
L 216, 20.08.2009, lk 76–136).
Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu Nõukogu õigusaktidega:
1. Nõukogu määrus (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL)
nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib
olukorda Ukrainas (ELT L 111, 8.4.2022, lk 1—66);
2. Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/578, 8. aprill 2022, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP,
mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda
Ukrainas (ELT L 111, 8.4.2022, lk 70—80) .
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõuga muudetakse RHS-i redaktsioonis RT I, 08.07.2020, 8 ja riigihangete seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (vastu võetud 13. aprillil 2022.
a).
Eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on lähtuvalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 104 punktist 14
vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seaduse eesmärk on lahendada esmajoones määrusega kehtestatud sanktsioonide
praktilise rakendamise probleemid, ent ettevaatavalt lihtsustada ka võimalike tulevikus
kehtestatavate rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamist, korrastades RHS-s sisalduvat
rahvusvahelist sanktsiooni käsitlevat regulatsiooni nii, et sellega oleksid kaetud kõik
olemasolevad ja tulevased rahvusvahelised ja Vabariigi Valitsuse kehtestatavad sanktsioonid.
Samuti on eesmärgiks võimaldada hankijal vajadusel lisaks pakkuja ja taotleja esitatavatele
kinnitustele nõuda sanktsiooni kontrollimiseks andmete ja tõendite küsimist.
Muudatuste ajendiks on määrusega kehtestatud uued rahvusvahelised sanktsioonid
riigihangetes, mis ei ole rahvusvahelist sanktsiooni käsitleva RHS § 95 lõike 1 punktiga 5
hõlmatud. Kehtiva kõrvaldamise alusega on hõlmatud üksnes määruse artikli 5k lõike 1 punktis
1 nimetatud juhtum, kus sanktsiooni subjektiks on Vene Föderatsiooni kodanikust, residendist
või seal asutatud ettevõtjast pakkuja või taotleja. Lisaks sellele on osaliselt hõlmatud ka punkt
3, mille kohaselt on sanktsiooni subjektiks sellise isiku esindaja. Ülejäänud määruses toodud
juhtumid on aga hõlmamata. Nende puhul on kehtiva seaduse pinnalt tekkinud rakenduslikke
probleeme, mis tuleb kohe lahendada. Nimelt tuleks hankijal praegu riigihanke
alusdokumentides endal sellised pakkumuse tagasi lükkamise alused ette näha ning sätestada
ka vastavad andmete või tõendite esitamise nõuded. Kui vastavat tagasi lükkamise alust
riigihanke alusdokumentides sätestatud ei ole, ei ole hankijal õiguslikku alust sellist pakkumust
ega ettevõtjat riigihankelt kõrvale jätta. Samas ei saa ta selle ettevõtjaga hankelepingut sõlmida,
mistõttu on ainuke väljapääs hankemenetluse kehtetuks tunnistamine. See ei ole hankija ega
teiste pakkujate suhtes õiglane ega ka proportsionaalne meede.
Rahvusvahelist sanktsiooni käsitlev kõrvaldamise alus on RHS-s sisaldunud kehtiva
tervikteksti jõustumisest arvates. Siiani on kõrvaldamise aluse puudumist kontrollitud
peamiselt hankepassis sisalduva kinnituse alusel ning sanctionsmap.eu veebilehel oleva otsingu
abil. Kuivõrd rahvusvahelised sanktsioonid on siiani enamasti puudutanud Lähis-Ida riikidest
pärit isikuid, kes arusaadavatel põhjustel Eesti riigihangetes ei osale, ei ole see kõrvaldamise
alus erilist tähelepanu pälvinud.
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõike 1 punkti 2 alusel eelnõule väljatöötamiskavatsust ei koostatud. Eelnõu
ajendiks olev määrus võeti Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu 8. aprillil 2022. a, see jõustus
9. aprillil 2022. a ning sellega kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid kehtivad nii
käimasolevatele riigihangetele ja ka juba sõlmitud hankelepingutele. Seetõttu tuleb eelnõus
sätestatud muudatused kehtestada viivitamata, mistõttu ei ole võimalik läbi viia tavalist
õigusloomeprotsessi, vaid eelnõu tuleb menetleda kiireloomulisena. Vastasel korral võib
juhtuda, et käimasolevad riigihanke menetlused tuleb kehtetuks tunnistada ja hankelepingute
lõpetamisel ilma õigusliku aluseta võivad hankijad olla sunnitud maksma kahjutasu
ettevõtjatele, kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjektid.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse riigihangete
seadust, teise paragrahviga riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadust ning kolmas paragrahv sätestab seaduse jõustumise.
Eelnõu § 1
Täiendatakse § 96 uue lõikega 21, mis sätestab, kuidas toimub rahvusvahelise sanktsiooni
puudumise kontrollimine.
Esmajoones kontrollib hankija sanktsiooni puudumist ettevõtja esitatava kinnituse alusel.
Riigihanke menetlustes, kus on kasutusel hankepass, esitatakse ettevõtjale selline küsimus
hankepassis ning ettevõtja vastab, kas tal vastav kõrvaldamise alus esineb või mitte. Riigihanke
menetlustes, kus hankepassi ei kasutata, peab hankija riigihanke alusdokumentides (edaspidi
RHAD) sellise kinnituse esitamist nõudma. Tuleb silmas pidada, et ka ettevõtja ise peab teadma,
millised on rahvusvahelised sanktsioonid, mis võivad teda puudutada. Näiteks määruse art 5k
kohaselt ei tohi ettevõtja ise olla Vene Föderatsiooni kodanik, resident ega seal asutatud
ettevõtja. Lisaks sellele ei tohi ettevõtja omandiõigusest üle 50% kuuluda otseselt ega kaudselt
Vene Föderatsiooni kodanikule, residendile ega seal asutatud ettevõtjale. Seega ei tohi terves
n-ö omanike ahelas kuni tegeliku kasusaajani välja olla selliseid isikuid, kui nende osalus
ettevõttes otseselt või kaudselt moodustab üle 50%.
Määruse art 5k kohaselt on kõik Vene Föderatsiooni kodanikud, residendid ja seal asutatud
juriidilised isikud sisuliselt rahvusvahelise sanktsiooni subjektid. Samas ei ole kõiki neid
isikuid arusaadavatel põhjustel nimetatud sanktsiooni kehtestavas õigusaktis, mistõttu ei ole
sellist teavet võimalik saada ka Euroopa Liidu sanktsioonide kaardilt sanctionsmap.ee ega
ühestki teisest andmebaasist. Samuti ei ole andmebaasi, millest oleks võimalik leida omanike
osaluse suurust ettevõtjas kuni tegeliku kasusaajani välja. Sestap tuleb hankijal vajadusel
ettevõtja esitatud kinnitusi kontrollida muul viisil, st nõudes pakkujalt või taotlejalt vastavate
andmete ja tõendite esitamist.
Kindlasti tuleb silmas pidada, et juhul, kui hankijal ei teki mitte mingisugust kahtlust
rahvusvahelise sanktsiooni puudumise osas, ei ole tal kohustust kinnitusele lisaks ühtegi tõendit
küsida. Ainult juhul, kui hankija on kahtlus, et tegemist võib olla ettevõttega, kes on
rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis nimetatud moel sanktsiooni subjektiks või
subjektiga seotud, võib hankija nõuda täiendavate andmete ja tõendite esitamist. Kuivõrd
sanktsioone võidakse edaspidi kehtestada veelgi, ei ole RHS-s võimalik ammendavalt
nimetada, millised need vajalikud andmed või tõendid saavad olla. Näiteks määruse art-s 5k
sätestatud sanktsioonide kontrollimiseks võib olla vajalik isikut tõendava dokumendi koopia
esitamine, millelt nähtuks isiku kodakondsus, samuti juriidilise isiku puhul tema asukohariigi
äriregistri või muu pädeva asutuse väljastatud tõend või väljavõte. Samuti võib olla asjakohane
nõuda ettevõtjalt andmeid tema omanike ja tegelike kasusaajate osaluse suuruse kohta.
Eelnõu § 2 punktid 1 ja 4
Esiteks muudetakse RHS § 95 lõike 1 punktis 5 sisalduvat rahvusvahelist sanktsiooni käsitlevat
kõrvaldamise alust.
Teiseks muudetakse RHS § 114 lõikes 21 sisalduvat pakkumuse tagasi lükkamise alust, kui
hankelepingu sõlmimine esitatud pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelist sanktsiooni.
Esiteks sätestatakse, et pakkuja ja taotleja kõrvaldatakse hankemenetlusest, kui temaga
hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist sanktsiooni. Kehtiva seaduse kohaselt tuleks
hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja või taotleja, kes on ise või kelle juhtimis-, haldus- või
järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. Selline sõnastus on liiga kitsas.
Määruse artikli5k lõike 1 kohaselt on hankelepingu sõlmimine ja jätkamine keelatud mitte
üksnes siis, kui ettevõtja ise on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud
juriidiline isik, vaid ka siis, kui ettevõtja omanikest üle 50% on otseselt või kaudselt sellised
isikud või kui ettevõtja selliseid isikuid esindab või tegutseb nende juhendamisel. Seega ei kata
kehtiv RHS säte praegu isegi kõiki määruses nimetatud juhtumeid. Lisaks sellele võib juhtuda,
et Venemaa või ka mõne muu riigi (näiteks Valgevene) kodanikele, residentidele või
ettevõtjatele kehtestatakse aja jooksul veel sanktsioone, mis samuti võivad riigihankeid
mõjutada. Seega peab kõrvaldamise alus olema piisavalt lai, et selliseid juhtumeid hõlmata.
Teiseks lisatakse sättesse täpsustus, mille kohaselt hõlmab kõrvaldamise alus ka Vabariigi
Valitsuse sanktsiooni. RSanS § 27 lõike 3 alusel kohaldatakse Vabariigi Valitsuse sanktsioonile
rahvusvahelise sanktsiooni kohta sätestatut. Sellest tulenevalt on ka Vabariigi Valitsuse
sanktsiooni rikkuv tehing RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine. Samas nimetab kehtiv RHS säte
üksnes rahvusvahelist sanktsiooni RSanS tähenduses, mis võib viia eksliku tõlgenduseni,
justkui ei saaks sellisel juhul pakkujat või taotlejat hankemenetlusest kõrvaldada. Selline
tõlgendus viib aga omakorda praktiliste probleemideni, kuivõrd RSanS keelab sellise lepingu
sõlmimise, aga RHS-s puudub sõnaselge säte pakkuja ja taotleja kõrvale jätmiseks
hankemenetlusest. Lahenduseks oleks sellisel juhul üksnes võimalus lükata sellise pakkuja
pakkumus tagasi, ui hankija oleks vastava võimaluse juba ise RHAD-is sätestanud, ent täiesti
korrektne selline lähenemisviis pole (pakkumuse tagasi lükkamise alused peaksid olema seotud
pakkumusega, mitte pakkuja isikuga) ja enamasti pole hankijad ka olnud teadlikud, et nad
peaksid sellise tingimuse RHAD-is sätestama.
Eelmises lõigus selgitatud põhjusel täiendatakse ka RHS § 114 lõikes 21 sisalduvat pakkumuse
tagasi lükkamise alust. Nimetatud säte hõlmab olukorda, kus selle ettevõtjaga oleks küll
hankelepingu sõlmimine lubatud, st lepingu sõlmimine selle ettevõtjaga ei riku rahvusvahelist
sanktsiooni, vaid probleem seisneb tema poolt pakutud kaubas, teenuses või ehitustöös. Nimelt
on sätestatud mitmeid rahvusvahelisi sanktsioone, mis ei puuduta konkreetseid isikuid, vaid
millega on keelatud teatud kauba, teenuse või ehitustöö hankimine kas konkreetsest riigist
(näiteks Vene Föderatsioonist) või piirkonnast (näiteks Donbassist). Sellisel juhul ei ole kohane
pakkujat või taotlejat hankemenetlusest kõrvaldada, kuivõrd sanktsioon ei ole seotud tema
isikuga. Sellisel juhul on kohane pakkumuse tagasi lükkamine, kuivõrd sanktsioon puudutab
pakkumuse sisu. Sättesse lisatakse täpsustus, mille kohaselt lükatakse tagasi ka pakkumus,
mille alusel hankelepingu sõlmimine rikuks Vabariigi Valitsuse sanktsiooni.
Eelnõu § 2 punktid 2 ja 3
Punktiga 2 muudetakse RHS § 95 lõike 3 esimest lauset selliselt, et sättest jäetakse välja
võimalus sõlmida hankelepingut, mis rikuks rahvusvahelist sanktsiooni, kui hankelepingu
sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või
taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata.
Punktiga 3 muudetakse RHS § 97 lõikes 1 esimest lauset selliselt, et sättest jäetakse välja
võimalus rahvusvahelist sanktsiooni heastada.
RSanS § 7 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing tühine. Lepingu tühisus
on absoluutne ning sellest saab RSanS § 11 lõike 2 kohaselt erandeid teha üksnes sellesama
õigusaktiga, millega rahvusvaheline sanktsioon kehtestati. Näiteks võivad määruse art 5k lg 2
kohaselt erandina lõikest 1 pädevad asutused lubada järgnevates punktides toodud lepingute
sõlmimist ja täitmist. Seega on sisuliselt rahvusvahelist sanktsiooni rikkuvat tehingut võimalik
sõlmida üksnes siis, kui selle sõlmimiseks on andnud loa pädev asutus. Teisisõnu ei ole hankijal
võimalik iseseisvalt otsustada RHS § 95 lõike 3 alusel, et tal on siiski õigus selline leping
sõlmida. Samuti ei ole võimalik rahvusvahelist sanktsiooni ettevõtja poolt heastada, sest luba
lepingu sõlmimiseks ei anta mingite selliste meetmete põhjal, mida ettevõtja ise võtab. Luba
antakse kitsalt rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava õigusakti tingimuste alusel.
Kui pädev asutus on andnud loa leping sõlmida, ei ole tegemist enam rahvusvahelist sanktsiooni
rikkuva lepinguga ning RHS § 95 lõike 1 punkt 5 ei kohaldu.
Eelnõu § 1 punkt 5
Muudetakse § 124 lg 21, mis annab hankijale aluse hankeleping üles öelda või sellest taganeda
juhul, kui hankelepingu täitmise ajal tekib ettevõtjal kohustuslik kõrvaldamise alus. Muudatuse
kohaselt oleks hankijal õigus hankeleping üles öelda või sellest taganeda ka juhul, kui
hankelepingu täitmine rikuks rahvusvahelist sanktsiooni. Nimelt on seoses Venemaa
agressiooniga Ukrainas kehtestatud sanktsioone ka mitte üksnes isikutele, vaid ka Venemaalt
pärit kaupadele. Seega, kui ettevõtja ise ei ole sanktsiooni subjekt ega ka määruses sätestatud
viisil sanktsiooni subjektidega seotud, ent temaga sõlmitud hankelepingu alusel tarnitaks kaupa,
millele on pärast hankelepingu sõlmimist kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon, oleks sellise
lepingu jätkamine keelatud. Kestvuslepingute erakorraline üles ütlemine on mõjuvatel
põhjustel võimalik võlaõigusseaduse § 196 alusel, ent lepingute puhul, mis kestvuslepingud ei
ole, võlaõigusseaduses sellist sätet ei ole. Kõige selgem ja ühemõttelisem lahendus on sätestada
selliste hankelepingute lõpetamise alus RHS-s.
Eelnõu § 1 punkt 6
Muudetakse RHS § 2192, mis täpsustab, millisest seaduse redaktsioonist tuleb pärast
muudatuste jõustumist lähtuda.
Üldjuhul ei ole õigusaktidel tagasiulatuvat mõju ning vastupidisel juhul peaksid selleks olema
kaalukad põhjused. Kuivõrd eelnõukohased muudatused on ajendatud määruse artiklist 5k, mis
kehtib 9. aprillist 2022. a, on nende rakendamine tagasiulatuvalt vajalik selleks, et hankijatele
ja pakkujatele ei tekiks määruse rakendamisel ületamatuid praktilisi takistusi. Näiteks juhul,
kui hankija on alustanud riigihanke menetlust enne 9. aprilli 2022. a või isegi varem ega ole
ette näinud vastavaid pakkumuse tagasi lükkamise aluseid, võib ta leida ennast olukorrast, kus
ettevõtja vastab näiteks määruse art 5k lõike 1 punkti b tunnustele, ent kuivõrd kehtiva seaduse
kõrvaldamise alus seda olukorda ei hõlma ja pakkumuse tagasi lükkamise aluseid sätestatud ei
ole, tuleb tal kogu riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada ning alustada uut menetlust otsast
peale. Kui aga menetluse kestel jõustub eelnõukohane seadus, on tegemist kõrvaldamise
alusega, hankija saab pakkuja või taotleja kõrvaldada ning teiste menetluses osalevate
ettevõtjatega menetlusega jätkata. Selleks täiendatakse § 2192 teise lõikega (1. juunil 2022. a
jõustuv sama paragrahvi tekst saab lõike 1 esimeseks lauseks), mille kohaselt viiakse ka enne
eelnõukohase seaduse jõustumist alustatud riigihanke menetlused lõpuni, lähtudes juba
eelnõukohase seadusega sisse viidavatest muudatustest.
Määruse art 5 k lg 4 kohaselt ei kohaldata enne 9. aprilli 2022. a sõlmitud hankelepingutele lg-
s 1 sätestatud lepingute täitmise jätkamise keeldu kuni 10. oktoobrini 2022. a. Seega juhul, kui
hankeleping, mis oma sisult küll rikuks selles õigusaktis sätestatud rahvusvahelist sanktsiooni,
lõpeb hiljemalt 10. oktoobrit 2022. a, võib selle täitmist kuni lõpuni jätkata ning tegemist ei ole
tühise tehinguga. Sellised lepingud aga, mille tähtaeg on hilisem kui 10. oktoober 2022. a, tuleb
hiljemalt sellel kuupäeval ära lõpetada.
1. juunil 2022. a jõustuva RHS § 124 lg 1 p 21 kohaselt on võimalik hankelepingu ennetähtaegne
ülesütlemine või sellest taganemine, kui ettevõtjal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni
kohustuslik kõrvaldamise alus. Selleks, et ka enne 1. juunit 2022. a alustatud riigihangete
tulemusena sõlmitud lepinguid oleks võimalik nimetatud sätte alusel lõpetada, on vajalik eraldi
säte, mis seda võimaldab, mistõttu lisatakse § 2192 loodavasse lõikesse 1 seda täpsustav lause.
Eelnõu § 3 kohaselt jõustub seadus 2022. aasta 1. juunil. Kuivõrd määrus jõustus 9. aprillil
2022, tuleb eelnõu menetleda määruse korrektseks rakendamiseks kiireloomulisena ning vastu
võtta nii kiiresti, kui võimalik. Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud
13.04.2022.a) jõustub 2022. aasta 1. juunil, mistõttu on praktilisest vaatest kõige vähem
segadust tekitav ka käesolev eelnõu nimetatud kuupäevast jõustada.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas käesoleva seletuskirja punktis 1.3 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktidega.
6. Seaduse mõjud
Kavandatavad muudatused ei oma sotsiaalseid mõjusid ega mõjuta loodus- ega elukeskkonda,
regionaalarengut, riigi julgeolekut ega välissuhteid.
Sihtrühm
Riigihangete seaduse ja seetõttu ka selle muutmisest mõjutatud sihtrühma võib üldistatult
jagada kaheks – hankijad ja ettevõtjad.
Hankija on RHS-i kohustatud subjekt, ehk enamasti riik või kohalik omavalitsus oma erinevates
väljendustes ja viimaste poolt kontrollitavad või rahastatavad eraõiguslikud juriidilised isikud.
Eelnõu koostamisel hetkel on riigihangete registri andmetel Eestis ligi 2000 hankijat, kuid
järjepidevalt, st iga aasta hangib nendest umbes kümnendik.
Ettevõtjad on isikud, kes on huvitatud hankijaga lepingulistesse suhetesse astumisest. See ring
ei ole piiratud, mille tõttu võib RHS-i mõttes ettevõtjaks olla igaüks, kes pakub asju, teenuseid
või ehitustöid nii Eestis, kui ka väljaspool. Riigihangete registris on eelnõu koostamise ajal
registreeritud 36 462 ettevõtjat, sh Eesti ettevõtjaid 28 354.
Kuivõrd RHS näol on tegemist menetlusseadusega, puudutavad muudatused põhiosas üksnes
hankijate töö korraldust. Eelnõu ise ei oma mõju majandusele, mõju majandusele omab määrus.
6.1 Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatused mõjutavad sihtrühma tööd positiivselt. Suureneb õigusselgus ning sätestatakse
selged ja ühemõttelised alused, millisel juhul rahvusvahelise sanktsiooni subjektid
riigihangetelt kõrvaldatakse ja millisel juhul tuleb pakkumus tagasi lükata. Muudatuste
tulemusena ei pea hankijad ise määruses sätestatud rahvusvahelisi sanktsioone oma riigihanke
alusdokumentides nende õiguspäraseks rakendamiseks pakkumuse tagasi lükkamise alusena
ette nägema, vaid sanktsiooni subjektide kõrvaldamine ning nende pakkumuste tagasi
lükkamine toimub seaduse alusel. Muudatuste tulemusena kehtestatakse õiguspärane alus
rahvusvahelise sanktsiooni subjektidega sõlmitud hankelepingute lõpetamiseks määruses
nimetatud kuupäevaks.
Muudatuse tulemusena väheneb hankijate töökoormus selliste riigihangete puhul, mis on
alustatud enne 9. aprilli ja kus paratamatult ei ole riigihanke alusdokumentides sätestatud
pakkumuste tagasi lükkamise aluseid, mis võimaldaksid määruses nimetatud isikute esitatud
pakkumusi tagasi lükata. Kuivõrd kehtiva seaduse kohaselt tuleks selline hankemenetlus
kehtetuks tunnistada, kus edukas pakkuja osutub sanktsiooni subjektiks, mis ei ole RHS § 95
lg 1 p-s 5 sätestatud kõrvaldamise alusega hõlmatud, ent muudatuse kohaselt saaks hankija
sellise pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada, saab hankija selliste hankemenetlustega jätkata.
Uue hankemenetluse korraldamine oleks kahtlemata hankijale väga koormav.
Muudatuse mõju olulisust ei ole võimalik täiel määral hinnata, kuivõrd määruses sätestatud
sanktsioonide subjekte ei ole siiani olnud põhjust monitoorida ning need andmed seetõttu
puuduvad. Riigihangete registri andmetel on Vene Föderatsiooni ettevõtjatega alates aastast
2015 sõlmitud kokku 44 hankelepingut, ent määruses sätestatud rahvusvahelise sanktsiooni
subjekte on mõõtmatult enam. Näiteks on sanktsiooni subjektid kõik ettevõtjad, kes on küll
asutatud Euroopa Liidus, ent kelle esindajaks on Vene Föderatsiooni kodanik. Selliseid
andmeid kogutud aga ei ole. Lisaks sellele ei ole kogutud andmeid hankelepingutes kasutatud
alltöövõtjate, tarnijate ja tuginetavate isikute kodakondsuse kohta, samuti ettevõtjate omanike
ning tegelike kasusaajate kohta. Seega ei ole võimalik kuidagi anda hinnangut sellele, kui palju
riigihankeid on määrusega sätestatud sanktsioonidest tegelikult puudutatud.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole eeldatavaid kulusid ja tulusid.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on planeeritud jõustuma 1. juunil 2022. Kuivõrd määrus jõustus 9. aprillil 2022, tuleb
eelnõu menetleda määruse korrektseks rakendamiseks kiireloomulisena ning vastu võtta nii
kiiresti, kui võimalik.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu menetlemist käsitletakse kiireloomulisena, mistõttu saadeti eelnõu kooskõlastamiseks
ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule mitteametlikult.