Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 31-märts-2022
1. Üldinfo
1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 427 686 221
Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -2 452 839
Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -3 583 923
Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -2 452 839
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR)
Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0
Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/-
Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -2,26% -0,69% -1,58%
Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -1,03% -0,58% -0,45%
Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -2,26% -0,69% -1,58%
Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 0,84 0,50 0,34
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR)
Investeeringud sektorite alusel
valitsus 52,44% 224 289 520
100%
keskpank 13,47% 57 613 902
krediidiasutus 31,80% 136 015 356
35% 0,91%
ettevõte 2,28% 9 767 443
Investeeringud reitingu alusel
Aaa 11,74% 50 198 615
Aa2 1,16% 4 946 254
Aa3 14,74% 63 028 095
P-1 58,90% 251 899 354
Eesti Pank 13,47% 57 613 902
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes
Eesti Pank 13,47% 100% 86,53% 57 613 902
Bpifrance Financement SA 12,88% 20% 7,12% 55 085 204
Austria 12,64% 20% 7,36% 54 059 560
Region ile de France 6,44% 20% 13,56% 27 563 525
CPPIB Capital Inc. 6,24% 20% 13,76% 26 666 841
Investeeringud instrumentide alusel
võlakiri 86,48% 369 864 047
hoius 0,00% 0
kontojääk 13,52% 57 822 174
Investeeringud valuuta alusel
EUR 100,00% 100% 0,00% 427 686 221
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes
Bpifrance
seisuga 31.03.2022 seisuga 31.03.2022
Austria
Financement Region ile de
13%
SA France
Eesti Pank
13% 6%
13%
Eesti Pank CPPIB Capital P-1
14% Inc. 59%
6% Aaa
12%
Aa2
1%
muud Aa3
48% 15%
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulu, tulusus
aasta baasil on portfellil 1,58% ja normportfellil 1,44%
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
145 600,0 9,00%
8,00%
140
500,0 7,00%
135 6,00%
400,0 5,00%
130 4,00%
300,0 3,00%
125 2,00%
200,0 1,00%
120 0,00%
115
100,0 -1,00%
-2,00%
110 0,0 -3,00%
2022 I kv
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
105
100
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
portfell normportfell
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.03.2022.
Sissejuhatus
Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel.
Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna
peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 611 3302,
[email protected]).
Aruande eesmärk, sisu ja mõjud
Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust
ja väärtusest seisuga 31. märts 2022.
Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika
31. märtsi 2022 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 427,7 miljonit
eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga 2,4 miljoni
euro võrra. 2022. aasta I kvartali jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. 2021. aasta
jooksul laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga
2020. aasta kasumieraldis.
Reservi haldamine
Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse
ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine
(tänastes turutingimustes varade haldamise kulu minimeerimine). Investeerimis-
strateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimis-
piirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi
riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses
hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning
rahaturuinstrumentidest.
Reservi paigutused
2022. aasta I kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga
madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga
kontojääki (65,9% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse ning
kontojääki (31,8%) ja ettevõtete võlakirjadesse (2,3%). Suurima osakaalu paigutustest
moodustavad Eesti Panga kontojääk (13,5%), Bpifrance Financement’i (12,9%) ja
Austria (12,6%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 86,5%
ning kontojäägid 13,5%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 84,1%
reservi mahust investeeringud keskpanka ja kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste
paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste
puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse.
Reservi tulusus
Stabiliseerimisreservi vahendid on paigutatud kuni 3-aastase tähtajaga euros
emiteeritud võlakirjadesse. Euroala valitsussektori võlakirjadele oli möödunud kvartal
euro ajaloo kõige negatiivsema tulemiga. 24. veebruaril alguse saanud sõda on
mõjutanud tõusnud energiahindade tõttu inflatsiooni, mis on oluline indikaator
keskpankade rahapoliitika kujundamisel ning finantsturu osaliste valmisolekut riske
1
võtta ehk riski võtmise eest oodatakse kõrgemat tootlust. Tuleviku osas on palju
määramatust, sest sõda kestab. Reservi 2022. aasta I kvartali tulusus oli -2,26% ja
normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,69%. Reservi 12 kuu tulusus oli 2022.
aasta märtsi lõpu seisuga -1,03%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,58%.
Praeguses negatiivsete intressimäärade keskkonnas investeeringutelt positiivse
tulususe saavutamise võimalus peaaegu puudub. Eesmärk on negatiivsetelt
intressimääradelt tekkivat kahjumit minimeerida ja ületada normportfelli tulusust.
Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel
Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressimäärasid ei ole muudetud, refinantseerimis-
operatsioonide intressimäär on 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäär 0,25%
ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär −0,50%. Erakorralise varaostukava
(PEPP) ostud lõpetati 2022. aasta märtsi lõpus. EKP varaostuprogrammi (APP)
igakuiste netoostude maht on aprillis 40 miljardit eurot, mais 30 miljardit eurot ja
juunis 20 miljardit eurot. Kolmanda kvartali netoostude mahtu kalibreeritakse
andmepõhiselt, kajastades muutuvat hinnangut majandusväljavaatele. Kui laekuvad
andmed toetavad ootust, et keskpika perioodi inflatsiooniväljavaade ei halvene ka
pärast keskpanga netovaraostude lõppu, lõpetab EKP nõukogu varaostukava raames
tehtavad netoostud kolmandas kvartalis. Kui keskpika aja inflatsiooniväljavaade
muutub ning rahastamistingimused ei ole kooskõlas edasiste edusammudega 2%
eesmärgile lähenemisel, on EKP nõukogu valmis netovaraostude mahtu ja/või kestust
kohandama.
EKP nõukogu kavatseb ka jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani
jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses
reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab EKP
baasintressimäärasid tõstma, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate
likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.
EKP nõukogu liikmed Lagarde, Lane, Rehn jt on öelnud mitmetes sõnavõttudes, et
EKP võiks baasintressimäärasid tõsta 2022. aasta detsembris, kuid seoses Venemaa
alustatud sõjaga Ukraina vastu on majanduse väljavaadetes palju küsimärke. Nõukogu
liikme Holzmann’i arvates võiks baasintressimäärade tõstmisega alustada varem ja
jõuda aasta lõpuks 0% baasmäärani. Turuosalised on baasintressimäärade tõstmise
tõenäosust hinnastanud EKP-st jõulisemalt, ennustades läbi intressifutuuride 50
baaspunktilist (bp) baasintressimäärade tõusu aasta lõpuks ja kuni 100 bp aasta
jooksul.
USA Föderaalreserv (FED) on asunud ka rahapoliitikat karmistama, tõstes märtsis
baasintressimäärasid 25 bp võrra. Intressimäärade tõstmist on oodata ka järgnevatel
FED-i koosolekutel ning aasta lõpuks on oodata baasintressimäärade sihtvahemikku
2% kuni 2,50% juures.
14. aprill 2022.
2
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 21.04.2022 nr 7-4.1/3524-1
[email protected]
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikantseleile seisuga 31.03.2022
Austatud härra riigisekretär
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 31.03.2022. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.03.2022.pdf 1 lehel.
2. seletuskiri_aruande_juurde_31.03.2022.pdf 2 lehel.
3. valitsuse_otsuse_eelnõu.docx 1 lehel.
Tarmo Ibrus 6113302
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
18.01.2022
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja
Päevakorrapunkt nr.
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31.03.2022. a.
Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruanne seisuga 31.03.2022. a.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär