dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 31.03.2022

Rahandusministeerium · 21. aprill 2022
Viit
7-4.1/3520-1
Registreeritud
21. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikontroll, Riigikogu rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE
Sari
7-4.1 Kirjavahetus finantsvarade ja -kohustuste korraldamise osas
Toimik
7-4.1/2022
Vastutaja
Tarmo Ibrus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigikassa osakond)

Failid

  • 📎7-4.13520-1 21.04.2022 Väljaminev kiri.asice1256 KB

Sisu (failidest)

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 31-märts-2022 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 427 686 221 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -2 452 839 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -3 583 923 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -2 452 839 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -2,26% -0,69% -1,58% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -1,03% -0,58% -0,45% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -2,26% -0,69% -1,58% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 0,84 0,50 0,34 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 52,44% 224 289 520 100% keskpank 13,47% 57 613 902 krediidiasutus 31,80% 136 015 356 35% 0,91% ettevõte 2,28% 9 767 443 Investeeringud reitingu alusel Aaa 11,74% 50 198 615 Aa2 1,16% 4 946 254 Aa3 14,74% 63 028 095 P-1 58,90% 251 899 354 Eesti Pank 13,47% 57 613 902 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Eesti Pank 13,47% 100% 86,53% 57 613 902 Bpifrance Financement SA 12,88% 20% 7,12% 55 085 204 Austria 12,64% 20% 7,36% 54 059 560 Region ile de France 6,44% 20% 13,56% 27 563 525 CPPIB Capital Inc. 6,24% 20% 13,76% 26 666 841 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 86,48% 369 864 047 hoius 0,00% 0 kontojääk 13,52% 57 822 174 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 427 686 221 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes Bpifrance seisuga 31.03.2022 seisuga 31.03.2022 Austria Financement Region ile de 13% SA France Eesti Pank 13% 6% 13% Eesti Pank CPPIB Capital P-1 14% Inc. 59% 6% Aaa 12% Aa2 1% muud Aa3 48% 15% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulu, tulusus aasta baasil on portfellil 1,58% ja normportfellil 1,44% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 145 600,0 9,00% 8,00% 140 500,0 7,00% 135 6,00% 400,0 5,00% 130 4,00% 300,0 3,00% 125 2,00% 200,0 1,00% 120 0,00% 115 100,0 -1,00% -2,00% 110 0,0 -3,00% 2022 I kv 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 105 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.03.2022. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 611 3302, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. märts 2022. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 31. märtsi 2022 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 427,7 miljonit eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga 2,4 miljoni euro võrra. 2022. aasta I kvartali jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. 2021. aasta jooksul laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2020. aasta kasumieraldis. Reservi haldamine Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine (tänastes turutingimustes varade haldamise kulu minimeerimine). Investeerimis- strateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimis- piirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2022. aasta I kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (65,9% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse ning kontojääki (31,8%) ja ettevõtete võlakirjadesse (2,3%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Eesti Panga kontojääk (13,5%), Bpifrance Financement’i (12,9%) ja Austria (12,6%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 86,5% ning kontojäägid 13,5%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 84,1% reservi mahust investeeringud keskpanka ja kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse. Reservi tulusus Stabiliseerimisreservi vahendid on paigutatud kuni 3-aastase tähtajaga euros emiteeritud võlakirjadesse. Euroala valitsussektori võlakirjadele oli möödunud kvartal euro ajaloo kõige negatiivsema tulemiga. 24. veebruaril alguse saanud sõda on mõjutanud tõusnud energiahindade tõttu inflatsiooni, mis on oluline indikaator keskpankade rahapoliitika kujundamisel ning finantsturu osaliste valmisolekut riske 1 võtta ehk riski võtmise eest oodatakse kõrgemat tootlust. Tuleviku osas on palju määramatust, sest sõda kestab. Reservi 2022. aasta I kvartali tulusus oli -2,26% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,69%. Reservi 12 kuu tulusus oli 2022. aasta märtsi lõpu seisuga -1,03%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,58%. Praeguses negatiivsete intressimäärade keskkonnas investeeringutelt positiivse tulususe saavutamise võimalus peaaegu puudub. Eesmärk on negatiivsetelt intressimääradelt tekkivat kahjumit minimeerida ja ületada normportfelli tulusust. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressimäärasid ei ole muudetud, refinantseerimis- operatsioonide intressimäär on 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäär 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär −0,50%. Erakorralise varaostukava (PEPP) ostud lõpetati 2022. aasta märtsi lõpus. EKP varaostuprogrammi (APP) igakuiste netoostude maht on aprillis 40 miljardit eurot, mais 30 miljardit eurot ja juunis 20 miljardit eurot. Kolmanda kvartali netoostude mahtu kalibreeritakse andmepõhiselt, kajastades muutuvat hinnangut majandusväljavaatele. Kui laekuvad andmed toetavad ootust, et keskpika perioodi inflatsiooniväljavaade ei halvene ka pärast keskpanga netovaraostude lõppu, lõpetab EKP nõukogu varaostukava raames tehtavad netoostud kolmandas kvartalis. Kui keskpika aja inflatsiooniväljavaade muutub ning rahastamistingimused ei ole kooskõlas edasiste edusammudega 2% eesmärgile lähenemisel, on EKP nõukogu valmis netovaraostude mahtu ja/või kestust kohandama. EKP nõukogu kavatseb ka jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks. EKP nõukogu liikmed Lagarde, Lane, Rehn jt on öelnud mitmetes sõnavõttudes, et EKP võiks baasintressimäärasid tõsta 2022. aasta detsembris, kuid seoses Venemaa alustatud sõjaga Ukraina vastu on majanduse väljavaadetes palju küsimärke. Nõukogu liikme Holzmann’i arvates võiks baasintressimäärade tõstmisega alustada varem ja jõuda aasta lõpuks 0% baasmäärani. Turuosalised on baasintressimäärade tõstmise tõenäosust hinnastanud EKP-st jõulisemalt, ennustades läbi intressifutuuride 50 baaspunktilist (bp) baasintressimäärade tõusu aasta lõpuks ja kuni 100 bp aasta jooksul. USA Föderaalreserv (FED) on asunud ka rahapoliitikat karmistama, tõstes märtsis baasintressimäärasid 25 bp võrra. Intressimäärade tõstmist on oodata ka järgnevatel FED-i koosolekutel ning aasta lõpuks on oodata baasintressimäärade sihtvahemikku 2% kuni 2,50% juures. 14. aprill 2022. 2 Riigikontroll Meie 21.04.2022 nr 7-4.1/3520-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 31.03.2022 “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 31.03.2022. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa(d): 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.03.2022.pdf 1 lehel. 2. seletuskiri_aruande_juurde_31.03.2022.pdf 2 lehel. Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon [email protected] Tarmo Ibrus 6113302 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →