Rahandusministeerium Meie 20.04.2022 nr 6-2/36-1
Transpordiamet
Koostöö detailplaneeringu algatamisel
Rapla vald valmistab ette Viljandi mnt 11 detailplaneeringu algatamist (viide juhatab planeeringuga
seotud materjalide juurde valla kodulehel). Planeeringu eesmärk on tingimuste määratlemine kuni
23 korteriga äri- ja kortermaja kavandamiseks Rapla linnas Viljandi mnt 11 (katastritunnus
67001:006:0008) ja Viljandi mnt 13 (katastritunnus 67001:006:0380) maaüksustele. Kirjale on
lisatud kavandatava detailplaneeringu eskiis ja algatamise eelnõu.
Planeerimisseaduse § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös puudutatud
valitsusasutustega. Rahandusministeerium on kaasatud üldplaneeringu muudatuse määratlemisega
seotud asjaoludel. Transpordiamet on kaasatud seoses vajadusega kavandada tegevusi riigimaantee
kaitsevööndis.
Ettepanekud ja tingimused palun lähetada e-posti aadressile
[email protected]. Täpsustavate
küsimuste korral palun pöörduda vallaarhitekti poole.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
+372 506 1360
[email protected]
______________________________________________________________________________________________
Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Viljandi mnt 17
[email protected] SWED EE662200221068430132
79511 Rapla Registrikood 77000312
OTSUS
EELNÕU nr 1-4/2022/39
seisuga 20.04.2022
Rapla 26. mai 2022 nr
Detailplaneeringu algatamine
(Viljandi mnt 11, Rapla linn)
OÜ City Capital (registrikood 10616191) esitas 19.01.2022 Rapla vallale detailplaneeringu
algatamisettepaneku eesmärgiga määratleda tingimused Rapla linnas Viljandi mnt 11
(katastritunnus 67001:006:0008) ja Viljandi mnt 13 (katastritunnus 67001:006:0380)
maaüksustele 32 korteriga 3-korruselise äri- ja kortermaja püstitamiseks. Taotlusele on lisatud
planeeringulahenduse eskiis.
Viljandi mnt 11 ja 13 on mõlemad 100% elamumaa sihtotstarbega maaüksused Rapla linna
keskuse maa-alal. Piirkond jääb reoveekogumisalale ja kuulub Rapla linna põhjaosa
kaugküttevõrgu arendusalale.
Viljandi mnt 11 maaüksusele on Rapla Vallavolikogu 29. jaanuari 2009 otsusega nr 6
kehtestatud detailplaneering, millega anti ehitusõigus 3-korruselise ärihoone püstitamiseks.
Vahetus naabruses Viljandi mnt 9 on algatatud detailplaneering olemasoleva ärihoone
laiendamiseks ja osaliseks ümberehitamiseks korterelamuks. Ka Viljandi mnt 7 maaüksusele
koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse kahte kortermaja.
Taotletava planeeringuala vahetus naabruses Aasa tn 5 asub 6 korteriga korterelamu, Aasa tn
12 ning Jõe tn 18 maaüksustel on kummalgi 12 korteriga elamud, Viljandi mnt 15 paikneb
restoran ja Viljandi mnt 9 − büroohoone.
Rapla valla üldplaneeringu kaardil on Viljandi mnt 11 olemasolevaks maakasutuseks
märgitud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa ning Viljandi mnt 13 olemasolevaks
maakasutuseks − pere- ja ridaelamumaa. Planeeritavat maakasutust pole kummalegi
maaüksusele määratud. Üldplaneeringu kohaselt peavad korterelamud asuma keskuses olevast
teenindusest ja kaubandusest mõistliku jalgteekonna kaugusel, eelistatud on
ühistranspordipeatuste ja kergteede lähedus, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
liitumise võimalus. Arvestades kortermajade domineerimist piirkonnas on kortermaja
kavandamine Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 maaüksustele linnaehituslikult põhjendatud
ning vastab üldplaneeringu tingimustele. Keskuse alal sobib lisaks juhtotstarbele ette näha
erinevaid kõrvalfunktsioone: näiteks on üldplaneeringu kohaselt võimalus kavandada
alumisele korrusele äri ja ülemistele korrustele elamine. Tagasihoidlikult kasvava rahvastiku
ja äriruumide ülepakkumise tingimustes Rapla kesklinnas ei ole ärimaa ennast õigustanud ja
2009. aastal kehtestatud detailplaneeringut pole enam kui 13 aasta jooksul ellu viima asutud.
Seetõttu on ärifunktsiooni osakaalu vähendamine põhjendatud.
On tõenäoline, et üldplaneeringu kaardile märgitud maakasutuses esineb ka trükivigu, sest
tähistus on ilmselges vastuolus maaüksuste tegelike funktsioonidega. Üldplaneeringu kaardil
on Viljandi mnt 9 maaüksus tähistatud olemasoleva pere- ja ridaelamumaana, kuigi viimased
sada aastat on seal asunud äri- ja büroohoone. Viljandi mnt 15 olev restoran on ehitisregistri
andmetel ehitatud 1997. aastal, kuid maakasutuseks on üldplaneeringu kaardil märgitud
olemasolev pere- ja ridaelamumaa. Üldplaneeringu kaardil kortermajade piirkonda pikitud
üksikelamud saavad küll tähistada kunagist maakasutust, kuid maakasutuse sellisel viisil
põlistamine ei ole ratsionaalselt põhjendatud ega vasta üldplaneeringu muudele tingimustele.
Seetõttu on alust kahelda selles piirkonnas kaardil kujutatud värvitoonide tõsiseltvõetavuses,
samuti ei saa eeldada, et olemasolev üksikelamumaa Rapla kesklinnas peab igavesti
üksikelamumaaks jääma.
Üldplaneeringust ei tulene olemasoleva maakasutuse põlistamise põhimõtet. Kortermaja
kavandamine kooskõlas üldplaneeringu tingimustega ei sisalda endas üldplaneeringu
muutmisettepanekut vaatamata sellele, et maaüksuste ajalooline maakasutus pole olnud
korterelamumaa. Sarnases olukorras on Rahandusministeerium varasemalt nõudnud
üldplaneeringut muutva planeeringumenetluse läbiviimist. Üldplaneeringut muutva
planeeringumenetluse kohaldamist on kaalutud, kuid Rapla Vallavolikogu hinnangul on selle
rakendamine antud juhul kohatu, kuna detailplaneering on suunatud üldplaneeringu oluliste
ruumilise arengu põhimõtete elluviimisele. Üldplaneeringut muutva menetluse korral ei
lahendata tavamenetlusega võrreldes suuremat hulka küsimusi, küll aga suurendab
üldplaneeringut muutev menetlus oluliselt nii omavalitsuse kui riigiasutuste töökoormust ja
pikendab menetlusaega vähemalt 10 kuu võrra. Põhjendamatute menetlustoimingute
läbiviimine ei ole kooskõlas haldusmenetluse seadusega. Detailplaneeringu algatamisega
üldplaneeringut järgivana juhindub omavalitsus hea halduse põhimõttest ning lahendab asja
mõistlikult, tekitades võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust ning lähtub
eesmärgipärasusest ja efektiivsuse põhimõtetest.
Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on uue korterelamu soovituslik koormusindeks vähemalt
150 ja soovitatav korterite arv ühe uue korterelamu kohta maksimaalselt 24. Koormusindeksi
alusel on planeeringualale võimalik kavandada kuni 23 korteriga kortermaja. Arvestades
ühistranspordi kättesaadavust ja asukohta Rapla kesklinnas on parkimiskohtade vähim hulk
asjakohane arvutada linnatänavate standardi EVS 843:2016 alusel. Arendajale tehti ettepanek
järgida arendamisel üldplaneeringu tingimusi, millega ta nõustus.
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest: ehitusloakohustusliku
hoone püstitamiseks on detailplaneeringu koostamine nõutav.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmise kohustus puudub. Planeerimisseaduse §
126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava
keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel.
Detailplaneeringu algatamine sisaldab endas üldplaneeringu tingimuste tõlgendamist, mistõttu
planeeringu algatab Rapla Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla
Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud OÜ City Capital.
Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125
lõike 1 punktile 1, § 128 lõikele 1 ning vastavalt Rapla vallale esitatud detailplaneeringu
algatamisettepanekule,
Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :
1. Algatada Viljandi mnt 11 detailplaneering eesmärgiga sätestada kuni 23 korteriga
korterelamu püstitamise tingimused.
1.1. Planeeringuala hõlmab Rapla linnas Viljandi mnt 11 (katastritunnus 67001:006:0008) ja
Viljandi mnt 13 (katastritunnus 67001:006:0380) maaüksusi ja osaliselt vahetult piirnevaid
tänavaid.
1.2. Planeeringuala piirneb edelast 6692105 Linnapea kõnnitee L1 100% transpordimaa
maaüksusega (katastritunnus 66901:001:0504), loodest 6692001 Aasa tänav L2 100%
transpordimaa maaüksusega (katastritunnus 66901:001:0243), kirdest Aasa tn 12
(katastritunnus 67001:006:0460) ning kagust Jõe tn 18 (katastritunnus 67001:006:0870) ja
Viljandi mnt 15 (katastritunnus 67001:006:0050) 100% elamumaa maaüksustega.
1.3. Planeeringuala pindala on u 0,4 ha.
1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest.
1.5. Vajalik on tellida tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan.
1.6. Detailplaneering järgib Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust.
2. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule
õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud
on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise
lõpetamise otsus.
3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Kalle Toomet
Volikogu esimees
Algatamisettepanek esitati 19.01.2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering
või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90
päevani. Enne algatamist on vaja arendajaga kokku leppida, mil viisil kavandada kõige
paremini üldplaneeringut järgiv lahendus ning välja selgitada Rahandusministeeriumi
seisukoht.
Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu
„Detailplaneeringu algatamine (Viljandi mnt 11, Rapla linn)“
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu koostamine ehitusloakohustusliku hoone
ehitusõiguse andmiseks kohustuslik. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest,
millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul
kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima.
Eelnõu sisu
Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused korterelamu kavandamiseks
Rapla linnas Viljandi maantee ja Aasa tänava ristmiku piirkonda.
Detailplaneering koostatakse kooskõlas Rapla valla üldplaneeringu põhilahendusega, millest
tulenevalt menetletakse planeeringut üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu
menetlusreeglite kohaselt. Üldplaneeringu kaardil on planeeringuala maaüksuste
olemasolevaks maakasutuseks märgitud ühel ärimaa ning teisel pere- ja ridaelamumaa, mille
põhjal ei ole küll põhjust teha järeldusi maaüksustele kavandatud maakasutuse kohta, kuid
teataval määral on siiski tegemist üldplaneeringu tingimuste tõlgendamisega.
Eelnõu võrdlev analüüs
Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Üldplaneeringu tingimuste
tõlgendamine ja üldplaneeringu muudatuse määratlemine on volikogu pädevuses, mistõttu on
vajalik detailplaneeringu algatamine volikogu kaalutletud otsusega.
Otsuse mõjud
Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega
antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad
menetlustoimingute läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus
jms). Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale
kaudselt kasulik, kuna Rapla linna asub elama uusi inimesi.
Otsus sisaldab menetlusliigi kaalutletud valikut. Kaaluda on üldplaneeringut järgiva ja
üldplaneeringut muutva menetlusliigi vahel. Üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu
menetlus vältab orienteeruvalt 5 kuud, millele lisandub koostööle ja võimalike keerukuste
lahendamiseks vajalik aeg.
Planeeringu menetlemine üldplaneeringut muutvana on nii vallale, riigiametitele kui
arendajale oluliselt koormavam kui üldplaneeringut järgiv, kuna vajalikke
menetlustoiminguid on rohkem. Täiendavate menetlustoimingute ülevaade on tabelis.
lisanduv ülesanne ülesande lahendaja alus lisanduv aeg
KOV, planeerija või
KSH eelhinnangu koostamine 1...4 nädalat
ekspert
PlanS § 142 lg 6
KSH eelhinnangu
Keskkonnaamet 30 päeva
kooskõlastamine
dp algatamine volikogu
KOV (volikogu) PlanS § 142 lg 2 3...4 nädalat
otsusega
lisanduv ülesanne ülesande lahendaja alus lisanduv aeg
dp eelnõu vastuvõtmine,
KOV PlanS § 82 lg 4 3...4 nädalat
avaliku väljapaneku teavitus
dp eelnõu avalik
KOV PlanS § 82 lg 3 30 päeva
väljapanek
dp eelnõu avaliku 1 nädal
väljapaneku tulemuste KOV PlanS § 83 (kui teavitus on
arutelu tehtud varem)
dp vastuvõtmine volikogu
KOV (volikogu) PlanS § 86 lg 1 3...4 nädalat
otsusega
dp avalik väljapanek KOV PlanS § 135 lg 5 16 päeva
60 päeva, mida
dp heakskiitmine Rahandusministeerium PlanS § 142 lg 5 võib pikendada
kuni 90 päevani
dp kehtestamine volikogu
KOV (volikogu) PlanS § 91 lg 1 3...4 nädalat
otsusega
kokku 10 kuud
Tabelis kasutatud lühendid: dp - detailplaneering; KOV - kohalik omavalitsus; KSH -
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu menetlusaeg on vähemalt 10 kuu võrra lühem kui
üldplaneeringut muutva menetluse korral. Üldplaneeringut muutva menetluse puhul on
toiminguid rohkem ja osapooli enam, mistõttu on väga tõenäoline, et tegelik ajakulu tuleb
üldplaneeringut muutva menetluse korral veelgi suurem. Menetlusliigi õige valik aitab
kujundada omavalitsuse mainet ja tagab menetluse vastavuse hea halduse põhimõtetele.
Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks
vajalik poolthäälte enamus.
Otsuse jõustumine
Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest.
Eelnõu koostaja:
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
Õigusaktide väljavõtted
KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS
§ 45. Hääletamine volikogus
(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9,
10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud
küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
PLANEERIMISSEADUS
§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja
(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral
avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.
(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.
/.../
(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus
(1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega
piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:
1) hoone püstitamiseks;
2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;
3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise
avaliku huviga rajatise püstitamiseks;
4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud
üldplaneeringuga.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu
koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.
§ 128. Detailplaneeringu algatamine
(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.
ll
ka
ia
ol
tu
so
se
n
te
ko
rra
id
ss
ss 38pk
rra
te
1k
d id
du ss
rõ rra
2k k te
1
3k rõdud
31
korterit
puhkeala
1k
3k
2k
te
rra
rõ
du
mänguväljak
ss
d
id
ko
ns
oo
li a
1k
ll
te
r
katuseterrass
ra
s sid
Töö nr: Joonise nr:
Guru Projekt OÜ
AP2022 AS-0-1
Tatari tn 28-1
Tallinn 10116 Projekti nimetus: Staadium:
tel 644 4414
[email protected] PROJEKT
Tellija: Nimi City Capital OÜ
Kortermaja hoonestuseskiis ESKIIS
reg nr
aadress Karjavälja 10, Tallinn 12918, Estonia
meiliaadress
[email protected]
Vastutav arhitekt Objekti asukoht:
17.01.2021 Viljandi mnt. 11 ja 13, Rapla
Ivo Rebane
Arhitekt Joonise nimetus: Mõõtkava:
Jaanika Oks
Arhitekt Asendiplaan