Teie 15.03.2022 nr YLD-14/2022-8
Riigi Kinnisvara AS Meie 20.04.2022 nr 1.4-1/2684-2
[email protected]
Riigi kinnisvara arendusprojektide
olukord
Austatud proua Kusmin
Tänan, et juhite tähelepanu riigi kinnisvara arendusprojektide elluviimist oluliselt mõjutavale
olukorrale. Nõustume, et lahendused nõuavad tavapärasest erinevat ja mitmekülgsemat
sekkumist ka investeeringute omanike poolt. Peame Riigi Kinnisvara AS poolt esitatud
lahendusettepanekuid konstruktiivseteks.
Selgituseks Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate projektide valmimise võimaliku
nihkumise kohta abikõlblikkuse perioodi lõpust kaugemale, võime öelda, et abikõlblikkuse
periood on avalik teadmine kõikidele projektide elluviijatele ning projektide alustamisel tuleb
selle piiranguga arvestada. Kuigi mõistame tekkinud probleemide ulatustikkust ning
ootamatust, ei ole liikmesriigil perioodi pikendamiseks võimalusi. Euroopa Komisjoni poolt
on pakutud välja kaks võimalust pooleliolevate projektide jätkamiseks peale 31.12.2023, mida
sobivuse korral on võimalik projektide lõpetamiseks kasutada:
1) etapiviisiliselt (kahes osas, ingl k phasing) on võimalik rakendada projekte, mille
maksumus on vähemalt 5 MEURi, seda on võimalik vana ja uue perioodi lõikes finantsiliselt
kaheks etapiks jagada ning projekt on abikõlblik ka uue perioodi vahenditest (sh tuleks selleks
eelarve ette näha ja rakenduskavasse sisse tuua). Sellised projektid tuleb kindlasti lõpetada
perioodil 2021-2027 ning kui seda ei tehta, muutub abikõlbmatuks ka esimene (eelmisesse
perioodi jäänud) etapp. Projektide etapiviisilisel elluviimisel tuleb arvestada, et uude
eelarveperioodi üle viidud summa võrra tuleb vähendada juba kavandatud tegevuste
maksumusi. Mõnel puhul võib see tähendada ka Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste
lõppjärgus oleva rakenduskava eelnõu avamist ja muutmist.
2) üle 2 MEUR maksumusega projekt nimetada perioodi lõpus mitte-toimivana lõpetatuks
(ingl k non-functional) ning abikõlblikkuse perioodist välja jäävad kulud (alates 01.01.2024)
katta kas toetuse saaja täiendavast omafinantseeringust või riigieelarvest tingimusel, et projekt
on lõppenud ja tulemused saavutatakse hiljemalt 2026. a veebruari alguseks. Selliste
projektide rahaline maht on piiratud 10%-ga rakenduskava kogumahust. See alternatiiv annab
võimaluse minna hankesse või jätkata vajaliku projektiga teades, et projekt ei lõpe
abikõlblikkuse perioodil (2023. a lõpuks), kuid teatud ulatuses (niipalju kui jõutakse selleks
ajaks kulusid teha) saab kasutada toetust ning raporteerida saavutatud näitajad. Juhul kui
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
projekt ei ole pikendatud tähtajaks toimivate tulemustega (funktsionaalne, valmis), tuleb kogu
projekt abikõlbmatuks lugeda, selleks eraldatud toetus tagastada ja teised katteallikad leida.
Eesti on kriisi algusest teinud Euroopa Liidus erinevatel tasanditel mitmeid ettepanekuid
abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks. Kuigi hetkel ei ole näha, et Euroopa Komisjon
abikõlblikkuse perioodi pikendamist toetaks, siis jätkame olukorra selgitamisega ning
loodame, et leitakse selleks võimalus. Siiski, kuni abikõlblikkuse perioodi ei ole pikendatud,
on mõistlik tegeleda võimalikult ruttu uue perioodi rakendamisega alustamisega ning kaaluda
osade projektide üleviimist ühest perioodist teise.
Täitmisel olevate hankelepingute muutmise osas on vaja läheneda igale konkreetsele
hankelepingule eraldi. Üldise juhise hankelepingute muutmise võimaluste kohta
kriisiolukorras avaldas Rahandusministeerium 22.03.2022 oma riigihangete alamlehel
https://fin.ee/media/5992/download.
Teostamisel olevate kinnisvara arendusprojektide hetkeseisu plaanib Vabariigi Valitsus
arutada lähiajal. Selleks hinnatakse töös olevate kinnisvara arendusprojektide elluviimise
etappi, kaasnevaid riske ning lisarahastuse vajadust, samuti muid võimalusi nagu näiteks
projekti tähtaegade edasilükkamine.
Pikemas vaates arutatakse kinnisvara arendusprojektide lisavajadusi ja -võimalusi 2023-2026
riigieelarve strateegia koostamisel.
Kinnisvara arendusprojektide elluviimise olukorra hindamisel kasutame kindlasti ka abi, mida
Riigi Kinnisvara AS oma märgukirjas on pakkunud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lennart Lepik 611 3041
[email protected]
2