dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 20. aprill 2022
Viit
1.4-1/2684-2
Registreeritud
20. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Kinnisvara AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Lennart Lepik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎1.4-12684-2 20.04.2022 Väljaminev kiri (1).asice332 KB

Sisu (failidest)

Teie 15.03.2022 nr YLD-14/2022-8 Riigi Kinnisvara AS Meie 20.04.2022 nr 1.4-1/2684-2 [email protected] Riigi kinnisvara arendusprojektide olukord Austatud proua Kusmin Tänan, et juhite tähelepanu riigi kinnisvara arendusprojektide elluviimist oluliselt mõjutavale olukorrale. Nõustume, et lahendused nõuavad tavapärasest erinevat ja mitmekülgsemat sekkumist ka investeeringute omanike poolt. Peame Riigi Kinnisvara AS poolt esitatud lahendusettepanekuid konstruktiivseteks. Selgituseks Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate projektide valmimise võimaliku nihkumise kohta abikõlblikkuse perioodi lõpust kaugemale, võime öelda, et abikõlblikkuse periood on avalik teadmine kõikidele projektide elluviijatele ning projektide alustamisel tuleb selle piiranguga arvestada. Kuigi mõistame tekkinud probleemide ulatustikkust ning ootamatust, ei ole liikmesriigil perioodi pikendamiseks võimalusi. Euroopa Komisjoni poolt on pakutud välja kaks võimalust pooleliolevate projektide jätkamiseks peale 31.12.2023, mida sobivuse korral on võimalik projektide lõpetamiseks kasutada: 1) etapiviisiliselt (kahes osas, ingl k phasing) on võimalik rakendada projekte, mille maksumus on vähemalt 5 MEURi, seda on võimalik vana ja uue perioodi lõikes finantsiliselt kaheks etapiks jagada ning projekt on abikõlblik ka uue perioodi vahenditest (sh tuleks selleks eelarve ette näha ja rakenduskavasse sisse tuua). Sellised projektid tuleb kindlasti lõpetada perioodil 2021-2027 ning kui seda ei tehta, muutub abikõlbmatuks ka esimene (eelmisesse perioodi jäänud) etapp. Projektide etapiviisilisel elluviimisel tuleb arvestada, et uude eelarveperioodi üle viidud summa võrra tuleb vähendada juba kavandatud tegevuste maksumusi. Mõnel puhul võib see tähendada ka Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste lõppjärgus oleva rakenduskava eelnõu avamist ja muutmist. 2) üle 2 MEUR maksumusega projekt nimetada perioodi lõpus mitte-toimivana lõpetatuks (ingl k non-functional) ning abikõlblikkuse perioodist välja jäävad kulud (alates 01.01.2024) katta kas toetuse saaja täiendavast omafinantseeringust või riigieelarvest tingimusel, et projekt on lõppenud ja tulemused saavutatakse hiljemalt 2026. a veebruari alguseks. Selliste projektide rahaline maht on piiratud 10%-ga rakenduskava kogumahust. See alternatiiv annab võimaluse minna hankesse või jätkata vajaliku projektiga teades, et projekt ei lõpe abikõlblikkuse perioodil (2023. a lõpuks), kuid teatud ulatuses (niipalju kui jõutakse selleks ajaks kulusid teha) saab kasutada toetust ning raporteerida saavutatud näitajad. Juhul kui Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 projekt ei ole pikendatud tähtajaks toimivate tulemustega (funktsionaalne, valmis), tuleb kogu projekt abikõlbmatuks lugeda, selleks eraldatud toetus tagastada ja teised katteallikad leida. Eesti on kriisi algusest teinud Euroopa Liidus erinevatel tasanditel mitmeid ettepanekuid abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks. Kuigi hetkel ei ole näha, et Euroopa Komisjon abikõlblikkuse perioodi pikendamist toetaks, siis jätkame olukorra selgitamisega ning loodame, et leitakse selleks võimalus. Siiski, kuni abikõlblikkuse perioodi ei ole pikendatud, on mõistlik tegeleda võimalikult ruttu uue perioodi rakendamisega alustamisega ning kaaluda osade projektide üleviimist ühest perioodist teise. Täitmisel olevate hankelepingute muutmise osas on vaja läheneda igale konkreetsele hankelepingule eraldi. Üldise juhise hankelepingute muutmise võimaluste kohta kriisiolukorras avaldas Rahandusministeerium 22.03.2022 oma riigihangete alamlehel https://fin.ee/media/5992/download. Teostamisel olevate kinnisvara arendusprojektide hetkeseisu plaanib Vabariigi Valitsus arutada lähiajal. Selleks hinnatakse töös olevate kinnisvara arendusprojektide elluviimise etappi, kaasnevaid riske ning lisarahastuse vajadust, samuti muid võimalusi nagu näiteks projekti tähtaegade edasilükkamine. Pikemas vaates arutatakse kinnisvara arendusprojektide lisavajadusi ja -võimalusi 2023-2026 riigieelarve strateegia koostamisel. Kinnisvara arendusprojektide elluviimise olukorra hindamisel kasutame kindlasti ka abi, mida Riigi Kinnisvara AS oma märgukirjas on pakkunud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lennart Lepik 611 3041 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →