Teie 01.04.2022 nr 7-2/22-00729-1,
Riigikantselei RK/22-0371/-1K
[email protected] Meie 20.04.2022 nr 1.1-11/3049-2
"Eesti 2035" tegevuskava eelnõu ja
seletuskirja kooskõlastamine
Austatud riigisekretär
olete esitanud oma 01.04.2022 kirjaga nr 7-2/22-00729-1 kooskõlastamiseks „Eesti 2035“
tegevuskava eelnõu, millega Rahandusministeerium on tutvunud ja kooskõlastab järgmiste
märkustega:
1. „Eesti 2035“ strateegia koostamisel ja selle seletuskirjas oli lähtutud põhimõttest, et
sihtide seiremõõdikute osas jälgitakse arenguid võimalusel ka regionaalses, soolises jt
jaotustes. Hetkel on seireülevaates regionaalset tasakaalu jälgitud vaid üksikute
strateegia põhimõõdikute puhul, millel olid strateegiadokumendis seatud eraldi
regionaalsed sihttasemed (väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate elanike osakaal,
väljaspool Harjumaad loodud SKP-le elaniku koht, ning piirkondade vahelised
erinevused tervena elada jäänud aastates, tööjõus osalemise määras ja elukeskkonnaga
rahulolus) ja enamasti mitte strateegia seireülevaates endas, vaid viidatuna vastavatele
andmetele Statistikameti andmebaasis. Kuna ülejäänud mõõdikute puhul ei ole
regionaalseid erinevusi jälgitud, tunneme huvi, kas sellele on siiski plaanis edaspidi
Eesti 2035 elluviimise seires rohkem tähelepanu pöörata? Oleme pidanud regionaalse
tasakaalu jälgimist Eesti 2035 elluviimisel ja sihtide suunas liikumisel üheks oluliseks
lähtekohaks, mida plaanime omalt poolt edaspidi jälgida ka aasta alguses VV-s
tutvustatud regionaalse arengu tegevuskava seireprotsessis.
2. Strateegia seireülevaates lk 7 on toodud järeldus “Väljaspool Harjumaad loodud SKP
elaniku kohta Euroopa Liidu võrdluses on tõusnud 52,5%-lt (2019) 53,4%-ni (2020).
Tõus peegeldab Eesti majanduse positiivset arengut ning seda, et majanduskasv on
jõudnud ka erinevatesse regioonidesse” on oma sõnastuses mõnevõrra eksitav.
Vaadates andmeid lähemalt, peegeldab vastav muutus täpsemalt siiski seda, et kõigi
väljapoole Harjumaad jäävate maakondade majandus kokku on 2020. aastal eelneva
aastaga võrreldes kahanenud aeglasemalt kui EL-s keskmiselt (Covid19 mõjude
taustal). 2020. aastal on SKP elaniku kohta võrreldes eelneva aastaga hoopiski
vähenenud kõigis maakondades, seega ei ole kahe konkreetse aasta võrdluses õige
rääkida majanduskasvust. Vaadates piirkondlikke erinevusi rohkem süvitsi kui üksnes
Harjumaa ja ülejäänud Eesti võrdluses, on samal ajavahemikul tervelt 12 maakonnas
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
väljapool Harjumaad SKP elaniku kohta riigi keskmise suhtes vähenenud, mis näitab,
et regiooniti on majanduskasv endiselt ebaühtlane ja enamike piirkondade osa Eesti
majanduses endistviisi vähenemas.
3. Teeme ettepaneku muuta mõõdiku paiknevust strateegias. „Doktorikraadiga inimeste
osakaal 25-64-aastaste seas“ ei ole Riigivalitsemise osale mõistlik mõõdik, kuna sellel
ei ole otsest seost teadmusmahukama avaliku sektori juhtimisega. Pigem sobib see
mõõdik „Oskused ja tööturg“ osasse.
4. Eelnõust on välja jäänud avalike teenistujate ja avaliku sektori töötajate kompetentse
puudutav oluline tegevuspunkt „Riigile vajalike oskustega töötajate (nt õpetajad,
tervishoiutöötajad, päästjad, politsei, vanglateenistujad, õiguselukutsete
ametikandjad) ja ametnike tagamine Eesti erinevates piirkondades“. Teeme
ettepaneku see punkt taastada või lisada Riigivalitsemise tegevuskava esimese punkti
juurde ametnike ja töötajate kompetentside tagamine.
5. Riigivalitsemise alajaotuses juhime tähelepanu, et esineb pooleli jäänud lauseid
(mõned punktid lõppevad sõnaga „ning“ või jäävad lihtsalt poolikuks).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Grete Kindel 6113198
[email protected]
2