Justiitsministeerium
[email protected] Meie 20.04.2022 nr 1.1-11/2917-2
Rahandusministeeriumi sisend
justiitsministeeriumile
Edastan rahandusministeeriumi sisendi järgmise algatuse kohta:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb äriühingute
kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937
- Üldiselt nõustume, et rakendusulatuse alla võiksid kuuluda ainult suured ettevõtted.
Direktiivi nõuetega kaasnevaid mõjusid on keeruline hinnata, aga tõenäoliselt
osutuvad antud nõuded jõukohaseks eelkõige suurtele ettevõtetele.
- Leiame, et direktiiviga ettevõtetele ning ametiasutustele kaasnevad täiendavad nõuded
ja kohustused peaksid olema proportsionaalsed võrreldes nendega kaasneva kasuga
ega tohiks tekitada põhjendamata täiendavat halduskoormust ning lisakulusid. See on
oluline ühtlasi ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks võrreldes välisettevõtetega.
- Oluline on jälgida, et algatus oleks kooskõlas ettevõtete kestliku rahastamise
valdkonna muude algatustega, nagu näiteks CSRD (Corporate Sustainability
Reporting Directive: https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/company-
reporting-and-auditing/company-reporting/corporate-sustainability-
reporting_en#review), mis kehtestab kestlikkuse aruandluse nõuded ettevõtetele.
- Äriühingute kestlikkuse hoolduskohustus on väga konkreetselt seotud inimõiguste ja
looduskaitse kohustustega, CSRD aga defineerib kestlikkust läbi keskkonna,
sotsiaalsete ja ühinguvalitsemise aspektide (ESG), pluss lisaks on toodud välja
inimõigused. Seega näib ettevõtte aruandluskohustus olevat laiem kui tema
hoolsuskohustus, mis viib selleni, et ettevõte peab oma strateegiates ning
riskihinnangutes kõiki kestlikkuse teemasid arvesse võtma, kuid hoolduskohustus ehk
vastutus on piiratud teemadel.
- Direktiivi artiklis 11 sätestatakse liikmesriikidele kohustus tagada, et äriühingud, kelle
suhtes ei kohaldata aruandekohustust direktiivi 2013/34/EL alusel, annavad aru
käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustest ja avaldavad oma veebisaidil
aastaaruande 30. aprilliks eelneva kalendriaasta kohta rahvusvahelises äritegevuses
üldkasutatavas keeles. Eestis tuleb üldjuhul esitada majandusaasta aruanne 6 kuu
möödudes majandusaasta lõpust, kusjuures majandusaasta ei pea olema kalendriaasta
ning majandusaasta aruanne esitatakse eesti keeles. Siinkohal oleks oluline kõrvutada
CSRD normiadressaadid ning antud direktiivi subjektid, et hinnata võimaliku
täiendavat halduskoormust meie ettevõtjatele. Lisaks oleks oluline mõista, kes
vastutab kolmandate riikide äriühingute järelevalve eest.
- Eelnõu art 17 näeb ette, et liikmesriigid peavad nimetama ühe või mitu
järelevalveasutust eelnõus ette nähtud nõuetele vastavuse üle järelevalve
teostamiseks. 17 lg 5 mainib, et liikmesriigid võivad antud asutusteks nimetada
finantssektori järelevalveasutused, kelleks oleks Eestis Finantsinspektsioon.
Arvestades, et hetkel tegeleb Finantsinspektsioon vaid finantsjärelevalve subjektide
üle järelevalve teostamisega, aga antud eelnõu käsitleb kõiki suuremaid ettevõtteid,
leiame et eelnõu menetlemise käigus on vajalik analüüsida, kes võiks olla Eestis
kohane järelevalveasutus direktiivi nõuete täitmise üle järelevalve teostamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Kuningas
osakonnajuhataja
Sirje Rank 6113199
[email protected]
2