dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Rahandusministeerium · 20. aprill 2022
Viit
1.4-1/2013-6
Registreeritud
20. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Kadi-Kaisa Kaljuveer (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.asice297 KB

Sisu (failidest)

Triin Biesinger Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Teie 23.02.2022 [email protected] Meie 19.04.2022 nr 9-2/22/923-6 Vastus selgitustaotlusele Austatud proua Biesinger Saatsite selgitustaotluse seonduvalt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute ohtlike jäätmete põletustehastega. Keskkonnaministeerium pikendas 23.03.2022 kirjaga nr 9-2/22/923-3 vastamistähtaega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 alusel. Sissejuhatuseks selgitame, et Keskkonnaministeerium, tulenevalt oma pädevusest vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 lõikele 1, saab vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-le 3 anda õigusalaseid selgitusi vaid enda poolt välja töötatud õigusaktide osas, andmata seejuures õiguslikke hinnanguid üksikjuhtumitele. Keskkonnaministeerium ei saa sekkuda Keskkonnaameti kui keskkonnalubade menetleja otsustusprotsessidesse ega teostada järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle ruumilise planeerimise küsimustes. Olete Keskkonnaministeeriumile esitanud alljärgnevad küsimused: 1. Arvestades, et Epleri uute ohtlike jäätmete põletustehaste rajamisega soovitakse lahendada üleriigilist ohtlike jäätmete käitlusprobleemi, kas tegemist on küsimusega, mis tuleks lahendada riigi eriplaneeringuga? PlanS § 27 lõige 2 ei sätesta ohtlike jäätmete põletustehasele riigi eriplaneeringu koostamise kohustust, selline kohustus kaasneb vaid ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga püstitamisega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib riigi eriplaneeringu koostada ka lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral. Ohtlike jäätmete põletustehase püstitamiseks ei ole Vabariigi Valitsus sellist otsust teinud ja Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt ei ole see ka plaanis. Keskkonnaministeerium kui ohtlike jäätmete valdkonna eest vastutav ministeerium ei pea ohtlike jäätmete põletustehast ehitiseks, mis vastaks PlanS § 27 lõige 1 sätestatud riigi eriplaneeringu eesmärgile, kuivõrd põletustehase asukoha valiku ja toimimise osas puudub vajadus riigi täiendavaks regulatsiooniks ja sekkumiseks. Ohtlikel jäätmetel on kõrge kütteväärtus, mis võimaldab toota neist energiat, mistõttu on tegemist erasektorile atraktiivse tegevusega, millel on potentsiaali nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Keskkonnaministeerium ei pea vajalikuks sekkuda ohtlike jäätmete käitlemise alasesse äritegevusse, kuivõrd tegemist ei ole pelgalt Eesti-sisese majandussektoriga, vaid arvestada tuleb ka EL toimivat ühisturgu ja seal olemasolevat nõudlust ja pakkumist. Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 2. Arvestades KeÜS §-des 49 lg 4 ja 55 toodut, kas Keskkonnaamet saab Tartu uue põletustehase rajamiseks keskkonnakompleksloa muudatuse teha pelgalt olemasolevate planeeringute alusel? Kas Tartu LV hinnang, et 2005. a detailplaneeringust piisab, on õige? Kui olemasolev(ad) planeering(ud) pole piisav(ad), siis kas läbi tuleb viia eriplaneeringu või uue detailplaneeringu menetlus või mõni muu asjakohane menetlus? 3. Arvestades KeÜS §-des 49 lg 4 ja 55 toodut, kas Keskkonnaamet saab Rae valda uue põletustehase rajamiseks keskkonnakompleksloa muudatuse teha pelgalt olemasolevate planeeringute alusel? Kui olemasolev(ad) planeering(ud) pole piisav(ad), siis kas läbi tuleb viia eriplaneeringu või uue detailplaneeringu menetlus või mõni muu asjakohane menetlus? Küsimustes 2 ja 3 nimetatud KeÜS § 49 lõige 4 käsitleb keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaega juhul, kui taotletav tegevus ei ole lubatav ilma planeeringu kehtestamiseta ning § 55 keeldu anda keskkonnaluba enne õigusaktidega nõutud detailplaneeringu kehtestamist. Tegemist on sätetega, mis sätestavad käitumisjuhised keskkonnaloa andjale seonduvalt detailplaneeringuga. Keskkonnaministeerium ei saa anda hinnangut sätete kohaldamise osas üksikjuhtumi korral, kuna seda saab teha vaid keskkonnaloa andja. Rõhutame aga, et ruumiline planeerimine ei ole Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas - see on kohaliku omavalitsuse pädevus, millega peab arvestama ka keskkonnaloa andja. Keskkonnaametil ja Keskkonnaministeeriumil puudub ka pädevus ja kohustus otsustada planeeringute piisavuse üle. Planeeringute piisavuse ja vastavuse otsustab kohalik omavalitsus. KeÜS § 55 ja 49 lõige 4 reguleerivad olukorda, kus enne keskkonnaloa andmist on vajalik kehtestada (uus) detailplaneering. Samas ei anna viidatud sätted juhiseid, kas olemasolevad planeeringud on piisavad või kas uute detailplaneeringute kehtestamine keskkonnaloa taotluses märgitud tegevuseks on vajalik. Kohaliku omavalitsusüksuse pädevuses on KOKS § 6 lõige 1 kohaselt ruumiline planeerimine omavalitsusüksuse territooriumil. Seetõttu on uue detailplaneeringu vajadust pädev hindama üksnes ja ainult kohalik omavalitsus. Viimane on ka üks peamiseid põhjuseid, miks on vajalik kohaliku omavalitsuse arvamuse küsimine vastavalt KeÜS § 43 lõike 1 alusel. Ka Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-38-10 selgitanud, et MaaPS alusel geoloogilise uuringu loa menetluses antud kohaliku omavalitsuse seisukohti ei saa loa andja ega ka Vabariigi Valitsus ümber hinnata, sh hinnata nende õiguspärasust (RKHKm 10.06.2010, 3-3-1-38-10, p 17). Seega on ainult kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik hinnata keskkonnaloa alusel kavandatava tegevuse sobivust sellesse asukohta, sh vastavust erinevatele planeeringutele. 4. Arvestades THS §-s 86 lg 1 toodut, kas Tartusse Ravila tn 77 rajatava uue hoone näol, millesse paigaldatakse uus põletusseade (aastane tootmisvõimsus 15 000 t) on tegemist uue jäätmepõletustehasega? 5. Arvestades THS §-s 86 lg 1 toodut, kas Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutel asuvasse hoonesse põletusseadme (aastane tootmisvõimsus 3 200 t) paigaldamisel on tegemist uue jäätmepõletustehasega? Viidatud THS § 86 lg 1 baseerub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivil 2010/75/EL tööstusheidete kohta (edaspidi THD), mille VI lisa 1. osas on toodud mõistetena olemasolev jäätmepõletustehas ja uus jäätmepõletustehas. Olemasolev jäätmepõletustehas on tehas: a) mis tegutses ja millele oli antud kohaldatava liidu õigusaktide kohane luba enne 28. detsembrit 2002; b) mis oli heaks kiidetud või registreeritud kui jäätmepõletustehas ja millele oli enne 28. detsembrit 2002 välja antud kohaldatavate liidu õigusaktide kohane luba tingimusel, et tehas võeti kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2003 c) millele oli enne 28. detsembrit 2002 esitatud pädeva asutuse arvates täielik loataotlus tingimusel, et tehas võeti kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2004. Kõik ülejäänud jäätmepõletustehased ongi uued jäätmepõletustehased THD mõistes. THD-s eristatakse olemasolevat jäätmepõletustehast ja uut jäätmepõletustehast, sest neile kehtestati erinevad tehnilised tingimused. THD on Eesti õigusesse ülevõetud tööstusheite seadusega, mis jõustus 01.06.2013. Eestis ei olnud sellel ajal jäätmepõletustehaseid, mis oleksid vastanud olemasoleva jäätmepõletustehase mõistele ning seetõttu võeti Eesti õigusesse üle ainult uue jäätmepõletustehase nõudeid käsitlevad sätted. Seega THD tähenduses on kõik Eestis tegutsevad jäätmepõletustehased uued jäätmepõletustehased. Lisaks THD-le tehakse vahet olemasolevatel ja uutel jäätmepõletusseadmetel Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/2010, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused jäätmete põletamise kohta (edaspidi WI PVT). WI PVT kohaselt on uus seade esmakordselt peale WI PVT avaldamist loa saanud või täielikult asendatud seade, mis tähendab, et peale 3.12.2019 loa saanud jäätmepõletusseade või täielikult asendatud seade on WI PVT tähenduses uus seade. Lisaks informeerime, et Keskkonnaministeerium saatis 06.09.2021 Keskkonnaametile kirjaga nr 7- 12/21/1168-5 seisukohad AS Epler & Lorenz Ravila 75a keskkonnamõju hindamise aruande kohta. AS Epler & Lorenz Ravila 75a keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt on kavandatavaks tegevuseks võimsama ohtlike jäätmete põletustehase rajamine, mistõttu palusime KMH aruandes välja tuua, kas planeeritav käitis võib kuuluda planeerimisseaduse kohase olulise ruumilise mõjuga ehitise alla ning selgitada, miks ei olnud kavandatavale tegevusele vajalik koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ning läbi viia selle keskkonnamõju strateegilist hindamist. Tartu Linnavalitsus saatis 29.01.2021 kirjas nr 8-13.2/16767 Keskkonnaametile seisukoha, et ohtlike jäätmete käitluskohal on olemas kõik vajalikud planeeringud, st kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ja sellega seonduv strateegiline keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Omavalitsustel on laialdane otsustus- ja kaalutlusõigus arenguvajaduste sätestamisel maakonna ja piirkondlikes arengustrateegiates. Planeeringute piisavus ja vastavus ei ole Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas - see on kohaliku omavalitsuse pädevus. 6. Kas THS §-de 89 ja 90 kohaselt on Tartusse Ravila tn 77 kinnistule kavandatava uue põletustehase asukoha valik olemasolevate planeeringutega tehtud? 7. Kas THS §-de 89 ja 90 kohaselt on Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutele kavandatava põletustehase asukoha valik olemasolevate planeeringutega tehtud? Paragrahvid 89 ja 90 reguleerivad jäätmepõletus- ja koospõletustehase rajamisega ja asukoha valikuga seotud põhimõtteid. Jäätmepõletus- ja koospõletustehaste asukoha valikul tuleb arvestada, et JäätSi § 19 lõike 5 kohaselt määratakse asukoht planeerimisseaduses sätestatud korras. Seega on THS § 90 toodud kriteeriumid eelkõige kohased tehase asukohta kindlaks määrava planeeringu menetlemisel. Seda, kas olemasolevad planeeringud on piisavad kavandatavate põletustehaste asukoha valikuks, saab otsustada vaid kohalik omavalitsus. Keskkonnaministeeriumil puudub pädevus ja kohustus otsustada planeeringute piisavuse üle. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Teadmiseks: Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, Epler ja Lorenz AS Piret Otsason, 626 2859, [email protected] Kristy Käärid, 6260742, [email protected] Mari-Liis Ummik, 6262863, [email protected] Triin Nymann, 6262927, [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel