Triin Biesinger
Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Teie 23.02.2022
[email protected]
Meie 19.04.2022 nr 9-2/22/923-6
Vastus selgitustaotlusele
Austatud proua Biesinger
Saatsite selgitustaotluse seonduvalt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute ohtlike jäätmete
põletustehastega. Keskkonnaministeerium pikendas 23.03.2022 kirjaga nr 9-2/22/923-3
vastamistähtaega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise
seaduse § 6 alusel.
Sissejuhatuseks selgitame, et Keskkonnaministeerium, tulenevalt oma pädevusest vastavalt Vabariigi
Valitsuse seaduse § 61 lõikele 1, saab vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-le 3 anda õigusalaseid selgitusi vaid enda poolt välja
töötatud õigusaktide osas, andmata seejuures õiguslikke hinnanguid üksikjuhtumitele.
Keskkonnaministeerium ei saa sekkuda Keskkonnaameti kui keskkonnalubade menetleja
otsustusprotsessidesse ega teostada järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle ruumilise
planeerimise küsimustes.
Olete Keskkonnaministeeriumile esitanud alljärgnevad küsimused:
1. Arvestades, et Epleri uute ohtlike jäätmete põletustehaste rajamisega soovitakse lahendada
üleriigilist ohtlike jäätmete käitlusprobleemi, kas tegemist on küsimusega, mis tuleks lahendada riigi
eriplaneeringuga?
PlanS § 27 lõige 2 ei sätesta ohtlike jäätmete põletustehasele riigi eriplaneeringu koostamise kohustust,
selline kohustus kaasneb vaid ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga püstitamisega. Sama paragrahvi lõike
3 kohaselt võib riigi eriplaneeringu koostada ka lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks
Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral. Ohtlike jäätmete põletustehase püstitamiseks ei ole
Vabariigi Valitsus sellist otsust teinud ja Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt ei ole see ka plaanis.
Keskkonnaministeerium kui ohtlike jäätmete valdkonna eest vastutav ministeerium ei pea ohtlike
jäätmete põletustehast ehitiseks, mis vastaks PlanS § 27 lõige 1 sätestatud riigi eriplaneeringu
eesmärgile, kuivõrd põletustehase asukoha valiku ja toimimise osas puudub vajadus riigi täiendavaks
regulatsiooniks ja sekkumiseks. Ohtlikel jäätmetel on kõrge kütteväärtus, mis võimaldab toota neist
energiat, mistõttu on tegemist erasektorile atraktiivse tegevusega, millel on potentsiaali nii riigisiseselt
kui rahvusvaheliselt. Keskkonnaministeerium ei pea vajalikuks sekkuda ohtlike jäätmete käitlemise
alasesse äritegevusse, kuivõrd tegemist ei ole pelgalt Eesti-sisese majandussektoriga, vaid arvestada
tuleb ka EL toimivat ühisturgu ja seal olemasolevat nõudlust ja pakkumist.
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
2. Arvestades KeÜS §-des 49 lg 4 ja 55 toodut, kas Keskkonnaamet saab Tartu uue põletustehase
rajamiseks keskkonnakompleksloa muudatuse teha pelgalt olemasolevate planeeringute alusel? Kas
Tartu LV hinnang, et 2005. a detailplaneeringust piisab, on õige? Kui olemasolev(ad) planeering(ud)
pole piisav(ad), siis kas läbi tuleb viia eriplaneeringu või uue detailplaneeringu menetlus või mõni
muu asjakohane menetlus?
3. Arvestades KeÜS §-des 49 lg 4 ja 55 toodut, kas Keskkonnaamet saab Rae valda uue põletustehase
rajamiseks keskkonnakompleksloa muudatuse teha pelgalt olemasolevate planeeringute alusel? Kui
olemasolev(ad) planeering(ud) pole piisav(ad), siis kas läbi tuleb viia eriplaneeringu või uue
detailplaneeringu menetlus või mõni muu asjakohane menetlus?
Küsimustes 2 ja 3 nimetatud KeÜS § 49 lõige 4 käsitleb keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaega
juhul, kui taotletav tegevus ei ole lubatav ilma planeeringu kehtestamiseta ning § 55 keeldu anda
keskkonnaluba enne õigusaktidega nõutud detailplaneeringu kehtestamist. Tegemist on sätetega, mis
sätestavad käitumisjuhised keskkonnaloa andjale seonduvalt detailplaneeringuga.
Keskkonnaministeerium ei saa anda hinnangut sätete kohaldamise osas üksikjuhtumi korral, kuna seda
saab teha vaid keskkonnaloa andja. Rõhutame aga, et ruumiline planeerimine ei ole
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas - see on kohaliku omavalitsuse pädevus, millega peab
arvestama ka keskkonnaloa andja.
Keskkonnaametil ja Keskkonnaministeeriumil puudub ka pädevus ja kohustus otsustada planeeringute
piisavuse üle. Planeeringute piisavuse ja vastavuse otsustab kohalik omavalitsus. KeÜS § 55 ja 49
lõige 4 reguleerivad olukorda, kus enne keskkonnaloa andmist on vajalik kehtestada (uus)
detailplaneering. Samas ei anna viidatud sätted juhiseid, kas olemasolevad planeeringud on piisavad
või kas uute detailplaneeringute kehtestamine keskkonnaloa taotluses märgitud tegevuseks on vajalik.
Kohaliku omavalitsusüksuse pädevuses on KOKS § 6 lõige 1 kohaselt ruumiline planeerimine
omavalitsusüksuse territooriumil. Seetõttu on uue detailplaneeringu vajadust pädev hindama üksnes ja
ainult kohalik omavalitsus. Viimane on ka üks peamiseid põhjuseid, miks on vajalik kohaliku
omavalitsuse arvamuse küsimine vastavalt KeÜS § 43 lõike 1 alusel. Ka Riigikohtu halduskolleegium
on asjas nr 3-3-1-38-10 selgitanud, et MaaPS alusel geoloogilise uuringu loa menetluses antud
kohaliku omavalitsuse seisukohti ei saa loa andja ega ka Vabariigi Valitsus ümber hinnata, sh hinnata
nende õiguspärasust (RKHKm 10.06.2010, 3-3-1-38-10, p 17). Seega on ainult kohaliku omavalitsuse
üksusel võimalik hinnata keskkonnaloa alusel kavandatava tegevuse sobivust sellesse asukohta, sh
vastavust erinevatele planeeringutele.
4. Arvestades THS §-s 86 lg 1 toodut, kas Tartusse Ravila tn 77 rajatava uue hoone näol, millesse
paigaldatakse uus põletusseade (aastane tootmisvõimsus 15 000 t) on tegemist uue
jäätmepõletustehasega?
5. Arvestades THS §-s 86 lg 1 toodut, kas Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutel asuvasse hoonesse
põletusseadme (aastane tootmisvõimsus 3 200 t) paigaldamisel on tegemist uue
jäätmepõletustehasega?
Viidatud THS § 86 lg 1 baseerub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivil 2010/75/EL
tööstusheidete kohta (edaspidi THD), mille VI lisa 1. osas on toodud mõistetena olemasolev
jäätmepõletustehas ja uus jäätmepõletustehas. Olemasolev jäätmepõletustehas on tehas:
a) mis tegutses ja millele oli antud kohaldatava liidu õigusaktide kohane luba enne
28. detsembrit 2002;
b) mis oli heaks kiidetud või registreeritud kui jäätmepõletustehas ja millele oli enne
28. detsembrit 2002 välja antud kohaldatavate liidu õigusaktide kohane luba tingimusel, et tehas
võeti kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2003
c) millele oli enne 28. detsembrit 2002 esitatud pädeva asutuse arvates täielik loataotlus tingimusel,
et tehas võeti kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2004.
Kõik ülejäänud jäätmepõletustehased ongi uued jäätmepõletustehased THD mõistes. THD-s
eristatakse olemasolevat jäätmepõletustehast ja uut jäätmepõletustehast, sest neile kehtestati erinevad
tehnilised tingimused. THD on Eesti õigusesse ülevõetud tööstusheite seadusega, mis jõustus
01.06.2013. Eestis ei olnud sellel ajal jäätmepõletustehaseid, mis oleksid vastanud olemasoleva
jäätmepõletustehase mõistele ning seetõttu võeti Eesti õigusesse üle ainult uue jäätmepõletustehase
nõudeid käsitlevad sätted. Seega THD tähenduses on kõik Eestis tegutsevad jäätmepõletustehased
uued jäätmepõletustehased. Lisaks THD-le tehakse vahet olemasolevatel ja uutel
jäätmepõletusseadmetel Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/2010, millega kehtestatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika
(PVT) alased järeldused jäätmete põletamise kohta (edaspidi WI PVT). WI PVT kohaselt on uus seade
esmakordselt peale WI PVT avaldamist loa saanud või täielikult asendatud seade, mis tähendab, et
peale 3.12.2019 loa saanud jäätmepõletusseade või täielikult asendatud seade on WI PVT tähenduses
uus seade.
Lisaks informeerime, et Keskkonnaministeerium saatis 06.09.2021 Keskkonnaametile kirjaga nr 7-
12/21/1168-5 seisukohad AS Epler & Lorenz Ravila 75a keskkonnamõju hindamise aruande kohta.
AS Epler & Lorenz Ravila 75a keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt on kavandatavaks
tegevuseks võimsama ohtlike jäätmete põletustehase rajamine, mistõttu palusime KMH aruandes välja
tuua, kas planeeritav käitis võib kuuluda planeerimisseaduse kohase olulise ruumilise mõjuga ehitise
alla ning selgitada, miks ei olnud kavandatavale tegevusele vajalik koostada kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringut ning läbi viia selle keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Tartu Linnavalitsus saatis 29.01.2021 kirjas nr 8-13.2/16767 Keskkonnaametile seisukoha, et ohtlike
jäätmete käitluskohal on olemas kõik vajalikud planeeringud, st kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut
ja sellega seonduv strateegiline keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Omavalitsustel on laialdane
otsustus- ja kaalutlusõigus arenguvajaduste sätestamisel maakonna ja piirkondlikes
arengustrateegiates. Planeeringute piisavus ja vastavus ei ole Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
- see on kohaliku omavalitsuse pädevus.
6. Kas THS §-de 89 ja 90 kohaselt on Tartusse Ravila tn 77 kinnistule kavandatava uue põletustehase
asukoha valik olemasolevate planeeringutega tehtud?
7. Kas THS §-de 89 ja 90 kohaselt on Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutele kavandatava
põletustehase asukoha valik olemasolevate planeeringutega tehtud?
Paragrahvid 89 ja 90 reguleerivad jäätmepõletus- ja koospõletustehase rajamisega ja asukoha valikuga
seotud põhimõtteid. Jäätmepõletus- ja koospõletustehaste asukoha valikul tuleb arvestada, et
JäätSi § 19 lõike 5 kohaselt määratakse asukoht planeerimisseaduses sätestatud korras. Seega on
THS § 90 toodud kriteeriumid eelkõige kohased tehase asukohta kindlaks määrava planeeringu
menetlemisel. Seda, kas olemasolevad planeeringud on piisavad kavandatavate põletustehaste asukoha
valikuks, saab otsustada vaid kohalik omavalitsus. Keskkonnaministeeriumil puudub pädevus ja
kohustus otsustada planeeringute piisavuse üle.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Heinma
Asekantsler
Teadmiseks: Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, Epler ja Lorenz AS
Piret Otsason, 626 2859,
[email protected]
Kristy Käärid, 6260742,
[email protected]
Mari-Liis Ummik, 6262863,
[email protected]
Triin Nymann, 6262927,
[email protected]