Tõnu Ritsbek Teie 06.04.2022
OÜ Crandali Kaubandus Meie 27.04.2022 nr 12.2-1/3159-5
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Ritsbek
Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS, registrikood 10098909, seadusliku esindajana esitasite
Rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles osutasite riigihangete seaduse (edaspidi:
RHS) võimalikule rikkumisele Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla, registrikood 10822068,
(edaspidi: hankija) asjade väikehankes "Radioloogilised diagnostilised monitorid mammograafiaks",
viitenumber 248220 (edaspidi: riigihange).
Nägite Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS õiguste rikkumist selles, et enne kõnealuse
riigihanke alustamist riigihangete registris (edaspidi: eRHR) on hankija küsinud ettevõtjatelt
pakkumusi nelja mammograafiaks sobiva diagnostilise monitori ostmiseks eRHR-i väliselt,
saanud teada pakkumuste maksumused, kuid jätnud eRHR-i välise menetluse tulemusel lepingu
sõlmimata ja alustanud riigihanget väikehankena eRHR-is, avaldades hanke üldandmetes kõigile
nähtavalt riigihanke eeldatava maksumuse, milleks oli 19 000 eurot (siin ja edaspidi on kõik
summad esitatud ilma käibemaksuta) ning mis vastas Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS
poolt eelnevalt pakutud hinnale.
Järelevalveteatele lisatud kirjavahetusest nähtub, et 2022. aasta jaanuaris ja märtsis on
Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS juhatuse liikmega suhelnud OÜ Diamedica,
registrikood 10577344, tootejuht, kes palus Osaühingul CRANDALI KAUBANDUS esitada
OÜ-le Diamedica hinnapakkumise neljale monitorile Eizo RadiForce RX560, mida OÜ
Diamedica kavatses eRHR-i väliselt edasi pakkuda Aktsiaseltsile Ida-Tallinna Keskhaigla.
Järelevalveteatele lisatud kirjavahetusest ei nähtu otseselt, millise hinnapakkumise tegi Osaühingu
CRANDALI KAUBANDUS OÜ-le Diamedica.
Telefonivestluses on järelevalveteate esitaja selgitanud, et pakkus OÜ-le Diamedica
edasimüümiseks diagnostilisi monitore hinnaga 4 750 eurot tükk – hind nelja monitori kohta
kokku 19 000 eurot. 23.03.2022 e-kirjas teatas OÜ Diamedica Osaühingule CRANDALI
KAUBANDUS, et hankija veel menetleb (eRHR-i väliselt esitatud) pakkumusi ning loodetavasti
avaldatakse tulemused lähipäevil, kusjuures lepingu saamise tõenäosus on suur. 24.03.2022
e-kirjas teavitas OÜ Diamedica Osaühingut CRANDALI KAUBANDUS sellest, et lepingut ei
sõlmita, sest hankija on otsustanud hankida monitorid avaliku väikehanke kaudu, ning
01.04.2022 edastas hüperlingi eRHR-i lehele https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
4345969/general-info.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Heitsite järelevalveteates hankijale ette ka seda, et ühe aasta pikkune garantiiaeg ei ole piisav
ning lisaks monitoridele tulnuks hankijal hankida tootjapoolsed graafikakaardid. Veel palusite
järelevalveteates, et Rahandusministeerium selgitaks, kas Osaühingul CRANDALI KAUBANDUS
on õigus tutvuda teiste pakkujate esitatud pakkumustega. Samuti avaldasite telefonivestluses
rahulolematust selle üle, et hankija on Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS pakkumuse
tunnistanud riigihanke tingimustele mittevastavaks ja seetõttu pakkumuse tagasi lükanud.
Järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks palus Rahandusministeerium hankijal selgitada,
kuidas oli määratud riigihanke eeldatav maksumus ja pakkumuste esitamise tähtaeg. Vastuseks
Rahandusministeeriumi selgituspäringule esitas hankija turu-uuringu protokolli ning selgitas
lisaks, et eeldatava maksumuse määramisel lähtuti turu-uuringus selgunud kõige odavamast
hinnast. Turu-uuringus küsiti hankija sõnul üksnes indikatiivset hinnapakkumist neljale monitorile,
mis sobivad mammograafiliste piltide vaatamiseks, ja muud teavet turu-uuringusse kaasatud
ettevõtjatega ei jagatud. Hankija kinnitas, et pakkujate võrdse kohtlemise eesmärgil määrati
antud väikehankes mõistlikult vajalikust 3 tööpäevast 2 tööpäeva võrra pikem pakkumuste
esitamise tähtaeg – kokku 5 tööpäeva.
I. Järelevalvemenetluse alustamise otsustamisel tähtsust omavad asjaolud
Rahandusministeerium, olles tutvunud järelevalveteate ja sellele lisatud kirjavahetusega ning
hankija esitatud selgituste ja dokumentidega, samuti eRHR-is avaldatud teabe ja dokumentidega,
on selgitanud välja järgmised asjaolud:
1. Hankija esitas 24.03.2022 eRHR-is avaldamiseks ja väikehanke alustamiseks
hanketeate, mis avaldati samal päeval ja mille kohaselt pakkumuste esitamise
tähtpäevaks oli 01.04. 2022 (kell 09:00). Hanke üldandmetes oli hankija märkinud
kõigile nähtavalt riigihanke eeldatavaks maksumuseks 19 000 eurot.
2. Riigihanke alusdokumentide hulgas olid eRHR-is riigihanke alustamise aja seisuga
avaldatud järgmised dokumendid: "Vastavustingimused"; "Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad"; "Tehniline kirjeldus"; "Hankepass rahvusvahelises formaadis
(ESPD) v2.0 laiendatud"; "Hankepass täiendatavate selgitustega". Hankelepingu projekt
("Lepingu vorm") lisati eRHR-i 28.03.2022. Muid dokumente, sh turu-uuringu protokolli,
ei ole hankija eRHR-is avaldanud.
3. Hanketeate osa II punkti 2.7 kohaselt oli hankija määranud hankelepingu kestuseks 21
päeva. Hankelepingu projektis oli monitoride üleandmise tähtaja ületamise eest ette
nähtud leppetrahv 1% lepingu kogumaksumusest iga üleandmisega viivitatud
kalendripäeva eest, kuid mitte üle 20% lepingu hinnast (vt "Lepingu vorm" p 5.3).
Riigihanke alusdokumentide koosseisus eRHR-is avaldatud hankelepingu projektis ei
olnud lepingu täitmise aega täpsustatud, tarneaeg oli jäetud lahtiseks ( "Lepingu vorm"
p 3.2). Samas oli ainsaks pakkumuste hindamise kriteeriumiks madalaim hind ning
hankija ei küsinud pakkujatelt pakutavat tarneaega. Tarneaja osas hankija võistlevaid
pakkumusi ei oodanud. Järelikult pidi tarneaeg mahtuma hanketeatesse märgitud
lepingu kestusaja (21 päeva) hulka.
4. Hankelepingu projektis ega üheski teises riigihanke alusdokumendis ei olnud hankija
märkinud nõutavat garantiiaega (vt "Lepingu vorm" p 4.1: "Kaubale kehtib
garantiiaeg …, mis hakkab kehtima pärast Kauba üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamist Poolte poolt"). Teabevahetuse käigus hankija selgitas, et (minimaalselt
nõutav) garantiiaeg on üks aasta. Riigihanke alusdokumente, sh hankelepingu projekti,
hankija ei täiendanud.
2
5. Teabevahetuse käigus on hankija huvitatud isiku selgituspäringule vastamisel
selgitanud, et hankija ei soovi antud riigihanke raames soetada graafikakaarte.
Graafikakaarte ei olnud nõutud ka riigihanke tehnilises kirjelduses. Järelikult
monitoride graafikakaardid hankemahtu ei kuulunud.
6. Hanketeate osa II punktis 1.4 nimetatud riigihanke lühikirjelduse ja riigihanke
tehnilise kirjelduse (vt "Tehniline kirjeldus" p 1.1.5) kohaselt pidi pakkumus sisaldama
nelja monitori. Hankija ei täpsustanud riigihanke alusdokumentides sõnaselgelt, et
pakkumuse maksumus tuleb esitada üksnes koguhinnana, kuid samas ei olnud
pakkumuse maksumustabelis märgitud ka täpset monitoride kogust, mis võimaldaks
järeldada, et hankija oleks soovinud pakkumuses ühikuhindade eraldi väljatoomist (vt
"Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad").
7. eRHR-i teabevahetuse lehelt nähtub, et hankija on vastates riigihankes huvitatud
ettevõtja selgituspäringule kinnitanud, et soovib pakkumust neljale monitorile. Ükski
huvitatud isik ei ole hankijal palunud selgitada, kas pakkumuse maksumus tuleb
väljendada üksnes koguhinnana või tuleb pakkumuse maksumuses eraldi välja tuua ka
iga monitori ühikuhind. Arvestades esitatud pakkumuste maksumusi, võib järeldada,
et neli pakkujat viiest said riigihanke tingimustest aru nii, et maksumuse vormil tuleb
esitada nelja monitori maksumus.
8. Tähtaegselt laekus hankijale viis pakkumust järgmiste maksumustega: Enitek
Engineering OÜ, registrikood 12201784, pakkumus maksumusega 18 490 eurot;
Aktsiaseltsi SEMETRON, registrikood 10078457, pakkumus maksumusega 18 740 eurot;
Arbor Medical Korporācija EE OÜ, registrikood 12214781, pakkumus maksumusega 18 940
eurot; Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS pakkumus maksumusega 4 750 eurot
(pakkumuse maksumustabelis oli märgitud ühe monitori maksumus – nelja monitori
maksumuseks oleks olnud 19 000 eurot); Lansen Medical OÜ, registrikood 11713571,
pakkumus maksumusega 20 560 eurot.
9. Hankija tegi 01.04.2022 eRHR-is kõigile pakkujatele nähtavaks riigihankes samal
päeval vastu võetud otsused. Hankija tunnistas vastavaks kõik pakkumused peale
Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS pakkumuse. Edukaks tunnistati Enitek
Engineering OÜ pakkumus kui madalaima hinnaga (18 490 eurot) pakkumus ning
hankija kontrollis ka edukal pakkujal kõrvaldamisaluste puudumist ja tegi vastava otsuse.
Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS pakkumus kui riigihanke tingimustele
mittevastav pakkumus lükati tagasi. Hankija põhjendas oma otsust sellega, et pakkuja
esitas ainult ühe monitori hinna, mis on vastuolus tehnilise kirjelduse p-s 1.1.5 öelduga,
et pakkumus peab sisaldama nelja monitori.
10. 14.04.2022 lisas hankija eRHR-i eduka pakkujaga 12.04.2022 sõlmitud hankelepingu
(hankeleping nr Leping_08.04.22_1.2-19.37_343-22). Hankelepingust nähtub, et
edukas pakkuja müüb hankijale neli Barco Nio Color 5MP (MDNC-6121) monitori,
mille eest hankija tasub edukajale pakkujale 18 490 eurot. Hankelepingule lisatud Enitek
Engineering OÜ pakkumuses oli tootjapoolse täisgarantii kestuseks märgitud viis aastat.
11. Sõlmitud hankelepingu kohaselt on nelja monitori tarneajaks 12 nädalat ja monitoridele
kehtib 12 kuu pikkune garantiiaeg (vt hankelepingu p-d 3.2 ja 4.1). Hankelepingu p
6.1 kohaselt leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni poolte kõikide kohustuste
täieliku ja nõuetekohase täitmiseni. Seega on hankeleping sõlmitud oluliselt pikema
kestusega, kui oli hanketeatesse märgitud 21 päeva. Edukal pakkujal on võimalik
tarnida monitorid kuni 84 päeva jooksul, millele lisandub kuni 21 päeva pikkune
hankija maksetähtaeg (vt hankelepingu p 2.2) – lepingu allkirjastamisest kuni poolte
põhikohustuste täitmiseni on lepingus ette nähtud 105 päeva.
3
12. Garantiiaja osas erineb sõlmitud hankeleping edukaks tunnistatud pakkumusest, milles
oli pakutavate monitoride täisgarantii kestuseks märgitud viis aastat ehk 60 kuud.
Nimetatuga on hankija hankelepingu sõlmimisel kaldunud kõrvale, enda kahjuks ja
eduka pakkuja kasuks, riigihanke alusdokumentidest ja edukaks tunnistatud pakkumusest.
13. Hankija meditsiinitehnika osakonna juhataja Uku Kaljund on allkirjastanud 14.04.2022,
so pärast hankelepingu sõlmimist, turu-uuringu protokolli, mille kohaselt hankija
töötajad Roman Kulašenkov ja Uku Kaljund kaasasid turu-uuringusse kõik neile
teadaolevad radioloogilisi monitore müüvad ettevõtted. Päringud esitati e-kirja teel
viiele ettevõtjale: Aktsiaseltsile SEMETRON; Enitek Engineering OÜ-le; OÜ-le
Diamedica; UAB-le Tradintek, (Leedu); OSAÜHINGULE HANSA MEDICAL.
14. Turu-uuringu protokolli kohaselt esitati järgmised pakkumused: UAB Tradintek
pakkus monitore JVC CL-S500 tükihinnaga 4 800 eurot; OÜ Diamedica pakkus
monitore Eizo RX560-BK-MD tükihinnaga 4 999 eurot; Aktsiaselts SEMETRON
pakkus monitore Barco Nio Color 5 MP tükihinnaga 6 500 eurot; Enitek Engineering
OÜ pakkus monitore Barco Nio NIO C 5.8MP tükihinnaga 6 915,5 eurot.
15. OSAÜHING HANSA MEDICAL pakkumust ei esitanud. Hankija poolt 18.04.2022
Rahandusministeeriumile esitatud selgituste kohaselt võeti riigihanke eeldatava maksumuse
määramisel aluseks turu-uuringus esitatud madalaim hind.
16. Riigihanke alusdokumente, hankija otsuseid ega sõlmitud hankelepingut ei ole
riigihangete vaidlustuskomisjonis RHS-is ette nähtud korras vaidlustatud. Osaühing
CRANDALI KAUBANDUS edastas lisaks Rahandusministeeriumile samasisulise
järelevalveteate ka riigihangete vaidlustuskomisjonile, kuid vaidlustuskomisjon ei
saanud seda vaidlustusena menetleda. Vaidlustuskomisjon selgitas 12.04.2022 Osaühingule
CRANDALI KAUBANDUS adresseeritud e-kirjas, et riigihangete vaidlustuskomisjon
vaatab läbi hankija otsuste peale esitatud vaidlustusi ja kahju hüvitamise taotlusi ega
teosta hankijate tegevuse üle järelevalvet. Seetõttu edastas vaidlustuskomisjon
järelevalveteate menetlemiseks Rahandusministeeriumile.
II. Riigihangete järelevalve ulatus ja järelevalvemenetlust välistavad asjaolud
RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides
riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.
Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja
volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks
määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo nr 3-3-1-
41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19). Järelevalvemenetluses kontrollitakse ainult hankija
tegevuse õiguspärasust (RHS § 203 lg 3), mis tähendab, et riikliku ja haldusjärelevalvet ei viida
läbi hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse
hindamiseks. Seepärast ei saa Rahandusministeerium riiklikus ja haldusjärelevalves (erinevalt
teenistuslikust järelevalvest) hinnata näiteks seda, kas riigihanke esemeks oleva kauba,
teenuse või ehitustöö kirjeldus vastab hankija vajadustele mõistlikult parimal viisil, kas
riigihanke alusdokumentides sätestatud garantiiaeg on piisav, jne. Riigihanke tehniline kirjeldus
on hankija vajaduste kirjeldus, mistõttu riigihankes osalemisest huvitatud isikud ei saa hankija
eest otsustada hankija vajaduste ja nende vajaduste rahuldamiseks kõige otstarbekamate
lahenduste üle (vt TrtHKo 09.10.2009, nr 3-09-1624, lk 9). Seepärast on hankijal üldjuhul
vabadus määratleda ise riigihanke ese ja huvitatud isikutel, pakkujatel ega kellelgi teisel pole
õigust ette kirjutada, milline hangitav ese peaks olema. Hankija otsustab need küsimused
iseseisvalt vastavalt tekkinud vajadustele ja võimalustele (vt TlnRKo 01.03.2011, nr 3-10-3225,
p 17).
4
Hankijal on vabadus määratleda hankelepingu ese ja kirjeldus tingimusel, et tehniline kirjeldus
ei ole ettevõtjaid põhjendamatult diskrimineeriv, tagab kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused
pakkumuse esitamiseks ega tekita objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete
avamisel konkurentsile. Rahandusministeeriumile ei ole teada asjaolusid, mis võimaldaksid
järeldada, et üheaastane garantiiaeg ja hankemahust graafikakaartide väljajätmine oleksid
takistanud riigihanke avamist konkurentsile ja riigihankest huvitatud ettevõtjaid põhjendamatult
diskrimineerinud. Järelikult oli hankijal õigus määratleda hankelepingu ese ja garantiiaeg,
hinnates oma vajadusi ja soove iseseisvalt, ning järelevalvemenetluse alustamise otsustamise
seisukohast on asjakohatud teate esitaja väited selle kohta, et hankija soovitud garantii kestus ei
ole piisav või koos monitoridega tulnuks hankijal osta ka graafikakaarte.
Alusetu on ka järelevalveteate esitaja rahulolematus sellega, et hankija avaldas hanketeate eRHR-
is, viies väikehanke menetluse läbi avalikult. Kuigi hankijal puudus selleks seadusest tulenev
kohustus, on hankijal ka alla lihthanke piirmäära jäävas riigihankes õigus avalikustada hanketeade
eRHR-is. Enamgi veel, avaliku menetluse kasutamine võimaldab hankijal paremini täita
riigihanke eesmärke ja üldpõhimõtteid, sh tegutseda riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ja tagada
konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Väikehanke läbiviimise võimalus loodi eRHR-i 2018.
aasta sügisel, et hankijad saaksid alla lihthanke piirmäära jäävate soetuste korral eRHR-is
vabatahtlikult riigihanke menetluse läbi viia, see võimaldab hankijal lihtsa vaevaga jõuda
läbipaistvalt ja avatult erinevate pakkujateni, sh väike- ja mikroettevõtjateni (vt Riigihangete
valdkonna 2020. aasta ülevaade, lk 30). Riigihangete avalikustamine aitab ennetada
korruptsiooni riigihangetes, mistõttu Rahandusministeerium on soovitanud kasutada eRHR-i
ka väikehangete läbiviimiseks. Vastav ettepanek sisaldub Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud
korruptsioonivastases tegevuskavas (vt Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025 p 1.3.3:
"Tõstetakse hankijate teadlikkust, et soodustada ka väikeostude läbiviimist riigihangete registris").
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada
põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul
ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS
§ 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane
eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis
(järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks
piisavad.
Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse
alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa
Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada ka siis, kui esineb
põhjendatud rikkumiskahtlus. RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata
või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui riigihange (riigihanke menetlus) on
lõppenud. Kuivõrd hankijale ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või
raamlepingu sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1-2), ei ole pärast riigihanke (menetluse) lõppemist
juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine enam põhjendatud ega eesmärgipärane.
Seepärast näeb RHS § 206 lg 1 p 4 ette, et järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud
järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui riigihange (menetluse tähenduses) on lõppenud. RHS § 73
lg 3 p 1 kohaselt lõpeb riigihanke menetlus muu hulgas hanke- või raamlepingu sõlmimisega
(vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139). Hanke- või raamlepingu sõlmimine on seega
absoluutne menetlustakistus, mille korral on järelevalvemenetluse alustamine igal juhul
välistatud. Lepingu sõlmimise korral on võimalikud rikkumised lõpule viidud ja hankijale
ettekirjutuse tegemine pole enam võimalik (vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-14 – M. A.
Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura
2019).
5
Lisaks sellele, et esineb RHS § 206 lg 1 p-s 4 nimetatud absoluutne menetlustaksitus, mis teeb
järelevalvemenetluse alustamise võimatuks, esineb antud juhul ka RHS § 206 lg 2 p-s 1
sätestatud diskretsiooniline menetlustaksitus. RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt võib
järelevalvemenetluse jätta alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust
esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile. Riigihankega seonduvate
vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul
oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas
kooskõlas seadusest tuleneva järelevalve eesmärgi ja ulatusega (vrd Riigikohtunik Indrek
Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6). RHS § 205 lg 1 rõhutab, et
järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järelevalve ülesandeks ei ole
dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust
hankeasjades.
Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise,
saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda
RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes
lubamatu (vt M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Arvestades, et antud juhul on
järelevalveteate esitajaks riigihankes osalenud pakkuja, oli teate esitajal võimalik vaidlustada
riigihangete vaidlustuskomisjonis nii riigihanke alusdokumente, sh tehnilist kirjeldust, kui ka
hankija otsuseid, sh teate esitaja pakkumuse tagasilükkamise otsust (RHS § 185 lg 1, lg 2 p-d
1 ja 6). Järelevalveteate esitaja ei ole vaidlustuse esitamise õigust RHS §-s 189 ette nähtud
tähtajal kasutanud ning on tänaseks vaidlustuse esitamise õiguse minetanud.
Arvestades, et alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla
riigihankes "Radioloogilised diagnostilised monitorid mammograafiaks", viitenumber 248220,
on hankeleping sõlmitud, ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 73 lg 3
p-st 1 ja § 206 lg-st 3, teatab Rahandusministeerium, et järelevalvemenetlust kõnealuse
riigihanke menetluse õiguspärasuse kontrollimiseks ei alustata.
III. Rahandusministeeriumi soovitused hankijale riigihangete seaduse paremaks järgimiseks
Lisaks järelevalvefunktsioonile on Rahandusministeeriumiülesandeks riigihangete valdkonnas
RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks soovituslike juhiste ja suuniste andmine
(RHS § 180 p 2). Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust lõpetavas
dokumendis või need esitatakse eraldi (RHS § 210 lg-d 1-2).
Vaatamata, et hetkel Rahandusministeerium järelevalve menetlust ei alusta, peame vajalikuks
edaspidi samalaadsete rikkumiste ärahoidmiseks selgitada hankijale turu-uuringu läbiviimisega
ja hankelepingu sõlmimisega seotud hankija kohustusi.
RHS § 4 p 16 kohaselt on riigihange mistahes asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi
saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Riigihanke
definitsioon ei ole seotud soetuse maksumusega, ka hankija ühe-eurone ost on riigihange.
RHS ei sätesta küll konkreetseid menetlusreegleid alla lihthanke piirmäära jäävate asjade
ostmiseks, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks õigusvaba ruumiga ja et hankija saaks käituda
lepingu sõlmimisel omavoliliselt. Ka alla lihthanke piimäära jäävates riigihangetes peab hankija
tagama riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimise (vt ka RaM selgitusi KKK rubriigis:
Väikehange).
Lisaks riigihanke üldpõhimõtete kohaldamisele peab hankija alla lihthanke piirmäära jäävates
riigihangetes järgima RHS-i 1. ptk-s sätestatud teisi reegleid, sh riigihanke eeldatava maksumuse
määramise ja riigihanke osadeks jaotamise sätteid (RHS §-d 23-28) ning turu-uuringu regulatsiooni
(RHS § 10).
6
Käesoleva riigihanke eeldatav maksumus ei küündinud lihthanke piirmäärani (RHS § 14 lg 1 p
1 järgi 30 000 eurot), millest alates lasub avaliku sektori hankijal reeglina kohustus avalikustada
hanketeade eRHR-is (RHS § 15 lg 1 ja § 125 lg 1). Sellegipoolest oli hankija kohustatud antud
väikehanke planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel järgima RHS 1. ptk sätteid, sh §-
s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, §-s 10 ette nähtud turu-uuringu sätteid ja §-s 23 sätestatud
riigihanke eeldatava maksumuse määramise reegleid.
Turu-uuringu läbiviimine ja selle eristamine riigihankest
RHS § 10 lg 1 alusel võib hankija enne riigihanke alustamist hankelepingu eseme täpsemaks
piiritlemiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks teha turu-uuringu. Turu-uuringu käigus võib
hankija konsulteerida asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ning ettevõtjatega. Saadud
nõuandeid võib kasutada riigihanke kavandamisel ning korraldamisel tingimusel, et see ei
moonuta konkurentsi. Turu-uuringu tegemisel ja selle käigus saadud nõuannete kasutamisel
riigihankes peab hankija tagama mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise
(RHS § 10 lg 2). Vastavalt RHS § 10 lg-le 3, kui ettevõtja on osalenud turu-uuringus või olnud
muul moel kaasatud riigihanke ettevalmistamisse, peab hankija võtma tarvitusele meetmed
konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, sh: (p 1) esitama riigihanke alusdokumentides teabe,
mis edastati turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud
ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusel; (p 2) määrama
pakkumuse või taotluse esitamisele piisavalt pika tähtaja, et turu-uuringus osalenud või muul
moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega
eelist teiste ettevõtjate ees.
Turu-uuringu läbiviimisel on oluline eristada turu-uuringut riigihanke menetlusest, sh väikehanke
menetlusest. Kuna turu-uuring on riigihanke menetlust ettevalmistav tegevus, siis turu-uuring
ise ei ole riigihange ja turu-uuringuga ei osteta asja ega tellita teenust ega ehitustööd.
Riigihanke üldpõhimõtetega oleks vastuolus pakkumuste küsimine ilma kindla kavatsuseta
sõlmida hankeleping. Riigikohus on leidnud, et seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtetega ei
ole kooskõlas riigihanke menetluse läbiviimine tegeliku kavatsuseta hankelepingut sõlmida.
Säärase teo luges kuni 31.12.2010 kehtinud riigihangete seaduse (RT I 2007, 15, 76; 2010, 20,
102) § 111 lg 3 p 7 väärteona karistatavaks (vt. RKHKo 16.11.2011, nr 3-3-1-65-11, p 12).
Hankija peab vältima turu-uuringusse kaasatud ettevõtjate eksitamist, mistõttu teabepäringu
esitamisel peab hankija selgelt väljendama, et tegemist ei ole riigihankega (vt RHS eelnõu
(450 SE I). Seletuskiri, lk 26). Hankija peaks teabepäringu tegemisel selgitama kaasatavatele
ettevõtjatele, et teabepäring ega selle vastused ei ole kummalegi poolele siduvad ja vastused
kuuluvad avalikustamisele koos hilisema riigihanke alusdokumentidega. Turu-uuringu
läbiviimisel tuleb tagada läbipaistvus ja selgitada konsultatsioonidesse kaasatud ettevõtjatele,
et tegemist ei ole pakkumuse esitamise ettepanekuga ning, et hankija sooviks on saada teada
eeldatav hinnatase või muu riigihanke ettevalmistamist abistav teave, et määratleda õigesti
kohalduv menetluskord ning viia läbi nõutav riigihanke menetlus. Pakkumuste küsimine, ilma,
et ettevõtjaid oleks teavitatud, et tegemist on turu-uuringuga ning selle raames hankelepingut ei
sõlmita, eksitab ettevõtjaid ja rikub seeläbi riigihanke läbipaistvuse põhimõtet.
Käesoleval juhul on järelevalveteate esitaja rahulolematus hankija tegevusega suuresti
tingitud sellest, et talle oli jäänud mulje, et hankija soovis e-kirja teel saada siduvat pakkumust
kavatsusega sõlmida hankeleping alla lihthanke piirmäära jäävas hankes ilma eRHR-is
hanketeadet avaldamata.
Siinkohal tuleb märkida, et hankija ei kaasanud riigihankele eelnenud konsultatsioonidesse
Osaühingut CRANDALI KAUBANDUS. Järelevalveteate esitaja suhtles potentsiaalse tarnija
rollis OÜ-ga Diamedica.
7
Järelikult ei saanud hankija vahetult eksitada Osaühingut CRANDALI KAUBANDUS, kellel
võib olla tekkinud nõudeõigus lepingueelsetest läbirääkimistest ja selle raames heauskselt avaldatud
ärisaladuse võimalikust õigustamatust kasutamisest tingitult OÜ Diamedica, mitte hankija, vastu
(vt võlaõigusseaduse § 14 lg 3; ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 3
lg 1, lg 2 p 2, §-d 5 ja 7). Selliseid vaidlusi lahendatakse aga maakohtus tsiviilkohtumenetluse
seadustikus ette nähtud korras. Rahandusministeerium RHS-i täitmist kontrolliva järelevalve-
asutusena ei saa pädevuse puudumisel sedalaadi eraõiguslikesse suhetesse ja õigusvaidlustesse
sekkuda.
Teisalt, nähtub järelevalveteatele lisatud kirjavahetusest, et ka OÜ Diamedica tõlgendas enda
kaasatust hankijaga peetavatesse konsultatsioonidesse kui temalt siduva pakkumuse küsimist ning
lootis hankelepingu sõlmimist AS-ga Ida-Tallinna Keskhaigla. Rahandusministeeriumile ei ole
esitatud konkreetseid e-kirju, mida hankija väidetavalt vahetas OÜ-ga Diamedica. Turu-uuringu
protokollis kajastatu ei lükka ümber järelevalveteate põhjal tekkinud kahtlust, et hankija ei
selgitanud ettevõtjatele turu-uuringusse kaasamisel piisavalt selgelt, et tegemist ei ole
riigihanke menetlusega ning hankija ei kavatse turu-uuringu raames hankelepingut sõlmida.
Kui hankija on riigihankele eelnevalt viinud läbi turu-uuringu, peaks hankija alati mõtlema, kas
konsultatsioonide pidamisega võisid turu-uuringus osalenud ettevõtjad saada informatsioonilise
või ajalise eelise ja kuidas võimalikku eelist tasandada, tagades ka turu-uuringus mitteosalenud
ettevõtjatele võrdsed võimalused pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks. Üldjuhul kaasneb
iga turu-uuringuga vähemalt ajalise eelise andmine konsultatsioonidesse kaasatud ettevõtjatele
(va kui turu-uuringusse on kaasatud üksnes sõltumatud eksperdid või isikud, kellel ettenähtavalt
puudub tulevase riigihanke osas majanduslik huvi, või kui algusest peale on öeldud, et turu-
uuringus osalevad ettevõtjad ei tohi riigihankes osaleda). Antud juhul on eRHR-is avaldatud
riigihankes osalenud kaks ettevõtjat, kes olid vahetult kaasatud eelnevasse turu-uuringusse, sh
edukas pakkuja. Seega on tõenäoline, et turu-uuringus osalemine võis nimetatud ettevõtjatele
anda vähemalt ajalise eelise. Ajaline eelis seisneb selles, et turu-uuringus osalenud ettevõtja on
saanud teada kavandatavast riigihankest varem kui teised huvitatud isikud (vt K. Härginen. RHS §
10 komm 24 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tallinn: Juura 2019).
Hankija kehtestas ajalise eelise tasandamiseks tavapärasest pikema pakkumuste esitamise tähtaja
ning Rahandusministeeriumil puuduvad andmed selle kohta, et turu-uuringus osalenud
ettevõtjad oleksid saanud teiste pakkujate ees õigusvastase ja teisi pakkujaid diskrimineeriva
eelise, mis oleks viinud konkurentsi kahjustamiseni. Riigihanke tulemusele kahjuliku mõju
puudumist kinnitab asjaolu, et riigihankes esitasid tähtaegselt hanketingimustele vastava pakkumuse
veel kaks ettevõtjat, kes eelnevalt turu-uuringus ei osalenud.
Kuigi Rahandusministeerium ei ole tuvastanud turu-uuringuga seoses riigihankes konkurentsi
tegelikku kahjustamist, ei ole hankija olnud turu-uuringu dokumenteerimisel ja avalikustamisel
nõutavalt hoolas. Hankija on turu-uuringut puudutava info talletamisel ning avaldamisel eiranud
RHS § 10 lg 1 p-s 1 ja enda hankekorras sätestatut. AS Ida-Tallinna Keskhaigla hankekord, mis
on avaldatud hankija veebilehel, on kehtestatud juhatuse 25.10.2021 otsusega. Vastavalt
hankekorra p-le 4.2 võib hanke eeldatava maksumuse arvutamisel arvestada turu-uuringute/-
päringute tulemusi ja ekspertarvamust. Turu-uuringute läbiviimist on detailsemalt reguleeritud
hankekorra p-des 7.4.1-7.4.6. Turu-uuringu teostanud isik peab esitama turu-uuringu tulemused
riigihanke eest vastutavale isikule protokollina lisades juurde kõik riigihanget mõjutavad turu-
uuringul kogutud andmed ja lisama turu-uuringu protokolli riigihanke alusdokumentide
juurde e-riigihangete registris. eRHR-is riigihanke alusdokumentide juures ei olnud turu-
uuringu kohta infot lisatud. Veelgi enam, turu-uuringu protokoll oli koostatud pärast
hankelepingu sõlmimist – alles pärast seda, kui Rahandusministeerium küsis hankijalt
järelevalvemenetluse alustamiseks selgitusi ja dokumente.
8
Hankija on selgitanud, et lähtus hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel turu-uuringus
esitatud madalaimast hinnast. Kuigi antud juhul jäid kõik turu-uuringus esitatud hinnad alla
lihthanke piirmäära ning riigihanke tulemused näitasid, et kõigi pakkumuste maksumused jäid
hankija eeldatud vahemikku, ei ole hankija eeldatava maksumuse määramise reegleid õigesti
kohaldanud. RHS § 23 lg 3 kohaselt peab hankija lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse
arvestamisel riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast
hinnatasemest, mitte turu-uuringus esitatud madalaimast hinnast. Nimetatud vahetegu on oluline,
sest see võib avaldada mõju õige menetlusliigi valikule. Näiteks kui turu-uuringus esitatutud
keskmine hind on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, aga hankija lähtub alla lihthanke
piirmäära jäävast madalaimast hinnast, siis on hankija määranud eeldatava maksumuse valesti
ning korraldades hankelepingu sõlmimiseks lihthanke asemel väikehanke eksinud RHS § 15
lg 1 vastu.
Hankeleping tuleb sõlmida vastavuses riigihanke alusdokumentide ja eduka pakkumusega
Kohtupraktikas on sedastatud, et erinevalt sõlmitud hankelepingu muutmisest erandlikel asjaoludel
ei näe seadus ette võimalust, et hankija saaks enne lepingu sõlmimist muuta hanke alusdokumente
või nende lahutamatuks osaks olevat hankelepingu projekti (vt RKKKo 10.10. 2014, nr 3-1-1-46-
14, p 11.1). Hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides kirjapandust erinevatel tingimustel
eirab riigihanke üldpõhimõtteid ja on seepärast ühemõtteliselt lubamatu. RHS § 120 lg 1 sätestab,
et hankeleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses
edukaks tunnistatud pakkumusega. Seega on seadusandja lähtunud sellest, et hankeleping tuleb
igal juhul sõlmida kooskõlas riigihanke alusdokumentidega või jätta üldse sõlmimata. Olukorras,
kus hankija ja pakkuja on sõlminud riigihanke tulemusena hankelepingu, mille tingimused erinevad
riigihanke alusdokumentides ja hanketeates sisaldunud tingimustest, tuleb eeldada, et hankija ja
pakkuja on pidanud läbirääkimisi (vt TlnRKo 01.06.2015, nr 3-14-50324, p 16). Kui hankija soovib
säilitada võimaluse pärast eduka pakkumuse väljaselgitamist hanketingimusi muuta, tuleb selline
võimalus koos vastavate üksikasjalike reeglitega riigihanke alusdokumentides selgesõnaliselt
ette näha (vrd RKHKo 12.10.2011, nr 3-3-1-31-11, p-d 16 ja 21). Riigikohtu käsitlus tugineb
Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-496/99, mille kohaselt, kui hankija soovib mingil põhjusel
pärast eduka pakkumuse väljavalimist mõningaid hanketingimusi muuta, peab ta selle olema
juba hanketingimustes sõnaselgelt sätestanud.
Lisaks sellele peavad esialgsetes hanketingimustes sisalduma üksikasjalikud reeglid hankelepingu
(projekti) muutmiseks, mis annab kõikidele pakkujatele kindla raamistiku, millega nad saavad
ning peavad arvestama oma pakkumuste esitamisel. Nimetatud nõue on vajalik kõikide
potentsiaalsete pakkujate võrdseks kohtlemiseks. Vastasel korral rikutaks nii võrdse
kohtlemise kui ka läbipaistvuse põhimõtet ja riigihanke objektiivsus ei oleks enam tagatud (vt
Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas C-496/99: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta
SpA, p-d 118 ja 121).
Kuigi RHS § 120 lg 1 ei ole alla lihthanke piirmäära jäävates riigihangetes vahetult kohaldatav, on
hankija ka väikehankes seotud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega,
millest tulenevalt peab sõlmitud hankeleping üldjuhul olema kooskõlas väikehanke alusdokumentide
ja edukaks tunnistatud pakkumusega. Kui hankija ei ole väikehanke alusdokumentides läbirääkimiste
võimalust, aluseid ega korda, ette näinud, siis ei ole läbirääkimised väikehankes lubatud, sest rikuksid
riigihanke läbipaistvuse ja kõigi pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Antud väikehankes on hankija hankelepingu sõlmimisel kaldunud kõrvale nii hanketeates märgitud
lepingu kestusest kui ka edukaks tunnistatud pakkumuses toodud tootja täisgarantii kestusest. Garantii
kestusel puudus mõju väikehanke tulemusele, sest hankelepingus kajastamata jäänud eduka pakkuja
pakutud garantii oli hankija poolt väikehankes soovitust pikem.
9
Ent hankelepingu sõlmimine erineva lepingu kestusajaga võis omada olulist mõju väikehanke
tulemusele. Muudatuse rahalist väärtust saab hinnata hankelepingu projektis toodud leppetrahvi
määra põhjal 20% suuruseks eduka pakkumuse maksumusest. Väikehankes esitatud ja vastavaks
tunnistatud pakkumuste hinnavahed olid aga sellest väiksemad, jäädes 1,35%-11,2% vahele.
Hälbimine hanke alusdokumentidest on kummastav ja arusaamatu, arvestades, et väikehanke
alusdokumentides ei olnud hanketeates toodud hankelepingu kestuse muutmise ega läbirääkimiste
pidamise võimalust ette nähtud.
Palume hankijal edasises hankepraktikas arvestada eelöeldud tähelepanekute ja soovitustega. Seoses
järelevalveteate esitaja sooviga tutvuda teiste pakkujate pakkumustega juhime teate esitaja
tähelepanu Rahandusministeeriumi veebilehel korduma kippuvate küsimuste rubriigis avaldatud
selgitusele, mis on analoogia korras kohaldatav ka väikehangetes:
"Pakkumuses ärisaladuse ulatus ja piirid ning pakkuja kohustused ärisaladuse märkimisel on
sätestatud RHS § 111 lg-s 5. RHS § 111 lg 5 kohaselt märgib pakkuja pakkumuses, milline teave
on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena
märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks
käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid
pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul
lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid
pakkumust iseloomustavaid näitajaid. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse
§ 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis
või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende
ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik
väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt
võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu osas,
mis rikuks pakkujate ärisaladust või kahjustaks nende omavahelist konkurentsi. RHS § 47 lg 4
kohaselt koos sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatega esitab hankija: 1) ettevõtjale tema
kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise põhjused; 2) pakkujale tema pakkumuse
tagasilükkamise põhjused; 3) vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja (edaspidi edukas pakkuja) või pakkujate nimed ja need
edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema
pakkumusega võrreldes. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest tuleb teavitada kõiki neid
isikuid, kelle õigusi vastav otsus võib puudutada. Hankija peab saatma teate kõigile sel hetkel
hankemenetluses osalevatele pakkujatele, keda ei ole menetlusest lõplikult välistatud, sh
kvalifitseerimata jäetud, hankemenetlusest kõrvaldatud või hankija poolt tagasilükatud pakkumusega
pakkujatele, kelle vastava otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel möödunud või kelle vaidlustuse
suhtes tehtud otsus ei ole veel jõustunud. Ainult vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud
pakkujatele avaldatakse need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale
pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. See tähendab, et pakkumusest avaldatakse
üksnes sellised näitajad, mida hinnati pakkumuse edukaks tunnistamisel. Näiteks, kui toodete
muude omaduste hindamist hindamiskriteeriumid ei võimaldanud, siis need avaldamisele ei
kuulu. Pakkujale, kelle pakkumus on mittevastavuse tõttu tagasilükatud, ei ole hankija kohustatud
RHS § 47 lg 4 p 3 teavet avaldama."
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
10
Lisaadressaadid:
AS Ida-Tallinna Keskhaigla
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
11