dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 27. aprill 2022
Viit
12.2-1/3159-5
Registreeritud
27. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
OÜ Crandali Kaubandus, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Riigihangete vaidlustuskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-13159-5 27.04.2022 Väljaminev kiri.asice484 KB

Sisu (failidest)

Tõnu Ritsbek Teie 06.04.2022 OÜ Crandali Kaubandus Meie 27.04.2022 nr 12.2-1/3159-5 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud härra Ritsbek Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS, registrikood 10098909, seadusliku esindajana esitasite Rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles osutasite riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) võimalikule rikkumisele Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla, registrikood 10822068, (edaspidi: hankija) asjade väikehankes "Radioloogilised diagnostilised monitorid mammograafiaks", viitenumber 248220 (edaspidi: riigihange). Nägite Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS õiguste rikkumist selles, et enne kõnealuse riigihanke alustamist riigihangete registris (edaspidi: eRHR) on hankija küsinud ettevõtjatelt pakkumusi nelja mammograafiaks sobiva diagnostilise monitori ostmiseks eRHR-i väliselt, saanud teada pakkumuste maksumused, kuid jätnud eRHR-i välise menetluse tulemusel lepingu sõlmimata ja alustanud riigihanget väikehankena eRHR-is, avaldades hanke üldandmetes kõigile nähtavalt riigihanke eeldatava maksumuse, milleks oli 19 000 eurot (siin ja edaspidi on kõik summad esitatud ilma käibemaksuta) ning mis vastas Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS poolt eelnevalt pakutud hinnale. Järelevalveteatele lisatud kirjavahetusest nähtub, et 2022. aasta jaanuaris ja märtsis on Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS juhatuse liikmega suhelnud OÜ Diamedica, registrikood 10577344, tootejuht, kes palus Osaühingul CRANDALI KAUBANDUS esitada OÜ-le Diamedica hinnapakkumise neljale monitorile Eizo RadiForce RX560, mida OÜ Diamedica kavatses eRHR-i väliselt edasi pakkuda Aktsiaseltsile Ida-Tallinna Keskhaigla. Järelevalveteatele lisatud kirjavahetusest ei nähtu otseselt, millise hinnapakkumise tegi Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS OÜ-le Diamedica. Telefonivestluses on järelevalveteate esitaja selgitanud, et pakkus OÜ-le Diamedica edasimüümiseks diagnostilisi monitore hinnaga 4 750 eurot tükk – hind nelja monitori kohta kokku 19 000 eurot. 23.03.2022 e-kirjas teatas OÜ Diamedica Osaühingule CRANDALI KAUBANDUS, et hankija veel menetleb (eRHR-i väliselt esitatud) pakkumusi ning loodetavasti avaldatakse tulemused lähipäevil, kusjuures lepingu saamise tõenäosus on suur. 24.03.2022 e-kirjas teavitas OÜ Diamedica Osaühingut CRANDALI KAUBANDUS sellest, et lepingut ei sõlmita, sest hankija on otsustanud hankida monitorid avaliku väikehanke kaudu, ning 01.04.2022 edastas hüperlingi eRHR-i lehele https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4345969/general-info. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Heitsite järelevalveteates hankijale ette ka seda, et ühe aasta pikkune garantiiaeg ei ole piisav ning lisaks monitoridele tulnuks hankijal hankida tootjapoolsed graafikakaardid. Veel palusite järelevalveteates, et Rahandusministeerium selgitaks, kas Osaühingul CRANDALI KAUBANDUS on õigus tutvuda teiste pakkujate esitatud pakkumustega. Samuti avaldasite telefonivestluses rahulolematust selle üle, et hankija on Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS pakkumuse tunnistanud riigihanke tingimustele mittevastavaks ja seetõttu pakkumuse tagasi lükanud. Järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks palus Rahandusministeerium hankijal selgitada, kuidas oli määratud riigihanke eeldatav maksumus ja pakkumuste esitamise tähtaeg. Vastuseks Rahandusministeeriumi selgituspäringule esitas hankija turu-uuringu protokolli ning selgitas lisaks, et eeldatava maksumuse määramisel lähtuti turu-uuringus selgunud kõige odavamast hinnast. Turu-uuringus küsiti hankija sõnul üksnes indikatiivset hinnapakkumist neljale monitorile, mis sobivad mammograafiliste piltide vaatamiseks, ja muud teavet turu-uuringusse kaasatud ettevõtjatega ei jagatud. Hankija kinnitas, et pakkujate võrdse kohtlemise eesmärgil määrati antud väikehankes mõistlikult vajalikust 3 tööpäevast 2 tööpäeva võrra pikem pakkumuste esitamise tähtaeg – kokku 5 tööpäeva. I. Järelevalvemenetluse alustamise otsustamisel tähtsust omavad asjaolud Rahandusministeerium, olles tutvunud järelevalveteate ja sellele lisatud kirjavahetusega ning hankija esitatud selgituste ja dokumentidega, samuti eRHR-is avaldatud teabe ja dokumentidega, on selgitanud välja järgmised asjaolud: 1. Hankija esitas 24.03.2022 eRHR-is avaldamiseks ja väikehanke alustamiseks hanketeate, mis avaldati samal päeval ja mille kohaselt pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 01.04. 2022 (kell 09:00). Hanke üldandmetes oli hankija märkinud kõigile nähtavalt riigihanke eeldatavaks maksumuseks 19 000 eurot. 2. Riigihanke alusdokumentide hulgas olid eRHR-is riigihanke alustamise aja seisuga avaldatud järgmised dokumendid: "Vastavustingimused"; "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"; "Tehniline kirjeldus"; "Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud"; "Hankepass täiendatavate selgitustega". Hankelepingu projekt ("Lepingu vorm") lisati eRHR-i 28.03.2022. Muid dokumente, sh turu-uuringu protokolli, ei ole hankija eRHR-is avaldanud. 3. Hanketeate osa II punkti 2.7 kohaselt oli hankija määranud hankelepingu kestuseks 21 päeva. Hankelepingu projektis oli monitoride üleandmise tähtaja ületamise eest ette nähtud leppetrahv 1% lepingu kogumaksumusest iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte üle 20% lepingu hinnast (vt "Lepingu vorm" p 5.3). Riigihanke alusdokumentide koosseisus eRHR-is avaldatud hankelepingu projektis ei olnud lepingu täitmise aega täpsustatud, tarneaeg oli jäetud lahtiseks ( "Lepingu vorm" p 3.2). Samas oli ainsaks pakkumuste hindamise kriteeriumiks madalaim hind ning hankija ei küsinud pakkujatelt pakutavat tarneaega. Tarneaja osas hankija võistlevaid pakkumusi ei oodanud. Järelikult pidi tarneaeg mahtuma hanketeatesse märgitud lepingu kestusaja (21 päeva) hulka. 4. Hankelepingu projektis ega üheski teises riigihanke alusdokumendis ei olnud hankija märkinud nõutavat garantiiaega (vt "Lepingu vorm" p 4.1: "Kaubale kehtib garantiiaeg …, mis hakkab kehtima pärast Kauba üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist Poolte poolt"). Teabevahetuse käigus hankija selgitas, et (minimaalselt nõutav) garantiiaeg on üks aasta. Riigihanke alusdokumente, sh hankelepingu projekti, hankija ei täiendanud. 2 5. Teabevahetuse käigus on hankija huvitatud isiku selgituspäringule vastamisel selgitanud, et hankija ei soovi antud riigihanke raames soetada graafikakaarte. Graafikakaarte ei olnud nõutud ka riigihanke tehnilises kirjelduses. Järelikult monitoride graafikakaardid hankemahtu ei kuulunud. 6. Hanketeate osa II punktis 1.4 nimetatud riigihanke lühikirjelduse ja riigihanke tehnilise kirjelduse (vt "Tehniline kirjeldus" p 1.1.5) kohaselt pidi pakkumus sisaldama nelja monitori. Hankija ei täpsustanud riigihanke alusdokumentides sõnaselgelt, et pakkumuse maksumus tuleb esitada üksnes koguhinnana, kuid samas ei olnud pakkumuse maksumustabelis märgitud ka täpset monitoride kogust, mis võimaldaks järeldada, et hankija oleks soovinud pakkumuses ühikuhindade eraldi väljatoomist (vt "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"). 7. eRHR-i teabevahetuse lehelt nähtub, et hankija on vastates riigihankes huvitatud ettevõtja selgituspäringule kinnitanud, et soovib pakkumust neljale monitorile. Ükski huvitatud isik ei ole hankijal palunud selgitada, kas pakkumuse maksumus tuleb väljendada üksnes koguhinnana või tuleb pakkumuse maksumuses eraldi välja tuua ka iga monitori ühikuhind. Arvestades esitatud pakkumuste maksumusi, võib järeldada, et neli pakkujat viiest said riigihanke tingimustest aru nii, et maksumuse vormil tuleb esitada nelja monitori maksumus. 8. Tähtaegselt laekus hankijale viis pakkumust järgmiste maksumustega: Enitek Engineering OÜ, registrikood 12201784, pakkumus maksumusega 18 490 eurot; Aktsiaseltsi SEMETRON, registrikood 10078457, pakkumus maksumusega 18 740 eurot; Arbor Medical Korporācija EE OÜ, registrikood 12214781, pakkumus maksumusega 18 940 eurot; Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS pakkumus maksumusega 4 750 eurot (pakkumuse maksumustabelis oli märgitud ühe monitori maksumus – nelja monitori maksumuseks oleks olnud 19 000 eurot); Lansen Medical OÜ, registrikood 11713571, pakkumus maksumusega 20 560 eurot. 9. Hankija tegi 01.04.2022 eRHR-is kõigile pakkujatele nähtavaks riigihankes samal päeval vastu võetud otsused. Hankija tunnistas vastavaks kõik pakkumused peale Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS pakkumuse. Edukaks tunnistati Enitek Engineering OÜ pakkumus kui madalaima hinnaga (18 490 eurot) pakkumus ning hankija kontrollis ka edukal pakkujal kõrvaldamisaluste puudumist ja tegi vastava otsuse. Osaühingu CRANDALI KAUBANDUS pakkumus kui riigihanke tingimustele mittevastav pakkumus lükati tagasi. Hankija põhjendas oma otsust sellega, et pakkuja esitas ainult ühe monitori hinna, mis on vastuolus tehnilise kirjelduse p-s 1.1.5 öelduga, et pakkumus peab sisaldama nelja monitori. 10. 14.04.2022 lisas hankija eRHR-i eduka pakkujaga 12.04.2022 sõlmitud hankelepingu (hankeleping nr ⁠Leping_08.04.22_1.2-19.37_343-22). Hankelepingust nähtub, et edukas pakkuja müüb hankijale neli Barco Nio Color 5MP (MDNC-6121) monitori, mille eest hankija tasub edukajale pakkujale 18 490 eurot. Hankelepingule lisatud Enitek Engineering OÜ pakkumuses oli tootjapoolse täisgarantii kestuseks märgitud viis aastat. 11. Sõlmitud hankelepingu kohaselt on nelja monitori tarneajaks 12 nädalat ja monitoridele kehtib 12 kuu pikkune garantiiaeg (vt hankelepingu p-d 3.2 ja 4.1). Hankelepingu p 6.1 kohaselt leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmiseni. Seega on hankeleping sõlmitud oluliselt pikema kestusega, kui oli hanketeatesse märgitud 21 päeva. Edukal pakkujal on võimalik tarnida monitorid kuni 84 päeva jooksul, millele lisandub kuni 21 päeva pikkune hankija maksetähtaeg (vt hankelepingu p 2.2) – lepingu allkirjastamisest kuni poolte põhikohustuste täitmiseni on lepingus ette nähtud 105 päeva. 3 12. Garantiiaja osas erineb sõlmitud hankeleping edukaks tunnistatud pakkumusest, milles oli pakutavate monitoride täisgarantii kestuseks märgitud viis aastat ehk 60 kuud. Nimetatuga on hankija hankelepingu sõlmimisel kaldunud kõrvale, enda kahjuks ja eduka pakkuja kasuks, riigihanke alusdokumentidest ja edukaks tunnistatud pakkumusest. 13. Hankija meditsiinitehnika osakonna juhataja Uku Kaljund on allkirjastanud 14.04.2022, so pärast hankelepingu sõlmimist, turu-uuringu protokolli, mille kohaselt hankija töötajad Roman Kulašenkov ja Uku Kaljund kaasasid turu-uuringusse kõik neile teadaolevad radioloogilisi monitore müüvad ettevõtted. Päringud esitati e-kirja teel viiele ettevõtjale: Aktsiaseltsile SEMETRON; Enitek Engineering OÜ-le; OÜ-le Diamedica; UAB-le Tradintek, (Leedu); OSAÜHINGULE HANSA MEDICAL. 14. Turu-uuringu protokolli kohaselt esitati järgmised pakkumused: UAB Tradintek pakkus monitore JVC CL-S500 tükihinnaga 4 800 eurot; OÜ Diamedica pakkus monitore Eizo RX560-BK-MD tükihinnaga 4 999 eurot; Aktsiaselts SEMETRON pakkus monitore Barco Nio Color 5 MP tükihinnaga 6 500 eurot; Enitek Engineering OÜ pakkus monitore Barco Nio NIO C 5.8MP tükihinnaga 6 915,5 eurot. 15. OSAÜHING HANSA MEDICAL pakkumust ei esitanud. Hankija poolt 18.04.2022 Rahandusministeeriumile esitatud selgituste kohaselt võeti riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks turu-uuringus esitatud madalaim hind. 16. Riigihanke alusdokumente, hankija otsuseid ega sõlmitud hankelepingut ei ole riigihangete vaidlustuskomisjonis RHS-is ette nähtud korras vaidlustatud. Osaühing CRANDALI KAUBANDUS edastas lisaks Rahandusministeeriumile samasisulise järelevalveteate ka riigihangete vaidlustuskomisjonile, kuid vaidlustuskomisjon ei saanud seda vaidlustusena menetleda. Vaidlustuskomisjon selgitas 12.04.2022 Osaühingule CRANDALI KAUBANDUS adresseeritud e-kirjas, et riigihangete vaidlustuskomisjon vaatab läbi hankija otsuste peale esitatud vaidlustusi ja kahju hüvitamise taotlusi ega teosta hankijate tegevuse üle järelevalvet. Seetõttu edastas vaidlustuskomisjon järelevalveteate menetlemiseks Rahandusministeeriumile. II. Riigihangete järelevalve ulatus ja järelevalvemenetlust välistavad asjaolud RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo nr 3-3-1- 41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19). Järelevalvemenetluses kontrollitakse ainult hankija tegevuse õiguspärasust (RHS § 203 lg 3), mis tähendab, et riikliku ja haldusjärelevalvet ei viida läbi hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks. Seepärast ei saa Rahandusministeerium riiklikus ja haldusjärelevalves (erinevalt teenistuslikust järelevalvest) hinnata näiteks seda, kas riigihanke esemeks oleva kauba, teenuse või ehitustöö kirjeldus vastab hankija vajadustele mõistlikult parimal viisil, kas riigihanke alusdokumentides sätestatud garantiiaeg on piisav, jne. Riigihanke tehniline kirjeldus on hankija vajaduste kirjeldus, mistõttu riigihankes osalemisest huvitatud isikud ei saa hankija eest otsustada hankija vajaduste ja nende vajaduste rahuldamiseks kõige otstarbekamate lahenduste üle (vt TrtHKo 09.10.2009, nr 3-09-1624, lk 9). Seepärast on hankijal üldjuhul vabadus määratleda ise riigihanke ese ja huvitatud isikutel, pakkujatel ega kellelgi teisel pole õigust ette kirjutada, milline hangitav ese peaks olema. Hankija otsustab need küsimused iseseisvalt vastavalt tekkinud vajadustele ja võimalustele (vt TlnRKo 01.03.2011, nr 3-10-3225, p 17). 4 Hankijal on vabadus määratleda hankelepingu ese ja kirjeldus tingimusel, et tehniline kirjeldus ei ole ettevõtjaid põhjendamatult diskrimineeriv, tagab kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tekita objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Rahandusministeeriumile ei ole teada asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et üheaastane garantiiaeg ja hankemahust graafikakaartide väljajätmine oleksid takistanud riigihanke avamist konkurentsile ja riigihankest huvitatud ettevõtjaid põhjendamatult diskrimineerinud. Järelikult oli hankijal õigus määratleda hankelepingu ese ja garantiiaeg, hinnates oma vajadusi ja soove iseseisvalt, ning järelevalvemenetluse alustamise otsustamise seisukohast on asjakohatud teate esitaja väited selle kohta, et hankija soovitud garantii kestus ei ole piisav või koos monitoridega tulnuks hankijal osta ka graafikakaarte. Alusetu on ka järelevalveteate esitaja rahulolematus sellega, et hankija avaldas hanketeate eRHR- is, viies väikehanke menetluse läbi avalikult. Kuigi hankijal puudus selleks seadusest tulenev kohustus, on hankijal ka alla lihthanke piirmäära jäävas riigihankes õigus avalikustada hanketeade eRHR-is. Enamgi veel, avaliku menetluse kasutamine võimaldab hankijal paremini täita riigihanke eesmärke ja üldpõhimõtteid, sh tegutseda riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ja tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Väikehanke läbiviimise võimalus loodi eRHR-i 2018. aasta sügisel, et hankijad saaksid alla lihthanke piirmäära jäävate soetuste korral eRHR-is vabatahtlikult riigihanke menetluse läbi viia, see võimaldab hankijal lihtsa vaevaga jõuda läbipaistvalt ja avatult erinevate pakkujateni, sh väike- ja mikroettevõtjateni (vt Riigihangete valdkonna 2020. aasta ülevaade, lk 30). Riigihangete avalikustamine aitab ennetada korruptsiooni riigihangetes, mistõttu Rahandusministeerium on soovitanud kasutada eRHR-i ka väikehangete läbiviimiseks. Vastav ettepanek sisaldub Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud korruptsioonivastases tegevuskavas (vt Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025 p 1.3.3: "Tõstetakse hankijate teadlikkust, et soodustada ka väikeostude läbiviimist riigihangete registris"). RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada ka siis, kui esineb põhjendatud rikkumiskahtlus. RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui riigihange (riigihanke menetlus) on lõppenud. Kuivõrd hankijale ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1-2), ei ole pärast riigihanke (menetluse) lõppemist juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine enam põhjendatud ega eesmärgipärane. Seepärast näeb RHS § 206 lg 1 p 4 ette, et järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui riigihange (menetluse tähenduses) on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb riigihanke menetlus muu hulgas hanke- või raamlepingu sõlmimisega (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139). Hanke- või raamlepingu sõlmimine on seega absoluutne menetlustakistus, mille korral on järelevalvemenetluse alustamine igal juhul välistatud. Lepingu sõlmimise korral on võimalikud rikkumised lõpule viidud ja hankijale ettekirjutuse tegemine pole enam võimalik (vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-14 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). 5 Lisaks sellele, et esineb RHS § 206 lg 1 p-s 4 nimetatud absoluutne menetlustaksitus, mis teeb järelevalvemenetluse alustamise võimatuks, esineb antud juhul ka RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud diskretsiooniline menetlustaksitus. RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt võib järelevalvemenetluse jätta alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile. Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva järelevalve eesmärgi ja ulatusega (vrd Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6). RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust hankeasjades. Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu (vt M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Arvestades, et antud juhul on järelevalveteate esitajaks riigihankes osalenud pakkuja, oli teate esitajal võimalik vaidlustada riigihangete vaidlustuskomisjonis nii riigihanke alusdokumente, sh tehnilist kirjeldust, kui ka hankija otsuseid, sh teate esitaja pakkumuse tagasilükkamise otsust (RHS § 185 lg 1, lg 2 p-d 1 ja 6). Järelevalveteate esitaja ei ole vaidlustuse esitamise õigust RHS §-s 189 ette nähtud tähtajal kasutanud ning on tänaseks vaidlustuse esitamise õiguse minetanud. Arvestades, et alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla riigihankes "Radioloogilised diagnostilised monitorid mammograafiaks", viitenumber 248220, on hankeleping sõlmitud, ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 73 lg 3 p-st 1 ja § 206 lg-st 3, teatab Rahandusministeerium, et järelevalvemenetlust kõnealuse riigihanke menetluse õiguspärasuse kontrollimiseks ei alustata. III. Rahandusministeeriumi soovitused hankijale riigihangete seaduse paremaks järgimiseks Lisaks järelevalvefunktsioonile on Rahandusministeeriumiülesandeks riigihangete valdkonnas RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks soovituslike juhiste ja suuniste andmine (RHS § 180 p 2). Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust lõpetavas dokumendis või need esitatakse eraldi (RHS § 210 lg-d 1-2). Vaatamata, et hetkel Rahandusministeerium järelevalve menetlust ei alusta, peame vajalikuks edaspidi samalaadsete rikkumiste ärahoidmiseks selgitada hankijale turu-uuringu läbiviimisega ja hankelepingu sõlmimisega seotud hankija kohustusi. RHS § 4 p 16 kohaselt on riigihange mistahes asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Riigihanke definitsioon ei ole seotud soetuse maksumusega, ka hankija ühe-eurone ost on riigihange. RHS ei sätesta küll konkreetseid menetlusreegleid alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmiseks, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks õigusvaba ruumiga ja et hankija saaks käituda lepingu sõlmimisel omavoliliselt. Ka alla lihthanke piimäära jäävates riigihangetes peab hankija tagama riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimise (vt ka RaM selgitusi KKK rubriigis: Väikehange). Lisaks riigihanke üldpõhimõtete kohaldamisele peab hankija alla lihthanke piirmäära jäävates riigihangetes järgima RHS-i 1. ptk-s sätestatud teisi reegleid, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ja riigihanke osadeks jaotamise sätteid (RHS §-d 23-28) ning turu-uuringu regulatsiooni (RHS § 10). 6 Käesoleva riigihanke eeldatav maksumus ei küündinud lihthanke piirmäärani (RHS § 14 lg 1 p 1 järgi 30 000 eurot), millest alates lasub avaliku sektori hankijal reeglina kohustus avalikustada hanketeade eRHR-is (RHS § 15 lg 1 ja § 125 lg 1). Sellegipoolest oli hankija kohustatud antud väikehanke planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel järgima RHS 1. ptk sätteid, sh §- s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, §-s 10 ette nähtud turu-uuringu sätteid ja §-s 23 sätestatud riigihanke eeldatava maksumuse määramise reegleid. Turu-uuringu läbiviimine ja selle eristamine riigihankest RHS § 10 lg 1 alusel võib hankija enne riigihanke alustamist hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks teha turu-uuringu. Turu-uuringu käigus võib hankija konsulteerida asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ning ettevõtjatega. Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke kavandamisel ning korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-uuringu tegemisel ja selle käigus saadud nõuannete kasutamisel riigihankes peab hankija tagama mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise (RHS § 10 lg 2). Vastavalt RHS § 10 lg-le 3, kui ettevõtja on osalenud turu-uuringus või olnud muul moel kaasatud riigihanke ettevalmistamisse, peab hankija võtma tarvitusele meetmed konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, sh: (p 1) esitama riigihanke alusdokumentides teabe, mis edastati turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusel; (p 2) määrama pakkumuse või taotluse esitamisele piisavalt pika tähtaja, et turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega eelist teiste ettevõtjate ees. Turu-uuringu läbiviimisel on oluline eristada turu-uuringut riigihanke menetlusest, sh väikehanke menetlusest. Kuna turu-uuring on riigihanke menetlust ettevalmistav tegevus, siis turu-uuring ise ei ole riigihange ja turu-uuringuga ei osteta asja ega tellita teenust ega ehitustööd. Riigihanke üldpõhimõtetega oleks vastuolus pakkumuste küsimine ilma kindla kavatsuseta sõlmida hankeleping. Riigikohus on leidnud, et seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtetega ei ole kooskõlas riigihanke menetluse läbiviimine tegeliku kavatsuseta hankelepingut sõlmida. Säärase teo luges kuni 31.12.2010 kehtinud riigihangete seaduse (RT I 2007, 15, 76; 2010, 20, 102) § 111 lg 3 p 7 väärteona karistatavaks (vt. RKHKo 16.11.2011, nr 3-3-1-65-11, p 12). Hankija peab vältima turu-uuringusse kaasatud ettevõtjate eksitamist, mistõttu teabepäringu esitamisel peab hankija selgelt väljendama, et tegemist ei ole riigihankega (vt RHS eelnõu (450 SE I). Seletuskiri, lk 26). Hankija peaks teabepäringu tegemisel selgitama kaasatavatele ettevõtjatele, et teabepäring ega selle vastused ei ole kummalegi poolele siduvad ja vastused kuuluvad avalikustamisele koos hilisema riigihanke alusdokumentidega. Turu-uuringu läbiviimisel tuleb tagada läbipaistvus ja selgitada konsultatsioonidesse kaasatud ettevõtjatele, et tegemist ei ole pakkumuse esitamise ettepanekuga ning, et hankija sooviks on saada teada eeldatav hinnatase või muu riigihanke ettevalmistamist abistav teave, et määratleda õigesti kohalduv menetluskord ning viia läbi nõutav riigihanke menetlus. Pakkumuste küsimine, ilma, et ettevõtjaid oleks teavitatud, et tegemist on turu-uuringuga ning selle raames hankelepingut ei sõlmita, eksitab ettevõtjaid ja rikub seeläbi riigihanke läbipaistvuse põhimõtet. Käesoleval juhul on järelevalveteate esitaja rahulolematus hankija tegevusega suuresti tingitud sellest, et talle oli jäänud mulje, et hankija soovis e-kirja teel saada siduvat pakkumust kavatsusega sõlmida hankeleping alla lihthanke piirmäära jäävas hankes ilma eRHR-is hanketeadet avaldamata. Siinkohal tuleb märkida, et hankija ei kaasanud riigihankele eelnenud konsultatsioonidesse Osaühingut CRANDALI KAUBANDUS. Järelevalveteate esitaja suhtles potentsiaalse tarnija rollis OÜ-ga Diamedica. 7 Järelikult ei saanud hankija vahetult eksitada Osaühingut CRANDALI KAUBANDUS, kellel võib olla tekkinud nõudeõigus lepingueelsetest läbirääkimistest ja selle raames heauskselt avaldatud ärisaladuse võimalikust õigustamatust kasutamisest tingitult OÜ Diamedica, mitte hankija, vastu (vt võlaõigusseaduse § 14 lg 3; ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 3 lg 1, lg 2 p 2, §-d 5 ja 7). Selliseid vaidlusi lahendatakse aga maakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras. Rahandusministeerium RHS-i täitmist kontrolliva järelevalve- asutusena ei saa pädevuse puudumisel sedalaadi eraõiguslikesse suhetesse ja õigusvaidlustesse sekkuda. Teisalt, nähtub järelevalveteatele lisatud kirjavahetusest, et ka OÜ Diamedica tõlgendas enda kaasatust hankijaga peetavatesse konsultatsioonidesse kui temalt siduva pakkumuse küsimist ning lootis hankelepingu sõlmimist AS-ga Ida-Tallinna Keskhaigla. Rahandusministeeriumile ei ole esitatud konkreetseid e-kirju, mida hankija väidetavalt vahetas OÜ-ga Diamedica. Turu-uuringu protokollis kajastatu ei lükka ümber järelevalveteate põhjal tekkinud kahtlust, et hankija ei selgitanud ettevõtjatele turu-uuringusse kaasamisel piisavalt selgelt, et tegemist ei ole riigihanke menetlusega ning hankija ei kavatse turu-uuringu raames hankelepingut sõlmida. Kui hankija on riigihankele eelnevalt viinud läbi turu-uuringu, peaks hankija alati mõtlema, kas konsultatsioonide pidamisega võisid turu-uuringus osalenud ettevõtjad saada informatsioonilise või ajalise eelise ja kuidas võimalikku eelist tasandada, tagades ka turu-uuringus mitteosalenud ettevõtjatele võrdsed võimalused pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks. Üldjuhul kaasneb iga turu-uuringuga vähemalt ajalise eelise andmine konsultatsioonidesse kaasatud ettevõtjatele (va kui turu-uuringusse on kaasatud üksnes sõltumatud eksperdid või isikud, kellel ettenähtavalt puudub tulevase riigihanke osas majanduslik huvi, või kui algusest peale on öeldud, et turu- uuringus osalevad ettevõtjad ei tohi riigihankes osaleda). Antud juhul on eRHR-is avaldatud riigihankes osalenud kaks ettevõtjat, kes olid vahetult kaasatud eelnevasse turu-uuringusse, sh edukas pakkuja. Seega on tõenäoline, et turu-uuringus osalemine võis nimetatud ettevõtjatele anda vähemalt ajalise eelise. Ajaline eelis seisneb selles, et turu-uuringus osalenud ettevõtja on saanud teada kavandatavast riigihankest varem kui teised huvitatud isikud (vt K. Härginen. RHS § 10 komm 24 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Hankija kehtestas ajalise eelise tasandamiseks tavapärasest pikema pakkumuste esitamise tähtaja ning Rahandusministeeriumil puuduvad andmed selle kohta, et turu-uuringus osalenud ettevõtjad oleksid saanud teiste pakkujate ees õigusvastase ja teisi pakkujaid diskrimineeriva eelise, mis oleks viinud konkurentsi kahjustamiseni. Riigihanke tulemusele kahjuliku mõju puudumist kinnitab asjaolu, et riigihankes esitasid tähtaegselt hanketingimustele vastava pakkumuse veel kaks ettevõtjat, kes eelnevalt turu-uuringus ei osalenud. Kuigi Rahandusministeerium ei ole tuvastanud turu-uuringuga seoses riigihankes konkurentsi tegelikku kahjustamist, ei ole hankija olnud turu-uuringu dokumenteerimisel ja avalikustamisel nõutavalt hoolas. Hankija on turu-uuringut puudutava info talletamisel ning avaldamisel eiranud RHS § 10 lg 1 p-s 1 ja enda hankekorras sätestatut. AS Ida-Tallinna Keskhaigla hankekord, mis on avaldatud hankija veebilehel, on kehtestatud juhatuse 25.10.2021 otsusega. Vastavalt hankekorra p-le 4.2 võib hanke eeldatava maksumuse arvutamisel arvestada turu-uuringute/- päringute tulemusi ja ekspertarvamust. Turu-uuringute läbiviimist on detailsemalt reguleeritud hankekorra p-des 7.4.1-7.4.6. Turu-uuringu teostanud isik peab esitama turu-uuringu tulemused riigihanke eest vastutavale isikule protokollina lisades juurde kõik riigihanget mõjutavad turu- uuringul kogutud andmed ja lisama turu-uuringu protokolli riigihanke alusdokumentide juurde e-riigihangete registris. eRHR-is riigihanke alusdokumentide juures ei olnud turu- uuringu kohta infot lisatud. Veelgi enam, turu-uuringu protokoll oli koostatud pärast hankelepingu sõlmimist – alles pärast seda, kui Rahandusministeerium küsis hankijalt järelevalvemenetluse alustamiseks selgitusi ja dokumente. 8 Hankija on selgitanud, et lähtus hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel turu-uuringus esitatud madalaimast hinnast. Kuigi antud juhul jäid kõik turu-uuringus esitatud hinnad alla lihthanke piirmäära ning riigihanke tulemused näitasid, et kõigi pakkumuste maksumused jäid hankija eeldatud vahemikku, ei ole hankija eeldatava maksumuse määramise reegleid õigesti kohaldanud. RHS § 23 lg 3 kohaselt peab hankija lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mitte turu-uuringus esitatud madalaimast hinnast. Nimetatud vahetegu on oluline, sest see võib avaldada mõju õige menetlusliigi valikule. Näiteks kui turu-uuringus esitatutud keskmine hind on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, aga hankija lähtub alla lihthanke piirmäära jäävast madalaimast hinnast, siis on hankija määranud eeldatava maksumuse valesti ning korraldades hankelepingu sõlmimiseks lihthanke asemel väikehanke eksinud RHS § 15 lg 1 vastu. Hankeleping tuleb sõlmida vastavuses riigihanke alusdokumentide ja eduka pakkumusega Kohtupraktikas on sedastatud, et erinevalt sõlmitud hankelepingu muutmisest erandlikel asjaoludel ei näe seadus ette võimalust, et hankija saaks enne lepingu sõlmimist muuta hanke alusdokumente või nende lahutamatuks osaks olevat hankelepingu projekti (vt RKKKo 10.10. 2014, nr 3-1-1-46- 14, p 11.1). Hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides kirjapandust erinevatel tingimustel eirab riigihanke üldpõhimõtteid ja on seepärast ühemõtteliselt lubamatu. RHS § 120 lg 1 sätestab, et hankeleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Seega on seadusandja lähtunud sellest, et hankeleping tuleb igal juhul sõlmida kooskõlas riigihanke alusdokumentidega või jätta üldse sõlmimata. Olukorras, kus hankija ja pakkuja on sõlminud riigihanke tulemusena hankelepingu, mille tingimused erinevad riigihanke alusdokumentides ja hanketeates sisaldunud tingimustest, tuleb eeldada, et hankija ja pakkuja on pidanud läbirääkimisi (vt TlnRKo 01.06.2015, nr 3-14-50324, p 16). Kui hankija soovib säilitada võimaluse pärast eduka pakkumuse väljaselgitamist hanketingimusi muuta, tuleb selline võimalus koos vastavate üksikasjalike reeglitega riigihanke alusdokumentides selgesõnaliselt ette näha (vrd RKHKo 12.10.2011, nr 3-3-1-31-11, p-d 16 ja 21). Riigikohtu käsitlus tugineb Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-496/99, mille kohaselt, kui hankija soovib mingil põhjusel pärast eduka pakkumuse väljavalimist mõningaid hanketingimusi muuta, peab ta selle olema juba hanketingimustes sõnaselgelt sätestanud. Lisaks sellele peavad esialgsetes hanketingimustes sisalduma üksikasjalikud reeglid hankelepingu (projekti) muutmiseks, mis annab kõikidele pakkujatele kindla raamistiku, millega nad saavad ning peavad arvestama oma pakkumuste esitamisel. Nimetatud nõue on vajalik kõikide potentsiaalsete pakkujate võrdseks kohtlemiseks. Vastasel korral rikutaks nii võrdse kohtlemise kui ka läbipaistvuse põhimõtet ja riigihanke objektiivsus ei oleks enam tagatud (vt Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas C-496/99: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta SpA, p-d 118 ja 121). Kuigi RHS § 120 lg 1 ei ole alla lihthanke piirmäära jäävates riigihangetes vahetult kohaldatav, on hankija ka väikehankes seotud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, millest tulenevalt peab sõlmitud hankeleping üldjuhul olema kooskõlas väikehanke alusdokumentide ja edukaks tunnistatud pakkumusega. Kui hankija ei ole väikehanke alusdokumentides läbirääkimiste võimalust, aluseid ega korda, ette näinud, siis ei ole läbirääkimised väikehankes lubatud, sest rikuksid riigihanke läbipaistvuse ja kõigi pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtteid. Antud väikehankes on hankija hankelepingu sõlmimisel kaldunud kõrvale nii hanketeates märgitud lepingu kestusest kui ka edukaks tunnistatud pakkumuses toodud tootja täisgarantii kestusest. Garantii kestusel puudus mõju väikehanke tulemusele, sest hankelepingus kajastamata jäänud eduka pakkuja pakutud garantii oli hankija poolt väikehankes soovitust pikem. 9 Ent hankelepingu sõlmimine erineva lepingu kestusajaga võis omada olulist mõju väikehanke tulemusele. Muudatuse rahalist väärtust saab hinnata hankelepingu projektis toodud leppetrahvi määra põhjal 20% suuruseks eduka pakkumuse maksumusest. Väikehankes esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumuste hinnavahed olid aga sellest väiksemad, jäädes 1,35%-11,2% vahele. Hälbimine hanke alusdokumentidest on kummastav ja arusaamatu, arvestades, et väikehanke alusdokumentides ei olnud hanketeates toodud hankelepingu kestuse muutmise ega läbirääkimiste pidamise võimalust ette nähtud. Palume hankijal edasises hankepraktikas arvestada eelöeldud tähelepanekute ja soovitustega. Seoses järelevalveteate esitaja sooviga tutvuda teiste pakkujate pakkumustega juhime teate esitaja tähelepanu Rahandusministeeriumi veebilehel korduma kippuvate küsimuste rubriigis avaldatud selgitusele, mis on analoogia korras kohaldatav ka väikehangetes: "Pakkumuses ärisaladuse ulatus ja piirid ning pakkuja kohustused ärisaladuse märkimisel on sätestatud RHS § 111 lg-s 5. RHS § 111 lg 5 kohaselt märgib pakkuja pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu osas, mis rikuks pakkujate ärisaladust või kahjustaks nende omavahelist konkurentsi. RHS § 47 lg 4 kohaselt koos sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatega esitab hankija: 1) ettevõtjale tema kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise põhjused; 2) pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused; 3) vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja (edaspidi edukas pakkuja) või pakkujate nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest tuleb teavitada kõiki neid isikuid, kelle õigusi vastav otsus võib puudutada. Hankija peab saatma teate kõigile sel hetkel hankemenetluses osalevatele pakkujatele, keda ei ole menetlusest lõplikult välistatud, sh kvalifitseerimata jäetud, hankemenetlusest kõrvaldatud või hankija poolt tagasilükatud pakkumusega pakkujatele, kelle vastava otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel möödunud või kelle vaidlustuse suhtes tehtud otsus ei ole veel jõustunud. Ainult vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele avaldatakse need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. See tähendab, et pakkumusest avaldatakse üksnes sellised näitajad, mida hinnati pakkumuse edukaks tunnistamisel. Näiteks, kui toodete muude omaduste hindamist hindamiskriteeriumid ei võimaldanud, siis need avaldamisele ei kuulu. Pakkujale, kelle pakkumus on mittevastavuse tõttu tagasilükatud, ei ole hankija kohustatud RHS § 47 lg 4 p 3 teavet avaldama." Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane osakonnajuhataja 10 Lisaadressaadid: AS Ida-Tallinna Keskhaigla Riigihangete vaidlustuskomisjon Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 11
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →