dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti Energia korralise üldkoosoleku protokoll

Rahandusministeerium · 27. aprill 2022
Viit
12.5-4/3713-1
Registreeritud
27. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Eesti Energia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-4/2022
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎12.5-43713-1 27.04.2022 Väljaminev kiri.asice6263 KB

Sisu (failidest)

Tegevusaruanne Raamatupidamise aruanne Üheskoos klientidega teekonnal nulli AASTAARUANNE 2021 Eesti Energia aruanne 2021 SISUKORD TEGEVUSARUANNE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE Juhatuse esimehe pöördumine 3 AASTAARUANNE Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad 5 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 83 Tegevuskeskkond 6 Konsolideeritud kasumiaruanne 85 Strateegia 15 MÜÜGITULU Konsolideeritud koondkasumiaruanne 86 Meie teekond partnerluses kliendiga aastal 2021 19 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 87 1,3 mld EUR Jätkusuutlikult ja Konsolideeritud rahavoogude aruanne 88 PUHASKASUM INVESTEERINGUD vastutustundlikult homsesse 32 Konsolideeritud omakapitali Ühingujuhtimine 44 muutuste aruanne 89 111 mln EUR 253 mln EUR Riskijuhtimine 57 Konsolideeritud raamatupidamise EBITDA TÖÖTAJATE ARV Majandustulemused 61 aastaaruande lisad 90 318 mln EUR 4357 Müügitulu ja EBITDA 62 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 191 MÜÜGIMAHUD Elekter 63 Kasumi jaotamise ettepanek 198 Elekter 9,4 TWh Soojus 0,9 TWh Võrguteenus 65 Juhatuse liikmete allkirjad 2021. Gaas 2,4 TWh Vedelkütused 420 tuh t Vedelkütused 67 majandusaasta aruandele 199 Muud tooted ja teenused 69 Investori informatsioon 200 TOODANG Rahavood 71 Sõnastik 201 Elekter 5,2 TWh Taastuvenergia osakaal elektri Investeerimine 74 Soojus 1,3 TWh ja soojuse Vedelkütused 438 tuh t toodangust 32% Finantseerimine 77 2022. aasta väljavaade 81 CO2 emissioon 4,9 mln t 2 JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE Eesti Energia aruanne 2021 Sisukord Hea lugeja! Energiaturg andis 2021. aastal tugevama signaali kui kunagi varem – vajame kiiresti uut CO2-vaba tootmisvõimsust. Vastasel juhul jääb elektri hinnatase vastuvõetamatuks klientidele Hando Sutter Eesti Energia ja pärssivaks Euroopa majandusele. juhatuse esimees Kui varem mõjutas ilm eelkõige tarbimist, siis nüüd sõltub nappusest, rakendasime tööle kõik oma soojuselektrijaamad – isegi ilmaoludest aina rohkem ka elektri tootmine. Hüdro-, tuule- ja need, mis olid enam kui aasta aega konserveeritud. Iga megavatt päikeseenergia osa nõudluse katmisel varieerub suuresti, nagu ka võib neil hetkedel olla määrav, et kodud jääksid soojaks ja valgeks. vajadus tasakaalustava juhitava tootmise järele. Elektriturg januneb uue tootmise järele, mis aitaks kaasa taskukohase, Nõudluse kõrgperioodidel käivituvad fossiilkütustel elektrijaamad, keskkonnasäästliku ja piirkondliku varustuskindluse tagamisele. kuid nende tööshoidmine pole kunagi varem olnud nii kulukas. Oleme andnud lubaduse, et hiljemalt 2035. aastal toodame elektrit Maagaasi keskmine hind kasvas varasema aastaga võrreldes viis ainult taastuvatest allikatest. Selleks ehitame uusi tuule- ja päikse­- korda ning CO2 heitmekvoodi hind kallines keskmiselt üle kahe parke ning viime juhitavat elektritootmist järk-järgult üle biokütustele. korra. Need on kaks peamist põhjust, miks elektri keskmine hind tegi Taastuvenergia arendusprojektide elluviimiseks ei paku turuhind Nord Pooli turul 2021. aastal ajaloo rekordi. oma tänases volatiilsuses piisavalt investeerimiskindlust. Eesti Energia tootmine on mitmekesine ja see tagab meile Paremini prognoositavat elektrihinda soovivad ka kliendid. Meie paindlikkuse energiaturu arengutele reageerida. 2021. aasta konkurentsieelis Soome, Baltimaade ja Poola koduturul ongi detsembris, mil turg oli stressis ja andis märku tootmisvõimsuste võimekus need soovid ühitada. 3 JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Sõlmisime 2021. aastal 9 TWh mahus pikaajalisi fikseeritud hinnaga Meie hallatavasse elektri jaotusvõrku Eestis lisandus aastaga 172 tuuleenergia lepinguid ligi 1000 ärikliendiga. Rohepöörde eesmärki MW uut tootmisvõimsust enam kui 4000 uuelt päikeseelektri kandev partnerlus klientidega võimaldab uusi tuuleparke ehitama tootjalt. Päikeseelektrijaamade koguvõimsus Elektrilevi võrgus asuda nii meil endil kui ka teistel taastuvenergia arendajatel küündib nüüd 385 MW-ni. Läänemere regioonis. Kuigi ajalooliselt on Eesti Energia olnud põlevkivist energiat tootev Taastuvenergia kasvuplaani ehk tootmisvõimsuse enam kui ettevõte, siis oma süsinikuneutraalsuse tegevuskava kohaselt kahekordistamist aastaks 2025 viib Eesti Energia kontsernis ellu lõpetame põlevkivi kasutamise elektritootmisel juba käesoleval tütarettevõte Enefit Green, mille aktsiad on alates 2021. aasta kümnendil. Põlevkivi väärindamine sellega ei lõppe, sest oktoobrist kaubeldavad Nasdaqi Tallinna börsil. Aktsiate esmasel tööstusharu järgmise arenguetapina viime seda üle ringmajandusel avalikul pakkumisel pälvisime enam kui 60 000 Eesti, Läti ning põhinevaks keemiatööstuseks. Leedu jaeinvestori usalduse ja mandaadi. Aktsiaid märkis seejuures Tänaste merenduskütuste tootmise asemel hakkame unikaalsel iga neljas kontserni töötaja. Enefit-tehnoloogial põhinevas pürolüüsiprotsessis kasutama 2021. aastal jõudsime kahe Leedu, ühe Soome tuulepargi ning ühe tarbimisjääke ning saadud toodangut järeltöötlema keemiatööstuse Poola päikesepargi rajamise investeerimisotsuseni. Kõik pargid on tooraineks, rakendades CO2 püüdmise tehnoloogiat. Nii saavutab planeeritud valmima hiljemalt 2023. aasta lõpuks. Kokku ligi 200 kogu meie tootmine süsinikuneutraalsuse hiljemalt 2045. aastaks. MW ulatuses uusi tootmisvõimsusi on esimene kolmandik 2021. aasta oli Eesti Energia ajaloos esimene, kus energiamüük lähiaastate kasvuplaanist. Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas oli kokku suurem kui Eestis. Piisav hulk klientidele pakutavat rohelist elektrit loob eelduse Kõrgete energiahindade toel ületas kontserni müügitulu esimest elektrifitseerimiseks. Peame seda kiireimaks viisiks fossiilkütuste korda ja suurelt miljardi euro piiri. Lõviosa 111 miljoni euro suurusest osakaalu vähendamiseks energiatarbimises ja lõppeesmärgi ehk puhaskasumist teenisime taastuvenergia tootmisest, millele on süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. eeskätt suunatud ka meie investeeringud. Targemal, mugavamal ja säästlikumal energiatarbimisel põhineva Tänan kolleege ja usaldavaid kliente, kellega koos maailma väärtuspakkumise pidev edasiarendamine on tugevdanud meie puhtamaks muudame. konkurentsipositsiooni energialahenduste pakkujana. Lai teenustespekter võimaldab meil kliente rohepöörde teekonnal nõustada ja soovitut paindlikult ellu viia. Põhjalikult käsitleb seda aastaaruande peatükk „Meie teekond partnerluses Hando Sutter kliendiga aastal 2021“. Eesti Energia juhatuse esimees 4 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord KONTSERNI TEGEVUS- JA FINANTSNÄITAJAD ühik 2020 2021 Elektrienergia müük GWh 7 840 9 435 sh hulgimüük GWh 864 802 sh jaemüük GWh 6 977 8 633 Võrguteenuse müük GWh 6 706 7 172 Vedelkütuste müük tuh t 453 420 Soojusenergia müük GWh 765 911 Töötajate keskmine arv in. . 4 555 4 357 Müügitulu mln € 833,7 1 313,0 Kulumieelne ärikasum (EBITDA) mln € 213,6 317,6 Ärikasum mln € 52,2 145,5 Puhaskasum mln € 19,3 111,5 Investeeringud mln € 185,9 253,3 Äritegevuse rahavood mln € 310,3 176,5 Põhivara mln € 3 078,8 3 366,7 Omakapital mln € 2 008,3 2 465,6 Netovõlg mln € 847,5 758,6 Netovõlg / EBITDA korda 4,0 2,4 EBITDA / intressikulud võlakohustustelt korda 6,5 11,3 Finantsvõimendus % 29,7 23,5 Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) % 1,8 5,2 EBITDA marginaal % 25,6 24,2 Ärikasumi marginaal % 6,3 11,1 5 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Tegevuskeskkond  Elektrihinnad Nord Pooli elektribörsil tõusid rekordkõrgele tasemele  Baltimaade elektrihinda mõjutas enim kordades kasvanud maagaasi ja CO2 hind.  Nõudlus juhitavate jaamade toodangu vastu kasvas  Naftatoodete maailmaturu hinnad on taastunud 2020. aasta langusest 6 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Rahvusvahelise energiaettevõttena mõjutavad meie äri peamiselt nafta-, elektri- ja heitmekvootide hinnad, konkurents energia- ja klienditurgudel, energeetikasektori regulatsioonid ning uute tehnoloogiate areng. 2021. aastal ilmnesid turuhindades järgmised meie äri oluliselt mõjutavad suundumused (võrreldes eelmise aastaga):  Elektrihinnad olid 2021. aastal rekordkõrged, tingituna maagaasi ja CO 2 heitmekvootide kõrgetest turuhindadest.  Heitmekvootide hinna tõid rekordkõrgele tasemele Euroopa Liidu kliimaeesmärgid ning rekordkõrge maagaasi turuhind, mis suurendas põlevkivist või kivisöest elektri tootmist.  Naftatoodete maailmaturu hinnad on taastunud 2020. aasta II kvartalis maailmas levima hakanud Covid-19 pandeemiast tingitud langusest. 2021. aastal olid riikide kehtestatud liikumispiirangud oluliselt väiksema ulatusega ja lühiajalisemad, mistõttu vedelkütuste nõudlus on taastunud. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul kasvas maailmamajandus 2021. aastal 5,9%. Eesti majandus kasvas Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul 2021. aastal 8,5%. Majanduskasvu peamiseks põhjuseks oli 2020. aasta II kvartali alguses maailma tabanud Covid-19 pandeemiast taastumine. Hooldustööd Aulepa tuulepargis 7 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord KESKMISED ELEKTRIHINNAD MEIE KODUTURGUDEL TÕUSID REKORDKÕRGELE TASEMELE Eesti on osaline elektribörsil Nord Pool, kus kauplevad elektri tootjad, kes müüvad börsile oma toodetud elektrit, NORRA Tootmine 155,0 TWh ja elektri müüjad, kes ostavad börsilt elektrit, et seda Tarbimine 138,9 TWh Keskmine hind* 56,9 €/MWh lõpptarbijatele edasi müüa. Enim mõjutavad meie tegevust (+514,9%) SOOME Tootmine 63,7 TWh Eesti, Läti, Leedu ja Poola elektrihinnad, kuna nendes Tarbimine 84,7 TWh riikides me nii toodame kui ka müüme elektrit. Keskmine hind* 72,3 €/MWh (+158,2%) Lisaks müüme elektrit ka Soomes. ROOTSI Tootmine 163,2 TWh Tarbimine 139,4 TWh Eesti ja naaberriikide elektriturud on ülekandekaablitega Keskmine hind* 57,9 €/MWh (+205,4%) tihedalt ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu ka mitmed tegurid väljaspool meie koduturge, näiteks nii veetase Norra hüdroreservuaarides kui ka EESTI piirkonna tuuleolud. Tootmine 5,9 TWh Tarbimine 8,4 TWh Keskmine hind* 86,7 €/MWh (+157,4%) LÄTI Tootmine 5,6 TWh Tarbimine 7,3 TWh Keskmine hind* 88,8 €/MWh TAANI (+160,7%) Tootmine 32,6 TWh Tarbimine 36,3 TWh LEEDU Keskmine hind* 88,0 €/MWh Tootmine 4,2 TWh (+229,7%) Tarbimine 12,4 TWh Keskmine hind* 90,4 €/MWh (+165,7%) POOLA Tootmine 161,5 TWh Tarbimine 174,6 TWh * Toodangu ja tarbimise mahtude allikas: ENTSO-E Keskmine hind* 83,1 €/MWh Keskmiste hindade allikas: Nord Pool (+84,8%) 8 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord BALTIMAADE ELEKTRIHINDASID TTF MAAGAASI HIND €/MWh MÕJUTASID REKORDKÕRGED 80 Allikas: TTF MAAGAASIHINNAD 60 2021. aastal oli Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodangu maht 430 TWh ning tarbimismaht 427 TWh. Võrreldes 2020. 40 aastaga vähenes Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodang 20 TWh ning tarbimismaht suurenes 22 TWh. Norra ja Rootsi 2021. 20 aasta elektritoodang ületas tarbimismahtu. Eesti, Läti, Leedu, Soome ning Taani tarbimismaht ületas riikidesisest elektritoodangut, mistõttu pidid riigid elektrit importima. 2019 2020 2021 2022 Eesti ja lähiriikide elektrihindu mõjutasid 2021. aastal tarbimismahu taastumine Covid-19 pandeemiast tingitud Gaasielektrijaamad määravad traditsiooniliselt piirkonna tipu- langusest ning maagaasi turuhindade rekordiline kasv. tundidel elektrihinna. Kõrge maagaasi hind on tinginud Euroopas olukorra, kus gaasist elektrit tootvate elektrijaamade tootmise omahind on tõusnud kõrgemaks kui põlevkivist ja kivisöest elektri 2021. aastal Hollandi gaasibörsil TTF kaubeldava maagaasi tootmise omahind. Gaasielektrijaamade alternatiivina on kasutatud keskmine hind oli 46,6 €/MWh (+37,1 €/MWh, +394% võrreldes elektri tootmiseks võimalikult tihti ka kivisöejaamu. Selle tulemusel 2020. aastaga). 2021. aasta juuli alguses oli maagaasi hind veel on ka kivisöe puhul toimunud gaasiga sarnane hinnaralli. Kivisüsi on 36,4 €/MWh, kasvades 21. detsembriks ajaloolisele rekord- maagaasist poole CO2-intensiivsem sisend, mistõttu on suurenenud tasemele 182,3 €/MWh. Maagaasi turuhinna kasvu põhjuseks on nõudlus CO2 heitmekvootide järele, mis omakorda on tõstnud CO2 gaasi tarneraskused, mis on sattunud perioodile, mil tavaliselt heitmekvootide turuhinda. toimub gaasi talvevarude ladustamine. Maagaasi ladustatakse varustusskeemi kohaselt suvel gaasimaardlates. Talvel kasutatakse Ülekandekaablite kaudu jõuab Baltimaadesse Põhjamaade hüdro- tarbimiseks gaasimaardlates ladustatud gaasi. Tarneraskuste tõttu energia, mis on teistel viisidel toodetud elektrist odavam. 2021. jäid gaasimaardlad pooltühjaks ning puuduolev kogus on gaasi aastal oli keskmine hüdroressursside tase 60,9% reservuaaride turuhinnad rekordtasemele viinud. maksimaalsest mahutavuse tasemest, mis on 7,5% võrra madalam 2020. aasta keskmisest tasemest ning 1,2% võrra madalam aja- 9 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord PÕHJAMAADE HÜDRORESSURSSIDE TASE NÄDALATE LÕIKES NORD POOLI TUULEENERGIA TOODANG % maksimumist TWh Allikas: Nord Pool Allikas: Nord Pool 100 8 80 6 60 4 40 20 2 0 1 6 11 16 21 26 31 36 41 46 51 jaan veebr märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets 2020. aasta 2021. aasta Ajalooline mediaan (2000-2021) 2021. aasta 2020. aasta 2019. aasta loolisest keskmisest. Põhjamaade hüdroelektri toodang vähenes KODUTURGUDE KESKMISED ELEKTRI TURUHINNAD €/MWh aasta võrdluses tasemele 230 TWh (-1%, -2 TWh). Allikas: Nord Pool 200 2021. aastal ületas tuuleenergia toodang 2020. aastal toodetud mahu. 2021. aastal oli Nord Pooli Põhja- ja Baltimaade tuuleenergia toodang 150 50 TWh (+7 TWh, +16,0%). Tuuleenergia toodang kasvas 2021. aastal 100 Soomes ja Rootsis ning vähenes Eestis, Lätis, Leedus ja Taanis. Tuulest toodetud elektri madalam tootmishind muudab selle võrreldes 50 fossiilkütustest toodetud elektriga konkurentsivõimelisemaks. 2020 2021 Olenemata 2020. aastaga sarnaselt suurest hüdroelektri toodan- Eesti Läti Leedu Poola Soome gust ning 2020. aastast suuremast tuuleenergia toodangust olid Nord Pooli hinnapiirkondade elektri turuhinnad 2021. aasta teisel keskmised hinnad jaanuaris olid 53,1 €/MWh, jõudes detsembriks poolel rekordkõrgel tasemel. Kasvanud tarbimismaht ning tasemele 196,6 €/MWh. Järgmistel aastatel elektrituru volatiilsus rekordkõrge maagaasi turuhinna ja CO2 turuhinna koosmõju tõi 2021. kasvab ning sarnaselt 2021. aastaga ootame väga kallite tundide aastal kaasa rekordkõrged elektri turuhinnad. Meie koduturgude kõrvale ka 2020. aastaga sarnaselt negatiivsete hindadega tunde. 10 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord CO2 HEITMEKVOOTIDE HINNAD CO 2 HEITMEKVOOTIDE HINNAD €/t KASVASID REKORDKÕRGELE TASEMELE Allikas: Intercontinental Exchange 80 Heitmekvootide süsteemi eesmärk on vähendada CO2 heitmete 60 õhku paiskamist üle Euroopa. Selleks soovitakse suunata energiatootjaid kasutama vähem saastavaid tooraineid ja 40 investeerima efektiivsematesse tootmistehnoloogiatesse. 20 Mida kõrgem on CO 2 heitmekvootide hind, seda kallim on Eesti Energial põlevkivist elektrit toota. CO2 heitmekvootide hind 2019 2020 2021 2022 mõjutab oluliselt põlevkivi otsepõletusel toodetud elektri tootmiskulu, eriti meie vanemate ja CO 2 -mahukamate tootmisseadmete puhul. Samal ajal soodustab kõrgem CO 2 heitmekvootide hind meie konkurentsivõimet taastuvenergia põhjustas rekordkõrge maagaasi turuhind, mis viis gaasielektri- tootmisüksustes. jaamade elektri tootmise hinna kõrgemaks põlevkivist või kivisöest 2021. aasta alguses oli CO 2 heitmekvootide hind tasemel 33,7 €/t toodetud elektri hinnast, mis omakorda tõi kaasa rekordkõrge ning esimese poolaasta lõpuks oli hind kasvanud 56,4 €/t tasemele. CO 2 heitmekvootide hinna. CO 2 heitmekvootide esimese poolaasta hinnatõusu peamiseks CO 2 heitmekvootide keskmine hind oli 2021. aastal 53,7 €/t, põhjuseks oli asjaolu, et 2021. aastal ei saanud möödunud aasta kasvades 2020. aastaga võrreldes 116,3% (+28,9 €/t). emissiooni lunastada 2021. aasta kvootide eest. Ettevõtted, kes ei olnud kvoote jooksvalt heitmekvootide turult ette ostnud, pidid kvoodid ostma aprillis. Lisaks karmistas Euroopa Liit Energiatootmise oluline näitaja Clean Dark Spread peegeldab kliimaeesmärke. Karmistatud kliimaeesmärgid soosivad väiksema elektritootja arvestuslikku kasumimarginaali, mis jääb alles CO 2-intensiivsusega taastuvatest allikatest elektrienergia toodangu pärast keskmisest elektri turuhinnast kütuse- ja CO2 kasvu. heitmekulude mahaarvamist. Keskmisest elektri turuhinnast CO2 heitmekulude mahaarvamise tulemusel kujuneb CO2 kulu vaba CO 2 heitmekvootide hind jätkas kasvu 2021. aasta teises pooles. elektri müügimarginaal (ingl Clean Spread). CO 2 heitmekvootide hinnatõusu 2021. aasta teisel poolaastal 11 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Eesti Energia Clean Spread oli 2021. aastal 33,7 €/MWh (+28,0 €/ EESTI ENERGIA CO₂ VABA MARGINAALI JA MWh võrreldes 2020. aastaga). Clean Spread’i tõusu tingis eelkõige CLEAN DARK SPREAD’I SEOS EESTI ELEKTRIHINNAGA €/MWh Eesti elektrihinna tõus (+53,0 €/MWh võrreldes 2020. aastaga). CO 2 heitmekulude komponent kasvas 25,0 €/MWh võrreldes Allikas: Nord Pool, Eesti Energia 180 2020. aastaga. 150 120 Eesti Energia Clean Dark Spread oli 2021. aastal 13,4 €/MWh (+28,3 90 €/MWh võrreldes 2020. aastaga). Põlevkivi kulu hinnakomponent 60 Clean Dark Spread’is vähenes 0,3 €/MWh võrreldes 2020. aastaga. 30 CO 2 ja põlevkivi kulu hinnakomponendi muutuse kombineeritud 0 mõju oli -24,7 €/MWh. -30 2019 2020 2021 2022 Eesti keskmine elektrihind CO2 vaba marginaal Clean Dark Spread 12 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord NAFTATOODETE MAAILMATURU HINNAD ON TAASTUNUD 2020. AASTA LANGUSEST Meie toodetavale põlevkiviõlile kõige lähedasem õliturul laialdaselt kaubeldav toode on 1% väävlisisaldusega kütteõli, mille hind sõltub peamiselt Brenti toornafta hinnast. Eesti Energia jaoks on toornafta ja kütteõli hinnatõus positiivse mõjuga, kuna see tõstab meie põlevkiviõli müügihinda. Brenti toornafta keskmine hind oli 2021. aasta esimesel poolaastal 65,2 USD/bbl ehk 55% kõrgem (+23,0 USD/bbl) kui 2020. aasta esimesel poolaastal. 2021. aasta jaanuaris oli Brenti toornafta hind 55,3 USD/bbl, jõudes juuniks tasemele 74,3 USD/bbl. Kui 2020. aastal hinnad langesid järsult tingituna nii Saudi Araabia ja Venemaa vahelisest hinnasõjast kui ka Covid-19 pandeemia mõjudest majandusele, siis 2021. aastaks olid naftatoodete hinnad taastunud VEDELKÜTUSTE HINNAD Allikas: Platts USD/bbl €/t 100 520 80 390 60 260 40 130 20 2019 2020 2021 2022 Brenti toornafta (USD/bbl) Kütteõli 1% (€/t) 13 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord hinnalanguse eelsele tasemele tänu OPEC+ riikide vahel sõlmitud VEDELKÜTUSTE HINNAD tootmispiirangutele. Euroopa riikides Covid-19 pandeemia kontrolli Keskmine hind 2021 2020 2019 alla saamine aitas olulisel määral kaasa majanduse taastumisele Brenti toornafta (USD/bbl) 70,9 43,2 64,1 ning naftatoodete nõudluse kasvule. Kütteõli 1% (€/t) 376,6 234,9 347,7 Euro vahetuskurss (EUR/USD) 1,18 1,14 1,12 Brenti toornafta keskmine hind oli 2021. aasta teisel poolaastal 76,4 USD/bbl ehk 72% kõrgem (+32,1 USD/bbl) kui 2020. aasta teisel poolaastal. 2020. aasta teisel poolaastal hoidis Covid-19 2021. aasta teisel poolel otsustanud tootmismahtusid hakata pandeemiast tingitud nõudluse vähenemine vedelkütuste hinda suurendama, kuid järsult kasvav nõudlus võib tuua kaasa turuhinna suhteliselt madalal tasemel. 2021. aasta teiseks poolaastaks kasvu, kui OPEC+ riigid ei suuda tootmist piisavalt kiiresti suurendada. vedelkütuste hinnad kasvasid tänu vedelkütuste toodete nõudluse kasvule, mis ületas vedelkütuste pakkumust. Nõudluse kasvu Brenti toornafta keskmine hind oli 2021. aastal 70,9 USD/bbl, kasvades vähendas uute koroonaviiruse tüvede (Delta ja Omicron) laialdasem võrreldes 2020. aasta keskmise hinnaga +27,7 USD/bbl (+64,1%). 1% levik. Samas on turuhindadest näha, et iga järgmine viirusetüvi väävlisisaldusega kütteõli turuhind liikus 2021. aastal samas suunas omab järjest väiksemat mõju vedelkütuste nõudlusele. Riikide Brenti toornafta hinnaga. 1% väävlisisaldusega kütteõli keskmine hind kehtestatavad liikumispiirangud on olnud olulisemalt vähem piiravad, oli 2021. aastal 376,6 €/t ehk 60,3% (+141,7 €/t) kõrgem 2020. aasta kui need olid Covid-19 pandeemia alguses. OPEC+ liikmesriigid on keskmisest hinnast. 14 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Strateegia  Piisavalt taskukohast ja väikese keskkonnajalajäljega toodetud elektrit  Klientide ootus ja omaniku ootus  Eesti Energia rohepöörde kolm sammast 15 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Ühiskond ootab, et taskukohast ja võimalikult KLIENTIDE OOTUS OMANIKU OOTUS Klient soovib kõigile oma energia- Ainuomanik Eesti Vabariik väikese keskkonnajalajäljega toodetud vajadustele kompaktset ja lihtsat ootab ettevõttelt kasumlikkust energiat jaguks piisavalt. Eesti Energia roll lahendust professionaalselt ja usaldusväärselt teenuse- ja stabiilset dividenditulu. Aastane dividendimakse on piiratud on olla kliendile partner uute, targemate ja pakkujalt. aruandeaasta kasumiga. puhtamate energialahenduste väljatöötamisel Klient ootab mugavaid ja tarku lahendusi, mis võimaldavad tal Seda tehes peab järk-järgult suurenema taastuvallikatest ja kasutuselevõtul. oma energiatarbimist kasu toovalt juhtida või ise energiat toota. toodetud elektri osakaal ka juhitavas elektritootmises, mis aitab hoida varustuskindlust. Aina määravam on ootus Energiavaldkonna professionaalidena aitame kliendil roheteekonda vastutustundlikkusele – klient Omanik eeldab põlevkivi personaalselt ja paindlikult planeerida ja seejärel ellu viia. eelistab ettevõtteid, mis toodavad edasist väärindamist kooskõlas energiat taastuvatest allikatest, kliimapoliitikaga ja Ida-Virumaa Rohepöördest innustunud ja selle kasuks otsustanud klientidele aitavad kliendil ise taastuvenergiat tööjõuressursi rakendamist. toota või keskkonnasõbralikumalt on meil lai valik lahendusi: roheline energiapakett, päikeseenergia Jaotusvõrguteenuselt oodatakse energiat tarbida. lahendused koos salvestamisega, tarbimise tark ja säästev võrgu töökindluse parandamist järk-järgult viisil, mis tarbija juhtimine, elektromobiilsus, ning säästlikud valgustus-, kütte- ja rahakotti liigselt ei koorma. jahutusteenused. EESTI ENERGIA ROHEPÖÖRE TUGINEB KOLMELE SAMBALE: Elektrifitseerimine ehk taastuvelektri laialdasem kasutuselevõtt eeldab, et rohelist elektrit jaguks piisavalt. Seetõttu on meie elektritootmise fookus uute tuule- ja päikeseparkide rajamisel. Kliendile kasulike ja Päikese-, maismaa- ja Põlevkivist elektri- Eesti Energia viib rohepööret ellu partnerluses klientidega. Selle keskkonda hoidvate meretuuleparkide tootmise lõpetamine ja käigus loome kliendile lisaväärtust ja vähendame tema energia- terviklahenduste rajamine koos vedelkütuste tootmiselt pakkumine salvestus­süsteemide üleminek ringmajanduse kasutuse keskkonnamõju. Meile kui energiatootjale tähendab arendamisega põhimõtetel toimivaks rohepööre järk-järgult üleminekut ainult taastuvelektri tootmisele keemiatööstuseks ja ringmajandusel põhineva keemiatööstuse kontseptsiooni elluviimisele. Meie äritugevus seisneb selles, et oleme mitme- Energiakontserni eesmärk on hiljemalt aastaks 2035 toota külgsed ja aktiivsed kogu energiatarbimise väärtusahelas. elektrit ainult taastuvatest allikatest. Kogu tootmine saavutab CO2-neutraalsuse hiljemalt aastaks 2045. 16 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Uus energiamaailm Rohepöörde võimaldajana ning suurepärase kliendikogemuse toel jõuame miljoni rahuloleva kliendini Läänemere regioonis. KIIRE INTERNET, ROHELINE ENER GIA SE ADMETE JA TARBIMIS E TARK JUHTIMINE, MOBIILIÄPP VÄIKETOOTMINE TUULEPARGID SOOJ US VIRTUA ALNE (kaugk üte, NUTIKAD LAHENDUSED, ELEKTRIJAA M soojuspump, VÄIKSEM KESKKONNA- gaas ) JALAJÄLG PÄIKESEPARGID SOOJ USEL EK TRIJ AA MAD KOOS TOOT MISJAA MA D ELEKTRITÖÖD ENERGIAVÕRK LUBJAKIVI TUHK ÜHIS LIITUMINE VANAREHVID ELEK TRIAUTO (elekter, internet, PRÜG I LA ADIMINE kaabellevi, elektriauto PUIDUJÄÄTMED laadimine) PÄIKESEPARGID MERENDUSKÜTUSED TÄNAVAVALGUS TUS KVALITEETNE E LEKTRI KINDLU ST US JAOTUSVÕRK PUHTAM TOOTMINE VALGUS TUS 17 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord PAKUME ENERGIALAHENDUSI TEENUSED LÄÄNEMERE PIIRKONNAS Tegutseme Baltikumi, Soome ja Poola Päikeselahendused koos salvestusega elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul. Kiire internet TOOTMINE Loome energialahendusi alates Elektripaketid elektri, soojuse ja kütuste tootmisest kuni uudsete müügi, klienditeeninduse Päikesepargid Tuulepargid Hüdroelektrijaam ja energiaga seotud lisateenusteni. Elektriautode laadimislahendused Soojuselektrijaam Vedelkütuste tehas Koostootmisjaamad Soojus- ja jahutuslahendused Koostootmisjaamad Pelletitehas Elektritööd ja gaasiseadmete hooldus Tuulepargid Valgustuslahendused Päikesepargid Tarbimise tark juhtimine 18 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Meie teekond partnerluses kliendiga aastal 2021  Hoolitseme, et taastuvelektrit jaguks piisavalt  Aitame kliendil rohepööret planeerida ja ellu viia  Targem energiakasutus säästab raha ja keskkonda  Võrgulahendused aitavad energiapööret ellu viia 19 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Eesti Energias oleme veendunud, et süsiniku- neutraalse elukorralduseni jõudmiseks on kiireim, odavaim ja kõige keskkonnasõbralikum lahendus elektrifitseerimine, mille käigus asendab taastuvelekter teisi traditsioonilisi energiaallikaid. Elektri osakaal kogu energia lõpptarbimisest moodustab Euroopas veel alla veerandi, kuid potentsiaal on jõuda 2050. aastaks vähemalt 50%-ni. CO2-vaba elekter saab pakkuda fossiilkütustele asendust transpordi, elamumajanduse ja tööstusprotsesside Börsikella helistamine dekarboniseerimisel. Enefit Greenile. Muutus ei sünni üleöö, seepärast näeme enda rolli nii teavitustöös, konsultatsioonis kui ka lahenduste elluviimisel. Andsime oma taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni aktsiate Puhtamat tulevikku saame luua üksnes partnerluses kliendiga – esmasel avalikul pakkumisel kõigile võimaluse kasvuplaani see on ühine teekond nulli, süsinikuneutraalsuseni. elluviimisesse panustada ja sellest kasu saada. Ligi 600 miljoni euro suuruse investeerimisplaani elluviimiseks pidasime optimaalseks kaasata investoritelt 100 miljonit eurot. Aktsiapakkumise kogumaht Elektrifitseerimisel põhinevad energialahendused on mündi üks küündis suure huvi toel lõpuks 175 miljoni euroni. pool, samal ajal on tähtis hoolitseda, et taastuvallikatest toodetud elektrit jaguks piisavalt. Läänemere idakalda ühe juhtiva ja mitme- Jaeinvestoreid Eestist, Lätist ja Leedust kogunes üle 60 000, mis on külgseima taastuvenergia tootjana oleme võtnud eesmärgiks aegade parim tulemus Baltikumis. Kantuna rahvaaktsia eesmärgist ehitada kiires tempos uusi tuule- ja päikeseparke Soomest Poolani. jaotasime aktsiad institutsionaalsete ja jaeinvestorite vahel pooleks. Soovime aastaks 2025 kasvatada taastuvelektrit tootvate 2021. aasta oktoobris alanud aktsiakauplemisel kasvas tütarette- elektrijaamade võimsust 2,3 korda, s.o 1100 megavatini. võtte väärtus sama aasta lõpuks ligi 40%. 20 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 2021. aastal jõudsime kolme uue maismaatuulepargi investeerimis- Ettevõtted meie koduturgudel on leidnud Eesti Energia näol partneri, otsuseni: 190 MW uut tuulevõimsust suurendab iga-aastast taastuv- kellega sõlmida fikseeritud hinnaga elektri ostuleping kuni 12 elektri toodangut ligi 670 GWh võrra. 72-megavatine Tolpanvaara aastaks ja saada nii pikaks ajaks kontroll oma püsikulude üle. tuulepark Soomes ja sama võimsusega Akmenė tuulepark Leedus Eriti päevakajaliseks osutus lahendus 2021. aastal lahvatanud valmivad planeeritult 2023. aasta lõpuks. Leetu Šilalėsse rajatav energiakriisis, mil aasta teise poole elektrihindade tase oli 43-megavatine tuulepark peaks esimese toodangu andma juba erakordselt kõrge ja kasvatas huvi selliste lepingute vastu veelgi. 2023. aasta alguses. Pärast Soome tuulepargi valmimist oleme taastuvenergia tootjana esindatud kõigil koduturgudel. Tuuleparkides toodetud elektri tarbimine on ettevõtetele Kuigi tuuleenergia on tänapäeval kõige konkurentsivõimelisem tõhus ja lihtne viis oma keskkonnajalajälje vähendamiseks. taastuvelektri tootmise viis, on elektri turuhinnad olnud viimasel Meile kui arendajale annab see kindluse investeeringute paaril aastal väga kõikuvad pikaajaliste ja suuremahuliste elluviimiseks, sest tagame stabiilsema rahavoo, kui investeeringute elluviimiseks vaid börsihinnast sõltuvalt. Nii vähendame sõltuvust elektri turuhindade volatiilsusest. oleme uusi tuule- ja päikeseparke rajamas hoopis koostöös klientidega, sest soovime ja saame üksteisele kasulikud olla. 21 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord ärimudel loob tugeva aluse ka meie edasiste taastuvenergia Tugev kliendibaas mitmes riigis võimaldab Eesti Energial plaanide elluviimiseks. panustada regiooni taastuvenergia arengusse ka rohelise elektri kokkuostjana ja kauplejana, et pakkuda klientidele veelgi Balti regiooni esimese avameretuulepargi rajamisel jõudsime suuremas mahus puhast energiat. 2021. aastal keskkonnamõjude hindamise faasi ning kaasasime strateegilise partnerina maailma juhtiva avamere tuuleenergia arendaja Ørstedi. Allkirjastatud koostöökokkuleppe kirjeldab Sõlmisime 2021. aastal lepingu Taani taastuvenergiaarendajaga turuliidrite visiooni rajada koostöös Liivi lahte meretuulepark European Energy. Ostame alates 2023. aastast kümne aasta jooksul enne 2030. aastat. ära 3,8 TWh mahus Leedus toodetud roheenergiat. Tegemist on ajaloo suurima taolise tehinguga Baltimaades. Kümne aasta jooksul Koostöö hõlmab Liivi lahe Eesti osas paiknevat olemasolevat ostame ära ka Leedus Telšiais 2022. aastal tootmist alustava tuulepargi projekti. Lisaks on Ørsted esitanud Lätis taotluse E energia rajatava tuulepargi toodangu. uuringute läbiviimiseks sealsetes vetes Liivi lahe tuulepargi kõrval asuvas arenduspiirkonnas, et koos Eesti Energiaga välja töötada Klientide huvi pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute vastu piiriülene hübriidlahendus. Meretuulepark kataks valmides pool on ületanud ootusi. 2021. aasta lõpuks olime sõlminud selliseid Eesti ja Läti aastasest tarbimisest taastuvelektriga. lepinguid mahus 9 TWh kokku ligi 1000 ärikliendiga. Hästi toimiv LIIVI LAHE TUULEPARKIDE ARENGUETAPID Eesti Energia Tuule, jää, lainete ja Koostöölepe Keskkonnamõjude Merepõhja- ja Ehituse algus Tuulepargi valmimine alustab Liivi lahe linnustiku uuringud. Eesti Energia hindamine tehnilised uuringud meretuulepargi Kehtestatud mereala ja Ørstedi vahel arendamisega planeering. Algatatud hoonestusloa menetlus 2010 2021 2022 2023 2025 2028 liivimeretuulepark.ee 22 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord TARGEM ENERGIAKASUTUS AITAB ROHELISE ENERGIAPAKETIGA KLIENTIDE ARV SÄÄSTA RAHA JA KESKKONDA 80 000 72 000 Oleme positsioneerinud end energiavaldkonnas täislahenduse 60 000 pakkujaks – aitame klientidel lihtsalt ja mugavalt energiakuludelt 50 000 säästa, vähendada süsinikujalajälge ning luua koos meiega 40 000 puhtamat elukeskkonda. 21 000 Elektrifitseerimisel põhinevaid energialahendusi on kliendi juures 20 000 13 000 võimalik kombineerida järk-järgult, mugavalt ja kasulikult nende isiklikuks roheteekonnaks. See on meie väärtuspakkumise tugevus kõigil Läänemere-äärsetel koduturgudel. 2018 2019 2020 2021 Soov jätta energiatarbimisest võimalikult väike keskkonnajalajälg ei piirdu ainult ettevõtetega – näeme selget trendi, et taastuvenergiale Majaomanikud ja ettevõtted tegid 2021. aastal päikeseenergia lähevad üle ka eratarbijad. Ühtlasi on see kõige lihtsam esimene valdkonnas julge sammu edasi – ainuüksi Eesti Energia rajas samm roheteekonnal. Iga kolmas Eesti Energia eraklient valib juba kõigi oma turgude klientidele ligi 360 päikeseelektrijaama. Ideest lepingut sõlmides taastuvenergial põhineva paketi. teostuseni kuluvad vaid loetud kuud. Klientidele rajatud päikese- lahenduste koguvõimsus küündib nüüd 17 MW-ni. Hakkasime Möödunud aasta lõpuks kasvas 100% taastuvenergia valinud pakkuma ka päikeseenergia salvestuslahendust, mis võimaldab klientide arv meie koduturgudel juba 72 000-ni. Kõige rohkem on maksimaalselt ära kasutada enda toodetud roheenergiat, säästa rohelist elektripaketti kasutavaid tarbijaid Leedus, kus pakumegi veelgi rohkem võrgutasult ning kaitsta end ka elektrikatkestuste koduklientidele ainult kohalikult toodetud tuuleenergiat. eest. Kui kliendil jääb enda toodetud taastuvelektrit üle, ostame selle Päikeseenergia lahendused on kliendile kõige kättesaadavam viis kokku ja pakume tagasi turule. Selliseid kliente, kes rohelist elektrit hakata ise taastuvelektri tootjaks. Tehnoloogia on odavnenud kiiresti Eesti Energiale müüvad, on üle 2500. Paljud neist tootsid suvel oma ning erinevalt laialt levinud müüdist on ka Baltimaad väga hea koht, päikeseelektrijaamadega piisavalt palju elektrit, et kasutada suvel kus päikesest elektrit toota. teenitud tulu talviste elektrikulude tasaarvelduseks. 23 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Kõige puhtam elekter on tarbimata elekter. Oleme täheldanud, 2021. aastal jõudis klientideni tark laadimine, mis võimaldab et paljud kliendid kasutavad oma kodu kütmiseks ebaefektiivset laadimist rakenduse abil ajatada soovitud kellaajale. Peatselt küttesüsteemi, millega kaasnevad suuremad elektriarved. Elektri- lisandub võimalus, et äpp valib vastavalt soovitud energiahulgale tarbimise vähendamiseks pakume ühe võimalusena soojuspumbal ise parima hinnaga aja laadimiseks. põhinevaid kütte- ja jahutuslahendusi. Enam kui 400 klienti on seda nüüdseks eelistanud kodu peamise või toetava soojusallikana Kortermajadele alustasime terviklahenduste pakkumist ja lõime ning suveperioodil jahutusena. käed esimeste kinnisvaraarendajatega, et nende uutesse korter- majadesse paigaldada laadimisvalmidus juba ehituse käigus. Pakume nii õhk-õhk-, õhk-vesi- kui ka maasoojuspumpasid, mis on sobilikud just põhjamaisesse kliimasse. Mugavad küttelahendused Elektriautode akudest tekivad meie elektrisüsteemi ja igapäeva- aitavad säästa energiat, hoida kokku kulusid ning vähendada ellu suured salvestid, mille soovime võtta kasutusele selle sama keskkonnamõju. süsteemi paindliku osana. Kui tuul puhub ja päike paistab, on elekter odavam ja aku laadimine mõistlik. Kui taastuvenergiat on võrgus Transpordisektor on kogu Euroopas üks peamisi CO2 emiteerijaid. vähem ja elektrihind seega kallim, saavad autoakud neisse Elektrisõidukid ja nutikad salvestustehnoloogiad muudavad sel talletatud energiat võrku tagasi anda ning sõiduki omanikule kümnendil täielikult meie arusaamist nii energia- kui ka transpordi- hoopis raha teenida. sektorist. Elektrisõidukist saab elektrivõrgu lahutamatu osa ja paljude jaoks potentsiaalne tuluallikas. PÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTMISVÕIMSUS ELEKTRILEVI VÕRGUS Eesti Energia e-mobiilsus on koondunud Enefit Volti kaubamärgi MW alla. Lisaks kodu- ja ärikliendi lahendustele käitab Enefit Volt Eesti 400 385 suurimat avalike laadijate võrgustikku, kuhu kuulub ligi 190 laadijat. 300 Lätis ja Leedus pakume esialgu lahendusi laadijast paigalduseni, täiendades pidevalt tooteportfelli uute lahendustega, sealhulgas 213 laadija täisteenusrent, laadimine kortermajadele ja nutirakendus. 200 Sarnaselt Eestiga on meie eesmärk pakkuda klientidele pärast 112 laadija paigaldust tehnilist tuge, laadija haldust, monitoorimist ja 100 hooldust. Laadimisteenuste aktiivseid kasutajaid on meil 41 koduturgudel 1700. 2018 2019 2020 2021 24 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord VÕIMALDAME TARKA ENERGIAJUHTIMIST Mida ühtlasem on elektritarbimine, seda vähem süsteem tootmisvõimsusi tipukoormuse katmiseks vajab. Neil hetkil, kus nõudlus elektri järele on suur, võrdub tarbimata jäetud elekter toodetud elektriga. Seadmed, mille töörežiimi on võimalik ajatada, saavad pakutavalt paindlikkuselt meie abiga teenida tulu. Paindlik energiajuhtimine annab suurima efekti tööstus-ettevõtetes. Jätkasime uute, kliendi juures olevate seadmete liidestamist meie virtuaalse elektrijaama platvormiga. Selles osalevad kliendid teenivad tulu ja aitavad elektrisüsteemi tasakaalustada. Lisaks Eesti turule pakume teenust veel Soomes, Lätis ja Leedus. Paindlik energiajuhtimine sobib ka äri- ja büroohoonetele, mille tarbeks oleme ärilise kontseptsiooni välja töötanud, kuid jätkame sobilikema tehnilise lahenduse otsimist pilootprojektides. Oleme süsteemi ühendamas esimesi koduklientide päikeseelektri- Oleme 2025. aastaks seadnud eesmärgi, et kliendid on usaldanud jaamu, mis omavad salvesteid. meie elektriseadmete targa juhtimise alla koduturgudel kokku kuni 200 MW jagu juhitavat elektrilist võimsust. ENERGIAJUHTIMINE TOOTJALT TARBIJATELE Eesti Energia enda tootmisvaradega oleme pakkunud Balti riikide ühises bilansipiirkonnas käsitsi juhitavaid sagedusreserve, kuid nüüdseks pakume Soome süsteemioperaatorile ka kiiresti käivitatavat automaatset sagedusreservi. Esialgu kasutame selleks Auvere elektrijaama, kuid plaanime teenust pakkuda ka teiste paindlike elektrijaamadega, sealhulgas tuuleparkidega. Eestis ja Baltimaades tekib turg sellise teenuse järele hiljemalt Kesk- Euroopa elektrivõrgu sagedusalaga liitumise eel 2025. aastal. 25 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord VÕRGULAHENDUSED AITAVAD aasta lõpuks on võrguga liitunud juba üle 10 000 elektritootja. See tähendab, et kolme aastaga on tootjate arv jaotusvõrgus ENERGIAPÖÖRET ELLU VIIA viiekordistunud. Võrguteenuste äri Eestis jaotub kontsernis kaheks. Reguleeritud 2021. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi hallatavas jaotusvõrgus jaotusvõrguteenust pakub Elektrilevi ja vabaturuteenuseid juba 480 MW taastuvenergia tootmist, millest päikeseelektrijaamad Enefit Connect. moodustavad 385 MW. Elektri jaotusvõrku ja sellega seotud võrguteenuseid näeme klientide juures elluviidava rohepöörde selgroona. Ühe tähtsama Näeme taastuvenergia tootjaliitumiste arvu tõusu ka komponendina tähendab see tuhandetele uutele väiketootjatele järgnevateks aastateks. Mugavamaks klienditeekonnaks mugava ja kiire liitumisvõimaluse tagamist. lõime vabade tootmisvõimsuste veebikaardi, mis võimaldab esimest korda kõigil huvilistel näha, kuhu on võimalik Elektrivõrguga liitujate arv, eriti tootjaliitumiste osas, Eestis efektiivselt veel taastuvenergia tootmisvõimsusi, on olnud viimastel aastatel rekordiline. Kui 2018. näiteks päikesejaamu rajada. aastal oli elektritootjaid veel alla 2000, siis 2021. Päikesest elektri tootmine muutub aina populaarse- maks. Võimaldame juba 10 000 kliendil mugavalt päikeseelektrit võrku müüa. 26 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Enefit Connect uuendas 2021. aastal tänavavalgustuse Ruhnu ja Kihnu saarel ning Harjumaal Kose vallas. Meie pakutav uus valgustuslahendus koosneb kaugjuhitavatest LED-tänava- valgustitest, mis on ühendatud otse elektriliinidele ja seega väiksema investeeringukuluga. Kokku valgustame praegu ligi 40% Eesti tänavatest ning jätkasime tänavavalgustuse täisteenuslahenduse pakkumist Leedus Tauragė ja Kalvarija rajoonis. Valgustust juhime keskse juhtimissüsteemiga, mille kaudu korrastame rikkeid, teostame regulaarset hooldust, remonti ja inseneritöid. Lisaks pakume äriklientidele võimalust uuendada ja Ainult valguskaablil hallata nii välis- kui ka sisevalgustust ning säästa põhinev võrk võimaldab uute seeläbi märkimisväärselt oma kuludelt. Tasuvusaeg tehnoloogiate abil interneti on reeglina alla viie aasta. kiirust tulevikus veelgi suurendada. Jätkasime uue põlvkonna internetivõrgu väljaehitamist. Nii aitame tuua kiireid ühendusi nõudvad interneti- ja televisiooniteenused ka nendesse Eesti kodudesse, kuhu see aastakümnete jooksul pole jõudnud. 2021. aasta lõpuks oleme loonud liitumisvõimaluse ligi 33 000 aadressile, millest iga neljas on meie kiire interneti võimalusega juba ka liitunud. 2022. aastal on eesmärgiks liitunute arvu vähemalt kahekordistada. Uus fiiberoptilisel kaablil põhinev püsiühendus on kvaliteetne ja vähem sõltuv ilmast, levist ja teistest teenuse kvaliteeti mõjuta- vatest teguritest. Iga liituja saab valida enda jaoks sobivaima teenusepakkuja. 27 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Märgiliseks verstapostiks 2021. aastal oli ka tervikliku käiduteenuse 2021. aastal saime valmis uudse rakenduse, tormiäpi MARU. lepingu sõlmimine Baltimaade suurima andmekeskusega Greenergy Tegemist on keskkonnaga, mis võimaldab kasutajatel teenuse Data Centers. Mahukas täisteenus sisaldab konsultatsiooni, kõrge- kvaliteedi probleemi korral ja eriti tormide ajal vahetada pinge-, keskpinge- ja madalpinge käiduteenust, juhtimiskeskuse ja kiireloomulist infot võrguettevõtjaga. operatiivmeeskonna ööpäevaringset valmisolekut. Elektrilevi osakaal üle-eestilisest jaotusvõrgust kasvas 95%-le Klassikalise jaotusvõrguteenuse peamine väljakutse on seotud pärast Imatra Elektri omandamist, mis pakkus võrguteenuseid elektrivõrgu töökindluse ja mõistliku võrguteenuse hinnataseme Lääne-Eestis ja Harjumaal Viimsis. Kokku on meie hallata 63 000 vahel tasakaalu hoidmisega. 2021. aasta paranes varustuskindlus kilomeetrit elektriliine ja 25 300 alajaama. Kliente on võrguette- tänu alajaamade ja liinide uuendamisele kokku rohkem kui võttel enam kui 533 000. 69 tuhandel ettevõttel ja majapidamisel. Aasta lõpus teatasime, et saame 2022. aasta märtsist klientidele Elektrilevi ilmastikukindla võrgu osakaal kasvas 2021. aasta lõpuks pakkuda uusi paindlikumaid võrgupakette. Need võimaldavad 72% tasemele. Rikkeliste katkestuste korral suudame 83% neist tarbimist odavama hinnaga perioodidele nihutades elektriarvet kõrvaldada hiljemalt kahe tunni jooksul. Veel mõni aasta tagasi oli vähendada. sama näitaja 68%. ILMASTIKUKINDLA VÕRGU OSAKAAL RIKETE ARV JAOTUSVÕRGUS AASTATE KAUPA % 80 32 000 30 870 70 72 68 69 65 61 60 57 24 000 19 465 40 16 000 13 088 12 066 20 8000 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2010 2015 2020 2021 28 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord KLIENDID HUVITUVAD TARGEMAST EESTI ENERGIA ROHEPÖÖRDE Elekter Gaas ENERGIATARBIMISEST ÜHA ENAM KESKMES Roheplaani Tänavavalgustus konsultatsioon Eesti Energia on oma klientide jaoks nüüdseks palju enamat kui lihtsalt energiamüüja. Pakume tervet hulka tooteid ja teenuseid, Kiire internet mis lahendavad kliendi elus olulisi murekohti. Valgustusteenus 2021. aasta lõpus kasutas meie teenuseid kokku üle 502 000 Elektriautode Paindlik unikaalse kliendi ning vähemalt ühe energiateenuse on neist valinud laadimine Aitame klientidel energiajuhtimine üle 40 000. 2021. aasta jooksul valis uue energialahenduse Eesti rohepööret ellu viia Energiast 15 000 klienti. Päikeseenergia lahendused Taristulahendused Kõrged elektrihinnad on tekitanud väga keerulise majandusliku olukorra paljudele ettevõtetele ja eraisikutele. See tähendab, et Salvestuslahendused meie kliendid ootavad selgeid vastuseid ja lahendusi ning suuremat Kindlustus mõistmist mure kuulamisel. Soojuslahendused Seoses järsult kallinenud elektrihinnaga kahekordistus päringute arv meie kliendinõustajatele, kes aitasid klientidel sobivaimat elektripaketti valida ja selgitasid elektrihinna tõusu põhjuseid. Meie oskus ja soov rääkida klientidele keerulistest elektriteemadest lihtsalt, teha mugavalt lepingutega seotud toimingud ning olla empaatilised ja toetavad kõigis küsimustes, aitab hoida kõrgel tasemel ka meie klientide rahulolu. Aasta lõpus pikendasime erakorraliselt ka oma nõustamiskeskuse lahtiolekuaegu, et võimalikult palju kliente saaks küsimustele vastuseid. Koduturgude aasta kaalutud keskmine soovitusindeks (NPS) oli +31. 29 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord TAASTUVENERGIA TOODANGU KASV JÄTKUS Eesti Energia on Baltimaade kõige mitmekesisema tootmisvõime- ELEKTRI TOODANG JA TOOTMISVIISID kusega energiatootja. Toodame elektrit, vedelkütuseid ja soojust GWh tuulest, päikesest, veest, puidu- ja olmejäätmetest, põlevkivist 2019 2020 2021 ning uttegaasist. Elektri kogutoodang 5 549 3 808 5 217 Põlevkivi 3 677 1 825 3 048 2021. aastal tootsime esimest korda üle 2 TWh taastuvenergiat – Põlevkivigaas 456 374 409 1,6 TWh taastuvelektrit ja 0,4 TWh taastuvsoojust. Biomass 298 351 639 sh biogaas 14 0 0 Ilmaolud olid 2021. aastal varasema aastaga võrreldes Tuuleenergia 1 023 1 139 983 ebasoodsamad tuulest ja päikesest elektri tootmiseks. Sellest Jäätmed 64 77 84 hoolimata kasvas meie taastuvelektri kogutoodang 2021. aastal 9%, Päikeseenergia 9 26 25 sest juhitavates elektrijaamades suurendasime puidujäätmete Muud energiaallikad 22 17 30 osakaalu kütusena. TAASTUVENERGIA KASV GWh Soojus Elekter Nord Pooli turule jõudis möödunud aastal vähem hüdro- ja 2 000 449 tuuleenergiat, mis kasvatas nõudlust meie juhitavate soojus- 355 elektrijaamade toodangu vastu. Nii suurenes meie elektri 1 500 374 kogutoodang aastaga 37% tasemele, s.o 5,2 TWh. 1 000 Aasta lõpu kõrged elektrihinnad tõid kinnitust sellele, et juhitavaid 1 516 1 647 1 280 elektrijaamu on Läänemere piirkonnas endiselt väga vaja. Täitsime 264 500 omaniku seatud ootust hoida varustuskindluse eesmärgil valmis- 481 olekus juhitavat tootmisvõimsust 1000 MW ulatuses. Tippnõudluse ajal töötasime võimsusel 1200 MW. See võimsus katab Eesti 2018 2019 2020 2021 keskmise elektritarbimise. 30 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Oleme üks väheseid Euroopa Liidu energiaettevõtteid, mis on võimeline tootma ja eksportima vedelkütuseid ja sellega Euroopa impordisõltuvust neist vähendama. Nõudlus madala väävlisisaldusega laevakütuste järele on maailmamajanduse taastumise järel järjepidevalt tõusnud. 2021. aastal tootsime kokku 438 tuhat tonni vedelkütuseid, mis jääb samasse suurusjärku 2020. aasta näitajaga. Meie vedelkütuste tootmise Enefit- tehnoloogia on teadaolevalt kõige efektiivsem ja keskkonnahoidlikum viis põlevkivist energia saamisel. 2021. Unikaalse aastal alustasime uue Enefit 280 Enefit-tehnoloogia abil tehase ehitamist, mis saavutab saame põlevkivist täismahus tootmise eelduslikult kätte enam kui 80% selles sisalduvast 2024. aastal, suurendades aastase Nurgakivi asetamine Enefit280 tehasele energiast. kogutoodangu mahtu 700 000 tonnini. ja keemiatööstuse kompleksile. 31 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Jätkusuutlikult ja vastutustundlikult homsesse  Taastuvenergia kasvuplaan vähendab CO2-intensiivsust  Alternatiivkütuste roll juhitavates elektrijaamades kasvab  Valmistame ette üleminekut keemiatööstusele  Saavutame süsiniku- neutraalsuse 2045. aastaks 32 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Eesti Energia ambitsioon on pakkuda Eesti Energia süsinikuneutraalsuse saavutamise tegevuskava näeb klientidele kasulikke ja mugavaid energia- ette põlevkivist elektritootmise lõpetamist 2030. aastaks. Hiljemalt 2035. aastal toodab Eesti Energia elektrit ainult taastuvatest lahendusi ning toota energiat aina keskkonna- allikatest. Kogu meie tootmine on CO2-neutraalne aastaks 2045. säästlikumalt, andes nii oma panuse maailma puhtamaks muutmisse. Üleminekuprotsess tähendab meie jaoks uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist, vanemate fossiilkütusel töötavate Meil on kompetents suurendada inimeste teadlikkust ja võimekus soojuselektrijaamade sulgemist ja alternatiivkütuste osakaalu pakkuda lahendusi puhtama elukeskkonna loomisel igal tasandil. suurendamist uuemates hübriidjaamades, mis kasutavad keevkihttehnoloogiat. Ajalooliselt on Eesti Energia CO2 jalajälg olnud suur, sest elektrit tootsime eelmistel kümnenditel eeskätt põlevkivist ja rohkem, kui siseriiklikult tarbiti. Põlevkivi kasutuse peamine funktsioon on Pärast 2021. aastal toimunud moderniseerimist suudab Auvere nüüdseks taandunud selle keemiliseks töötlemiseks vedelkütusteks. elektrijaam töötada nii, et kasutab kütusena põlevkivi vaid 15–20%, Põlevkivi kulu TOOTMISE MAKSUSTATUD CO2 EMISSIOON PÕLEVKIVI KASUTUSOTSTARBE MUUTUS elektri tootmiseks t CO2 /MWh mln t Põlevkivi kulu 21,8 õli tootmiseks 11,9 20 12 15 9 11,3 10 6 5,3 4,1 5,9 3,4 3,7 3,6 3,5 4,9 2,7 5 3,7 3 1990 2018 2019 2020 2021 2018 2019 2020 2021 33 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord muu kütusesegu moodustavad puidujäätmed ja vedelkütuste tootmisest ülejääv uttegaas. Balti elektrijaam suudab puidujäätmeid kasutada 50% ulatuses. Eesti Energia elektritootmise CO2-intensiivsus oli 2021. aastal tasemel 0,74 t/MWh ning kogu energiatootmist, sealhulgas soojusenergia ja vedelkütuste tootmist arvesse võttes tasemel 0,43 t/MWh. Energiatootmise süsinikuintensiivsus väheneb lähiaastatel veelgi. Aastaks 2025 plaanib Eesti Energia suurendada taastuvelektri tootmisvõimsust 2,3 korda 1100 MW-ni. Investeeringud selleks küündivad üle 600 miljoni euro. SÜSINIKUMAHUKUS ENERGIATOOTMISEL t CO2 /MWh 1,2 1,0 0,8 Omaniku ootus elektritootmise CO2 intensiivsuse kohta aastaks 2030 0,6 0,4 0,2 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 2035 2045 CO2 intentsiivus elektritoomise kohta CO2 intensiivus energiatootmise kohta 34 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord TÄHTSAMAD KESKKONNANÄITAJAD 2017 2018 2019 2020 2021 2017 2018 2019 2020 2021 TOODANGUD ühik ÕHUHEITMED ühik Elektrienergia GWh 9 736 9 132 5 549 3 808 5 217 SO2 tuh tonni 22,6 18,2 7,4 2,6 3,9 sh. taastuvenergia GWh 404 481 1 280 1 516 1 647 NO x tuh tonni 6,7 5,9 3,2 2,6 3,3 Soojusenergia GWh 1 186 1 199 1 150 1 087 1 272 Tolmuheitmed tuh tonni 2,5 2,1 1,1 0,7 0,7 sh. toodetud bio- GWh 424 403 534 541 713 CO2 mln tonni 12,3 11,4 6,0 3,8 5,1 massist ja jäätmetest Vedelkütused tuh tonni 395 411 442 452 438 TAHKED JÄÄTMED Põlevkivigaas mln m 3 112 108 111 112 115 Põlevkivi lend- mln tonni 7,2 7,2 4,1 2,9 3,5 ja koldetuhk KASUTATUD sh. taaskasutatud mln tonni 0,1 0,2 0,1 0,1 0,1 RESSURSID Aheraine mln tonni 4,2 4,2 3,7 1,7 1,9 Põlevkivi mln tonni 16,6 15,6 9,2 6,4 7,9 sh. taaskasutatud mln tonni 1,4 1,2 1,3 2,2 2,9 Maagaas mln m 3 37,2 39,9 27,1 43,6 16,3 Biomass mln tonni 0,2 0,2 0,3 0,3 0,7 HEITMED VETTE ühik Segaolmejäätmed tuh tonni 235,7 232,9 215,7 242,3 237,5 Hõljum tuh tonni 0,9 0,7 0,5 0,5 2,6 Jahutusvesi mln m 3 1486,7 1348,8 711,8 937,7 707,7 Sulfaadid tuh tonni 86,2 59,1 65,1 62,8 70,0 Pumbatud mln m 3 155,6 91,9 127,4 122,7 130,5 kaevandusvesi sh. vesi karjääridest mln m 3 76,3 43,9 61,9 64,5 63,2 KESKKONNATASUD sh. vesi allmaa- mln m 3 79,2 48,0 65,5 58,2 67,3 Ressursitasud mln € 15,3 25,0 20,8 9,1 20,5 kaevandustest Saastetasud mln € 28,7 27,4 14,7 6,4 13,7 35 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Eesti Energia kontserni keskkonnategevuse ohjamiseks ja parendamiseks rakendame rahvusvahelisele standardile ISO 14001 ja Euroopa Liidu standardile EMAS (EcoManagement and Audit Scheme) vastavaid sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme. Kontrollime ja täiustame oma keskkonnajuhtimis- süsteeme pidevalt. Eesti Energia kontsern lähtub oma tegevuses ja otsustes järgmistest lubadustest: 1. Meie tegevus ja otsused on kooskõlas keskkonnaõiguse põhimõ- tete ja keskkonnavaldkonna õigusaktidega. 2. Analüüsime oma tegevusega kaasnevat keskkonnamõju ja riske ning arendame ja täiustame järjepidevalt oma 6. Rakendame ringmajanduse põhimõtteid, vähendame keskkonnategevust. jäätmete teket ja soodustame jäätmete taaskasutamist. 3. Jätkame energiatootmise süsinikuintensiivsuse pidevat 7. Parandame keskkonnateadlikkust oma töötajate seas ja vähendamist eesmärgiga saavutada süsinikuneutraalne ühiskonnas. Panustame arengusse teadus- ja energiatootmine aastal 2045 ja lõpetada põlevkivist elektri arendustegevusega ja meie keskkonnaandmed on avalikud. tootmine aastal 2035. 8. Loome eeldusi bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks või 4. Samuti aitame klientidel rohepööret plaanida ja energia­- säilitamiseks ja tagame asjakohase loodushoiu. lahenduste tervikspektrit pakkudes ellu viia. Usume, et 9. Eelistame teenuste, toodete ja tooraine hankimisel elektrifitseerimine ja taastuvenergiale üleminek on kiireim keskkonnahoidlikke riigihankeid. tee süsinikuneutraalseni. 10. Rakendame kontorites tervisliku töökeskkonna tagamiseks 5. Vähendame oma tegevuse mõju keskkonnale ja arvestame oma ja keskkonnahoiu põhimõtete järgimiseks rohelise kontori tegevuses kogukonnaga. Heitmete ja jäätmete minimeerimiseks põhimõtteid. Vähendame paberi kasutamist, kogume prügi liigiti, ning ressursitõhususe tagamiseks rakendame parimat kasutame vett, elektrit ja soojust säästlikult ning kasutame võimalikku tehnikat. Keskkonnas toimuvate muutuste jälgimiseks keskkonnasõbralikke sõidukeid. korraldame seiret ja koostame keskkonnaaruandeid. 36 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord VALMISTAME ETTE PÕLEVKIVITÖÖSTUSE ARENGUETAPID KEEMIATÖÖSTUSELE ÜLEMINEKUT Möödunud aastal tutvustasime avalikkusele tegevuskava minna vedelkütuste tootmiselt üle ringmajandusel põhinevale CO2- neutraalsele keemiatööstusele. Eesmärk on jõuda süsiniku- neutraalse keemiatööstuseni etapiti hiljemalt aastaks 2045. 3 2 Põlevkivi 1 CO2-neutraalseks Tegemist on põlevkivitööstuse järgmise arenguetapiga, kus lisaks Põlevkivist keemiatööstuseks põlevkivile võtame kasutusele ka tarbijate jäätmed ehk jäätmeplasti vedelkütuse tootmine ja vanarehvid. Eesti Energia inseneridel ja Eesti teadlastel on Põlevkivi elektriks teadmised ja kogemus, et luua ringmajanduse toel tänasest põletamine vedelkütuste tootmisest kõrgema lisandväärtusega tööstusharu ning toota tulevikus toormaterjali peamiselt rõiva- ja plasti- tööstusele. Lisaks on käimas katsetused, kuidas kogu tootmine vedelkütuste turg. Jäätmeplasti keskkonnaprobleemi lahendamisel CO2-vabaks muuta. näeme mehaanilise ringlussevõtu kõrval suurt potentsiaali jäätmeplasti keemilises ringlussevõtus. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) uuringud jäätmeplasti kohta on paljulubavad. Plastijäätmetest tööstusliku vedelkütuste tootmiseni 2021. aasta alguses käivitatud Eesti Energia ja TalTechi uurimustöö plaanime jõuda 2025. aastaks. Vanarehvide puhul tegeleme meile esimesed etapid kinnitasid, et CO2 püüdmiseks vajalik tehnoloogia sobivas fraktsioonis ja kvaliteedis rehvide purustusteenust pakkuva on olemas. Uuringu viimases etapis viime katseseadmel läbi testid koostööpartner-tarnija leidmisega, et tagada tehase püsiv varus- koostöös rahvusvaheliste tehnoloogiapakkujatega, et täpsemalt tamine kvaliteetse rehvihakkega. 2021. aastal testisime rehvihakke uurida CO2 püüdmise tehnoloogiate ning Enefit280 tehase kasutamist tööstuslikes tingimustes, tootmise planeeritud algus koostoimimise eripärasid. Eesmärk on muuta ka CO2 väärtuslikuks on 2023. aastal. ressursiks, millest saab toota metanooli ja kaltsiumkarbonaati. Järgmine samm on vedelkütuste järeltöötlus, et lõpptoodanguks Eesti Energia kuulub 2021. aastast alates Eesti Tööandjate Keskliidu oleks tänaste merenduskütuste asemel keemiatööstuse toorained. kokku kutsutud nn 2% klubisse. See tähendab, et vähemalt sellise Kemikaalide turg on pikaajaliselt tugevam ja tulutoovam kui osakaaluga käibest kulutab ettevõtte teadus- ja arendustegevuseks. 37 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Arvestades meie tegevuse teadusmahukust, näeme ette, et oleme selle klubi liikmed ka edaspidi. Peame süsinikuneutraalsuse saavu- tamise ambitsioonis määravaks kaasata vajalike kompetentsidega partnereid ja teadlasi, kellega koos teekond nulli edukalt ellu viia. RINGMAJANDUSEGA HOIAME KESKKONDA Eesti Energia eesmärk on ringmajanduse põhimõttel jõuda jäätmevaba energiatootmiseni – põlevkivi väärindamise protsessi kõrvalsaadused saavad kasulikuks tooraineks teistes valdkondades. Põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena tekkis 2021. aastal 1,9 miljonit tonni aherainet, millest lõviosa kulus meie kaevandusi rohelise elektriga varustama hakkava kahe päikesepargi jaoks vajaliku alustarindi rajamiseks. Ülejäänud lubjakivi leidis kasutust Meie juhitavatel elektrijaamadel on võimekus pakkuda teede ja raudteelõigu ehitamisel. puidujäätmete ladestamisele energiatootmise näol alternatiivi. Sel viisil toodetud taastuvelektri maht küündis 2021. aastal üle Meie eesmärk on varustada Rail Balticu aluspinnase ehitust 530 GWh. aherainega. Selliselt vähenevad trassi läheduses uute karjääride rajamise vajadusest tekkivad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. Olmejäätmetest, sealhulgas biojäätmetest, toodame oma Iru Põlevkivituhka, mida kasutatakse nii tee-ehituses kui ka elektrijaamas elektrit ning soojust. Tallinna linna kaugkütteteenuse põllumajandusliku väetisena, taaskasutati 2021. aastal ligi pakkujale müüme soojust turu kõige soodsama hinnaga. 100 000 tonni. 38 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord VÄÄRTUST LOOVAD MEIE ENDA ENERGIAKANGELASED Meie organisatsiooni väärtuspakkumiseks on innustada ja toetada kõiki töötajaid enesearengu teekonnal. Eesti Energia inimestel – energiakangelastel – on kõik võimalused õppida ja kasvada. Uuenenud strateegias on meie jaoks oluline, et inimesed mõistaksid oma rolli energialahenduste loomes ja rohepöördes. Koolitamine, arendamine ja läbipaistev info jagamine on töötajate eesmärgipärase igapäevatöö alus. Eesti Energia haaras teist aastat järjest Eesti väärtuslikuma ettevõtte tiitli. Edu on toonud taastuvenergiale ja kliendi- NÄITAME EESKUJU kogemusele keskendumine. Oleme veendumusel, et töötaja- kogemus on täpselt samaväärselt oluline, sest väärtust loovad Kontorist alguse saavate keskkonnamõjude vähendamisel hoiame ja kasvatavad suurepärased inimesed. järjepidevust. Igal aastal oleme vähemalt ühe oma kontori kujundanud rohelise kontori sertifikaadile vastavaks. 2021. aastal sai sertifikaadi uus kontor, kus alustasid tööd meie võrguteenuste eest vastutavad töötajad. TUNNUSTUSED EESTI ENERGIALE AASTAL 2021 Kui 2020. aasta lõpus oli kontsernis tööautodena kasutusel 18 elektriautot, siis 2021. aasta lõpuks kasvatasime nende arvu 30-ni. See moodustab 7% kogu autopargist. 2024. aasta lõpuks oleme seadnud eesmärgi jõuda 20% osakaaluni. Kontserni välislähetuste arv on Covid-19 pandeemia eelse ajaga ehk Aasta Atraktiivne Atraktiivne 2019. aastaga võrreldes vähenenud seitse korda ning siselähetuste õppijasõbralik IT-tööandja tööandja tööandja 2021 2021 arv kuus korda. Veebipõhistest koosolekuvormidest on saanud norm. 2021 I KOHT 39 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Meile anti tänavu õppijasõbraliku tööandja tiitel. Hoiame arusaama, Eesti Energia töötaja väärtustab arengu- ja karjäärivõimalusi, et elukestev õpe aitab kasvatada nii töötaja kui ka organisatsiooni konkurentsivõimelist palka ning ühiskonda muutvat tööd, mida väärtust. Uus energiamaailm vajab uute oskuste ja teadmistega rahvusvahelise ettevõtte uuenev ärimudel puhtama tuleviku inimesi, mis lisab tööandjale atraktiivsust. loomisel pakub. Kontserni töötajate pühendumus on aasta-aastalt kasvanud, ületades nii globaalset energeetikavaldkonna kui ka Eesti Uuringufirma Kantar Emor küsitluses Eesti atraktiivseima tööandja keskmist näitajat. selgitamisel saavutasime 2021. aastal esikoha, mis on meil õnnestunud viimasel kümnel aastal kaheksal korral. CV Elutähtsate teenuste osutajana pöörasime Covid-19 viiruse Keskuse uuring tõi Eesti Energia välja kümnendi ihaldusväärseima levikulainetega toimetulekuks erilist tähelepanu töötajate vaktsinee- tööandjana. rimisele. 2021. aasta lõpuks jõudis immuniseerimisega hõlmatus kogu kontsernis 90% tasemele ning tagasime ka muude Inimeste oskusi ja teadmisi saab arendada, mistõttu ongi äärmiselt ettevaatusmeetmetega teenuste tõrgeteta toimimise. oluline töö olemasoleva töötajaskonnaga. Elukestev õpe peab olema iga töötaja DNA-s ja me hindame töötajates juba värbamisel õppimisvõimekust ja tulevikupotentsiaali. Juhtide suveakadeemia keskendub juhtimis- kvaliteedi tõstmisele. 40 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Energia avastus­- keskus toob reaalteadused lastele lähemale. TOETUSTEGEVUSTEGA ANNAME POSITIIVSET LAENGUT Meie toetustegevuste strateegia tugineb sellele, et meie kliendid teeksid jätkusuutlikumaid valikuid, meie inimesed püsiksid kauem tervena ja energilisena ning et meil oleks kindlustatud järelkasv. Meie teekond nulli ja klientidele tuleviku energialahenduste loomine ei ole vaid meie tänaste töötajate kätes. 2045. aastaks seatud eesmärkide saavutamine sõltub tuleviku klientidest, spetsialistidest, inseneridest, andmeteadlastest, arendajatest, juhtidest. Digi- ja rohepöörde valguses vajab energeetikasektor aina rohkem inseneriteadmistega helgeid päid ideest teostuseni. Seetõttu on meie uuenenud toetustegevuste strateegia fookuses Eesti Energia missioon on anda kogu oma energia inimese heaks. haridus põhikoolist ülikoolideni – teaduspõhise ühiskonna Aitame oma energiaga tervisliku eluviisi ja mõtteviisi levikule edendamine tervikuna. Hariduse edendamisel keskendume kaasa. Väärtustades inimeste head enesetunnet, arendame koos reaalainete propageerimisele, pakkudes esimese sammuna uudset Swedbanki ja Merkoga Eesti terviseradasid, tuues valguse seni füüsikaõppe kogemust põhikoolis. Eesmärgiks on jõuda 2022. aasta hämaratele või valgustamata looduslikele terviseradadele. lõpuks 150 kooli vähemalt ühe uudse füüsikaõppe kogumiga. See on väljakutse, mida Eesti Energia üksi ei lahenda. Saame olla Terviseradade uuendatud visiooni eesmärk on kasvatada eestlaste eeskujuks ja positiivse laengu andjaks, kaasates ettevõtteid, kes on tervelt elatud aastate määra Põhjamaadega samale tasemele. samal missioonil ja panustamas rohepöördesse. Toetustegevuste Regulaarset liikumiskogemust edendame keskkonnasõbralike strateegiat viime ellu koostöös oma ala tipus olevate energialahenduste eest hoolt kandes. Võtame radadel kasutusele erialaorganisatsioonide ja teiste suurettevõtetega, kellega jagame nutikad ja energiasäästlikud valgustuslahendused, oleme partneriks maailmavaadet. energiatõhususe edendamisel ja viime rajad üle rohelisele energiale. 41 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord MEIE MAKSUJALAJÄLG Maksujalajälje arvutamisel eristame tasutud ja kogutud makse: ULATUS 213 MILJONI EURONI  tasutud maksud on maksud, mille koormuse kandja on Eesti Energia; Maksujalajälg näitab meie panust ühiskonda maksude maksmise kaudu. Lähtume oma tegevuses maksuriskide juhtimise  kogutud maksud on maksud, mille puhul Eesti Energia täidab põhimõtetest, mille kohaselt: vahendaja rolli, st kogub maksud kokku tarbijatelt ja töötajatelt ning kannab need üle maksuhaldurile.  järgime kõiki maksudega seotud õigusaktidest tulenevaid nõudeid; Kajastame maksujalajäljes kõigil meie koduturgudel tasutud ja  teeme kõik tehingud turuhinnas ja dokumenteerime need kogutud makse. nõuetele vastavalt;  esitame maksuametile riikidepõhise maksuaruande CbCR 2021. aastal olid meie tasutud maksud 63,9 mln eurot ja kogutud (ingl Country-by-Country Report); maksud 149,5 mln eurot, mis tegi kontserni maksujalajäljeks  hindame uute projektide võimalikku mõju kontserni 213,4 mln eurot. 59,4 mln euroga on Eesti Energia kontsern üks maksukohustustele; suuremaid tööjõumaksude maksjaid Eestis.  hoiame maksuhalduritega avatud ja vastastikusel usaldusel põhinevaid suhteid;  kaasame välisnõustajaid projektidesse, kus majasisene maksutehniline kompetents puudub. 42 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord MAKSUJALAJÄLG: EESTI ENERGIA KONTSERNI MAKSTUD MAKSUD* (mln eurot) Eesti Eesti Läti Läti Leedu Leedu Poola Poola Soome Soome Rootsi Rootsi Kokku Kokku 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 TASUTUD MAKSUD Tööandja tasutud 35,0 36,3 0,5 0,5 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 35,8 37,1 tööjõumaksud Keskkonnatasud 25,6 21,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 25,6 21,4 Äriühingu tulumaks 0,1 0,2 0,2 0,2 1,1 0,3 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 0,7 Tollikäibemaks 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Varamaksud 0,3 0,3 0,0 0,0 0,6 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 0,9 Tasutud maksud kokku 61,0 58,2 0,7 0,7 1,7 0,9 0,3 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 63,9 60,1 KOGUTUD MAKSUD Aktsiisid 9,2 17,8 1,7 0,0 0,3 0,2 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 11,9 18,0 Töötajalt kinnipeetud 22,0 22,6 0,2 0,6 0,8 0,2 0,1 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 23,6 23,7 tööjõumaksud Käibemaks (saldo) 59,4 33,9 20,8 11,8 35,0 18,7 -1,2 0,1 0,0 0,2 0,0 0,4 114,0 65,0 Kogutud maksud kokku 90,5 74,3 23,2 12,4 36,1 19,1 -0,4 0,1 0,0 0,3 0,0 0,5 149,5 106,7 Maksud kokku 151,6 132,5 23,9 13,1 37,9 20,0 -0,1 0,1 0,0 0,4 0,0 0,7 213,4 166,8 *kassapõhine arvestus 43 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Ühingujuhtimine  Juhtimispõhimõtted  Kontserni struktuur 44 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Eesti Energia ainuomanik on Eesti Vabariik. Kontserni strateegilised eesmärgid seame viieks järgmiseks Omaniku esindaja on rahandusminister. aastaks ning uuendame neid igal aastal. JUHTIMISPÕHIMÕTTED Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks hoolitsevad juhid inimeste kaasamise ja võimestamise eest, lähtudes väärtustest ning üht- Eesti Energia nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ja setest juhtimispõhimõtetest. Hoiame oma töötajaid sisekommu- juhtida Eesti Energiat nii, et oleksime strateegilise selguse, heade nikatsiooni kanalite kaudu pidevalt kursis organisatsiooni ees- juhtimistavade, tegevuse efektiivsuse, majandustulemuste ja märkide ja nende täitmisega. Hoolitseme ohutu töökeskkonna ja koostöö poolest eeskujuks teistele ettevõtetele. kõrge töökultuuri eest, maksame oma töötajatele konkurentsi- võimelist tasu ning märkame ja tunnustame oma inimesi. Juhatus ja nõukogu lähtuvad Eesti Energia juhtimisel omaniku ootustest, kontserni strateegiast, visioonist, väärtustest ning Ootuste ja eesmärkide täitmise eest kannavad aktsionäri ees kontserni tegevust reguleerivatest õigusaktidest. vastutust ettevõtte juhatus ja nõukogu. Ettevõtte eesmärk on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikus- Strateegilistele eesmärkidele oleme seadnud võtmemõõdikud, tamises kui ka suhetes aktsionäriga, klientide, partnerite ja mida kasutame selgemaks eesmärkide seadmiseks ja nende täitmise huvigruppidega. Eesti Energia esitleb ja kommenteerib oma mõõtmiseks. Need võimaldavad meil jooksavalt hinnata, kas oleme majandustulemusi neli korda aastas ning avaldab esitlusmaterjalid eesmärkide täitmisel õigel teel. kodulehel. 45 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord EETIKAKOODEKS ÜLDKOOSOLEK Eesti Energia järgib eetikakoodeksit, mis muu hulgas sätestab, et Eesti Energia kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, meie organisatsioonikultuur on vaba diskrimineerimisest, kes muu hulgas otsustab: ahistamisest, alandamisest ja muust ebaviisakast käitumisest. Kõiki  uute ettevõtete asutamise ja omandamise; töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata rahvusest,  olemasolevate ettevõtete likvideerimise; vanusest, rassist, soost, keelest, päritolust, nahavärvusest, usutunnistusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, poliitilistest  nõukogu liikmete ametisse määramise ja tagasikutsumise; või muudest veendumustest. 2021. aastal läbisid Eesti Energia  oluliste investeeringute tegemise; töötajad eetikakoodeksi alase e-koolituse.  audiitori määramise; Eesti Energia ei ole pidanud vajalikuks täiendavalt eetikakoodeksis  majandusaasta tulemuste kinnitamise. sätestatule rakendada mitmekesisuspoliitikat, sest me peame oma Korraline üldkoosolek toimub kord aastas kuue kuu jooksul pärast töötajate ja juhtide valimisel silmas alati Eesti Energia parimaid huve kontserni majandusaasta lõppu juhatuse poolt määratud ajal ja ja lähtume seetõttu personali valikul sooneutraalselt ja kohas. mittediskri-mineerivalt isiku haridusest, oskustest ja varasematest kogemustest ning vajadusel vastavusest õigusaktidest tulenevatele NÕUKOGU nõuetele. Nõukogu on juhtimisorgan, mille peamised ülesanded on: ORGANISATSIOONI STRUKTUUR  kontserni tegevuse planeerimine; JA JUHTIMISORGANID  juhtimise korraldamine ja järelevalve juhatuse tegevuse üle; Mõjusaks juhtimiseks peame oluliseks, et kontserni struktuur  kontserni strateegia kinnitamine ja järelevalve selle elluviimise üle; on selge ja loogiline, lähtume organisatsiooni eesmärkidest ja  olulisemate strateegiliste otsuste vastuvõtmine. vajadustest ning võtame arvesse ärikeskkonna arengut. Nõukogu annab järelevalve kohta aru omanikule. Eesti Energia nõukogul on seitse liiget, kes on ametisse määratud Kontserni emaettevõtte Eesti Energia ASi juhtimisorganid on rahandusministri kui omaniku esindaja otsusega, võttes arvesse üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Strateegilistes küsimustes on riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee toeks kontserni strateegiline juhtrühm. ettepanekud. Nõukogu tööd juhib esimees. Nõukogu liikmetele seatud nõuded ja ootused on sätestatud äriseadustikus ja 46 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord riigivaraseaduses. Lisaks juhindub nõukogu Eesti Energia ASi NÕUKOGU LIIKMETE KOOSOLEKUTEL OSALEMINE põhikirjast ja nõukogu töökorrast. JA NEILE MAKSTUD TASUD Koosolekutel Tasu kokku 2021 Tasu kokku 2020 Eesti Energia nõukogu esimees on Väino Kaldoja ja nõukogu osalemine 2021 (eurot) (eurot) liikmed on Ants Pauls, Andres Liinat, Ivo Palu, Einari Kisel, Väino Kaldoja 16 24 000 24 000 Raigo Uukkivi ja Meelis Einstein. Kõigi nõukogu liikmete volitused Ants Pauls 16 12 000 12 000 kestavad 11. maini 2022. Andres Liinat 16 12 000 12 000 Ivo Palu 16 12 000 12 000 Eesti Energia nõukogu liikmete tasustamist reguleerib riigivara- Einari Kisel 16 12 000 12 000 seadus, mille kohaselt otsustab tasu suuruse ja maksmise korra Raigo Uukkivi 16 12 000 7 700 omanik. Arvestades riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete Meelis Einstein 16 12 000 7 700 nimetamiskomitee ettepanekut, on nõukogu esimehe tasuks määra- tud 2000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 1000 eurot kuus. TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTJATE NÕUKOGUD Muid täiendavaid tasusid ja lahkumishüvitisi nõukogu liikmetele ei maksta. Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus, v.a Eesti Energia tütar- ja sidusettevõtjate nõukogude volitused ja suvekuudel. 2021. aastal toimus 16 nõukogu koosolekut. vastutus on sätestatud nende põhikirjas. Nõukogud koosnevad reeglina Eesti Energia juhatuse ja strateegilise juhtrühma liikmetest. Lisaks nõukogu koosolekutel osalemisele panustavad nõukogu Meie taastuvenergia ettevõtte Enefit Green osas peavad vähemalt liikmed aktiivselt Eesti Energia tegevuse toetamisse. Käiakse pooled nõukogu liikmetest olema sõltumatud Hea Ühingujuhtimise lähemalt tutvumas Eesti Energia ettevõtete ja äriüksustega, Tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib osaletakse Eesti Energiale olulistel kohtumistel omaniku esindajate, sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete koostööpartnerite ja huvigruppidega. arvust. Tütar- või sidusettevõtjate nõukogu koosolekud toimuvad 2021. aastal oli nõukogu õigusnõustaja advokaadibüroo vastavalt vajadusele ja seaduses toodud tingimustele. Nõukogu Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp. kokkukutsumisel juhindutakse kontserni reeglitest, tütar- või sidusettevõtja põhikirjast, õigusaktidest ja kaasomanikega sõlmitud kokkulepetest. 47 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord NÕUKOGU seisuga 31. detsember 2021 VÄINO KALDOJA ANTS PAULS IVO PALU EINARI KISEL nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: 9.09.2015 6.10.2015 12.05.2017 12.05.2017 Nõukogu esimees alates: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: 18.05.2017 11.05.2022 11.05.2022 11.05.2022 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2022 ANDRES LIINAT RAIGO UUKKIVI MEELIS EINSTEIN nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: 12.05.2017 12.05.2020 12.05.2020 Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2022 11.05.2022 11.05.2022 48 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord JUHATUS JUHATUSE LIIKMETE KOOSOLEKUTEL OSALEMINE JA NEILE MAKSTUD TASUD Kontserni tegevjuhtimise eest vastutab Eesti Energia juhatus, Koosolekutel Tasu kokku 2021 Tasu kokku 2020 kes lähtub ettevõtte juhtimisel nõukogu korraldustest, suunistest, osalemine 2021 (eurot) (eurot) omaniku ootustest ja nõukogu poolt kinnitatud kontserni Hando Sutter 52 243 950 246 500 strateegiast. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed Raine Pajo 56 167 700 167 400 kinnitab nõukogu vastavalt juhatuse esimehe ettepanekutele. Margus Vals 50 155 700 156 600 Andri Avila 56 155 700 156 600 Agnes Roos 51 155 332 127 332 2021. aasta jooksul juhatuse koosseis ei muutunud ning aasta lõpu seisuga kuulusid Eesti Energia juhatusse selle esimees Hando Sutter ning liikmed Andri Avila, Raine Pajo, Margus Vals ja Agnes Roos. majandusaastal. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ja arvestama kontserni eesmärkide täitmist, loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta Eesti Energia juhatuse tasustamist reguleerib riigivaraseadus. üksnes juhul, kui nõukogu kutsub juhatuse liikme tagasi oma Tasu suuruse otsustab nõukogu. Juhatuse liikme tasu makstakse algatusel enne tema volituste lõppemist, ja selle suurus ei või juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Tasu on fikseeritud ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. juhatuse liikmega sõlmitud lepingus ja seda saab muuta poolte kokkuleppel. Juhatuse liikmele võib maksta ka täiendavat tasu. Juhatuse koosolekud toimuvad üldjuhul kord nädalas. Vajadusel Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei korraldatakse koosolekuid elektrooniliselt. 2021. majandusaastal tohi ületada juhatuse liikme neljakordset keskmist kuutasu eelmisel toimus 58 koosolekut, neist 5 elektrooniliselt. 49 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord JUHATUS seisuga 31. detsember 2021 HANDO SUTTER ANDRI AVILA MARGUS VALS RAINE PAJO AGNES ROOS juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: 1.12.2014 1.03.2015 1.12.2014 1.12.2006 1.12.2019 Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: 31.03.2023 31.03.2023 31.03.2023 31.03.2023 31.03.2023 VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD  Nord Pool Spot AS: Eesti,  Premia Foods AS: juhatuse  Eesti Energia AS:  Eesti Energia tehnikadirektor,  Eesti Energia: äri- ja Läti, Leedu ja Venemaa liige / finantsdirektor strateegiadirektor keskkond, elektri ja soojuse infotehnoloogia juht regiooni juht  Olympic Entertainment  Eesti Energia AS: tootmine, kaevandused,  Swedbank: grupi  US Invest AS: arengunõunik Group AS: juhatuse esimees energiakaubanduse direktor energiakaubandus, tehnoloogia IT-rakenduste divisjoni juht  Olympic Entertainment  Olympic Entertainment tööstus, õli tootmine  Swedbank: grupi Group AS: operatsioonide Group AS: juhatuse liige / HARIDUS  OÜ Põhivõrk (praeguse nimega IT-lahenduste juht laenu-, direktor finantsdirektor / Elering): nõukogu esimees, hoiusteja maksetoodetele  London Business School, operatsioonide direktor juhatuse liige, arendusosakonna  Swedbank: Balti panganduse teadusmagister HARIDUS juhataja, elektrivõrgu IT-rakenduste üksuse juht  Tallinna Tehnikaülikool, HARIDUS planeerimise sektori juht,  Hansapank: Baltikumi IT  Estonian Business School, majandusteaduse kliendihaldur arendusosakonna juht MBA kursus  Concordia Rahvusvaheline bakalaureus  Soome põhivõrgu ettevõte  Hansapank: Baltikumi  Tallinna Tehnikaülikool, ülikool Eestis, rahvus- Fingrid Oy: elektrivõrgu planeerija tootearendusvaldkonna juht mehaanikainsener vaheline ärijuhtimine  AS Ecomatic: tootejuht cum laude HARIDUS HARIDUS  Tartu Ülikool,  Tallinna Tehnikaülikool, majandusteadus ärijuhtimise magister  Tallinna Tehnikaülikool, tehnika- teaduste magister ja doktor  Tallinna Tehnikaülikool, elektroenergeetika insener 50 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord STRATEEGILINE JUHTRÜHM JAOTUSVÕRGU ETTEVÕTJA Kontserni strateegilise juhtrühma eesmärk on keskenduda kontserni ELEKTRILEVI OÜ JUHTIMIST tippjuhtimises strateegilistele aruteludele ja strateegia täitmisele PUUDUTAVAD ERISUSED koos selleks vajaliku teemade analüüsiga. Elektrituruseadusest lähtuvalt on Elektrilevil võrguettevõtjana Strateegilisse juhtrühma kuulusid 2021. aastal Eesti Energia muu hulgas kohustus tagada turuosaliste võrdne kohtlemine ja juhatuse liikmed, Enefit Greeni juhatuse esimees, Elektrilevi juhatuse võrguettevõtja informatsiooni kaitsmine. Kooskõlas õigusaktide ja esimees, Enefit Poweri juhatuse esimees, Enefit Connecti juhatuse parimate tavadega oleme kehtestanud juhtimise erinõuded, mis esimees, turundus- ja kommunikatsioonidirektor, töötajakogemuse tagavad Elektrilevi sõltumatuse investeerimisotsuste vastuvõtmisel, direktor, energiakaubanduse direktor, keskkonnajuht ning hangete teostamisel ning turuosalisi ja kliendilepinguid puudutava vaatlejatena riskijuhtimise ja siseaudititeenistuse juht ning informatsiooni konfidentsiaalsuse hoidmisel. õigusteenistuse juht. ENEFIT GREEN AS JUHTIMIST PUUDUTAVAD ERISUSED Meie taastuvenergiaettevõtte Enefit Green, kelle aktsiad on noteeritud börsil, tegevjuhtimise eest vastutab Enefit Greeni juhatus, kes lähtub ettevõtja juhtimisel nõukogu poolt kinnitatud grupi strateegiast. Vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad olema sõltumatud Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete arvust. 51 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord KONTSERNI STRUKTUUR seisuga 31. detsember 2021 EESTI ENERGIA AS Enefit SIA Enefit Outotec Enefit Connect OÜ (Läti) Technology OÜ Enefit UAB Jordan Oil Shale Imatra Elekter AS Narva Soojusvõrk AS Elektrilevi OÜ Enefit Jordan BV (Leedu) Energy Company Enefit Sp. z o.o Orica Eesti OÜ Enefit Power AS (Poola) EAO Real Estate Corp EAO Federal Lease LLC EAO State Leases LLC 100% Eesti Energia ASi omanduses EAO Technology LLC Enefit American Oil Co. Enefit US LLC Enefit OY EAO Orion LLC (Soome) Eesti Energia enamusosalusega ettevõte 100% Enefit Green ASi omanduses Attarat Power Enefit AB Holding Company BV Enefit Solutions AS (Rootsi) Strateegiline vähemusosalusega ettevõte Attarat Mining Company BV Attarat Operation and Maintenance Attarat Holding OÜ Tootsi Windpark OÜ Company BV Enefit Power and SIA Technological Enefit Wind OÜ Enefit Green SIA Enefit Wind UAB Enefit Green AS Heat Valka SIA Solutions (Eesti) (Läti) (Leedu) (Läti) (Läti) Tootsi Tuulepark OÜ Poola päikeseparkide Enefit Green UAB Tolpanvaara Empower 4Wind OÜ ettevõtted: (Leedu) Wind Farm Oy Hiiumaa Offshore Team Paldiski OÜ Cirrus sp. z o.o (Soome) Tuulepark OÜ Wind Controller JV Oy Velum sp. z o.o. Enefit Wind Purtse AS Incus sp. z o.o. Enercom SIA Humilis sp. z o.o. Šilalės vėjas UAB Enefit Green sp. z o.o UAB Šilutės vėjo parkas 2 Energy Solar 15 sp. z o.o UAB Šilutės vėjo parkas 3 PV Sielec sp. z o.o. UAB Energijos Žara PV Plant Zambrow sp z. o.o. Vėjo Parkai UAB PV Plant Debnik sp z. o.o. UAB Vėjoteka UAB Kelmės Vėjo Energija * 2021. aastal kontserni struktuuri lisandunud ettevõtted. Baltic Energy Group UAB Lisaks toimus aasta jooksul 4Energia SIA likvideerimine. 52 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord ARUANDLUSPÕHIMÕTTED pressikonverentsi ja investorkõne. Samuti teeme tulemustest põhjaliku ülevaate Eesti Energia töötajatele. Õigeaegsed ja usaldusväärsed andmed loovad olulise eelduse kvaliteetsete juhtimisotsuste tegemiseks. Selleks oleme juurutanud Ettevõtte tegevust puudutavat ja eurovõlakirja hinda potentsiaalselt aruandlusprotsessid peamiste võtmemõõdikute ja teiste oluliste mõjutavat informatsiooni jagame Londoni börsi reeglite kohaselt ja näitajate jälgimiseks nii nädala-, kuu-, kvartali- kui ka aastapõhiselt. esmalt Londoni börsi infosüsteemi kaudu. Muud teavet, mis Kord kuus võrdleme tulemusi eelarve ja viimase prognoosiga. Kord eeldatavalt eurovõlakirja hinda ei mõjuta, avaldame meediakanalite kvartalis uuendame ülejäänud aasta tegevusplaani ja vajaduse vahendusel. Mõlemal juhul järgime kontsernis kehtivaid siseteabe korral kohandame oma äritegevust, et see vastaks muutunud käitlemise reegleid, mille eesmärk on kaitsta võlakirjainvestorite turuolukorrale. Kord aastas uuendame kontserni viie aasta huve ning tagada aus ja õiglane võlakirjadega kauplemine. Oluline strateegilist tegevuskava. informatsioon Eesti Energia ja tema tütarettevõtete kohta peab olema kättesaadav kõigile võlakirjaomanikele ja potentsiaalsetele Oleme kinnitanud kontserni võtmemõõdikute põhimõtted, investoritele õigeaegselt, järjepidevalt ja võrdsetel tingimustel et tagada kontserni oluliste eesmärkide joondatus kõigil (samas mahus ning samal ajal ja viisil). juhtimistasanditel. Teeme järjepidevat teavitustööd efektiivseimate mõõdikute juurutamiseks. Kontserni juhtimisaruandluse töövahend on raporteerimis- ja KONTSERNI JÄRELEVALVE analüüsitarkvara Tableau. Tänapäevased juhtimisinfo töölauad Kontsernis on juurutatud mitmetasandiline järelevalveprotsess, võimaldavad saada kiiremat, mugavamat ja interaktiivsemat mille eesmärk on tagada tõhus järelevalve sisekontrollisüsteemi tagasisidet meie tulemuste kohta ning loovad eelduse kvaliteet- toimimise üle. Järelevalveprotsessis osalevad kontserni nõukogu ja semate ja operatiivsemate juhtimisotsuste langetamiseks. juhatus, auditikomitee, kontserni ettevõtete nõukogud ja juhatused, Peale kümnete Statistikaametile esitatavate aruannete avalikustame riskijuhtimise ja siseauditi teenistus ning muud selleks määratud kolm korda aastas mahuka kvartaliaruande ning kord aastas üksused, nagu hanketeenistus ja keskkonnateenistus. aastaaruande. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Lõppvastutus kontserni riskijuhtimise põhimõtete ja sisekontrolli- koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse süsteemi rakendamise ja toimimise eest lasub juhatusel. Selle standarditega. Majandusaasta aruanne auditeeritakse ning seejärel kohustuse täitmiseks juhatus muu hulgas: kinnitab aruande kontserni nõukogu. Majandusaasta aruanne koos nõukogu aruandega esitatakse üldkoosolekule lõplikuks  kinnitab riskide juhtimise põhimõtted ja üksikute kinnitamiseks. Aasta- ja kvartalitulemuste tutvustamiseks korraldame riskivaldkondade poliitika; 53 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord  töötab välja strateegia ja korraldab eelarve koostamise; AUDITIKOMITEE JA FINANTSAUDIITOR  juhib kontserni tööd viisil, mis tagab kinnitatud strateegia ja eelarve täitmise; Auditikomitee on kontserni nõukogu poolt moodustatud organ,  korraldab juhtimiseks vajalike töökorralduslike kokkulepete ja mille ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, nõuete väljatöötamise ning kinnitamise; audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise,  arendab juhtimistegevuste abil riske teadvustavat järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning juhtimiskultuuri; tegevuse seaduslikkuse osas.  jälgib, et kontserni riskide hetke- ja oodatav tase vastaks kontserni riskivalmidusele ning riskitaluvusele. Auditikomiteel on neli liiget. Komitee koosseisu ja esimehe määrab Tütarettevõtja juhatuse üle teeb järelevalvet tütarettevõtja nõukogu, kontserni nõukogu. Auditikomitee koosolekud toimuvad vastavalt mille moodustavad reeglina kontserni strateegilise juhtrühma kokkulepitud ajakavale, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. liikmed. Tütarettevõtetena eristuvad Enefit Green ja Elektrilevi, kus 2021. majandusaastal toimus 11 korralist koosolekut. Auditikomitee omaniku ootust täites on nõukogus lisaks strateegilise juhtrühma tegevusaruanne esitatakse nõukogule kord aastas. Auditikomitee liikmetele vähemalt üks sõltumatu liige. esitab oma tegevusaruande enne, kui nõukogu majandusaasta aruande heaks kiidab. Tütarettevõtja juhatuse esimees ja juhatuse liikmed informeerivad nõukogu regulaarselt, õigeaegselt ja igakülgselt tütarettevõtja Tütarettevõtetest on Enefit Greenil eraldi auditikomitee, mis on käekäigust, väljavaadetest ning olulistest riskidest ja tehingutest Enefit Greeni nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on vastavalt kehtestatud korrale. nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise Kontserni tegevust reguleerivad dokumendid on üldjuhul ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse järgimiseks ka tütarettevõtjatele ning vajaduse korral kehtestatakse osas. Komitee vaatab üle ja hindab kõikidele aktsionäridele kindlust need tütarettevõtjasiseselt. Ühtlasi järgivad tütarettevõtjad loovate funktsioonide ning juhatuse poolt rakendatud kindlust kontserni tegevust puudutavate dokumentidega seotud muudatusi. loovate tegevuste korraldatust nii, et see toimiks parimal võimalikul moel, arvestaks Enefit Greeni vajadusi ning ei eelistaks kontrolliva Tütarettevõtja juhatuse liige kohustub osalema kontserni tegevust aktsionäri huve nõukogu ja juhatuse poolt otsuste tegemisel. reguleerivate dokumentide väljatöötamisel eesmärgiga tagada neis Muuhulgas jälgib auditikomitee, et seotud isikutega tehtavad tütarettevõtja huvidega arvestamine. Tütarettevõtja juhatus on tehingud oleksid tehtud turutingimuste põhimõttel. kohustatud viivitamata teavitama nimetatud dokumentide järgimata jätmisest ja selle põhjustest tütarettevõtja nõukogu. Finantsauditi teostamisel lähtutakse rahvusvahelistest audi- teerimise standarditest. Eesti Energia põhikirja kohaselt määrab 54 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord finantsaudiitori üldkoosolek. Üldkoosolek on kinnitanud 2021. SISEAUDIT majandusaasta finantsaudiitoriks audiitorühingu Pricewaterhouse- Siseauditi töös lähtume audiitortegevuse seadusest ja sellega seotud Coopers (PwC). Allkirjaõiguslik audiitor sõltub ettevõtte asukoha- määrustest ning rahvusvahelistest siseauditeerimise kutsetegevuse maast. Konsolideeritud raamatupidamise aruande auditi eest standarditest. Siseauditi ülesanne on aidata kaasa sisekontrolli- vastutab vandeaudiitor Lauri Past. Finantsauditi teostamise tasu keskkonna, riskide juhtimise ja ärijuhtimise kultuuri parandamisele. Eesti Energia ei avalikusta, kuna kontserni hinnangul võib see Siseauditi töö hõlmab kogu kontserni tegevust. Siseauditi toimimise kahjustada tulevaste perioodide hangete tulemusi. eest vastutab siseauditi osakond. Osakonnal on aruandluskohustus Auditikomitee hindab finantsauditi teostaja sõltumatust ja teeb auditikomitee ja nõukogu ees. Siseauditi tegevusplaani kinnitab ja järelevalvet huvide konflikti tekkimise vältimiseks. tegevust hindab auditikomitee. Siseauditi 2021. aasta tegevusaruanne esitati auditikomiteele 2022. aasta veebruaris. Lisaks majandusaasta aruande auditeerimisele osutas PwC 2021. aasta jooksul kontsernile maksunõustamisteenuseid ja mõningaid teisi Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud nõustamisteenuseid. AUDTITIKOMITEE LIIKMETE KOOSOLEKUTEL OSALEMINE JA NEILE MAKSTUD TASUD Koosolekutel Tasu kokku 2021 Tasu kokku 2020 osalemine 2021 (eurot) (eurot) Kaie Karniol 11 5 500 5 000 Ants Pauls 11 2 750 2 750 Andres Liinat 11 2 750 1 750 Mait Palts 11 5 500 5 500 55 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord AUDITIKOMITEE seisuga 31. detsember 2021 KAIE KARNIOL ANTS PAULS ANDRES LIINAT MAIT PALTS auditikomitee esinaine auditikomitee liige auditikomitee liige auditikomitee liige Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: 16.06.2016 23.02.2017 20.05.2020 15.06.2017 56 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Riskijuhtimine  Riskijuhtimise raamistik ja korraldus  Riskiprofiil  Olulisemad riskid ja nende maandamine  Riskide aruandlus 57 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Kontserni riskide juhtimise eest vastutab RISKIJUHTIMISE kontserni juhatus. Riskijuhtimise tegevuste ja RAAMISTIK JA KORRALDUS protsessi ootuspärase toimimise üle teevad Riskijuhtimise raamistiku moodustavad kontserni juhatuse seatud järelevalvet kontserni nõukogu, auditikomitee riskide juhtimise põhimõtted, kus on kirjeldatud riskijuhtimisprotsess, ja siseauditi osakond. osapoolte rollid ja vastutus. Samuti on seal kirjeldatud kontserni eesmärkide saavutamist mõjutavate riskivaldkondade juhtimise põhimõtted, mille väljatöötamisel oleme lähtunud rahvusvahelistest Meie riskijuhtimise eesmärgid on: standarditest ja parimatest tavadest. Kasutatavad riskijuhtimise  toetada strateegia väljatöötamist ja elluviimist; meetmed on suunatud riskide realiseerumise ennetamisele ning täiendame neid vastavalt muutustele kontserni strateegias,  aidata saavutada kontserni finants- ja tegevuseesmärke; tegevustes ja organisatsioonistruktuuris.  tunda ära potentsiaalseid võimalusi;  hoida ära mittesoovitavaid sündmusi. Meie tegevusega kaasnevate ja seda mõjutavate riskide tuvastamise, hindamise ja kahjude ennetamise tagab kontsernis Meie töös esinevate ja tegevust mõjutavate riskide juhtimise toimiv valitsemise ja järelevalve protsess. protsessi rakendamise eest vastutavad kontserni ettevõtete ja üksuste juhid. RISKIPROFIIL Kontserni riskivalmidus on kajastatud strateegias ja väljendatud Riskiprofiilis on kirjeldatud meie äri ja tegevust kõige enam eelarves. Riskitaluvus on kehtestatud kontserniüleste põhimõtete, mõjutavad riskid, mille hulka kuuluvad strateegiline risk, finantsrisk piirmäärade ja limiitidega ning väliste regulatiivsete nõuete ja (sh turu-, krediidi-, likviidsus-, intressimäära- ja vahetuskursirisk), lubadega. Riskijuhtimise mandaadid ja limiidid oleme kehtestanud tehnoloogiline ja tehniline risk, õigusrisk, vastavusrisk, kesk- näiteks finantsriskide (sh tootmisvarade hinnarisk, vastaspoolte konnarisk, töökeskkonna- ja tööohutusrisk, turva- ja tuleohurisk, krediidirisk ja likviidsusrisk) ja keskkonnariski juhtimiseks. maksurisk, regulatiivse keskkonna risk, kolmanda osapoole risk, IT-risk, pettuserisk, personalirisk ning infohalduse-teadmusrisk. Riskide hindamine ja uuendamine on osa igapäevasest juhtimis- ­tegevusest. Hindame nii olemasolevate kui ka arendatavate tegevuste riske. 58 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord OLULISEMAD RISKID JA regulaatorite tegevusest regulatsioonide tõlgendamisel jms ning mõjutab meie igapäevast äritegevust. Õigusriski juhtimiseks jälgime NENDE MAANDAMINE õiguskeskkonna suundumusi ja planeeritavaid muudatusi, osaleme Meie eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavateks riskideks on aktiivselt avalikes diskussioonides ja uute õigusaktide väljatöötamise finantsriskide hulka kuuluv tururisk, õiguskeskkonnarisk, aruteludes ning tagame oma tegevuse vastavuse õigusaktidele. keskkonnarisk, IT-risk, tehnoloogiline ja tehniline risk ning tegevusriskid. Suurt tähelepanu pöörame elutähtsate ja ärikriitiliste KESKKONNARISK tegevuste toimepidevusele, andmekaitsele ja tööohutusele. Meie strateegiline eesmärk on vähendada keskkonnajalajälge ja olla rohepöörde eestvedaja. Keskkonnarisk tekib olukorras, kus TURU- JA FINANTSRISKID kontserni tegevus või tegevusetus tekitab keskkonnale kahju, Tururiskina käsitame võimalust, et muutuste tõttu turul (nõudluses, mis ei ole kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega. toodete ja teenuste hinnas) on kontsern avatud muutustele oma varade või kohustuste väärtuses või varadelt ja teenuselt teenitava Keskkonnakahju väldime ja negatiivse keskkonnamõju tekkimist tulu suuruses. ennetame tehnoloogiliste lahenduste, efektiivsuse suurendamise ning ringmajanduse põhimõtete rakendamisega energiatootmises. Energiakandjate hindade volatiilsus võib vähendada meie võimalusi Keskkonnamõjude ohjamiseks, juhtimiseks ja vähendamiseks realiseerida elektri- ja õlitoodangut ning mõjutada pikaajalistest rakendame ISO 14001 ja EMAS (ingl Eco-Management and Audit elektrimüügi ostu-müügilepingutest teenitavat tulu. Kõige oluli- Scheme) standardile vastavat keskkonnajuhtimise süsteemi ning semad tururiskid on elektrienergia, vedelkütuste ja heitmekvootide lähtume oma tegevustes keskkonnakaitselubade nõuetest. hinnarisk. Tururiskide maandamiseks kasutame tuletisinstrumente. IT-RISK 2021. aastal oli üks põhifookus meie kliendipakkumiste parandamine IT-riskina käsitame võimalust, et kontserni kuuluv ettevõtja ei saa seoses pikaajaliste rohelise energia ostmisega välistelt tootjatelt täita oma ärieesmärke infotehnoloogiliste lahenduste kasutusega ning aasta teises pooles oli fookus kõrgetest elektri- ning gaasi- kaasnevate puuduste tõttu. Peamisteks riskideks on infosüsteemide hindadest tulenevate kõrgete hindadega seotud turu- ja krediidi- mittetoimimise ning andmete (sh kliendiandmete) või nende riskide paremal juhtimisel (viide lisa 3). konfidentsiaalsuse kaotamise risk. ÕIGUSRISK Riski juhtimiseks viime läbi ja uuendame elutähtsate ja ärikriitiliste Kontserni tegevusvaldkondi mõjutavad oluliselt nii meie koduturgudel tegevuste riskianalüüse. Suurt tähelepanu pöörame töötajate kui ka Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt sõlmitud lepped ja vastu info- ja küberturbealasele teadlikkusele, mille parandamiseks võetud regulatsioonid. Õigusrisk tuleneb poliitilistest otsustest, korraldame erinevaid IT turvateadlikkuse koolitusi ja seminare. 59 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord TEHNOLOOGILINE JA TEHNILINE RISK ennetusmeetmete osakaalu ja tõhususe suurendamisega, säilitades Tehnoloogilise ja tehnilise riskina mõistame võimalust, et tehnoloo- seejuures operatiivse pettuste avastamise ja pettustele gilised lahendused ei täida neile seatud strateegilisi ootusi või toimuvad reageerimise võime. tehnilistes süsteemides ning kontrolli-, juhtimis- või turvasüsteemides rikked, mille tagajärjeks on teenuste või tootmise seisakud, olulise Pettuseriski paremaks juhtimiseks on kontsernis loodud spetsiaalne mõjuga avariid, ulatuslikud kahjud (sh keskkonnakahjud). üksus, kehtestatud eetikakoodeks ning rahvusvahelistele standarditele vastavad pettuseriski juhtimise põhimõtted. Ühtlasi töötab kontsernis Riski juhtimiseks teeme koostööd teadusasutuste ja tehnoloogiate teavitajate kaitse direktiiviga kooskõlas olev vihjeliin, toimivad erinevad arendajatega, oleme rakendanud varahalduse standardi ISO 55001 info- ja koolitusprogrammid (nt eetikakoodeksi e-kursus ja korrupt- ja viime iga olulise mõjuga sündmuse korral läbi juurpõhjuse siooni ennetamise koolitused) ning tehakse koostööd õiguskaitse- analüüsi koos vajalike meetmete väljatöötamisega, et vähendada organite ja erialaorganisatsioonidega kodu- ja välismaal. sarnaste sündmuste toimumise tõenäosust. Juurutatud on majanduslike huvide aruandluse süsteem, mille koha- TEGEVUSRISKID selt esitavad töötajad, kes võivad oma tööülesandeid täites sattuda Tegevusriskid on põhjustatud puudulikest või mittetoimivatest prot- huvide konflikti, oma majandushuvide deklaratsiooni ja kinnitavad sessidest, inimestest, seadmetest, süsteemidest või välissündmustest. korrapäraste enesehindamistega oma sõltumatust. Tegevusriske juhime riskijuhtimise põhimõtete, standardite, juhtimis- põhimõtete ja tulemusmõõdikute rakendamise abil. Osade tegevusriskide RISKIDE ARUANDLUS mõju vähendamiseks kasutame ka kindlustust. Kontserni riskide aruandlus ja info edastamise protsess tagavad Suurt tähelepanu pöörame tööohutuse ja töökeskkonna riskidele. riskidega seotud info jõudmise kõigi vajalike osapoolteni. Riskide Kõigis kontserni tootmisettevõtetes on juurutatud töötervishoiu ja juhtimise protsesside ja tegevuste edukust ning eesmärkide tööohutuse juhtimissüsteem, oluliseks peame töötajate kaasatust saavutamist mõõdame tulemusmõõdikute (KPI ehk Key Performance töökeskkonna riskide tuvastamisel ja ohutuskultuuri tõstmisel. Indicator) abil ning valideerime riskijuhtimise küpsustaseme Lisaks erinevate väljaõppe- ja täiendõppesessioonide juhenda- hindamisega. mistele korraldame ohutuskoolitusi ja -õppepäevi. Meie eesmärk on töötada ilma tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta. Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavatest riskidest antakse regulaarset aru kontserni juhtrühmadele, juhatusele ja Arvestades kontserni tegevuse ulatust ja mahtu, pöörame suurt auditikomiteele. Juhtkonda ja kõiki teisi asjaomaseid isikuid tähelepanu pettuseriski juhtimisele. Pettuseriski realiseerumise ohu teavitatakse viivitamata kõigist olulistest üksiksündmustest ja nii ning seeläbi tekkida võiva kahju vähendamiseks tegeleme eelkõige võimalikest kui ka toimunud muutustest kontserni riskiprofiilis. 60 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Majandustulemused 61 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord MÜÜGITULU JA EBITDA KONTSERNI MÜÜGITULU JAGUNEMINE JA MUUTUS Eesti Energia 2021. aasta müügitulu kasvas 57%. mln € Kulumieelne ärikasum EBITDA ja puhaskasum kasvasid +47 9,3 (+ 5 7, 5%) vastavalt 49% ja 478%. +60,2 1 313 +406,3 +15,9 -3,1 178 Kontserni 2021. aasta müügitulu ulatus 1 313 mln euroni. Müügitulu 135 834 234 kasvas 2020. aastaga võrreldes 57% (+479,3 mln eurot). Müügitulu 118 suurenes peamiselt elektri tulude tõusust (+406,3 mln eurot), 138 võrreldes eelmise aastaga suurenes nii müügikogus kui ka keskmine 218 766 müügihind. Võrguteenuse müügitulu kasvas tänu suuremale müügi­- kogusele. Vedelkütuste müügitulu vähenes peamiselt väiksema 360 müügikoguse tõttu. Muude toodete segmendi müügitulu kasvu Müügitulu Müügitulu toetas eelkõige suurenenud tulu gaasi müügist. 2020 Elekter Võrguteenus Vedelkütused Muu 2021 Kulumieelne ärikasum EBITDA kasvas 49% ja tõusis 317,6 mln euroni (+104,0 mln eurot). KONTSERNI EBITDA JAGUNEMINE JA MUUTUS mln € Puhaskasum kasvas 478% tasemele 111,5 mln eurot (+92,2 mln eurot). +104 ,0 (+4 8,7 %) Põhitoodetest mõjutas kontserni tulemust positiivselt elektrienergia +164,2 -0,4 -45,7 EBITDA. Enamus elektri EBITDA kasvust on seotud tuletis- -14,0 318 instrumentidega: oluliselt suurenes aasta võrdluses kasum nii 87 realiseerunud kui ka realiseerumata elektrienergia tuletis- 214 tehingutest. Samuti avaldas positiivset mõju oluliselt suurem 54 müügikogus. Vedelkütuste EBITDA vähenes, suurima mõjuga tegur on 218 88 samuti tuletistehingute mõju. Võrguteenuse EBITDA püsis aasta 53 võrdluses stabiilne, muude toodete segmendi EBITDA vähenes. EBITDA EBITDA 2020 Elekter Võrguteenus Vedelkütused Muu 2021 62 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 58+42B 69+31B ELEKTER Elekter on aastate jooksul olnud Eesti Energia peamine tulu- ja ELEKTRI OSA KONTSERNI MÜÜGITULUST JA EBITDA-ST kasumiallikas. Ka 2021. aastal teenisime suurima osa oma müügitulust elektri müügist. ELEKTRI MÜÜGITULU Elektri müügitulu suurenes 2020. aastaga võrreldes 113% peamiselt kõrgemate elektri müügihindade tõttu. Lisaks mõjutas müügitulu 58% 69% kasvu tuletistehingutest teenitud kasum (2021. aastal +30,9 mln eurot). Elektri müügist teenisime 2021. aastal tulu 766,4 mln eurot (+113%, +406,3 mln eurot). KESKMINE ELEKTRI MÜÜGIHIND % müügitulust % EBITDA-st Eesti Energia kontserni keskmine elektri müügihind oli 77,6 €/MWh ehk 60,8% kõrgem (+29,3 €/MWh) kui 2020. aastal. Keskmine müügihind ei sisalda tuletistehingute mõju. Koos tuletistehingutega Tuletistehingutest teenitud kasum ulatus 30,9 mln euroni oleks keskmine müügihind 2021. aastal olnud 80,8 €/MWh ehk (+54,2 mln eurot). 78,6% kõrgem (+35,6 €/MWh) kui aasta varem. ELEKTRI KESKMINE MÜÜGIHIND ELEKTRI MÜÜGITULU ELEKTRI MÜÜGIMAHT €/MWh mln € TWh ) %) ,8% %) 9 %) ,3 +6 0 7, 4 (+1 1 2, (+20 3( 5 +1,6 9 , (+1 +4 06, 3 9,4 +2 77,6 3 ,0 86,7 766 7,8 +5 48,2 360 33,7 763 8,6 7,0 355 Elektri keskmine NP Eesti 2020 2021 2020 2021 müügihind* keskmine hind Jäätmete vastuvõtu tulud Jaemüük 2020 2021 Müügitulu (v.a.jäätmete vastuvõtu tulud) Hulgimüük * Elektri toote keskmine müügihind kokku (sisaldab jaemüüki ja hulgimüüki). Keskmine müügihind ei sisalda tuletistehingute tulu ja jäätmete vastuvõtu tulusid. 63 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord ELEKTRI PEAMISED TOOTENÄITAJAD 2021 2020 Põhivarade tootlus (%) 11,0 -1,2 Elektri EBITDA (€/MWh) 23,1 6,8 ELEKTRI TOOTMISMAHT 2021. aastal tootsime 5 217 GWh elektrit, mis on 37,0% rohkem kui 2020. aastal (+1 409 GWh). Toodangu kasvu soodustas kõrgem elektrihind, mis oli tingitud rekordkõrgetest maagaasi hindadest. Samal ajal pärssis tootmist kahekordistunud CO2 heitmekvootide hind. Seevastu taastuvenergia toodang oli suurem kui kunagi varem, jõudes tasemeni 1 647 GWh (+9%), millest 983 GWh tootsime ELEKTRI MÜÜGIMAHT JA EESTI ENERGIA TURUOSA tuuleparkides. Taastuvenergia elektritoodang kahanes 12% Müüsime 2021. aastal 20,3% rohkem elektrit kui 2020. aastal. peamiselt halvemate tuuleolude ning tuuleparkide mõnevõrra Hulgimüük vähenes 62,0 GWh (-7,2%) tasemeni 802 GWh. Jaemüük väiksema töökindluse tõttu. Tuuleparkide toodang kahanes aasta suurenes 2020. aastaga võrreldes 1 657 GWh (+23,7%), jõudes võrdluses 156 GWh võrra (-14%). Muudest taastuvatest allikatest tasemeni 8 633 GWh. Jaemüük jagunes turgude vahel järgmiselt: tootsime 664 GWh elektrit, millest põhiosa moodustas biomassist Eesti 4 176 GWh (+249 GWh), Läti 1 253 GWh (+272 GWh), toodetud elekter. Leedu 1 960 GWh (+534 GWh), Poola 1 207 GWh (+626 GWh) ja ELEKTRI EBITDA Soome 37 GWh (+6 GWh). Elektri EBITDA kasvas 307,4% 217,6 mln euroni (+164,2 mln eurot). Klientide tarbitud elektrienergia mahu järgi oli Eesti Energia turuosa Marginaali muutuse mõju kokku oli +23,3 mln eurot. Keskmine elektri 2021. aastal Eestis 57,2%, ehk 1,3% võrra väiksem kui 2020. aastal müügitulu megavatt-tunni kohta kasvas 29,3 eurot. Tulud jäätmete (58,5%). Kliendid usaldavad Eesti Energiat: aasta lõpus, mil enamasti vastuvõtust ning taastuvenergia toetustest aasta võrdluses lepingud lõpevad, otsustas 99,56% meie Eesti klientidest oma vähenesid, tulud kokku olid keskmiselt 27,3 eurot suuremad (mõju elektrilepingut pikendada. +257,7 mln eurot). Keskmine muutuvkulu kasvas samal ajal 24,8 eurot Eesti Energia turuosa Lätis ja Leedus oli 2021. aastal vastavalt 17,3% megavatt-tunni kohta (mõju -234,4 mln eurot) ning oli tingitud ja 16,5%. Võrreldes 2020. aastaga võitsime Lätis 1,2% (2020. aastal peamiselt kõrgematest elektrienergia ostukuludest ning CO2 16%) ja Leedus 2,3% (2020. aastal 14,2%) turuosa. emissioonikuludest. 64 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 18+82B 27+73B VÕRGUTEENUSE OSA KONTSERNI MÜÜGITULUST JA EBITDA-ST Elektri müügikogus kasvas 20,3%, mille mõju EBITDA-le oli +31,3 mln eurot. Püsikulude muutuse mõju EBITDA-le oli -5,1 mln eurot. Püsikulud kasvasid peamiselt jaemüügi üksustes tulenevalt müügimahtude kiirest kasvust. 18% 27% Realiseerunud tuletistehingute tulu suurenemise mõju EBITDA-le oli +54,2 mln eurot. Muud mõjud summas +60,5 mln eurot tulenesid peamiselt % müügitulust % EBITDA-st realiseerumata tuletisinstrumentide väärtuse muutusest. ELEKTRI EBITDA MUUTUS mln € VÕRGUTEENUS 0 7, 4%) Võrguteenus on Eesti Energia oluline müügitulu allikas. +16 4 ,2 (+3 +60,5 217,6 +54,2 VÕRGUTEENUSE MÜÜGITULU, MÜÜGIMAHT JA HIND +31,3 -5,1 +23,3 2021. aastal suurenes võrguteenuse müügitulu 7,3%, müügimaht 53,4 suurenes 7,0%. Võrguteenuse müügituluks kujunes 233,6 mln eurot (+15,9 mln eurot) ja müügimahuks 7 172 GWh (+467 GWh). EBITDA Margi- Koguse Püsi- Tuletis- Muu EBITDA 2020 naali muutuste kulude tehingud 2021 Müügimahu suurenemist mõjutasid külmemast talvest ja muutuste mõju muutus mõju kuumemast suvest tingitud tarbimise kasv ning Imatra müügimahu lisandumine (+115 GWh). Keskmine võrguteenuse hind oli 32,6 €/MWh (+0,1 €/MWh, +0,3%). 65 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord VÕRGUKAOD VÕRGUTEENUSTE PEAMISED TOOTENÄITAJAD Võrgukaod olid 307,1 GWh ehk 4,0% võrku sisenenud elektrist (2020. 2021 2020 aastal 284,1 GWh ehk 4,0%). 2020. aastaga võrreldes suurenesid Põhivarade tootlus (%) 3,3 3,8 võrgukaod 8,1%. Võrgukaod suurenesid seoses suuremate edastus- Võrgukaod (GWh) 307,1 284,1 mahtudega. Kauglugemisest tuleneva elektrikoguste operatiivse mõõt- SAIFI (indeks) 1,9 1,8 mise ja nende pideva jälgimise tulemusel võrgukao osakaal vähenes. SAIDI (plaaniväline) (indeks) 167,8 173,0 ELEKTRIKATKESTUSED SAIDI (plaaniline) (indeks) 57,7 67,9 Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus ühe kliendi kohta Korrigeeritud RAB (mln €) 856,1 829,7 oli 2021. aastal 167,8 minutit (173,0 minutit 2020. aastal). Plaaniliste katkestuste keskmine kestus ühe kliendi kohta oli 57,7 minutit (67,9 minutit 2020. aastal). Plaaniliste katkestuste kestus sõltub võrgu korraliste hoolduste tegemine ning paljasjuhtme asendamine korraliste hoolduste ja uuendamise mahust ning objektide ilmastikukindlate kaablitega. keerukusest ja asukohast. 2021. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi ilmastikukindla võrgu Rikete arvu mõjutab eeskätt ilmastik, mis oli 2021. aastal elektrivõrgule osakaal madalpingevõrgus 93,3% ja keskpingevõrgus 42,0%. (2020. soodsam. Seetõttu oli plaaniväliseid katkestusi 8% võrra vähem kui aastal vastavalt 91,7% ja 40,5%) Kogu madal- ja keskpingevõrgust aasta eest (13 098 riket 2020. aastal). Elektrikatkestusi aitab vähendada oli ilmastikukindel 72%. (2020. aastal 70%) VÕRGUTEENUSTE KESKMINE MÜÜGIHIND VÕRGUTEENUSTE MÜÜGITULU VÕRGUTEENUSTE MÜÜGIMAHT €/MWh mln € TWh %) %) ) +15,9 (+7, 3 +0,5 (+7,0 +0,1 (+0,3 % 233,6 7,2 217,7 6,7 32,5 32,6 2020 2021 2020 2021 2020 2021 66 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 10+90B 3+97B VÕRGUTEENUSTE EBITDA VEDELKÜTUSE OSA KONTSERNI MÜÜGITULUST JA EBITDA-ST Võrguteenuste EBITDA püsis aasta võrdluses stabiilne, kahanedes 2021. aastal 0,4% 87,3 mln euroni (-0,4 mln eurot). Võrguteenuste marginaali muutuse mõju EBITDA-le oli kokku -14,6 mln eurot, sh kõrgema müügihinna mõju +0,7 mln eurot ning kõrgema muutuvkulu mõju -15,3 mln eurot. Kõrgem keskmine 10% 3% muutuvkulu on seotud oluliselt kasvanud kaoenergia kuludega. Madalama keskmise marginaali mõju aitas tasandada suurema müügikoguse positiivne mõju: võrguteenuse müügimahu 7,0% kasvu mõju EBITDA-le oli +9,3 mln eurot. % müügitulust % EBITDA-st Võrguteenuse püsikulud kahanesid 3,0 mln euro võrra, sh remondikulud kahanesid võrreldes eelmise aastaga 2,0 mln euro võrra. Muud mõjud summas +1,9 mln eurot kajastavad kasumit VEDELKÜTUSED tütarettevõtte omandamiselt. Vedelkütuste tootmine on tugeva potentsiaaliga tegevusvaldkond, kuna Eesti Energial on põlevkivi vedelkütusteks töötlemiseks parim VÕRGUTEENUSE EBITDA MUUTUS teadaolev tehnoloogia. mln € -0,4 (-0,4%) VEDELKÜTUSTE MÜÜGITULU JA MÜÜGIMAHT 87,6 -14,6 +9,3 +3,0 +1,9 87,3 2021. aastal müüsime 420 tuhat tonni vedelkütuseid ja teenisime sellest müügitulu 135,0 mln eurot. Vedelkütuste müügitulu vähenes eelmise aastaga võrreldes 2,2% (-3,1 mln eurot) ja müügimaht vähenes 7,4% (-33,6 tuhat tonni). Müügimaht vähenes tulenevalt suuremast remontide mahust tingitud toodangu vähenemisest. EBITDA Marginaali Koguse Püsi- Muu EBITDA 2020 muutuste muutuste kulude 2021 VEDELKÜTUSTE HIND mõju mõju muutus Vedelkütuste keskmine müügihind (tuletistehinguteta) kasvas 2021. aastal 50,9% tasemele 389,9 €/t (+131,5 €/t). Müügihind tõusis eelkõige kõrgemate hindade tõttu vedelkütuste maailmaturul. 67 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord VEDELKÜTUSE PEAMISED TOOTENÄITAJAD 2021 2020 Põhivarade tootlus (%) -4,3 12,0 Vedelkütuste EBITDA (€/tonn) 19,2 118,7 Tuletistehingutest teenisime 2021. aastal kahjumit -68,3 €/t. 2020. aastal teenisime tuletistehingutest kasumit +46,2 €/t. Arvestades tuletistehingute mõju, oli vedelkütuste keskmine müügihind 2021. aastal 321,6 €/t (+5,6%, +17,0 €/t). Võrdlustoote, 1% väävlisisaldusega kütteõli maailmaturuhind kasvas aasta võrdluses 60,3%. VEDELKÜTUSTE TOOTMISMAHT 2021. aastal tootsime 438 tuhat tonni vedelkütuseid. Võrreldes eelmise aastaga vähenes tootmismaht -3,1% (-13,9 tuhat tonni). Tootmismahu langus tulenes suuremahulistest remontidest ja ümberehitustest tingitud katkestustest. VEDELKÜTUSTE KESKMINE MÜÜGIHIND VEDELKÜTUSTE MÜÜGITULU VEDELKÜTUSTE MÜÜGIMAHT €/t mln € tuh t % ) ) -3,1 (-2, 2%) -3 3,6 0, 9 , 3% (-7,4% ) +5 0 1 , 5( (+6 138 135 +13 ,7 453 390 41 420 +1 377 258 235 Vedelkütuste keskmine Raske kütteõli (1%) 2020 2021 2020 2021 müügihind maailmaturuhind 2020 2021 68 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 14+86B 1+99B VEDELKÜTUSTE EBITDA MUUDE TOODETE JA TEENUSTE OSA Vedelkütuste EBITDA kahanes 2021. aastal 85,0% 8,1 mln euroni KONTSERNI MÜÜGITULUST JA EBITDA-ST (-45,7 mln eurot). Marginaali suurenemise mõju kokku oli +33,4 mln eurot (+79,7 €/t). Sealjuures kõrgema keskmise müügihinna mõju EBITDA-le oli +55,2 mln eurot ning kõrgema keskmise muutuvkulu mõju -21,8 mln eurot. Muutuvkulud kasvasid eelkõige tulenevalt suurematest CO2 14% 1% emissioonikuludest ning keskkonnamaksudest. Vedelkütuste müügimahu vähenemise mõju EBITDA-le oli -5,2 mln eurot. Tuletistehingute tulu vähenemine langetas vedelkütuste EBITDA-t % müügitulust % EBITDA-st 49,6 mln euro võrra. Realiseerunud keskõli tuletistehingutelt saime 2021. aastal kahjumit 28,7 mln eurot, 2020. aastal saime kasumit 21,0 mln eurot. MUUD TOOTED JA TEENUSED Püsikulude muutuse mõju oli +5,1 mln eurot. Muude tegurite mõju Muude toodete ja teenuste segmenti kuuluvad soojuse, maagaasi vedelkütuste EBITDA-le (-29,4 mln eurot) tuleneb peamiselt ja tööstusseadmete müük. Samuti kajastame selle segmendi all realiseerumata tuletistehingute väärtuse muutusest. ühekordsete tehingute mõju. MUUDE TOODETE JA TEENUSTE MÜÜGITULU VEDELKÜTUSTE EBITDA MUUTUS 2021. aastal teenisime muude teenuste ja toodete müügist tulu 178,0 mln mln € eurot. Müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 51,0% (+60,2 mln eurot). -45,7 (-8 5,0 %) Soojusenergia müügitulu kasvas +5,1 mln eurot tulenevalt suurenenud +33,4 -5,2 +5,1 -49,6 müügimahust. Klientidele müüdud soojusenergia kogus suurenes 53,8 146 GWh võrra (+19,1%). -29,4 8,1 Gaasi müügitulu kasvas +49,4 mln eurot. 2021. aastal oli gaasi jaemüük Eestis EBITDA Margi- Koguse Püsi- Tuletis- Muu EBITDA 618 GWh, Lätis 719 GWh, Leedus 316 GWh ja Poolas 697 GWh. (2020. aastal 2020 naali muutuste kulude tehingud 2021 muutuste mõju muutus Eestis 421 GWh, Lätis 637 GWh, Leedus 160 GWh ja Poolas 820 GWh). mõju Pelletite müügitulu kasvas 6,2 mln euro võrra. 69 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord MUUDE TOODETE JA TEENUSTE MÜÜGITULU JAGUNEMINE MUUDE TOODETE JA TEENUSTE EBITDA mln € Muude toodete ja teenuste EBITDA kahanes 2021. aastal 14,0 mln %) euro võrra 4,7 mln euroni. 1,0 +5 0 ,2 ( 178 +6 22 Gaasienergia EBITDA kahanes aasta võrdluses 18,4 mln eurot, mis 23 tuleneb gaasi tuletistehingute kahjumist 2021. aastal. Soojuse 118 EBITDA kahanes 0,7 mln euro võrra. 24 Muud mõjud kasvatasid EBITDA-t summaarselt +5,1 mln eurot. 16 93 Muud tulud Muude mõjude all on kajastatud ka mitmed ühekordse iseloomuga Pelletite müük tehingud ning sündmused, millest olulisemad on Auvere 44 Enefit Solutions toodete müügitulu elektrijaama garantiitasude kokkuleppest tulenevad laekumised 35 Maagaasi müük (mõju +28,0 mln eurot), 2020. aastal CO2 heitmekvootide müügist 30 Soojuse müük saadud tulu (mõju aasta võrdluses -13,7 mln eurot) ning VKG 2020 2021 kohtuvaidlusest tulenevad kulud (mõju -7,4 mln eurot). MUUDE TOODETE JA TEENUSTE EBITDA MUUTUS mln € -1 4 ,0 (-7 5 ,1%) 18,7 -18,4 +5,1 4,7 -0,7 Muu Gaasienergia Soojusenergia Muu Muu EBITDA EBITDA 2020 2021 70 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Rahavood 71 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord ÄRITEGEVUSE RAHAVOO KUJUNEMINE ALATES ÄRIKASUMIST ENNE KULUMIT mln € -1 41,1 (- 4 4 ,4%) 317,6 -98,6 -54,5 +51,6 -19,4 -1,0 -19,2 2021. aasta äritegevuse rahavood olid 176,5 176,5 mln eurot. EBITDA-ga võrreldes (317,6 mln eurot) kujunesid äritegevuse rahavood 2021. aastal -44,4% ehk -141,1 mln EBITDA Käibe- CO2 Tuletis- Makstud Tulu- Muu Äritegevuse euro võrra madalamaks. 2021 kapitali muutused mõjud instru- mendid intressid maks rahavood 2021 Seoses käibekapitali muutustega kujunesid rahavood EBITDA-st Tulumaksu tasusime 2021. aastal 1,0 mln eurot. 98,6 mln eurot madalamaks. Käibekapitali mõjutasid lühiajaliste Muud mõjud olid -19,2 mln eurot, millest liitumistasude kohustuste suurenemine 116,8 mln eurot, varude vähenemine 3,5 amortisatsiooni mõju oli -10,8 mln eurot ja põhivara müükide mõju mln eurot ja lühiajaliste nõuete suurenemine 250,9 mln eurot. -3,4 mln eurot. CO2 heitmekvootide arvelduste mõju EBITDA ja rahavoo võrdluses oli -54,5 mln eurot. Võrreldes eelmise aastaga vähenesid äritegevuse rahavood 43,1% (-133,8 mln eurot). Tuletisinstrumentide tehingute mõju (v.a CO2 instrumendid) oli +51,6 mln eurot, sh elektriga seotud instrumentide mõju +11,8 mln eurot ja vedelkütustega seotud instrumentide mõju +45,2 mln eurot. Käibekapitali muutuste mõju võrreldes 2020. aastaga oli -124,3 mln Tuletisinstrumentide mõjud kujunevad nii mitterahalistest kui ka eurot, sh lühiajaliste nõuete muutuse mõju käibekapitalile -232,7 rahalistest mõjudest EBITDA-le ja äritegevuse rahavoogudele. mln eurot, varude muutuse mõju +9,8 mln eurot ja lühiajaliste kohustuste muutuse mõju -35,3 mln eurot. Makstud laenuintresside mõjul vähenesid äritegevuse rahavood 19,4 mln eurot. CO2 heitmekvootide arvelduste mõju oli -163,3 mln eurot. 72 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Tuletisinstrumentide mõju (v.a CO2 instrumendid) oli +48,3 mln ÄRITEGEVUSE RAHAVOO MUUTUS mln € eurot, sh elektriga seotud instrumentide mõju +29,2 mln eurot, vedelkütustega seotud instrumentide mõju +27,2 mln eurot. -1 3 3,8 (- 4 3,1%) 310,3 -124,3 2021. aastal tasusime võrreldes 2020. aastaga 0,7 mln eurot rohkem tulumaksu. -163,3 +104,0 +5,4 -0,7 -3,2 176,5 Laenuintresse maksime 2021. aastal 5,4 mln eurot vähem kui aasta +48,3 varem. Muud mõjud olid kokku -3,2 mln eurot, sh põhivara müükide mõju Äri- Käibe- CO2 Tuletis- EBITDA Makstud Tulu- Muu Äri- -2,0 mln eurot ja liitumis- ning muude teenuste amortisatsioon -1,2 tegevuse kapitali mõjud instru- muutus intressid maks tegevuse raha- muutused mendid raha- mln eurot. vood 2020 vood 2021 73 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Investeerimine 74 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Investeerisime 2021. aastal kokku 253,3 mln eurot (+36,2%, +67,4 mln €). Elektrivõrguga seotud investeeringud moodustasid 101,2 mln eurot (+6,1%, +5,8 mln eurot) ja investeeringud olemasolevate varade parendamiseks (v.a elektrivõrk) 27,5 mln eurot (+53,0%, +9,5 mln eurot). SUURENERGEETIKA Uue keemiatehase ehitamisse investeerisime 50,1 mln eurot. Tehas valmib 2024. aastal ning tõstab vedelkütuste aastatoodangu 700 000 TAASTUVENERGIA tonnini. Taastuvenergia mahtude kasvatamiseks investeerisime Leedus Investeerisime 11 mln eurot Auvere elektrijaama uttegaasi võimekuse Šilalė II tuulepargi arendamiseks 19,3 mln eurot ja Akmene tõstmiseks. Antud projekti elluviimisel suudab Auvere elektrijaam tuulepargi arendamiseks 8,3 mln eurot. 2021. aasta lõpus Soomes kasutada kogu primaarenergia osakaalust kuni 35% põlevkivigaasi, investeerimisotsuse saanud Tolpanvaara tuulepargi arendamiseks mis võimaldab tõsta tootmise paindlikkust ja efektiivsust ning investeerisime 6,5 mln eurot. Purtse tuulepargi ehitamiseks Eestis optimeerida vedelkütuste ja elektri tootmist. investeerisime 7,1 mln eurot. Lisaks investeerisime 1,2 mln eurot kahe täiendava Komatsu Lisaks investeerisime 1,0 mln eurot päikeseparkide kaevandusseadme soetamiseks. Uued seadmed on minimeeritud arendamiseks. heitmete ja ligikaudu 10% suurema tootlikkusega. 75 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord VÕRGUTEENUSED INVESTEERINGUTE JAGUNEMINE PROJEKTIDE LÕIKES mln € Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmiseks ,2% ) 6 253 +3 investeerisime 101,2 mln eurot (2020. aastal 88,4 mln eurot). 7,4 ( + 6 79 Elektrilevi ehitas 372 uut alajaama ja 1 136 km liini (2020. aastal 186 ehitasime 198 uut alajaama ja 903 km liini). 2021. aasta lõpu seisuga 10 oli Elektrilevi madalpingevõrgust ilmastikukindel 93,3 % (2020. aasta 25 27 lõpu seisuga 91,7 %). Kokku pikenes aastaga ilmastikukindel võrk 1 180 Kapitaliseeritud intressid 53 42 km võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 816 km võrra. 2021. Muud arendusprojektid aasta lõpu seisuga oli kogu madalpinge- ja keskpingevõrgust Investeeringud olemasolevate ilmastikukindel 72 %. varade parendamiseks 95 101 Investeeringud taastuvenergiasse Imatra Elekter ehitas 12 uut alajaama ja 32 km liini. 2021. aasta lõpu Elektrivõrk seisuga oli Imatra madalpingevõrgust ilmastikukindel 92 % (2020. 2020 2021 aasta lõpu seisuga 90,8 %). Kokku pikenes aastaga ilmastikukindel võrk 24 km võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 18 km võrra. INVESTEERINGUTE JAGUNEMINE TOODETE LÕIKES 2021. aasta lõpu seisuga oli Imatra Elektri madalpinge- ja mln € keskpingevõrgust ilmastikukindel 64,8 %. ) 6 ,2% 253 (+3 7, 4 +6 186 63 98 104 Muu Vedelkütused 74 68 Võrguteenus Elekter 2020 2021 76 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Finantseerimine 77 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Energeetikasektori arendused on üldjuhul VÕLAKOHUSTUSED JA kapitalimahukad. Nii uute tootmisüksuste KREDIIDIREITINGUD rajamiseks kui ka äri oluliseks laienemiseks Kontserni võlakohustuste maht ulatus 2021. aasta lõpus ei piisa alati vaid ettevõtte olemasolevatest nominaalväärtuses 963,5 mln euroni (1040,4 mln eurot 2020. aasta vabadest vahenditest. Seetõttu kaasame lõpus). Korrigeeritud soetusmaksumuses oli võlakohustuste maht 956,5 mln eurot (1014,4 mln eurot 2020. aasta lõpus). 2021. aasta suuremate arendusprojektide elluviimiseks lõpu seisuga kuulusid pikaajaliste võlakohustuste hulka Londoni turult võõrkapitali. börsil noteeritud eurovõlakirjad 500,0 mln eurot, EIB-lt saadud laenud 72,9 mln eurot, EBRD-lt summas 7,5 mln eurot (35 mln Finantseerimisotsuste tegemisel lähtume kontserni finantspoliitikast, Poola zlotti) ja kommertspankade laenud 383,1 mln eurot kus on kindlaks määratud finantseerimise põhimõtted, lubatud võõr­- (sh korduskasutatavad likviidsuslaenud summas 120,0 mln eurot, kapitali kaasamise määr ning võla finantseerimise allikad. Finants- kõik summad on esitatud nominaalväärtuses). Kontserni poliitika järgi on Eesti Energia eesmärk hoida netovõla ja EBITDA suht- kommertspankade laenudest moodustasid 2021. aasta lõpus Enefit arv pikaajalises vaates allpool taset 3,5 (lubatud on lühemaajaline siht- Greeni pangalaenud 113,1 mln eurot ja Eesti Energia emaettevõtte määra ületamine suuremate investeeringute või omandamiste puhul). laenud kommertspankadelt summas 270 mln eurot, millest 120 mln eurot moodustasid paindliku tagasimaksega korduskasutatavad Võõrkapitali oleme kaasanud rahvusvaheliselt võlakirjaturult ja likviidsuslaenud Swedbankilt ja SEB-lt ning 150 mln eurot laen laenudena Euroopa Investeerimispangalt (EIB) ning Swedbankilt tähtajaga juuni 2024. kommertspankadelt. 2020. aastal kaasasime finantseerijate ringi Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD). Pikaajaliste Väljavõtmata laene oli Eesti Energia kontsernil 2021. aasta lõpu laenude kõrval kasutame ka paindliku tagasimakse võimalusega seisuga 535 mln eurot, millest korduskasutatavaid likviidsuslaene korduskasutatavaid likviidsuslaene. mahus 200 mln eurot ja pikaajalisi laenulepinguid 335 mln eurot. Korduskasutatavaid likviidsuslaene oli 2021. aasta lõpu seisuga 2021. aastal toimus Eesti Energia taastuvenergia tütarettevõtja kontsernil sõlmitud mahus 320 mln eurot, millest kasutuses oli 120 Enefit Green AS vähemosaluse noteerimine Tallinna börsil, mille mln eurot. Korduskasutatavate likviidsuslaenu lepingute tähtajad on tulemusena kuulub 22,8% Enefit Greenist väikeaktsionäridele. Börsil järgmised: 150 mln euro ulatuses laenude tähtaeg on 2025. aasta noteerimise tulemusena kaasas Eesti Energia kontsern 175 mln eurot septembris (OP Corporate Bankilt), 120 mln euro tähtaeg on 2023. täiendavaid vahendeid, mis jagunesid Enefit Greeni vahel (100 mln aasta septembris (50 mln eurot SEB-lt ja 70 mln eurot Swedbankilt) eurot) ja emaettevõtja vahel (75 mln eurot). ja 10 mln euro tähtaeg 2025. aasta mais (Enefit Greeni ja SEB vahel 78 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord VÕLAKOHUSTUSTE TAGASIMAKSEGRAAFIK LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS 2021. AASTAL mln € mln € +3 1,1 (+18,6 %) 603 600 85 +176,5 -238,8 400 500 +93,4 198,0 200 167 163 166,9 120 150 13 13 1 3 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Raha Äritegevuse Investeerimise Finantseerimise Raha Euroopa Investeerimispank (emaettevõte) Eurovõlakiri (emaettevõte) ja raha rahavood rahavood rahavood ja raha ekvivalendid ekvivalendid Muud pangalaenud (emaettevõte) Muud pangalaenud (Enefit Green) 31.12.2020 31.12.2021 sõlmitud leping). Pikaajaliste laenulepingutena on Eesti Energial Eesti Energia võlakohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli allkirjastatud kaks laenulepingut EIB-ga mahus 175 mln eurot ja 75 2021. aasta lõpu seisuga 1,69% (1,71% 2020. aasta lõpus). mln eurot, mida aruande avalikustamise seisuga kasutusele ei ole võetud. Aruande perioodi järgselt, 2022. aasta jaanuaris, sõlmis Eesti 2021. aasta lõpu seisuga oli kontserni võlakohustustest 573 mln Energia kontserni tütarettevõtja Enefit Green Põhjamaade eurot fikseeritud baasintressimääraga ja 391 mln eurot ujuva Investeerimispangaga (NIB) laenulepingu 80 mln euro ulatuses baasintressimääraga. 2020. aasta lõpus olid kontserni laenudest toetamaks Enefit Greeni uute tuuleparkide rajamist Baltikumis. 621 mln eurot fikseeritud baasintressimääraga ja 414 mln eurot 2021. aasta jooksul maksis Eesti Energia EIB-le laene korraliselt ujuva intressimääraga. Kontserni võlakohustustest on 99% on tagasi summas 47,9 mln eurot, Enefit Green tagastas korraliselt nomineeritud eurodes. Enefit Greeni laenuleping EBRDga on laene summas 33,7 mln eurot ning ennetähtaegselt summas 40,0 nomineeritud Poola zlottides, selle laenulepingu jääk oli 2021. aasta mln eurot (osaline SEB laenu ennetähtaegne tagastus, mis lõpu seisuga 7,5 mln eurot. vähendas 2023. aasta tagasimakset). 2021. aasta I poolaastal 2021. aasta lõpu seisuga olid Eesti Energia krediidireitingud pikendas kontsern Swedbanki laenu mahus 150 mln eurot rahvusvahelistelt krediidireitinguagentuuridelt võrreldes 2020. tagasimakse tähtaega 3 aasta võrra 2024. aasta juunini. aasta lõpuga muutumatud: krediidireiting Standard and Poor’silt 79 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 41% B + 59 LAENUDE JAOTUS INTRESSIMÄÄRADE JA LAENAJATE LÕIKES 51+7402B 41 Laenud intressimäärade lõikes Võõrkapital laenajate lõikes 51% 7% OMAKAPITAL JA FINANTSSUHTARVUD Kontserni omakapitali maht oli 2021. aasta lõpus 2 466 mln eurot. Eesti Energia aktsiate 100% omanik on Eesti Vabariik. 2021. aastal kontsern aktsionärile dividende ei maksnud. 2021. aasta oktoobris toimus Eesti Energia taastuvenergia tütarettevõtja Enefit Greeni 22,8%-lise vähemusosaluse noteerimine Tallinna Nasdaq börsi põhinimekirjas, mille tulemusena kaasas kontsern 175 mln eurot 40% täiendavaid vahendeid. Kaasatud vahendid jagunesid Enefit Greeni 59% (100 mln eurot) ja emaettevõtja Eesti Energia vahel (75 mln eurot). Kontserni netovõlg oli 2021. aasta lõpu seisuga 758,6 mln eurot (2020. aasta lõpus 847,5 mln eurot). Netovõla ja EBITDA suhtarv oli Fikseeritud Euro võlakiri Muud pangalaenud 2021. aasta lõpu seisuga tasemel 2,4 (2020. aasta lõpus tasemel Ujuv baasmäär EIB Muud võlakohustused 4,0). Praegune netovõla ja EBITDA suhtarvu tase on kooskõlas finantspoliitikas ettenähtud tasemega 3,5. Laenulepingutega on tasemel BBB- negatiivse väljavaatega ning Moody’selt Baa3 Eesti Energia võtnud kohustuse mitte ületada teatud stabiilse väljavaatega. Standard and Poor’s uuendas Eesti Energia finantssuhtarvude piirmäärasid. Kõik kontserni finantsnäitajad on krediidianalüüsi 2021. aasta oktoobris ning Moody’s 2022. aasta 2021. aasta lõpu seisuga piirmääradega kooskõlas. jaanuaris, väljavaade ja krediidireiting jäid endisteks ehk Baa3 stabiilse väljavaatega. Eesti Energia finantspoliitika eesmärk on NETOVÕLG / EBITDA SUHTARV investeerimisjärgu tasemel krediidireiting rahvusvahelistelt 38% 7 36% 40% krediidireitinguagentuuridelt. 6 25% 30% 32% 5 4,2 24% 3,7 4,0 24% 4 3 2,4 16% 2,2 2 8% 1 0 0% 2017 2018 2019 2020 2021 Netovõlg/EBITDA, korda Finantsvõimendus, % 80 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 2022. aasta väljavaade 81 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 2022. aastaks prognoosime nii müügitulu kui kasvu vedelkütuste müügitulus. Positiivset mõju nii vedelkütuste ka investeeringute kasvu. Kasumi (EBITDA) müügitulule kui ka kasumlikkusele avaldab vedelkütuste keskmise müügihinna oodatav tõus tulenevalt turuhinna kasvust ja suuremast vaates prognoosime 2022. aastal mõningast nõudlusest meie toodete järele. Võrguteenuste müügitulu ja langust võrreldes 2021. aastaga, mis tuleneb kasumlikkuse puhul eeldame 2021. aasta taseme hoidmist. ühelt poolt turuhindade tõusu mõjudest Positiivset mõju müügitulu kasvule ootame energiateenuste müügist. Meie põhilisteks energiateenusteks on laadimisteenus, kuludele ning teiselt poolt asjaolust, et 2021. valgustusteenus, päikese teenused, paindlikkusteenus ning sooja- aasta kasumit mõjutasid mitmed ühekordse ja jahutusseadmetega seotud teenused. iseloomuga tehingud ja sündmused. Investeeringuid planeerime 2022. aastal teha suuremas mahus kui 2021. aastal. Suurimad arendusinvesteeringud on planeeritud Elektri müügitulu mõjutab positiivselt prognoositav müügimahtude taastuvenergia portfelli arendamiseks ja keemiatehase ehitamiseks. kasv. Elektrihindade positiivset mõju vähendab oodatavasti CO2 kvootide hindade jätkuv tõus, mis on tingitud Euroopa Liidu poolt 2021. aasta eest planeerime omanikule dividende maksta 46,7 kehtestatud kliimaeesmärkidest 2030. aastaks. Samuti prognoosime miljonit eurot. Lõpliku dividendiotsuse teeb omanik. MÜÜGITULU kasv * EBITDA INVESTEERINGUD mln € mln € mln € 1313 1250 500 500 langus 1000 400 * 400 926 kasv * 858 834 318 738 283 750 300 264 260 300 253 214 195 186 500 200 200 144 136 250 100 100 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2017 2018 2019 2020 2021 2022 *väike kasv/väike langus kuni 5%, kasv/langus >5% 82 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 83 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord SISUKORD KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 85 KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE 86 KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 87 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 88 KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 89 KONSOLIDEERITUD RAAMATU- 15. Tuletisinstrumendid 158 29. Tööjõukulud 175 PIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 90 16. Finantsvarade kvaliteet 159 30. Muud tegevuskulud 176 1. Üldine informatsioon 90 17. Kasvuhoonegaaside lubatud 31. Neto finantskulud 177 2. Olulisemad arvestuspõhimõtted 92 heitkoguse ühikud ja 32. Tulumaksukulu 178 3. Finantsriskide juhtimine 119 päritolusertifikaadid 161 33. Äritegevusest saadud raha 179 4. Olulised raamatupidamishinnangud 18. Raha ja raha ekvivalendid 162 34. Bilansivälised varad ning ja eeldused 131 19. Aktsiakapital, kohustuslik tingimuslikud ja siduvad 5. Segmendiaruandlus 133 reservkapital ja jaotamata kasum 162 tulevikukohustused 180 6. Materiaalne põhivara 137 20. Dividend aktsia kohta 163 35. Tava-ja lahustunud puhaskasum 7. Tehingud seotud osapooltega 141 21. Muud reserved 164 aktsia kohta 183 8. Immateriaalne vara 143 22. Võlakohustused 165 36. Tütarettevõtte ostmine 184 9. Varade kasutusõigused 145 23. Võlad hankijatele ja muud võlad 168 37. Sündmused pärast 10. Investeeringud sidusettevõtjatesse 146 24. Lepingulised kohustused ja aruandekuupäeva 185 11. Tütarettevõtjad 149 sihtfinantseerimine 169 38. Finantsinformatsioon 25. Eraldised 170 emaettevõtja kohta 186 12. Varud 153 13. Finantsinstrumentide 26. Müügitulu 173 jaotus kategooriate järgi 154 27. Muud äritulud 174 14. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 156 28. Kaubad, toore, materjal ja teenused 174 84 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE miljonites eurodes 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER 2021 2020 Lisa Müügitulu 1 313,0 833,7 5,26 Muud äritulud 162,3 73,6 27 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus -11,0 4,7 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused -888,9 -513,0 28 Tööjõukulud -135,9 -136,6 29 Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus -172,1 -161,4 5,6,8,9,33 Muud tegevuskulud -121,9 -48,8 30 ÄRIKASUM 145,5 52,2 Finantstulud 0,6 0,4 31 Finantskulud -26,2 -34,4 31 Neto finantskulud -25,6 -34,0 5,31 Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse 2,0 1,7 5,10,33 KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 121,9 19,9 5 Tulumaksukulu -10,4 -0,6 32 ARUANDEAASTA KASUM 111,5 19,3 sh emaettevõtja omaniku osa kasumist 104,4 19,4 sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist/kahjumist 7,1 -0,1 11 Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes) 0.14 0.03 35 Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) 0.14 0.03 35 Lisad lehekülgedel 90-190 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa 85 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE miljonites eurodes 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER 2021 2020 Lisa ARUANDEAASTA KASUM 111,5 19,3 Muu koondkasum Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse) 177,4 66,7 21 Sidusettevõtjate koondkasumi mõju -0,8 - 10 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 3,0 -4,3 21 Aruandeaasta muu koondkasum 179,6 62,4 ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU 291,1 81,7 sh emaettevõtja omaniku osa kasumist 284,0 81,8 sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist/-kahjumist 7,1 -0,1 Lisad lehekülgedel 90-190 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa 86 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 31. DETSEMBER 2021 2020 Lisa KONSOLIDEERITUD OMAKAPITAL FINANTSSEISUNDI ARUANNE Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid miljonites eurodes Aktsiakapital 746,6 746,6 19 31. DETSEMBER Ülekurss 259,8 259,8 2021 2020 Lisa Kohustuslik reservkapital 75,0 62,1 19 VARAD Muud reservid 219,8 40,2 21 Põhivara Jaotamata kasum 1 017,6 898,4 19 Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv kapital Materiaalne põhivara 2 979,5 2 919,6 6 2 318,8 2 007,1 ja reservid Varade kasutusõigus 9,5 2,2 9 Mittekontrolliv osalus 146,8 1,2 11 Immateriaalne põhivara 86,3 80,8 8 Kokku omakapital 2 465,6 2 008,3 Ettemaksed põhivara eest 45,9 3,1 6 Edasilükkunud tulumaksuvara 1,9 1,2 KOHUSTUSED Tuletisinstrumendid 187,6 23,7 13,15,16 Pikaajalised kohustused Investeeringud sidusettevõtjatesse 54,9 46,8 10 Võlakohustused 788,3 708,7 22 Pikaajalised nõuded 1,1 1,3 14 Edasilükkunud tulumaksukohustused 21,8 12,6 32 Kokku põhivara 3 366,7 3 078,7 Muud võlad 3,0 0,3 23 Tuletisinstrumendid 37,8 4,4 13,15 Käibevara Lepingulised kohustused ja sihtfinantseerimine 300,9 260,3 24 Varud 114,1 117,4 12 Eraldised 27,5 28,1 25 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse 208,6 85,3 17 Kokku pikaajalised kohustused 1 179,3 1 014,4 ühikud ja päritolusertifikaadid Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 336,6 206,1 14 Tuletisinstrumendid 160,2 31,7 13,15,16 Lühiajalised kohustused Raha ja raha ekvivalendid 198,0 166,9 13,16,18 Võlakohustused 168,2 305,7 22 Kokku käibevara 1 017,5 607,4 Võlad hankijatele ja muud võlad 255,5 235,9 23 Kokku varad 4 384,2 3 686,1 Tuletisinstrumendid 116,1 10,3 13,15 Lepingulised kohustused ja sihtfinantseerimine 0,7 1,0 24 Eraldised 198,8 110,5 25 Kokku lühiajalised kohustused 739,3 663,4 Kokku kohustused 1 918,6 1 677,8 Kokku kohustused ja omakapital 4 384,2 3 686,1 Lisad lehekülgedel 90-190 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa 87 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE miljonites eurodes 1. JAANUAR - 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2021 2020 Lisa 2021 2020 Lisa Rahavood äritegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Äritegevusest saadud raha 196,8 335,2 33 Saadud laenud 130,0 229,0 22 Makstud intressid ja laenukulud -19,3 -24,7 31 Lunastatud võlakirjad - -106,3 22 Makstud tulumaks -1,0 -0,3 Tagasi makstud pangalaenud -201,6 -255,4 22 Kokku rahavood äritegevusest 176,5 310,2 Tagasi makstud muud laenud - -1,2 Tagasi makstud liisingukohustused -1,2 -0,3 22 Rahavood investeerimistegevusest Saadud tütarettevõtja aktsiate 91,2 - 11 Tasutud materiaalse ja immateriaalse emiteerimisest -217,5 -173,6 6,8,23 Sissemaks aktsiakapitali - 125,0 19 põhivara soetamisel Laekunud materiaalse põhivara Saadud tütarettevõtja aktsiate müügist 75,0 - 2,5 4,0 sihtfinantseerimisest Kokku rahavood finantseerimistegevusest 93,4 -9,3 Laekunud materiaalse põhivara müügist 7,2 1,9 6,27 Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid 2,3 2,8 7,10 Puhas rahavoog 31,1 132,3 Sisse makstud sidusettevõtjate -9,2 -4,3 7,10 Raha ja raha ekvivalendid aruande- aktsiakapitali 166,9 34,6 13,16,18 perioodi algul Tasutud tütarettevõtjate soetamisel (miinus -24,1 - 36 Raha ja raha ekvivalendid aruande- omandatud raha ja raha ekvivalendid) 198,0 166,9 13,16,18 perioodi lõpul Antud laenud - -0,1 7 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus 31,1 132,3 Laekunud äri müügist - 0,7 27 Kokku rahavood investeerimistegevusest -238,8 -168,6 Lisad lehekülgedel 90-190 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa 88 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE miljonites eurodes Aktsia- Ülekurss Kohustuslik Muud Jaotamata Kokku Mitte- Kokku Lisa kapital reservkapi- reservid kasum kontrolliv omakapital tal osalus Omakapital seisuga 31.detsember 2019 621,6 259,8 62,1 -22,2 879,1 1 800,4 1,2 1 801,6 Aruandeaasta kasum - - - - 19,4 19,4 -0,1 19,3 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 62,4 - 62,4 - 62,4 21 Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 62,4 19,4 81,8 -0,1 81,7 Aktsiakapitali suurendamine 125,0 - - - - 125,0 - 125,0 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele 125,0 - - - - 125,0 - 125,0 tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis Omakapital seisuga 31. detsember 2020 746,6 259,8 62,1 40,2 898,5 2 007,1 1,2 2 008,3 Aruandeaasta kasum - - - - 104,4 104,4 7,1 111,5 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 179,6 - 179,6 - 179,6 21 Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 179,6 104,4 284,0 7,1 291,1 Kohustusliku reservkapitali suurendamine - - 12,9 - -12,9 - - - Osaline tütarettevõtte aktsiate võõrandamine - - - - 27,7 27,7 138,5 166,2 11 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele - - 12,9 - 14,8 27,7 138,5 166,2 tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis Omakapital seisuga 31. detsember 2021 746,6 259,8 75,0 219,8 1 017,6 2 318,8 146,8 2 465,6 Aktsiakapitali kohta on täiendav informatsioon esitatud lisas 19. Lisad lehekülgedel 90-190 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa 89 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 1. ÜLDINE INFORMATSIOON Emaettevõtja registreeritud aadress on Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2021 lõppenud Lelle 22, Tallinn 11318, Eesti Vabariik. majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aasta aruanne hõlmab Eesti Energia ASi (emaettevõte, õiguslikult vormilt Eesti Energia ASi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. aktsiaselts) ja tema tütarettevõtteid (edaspidi „kontsern”) ning Eesti Energia ASi võlakirjad on noteeritud Londoni Börsil. kontserni osalemist sidusettevõtjates. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb juhatus kinnitanud 29. märtsil 2022. Vastavalt Eesti Vabariigi Baltikumi, Soome ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning äriseadustikule peab majandusaasta aruande täiendavalt heaks rahvusvahelisel vedelkütuste turul. Kontsern tegeleb nii põlevkivi kiitma emaettevõtja nõukogu ja kinnitama aktsionäride üldkoosolek. kaevandamise, elektri, soojuse ja õli tootmise, põlevkivitöötlemise oskusteabe ja tehnoloogiate arendamise kui ka klientidele teenuste ja toodete pakkumisega. Kontserni eesmärk on väärindada Eesti peamist maavara põlevkivi efektiivseimal moel ning vähendada 1.1 2021. AASTA OLULISEMAD SÜNDMUSED põlevkivi energeetika keskkonna jalajälge. Lisaks põlevkivile toodetakse elektrit päikesest, tuulest, veest, segaolmejäätmetest ja Peamised muutused turusisendites biomassist. Väljaspool Eestit tegutseb kontsern kaubamärgi Enefit Maagaasi ja CO2 heitmekvoodi hinna järsu kallinemise tõttu tõusid nime all. Kontsernil on finantsinvesteeringud sidusettevõtjatesse, elektrihinnad rekordkõrgusele. 2021. aastal Hollandi gaasibörsil TTF mis tegutsevad Jordaanias. kaubeldava maagaasi keskmine hind oli 46,6 €/MWh (+37,1 €/MWh, +394% võrreldes 2020. aastaga). Kui 2021. aasta juuli alguses oli maagaasi hind veel 36,4 €/MWh, siis 21. detsembriks kerkis see tasemele 182,3 €/MWh, mis on viimase 10 aasta rekordtase. Maagaasi hinnakasvu põhjuseks on gaasi tarneraskused, mis 90 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord sattusid perioodile, mil tavaliselt toimub gaasi talvevarude Kontserni tütarettevõte Elektrilevi AS omandas 2021. aastal ladustamine. Maagaasi ladustatakse varustusskeemi kohaselt suvel äriühenduse tulemusena võrguteenuste ettevõtte Imatra Elekter AS gaasimaardlates. Talvel kasutatakse tarbimiseks gaasimaardlates ostuhinnaga 29,8 miljon eurot. Tehingu üksikasju vt lisast 36. ladustatud gaasi. Olulisemad arengud taristuinvesteeringute valdkonnas Keskmine elektrihind meie turgudel tõusis 53,1 €/MWh-st jaanuaris 2021. aastal algas uue Enefit 280 põlevkiviõlitehase ehitus. Aasta detsembriks 196,6 €/MWh-ni. See suurendas märkimisväärselt jooksul investeeris kontsern sellesse projekti 50,1 miljon eurot. kontserni tulu elektrimüügist ja mõjutas elektrienergia segmendi Plaani järgi peaks tehas valmima 2024. aastal. üldiseid tulemusi (vt ka lisad 5 ja 26) ning suurendas ka kontserni tulu gaasienergia müügist (vt lisa 26). Siiski mõjutas hinnatõus ka 2021. aastal suurendati ka investeeringuid Eesti Energia kontserni toorme- ja materjalikulusid, kuna turuhindade muutused alamkontsernis Enefit Green AS, kus jõudsid arendusfaasi mitu uut mõjutasid elektrikulu ja edasimüügiks ostetud gaasi kulu (vt lisa 28). tuulepargi projekti Eestis, Leedus ja Soomes. 2021. aastal investeeriti ehitusjärgus olevate või 2022. aastal kavakohaselt Heitmekvoodi hinnad kallinesid hoogsalt Euroopa Liidu ehitusjärku jõudvate tuuleparkide arendusse 40,6 miljon eurot. ambitsioonikamate kliimaeesmärkide vastuvõtmise ja ebapiisava elektritootmise tõttu taastuvatest allikatest. Keskmine CO2 Lisateavet nende investeeringute kohta vt lisast 6. heitmekvoodi hind 2021. aastal oli 53,7 €/t ehk 116,3% võrra (+28,9 €/t) kõrgem kui 2020. aastal. See suurendas oluliselt kontserni kasvuhoonegaaside heitkoguste kulusid ja finantsseisundi aruandes kajastatud vastavat eraldist (vt ka lisad 25 ja 28). Peamised muutused organisatsiooni struktuuris Kontserni tütarettevõte Enefit Green AS emiteeris uusi aktsiaid 2021. aasta oktoobris toimunud avalikul pakkumisel, mille käigus ka Eesti Energia AS müüs varem kontsernile kuulunud aktsiaid. Nende sündmuste tulemusena oli Eesti Energia AS-i osalus tütarettevõttes 20. oktoobri 2021 seisuga 77,17% ning seega suurenes märkimis­- väärselt mittekontrollivate osaluste osa. Tehingu üksikasju vt lisast 11. 91 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 2. OLULISEMAD . 2.2 ARVESTUS- JA AVALIKUSTAMISPÕHIMÕTETE MUUTUSED ARVESTUSPÕHIMÕTTED (a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte konsolideeritud raamatu­- pidamise aastaaruande koostamisel rakendatud olulisematest Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid arvestuspõhimõtetest. Nimetatud arvestuspõhimõtteid on kasutatud esmakordselt kehtima alates 1. jaanuarist 2021, ei olnud järjepidevalt kõikidel esitatud aruandeperioodidel, v.a juhtudel, mille kontsernile olulist mõju. kohta on eraldi avaldatud info. (b) Veel jõustumata uued standardid ja tõlgendused Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis 2.1 ARVESTUSE ALUSED muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2022 või Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse ennetähtaegselt: standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel toimuv varade Finantsaruandlusstandardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) müük või üleandmine – IFRS 10 ja IAS 28 muudatused tõlgendustega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. (rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt; Euroopa Liit ei ole veel vastu võtnud). Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või finantsnäitajad tuginevad ajaloolisele soetusmaksumusele, välja ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajastatakse täies kajastatavad finantsvarad ja -kohustused (sh tuletisinstrumendid). ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad ja tehingu kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nõuab käigus antakse üle tütarettevõtte aktsiad. Muudatused võivad teatud raamatupidamishinnangute kasutamist. Samuti nõuab see avaldada mõju kontserni ja tema sidusettevõtjate vaheliste tehingute juhtkonnalt otsuste tegemist arvestuspõhimõtete rakendamise kajastamisele. kohta. Need valdkonnad, mis eeldavad keerulisemaid hinnanguid ning kus raamatupidamishinnangutel ja eeldustel on oluline mõju Tulud enne kavandatud kasutamist, kahjulikud lepingud – lepingu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud täitmise kulud, viide kontseptuaalsele raamistikule – IAS 16, IAS informatsioonile, on avalikustatud lisas 4 92 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused IFRS- asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingi- ides 2018–2020 – IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused must rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingi­- Euroopa Liit ei ole veel vastu võtnud) – IAS 16 muudatus keelab musest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha arvata põhivara laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. kavandatud kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist saadud nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda tulu koos tootmiskuludega, kajastatakse nüüd kasumiaruandes. omakapitaliks. „Arveldus“ on defineeritud kui kohustuse tasumine Ettevõte hakkab kasutama IAS 2 standardit sellise toodangu kulude sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega mõõtmiseks. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni kuna ta või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate ei ole valmis kavandatud kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on samuti, et ettevõte peab „testima vara korralikku töökorda“, kui ta olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus hindab vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole vahetusõigus liigitatakse omakapitaliinstrumendiks liitfinants- sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud instrumendi eraldi komponendina. Kontserni hinnangul oluline mõju juhtkonna poolt kavandatud tööseisundisse ning selle suhtes võib finantsaruandele puudub. kohaldada kulumit enne kui ta saavutab juhtkonna poolt eeldatavat põhitegevuse tulemust. Muudatused võivad avaldada mõju kontserni Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks, jõustumiskuupäeva tulevaste investeeringute kajastamisele lõpetamata ehitusena. edasilükkamine” – IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; Euroopa Liit ei ole veel vastu Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” – IAS 1 muudatused võtnud) – IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruande­perioodidele; liigitamise kohta anti välja 2020. aasta jaanuaris algse Euroopa Liit ei ole veel vastu võtnud) – Piiratud ulatusega muudatused jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemiale selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või reageerides lükati aga jõustumiskuupäev ühe aasta võrra edasi, et pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus liigituse muudatuste rakendamiseks. Kontserni hinnangul oluline oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui 12 kuuks. Juhised ei mõju finantsaruandele puudub. nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas „Arvestuspõhimõtete avalikustamine” (rakendub 1. jaanuaril 2023 vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga või hiljem algavatele aruandeperioodidele; Euroopa Liit ei ole veel vastu 93 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord võtnud) – IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt märkimisväärsete 2.3 KASVUHOONEGAASIDE LUBATUD arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete HEITKOGUSE ÜHIKUD EHK HEITMEKVOODID teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem loodi 2005. aastal teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete selleks, et edendada kasvuhoonegaaside, eeskätt süsinikdioksiidi teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks heite vähendamist. Süsteemi raames on riigid eraldanud teatud toot- finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete jatele lubatud heitkoguse ühikuid ehk nn heitmekvoote tasuta või muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid õiglasest väärtusest madalama hinnaga. Lubatud heitkoguse ühikuid arvestus­põhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ostetakse ja müüakse vastavatel börsidel, kust tootjad, kes vajavad ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et rohkem kvoote, kui neile tasuta või soodushinnaga on eraldatud, ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui peavad oma kohustuste täitmiseks vajalikke kvoote juurde ostma. aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti Esimesel kauplemisperioodil 2005–2007 kaubeldi vaid Euroopa ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 „Olulisuse otsuste tegemine“, et anda Liidu lubatud heitkoguse ühikutega (ingl European Union Allowance, juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete EUA). Teisel kauplemisperioodil 2008-2012, mis oli Kyoto protokolli avalikustamisel. Kontsern hindab võimalikku muudatuse mõju järgse kauplemise esimene periood, võimaldati Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aruandes avalikustatud infole. heitkogustega kauplemise süsteemis kaubelda ka rahvusvaheliste tõendatud heitkoguste vähendamise ehk CER ühikutega (ingl IAS 8 muudatused: Arvestushinnangute mõiste (rakendub 1. jaanuaril Certified Emission Reduction unit) ja heitkoguste vähendamise ehk 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; Euroopa Liit ei ole veel ERU (ingl Emission Reduction Unit) ühikutega. vastu võtnud) – IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute Alates kolmandast kauplemisperioodist 2013–2020 ei eraldata muutustest. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele elektritootmise sektorile tasuta ega soodushinnaga lubatud puudub. heitkoguse ühikuid ja kõik elektritootjad peavad kõik vajalikud kvoodid ostma. Tasuta kvoote jaotatakse muu hulgas rafineerimise Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel (sh põlevkiviõli tootmise), mõõdetava soojuse (sh kaugkütte) ja ei kehti, ei ole eeldatavasti kontsernile olulist mõju. heitgaasist elektri tootmisele. Nimetatud teenuseid osutavad ka kontsernile kuuluvad käitised. Kontsern on avalikustanud talle 2022. aastal tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute hinnangulise koguse lisas 34 ning 2020. ja 2021. aastal tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute koguse lisas 17. 94 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Kontserni poolt kontrollitavaid kasvuhoonegaaside lubatud Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamismeetodit. heitkoguse ühikuid kajastatakse immateriaalse käibevarana. Riigilt Tütarettevõtja omandamisel üleantud tasu mõõdetakse õiglases tasuta saadud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid väärtuses, mis arvutatakse omandaja poolt üleantud varade, kajastatakse nullmaksumuses. Kui kontsern on soetanud omandaja kohustiste omandatava endiste omanike ees ja omandaja kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid eeldatavast poolt emiteeritud omakapitali osaluste õiglaste väärtuste summana. vajadusest rohkem ja need kavatsetakse müüa, kajastatakse juurde Üleantud tasu hõlmab tingimusliku tasu kokkuleppest tulenevate ostetud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid ostuhinnas varade ja kohustuste õiglast väärtust. Äriühenduses omandatud või ümberhindluse meetodil. eristatavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused kajastatakse omandamise kuupäeval nende õiglases väärtuses. Süsinikdioksiidi heite põhjustamisel tekib kohustus anda riigile üle vastav kogus heitmekvoote (lubatud heitkoguse ühikuid, CER Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarettevõtjas mõõdetakse iga ühikuid, ERU ühikuid). Kulu ja vastav eraldis kajastatakse juhul, kui omandamise järel kas õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikud ei kata riigi ees tekkinud proportsionaalses osas omandatava üksuse eristatavast netovarast. kohustust. Eraldis kajastatakse kontsernile kuuluvate ja kontsernile tasuta eraldatavate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tekkimise keskmise hinna alusel. Kui kontsern annab kasvuhoonegaaside heite hetkel kuludena. põhjustamise eest riigile üle lubatud heitkoguse ühikuid, Etappidena toimuva äriühenduse puhul hindab kontsern talle vähendatakse nii eraldist kui ka immateriaalset vara võrdsete eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse omandamise koguste ja summade ulatuses. kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena tekkivad 2.4 KONSOLIDEERIMINE kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes. (a) Tütarettevõtjad Kontserni poolt ülekandmisele kuuluvat tingimuslikku tasu Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on mõõdetakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on Tingimuslikku tasu klassifitseeritakse kas omakapitalina või õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale finantskohustusena. Finantskohustusena klassifitseeritud summad kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma hinnatakse ümber õiglasesse väärtusesse, õiglase väärtuse mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Omakapitaliks liigitatud alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. tingimuslikku tasu ei hinnata ümber ja selle hilisemat arveldamist kajastatakse omakapitalis. 95 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra üleantud (c) Tütarettevõtjate müük tasu, varasemate osaluste õiglane väärtus ja mittekontrollivate Kui kontsern kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, hinnatakse osaluste väärtus ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud järelejäänud osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse kohustuste õiglast väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev vahe tütarettevõtja netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kajastatakse kasumiaruandes. See õiglane väärtus on algseks kasumiaruandes. bilansiliseks maksumuseks järelejäänud osaluse edaspidisel sidusettevõtjana, ühisettevõtjana või finantsvarana kajastamisel. Ühise kontrolli all toimunud äriühendused kajastatakse lähtudes Lisaks arvestatakse kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid eelnevalt kirjeldatud arvestuspõhimõtetest. Ema- ja tütarettevõtjate selle tütarettevõtja suhtes samal alusel, nagu siis, kui kontsern oleks finantsnäitajad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes seotud varad või kohustused otse võõrandanud. See võib tähendada, konsolideeritud rida-realt. Konsolideeritud raamatupidamise et summad, mis olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb aastaaruande koostamisel on kontsernisisesed tehingud, saldod ja ümber liigitada kasumiaruandesse. realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest kontserni ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on elimineeritud (d) Sidusettevõtjad realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtjate Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle kontsern omab olulist finantsaruannete kajastatud summasid muudetud, et viia need mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb reeglina 20–50% kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõtjatesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse algselt arvele nende soetus- Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse maksumuses. Bilansilist maksumust suurendatakse või vähen- investeeringuid tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses, millest on datakse, et kajastada investori osa investeeringuobjekti omandamis- maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad järgses kasumis (-kahjumis). Kontserni investeering sidusettevõtja- akumuleeritud allahindlused. tesse sisaldab omandamisel identifitseeritud firmaväärtust. (b) Muutused tütarettevõtjate osaluses, Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid oluline mõju mille tulemusena kontroll ei kao säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult eelnevalt muus Tehinguid mittekontrolliva osalusega, mille tulemusena kontroll koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi proportsionaalne tütarettevõtja üle ei kao, arvestatakse omakapitali tehinguna – see summa, mis on seotud antud varade või kohustuste võõrandamisega. tähendab, kui tehingut oma omanike õigusi rakendavate omanikega. Erinevus mittekontrollivate osaluste korrigeeriva summa ja saadud Kontserni osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites ja või saadaoleva tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse otse kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja kontserni osa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kirjel omakapitalis. omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koondkasumis 96 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord kajastatakse muus koondkasumis koos vastava investeeringu langetaja, kes vastutab ärisegmentidele vahendite eraldamise ning bilansilise maksumuse korrigeerimisega. Kui kontserni osa nende tegevuse tulemuste hindamise eest, on emaettevõtja juhatus. sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab tema osalust siduset- tevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, ei kajasta kontsern 2.6 VÄLISVALUUTA KONVERTEERIMINE edasisi kahjumeid, välja arvatud juhul, kui kontsernil on seaduslik või faktiline kohustus täita sidusettevõtja kohustusi või ta on sooritanud (a) Arvestus-ja esitlusvaluuta makseid sidusettevõtja nimel. Iga kontserni ettevõtte finantsaruannetes kajastatavad kirjed arvestatakse tema põhilise majanduskeskkonna valuutas, milles Kontsern hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid ettevõte tegutseb (nn arvestusvaluuta). Kontsernil on selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on tütarettevõtted Poolas, kelle arvestusvaluutaks on kohalik rahaühik langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab kontsern väärtuse zlott (PLN), ja Ameerika Ühendriikides, kelle arvestusvaluutaks on languse summa kaetava väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse USA dollar (USD). Konsolideeritud raamatupidamise aastaruanne on vahena ning kajastab selle kasumiaruande real „Muud kasumid/ koostatud eurodes, mis on emaettevõtte arvestusvaluuta ja kahjumid sidusettevõtjatelt”. kontserni esitusvaluuta. Aruanded on ümardatud lähima miljonini, v.a juhul, kui sellele on viidatud teisiti. Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud „ülespoole” või „allapoole” suunatud tehingutest investori ja sidusettevõtjate vahel kajastatakse (b) Tehingud ja saldod investori finantsaruannetes ainult selles ulatuses, mis vastab Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on mitteseotud investorite osalustele sidusettevõtjates. Realiseerimata ümber hinnatud aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud Euroopa kahjumid elimineeritakse, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks Keskpanga ametliku noteeringu või, kui Euroopa Keskpank vastavat on vara väärtuse langus. valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpanga ametliku noteeringu alusel euro suhtes. Ümberhindamisest tekkinud kasumid Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes, välja arvatud efektiivse need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. riskimaandajana kajastatavate rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindamisest tulenevad kasumid 2.5 SEGMENDIARUANDLUS ja kahjumid, mida kajastatakse muus koondkasumis. Võlakohustuste ning raha ja raha ekvivalentide ümberhindamisest tulenevad Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandeid kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes finantstulude- ja koostatakse kontsernisiseselt kõrgeimale äritegevust puudutavate kuludena; muud valuutakursside muutustest tulenevad kasumid ja otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste kahjumid aga muude äritulude või tegevuskuludena. 97 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord (c) Kontserni kuuluvad ettevõtjad 2.7 VARADE JA KOHUSTUSTE JAOTUS LÜHI-JA PIKAAJALISTEKS Tütarettevõtjate, kelle arvestusvaluuta ei lange kokku esitus- valuutaga, finantstulemus ja –seisund arvestatakse ümber Varad ja kohustused on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja esitusvaluutasse, kasutades järgmisi protseduure: pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal või kontserni tavapärase  vara ja kohustuste kirjed hinnatakse ümber aruande perioodi lõpu äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustustena on näidatud kohustused, Euroopa Keskpanga kursi alusel; mille maksetähtaeg saabub järgmise majandusaasta jooksul või mis  tulud ja kulud hinnatakse ümber perioodi keskmiste kurssidega tõenäoliselt tasutakse järgmisel majandusaastal või kontserni (v.a juhul, kui seda keskmist ei saa lugeda tulude ja kulude tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad ja kohustused on tekkimise päeva kursside kumulatiivse mõju mõistlikuks näidatud pikaajalistena. ümardamiseks; sel juhul tulud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise päeva kursiga); ja 2.8 MATERIAALNE PÕHIVARA  kõik selle tulemusena tekkivad ümberhindluse vahed kajastatakse muus koondkasumis. Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse kontserni äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga Varade ja kohustuste ümberarvestamisel kasutatud sulgemiskursid on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi olid järgmised: seisuga 31. detsember 2021 EUR/PLN 4,5969 ja aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloolise EUR/USD 1,1326 ning seisuga 31. detsember 2020: EUR/PLN 4,5597 soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse ja EUR/USD 1,2271. Tulude ja kulude ümberarvestamise kursid olid languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, 2021. aastal EUR/PLN 4,57 ja EUR/USD 1,18 ning 2020. aastal EUR/ mis on otseselt seotud vara omandamisega. Ostetud põhivara PLN 4,44 ja EUR/USD 1,12. soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile Ükski kontserni kuuluvatest tütarettevõtjatest ei tegutse ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt hüperinflatiivses majanduskeskkonnas. seotud väljaminekuid. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele, teenustele ja tööjõule. Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena. 98 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema MATERIAALSE PÕHIVARA OBJEKTIDELE ON MÄÄRATUD perioodi ning seda finantseeritakse laenu või mõne muu JÄRGMISED KASULIKUD ELUEAD: võlainstrumendiga, kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasutuse Hooned 30–50 aastat kulutused (intressid) valmistatava objekti soetusmaksumusse. Rajatised, sh Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui elektriliinid 12,5–50 aastat on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning muud rajatised 10–60 aastat vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste Masinad ja seadmed, sh kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle elektriülekandeseadmed 5–45 aastat ehitus on pikemaks ajaks peatatud. elektrijaamade seadmed 7–32 aastat muud masinad ja seadmed 3–30 aastat Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse Muu põhivara 3–10 aastat vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et kontsern saab tulevikus varaobjektist majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on usaldusväärselt mõõta. Asendatud komponent või proportsionaalne kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning osa asendatud põhivarast kantakse finantsseisundi aruandest maha. lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel kasumiaruandes kuludena. “müügiootel põhivaraks”. Igal bilansipäeval hinnatakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arvestatakse oluliste muutuste korral arenguplaanides kasutatavate lineaarsel meetodil jaotades soetusmaksumuse kuni lõppväärtuseni amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse vara hinnangulisele kasulikule elueale järgmiselt. põhjendatust. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on 99 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale (a) Firmaväärtus väärtusele (lisa 2.10). Äriühenduses omandatud firmaväärtust ei amortiseerita, selle asemel jagatakse firmaväärtus väärtuse languse kontrollimiseks Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise raha genereerivatele üksustele ning viiakse iga aruandeperioodi korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata lõpul (või tihemini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus sellele enam majanduslikku kasu. Põhivara müügist saadud kasumite ja viitab) läbi raha genereeriva üksuse väärtuse test. Firmaväärtus kahjumite leidmiseks lahutatakse müügitulust müüdud varade jagatakse raha genereerivatele üksustele, mis eeldatavasti saavad jääkväärtus. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara firmaväärtuse tekitanud äriühenduse sünergiast kasu. Firmaväärtus kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes vastavalt jagatakse raha genereerivale üksusele või üksuste grupile, mis ei või muude äritulude või muude tegevuskulude real. olla suurem kui ärisegment. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Firmaväärtuse allahindlust edaspidi ei tühistata. 2.9 IMMATERIAALNE VARA Finantsseisundi aruandes kajastatakse firmaväärtust Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus väärtuse langus) (lisa juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 2.10). Tütarettevõtja müügist saadud kasumi või kahjumi arvestamisel arvestatakse firmaväärtuse jääkmaksumus müüdud  varaobjekt on kontserni poolt kontrollitav; tütarettevõtja vara jääkmaksumuse hulka.  on tõenäoline, et kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; (b) Lepingulised õigused  objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Äriühenduste käigus omandatud lepingulised õigused kajastatakse Immateriaalset põhivara (v.a firmaväärtus) amortiseeritakse soetamise hetkel õiglases väärtuses ning pärast algset arvele kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. võtmist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Lepingulised õigused amortiseeritakse kuludesse lineaarsel Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui meetodil eeldatava lepingulise õiguse kehtivuse perioodi jooksul. eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, samamoodi materiaalse Täiendav informatsioon lepinguliste õiguste kohta on avalikustatud põhivara väärtuse languse hindamisega (v.a firmaväärtus). Määramata lisas 8. tähtajaga immateriaalse põhivara ning kasutusele võtmata immateriaalse põhivara kaetavat väärtust kontrollitakse kord aastas, (c) Tarkvara võrreldes nende kaetavat väärtust bilansilise jääkväärtusega. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana 100 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara Maavarade uuringu ja hindamise varad võetakse algselt arvele lahutamatu osa. Arenduskulud, mis on otseselt seotud selliste soetusmaksumuses. Sõltuvalt varade olemusest liigitatakse eristatavate tarkvaraobjektide arendamise ja testimisega, mis on maavarade uuringu ja hindamise varad kas immateriaalseteks või kontserni poolt kontrollitavad, kajastatakse immateriaalse varana, kui materiaalseteks varadeks. Mõned uurimise ja hindamise varad on täidetud järgmised tingimused: kajastatakse immateriaalsete varadena (näiteks puurimisõigused),  tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; muud aga materiaalse varadena (näiteks sõidukid ja puurimisseadmed). Juhul kui materiaalset vara oli kasutatud  juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasutada; immateriaalse vara arenduses, arvestatakse antud summat  tarkvara on võimalik kasutada; immateriaalse vara soetusmaksumusse. Pärast algset arvele võtmist kajastatakse maavarade uuringu ja hindamise varasid  on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast soetusmaksumuse mudeli alusel. majanduslikku kasu;  tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas Maavarade uuringu ja hindamise varade väärtuse langust piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid; hinnatakse (lisa 2.10), kui on ilmnenud üks või mitu alljärgnevat  tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldusväärselt asjaolu: mõõta.  periood, mil kontsernil on õigus teha uuringuid teatud piirkonnas, Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad on lõppenud või lõpeb lähitulevikus ja selle pikendamist ei tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. eeldata; Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajastatakse  olulisi väljaminekuid maavarade edaspidiseks uuringuks ja kuludena. Arenduskulusid, mis on algselt kajastatud kuludena, ei hindamiseks teatud piirkonnas ei ole eelarvestatud ega kajastata hilisemal perioodil varana. Arvutitarkvara kulud planeeritud; - maavarade uuringu ja hindamise tulemusena teatud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise piirkonnas ei ole avastatud maavarade majanduslikult tasuvaid kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 15 aastat. koguseid ja kontsern on otsustanud lõpetada sellise tegevuse (d) Maavarade uuringu ja hindamise varad antud piirkonnas; Maavarade uuringu ja hindamise varadena kajastatakse väljaminekuid,  on olemas piisavaid andmeid, mis viitavad sellele, et kuigi mis on seotud uuringuks õiguse omandamisega, topograafiliste, arendustegevus teatud piirkonnas tõenäoliselt jätkub, on geoloogiliste, geokeemiliste ja geofüüsiliste uuringutega, uurimusliku vähetõenäoline, et uuringu ja hindamise varade bilansiline puurimisega, proovide võtmise ja maavarade kaevandamise tehnilise maksumus kaetakse täielikult eduka arendustegevuse või teostatavuse ja majandusliku tasuvuse hindamisega. müügi teel. 101 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord (e) Kaevandamisõigused  üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, Kontserni kontrolli all olevaid kaevandamisõigusi kajastatakse mistõttu on tõenäoline, et varadest genereeritav tulu väheneb; finantsseisundi aruandes immateriaalse käibevarana või põhivarana  turu intressimäärad on tõusnud; sõltuvalt eeldatavast realiseerimise perioodist. Riigilt tasuta saadud kaevandamisõigusi kajastatakse nullmaksumuses. Kaevandamis­-  varade füüsiline seisund on järsult halvenenud; õiguste tasu, mida makstakse kaevandatud maavara koguse alusel,  varadest saadavad tulud on väiksemad planeeritust; kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel (lisa 2.22).  mõningate tegevusvaldkondade tulemused on oodatust halvemad; 2.10 MITTEFINANTSVARADE VÄÄRTUSE LANGUS  teatava raha genereeriva üksuse tegevus kavatsetakse lõpetada. Määramata kasuliku elueaga varasid (v.a maa) (näiteks firmaväärtust) Samuti kontrollitakse väärtuse langust, kui kontsern tuvastab teisi ja kasutusele võtmata immateriaalseid põhivarasid ei amortiseerita, vara väärtuse langusele viitavaid asjaolusid. vaid kontrollitakse kord aastas nende väärtuse langust. Varade väärtuse langust hinnatakse kas üksiku vara või varade Amortiseeritavate varade ja maa puhul hinnatakse vara väärtuse grupi (raha genereeriva üksuse) kohta. Raha genereerivaks võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist, kui teatud üksuseks loetakse väikseim eraldi identifitseeritav varade grupp, sündmused või asjaolude muutused viitavad sellele, et bilansiline millest genereeritavad rahavood on olulises osas prognoositavad maksumus ei ole kaetav. Vara väärtuse languse kahjumit kajastatakse sõltumatult ülejäänud varade poolt genereeritavatest summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab tema kaetavat rahavoogudest. Kahjum väärtuse langusest kajastatakse koheselt väärtust. Vara kaetav väärtus on kõrgem kahest järgnevast näitajast: kasumiaruandes kuluna.  vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused; Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb asjaolusid,  vara kasutusväärtus. mis viitavad sellele, et eelmistel aastatel vara, v.a firmaväärtuse, Kui vara õiglast väärtust, millest on maha lahutatud müügikulutused, kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest enam ei eksisteeri või pole võimalik määrata, loetakse vara kaetavaks väärtuseks selle see on vähenenud. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus leitakse varade abil tulevikus vara kaetavat väärtust. Vastavalt testi tulemustele võidakse genereeritavate hinnanguliste raha voogude nüüdisväärtusena. allahindlus kas osaliselt või täielikult tühistada. Firmaväärtuse Varade väärtuse langust hinnatakse juhul, kui sellele viitavad väärtuse langusest kajastatud kahjumit järgmisel perioodil ei võimalikud järgmised asjaolud: tühistata.  sarnaste varade turuväärtus on langenud; 102 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 2.11 PÕHIVARADE (VÕI MÜÜGIGRUPPIDE) Mõõtmine LIIGITAMINE MÜÜGIKS HOITAVAKS Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud Põhivara või müügigrupp liigitatakse müügiks hoitavaks, kui selle finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida bilansiline jääkväärtus kaetakse peamiselt müügitehinguga, mitte kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. jätkuva kasutusega, ja müük on väga tõenäoline. Varasid hinnatakse Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses, millest on maha finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. arvatud müügikulutused, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Võlainstrumendid 2.12 FINANTSVARAD Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest Klassifitseerimine rahavoogudest. Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.  need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi muu koondkasumi või muutusega läbi kasumiaruande) Korrigeeritud soetusmaksumus  need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes või kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid endale vara ostmise või müümise kohustuse. kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Finantsvara kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast Omakapitaliinstrumendid tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kontsern Kontsernil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse, välja annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. arvatud investeeringud sidusettevõtjatesse. 103 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Tuletisinstrumendid 2.13 FINANTSINSTRUMENTIDE SALDEERIMINE Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses. Kõik tuletisinstrumendid kajastatakse varana, kui nende õiglane väärtus Finantsvara ja -kohustus saldeeritakse ja esitatakse finantsseisundi on positiivne ning kohustusena, kui õiglane väärtus on negatiivne. aruandes netosummana ainult siis, kui kontsernil on juriidiliselt Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusest tekkivad kasumid ja rakendatav õigus kajastatud summasid saldeerida ja kontsern kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kui kavatseb neid kas saldeerida netoalusel või realiseerida vara ja instrumenti ei kasutata riskimaandamise eesmärgil. Kontsern tasuda kohustuse samaaegselt. Juriidiliselt rakendatav õigus ei tohi rakendab riskimaandamisarvestust (hedge accounting). olla sõltuv tulevastest sündmustest ning peab olema rakendatav Riskimaandamisarvestuse põhimõtteid on kirjeldatud lisas 2.14. tavalise äritegevuse käigus ning ettevõtte või tehingupartneri lepingurikkumise, maksejõuetuse ning pankroti korral. Väärtuse langus Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate 2.14 TULETISINSTRUMENDID JA RISKIMAANDAMINE võlainstrumentide eeldatavat krediidikahju tuleviku informatsiooni alusel. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases krediidirisk on oluliselt suurenenud. väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja mõõdetakse edaspidi õiglases väärtuses. Väärtuse muutusest Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) kui on, siis maandatava objekti olemusest. Kontsern kasutab aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärk on maandada kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus maagaasi, põlevkiviõli ja elektri hinna muutumise riski. toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Tehingu sõlmimisel dokumenteerib kontsern riskimaandamis- instrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, Nõuetele ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimise riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute komponent, rakendab kontsern IFRS 9 kohast lihtsustatud tegemise strateegia. Samuti dokumenteeritakse see, kas lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust kehtivusaja eeldatava riskimaandamistehingutes kasutatavate tuletisinstrumentide vahel krediidikahju ulatuses nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern on majandussuhe, ning maandatavate objektide rahavoogude kasutab allahindluse maatriksit, kus nõuete allahindlus arvutatakse muutused. Riskimaandamistehingu sõlmimisel dokumenteerib lähtudes erinevatest aegumiste või tähtaja ületamise perioodidest. kontsern riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise 104 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord ebaefektiivsuse allikad kvantifitseeritakse igal aruandeperioodil ja (b) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatakse kasumiaruandes. kajastatavad tuletisinstrumendid Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamis­- Riskimaandamise eesmärgil kasutatavate tuletisinstrumentide instrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. õiglased väärtused on esitatud lisas 15. Muus koondkasumis Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kajastatud riskimaandamise reservi muutused on esitatud lisas 21. kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes muu äritulu või muu Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglane väärtus liigitatakse kas tegevuskuluna. pikaajaliseks varaks või kohustuseks, kui maandatava objekti järelejäänud tähtaeg on pikem kui 12 kuud, ja lühiajaliseks varaks või (c) Elektrienergia ostulepingud kohustuseks, kui maandatava objekti järelejäänud tähtaeg on lühem Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised füüsilise kui 12 kuud. elektrienergia ostulepingud, et tagada vajalik maht ja tasakaalustada riski ning müüa ostetud elekter kas börsil või enda jaeklientidele. (a) Rahavoo riskimaandamine Kontserni hinnangul ei vasta need lepingud nõuetele, mis lubaksid Rahavoo riskimaandamisinstrumentideks määratletud ja selleks neid liigitada lepinguteks, mis on sõlmitud tavapäraseks ostuks või kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse (optsioonide müügiks (oma tarbeks). Kontsern kajastab neid lepinguid puhul ainult sisemise väärtuse) muutuse efektiivset osa kajastatakse tuletisinstrumentidena, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muus koondkasumis. Ebaefektiivse osaga seotud kasum või kahjum muutustega läbi kasumiaruande kooskõlas standardiga IFRS 9. kajastatakse kohe kasumiaruandes saldeeritult muu äritulu või muu Väärtuspäeval arveldab kontsern sellised lepingud füüsiliselt, tegevuskuluna. võttes energiakoguse vastu ja müües selle kas börsil või enda jaeklientidele. Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumisse või kahjumisse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised rahas kasumit või kahjumit (näiteks kui leiab aset maandatav müük). arveldatavad energia ostulepingud. Väärtuspäeval arveldatakse tuletisinstrument fikseeritud hinna ja kokkulepitud turuhinna vahe Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine alusel. Kontsern kajastab selliseid lepinguid tuletisinstrumentidena, ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele, jääb mida mõõdetakse õiglases väärtuse läbi kasumiaruande kooskõlas omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja standardiga IFRS 9 või rahavoo riskimaandamisinstrumentidena, kui kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul konkreetne leping on riskimaandamisinstrumendiks määratletud ja kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata, kvalifitseerub selleks. kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes kohe saldeeritult muu äritulu või muu tegevuskuluna. 105 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord (d) Tuletisinstrumendid oma tarbeks kaupade ostuks 2.16 NÕUDED OSTJATE VASTU Tuletisinstrumentide lepinguid, mis on sõlmitud ja mida edaspidi kasutatakse alusvaraks olevate kaupade saamiseks kooskõlas Nõuded ostjate vastu on ostjatelt laekumata arved tavapärase kontserni eeldatavate ostuvajadustega, kajastatakse analoogselt äritegevuse käigus müüdud energia või osutatud teenuste eest. tavapäraste kaupade ostuga. Näiteks futuurlepinguid Nõuded ostjate vastu võetakse algselt arvele tehinguhinnas ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostuks, mis on kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades vajalikud kontserni elektritootmise jaoks, ei kajastata finantsseisundi sisemise intressimäära meetodit ning arvestades maha allahindluse. aruandes tuletisinstrumentidena, vaid ostetud kasvuhoonegaaside Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid lubatud heitkoguse ühikud kajastatakse futuurlepingute selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete realiseerumise hetkel, kui ostetud kasvuhoonegaaside lubatud esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad heitkoguse ühikud kantakse kontsernile üle, immateriaalsete võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või varadena. Enne realiseerumise tähtaega tehingupartnerile tehtud olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest maksed kajastatakse ettemaksetena immateriaalse vara eest. mittekinnipidamine (makse hilinemine üle 90 päeva). Olulisi nõudeid Kui lepingu tingimused lubavad ühel osapoolel seda tasaarveldada hinnatakse individuaalselt. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, rahas või muu finantsinstrumendiga või lepingu sisuks olev alusvara arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete on kergesti rahaks vahetatav, hinnatakse lepingut, et teha kindlaks, osas, mida korrigeeritakse eeldatavate majanduskeskkonna kas selle suhtes saab rakendada arvestuspõhimõtteid, mida muudatustega. Allahindluse summa on nõude bilansilise väärtuse ja rakendatakse oma tarbeks kasutatavatele kaupadele. Lepinguid, mis hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahe, mida on ei vasta oma tarbeks kasutatavate kaupade arvestuspõhimõtete diskonteeritud algse sisemise intressimääraga. Nõude bilansilist rakendamise tingimustele, kajastatakse tuletisinstrumentidena nagu väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa eespool kirjeldatud. võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muu tegevuskuluna. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus finantsseisundi aruandest välja. Varem alla 2.15 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisel vähendatakse kasumiaruande rida „Muud tegevuskulud”. Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse arvelduskontosid pankades, raha teel pankadesse ja lühiajalisi kõrge likviidsusega Nõuded, mis eeldatavalt laekuvad ühe aasta või tavapärase äritsükli investeeringuid pankades. jooksul, loetakse lühiajalisteks varadeks. Ülejäänud nõuded ostjate vastu kajastatakse pikaajaliste varadena. Pikaajalised nõuded 106 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord ostjate vastu kajastatakse tõenäoliselt laekuva summa nüüdis­- 2.18 AKTSIAKAPITAL JA KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL väärtuses. Tõenäoliselt laekuva nõude nominaalväärtuse ja nüüdis- väärtuse vahet kajastatakse nõude laekumistähtpäevani jäänud Lihtaktsiaid kajastatakse omakapitalina. Eelisaktsiaid ei ole perioodi jooksul intressituluna, kasutades sisemise intressimäära emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega otseselt kaasnevad meetodit. vältimatud kulud kajastatakse omakapitalis emiteerimisest laekunud summa vähendusena. Üldkoosoleku poolt otsustatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad kajastatakse omakapitalis 2.17 VARUD registreerimata aktsiakapitalina. Varud kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses Äriseadustiku nõuete kohaselt peab emaettevõtja tegema või neto realiseerimisväärtuses, kui see on soetusmaksumusest puhas­kasumist eraldisi kohustuslikku reservkapitali, mille madalam. miinimumsuurus on 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastase kohustusliku eraldise suurus on 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni Varude kulusse kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise reservkapitali määra täitumiseni. Reservkapitali võib kasutada soetusmaksumuse meetodit. Lõpetamata ja valmistoodangu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast soetusmaksumusse arvatakse tooraine kulud, otsesed tööjõukulud omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. ning muud otsesed ja kaudsed kulud (lähtudes tootmisseadmete Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. normaalvõimsusest). Varude soetusmaksumusse ei lülitata laenukasutuse kulutusi. 2.19 VÕLAD HANKIJATELE Tooraine ja materjali soetusmaksumus koosneb ostuhinnast, transpordikuludest ning muudest soetamisega otseselt seotud Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud väljaminekutest. kohustused tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste eest. Võlad, mille tasumine on ette nähtud kuni ühe aasta või tavapärase Neto realiseerimisväärtuseks loetakse eeldatavat müügihinda, mida äritsükli jooksul, loetakse lühiajalisteks kohustusteks. Ülejäänud on vähendatud müügiga seotud kulutuste võrra. võlad hankijatele kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Võlad hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse peale esmast arvele võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. 107 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 2.20 VÕLAKOHUSTUSED Kapitaliseeritavaid laenukasutuse kulusid vähendatakse laenatud summade ajutisest investeerimisest teenitud tulu võrra. Võlakohustused võetakse algselt arvele õiglases väärtuses vähendatuna tehingukulude võrra ning kajastatakse pärast esmast Kõik muud laenukasutuse kulud kajastatakse kasumiaruandes arvele võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetus­maksumuse kuludena nende tekkimise perioodil. (millest on maha arvatud tehingukulud) ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes võlakohustuse kehtivuse perioodi Rahavoogude aruandes on kapitaliseeritud laenukasutuse kulud jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit. kajastatud real „Makstud intressid ja laenukulud“. Laenulepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajastatakse 2.22 MAKSUSTAMINE laenukasutuse kuludena selles ulatuses, mille osas on tõenäoline, et kontsern laenu täielikult või osaliselt välja võtab. Sellised (a) Ettevõtte tulumaks Eestis teenustasud kajastatakse finantsseisundi aruandes tulevaste Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis perioodide kuludena ja kajastatakse laenukasutuse kuluna, kui ettevõtja aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse laenu väljavõtmine aset leiab. dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning Võlakohustusi kajastatakse lühiajaliste kohustustena, välja arvatud siirdehinna korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on juhul, kui kontsernil on tingimusteta õigus lükata kohustuse täitmist 20% ehk 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast edasi vähemalt 12 kuu võrra pärast aruandeperioodi lõppu. kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab 2.21 LAENUKASUTUSE KULUD residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat 14% maksumäära ja 20% tavamäära. Üldised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulud, mis on otseselt Soodsamat maksumäära saab rakendada dividendimaksele, mis seotud tingimustele vastavate varade soetamise, ehitamise ja ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata tootmisega, milleks on vara, mille otstarbekohasesse kasutus- või kasumi väljamakseni, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Kolme müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega, lisatakse eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on varaobjektide soetusmaksumusele kuni hetkeni, mil varad on valmis 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on nende ettenähtud kasutuseks või müügiks. võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. 108 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse (b) Muud maksud Eestis kasumiaruandes tulumaksukuluna ning finantsseisundi aruandes tulumaksukohustusena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Kontserni kulusid mõjutavad järgmised maksuliigid: MAKSULIIK MAKSUMÄÄR Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneb kogu vaba Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud erisoodustustelt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt Erisoodustuste tulumaks 20%, 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt Saastetasud Saasteainete tonnimäärade alusel saasteainete viimise eest atmosfääri, veekogudesse, põhja- vette ja pinnasesse ning jäätmete keskkonda paigutamise eest. Saasteainete väljutamisel välisõhku on saastetasumäärad püsinud muutumatuna alates 2015 aastast: välisõhku väljutatud saasteeainete 1 tonni maksumäär on 2 - 1278 (v.a merkaptaanid 31 785 eurot), vee- kogusse või põhjavette on vahemikus 7,09 - 24 326 eurot, jäätmete ladestamisel 0,63 - 29,84 eurot /tonn. Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu 0,275-2,21 eurot kaevandatud põlevkivi tonni kohta Vee erikasutusõiguse tasu 1,69-178,75 eurot/1000 m 3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta (2020. aastal 1,63-176,99 eurot/1000 m 3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta). Maamaks 0,1–2,5% maa maksustamishinnast aastas Raskeveokimaks 3,50–232,60 eurot/kvartalis veoauto kohta Elektrienergia aktsiisimaks 0,5-4,47 (kuni 30.04.2020) eurot elektri MWh kohta; 0,5–1,0 (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2022) eurot elektri MWh kohta Maagaasi aktsiisimaks 40-79,14 eurot/1000 m 3 maagaasi kohta Põlevkivikütteõli aktsiisimaks 57 eurot/1000 kg põlevkivikütteõli kohta Põlevkivi aktsiisimaks 0,93 eurot gigadžauli kohta Äriühingu tulumaks 20%, 20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 109 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord (c) Tulumaksumäärad välisriikides, kus kontsern tegutseb Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad kontserni varade ja kohustuste bilansiliste väärtuste ja Läti Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20/80 jaotatavalt kasumilt maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustuse Leedu Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 15% maksustamisel aluseks võetav summa). Saksamaa Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 30-33% (kombineeritud äriühingu tulumaks, ettevõtlustulumaks ja Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte solidaarsusmaks) aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus USA Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 21% Jordaania Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi 24%. Vastavalt Jordaania Kuningriigiga sõlmitud lepingutele on kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Jordan Oil Shale Energy täielikult vabastatud tulumaksust. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis Holland Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 25% registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega Poola Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 19% kohustusi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustus Soome Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20% ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. (d) Edasilükkunud tulumaks Välismaal asuvates tütarettevõtjates, välja arvatud Lätis, Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustus tekib nendes riikides kajastatakse edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt varade asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit ja kohustuste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste väärtuste maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud vahel. Edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustuse kajastamisel tulumaksukohustus investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja kasutatakse bilansilise kohustuse meetodit. Edasilükkunud tulumak- sidusettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab sukohustusi ei kajastata juhul, kui need tekivad firmaväärtuse kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise esmasel arvele võtmisel; samuti ei kajastata edasilükkunud ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tulumaksu, kui see tekib vara ja kohustuse esmasel arvele võtmisel tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise sellise tehingu puhul, mis ei ole äriühendus ja mis ei mõjuta tehingu näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või toimumise ajal ei raamatupidamislikku ega ka maksustatavat likvideerimine jt tehingud. kasumit. Edasilükkunud tulumaksusumma leidmisel kasutatakse maksumäärasid, mis on jõustunud või seadusega sätestatud Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal aruandekuupäeva seisuga ja mida eeldatavasti rakendatakse võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste arvestuse aluseks oleva edasilükkunud tulumaksuvara erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud realiseerimisel või tulumaksukohustuse tasumisel. tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei 110 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustust. Kui emaettevõte Töösuhte lõpetamise hüvitised hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, Töösuhte lõpetamise hüvitised on hüvitised, mida makstakse, kui mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustust planeeritava kontsern otsustab lõpetada töösuhte töötajaga enne tavapärast dividendi väljamakse ulatuses. pensionile jäämise kuupäeva või kui töötaja otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kontsern Edasilükkunud tulumaksukohustuse mõõtmisel kasutab kontsern kajastab töösuhte lõpetamise hüvitisi varasemal järgmistest maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade kuupäevadest: (a) kui kontsern ei saa enam tagasi võtta nende alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele hüvitiste pakkumist ja (b) kui kontsern kajastab restruktureerimise erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad. kulusid, mis on IAS 37 reguleerimisalas ja mis hõlmab töösuhte lõpetamise hüvitiste maksmist. Kui töötajatele on tehtud pakkumine, Edasilükkunud tulumaksuvarasid kajastatakse mahaarvatavatelt et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist, kajastatakse töösuhte ajutistelt erinevustelt ainult sellises ulatuses, mille osas on lõpetamise hüvitised vastavalt pakkumise vastu võtnud töötajate tõenäoline, et ajutine erinevus tühistub tulevikus ja on küllaldaselt arvule. Hüvitised, mis makstakse välja hiljem kui 12 kuud pärast maksustatavat kasumit, mille vastu ajutist erinevust on võimalik aruandeperioodi lõppu, diskonteeritakse nüüdisväärtusesse. kasutada. Restruktureerimiste käigus toimuvate koondamiste puhul moodustatakse koondamiseraldised (lisa 2.24). 2.23 TÖÖTAJATE HÜVITISED Muud töötajate hüvitised Töötajate lühiajalised hüvitised Kollektiivlepingutest ja muudest lepingutest tulenevate töötajate Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, hüvitiste ning tervisekahjustuste hüvitiste katteks on moodustatud töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud ja eraldised (lisa 2.24). muud sarnased tasud), kui töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab kont- sern prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad. 111 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 2.24 ERALDISED Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need algselt moodustati. Eraldis kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud sündmusest tulenev seaduslik või faktiline kohustus, kohustuse Kui eeldatakse, et teine osapool hüvitab mõned või kõik eraldise realiseerumine nõuab ressurssidest loobumist ja summa suurust on täitmiseks vajalikud kulutused, kajastatakse hüvitis juhul ja ainult võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohustuse juhul, kui hüvitise saamine pärast kohustuse täitmist kontserni poolt täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades on praktiliselt kindel. Hüvitist käsitatakse eraldi varana. Hüvitisena intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kajastatud summa ei tohi ületada eraldise summat. kohustusele iseloomulikele riskidele. Eraldiste aja jooksul toimuvat suurenemist kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna. (a) Töösuhtejärgsete hüvitiste ja tervisekahjustuste hüvitamise eraldised Eraldiste kajastamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust, kasutades Kui kontsernil on tekkinud kohustus maksta oma endistele vajadusel ekspertide abi. Eraldisi ei moodustata tulevaste töötajatele töösuhtejärgseid hüvitisi, moodustatakse nimetatud tegevuskahjumite katteks. kulutuste katmiseks vastav eraldis. Töösuhtejärgsed hüvitised saab jagada järgmistesse alamkategooriatesse: Mitmete sarnaste kohustuste olemasolu korral määratakse  eraldis hüvitise maksmiseks tööga seotud tervisekahjustuse kohustuste täitmiseks vajalike väljaminekute tõenäosus kindlaks, korral; vaadeldes kohustuste gruppi kui üht tervikut. Kuigi iga üksiku kohustuse puhul võib väljaminekute tõenäosus olla väike, võivad  eraldis stipendiumide maksmiseks; terve kohustuste grupiga seotud väljaminekud osutuda  pensionieraldis. tõenäoliseks. Sellisel juhul eraldis kajastatakse (kui teised Eraldis hüvitise maksmiseks tööga seotud tervisekahjustuse korral kajastamise kriteeriumid on täidetud). moodustatakse selleks, et täita kontserni seadusest tulenevaid Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja neid kohustusi endiste töötajate ees. Endisele töötajale makstud korrigeeritakse, lähtudes selle hetke parimast hinnangust. Eraldiste hüvitisesummad ja eeldatav makseperiood määratakse kindlaks moodustamisega seotud kulu kajastatakse kasumiaruandes konkreetse kohtumäärusega ja/või endise töötaja ja kontserni vahel tegevuskuludes või materiaalse põhivara soetusmaksumuses, sõlmitud individuaalse lepinguga. kui eraldise moodustamine on seotud demonteerimise, ümber- paigutamise või taastamis- või muu kohustusega, mis on tekkinud vara soetamise või vara teatud perioodi jooksul kasutamise tagajärjel. 112 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Stipendiumi- ja pensionieraldiste kajastamisel võetakse arvesse (d) Varade demonteerimise kulude eraldised järgmisi aspekte: Varade demontaažikulude eraldised moodustatakse varade tulevase  võetud kohustustega seoses kindlaks määratud tingimused; demonteerimisega seotud hinnanguliste kulutuste katteks, kui varade demonteerimise kohustus tuleneb seadusest või kui kontserni senine  eeldatav saajate arv; tegevuspraktika on näidanud, et kontsernil on faktiline kohustus  eeldatav või kokkulepitud makseperiood. kulutused teha. Varade demontaažikulude nüüdisväärtus kajastatakse materiaalse põhivara soetusmaksumuses. (b) Keskkonnakaitselised eraldised (e) Kasvuhoonegaaside heite eraldised Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne Eraldise arvestuspõhimõtted on avalikustatud lisas 2.3. aruandeperioodi lõppu toimunud keskkonnakahjustuste katteks juhul, kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb seadusest või kui kontserni senine keskkonnaalane tegevuspraktika on 2.25 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED näidanud, et kontsernil on faktiline kohustus kahjustused Võimalikud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või likvideerida. Eraldiste määramiseks on kasutatud ekspertide millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava hinnanguid ning keskkonnakaitseliste tööde teostamisel saadud usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad kogemusi. muutuda kohustusteks, on avalikustatud konsolideeritud (c) Koondamiseraldised raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Koondamiseraldised on moodustatud töötajate koondamisega seotud kulutuste katteks, kui kontsern on avalikustanud 2.26 MÜÜGITULU ARVESTUS restruktureerimiskava, milles on kirjeldatud kavaga kaasnevaid kulutusi, mõjutatud äritegevust või äritegevuse osa, peamisi Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. ümberstruktureerimisest mõjutatud asukohti, oma töölepingu Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida lõpetamise eest hüvitist saavate töötajate asukohti, funktsioone ja kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile hinnangulist arvu, ning on tekitanud asjaomastes isikutes õigustatud üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel ootuse, et kontsern teostab ümberstruktureerimise, olles kas kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll alustanud kõnealuse kava elluviimist või teavitanud asjaomaseid kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Müügitulu kajastatakse isikuid kava põhipunktidest. ilma käibemaksu ja kontserni tehingute suhtes kohaldatavate erinevate aktsiisimaksudeta (vt lisa 2.22). 113 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord (a) Kaupade müük – hulgimüük osutatud teenustele, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui Kontsern toodab ja müüb põlevkiviõli ja põlevkivi hulgiturul. Müük seda osutatakse. Elektri, gaasi ja soojuse müügitulu leitakse tegelike kajastatakse ajal, kui kontroll toodete üle on üle antud, see tarnitud ühikute alusel ning jäätmekäitluse müügitulu vastavalt tähendab, et tooted on tarnitud hulgimüüjale, kes saab täielikult tegelikult vastu võetud ühikute alusel. Arveid väljastatakse kuiselt. otsustada toodete müügikanali ja hinna üle ning pole täitmata Kooskõlas standardiga IFRS 15 ei ole avaldatud täitmata lepingutele kohustusi, mis võiksid mõjutada hulgimüüja poolt toodete määratud tehinguhindu. aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see riskid on üle läinud hulgimüüjale ning hulgimüüja on aktsepteerinud müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud olulisel määral ei tühistata. või kontsernil on objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik (c) Liitumistasud aktsepteerimise kriteeriumid on täidetud. Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suuruse Müügitehingutes ei ole finantseerimise komponenti, kuna nõuete määramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatava taristu tegelik tasumistähtaeg on kuni 90 päeva, mis on kooskõlas turupraktikaga. maksumus. Juhatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast elektri müügi- ja võrguteenuse osutamisest Kontsern kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel eraldiseisvat teostamiskohustustust ja seega ei kajastata müügitulu ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub liitumistasudelt kohe, vaid teenuse osutamiseks vajalike varade ainult aja möödumisest. eeldatava keskmise kasuliku eluea jooksul, milleks on 32 aastat. Klientidelt saadud liitumistasud kajastatakse finantsseisundi Kui kontsern osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui aruandes pikaajalise kohustusena real „Lepingulised kohustused“. kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis käsitatakse nimetatud teenuse osutamist eraldiseisva teostamiskohustusena ja müügitulu (d) Finantseerimiskomponent kajastatakse perioodi jooksul, kui teenust osutatakse. Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel (b) Teenuste müük – elekter, gaas, soojus, jäätmekäitlus oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern Kontsern osutab elektri, gaasi, ja soojuse müügi ning jäätmekäitluse tehinguhinda raha ajaväärtuse mõjuga. teenuseid fikseeritud ja muutuva hinnaga lepingute alusel. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, mil teenuseid osutatakse. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul kajastatakse müügitulu vastavalt aruandeperioodi lõpuks tegelikult 114 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 2.27 SIHTFINANTSEERIMINE 2.28 RENDID Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui (a) Kontsern kui rentnik on piisavalt kindel, et kontsern vastab sihtfinantseerimisega seotud Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil, mille Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, kohaselt võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara arvele mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, selle soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimise summa kajastatakse kui kontsern on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja finantsseisundi aruandes kohustusena (tulevaste perioodide tulu rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui kontsern on sihtfinantseerimisest). Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Kontsern hindab sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab jooksul. kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on kontserni kontrolli all Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetus ja mõjutab seda, kas ta on piisavalt kindel, et kasutab mõnda algse Vastavalt Eesti elektrituru seaduse §-le 59 saab kontsern toetust rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või (tegevuskulude sihtfinantseerimine) 5,37 senti ühe kilovatt-tunni jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvast energiaallikast määratlemisel arvesse võetud. Kontsern muudab rendiperioodi tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW. Kontsern rendi katkestamatu perioodi muutumise korral või kui tekib muutus saab toetust igakuiselt vastavalt taastuvast energiaallikast toodetud lepingu lõpetamise või pikendamise võimaluse teostamisel. elektrienergia mahule. Toetus ei ole mõeldud konkreetsete kulude katmiseks, vaid on valitsuse meede, mille eesmärk on toetada ja Lepingud võivad sisaldada nii rendikomponente kui ka rendiga hoogustada üleminekut taastuvenergiale Eestis. Toetust mitteseotud komponente. Kontserni rendilepingud on peamiselt maa kajastatakse brutomeetodil muude äritulude koosseisus real kasutusõiguse seadmise lepingud, mis ei sisalda rendiga “Taastuvenergia toetus”. mitteseotud komponente. 115 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Esmane mõõtmine muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise Kontsern kajastab vara kasutusõigust ja rendikohustust hetkest; rendiperioodi alguse seisuga.  selle tuletanud, kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali, mida on korrigeeritud kontserni Esmasel kajastamisel mõõdab kontsern kasutamisõiguse esemeks krediidiriskiga; oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Vara kasutusõiguse maksumus sisaldab:  korrigeerinud seda, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatis.  rendikohustuse algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat; Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustuse mõõtmisel  kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil millest on lahutatud saadud rendistiimulid; kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi  kõiki kontserni esmaseid otsekulutusi; alguseks tasutud:  kontserni hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara  fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või rendistiimulid; alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.  muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja Varade kasutusõigus on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses real. kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad Kontsern mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustuse selleks indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed seotud maksed, intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Osad kontserni võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik rendilepingud sisaldavad muutuvaid rendimakseid; hõlpsasti kindlaks teha, kasutab kontsern enda alternatiivset  summad, mida kontsern peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida kontsern peaks garantiide alusel; sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja  ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui kontsern on piisavalt sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutusõiguse kindel, et ta selle õiguse realiseerib, ja varaga sarnase väärtusega vara.  rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui Alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on kontsern: rendiperioodi kindlaksmääramisel nähakse ette võimalus, et  võimalusel kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu kontsern kasutab rendilepingu lõpetamise õigust. intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud 116 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Edasine kajastamine Kui rendimaksed muutuvad, võib olla vajadus rendikohustus ümber Pärast rendiperioodi algust mõõdab kontsern vara kasutusõigust hinnata. Kontsern kajastab rendikohustuse ümberhindluse summat soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasuta­- vara kasutusõiguse korrigeerimisena, v.a juhul, kui indeksil või miseks mõõdab kontsern vara kasutusõigust soetusmaksu­muses, määral põhinevate muutuvate rendimaksete tõttu võivad millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest rendimaksed tulevikus tõusta, kuid sellised tõusud ei sisaldu enne tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt jõustumist rendikohustuses. Kui rendimaksete indeksil või määral rendikohustuse ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb põhinev korrigeerimine jõustub, hinnatakse rendikohustus ümber ja alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle kontsernile või kui seda korrigeeritakse vara kasutusõigusega, kasutades esialgset vara kasutusõiguse maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et ümberhindluse diskontomäära. Kui aga vara kasutusõigusega kontsern realiseerib ostuõiguse, arvestab kontsern vara kasutus- jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustuse mõõtmisel ilmneb õiguse kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku täiendav vähenemine, kajastab kontsern ümberhindluse järelejääva eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab kontsern vara kasutusõiguse summa kasumiaruandes. kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem. Rendikohustuse ümberhindamiseks diskonteerib kontsern muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui Pärast rendiperioodi algust mõõdab kontsern rendikohustust esineb üks järgmistest olukordadest: järgmiselt:  muudetakse rendiperioodi. Kontsern teeb muudetud rendimaksed  suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustuse intressile; kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või  vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja  muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Kontsern teeb kindlaks  hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt tasumisele kuuluvate summade muutusele. fikseeritud rendimaksetele. Rendikohustuse ümberhindamiseks diskonteerib kontsern Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustuse intress summa, muudetud rendimaksed muutmata diskontomääraga juhul, kui mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustuse esineb üks järgmistest olukordadest: lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab  muutuvad summad, mida kontsern peab eeldatavasti tasuma kontsern kasumiaruandes rendikohustuse intressi ja muutuvad jääkväärtuse garantii alusel. Kontsern teeb kindlaks muudetud rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustuse hinnangus selle perioodi rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus. tasumisele kuuluvate summade muutusele; 117 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord  tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse lineaarselt kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega kasumiaruandes tuluna rendiperioodi jooksul. (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade analüüsi). 2.29 DIVIDENDIDE MAKSMINE Kontsern hindab rendikohustuse ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Kontsern vähendamisena ning kohustusena aktsionäri ees. teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab kontsern 2.30 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks sidusettevõtjad, Eesti Energia ASi Kontsern kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui: nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni finants- ja  muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või äriotsuseid. Kuna Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti enama alusvara kasutamisõiguse; ja Vabariigile, loetakse kontserni seotud osapoolteks ka riigi kontrolli  rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise või olulise mõju all olevaid üksusi. eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele. Kontsern on rakendanud vabastust üksikult võetuna ebaoluliste tehingute ja saldode avalikustamisest riigi ja seotud osapooltega, Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille osapoolte üle. alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem. (b) Kontsern kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel välja renditud varade suhtes kohaldatakse materiaalsele põhivarale kehtestatud arvestuspõhimõtteid. 118 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 3. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE ekspordilepingud eurodes. Kontsernil ei ole olulisi finantsvarasid ega -kohustusi, mis on valuutariskile avatud. 3.1 FINANTSRISKID 3.1.1.2 HINNARISK Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (sh Hinnarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või valuutarisk, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära risk ja rahavood kõiguvad tulevikus muude kui intressimäära riskist või hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine valuutariskist tulenevate turuhindade muutumiste tõttu. Hinnariskist riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele on mõjutatud kontserni toodetavate kaupade ja osutatavate ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni teenuste müük vabaturutingimustes, tootmiseks vajalike ressursside finantstegevusele. Kontsern kasutab teatud riskipositsioonide ost ning õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande maandamiseks tuletisinstrumente. kajastatavad finantsvarad. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja 3.1.1.2.1 Kaupade hinnarisk finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Riskijuhtimise Olulisemad kaupade hinnariskid on põlevkiviõli müügi, valdkonda kontsernis juhib juhatuse esimehele ja auditikomiteele elektrienergia ning maagaasi ostu ja müügi ning kasvuhoonegaaside alluv riskijuhtimise- ja siseauditi teenistus, kes vastutab kontserni lubatud heitkoguse ühikute ostu hinnarisk. Nende hinnariskide riskijuhtimissüsteemi väljaarendamise, rakendamise ja toimimise maandamiseks kasutab kontsern erinevaid tuletisinstrumente. eest. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt juhatuse poolt heaks Elektrienergia ostuga seotud riskide kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil. Kontserni likviidsus-, maandamiseks kasutatavad tuletisinstrumendid intressimäära- ja valuutariske juhitakse emaettevõtja Kontsern müüb elektrit oma klientidele jaeturul. Osa finantsosakonnas. kliendilepingutest on sõlmitud fikseeritud hindadega. Elektrihinna 3.1.1 Tururiskid kõikumise riski maandamiseks kasutab kontsern tuletisinstrumente (futuurid, forwardid ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud), mis 3.1.1.1 VALUUTARISK sõlmitakse elektrienergia ostuks igal kauplemistunnil. Tehingud, Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või mille eesmärgiks on elektrihinna muutumise riski maandamine, on rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. määratletud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Valuutariskivabadeks finantsvaradeks ja -kohustusteks loetakse Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega euros nomineeritud finantsvarasid ja -kohustusi juhul, kui majandus- prognoositud elektrienergia ostutehingute riskikomponendid: Poola üksuse arvestusvaluuta on euro. Valuutariskide vältimiseks turul TGE Poola baaselektri ja tiputundide hinnad, muudel turgudel sõlmitakse ka pikaajalised võlakohustused ning elektri Nord Pooli süsteemihind ning süsteemihinna ja Soome piirkonna 119 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord hinna vahe. Pikaajalised rahas arveldatavad elektrienergia Pikaajaliste elektrienergia ostulepingutega aktiivsel turul ei kaubelda. ostulepingud maandavad Nord Pooli Leedu hinnapiirkonnaga seotud Üksikasjalikku selgitust nende õiglase väärtuse kindlaksmääramise riskipositsiooni. Pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingute alusel kohta vt finantsriskide juhtimise lisa punktist 3.3. Kontsern ei avalikusta Eesti, Läti, Leedu ja Poola klientidele müüdava elektrienergia hinna pikaajaliste elektrienergia ostulepingute hindu, et mitte kahjustada oma muutumise riski maandamiseks sõlmitud tuletisinstrumentide maht konkurentsipositsiooni turul. sõltub järgmisteks perioodideks sõlmitud lepingute alusel prognoositud elektrienergia müügikogustest. Riskimaandamissuhte Elektrienergia müügiga seotud riskide riskimaandamise suhtarv on 1:1. maandamiseks kasutatavad tuletisinstrumendid Kontsernil on Eestis elektritootmise varad, mis töötavad täielikult või 31. DETSEMBER osaliselt põlevkivil, ja mis müüvad toodetud elektrienergiat Eesti 2021 2020 Nord Pooli börsil. Kontsern kasutab elektrihinna kõikumise riski Tähtaeg 2022 - 2033 2021–2025 maandamiseks tuletisinstrumente (futuure ja forwardeid), mis sõlmi- Maandatud maht, Nord Pooli 3,2 TWh 5,2 TWh takse elektrienergia müügiks igal kauplemistunnil. Tehingud, mille süsteemihinna komponent eesmärgiks on elektrienergia hinna muutumise riski maandamine, on Maandatud maht, Soome 2,7 TWh 4,1 TWh hinnapiirkonna hinna komponent määratletud rahavoo riski­maandamis­instrumentidena. Maandatavaks Maandatud maht, TGE Poola 1,2 TWh 1,32 TWh alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud elektrienergia baaskoormuse hinnariski komponent müügitehingute riskikompo­nendid: Nord Pooli süsteemihind ning Maandatud maht, TGE Poola 0,01 TWh 0,02 TWh süsteemihinna ja Eesti hinnapiirkonna hinna vahe. Elektrimüügi hinnariski tipukoormuse hinnariski komponent maandamiseks sõlmitud tuletistehingute maht sõltub tootmisplaanist. Maandatud maht, Nord Pooli Leedu 3,8 TWh 0 TWh hinnapiirkond (pikaajaline Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1. elektrienergia ostuleping) 31. DETSEMBER Kaalutud keskmine alushind, Nord Pooli 31,78 EUR/ 29,53 EUR/ 2021 2020 süsteemihinna komponent MWh MWh Lõpptähtaeg 2022 - 2024 2021-2022 Kaalutud keskmine alushind, Soome 5,32 EUR/ 6,85 EUR/MWh Maandatud maht, Nord Pooli 0,5 TWh 0,15 TWh hinnapiirkonna hinna komponent MWh süsteemihinna komponent Kaalutud keskmine alushind, TGE Poola 84,80 EUR/ 52,27 EUR/ Maandatud maht, Eesti 0,5 TWh 0,14 TWh baaskoormuse hinnariski komponent MWh MWh hinnapiirkonna hinna komponent Kaalutud keskmine alushind, TGE Poola 138,38 EUR/ 62,53 EUR/ Kaalutud keskmine alushind, Nord 42,21 EUR/MWh 22,47 EUR/MWh tipukoormuse hinnariski komponent MWh MWh Pooli süsteemihinna komponent Kaalutud keskmine alushind, Eesti 42,72 EUR/MWh 26,42 EUR/MWh hinnapiirkonna hinna komponent 120 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Maagaasi ostu riskimaandamise tuletisinstrumendid Põlevkiviõli müügiga seotud riskide Kontsern müüb maagaasi oma klientidele jaeturul. Osa maandamiseks kasutatavad tuletisinstrumendid kliendilepingutest on sõlmitud fikseeritud hindadega. Maagaasi Kontsernil on Eestis põlevkiviõli tootmise varad ja ta müüb toodetud hinna kõikumise riski maandamiseks Poola turul kasutab kontsern põlevkiviõli globaalsetel energiaturgudel. Kontsern kasutab tuletisinstrumente (futuurid ja forwardid), mis sõlmitakse teatava põlevkiviõli hinna kõikumise riski maandamiseks tuletisinstrumente koguse maagaasi ostuks igas kuus. Tehingud, mille eesmärgiks on (futuure ja swappe). Nendes tehingutes kohustub vastaspool maksma maagaasi hinna kõikumise riski maandamine, on määratletud fikseeritud hinna ja turuhinna vahe teataval ajaperioodil. Kontserni rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks riskimaandamispoliitika kohaselt on riskimaandamise eesmärk alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud maagaasi tagada kindlaksmääratud kasum pärast muutuvkulusid. Tehingud ostutehingute riskikomponendid: maagaasi ostuhind Poola sõlmitakse kindla koguse põlevkiviõli müügiks tulevastel perioodidel energiabörsil. Pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingute alusel Poola ning need on määratletud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. klientidele müüdava maagaasi hinna muutumise riski maandamiseks Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega sõlmitud tuletisinstrumentide maht sõltub järgmisteks perioodideks prognoositud põlevkiviõli müügitehingute riskikomponendid: 1% sõlmitud lepingute alusel prognoositud maagaasi müügi kogustest. väävlisisaldusega raske kütteõli või selle eraldi identifitseeritavad Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1. komponendid. Põlevkiviõli hinnariski maandamiseks sõlmitud tuletistehingute maht sõltub tulevasteks perioodideks sõlmitud 31. DETSEMBER pikaajalistest müügilepingutest ja tootmisplaanist. Vastavalt 2021 2020 kontserni riskimaandamisstrateegiale sõlmitakse tuletislepingud Lõpptähtaeg 2022 - 2023 2021–2023 ulatuses, mis katab 30–90% järgmise kolme aasta suure Maandatud maht 0,63 TWh 0,66 TWh tõenäosusega prognoositud tehingute müügimahust. Vastavate Kaalutud keskmine alushind 48,53 EUR/MWh 15,94 EUR/MWh tuletisinstrumentide likviidsuse ning kontserni riskimaandamise strateegia tõttu on aruandekuupäevale lähemal olevate aastate riskimaandamisinstrumentidega kaetud müügimahu protsent kõrgem. Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1. 31. DETSEMBER 2021 2020 Lõpptähtaeg 2022 - 2024 2021–2023 Maandatud maht, 1% 740 tuhat Mt 746 tuhat Mt väävlisisaldusega raske kütteõli Kaalutud keskmine alushind 303 EUR/Mt 282 EUR/Mt 121 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Riskimaandamisinstrumentide efektiivne ja ebaefektiivne osa Aruandeperioodi lõpu seisuga olid kontsernil olulised avatud Riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset netopositsioonid tuletisinstrumentides, mis ei olnud määratletud osa kajastatakse muus koondkasumis ja see liigitatakse ümber riskimaandamisinstrumentideks. Antud instrumentide õiglane kasumiaruandesse, kus see esitatakse müügituluna, müügitulu väärtus on arvutatud elektri, maagaasi ja vedelkütuse toodete vähendusena, kuluna või kulude vähendusena siis, kui prognoositud turuhindade alusel. Arvutuste aluseks olevate turuhindade müügitehing toimub, või muu äritulu või muu tegevuskuluna juhul põhjendatult eeldatav muutus avaldaks kontserni juhul, kui selgub, et prognoositud müügitehingu toimumine teatud majandustulemustele järgmist mõju: perioodil ei ole tõenäoline. Kontsern ei ole tuvastanud mingeid olulisi riskimaandamise ebaefektiivsuse allikaid, mis võiksid  Kui arvutustes kasutatud elektri turuhinnad oleksid olnud 10% riskimaandamissuhteid mõjutada. kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni maksujärgsele tulemile olnud 19,8 miljon eurot/-19,8 miljon eurot (2020: 8,4 Riskimaandamise instrumentide õiglase väärtuse muutused, mis on miljon eurot/-8,4 miljon eurot). kajastatud riskimaandamise reservis, on avalikustatud lisas 21.  Kui arvutustes kasutatud vedelkütuse toodete turuhinnad oleksid Täiendav informatsioon tuletisinstrumentide kohta on esitatud olnud 10% kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni lisades 13, 15 ja 16. maksujärgsele tulemile olnud -6,2 miljon eurot/6,2 miljon eurot (2020: -2,1 miljon eurot/2,1 miljon eurot). Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid on peamiselt maagaasi  Kui arvutustes kasutatud maagaasi turuhinnad oleksid olnud 10% ostu ja müügi ning Brenti toornafta müügi (seotud põlevkivibensiiniga) kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni maksujärgsele tuletisinstrumendid, kuna kontsern ei rakenda nende toodete ja tulemile olnud 0,8 miljon eurot/-0,8 miljon eurot (2020: turgude (v.a Poola maagaas) suhtes riskimaandamisarvestust, ja -0,36 miljon eurot/0,36 miljon eurot). pikaajalised elektrienergia ostulepingud, mida kontsern ei ole määratlenud rahavoo riskimaandamisinstrumentideks. Likviidsuse 3.1.1.3 RAHAVOO JA ÕIGLASE VÄÄRTUSE INTRESSIMÄÄRA RISK swapid, mis on sõlmitud minevikutehingute väärtuse muutuste Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus ülekandmiseks kolmandatele osapooltele ning mille negatiivset või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. positsiooni pole vaja igapäevaselt tagatisega katta, liigitatakse samuti Rahavoo intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga kauplemiseks hoitavateks tuletisinstrumentideks. Lisaks liigitatakse võlakohustustest ning seisneb ohus, et intressimäära tõus kauplemiseks hoitavateks tuletisinstrumentideks maagaasi, elektri ja suurendab finantskulusid. vedelkütuste tuletisinstrumendid, mida pakutakse klientidele vahendustehingute kaudu. Intressimäära riski hindamisel kasutatakse tundlikkuse analüüsi. 122 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Kontserni intressimäära riski haldamisel järgitakse põhimõtet, et 3.1.2 Krediidirisk fikseeritud intressimääraga võlakohustuste osatähtsus portfellis Krediidirisk on risk, et kontsernile tekib rahaline kahju, sest peab olema üle 50%. Kontsern on suures osas lukustanud riski, mis finantsinstrumendi teine osapool ei suuda oma kohustusi täita. tuleneb intressi baasmäära muutustest. Aruandekuupäeva seisuga Krediidiriskile on avatud raha pangas, positiivse väärtusega oli 59,5% kontserni võlakohustuste baasintressimäär fikseeritud tuletisinstrumendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. lõpptähtajani ning 40,5% võlakohustustest oli ujuva intressimääraga (31. detsember 2020 oli 59,9% kontserni võlakohustuste Kontserni vabade vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest baasintressimäär fikseeritud lõpptähtajani ning 40,1% põhimõtetest: võlakohustustest oli ujuva intressimääraga) (lisa 22).  kapitali säilimine; Juhul kui ujuva intressimääraga võlakohustuste baasintressimäär  äritegevuse jaoks õigel ajahetkel vajaliku likviidsuse tagamine; seisuga 31. detsember 2021 oleks olnud 50 baaspunkti (31.  eelnevat kahte eesmärki arvestades optimaalse tootluse detsember 2020: 50 baaspunkti) kõrgem, oleks kontserni teenimine. aruandeaasta puhaskasum olnud 0,0 miljon eurot (2020: 0,4 miljon eurot) väiksem, eeldusel et muud tingimused oleksid jäänud Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada järgmistesse kodu- ja muutumatuks. Intressimäära 50 baaspunkti muutuse mõju 2021. välismaistesse finantsinstrumentidesse: aastal on väiksem kui 2020. aastal, kuna Swedbanki laen summas  rahaturu- ja intressifondid, mille osakuid või aktsiaid on võimalik 150,0 miljon eurot refinantseeriti uutel tingimustel. Kui ujuva regulaarselt lunastada või müüa; intressimääraga võlakohustuste baasintressimäär seisuga 31.  krediidiasutuste hoiused; detsember 2021 oleks olnud 100 baaspunkti (31. detsember 2020: 100 baaspunkti) kõrgem, oleks kontserni aruandeaasta puhaskasum  vabalt kaubeldavad võlakirjad ja muud vabalt kaubeldavad olnud 1,8 miljon eurot (2020: 1,9 miljon eurot) väiksem, eeldusel et võlainstrumendid. muud tingimused oleksid jäänud muutumatuks. Nõuded finantsinstrumentide emitentide/tehingute (sh riski­- maandamistehingute) vastaspoolte krediidiriski tasemele ning iga Eelnevast tulenevalt ei avalda turuintressimäära muutused olulist vastaspoole maksimaalsed positsioonid kehtestab kontserni mõju kontserni võlakohustustele, küll aga võivad mõjutada finantsriskide juhtimise komitee. võlakohustuste õiglast väärtust (lisa 22). Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada üksnes finants­- instrumentidesse, mille alusvaluuta on euro. Lisaks on kehtestatud nõuded finantsinstrumentide tähtajale ning hajutamisele. 123 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Klientide tähtajaks tasumata arvetega tegeldakse igapäevaselt 3.1.3 Likviidsusrisk selleks spetsiifiliselt moodustatud osakondades. Arve maksetähtaja Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi ületamise korral saadab automatiseeritud meeldetuletus- ja täita ebapiisava rahavoo tõttu. Likviidsusriski maandatakse erinevate hoiatussüsteem kliendile teate, et juhul kui arvet ei tasuta, võib finantsinstrumentidega nagu laenud, võlakirjad ja kommerts- järgneda kliendi elektrivõrgust väljalülitamine. On kehtestatud väärtpaberid. tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võlg üle inkassofirmale. Erikokkulepete sõlmimine on Kontserni likviidsusrisk on kahetasandiline. Lühiajaline likviidsusrisk selleks moodustatud krediidikomiteede pädevuses. on risk, et kontserni pangakontodel ei ole piisavalt raha jooksvate maksekohustuste täitmiseks. Pikaajaline likviidsusrisk on risk, et Maksimaalne krediidiriskile avatud summa aruandeperioodi lõpu kontsernil ei ole piisavalt vaba raha või muid likviidsuse allikaid, et seisuga oli järgmine: katta tuleviku likviidsusvajadust oma äriplaani elluviimisel ja kohustuste täitmisel või et kontsern peab seetõttu vabu vahendeid 31. DETSEMBER kaasama kiirustades ja tingimustel, mis ei ole optimaalsed. Lühiajalist miljonites eurodes 2021 2020 likviidsusriski maandatakse sellega, et kontsern hoiab pangakontodel Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 13, 14)* 322,2 194,9 teatavat vaba raha puhvrit, et tagada piisavate vahendite olemasolu Raha ja raha ekvivalendid (lisa 13, 16, 8) 198.0 166,9 ka juhul, kui rahavoo prognoosist esineb kõrvalekaldeid. Pikaajalist Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid 347,8 55,4 (lisad 3.3, 13, 15, 16) likviidsusriski maandatakse sellega, et kontsern prognoosib Kokku krediidiriskile avatud summa 670,0 417,2 regulaarselt järgneva 12 kuu likviidsusvajadust (sh võetakse arvesse rahavajadus investeeringuteks, laenu tagasimakseteks ja dividendi- * Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded miinus ettemaksed makseteks ning äritegevusest teenitav positiivne rahavoog) ja hoiab likviidsusvajaduse rahuldamiseks piisavat likviidsuspuhvrit vabade rahaliste vahendite, välja võtmata investeerimislaenude ja Nõuded ostjate vastu on esitatud summas, millest on maha arvatud likviidsuslaenu limiitide näol. Likviidsusriski juhitakse kontserni tasandil väärtuse languse katteks moodustatud allahindlus. Ehkki nõuete emaettevõtja finantsosakonnas. laekumist võivad mõjutada majanduslikud tegurid, on juhtkond seisukohal, et puudub oluline kahjumi risk, mis ületaks juba Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid kajastatud allahindluse summat. Muud nõuded allahinnatud varasid mahus 198,0 miljon eurot (31. detsember 2020: 166,9 miljon eurot). ei sisalda. Lisaks oli majandusaasta lõpu seisuga välja võtmata laenusid 535,0 miljon euro ulatuses (31. detsember 2020: 520,0 miljon eurot) (lisa 22). Täiendav info krediidiriski kohta on avalikustatud lisades 14 ja 16. Järgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pikaajaliste 124 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord kohustuste (sh netomaksega tuletisinstrumentide) jaotus kohustuste lõpptähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Aruandeperioodi lõpust 12 kuu jooksul tasumisele kuuluvate kohustuste summa, v.a võlakohustused, on esitatud nende bilansilises väärtuses. KOHUSTUSTE JAOTUS MAKSETÄHTAEGADE JÄRGI SEISUGA 31. DETSEMBER 2021: Kuni 1 1–5 Üle 5 Diskontee- Bilansi- aasta aastat aasta rimata line rahavood väärtus miljonites eurodes kokku Võlakohustused 179,7 817,8 3,7 1 001,2 956,5 (lisad 3.2, 13, 22)* Tuletisinstrumendid 116,1 37,8 - 153,9 153,9 (lisad 3.3, 13, 15) Võlad hankijatele ja muud 137,6 3,0 - 140,6 140,6 võlad (lisad 13, 23) Kokku 433,4 858,6 3,7 1 295,7 1 251,0 * Intressikulud on hinnatud seisuga 31. detsember 2021 kehtinud intressimäärade alusel. KOHUSTUSTE JAOTUS MAKSETÄHTAEGADE JÄRGI SEISUGA 31. DETSEMBER 2020: Kuni 1 1–5 Üle 5 Diskontee- Bilansi- aasta aastat aasta rimata line rahavood väärtus miljonites eurodes kokku Võlakohustused 319,2 749,6 18,9 1 087,7 1 014,4 (lisad 3.2, 13, 22)* Tuletisinstrumendid 10,3 4,4 - 14,7 14,7 (lisad 3.3, 13, 15) Võlad hankijatele ja muud 188,8 0,3 - 189,1 189,1 võlad (lisad 13, 23) Kokku 518,3 754,3 18,9 1 291,5 1 218,2 * Intressikulud on hinnatud seisuga 31. detsember 2020 kehtinud intressimäärade alusel. 125 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 3.2 KAPITALI JUHTIMINE 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 Eesti Energia ASi kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsuseid dividendide Võlakohustused (lisad 3.1, 13, 22) 956,5 1 014,4 jaotamise ning aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise kohta Miinus: raha ja raha ekvivalendid -198,0 -166,9 teeb Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Igal (lisad 3.1, 13, 18) majandusaastal määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusega Netovõlg 758,5 847,5 Eesti Energia ASi poolt riigieelarvesse makstav dividendisumma, mis Omakapital kokku 2 465,6 2 008,3 on kooskõlas kehtiva dividendipoliitikaga (vt lisad 19 ja 20). EBITDA* 317,6 213,5 Varad 4 384,2 3 686,1 Kontsern järgib finantspoliitikat, mille kohaselt ei tohi netovõla ja Netovõlg/EBITDA 2,4 4,0 EBITDA suhe pikaajaliselt ületada 3,5 (2020: 3,5) ning omakapital Omakapital/varad 56% 54% peab moodustama vähemalt 50% varadest (31. detsember 2020: Kapital kokku (netovõlg + 3 224,1 2 855,8 50%). Seisuga 31. detsember 2021 oli netovõla ja EBITDA suhe omakapital kokku) ettenähtud tasemel (31. detsember 2020: netovõla ja EBITDA suhe Netovõla ja kapitali suhe 24% 30% ületas finantspoliitikas ettenähtud 3,5). Eesti Energia strateegias on * EBITDA – kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ettenähtud sammud finantspoliitika eesmärgiga vastavusse ning põhivara kulumi ja väärtuse languse kulusid (vaata ka lisa 5, kus on esitatud summa arvutuskäik) jõudmiseks. Nii EBITDA kui ka netovõlg on alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad, Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 oli kontserni mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) netovõla ja EBITDA suhe ning omakapitali ja varade suhe järgmine: defineeritud ja need ei pruugi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrreldavad. Kontserni hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lugejatele täiendavat kasulikku informatsiooni grupi majandustulemuste ja juhtimise kohta ning neid näitajaid kasutab ka juhtkond kontserni tulemuste analüüsimisel ja juhtimisaruandluses. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes IFRSi nõuete kohaselt. 126 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 3.3 ÕIGLANE VÄÄRTUS Alljärgnevas tabelis on esitatud kontserni varad ja kohustused, mida Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud kajastatakse õiglases väärtuses, vastavalt õiglase väärtuse hierarhia soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohustuste tasemetele seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020: õiglased väärtused seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 oluliselt nende kontserni konsolideeritud finantsseisundi 31. DETSEMBER 2021 aruandes kajastatud jääkväärtustest, v.a võlakirjad (õiglane väärtus Tase Tase Tase Kokku miljonites eurodes 1 2 3 arvestatud õiglase väärtuse hierarhia 1. tasemele liigitatavate Varad sisenditega, lisa 22). Kontserni hinnangul on ka lühiajaliste nõuete ja Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid - 56,1 83,7 139,8 kohustuste ning laenunõuete, millest on maha arvatud väärtuse (lisad 13, 15 ja 16) langus, jääkväärtus ligikaudu võrdne nende õiglase väärtusega. Rahavoo riskimaandamisinstrumendid - 112,5 95,5 208,0 (lisad 13, 15 ja 16) Avalikustamise eesmärgil leitakse finantskohustuste õiglane Kokku finantsvarad (lisad 3.1, 13, 15 ja 16) - 168,6 179,2 347,8 väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu Kohustused intressimääraga, mis on kättesaadav kontserni sarnastele Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid - 75,2 - 75,2 finantsinstrumentidele. (lisad 13, 15 ja 16) Rahavoo riskimaandamisinstrumendid (lisad Järgnevates tabelites on esitatud õiglases väärtuses kajastatavate - 78,7 - 78,7 13, 15 ja 16) finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise sisendite järgi. Eri- Kokku finantskohustused (lisad 3.1, 13 ja 15) - 153,9 - 153,9 nevaid tasemeid defineeritakse järgmiselt:  identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud 31. DETSEMBER 2020 hinnad aktiivsetel turgudel (tase 1); Tase Tase Tase Kokku miljonites eurodes 1 2 3  muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis Varad on vara või kohustuste puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid 0,6 8,8 10,9 20,3 (lisad 13, 15 ja 16) (tase 2); Rahavoo riskimaandamisinstrumendid 3,3 31,8 - 35,1  vara või kohustuste puhul mittejälgitavad sisendid (tase 3). (lisad 13, 15 ja 16) Kokku finantsvarad (lisad 3.1, 13, 15 ja 16) 3,9 40,6 10,9 55,4 Kohustused Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid - 12,9 - 12,9 (lisad 13, 15 ja 16) Rahavoo riskimaandamisinstrumendid - 1,8 - 1,8 (lisad 13, 15 ja 16) Kokku finantskohustused (lisad 3.1, 13 ja 15) - 14,7 - 14,7 127 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord (a) 1. taseme finantsinstrumendid (c) 3. taseme finantsinstrumendid Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide õiglase Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määratakse väärtuse aluseks on noteeritud turuhinnad aruandeperioodi lõpu selle õiglane väärtus hindamistehnika abil. Hindamistehnikates seisuga. Turgu peetakse aktiivseks, kui noteeritud hinnad on lihtsalt ja kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need regulaarselt kättesaadavad börsilt, vahendajalt, maaklerilt, tööstus- on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda haru grupilt, hindamisteenistuselt või regulatiivselt asutuselt ja need hinnangutele. Instrument liigitatakse 3. tasemele, kui üks või mitu kujutavad tegelike ja regulaarselt aset leidvate turutingimustel olulist sisendit ei põhine jälgitavatel turuandmetel. Kontsern liigitab toimuvate tehingute hindasid. Kontserni finantsvarade noteeritud elektrienergia ostulepingud 3. taseme instrumentideks. turuhinnaks on nende hetke pakkumishind. Kontserni elektri tuletis- instrumendid, millega kaubeldakse Nasdaq OMX börsil, on liigitatud Kontserni finantsriskide juhtimise osakond hindab kontserni 1. taseme instrumentideks. finantsinstrumentide, sh 3. taseme instrumentide õiglast väärtust finantsaruandluse jaoks. Osakonna hindamismeeskond allub (b) 2. taseme finantsinstrumendid vahetult kontserni finantsriskide juhtimise komiteele, kes kinnitab Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määratakse osakonna poolt kasutatavad hindamistehnikad. Finantsriskide selle õiglane väärtus hindamistehnika abil. Hindamistehnikates juhtimise komitee ja hindamismeeskond arutavad kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on hindamisprotsesse ja -tulemusi vähemalt kord kvartalis vastavalt kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda kontserni kvartaliaruandluse ajakavale. hinnangutele. Instrument liigitatakse 2. tasemele, kui kõik olulised õiglase väärtuse määramiseks vajalikud sisendid on jälgitavad. Kui üks 2020. aastal kasutati 3. taseme tuletisinstrumentide õiglase või mitu olulist sisendit ei põhine jälgitavatel turuandmetel, liigitatakse väärtuse leidmiseks matemaatilisi mudeleid, mille abil prognoositi instrument tasemele 3. Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide tulevaste perioodide elektrihindu. Mudel kombineeris turupõhiseid (kauplemisderivatiivide) ja rahavoo riskimaandamisinstrumentide sisendeid, nagu Nord Pooli süsteemihind ja Nasdaq OMX börsil väärtuse leidmiseks kasutatakse Nasdaq OMX, ICE, Platts European noteeritud Helsingi pakkumispiirkonna EPAD (ingl Electricity Price Marketscani ning Nymexi noteeringuid. Area Differential) aruandekuupäeva seisuga, mittejälgitavate sisenditega, nagu turuosaliste tegelikud tootmis- ja tarbimisandmed, Forward-, swap- ja futuurlepingute õiglane väärtus leitakse kütuste ja muude sisendite turuhinnad (CO2 heitmekvoodid, aruandekuupäeva forwardhindade alusel ning leitud väärtus maagaas, kivisüsi), käitiste ja/või ühenduskaablite plaanivälised diskonteeritakse tagasi nüüdisväärtusesse. hooldused ja remondid ning teadmised tulevikusündmuste kohta. Alates 2021. aastast võeti kasutuse uus hindamistehnika. 3. taseme 128 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord tuletisinstrumentide õiglane väärtus leitakse kontserni ja klientide Muus koondkasumis kajastatav kasum kajastatakse real vahel tegelikult sõlmitud pikaajaliste (enam kui viie aasta pikkuste) „Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. elektrienergia ostulepingute alusel. Õiglase väärtuse hindamise ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse)“. Muus äritulus arvutused tehakse kord kuus. Arvutustes kasutatakse kajastatav kasum kajastatakse real „Kasum tuletisinstrumentide aruandekuupäevale eelneval kuul sõlmitud lepingute kaalutud ümberhindlusest“. keskmist hinda, mis konverteeritakse baaskoormuse elektrihinnaks, mida kasutatakse elektrienergia ostulepingute hindamiseks. Õiglase väärtuse hierarhia 3. taseme instrumentide 2021. aasta korduvast õiglase väärtuse mõõtmisest tingitud realiseerimata Hindamistehnikat muudeti, sest enam kui seitsme aasta pikkuste kasum kokku moodustas 49,0 miljon eurot. See summa on perioodide kohta ei ole piisavalt turuandmeid. Uus tehnika kajastatud muus äritulus. võimaldab saada pikaajaliste tuletisinstrumentide turuväärtuse arvutamiseks täpsemaid sisendeid. Juhul kui prognoositud hinnad muutuksid +/- 10%, oleks mõju kontserni puhaskasumile +/- 19,9 miljon eurot (2020: +/- 8,5 miljon eurot) ja mõju kontserni muule koondkasumile +/- 20,8 miljon eurot (2020: mitte mingit mõju, sest ühtegi 3. taseme tuletisinstrumenti ei olnud määratletud riskimaandamisinstrumendiks). Kauplemiseks hoitavad miljonites eurodes tuletisinstrumendid Algsaldo seisuga 1. jaanuar 2020 - Muus äritulus kajastatud kasum 10,9 Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2020 10,9 Muus koondkasumis kajastatud kasum 95,5 Muus äritulus kajastatud kasum 72,8 Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2021 179,2 129 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 3.4 FINANTSVARADE JA –KOHUSTUSTE TASAARVELDUS (a) Finantsvarad Alljärgnevaid finantsvarasid on tasaarveldatud: 31. DETSEMBER 2021 Finantsvarade Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Neto- brutosumma tasaarveldatud finantskohustuste finantsvarade netosumma aruandes saldeerimata summa miljonites eurodes brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad Tuletisinstrumendid 410,2 -62,4 347,8 -6,2 341,6 31. DETSEMBER 2020 Finantsvarade Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Neto- brutosumma tasaarveldatud finantskohustuste finantsvarade netosumma aruandes saldeerimata summa miljonites eurodes brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad Tuletisinstrumendid 63,6 -8,2 55,4 -0,8 54,6 (b) Finantskohustused Alljärgnevaid finantskohustusi on tasaarveldatud: 31. DETSEMBER 2021 Finantskohustuste Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Neto- brutosumma tasaarveldatud finantsvarade finantskohustuste netosumma aruandes saldeerimata summa miljonites eurodes brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad Tuletisinstrumendid 216,3 -62,4 153,9 -6,2 147,7 31. DETSEMBER 2020 Finantskohustuste Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Neto- brutosumma tasaarveldatud finantsvarade finantskohustuste netosumma aruandes saldeerimata summa miljonites eurodes brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad Tuletisinstrumendid 22,9 -8,2 14,7 -0,8 13,9 Kontserni ja tehingupartnerite vahel sõlmitud lepingud võimaldavad vastastikused nõuded on samas valuutas. Mõningad lepingud tasaarveldust konkreetsete üksiktehingute raames, juhul kui võimaldavad tasaarveldusi kahe või enama tehingu raames. 130 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 4. OLULISED (b) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine RAAMATUPIDAMISHINNANGUD Kontsern viib vastavalt vajadusele läbi materiaalse ja JA EELDUSED immateriaalse põhivara kaetava väärtuse teste. Varade kaetava väärtuse testimisel kasutatakse juhtkonna hinnanguid varade Raamatupidamishinnangud ja rakendatud eeldused kasutamisest ning müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja Raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb kasutada remondiks vajalike rahavoogude, inflatsiooni- ja kasvumäärade raamatupidamishinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes ning toetuste saamise tõenäosuse kohta. Hinnangute aluseks on kajastatud varasid ja kohustusi ning lisades avalikustatud finantsseisun- prognoosid üldise majanduskeskkonna, elektrienergia tarbimise ja diaruandeväliseid varasid ja tingimuslikke kohustusi. Kuigi nimetatud müügihinna kohta. Varade õiglase väärtuse määramisel hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi kasutatakse ka eksperthinnanguid. Kui olukord tulevikus muutub, need kokku langeda hilisemate tegelike tulemustega. Muudatusi tuleb võib-olla täiendavaid allahindlusi teha või varem kajastatud juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi allahindlusi osaliselt või täielikult tühistada. Võrguteenuse kasumiaruandes. osutamiseks kasutatava põhivara kaetavat väärtust mõjutab Järgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas konsolideeritud Konkurentsiamet, kes määrab nende varade põhjendatud tulukuse raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile. määra. Kui võrguteenuse osutamisega seotud tulud, kulud ja inves- teeringud jäävad ettenähtud piiridesse, tagab teenuse müügist (a) Materiaalse põhivara kasuliku eluea hindamine saadav tulu nende varade põhjendatud tulukuse. Informatsioon Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna aruandeperioodil arvestatud varade väärtuse languse kohta on hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on avalikustatud lisades 6 ja 8. näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Seisuga 31. detsember 2021 oli (c) Eraldiste kajastamine ja hindamine kontsernil materiaalset põhivara jääkväärtuses 2 979,5 miljon eurot Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsern moodustanud (31. detsember 2020: 2 919,6 miljon eurot), aruandeperioodi keskkonnakaitselisi, mäetööde lõpetamise, varade demonteerimise, amortisatsioonikulu oli 166,8 miljon eurot (2020: 158,5 miljon eurot) (lisa töötajate ja lepingutega seotud eraldisi kogusummas 33,1 miljon 6). Materiaalse põhivara keskmine järelejäänud kasulik eluiga on 18,6 eurot (31. detsember 2020: 34,3 miljon eurot) (lisa 25). Nimetatud (31. detsember 2020: 17,7) aastat. Kui varade keskmine järelejäänud eluiga kohustuste summa ja/või realiseerumise aeg on ebakindel. Eraldiste pikeneks/lüheneks ühe aasta võrra, siis amortisatsioonikulu väheneks nüüdisväärtuse määramisel on kasutatud mitmeid juhtkonna 8,7 miljon euro võrra (2020: 8,8 miljon euro võrra)/ suureneks 9,7 miljon hinnanguid ja eeldusi tulevaste kulutuste suuruse, inflatsioonimäära euro võrra (2020: 9,9 miljon euro võrra). ja väljamaksete aja kohta. Tegelikud kulutused võivad osutuda 131 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord suuremateks või väiksemateks sõltuvalt võimalikest muutustest keskmisi hindu, mis on konverteeritud baaskoormuse õigusnormides, keskkonnakahjude likvideerimiseks vajalikus elektrihindadeks. Vt täpsemat infot lisast 3.3. tehnoloogias ning kulutustes, mida katavad kolmandad osapooled. (d) Tingimuslikud varad ja kohustused Tingimuslike varade ja kohustuste hindamisel kasutab juhtkond eelnevat kogemust, üldist informatsiooni majandus- ja sotsiaalkeskkonna kohta ning tuleviku sündmuste eeldusi ja tingimusi, mis põhinevad parimatel teadmistel olukorrast. Täiendav informatsioon on esitatud lisas 34. (e) Edasilükkunud tulumaksu kajastamine kontserni Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumilt Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 ei ole kontsern kajastanud edasilükkunud tulumaksukohustusi seoses Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumiga seotud ajutiste maksustavate erinevustega summas 988,6 miljon eurot (31. detsember 2020: 886,4 miljon eurot). Kontsernil on kirjalikult vormistatud dividendipoliitika, mille aluseks on ainuaktsionäri väljendatud dividendiootus. Dividendipoliitikast lähtuvalt on kontsern hinnanud, et kontserni Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumist lähitulevikus dividende ei jaotata. Kontsernil on võimalik dividendipoliitika rakendamisel kontrollida oma tütarettevõtete dividendide jaotamise ajastust ja summat. (f) Pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (3. taseme instrumendid) õiglase väärtuse arvestamisel kasutatud sisendid Pikaajaliste elektrienergia ostulepingute õiglase väärtuse arvutamiseks kasutatakse matemaatilisi mudeleid, mis kasutavad turuhindu ja tegelike klientidega sõlmitud lepingute kaalutud 132 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 5. SEGMENDIARUANDLUS mis on teenitud vastavate toodete ja teenuste müügist. Kuna segmendid põhinevad kontsernist välja müüdavatel toodetel ja Juhatus kasutab kontserni majandustulemuste hindamiseks ja teenustel (mitte juriidilistel isikutel), puuduvad segmentidevahelised juhtimisotsuste tegemiseks tootepõhist aruandlust. Kontsern on tehingud, mida oleks vaja elimineerida. määratlenud põhitooted ja -teenused ehk väärtustloovad üksused, mis teenivad kontsernivälist tulu ja kasumit, ning on välja arendanud Kõik kontserni ärikulud jaotatakse toodetele ja teenustele, mille metoodika, mille alusel tulud, kulud ja varad jaotatakse toodetele ja tootmise või osutamisega need on seotud. Kui toode (näiteks teenustele. elektrienergia) toodetakse mitme kontserni äriüksuse poolt vertikaalselt integreeritud väärtusahelas, siis sellega seotud kulud Kontsern on eristanud kolm peamist toodet ja teenust, mida hõlmavad kõigi toote valmistamises osalenud üksuste esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja mitmed tootmiskulusid (näiteks elektrienergia kulu hõlmab selle tootmiseks väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui „Muud“. kasutatud põlevkivi kulu). Kontserni üldkulud jaotatakse toodetele ja teenustele proportsionaalselt nende kulude abil teenitud 1) elektrienergia (taastuvatest kui ka mittetaastuvatest allikatest müügitulule. elektrienergia tootmine ja müük ning energiakaubandus); 2) võrguteenused (võrguteenuse müük reguleeritud turul ja Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga Elektrilevi reguleeritud lisateenuste müük); jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid ning tulumaksukulu ei jaotata segmentidele. EBITDA ei ole IFRS-i 3) vedelkütused (vedelkütuste tootmine ja müük); kohaselt määratletud tulemuslikkuse näitaja. Kontserni EBITDA 4) muud tooted ja teenused (sh soojuse tootmine ja müük, määratlus ei pruugi olla võrreldav teiste majandusüksuste sarnaselt energeetikaseadmete ehitus ja sellega seotud teenused, pealkirjastatud tulemuslikkuse näitajate ja avalikustatavate vanametalli müük, kaevandustoodete müük, maagaasi müük, andmetega. muude toodete ja teenuste müük). Kontserni varad jaotatakse segmentidele vastavalt nende Muude toodete ja teenuste segment (muud) hõlmab kõrvaltooteid ja kasutuseesmärgile. Kohustusi segmentidele ei jaotata, kuna neid teenuseid, mille osakaal kontserni müügitulust ja EBITDA-st on juhitakse tsentraalselt kontserni finantsosakonna poolt. eraldivõetuna ebaoluline. Ükski nendest kõrvaltoodetest ja teenustest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul tuleks Elektrituruseaduse kohaselt on võrguettevõtjad kohustatud nende kohta informatsiooni avalikustada eraldiseisvalt. võrgutasude hinnad Konkurentsiametiga kooskõlastama. Konkurentsiamet on koostanud hindade kooskõlastamise Segmendi müügitulu hõlmab müügitulu ainult välistelt klientidelt, metoodika, mis võtab arvesse kulusid, mis on vajalikud seadusega 133 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord ettenähtud kohustuste täitmiseks ning tagab investeeritud kapitali EBITDA põhjendatud tulukuse. Reeglina loeb Konkurentsiamet investeeritud 31. DETSEMBER kapitaliks aasta keskmist põhivarade jääkväärtust, millele on miljonites eurodes 2021 2020 lisatud 5% välisest müügitulust. Põhjendatud tulukuse määr on EBITDA ettevõtte kaalutud keskmine kapitali hind (WACC). Ülejäänud Elektrienergia 217,6 53,4 segmentide müügihinnad ei ole reguleeritud õigusaktidega. Võrguteenused 87,3 87,6 Vedelkütused 8,0 53,8 Kaugkütteseaduse kohaselt peavad ka soojusettevõtjad, kes Raporteeritud segmendid kokku 312,9 194,9 müüvad soojust tarbijatele või võrguettevõtjale edasimüügiks Muud 4,7 18,7 tarbijatele või toodavad soojust elektri ja soojuse koostootmise Kokku 317,6 213,6 protsessis, müüdava soojuse piirhinna Konkurentsiametiga Põhivara kulum ja amortisatsioon (lisad 6,8 ja 9) -172,1 -161,4 kooskõlastama. Neto finantskulud -25,6 -34,0 Kasum kapitaliosaluse meetodil 2,0 1,7 investeeringutelt sidusettevõtjatesse (lisa 10) MÜÜGITULU Kasum enne tulumaksustamist 121,9 19,9 Emaettevõtja juhatusele esitatavates aruannetes on kontserni- * EBITDA: kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid. väliste klientide müügitulu arvestamisel kasutatud samu arvestus- põhimõtteid nagu konsolideeritud kasumiaruande koostamisel. 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 Kontserniväliste klientide müügitulu Elektrienergia 766,4 360,1 Võrguteenused 233,6 217,7 Vedelkütused 135,0 138,1 Raporteeritud segmendid kokku 1 135,0 715,8 Muud 178,0 117,9 Kokku (lisa 26) 1 313,0 833,7 134 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord MUUD KASUMI JA KAHJUMI AVALIKUSTATAVAD NÄITAJAD Intressitulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ja kasumit kapitaliosaluse Lisainformatsioon arvestatud põhivara väärtuse languse, põhivara meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse segmentide vahel ei kulumi ja amortisatsiooni kohta on avalikustatud lisas 6 ja 8 ning jaotata ning seda informatsiooni emaettevõtja juhatusele ei esitata. eraldiste moodustamise ja ümberhindamise kohta lisas 25. 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2021 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2020 miljonites eurodes Põhivara kulum ja Eraldiste moodustamine (+) ja Põhivara kulum ja Eraldiste moodustamine (+) ja amortisatsioon ümberhindamine (-) amortisatsioon ümberhindamine (-) Elektrienergia -76,7 131,6 -70,0 84,0 Võrguteenused -51,3 - -49,3 - Vedelkütused -20,6 29,8 -21,6 16,7 Raporteeritud segmendid kokku -148,5 161,4 -140,9 100,7 Muud -23,6 8,8 -20,5 3,8 Kokku (lisad 5,6,8,9 ja 25) -172,1 170,2 -161,4 104,4 VARAD Emaettevõtja juhatusele esitatavates aruannetes on varade summade arvestamisel kasutades samu arvestuspõhimõtteid nagu konsolideeritud finantsaruannete koostamisel. 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2021 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2020 miljonites eurodes Kokku Investeeringud sidus- Investeeringud Total Investeeringud sidus- Investeeringud varad ettevõtjatesse (lisa 10) põhivarasse (lisad 6 ja 8) assets ettevõtjatesse (lisa 10) põhivarasse (lisad 6 ja 8) Elektrienergia 2 134,0 2,4 68,1 1 704,2 2,7 76,5 Võrguteenused 1 212,2 - 101,8 1 162,6 - 97,6 Vedelkütused 450,0 1,6 63,3 379,4 1,2 10,8 Raporteeritud segmendid kokku 3 796,2 4,0 233,2 3 246,2 3,9 184,9 Muud 588,0 50,9 20,1 439,9 42,9 3,1 Kokku (lisad 6,8 ja 10) 4 384,2 54,9 253,3 3 686,1 46,8 188,0 135 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord KOGU KONTSERNI KOHTA ESITATAV INFORMATSIOON Kontserniväline müügitulu klientide asukoha järgi Põhivarade jaotus varade asukoha järgi* 1.JAANUAR-31. DETSEMBER 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 miljonites eurodes 2021 2020 Eesti 771,6 489,0 Eesti 2 782,2 2 686,4 Leedu 240,9 101,3 Leedu 249,1 231,4 Läti 143,3 62,6 Läti 33,1 36,3 Poola 106,9 65,8 USA 26,3 24,3 Araabia Ühendemiraadid 22,7 12,2 Soome 14,6 8,0 Taani 17,4 7,1 Poola 15,0 15,6 Põhjamaad 6,1 4,0 Muud riigid 0,9 1,5 Muud riigid 4,1 1,1 Kokku põhivarad (lisad 6,8 ja 9) 3 121,2 3 003,5 Singapur - 90,6 * välja arvatud finantsvarad, edasilükkunud tulumaksuvara ja investeeringud sidusettevõtjatesse Kokku kontserniväline müügitulu (lisa 26) 1 313,0 833,7 *Põhjamaad - Soome ja Rootsi Kontsernil ei olnud 2021. aastal kliente, kelle käive vedelkütustest ületab eraldiseisvalt 10% kontserni müügitulust (2020. aastal oli müük ühele sellisele kliendile kokku 90,6 miljon eurot). Kontsernil on 2021. aastal üks klient, kelle käive elektrienergiast ületab eraldiseisvalt 10% kontserni müügitulust. Müük kokku antud kliendile oli 2021. aastal 532,8 miljon eurot (2020. aastal müük kokku antud kliendile 129,3 miljon eurot). 136 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 6. MATERIAALNE PÕHIVARA Maa Hooned Rajatised Masinad ja Muud Lõpetamata Ettemaksed Kokku miljonites eurodes seadmed ehitus Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 44,4 330,0 1 196,8 3 140,9 6,1 68,7 5,9 4 792,8 Akumuleeritud kulum - -118,1 -486,9 -1 269,1 -5,3 - - -1 879,4 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2019 (lisa 4) 44,4 211,9 709,9 1 871,8 0,8 68,7 5,9 2 913,4 2020. aastal toimunud liikumised Soetused (lisa 5) 43,0 0,3 0,3 4,8 0,1 121,3 1,9 171,7 Arvestatud kulum ja allahindlus (lisad 4, 5 ja 33) - -6,3 -37,8 -110,6 -0,3 -3,5 - -158,5 Müüdud põhivara jääkväärtuses -0,2 -0,2 - -0,1 - - - -0,5 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,2 - - -0,8 - - - -1,0 Ümberklassifitseerimised 0,7 0,7 54,0 63,0 -0,3 -115,7 -4,7 -2,3 Kokku 2020. aastal toimunud liikumised 43,3 -5,5 16,5 -43,7 -0,5 2,1 -2,8 9,4 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 87,7 331,9 1 252,6 3 226,7 5,3 70,8 3,1 4 978,1 Akumuleeritud kulum - -125,5 -526,2 -1 398,6 -5,0 - - -2 055,4 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2020 (lisa 4) 87,7 206,4 726,4 1 828,1 0,3 70,8 3,1 2 922,7 2021. aastal toimunud liikumised Soetused (lisa 5) 0,1 0,1 0,6 4,6 0,3 198,0 42,9 246,6 Arvestatud kulum ja allahindlus (lisad 4, 5 ja 33) - -7,0 -32,2 -126,6 -0,4 -0,6 - -166,8 Müüdud põhivara jääkväärtuses -0,5 -2,3 -0,1 -0,9 - - - -3,8 Lisandunud äriühenduste kaudu (Lisa 36) 0,1 0,4 13,6 11,4 - 1,0 0,3 26,8 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 - 0,1 -0,6 0,1 - - -0,2 Ümberklassifitseerimised 0,2 1,8 55,6 73,5 1,4 -132,1 -0,4 - Kokku 2021. aastal toimunud liikumised 0,1 -7,0 37,6 -38,6 1,4 66,3 42,8 102,6 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 87,8 331,3 1 335,1 3 302,3 7,0 137,1 45,9 5 246,5 Akumuleeritud kulum - -131,9 -571,1 -1 512,8 -5,3 - - -2 221,1 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 (lisa 4) 87,8 199,4 764,0 1 789,5 1,7 137,1 45,9 3 025,4 137 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 2020. aastal investeeris kontsern 43 miljon eurot Tootsi Suursoo Põhitegur aastalõpu hinnasööstu taga oli maagaasi hinna järsk ammendunud turbamaardla kinnistu soetamiseks, et liikuda edasi tõus. Heitmekvootide hinnad on tugevalt seotud Euroopa Tootsi Windpark OÜ tuulepargi arendamisega ja seeläbi suurendada kliimapoliitikaga ja heitmekvootide turu arenguvõimaluste kohta on kontserni taastuvenergia tootmisvõimsust. palju erinevaid nägemusi. Sellest tingituna on analüütikute heitmekvootide hinnaprognoosid väga erinevad. 2021. aastal investeeris kontsern 95,1 miljon eurot võrgu- ühendustesse, et suurendada elektri jaotusvõrgu töökindlust; 50,1 Eesti Energia elektrijaamade varade väärtuse testid miljon eurot uue Enefit 280-2 õlitehase ehitamisse; 9,3 miljon eurot Elektrijaamu käsitletakse kolme eraldiseisva raha genereeriva Šilale II tuulepargi arendamisse; 8,3 miljon eurot Akmene tuulepargi üksusena: 1) Auvere elektrijaam, 2) plokid, mis kasutavad kütusena tuuleturbiinidesse; 6,6 miljon eurot Purtse tuulepargi arendamisse ainult põlevkivi (põlevkiviplokid), 3) plokid, mis kasutavad lisaks ja 7,1 miljon eurot Tolpanvaara tuulepargi arendamisse. põlevkivile ka muid kütuseid (hübriidplokid). Elektrijaamade jagamisel eraldiseisvateks raha genereerivateks üksusteks on Vara väärtuse testid koostatakse olukorras, kui on alust arvata, et lähtud eelkõige elektriplokkide efektiivsusest, erinevate kütuste vara väärtus võib olla langenud või kui mingi raha genereeriva kasutamise võimekusest, asendatavusest kontserni üksusega on seotud oluline firmaväärtuse saldo. Sellisteks müügistrateegias ja elektriplokkidega seotud juhtimisotsuste varadeks, kus on vaja koostada vara väärtuse test, on 2021. aastal sõltumatusest. Nii hübriidplokkides kui ka Auvere elektrijaamas kontserni hinnangu kohaselt Eesti Energia hübriidplokid, toodetakse elektrit nii põlevkivist kui ka taastuvatest ja tuulepargid ja Enefit American Oil varad (2020: Auvere elektrijaam, alternatiivsetest kütustest. Auvere elektrijaama elektriploki hübriidplokid, põlevkiviplokid, tuulepargid ja Enefit American Oil efektiivsus on teistest oluliselt kõrgem. varad). 2021. aasta lõpu seisuga tuvastati üksnes elektrijaamade Võimaliku varade väärtuse languse peamiseks indikaatoriks on hübriidplokkide varadel väärtuse languse indikaatoreid. olnud elektri ja heitmekvootide turuhindade suur volatiilsus, kuna elektrijaamade varade väärtus on mõlema teguri suhtes tundlik. Hübriidplokkide varade bilansiline jääkväärtus seisuga Tuuleparkide varade väärtuse langust on testitud nendele raha 31. detsember 2021 oli 123,0 miljon eurot (31. detsember 2020: genereerivatele üksustele jaotatud firmaväärtuse tõttu. 131,7 miljon eurot). Varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse testi tulemusena allahindluse vajadust ei Elektrihinna volatiilsuse ja järsu tõusu 2021. aasta teisel poolel tuvastatud. Eeldatavad tulevased rahavood diskonteeriti tingisid maagaasi ja CO2 heitmekvootide rekordkõrged hinnad, diskontomääraga 7,5% (2020: 7,5%). Diskontomäära 1 protsendi- samuti Põhjamaade hüdroreservuaaride keskmisest madalam tase. punktise kasvu mõju varade kaetavale väärtusele on 8 miljon Heitmekvootide hinnad olid 2021. aastal pidevas tõusutrendis. eurot, mille puhul vara kasutusväärtus ületaks endiselt bilansilist 138 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord jääkväärtust (2020. aastal oli diskontomäära 1 protsendipunktise Vara väärtuse testi koostamisel võeti arvesse ka järgmiste aastate kasvu mõju 35 miljon eurot, mille puhul varade jääkväärtus oleks riskimaandamistehingute oodatavad mõjud. ületanud nende kasutusväärtust kuni 33 miljon eurot). Heitmekvootide turuhinna prognoosis lähtuti nii kolmanda Hübriidplokkide kaetav väärtus on tundlik elektri ja heitmekvootide osapoole eksperdihinnangust kui ka turu forward-hindadele hinna muutuse suhtes (2020: elektri, heitmekvootide, põlevkivi tuginevast prognoosist (2020: heitmekvootide turuhind prognoositi hinna ning biokütuste kasutuse eest eeldatavalt saadava toetuse lühikeses perspektiivis, lähtudes forward-hindadest ning seejärel muutuste suhtes). Elektri turuhinna prognoosimisel on kasutatud eeldades, et alates 2026. aastast tõuseb hind 2,0% aastas). Alates nii kolmanda osapoole eksperdihinnangut kui ka turu 2023. aastast kasutati heitmekvootide hinnaprognoosi vahemikus forward-hindadele tuginevat prognoosi. Alates 2023. aastast on 63 €/t–83 €/t (2020: heitmekvootide hinnaprognoosi vahemikus kasutatud elektrihinna prognoosi vahemikus 69–87 €/MWh 28 €/t–34 €/t). Kui prognoositud heitmekvootide hinnad oleksid (2020: kasutati elektrihinna prognoosi vahemikus 48–68 €/MWh). 20% kõrgemad, kui vara väärtuse testis rakendatud tase (2020: kui 2020. aastal eeldati lisaks eelnevale, et alates 2023. aastast heitmekvootide hinnaga seotud eeldus ei rakenduks ja hinnatase Eesti ja naaberriikide elektriturgudel järk-järgult prognoosides oleks kasutatud 2020. aastaga sarnast hinnatõusu), ühtlustub. siis oleks vara kaetav väärtus kuni 141 miljon eurot madalam (2020: 140 miljon eurot madalam) ja varade jääkväärtus ületaks Kui prognoositud elektrihinnad oleksid 20% madalamad kui vara kasutusväärtust 31 miljoni euro võrra (2020: 131,7 miljoni euro väärtuse testis rakendatud tase (2020: kui ühtlustumise eeldus ei võrra). Heitmekvoodi hinna tundlikkuse mõõtmiseks on kasutatud rakenduks ja kui elektri turuhinna prognoosimisel lähtutaks heitmekvoodi hinnaprognoosi vahemikus 79 €/t–97 €/t (2020: forward-hindadest), oleks hübriidplokkide vara kaetav väärtus 237 heitmekvoodi hinnaprognoosi vahemikus 34 €/t–41 €/t). miljon eurot madalam (2020: 539 miljon eurot madalam) ja varade bilansiline jääkväärtus ületaks nende kasutusväärtust 123 miljoni Seisuga 31. detsember 2021 ei tuvastatud Auvere elektrijaama euro võrra (2020: 131,7 miljoni euro võrra). Elektrihinna tundlikkuse varadel väärtuse languse indikaatoreid (2020. aastal tuvastati mõõtmiseks on kasutatud elektrihinna prognoosi vahemikus väärtuse languse indikaatoreid). 2020. aastal lähtuti varade 55–70 €/MWh (2020: elektrihinna prognoosi vahemikus 40–68 kaetava väärtuse hindamisel nende kasutusväärtusest ja test €/MWh). Tulenevalt kontserni müügistrateegiast, mille kohaselt osutas vajadusele varem kajastatud allahindlus 36,1 miljon euro soovitakse müüa enam elektrit tiputundidel, oli kontserni 2021. ulatuses tühistada. 2020. aastal diskonteeriti eeldatavad aastal saavutatud kvartali keskmine müügihind 5–18% (2020: tulevased rahavood diskontomääraga 7,5%. Diskontomäära 1 8–38%) kõrgem kui Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna hind. Seda protsendipunktise kasvu mõju varade kasutusväärtusele oleks 97 strateegiat plaanib kontsern ka järgmistel aastatel rakendada. miljon eurot, mille rakendumisel vara kasutusväärtus ületaks endiselt raamatupidamisväärtust. 139 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Põlevkiviplokkide varade 2020. aastal tehtud väärtuse testi Tootsi ja Sopi tuuleparkide arendusprojekti varade väärtuse test tulemused osutasid allahindluse vajadusele. Varad hinnati alla 2021. aasta lõpu seisuga Tootsi ja Sopi tuuleparkide 23,0 miljoni euro võrra ja nende bilansiline jääkväärtus oli 2020. arendusprojektidel väärtuse languse indikaatoreid ei tuvastatud. aasta lõpus null. 2021. aastal ei tuvastatud vajadust allahindluse (2020. aastal tuvastati väärtuse languse indikaatoreid). 2020. tühistamiseks. aastal hinnati Tootsi tuulepargi arendusprojekti kaetavat väärtust kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse languse test ei osutanud Eesti Energia tuuleparkide varade väärtuse testid allahindluse kajastamise vajadusele. Eeldatavad tulevased Tuuleparkide varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse alusel. rahavood diskonteeriti diskontomääraga 5,5%. Testi tegemisel Varade väärtuse testide tulemusena allahindluse vajadust ei kasutati samu hinnaeeldusi nagu eespool kirjeldatud testide puhul. tuvastatud (2020: allahindluse vajadust ei tuvastatud). Eeldatavad Kui 2020. aastal ühtlustamise eeldus ei oleks rakendunud ja elektri tulevased rahavood diskonteeriti, kasutades Leedu tuuleparkide turuhinna prognoosimisel oleks lähtutud forward-hindadest, oleks puhul diskontomäära 5,7% ja Eesti tuuleparkide puhul varade kaetav väärtus olnud 138 miljonit eurot väiksem, kuid diskontomäära 4,7% (2020: sama). Varade väärtuse testides varade kasutusväärtus oleks siiski ületanud nende bilansilist kasutati samu eeldusi elektrihinna kohta, mida kasutati jääkväärtust. elektrijaamade varade väärtuse testides (avalikustatud Eesti ja Balti elektrijaamade hübriidplokke käsitlevas osas). Tuuleparkide Enefit American Oili varade väärtuse test varad on eelkõige tundlikud elektrihinna muutuste suhtes. Kui 2021. aastal viidi läbi Enefit American Oili varade väärtuse test, prognoositud elektrihinnad oleksid 20% madalamad, kui vara väär- mille tulemusel ei tuvastatud vajadust allahindluseks või varasema tuse testis rakendatud tase (2020: kui ühtlustumise eeldus ei allahindluse tühistamiseks (2020: ei tuvastatud vajadust rakenduks ja elektri turuhinna prognoosimisel lähtutaks allahindluseks ega varasema allahindluse tühistamiseks). Enefit forward-hindadest), oleks Eesti ja Leedu tuuleparkide varade American Oili varade kaetava väärtuse hindamiseks kasutati sama kaetav väärtus vastavalt 62 miljon eurot ja 53 miljon eurot metoodikat, mis 2020. aastal, mille kohaselt varad hinnati maa madalam, kuid varade kasutusväärtus ületaks siiski nende väärtusesse. Selleks leiti Utah osariigi Vernali piirkonna bilansilist jääkväärtust (2020: allahindlus oleks olnud 21 miljon lähiümbruses (20 miili) müügil olevate võrdväärses suuruses eurot Eesti tuuleparkide ja 29 miljon eurot Leedu tuuleparkide maatükkide keskmine hind (3. tasandi sisend). Hindamine põhineb puhul). Tuuleparkide varade kaetava väärtuse hindamisel on Hard Rock Consulting LLC poolt 2015. aastal analüüsil ja arvesse võetud ka neile jaotatud firmaväärtust. maatükkide 2021. ja 2020. aasta andmetega ajakohastatud hindadel. 140 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Kasutusrendi tingimustel rendile antud hooned ja rajatised 7. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31. DETSEMBER Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni miljonites eurodes 2021 2020 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud Soetusmaksumus 6,3 6,3 seotud osapoolteks sidusettevõtjad, emaettevõtja juhatuse ja nõukogu Akumuleeritud kulum aruandeaasta -4,6 -4,5 alguses liikmed ning muud ettevõtjad, kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või Aruandeaasta kulum -0,1 -0,1 oluline mõju. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil Jääkväärtus 1,6 1,7 on kontroll või valitsev mõju. Rendile antud varasid kasutatakse osaliselt oma äritegevuses ning Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja osaliselt renditulu saamise eesmärgil. Soetusmaksumus ja kulum on saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna arvestatud vastavalt rendile antud vara osale. riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle. Tehingud sidusettevõtjatega 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 Kaupade ost 10,2 8,2 Teenuste ost 2,1 1,7 Tulu teenuse müügist 0,3 0,5 Materiaalse põhivara ost - 0,3 Antud laenud - 0,1 Saadud dividendid 2,3 2,8 Sissemakstud omakapital 9,2 4,3 Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 Kaupade ja teenuste ost 0,6 0,6 141 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Kontsern müüb teistele riigi kontrolli või olulise mõju all olevatele Keskkonnaamet, kes tegutseb Euroopa Komisjoni otsuse alusel üksustele elektrit, võrguteenust ja soojusenergiat tavapärase riikliku haldajana, eraldab kontsernile tasuta kasvuhoonegaaside äritegevuse käigus. Kontsern on teinud aruandeperioodil ja heitkoguse ühikuid. Tasuta eraldatud heitkoguste ühikute kogus ja võrreldaval perioodil olulises summas ostu- ja müügitehinguid õiglane väärtus, võttes arvesse heitkoguste ühikute turuhinda nende Elering AS-ga, mis on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing. saamise päeval, on avalikustatud lisas 17. Tehingud Elering AS-ga Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud on avalikustatud 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER lisas 29. Nõuded sidusettevõtjatele on avalikustatud lisas 14 ning miljonites eurodes 2021 2020 võlad sidusettevõtjatele lisas 23. Käesoleval perioodil on seotud Teenuste ost 78,0 75,3 osapoolte osas kajastatud oodatavad krediidikahjumid 0,1 miljon Kaupade ost 23,5 14,2 eurot (2020. aastal oodatavaid krediidikahjumeid ei kajastatud). Materiaalse põhivara ost ja ettemaksed 2,1 1,4 Vaata detaile antud laenunõude osas lisast 14. põhivara eest Kaupade ja teenuste müük 19,0 2,4 Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise Taastuvenergia toetus (lisa 27) 29,4 33,3 korral on teenistuslepingutes ette nähtud kolme kuu hüvitise maksmine. Tehingud Elering AS-iga tulenevad tavapärasest äritegevusest (nt Võrguteenuse ostul-müügil kasutatakse Konkurentsiameti poolt elektrienergia ostmine ja müümine ning seonduvad võrguteenused), kinnitatud hindu. mis toimuvad turutingimustel ja pole tagatud. Nõuded Elering AS-i vastu ning kohustused Elering AS-i ees 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 Nõuded (lisa 14) 4,6 1,9 Kohustused (lisa 23) 9,1 21,4 142 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 8. IMMATERIAALNE VARA Firma- väärtus Tarkvara Tarkvara lõpetamata Muu immateriaalne Maavarade uuringu ja Lepingulised õigused Kokku miljonites eurodes soetus põhivara hindamise varad Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 26,2 43,9 9,8 2,7 2,1 22,6 107,3 Akumuleeritud kulum - -36,4 - -1,0 - -0,7 -38,1 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2019 26,2 7,5 9,8 1,7 2,1 21,9 69,2 2020. aastal toimunud liikumised Lisandumised (lisa 5) - 0,9 2,9 - 0,2 8,0 12,0 Sisemiselt arendatud immateriaalne vara (lisa 5) - - 4,3 - - - 4,3 Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisad 5 ja 33) - -2,2 -0,5 - - -0,2 -2,9 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - - -0,1 -1,8 -1,9 Ümberklassifitseeritud - 1,1 -1,1 - - - - Kokku 2020. aastal toimunud liikumised - -0,1 5,6 - 0,1 6,0 11,6 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 26,2 44,6 15,4 2,7 2,2 28,5 119,6 Akumuleeritud kulum - -37,2 - -1,0 - -0,6 -38,8 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2020 26,2 7,4 15,4 1,7 2,2 27,9 80,8 2021. aastal toimunud liikumised Lisandumised (lisa 5) - 0,9 5,8 - - - 6,7 Sisemiselt arendatud immateriaalne vara (lisa 5) - - - - - - - Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisad 5 ja 33) - -3,8 - -0,3 - - -4,2 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - - 0,1 1,7 1,8 Lisandunud äriühenduste kaudu (Lisa 36) - 0,1 - - - 0,9 1,0 Ümberklassifitseeritud - 11,9 -11,9 - - - - Kokku 2021. aastal toimunud liikumised - 9,1 -6,1 -0,3 0,1 2,6 5,4 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 26,2 57,0 9,3 2,6 2,3 30,5 127,9 Akumuleeritud kulum - -40,5 - -1,2 - - -41,7 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 26,2 16,5 9,3 1,4 2,3 30,5 86,3 143 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 2020. aastal omandas kontsern Tolpanvaara Wind Farm OY diskontomääraga 4,7% Eesti tuuleparkidel ja 5,7% Leedu tuuleparkidel tuulepargi arendusprojekti, mis on ehitamiseks valmis. (2020. aastal 4,7% Eesti tuuleparkidel ja 5,7% Leedu tuuleparkidel). Ülejäänud firmaväärtuse aluseks olevate raha genereerivate üksuste puhul diskontomääraga 5,9% (2020. aastal 5,9%-7,0%). FIRMAVÄÄRTUS Nelja Energia omandamisel lisandunud firmaväärtusega seotud raha Firmaväärtuse jagunemine raha genereerivate üksuste lõikes genereerivate üksuste prognoositavad rahavood on tundlikud elektri turuhinnaprognooside osas. Kaetava väärtuse testid tuuleparkidele 31. DETSEMBER allokeeritud firmaväärtuse osas olid viidud läbi koos tuuleparkidega miljonites eurodes 2021 2020 seonduva materiaalse põhivara väärtuse languse testidega (vaata lisa 6 Nelja Energia omandamisel lisandunud 19,9 19,9 firmaväärtus paneel „,Eesti Energia tuuleparkide varade väärtuse testid”). Täiendav Poola päikeseparkide soetamisel tekkinud 2,8 2,8 informatsioon oluliste sisendite ning nende sensitiivsuse osas on firmaväärtus avalikustatud samuti lisas 6. Muud 3,5 3,5 Kokku firmaväärtus 26,2 26,2 Maavarade uuringu ja hindamise varad Maavarade uuringu ja hindamise varadena on kajastatud kulutused USAs Firmaväärtuse väärtuse langust testiti aruandekuupäeva seisuga, Utah’ osariigis omandatud põlevkivivarude uurimiseks. hinnates äriühendustes omandatud firmaväärtuse kaetavat väärtust iga raha genereeriva üksuse diskonteeritud tulevase perioodi Lepingulised õigused rahavoogude põhjal. Vara väärtuse testi tulemusena allahindluse Lepingulised õigused hõlmavad Utah’ osariigis omandatud õiguste vajadust ei tuvastatud. Raha genereerivate üksuste kaetava väärtuse väärtust, mis on vajalikud kaevandamistegevuse alustamiseks, näiteks leidmisel kasutati kasutusväärtust. pinnapealsed maa õigused, maa-alused maavarade õigused, veeõigused jne, mille eeldatav kasulik eluiga on 20 aastat. Iga testiga hõlmatud raha genereeriva üksuse rahavood prognoositi kuni selle kasuliku eluea lõpuni. Pikema perioodi valik oli põhjendatud, 2020. aasta augustis omandas kontsern lepingulised õigused Tolpanvaara sest kõik raha genereerivad üksused saavad vastavalt asukohamaa tuulepargi arendamiseks, tasudes selle eest 8 miljon eurot. Lepingulised seadusandlusele taastuvenergia toetust kindla perioodi vältel. Nende õigused hõlmavad erinevaid ehituslube, lennuameti kooskõlastusi, toetuste lisamine iga raha genereeriva üksuse terminaalaasta maanteeühenduste rajamise lube, elektrivõrguga liitumise lepinguid ja tuu- rahavoogudele ei annaks seetõttu objektiivset tulemust. lekiiruse mõõtmise tehnilisi dokumente, mis võimaldavad selleks määratletud maatükile tuulepargi ehitada. Tuulepargi eeldatav kasulik Nelja Energia omandamisel lisandunud firmaväärtusega seotud raha eluiga on 30 aastat ning hetkel vara veel ei amortiseerita. Tolpanvaara genereerivate üksuste prognoositavad rahavood diskonteeriti tuulepark Soomes on planeeritud valmima 2024. aasta alguses. 144 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 9. VARADE KASUTUSÕIGUS Maa Büroo- Kokku miljonites eurodes pinnad Soetusmaksumus seisuga 31.12.2019 2,9 - 2,9 Akumuleeritud kulum -0,2 - -0,2 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2019 2,7 - 2,7 2020. aastal toimunud liikumised Rendilepingute lõpetamised -0,4 - -0,4 Kulum -0,1 - -0,1 Soetusmaksumus seisuga 31.12.2020 2,5 - 2,5 Akumuleeritud kulum -0,3 - -0,3 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2020 2,2 - 2,2 2021. aastal toimunud liikumised Lisandumised 0,7 7,5 8,2 Kulum -0,2 -0,7 -0,9 Soetusmaksumus seisuga 31.12.2021 3,2 7,5 10,7 Akumuleeritud kulum -0,5 -0,7 -1,2 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 2,7 6,8 9,5 Rendilepingutega seotud kulud, mis on kajastatud konsolideeritud kasumiaruandes: miljonites eurodes 2021 2020 Intressikulu 0,3 0,1 Rendikulud (lisa 30) 4,7 5,0 145 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 10. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTJATESSE Allpool on toodud kontserni sidusettevõtjad seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020, mis juhtkonna hinnangul on kontserni jaoks olulised: Ettevõtja nimi Asukoht Osaluse suurus % Seotuse Kajastamise meetod Bilansiline maksumus 31. DETSEMBER kirjeldus 31. DETSEMBER 2021 2020 2021 2020 Orica Eesti OÜ* Eesti 35,0% 35,0% Märkus 1 Kapitaliosaluse meetod 3,5 3,5 Enefit Jordan B.V. kontsern Jordaania, Eesti 65,0% 65,0% Märkus 2 Kapitaliosaluse meetod - - Attarat Mining Co BV** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 1,2 4,1 Attarat Power Holding Co BV kontsern** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 48,0 37,8 Attarat Operation & Maintenance Co BV** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 1,6 0,8 * Sidusettevõtja majandusaasta on 1. oktoobrist kuni 30. septembrini. Muud investeeringud sidusettevõtjatesse 0,6 0,6 ** Sidusettevõtjate majandusaasta on 1. juulist kuni 30. juunini. Kokku investeeringud sidusettevõtjatesse 54,9 46,8 Märkus 1: Orica Eesti OÜ tegeleb lõhkeainete tootmise ja müügiga Märkus 3: Attarat Mining Co BV asutati kaevandusteenuste ning on strateegiliseks partneriks Enefit Power AS-le. osutamiseks Jordaanias. Attarat Operation & Maintenance Co BV tegeleb kaevanduse haldustegevustega ning Attarat Power Holding Märkus 2: Enefit Jordan B.V. kontsern tegeleb põlevkivi Co BV kontsern tegeleb põlevkivielektrijaama arendamisega arendusprojektiga Jordaanias. Enefit Jordan B.V. kontserni Jordaanias. 16. märtsil 2017 allkirjastas Attarat Power Company Co kajastatakse sidusettevõtjana, kuna vastavalt aktsionäride lepingule BV (APCO) Jordaania põlevkivielektrijaama investeerimislepingu. ei ole kontsernil võimalik ilma teise või mõnel juhul ka mõlema Koos investeerimislepinguga jõustus aktsiate müügileping, millega ülejäänud 35% osade omaniku nõusolekuta vastu võtta olulisi Enefit Eesti Energia vähendas oma varasemat 65% osalust APCOs 10%-le. Jordan B.V. kontserni puudutavaid otsuseid. Lähtudes hääletuskvoo- Kuigi Eesti Energia AS müüs 55% oma osalusest, säilitas kontsern rumi nõuetest ühist kontrolli ei ole kehtestatud. sidusettevõtja üle olulise mõju ja õiguse omandiõigusega seotud tuludele. Seega kajastatakse allesjäänud 10% osalust endiselt Enefit Jordan B.V. kontserni netovarad on 31.12.2021 ning 31.12.2020 investeeringuna sidusettevõtjasse. seisuga negatiivsed. Sidusettevõtjale antud laenud on allahinnatud (lisa 14). 146 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Sidusettevõtjate kokkuvõtlik finantsinformatsioon Sidusettevõtja nimi Enefit Jordan B.V. Orica Eesti OÜ Attarat Mining Co BV Attarat Power Attarat Operation & kontsern Holding Co BV Maintenance Co BV kontsern 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 Summeeritud finantsseisundi aruanne: Raha 0,0 0,1 7,8 7,2 5,7 7,6 4,8 3,9 4,9 12,1 Muu käibevara 0,3 0,3 3,9 2,4 43,9 45,7 16,4 9,2 21,1 5,7 Põhivara - - 2,0 2,9 2,0 2,1 1 927,9 1 613,2 0,6 0,4 Lühiajalised kohustused 2,2 1,7 3,7 2,4 33,8 18,6 99,5 47,0 19,6 12,9 Pikaajalised kohustused 48,1 38,4 - - - - 1 366,0 1 252,3 - - Netovara -50,0 -39,7 10,1 10,1 17,8 36,8 483,6 327,0 7,0 5,2 Summeeritud koondkasumi aruanne: Müügitulu - - 19,4 17,0 4,2 47,2 - - 27,1 32,9 Kasum(kahjum) jätkuvast tegevusest -6,6 -5,5 4,3 4,1 -23,0 -3,9 -7,3 -7,2 8,6 14,6 Kasum(kahjum) lõpetatud tegevusest - - - - - - - - - - Muu koondkasum - - - - - - 35,4 -48,5 - - Omakapitali liikumised: Sidusettevõtjate summeeritud netovara perioodi alguses -39,7 -40,3 10,1 11,1 36,8 44,7 327,0 375,8 5,2 -0,2 Aruandeperioodi tulem -6,6 -5,5 4,3 4,1 -23,0 -3,9 -7,3 -7,2 8,6 14,6 Muu koondkasum - - - - - - 35,4 -48,5 - - Sissemaksed omakapitali - - - - - - 92,1 43,4 - - Väljakuulutatud dividendid - - -4,3 -5,1 - - - - -7,5 -9,2 Valuutakursi mõju -3,7 6,1 - - 4,0 -4,0 36,4 -36,5 0,7 0,0 Sidusettevõtjate summeeritud netovara perioodi lõpus -49,7 -39,7 10,1 10,1 17,8 36,8 483,6 327,0 7,0 5,2 147 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Sidusettevõtja nimi Enefit Jordan B.V. Orica Eesti OÜ Attarat Mining Co Attarat Power Attarat Operation & kontsern BV Holding Co BV Maintenance Co BV kontsern 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 Võrdlus bilansilise maksumusega: Kontserni osalus -32,5 -25,8 3,5 3,5 1,8 3,7 48,4 32,7 0,7 0,5 Muud korrigeerimised - - - - -0,6 0,4 -0,4 3,7 0,9 0,3 Arvestuslik firmaväärtus 12,3 12,3 - - - - - - - - Kontserni osalus negatiivses netovaras mida 20,2 13,5 - - - - - 1,4 - - kontsern ei kajasta Bilansiline maksumus perioodi lõpul - - 3,5 3,5 1,2 4,1 48,0 37,8 1,6 0,8 Eraldiseisvalt ebaolulised sidusettevõtjad Lisaks ülaltoodud osalustele sidusettevõtjates on kontsernil osalusi ka mitmes üksikult mitteolulistes sidusettevõtjates, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 Ebaoluliste sidusettevõtete summeeritud 0,6 0,6 bilansiline maksumus Summeeritud kontserni osa Kasum jätkuvast tegevusest 0,2 0,1 Kasum lõpetatud tegevusest - - Muu koondkasum - - 148 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 11. TÜTARETTEVÕTJAD Allpool on toodud kontserni tütarettevõtted seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020. Tütarettevõtja nimi Riik ja Äritegevuse sisu Kontsernile kuuluvad Mittekontrollivale tegevuskoht lihtaktsiad (%) osale kuuluvad lihtaktsiad (%) 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2021 2020 2021 2020 Elektrilevi OÜ Eesti Võrguettevõtja 100,0 100,0 - - Imatra Elekter AS Eesti Võrguettevõtja 100,0 - - - Enefit Power AS Eesti Elektrienergia tootmine, põlevkivi kaevandamine 100,0 100,0 - - AS Narva Soojusvõrk Eesti Soojusenergia jaotamine ja müük 100,0 100,0 - - Enefit Solutions AS Eesti Metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete 100,0 100,0 - - valmistamine Enefit Green AS Eesti Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 100,0 22,8 - Attarat Holding OÜ Eesti Varahaldus 100,0 100,0 - - Enefit Outotec Technology OÜ Eesti ja Uue põlvkonna põlevkiviõli tootmise tehnoloogia Enefit 60,0 60,0 40,0 40,0 Saksamaa arendamine ja litsentseerimine Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - Tootsi Tuulepark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - Enefit Wind OÜ Eesti Elektrienergia tootmine 77,2 100,0 22,8 - Enefit Wind Purtse AS Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 - 22,8 - Enefit Connect OÜ Eesti Võrgu kaasjuhtimine ja uutel tehnoloogiatel põhinevad 100,0 100,0 - - energialahendused Tootsi Windpark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 100,0 100,0 - - Enefit SIA Läti Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Power & Heat Valka SIA Läti Soojus- ja elektrienergia tootmine ning müük 77,2 100,0 22,8 - Enercom SIA Läti Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - Technological Solutions SIA Läti Koostootmisjaam 77,2 100,0 22,8 - Enefit Green SIA (kuni 08.02.2021 Läti Pelletite tootmine 77,2 100,0 22,8 - Pellet 4Energia SIA) 4ENERGIA SIA Läti Juhtimisteenused 77,2 100,0 22,8 - 149 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Tütarettevõtja nimi Riik ja Äritegevuse sisu Kontsernile kuuluvad Mittekontrollivale tegevuskoht lihtaktsiad (%) osale kuuluvad lihtaktsiad (%) 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2021 2020 2021 2020 Enefit UAB Leedu Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Wind UAB Leedu Elektrienergia tootmine 77,2 100,0 22,8 - Enefit Green UAB Leedu Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 100,0 22,8 - Šilalės vėjas UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - Šilutės vėjo parkas 2 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - Šilutės vėjo parkas 3 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - Energijos Žara Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - Vėjo Parkai UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - Vejoteka UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 - 22,8 - Kelmes vejo energija UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 - 22,8 - 4Energia UAB Leedu Juhtimisteenused - 100,0 - - Baltic Energy Group UAB Leedu Meretuulepargi arendamisega seotud uurimistegevus 77,2 100,0 22,8 - Enefit U.S., LLC USA Varahaldus 100,0 100,0 - - Enefit American Oil Co. USA Vedelkütuste tootmise arendamine 100,0 100,0 - - Enefit Sp. z o.o. Poola Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Green sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 - Cirrus sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 - Velum sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 - Incus sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 - Humilis sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 - Energy Solar 15 sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 - PV Sielec Sp. z o.o. Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 - PV Plant Zambrow Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - PV Plant Debnik Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - Enefit AB Rootsi Juhtimisteenused 100,0 100,0 - - Enefit OY Soome Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Tolpanvaara Wind Farm Oy Soome Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 - 150 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 2021. aasta oktoobris toimus tütarettevõtte Enefit Green AS-i omanikud müüjatena Eestis asuva elektrimüügi ja jaotusvõrgu­- aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO), mille tulemusena ettevõtja Imatra Elekter AS-i kõigi aktsiate ostulepingu. 29. juunil emiteeris tütarettevõte 34 482 759 uut aktsiat ning Eesti Energia 2021 andis Eesti Konkurentsiamet tehingule heakskiidu. Imatra AS vähendas oma osalust, müües täiendavalt 25 862 068 aktsiat. Elekter AS-i kõigi aktsiate eest makstav summa oli 29,8 miljon Aktsiate esmase avaliku pakkumise müügihind oli 2,9 eurot aktsia eurot. Omandamine viidi lõpule 23. juulil 2021. Lisateavet kohta. Tehingu tulemusena said Eesti Energia AS ja tütarettevõte vt lisast 36. emiteeritud aktsiate eest vastavalt 75,0 miljon eurot ja 100,0 miljon eurot (v.a emissiooniga seotud kulud). Emissiooniga seotud 26. novembril 2020 sõlmisid Eesti Energia AS-i 100% kulud kokku ulatusid 8,8 miljon euroni, mis on kajastatud tütarettevõte Enefit Green AS ostjana ja Tipu Grupp OÜ müüjana jaotamata kasumi vähendusena. Emissioonikulud (sh finants- Eestis asuva tuuleparkide arendamise ettevõtte Raunistal AS-i nõustamise, õigusauditi, nõustamise jm kulud) on kontsern (3. märtsil 2021 nimetati ümber Enefit Wind Purtse AS-iks) kõigi hinnanud kapitaliseeritavateks, kuna need kulud olid emissiooni aktsiate ostulepingu. Raunistal AS-i kõigi aktsiate eest makstav toimumiseks vältimatult vajalikud. summa oli 6,5 miljon eurot. Tehing kajastati varade soetusena, kuna see ei vastanud äriühenduse mõistele. 26. novembril 2020 Kokku sai kontsern tütarettevõtte aktsiate osalise müügi eest sõlmitud leping kohustas müüjat (Tipu Gruppi) täitma teatavaid 175,0 miljon eurot. Kontsern kajastas tehingut tulenevalt tingimusi, mis olid eelduseks Raunistali aktsiate ostu mittekontrollivat osalust summas 138,5 miljon eurot, võttes jõustumisele. Müüja täitis eelduseks olevad tingimused 2021. arvesse mittekontrolliva osaluse omanduses olevate aktsiate aasta veebruaris ning seejärel viidi Raunistali aktsiate ost lõpule osakaalu ja tütarettevõtte netovara tehingupäeva seisuga. ja 1. märtsil 2021 sai Enefit Green AS-ist Raunistal AS-i Mittekontrolliva osaluse korrigeerimise summa ja saadud tasu ainuomanik. õiglase väärtuse vahe (36,5 miljon eurot) kajastati otse omakapitalis jaotamata kasumis. Seda summat korrigeeriti 16. septembril 2021 sõlmisid Enefit Green AS-i 100% tütarettevõte emissioonikulude kogusummaga (8,8 miljon eurot). Enefit Green UAB ostjana ja New Energy Group UAB müüjana Leedu tuuleparkide arendamise ettevõtete Vėjoteka UAB ja Avaliku pakkumise tulemusena on tütarettevõtte emiteeritud Kelmės vėjo energija UAB kõigi aktsiate ostulepingu. Vėjoteka aktsiate arv 264 276 232 ja Eesti Energia AS-i osalus 77,17%. UAB ja Kelmės vėjo energija UAB kõigi aktsiate eest makstav Seisuga 21. oktoober 2021, noteeriti Enefit Green AS-i aktsiaid summa ulatus kokku 0,2 miljon euroni. Tehing kajastati varade Nasdaq OMX börsi Balti põhinimekirjas. soetusena, kuna see ei vastanud äriühenduse mõistele. 10. märtsil 2021 sõlmisid Eesti Energia AS-i 100% tütarettevõte Kõiki tütarettevõtjaid konsolideeritakse. Emaettevõtjale otse Elektrilevi OÜ ostjana ning Imatra FNW OY ja vähemusosaluste 151 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord kuuluva hääleõiguse osakaal tütarettevõtjates ei erine talle miljonites eurodes Enefit Green grupp kuuluvate lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiad Summeeritud finantsseisundi aruanne 31.12.2021 üheski kontserni kuuluvas tütarettevõtjas. Raha 80,5 Nõuded ja ettemaksed 22,4 Olulised piirangud Varud 9,5 Kuni võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) investeeringud ei ületa Lühiajalised varad kokku 112,4 heakskiidetud rahastamiskava, ei tohi Elektrituruseaduse kohaselt Põhivara kokku 705,3 emaettevõtja sekkuda võrguettevõtja igapäevasesse Lühiajalised kohustused kokku 43,9 majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud Pikaajalised kohustused kokku 140,1 otsustesse. Kohustused kokku 184,0 Omakapital 633,6 FINANTSINFORMATSIOON OLULISE MITTEKONTROLLIVA Mittekontrolliv osalus % 22,83% OSALUSEGA TÜTARETTEVÕTJA KOHTA Mittekontrolliv osalus 144,7 Allpool on esitatud finantsteave ainsa tütarettevõtja kohta, millel on Summeeritud koondkasumiaruanne 01.01-31.12.2021 kontserni seisukohast olulisi mittekontrollivaid osalusi. Summad on Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -12,4 avalikustatud enne kontserni ettevõtjate vaheliste tehingute (k.a.ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse) elimineerimist. Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel -0,1 tekkinud valuutakursivahed Perioodi puhaskasum 79,6 Perioodi koondkasum 67,1 Summeeritud rahavoogude aruanne 01.01-31.12.2021 Kokku rahavood äritegevusest 117,2 Kokku rahavood investeerimistegevusest -74,7 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 27,2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 69,7 Aruandeperioodil (alates 21. oktoobrist 2021) tütarettevõtte mittekontrollivatele osalustele allokeeritud kasum on 6,9 miljonit eurot. Tütarettevõtte akumuleeritud mittekontrollivad osalused seisuga 31. detsember 2021 on 145,4 miljonit eurot. 152 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 12. VARUD 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 Tooraine ja materjal ladudes 61,8 54,1 Lõpetamata toodang Ladustatud põlevkivi 40,7 51,7 Paljandustööd karjäärides 1,6 1,6 Muu lõpetamata toodang 0,2 - Kokku lõpetamata toodang 42,5 53,3 Valmistoodang Põlevkiviõli 6,5 3,0 Pelletid 2,8 6,5 Muu valmistoodang 0,4 0,5 Kokku valmistoodang 9,7 10,0 Ettemaksed hankijatele 0,1 - Kokku varud (lisa 33) 114,1 117,4 Aruandeperioodil varude allahindlusi ei olnud (2020 aastal oli varude allahindlusi 0.3 miljon eurot). 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaastal kajastati kuludes varusid summas 144,7 miljon eurot (2020: 96,6 miljon eurot). 153 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 13. FINANTSINSTRUMENTIDE JAOTUS KATEGOORIATE JÄRGI Korrigeeritud Finantsvarad Tuletisinstrumendid, mille suhtes Kokku soetusmaksumuses õiglases väärtuses rakendatakse kajastatavad varad muutusega läbi riskimaandamisarvestust miljonites eurodes kasumiaruande Seisuga 31. detsember 2021 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed 322,2 - - 322,2 (lisad 3.1, 14 ja 16) Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 15 ja 16) - 139,8 208,0 347,8 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 16 ja 18) 198,0 - - 198,0 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 520,2 139,8 208,0 868,0 Seisuga 31. detsember 2020 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed 194,9 - - 194,9 (lisad 3.1, 14 ja 16) Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 15 ja 16) - 20,3 35,1 55,4 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 16 ja 18) 166,9 - - 166,9 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 361,8 20,3 35,1 417,2 154 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Korrigeeritud Finantskohustused Tuletisinstrumendid, mille suhtes Kokku soetusmaksumu- õiglases väärtuses rakendatakse ses kajastatavad muutusega läbi riskimaandamisarvestust miljonites eurodes kohustused kasumiaruande Seisuga 31. detsember 2021 Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 22) 956,5 - - 956,5 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 23) 140,6 - - 140,6 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 15) - 75,2 78,7 153,9 Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 1 097,1 75,2 78,7 1 251,0 Seisuga 31. detsember 2020 Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 22) 1 014,4 - - 1 014,4 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 23) 189,1 - - 189,1 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 15) - 12,9 1,8 14,7 Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 1 203,5 12,9 1,8 1 218,2 155 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 14. NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED 31. DETSEMBER Piiratud kasutusega rahana kajastatakse rahalisi vahendeid, mida miljonites eurodes 2021 2020 hoitakse tuletisinstrumentidega teostatavate tehingute tagatisena Lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded erinevate finantspartnerite kontodel. Nõuded ostjate vastu Nõuete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest Ostjatelt laekumata arved 290,0 137,6 maksumusest. Nõuete laekumine ei ole tagatistega kaetud. Valdav Oodatavad krediidikahjumid -1,8 -1,6 osa kontserni nõuetest ja ettemaksetest on eurodes. Info nõuete Kokku nõuded ostjate vastu 288,2 136,0 krediidikvaliteedi kohta on avalikustatud lisas 16. Viitlaekumised Muud viitlaekumised 2,7 2,4 31. DETSEMBER Kokku viitlaekumised 2,7 2,4 miljonites eurodes 2021 2020 Ettemaksed 15,5 12,5 Nõuded ostjate vastu, mille maksetähtaeg ei ole 260,0 127,8 Piiratud kasutusega raha 29,8 55,1 saabunud (lisa 15) Muud nõuded 0,4 0,2 Nõuded ostjate vastu, mille maksetähtaeg on saabunud, aga mida ei ole hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks Kokku lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 336,6 206,1 maksetähtajast möödunud 1–30 päeva 14,7 5,6 maksetähtajast möödunud 31–60 päeva 1,1 1,0 Pikaajalised nõuded maksetähtajast möödunud 61–90 päeva 0,8 0,4 Laenunõuded sidusettevõtjatele (lisa 7) 11,7 10,8 Kokku nõudeid ostjate vastu, mille maksetähtaeg on saabu- 16,6 7,0 Oodatavad krediidikahjumid laenunõuetelt (lisa 7) -11,7 -10,7 nud, aga mida ei ole hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks Muud pikaajalised nõuded 1,1 1,2 Nõuded ostjate vastu, mis on osaliselt alla hinnatud Kokku pikaajalised nõuded 1,1 1,3 maksetähtajast möödunud 3–6 kuud 3,9 0,7 Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 3.1) 337,7 207,4 maksetähtajast möödunud üle 6 kuu 9,5 2,1 Kokku nõuded ostjate vastu, mille maksetähtajast on 13,4 2,8 Sidusettevõtjale Enefit Jordan B.V. kontsern antud laen põhineb möödunud üle 3 kuu 2011. aastal sõlmitud lepingul. Laen on välja antud USA dollarites, Kokku nõuded ostjate vastu 290,0 137,6 selle intressimäär on 15% aastas ja tagasimaksmine tähtajatu. Kontsern ei ole laenult intressitulu kajastanud, kuna selle laekumine Nõuetest ostjate vastu, mille maksetähtajast oli seisuga pole tõenäoline. Vt ka lisa 10. 31. detsember 2021 möödunud üle 3 kuu, oli seisuga 10. märts 2022 laekunud 9,1 miljon eurot. 156 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjate allahindluse kogusummat korrigeeritakse, tuginedes varasemale vastu lähtudes ühistest krediidiriski tunnustest ja makseviivituse kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks kestusest. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad vastavalt hinnatud nõudeid hilisemal perioodil laekub ning kui suur osa üle 90 31. detsembrile 2021 või 31. detsembrile 2020 eelneva 36 kuu müügi päeva viivises olevatest nõuetest jääb hilisemal perioodil sisse makseprofiilidel ning nendel perioodidel esinenud krediidikahjumitel. nõudmata. Hindamisel võetakse arvesse ka muid individuaalseid ja Ajaloolisi kahjumimäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat erakorralisi mõjusid, nagu näiteks globaalne majanduslangus. ning tulevikku vaatavat teavet, mis puudutab makromajanduslikke tegureid, mis mõjutavad klientide võimet nõuded tasuda. Kontserni Nõudeid sidusettevõtjatele ja piirangutega rahajääke hinnatakse ja hinnangul on riikides, kus kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, analüüsitakse ülejäänud nõuetest eraldi, lähtudes täielikust kõige olulisemad näitajad SKP ja töötuse määr, ning seega oodatava laenukahjumi mudelist. korrigeerib kontsern varasemaid kahjumimäärasid, lähtudes nende Muutused oodatavates krediidikahjumites nõuetes ostjate vastu näitajate oodatavast muutusest. 31. DETSEMBER Juhtkonna hinnangul on nõuete krediidikvaliteet kõrge ja see on miljonites eurodes 2021 2020 kooskõlas ajalooliste suundumustega (2021: 0,9 miljon eurot, 2020: Oodatavad krediidikahjumid perioodi algul -1,6 -2,5 1,5 miljon eurot, 2019: 0,5 miljon eurot, 2018: 0,2 miljon eurot, 2017: Aruandeperioodil ebatõenäoliselt -1,1 -0,6 0,4 miljon eurot, 2016: 0,6 miljon eurot). laekuvateks loetud ja laekunud ebatõenäolised arved Ülalkirjeldatud põhimõtete alusel kajastatud nõuete allahindlus oli Lootusetuks tunnistatud arved 0,9 1,5 31. detsembri 2021 ja 31. detsembri 2020 seisuga ebaoluline. Oodatavad krediidikahjumid perioodi lõpul -1,8 -1,6 Kontsern hindas ka saabumata maksetähtajaga ja kuni 90 päeva maksetähtaega ületanud nõuete oodatavat krediidikahjumit ning Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda. tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline. IFRS 9 kohaselt tuleb hinnata ka raha ja raha ekvivalentide väärtuse langust, kuid seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 oli tuvastatud väärtuse langus ebaoluline. Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete 157 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 15. TULETISINSTRUMENDID 31. DETSEMBER 2021 31. DETSEMBER 2020 miljonites eurodes Varad Kohustused Varad Kohustused Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 193,7 2,5 7,3 0,3 Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurlepingud – kauplemisderivatiivid 87,3 4,3 11,8 2,0 Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 12,5 - 2,4 - Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud - kauplemisderivatiivid 52,3 51,9 8,4 8,2 Vedelkütuste müügi swap- ja forwardlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 1,8 76,2 25,4 1,5 Vedelkütuste müügi swap- ja forwardilepingud – kauplemisderivatiivid - 18,8 0,1 2,2 Muud tuletisinstrumendid 0,2 0,2 - 0,5 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 13, 16 ja 21) 347,9 153,9 55,4 14,7 sealhulgas pikaajaline osa: Elektrienergia ostu ja müügi forward ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 105,9 0,2 1,0 0,1 Elektrienergia ostu ja müügi forwardlepingud – kauplemisderivatiivid 76,6 0,3 10,9 0,3 Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 3,2 - 0,1 0,1 Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud - kauplemisderivatiivid 0,2 - 2,5 2,6 Vedelkütuste müügi swap- ja forwardlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 1,7 29,4 9,1 0,8 Vedelkütuste müügi swap- ja forwardlepingud – kauplemisderivatiivid - 7,9 0,1 0,5 Kokku pikaajaline osa 187,6 37,8 23,7 4,4 Kokku lühiajaline osa 160,2 116,1 31,7 10,3 158 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 16. FINANTSVARADE KREDIIDIKVALITEET Finantsvarade, mille maksetähtaega pole ületatud ja mida pole alla 31. DETSEMBER hinnatud, krediidikvaliteedi hinnangu aluseks on reitinguagentuuride miljonites eurodes 2021 2020 poolt antud krediidireitingud või nende puudumisel klientide ja Muud nõuded ja viitlaekumised muude lepingupartnerite varasem krediidikäitumine. Muud nõuded, mis omavad Moody' s krediidireitingut Aa3 27,2 - Muud nõuded, mis omavad Moody' s krediidireitingut Aa2 - 13,0 Muud nõuded läbi Nasdaq OMX kliiringsüsteemi - 42,8 31. DETSEMBER Nõuded ilma sõltumatu osapoole krediidireitinguta 6,8 3,1 miljonites eurodes 2021 2020 Kokku muud nõuded (lisa 14) 34,0 58,9 Nõuded ostjate vastu Nõuded uute klientide vastu (kliendisuhe lühem kui 6 kuud) 8,5 20,6 Tuletisinstrumendid Nõuded olemasolevate klientide vastu (kliendisuhe 125,7 62,0 pikem kui 6 kuud), kes viimase 6 kuu jooksul ei ole Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad 11,4 5,3 maksetähtaega ületanud Moody´s krediidireitingut Aa3 Nõuded olemasolevate klientide vastu (kliendisuhe 155,8 55,0 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad 0,5 6,8 pikem kui 6 kuud), kes on viimase 6 kuu jooksul Moody´s krediidireitingut A1 maksetähtaega ületanud Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad 36,9 7,8 Kokku nõuded ostjate vastu (lisa 14) 290,0 137,6 Moody´s krediidireitingut Baa2 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad 4,2 17,6 Moody´s krediidireitingut Baa1 Arvelduskontod Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad 98,1 - Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa3 189,8 97,0 Moody´s krediidireitingut Caa1 Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa2 0,7 63,2 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid ilma 196,7 17,9 Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut A2 2,1 5,5 sõltumatu osapoole krediidireitinguta Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut A3 5,4 1,2 Kokku positiivse väärtusega tuletisinstrumendid 347,8 55,4 (lisad 3.1, 3.3, 13 ja 15) Kokku arvelduskontod (lisad 3.1, 3.2, 13 ja 18) 198,0 166,9 159 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Kontserni raha ja raha ekvivalentide jääk oli 31. detsembri 2021 vastaspooltel ei ole välist reitingut, loeb Eesti Energia neid seisuga hoiustatud järgmistes pankades: SEB pank, Swedbank, tugevateks vastaspoolteks tuginedes kontserni poolt teostatud Danske Bank, Luminor Bank, Nordea Bank, OP Corporate Bank, sisemisele hindamisele. Seega ei ole antud vastaspoolte osas Svenska Handelsbanken AB, Citibank N.A. New Yorgi filiaal ja krediidiriski realiseerumine tõenäoline. Lisaks on krediidirisk Zachodni WBK S.A. Bank. 31. detsember 2021 raha ja raha osaliselt kaetud pangagarantiide ja muude krediiditoetuse ekvivalentide saldost oli 47% hoiustatud Eesti SEB panga ning 44% instrumentidega. Eesti Swedbankis (31. detsember 2020: kogu bilansipäeva raha ja raha ekvivalentide saldost oli 38% hoiustatud Eesti Swedbankis, 30% Eesti SEB pangas ja 17% Eesti Nordea pangas). Nasdaq OMXi näol on tegemist riiklikule finantsregulatsioonile allutatud arvelduskojaga, kelle puhul rakendatakse mitmekülgseid riskijuhtimise meetmeid, millest kõige olulisem on see, et arvelduskoja liikmetelt nõutakse tagatisi nende kohustuste katteks. Samuti kehtivad arvelduskodadele minimaalse omakapitalisumma nõuded ja sellest lähtudes hinnatakse krediidiriski. IFRS 9 kohaselt tuleb hinnata ka raha ja raha ekvivalentide väärtuse langust, kuid seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 oli tuvastatud väärtuse langus ebaoluline. Juhatuse hinnangul ei esine muude nõuete ja viitlaekumiste puhul, millel puudub sõltumatu osapoole krediidireiting, olulist krediidiriski, kuna ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaks väärtuse langusele. Positiivse väärtusega tuletisinstrumente, millel puudub sõltumatu osapoole krediidireiting, on kokku 196,7 miljon eurot (31. detsember 2020: 17,9 miljon eurot). Summa sisaldab kahte suurt pikaajalist elektrienergia ostulepingut. Vastavalt kontserni sisemistele protseduuridele tuleb alati enne lepingu sõlmimist hinnata potentsiaalse vastaspoole krediidivõimet. Ehkki nendel 160 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 17. KASVUHOONEGAASIDE LUBATUD HEITKOGUSE ÜHIKUD JA PÄRITOLUSERTIFIKAADID 31. DETSEMBER Aruande- ja võrdlusperioodil on kontsernile tasuta eraldatud miljonites eurodes 2021 2020 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid järgmistes kogustes: Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud 193,3 75,5  2020. aastal 981 825 tonni õiglase väärtusega* 23,8 miljon eurot Päritolusertifikaadid 15,3 9,8  2021. aastal 905 475 tonni õiglase väärtusega* 50,3 miljon eurot. Kokku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse 208,6 85,4 ühikud ja päritolusertifikaadid * Õiglane väärtus põhineb EL-i lubatud heitkoguse ühikute turuhinnal tasuta ühikute saamise kuupäevade seisuga. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute liikumised Päritolusertifikaatide liikumised Kogused 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER tuhanded tonnid, 2021 2020 2021 2020 miljonites eurodes 2021 2020 miljonites eurodes Päritolusertifikaadid aruandeperioodi algul 9,8 4,1 Kasvuhoonegaaside lubatud 4 625 8 389 75,5 71,9 Soetatud 12,0 8,2 heitkoguse ühikud aruandeperioodi algul Loovutatud -6,4 -2,1 Soetatud 3 992 3 991 194,9 97,0 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 -0,4 Müüdud -23 -1 920 -2,2 -24,2 Päritolusertifikaadid aruandeperioodi lõpul 15,3 9,8 Riigile tagastatud -3 652 -5 835 -74,9 -69,2 kasvuhoonegaaside Päritolusertifikaatide valuutakursside erinevused tulenevad heitkoguse ühikud (lisa 25) kontserni Poola tütarettevõttest. Kasvuhoonegaaside lubatud 4 942 4 625 193,3 75,5 heitkoguse ühikud aruandeperioodi lõpul Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid müüakse juhul, kui elektri ja põlevkiviõli turuhindade muutusest põhjustatud tootmismahu vähenemise tõttu tekib nende märkimisväärne ülejääk. 161 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 18. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID 19. AKTSIAKAPITAL, KOHUSTUSLIK 31. DETSEMBER RESERVKAPITAL JA JAOTAMATA miljonites eurodes 2021 2020 KASUM Arvelduskontod pankades 198,0 166,9 Seisuga 31. detsember 2021 oli Eesti Energia ASil registreeritud Kokku raha ja raha ekvivalendid 198,0 166,9 (lisad 3.1, 3.2, 13 ja 16) 746 645 750 aktsiat (31. detsember 2020: 746 645 750 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Kõik seltsi aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Raha ja raha ekvivalentide jaotus valuutade järgi Aktsiate valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Rahandus- 31. DETSEMBER ministeerium, mida esindab seltsi aktsionäride üldkoosolekul miljonites eurodes 2021 2020 rahandusminister. Eesti Energia ASi põhikirjas fikseeritud Euro 186,5 149,6 miinimumaktsiakapital on 250,0 miljon eurot ja maksimumkapital Poola zlott 6,1 11,7 1 000,0 miljon eurot. USA dollar 4,1 4,2 Rootsi kroon 1,3 1,4 Seisuga 31. detsember 2021 moodustas kontserni kohustuslik Kokku raha ja raha ekvivalendid 198,0 166,9 reservkapital 75,0 miljon eurot (31. detsember 2020: 62,1 miljon eurot). (lisad 3.1, 3.2, 13 ja 16) Seisuga 31. detsember 2021 oli kontserni vaba omakapital 1 017,6 miljon eurot (31. detsember 2020: 898,4 miljon eurot). Kasumi jaotamisel aktsionäridele tuleb maksta tulumaksu 14/86 netosummast dividendile, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamaksmiseni. Ülejäänud dividendid tuleb maksustada maksumääraga 20/80 netosummast. Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks maksta 202,2 miljon eurot (31. detsember 2020: 178,0 miljon eurot) tulumaksu. Netodividendidena oleks võimalik välja maksta 815,4 miljon eurot (31. detsember 2020: 720,4 miljon eurot). 162 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Vastavalt rakendatavale dividendipoliitikale piirduvad aktsionärile 20. DIVIDEND AKTSIA KOHTA välja makstavad aastadividendid majandusaasta kasumiga. Seda arvesse võttes on kontsern hinnanud, et kontserni Eesti ja Läti 2021. aastal ei maksnud Eesti Energia AS dividende Eesti Vabariigile tütarettevõtete jaotamata kasumist lähitulevikus dividende ei (2020 aastal samuti dividende ei makstud). jaotata. Kontsernil on kontroll oma tütarettevõtete dividendide jaotamise ajastuse ja suuruse üle. Juhatus tegi aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta eest dividende Järgnevas tabelis on esitatud vaba omakapitali, võimaliku 0,06 eurot aktsia kohta, kokku 46,7 miljon eurot. Käesolevas dividendisumma ja sellega kaasneva dividendi tulumaksu arvutuse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes ei ole seda alus: dividendimakset kajastatud kohustusena, kuna seisuga 31. detsember 2021 ei olnud dividend heaks kiidetud. Ettevõtte 31. DETSEMBER tulumaksukulu dividendidelt on 9,2 miljon eurot. Konsolideeritud miljonites eurodes 2021 2020 raamatupidamise aastaaruandes on see summa kajastatud seisuga Jaotamata kasum 1 017,6 898,4 31. detsember 2021 edasilükkunud maksukohustusena. Vaba omakapital 1 017,6 898,4 Üksikasju vt lisast 32. Tulumaks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel 202,2 178,0 Võimalikud netodividendid 815,2 720,4 163 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 21. MUUD RESERVID 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 Muud reservid perioodi algul (lisa 3.1) 40,2 -22,2 sh riskimaandamise reserv perioodi algul 34,2 -32,5 sh realiseerimata kursivahede reserv perioodi algul 6,0 10,3 Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus 231,5 64,4 sh elektrienergia riskimaandamisinstrumendid 317,3 33,0 sh põlevkiviõli riskimaandamisinstrumendid -112,4 29,0 sh gaasi riskimaandamisinstrumendid 26,6 2,4 Kajastatud müügitulu suurendamisena/vähendamisena 3,1 -2,3 sh kajastatud elektrienergia müügitulu suurendamisena/vähendamisena 31,0 -23,3 sh kajastatud põlevkiviõli müügitulu suurendamisena/vähendamisena -27,9 21,0 Kajastatud kaubad, toore, materjal ja teenuste kulu suurendamisena/vähendamisena -51,1 - sh kajastatud elektrienergia kulu suurendamisena -34,6 - sh kajastatud elektrienergia kulu suurendamisena -16,5 - Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 3,0 -4,3 Sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju -0,8 - Muud reservid perioodi lõpul (lisa 3.1) 219,7 40,2 sh riskimaandamise reserv perioodi lõpul 211,5 34,2 sh realiseerimata kursivahede reserv perioodi lõpul 9,0 6,0 sh sidusettevõtjate muu koondkasumiga seotud reserv perioodi lõpul -0,8 - 164 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 22. VÕLAKOHUSTUSED Lühiajalised võlakohustused Pikaajalised võlakohustused Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses Panga- Emiteeritud Liisingu- Panga- Emiteeritud Liisinguko- Muud miljonites eurodes laenud võlakirjad kohustused laenud võlakirjad hustused laenud Kokku Võlakohustused soetusmaksumuses seisuga 31.12.2019 (lisad 3.1, 3.2, 13) 105,1 106,3 0,3 456,3 465,1 2,7 - 1 135,8 2020 aastal toimunud liikumised Rahalised liikumised Lisandunud võlakohustus 220,7 - - 8,3 - - - 229,0 Võlakohustuse tagasimaksmine -255,4 - -0,3 - - - - -255,7 Võlakirjade lunastamine - -106,3 - - - - - -106,3 Mitterahalised liikumised Ümberklassifitseerimised 235,1 - 0,2 -235,1 - -0,2 - - Kogunenud intress - - - -0,1 9,1 -0,5 - 8,5 Muud liikumised - - - - - - 3,0 3,0 Kokku 2020. aastal toimunud liikumised 200,4 -106,3 -0,1 -226,9 9,1 -0,7 3,0 -121,4 Võlakohustused seisuga 31.12.2020 Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2020 305,5 - 0,2 229,4 474,2 2,0 3,0 1 014,4 (lisad 3.1, 3.2 ja 13) 2021. aastal toimunud liikumised Rahalised liikumised Lisandunud võlakohustus 130,0 - - - - - - 130,0 Võlakohustuse tagasimaksmine -161,6 - -1,2 -40,0 - - - -202,5 Mitterahalised liikumised Rendikohustuse esmane kajastamine - - 0,8 - - 7,4 - 8,2 Ümberklassifitseerimised -106,6 - 1,0 106,6 - -1,0 - - Kogunenud intress - - - - 9,1 - - 9,1 Muud liikumised -0,1 - 0,2 - - 0,5 -3,0 -2,7 Kokku 2021. aastal toimunud liikumised -138,3 - 0,8 66,6 9,1 6,9 -3,0 -57,9 Võlakohustused seisuga 31.12.2021 Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021 167,2 - 1,0 296,0 483,4 8,9 - 956,5 (lisad 3.1, 3.2 ja 13) 165 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Tolpanvaara projekti omandamisega seotud 3,0 miljoni euro Võlakirjade ja pangalaenude õiglane väärtus: suurune võlakohustus, mis tuleb vastavalt Metsähallituse ja Enefit 31. DETSEMBER Green AS i vahel sõlmitud kokkuleppele tasuda 2024. aastal, on miljonites eurodes 2021 2020 realt „Muud laenud“, kus seda kajastati 2020. aastal, ümber liigitatud Võlakirjade nominaalväärtus (lisa 3.1) 500,0 500,0 reale „Muud võlad“ (vt lisa 23). Võlakirjade turuväärtus noteeritud müügihinna 518,3 528,3 alusel (lisa 3.3) 2021. aastal kasutas kontsern rahavoogude juhtimiseks likviidsuslaene ja tegi likviidsuslaenude tagasimakseid. Peale selle Fikseeritud intressimääraga pangalaenude 72,9 120,8 tegi kontsern 2021. aastal Euroopa Investeerimispangale (EIB) nominaalväärtus (lisa 3.1) graafikujärgseid laenu tagasimakseid summas 47,9 miljon eurot. Fikseeritud intressimääraga pangalaenude 74,5 123,7 Enefit Green AS tegi 2021. aastal graafikujärgseid laenu õiglane väärtus (lisa 3.3) tagasimakseid summas 33,6 miljon eurot ja pikaajalise laenu vabatahtliku tagasimakse summas 40,0 miljon eurot. Swedbankilt Ujuva intressimääraga pangalaenude 390,4 414,4 nominaalväärtus (lisa 3.1) saadud 150,0 miljon euro suuruse laenu tagasimakse tähtaega Ujuva intressimääraga pangalaenude õiglane 390,4 414,4 pikendati kolme aasta võrra 2024. aastani. väärtus (lisa 3.3) 2020. aastal kasutas kontsern rahavoogude juhtimiseks Võlakirjad on nomineeritud eurodes ning noteeritud Londoni börsil. likviidsuslaene ja tegi likviidsuslaenude tagasimakseid. Peale selle Võlakirjade turuväärtuse leidmisel on kasutatud õiglase väärtuse tegi kontsern 2020. aastal EIB-le graafikujärgseid laenu hierarhia tasemele 1 vastavaid sisendeid. tagasimakseid summas 18,0 miljon eurot ning lunastas võlakirju summas 106,3 miljon eurot. Enefit Green AS tegi 2020. aastal Juhtkonna hinnangul ei erine ujuva intressimääraga laenude õiglane graafikujärgseid laenu tagasimakseid summas 37,5 miljon eurot. väärtus võrreldava perioodi lõpu seisuga nende bilansilisest Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsern võtnud kasutusse väärtusest, kuna riskimarginaalid ei ole muutunud. Fikseeritud Swedbankilt saadud likviidsuslaenu summas 70,0 miljon eurot, mis intressimääraga pangalaenude õiglased väärtused leiti kasutades on kajastatud lühiajalise kohustusena. 2020. aastal sõlmis Enefit diskonteeritud rahavoogude meetodit diskontomääradega vahemikus Green AS pikaajalise laenulepingu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja 0,569%–0,657% (2020: 0,369%–0,577%), mis on tasemele 2 Arengupangaga (EBRD) summas 40 miljon Poola zlotti (9,0 miljon vastavad sisendid õiglase väärtuse hierarhias. Diskontomäärad eurot), mis maksti täielikult välja. arvutatakse interpoleeritud intressimäära swap’ide alusel, võttes arvesse ajaperioodi laenude tagasimakseteni. Swap intressimäärad tuginevad SEB poolt avalikustatud euro midswap määradel. 166 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Pikaajalised pangalaenud nominaalväärtuses Võlakohustuste kaalutud keskmised tagasimaksetähtaja järgi efektiivsed intressimäärad 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 miljonites eurodes 2021 2020 < 1 aasta 167,3 305,5 Pangalaenud 0,9% 1,1% 1–5 aastat 292,3 212,6 Võlakirjad 2,4% 2,4% > 5 aasta 3,7 16,8 Liisingukohustused 2,6% 5,0% Kokku 463,3 534,9 Laenud on nomineeritud eurodes ja Poola zlottides (31. detsember 2020 seisuga olid laenud nomineeritud eurodes ja Poola zlottides). Seisuga 31. detsember 2021 olid laenude intressimäärad vahemikus 0,4%–3,1% (31. detsember 2020: 0,2–3,1%). Laenude ja võlakirja kaalutud keskmine intressimäär oli seisuga 31. detsember 2021 1,69% (31. detsember 2020: 1,71%). Seisuga 31. detsember 2021 oli kontserni võlakirjade kogumaht nominaalväärtuses 500,0 miljon eurot, lunastustähtajaga 2023 (31. detsember 2020: 500,0 miljon eurot lunastustähtajaga 2023). Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil välja võtmata laenusid 535,0 miljon euro eest (31. detsember 2020: 520,0 miljon euro eest). 167 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 23. VÕLAD HANKIJATELE JA MUUD VÕLAD 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 Finantskohustused võlgades hankijatele ja muudes võlgades Võlad hankijatele 123,5 79,7 Viitvõlad 7,0 6,2 Võlad seotud osapooltele (lisa 7) 1,8 0,8 Muud võlad 8,3 102,4 Kokku finantskohustused võlgades hankijatele ja muudes võlgades (lisa 3.1 ja 13) 140,6 189,1 Võlad töötajatele 21,7 19,0 Maksuvõlad 49,3 26,4 Ettemaksed 46,9 1,7 Kokku võlad hankijatele ja muud võlad 258,5 236,2 sh lühiajalised võlad hankijatele ja muud võlad 255,5 235,9 sh pikaajalised võlad hankijatele ja muud võlad* 3,0 0,3 * Ümberklassifitseerimine laenudest võlad hankijatele ja muudesse võlgadesse summas 3,0 miljon eurot (lisa 22). Võlad hankijatele saldo sisaldab seisuga 31. detsember 2021 Ettemaksete jääk seisuga 31. detsember 2021 koosneb peamiselt võlgnevust materiaalse põhivara eest summas 48,6 miljon eurot ettemaksest CO2 heitmekvootide eest (43,3 miljon eurot), mis (31. detsember 2020: 25,2 miljon eurot). laekuvad kontsernile 2022. aasta detsembri lõpuks. Ettemakse summa on suurenenud kvootide turuhinna tõusu ja ettemakstud Muude võlgade vähenemine seisuga 31.detsember 2021 summas kvootide koguse suurenemise tõttu (31. detsember 2021: ettemaksed 99,2 miljon eurot tuleneb CO2 heitmekvootidega seotud 2 981 tuhande kvoodi eest; 31. detsember 2020: ettemaksed 551 võlakohustustest, mis arveldati 2021. aasta aprillis. tuhande kvoodi eest). 168 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 24. LEPINGULISED KOHUSTUSED JA SIHTFINANTSEERIMINE Liitumus-ja muud teenustasud 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 248,1 223,6 Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 37,6 27,6 Liitumistasu katteks üle antud varade maksumus 10,2 6,5 Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 33) -10,8 -9,6 Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 285,1 248,1 Sihtfinantseerimine 16,5 13,2 Kokku lepingulised kohustused ja sihtfinantseerimine 301,6 261,3 sh lühiajaline 0,7 1,0 sh pikaajaline 300,9 260,3 Liitumis- ja muude teenustasude kasv 2021. aastal on tingitud  põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja ja tarbija vahelise peamiselt nii tarbijate kui ka tootjate uute liitumiste arvu liidese väljatöötamine, et osutada innovatiivseid märgatavast kasvust. Liitumistasude summat mõjutas ka võrguteenuseid energiasüsteemi tõhususe suurendamiseks, ehitushindade kasv.  kasutajakesksed elektriautode linnapiirkonna ja Sihtfinantseerimise saldo sisaldab sihtfinantseeringuid seoses kauglaadimislahendused, järgmiste kontserni projektidega:  Eesti Energia õlitööstuse territooriumi ümbruse õhukvaliteedi  Narva tuulepark, seire tellimine.  Paide elektrijaam, Selleks, et sihtfinantseerimist tagasi ei nõutaks, peab kontsern  biomassil töötava koostootmisjaama ehitus Lätis, täitma teatavaid kohustusi: säilitama projektidokumente, nõudmisel esitama projektidega seotud aruandeid ning mõne  Narva linna kaugkütte magistraaltorustiku rekonstrueerimine, projekti puhul täitma teatavaid tehnilisi tingimusi.  täiendatud võrguseadmete kaughalduse platvorm (AREP), 169 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 25. ERALDISED Algjääk Moodustamine ja Arvestatud Kasutamine Lõppjääk 31. DETSEMBER 2021 1. jaanuar ümberhindamine intressikulu Lühiajaline Pikaajaline 2021 (lisa 5) (lisa 30) miljonites eurodes eraldis eraldis Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 28) 20,3 -0,3 0,5 -1,1 2,1 17,3 Töötajatega seotud eraldised (lisa 29) 6,2 -0,4 0,1 -0,6 1,1 4,2 Varade demonteerimise kulude eraldis 5,7 - 0,3 - - 6,0 Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis (lisad 17 ja 28) 76,2 191,9 - -74,9 193,2 - Eraldis kahjulike lepingute suhtes 0,1 0,1 - -0,1 0,1 - Lepingust tulenevate kohustuste eraldis 0,2 - - -0,1 0,1 - Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 1,8 6,9 - -6,5 2,2 - Muu eraldis 28,0 -28,0 - - - - Kokku eraldised (lisa 4, 5) 138,6 170,2 0,9 -83,3 198,8 27,5 Algjääk Moodustamine ja Arvestatud Kasutamine Lõppjääk 31. DETSEMBER 2020 1. jaanuar ümberhindamine intressikulu Lühiajaline Pikaajaline 2020 (lisa 5) (lisa 30) miljonites eurodes eraldis eraldis Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 28) 22,3 -1,6 0,5 -0,9 2,7 17,6 Mäetööde lõpetamise eraldised (lisa 28) 0,7 -0,7 - - - - Töötajatega seotud eraldised (lisa 29) 6,4 0,9 0,1 -1,2 1,5 4,7 Varade demonteerimise kulude eraldis 5,4 - 0,3 - - 5,7 Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis (lisad 17 ja 28) 69,2 76,2 - -69,2 76,2 - Eraldis kahjulike lepingute suhtes 0,2 - - -0,1 0,1 - Lepingust tulenevate kohustuste eraldis 0,1 0,1 - - 0,2 - Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 1,2 1,5 - -0,9 1,8 - Muu eraldis - 28,0 - - 28,0 - Kokku eraldised (lisa 4, 5) 105,6 104,4 0,9 -72,3 110,5 28,1 170 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis on märkimisväärselt poolele vastuvõetavas kompromisslahenduses, mille kohaselt suurenenud heitmekvootide hindade muutuse tõttu. Üksikasju vt Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtumenetlus 10. septembril 2021 lisast 1.1. lõpetati. Muu eraldis tühistati ja kajastati muu ärituluna (lisa 27). Eraldisi on diskonteeritud kasutades diskontomäära 0,40%–3,09% Keskkonnakaitselised eraldised (2020: 0,24%–2,92%). Eraldiste diskonteerimisel kasutatakse Keskkonnakaitse ja mäetööde lõpetamisega seotud eraldised on diskontomäärade kõverat, mis võimaldab anda täpsema hinnangu moodustatud: erinevate ajahorisontidega eraldistele.  kaevandatud maa-alade rekultiveerimiseks; Eraldiste moodustamise ja ümberhindamise kuludest 2021.  pinnase puhastamiseks; majandusaastal tulenes 0,6 miljon eurot (2020: 1,6 miljon eurot)  kaevandamise tegevuse tagajärjel rikutud veevarustuse diskontomäärade muutusest. taastamiseks; Muu eraldis  lõhketöödega ehitistele tekitatud kahjude väljaselgitamiseks ja 2020. aasta augustis esitas Enefit Power AS GE-le kompenseerimiseks; leppetrahvinõude summas 43,1 miljon eurot. GE ei tasunud  jäätmeväljade sulgemiseks ja üleliigse vee neutraliseerimiseks; leppetrahvi. 2020. aasta oktoobris esitas Enefit Power AS Société  suletud tuhaväljade järelhooldustööde tegemiseks; Générale’ile nõude maksta välja leppetrahvi osaliselt kattev pangagarantii summas 28,0 miljon eurot ning pangagarantii maksti  tööstusjäätmete prügila sulgemiseks; täielikult välja. 2020. aasta oktoobris esitas GE taotluse  asbesti likvideerimiseks elektrijaamades; vahekohtumenetluse algatamiseks Enefit Power AS-i vastu. 2020  kaevandamisõiguse tasu maksmiseks. aasta novembris esitas Enefit Power AS vahekohtule vastuse, milles teatas, et ei nõustu GE väidetega ja nõuetega ning et kavatseb Pikaajalised keskkonnakaitselised eraldised realiseeruvad Enefit esitada vastunõude, milles palub vahekohtul kohustada GE-d Poweri kaevandustes aastatel 2022–2044 ja Enefit Poweri tasuma Enefit Power AS-ile elektrijaama ettenähtud ja tegeliku elektrijaamades aastatel 2022–2058. töökindluse erinevusest tulenev leppetrahv (pangagarantiiga katmata ulatuses). Seisuga 31. detsember 2020 oli muu eraldis seotud aktiivse vahekohtumenetluse raames saadud pangagarantiiga. Seda kajastati eraldisena vahekohtu lõpliku otsuse osas valitseva ebakindluse tõttu. Pooled leppisid kokku mõlemale 171 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Töötajatega seotud eraldised Töötajatega seotud eraldised on moodustatud:  kollektiivlepingutes ning muudes kokkulepetes sätestatud toetuste maksmiseks;  tervisekahjustuste hüvitamiseks;  koondamishüvitiste maksmiseks;  stipendiumite maksmiseks. Pikaajalised töötajatega seotud eraldised realiseeruvad lepingutes sätestatud tähtaegade jooksul või töötajate järelejäänud eluea jooksul, mille määramise aluseks on võetud Statistikaameti andmed prognoositava eluea kohta vanuserühmade kaupa. Kaevanduste ja karjääride koondamishüvitiste eraldised moodustatakse siis, kui on välja kuulutatud kaevanduste ja karjääride lõplikud sulgemisplaanid. Varade demonteerimise kulude eraldis Varade demonteerimise kulude eraldis on moodustatud Narva elektrijaamade renoveeritud 8. ja 11. ploki ning tööstusjäätmete prügila tulevase demonteerimisega seotud kulutuste katteks. Varade demonteerimise kulude nüüdisväärtus on arvestatud põhivara soetusmaksumusse. Varade demonteerimise kulude eraldis realiseerub eeldatavasti aastatel 2034–2035. Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldise kajastamise arvestuspõhimõtteid on kirjeldatud lisas 2.3 ja täiendavat teavet kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kohta leiab lisast 17. 172 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 26. MÜÜGITULU ajavahemikku (v.a allpool kirjeldatud liitumistasude puhul), kuna keskmine maksetähtaeg on 14–30 päeva. 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Kontserni kajastatud lepingulised kohustused tulenevad klientidelt miljonites eurodes 2021 2020 saadud ettemaksetest, mis on seotud uutele elektri Tegevusvaldkondade lõikes tarbimiskohtadele uute võrguühenduste ehitamisega. Kontserni Kaupade müük hinnangul ei moodusta liitumistasud elektrimüügist või jooksvast Põlevkiviõli müük 135,0 138,1 jaotusvõrguteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust Pelleti müük 22,7 16,3 ning seepärast on liitumistasudest laekunud tulu kajastatud Põlevkivi müük 1,2 2,1 kohustusena (ettemakstud tuluna), mis kantakse tulusse teenuse Muude kaupade müük 6,8 6,1 osutamiseks vajalike varade hinnangulise keskmise kasutusea Kokku kaupade müük 165,7 163,4 jooksul, mis on 32 aastat. Kontserni lepinguliste kohustuste saldo muutused on avalikustatud lisas 24. Ühestki muust kontserni Teenuste müük tuluvoost ei tulene lepingulisi kohustusi ega varasid. Elektrienergia müük 762,3 356,9 Võrguga seotud teenuste müük 238,5 218,2 Gaasienergia müük 93,4 43,9 Soojusenergia müük 23,3 20,7 Jäätmete käitlus ja edasimüük 15,4 14,8 Vara rent ja hooldus 1,0 1,0 Muude teenuste müük 13,4 14,8 Kokku teenuste müük 1 147,3 670,3 Kokku müügitulu (lisa 5) 1 313,0 833,7 Selgitusi elektri- ja gaasienergia müügitulu märkimisväärse suurenemise kohta 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga vt lisast 1.1. Müügitehingud ei sisalda üldjuhul olulist finantseerimise komponenti. Tulu kajastamise ning müüdud kaupade või osutatud teenuste eest saadud tasu laekumise vahele ei jää suurt 173 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 27. MUUD ÄRITULUD 28. KAUBAD, TOORE, 1. JAANUAR – MATERJAL JA TEENUSED 31. DETSEMBER 1. JAANUAR – miljonites eurodes 2021 2020 31. DETSEMBER Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 93,8 18,6 miljonites eurodes 2021 2020 Taastuvenergia toetus 29,5 33,3 Elektrienergia 371,7 188,5 Kasutamata eraldise tuludesse kandmine 28,0 - Kasvuhoonegaaside heitmekvootide kulu (lisa 25) 191,9 76,2 Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 33) 3,4 1,4 Ostetud gaas edasimüügiks 77,5 33,9 Saadud viivised, trahvid, hüvitised 3,0 4,1 Ülekandeteenused 76,5 73,7 Negatiivne firmaväärtus (lisad 11, 36) 1,9 - Tehnoloogiline kütus 44,1 34,3 Sihtfinantseerimine (lisa 33) 0,9 0,7 Hooldus- ja remonditööd 37,6 39,1 Kasum valuutakursi muutusest 0,8 0,1 Materjalid ja varuosad 32,4 28,5 Kasum kasuhoonegaasi heitkoguse ühikute müügist 0,5 14,4 Loodusvarade ressursimaks 20,5 9,1 Muud äritulud 0,5 0,3 Ostetud tööd ja teenused 15,6 16,8 Kasum äri müügist (lisa 33) - 0,7 Keskkonnakaitselised saastemaksud 13,7 6,4 Kokku muud äritulud 162,3 73,6 Mäetööde lõpetamise ja keskkonnakaitseliste -0,9 -2,6 eraldiste moodustamine ja tühistamine (lisa 25) Muud kaubad, toore, materjal ja teenused 8,3 9,1 Negatiivne firmaväärtus 1,9 miljon eurot tuleneb Imatra Elekter AS-i Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 888,9 513,0 äriühendusest. Täiendav info lisades 11 ja 36. Kasutamata eraldise tuludesse kandmine summas 28,0 miljon eurot Elektri, edasimüügiks ostetud gaasi ning kasvuhoonegaaside tuleneb 31. detsembri 2020 seisuga samas summas kajastatud heitmekvootide kulu suurenemise põhjuseks on sisendihindade tõus eraldisest, mis jäi kasutamata. Vaidlus GE-ga (GE Power Estonia AS, (üksikasjalikku teavet vt lisast 1.1). Loodusvarade ressursimaksu GE Power Sp z.o.o. ja GE Steam Systems S.A.S) jõudis 2021. aastal suurenemine on tingitud valitsuse COVID-19-ga seotud meetme lahenduseni. Täiendavaid üksikasju vt lisast 25. lõppemisest, millega 2020. aastal ressursimaksu ajutiselt vähendati. 174 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 29. TÖÖJÕUKULUD 1. JAANUAR – Tööjõukuludelt arvestatud maksud sisaldavad sotsiaal­- 31. DETSEMBER kindlustusmaksu summas 35,6 miljon eurot (2020: 35,8 miljon miljonites eurodes 2021 2020 eurot) ja tööandja töötuskindlustusmakseid summas 0,9 miljon eurot Töötajate arv (2020: 0,9 miljon eurot). Kontsernil ei ole muid juriidilisi ega faktilisi Töötajate arv perioodi algul 4 387 5 300 kohustusi pensioni või muude sarnaste väljamaksete tegemiseks. Töötajate arv perioodi lõpul 4 572 4 387 Keskmine töötajate arv 4 357 4 555 Emaettevõtja juhatuse liikmed valib emaettevõtja nõukogu. Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni 3 aastaks. 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 Tööjõukulud Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 110,8 107,8 Keskmine töötasu kuus (eurodes) 2 119,2 1 972,2 Muud tasud ja toetused töötajatele 2,8 3,9 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 36,7 36,7 Töötajatega seotud eraldiste moodustamine ja -0,4 1,0 tühistamine (lisa 25) Kokku arvestatud tööjõukulud 149,9 149,4 sh arvestatud nõukogudele ja juhatustele Palgakulu, preemiad, lisatasud 3,4 3,1 Erisoodustused - 0,1 Kokku arvestatud nõukogudele ja juhatustele 3,4 3,2 Kapitaliseeritud oma jõududega ehitatud põhivara -14,0 -12,8 maksumusse Kokku tööjõukulud 135,9 136,6 175 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 30. MUUD TEGEVUSKULUD 1. JAANUAR – Diskonteeritud tulevaste perioodide maksed muutuva rendimaksega 31. DETSEMBER rendilepingute kehtivusaja jooksul on avalikustatud lisas 34. miljonites eurodes 2021 2020 Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 72,5 8,9 Makstud trahvide ja hüvitiste kulu on suurenenud seoses 2020. Mitmesugused bürookulud 13,2 11,9 aastal käimasolnud kohtuvaidluse lõppemisega. Enefit Kaevandused Makstud trahvid, hüvitised 7,6 0,8 AS (alates 1. oktoobrist 2020 Enefit Power AS) oli osapool kinniseks Rendikulud (lisa 9) 4,7 5,0 tunnistatud kohtuvaidluses, milles Enefit Kaevandused AS-i vastu Kindlustus 4,7 4,5 oli esitatud nõue summas 35,5 miljon eurot ja Enefit Power AS oli Hoonete ja rajatiste kulud 4,1 4,0 esitanud vastunõude summas 38,5 miljon eurot. Kohtuvaidlus oli Konsultatsioonikulud 4,5 3,9 seotud osapoolte vahel sõlmitud põlevkivi ostu-müügilepinguga. Maksud 3,6 3,4 Juunis 2019 tegi maakohus otsuse, millega jättis mõlemad hagid Uurimis- ja arengukulud 2,4 2,2 rahuldamata. Jaanuaris 2020 tegi ringkonnakohus otsuse, millega Muud tegevuskulud 4,6 4,2 tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi Muud tegevuskulud kokku 121,9 48,8 osaliselt ning mõistis Enefit Power AS-ilt välja põhivõla 25,4 miljon eurot ja viivise 10,2 miljon eurot. Nimetatud ringkonnakohtu otsus Ülaltoodud tabelis avalikustatud rendikulude jagunemine: siiski ei jõustunud, kuna Enefit Power AS esitas kassatsioonkaebuse 1. JAANUAR – 31. Riigikohtusse, kes novembris 2020 tühistas ringkonnakohtu otsuse DETSEMBER ja saatis asja uuesti läbivaatamiseks ringkonnakohtu samale miljonites eurodes 2021 2020 koosseisule. Ringkonnakohus tegi lõpliku otsuse 2021. aasta mais, Muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu 0,7 0,8 millele kontsern vastu ei vaielnud. Pärast kohtuotsuse langetamist liisingukohustustes maksis Eesti Energia AS-i tütarettevõte Enefit Power AS Madala väärtusega rendilepingud 2,4 2,4 vastaspoolele Viru Keemia Grupp OIL AS-ile hüvitist summas Lühiajalised rendilepingud 1,6 1,8 7,3 miljon eurot. Kokku 4,7 5,0 176 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 31. NETO FINANTSKULUD 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 FINANTSTULUD Intressitulud - - Kasum valuutakursi muutusest 0,6 0,4 Kokku finantstulud (lisa 33) 0,6 0,4 FINANTSKULUD Intressikulud võlakohustustelt Intressikulud võlakirjadelt ja laenudelt -28,4 -32,7 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused (lisa 6) 3,2 2,1 Kokku intressikulud võlakohustustelt (lisa 33) -25,2 -30,6 Intressikulud eraldistelt (lisa 25) -0,8 -0,9 Kokku intressikulud -26,0 -31,5 Kahjum valuutakursi muutustest - -2,7 Muud finantskulud -0,2 -0,2 Kokku finantskulud -26,2 -34,4 Neto finantskulud -25,6 -34,0 177 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 32. TULUMAKSUKULU KESKMINE TEGELIK TULUMAKSUMÄÄR 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis miljonites eurodes 2021 2020 äriühinguid dividendide jaotamisel. EESTI Alates 2019. aastast kohaldub regulaarselt makstavatele Dividendide netosumma 55,7 - dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide sh dividendid, millele on rakendatud 8,6 - soodusmääraga tulumaks 14/86 netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära dividendid, millele on 31,3 - rakendatud tulumaksumäär 20/80 14/86 ja tavamäära 20/80. Soodsamat maksumäära saab kasutada maksuvabad dividendid 15,8 - dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta Teoreetiline tulumaks antud 9,2 - keskmise jaotamata kasumi väljamakseni, millelt äriühing on tulumaksumääraga maksnud tulumaksu. Kolme eelneva majandusaasta keskmise Tegelik tulumaks dividendidelt 9,2 - dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav Keskmine efektiivne tulumaksumäär 16,5% - aasta. Maksustamisele ei kuulu jaotatavad dividendid, mida Tütarettevõtjate tulumaksukulu 1,9 1,2 makstakse teistelt äriühingutelt saadavate dividendide arvel, Tulumaksukulu 11,1 1,2 tingimusel, et dividendide saajale kuulus dividendide maksmise ajal Edasilükkunud tulumaksukulu(-tulu) -0,8 -0,6 vähemalt 10% suurune osalus. sh edasilükkunud tulumaksutulu -1,4 -0,6 edasilükkunud tulumaksukulu 0,6 - Kokku tulumaksukulu 10,4 0,6 * Dividendide tulumaksu kajastatakse tekkepõhiselt, mis tähendab, et 2022. aastal makstavate dividendide tulumaks kajastati edasilükkunud tulumaksukohustusena seisuga 31. detsember 2021 ning seega 2021. aasta majandusaasta kasumiaruandes Kontsernil on seisuga 31. detsember 2021 edasilükkunud tulumaksu- kohustus summas 21,8 miljon eurot (31. detsember 2020: 12,6 miljon eurot), millest 10,9 miljon eurot (31. detsember 2020: 11,6 miljon eurot) tuleneb 2018. aastal teostatud Nelja Energia AS äriühendusest, kus ostuanalüüsi käigus kajastati edasilükkunud tulumaksukohustus tule- nevalt Leedus asuvate tuuleparkide õiglaste väärtuse ning raamatupida- mislikult kajastatud varade bilansiliste maksumuse vahest, ja 9,2 miljon eurot, mis on seotud 2022. aastal maksmisele kuuluva tulumaksuga. 178 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 33. ÄRITEGEVUSEST SAADUD RAHA 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 KASUM ENNE MAKSUSTAMIST 121,9 19,9 Korrigeerimised Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum ja väärtuse langus (lisad 5,6 ja 9) 167,9 158,5 Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus (lisad 5 ja 8) 4,2 2,9 Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 24) -10,8 -9,6 Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 27) -3,4 -1,4 Kasum äri müügist (lisa 27) - -0,7 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (lisa 27) -0,9 -0,7 Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse (lisa 10) -2,0 -1,7 Tasumata/laekumata kahjum tuletisinstrumentidelt 24,1 10,1 Kasum/kahjum muudest mitterahalistest tehingutest 1,2 -0,2 Intressikulu võlakohustustelt (lisa 31) 25,2 30,6 ÄRITEGEVUSE NETORAHAVOOG ENNE MUUTUSI KÄIBEVARADES JA LÜHIAJALISTES KOHUSTUSTES 327,4 207,6 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Äritegevusega seotud nõuete muutus (lisa 14) -150,4 -1,4 Varude muutus (lisa 12) 3,5 -6,3 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -100,5 -16,8 KOKKU ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD KÄIBEVARADE NETOMUUTUS -247,4 -24,5 Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus Eraldiste muutus (lisa 25) 87,7 32,9 Võlad hankijatele muutus (lisa 23) 19,5 -4,8 Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 9,6 124,0 KOKKU ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD KOHUSTUSTE NETOMUUTUS 116,8 152,1 ÄRITEGEVUSEST SAADUD RAHA 196,8 335,2 179 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 34. BILANSIVÄLISED VARAD NING TINGIMUSLIKUD JA SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED (a) Bilansivälised varad 31. DETSEMBER Põlevkivivarud miljonid tonnid 2021 2020 Kontserni ja tema sidusettevõtjate valduses olevate põlevkivivarude Eesti ülevaade on esitatud alltoodud tabelis. Eesti Vabariigi kõrge usaldusväärsus* 371 382 põlevkivivarud kajastavad riikliku maavarade bilansi kohaseid Jordaania (APCO***) põlevkivivarusid. Rahvusvaheliste arendusprojektide kõrge usaldusväärsus* 924 924 põlevkivivarude kajastamisel on lähtutud rahvusvaheliste prognoos** 295 295 standardite nõuetest avalikustatud varudele ja varadele. Varude Jordaania (JOSE) klassifitseerimine ja usaldusväärsuse määramine on teostatud kõrge usaldusväärsus* - - volitatud ekspertide poolt nii uurituse taseme kui majandusliku prognoos** 2 309 2 309 väljavaate osas. Sõltuvalt projekti arendusetapist on varude Ameerika Ühendriigid** kajastamisel kohandatud ja arvesse võetud teadaolevaid tehnilisi, kõrge usaldusväärsus* 3 500 3 500 keskkonnakaitselisi ja sotsiaalmajanduslikke piiranguid. usaldusväärne** 2 300 2 300 prognoos** 230 230 Emissiooni õigused * Varu on osa uuritud geoloogilisest varust, mille määramisel on arvesse võetud teadaolevad 2022. aastal eraldatakse kontsernile kuuluvatele käitistele tasuta tehnilised, keskkonnakaitselised ja sotsiaalmajanduslikud piirangud CO2 heitkoguste ühikuid hinnanguliselt 886 299 tonni ulatuses. ** Varu on geoloogilise uuringu tulemusel määratud kõrge majandusliku potentsiaaliga põlevkivi kogus maapõues, mille puhul pole arvesse võetud võimalikke kasutamist limiteerivaid piiranguid. 2022. aastal tasuta eraldatavate ühikute täpne arv selgub hiljemalt *** Eesti Energiale kuulub ettevõttes 10%-ne osalus. 2022. aasta aprilliks. Tasuta heitkoguste ühikute eraldamine peaks jätkuma perioodidel 2021–2025 ja 2026–2030, lähtudes käitiste Kategooriate „usaldusväärne“ ja „prognoos“ vahe seisneb tehtud iga-aastastest tootmismahtudest ja EL-i poolt kujundatava uuringute tasemes. „Usaldusväärne“ põhineb põhjalikumal analüüsil kliimapoliitika otsustest. Lisateavet kasvuhoonegaaside lubatud ning lisaks varu suurusele on teada, et see on majanduslikult heitkoguste ühikute kohta vt lisast 17. kasutatav. 180 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord (b) Tingimuslikud kohustused õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel Pooleliolevad vaidlused määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna Eesti Energia AS-ile kuulub läbi oma tütarettevõtte Attarat Holding hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur OÜ 10% osalus Jordaania ettevõttes Attarat Power Company määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma. (APCO). 19 detsembril 2020 esitasid Jordaania Valitsus (JV) ja Jordaania riigile kuuluv National Electric Power Company (NEPCO) VÄLISRIIGID avaldused ICC vahekohtule vahekohtumenetluse algatamiseks. Nii Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega JV kui NEPCO nõuavad oma avalduses, et poolte vahel kokku üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserni välisettevõttes. Teistes lepitud ja elektrienergia ostulepingus fikseeritud elektrienergia tariifi riikides, kus opereerivad kontserni tütarettevõtted on maksuhalduril tuleb alandada. JV ja NEPCO on esitanud terviknõude ja APCO peab õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust sõltuvalt riigist kuni 6 vastama 2022. aasta teises kvartalis. APCO juhatus on määranud aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast. Juhtkonna oma esindajateks vahekohtumenetluses Slaughter and May hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur advokaadibüroo ning Jordaania advokaadibüroo Obeidat Law APCO. määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma. APCO juhtkond väidab, et nii JV kui ka NEPCO nõuded on täielikult alusetud ning kavatseb nõuetest ka vahekohtumenetluses keelduda. (c) Laenukovenandid Aruande kinnitamise hetkeks ei ole võimalik vahekohtumenetluse Kontserni poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad mõju mõistliku kindlusega hinnata. Vaidluse lahenemist oodatakse kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele. Piirmäärasid ei ole 2023. aastal. Seega ei ole kõnealuse vaidlusega seotud kulude ületatud (lisa 22). katteks moodustatud eraldist ning nõue on avalikustatud (d) Siduvad tulevikukohustused tingimusliku kohustusena. Kui arbitraažiprotsess laheneb kontserni Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustused jaoks negatiivse tulemusega, võib finantsseisundi aruandes Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil põhivara soetamiseks kajastatud investeering (seisuga 31. detsember 2021: 48,0 miljon sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 434,2 miljon euro eurot; seisuga 31. detsember 2020: 37,8 miljon eurot) vajada (31. detsember 2020: 37,6 miljon euro) eest. allahindamist. Muutuvad rendimaksed Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused Kui hoonestusõigused põhinevad muutuvatel rendimaksetel, mis ei EESTI sõltu indeksist ega määrast, (nt väljamaksete tegemisel võetakse Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega aluseks maal asuvate varade müügiprotsent või katastriüksuste üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril on maade väärtused), siis neid rendilepinguid ei arvestata kasutusõiguse 181 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord varade ja rendikohustustena vastavalt IFRS 16 nõuetele, vaid arvestatakse kui perioodi tegevuskulusid. Grupi hinnangul on 31. detsembri 2021. aasta seisuga diskonteeritud tulevaste perioodide maksete summa nende rendilepingute kehtivusaja jooksul 7,9 miljon eurot (2020: 7,9 miljon eurot). Muutused katastri­väärtustes, elektrihindades või tootmismahtudes mõjutavad rendilepingute tegelikke makseid. Tehnovõrkude ja -rajatiste talumise tasu Makseid tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest reguleerib asjaõigusseadus, millega kinnisvaraomanikel on õigus nõuda tasu nende tehnovõrkude majutamise eest nende kinnistul. Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil tehnovõrkude talumisest tulenevaid kohustusi 2022. aastaks 0,2 miljon eurot (31. detsembri 2020 seisuga 2021. aastaks: 0,2 miljon eurot) Tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kulud olid 2021. aastal kokku 0,3 miljon eurot (2020. aastal 0,3 miljon eurot). Tasude suurus sõltub maa maksustatavast väärtusest ja rakendatud lõivuprotsendist. Esimene määratakse kindlaks riigi poolt koostatud ebaregulaarsete ajavahemikega toimuvate uuringute põhjal (viimane toimus 2001. aastal ja järgmine toimub 2022. aastal) ning teine määratakse asjaõigusseadusega ja seda võidakse ebaregulaarsete ajavahemike tagant korrigeerida. Sellest tulenevalt võivad kontserni makstud summad järgmistel perioodidel suureneda või väheneda. Tehnovõrkude ja -rajatiste talumistasusid arvestatakse muutuvate rendimaksetena IFRS 16 tähenduses (vt lisa 30). 182 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 35. KASUM AKTSIA KOHTA Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum jagatud kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalseid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga. Eesti Vabariigi valitsus otsustas 1.aprilli 2020 suurendada ettevõtte aktsiakapitali 621,6 miljonilt eurolt 746,6 miljonile eurole kokku 125 miljoni euro võrra. Aktsia hind on 1 euro aktsia kohta. Tehing registreeriti Äriregistris 3.aprillil 2020. 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2021 2020 Emaettevõtja omaniku osa kasumist (miljon eurot) 104,4 19,4 Kaalutud keskmine aktsiate arv (miljon) 746,6 684,1 Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,14 0,03 Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,14 0,03 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga oli Eesti Energia AS’l 746 645 750 aktsiat. Aktsia nominaalväärtus on 1 euro. 183 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 36. TÜTARETTEVÕTTE OSTMINE OMANDATUD OSALUSE ERISTATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED miljonites eurodes Õiglane 10. märtsil 2021 sõlmisid Eesti Energia AS-i 100% tütarettevõte väärtus Elektrilevi OÜ ostjana ning Imatra FNW OY ja vähemusosaluste VARAD omanikud müüjatena Eestis asuva elektrimüügi ja Materiaalne põhivara 26,8 jaotusvõrguettevõtja Imatra Elekter AS-i kõigi aktsiate ostulepingu. Immateriaalne põhivara 1,0 29. juunil 2021 andis Eesti Konkurentsiamet tehingule heakskiidu. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 0,5 Imatra Elekter AS-i kõigi aktsiate eest makstav summa oli 29,8 Raha ja raha ekvivalendid 5,7 miljon eurot. Omandamine viidi lõpule 23. juulil 2021. Kokku varad 34,0 Pärast tehingut koostas kontsern Imatra Elekter AS-i KOHUSTUSED omandamisega soetatud varade ostuhinna analüüsi, et hinnata Võlad hankijatele ja muud võlad 2,3 varade turuväärtuse ja tehingu väärtuse vahelist suhet. Ostuhinna Kokku kohustused 2,3 analüüsist selgus, et 1,9 miljon euro ulatuses oli tegemist soodusostuga (negatiivne firmaväärtus), st Imatra Elekter AS-i Kokku omandatud eristatav netovara 31,7 omandamisel soetatud vara turuväärtus ületas sel määral tehingu Omandatud osaluse soetusmaksumus 29,8 väärtust. Negatiivse firmaväärtuse peamine põhjus oli asjaolu, et Imatra Elekter AS-i varasem omanik Imatran Seudun Sähkö Oy Negatiivne firmaväärtus -1,9 soovis Eestis asuvast investeeringust kiiresti väljuda, et Tütarettevõtte soetuse rahavoog(saadud raha maha arvutatud) 24,1 finantseerida oma majandustegevust Soomes sealse äritegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Järgmises tabelis on esitatud ülevaade Imatra Elekter AS-i eest makstud tasust, soetatud varade õiglasest Konsolideeritud koondkasumi aruandes on kajastatud Imatra väärtusest ja omandamise kuupäeval omandatud kohustustest. Elekter AS-i tegevusest ajavahemikul 24. juuli – 31. detsember 2021 saadud müügitul summas 7,0 miljon eurot. Samal perioodil teenis Imatra Elekter AS 0,2 miljon eurot kahjumit. 184 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 37. SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA 11. jaanuaril 2022. a. allkirjastas Eesti Energia kontserni tütarettevõte Enefit Green AS Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB) tähtajalise laenulepingu 80 miljoni euro väärtuses. Laenu eesmärk on toetada Enefit Greeni uute tuuleparkide rajamist Baltikumis. 24. veebruaril 2022 teatas Venemaa president Venemaa sissetungist Ukrainasse. Relvastatud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel võib mõjutada kontserni tegevust ja tulemusi. Mõju ulatus ja olulisus sõltub konflikti kestusest ja tagajärgedest. Konflikt avaldab energiaturgudele märkimisväärset mõju. Alates 2022. aasta algusest on maagaasi, vedelkütuste, heitmekvootide ja elektri turuhinnad kõikunud veelgi enam kui varem. Energiaturgude hinnamuutused mõjutavad nii kontserni müügitulu kui ka energia ja heitmekvootide ostukulusid. Kuna kontsernil on põhjalik riskide maandamise strateegia, ei leia me siiski, et relvakonfliktist tulenevad tururiskid avaldavad meie tegevusele ja tulemustele 2022. aastal olulist mõju. Teine kontserni tegevust tõenäoliselt mõjutav risk on seotud hangetega, kuna teatavate tootmises kasutatavate varuosade ja materjalide hanked on olnud seotud Venemaaga. Analüüsime võimalikke alternatiivseid allikaid ja arvestame tarnegraafikute mõningase pikenemisega. Riski suurust saab hinnata pärast seda, kui selguvad riikidevahelised majandussuhted pärast Venemaa ja Ukraina konflikti lõppu. Kontserni jaoks on Venemaa ja Ukraina relvakonflikt mittekorrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus, millel ei ole tagasiulatuvat mõju. 185 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 38. FINANTSINFORMATSIOON EMAETTEVÕTJA KOHTA Emaettevõtja kohta esitatava finantsinformatsioonina on toodud KOONDKASUMIARUANNE emaettevõtja eraldiseisvad põhiaruanded, mille avalikustamine on nõutud Eesti raamatupidamise seadusega. Emaettevõtja põhiaruanded 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER on koostatud kasutades samu arvestuspõhimõtteid, mida on miljonites eurodes 2021 2020 kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel. Emaettevõtja ARUANDEAASTA KAHJUM -56,3 -18,1 konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse soetusmaksumuses. Muu koondkasum KASUMIARUANNE Kirjed, mis võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 100,5 15,0 (k.a. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse) miljonites eurodes 2021 2020 Aruandeaasta muu koondkasum 100,5 15,0 MÜÜGITULU 503,6 243,6 ARUANDEAASTA KOONDKASUM/-KAHJUM KOKKU 44,2 -3,1 Muud äritulud 298,9 20,7 Kaubad, toore, materjal ja teenused -530,5 -207,9 Tööjõukulud -39,5 -37,9 Põhivara kulum ja amortisatsioon -4,2 -4,2 Muud tegevuskulud -308,5 -41,6 ÄRIKAHJUM -80,2 -27,4 Finantstulud 51,4 48,0 Finantskulud -27,5 -38,7 Neto finantstulud 23,9 9,3 KAHJUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -56,3 -18,1 ARUANDEAASTA KAHJUM -56,3 -18,1 186 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord FINANTSSEISUNDI ARUANNE 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 miljonites eurodes 2021 2020 VARAD OMAKAPITAL Põhivara Aktsiakapital 746,6 746,6 Materiaalne põhivara 21,5 20,7 Ülekurss 259,8 259,8 Varade kasutusõigus 6,7 - Kohustuslik reservkapital 75,0 62,1 Immateriaalne põhivara 13,8 12,2 Riskimaandamise reserv 113,5 13,0 Tuletisinstrumendid 333,7 15,5 Jaotamata kasum 129,7 199,0 Investeeringud tütarettevõtjatesse 941,5 981,6 KOKKU OMAKAPITAL 1 324,6 1 280,5 Laenud ja nõuded tütarettevõtjatele ja 182,8 183,8 muud nõuded KOHUSTUSED Kokku põhivara 1 500,0 1 213,8 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 694,4 547,1 Käibevara Tuletisinstrumendid 140,2 4,0 Varud 13,4 7,8 Eraldised 0,5 0,4 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse 193,3 75,5 ühikud ja päritolusertifikaadid Kokku pikaajalised kohustused 835,1 551,5 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 841,3 865,1 Tuletisinstrumendid 102,7 13,7 Lühiajalised kohustused Raha ja raha ekvivalendid 49,6 103,5 Võlakohustused 138,7 267,9 Kokku käibevara 1 200,3 1 065,6 Võlad hankijatele ja muud võlad 123,8 157,7 KOKKU VARAD 2 700,3 2 279,4 Tuletisinstrumendid 277,8 21,6 Eraldised 0,3 0,2 Kokku lühiajalised kohustused 540,6 447,4 KOKKU KOHUSTUSED 1 375,7 998,9 KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 2 700,3 2 279,4 187 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord RAHAVOOGUDE ARUANNE 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Kasum enne maksustamist -56,3 -18,1 Korrigeerimised Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum 2,7 3,4 Immateriaalse põhivara amortisatsioon 1,6 0,8 Kasum materiaalse põhivara müügist -0,2 -0,6 Eeldatav krediidikahju laenult tütarettevõttele 2,2 - Kasum tütarettevõtte osaluse osalisest müügist -34,9 - Tasumata/laekumata kahjum tuletisinstrumentidelt 85,7 3,6 Intressikulu võlakohustustelt 25,1 29,1 Intressitulu -17,0 -29,5 Dividenditulu -27,1 -18,4 Kasum/kahjum muudest mitterahalistest tehingutest -0,1 - Äritegevuse netorahavoog enne muutusi käibevarades ja lühiajalistes kohustustes -18,3 -29,7 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Äritegevusega seotud nõuete muutus -65,2 -5,4 Varude muutus -5,6 -3,0 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -109,0 12,8 Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -179,8 4,4 Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus Eraldiste muutus 0,2 0,1 Võlad hankijatele muutus 12,4 -0,4 Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus -46,3 58,5 Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus -33,7 58,2 Makstud intressid ja laenukulud -16,0 -21,1 Saadud intressid 21,9 23,8 Kokku rahavood äritegevusest -225,9 35,6 188 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2021 2020 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Laekunud dividendid tütarettevõtetelt 27,1 18,4 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -6,9 -45,9 Laekunud materiaalse põhivara müügist 1,1 0,7 Tütarettevõtjatele antud laenude tagasimaksed - -0,1 Tütarettevõtjatele antud arvelduskrediidi muutus 74,4 63,9 Kokku rahavood investeerimistegevusest 95,7 37,0 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 120,0 220,0 Lunastatud võlakirjad - -106,3 Tagasi makstud pangalaenud -117,9 -217,9 Tagasi makstud liisingukohustused -0,8 - Sissemaks aktsiakapitali - 125,0 Saadud tütarettevõtja aktsiate müügist 75,0 - Kokku rahavood finantseerimistegevusest 76,3 20,8 PUHAS RAHAVOOG -53,9 93,4 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 103,5 10,1 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 49,6 103,5 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus -53,9 93,4 189 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Riskimaanda- Jaotamata Kokku miljonites eurodes reservkapital mise reserv kasum Omakapital seisuga 31. detsember 2019 621,6 259,8 62,1 -2,0 216,0 1 157,4 Aruandeaasta kahjum - - - - -18,1 -18,1 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 15,0 - 15,0 Aruandeaasta koondkasum/(-kahjum) kokku - - - 15,0 -18,1 -3,1 Muud muutused - - - - 1,1 1,1 Sissemaksed aktsiakapitali 125,0 - - - - 125,0 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on 125,0 - - - 1,1 126,1 kajastatud otse omakapitalis Omakapital seisuga 31. detsember 2020 746,6 259,8 62,1 13,0 199,0 1 280,5 Aruandeaasta kahjum - - - - -56,3 -56,3 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 100,5 - 100,5 Aruandeaasta koondkasum/(-kahjum) kokku - - - 100,5 -56,3 44,2 Kohustusliku reservkapitali suurendamine - - 12,9 - -12,9 - Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on - - 12,9 - -12,9 - kajastatud otse omakapitalis Omakapital seisuga 31. detsember 2021 746,6 259,8 75,0 113,5 129,8 1 324,6 Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti 31. DETSEMBER raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha miljonites eurodes 2021 2020 aktsionäridele väljamakseid. Emaettevõtte omakapital on kokku Emaettevõte omakapital 1 324,6 1 280,5 viidud korrigeeritud konsolideerimata omakapitaliga allpool olevas Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste -941,5 -981,6 tabelis. bilansiline maksumus Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus 1 935,7 1 708,2 kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital (lisa 19) 2 318,8 2 007,1 190 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Eesti Energia Aktsiaselts aktsionärile Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Energia Aktsiaseltsi (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt („IFRS“). Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 24. märtsil 2022 esitatud täiendava aruandega. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud kasumiaruannet 31. detsember 2021 lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud koondkasumiaruannet 31. detsember 2021 lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest ja Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt. Meie poolt perioodi 1. jaanuar 2021 - 31. detsember 2021 jooksul Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on avalikustatud tegevusaruandes leheküljel 55. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 191 Ülevaade meie auditist Kokkuvõte Kontserni auditi olulisus on 7.4 miljonit eurot, mis on määratud kui ligikaudu 2,5% Kontserni kasumist enne intressi-, maksu-, põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid, välisvaluuta muutustest tingitud kasumeid ja kahjumeid ning sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit Olulisus (EBITDA), mida on meie poolt korrigeeritud ühekordsete tehingute mõjuga. Kohandasime auditi ulatust lähtudes Kontserni kuuluvate ettevõtete riski tasemest ja suurusest ning viisime läbi kas täismahus auditi või Auditi ulatus eraldiseisvad auditiprotseduurid oluliste kasumiaruande või bilansiridade osas. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda Peamised konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste auditi teemad puudumises. Materiaalse põhivara väärtuse languse hindamine Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile. Olulisus Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna. 2 192 Kontserni auditi olulisus 7.4 miljonit eurot Kuidas me selle määrasime Kontserni olulisuse määramisel me lähtusime oma ametialasest hinnangust. Hinnangu aluseks võtsime 2.5% EBITDA-st, mida on korrigeeritud ühekordsete tehingute mõjuga. Kontsern on defineerinud EBITDA kui kasumi enne intressi-, maksu-, põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid, välisvaluuta muutustest tingitud kasumeid ja kahjumeid ning sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit. EBITDA ei ole IFRS finantsaruandluse raamistikus defineeritud tulemuslikkuse näitaja, mis on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5 ning selle määratlemise ja arvestamise eest vastutab juhtkond. Kontserni poolt EBITDA arvestuseks või määratlemiseks kasutatud meetod või mõisted võivad erineda teiste ettevõtete poolt sarnaselt nimetatud näitajate definitsioonist või arvestuse meetoditest. Rakendatud olulisuse Olulisuse arvestuse aluseks oleme valinud EBITDA, kuna nagu kriteeriumi põhjendus on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5, on see üheks olulisemaks mõõdikuks Kontserni tulemuslikkuse hindamisel juhtkonna poolt. Olulisuse arvestusel korrigeerisime EBITDA-t erandlike tehingute mõjuga, mis olid ühekordselt ning oluliselt mõjutanud Kontserni tulemust. Antud olulised korrigeerimised olid: • kasum 28.0 miljonit eurot, mis tulenes Kontserni poolt saadud hüvitisest varasemalt otsust ootava kohtuvaidluse osas saavutatud kokkuleppe eest. Vastava tehingu üksikasjad on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades 25 ja 27; • kahjum 7.3 miljonit eurot, mis tulenes Kontserni poolt makstud hüvitisest seoses varasemalt otsust ootava kohtuvaidlusega. Vastava tehingu üksikasjad on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 30. Peamised auditi teemad Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust. Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga Peamine auditi teema oma auditis Materiaalse põhivara väärtuse languse Esmalt hindasime, kas on varasid, mille puhul hindamine esinevad väärtuse languse indikatsioonid, mida juhtkond ei ole tuvastanud. Hindamisel 3 193 Juhatuse poolt tehtud olulised eeldused ning tuginesime meie teadmistele Kontserni ja selle nende mõju materiaalse põhivara kaetavale äritegevuse kohta ning tööstusharude kohta, kus väärtusele on kirjeldatud konsolideeritud Kontsern tegutseb. Lisaks viisime läbi intervjuud raamatupidamise aastaaruande lisades 4 ning 6. Kontserni juhatuse liikmete ja võtmetöötajatega ning vaatasime läbi Kontserni sisemise Seisuga 31. detsember 2021 moodustavad aruandlusega seotud dokumendid. Kontserni materiaalsed põhivarad kokku 2 979.5 miljonit eurot, millest põhiline osa asub Eestis ja Hindasime põhilisi juhatuse poolt varade kaetava on seotud põlevkivi kaevandamise ning väärtuse arvestamisel kasutatud eelduseid ja põlevkiviõli ja elektri tootmisega. Volatiilsed hinnanguid, sealhulgas majandustegevusega elektri ja CO2 heitmekvootide turuhinnad ning seotud eelduseid nagu prognoositavad ebakindlus nende muutuse osas tulevikus on tegevuskulud, elektri tootmismahud ja indikatsiooniks, et põlevkivist ja muudest tootmisseadmete töökindlus. kütustest elektri tootmisega seotud üksuste Kontrollisime juhatuse eelduseid, võrreldes neid (hübriidplokkide üksus) varade kaetav väärtus äritasandi juhtidelt saadud informatsiooniga, võib olla madalam nende bilansilisest Kontserni tegelike tulemuste ning sisemiste jääkväärtusest. Kontserni hübriidplokkide üksuse dokumentidega, nagu näiteks eelarveprognoosid materiaalse põhivara kaetava väärtuse aluseks ja Eesti Energia Aktsiaseltsi ning Enefit Power on kasutusväärtus, mis põhineb tulevaste AS-i juhatuse ning nõukogu koosolekute perioodide diskonteeritud rahavoogudel. protokollid. Valdkondades, kus juhatus oli Kuna tulevaste perioodide rahavoogude lähtunud turusisenditest või turunäitajatest prognoosimine ja diskonteerimine on tuletatud sisenditest, nagu näiteks elektri ja CO2 paratamatult seotud ebakindlusega, siis võib heitmekvootide hinnad, võrdlesime neid väliste hübriidplokkide üksuse väärtuse hindamine olla infoallikatega. subjektiivne ning eeldab oluliste hinnangute Kaasasime PwC hindamisspetsialiste, kes aitasid kasutamisest. Mitmeid vara väärtuse testi meil hinnata juhatuse poolt rakendatud aluseks olevaid olulisi eelduseid, nagu diskontomäärade asjakohasust. Võrdlesime neid prognoositud elektri- ja CO2 heitmekvootide määrasid välise infoga ja kontrollisime nende hinnad, mõjutavad globaalsed ja siseriiklikud aluseks olevaid eelduseid lähtudes meie majanduspoliitilised tegurid. Hinnanguliste teadmistest Kontsernist ja selle tööstusharudest. eelduste kasutamise tõttu eksisteerib võrdlemisi oluline risk, et potentsiaalne varade väärtuse Lisaks hindasime konsolideeritud langus võib jääda tuvastamata või olla raamatupidamise aruandes materiaalse põhivara ebakorrektselt arvestatud. Sellest tulenevalt on vara väärtuse testide osas avalikustatud antud valdkond üheks peamiseks auditi informatsiooni piisavust. teemaks. Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Kontsern tegutseb. Antud eesmärgi saavutamiseks teostasime täismahus auditi Kontserni järgmiste tütarettevõtete finantsaruannete osas, tingituna nende suurusest ja riski tasemest: • Enefit Power AS (elektrienergia, põlevkiviõli tootmine ja põlevkivi kaevandamine); • Elektrilevi OÜ (ülekandevõrgud); • Enefit SIA (elektrienergia ja gaasi müük Lätis); • Enefit UAB (elektrienergia ja gaasi müük Leedus); 4 194 • Eesti Energia Aktsiaselts (Kontserni emaettevõte); • Enefit Green AS (taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine) ja tema tütarettevõtted (taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine). Lisaks teostasime spetsiifilised auditi protseduurid oluliste saldode ja tehingute osas: • Enefit Sp. z.o.o (elektrienergia ja gaasi müük Poolas) müügitulu, nõuded ostjate vastu ning rohesertifikaatide varade saldo; • Enefit American Oil (põlevkivi arendusõigused USA-s), Enefit Solutions AS-i (metallkonstruktsioonide valmistamine) ning Enefit Outotec Technology OÜ (Enefit tehnoloogia testtehas) varade võimaliku väärtuse languse hindamine; • Attarat Holding OÜ (varahaldus ettevõte Jordaania investeeringute haldamiseks) investeeringud sidusettevõtjatesse; • Imatra Elekter Aktsiaseltsi 2021. aastal aset leidnud äriühenduse raamatupidamislik kajastamine. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises. Kirjeldav informatsioon Kontserni struktuuri osas on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 11. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kasumi jaotamise ettepanekut, investori informatsiooni ja sõnastikku (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. 195 5 Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; 6196 • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta. Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu. AS PricewaterhouseCoopers Lauri Past Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567 29. märts 2022 Tallinn, Eesti 7 197 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021 oli 1 017 552 197,47 eurot, millest 2021. aasta puhaskasum moodustas 104 358 929,55 eurot. Juhatus teeb äriseadustiku § 332 alusel ettepaneku jaotada jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021 järgmiselt: 1. maksta aktsionärile dividendiks 46 653 884,00 eurot; 2. jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 970 898 313,47 eurot seoses Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega jaotamata. 198 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD 2021. MAJANDUSAASTA ARUANDELE Eesti Energia juhatus on 2021. majandusaastal täitnud 29 Märts 2022 nõuetekohaselt juhatuse liikmete kohustusi ning juhtinud Eesti Energia kontserni seatud eesmärkide suunas. Juhatus on Juhatuse esimees regulaarselt andnud aru nõukogule, on lähtunud oma volitustest ja esitanud kõik vajaliku nõukogule otsustamiseks. Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust majandusaasta aruande ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest Eesti Energia Hando Sutter kontserni 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, audiitori järeldusotsusest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, Juhatuse liikmed konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. Andri Avila Raine Pajo Agnes Roos Margus Vals 199 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord INVESTORI INFORMATSIOON Kontserni 2022. majandusaasta tulemused avalikustatakse järgnevalt:  I kvartali vahearuanne – 5. mai 2022  II kvartali vahearuanne – 4. august 2022  III kvartali vahearuanne – 3. november 2022  Kontserni 2022 majandusaasta auditeeritud tulemused – 28. veebruar 2023 Eesti Energia majandustulemused ning investorsuhete kontaktid on leitavad kontserni veebilehel: www.energia.ee/et/ettevottest/investorile 200 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord SÕNASTIK Clean Dark Spread (CDS) – Eesti Energia põlevkivi ja CO2 kulu vaba Hüdroressursside tase – hüdroelektrijaamade reservuaaride marginaal. Elektri börsihinnast (NP Eesti) on maha arvatud põlevkivi täituvuse tase protsendina maksimaalsest võimalikust tasemest. täiskulud ning CO2 kulud (arvestades CO2 detsembri futuuri hinda ning Suurim osa Põhjamaade elektrienergia toodangust põhineb elektrienergia MWh tootmisel tekkivat CO2 kogust) hüdroenergial, mille tootmismaht sõltub hüdroreservuaaride veetasemetest CO2 heitmekvoot –tulenevalt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist (ETS) annab üks heitmekvoot omanikule õiguse ühe tonni Juhitavad tootmisvarad – tootmisvarad, mis kasutavad süsinikdioksiidi (CO2) emiteerimiseks. Kvootide hulk on piiratud, mistõttu energiaallikatena põlevkivi, põlevkivigaasi, hakkepuitu, turvast ja kujuneb kvootidele rahaline väärtus rehvihaket EBITDA - kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate Keevkihttehnoloogia (CFB) – keevkihtpõletuse tehnoloogia (ingl k kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi- ja väärtuse circulating fluidised bed), kus toimub suuremate (põlemata) osakeste languse kulusid tagasitoide koldesse EBITDA marginaal – kasum enne finantstulusid ja -kulusid, Likviidsus – likviidsete varade maht. Raha ja ekvivalentide, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara lühiajaliste finantsinvesteeringute ja üle 3-kuulise tähtajaga kulumi- ja väärtuse languse kulusid jagatud müügituluga deposiitide summa FFO – ingl k Funds From Operations. Äritegevuse rahavoog, v.a Maksujalajälg – näitaja, mis väljendab maksude maksmise kaudu käibekapitali muutused loodud ettevõtte panust ühiskonda Finantsvõimendus – netovõlg jagatud netovõla ja omakapitali summaga Muutuvkasum – kasum pärast müügituludest muutuvkulude lahutamist Futuur – osapoolte vahel sõlmitud leping, mis kohustab kokkulepitud alusvara (näiteks toorainet) ostma või müüma varem kokkulepitud MWh – megavatt-tund. 1 MWh on energiahulk, mille toodab (või hinnaga tarbib) ühe tunni jooksul ühtlase 1 MW (megavatt) võimsusega töötav seade Hooldus- ja remondikulud - kulud, mis on vajalikud olemasolevate tootmisvõimsuste säilitamiseks 1 000 000 MWh = 1 000 GWh = 1 TWh 201 Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord Netovõlg – võlakohustused (amortiseeritult) miinus raha ja raha Tulevikutehingutega kaetud positsioon – tulevaste perioodide ekvivalendid, rahaturu fondiosakud ja intressivõlakirjad müüdava elektrienergia ja vedelkütuste ning ostetavate heitmekvootide kogus, mille ulatuses hind on eelnevalt fikseeritud NP süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi hind, mille arvutamise aluseks on kõik tehtud ostu ja müügi pakkumised, arvestamata Tööstuspoliitika roheline raamat – koostöös riigi ja tööandjate sealjuures ülekandevõimsuste piiranguid organisatsioonidega loodud dokument, milles on kaardistatud tööstuse kitsaskohad ning pakutud lahendusettepanekud nende OHSAS, ISO 14001 – rahvusvahelised standardid, mis käsitlevad likvideerimiseks ja tööstuse arenguks riskide juhtimist töötervishoiu ja ohutuse, keskkonnajuhtimissüsteemi ja õnnetuste ennetamise valdkondades Võrgukaod – tarbijateni jõudev elektrienergia kogus on mõnevõrra väiksem elektrijaamadest võrku antud kogusest, kuna ülekandmisel Põhivarade tootlus – ingl k Return On Fixed Assets – ROFA. Jooksva muundub osa elektrienergiast elektriliinides ja trafodes soojuseks. 12 kuu ärikasum jagatud keskmise põhivarade mahuga, v.a lõpetamata Väiksemal määral põhjustavad kadu ka elektrivargused ja ebatäpne ehitused (jaotatud tootele) mõõtmine. Võrguettevõte peab kaoenergia kompenseerima ning selleks on vaja osta igal tunnil vastav kogus elektrienergiat Põlevkivi ressursitasu – tasu, mis tuleb maksta riigile maardlas asuva ühe tonni põlevkivi kasutamise eest RAB – ingl k Regulated Asset Base ehk reguleeritud varade maht ROIC – ingl k Return On Invested Capital ehk ärikasum jagatud keskmise investeeritud kapitaliga SAIDI – ingl k System Average Interruption Duration Index ehk süsteemi katkestuskestuse indeks. Kliendikatkestuste kogukestus minutites jagatud teenindatud klientide arvuga SAIFI – ingl k System Average Interruption Frequency Index ehk süsteemi katkestussageduse indeks. Kliendikatkestuste koguarv jagatud teenindavate klientide arvuga 202 EESTI ENERGIA AKTSIASELTS Registrikood 10421629 Asukoht ja aadress Lelle tänav 22, Tallinn 11318 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT 26. aprill 2022. a, algus kell 16:00, lõpp 17:30 Suur-Ameerika 1, Tallinn AINUAKTSIONÄR Eesti Energia Aktsiaseltsi („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 746 645 750, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a korraldusele nr 129 „Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiate valitseja määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi valitsemisele“ aktsiate valitsemist Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 27. jaanuari 2021. a korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 9 alusel esindab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Aktsiate/häälte arv: 746 645 750 KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja: Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Kutsutud: Väino Kaldoja, Seltsi nõukogu esimees Tarmo Porgand, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja, Seltsi nõukogu liige Hando Sutter, Seltsi juhatuse esimees Andri Avila, Seltsi juhatuse liige Kaur Kajak, Rahandusministeeriumi asekantsler Andrus Säälik, rahandusministri nõunik Jüri Koltsov, AS-i PricewaterhouseCoopers juhatuse liige (p 2) Lauri Past, AS-i PricewaterhouseCoopers vastutav vandeaudiitor (p 2) PÄEVAKORD 1. Seltsi 2021. a majandusaasta kokkuvõte ja nõukogu ülevaade 2021. a kohta - Juhatuse esimehe ettekanne - Nõukogu esimehe ettekanne 2. Kontserni majandusaasta aruande audiitori aruanne (audiitori ettekanne) 3. 2021. aasta majandusaasta aruande kinnitamine 4. 2021. aasta kasumi jaotamise ettepanek 5. Omaniku ootused äriühingule ja hinnang ootuste täitmisele 2021. aastal 6. Seltsi uue põhikirja kinnitamine 7. Juhatuse esimehe ülevaade Seltsi kontserni 2022. aasta väljakutsete kohta (juhatuse esimehe ettekanne) Koosolekut juhatas Keit Pentus-Rosimannus ja protokollis Tarmo Porgand. Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2021. a majandusaasta kokkuvõte ja nõukogu ülevaade 2021. a kohta Hando Sutter esitas juhatuse esimehe ülevaate Seltsi 2021. a. majandusaasta ja 2022. a. esimese kvartali kohta. Perioodil avaldasid tulemustele olulist mõju järsult tõusnud energiakandjate hinnad ning käesoleval aastal pingestunud julgeolekuolukord ning sanktsioonid mõningatele kolmandatele riikidele. Väino Kaldoja esitas nõukogu aruande 2021. a majandusaasta kohta. Otsus nr 1: Ainuaktsionär võttis teadmiseks juhatuse ja nõukogu esimehe poolt esitatud ülevaate 2021. aasta majandusaasta ja 2022. aasta esimese kvartali kohta. Päevakorrapunkt 2. Kontserni majandusaasta aruande audiitori aruanne Seltsi majandusaasta finantsaudiitor esines ettekandega tutvustades auditi skoopi ja tulemusi. Otsus nr 2: Ainuaktsionär võttis teadmiseks finantsaudiitori esitatud informatsiooni. Päevakorrapunkt 3. 2021. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Ühingu nõukogu on teinud ettepaneku ainuaktsionärile kinnitada Seltsi 2021. a. majandusaasta aruanne koos audiitori järeldusotsusega (vt lisa 1). Otsus nr 3: Kinnitada Seltsi 2021. aasta majandusaasta aruanne (Lisa 1). Päevakorrapunkt 4. 2021. aasta kasumi jaotamise ettepanek Seltsi juhatus andis ülevaate kasumi jaotamise ettepanekust. Seltsi kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021 on 1 017 552 197 eurot, millest 2021. aasta puhaskasum on 104 358 930 eurot. Otsus nr 4: Ainuaktsionär võttis vastu järgmised otsused: - maksta Ainuaktsionärile dividendidena 46 653 884 (nelikümmend kuus miljonit kuussada viiskümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend neli) eurot; - seoses Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 970 898 313 eurot jaotamata; - dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest. Päevakorrapunkt 5. Omaniku ootused äriühingule ja hinnang ootuste täitmisele 2021. aastal Ainuaktsionär tutvustas ühingule seatud omaniku ootusi ning nende täitmise hindamise tulemusi. Otsus nr 5: Ainuaktsionär hindab ühingu 2021. aasta omaniku ootuste täitmist heaks. Päevakorrapunkt 6. Seltsi uue põhikirja kinnitamine Rahandusminister tõi välja, et seoses riigivaraseaduse muudatustega on vajalik sisse viia täiendused Seltsi põhikirja ning tutvustas olulisemaid muudatusi. Otsus nr 6: Muuta Eesti Energia Aktsiaseltsi põhikirja ja kinnitada Eesti Energia Aktsiaseltsi põhikiri otsusele lisatud redaktsioonis (Lisa 2). Juhatusel esitada põhikiri registripidajale. Päevakorrapunkt 7. Juhatuse esimehe ülevaade Seltsi kontserni tulevikuväljakutsete kohta Hando Sutter andis ülevaate Seltsi kontserni tulevikuväljavaadete kohta. Otsus nr 7: Ainuaktsionär võttis teadmiseks Seltsi juhatuse poolt esitatud ülevaate Seltsi kontserni tuleviku- väljavaadete kohta. Muid küsimusi päevakorras ei olnud. Kõik otsused on vastu võetud 746 645 750 poolhäälega (100% koosolekul esindatud häältest). Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 17:30. Protokolli lisad: - Seltsi 2021. aasta majandusaasta aruanne; - Seltsi põhikirja uus redaktsioon. Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Koosoleku juhataja Protokollija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Keit Pentus-Rosimannus Tarmo Porgand EESTI ENERGIA AS PÕHIKIRI 1. ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1 Ärinimi Aktsiaseltsi (edaspidi „Selts“) ärinimi on Eesti Energia AS. 1.2 Asukoht Seltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 2. TEGEVUSVALDKOND, EESMÄRK JA JUHTIMISPÕHIMÕTTED 2.1.1 Seltsi tegevusvaldkonnad ja eesmärk on: (a) elektrienergia, soojusenergia, võrguteenuse ning energiaga seotud lisateenuste müük Läänemere piirkonnas; (b) elektrienergia ja soojusenergia tootmine ning energiakaubandus Läänemere piirkonnas; (c) põlevkivi kaevandamine ja põlevkivimaardlate tööstuslik arendamine terves maailmas; (d) põlevkiviõli tootmine ja müük, põlevkivist elektrienergia ja soojusenergia tootmine ning müük, põlevkivitöötlemise oskusteabe ja tehnoloogia arendamine ning müük terves maailmas; (e) tööstuslike tehnoloogiate ja seadmete arendamine, tootmine ja müük terves maailmas; (f) kasumi teenimine, võimaldamaks omanikutulu Eesti Vabariigile kui ainuaktsionärile. 2.1.2 Seltsi juhtimisel rakendatakse hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid. 3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 3.1 Aktsiakapitali suurus 3.1.1 Seltsi miinimumaktsiakapital on kakssada viiskümmend miljonit (250 000 000) eurot ja maksimumaktsiakapital üks miljard (1 000 000 000) eurot. Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Seltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata. 3.1.2 Aktsiakapitali suuruse muutmiseks on vajalik aktsionäride üldkoosoleku otsus. 3.2 Aktsiad 3.2.1 Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks (edaspidi vastavalt „Aktsia“ ja „Aktsiad“). Iga Aktsia nimiväärtus on üks (1) euro. Iga Aktsia annab aktsionärile ühe (1) hääle. 3.2.2 Seltsil on ühte liiki Aktsiad. 3.2.3 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja Seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. 3.2.4 Aktsia on vabalt võõrandatav. 3.2.5 Aktsiad registreeritakse Eesti Väärtpaberite Keskregistris. 3.3 Vahetusvõlakirjad Selts võib aktsionäride üldkoosoleku otsusel aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks lasta välja vahetusvõlakirju. 3.4 Aktsiate eest tasumine 3.4.1 Aktsiate eest tasutakse rahas ja/või mitterahalise sissemaksega. Aktsia eest tasumise kord määratletakse Seltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusega. 3.4.2 Mitterahalist sissemakset hindab Seltsi juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks oleva eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Mitterahalise sissemakse hindamist kontrollib audiitor, kes esitab ka kirjaliku arvamuse mitterahalise sissemakse väärtuse vastavuse kohta seaduses sätestatud nõuetele. 4. AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK 4.1 Aktsionäride üldkoosoleku pädevus Aktsionäride üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Aktsionäride üldkoosoleku pädevuses on: 4.1.1 põhikirja muutmine; 4.1.2 aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; 4.1.3 vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamine; 4.1.4 nõukogu liikmete, sh esimehe, valimine; 4.1.5 nõukogu liikmete tagasikutsumine; 4.1.6 nõukogu liikmete tasustamise otsustamine ja nõukogu töökorra, mis sisaldab muuhulgas nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korda, kehtestamine; 4.1.7 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 4.1.8 audiitori(te) valimine; 4.1.9 erikontrolli määramine; 4.1.10 nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Seltsi esindaja määramine; 4.1.11 Seltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine; 4.1.12 Seltsi tütarettevõtja asutamise või lõpetamise otsustamine, sealhulgas Seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine või võõrandamine; 4.1.13 teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine; 4.1.14 Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine; 4.1.15 otsuste määramine, milliste tegemiseks peab Seltsi tütarettevõtjal olema Seltsi üldkoosoleku või nõukogu nõusolek; 4.1.16 omaniku ootuste kehtestamine, milles määratletakse Seltsile strateegilised ja finantseesmärgid; 4.1.17 muude seadusega aktsionäride üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Punktides 4.1.1 - 4.1.17 nimetamata küsimustes võib aktsionäride üldkoosolek otsuse vastu võtta ainult juhatuse või nõukogu nõudel. Juhatuse või nõukogu nõudel vastu võetud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed. 4.2 Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmise kord 4.2.1 Aktsionäride üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses sätestatud korras ning see toimub juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. Seltsi aktsionäril on seaduses sätestatud tingimustel/nõuete täitmisel õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata. 4.2.2 Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole Aktsiatega esindatud häältest. 4.2.3 Kui aktsionäride üldkoosolekul ei ole esindatud punktis 4.2.2 nimetatud hääled, kutsub juhatus seaduses sätestatud korras kokku uue aktsionäride üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata sellel esindatud häältest. 4.2.4 Aktsionäride üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja punktides 4.1.1, 4.1.2, 4.1.3, 4.1.5, 4.1.7 ja 4.1.11 nimetatud küsimustes on aktsionäride üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduses ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 4.3 Elektrooniline osalemine aktsionäride üldkoosolekul Aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates. Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates sätestatakse, kas elektrooniline hääletamine on võimalik ning kuidas saab tutvuda juhatuse poolt kehtestatud elektroonilise hääletamise korraga. Elektrooniliselt hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema Aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5. NÕUKOGU 5.1 Nõukogu pädevus 5.1.1 Nõukogu on Seltsi juhtimisorgan, mis planeerib Seltsi tegevust ja korraldab Seltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. 5.1.2 Nõukogu võtab vastu otsuseid Seltsi tegevuse seisukohast tähtsust omavates küsimustes, mida ei ole antud aktsionäride üldkoosoleku pädevusse ning mis väljuvad Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas järgnevaid otsuseid: (a) Seltsi strateegia, sh finantsplaani, ja eelarve kinnitamine järgides punktis 4.1.16 nimetatud omaniku ootustes toodud eesmärke; (b) Teistes juriidilistes isikutes osaluse omandamise või võõrandamise heakskiitmine ning punktides 4.1.12 ja 4.1.13 nimetatud juhul üldkoosolekule otsustamiseks esitamine; (c) Seltsi tütarettevõtja asutamise või lõpetamise heakskiitmine ning üldkoosolekule otsustamiseks esitamine; (d) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; (e) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute korral; (f) välisriigis filiaali asutamine ja sulgemine; (g) investeeringute tegemine, mis ületavad Seltsi eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud summa; (h) laenude või muude võlakohustuste võtmine, mille suurus ületab Seltsi eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud summa; (i) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest; (j) prokuristi nimetamine ning Seltsi nimel tegutsemiseks üldvolituse andmine; (k) juhatuse liikmete valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse esimehe valimine; (l) juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses Seltsi esindaja määramine; (m) Seltsi aktsionäriga tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses Seltsi esindaja määramine; (n) nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine ning töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5.2 Nõukogu liikmed 5.2.1 Nõukogul on kuus (6) kuni kaheksa (8) liiget. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kuni kolm (3) aastat. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Seltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada põhikirja punktis 5.1.1 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. 5.2.2 Nõukogu liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi aktsionäride üldkoosoleku otsusega. 5.2.3 Seltsi nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi osalusega äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik riigivaraseaduse tähenduses: (a) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi aktsionär; (b) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Seltsi aktsionär; (c) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Seltsi aktsionär; (d) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Seltsi aktsionär; (e) omab Seltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 5.2.4 Seltsi nõukogu liikmeks ei või olla: (a) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist); (b) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist); (c) isik, kellel on ärikeeld (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast ärikeelu lõppemist); (d) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast kahju hüvitamist); (e) isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud (keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud). 5.2.5 Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, tema puudumisel juhib nõukogu koosolekut osalejatest vanim nõukogu liige. 5.2.6 Nõukogu liikmed on kohustatud teavitama isikut, kes on ta nõukogu liikmeks valinud, järgmistest asjaoludest: (a) Seltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või Seltsi suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid. Teavitamiskohustuse täitmiseks korraldab nõukogu esimees nõukogu koosoleku kutse esitamise aktsionärile samaaegselt selle saatmisega nõukogu liikmetele; (b) oma tegevusest nõukogu või muu juhtorgani liikmena, sealhulgas esitama nimetatud isiku soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või muu juhtorgani tegevuse kohta; (c) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest Seltsi juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele. 5.3 Nõukogu otsused 5.3.1 Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud korras. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsuseid võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud korras üksnes juhul, kui kõik nõukogu liikmed on nõus otsuste vastuvõtmisega nõukogu koosolekut kokku kutsumata. 5.3.2 Otsuse vastuvõtmisel nõukogu koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees vastava otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. 5.3.3 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Otsuse vastuvõtmisel nõukogu koosolekut kokku kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud viisil, on otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole kõigist nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks (1) hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu otsus loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui otsus vormistatakse kirjalikult ja selle on allkirjastanud kõik nõukogu liikmed. 5.4 Nõukogu liikmete tasustamine 5.4.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab aktsionäride üldkoosolek. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 5.4.2 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 6. JUHATUS 6.1 Juhatuse pädevus Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Seltsi. Juhatus peab Seltsi juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Punktis 5.1.2 nimetatud toiminguid võib juhatus teha nõukogu eelneval nõusolekul. 6.2 Juhatuse liikmed 6.2.1 Juhatus koosneb ühest (1) kuni viiest (5) liikmest. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi nõukogu otsusega. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat, kui nõukogu ei otsusta teisiti. 6.2.2 Seltsi juhatuse liikmeks ei või olla punktides 5.2.4(a) - 5.2.4(e) nimetatud isik. 6.2.3 Juhul kui Seltsi juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd ja juhib Seltsi igapäevast tegevust. 6.3 Juhatuse liikmete tasustamine 6.3.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 6.3.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile seatud eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 6.3.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses; 6.3.4 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni kaheteistkümne (12) kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 7. ESINDAMINE Seltsi võib tehingu või muu õigustoimingu tegemisel esindada kaks juhatuse liiget ühiselt, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsuses, millega juhatuse liige ametisse nimetatakse, on märgitud, et teatud juhatuse liige võib Seltsi esindada üksinda. Nõukogu esimees tagab, et juhatuse liikmete igakordsel valimisel kantakse nende esindusõiguse piirangud äriregistrisse. 8. AUDITIKOMITEE 8.1 Auditikomitee pädevus Auditikomitee on organ, mis nõustab nõukogu raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Nõukogu kinnitab Auditikomitee töökorra rahandusministri poolt kehtestatud auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra põhimõtteid reguleeriva määruse alusel. 8.2 Auditikomitee liikmed Auditikomitee koosneb kolmest (3) kuni neljast (4) liikmest. Auditikomitee liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi nõukogu otsusega. Auditikomitee liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks (3) aastaks. 9. AUDIITOR JA KONTROLL 9.1 Audiitor Audiitorite arvu määrab ja audiitori(d) nimetab aktsionäride üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitor(id) nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. 9.2 Sisekontrollisüsteem ja siseauditi funktsioon Sisekontrollisüsteemi ülesehitamise ja selle toimimise eest vastutab Seltsi juhatus. Sisekontrollisüsteemi toimimise hindamiseks ning riskidel põhineva järelevalve tagamiseks loob Selts siseaudiitori ametikoha või moodustab siseauditi osakonna või korraldab siseaudiitori teenuse ostmise audiitorühingult. Nõukogu kinnitab siseauditi funktsiooni põhimääruse ning nimetab ja vabastab ametist riskijuhtimise ja siseauditi teenistuse juhi ning kinnitab temaga sõlmitava lepingu tingimused. Riskijuhtimise ja siseauditi teenistuse juht annab siseauditi funktsiooni tegevusest aru Auditikomiteele ja nõukogule. 9.3 Erikontroll Aktsionärid, kelle Aktsiatega on esindatud vähemalt üks kümnendik (1/10) Seltsi aktsiakapitalist, võivad aktsionäride üldkoosolekul nõuda Seltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 10. MAJANDUSAASTA JA ANDMETE AVALIKUSTAMINE 10.1.1 Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 10.1.2 Selts esitab nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates (s.o. hiljemalt 30. aprillil) Äriregistrile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud punktis 6.3.2 nimetatud täiendav tasu. 10.1.3 Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab juhatus ülevaate majandusaasta aruandes, kirjeldades tema hinnangul Seltsi tegevuse olulisi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning võimalikke muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. 10.1.4 Selts avalikustab oma veebilehel: (a) viivitamata teated tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest arvestades Seltsi börsil noteeritud väärtpaberite osas kehtivaid nõudeid; (b) kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kohta hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks ning teise ja neljanda kvartali kohta kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; (c) nõukogu ja juhatuse koosseisu, nendes tehtud muudatused, nõukogu liikmele määratud tasu suuruse ja üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; (d) punktis 10.1.2 nimetatud aruanded samal ajal Äriregistrile esitamisega. 10.1.5 Punktis 10.1.4 nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated peavad olema Seltsi veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist. 11. DIVIDENDID 11.1.1 Aktsionäridele makstakse dividende vastavalt nende Aktsiate nimiväärtusele. Dividendide maksmise otsustab aktsionäride üldkoosolek. 11.1.2 Nõukogu nõusolekul võib juhatus teha aktsionäridele pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel dividendidena jaotada. 11.1.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal 30. juuniks aktsionärile finantsplaani oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta. 12. RESERVKAPITAL Seltsi reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seadus ei sätesta teisiti. 13. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD 13.1.1 Selts võib maksta toetusi ja teha annetusi teadus- ja arendustegevuseks oma tegevusvaldkondades, kui see aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. Toetuste maksmise ja annetuste tegemise tingimused määratakse juhatuse otsusega. Selts koos Seltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega võib kalendriaasta jooksul maksta toetusi ja teha annetusi kokku kuni 0,5 protsendi ulatuses Seltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist. 13.1.2 Toetuste maksmise ja annetuse tegemise otsustab juhatus kooskõlas juhatuse otsusega kehtestatud toetuste maksmise ja annetuste tegemise tingimustega. 13.1.3 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse Seltsi veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates. Seltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja toetamise põhjendus. Käesolev põhikiri on kinnitatud Seltsi ainuaktsionäri otsusega 26.04.2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Hando Sutter juhatuse esimees
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel