Rahandusministeerium · 27. aprill 2022
Sisu (failidest)
Tegevusaruanne Raamatupidamise aruanne
Üheskoos
klientidega
teekonnal nulli AASTAARUANNE 2021
Eesti Energia aruanne 2021
SISUKORD
TEGEVUSARUANNE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE
Juhatuse esimehe pöördumine 3 AASTAARUANNE
Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad 5 Konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne 83
Tegevuskeskkond 6
Konsolideeritud kasumiaruanne 85
Strateegia 15 MÜÜGITULU
Konsolideeritud koondkasumiaruanne 86
Meie teekond partnerluses
kliendiga aastal 2021 19 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 87 1,3 mld
EUR
Jätkusuutlikult ja Konsolideeritud rahavoogude aruanne 88
PUHASKASUM INVESTEERINGUD
vastutustundlikult homsesse 32 Konsolideeritud omakapitali
Ühingujuhtimine 44 muutuste aruanne 89
111 mln
EUR 253 mln
EUR
Riskijuhtimine 57
Konsolideeritud raamatupidamise EBITDA TÖÖTAJATE ARV
Majandustulemused 61
aastaaruande lisad 90
318 mln
EUR 4357
Müügitulu ja EBITDA 62
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 191 MÜÜGIMAHUD
Elekter 63
Kasumi jaotamise ettepanek 198 Elekter 9,4 TWh Soojus 0,9 TWh
Võrguteenus 65
Juhatuse liikmete allkirjad 2021. Gaas 2,4 TWh Vedelkütused 420 tuh t
Vedelkütused 67
majandusaasta aruandele 199
Muud tooted ja teenused 69 Investori informatsioon 200 TOODANG
Rahavood 71 Sõnastik 201 Elekter 5,2 TWh Taastuvenergia
osakaal elektri
Investeerimine 74 Soojus 1,3 TWh ja soojuse
Vedelkütused 438 tuh t toodangust 32%
Finantseerimine 77
2022. aasta väljavaade 81 CO2 emissioon 4,9 mln t
2
JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE
Eesti Energia aruanne 2021 Sisukord
Hea lugeja!
Energiaturg andis 2021. aastal tugevama
signaali kui kunagi varem – vajame kiiresti uut
CO2-vaba tootmisvõimsust. Vastasel juhul jääb
elektri hinnatase vastuvõetamatuks klientidele Hando Sutter
Eesti Energia
ja pärssivaks Euroopa majandusele.
juhatuse esimees
Kui varem mõjutas ilm eelkõige tarbimist, siis nüüd sõltub nappusest, rakendasime tööle kõik oma soojuselektrijaamad – isegi
ilmaoludest aina rohkem ka elektri tootmine. Hüdro-, tuule- ja need, mis olid enam kui aasta aega konserveeritud. Iga megavatt
päikeseenergia osa nõudluse katmisel varieerub suuresti, nagu ka võib neil hetkedel olla määrav, et kodud jääksid soojaks ja valgeks.
vajadus tasakaalustava juhitava tootmise järele.
Elektriturg januneb uue tootmise järele, mis aitaks kaasa taskukohase,
Nõudluse kõrgperioodidel käivituvad fossiilkütustel elektrijaamad, keskkonnasäästliku ja piirkondliku varustuskindluse tagamisele.
kuid nende tööshoidmine pole kunagi varem olnud nii kulukas. Oleme andnud lubaduse, et hiljemalt 2035. aastal toodame elektrit
Maagaasi keskmine hind kasvas varasema aastaga võrreldes viis ainult taastuvatest allikatest. Selleks ehitame uusi tuule- ja päikse-
korda ning CO2 heitmekvoodi hind kallines keskmiselt üle kahe parke ning viime juhitavat elektritootmist järk-järgult üle biokütustele.
korra. Need on kaks peamist põhjust, miks elektri keskmine hind tegi
Taastuvenergia arendusprojektide elluviimiseks ei paku turuhind
Nord Pooli turul 2021. aastal ajaloo rekordi.
oma tänases volatiilsuses piisavalt investeerimiskindlust.
Eesti Energia tootmine on mitmekesine ja see tagab meile Paremini prognoositavat elektrihinda soovivad ka kliendid. Meie
paindlikkuse energiaturu arengutele reageerida. 2021. aasta konkurentsieelis Soome, Baltimaade ja Poola koduturul ongi
detsembris, mil turg oli stressis ja andis märku tootmisvõimsuste võimekus need soovid ühitada.
3
JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Sõlmisime 2021. aastal 9 TWh mahus pikaajalisi fikseeritud hinnaga Meie hallatavasse elektri jaotusvõrku Eestis lisandus aastaga 172
tuuleenergia lepinguid ligi 1000 ärikliendiga. Rohepöörde eesmärki MW uut tootmisvõimsust enam kui 4000 uuelt päikeseelektri
kandev partnerlus klientidega võimaldab uusi tuuleparke ehitama tootjalt. Päikeseelektrijaamade koguvõimsus Elektrilevi võrgus
asuda nii meil endil kui ka teistel taastuvenergia arendajatel küündib nüüd 385 MW-ni.
Läänemere regioonis. Kuigi ajalooliselt on Eesti Energia olnud põlevkivist energiat tootev
Taastuvenergia kasvuplaani ehk tootmisvõimsuse enam kui ettevõte, siis oma süsinikuneutraalsuse tegevuskava kohaselt
kahekordistamist aastaks 2025 viib Eesti Energia kontsernis ellu lõpetame põlevkivi kasutamise elektritootmisel juba käesoleval
tütarettevõte Enefit Green, mille aktsiad on alates 2021. aasta kümnendil. Põlevkivi väärindamine sellega ei lõppe, sest
oktoobrist kaubeldavad Nasdaqi Tallinna börsil. Aktsiate esmasel tööstusharu järgmise arenguetapina viime seda üle ringmajandusel
avalikul pakkumisel pälvisime enam kui 60 000 Eesti, Läti ning põhinevaks keemiatööstuseks.
Leedu jaeinvestori usalduse ja mandaadi. Aktsiaid märkis seejuures Tänaste merenduskütuste tootmise asemel hakkame unikaalsel
iga neljas kontserni töötaja. Enefit-tehnoloogial põhinevas pürolüüsiprotsessis kasutama
2021. aastal jõudsime kahe Leedu, ühe Soome tuulepargi ning ühe tarbimisjääke ning saadud toodangut järeltöötlema keemiatööstuse
Poola päikesepargi rajamise investeerimisotsuseni. Kõik pargid on tooraineks, rakendades CO2 püüdmise tehnoloogiat. Nii saavutab
planeeritud valmima hiljemalt 2023. aasta lõpuks. Kokku ligi 200 kogu meie tootmine süsinikuneutraalsuse hiljemalt 2045. aastaks.
MW ulatuses uusi tootmisvõimsusi on esimene kolmandik 2021. aasta oli Eesti Energia ajaloos esimene, kus energiamüük
lähiaastate kasvuplaanist. Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas oli kokku suurem kui Eestis.
Piisav hulk klientidele pakutavat rohelist elektrit loob eelduse Kõrgete energiahindade toel ületas kontserni müügitulu esimest
elektrifitseerimiseks. Peame seda kiireimaks viisiks fossiilkütuste korda ja suurelt miljardi euro piiri. Lõviosa 111 miljoni euro suurusest
osakaalu vähendamiseks energiatarbimises ja lõppeesmärgi ehk puhaskasumist teenisime taastuvenergia tootmisest, millele on
süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. eeskätt suunatud ka meie investeeringud.
Targemal, mugavamal ja säästlikumal energiatarbimisel põhineva Tänan kolleege ja usaldavaid kliente, kellega koos maailma
väärtuspakkumise pidev edasiarendamine on tugevdanud meie puhtamaks muudame.
konkurentsipositsiooni energialahenduste pakkujana. Lai
teenustespekter võimaldab meil kliente rohepöörde teekonnal
nõustada ja soovitut paindlikult ellu viia. Põhjalikult käsitleb
seda aastaaruande peatükk „Meie teekond partnerluses Hando Sutter
kliendiga aastal 2021“. Eesti Energia juhatuse esimees
4
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
KONTSERNI TEGEVUS- JA FINANTSNÄITAJAD
ühik 2020 2021
Elektrienergia müük GWh 7 840 9 435
sh hulgimüük GWh 864 802
sh jaemüük GWh 6 977 8 633
Võrguteenuse müük GWh 6 706 7 172
Vedelkütuste müük tuh t 453 420
Soojusenergia müük GWh 765 911
Töötajate keskmine arv in. . 4 555 4 357
Müügitulu mln € 833,7 1 313,0
Kulumieelne ärikasum (EBITDA) mln € 213,6 317,6
Ärikasum mln € 52,2 145,5
Puhaskasum mln € 19,3 111,5
Investeeringud mln € 185,9 253,3
Äritegevuse rahavood mln € 310,3 176,5
Põhivara mln € 3 078,8 3 366,7
Omakapital mln € 2 008,3 2 465,6
Netovõlg mln € 847,5 758,6
Netovõlg / EBITDA korda 4,0 2,4
EBITDA / intressikulud võlakohustustelt korda 6,5 11,3
Finantsvõimendus % 29,7 23,5
Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) % 1,8 5,2
EBITDA marginaal % 25,6 24,2
Ärikasumi marginaal % 6,3 11,1
5
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Tegevuskeskkond
Elektrihinnad Nord Pooli elektribörsil tõusid rekordkõrgele tasemele
Baltimaade elektrihinda mõjutas enim
kordades kasvanud maagaasi ja CO2 hind.
Nõudlus juhitavate jaamade toodangu vastu kasvas
Naftatoodete maailmaturu hinnad on taastunud
2020. aasta langusest
6
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Rahvusvahelise energiaettevõttena
mõjutavad meie äri peamiselt nafta-, elektri-
ja heitmekvootide hinnad, konkurents energia-
ja klienditurgudel, energeetikasektori
regulatsioonid ning uute tehnoloogiate areng.
2021. aastal ilmnesid turuhindades järgmised meie äri oluliselt
mõjutavad suundumused (võrreldes eelmise aastaga):
Elektrihinnad olid 2021. aastal rekordkõrged, tingituna maagaasi
ja CO 2 heitmekvootide kõrgetest turuhindadest.
Heitmekvootide hinna tõid rekordkõrgele tasemele Euroopa Liidu
kliimaeesmärgid ning rekordkõrge maagaasi turuhind, mis
suurendas põlevkivist või kivisöest elektri tootmist.
Naftatoodete maailmaturu hinnad on taastunud 2020. aasta
II kvartalis maailmas levima hakanud Covid-19 pandeemiast
tingitud langusest. 2021. aastal olid riikide kehtestatud
liikumispiirangud oluliselt väiksema ulatusega ja lühiajalisemad,
mistõttu vedelkütuste nõudlus on taastunud.
Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul kasvas
maailmamajandus 2021. aastal 5,9%. Eesti majandus kasvas
Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul 2021. aastal 8,5%.
Majanduskasvu peamiseks põhjuseks oli 2020. aasta II kvartali
alguses maailma tabanud Covid-19 pandeemiast taastumine.
Hooldustööd
Aulepa tuulepargis
7
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
KESKMISED ELEKTRIHINNAD
MEIE KODUTURGUDEL TÕUSID
REKORDKÕRGELE TASEMELE
Eesti on osaline elektribörsil Nord Pool, kus kauplevad
elektri tootjad, kes müüvad börsile oma toodetud elektrit, NORRA
Tootmine 155,0 TWh
ja elektri müüjad, kes ostavad börsilt elektrit, et seda Tarbimine 138,9 TWh
Keskmine hind* 56,9 €/MWh
lõpptarbijatele edasi müüa. Enim mõjutavad meie tegevust (+514,9%) SOOME
Tootmine 63,7 TWh
Eesti, Läti, Leedu ja Poola elektrihinnad, kuna nendes Tarbimine 84,7 TWh
riikides me nii toodame kui ka müüme elektrit. Keskmine hind* 72,3 €/MWh
(+158,2%)
Lisaks müüme elektrit ka Soomes.
ROOTSI
Tootmine 163,2 TWh
Tarbimine 139,4 TWh
Eesti ja naaberriikide elektriturud on ülekandekaablitega Keskmine hind* 57,9 €/MWh
(+205,4%)
tihedalt ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist
ja -hindu ka mitmed tegurid väljaspool meie koduturge,
näiteks nii veetase Norra hüdroreservuaarides kui ka
EESTI
piirkonna tuuleolud. Tootmine 5,9 TWh
Tarbimine 8,4 TWh
Keskmine hind* 86,7 €/MWh
(+157,4%)
LÄTI
Tootmine 5,6 TWh
Tarbimine 7,3 TWh
Keskmine hind* 88,8 €/MWh
TAANI (+160,7%)
Tootmine 32,6 TWh
Tarbimine 36,3 TWh LEEDU
Keskmine hind* 88,0 €/MWh Tootmine 4,2 TWh
(+229,7%) Tarbimine 12,4 TWh
Keskmine hind* 90,4 €/MWh
(+165,7%)
POOLA
Tootmine 161,5 TWh
Tarbimine 174,6 TWh
* Toodangu ja tarbimise mahtude allikas: ENTSO-E
Keskmine hind* 83,1 €/MWh
Keskmiste hindade allikas: Nord Pool (+84,8%)
8
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
BALTIMAADE ELEKTRIHINDASID TTF MAAGAASI HIND
€/MWh
MÕJUTASID REKORDKÕRGED 80
Allikas: TTF
MAAGAASIHINNAD
60
2021. aastal oli Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodangu
maht 430 TWh ning tarbimismaht 427 TWh. Võrreldes 2020.
40
aastaga vähenes Põhja- ja Baltimaade turupiirkonna elektritoodang
20 TWh ning tarbimismaht suurenes 22 TWh. Norra ja Rootsi 2021. 20
aasta elektritoodang ületas tarbimismahtu. Eesti, Läti, Leedu, Soome
ning Taani tarbimismaht ületas riikidesisest elektritoodangut,
mistõttu pidid riigid elektrit importima. 2019 2020 2021 2022
Eesti ja lähiriikide elektrihindu mõjutasid 2021. aastal
tarbimismahu taastumine Covid-19 pandeemiast tingitud Gaasielektrijaamad määravad traditsiooniliselt piirkonna tipu-
langusest ning maagaasi turuhindade rekordiline kasv. tundidel elektrihinna. Kõrge maagaasi hind on tinginud Euroopas
olukorra, kus gaasist elektrit tootvate elektrijaamade tootmise
omahind on tõusnud kõrgemaks kui põlevkivist ja kivisöest elektri
2021. aastal Hollandi gaasibörsil TTF kaubeldava maagaasi
tootmise omahind. Gaasielektrijaamade alternatiivina on kasutatud
keskmine hind oli 46,6 €/MWh (+37,1 €/MWh, +394% võrreldes
elektri tootmiseks võimalikult tihti ka kivisöejaamu. Selle tulemusel
2020. aastaga). 2021. aasta juuli alguses oli maagaasi hind veel
on ka kivisöe puhul toimunud gaasiga sarnane hinnaralli. Kivisüsi on
36,4 €/MWh, kasvades 21. detsembriks ajaloolisele rekord-
maagaasist poole CO2-intensiivsem sisend, mistõttu on suurenenud
tasemele 182,3 €/MWh. Maagaasi turuhinna kasvu põhjuseks on
nõudlus CO2 heitmekvootide järele, mis omakorda on tõstnud CO2
gaasi tarneraskused, mis on sattunud perioodile, mil tavaliselt
heitmekvootide turuhinda.
toimub gaasi talvevarude ladustamine. Maagaasi ladustatakse
varustusskeemi kohaselt suvel gaasimaardlates. Talvel kasutatakse Ülekandekaablite kaudu jõuab Baltimaadesse Põhjamaade hüdro-
tarbimiseks gaasimaardlates ladustatud gaasi. Tarneraskuste tõttu energia, mis on teistel viisidel toodetud elektrist odavam. 2021.
jäid gaasimaardlad pooltühjaks ning puuduolev kogus on gaasi aastal oli keskmine hüdroressursside tase 60,9% reservuaaride
turuhinnad rekordtasemele viinud. maksimaalsest mahutavuse tasemest, mis on 7,5% võrra madalam
2020. aasta keskmisest tasemest ning 1,2% võrra madalam aja-
9
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
PÕHJAMAADE HÜDRORESSURSSIDE TASE NÄDALATE LÕIKES NORD POOLI TUULEENERGIA TOODANG
% maksimumist TWh
Allikas: Nord Pool Allikas: Nord Pool
100 8
80
6
60
4
40
20 2
0
1 6 11 16 21 26 31 36 41 46 51
jaan
veebr
märts
aprill
mai
juuni
juuli
august
sept
okt
nov
dets
2020. aasta 2021. aasta Ajalooline mediaan (2000-2021)
2021. aasta 2020. aasta 2019. aasta
loolisest keskmisest. Põhjamaade hüdroelektri toodang vähenes KODUTURGUDE KESKMISED ELEKTRI TURUHINNAD
€/MWh
aasta võrdluses tasemele 230 TWh (-1%, -2 TWh).
Allikas: Nord Pool
200
2021. aastal ületas tuuleenergia toodang 2020. aastal toodetud mahu.
2021. aastal oli Nord Pooli Põhja- ja Baltimaade tuuleenergia toodang 150
50 TWh (+7 TWh, +16,0%). Tuuleenergia toodang kasvas 2021. aastal
100
Soomes ja Rootsis ning vähenes Eestis, Lätis, Leedus ja Taanis. Tuulest
toodetud elektri madalam tootmishind muudab selle võrreldes 50
fossiilkütustest toodetud elektriga konkurentsivõimelisemaks.
2020 2021
Olenemata 2020. aastaga sarnaselt suurest hüdroelektri toodan- Eesti Läti Leedu Poola Soome
gust ning 2020. aastast suuremast tuuleenergia toodangust olid
Nord Pooli hinnapiirkondade elektri turuhinnad 2021. aasta teisel keskmised hinnad jaanuaris olid 53,1 €/MWh, jõudes detsembriks
poolel rekordkõrgel tasemel. Kasvanud tarbimismaht ning tasemele 196,6 €/MWh. Järgmistel aastatel elektrituru volatiilsus
rekordkõrge maagaasi turuhinna ja CO2 turuhinna koosmõju tõi 2021. kasvab ning sarnaselt 2021. aastaga ootame väga kallite tundide
aastal kaasa rekordkõrged elektri turuhinnad. Meie koduturgude kõrvale ka 2020. aastaga sarnaselt negatiivsete hindadega tunde.
10
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
CO2 HEITMEKVOOTIDE HINNAD CO 2 HEITMEKVOOTIDE HINNAD
€/t
KASVASID REKORDKÕRGELE TASEMELE Allikas: Intercontinental Exchange
80
Heitmekvootide süsteemi eesmärk on vähendada CO2 heitmete
60
õhku paiskamist üle Euroopa. Selleks soovitakse suunata
energiatootjaid kasutama vähem saastavaid tooraineid ja 40
investeerima efektiivsematesse tootmistehnoloogiatesse.
20
Mida kõrgem on CO 2 heitmekvootide hind, seda kallim on Eesti
Energial põlevkivist elektrit toota. CO2 heitmekvootide hind 2019 2020 2021 2022
mõjutab oluliselt põlevkivi otsepõletusel toodetud elektri
tootmiskulu, eriti meie vanemate ja CO 2 -mahukamate
tootmisseadmete puhul. Samal ajal soodustab kõrgem CO 2
heitmekvootide hind meie konkurentsivõimet taastuvenergia
põhjustas rekordkõrge maagaasi turuhind, mis viis gaasielektri-
tootmisüksustes.
jaamade elektri tootmise hinna kõrgemaks põlevkivist või kivisöest
2021. aasta alguses oli CO 2 heitmekvootide hind tasemel 33,7 €/t toodetud elektri hinnast, mis omakorda tõi kaasa rekordkõrge
ning esimese poolaasta lõpuks oli hind kasvanud 56,4 €/t tasemele. CO 2 heitmekvootide hinna.
CO 2 heitmekvootide esimese poolaasta hinnatõusu peamiseks
CO 2 heitmekvootide keskmine hind oli 2021. aastal 53,7 €/t,
põhjuseks oli asjaolu, et 2021. aastal ei saanud möödunud aasta
kasvades 2020. aastaga võrreldes 116,3% (+28,9 €/t).
emissiooni lunastada 2021. aasta kvootide eest. Ettevõtted, kes ei
olnud kvoote jooksvalt heitmekvootide turult ette ostnud, pidid
kvoodid ostma aprillis. Lisaks karmistas Euroopa Liit Energiatootmise oluline näitaja Clean Dark Spread peegeldab
kliimaeesmärke. Karmistatud kliimaeesmärgid soosivad väiksema elektritootja arvestuslikku kasumimarginaali, mis jääb alles
CO 2-intensiivsusega taastuvatest allikatest elektrienergia toodangu pärast keskmisest elektri turuhinnast kütuse- ja CO2
kasvu. heitmekulude mahaarvamist. Keskmisest elektri turuhinnast CO2
heitmekulude mahaarvamise tulemusel kujuneb CO2 kulu vaba
CO 2 heitmekvootide hind jätkas kasvu 2021. aasta teises pooles. elektri müügimarginaal (ingl Clean Spread).
CO 2 heitmekvootide hinnatõusu 2021. aasta teisel poolaastal
11
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Eesti Energia Clean Spread oli 2021. aastal 33,7 €/MWh (+28,0 €/ EESTI ENERGIA CO₂ VABA MARGINAALI JA
MWh võrreldes 2020. aastaga). Clean Spread’i tõusu tingis eelkõige CLEAN DARK SPREAD’I SEOS EESTI ELEKTRIHINNAGA
€/MWh
Eesti elektrihinna tõus (+53,0 €/MWh võrreldes 2020. aastaga).
CO 2 heitmekulude komponent kasvas 25,0 €/MWh võrreldes Allikas: Nord Pool, Eesti Energia
180
2020. aastaga.
150
120
Eesti Energia Clean Dark Spread oli 2021. aastal 13,4 €/MWh (+28,3
90
€/MWh võrreldes 2020. aastaga). Põlevkivi kulu hinnakomponent
60
Clean Dark Spread’is vähenes 0,3 €/MWh võrreldes 2020. aastaga.
30
CO 2 ja põlevkivi kulu hinnakomponendi muutuse kombineeritud
0
mõju oli -24,7 €/MWh. -30
2019 2020 2021 2022
Eesti keskmine elektrihind CO2 vaba marginaal Clean Dark Spread
12
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
NAFTATOODETE MAAILMATURU
HINNAD ON TAASTUNUD 2020.
AASTA LANGUSEST
Meie toodetavale põlevkiviõlile kõige lähedasem õliturul laialdaselt
kaubeldav toode on 1% väävlisisaldusega kütteõli, mille hind sõltub
peamiselt Brenti toornafta hinnast. Eesti Energia jaoks on toornafta
ja kütteõli hinnatõus positiivse mõjuga, kuna see tõstab meie
põlevkiviõli müügihinda.
Brenti toornafta keskmine hind oli 2021. aasta esimesel poolaastal
65,2 USD/bbl ehk 55% kõrgem (+23,0 USD/bbl) kui 2020. aasta
esimesel poolaastal. 2021. aasta jaanuaris oli Brenti toornafta hind
55,3 USD/bbl, jõudes juuniks tasemele 74,3 USD/bbl. Kui 2020.
aastal hinnad langesid järsult tingituna nii Saudi Araabia ja Venemaa
vahelisest hinnasõjast kui ka Covid-19 pandeemia mõjudest
majandusele, siis 2021. aastaks olid naftatoodete hinnad taastunud
VEDELKÜTUSTE HINNAD
Allikas: Platts
USD/bbl €/t
100 520
80
390
60
260
40
130
20
2019 2020 2021 2022
Brenti toornafta (USD/bbl) Kütteõli 1% (€/t)
13
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
hinnalanguse eelsele tasemele tänu OPEC+ riikide vahel sõlmitud VEDELKÜTUSTE HINNAD
tootmispiirangutele. Euroopa riikides Covid-19 pandeemia kontrolli
Keskmine hind 2021 2020 2019
alla saamine aitas olulisel määral kaasa majanduse taastumisele
Brenti toornafta (USD/bbl) 70,9 43,2 64,1
ning naftatoodete nõudluse kasvule.
Kütteõli 1% (€/t) 376,6 234,9 347,7
Euro vahetuskurss (EUR/USD) 1,18 1,14 1,12
Brenti toornafta keskmine hind oli 2021. aasta teisel poolaastal
76,4 USD/bbl ehk 72% kõrgem (+32,1 USD/bbl) kui 2020. aasta teisel
poolaastal. 2020. aasta teisel poolaastal hoidis Covid-19 2021. aasta teisel poolel otsustanud tootmismahtusid hakata
pandeemiast tingitud nõudluse vähenemine vedelkütuste hinda suurendama, kuid järsult kasvav nõudlus võib tuua kaasa turuhinna
suhteliselt madalal tasemel. 2021. aasta teiseks poolaastaks kasvu, kui OPEC+ riigid ei suuda tootmist piisavalt kiiresti suurendada.
vedelkütuste hinnad kasvasid tänu vedelkütuste toodete nõudluse
kasvule, mis ületas vedelkütuste pakkumust. Nõudluse kasvu Brenti toornafta keskmine hind oli 2021. aastal 70,9 USD/bbl, kasvades
vähendas uute koroonaviiruse tüvede (Delta ja Omicron) laialdasem võrreldes 2020. aasta keskmise hinnaga +27,7 USD/bbl (+64,1%). 1%
levik. Samas on turuhindadest näha, et iga järgmine viirusetüvi väävlisisaldusega kütteõli turuhind liikus 2021. aastal samas suunas
omab järjest väiksemat mõju vedelkütuste nõudlusele. Riikide Brenti toornafta hinnaga. 1% väävlisisaldusega kütteõli keskmine hind
kehtestatavad liikumispiirangud on olnud olulisemalt vähem piiravad, oli 2021. aastal 376,6 €/t ehk 60,3% (+141,7 €/t) kõrgem 2020. aasta
kui need olid Covid-19 pandeemia alguses. OPEC+ liikmesriigid on keskmisest hinnast.
14
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Strateegia
Piisavalt taskukohast ja väikese
keskkonnajalajäljega toodetud elektrit
Klientide ootus ja omaniku ootus
Eesti Energia rohepöörde kolm sammast
15
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Ühiskond ootab, et taskukohast ja võimalikult KLIENTIDE OOTUS OMANIKU OOTUS
Klient soovib kõigile oma energia- Ainuomanik Eesti Vabariik
väikese keskkonnajalajäljega toodetud vajadustele kompaktset ja lihtsat ootab ettevõttelt kasumlikkust
energiat jaguks piisavalt. Eesti Energia roll lahendust professionaalselt ja
usaldusväärselt teenuse-
ja stabiilset dividenditulu. Aastane
dividendimakse on piiratud
on olla kliendile partner uute, targemate ja pakkujalt. aruandeaasta kasumiga.
puhtamate energialahenduste väljatöötamisel Klient ootab mugavaid ja tarku
lahendusi, mis võimaldavad tal
Seda tehes peab järk-järgult
suurenema taastuvallikatest
ja kasutuselevõtul. oma energiatarbimist kasu toovalt
juhtida või ise energiat toota.
toodetud elektri osakaal ka
juhitavas elektritootmises, mis
aitab hoida varustuskindlust.
Aina määravam on ootus
Energiavaldkonna professionaalidena aitame kliendil roheteekonda
vastutustundlikkusele – klient Omanik eeldab põlevkivi
personaalselt ja paindlikult planeerida ja seejärel ellu viia. eelistab ettevõtteid, mis toodavad edasist väärindamist kooskõlas
energiat taastuvatest allikatest, kliimapoliitikaga ja Ida-Virumaa
Rohepöördest innustunud ja selle kasuks otsustanud klientidele aitavad kliendil ise taastuvenergiat tööjõuressursi rakendamist.
toota või keskkonnasõbralikumalt
on meil lai valik lahendusi: roheline energiapakett, päikeseenergia Jaotusvõrguteenuselt oodatakse
energiat tarbida.
lahendused koos salvestamisega, tarbimise tark ja säästev võrgu töökindluse parandamist
järk-järgult viisil, mis tarbija
juhtimine, elektromobiilsus, ning säästlikud valgustus-, kütte- ja rahakotti liigselt ei koorma.
jahutusteenused.
EESTI ENERGIA ROHEPÖÖRE TUGINEB KOLMELE SAMBALE:
Elektrifitseerimine ehk taastuvelektri laialdasem kasutuselevõtt
eeldab, et rohelist elektrit jaguks piisavalt. Seetõttu on meie
elektritootmise fookus uute tuule- ja päikeseparkide rajamisel.
Kliendile kasulike ja Päikese-, maismaa- ja Põlevkivist elektri-
Eesti Energia viib rohepööret ellu partnerluses klientidega. Selle keskkonda hoidvate meretuuleparkide tootmise lõpetamine ja
käigus loome kliendile lisaväärtust ja vähendame tema energia- terviklahenduste rajamine koos vedelkütuste tootmiselt
pakkumine salvestussüsteemide üleminek ringmajanduse
kasutuse keskkonnamõju. Meile kui energiatootjale tähendab arendamisega põhimõtetel toimivaks
rohepööre järk-järgult üleminekut ainult taastuvelektri tootmisele keemiatööstuseks
ja ringmajandusel põhineva keemiatööstuse kontseptsiooni
elluviimisele. Meie äritugevus seisneb selles, et oleme mitme- Energiakontserni eesmärk on hiljemalt aastaks 2035 toota
külgsed ja aktiivsed kogu energiatarbimise väärtusahelas. elektrit ainult taastuvatest allikatest. Kogu tootmine saavutab
CO2-neutraalsuse hiljemalt aastaks 2045.
16
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Uus energiamaailm
Rohepöörde võimaldajana ning suurepärase kliendikogemuse toel
jõuame miljoni rahuloleva kliendini Läänemere regioonis.
KIIRE INTERNET, ROHELINE ENER GIA
SE ADMETE JA TARBIMIS E
TARK JUHTIMINE,
MOBIILIÄPP
VÄIKETOOTMINE
TUULEPARGID
SOOJ US VIRTUA ALNE
(kaugk üte, NUTIKAD LAHENDUSED, ELEKTRIJAA M
soojuspump, VÄIKSEM KESKKONNA-
gaas )
JALAJÄLG PÄIKESEPARGID
SOOJ USEL EK TRIJ AA MAD
KOOS TOOT MISJAA MA D
ELEKTRITÖÖD ENERGIAVÕRK LUBJAKIVI
TUHK
ÜHIS LIITUMINE VANAREHVID
ELEK TRIAUTO
(elekter, internet, PRÜG I
LA ADIMINE
kaabellevi, elektriauto PUIDUJÄÄTMED
laadimine)
PÄIKESEPARGID
MERENDUSKÜTUSED
TÄNAVAVALGUS TUS
KVALITEETNE E LEKTRI
KINDLU ST US JAOTUSVÕRK
PUHTAM TOOTMINE
VALGUS TUS
17
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
PAKUME ENERGIALAHENDUSI TEENUSED
LÄÄNEMERE PIIRKONNAS
Tegutseme Baltikumi, Soome ja Poola Päikeselahendused
koos salvestusega
elektri- ja gaasimüügi turgudel ning
rahvusvahelisel vedelkütuste turul. Kiire internet
TOOTMINE
Loome energialahendusi alates
Elektripaketid
elektri, soojuse ja kütuste tootmisest
kuni uudsete müügi, klienditeeninduse Päikesepargid Tuulepargid Hüdroelektrijaam
ja energiaga seotud lisateenusteni. Elektriautode
laadimislahendused
Soojuselektrijaam Vedelkütuste tehas Koostootmisjaamad
Soojus- ja
jahutuslahendused
Koostootmisjaamad Pelletitehas
Elektritööd ja
gaasiseadmete hooldus
Tuulepargid
Valgustuslahendused
Päikesepargid
Tarbimise tark juhtimine
18
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Meie teekond partnerluses
kliendiga aastal 2021
Hoolitseme, et taastuvelektrit jaguks piisavalt
Aitame kliendil rohepööret planeerida ja ellu viia
Targem energiakasutus säästab raha ja keskkonda
Võrgulahendused aitavad energiapööret ellu viia
19
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Eesti Energias oleme veendunud, et süsiniku-
neutraalse elukorralduseni jõudmiseks on
kiireim, odavaim ja kõige keskkonnasõbralikum
lahendus elektrifitseerimine, mille käigus
asendab taastuvelekter teisi traditsioonilisi
energiaallikaid.
Elektri osakaal kogu energia lõpptarbimisest moodustab Euroopas
veel alla veerandi, kuid potentsiaal on jõuda 2050. aastaks vähemalt
50%-ni. CO2-vaba elekter saab pakkuda fossiilkütustele asendust
transpordi, elamumajanduse ja tööstusprotsesside Börsikella
helistamine
dekarboniseerimisel. Enefit Greenile.
Muutus ei sünni üleöö, seepärast näeme enda rolli nii
teavitustöös, konsultatsioonis kui ka lahenduste elluviimisel. Andsime oma taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni aktsiate
Puhtamat tulevikku saame luua üksnes partnerluses kliendiga – esmasel avalikul pakkumisel kõigile võimaluse kasvuplaani
see on ühine teekond nulli, süsinikuneutraalsuseni. elluviimisesse panustada ja sellest kasu saada. Ligi 600 miljoni euro
suuruse investeerimisplaani elluviimiseks pidasime optimaalseks
kaasata investoritelt 100 miljonit eurot. Aktsiapakkumise kogumaht
Elektrifitseerimisel põhinevad energialahendused on mündi üks küündis suure huvi toel lõpuks 175 miljoni euroni.
pool, samal ajal on tähtis hoolitseda, et taastuvallikatest toodetud
elektrit jaguks piisavalt. Läänemere idakalda ühe juhtiva ja mitme- Jaeinvestoreid Eestist, Lätist ja Leedust kogunes üle 60 000, mis on
külgseima taastuvenergia tootjana oleme võtnud eesmärgiks aegade parim tulemus Baltikumis. Kantuna rahvaaktsia eesmärgist
ehitada kiires tempos uusi tuule- ja päikeseparke Soomest Poolani. jaotasime aktsiad institutsionaalsete ja jaeinvestorite vahel pooleks.
Soovime aastaks 2025 kasvatada taastuvelektrit tootvate 2021. aasta oktoobris alanud aktsiakauplemisel kasvas tütarette-
elektrijaamade võimsust 2,3 korda, s.o 1100 megavatini. võtte väärtus sama aasta lõpuks ligi 40%.
20
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
2021. aastal jõudsime kolme uue maismaatuulepargi investeerimis- Ettevõtted meie koduturgudel on leidnud Eesti Energia näol partneri,
otsuseni: 190 MW uut tuulevõimsust suurendab iga-aastast taastuv- kellega sõlmida fikseeritud hinnaga elektri ostuleping kuni 12
elektri toodangut ligi 670 GWh võrra. 72-megavatine Tolpanvaara aastaks ja saada nii pikaks ajaks kontroll oma püsikulude üle.
tuulepark Soomes ja sama võimsusega Akmenė tuulepark Leedus Eriti päevakajaliseks osutus lahendus 2021. aastal lahvatanud
valmivad planeeritult 2023. aasta lõpuks. Leetu Šilalėsse rajatav energiakriisis, mil aasta teise poole elektrihindade tase oli
43-megavatine tuulepark peaks esimese toodangu andma juba erakordselt kõrge ja kasvatas huvi selliste lepingute vastu veelgi.
2023. aasta alguses. Pärast Soome tuulepargi valmimist oleme
taastuvenergia tootjana esindatud kõigil koduturgudel.
Tuuleparkides toodetud elektri tarbimine on ettevõtetele
Kuigi tuuleenergia on tänapäeval kõige konkurentsivõimelisem tõhus ja lihtne viis oma keskkonnajalajälje vähendamiseks.
taastuvelektri tootmise viis, on elektri turuhinnad olnud viimasel Meile kui arendajale annab see kindluse investeeringute
paaril aastal väga kõikuvad pikaajaliste ja suuremahuliste elluviimiseks, sest tagame stabiilsema rahavoo, kui
investeeringute elluviimiseks vaid börsihinnast sõltuvalt. Nii vähendame sõltuvust elektri turuhindade volatiilsusest.
oleme uusi tuule- ja päikeseparke rajamas hoopis koostöös
klientidega, sest soovime ja saame üksteisele kasulikud olla.
21
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
ärimudel loob tugeva aluse ka meie edasiste taastuvenergia
Tugev kliendibaas mitmes riigis võimaldab Eesti Energial plaanide elluviimiseks.
panustada regiooni taastuvenergia arengusse ka rohelise elektri
kokkuostjana ja kauplejana, et pakkuda klientidele veelgi Balti regiooni esimese avameretuulepargi rajamisel jõudsime
suuremas mahus puhast energiat. 2021. aastal keskkonnamõjude hindamise faasi ning kaasasime
strateegilise partnerina maailma juhtiva avamere tuuleenergia
arendaja Ørstedi. Allkirjastatud koostöökokkuleppe kirjeldab
Sõlmisime 2021. aastal lepingu Taani taastuvenergiaarendajaga turuliidrite visiooni rajada koostöös Liivi lahte meretuulepark
European Energy. Ostame alates 2023. aastast kümne aasta jooksul enne 2030. aastat.
ära 3,8 TWh mahus Leedus toodetud roheenergiat. Tegemist on
ajaloo suurima taolise tehinguga Baltimaades. Kümne aasta jooksul Koostöö hõlmab Liivi lahe Eesti osas paiknevat olemasolevat
ostame ära ka Leedus Telšiais 2022. aastal tootmist alustava tuulepargi projekti. Lisaks on Ørsted esitanud Lätis taotluse
E energia rajatava tuulepargi toodangu. uuringute läbiviimiseks sealsetes vetes Liivi lahe tuulepargi kõrval
asuvas arenduspiirkonnas, et koos Eesti Energiaga välja töötada
Klientide huvi pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute vastu piiriülene hübriidlahendus. Meretuulepark kataks valmides pool
on ületanud ootusi. 2021. aasta lõpuks olime sõlminud selliseid Eesti ja Läti aastasest tarbimisest taastuvelektriga.
lepinguid mahus 9 TWh kokku ligi 1000 ärikliendiga. Hästi toimiv
LIIVI LAHE TUULEPARKIDE ARENGUETAPID
Eesti Energia Tuule, jää, lainete ja Koostöölepe Keskkonnamõjude Merepõhja- ja Ehituse algus Tuulepargi valmimine
alustab Liivi lahe linnustiku uuringud. Eesti Energia hindamine tehnilised uuringud
meretuulepargi Kehtestatud mereala ja Ørstedi vahel
arendamisega planeering.
Algatatud
hoonestusloa
menetlus
2010 2021 2022 2023 2025 2028
liivimeretuulepark.ee
22
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
TARGEM ENERGIAKASUTUS AITAB ROHELISE ENERGIAPAKETIGA KLIENTIDE ARV
SÄÄSTA RAHA JA KESKKONDA 80 000
72 000
Oleme positsioneerinud end energiavaldkonnas täislahenduse 60 000
pakkujaks – aitame klientidel lihtsalt ja mugavalt energiakuludelt 50 000
säästa, vähendada süsinikujalajälge ning luua koos meiega
40 000
puhtamat elukeskkonda.
21 000
Elektrifitseerimisel põhinevaid energialahendusi on kliendi juures 20 000
13 000
võimalik kombineerida järk-järgult, mugavalt ja kasulikult nende
isiklikuks roheteekonnaks. See on meie väärtuspakkumise tugevus
kõigil Läänemere-äärsetel koduturgudel. 2018 2019 2020 2021
Soov jätta energiatarbimisest võimalikult väike keskkonnajalajälg ei
piirdu ainult ettevõtetega – näeme selget trendi, et taastuvenergiale Majaomanikud ja ettevõtted tegid 2021. aastal päikeseenergia
lähevad üle ka eratarbijad. Ühtlasi on see kõige lihtsam esimene valdkonnas julge sammu edasi – ainuüksi Eesti Energia rajas
samm roheteekonnal. Iga kolmas Eesti Energia eraklient valib juba kõigi oma turgude klientidele ligi 360 päikeseelektrijaama. Ideest
lepingut sõlmides taastuvenergial põhineva paketi. teostuseni kuluvad vaid loetud kuud. Klientidele rajatud päikese-
lahenduste koguvõimsus küündib nüüd 17 MW-ni. Hakkasime
Möödunud aasta lõpuks kasvas 100% taastuvenergia valinud pakkuma ka päikeseenergia salvestuslahendust, mis võimaldab
klientide arv meie koduturgudel juba 72 000-ni. Kõige rohkem on maksimaalselt ära kasutada enda toodetud roheenergiat, säästa
rohelist elektripaketti kasutavaid tarbijaid Leedus, kus pakumegi veelgi rohkem võrgutasult ning kaitsta end ka elektrikatkestuste
koduklientidele ainult kohalikult toodetud tuuleenergiat. eest.
Kui kliendil jääb enda toodetud taastuvelektrit üle, ostame selle
Päikeseenergia lahendused on kliendile kõige kättesaadavam viis kokku ja pakume tagasi turule. Selliseid kliente, kes rohelist elektrit
hakata ise taastuvelektri tootjaks. Tehnoloogia on odavnenud kiiresti Eesti Energiale müüvad, on üle 2500. Paljud neist tootsid suvel oma
ning erinevalt laialt levinud müüdist on ka Baltimaad väga hea koht, päikeseelektrijaamadega piisavalt palju elektrit, et kasutada suvel
kus päikesest elektrit toota. teenitud tulu talviste elektrikulude tasaarvelduseks.
23
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Kõige puhtam elekter on tarbimata elekter. Oleme täheldanud, 2021. aastal jõudis klientideni tark laadimine, mis võimaldab
et paljud kliendid kasutavad oma kodu kütmiseks ebaefektiivset laadimist rakenduse abil ajatada soovitud kellaajale. Peatselt
küttesüsteemi, millega kaasnevad suuremad elektriarved. Elektri- lisandub võimalus, et äpp valib vastavalt soovitud energiahulgale
tarbimise vähendamiseks pakume ühe võimalusena soojuspumbal ise parima hinnaga aja laadimiseks.
põhinevaid kütte- ja jahutuslahendusi. Enam kui 400 klienti on
seda nüüdseks eelistanud kodu peamise või toetava soojusallikana Kortermajadele alustasime terviklahenduste pakkumist ja lõime
ning suveperioodil jahutusena. käed esimeste kinnisvaraarendajatega, et nende uutesse korter-
majadesse paigaldada laadimisvalmidus juba ehituse käigus.
Pakume nii õhk-õhk-, õhk-vesi- kui ka maasoojuspumpasid, mis on
sobilikud just põhjamaisesse kliimasse. Mugavad küttelahendused Elektriautode akudest tekivad meie elektrisüsteemi ja igapäeva-
aitavad säästa energiat, hoida kokku kulusid ning vähendada ellu suured salvestid, mille soovime võtta kasutusele selle sama
keskkonnamõju. süsteemi paindliku osana. Kui tuul puhub ja päike paistab, on elekter
odavam ja aku laadimine mõistlik. Kui taastuvenergiat on võrgus
Transpordisektor on kogu Euroopas üks peamisi CO2 emiteerijaid. vähem ja elektrihind seega kallim, saavad autoakud neisse
Elektrisõidukid ja nutikad salvestustehnoloogiad muudavad sel talletatud energiat võrku tagasi anda ning sõiduki omanikule
kümnendil täielikult meie arusaamist nii energia- kui ka transpordi- hoopis raha teenida.
sektorist. Elektrisõidukist saab elektrivõrgu lahutamatu osa ja paljude
jaoks potentsiaalne tuluallikas. PÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTMISVÕIMSUS
ELEKTRILEVI VÕRGUS
Eesti Energia e-mobiilsus on koondunud Enefit Volti kaubamärgi MW
alla. Lisaks kodu- ja ärikliendi lahendustele käitab Enefit Volt Eesti 400 385
suurimat avalike laadijate võrgustikku, kuhu kuulub ligi 190 laadijat.
300
Lätis ja Leedus pakume esialgu lahendusi laadijast paigalduseni,
täiendades pidevalt tooteportfelli uute lahendustega, sealhulgas 213
laadija täisteenusrent, laadimine kortermajadele ja nutirakendus. 200
Sarnaselt Eestiga on meie eesmärk pakkuda klientidele pärast
112
laadija paigaldust tehnilist tuge, laadija haldust, monitoorimist ja 100
hooldust. Laadimisteenuste aktiivseid kasutajaid on meil 41
koduturgudel 1700.
2018 2019 2020 2021
24
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
VÕIMALDAME TARKA
ENERGIAJUHTIMIST
Mida ühtlasem on elektritarbimine, seda vähem süsteem
tootmisvõimsusi tipukoormuse katmiseks vajab. Neil hetkil, kus
nõudlus elektri järele on suur, võrdub tarbimata jäetud elekter
toodetud elektriga. Seadmed, mille töörežiimi on võimalik ajatada,
saavad pakutavalt paindlikkuselt meie abiga teenida tulu.
Paindlik energiajuhtimine annab suurima efekti tööstus-ettevõtetes.
Jätkasime uute, kliendi juures olevate seadmete liidestamist meie
virtuaalse elektrijaama platvormiga. Selles osalevad kliendid
teenivad tulu ja aitavad elektrisüsteemi tasakaalustada. Lisaks
Eesti turule pakume teenust veel Soomes, Lätis ja Leedus.
Paindlik energiajuhtimine sobib ka äri- ja büroohoonetele, mille
tarbeks oleme ärilise kontseptsiooni välja töötanud, kuid jätkame
sobilikema tehnilise lahenduse otsimist pilootprojektides.
Oleme süsteemi ühendamas esimesi koduklientide päikeseelektri- Oleme 2025. aastaks seadnud eesmärgi, et kliendid on usaldanud
jaamu, mis omavad salvesteid. meie elektriseadmete targa juhtimise alla koduturgudel kokku
kuni 200 MW jagu juhitavat elektrilist võimsust.
ENERGIAJUHTIMINE TOOTJALT
TARBIJATELE
Eesti Energia enda tootmisvaradega oleme pakkunud Balti
riikide ühises bilansipiirkonnas käsitsi juhitavaid sagedusreserve,
kuid nüüdseks pakume Soome süsteemioperaatorile ka kiiresti
käivitatavat automaatset sagedusreservi. Esialgu kasutame selleks
Auvere elektrijaama, kuid plaanime teenust pakkuda ka teiste
paindlike elektrijaamadega, sealhulgas tuuleparkidega. Eestis ja
Baltimaades tekib turg sellise teenuse järele hiljemalt Kesk-
Euroopa elektrivõrgu sagedusalaga liitumise eel 2025. aastal.
25
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
VÕRGULAHENDUSED AITAVAD aasta lõpuks on võrguga liitunud juba üle 10 000 elektritootja.
See tähendab, et kolme aastaga on tootjate arv jaotusvõrgus
ENERGIAPÖÖRET ELLU VIIA viiekordistunud.
Võrguteenuste äri Eestis jaotub kontsernis kaheks. Reguleeritud
2021. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi hallatavas jaotusvõrgus
jaotusvõrguteenust pakub Elektrilevi ja vabaturuteenuseid
juba 480 MW taastuvenergia tootmist, millest päikeseelektrijaamad
Enefit Connect.
moodustavad 385 MW.
Elektri jaotusvõrku ja sellega seotud võrguteenuseid näeme
klientide juures elluviidava rohepöörde selgroona. Ühe tähtsama Näeme taastuvenergia tootjaliitumiste arvu tõusu ka
komponendina tähendab see tuhandetele uutele väiketootjatele järgnevateks aastateks. Mugavamaks klienditeekonnaks
mugava ja kiire liitumisvõimaluse tagamist. lõime vabade tootmisvõimsuste veebikaardi, mis võimaldab
esimest korda kõigil huvilistel näha, kuhu on võimalik
Elektrivõrguga liitujate arv, eriti tootjaliitumiste osas,
Eestis efektiivselt veel taastuvenergia tootmisvõimsusi,
on olnud viimastel aastatel rekordiline. Kui 2018.
näiteks päikesejaamu rajada.
aastal oli elektritootjaid veel alla 2000, siis 2021.
Päikesest elektri tootmine
muutub aina populaarse-
maks. Võimaldame juba
10 000 kliendil mugavalt
päikeseelektrit võrku
müüa.
26
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Enefit Connect uuendas 2021. aastal tänavavalgustuse Ruhnu
ja Kihnu saarel ning Harjumaal Kose vallas. Meie pakutav uus
valgustuslahendus koosneb kaugjuhitavatest LED-tänava-
valgustitest, mis on ühendatud otse elektriliinidele ja seega
väiksema investeeringukuluga.
Kokku valgustame praegu ligi 40% Eesti tänavatest ning jätkasime
tänavavalgustuse täisteenuslahenduse pakkumist Leedus Tauragė
ja Kalvarija rajoonis. Valgustust juhime keskse juhtimissüsteemiga,
mille kaudu korrastame rikkeid, teostame regulaarset hooldust,
remonti ja inseneritöid.
Lisaks pakume äriklientidele võimalust uuendada ja
Ainult valguskaablil hallata nii välis- kui ka sisevalgustust ning säästa
põhinev võrk võimaldab uute seeläbi märkimisväärselt oma kuludelt. Tasuvusaeg
tehnoloogiate abil interneti on reeglina alla viie aasta.
kiirust tulevikus veelgi
suurendada.
Jätkasime uue põlvkonna internetivõrgu väljaehitamist.
Nii aitame tuua kiireid ühendusi nõudvad interneti- ja
televisiooniteenused ka nendesse Eesti kodudesse, kuhu see
aastakümnete jooksul pole jõudnud. 2021. aasta lõpuks oleme
loonud liitumisvõimaluse ligi 33 000 aadressile, millest iga neljas on
meie kiire interneti võimalusega juba ka liitunud. 2022. aastal on
eesmärgiks liitunute arvu vähemalt kahekordistada.
Uus fiiberoptilisel kaablil põhinev püsiühendus on kvaliteetne ja
vähem sõltuv ilmast, levist ja teistest teenuse kvaliteeti mõjuta-
vatest teguritest. Iga liituja saab valida enda jaoks sobivaima
teenusepakkuja.
27
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Märgiliseks verstapostiks 2021. aastal oli ka tervikliku käiduteenuse 2021. aastal saime valmis uudse rakenduse, tormiäpi MARU.
lepingu sõlmimine Baltimaade suurima andmekeskusega Greenergy Tegemist on keskkonnaga, mis võimaldab kasutajatel teenuse
Data Centers. Mahukas täisteenus sisaldab konsultatsiooni, kõrge- kvaliteedi probleemi korral ja eriti tormide ajal vahetada
pinge-, keskpinge- ja madalpinge käiduteenust, juhtimiskeskuse ja kiireloomulist infot võrguettevõtjaga.
operatiivmeeskonna ööpäevaringset valmisolekut.
Elektrilevi osakaal üle-eestilisest jaotusvõrgust kasvas 95%-le
Klassikalise jaotusvõrguteenuse peamine väljakutse on seotud pärast Imatra Elektri omandamist, mis pakkus võrguteenuseid
elektrivõrgu töökindluse ja mõistliku võrguteenuse hinnataseme Lääne-Eestis ja Harjumaal Viimsis. Kokku on meie hallata 63 000
vahel tasakaalu hoidmisega. 2021. aasta paranes varustuskindlus kilomeetrit elektriliine ja 25 300 alajaama. Kliente on võrguette-
tänu alajaamade ja liinide uuendamisele kokku rohkem kui võttel enam kui 533 000.
69 tuhandel ettevõttel ja majapidamisel.
Aasta lõpus teatasime, et saame 2022. aasta märtsist klientidele
Elektrilevi ilmastikukindla võrgu osakaal kasvas 2021. aasta lõpuks pakkuda uusi paindlikumaid võrgupakette. Need võimaldavad
72% tasemele. Rikkeliste katkestuste korral suudame 83% neist tarbimist odavama hinnaga perioodidele nihutades elektriarvet
kõrvaldada hiljemalt kahe tunni jooksul. Veel mõni aasta tagasi oli vähendada.
sama näitaja 68%.
ILMASTIKUKINDLA VÕRGU OSAKAAL RIKETE ARV JAOTUSVÕRGUS AASTATE KAUPA
%
80 32 000 30 870
70 72
68 69
65
61
60 57 24 000
19 465
40 16 000
13 088
12 066
20 8000
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2010 2015 2020 2021
28
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
KLIENDID HUVITUVAD TARGEMAST EESTI ENERGIA
ROHEPÖÖRDE
Elekter Gaas
ENERGIATARBIMISEST ÜHA ENAM KESKMES
Roheplaani
Tänavavalgustus konsultatsioon
Eesti Energia on oma klientide jaoks nüüdseks palju enamat kui
lihtsalt energiamüüja. Pakume tervet hulka tooteid ja teenuseid,
Kiire internet
mis lahendavad kliendi elus olulisi murekohti. Valgustusteenus
2021. aasta lõpus kasutas meie teenuseid kokku üle 502 000
Elektriautode Paindlik
unikaalse kliendi ning vähemalt ühe energiateenuse on neist valinud laadimine Aitame klientidel energiajuhtimine
üle 40 000. 2021. aasta jooksul valis uue energialahenduse Eesti rohepööret ellu viia
Energiast 15 000 klienti.
Päikeseenergia
lahendused Taristulahendused
Kõrged elektrihinnad on tekitanud väga keerulise majandusliku
olukorra paljudele ettevõtetele ja eraisikutele. See tähendab, et
Salvestuslahendused
meie kliendid ootavad selgeid vastuseid ja lahendusi ning suuremat Kindlustus
mõistmist mure kuulamisel.
Soojuslahendused
Seoses järsult kallinenud elektrihinnaga kahekordistus päringute
arv meie kliendinõustajatele, kes aitasid klientidel sobivaimat
elektripaketti valida ja selgitasid elektrihinna tõusu põhjuseid.
Meie oskus ja soov rääkida klientidele keerulistest elektriteemadest
lihtsalt, teha mugavalt lepingutega seotud toimingud ning olla
empaatilised ja toetavad kõigis küsimustes, aitab hoida kõrgel
tasemel ka meie klientide rahulolu.
Aasta lõpus pikendasime erakorraliselt ka oma nõustamiskeskuse
lahtiolekuaegu, et võimalikult palju kliente saaks küsimustele vastuseid.
Koduturgude aasta kaalutud keskmine soovitusindeks (NPS) oli +31.
29
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
TAASTUVENERGIA
TOODANGU KASV JÄTKUS
Eesti Energia on Baltimaade kõige mitmekesisema tootmisvõime- ELEKTRI TOODANG JA TOOTMISVIISID
kusega energiatootja. Toodame elektrit, vedelkütuseid ja soojust GWh
tuulest, päikesest, veest, puidu- ja olmejäätmetest, põlevkivist 2019 2020 2021
ning uttegaasist. Elektri kogutoodang 5 549 3 808 5 217
Põlevkivi 3 677 1 825 3 048
2021. aastal tootsime esimest korda üle 2 TWh taastuvenergiat –
Põlevkivigaas 456 374 409
1,6 TWh taastuvelektrit ja 0,4 TWh taastuvsoojust.
Biomass 298 351 639
sh biogaas 14 0 0
Ilmaolud olid 2021. aastal varasema aastaga võrreldes
Tuuleenergia 1 023 1 139 983
ebasoodsamad tuulest ja päikesest elektri tootmiseks. Sellest
Jäätmed 64 77 84
hoolimata kasvas meie taastuvelektri kogutoodang 2021. aastal 9%,
Päikeseenergia 9 26 25
sest juhitavates elektrijaamades suurendasime puidujäätmete
Muud energiaallikad 22 17 30
osakaalu kütusena.
TAASTUVENERGIA KASV
GWh
Soojus Elekter
Nord Pooli turule jõudis möödunud aastal vähem hüdro- ja
2 000
449
tuuleenergiat, mis kasvatas nõudlust meie juhitavate soojus-
355 elektrijaamade toodangu vastu. Nii suurenes meie elektri
1 500 374 kogutoodang aastaga 37% tasemele, s.o 5,2 TWh.
1 000 Aasta lõpu kõrged elektrihinnad tõid kinnitust sellele, et juhitavaid
1 516 1 647
1 280
elektrijaamu on Läänemere piirkonnas endiselt väga vaja. Täitsime
264
500 omaniku seatud ootust hoida varustuskindluse eesmärgil valmis-
481 olekus juhitavat tootmisvõimsust 1000 MW ulatuses. Tippnõudluse
ajal töötasime võimsusel 1200 MW. See võimsus katab Eesti
2018 2019 2020 2021 keskmise elektritarbimise.
30
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Oleme üks väheseid Euroopa Liidu energiaettevõtteid, mis
on võimeline tootma ja eksportima vedelkütuseid ja sellega
Euroopa impordisõltuvust neist vähendama. Nõudlus madala
väävlisisaldusega laevakütuste järele on maailmamajanduse
taastumise järel järjepidevalt tõusnud.
2021. aastal tootsime kokku 438 tuhat tonni vedelkütuseid, mis jääb
samasse suurusjärku 2020. aasta näitajaga.
Meie vedelkütuste tootmise Enefit-
tehnoloogia on teadaolevalt kõige
efektiivsem ja keskkonnahoidlikum viis
põlevkivist energia saamisel. 2021.
Unikaalse aastal alustasime uue Enefit 280
Enefit-tehnoloogia abil tehase ehitamist, mis saavutab
saame põlevkivist
täismahus tootmise eelduslikult
kätte enam kui 80%
selles sisalduvast 2024. aastal, suurendades aastase Nurgakivi asetamine
Enefit280 tehasele
energiast. kogutoodangu mahtu 700 000 tonnini. ja keemiatööstuse
kompleksile.
31
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Jätkusuutlikult ja
vastutustundlikult
homsesse
Taastuvenergia kasvuplaan
vähendab CO2-intensiivsust
Alternatiivkütuste roll juhitavates
elektrijaamades kasvab
Valmistame ette üleminekut
keemiatööstusele
Saavutame süsiniku-
neutraalsuse 2045. aastaks
32
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Eesti Energia ambitsioon on pakkuda Eesti Energia süsinikuneutraalsuse saavutamise tegevuskava näeb
klientidele kasulikke ja mugavaid energia- ette põlevkivist elektritootmise lõpetamist 2030. aastaks. Hiljemalt
2035. aastal toodab Eesti Energia elektrit ainult taastuvatest
lahendusi ning toota energiat aina keskkonna- allikatest. Kogu meie tootmine on CO2-neutraalne aastaks 2045.
säästlikumalt, andes nii oma panuse maailma
puhtamaks muutmisse. Üleminekuprotsess tähendab meie jaoks uute taastuvenergia
tootmisvõimsuste rajamist, vanemate fossiilkütusel töötavate
Meil on kompetents suurendada inimeste teadlikkust ja võimekus soojuselektrijaamade sulgemist ja alternatiivkütuste osakaalu
pakkuda lahendusi puhtama elukeskkonna loomisel igal tasandil. suurendamist uuemates hübriidjaamades, mis kasutavad
keevkihttehnoloogiat.
Ajalooliselt on Eesti Energia CO2 jalajälg olnud suur, sest elektrit
tootsime eelmistel kümnenditel eeskätt põlevkivist ja rohkem,
kui siseriiklikult tarbiti. Põlevkivi kasutuse peamine funktsioon on Pärast 2021. aastal toimunud moderniseerimist suudab Auvere
nüüdseks taandunud selle keemiliseks töötlemiseks vedelkütusteks. elektrijaam töötada nii, et kasutab kütusena põlevkivi vaid 15–20%,
Põlevkivi kulu
TOOTMISE MAKSUSTATUD CO2 EMISSIOON PÕLEVKIVI KASUTUSOTSTARBE MUUTUS elektri tootmiseks
t CO2 /MWh mln t
Põlevkivi kulu
21,8 õli tootmiseks
11,9
20 12
15 9
11,3
10 6 5,3
4,1
5,9 3,4 3,7 3,6 3,5
4,9 2,7
5 3,7 3
1990 2018 2019 2020 2021 2018 2019 2020 2021
33
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
muu kütusesegu moodustavad puidujäätmed ja vedelkütuste
tootmisest ülejääv uttegaas. Balti elektrijaam suudab puidujäätmeid
kasutada 50% ulatuses.
Eesti Energia elektritootmise CO2-intensiivsus oli 2021. aastal
tasemel 0,74 t/MWh ning kogu energiatootmist, sealhulgas
soojusenergia ja vedelkütuste tootmist arvesse võttes tasemel
0,43 t/MWh.
Energiatootmise süsinikuintensiivsus väheneb lähiaastatel
veelgi. Aastaks 2025 plaanib Eesti Energia suurendada
taastuvelektri tootmisvõimsust 2,3 korda 1100 MW-ni.
Investeeringud selleks küündivad üle 600 miljoni euro.
SÜSINIKUMAHUKUS ENERGIATOOTMISEL
t CO2 /MWh
1,2
1,0
0,8
Omaniku ootus elektritootmise CO2 intensiivsuse kohta aastaks 2030
0,6
0,4
0,2
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 2035 2045
CO2 intentsiivus elektritoomise kohta CO2 intensiivus energiatootmise kohta
34
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
TÄHTSAMAD KESKKONNANÄITAJAD
2017 2018 2019 2020 2021 2017 2018 2019 2020 2021
TOODANGUD ühik ÕHUHEITMED ühik
Elektrienergia GWh 9 736 9 132 5 549 3 808 5 217 SO2 tuh tonni 22,6 18,2 7,4 2,6 3,9
sh. taastuvenergia GWh 404 481 1 280 1 516 1 647 NO x tuh tonni 6,7 5,9 3,2 2,6 3,3
Soojusenergia GWh 1 186 1 199 1 150 1 087 1 272 Tolmuheitmed tuh tonni 2,5 2,1 1,1 0,7 0,7
sh. toodetud bio- GWh 424 403 534 541 713 CO2 mln tonni 12,3 11,4 6,0 3,8 5,1
massist ja jäätmetest
Vedelkütused tuh tonni 395 411 442 452 438
TAHKED JÄÄTMED
Põlevkivigaas mln m 3
112 108 111 112 115
Põlevkivi lend- mln tonni 7,2 7,2 4,1 2,9 3,5
ja koldetuhk
KASUTATUD sh. taaskasutatud mln tonni 0,1 0,2 0,1 0,1 0,1
RESSURSID Aheraine mln tonni 4,2 4,2 3,7 1,7 1,9
Põlevkivi mln tonni 16,6 15,6 9,2 6,4 7,9 sh. taaskasutatud mln tonni 1,4 1,2 1,3 2,2 2,9
Maagaas mln m 3 37,2 39,9 27,1 43,6 16,3
Biomass mln tonni 0,2 0,2 0,3 0,3 0,7
HEITMED VETTE ühik
Segaolmejäätmed tuh tonni 235,7 232,9 215,7 242,3 237,5
Hõljum tuh tonni 0,9 0,7 0,5 0,5 2,6
Jahutusvesi mln m 3 1486,7 1348,8 711,8 937,7 707,7
Sulfaadid tuh tonni 86,2 59,1 65,1 62,8 70,0
Pumbatud mln m 3 155,6 91,9 127,4 122,7 130,5
kaevandusvesi
sh. vesi karjääridest mln m 3 76,3 43,9 61,9 64,5 63,2 KESKKONNATASUD
sh. vesi allmaa- mln m 3
79,2 48,0 65,5 58,2 67,3 Ressursitasud mln € 15,3 25,0 20,8 9,1 20,5
kaevandustest Saastetasud mln € 28,7 27,4 14,7 6,4 13,7
35
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Eesti Energia kontserni keskkonnategevuse ohjamiseks
ja parendamiseks rakendame rahvusvahelisele
standardile ISO 14001 ja Euroopa Liidu standardile
EMAS (EcoManagement and Audit Scheme) vastavaid
sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme.
Kontrollime ja täiustame oma keskkonnajuhtimis-
süsteeme pidevalt.
Eesti Energia kontsern lähtub oma tegevuses ja otsustes
järgmistest lubadustest:
1. Meie tegevus ja otsused on kooskõlas keskkonnaõiguse põhimõ-
tete ja keskkonnavaldkonna õigusaktidega.
2. Analüüsime oma tegevusega kaasnevat keskkonnamõju ja riske
ning arendame ja täiustame järjepidevalt oma 6. Rakendame ringmajanduse põhimõtteid, vähendame
keskkonnategevust. jäätmete teket ja soodustame jäätmete taaskasutamist.
3. Jätkame energiatootmise süsinikuintensiivsuse pidevat 7. Parandame keskkonnateadlikkust oma töötajate seas ja
vähendamist eesmärgiga saavutada süsinikuneutraalne ühiskonnas. Panustame arengusse teadus- ja
energiatootmine aastal 2045 ja lõpetada põlevkivist elektri arendustegevusega ja meie keskkonnaandmed on avalikud.
tootmine aastal 2035. 8. Loome eeldusi bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks või
4. Samuti aitame klientidel rohepööret plaanida ja energia- säilitamiseks ja tagame asjakohase loodushoiu.
lahenduste tervikspektrit pakkudes ellu viia. Usume, et 9. Eelistame teenuste, toodete ja tooraine hankimisel
elektrifitseerimine ja taastuvenergiale üleminek on kiireim keskkonnahoidlikke riigihankeid.
tee süsinikuneutraalseni.
10. Rakendame kontorites tervisliku töökeskkonna tagamiseks
5. Vähendame oma tegevuse mõju keskkonnale ja arvestame oma ja keskkonnahoiu põhimõtete järgimiseks rohelise kontori
tegevuses kogukonnaga. Heitmete ja jäätmete minimeerimiseks põhimõtteid. Vähendame paberi kasutamist, kogume prügi liigiti,
ning ressursitõhususe tagamiseks rakendame parimat kasutame vett, elektrit ja soojust säästlikult ning kasutame
võimalikku tehnikat. Keskkonnas toimuvate muutuste jälgimiseks keskkonnasõbralikke sõidukeid.
korraldame seiret ja koostame keskkonnaaruandeid.
36
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
VALMISTAME ETTE PÕLEVKIVITÖÖSTUSE
ARENGUETAPID
KEEMIATÖÖSTUSELE ÜLEMINEKUT
Möödunud aastal tutvustasime avalikkusele tegevuskava minna
vedelkütuste tootmiselt üle ringmajandusel põhinevale CO2-
neutraalsele keemiatööstusele. Eesmärk on jõuda süsiniku-
neutraalse keemiatööstuseni etapiti hiljemalt aastaks 2045. 3
2 Põlevkivi
1
CO2-neutraalseks
Tegemist on põlevkivitööstuse järgmise arenguetapiga, kus lisaks Põlevkivist
keemiatööstuseks
põlevkivile võtame kasutusele ka tarbijate jäätmed ehk jäätmeplasti vedelkütuse
tootmine
ja vanarehvid. Eesti Energia inseneridel ja Eesti teadlastel on Põlevkivi
elektriks
teadmised ja kogemus, et luua ringmajanduse toel tänasest põletamine
vedelkütuste tootmisest kõrgema lisandväärtusega tööstusharu
ning toota tulevikus toormaterjali peamiselt rõiva- ja plasti-
tööstusele. Lisaks on käimas katsetused, kuidas kogu tootmine vedelkütuste turg. Jäätmeplasti keskkonnaprobleemi lahendamisel
CO2-vabaks muuta. näeme mehaanilise ringlussevõtu kõrval suurt potentsiaali
jäätmeplasti keemilises ringlussevõtus.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) uuringud jäätmeplasti kohta on
paljulubavad. Plastijäätmetest tööstusliku vedelkütuste tootmiseni 2021. aasta alguses käivitatud Eesti Energia ja TalTechi uurimustöö
plaanime jõuda 2025. aastaks. Vanarehvide puhul tegeleme meile esimesed etapid kinnitasid, et CO2 püüdmiseks vajalik tehnoloogia
sobivas fraktsioonis ja kvaliteedis rehvide purustusteenust pakkuva on olemas. Uuringu viimases etapis viime katseseadmel läbi testid
koostööpartner-tarnija leidmisega, et tagada tehase püsiv varus- koostöös rahvusvaheliste tehnoloogiapakkujatega, et täpsemalt
tamine kvaliteetse rehvihakkega. 2021. aastal testisime rehvihakke uurida CO2 püüdmise tehnoloogiate ning Enefit280 tehase
kasutamist tööstuslikes tingimustes, tootmise planeeritud algus koostoimimise eripärasid. Eesmärk on muuta ka CO2 väärtuslikuks
on 2023. aastal. ressursiks, millest saab toota metanooli ja kaltsiumkarbonaati.
Järgmine samm on vedelkütuste järeltöötlus, et lõpptoodanguks Eesti Energia kuulub 2021. aastast alates Eesti Tööandjate Keskliidu
oleks tänaste merenduskütuste asemel keemiatööstuse toorained. kokku kutsutud nn 2% klubisse. See tähendab, et vähemalt sellise
Kemikaalide turg on pikaajaliselt tugevam ja tulutoovam kui osakaaluga käibest kulutab ettevõtte teadus- ja arendustegevuseks.
37
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Arvestades meie tegevuse teadusmahukust, näeme ette, et oleme
selle klubi liikmed ka edaspidi. Peame süsinikuneutraalsuse saavu-
tamise ambitsioonis määravaks kaasata vajalike kompetentsidega
partnereid ja teadlasi, kellega koos teekond nulli edukalt ellu viia.
RINGMAJANDUSEGA
HOIAME KESKKONDA
Eesti Energia eesmärk on ringmajanduse põhimõttel jõuda
jäätmevaba energiatootmiseni – põlevkivi väärindamise
protsessi kõrvalsaadused saavad kasulikuks tooraineks
teistes valdkondades.
Põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena tekkis 2021. aastal
1,9 miljonit tonni aherainet, millest lõviosa kulus meie kaevandusi
rohelise elektriga varustama hakkava kahe päikesepargi jaoks
vajaliku alustarindi rajamiseks. Ülejäänud lubjakivi leidis kasutust Meie juhitavatel elektrijaamadel on võimekus pakkuda
teede ja raudteelõigu ehitamisel. puidujäätmete ladestamisele energiatootmise näol alternatiivi.
Sel viisil toodetud taastuvelektri maht küündis 2021. aastal üle
Meie eesmärk on varustada Rail Balticu aluspinnase ehitust
530 GWh.
aherainega. Selliselt vähenevad trassi läheduses uute karjääride
rajamise vajadusest tekkivad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud.
Olmejäätmetest, sealhulgas biojäätmetest, toodame oma Iru
Põlevkivituhka, mida kasutatakse nii tee-ehituses kui ka elektrijaamas elektrit ning soojust. Tallinna linna kaugkütteteenuse
põllumajandusliku väetisena, taaskasutati 2021. aastal ligi pakkujale müüme soojust turu kõige soodsama hinnaga.
100 000 tonni.
38
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
VÄÄRTUST LOOVAD MEIE
ENDA ENERGIAKANGELASED
Meie organisatsiooni väärtuspakkumiseks on innustada ja toetada
kõiki töötajaid enesearengu teekonnal. Eesti Energia inimestel –
energiakangelastel – on kõik võimalused õppida ja kasvada.
Uuenenud strateegias on meie jaoks oluline, et inimesed mõistaksid
oma rolli energialahenduste loomes ja rohepöördes. Koolitamine,
arendamine ja läbipaistev info jagamine on töötajate eesmärgipärase
igapäevatöö alus.
Eesti Energia haaras teist aastat järjest Eesti väärtuslikuma
ettevõtte tiitli. Edu on toonud taastuvenergiale ja kliendi-
NÄITAME EESKUJU kogemusele keskendumine. Oleme veendumusel, et töötaja-
kogemus on täpselt samaväärselt oluline, sest väärtust loovad
Kontorist alguse saavate keskkonnamõjude vähendamisel hoiame ja kasvatavad suurepärased inimesed.
järjepidevust. Igal aastal oleme vähemalt ühe oma kontori
kujundanud rohelise kontori sertifikaadile vastavaks. 2021. aastal
sai sertifikaadi uus kontor, kus alustasid tööd meie võrguteenuste
eest vastutavad töötajad. TUNNUSTUSED EESTI ENERGIALE AASTAL 2021
Kui 2020. aasta lõpus oli kontsernis tööautodena kasutusel 18
elektriautot, siis 2021. aasta lõpuks kasvatasime nende arvu 30-ni.
See moodustab 7% kogu autopargist. 2024. aasta lõpuks oleme
seadnud eesmärgi jõuda 20% osakaaluni.
Kontserni välislähetuste arv on Covid-19 pandeemia eelse ajaga ehk
Aasta Atraktiivne Atraktiivne
2019. aastaga võrreldes vähenenud seitse korda ning siselähetuste õppijasõbralik IT-tööandja tööandja
tööandja 2021 2021
arv kuus korda. Veebipõhistest koosolekuvormidest on saanud norm. 2021 I KOHT
39
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Meile anti tänavu õppijasõbraliku tööandja tiitel. Hoiame arusaama, Eesti Energia töötaja väärtustab arengu- ja karjäärivõimalusi,
et elukestev õpe aitab kasvatada nii töötaja kui ka organisatsiooni konkurentsivõimelist palka ning ühiskonda muutvat tööd, mida
väärtust. Uus energiamaailm vajab uute oskuste ja teadmistega rahvusvahelise ettevõtte uuenev ärimudel puhtama tuleviku
inimesi, mis lisab tööandjale atraktiivsust. loomisel pakub. Kontserni töötajate pühendumus on aasta-aastalt
kasvanud, ületades nii globaalset energeetikavaldkonna kui ka Eesti
Uuringufirma Kantar Emor küsitluses Eesti atraktiivseima tööandja keskmist näitajat.
selgitamisel saavutasime 2021. aastal esikoha,
mis on meil õnnestunud viimasel kümnel aastal kaheksal korral. CV Elutähtsate teenuste osutajana pöörasime Covid-19 viiruse
Keskuse uuring tõi Eesti Energia välja kümnendi ihaldusväärseima levikulainetega toimetulekuks erilist tähelepanu töötajate vaktsinee-
tööandjana. rimisele. 2021. aasta lõpuks jõudis immuniseerimisega hõlmatus
kogu kontsernis 90% tasemele ning tagasime ka muude
Inimeste oskusi ja teadmisi saab arendada, mistõttu ongi äärmiselt ettevaatusmeetmetega teenuste tõrgeteta toimimise.
oluline töö olemasoleva töötajaskonnaga. Elukestev õpe peab
olema iga töötaja DNA-s ja me hindame töötajates juba värbamisel
õppimisvõimekust ja tulevikupotentsiaali.
Juhtide suveakadeemia
keskendub juhtimis-
kvaliteedi tõstmisele.
40
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Energia avastus-
keskus toob
reaalteadused
lastele lähemale.
TOETUSTEGEVUSTEGA
ANNAME POSITIIVSET LAENGUT
Meie toetustegevuste strateegia tugineb sellele, et meie kliendid
teeksid jätkusuutlikumaid valikuid, meie inimesed püsiksid kauem
tervena ja energilisena ning et meil oleks kindlustatud järelkasv.
Meie teekond nulli ja klientidele tuleviku energialahenduste loomine
ei ole vaid meie tänaste töötajate kätes. 2045. aastaks seatud
eesmärkide saavutamine sõltub tuleviku klientidest, spetsialistidest,
inseneridest, andmeteadlastest, arendajatest, juhtidest. Digi- ja
rohepöörde valguses vajab energeetikasektor aina rohkem
inseneriteadmistega helgeid päid ideest teostuseni.
Seetõttu on meie uuenenud toetustegevuste strateegia fookuses
Eesti Energia missioon on anda kogu oma energia inimese heaks.
haridus põhikoolist ülikoolideni – teaduspõhise ühiskonna
Aitame oma energiaga tervisliku eluviisi ja mõtteviisi levikule
edendamine tervikuna. Hariduse edendamisel keskendume
kaasa. Väärtustades inimeste head enesetunnet, arendame koos
reaalainete propageerimisele, pakkudes esimese sammuna uudset
Swedbanki ja Merkoga Eesti terviseradasid, tuues valguse seni
füüsikaõppe kogemust põhikoolis. Eesmärgiks on jõuda 2022. aasta
hämaratele või valgustamata looduslikele terviseradadele.
lõpuks 150 kooli vähemalt ühe uudse füüsikaõppe kogumiga.
See on väljakutse, mida Eesti Energia üksi ei lahenda. Saame olla Terviseradade uuendatud visiooni eesmärk on kasvatada eestlaste
eeskujuks ja positiivse laengu andjaks, kaasates ettevõtteid, kes on tervelt elatud aastate määra Põhjamaadega samale tasemele.
samal missioonil ja panustamas rohepöördesse. Toetustegevuste Regulaarset liikumiskogemust edendame keskkonnasõbralike
strateegiat viime ellu koostöös oma ala tipus olevate energialahenduste eest hoolt kandes. Võtame radadel kasutusele
erialaorganisatsioonide ja teiste suurettevõtetega, kellega jagame nutikad ja energiasäästlikud valgustuslahendused, oleme partneriks
maailmavaadet. energiatõhususe edendamisel ja viime rajad üle rohelisele energiale.
41
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
MEIE MAKSUJALAJÄLG Maksujalajälje arvutamisel eristame tasutud ja kogutud makse:
ULATUS 213 MILJONI EURONI tasutud maksud on maksud, mille koormuse kandja on
Eesti Energia;
Maksujalajälg näitab meie panust ühiskonda maksude maksmise
kaudu. Lähtume oma tegevuses maksuriskide juhtimise kogutud maksud on maksud, mille puhul Eesti Energia täidab
põhimõtetest, mille kohaselt: vahendaja rolli, st kogub maksud kokku tarbijatelt ja töötajatelt
ning kannab need üle maksuhaldurile.
järgime kõiki maksudega seotud õigusaktidest tulenevaid nõudeid; Kajastame maksujalajäljes kõigil meie koduturgudel tasutud ja
teeme kõik tehingud turuhinnas ja dokumenteerime need kogutud makse.
nõuetele vastavalt;
esitame maksuametile riikidepõhise maksuaruande CbCR 2021. aastal olid meie tasutud maksud 63,9 mln eurot ja kogutud
(ingl Country-by-Country Report); maksud 149,5 mln eurot, mis tegi kontserni maksujalajäljeks
hindame uute projektide võimalikku mõju kontserni 213,4 mln eurot. 59,4 mln euroga on Eesti Energia kontsern üks
maksukohustustele; suuremaid tööjõumaksude maksjaid Eestis.
hoiame maksuhalduritega avatud ja vastastikusel usaldusel
põhinevaid suhteid;
kaasame välisnõustajaid projektidesse, kus majasisene
maksutehniline kompetents puudub.
42
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
MAKSUJALAJÄLG: EESTI ENERGIA KONTSERNI MAKSTUD MAKSUD*
(mln eurot)
Eesti Eesti Läti Läti Leedu Leedu Poola Poola Soome Soome Rootsi Rootsi Kokku Kokku
2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020
TASUTUD MAKSUD
Tööandja tasutud 35,0 36,3 0,5 0,5 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 35,8 37,1
tööjõumaksud
Keskkonnatasud 25,6 21,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 25,6 21,4
Äriühingu tulumaks 0,1 0,2 0,2 0,2 1,1 0,3 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 0,7
Tollikäibemaks 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Varamaksud 0,3 0,3 0,0 0,0 0,6 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 0,9
Tasutud maksud kokku 61,0 58,2 0,7 0,7 1,7 0,9 0,3 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 63,9 60,1
KOGUTUD MAKSUD
Aktsiisid 9,2 17,8 1,7 0,0 0,3 0,2 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 11,9 18,0
Töötajalt kinnipeetud 22,0 22,6 0,2 0,6 0,8 0,2 0,1 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 23,6 23,7
tööjõumaksud
Käibemaks (saldo) 59,4 33,9 20,8 11,8 35,0 18,7 -1,2 0,1 0,0 0,2 0,0 0,4 114,0 65,0
Kogutud maksud kokku 90,5 74,3 23,2 12,4 36,1 19,1 -0,4 0,1 0,0 0,3 0,0 0,5 149,5 106,7
Maksud kokku 151,6 132,5 23,9 13,1 37,9 20,0 -0,1 0,1 0,0 0,4 0,0 0,7 213,4 166,8
*kassapõhine arvestus
43
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Ühingujuhtimine
Juhtimispõhimõtted
Kontserni struktuur
44
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Eesti Energia ainuomanik on Eesti Vabariik. Kontserni strateegilised eesmärgid seame viieks järgmiseks
Omaniku esindaja on rahandusminister. aastaks ning uuendame neid igal aastal.
JUHTIMISPÕHIMÕTTED Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks hoolitsevad juhid inimeste
kaasamise ja võimestamise eest, lähtudes väärtustest ning üht-
Eesti Energia nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ja setest juhtimispõhimõtetest. Hoiame oma töötajaid sisekommu-
juhtida Eesti Energiat nii, et oleksime strateegilise selguse, heade nikatsiooni kanalite kaudu pidevalt kursis organisatsiooni ees-
juhtimistavade, tegevuse efektiivsuse, majandustulemuste ja märkide ja nende täitmisega. Hoolitseme ohutu töökeskkonna ja
koostöö poolest eeskujuks teistele ettevõtetele. kõrge töökultuuri eest, maksame oma töötajatele konkurentsi-
võimelist tasu ning märkame ja tunnustame oma inimesi.
Juhatus ja nõukogu lähtuvad Eesti Energia juhtimisel omaniku
ootustest, kontserni strateegiast, visioonist, väärtustest ning Ootuste ja eesmärkide täitmise eest kannavad aktsionäri ees
kontserni tegevust reguleerivatest õigusaktidest. vastutust ettevõtte juhatus ja nõukogu. Ettevõtte eesmärk on olla
läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikus-
Strateegilistele eesmärkidele oleme seadnud võtmemõõdikud, tamises kui ka suhetes aktsionäriga, klientide, partnerite ja
mida kasutame selgemaks eesmärkide seadmiseks ja nende täitmise huvigruppidega. Eesti Energia esitleb ja kommenteerib oma
mõõtmiseks. Need võimaldavad meil jooksavalt hinnata, kas oleme majandustulemusi neli korda aastas ning avaldab esitlusmaterjalid
eesmärkide täitmisel õigel teel. kodulehel.
45
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
EETIKAKOODEKS ÜLDKOOSOLEK
Eesti Energia järgib eetikakoodeksit, mis muu hulgas sätestab, et Eesti Energia kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek,
meie organisatsioonikultuur on vaba diskrimineerimisest, kes muu hulgas otsustab:
ahistamisest, alandamisest ja muust ebaviisakast käitumisest. Kõiki uute ettevõtete asutamise ja omandamise;
töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata rahvusest,
olemasolevate ettevõtete likvideerimise;
vanusest, rassist, soost, keelest, päritolust, nahavärvusest,
usutunnistusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, poliitilistest nõukogu liikmete ametisse määramise ja tagasikutsumise;
või muudest veendumustest. 2021. aastal läbisid Eesti Energia oluliste investeeringute tegemise;
töötajad eetikakoodeksi alase e-koolituse.
audiitori määramise;
Eesti Energia ei ole pidanud vajalikuks täiendavalt eetikakoodeksis majandusaasta tulemuste kinnitamise.
sätestatule rakendada mitmekesisuspoliitikat, sest me peame oma
Korraline üldkoosolek toimub kord aastas kuue kuu jooksul pärast
töötajate ja juhtide valimisel silmas alati Eesti Energia parimaid huve
kontserni majandusaasta lõppu juhatuse poolt määratud ajal ja
ja lähtume seetõttu personali valikul sooneutraalselt ja
kohas.
mittediskri-mineerivalt isiku haridusest, oskustest ja varasematest
kogemustest ning vajadusel vastavusest õigusaktidest tulenevatele NÕUKOGU
nõuetele.
Nõukogu on juhtimisorgan, mille peamised ülesanded on:
ORGANISATSIOONI STRUKTUUR kontserni tegevuse planeerimine;
JA JUHTIMISORGANID juhtimise korraldamine ja järelevalve juhatuse tegevuse üle;
Mõjusaks juhtimiseks peame oluliseks, et kontserni struktuur kontserni strateegia kinnitamine ja järelevalve selle elluviimise üle;
on selge ja loogiline, lähtume organisatsiooni eesmärkidest ja olulisemate strateegiliste otsuste vastuvõtmine.
vajadustest ning võtame arvesse ärikeskkonna arengut.
Nõukogu annab järelevalve kohta aru omanikule. Eesti Energia
nõukogul on seitse liiget, kes on ametisse määratud
Kontserni emaettevõtte Eesti Energia ASi juhtimisorganid on rahandusministri kui omaniku esindaja otsusega, võttes arvesse
üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Strateegilistes küsimustes on riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee
toeks kontserni strateegiline juhtrühm. ettepanekud. Nõukogu tööd juhib esimees. Nõukogu liikmetele
seatud nõuded ja ootused on sätestatud äriseadustikus ja
46
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
riigivaraseaduses. Lisaks juhindub nõukogu Eesti Energia ASi NÕUKOGU LIIKMETE KOOSOLEKUTEL OSALEMINE
põhikirjast ja nõukogu töökorrast. JA NEILE MAKSTUD TASUD
Koosolekutel Tasu kokku 2021 Tasu kokku 2020
Eesti Energia nõukogu esimees on Väino Kaldoja ja nõukogu osalemine 2021 (eurot) (eurot)
liikmed on Ants Pauls, Andres Liinat, Ivo Palu, Einari Kisel, Väino Kaldoja 16 24 000 24 000
Raigo Uukkivi ja Meelis Einstein. Kõigi nõukogu liikmete volitused Ants Pauls 16 12 000 12 000
kestavad 11. maini 2022. Andres Liinat 16 12 000 12 000
Ivo Palu 16 12 000 12 000
Eesti Energia nõukogu liikmete tasustamist reguleerib riigivara-
Einari Kisel 16 12 000 12 000
seadus, mille kohaselt otsustab tasu suuruse ja maksmise korra
Raigo Uukkivi 16 12 000 7 700
omanik. Arvestades riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete
Meelis Einstein 16 12 000 7 700
nimetamiskomitee ettepanekut, on nõukogu esimehe tasuks määra-
tud 2000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 1000 eurot kuus.
TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTJATE NÕUKOGUD
Muid täiendavaid tasusid ja lahkumishüvitisi nõukogu liikmetele ei
maksta. Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus, v.a Eesti Energia tütar- ja sidusettevõtjate nõukogude volitused ja
suvekuudel. 2021. aastal toimus 16 nõukogu koosolekut. vastutus on sätestatud nende põhikirjas. Nõukogud koosnevad
reeglina Eesti Energia juhatuse ja strateegilise juhtrühma liikmetest.
Lisaks nõukogu koosolekutel osalemisele panustavad nõukogu
Meie taastuvenergia ettevõtte Enefit Green osas peavad vähemalt
liikmed aktiivselt Eesti Energia tegevuse toetamisse. Käiakse
pooled nõukogu liikmetest olema sõltumatud Hea Ühingujuhtimise
lähemalt tutvumas Eesti Energia ettevõtete ja äriüksustega,
Tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib
osaletakse Eesti Energiale olulistel kohtumistel omaniku esindajate,
sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete
koostööpartnerite ja huvigruppidega.
arvust. Tütar- või sidusettevõtjate nõukogu koosolekud toimuvad
2021. aastal oli nõukogu õigusnõustaja advokaadibüroo vastavalt vajadusele ja seaduses toodud tingimustele. Nõukogu
Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp. kokkukutsumisel juhindutakse kontserni reeglitest, tütar- või
sidusettevõtja põhikirjast, õigusaktidest ja kaasomanikega sõlmitud
kokkulepetest.
47
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
NÕUKOGU
seisuga 31. detsember 2021
VÄINO KALDOJA ANTS PAULS IVO PALU EINARI KISEL
nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige
Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg:
9.09.2015 6.10.2015 12.05.2017 12.05.2017
Nõukogu esimees alates: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg:
18.05.2017 11.05.2022 11.05.2022 11.05.2022
Volituste kehtivuse tähtaeg:
11.05.2022
ANDRES LIINAT RAIGO UUKKIVI MEELIS EINSTEIN
nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige
Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg:
12.05.2017 12.05.2020 12.05.2020
Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg:
11.05.2022 11.05.2022 11.05.2022
48
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
JUHATUS JUHATUSE LIIKMETE KOOSOLEKUTEL OSALEMINE JA
NEILE MAKSTUD TASUD
Kontserni tegevjuhtimise eest vastutab Eesti Energia juhatus,
Koosolekutel Tasu kokku 2021 Tasu kokku 2020
kes lähtub ettevõtte juhtimisel nõukogu korraldustest, suunistest, osalemine 2021 (eurot) (eurot)
omaniku ootustest ja nõukogu poolt kinnitatud kontserni Hando Sutter 52 243 950 246 500
strateegiast. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed Raine Pajo 56 167 700 167 400
kinnitab nõukogu vastavalt juhatuse esimehe ettepanekutele. Margus Vals 50 155 700 156 600
Andri Avila 56 155 700 156 600
Agnes Roos 51 155 332 127 332
2021. aasta jooksul juhatuse koosseis ei muutunud ning
aasta lõpu seisuga kuulusid Eesti Energia juhatusse selle
esimees Hando Sutter ning liikmed Andri Avila, Raine Pajo,
Margus Vals ja Agnes Roos. majandusaastal. Täiendava tasu määramine peab olema
põhjendatud ja arvestama kontserni eesmärkide täitmist, loodud
lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta
Eesti Energia juhatuse tasustamist reguleerib riigivaraseadus. üksnes juhul, kui nõukogu kutsub juhatuse liikme tagasi oma
Tasu suuruse otsustab nõukogu. Juhatuse liikme tasu makstakse algatusel enne tema volituste lõppemist, ja selle suurus ei või
juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Tasu on fikseeritud ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu.
juhatuse liikmega sõlmitud lepingus ja seda saab muuta poolte
kokkuleppel. Juhatuse liikmele võib maksta ka täiendavat tasu. Juhatuse koosolekud toimuvad üldjuhul kord nädalas. Vajadusel
Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei korraldatakse koosolekuid elektrooniliselt. 2021. majandusaastal
tohi ületada juhatuse liikme neljakordset keskmist kuutasu eelmisel toimus 58 koosolekut, neist 5 elektrooniliselt.
49
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
JUHATUS
seisuga 31. detsember 2021
HANDO SUTTER ANDRI AVILA MARGUS VALS RAINE PAJO AGNES ROOS
juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige
Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg:
1.12.2014 1.03.2015 1.12.2014 1.12.2006 1.12.2019
Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg:
31.03.2023 31.03.2023 31.03.2023 31.03.2023 31.03.2023
VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD
Nord Pool Spot AS: Eesti, Premia Foods AS: juhatuse Eesti Energia AS: Eesti Energia tehnikadirektor, Eesti Energia: äri- ja
Läti, Leedu ja Venemaa liige / finantsdirektor strateegiadirektor keskkond, elektri ja soojuse infotehnoloogia juht
regiooni juht Olympic Entertainment Eesti Energia AS: tootmine, kaevandused, Swedbank: grupi
US Invest AS: arengunõunik Group AS: juhatuse esimees energiakaubanduse direktor energiakaubandus, tehnoloogia IT-rakenduste divisjoni juht
Olympic Entertainment Olympic Entertainment tööstus, õli tootmine Swedbank: grupi
Group AS: operatsioonide Group AS: juhatuse liige / HARIDUS OÜ Põhivõrk (praeguse nimega IT-lahenduste juht laenu-,
direktor finantsdirektor / Elering): nõukogu esimees, hoiusteja maksetoodetele
London Business School,
operatsioonide direktor juhatuse liige, arendusosakonna Swedbank: Balti panganduse
teadusmagister
HARIDUS juhataja, elektrivõrgu IT-rakenduste üksuse juht
Tallinna Tehnikaülikool,
HARIDUS planeerimise sektori juht, Hansapank: Baltikumi IT
Estonian Business School, majandusteaduse
kliendihaldur arendusosakonna juht
MBA kursus Concordia Rahvusvaheline bakalaureus
Soome põhivõrgu ettevõte Hansapank: Baltikumi
Tallinna Tehnikaülikool, ülikool Eestis, rahvus-
Fingrid Oy: elektrivõrgu planeerija tootearendusvaldkonna juht
mehaanikainsener vaheline ärijuhtimine
AS Ecomatic: tootejuht
cum laude
HARIDUS
HARIDUS Tartu Ülikool,
Tallinna Tehnikaülikool, majandusteadus
ärijuhtimise magister
Tallinna Tehnikaülikool, tehnika-
teaduste magister ja doktor
Tallinna Tehnikaülikool,
elektroenergeetika insener
50
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
STRATEEGILINE JUHTRÜHM JAOTUSVÕRGU ETTEVÕTJA
Kontserni strateegilise juhtrühma eesmärk on keskenduda kontserni ELEKTRILEVI OÜ JUHTIMIST
tippjuhtimises strateegilistele aruteludele ja strateegia täitmisele PUUDUTAVAD ERISUSED
koos selleks vajaliku teemade analüüsiga.
Elektrituruseadusest lähtuvalt on Elektrilevil võrguettevõtjana
Strateegilisse juhtrühma kuulusid 2021. aastal Eesti Energia muu hulgas kohustus tagada turuosaliste võrdne kohtlemine ja
juhatuse liikmed, Enefit Greeni juhatuse esimees, Elektrilevi juhatuse võrguettevõtja informatsiooni kaitsmine. Kooskõlas õigusaktide ja
esimees, Enefit Poweri juhatuse esimees, Enefit Connecti juhatuse parimate tavadega oleme kehtestanud juhtimise erinõuded, mis
esimees, turundus- ja kommunikatsioonidirektor, töötajakogemuse tagavad Elektrilevi sõltumatuse investeerimisotsuste vastuvõtmisel,
direktor, energiakaubanduse direktor, keskkonnajuht ning hangete teostamisel ning turuosalisi ja kliendilepinguid puudutava
vaatlejatena riskijuhtimise ja siseaudititeenistuse juht ning informatsiooni konfidentsiaalsuse hoidmisel.
õigusteenistuse juht.
ENEFIT GREEN AS JUHTIMIST
PUUDUTAVAD ERISUSED
Meie taastuvenergiaettevõtte Enefit Green, kelle aktsiad on
noteeritud börsil, tegevjuhtimise eest vastutab Enefit Greeni juhatus,
kes lähtub ettevõtja juhtimisel nõukogu poolt kinnitatud grupi
strateegiast. Vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad olema
sõltumatud Hea Ühingujuhtimise Tava tähenduses. Kui nõukogu
liikmeid on paaritu arv, võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra
väiksem sõltuvate liikmete arvust.
51
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
KONTSERNI STRUKTUUR
seisuga 31. detsember 2021
EESTI ENERGIA AS
Enefit SIA Enefit Outotec
Enefit Connect OÜ
(Läti) Technology OÜ
Enefit UAB Jordan Oil Shale
Imatra Elekter AS Narva Soojusvõrk AS Elektrilevi OÜ Enefit Jordan BV
(Leedu) Energy Company
Enefit Sp. z o.o
Orica Eesti OÜ Enefit Power AS
(Poola)
EAO Real Estate Corp
EAO Federal Lease LLC
EAO State Leases LLC 100% Eesti Energia ASi omanduses
EAO Technology LLC Enefit American Oil Co. Enefit US LLC Enefit OY
EAO Orion LLC (Soome) Eesti Energia enamusosalusega ettevõte
100% Enefit Green ASi omanduses
Attarat Power
Enefit AB
Holding Company BV Enefit Solutions AS
(Rootsi)
Strateegiline vähemusosalusega ettevõte
Attarat Mining
Company BV
Attarat Operation
and Maintenance Attarat Holding OÜ Tootsi Windpark OÜ
Company BV
Enefit Power and SIA Technological
Enefit Wind OÜ Enefit Green SIA Enefit Wind UAB
Enefit Green AS Heat Valka SIA Solutions
(Eesti) (Läti) (Leedu)
(Läti) (Läti)
Tootsi Tuulepark OÜ Poola päikeseparkide Enefit Green UAB Tolpanvaara Empower 4Wind OÜ
ettevõtted: (Leedu) Wind Farm Oy
Hiiumaa Offshore Team Paldiski OÜ
Cirrus sp. z o.o (Soome)
Tuulepark OÜ Wind Controller JV Oy
Velum sp. z o.o.
Enefit Wind Purtse AS Incus sp. z o.o.
Enercom SIA Humilis sp. z o.o.
Šilalės vėjas UAB
Enefit Green sp. z o.o
UAB Šilutės vėjo parkas 2
Energy Solar 15 sp. z o.o
UAB Šilutės vėjo parkas 3
PV Sielec sp. z o.o.
UAB Energijos Žara
PV Plant Zambrow sp z. o.o.
Vėjo Parkai UAB
PV Plant Debnik sp z. o.o.
UAB Vėjoteka
UAB Kelmės Vėjo Energija
* 2021. aastal kontserni struktuuri lisandunud ettevõtted. Baltic Energy Group UAB
Lisaks toimus aasta jooksul 4Energia SIA likvideerimine.
52
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
ARUANDLUSPÕHIMÕTTED pressikonverentsi ja investorkõne. Samuti teeme tulemustest
põhjaliku ülevaate Eesti Energia töötajatele.
Õigeaegsed ja usaldusväärsed andmed loovad olulise eelduse
kvaliteetsete juhtimisotsuste tegemiseks. Selleks oleme juurutanud Ettevõtte tegevust puudutavat ja eurovõlakirja hinda potentsiaalselt
aruandlusprotsessid peamiste võtmemõõdikute ja teiste oluliste mõjutavat informatsiooni jagame Londoni börsi reeglite kohaselt ja
näitajate jälgimiseks nii nädala-, kuu-, kvartali- kui ka aastapõhiselt. esmalt Londoni börsi infosüsteemi kaudu. Muud teavet, mis
Kord kuus võrdleme tulemusi eelarve ja viimase prognoosiga. Kord eeldatavalt eurovõlakirja hinda ei mõjuta, avaldame meediakanalite
kvartalis uuendame ülejäänud aasta tegevusplaani ja vajaduse vahendusel. Mõlemal juhul järgime kontsernis kehtivaid siseteabe
korral kohandame oma äritegevust, et see vastaks muutunud käitlemise reegleid, mille eesmärk on kaitsta võlakirjainvestorite
turuolukorrale. Kord aastas uuendame kontserni viie aasta huve ning tagada aus ja õiglane võlakirjadega kauplemine. Oluline
strateegilist tegevuskava. informatsioon Eesti Energia ja tema tütarettevõtete kohta peab
olema kättesaadav kõigile võlakirjaomanikele ja potentsiaalsetele
Oleme kinnitanud kontserni võtmemõõdikute põhimõtted, investoritele õigeaegselt, järjepidevalt ja võrdsetel tingimustel
et tagada kontserni oluliste eesmärkide joondatus kõigil (samas mahus ning samal ajal ja viisil).
juhtimistasanditel. Teeme järjepidevat teavitustööd efektiivseimate
mõõdikute juurutamiseks.
Kontserni juhtimisaruandluse töövahend on raporteerimis- ja KONTSERNI JÄRELEVALVE
analüüsitarkvara Tableau. Tänapäevased juhtimisinfo töölauad
Kontsernis on juurutatud mitmetasandiline järelevalveprotsess,
võimaldavad saada kiiremat, mugavamat ja interaktiivsemat
mille eesmärk on tagada tõhus järelevalve sisekontrollisüsteemi
tagasisidet meie tulemuste kohta ning loovad eelduse kvaliteet-
toimimise üle. Järelevalveprotsessis osalevad kontserni nõukogu ja
semate ja operatiivsemate juhtimisotsuste langetamiseks.
juhatus, auditikomitee, kontserni ettevõtete nõukogud ja juhatused,
Peale kümnete Statistikaametile esitatavate aruannete avalikustame riskijuhtimise ja siseauditi teenistus ning muud selleks määratud
kolm korda aastas mahuka kvartaliaruande ning kord aastas üksused, nagu hanketeenistus ja keskkonnateenistus.
aastaaruande. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Lõppvastutus kontserni riskijuhtimise põhimõtete ja sisekontrolli-
koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse
süsteemi rakendamise ja toimimise eest lasub juhatusel. Selle
standarditega. Majandusaasta aruanne auditeeritakse ning seejärel
kohustuse täitmiseks juhatus muu hulgas:
kinnitab aruande kontserni nõukogu. Majandusaasta aruanne koos
nõukogu aruandega esitatakse üldkoosolekule lõplikuks kinnitab riskide juhtimise põhimõtted ja üksikute
kinnitamiseks. Aasta- ja kvartalitulemuste tutvustamiseks korraldame riskivaldkondade poliitika;
53
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
töötab välja strateegia ja korraldab eelarve koostamise;
AUDITIKOMITEE JA FINANTSAUDIITOR
juhib kontserni tööd viisil, mis tagab kinnitatud strateegia ja
eelarve täitmise; Auditikomitee on kontserni nõukogu poolt moodustatud organ,
korraldab juhtimiseks vajalike töökorralduslike kokkulepete ja mille ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise,
nõuete väljatöötamise ning kinnitamise; audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise,
arendab juhtimistegevuste abil riske teadvustavat järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning
juhtimiskultuuri; tegevuse seaduslikkuse osas.
jälgib, et kontserni riskide hetke- ja oodatav tase vastaks
kontserni riskivalmidusele ning riskitaluvusele. Auditikomiteel on neli liiget. Komitee koosseisu ja esimehe määrab
Tütarettevõtja juhatuse üle teeb järelevalvet tütarettevõtja nõukogu, kontserni nõukogu. Auditikomitee koosolekud toimuvad vastavalt
mille moodustavad reeglina kontserni strateegilise juhtrühma kokkulepitud ajakavale, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.
liikmed. Tütarettevõtetena eristuvad Enefit Green ja Elektrilevi, kus 2021. majandusaastal toimus 11 korralist koosolekut. Auditikomitee
omaniku ootust täites on nõukogus lisaks strateegilise juhtrühma tegevusaruanne esitatakse nõukogule kord aastas. Auditikomitee
liikmetele vähemalt üks sõltumatu liige. esitab oma tegevusaruande enne, kui nõukogu majandusaasta
aruande heaks kiidab.
Tütarettevõtja juhatuse esimees ja juhatuse liikmed informeerivad
nõukogu regulaarselt, õigeaegselt ja igakülgselt tütarettevõtja Tütarettevõtetest on Enefit Greenil eraldi auditikomitee, mis on
käekäigust, väljavaadetest ning olulistest riskidest ja tehingutest Enefit Greeni nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on
vastavalt kehtestatud korrale. nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli,
riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise
Kontserni tegevust reguleerivad dokumendid on üldjuhul ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse
järgimiseks ka tütarettevõtjatele ning vajaduse korral kehtestatakse osas. Komitee vaatab üle ja hindab kõikidele aktsionäridele kindlust
need tütarettevõtjasiseselt. Ühtlasi järgivad tütarettevõtjad loovate funktsioonide ning juhatuse poolt rakendatud kindlust
kontserni tegevust puudutavate dokumentidega seotud muudatusi. loovate tegevuste korraldatust nii, et see toimiks parimal võimalikul
moel, arvestaks Enefit Greeni vajadusi ning ei eelistaks kontrolliva
Tütarettevõtja juhatuse liige kohustub osalema kontserni tegevust aktsionäri huve nõukogu ja juhatuse poolt otsuste tegemisel.
reguleerivate dokumentide väljatöötamisel eesmärgiga tagada neis Muuhulgas jälgib auditikomitee, et seotud isikutega tehtavad
tütarettevõtja huvidega arvestamine. Tütarettevõtja juhatus on tehingud oleksid tehtud turutingimuste põhimõttel.
kohustatud viivitamata teavitama nimetatud dokumentide järgimata
jätmisest ja selle põhjustest tütarettevõtja nõukogu. Finantsauditi teostamisel lähtutakse rahvusvahelistest audi-
teerimise standarditest. Eesti Energia põhikirja kohaselt määrab
54
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
finantsaudiitori üldkoosolek. Üldkoosolek on kinnitanud 2021. SISEAUDIT
majandusaasta finantsaudiitoriks audiitorühingu Pricewaterhouse-
Siseauditi töös lähtume audiitortegevuse seadusest ja sellega seotud
Coopers (PwC). Allkirjaõiguslik audiitor sõltub ettevõtte asukoha-
määrustest ning rahvusvahelistest siseauditeerimise kutsetegevuse
maast. Konsolideeritud raamatupidamise aruande auditi eest
standarditest. Siseauditi ülesanne on aidata kaasa sisekontrolli-
vastutab vandeaudiitor Lauri Past. Finantsauditi teostamise tasu
keskkonna, riskide juhtimise ja ärijuhtimise kultuuri parandamisele.
Eesti Energia ei avalikusta, kuna kontserni hinnangul võib see
Siseauditi töö hõlmab kogu kontserni tegevust. Siseauditi toimimise
kahjustada tulevaste perioodide hangete tulemusi.
eest vastutab siseauditi osakond. Osakonnal on aruandluskohustus
Auditikomitee hindab finantsauditi teostaja sõltumatust ja teeb auditikomitee ja nõukogu ees. Siseauditi tegevusplaani kinnitab ja
järelevalvet huvide konflikti tekkimise vältimiseks. tegevust hindab auditikomitee. Siseauditi 2021. aasta tegevusaruanne
esitati auditikomiteele 2022. aasta veebruaris.
Lisaks majandusaasta aruande auditeerimisele osutas PwC 2021.
aasta jooksul kontsernile maksunõustamisteenuseid ja mõningaid
teisi Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud
nõustamisteenuseid.
AUDTITIKOMITEE LIIKMETE KOOSOLEKUTEL OSALEMINE
JA NEILE MAKSTUD TASUD
Koosolekutel Tasu kokku 2021 Tasu kokku 2020
osalemine 2021 (eurot) (eurot)
Kaie Karniol 11 5 500 5 000
Ants Pauls 11 2 750 2 750
Andres Liinat 11 2 750 1 750
Mait Palts 11 5 500 5 500
55
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
AUDITIKOMITEE
seisuga 31. detsember 2021
KAIE KARNIOL ANTS PAULS ANDRES LIINAT MAIT PALTS
auditikomitee esinaine auditikomitee liige auditikomitee liige auditikomitee liige
Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg:
16.06.2016 23.02.2017 20.05.2020 15.06.2017
56
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Riskijuhtimine
Riskijuhtimise raamistik ja korraldus
Riskiprofiil
Olulisemad riskid ja nende maandamine
Riskide aruandlus
57
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Kontserni riskide juhtimise eest vastutab RISKIJUHTIMISE
kontserni juhatus. Riskijuhtimise tegevuste ja RAAMISTIK JA KORRALDUS
protsessi ootuspärase toimimise üle teevad Riskijuhtimise raamistiku moodustavad kontserni juhatuse seatud
järelevalvet kontserni nõukogu, auditikomitee riskide juhtimise põhimõtted, kus on kirjeldatud riskijuhtimisprotsess,
ja siseauditi osakond. osapoolte rollid ja vastutus. Samuti on seal kirjeldatud kontserni
eesmärkide saavutamist mõjutavate riskivaldkondade juhtimise
põhimõtted, mille väljatöötamisel oleme lähtunud rahvusvahelistest
Meie riskijuhtimise eesmärgid on: standarditest ja parimatest tavadest. Kasutatavad riskijuhtimise
toetada strateegia väljatöötamist ja elluviimist; meetmed on suunatud riskide realiseerumise ennetamisele ning
täiendame neid vastavalt muutustele kontserni strateegias,
aidata saavutada kontserni finants- ja tegevuseesmärke;
tegevustes ja organisatsioonistruktuuris.
tunda ära potentsiaalseid võimalusi;
hoida ära mittesoovitavaid sündmusi. Meie tegevusega kaasnevate ja seda mõjutavate riskide
tuvastamise, hindamise ja kahjude ennetamise tagab kontsernis
Meie töös esinevate ja tegevust mõjutavate riskide juhtimise
toimiv valitsemise ja järelevalve protsess.
protsessi rakendamise eest vastutavad kontserni ettevõtete ja
üksuste juhid.
RISKIPROFIIL
Kontserni riskivalmidus on kajastatud strateegias ja väljendatud Riskiprofiilis on kirjeldatud meie äri ja tegevust kõige enam
eelarves. Riskitaluvus on kehtestatud kontserniüleste põhimõtete, mõjutavad riskid, mille hulka kuuluvad strateegiline risk, finantsrisk
piirmäärade ja limiitidega ning väliste regulatiivsete nõuete ja (sh turu-, krediidi-, likviidsus-, intressimäära- ja vahetuskursirisk),
lubadega. Riskijuhtimise mandaadid ja limiidid oleme kehtestanud tehnoloogiline ja tehniline risk, õigusrisk, vastavusrisk, kesk-
näiteks finantsriskide (sh tootmisvarade hinnarisk, vastaspoolte konnarisk, töökeskkonna- ja tööohutusrisk, turva- ja tuleohurisk,
krediidirisk ja likviidsusrisk) ja keskkonnariski juhtimiseks. maksurisk, regulatiivse keskkonna risk, kolmanda osapoole risk,
IT-risk, pettuserisk, personalirisk ning infohalduse-teadmusrisk.
Riskide hindamine ja uuendamine on osa igapäevasest juhtimis-
tegevusest. Hindame nii olemasolevate kui ka arendatavate
tegevuste riske.
58
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
OLULISEMAD RISKID JA regulaatorite tegevusest regulatsioonide tõlgendamisel jms ning
mõjutab meie igapäevast äritegevust. Õigusriski juhtimiseks jälgime
NENDE MAANDAMINE õiguskeskkonna suundumusi ja planeeritavaid muudatusi, osaleme
Meie eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavateks riskideks on aktiivselt avalikes diskussioonides ja uute õigusaktide väljatöötamise
finantsriskide hulka kuuluv tururisk, õiguskeskkonnarisk, aruteludes ning tagame oma tegevuse vastavuse õigusaktidele.
keskkonnarisk, IT-risk, tehnoloogiline ja tehniline risk ning
tegevusriskid. Suurt tähelepanu pöörame elutähtsate ja ärikriitiliste KESKKONNARISK
tegevuste toimepidevusele, andmekaitsele ja tööohutusele. Meie strateegiline eesmärk on vähendada keskkonnajalajälge ja
olla rohepöörde eestvedaja. Keskkonnarisk tekib olukorras, kus
TURU- JA FINANTSRISKID kontserni tegevus või tegevusetus tekitab keskkonnale kahju,
Tururiskina käsitame võimalust, et muutuste tõttu turul (nõudluses, mis ei ole kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega.
toodete ja teenuste hinnas) on kontsern avatud muutustele oma
varade või kohustuste väärtuses või varadelt ja teenuselt teenitava Keskkonnakahju väldime ja negatiivse keskkonnamõju tekkimist
tulu suuruses. ennetame tehnoloogiliste lahenduste, efektiivsuse suurendamise
ning ringmajanduse põhimõtete rakendamisega energiatootmises.
Energiakandjate hindade volatiilsus võib vähendada meie võimalusi Keskkonnamõjude ohjamiseks, juhtimiseks ja vähendamiseks
realiseerida elektri- ja õlitoodangut ning mõjutada pikaajalistest rakendame ISO 14001 ja EMAS (ingl Eco-Management and Audit
elektrimüügi ostu-müügilepingutest teenitavat tulu. Kõige oluli- Scheme) standardile vastavat keskkonnajuhtimise süsteemi ning
semad tururiskid on elektrienergia, vedelkütuste ja heitmekvootide lähtume oma tegevustes keskkonnakaitselubade nõuetest.
hinnarisk. Tururiskide maandamiseks kasutame tuletisinstrumente.
IT-RISK
2021. aastal oli üks põhifookus meie kliendipakkumiste parandamine IT-riskina käsitame võimalust, et kontserni kuuluv ettevõtja ei saa
seoses pikaajaliste rohelise energia ostmisega välistelt tootjatelt täita oma ärieesmärke infotehnoloogiliste lahenduste kasutusega
ning aasta teises pooles oli fookus kõrgetest elektri- ning gaasi- kaasnevate puuduste tõttu. Peamisteks riskideks on infosüsteemide
hindadest tulenevate kõrgete hindadega seotud turu- ja krediidi- mittetoimimise ning andmete (sh kliendiandmete) või nende
riskide paremal juhtimisel (viide lisa 3). konfidentsiaalsuse kaotamise risk.
ÕIGUSRISK Riski juhtimiseks viime läbi ja uuendame elutähtsate ja ärikriitiliste
Kontserni tegevusvaldkondi mõjutavad oluliselt nii meie koduturgudel tegevuste riskianalüüse. Suurt tähelepanu pöörame töötajate
kui ka Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt sõlmitud lepped ja vastu info- ja küberturbealasele teadlikkusele, mille parandamiseks
võetud regulatsioonid. Õigusrisk tuleneb poliitilistest otsustest, korraldame erinevaid IT turvateadlikkuse koolitusi ja seminare.
59
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
TEHNOLOOGILINE JA TEHNILINE RISK ennetusmeetmete osakaalu ja tõhususe suurendamisega, säilitades
Tehnoloogilise ja tehnilise riskina mõistame võimalust, et tehnoloo- seejuures operatiivse pettuste avastamise ja pettustele
gilised lahendused ei täida neile seatud strateegilisi ootusi või toimuvad reageerimise võime.
tehnilistes süsteemides ning kontrolli-, juhtimis- või turvasüsteemides
rikked, mille tagajärjeks on teenuste või tootmise seisakud, olulise Pettuseriski paremaks juhtimiseks on kontsernis loodud spetsiaalne
mõjuga avariid, ulatuslikud kahjud (sh keskkonnakahjud). üksus, kehtestatud eetikakoodeks ning rahvusvahelistele standarditele
vastavad pettuseriski juhtimise põhimõtted. Ühtlasi töötab kontsernis
Riski juhtimiseks teeme koostööd teadusasutuste ja tehnoloogiate teavitajate kaitse direktiiviga kooskõlas olev vihjeliin, toimivad erinevad
arendajatega, oleme rakendanud varahalduse standardi ISO 55001 info- ja koolitusprogrammid (nt eetikakoodeksi e-kursus ja korrupt-
ja viime iga olulise mõjuga sündmuse korral läbi juurpõhjuse siooni ennetamise koolitused) ning tehakse koostööd õiguskaitse-
analüüsi koos vajalike meetmete väljatöötamisega, et vähendada organite ja erialaorganisatsioonidega kodu- ja välismaal.
sarnaste sündmuste toimumise tõenäosust.
Juurutatud on majanduslike huvide aruandluse süsteem, mille koha-
TEGEVUSRISKID selt esitavad töötajad, kes võivad oma tööülesandeid täites sattuda
Tegevusriskid on põhjustatud puudulikest või mittetoimivatest prot- huvide konflikti, oma majandushuvide deklaratsiooni ja kinnitavad
sessidest, inimestest, seadmetest, süsteemidest või välissündmustest. korrapäraste enesehindamistega oma sõltumatust.
Tegevusriske juhime riskijuhtimise põhimõtete, standardite, juhtimis-
põhimõtete ja tulemusmõõdikute rakendamise abil. Osade tegevusriskide RISKIDE ARUANDLUS
mõju vähendamiseks kasutame ka kindlustust.
Kontserni riskide aruandlus ja info edastamise protsess tagavad
Suurt tähelepanu pöörame tööohutuse ja töökeskkonna riskidele. riskidega seotud info jõudmise kõigi vajalike osapoolteni. Riskide
Kõigis kontserni tootmisettevõtetes on juurutatud töötervishoiu ja juhtimise protsesside ja tegevuste edukust ning eesmärkide
tööohutuse juhtimissüsteem, oluliseks peame töötajate kaasatust saavutamist mõõdame tulemusmõõdikute (KPI ehk Key Performance
töökeskkonna riskide tuvastamisel ja ohutuskultuuri tõstmisel. Indicator) abil ning valideerime riskijuhtimise küpsustaseme
Lisaks erinevate väljaõppe- ja täiendõppesessioonide juhenda- hindamisega.
mistele korraldame ohutuskoolitusi ja -õppepäevi. Meie eesmärk
on töötada ilma tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta. Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavatest riskidest
antakse regulaarset aru kontserni juhtrühmadele, juhatusele ja
Arvestades kontserni tegevuse ulatust ja mahtu, pöörame suurt auditikomiteele. Juhtkonda ja kõiki teisi asjaomaseid isikuid
tähelepanu pettuseriski juhtimisele. Pettuseriski realiseerumise ohu teavitatakse viivitamata kõigist olulistest üksiksündmustest ja nii
ning seeläbi tekkida võiva kahju vähendamiseks tegeleme eelkõige võimalikest kui ka toimunud muutustest kontserni riskiprofiilis.
60
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Majandustulemused
61
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
MÜÜGITULU JA EBITDA
KONTSERNI MÜÜGITULU JAGUNEMINE JA MUUTUS
Eesti Energia 2021. aasta müügitulu kasvas 57%. mln €
Kulumieelne ärikasum EBITDA ja puhaskasum kasvasid +47 9,3 (+
5 7, 5%)
vastavalt 49% ja 478%.
+60,2 1 313
+406,3 +15,9 -3,1
178
Kontserni 2021. aasta müügitulu ulatus 1 313 mln euroni. Müügitulu 135
834 234
kasvas 2020. aastaga võrreldes 57% (+479,3 mln eurot). Müügitulu
118
suurenes peamiselt elektri tulude tõusust (+406,3 mln eurot), 138
võrreldes eelmise aastaga suurenes nii müügikogus kui ka keskmine 218 766
müügihind. Võrguteenuse müügitulu kasvas tänu suuremale müügi-
kogusele. Vedelkütuste müügitulu vähenes peamiselt väiksema 360
müügikoguse tõttu. Muude toodete segmendi müügitulu kasvu
Müügitulu Müügitulu
toetas eelkõige suurenenud tulu gaasi müügist. 2020 Elekter Võrguteenus Vedelkütused Muu 2021
Kulumieelne ärikasum EBITDA kasvas 49% ja tõusis 317,6 mln euroni
(+104,0 mln eurot).
KONTSERNI EBITDA JAGUNEMINE JA MUUTUS
mln €
Puhaskasum kasvas 478% tasemele 111,5 mln eurot (+92,2 mln eurot).
+104 ,0 (+4 8,7 %)
Põhitoodetest mõjutas kontserni tulemust positiivselt elektrienergia
+164,2 -0,4 -45,7
EBITDA. Enamus elektri EBITDA kasvust on seotud tuletis- -14,0 318
instrumentidega: oluliselt suurenes aasta võrdluses kasum nii
87
realiseerunud kui ka realiseerumata elektrienergia tuletis- 214
tehingutest. Samuti avaldas positiivset mõju oluliselt suurem 54
müügikogus. Vedelkütuste EBITDA vähenes, suurima mõjuga tegur on 218
88
samuti tuletistehingute mõju. Võrguteenuse EBITDA püsis aasta
53
võrdluses stabiilne, muude toodete segmendi EBITDA vähenes.
EBITDA EBITDA
2020 Elekter Võrguteenus Vedelkütused Muu 2021
62
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
58+42B 69+31B
ELEKTER
Elekter on aastate jooksul olnud Eesti Energia peamine tulu- ja ELEKTRI OSA KONTSERNI MÜÜGITULUST JA EBITDA-ST
kasumiallikas. Ka 2021. aastal teenisime suurima osa oma
müügitulust elektri müügist.
ELEKTRI MÜÜGITULU
Elektri müügitulu suurenes 2020. aastaga võrreldes 113% peamiselt
kõrgemate elektri müügihindade tõttu. Lisaks mõjutas müügitulu
58% 69%
kasvu tuletistehingutest teenitud kasum (2021. aastal +30,9 mln
eurot). Elektri müügist teenisime 2021. aastal tulu 766,4 mln eurot
(+113%, +406,3 mln eurot).
KESKMINE ELEKTRI MÜÜGIHIND % müügitulust % EBITDA-st
Eesti Energia kontserni keskmine elektri müügihind oli 77,6 €/MWh
ehk 60,8% kõrgem (+29,3 €/MWh) kui 2020. aastal. Keskmine
müügihind ei sisalda tuletistehingute mõju. Koos tuletistehingutega Tuletistehingutest teenitud kasum ulatus 30,9 mln euroni
oleks keskmine müügihind 2021. aastal olnud 80,8 €/MWh ehk (+54,2 mln eurot).
78,6% kõrgem (+35,6 €/MWh) kui aasta varem.
ELEKTRI KESKMINE MÜÜGIHIND ELEKTRI MÜÜGITULU ELEKTRI MÜÜGIMAHT
€/MWh mln € TWh
) %)
,8% %) 9 %) ,3
+6
0 7, 4 (+1 1
2, (+20
3( 5 +1,6
9 , (+1 +4 06, 3 9,4
+2 77,6
3 ,0 86,7 766
7,8
+5
48,2
360
33,7 763 8,6
7,0
355
Elektri keskmine NP Eesti 2020 2021 2020 2021
müügihind* keskmine hind
Jäätmete vastuvõtu tulud Jaemüük
2020 2021 Müügitulu (v.a.jäätmete vastuvõtu tulud) Hulgimüük
* Elektri toote keskmine müügihind kokku (sisaldab jaemüüki ja hulgimüüki). Keskmine müügihind ei sisalda tuletistehingute tulu ja jäätmete vastuvõtu tulusid.
63
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
ELEKTRI PEAMISED TOOTENÄITAJAD
2021 2020
Põhivarade tootlus (%) 11,0 -1,2
Elektri EBITDA (€/MWh) 23,1 6,8
ELEKTRI TOOTMISMAHT
2021. aastal tootsime 5 217 GWh elektrit, mis on 37,0% rohkem kui
2020. aastal (+1 409 GWh). Toodangu kasvu soodustas kõrgem
elektrihind, mis oli tingitud rekordkõrgetest maagaasi hindadest.
Samal ajal pärssis tootmist kahekordistunud CO2 heitmekvootide
hind. Seevastu taastuvenergia toodang oli suurem kui kunagi varem,
jõudes tasemeni 1 647 GWh (+9%), millest 983 GWh tootsime
ELEKTRI MÜÜGIMAHT JA EESTI ENERGIA TURUOSA tuuleparkides. Taastuvenergia elektritoodang kahanes 12%
Müüsime 2021. aastal 20,3% rohkem elektrit kui 2020. aastal. peamiselt halvemate tuuleolude ning tuuleparkide mõnevõrra
Hulgimüük vähenes 62,0 GWh (-7,2%) tasemeni 802 GWh. Jaemüük väiksema töökindluse tõttu. Tuuleparkide toodang kahanes aasta
suurenes 2020. aastaga võrreldes 1 657 GWh (+23,7%), jõudes võrdluses 156 GWh võrra (-14%). Muudest taastuvatest allikatest
tasemeni 8 633 GWh. Jaemüük jagunes turgude vahel järgmiselt: tootsime 664 GWh elektrit, millest põhiosa moodustas biomassist
Eesti 4 176 GWh (+249 GWh), Läti 1 253 GWh (+272 GWh), toodetud elekter.
Leedu 1 960 GWh (+534 GWh), Poola 1 207 GWh (+626 GWh) ja
ELEKTRI EBITDA
Soome 37 GWh (+6 GWh).
Elektri EBITDA kasvas 307,4% 217,6 mln euroni (+164,2 mln eurot).
Klientide tarbitud elektrienergia mahu järgi oli Eesti Energia turuosa
Marginaali muutuse mõju kokku oli +23,3 mln eurot. Keskmine elektri
2021. aastal Eestis 57,2%, ehk 1,3% võrra väiksem kui 2020. aastal
müügitulu megavatt-tunni kohta kasvas 29,3 eurot. Tulud jäätmete
(58,5%). Kliendid usaldavad Eesti Energiat: aasta lõpus, mil enamasti
vastuvõtust ning taastuvenergia toetustest aasta võrdluses
lepingud lõpevad, otsustas 99,56% meie Eesti klientidest oma
vähenesid, tulud kokku olid keskmiselt 27,3 eurot suuremad (mõju
elektrilepingut pikendada.
+257,7 mln eurot). Keskmine muutuvkulu kasvas samal ajal 24,8 eurot
Eesti Energia turuosa Lätis ja Leedus oli 2021. aastal vastavalt 17,3% megavatt-tunni kohta (mõju -234,4 mln eurot) ning oli tingitud
ja 16,5%. Võrreldes 2020. aastaga võitsime Lätis 1,2% (2020. aastal peamiselt kõrgematest elektrienergia ostukuludest ning CO2
16%) ja Leedus 2,3% (2020. aastal 14,2%) turuosa. emissioonikuludest.
64
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
18+82B 27+73B
VÕRGUTEENUSE OSA KONTSERNI MÜÜGITULUST JA EBITDA-ST
Elektri müügikogus kasvas 20,3%, mille mõju EBITDA-le oli +31,3
mln eurot.
Püsikulude muutuse mõju EBITDA-le oli -5,1 mln eurot. Püsikulud
kasvasid peamiselt jaemüügi üksustes tulenevalt müügimahtude
kiirest kasvust.
18% 27%
Realiseerunud tuletistehingute tulu suurenemise mõju EBITDA-le
oli +54,2 mln eurot.
Muud mõjud summas +60,5 mln eurot tulenesid peamiselt % müügitulust % EBITDA-st
realiseerumata tuletisinstrumentide väärtuse muutusest.
ELEKTRI EBITDA MUUTUS
mln € VÕRGUTEENUS
0 7, 4%) Võrguteenus on Eesti Energia oluline müügitulu allikas.
+16 4 ,2 (+3
+60,5 217,6
+54,2 VÕRGUTEENUSE MÜÜGITULU, MÜÜGIMAHT JA HIND
+31,3 -5,1
+23,3 2021. aastal suurenes võrguteenuse müügitulu 7,3%, müügimaht
53,4
suurenes 7,0%. Võrguteenuse müügituluks kujunes 233,6 mln eurot
(+15,9 mln eurot) ja müügimahuks 7 172 GWh (+467 GWh).
EBITDA Margi- Koguse Püsi- Tuletis- Muu EBITDA
2020 naali muutuste kulude tehingud 2021 Müügimahu suurenemist mõjutasid külmemast talvest ja
muutuste mõju muutus
mõju kuumemast suvest tingitud tarbimise kasv ning Imatra müügimahu
lisandumine (+115 GWh).
Keskmine võrguteenuse hind oli 32,6 €/MWh
(+0,1 €/MWh, +0,3%).
65
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
VÕRGUKAOD VÕRGUTEENUSTE PEAMISED TOOTENÄITAJAD
Võrgukaod olid 307,1 GWh ehk 4,0% võrku sisenenud elektrist (2020.
2021 2020
aastal 284,1 GWh ehk 4,0%). 2020. aastaga võrreldes suurenesid
Põhivarade tootlus (%) 3,3 3,8
võrgukaod 8,1%. Võrgukaod suurenesid seoses suuremate edastus-
Võrgukaod (GWh) 307,1 284,1
mahtudega. Kauglugemisest tuleneva elektrikoguste operatiivse mõõt-
SAIFI (indeks) 1,9 1,8
mise ja nende pideva jälgimise tulemusel võrgukao osakaal vähenes.
SAIDI (plaaniväline) (indeks) 167,8 173,0
ELEKTRIKATKESTUSED SAIDI (plaaniline) (indeks) 57,7 67,9
Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus ühe kliendi kohta Korrigeeritud RAB (mln €) 856,1 829,7
oli 2021. aastal 167,8 minutit (173,0 minutit 2020. aastal). Plaaniliste
katkestuste keskmine kestus ühe kliendi kohta oli 57,7 minutit (67,9
minutit 2020. aastal). Plaaniliste katkestuste kestus sõltub võrgu korraliste hoolduste tegemine ning paljasjuhtme asendamine
korraliste hoolduste ja uuendamise mahust ning objektide ilmastikukindlate kaablitega.
keerukusest ja asukohast.
2021. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi ilmastikukindla võrgu
Rikete arvu mõjutab eeskätt ilmastik, mis oli 2021. aastal elektrivõrgule osakaal madalpingevõrgus 93,3% ja keskpingevõrgus 42,0%. (2020.
soodsam. Seetõttu oli plaaniväliseid katkestusi 8% võrra vähem kui aastal vastavalt 91,7% ja 40,5%) Kogu madal- ja keskpingevõrgust
aasta eest (13 098 riket 2020. aastal). Elektrikatkestusi aitab vähendada oli ilmastikukindel 72%. (2020. aastal 70%)
VÕRGUTEENUSTE KESKMINE MÜÜGIHIND VÕRGUTEENUSTE MÜÜGITULU VÕRGUTEENUSTE MÜÜGIMAHT
€/MWh mln € TWh
%) %)
) +15,9 (+7, 3 +0,5 (+7,0
+0,1 (+0,3 %
233,6 7,2
217,7 6,7
32,5 32,6
2020 2021 2020 2021 2020 2021
66
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
10+90B 3+97B
VÕRGUTEENUSTE EBITDA VEDELKÜTUSE OSA KONTSERNI MÜÜGITULUST JA EBITDA-ST
Võrguteenuste EBITDA püsis aasta võrdluses stabiilne, kahanedes
2021. aastal 0,4% 87,3 mln euroni (-0,4 mln eurot).
Võrguteenuste marginaali muutuse mõju EBITDA-le oli kokku -14,6
mln eurot, sh kõrgema müügihinna mõju +0,7 mln eurot ning
kõrgema muutuvkulu mõju -15,3 mln eurot. Kõrgem keskmine 10% 3%
muutuvkulu on seotud oluliselt kasvanud kaoenergia kuludega.
Madalama keskmise marginaali mõju aitas tasandada suurema
müügikoguse positiivne mõju: võrguteenuse müügimahu 7,0% kasvu
mõju EBITDA-le oli +9,3 mln eurot.
% müügitulust % EBITDA-st
Võrguteenuse püsikulud kahanesid 3,0 mln euro võrra, sh
remondikulud kahanesid võrreldes eelmise aastaga 2,0 mln euro
võrra. Muud mõjud summas +1,9 mln eurot kajastavad kasumit VEDELKÜTUSED
tütarettevõtte omandamiselt. Vedelkütuste tootmine on tugeva potentsiaaliga tegevusvaldkond,
kuna Eesti Energial on põlevkivi vedelkütusteks töötlemiseks parim
VÕRGUTEENUSE EBITDA MUUTUS teadaolev tehnoloogia.
mln €
-0,4 (-0,4%) VEDELKÜTUSTE MÜÜGITULU JA MÜÜGIMAHT
87,6 -14,6 +9,3 +3,0 +1,9 87,3 2021. aastal müüsime 420 tuhat tonni vedelkütuseid ja teenisime
sellest müügitulu 135,0 mln eurot. Vedelkütuste müügitulu vähenes
eelmise aastaga võrreldes 2,2% (-3,1 mln eurot) ja müügimaht
vähenes 7,4% (-33,6 tuhat tonni). Müügimaht vähenes tulenevalt
suuremast remontide mahust tingitud toodangu vähenemisest.
EBITDA Marginaali Koguse Püsi- Muu EBITDA
2020 muutuste muutuste kulude 2021 VEDELKÜTUSTE HIND
mõju mõju muutus
Vedelkütuste keskmine müügihind (tuletistehinguteta) kasvas 2021.
aastal 50,9% tasemele 389,9 €/t (+131,5 €/t). Müügihind tõusis
eelkõige kõrgemate hindade tõttu vedelkütuste maailmaturul.
67
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
VEDELKÜTUSE PEAMISED TOOTENÄITAJAD
2021 2020
Põhivarade tootlus (%) -4,3 12,0
Vedelkütuste EBITDA (€/tonn) 19,2 118,7
Tuletistehingutest teenisime 2021. aastal kahjumit -68,3 €/t. 2020.
aastal teenisime tuletistehingutest kasumit +46,2 €/t. Arvestades
tuletistehingute mõju, oli vedelkütuste keskmine müügihind
2021. aastal 321,6 €/t (+5,6%, +17,0 €/t). Võrdlustoote,
1% väävlisisaldusega kütteõli maailmaturuhind kasvas aasta
võrdluses 60,3%.
VEDELKÜTUSTE TOOTMISMAHT
2021. aastal tootsime 438 tuhat tonni vedelkütuseid. Võrreldes
eelmise aastaga vähenes tootmismaht -3,1% (-13,9 tuhat tonni).
Tootmismahu langus tulenes suuremahulistest remontidest ja
ümberehitustest tingitud katkestustest.
VEDELKÜTUSTE KESKMINE MÜÜGIHIND VEDELKÜTUSTE MÜÜGITULU VEDELKÜTUSTE MÜÜGIMAHT
€/t mln € tuh t
% ) ) -3,1 (-2, 2%) -3 3,6
0, 9 , 3% (-7,4%
)
+5 0
1 , 5( (+6 138 135
+13 ,7 453
390 41 420
+1 377
258 235
Vedelkütuste keskmine Raske kütteõli (1%) 2020 2021 2020 2021
müügihind maailmaturuhind
2020 2021
68
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
14+86B 1+99B
VEDELKÜTUSTE EBITDA MUUDE TOODETE JA TEENUSTE OSA
Vedelkütuste EBITDA kahanes 2021. aastal 85,0% 8,1 mln euroni KONTSERNI MÜÜGITULUST JA EBITDA-ST
(-45,7 mln eurot).
Marginaali suurenemise mõju kokku oli +33,4 mln eurot (+79,7 €/t).
Sealjuures kõrgema keskmise müügihinna mõju EBITDA-le oli +55,2
mln eurot ning kõrgema keskmise muutuvkulu mõju -21,8 mln eurot.
Muutuvkulud kasvasid eelkõige tulenevalt suurematest CO2
14% 1%
emissioonikuludest ning keskkonnamaksudest. Vedelkütuste
müügimahu vähenemise mõju EBITDA-le oli -5,2 mln eurot.
Tuletistehingute tulu vähenemine langetas vedelkütuste EBITDA-t
% müügitulust % EBITDA-st
49,6 mln euro võrra. Realiseerunud keskõli tuletistehingutelt saime
2021. aastal kahjumit 28,7 mln eurot, 2020. aastal saime kasumit
21,0 mln eurot. MUUD TOOTED JA TEENUSED
Püsikulude muutuse mõju oli +5,1 mln eurot. Muude tegurite mõju Muude toodete ja teenuste segmenti kuuluvad soojuse, maagaasi
vedelkütuste EBITDA-le (-29,4 mln eurot) tuleneb peamiselt ja tööstusseadmete müük. Samuti kajastame selle segmendi all
realiseerumata tuletistehingute väärtuse muutusest. ühekordsete tehingute mõju.
MUUDE TOODETE JA TEENUSTE MÜÜGITULU
VEDELKÜTUSTE EBITDA MUUTUS 2021. aastal teenisime muude teenuste ja toodete müügist tulu 178,0 mln
mln €
eurot. Müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 51,0% (+60,2 mln eurot).
-45,7 (-8
5,0 %)
Soojusenergia müügitulu kasvas +5,1 mln eurot tulenevalt suurenenud
+33,4 -5,2 +5,1 -49,6 müügimahust. Klientidele müüdud soojusenergia kogus suurenes
53,8 146 GWh võrra (+19,1%).
-29,4
8,1
Gaasi müügitulu kasvas +49,4 mln eurot. 2021. aastal oli gaasi jaemüük Eestis
EBITDA Margi- Koguse Püsi- Tuletis- Muu EBITDA 618 GWh, Lätis 719 GWh, Leedus 316 GWh ja Poolas 697 GWh. (2020. aastal
2020 naali muutuste kulude tehingud 2021
muutuste mõju muutus Eestis 421 GWh, Lätis 637 GWh, Leedus 160 GWh ja Poolas 820 GWh).
mõju
Pelletite müügitulu kasvas 6,2 mln euro võrra.
69
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
MUUDE TOODETE JA TEENUSTE MÜÜGITULU JAGUNEMINE MUUDE TOODETE JA TEENUSTE EBITDA
mln €
Muude toodete ja teenuste EBITDA kahanes 2021. aastal 14,0 mln
%) euro võrra 4,7 mln euroni.
1,0
+5
0 ,2 ( 178
+6
22 Gaasienergia EBITDA kahanes aasta võrdluses 18,4 mln eurot, mis
23 tuleneb gaasi tuletistehingute kahjumist 2021. aastal. Soojuse
118 EBITDA kahanes 0,7 mln euro võrra.
24
Muud mõjud kasvatasid EBITDA-t summaarselt +5,1 mln eurot.
16
93
Muud tulud
Muude mõjude all on kajastatud ka mitmed ühekordse iseloomuga
Pelletite müük tehingud ning sündmused, millest olulisemad on Auvere
44
Enefit Solutions toodete müügitulu elektrijaama garantiitasude kokkuleppest tulenevad laekumised
35 Maagaasi müük (mõju +28,0 mln eurot), 2020. aastal CO2 heitmekvootide müügist
30
Soojuse müük saadud tulu (mõju aasta võrdluses -13,7 mln eurot) ning VKG
2020 2021 kohtuvaidlusest tulenevad kulud (mõju -7,4 mln eurot).
MUUDE TOODETE JA TEENUSTE EBITDA MUUTUS
mln €
-1 4 ,0 (-7 5
,1%)
18,7 -18,4
+5,1 4,7
-0,7
Muu Gaasienergia Soojusenergia Muu Muu
EBITDA EBITDA
2020 2021
70
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Rahavood
71
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
ÄRITEGEVUSE RAHAVOO KUJUNEMINE
ALATES ÄRIKASUMIST ENNE KULUMIT
mln €
-1 41,1 (- 4 4
,4%)
317,6 -98,6
-54,5 +51,6 -19,4
-1,0 -19,2
2021. aasta äritegevuse rahavood olid 176,5
176,5 mln eurot. EBITDA-ga võrreldes
(317,6 mln eurot) kujunesid äritegevuse
rahavood 2021. aastal -44,4% ehk -141,1 mln EBITDA Käibe- CO2 Tuletis- Makstud Tulu- Muu Äritegevuse
euro võrra madalamaks. 2021 kapitali
muutused
mõjud instru-
mendid
intressid maks rahavood
2021
Seoses käibekapitali muutustega kujunesid rahavood EBITDA-st Tulumaksu tasusime 2021. aastal 1,0 mln eurot.
98,6 mln eurot madalamaks. Käibekapitali mõjutasid lühiajaliste
Muud mõjud olid -19,2 mln eurot, millest liitumistasude
kohustuste suurenemine 116,8 mln eurot, varude vähenemine 3,5
amortisatsiooni mõju oli -10,8 mln eurot ja põhivara müükide mõju
mln eurot ja lühiajaliste nõuete suurenemine 250,9 mln eurot.
-3,4 mln eurot.
CO2 heitmekvootide arvelduste mõju EBITDA ja rahavoo võrdluses
oli -54,5 mln eurot.
Võrreldes eelmise aastaga vähenesid äritegevuse rahavood
43,1% (-133,8 mln eurot).
Tuletisinstrumentide tehingute mõju (v.a CO2 instrumendid) oli +51,6
mln eurot, sh elektriga seotud instrumentide mõju +11,8 mln eurot ja
vedelkütustega seotud instrumentide mõju +45,2 mln eurot. Käibekapitali muutuste mõju võrreldes 2020. aastaga oli -124,3 mln
Tuletisinstrumentide mõjud kujunevad nii mitterahalistest kui ka eurot, sh lühiajaliste nõuete muutuse mõju käibekapitalile -232,7
rahalistest mõjudest EBITDA-le ja äritegevuse rahavoogudele. mln eurot, varude muutuse mõju +9,8 mln eurot ja lühiajaliste
kohustuste muutuse mõju -35,3 mln eurot.
Makstud laenuintresside mõjul vähenesid äritegevuse rahavood
19,4 mln eurot. CO2 heitmekvootide arvelduste mõju oli -163,3 mln eurot.
72
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Tuletisinstrumentide mõju (v.a CO2 instrumendid) oli +48,3 mln ÄRITEGEVUSE RAHAVOO MUUTUS
mln €
eurot, sh elektriga seotud instrumentide mõju +29,2 mln eurot,
vedelkütustega seotud instrumentide mõju +27,2 mln eurot. -1 3 3,8 (- 4
3,1%)
310,3 -124,3
2021. aastal tasusime võrreldes 2020. aastaga 0,7 mln eurot
rohkem tulumaksu. -163,3
+104,0 +5,4 -0,7 -3,2 176,5
Laenuintresse maksime 2021. aastal 5,4 mln eurot vähem kui aasta
+48,3
varem.
Muud mõjud olid kokku -3,2 mln eurot, sh põhivara müükide mõju
Äri- Käibe- CO2 Tuletis- EBITDA Makstud Tulu- Muu Äri-
-2,0 mln eurot ja liitumis- ning muude teenuste amortisatsioon -1,2 tegevuse kapitali mõjud instru- muutus intressid maks tegevuse
raha- muutused mendid raha-
mln eurot. vood
2020
vood
2021
73
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Investeerimine
74
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Investeerisime 2021. aastal kokku
253,3 mln eurot (+36,2%, +67,4 mln €).
Elektrivõrguga seotud investeeringud
moodustasid 101,2 mln eurot (+6,1%, +5,8 mln
eurot) ja investeeringud olemasolevate varade
parendamiseks (v.a elektrivõrk) 27,5 mln eurot
(+53,0%, +9,5 mln eurot).
SUURENERGEETIKA
Uue keemiatehase ehitamisse investeerisime 50,1 mln eurot. Tehas
valmib 2024. aastal ning tõstab vedelkütuste aastatoodangu 700 000 TAASTUVENERGIA
tonnini.
Taastuvenergia mahtude kasvatamiseks investeerisime Leedus
Investeerisime 11 mln eurot Auvere elektrijaama uttegaasi võimekuse Šilalė II tuulepargi arendamiseks 19,3 mln eurot ja Akmene
tõstmiseks. Antud projekti elluviimisel suudab Auvere elektrijaam tuulepargi arendamiseks 8,3 mln eurot. 2021. aasta lõpus Soomes
kasutada kogu primaarenergia osakaalust kuni 35% põlevkivigaasi, investeerimisotsuse saanud Tolpanvaara tuulepargi arendamiseks
mis võimaldab tõsta tootmise paindlikkust ja efektiivsust ning investeerisime 6,5 mln eurot. Purtse tuulepargi ehitamiseks Eestis
optimeerida vedelkütuste ja elektri tootmist. investeerisime 7,1 mln eurot.
Lisaks investeerisime 1,2 mln eurot kahe täiendava Komatsu
Lisaks investeerisime 1,0 mln eurot päikeseparkide
kaevandusseadme soetamiseks. Uued seadmed on minimeeritud
arendamiseks.
heitmete ja ligikaudu 10% suurema tootlikkusega.
75
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
VÕRGUTEENUSED INVESTEERINGUTE JAGUNEMINE PROJEKTIDE LÕIKES
mln €
Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmiseks ,2%
)
6 253
+3
investeerisime 101,2 mln eurot (2020. aastal 88,4 mln eurot). 7,4 (
+ 6
79
Elektrilevi ehitas 372 uut alajaama ja 1 136 km liini (2020. aastal
186
ehitasime 198 uut alajaama ja 903 km liini). 2021. aasta lõpu seisuga 10
oli Elektrilevi madalpingevõrgust ilmastikukindel 93,3 % (2020. aasta 25 27
lõpu seisuga 91,7 %). Kokku pikenes aastaga ilmastikukindel võrk 1 180 Kapitaliseeritud intressid
53 42
km võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 816 km võrra. 2021. Muud arendusprojektid
aasta lõpu seisuga oli kogu madalpinge- ja keskpingevõrgust Investeeringud olemasolevate
ilmastikukindel 72 %. varade parendamiseks
95 101
Investeeringud taastuvenergiasse
Imatra Elekter ehitas 12 uut alajaama ja 32 km liini. 2021. aasta lõpu Elektrivõrk
seisuga oli Imatra madalpingevõrgust ilmastikukindel 92 % (2020. 2020 2021
aasta lõpu seisuga 90,8 %). Kokku pikenes aastaga ilmastikukindel
võrk 24 km võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 18 km võrra. INVESTEERINGUTE JAGUNEMINE TOODETE LÕIKES
2021. aasta lõpu seisuga oli Imatra Elektri madalpinge- ja mln €
keskpingevõrgust ilmastikukindel 64,8 %. )
6 ,2% 253
(+3
7, 4
+6
186 63
98 104
Muu
Vedelkütused
74 68 Võrguteenus
Elekter
2020 2021
76
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Finantseerimine
77
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Energeetikasektori arendused on üldjuhul VÕLAKOHUSTUSED JA
kapitalimahukad. Nii uute tootmisüksuste KREDIIDIREITINGUD
rajamiseks kui ka äri oluliseks laienemiseks Kontserni võlakohustuste maht ulatus 2021. aasta lõpus
ei piisa alati vaid ettevõtte olemasolevatest nominaalväärtuses 963,5 mln euroni (1040,4 mln eurot 2020. aasta
vabadest vahenditest. Seetõttu kaasame lõpus). Korrigeeritud soetusmaksumuses oli võlakohustuste maht
956,5 mln eurot (1014,4 mln eurot 2020. aasta lõpus). 2021. aasta
suuremate arendusprojektide elluviimiseks lõpu seisuga kuulusid pikaajaliste võlakohustuste hulka Londoni
turult võõrkapitali. börsil noteeritud eurovõlakirjad 500,0 mln eurot, EIB-lt saadud
laenud 72,9 mln eurot, EBRD-lt summas 7,5 mln eurot (35 mln
Finantseerimisotsuste tegemisel lähtume kontserni finantspoliitikast, Poola zlotti) ja kommertspankade laenud 383,1 mln eurot
kus on kindlaks määratud finantseerimise põhimõtted, lubatud võõr- (sh korduskasutatavad likviidsuslaenud summas 120,0 mln eurot,
kapitali kaasamise määr ning võla finantseerimise allikad. Finants- kõik summad on esitatud nominaalväärtuses). Kontserni
poliitika järgi on Eesti Energia eesmärk hoida netovõla ja EBITDA suht- kommertspankade laenudest moodustasid 2021. aasta lõpus Enefit
arv pikaajalises vaates allpool taset 3,5 (lubatud on lühemaajaline siht- Greeni pangalaenud 113,1 mln eurot ja Eesti Energia emaettevõtte
määra ületamine suuremate investeeringute või omandamiste puhul). laenud kommertspankadelt summas 270 mln eurot, millest 120 mln
eurot moodustasid paindliku tagasimaksega korduskasutatavad
Võõrkapitali oleme kaasanud rahvusvaheliselt võlakirjaturult ja likviidsuslaenud Swedbankilt ja SEB-lt ning 150 mln eurot laen
laenudena Euroopa Investeerimispangalt (EIB) ning Swedbankilt tähtajaga juuni 2024.
kommertspankadelt. 2020. aastal kaasasime finantseerijate ringi
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD). Pikaajaliste Väljavõtmata laene oli Eesti Energia kontsernil 2021. aasta lõpu
laenude kõrval kasutame ka paindliku tagasimakse võimalusega seisuga 535 mln eurot, millest korduskasutatavaid likviidsuslaene
korduskasutatavaid likviidsuslaene. mahus 200 mln eurot ja pikaajalisi laenulepinguid 335 mln eurot.
Korduskasutatavaid likviidsuslaene oli 2021. aasta lõpu seisuga
2021. aastal toimus Eesti Energia taastuvenergia tütarettevõtja kontsernil sõlmitud mahus 320 mln eurot, millest kasutuses oli 120
Enefit Green AS vähemosaluse noteerimine Tallinna börsil, mille mln eurot. Korduskasutatavate likviidsuslaenu lepingute tähtajad on
tulemusena kuulub 22,8% Enefit Greenist väikeaktsionäridele. Börsil järgmised: 150 mln euro ulatuses laenude tähtaeg on 2025. aasta
noteerimise tulemusena kaasas Eesti Energia kontsern 175 mln eurot septembris (OP Corporate Bankilt), 120 mln euro tähtaeg on 2023.
täiendavaid vahendeid, mis jagunesid Enefit Greeni vahel (100 mln aasta septembris (50 mln eurot SEB-lt ja 70 mln eurot Swedbankilt)
eurot) ja emaettevõtja vahel (75 mln eurot). ja 10 mln euro tähtaeg 2025. aasta mais (Enefit Greeni ja SEB vahel
78
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
VÕLAKOHUSTUSTE TAGASIMAKSEGRAAFIK LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS 2021. AASTAL
mln € mln €
+3 1,1 (+18,6 %)
603
600
85
+176,5 -238,8
400
500 +93,4 198,0
200 167 163 166,9
120 150
13 13 1 3
2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Raha Äritegevuse Investeerimise Finantseerimise Raha
Euroopa Investeerimispank (emaettevõte) Eurovõlakiri (emaettevõte) ja raha rahavood rahavood rahavood ja raha
ekvivalendid ekvivalendid
Muud pangalaenud (emaettevõte) Muud pangalaenud (Enefit Green) 31.12.2020 31.12.2021
sõlmitud leping). Pikaajaliste laenulepingutena on Eesti Energial Eesti Energia võlakohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli
allkirjastatud kaks laenulepingut EIB-ga mahus 175 mln eurot ja 75 2021. aasta lõpu seisuga 1,69% (1,71% 2020. aasta lõpus).
mln eurot, mida aruande avalikustamise seisuga kasutusele ei ole
võetud. Aruande perioodi järgselt, 2022. aasta jaanuaris, sõlmis Eesti
2021. aasta lõpu seisuga oli kontserni võlakohustustest 573 mln
Energia kontserni tütarettevõtja Enefit Green Põhjamaade
eurot fikseeritud baasintressimääraga ja 391 mln eurot ujuva
Investeerimispangaga (NIB) laenulepingu 80 mln euro ulatuses
baasintressimääraga. 2020. aasta lõpus olid kontserni laenudest
toetamaks Enefit Greeni uute tuuleparkide rajamist Baltikumis.
621 mln eurot fikseeritud baasintressimääraga ja 414 mln eurot
2021. aasta jooksul maksis Eesti Energia EIB-le laene korraliselt ujuva intressimääraga. Kontserni võlakohustustest on 99% on
tagasi summas 47,9 mln eurot, Enefit Green tagastas korraliselt nomineeritud eurodes. Enefit Greeni laenuleping EBRDga on
laene summas 33,7 mln eurot ning ennetähtaegselt summas 40,0 nomineeritud Poola zlottides, selle laenulepingu jääk oli 2021. aasta
mln eurot (osaline SEB laenu ennetähtaegne tagastus, mis lõpu seisuga 7,5 mln eurot.
vähendas 2023. aasta tagasimakset). 2021. aasta I poolaastal
2021. aasta lõpu seisuga olid Eesti Energia krediidireitingud
pikendas kontsern Swedbanki laenu mahus 150 mln eurot
rahvusvahelistelt krediidireitinguagentuuridelt võrreldes 2020.
tagasimakse tähtaega 3 aasta võrra 2024. aasta juunini.
aasta lõpuga muutumatud: krediidireiting Standard and Poor’silt
79
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
41%
B + 59
LAENUDE JAOTUS INTRESSIMÄÄRADE JA LAENAJATE LÕIKES
51+7402B 41
Laenud intressimäärade lõikes Võõrkapital laenajate lõikes
51%
7%
OMAKAPITAL JA FINANTSSUHTARVUD
Kontserni omakapitali maht oli 2021. aasta lõpus 2 466 mln eurot.
Eesti Energia aktsiate 100% omanik on Eesti Vabariik. 2021. aastal
kontsern aktsionärile dividende ei maksnud. 2021. aasta oktoobris
toimus Eesti Energia taastuvenergia tütarettevõtja Enefit Greeni
22,8%-lise vähemusosaluse noteerimine Tallinna Nasdaq börsi
põhinimekirjas, mille tulemusena kaasas kontsern 175 mln eurot
40%
täiendavaid vahendeid. Kaasatud vahendid jagunesid Enefit Greeni
59%
(100 mln eurot) ja emaettevõtja Eesti Energia vahel (75 mln eurot).
Kontserni netovõlg oli 2021. aasta lõpu seisuga 758,6 mln eurot
(2020. aasta lõpus 847,5 mln eurot). Netovõla ja EBITDA suhtarv oli
Fikseeritud Euro võlakiri Muud pangalaenud 2021. aasta lõpu seisuga tasemel 2,4 (2020. aasta lõpus tasemel
Ujuv baasmäär EIB Muud võlakohustused
4,0). Praegune netovõla ja EBITDA suhtarvu tase on kooskõlas
finantspoliitikas ettenähtud tasemega 3,5. Laenulepingutega on
tasemel BBB- negatiivse väljavaatega ning Moody’selt Baa3 Eesti Energia võtnud kohustuse mitte ületada teatud
stabiilse väljavaatega. Standard and Poor’s uuendas Eesti Energia finantssuhtarvude piirmäärasid. Kõik kontserni finantsnäitajad on
krediidianalüüsi 2021. aasta oktoobris ning Moody’s 2022. aasta 2021. aasta lõpu seisuga piirmääradega kooskõlas.
jaanuaris, väljavaade ja krediidireiting jäid endisteks ehk Baa3
stabiilse väljavaatega. Eesti Energia finantspoliitika eesmärk on NETOVÕLG / EBITDA SUHTARV
investeerimisjärgu tasemel krediidireiting rahvusvahelistelt 38%
7 36% 40%
krediidireitinguagentuuridelt. 6 25% 30%
32%
5 4,2 24%
3,7 4,0 24%
4
3 2,4 16%
2,2
2
8%
1
0 0%
2017 2018 2019 2020 2021
Netovõlg/EBITDA, korda Finantsvõimendus, %
80
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
2022. aasta väljavaade
81
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
2022. aastaks prognoosime nii müügitulu kui kasvu vedelkütuste müügitulus. Positiivset mõju nii vedelkütuste
ka investeeringute kasvu. Kasumi (EBITDA) müügitulule kui ka kasumlikkusele avaldab vedelkütuste keskmise
müügihinna oodatav tõus tulenevalt turuhinna kasvust ja suuremast
vaates prognoosime 2022. aastal mõningast nõudlusest meie toodete järele. Võrguteenuste müügitulu ja
langust võrreldes 2021. aastaga, mis tuleneb kasumlikkuse puhul eeldame 2021. aasta taseme hoidmist.
ühelt poolt turuhindade tõusu mõjudest Positiivset mõju müügitulu kasvule ootame energiateenuste
müügist. Meie põhilisteks energiateenusteks on laadimisteenus,
kuludele ning teiselt poolt asjaolust, et 2021. valgustusteenus, päikese teenused, paindlikkusteenus ning sooja-
aasta kasumit mõjutasid mitmed ühekordse ja jahutusseadmetega seotud teenused.
iseloomuga tehingud ja sündmused. Investeeringuid planeerime 2022. aastal teha suuremas mahus
kui 2021. aastal. Suurimad arendusinvesteeringud on planeeritud
Elektri müügitulu mõjutab positiivselt prognoositav müügimahtude taastuvenergia portfelli arendamiseks ja keemiatehase ehitamiseks.
kasv. Elektrihindade positiivset mõju vähendab oodatavasti CO2
kvootide hindade jätkuv tõus, mis on tingitud Euroopa Liidu poolt 2021. aasta eest planeerime omanikule dividende maksta 46,7
kehtestatud kliimaeesmärkidest 2030. aastaks. Samuti prognoosime miljonit eurot. Lõpliku dividendiotsuse teeb omanik.
MÜÜGITULU kasv * EBITDA INVESTEERINGUD
mln € mln € mln €
1313
1250 500 500
langus
1000 400 * 400
926 kasv *
858 834 318
738 283
750 300 264 260 300 253
214
195 186
500 200 200
144 136
250 100 100
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2017 2018 2019 2020 2021 2022
*väike kasv/väike langus kuni 5%, kasv/langus >5%
82
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Konsolideeritud
raamatupidamise
aastaaruanne
83
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
SISUKORD
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 85
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE 86
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 87
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 88
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 89
KONSOLIDEERITUD RAAMATU- 15. Tuletisinstrumendid 158 29. Tööjõukulud 175
PIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 90 16. Finantsvarade kvaliteet 159 30. Muud tegevuskulud 176
1. Üldine informatsioon 90
17. Kasvuhoonegaaside lubatud 31. Neto finantskulud 177
2. Olulisemad arvestuspõhimõtted 92 heitkoguse ühikud ja 32. Tulumaksukulu 178
3. Finantsriskide juhtimine 119 päritolusertifikaadid 161
33. Äritegevusest saadud raha 179
4. Olulised raamatupidamishinnangud 18. Raha ja raha ekvivalendid 162
34. Bilansivälised varad ning
ja eeldused 131 19. Aktsiakapital, kohustuslik tingimuslikud ja siduvad
5. Segmendiaruandlus 133 reservkapital ja jaotamata kasum 162 tulevikukohustused 180
6. Materiaalne põhivara 137 20. Dividend aktsia kohta 163 35. Tava-ja lahustunud puhaskasum
7. Tehingud seotud osapooltega 141 21. Muud reserved 164 aktsia kohta 183
8. Immateriaalne vara 143 22. Võlakohustused 165 36. Tütarettevõtte ostmine 184
9. Varade kasutusõigused 145 23. Võlad hankijatele ja muud võlad 168 37. Sündmused pärast
10. Investeeringud sidusettevõtjatesse 146 24. Lepingulised kohustused ja aruandekuupäeva 185
11. Tütarettevõtjad 149 sihtfinantseerimine 169 38. Finantsinformatsioon
25. Eraldised 170 emaettevõtja kohta 186
12. Varud 153
13. Finantsinstrumentide 26. Müügitulu 173
jaotus kategooriate järgi 154 27. Muud äritulud 174
14. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 156 28. Kaubad, toore, materjal ja teenused 174
84
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
miljonites eurodes
1. JAANUAR - 31. DETSEMBER
2021 2020 Lisa
Müügitulu 1 313,0 833,7 5,26
Muud äritulud 162,3 73,6 27
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus -11,0 4,7 12
Kaubad, toore, materjal ja teenused -888,9 -513,0 28
Tööjõukulud -135,9 -136,6 29
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus -172,1 -161,4 5,6,8,9,33
Muud tegevuskulud -121,9 -48,8 30
ÄRIKASUM 145,5 52,2
Finantstulud 0,6 0,4 31
Finantskulud -26,2 -34,4 31
Neto finantskulud -25,6 -34,0 5,31
Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse 2,0 1,7 5,10,33
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 121,9 19,9 5
Tulumaksukulu -10,4 -0,6 32
ARUANDEAASTA KASUM 111,5 19,3
sh emaettevõtja omaniku osa kasumist 104,4 19,4
sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist/kahjumist 7,1 -0,1 11
Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes) 0.14 0.03 35
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) 0.14 0.03 35
Lisad lehekülgedel 90-190 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa 85
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
KONSOLIDEERITUD
KOONDKASUMIARUANNE
miljonites eurodes
1. JAANUAR - 31. DETSEMBER
2021 2020 Lisa
ARUANDEAASTA KASUM 111,5 19,3
Muu koondkasum
Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse:
Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse) 177,4 66,7 21
Sidusettevõtjate koondkasumi mõju -0,8 - 10
Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 3,0 -4,3 21
Aruandeaasta muu koondkasum 179,6 62,4
ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU 291,1 81,7
sh emaettevõtja omaniku osa kasumist 284,0 81,8
sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist/-kahjumist 7,1 -0,1
Lisad lehekülgedel 90-190 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa 86
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
31. DETSEMBER
2021 2020 Lisa
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITAL
FINANTSSEISUNDI ARUANNE Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja
reservid
miljonites eurodes
Aktsiakapital 746,6 746,6 19
31. DETSEMBER Ülekurss 259,8 259,8
2021 2020 Lisa Kohustuslik reservkapital 75,0 62,1 19
VARAD Muud reservid 219,8 40,2 21
Põhivara Jaotamata kasum 1 017,6 898,4 19
Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv kapital
Materiaalne põhivara 2 979,5 2 919,6 6 2 318,8 2 007,1
ja reservid
Varade kasutusõigus 9,5 2,2 9 Mittekontrolliv osalus 146,8 1,2 11
Immateriaalne põhivara 86,3 80,8 8 Kokku omakapital 2 465,6 2 008,3
Ettemaksed põhivara eest 45,9 3,1 6
Edasilükkunud tulumaksuvara 1,9 1,2 KOHUSTUSED
Tuletisinstrumendid 187,6 23,7 13,15,16 Pikaajalised kohustused
Investeeringud sidusettevõtjatesse 54,9 46,8 10 Võlakohustused 788,3 708,7 22
Pikaajalised nõuded 1,1 1,3 14 Edasilükkunud tulumaksukohustused 21,8 12,6 32
Kokku põhivara 3 366,7 3 078,7 Muud võlad 3,0 0,3 23
Tuletisinstrumendid 37,8 4,4 13,15
Käibevara Lepingulised kohustused ja sihtfinantseerimine 300,9 260,3 24
Varud 114,1 117,4 12 Eraldised 27,5 28,1 25
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse
208,6 85,3 17 Kokku pikaajalised kohustused 1 179,3 1 014,4
ühikud ja päritolusertifikaadid
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 336,6 206,1 14
Tuletisinstrumendid 160,2 31,7 13,15,16 Lühiajalised kohustused
Raha ja raha ekvivalendid 198,0 166,9 13,16,18 Võlakohustused 168,2 305,7 22
Kokku käibevara 1 017,5 607,4 Võlad hankijatele ja muud võlad 255,5 235,9 23
Kokku varad 4 384,2 3 686,1 Tuletisinstrumendid 116,1 10,3 13,15
Lepingulised kohustused ja sihtfinantseerimine 0,7 1,0 24
Eraldised 198,8 110,5 25
Kokku lühiajalised kohustused 739,3 663,4
Kokku kohustused 1 918,6 1 677,8
Kokku kohustused ja omakapital 4 384,2 3 686,1
Lisad lehekülgedel 90-190 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa 87
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
miljonites eurodes
1. JAANUAR - 1. JAANUAR -
31. DETSEMBER 31. DETSEMBER
2021 2020 Lisa 2021 2020 Lisa
Rahavood äritegevusest Rahavood finantseerimistegevusest
Äritegevusest saadud raha 196,8 335,2 33 Saadud laenud 130,0 229,0 22
Makstud intressid ja laenukulud -19,3 -24,7 31 Lunastatud võlakirjad - -106,3 22
Makstud tulumaks -1,0 -0,3 Tagasi makstud pangalaenud -201,6 -255,4 22
Kokku rahavood äritegevusest 176,5 310,2 Tagasi makstud muud laenud - -1,2
Tagasi makstud liisingukohustused -1,2 -0,3 22
Rahavood investeerimistegevusest Saadud tütarettevõtja aktsiate
91,2 - 11
Tasutud materiaalse ja immateriaalse emiteerimisest
-217,5 -173,6 6,8,23 Sissemaks aktsiakapitali - 125,0 19
põhivara soetamisel
Laekunud materiaalse põhivara Saadud tütarettevõtja aktsiate müügist 75,0 -
2,5 4,0
sihtfinantseerimisest
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 93,4 -9,3
Laekunud materiaalse põhivara müügist 7,2 1,9 6,27
Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid 2,3 2,8 7,10
Puhas rahavoog 31,1 132,3
Sisse makstud sidusettevõtjate
-9,2 -4,3 7,10 Raha ja raha ekvivalendid aruande-
aktsiakapitali 166,9 34,6 13,16,18
perioodi algul
Tasutud tütarettevõtjate soetamisel (miinus
-24,1 - 36 Raha ja raha ekvivalendid aruande-
omandatud raha ja raha ekvivalendid) 198,0 166,9 13,16,18
perioodi lõpul
Antud laenud - -0,1 7
Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus 31,1 132,3
Laekunud äri müügist - 0,7 27
Kokku rahavood investeerimistegevusest -238,8 -168,6
Lisad lehekülgedel 90-190 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa 88
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
miljonites eurodes
Aktsia- Ülekurss Kohustuslik Muud Jaotamata Kokku Mitte- Kokku Lisa
kapital reservkapi- reservid kasum kontrolliv omakapital
tal osalus
Omakapital seisuga 31.detsember 2019 621,6 259,8 62,1 -22,2 879,1 1 800,4 1,2 1 801,6
Aruandeaasta kasum - - - - 19,4 19,4 -0,1 19,3
Aruandeaasta muu koondkasum - - - 62,4 - 62,4 - 62,4 21
Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 62,4 19,4 81,8 -0,1 81,7
Aktsiakapitali suurendamine 125,0 - - - - 125,0 - 125,0
Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele 125,0 - - - - 125,0 - 125,0
tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse
omakapitalis
Omakapital seisuga 31. detsember 2020 746,6 259,8 62,1 40,2 898,5 2 007,1 1,2 2 008,3
Aruandeaasta kasum - - - - 104,4 104,4 7,1 111,5
Aruandeaasta muu koondkasum - - - 179,6 - 179,6 - 179,6 21
Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 179,6 104,4 284,0 7,1 291,1
Kohustusliku reservkapitali suurendamine - - 12,9 - -12,9 - - -
Osaline tütarettevõtte aktsiate võõrandamine - - - - 27,7 27,7 138,5 166,2 11
Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele - - 12,9 - 14,8 27,7 138,5 166,2
tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse
omakapitalis
Omakapital seisuga 31. detsember 2021 746,6 259,8 75,0 219,8 1 017,6 2 318,8 146,8 2 465,6
Aktsiakapitali kohta on täiendav informatsioon esitatud lisas 19.
Lisad lehekülgedel 90-190 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa 89
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANDE LISAD
1. ÜLDINE INFORMATSIOON Emaettevõtja registreeritud aadress on
Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2021 lõppenud Lelle 22, Tallinn 11318, Eesti Vabariik.
majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aasta aruanne
hõlmab Eesti Energia ASi (emaettevõte, õiguslikult vormilt Eesti Energia ASi ainuaktsionär on Eesti Vabariik.
aktsiaselts) ja tema tütarettevõtteid (edaspidi „kontsern”) ning
Eesti Energia ASi võlakirjad on noteeritud Londoni Börsil.
kontserni osalemist sidusettevõtjates.
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on
Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb
juhatus kinnitanud 29. märtsil 2022. Vastavalt Eesti Vabariigi
Baltikumi, Soome ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning
äriseadustikule peab majandusaasta aruande täiendavalt heaks
rahvusvahelisel vedelkütuste turul. Kontsern tegeleb nii põlevkivi
kiitma emaettevõtja nõukogu ja kinnitama aktsionäride üldkoosolek.
kaevandamise, elektri, soojuse ja õli tootmise, põlevkivitöötlemise
oskusteabe ja tehnoloogiate arendamise kui ka klientidele teenuste
ja toodete pakkumisega. Kontserni eesmärk on väärindada Eesti
peamist maavara põlevkivi efektiivseimal moel ning vähendada 1.1 2021. AASTA OLULISEMAD SÜNDMUSED
põlevkivi energeetika keskkonna jalajälge. Lisaks põlevkivile
toodetakse elektrit päikesest, tuulest, veest, segaolmejäätmetest ja Peamised muutused turusisendites
biomassist. Väljaspool Eestit tegutseb kontsern kaubamärgi Enefit Maagaasi ja CO2 heitmekvoodi hinna järsu kallinemise tõttu tõusid
nime all. Kontsernil on finantsinvesteeringud sidusettevõtjatesse, elektrihinnad rekordkõrgusele. 2021. aastal Hollandi gaasibörsil TTF
mis tegutsevad Jordaanias. kaubeldava maagaasi keskmine hind oli 46,6 €/MWh (+37,1 €/MWh,
+394% võrreldes 2020. aastaga). Kui 2021. aasta juuli alguses oli
maagaasi hind veel 36,4 €/MWh, siis 21. detsembriks kerkis see
tasemele 182,3 €/MWh, mis on viimase 10 aasta rekordtase.
Maagaasi hinnakasvu põhjuseks on gaasi tarneraskused, mis
90
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
sattusid perioodile, mil tavaliselt toimub gaasi talvevarude Kontserni tütarettevõte Elektrilevi AS omandas 2021. aastal
ladustamine. Maagaasi ladustatakse varustusskeemi kohaselt suvel äriühenduse tulemusena võrguteenuste ettevõtte Imatra Elekter AS
gaasimaardlates. Talvel kasutatakse tarbimiseks gaasimaardlates ostuhinnaga 29,8 miljon eurot. Tehingu üksikasju vt lisast 36.
ladustatud gaasi.
Olulisemad arengud taristuinvesteeringute valdkonnas
Keskmine elektrihind meie turgudel tõusis 53,1 €/MWh-st jaanuaris 2021. aastal algas uue Enefit 280 põlevkiviõlitehase ehitus. Aasta
detsembriks 196,6 €/MWh-ni. See suurendas märkimisväärselt jooksul investeeris kontsern sellesse projekti 50,1 miljon eurot.
kontserni tulu elektrimüügist ja mõjutas elektrienergia segmendi Plaani järgi peaks tehas valmima 2024. aastal.
üldiseid tulemusi (vt ka lisad 5 ja 26) ning suurendas ka kontserni
tulu gaasienergia müügist (vt lisa 26). Siiski mõjutas hinnatõus ka 2021. aastal suurendati ka investeeringuid Eesti Energia
kontserni toorme- ja materjalikulusid, kuna turuhindade muutused alamkontsernis Enefit Green AS, kus jõudsid arendusfaasi mitu uut
mõjutasid elektrikulu ja edasimüügiks ostetud gaasi kulu (vt lisa 28). tuulepargi projekti Eestis, Leedus ja Soomes. 2021. aastal
investeeriti ehitusjärgus olevate või 2022. aastal kavakohaselt
Heitmekvoodi hinnad kallinesid hoogsalt Euroopa Liidu ehitusjärku jõudvate tuuleparkide arendusse 40,6 miljon eurot.
ambitsioonikamate kliimaeesmärkide vastuvõtmise ja ebapiisava
elektritootmise tõttu taastuvatest allikatest. Keskmine CO2 Lisateavet nende investeeringute kohta vt lisast 6.
heitmekvoodi hind 2021. aastal oli 53,7 €/t ehk 116,3% võrra
(+28,9 €/t) kõrgem kui 2020. aastal. See suurendas oluliselt
kontserni kasvuhoonegaaside heitkoguste kulusid ja finantsseisundi
aruandes kajastatud vastavat eraldist (vt ka lisad 25 ja 28).
Peamised muutused organisatsiooni struktuuris
Kontserni tütarettevõte Enefit Green AS emiteeris uusi aktsiaid 2021.
aasta oktoobris toimunud avalikul pakkumisel, mille käigus ka Eesti
Energia AS müüs varem kontsernile kuulunud aktsiaid. Nende
sündmuste tulemusena oli Eesti Energia AS-i osalus tütarettevõttes
20. oktoobri 2021 seisuga 77,17% ning seega suurenes märkimis-
väärselt mittekontrollivate osaluste osa. Tehingu üksikasju
vt lisast 11.
91
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
2. OLULISEMAD .
2.2 ARVESTUS- JA AVALIKUSTAMISPÕHIMÕTETE MUUTUSED
ARVESTUSPÕHIMÕTTED
(a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine
Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte konsolideeritud raamatu-
pidamise aastaaruande koostamisel rakendatud olulisematest Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid
arvestuspõhimõtetest. Nimetatud arvestuspõhimõtteid on kasutatud esmakordselt kehtima alates 1. jaanuarist 2021, ei olnud
järjepidevalt kõikidel esitatud aruandeperioodidel, v.a juhtudel, mille kontsernile olulist mõju.
kohta on eraldi avaldatud info.
(b) Veel jõustumata uued standardid ja tõlgendused
Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis
2.1 ARVESTUSE ALUSED
muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2022 või
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud
koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse ennetähtaegselt:
standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel toimuv varade
Finantsaruandlusstandardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) müük või üleandmine – IFRS 10 ja IAS 28 muudatused
tõlgendustega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. (rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt; Euroopa Liit ei ole veel
vastu võtnud). Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud
IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või
finantsnäitajad tuginevad ajaloolisele soetusmaksumusele, välja
ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse
arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajastatakse täies
kajastatavad finantsvarad ja -kohustused (sh tuletisinstrumendid).
ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid,
mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine
osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad ja tehingu
kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nõuab
käigus antakse üle tütarettevõtte aktsiad. Muudatused võivad
teatud raamatupidamishinnangute kasutamist. Samuti nõuab see
avaldada mõju kontserni ja tema sidusettevõtjate vaheliste tehingute
juhtkonnalt otsuste tegemist arvestuspõhimõtete rakendamise
kajastamisele.
kohta. Need valdkonnad, mis eeldavad keerulisemaid hinnanguid
ning kus raamatupidamishinnangutel ja eeldustel on oluline mõju
Tulud enne kavandatud kasutamist, kahjulikud lepingud – lepingu
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud
täitmise kulud, viide kontseptuaalsele raamistikule – IAS 16, IAS
informatsioonile, on avalikustatud lisas 4
92
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused IFRS- asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingi-
ides 2018–2020 – IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused must rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui
(rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingi-
Euroopa Liit ei ole veel vastu võtnud) – IAS 16 muudatus keelab musest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui
ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha arvata põhivara laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva.
kavandatud kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise
toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist saadud nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda
tulu koos tootmiskuludega, kajastatakse nüüd kasumiaruandes. omakapitaliks. „Arveldus“ on defineeritud kui kohustuse tasumine
Ettevõte hakkab kasutama IAS 2 standardit sellise toodangu kulude sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega
mõõtmiseks. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni kuna ta või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate
ei ole valmis kavandatud kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on
samuti, et ettevõte peab „testima vara korralikku töökorda“, kui ta olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus
hindab vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole vahetusõigus liigitatakse omakapitaliinstrumendiks liitfinants-
sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud instrumendi eraldi komponendina. Kontserni hinnangul oluline mõju
juhtkonna poolt kavandatud tööseisundisse ning selle suhtes võib finantsaruandele puudub.
kohaldada kulumit enne kui ta saavutab juhtkonna poolt eeldatavat
põhitegevuse tulemust. Muudatused võivad avaldada mõju kontserni Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks, jõustumiskuupäeva
tulevaste investeeringute kajastamisele lõpetamata ehitusena. edasilükkamine” – IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või
hiljem algavatele aruandeperioodidele; Euroopa Liit ei ole veel vastu
Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” – IAS 1 muudatused võtnud) – IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks
(rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; liigitamise kohta anti välja 2020. aasta jaanuaris algse
Euroopa Liit ei ole veel vastu võtnud) – Piiratud ulatusega muudatused jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemiale
selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või reageerides lükati aga jõustumiskuupäev ühe aasta võrra edasi, et
pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate
Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus liigituse muudatuste rakendamiseks. Kontserni hinnangul oluline
oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui 12 kuuks. Juhised ei mõju finantsaruandele puudub.
nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus
järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused:
mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas „Arvestuspõhimõtete avalikustamine” (rakendub 1. jaanuaril 2023
vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga või hiljem algavatele aruandeperioodidele; Euroopa Liit ei ole veel vastu
93
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
võtnud) – IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt märkimisväärsete 2.3 KASVUHOONEGAASIDE LUBATUD
arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete HEITKOGUSE ÜHIKUD EHK HEITMEKVOODID
teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem loodi 2005. aastal
teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete
selleks, et edendada kasvuhoonegaaside, eeskätt süsinikdioksiidi
teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks
heite vähendamist. Süsteemi raames on riigid eraldanud teatud toot-
finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete
jatele lubatud heitkoguse ühikuid ehk nn heitmekvoote tasuta või
muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid
õiglasest väärtusest madalama hinnaga. Lubatud heitkoguse ühikuid
arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks
ostetakse ja müüakse vastavatel börsidel, kust tootjad, kes vajavad
ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et
rohkem kvoote, kui neile tasuta või soodushinnaga on eraldatud,
ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui
peavad oma kohustuste täitmiseks vajalikke kvoote juurde ostma.
aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist
arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti
Esimesel kauplemisperioodil 2005–2007 kaubeldi vaid Euroopa
ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 „Olulisuse otsuste tegemine“, et anda
Liidu lubatud heitkoguse ühikutega (ingl European Union Allowance,
juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete
EUA). Teisel kauplemisperioodil 2008-2012, mis oli Kyoto protokolli
avalikustamisel. Kontsern hindab võimalikku muudatuse mõju
järgse kauplemise esimene periood, võimaldati Euroopa Liidu
konsolideeritud raamatupidamise aruandes avalikustatud infole.
heitkogustega kauplemise süsteemis kaubelda ka rahvusvaheliste
tõendatud heitkoguste vähendamise ehk CER ühikutega (ingl
IAS 8 muudatused: Arvestushinnangute mõiste (rakendub 1. jaanuaril
Certified Emission Reduction unit) ja heitkoguste vähendamise ehk
2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; Euroopa Liit ei ole veel
ERU (ingl Emission Reduction Unit) ühikutega.
vastu võtnud) – IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad
eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute
Alates kolmandast kauplemisperioodist 2013–2020 ei eraldata
muutustest. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele
elektritootmise sektorile tasuta ega soodushinnaga lubatud
puudub.
heitkoguse ühikuid ja kõik elektritootjad peavad kõik vajalikud
kvoodid ostma. Tasuta kvoote jaotatakse muu hulgas rafineerimise
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel
(sh põlevkiviõli tootmise), mõõdetava soojuse (sh kaugkütte) ja
ei kehti, ei ole eeldatavasti kontsernile olulist mõju.
heitgaasist elektri tootmisele. Nimetatud teenuseid osutavad ka
kontsernile kuuluvad käitised. Kontsern on avalikustanud talle
2022. aastal tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute
hinnangulise koguse lisas 34 ning 2020. ja 2021. aastal tasuta
eraldatud lubatud heitkoguse ühikute koguse lisas 17.
94
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Kontserni poolt kontrollitavaid kasvuhoonegaaside lubatud Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamismeetodit.
heitkoguse ühikuid kajastatakse immateriaalse käibevarana. Riigilt Tütarettevõtja omandamisel üleantud tasu mõõdetakse õiglases
tasuta saadud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid väärtuses, mis arvutatakse omandaja poolt üleantud varade,
kajastatakse nullmaksumuses. Kui kontsern on soetanud omandaja kohustiste omandatava endiste omanike ees ja omandaja
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid eeldatavast poolt emiteeritud omakapitali osaluste õiglaste väärtuste summana.
vajadusest rohkem ja need kavatsetakse müüa, kajastatakse juurde Üleantud tasu hõlmab tingimusliku tasu kokkuleppest tulenevate
ostetud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid ostuhinnas varade ja kohustuste õiglast väärtust. Äriühenduses omandatud
või ümberhindluse meetodil. eristatavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused
kajastatakse omandamise kuupäeval nende õiglases väärtuses.
Süsinikdioksiidi heite põhjustamisel tekib kohustus anda riigile üle
vastav kogus heitmekvoote (lubatud heitkoguse ühikuid, CER Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarettevõtjas mõõdetakse iga
ühikuid, ERU ühikuid). Kulu ja vastav eraldis kajastatakse juhul, kui omandamise järel kas õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse
tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikud ei kata riigi ees tekkinud proportsionaalses osas omandatava üksuse eristatavast netovarast.
kohustust. Eraldis kajastatakse kontsernile kuuluvate ja kontsernile
tasuta eraldatavate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tekkimise
keskmise hinna alusel. Kui kontsern annab kasvuhoonegaaside heite hetkel kuludena.
põhjustamise eest riigile üle lubatud heitkoguse ühikuid,
Etappidena toimuva äriühenduse puhul hindab kontsern talle
vähendatakse nii eraldist kui ka immateriaalset vara võrdsete
eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse omandamise
koguste ja summade ulatuses.
kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva
õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena tekkivad
2.4 KONSOLIDEERIMINE kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes.
(a) Tütarettevõtjad Kontserni poolt ülekandmisele kuuluvat tingimuslikku tasu
Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on mõõdetakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses.
kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on Tingimuslikku tasu klassifitseeritakse kas omakapitalina või
õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale finantskohustusena. Finantskohustusena klassifitseeritud summad
kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma hinnatakse ümber õiglasesse väärtusesse, õiglase väärtuse
mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Omakapitaliks liigitatud
alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. tingimuslikku tasu ei hinnata ümber ja selle hilisemat arveldamist
kajastatakse omakapitalis.
95
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra üleantud (c) Tütarettevõtjate müük
tasu, varasemate osaluste õiglane väärtus ja mittekontrollivate Kui kontsern kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, hinnatakse
osaluste väärtus ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud järelejäänud osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse
kohustuste õiglast väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev vahe
tütarettevõtja netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kajastatakse kasumiaruandes. See õiglane väärtus on algseks
kasumiaruandes. bilansiliseks maksumuseks järelejäänud osaluse edaspidisel
sidusettevõtjana, ühisettevõtjana või finantsvarana kajastamisel.
Ühise kontrolli all toimunud äriühendused kajastatakse lähtudes Lisaks arvestatakse kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid
eelnevalt kirjeldatud arvestuspõhimõtetest. Ema- ja tütarettevõtjate selle tütarettevõtja suhtes samal alusel, nagu siis, kui kontsern oleks
finantsnäitajad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes seotud varad või kohustused otse võõrandanud. See võib tähendada,
konsolideeritud rida-realt. Konsolideeritud raamatupidamise et summad, mis olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb
aastaaruande koostamisel on kontsernisisesed tehingud, saldod ja ümber liigitada kasumiaruandesse.
realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest kontserni
ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on elimineeritud (d) Sidusettevõtjad
realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtjate Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle kontsern omab olulist
finantsaruannete kajastatud summasid muudetud, et viia need mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb reeglina 20–50%
kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõtjatesse kajastatakse
kapitaliosaluse meetodil ja võetakse algselt arvele nende soetus-
Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse maksumuses. Bilansilist maksumust suurendatakse või vähen-
investeeringuid tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses, millest on datakse, et kajastada investori osa investeeringuobjekti omandamis-
maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad järgses kasumis (-kahjumis). Kontserni investeering sidusettevõtja-
akumuleeritud allahindlused. tesse sisaldab omandamisel identifitseeritud firmaväärtust.
(b) Muutused tütarettevõtjate osaluses, Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid oluline mõju
mille tulemusena kontroll ei kao säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult eelnevalt muus
Tehinguid mittekontrolliva osalusega, mille tulemusena kontroll koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi proportsionaalne
tütarettevõtja üle ei kao, arvestatakse omakapitali tehinguna – see summa, mis on seotud antud varade või kohustuste võõrandamisega.
tähendab, kui tehingut oma omanike õigusi rakendavate omanikega.
Erinevus mittekontrollivate osaluste korrigeeriva summa ja saadud Kontserni osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites ja
või saadaoleva tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse otse kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja kontserni osa
eelmiste perioodide jaotamata kasumi kirjel omakapitalis. omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koondkasumis
96
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
kajastatakse muus koondkasumis koos vastava investeeringu langetaja, kes vastutab ärisegmentidele vahendite eraldamise ning
bilansilise maksumuse korrigeerimisega. Kui kontserni osa nende tegevuse tulemuste hindamise eest, on emaettevõtja juhatus.
sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab tema osalust siduset-
tevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, ei kajasta kontsern
2.6 VÄLISVALUUTA KONVERTEERIMINE
edasisi kahjumeid, välja arvatud juhul, kui kontsernil on seaduslik või
faktiline kohustus täita sidusettevõtja kohustusi või ta on sooritanud (a) Arvestus-ja esitlusvaluuta
makseid sidusettevõtja nimel. Iga kontserni ettevõtte finantsaruannetes kajastatavad kirjed
arvestatakse tema põhilise majanduskeskkonna valuutas, milles
Kontsern hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid
ettevõte tegutseb (nn arvestusvaluuta). Kontsernil on
selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on
tütarettevõtted Poolas, kelle arvestusvaluutaks on kohalik rahaühik
langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab kontsern väärtuse
zlott (PLN), ja Ameerika Ühendriikides, kelle arvestusvaluutaks on
languse summa kaetava väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse
USA dollar (USD). Konsolideeritud raamatupidamise aastaruanne on
vahena ning kajastab selle kasumiaruande real „Muud kasumid/
koostatud eurodes, mis on emaettevõtte arvestusvaluuta ja
kahjumid sidusettevõtjatelt”.
kontserni esitusvaluuta. Aruanded on ümardatud lähima miljonini,
v.a juhul, kui sellele on viidatud teisiti.
Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud „ülespoole” või „allapoole”
suunatud tehingutest investori ja sidusettevõtjate vahel kajastatakse
(b) Tehingud ja saldod
investori finantsaruannetes ainult selles ulatuses, mis vastab
Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on
mitteseotud investorite osalustele sidusettevõtjates. Realiseerimata
ümber hinnatud aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud Euroopa
kahjumid elimineeritakse, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks
Keskpanga ametliku noteeringu või, kui Euroopa Keskpank vastavat
on vara väärtuse langus.
valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpanga ametliku
noteeringu alusel euro suhtes. Ümberhindamisest tekkinud kasumid
Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia
ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes, välja arvatud efektiivse
need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega.
riskimaandajana kajastatavate rahavoo
riskimaandamisinstrumentide ümberhindamisest tulenevad kasumid
2.5 SEGMENDIARUANDLUS ja kahjumid, mida kajastatakse muus koondkasumis. Võlakohustuste
ning raha ja raha ekvivalentide ümberhindamisest tulenevad
Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandeid kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes finantstulude- ja
koostatakse kontsernisiseselt kõrgeimale äritegevust puudutavate kuludena; muud valuutakursside muutustest tulenevad kasumid ja
otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste kahjumid aga muude äritulude või tegevuskuludena.
97
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
(c) Kontserni kuuluvad ettevõtjad 2.7 VARADE JA KOHUSTUSTE JAOTUS LÜHI-JA PIKAAJALISTEKS
Tütarettevõtjate, kelle arvestusvaluuta ei lange kokku esitus-
valuutaga, finantstulemus ja –seisund arvestatakse ümber Varad ja kohustused on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja
esitusvaluutasse, kasutades järgmisi protseduure: pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti
realiseeritakse järgmisel majandusaastal või kontserni tavapärase
vara ja kohustuste kirjed hinnatakse ümber aruande perioodi lõpu äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustustena on näidatud kohustused,
Euroopa Keskpanga kursi alusel; mille maksetähtaeg saabub järgmise majandusaasta jooksul või mis
tulud ja kulud hinnatakse ümber perioodi keskmiste kurssidega tõenäoliselt tasutakse järgmisel majandusaastal või kontserni
(v.a juhul, kui seda keskmist ei saa lugeda tulude ja kulude tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad ja kohustused on
tekkimise päeva kursside kumulatiivse mõju mõistlikuks näidatud pikaajalistena.
ümardamiseks; sel juhul tulud ja kulud hinnatakse ümber nende
tekkimise päeva kursiga); ja
2.8 MATERIAALNE PÕHIVARA
kõik selle tulemusena tekkivad ümberhindluse vahed
kajastatakse muus koondkasumis. Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida
kasutatakse kontserni äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga
Varade ja kohustuste ümberarvestamisel kasutatud sulgemiskursid
on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi
olid järgmised: seisuga 31. detsember 2021 EUR/PLN 4,5969 ja
aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloolise
EUR/USD 1,1326 ning seisuga 31. detsember 2020: EUR/PLN 4,5597
soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse
ja EUR/USD 1,2271. Tulude ja kulude ümberarvestamise kursid olid
languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi,
2021. aastal EUR/PLN 4,57 ja EUR/USD 1,18 ning 2020. aastal EUR/
mis on otseselt seotud vara omandamisega. Ostetud põhivara
PLN 4,44 ja EUR/USD 1,12.
soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile
Ükski kontserni kuuluvatest tütarettevõtjatest ei tegutse ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt
hüperinflatiivses majanduskeskkonnas. seotud väljaminekuid. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus
koosneb valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest
materjalidele, teenustele ja tööjõule.
Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga
koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate
põhivaraobjektidena.
98
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema MATERIAALSE PÕHIVARA OBJEKTIDELE ON MÄÄRATUD
perioodi ning seda finantseeritakse laenu või mõne muu JÄRGMISED KASULIKUD ELUEAD:
võlainstrumendiga, kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasutuse
Hooned 30–50 aastat
kulutused (intressid) valmistatava objekti soetusmaksumusse.
Rajatised, sh
Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui
elektriliinid 12,5–50 aastat
on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning
muud rajatised 10–60 aastat
vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste
Masinad ja seadmed, sh
kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle
elektriülekandeseadmed 5–45 aastat
ehitus on pikemaks ajaks peatatud.
elektrijaamade seadmed 7–32 aastat
muud masinad ja seadmed 3–30 aastat
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse
Muu põhivara 3–10 aastat
vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi varana ainult
juhul, kui on tõenäoline, et kontsern saab tulevikus varaobjektist
majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on
usaldusväärselt mõõta. Asendatud komponent või proportsionaalne kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning
osa asendatud põhivarast kantakse finantsseisundi aruandest maha. lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara
Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel
kasumiaruandes kuludena. “müügiootel põhivaraks”. Igal bilansipäeval hinnatakse
aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja
Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arvestatakse oluliste muutuste korral arenguplaanides kasutatavate
lineaarsel meetodil jaotades soetusmaksumuse kuni lõppväärtuseni amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse
vara hinnangulisele kasulikule elueale järgmiselt. põhjendatust. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt
eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku
hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga,
mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav
kulum.
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast
näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara
kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on
99
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale (a) Firmaväärtus
väärtusele (lisa 2.10). Äriühenduses omandatud firmaväärtust ei amortiseerita, selle
asemel jagatakse firmaväärtus väärtuse languse kontrollimiseks
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise raha genereerivatele üksustele ning viiakse iga aruandeperioodi
korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata lõpul (või tihemini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus sellele
enam majanduslikku kasu. Põhivara müügist saadud kasumite ja viitab) läbi raha genereeriva üksuse väärtuse test. Firmaväärtus
kahjumite leidmiseks lahutatakse müügitulust müüdud varade jagatakse raha genereerivatele üksustele, mis eeldatavasti saavad
jääkväärtus. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara firmaväärtuse tekitanud äriühenduse sünergiast kasu. Firmaväärtus
kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes vastavalt jagatakse raha genereerivale üksusele või üksuste grupile, mis ei või
muude äritulude või muude tegevuskulude real. olla suurem kui ärisegment. Firmaväärtus hinnatakse alla tema
kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem bilansilisest
jääkmaksumusest. Firmaväärtuse allahindlust edaspidi ei tühistata.
2.9 IMMATERIAALNE VARA
Finantsseisundi aruandes kajastatakse firmaväärtust
Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus väärtuse langus) (lisa
juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 2.10). Tütarettevõtja müügist saadud kasumi või kahjumi
arvestamisel arvestatakse firmaväärtuse jääkmaksumus müüdud
varaobjekt on kontserni poolt kontrollitav; tütarettevõtja vara jääkmaksumuse hulka.
on tõenäoline, et kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;
(b) Lepingulised õigused
objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Äriühenduste käigus omandatud lepingulised õigused kajastatakse
Immateriaalset põhivara (v.a firmaväärtus) amortiseeritakse soetamise hetkel õiglases väärtuses ning pärast algset arvele
kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. võtmist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud
kulum. Lepingulised õigused amortiseeritakse kuludesse lineaarsel
Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui meetodil eeldatava lepingulise õiguse kehtivuse perioodi jooksul.
eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, samamoodi materiaalse Täiendav informatsioon lepinguliste õiguste kohta on avalikustatud
põhivara väärtuse languse hindamisega (v.a firmaväärtus). Määramata lisas 8.
tähtajaga immateriaalse põhivara ning kasutusele võtmata
immateriaalse põhivara kaetavat väärtust kontrollitakse kord aastas, (c) Tarkvara
võrreldes nende kaetavat väärtust bilansilise jääkväärtusega. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse
kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana
100
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara Maavarade uuringu ja hindamise varad võetakse algselt arvele
lahutamatu osa. Arenduskulud, mis on otseselt seotud selliste soetusmaksumuses. Sõltuvalt varade olemusest liigitatakse
eristatavate tarkvaraobjektide arendamise ja testimisega, mis on maavarade uuringu ja hindamise varad kas immateriaalseteks või
kontserni poolt kontrollitavad, kajastatakse immateriaalse varana, kui materiaalseteks varadeks. Mõned uurimise ja hindamise varad
on täidetud järgmised tingimused: kajastatakse immateriaalsete varadena (näiteks puurimisõigused),
tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; muud aga materiaalse varadena (näiteks sõidukid ja
puurimisseadmed). Juhul kui materiaalset vara oli kasutatud
juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasutada; immateriaalse vara arenduses, arvestatakse antud summat
tarkvara on võimalik kasutada; immateriaalse vara soetusmaksumusse. Pärast algset arvele
võtmist kajastatakse maavarade uuringu ja hindamise varasid
on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast
soetusmaksumuse mudeli alusel.
majanduslikku kasu;
tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas Maavarade uuringu ja hindamise varade väärtuse langust
piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid; hinnatakse (lisa 2.10), kui on ilmnenud üks või mitu alljärgnevat
tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldusväärselt asjaolu:
mõõta.
periood, mil kontsernil on õigus teha uuringuid teatud piirkonnas,
Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad on lõppenud või lõpeb lähitulevikus ja selle pikendamist ei
tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. eeldata;
Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajastatakse
olulisi väljaminekuid maavarade edaspidiseks uuringuks ja
kuludena. Arenduskulusid, mis on algselt kajastatud kuludena, ei
hindamiseks teatud piirkonnas ei ole eelarvestatud ega
kajastata hilisemal perioodil varana. Arvutitarkvara kulud
planeeritud; - maavarade uuringu ja hindamise tulemusena teatud
amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise
piirkonnas ei ole avastatud maavarade majanduslikult tasuvaid
kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 15 aastat.
koguseid ja kontsern on otsustanud lõpetada sellise tegevuse
(d) Maavarade uuringu ja hindamise varad antud piirkonnas;
Maavarade uuringu ja hindamise varadena kajastatakse väljaminekuid, on olemas piisavaid andmeid, mis viitavad sellele, et kuigi
mis on seotud uuringuks õiguse omandamisega, topograafiliste, arendustegevus teatud piirkonnas tõenäoliselt jätkub, on
geoloogiliste, geokeemiliste ja geofüüsiliste uuringutega, uurimusliku vähetõenäoline, et uuringu ja hindamise varade bilansiline
puurimisega, proovide võtmise ja maavarade kaevandamise tehnilise maksumus kaetakse täielikult eduka arendustegevuse või
teostatavuse ja majandusliku tasuvuse hindamisega. müügi teel.
101
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
(e) Kaevandamisõigused üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud,
Kontserni kontrolli all olevaid kaevandamisõigusi kajastatakse mistõttu on tõenäoline, et varadest genereeritav tulu väheneb;
finantsseisundi aruandes immateriaalse käibevarana või põhivarana
turu intressimäärad on tõusnud;
sõltuvalt eeldatavast realiseerimise perioodist. Riigilt tasuta saadud
kaevandamisõigusi kajastatakse nullmaksumuses. Kaevandamis- varade füüsiline seisund on järsult halvenenud;
õiguste tasu, mida makstakse kaevandatud maavara koguse alusel, varadest saadavad tulud on väiksemad planeeritust;
kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel (lisa 2.22).
mõningate tegevusvaldkondade tulemused on oodatust
halvemad;
2.10 MITTEFINANTSVARADE VÄÄRTUSE LANGUS teatava raha genereeriva üksuse tegevus kavatsetakse lõpetada.
Määramata kasuliku elueaga varasid (v.a maa) (näiteks firmaväärtust) Samuti kontrollitakse väärtuse langust, kui kontsern tuvastab teisi
ja kasutusele võtmata immateriaalseid põhivarasid ei amortiseerita, vara väärtuse langusele viitavaid asjaolusid.
vaid kontrollitakse kord aastas nende väärtuse langust.
Varade väärtuse langust hinnatakse kas üksiku vara või varade
Amortiseeritavate varade ja maa puhul hinnatakse vara väärtuse
grupi (raha genereeriva üksuse) kohta. Raha genereerivaks
võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist, kui teatud
üksuseks loetakse väikseim eraldi identifitseeritav varade grupp,
sündmused või asjaolude muutused viitavad sellele, et bilansiline
millest genereeritavad rahavood on olulises osas prognoositavad
maksumus ei ole kaetav. Vara väärtuse languse kahjumit kajastatakse
sõltumatult ülejäänud varade poolt genereeritavatest
summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab tema kaetavat
rahavoogudest. Kahjum väärtuse langusest kajastatakse koheselt
väärtust. Vara kaetav väärtus on kõrgem kahest järgnevast näitajast:
kasumiaruandes kuluna.
vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused;
Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb asjaolusid,
vara kasutusväärtus.
mis viitavad sellele, et eelmistel aastatel vara, v.a firmaväärtuse,
Kui vara õiglast väärtust, millest on maha lahutatud müügikulutused, kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest enam ei eksisteeri või
pole võimalik määrata, loetakse vara kaetavaks väärtuseks selle see on vähenenud. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse
kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus leitakse varade abil tulevikus vara kaetavat väärtust. Vastavalt testi tulemustele võidakse
genereeritavate hinnanguliste raha voogude nüüdisväärtusena. allahindlus kas osaliselt või täielikult tühistada. Firmaväärtuse
Varade väärtuse langust hinnatakse juhul, kui sellele viitavad väärtuse langusest kajastatud kahjumit järgmisel perioodil ei
võimalikud järgmised asjaolud: tühistata.
sarnaste varade turuväärtus on langenud;
102
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
2.11 PÕHIVARADE (VÕI MÜÜGIGRUPPIDE) Mõõtmine
LIIGITAMINE MÜÜGIKS HOITAVAKS Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases
väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud
Põhivara või müügigrupp liigitatakse müügiks hoitavaks, kui selle
finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida
bilansiline jääkväärtus kaetakse peamiselt müügitehinguga, mitte
kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.
jätkuva kasutusega, ja müük on väga tõenäoline. Varasid hinnatakse
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate
bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses, millest on maha
finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
arvatud müügikulutused, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
Võlainstrumendid
2.12 FINANTSVARAD Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist
finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest
Klassifitseerimine rahavoogudest.
Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse
mõõtmiskategooriatesse: Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud
soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.
need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi
muu koondkasumi või muutusega läbi kasumiaruande) Korrigeeritud soetusmaksumus
need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning
mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud
Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade
intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest
haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.
varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes või
kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid
endale vara ostmise või müümise kohustuse. kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.
Finantsvara kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast Omakapitaliinstrumendid
tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kontsern Kontsernil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse, välja
annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. arvatud investeeringud sidusettevõtjatesse.
103
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Tuletisinstrumendid 2.13 FINANTSINSTRUMENTIDE SALDEERIMINE
Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses. Kõik
tuletisinstrumendid kajastatakse varana, kui nende õiglane väärtus Finantsvara ja -kohustus saldeeritakse ja esitatakse finantsseisundi
on positiivne ning kohustusena, kui õiglane väärtus on negatiivne. aruandes netosummana ainult siis, kui kontsernil on juriidiliselt
Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusest tekkivad kasumid ja rakendatav õigus kajastatud summasid saldeerida ja kontsern
kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kui kavatseb neid kas saldeerida netoalusel või realiseerida vara ja
instrumenti ei kasutata riskimaandamise eesmärgil. Kontsern tasuda kohustuse samaaegselt. Juriidiliselt rakendatav õigus ei tohi
rakendab riskimaandamisarvestust (hedge accounting). olla sõltuv tulevastest sündmustest ning peab olema rakendatav
Riskimaandamisarvestuse põhimõtteid on kirjeldatud lisas 2.14. tavalise äritegevuse käigus ning ettevõtte või tehingupartneri
lepingurikkumise, maksejõuetuse ning pankroti korral.
Väärtuse langus
Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate
2.14 TULETISINSTRUMENDID JA RISKIMAANDAMINE
võlainstrumentide eeldatavat krediidikahju tuleviku informatsiooni
alusel. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases
krediidirisk on oluliselt suurenenud. väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja
mõõdetakse edaspidi õiglases väärtuses. Väärtuse muutusest
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja
tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas
tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse
tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina ja
mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii)
kui on, siis maandatava objekti olemusest. Kontsern kasutab
aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta
rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärk on maandada
kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus
maagaasi, põlevkiviõli ja elektri hinna muutumise riski.
toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste
majandustingimuste prognooside kohta. Tehingu sõlmimisel dokumenteerib kontsern riskimaandamis-
instrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte,
Nõuetele ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimise
riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute
komponent, rakendab kontsern IFRS 9 kohast lihtsustatud
tegemise strateegia. Samuti dokumenteeritakse see, kas
lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust kehtivusaja eeldatava
riskimaandamistehingutes kasutatavate tuletisinstrumentide vahel
krediidikahju ulatuses nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern
on majandussuhe, ning maandatavate objektide rahavoogude
kasutab allahindluse maatriksit, kus nõuete allahindlus arvutatakse
muutused. Riskimaandamistehingu sõlmimisel dokumenteerib
lähtudes erinevatest aegumiste või tähtaja ületamise perioodidest.
kontsern riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamise
104
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
ebaefektiivsuse allikad kvantifitseeritakse igal aruandeperioodil ja (b) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
kajastatakse kasumiaruandes. kajastatavad tuletisinstrumendid
Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamis-
Riskimaandamise eesmärgil kasutatavate tuletisinstrumentide instrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.
õiglased väärtused on esitatud lisas 15. Muus koondkasumis Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad
kajastatud riskimaandamise reservi muutused on esitatud lisas 21. kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes muu äritulu või muu
Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglane väärtus liigitatakse kas tegevuskuluna.
pikaajaliseks varaks või kohustuseks, kui maandatava objekti
järelejäänud tähtaeg on pikem kui 12 kuud, ja lühiajaliseks varaks või (c) Elektrienergia ostulepingud
kohustuseks, kui maandatava objekti järelejäänud tähtaeg on lühem Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised füüsilise
kui 12 kuud. elektrienergia ostulepingud, et tagada vajalik maht ja tasakaalustada
riski ning müüa ostetud elekter kas börsil või enda jaeklientidele.
(a) Rahavoo riskimaandamine Kontserni hinnangul ei vasta need lepingud nõuetele, mis lubaksid
Rahavoo riskimaandamisinstrumentideks määratletud ja selleks neid liigitada lepinguteks, mis on sõlmitud tavapäraseks ostuks või
kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse (optsioonide müügiks (oma tarbeks). Kontsern kajastab neid lepinguid
puhul ainult sisemise väärtuse) muutuse efektiivset osa kajastatakse tuletisinstrumentidena, mida mõõdetakse õiglases väärtuses
muus koondkasumis. Ebaefektiivse osaga seotud kasum või kahjum muutustega läbi kasumiaruande kooskõlas standardiga IFRS 9.
kajastatakse kohe kasumiaruandes saldeeritult muu äritulu või muu Väärtuspäeval arveldab kontsern sellised lepingud füüsiliselt,
tegevuskuluna. võttes energiakoguse vastu ja müües selle kas börsil või enda
jaeklientidele.
Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumisse
või kahjumisse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised rahas
kasumit või kahjumit (näiteks kui leiab aset maandatav müük). arveldatavad energia ostulepingud. Väärtuspäeval arveldatakse
tuletisinstrument fikseeritud hinna ja kokkulepitud turuhinna vahe
Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine
alusel. Kontsern kajastab selliseid lepinguid tuletisinstrumentidena,
ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele, jääb
mida mõõdetakse õiglases väärtuse läbi kasumiaruande kooskõlas
omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja
standardiga IFRS 9 või rahavoo riskimaandamisinstrumentidena, kui
kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul
konkreetne leping on riskimaandamisinstrumendiks määratletud ja
kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toimumist enam ei eeldata,
kvalifitseerub selleks.
kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum
või kahjum kasumiaruandes kohe saldeeritult muu äritulu või muu
tegevuskuluna.
105
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
(d) Tuletisinstrumendid oma tarbeks kaupade ostuks 2.16 NÕUDED OSTJATE VASTU
Tuletisinstrumentide lepinguid, mis on sõlmitud ja mida edaspidi
kasutatakse alusvaraks olevate kaupade saamiseks kooskõlas Nõuded ostjate vastu on ostjatelt laekumata arved tavapärase
kontserni eeldatavate ostuvajadustega, kajastatakse analoogselt äritegevuse käigus müüdud energia või osutatud teenuste eest.
tavapäraste kaupade ostuga. Näiteks futuurlepinguid
Nõuded ostjate vastu võetakse algselt arvele tehinguhinnas ja
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostuks, mis on
kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades
vajalikud kontserni elektritootmise jaoks, ei kajastata finantsseisundi
sisemise intressimäära meetodit ning arvestades maha allahindluse.
aruandes tuletisinstrumentidena, vaid ostetud kasvuhoonegaaside
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid
lubatud heitkoguse ühikud kajastatakse futuurlepingute
selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete
realiseerumise hetkel, kui ostetud kasvuhoonegaaside lubatud
esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad
heitkoguse ühikud kantakse kontsernile üle, immateriaalsete
võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või
varadena. Enne realiseerumise tähtaega tehingupartnerile tehtud
olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest
maksed kajastatakse ettemaksetena immateriaalse vara eest.
mittekinnipidamine (makse hilinemine üle 90 päeva). Olulisi nõudeid
Kui lepingu tingimused lubavad ühel osapoolel seda tasaarveldada hinnatakse individuaalselt. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina,
rahas või muu finantsinstrumendiga või lepingu sisuks olev alusvara arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete
on kergesti rahaks vahetatav, hinnatakse lepingut, et teha kindlaks, osas, mida korrigeeritakse eeldatavate majanduskeskkonna
kas selle suhtes saab rakendada arvestuspõhimõtteid, mida muudatustega. Allahindluse summa on nõude bilansilise väärtuse ja
rakendatakse oma tarbeks kasutatavatele kaupadele. Lepinguid, mis hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahe, mida on
ei vasta oma tarbeks kasutatavate kaupade arvestuspõhimõtete diskonteeritud algse sisemise intressimääraga. Nõude bilansilist
rakendamise tingimustele, kajastatakse tuletisinstrumentidena nagu väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa
eespool kirjeldatud. võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muu
tegevuskuluna. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja
tema allahindlus finantsseisundi aruandest välja. Varem alla
2.15 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID
hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisel vähendatakse
kasumiaruande rida „Muud tegevuskulud”.
Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse arvelduskontosid
pankades, raha teel pankadesse ja lühiajalisi kõrge likviidsusega
Nõuded, mis eeldatavalt laekuvad ühe aasta või tavapärase äritsükli
investeeringuid pankades.
jooksul, loetakse lühiajalisteks varadeks. Ülejäänud nõuded ostjate
vastu kajastatakse pikaajaliste varadena. Pikaajalised nõuded
106
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
ostjate vastu kajastatakse tõenäoliselt laekuva summa nüüdis- 2.18 AKTSIAKAPITAL JA KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL
väärtuses. Tõenäoliselt laekuva nõude nominaalväärtuse ja nüüdis-
väärtuse vahet kajastatakse nõude laekumistähtpäevani jäänud Lihtaktsiaid kajastatakse omakapitalina. Eelisaktsiaid ei ole
perioodi jooksul intressituluna, kasutades sisemise intressimäära emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega otseselt kaasnevad
meetodit. vältimatud kulud kajastatakse omakapitalis emiteerimisest laekunud
summa vähendusena. Üldkoosoleku poolt otsustatud, kuid
äriregistris veel registreerimata aktsiad kajastatakse omakapitalis
2.17 VARUD
registreerimata aktsiakapitalina.
Varud kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses
Äriseadustiku nõuete kohaselt peab emaettevõtja tegema
või neto realiseerimisväärtuses, kui see on soetusmaksumusest
puhaskasumist eraldisi kohustuslikku reservkapitali, mille
madalam.
miinimumsuurus on 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastase kohustusliku
eraldise suurus on 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni
Varude kulusse kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise
reservkapitali määra täitumiseni. Reservkapitali võib kasutada
soetusmaksumuse meetodit. Lõpetamata ja valmistoodangu
kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast
soetusmaksumusse arvatakse tooraine kulud, otsesed tööjõukulud
omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks.
ning muud otsesed ja kaudsed kulud (lähtudes tootmisseadmete
Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
normaalvõimsusest).
Varude soetusmaksumusse ei lülitata laenukasutuse kulutusi.
2.19 VÕLAD HANKIJATELE
Tooraine ja materjali soetusmaksumus koosneb ostuhinnast,
transpordikuludest ning muudest soetamisega otseselt seotud Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud
väljaminekutest. kohustused tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste eest.
Võlad, mille tasumine on ette nähtud kuni ühe aasta või tavapärase
Neto realiseerimisväärtuseks loetakse eeldatavat müügihinda, mida
äritsükli jooksul, loetakse lühiajalisteks kohustusteks. Ülejäänud
on vähendatud müügiga seotud kulutuste võrra.
võlad hankijatele kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Võlad
hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning
kajastatakse peale esmast arvele võtmist korrigeeritud
soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
107
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
2.20 VÕLAKOHUSTUSED Kapitaliseeritavaid laenukasutuse kulusid vähendatakse laenatud
summade ajutisest investeerimisest teenitud tulu võrra.
Võlakohustused võetakse algselt arvele õiglases väärtuses
vähendatuna tehingukulude võrra ning kajastatakse pärast esmast Kõik muud laenukasutuse kulud kajastatakse kasumiaruandes
arvele võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse kuludena nende tekkimise perioodil.
(millest on maha arvatud tehingukulud) ja lunastusmaksumuse vahe
kajastatakse kasumiaruandes võlakohustuse kehtivuse perioodi Rahavoogude aruandes on kapitaliseeritud laenukasutuse kulud
jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit. kajastatud real „Makstud intressid ja laenukulud“.
Laenulepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajastatakse
2.22 MAKSUSTAMINE
laenukasutuse kuludena selles ulatuses, mille osas on tõenäoline,
et kontsern laenu täielikult või osaliselt välja võtab. Sellised
(a) Ettevõtte tulumaks Eestis
teenustasud kajastatakse finantsseisundi aruandes tulevaste
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis
perioodide kuludena ja kajastatakse laenukasutuse kuluna, kui
ettevõtja aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse
laenu väljavõtmine aset leiab.
dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt,
vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning
Võlakohustusi kajastatakse lühiajaliste kohustustena, välja arvatud
siirdehinna korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on
juhul, kui kontsernil on tingimusteta õigus lükata kohustuse täitmist
20% ehk 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast
edasi vähemalt 12 kuu võrra pärast aruandeperioodi lõppu.
kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam
maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab
2.21 LAENUKASUTUSE KULUD residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel
kohaldada madalamat 14% maksumäära ja 20% tavamäära.
Üldised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulud, mis on otseselt
Soodsamat maksumäära saab rakendada dividendimaksele, mis
seotud tingimustele vastavate varade soetamise, ehitamise ja
ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata
tootmisega, milleks on vara, mille otstarbekohasesse kasutus- või
kasumi väljamakseni, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Kolme
müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega, lisatakse
eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on
varaobjektide soetusmaksumusele kuni hetkeni, mil varad on valmis
2018. aasta esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on
nende ettenähtud kasutuseks või müügiks.
võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava
tulumaksukuluta.
108
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse (b) Muud maksud Eestis
kasumiaruandes tulumaksukuluna ning finantsseisundi aruandes
tulumaksukohustusena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Kontserni kulusid mõjutavad järgmised maksuliigid:
MAKSULIIK MAKSUMÄÄR
Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneb kogu vaba
Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja
omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud erisoodustustelt
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt
Erisoodustuste tulumaks 20%, 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt
Saastetasud Saasteainete tonnimäärade alusel saasteainete
viimise eest atmosfääri, veekogudesse, põhja-
vette ja pinnasesse ning jäätmete keskkonda
paigutamise eest. Saasteainete väljutamisel
välisõhku on saastetasumäärad püsinud
muutumatuna alates 2015 aastast: välisõhku
väljutatud saasteeainete 1 tonni maksumäär on
2 - 1278 (v.a merkaptaanid 31 785 eurot), vee-
kogusse või põhjavette on vahemikus 7,09 - 24
326 eurot, jäätmete ladestamisel 0,63 - 29,84
eurot /tonn.
Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu 0,275-2,21 eurot kaevandatud põlevkivi tonni
kohta
Vee erikasutusõiguse tasu 1,69-178,75 eurot/1000 m 3 veekogust või
põhjaveekihist võetud vee kohta (2020. aastal
1,63-176,99 eurot/1000 m 3 veekogust või
põhjaveekihist võetud vee kohta).
Maamaks 0,1–2,5% maa maksustamishinnast aastas
Raskeveokimaks 3,50–232,60 eurot/kvartalis veoauto kohta
Elektrienergia aktsiisimaks 0,5-4,47 (kuni 30.04.2020) eurot elektri MWh
kohta; 0,5–1,0 (alates 01.05.2020 kuni
30.04.2022) eurot elektri MWh kohta
Maagaasi aktsiisimaks 40-79,14 eurot/1000 m 3 maagaasi kohta
Põlevkivikütteõli aktsiisimaks 57 eurot/1000 kg põlevkivikütteõli kohta
Põlevkivi aktsiisimaks 0,93 eurot gigadžauli kohta
Äriühingu tulumaks 20%, 20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
109
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
(c) Tulumaksumäärad välisriikides, kus kontsern tegutseb Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes,
mis tekivad kontserni varade ja kohustuste bilansiliste väärtuste ja
Läti Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga
20/80 jaotatavalt kasumilt maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustuse
Leedu Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 15% maksustamisel aluseks võetav summa).
Saksamaa Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga
30-33% (kombineeritud äriühingu tulumaks, ettevõtlustulumaks ja Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte
solidaarsusmaks)
aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus
USA Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 21%
Jordaania Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga
tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi
24%. Vastavalt Jordaania Kuningriigiga sõlmitud lepingutele on kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel.
Jordan Oil Shale Energy täielikult vabastatud tulumaksust.
Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis
Holland Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 25%
registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega
Poola Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 19%
kohustusi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustus
Soome Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20%
ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning
filiaalidesse.
(d) Edasilükkunud tulumaks
Välismaal asuvates tütarettevõtjates, välja arvatud Lätis, Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustus tekib nendes riikides
kajastatakse edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt varade asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit
ja kohustuste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste väärtuste maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud
vahel. Edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustuse kajastamisel tulumaksukohustus investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja
kasutatakse bilansilise kohustuse meetodit. Edasilükkunud tulumak- sidusettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab
sukohustusi ei kajastata juhul, kui need tekivad firmaväärtuse kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise
esmasel arvele võtmisel; samuti ei kajastata edasilükkunud ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole
tulumaksu, kui see tekib vara ja kohustuse esmasel arvele võtmisel tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise
sellise tehingu puhul, mis ei ole äriühendus ja mis ei mõjuta tehingu näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või
toimumise ajal ei raamatupidamislikku ega ka maksustatavat likvideerimine jt tehingud.
kasumit. Edasilükkunud tulumaksusumma leidmisel kasutatakse
maksumäärasid, mis on jõustunud või seadusega sätestatud Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal
aruandekuupäeva seisuga ja mida eeldatavasti rakendatakse võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste
arvestuse aluseks oleva edasilükkunud tulumaksuvara erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud
realiseerimisel või tulumaksukohustuse tasumisel. tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei
110
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustust. Kui emaettevõte Töösuhte lõpetamise hüvitised
hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, Töösuhte lõpetamise hüvitised on hüvitised, mida makstakse, kui
mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustust planeeritava kontsern otsustab lõpetada töösuhte töötajaga enne tavapärast
dividendi väljamakse ulatuses. pensionile jäämise kuupäeva või kui töötaja otsustab töölt lahkuda
vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kontsern
Edasilükkunud tulumaksukohustuse mõõtmisel kasutab kontsern kajastab töösuhte lõpetamise hüvitisi varasemal järgmistest
maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade kuupäevadest: (a) kui kontsern ei saa enam tagasi võtta nende
alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele hüvitiste pakkumist ja (b) kui kontsern kajastab restruktureerimise
erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad. kulusid, mis on IAS 37 reguleerimisalas ja mis hõlmab töösuhte
lõpetamise hüvitiste maksmist. Kui töötajatele on tehtud pakkumine,
Edasilükkunud tulumaksuvarasid kajastatakse mahaarvatavatelt
et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist, kajastatakse töösuhte
ajutistelt erinevustelt ainult sellises ulatuses, mille osas on
lõpetamise hüvitised vastavalt pakkumise vastu võtnud töötajate
tõenäoline, et ajutine erinevus tühistub tulevikus ja on küllaldaselt
arvule. Hüvitised, mis makstakse välja hiljem kui 12 kuud pärast
maksustatavat kasumit, mille vastu ajutist erinevust on võimalik
aruandeperioodi lõppu, diskonteeritakse nüüdisväärtusesse.
kasutada.
Restruktureerimiste käigus toimuvate koondamiste puhul
moodustatakse koondamiseraldised (lisa 2.24).
2.23 TÖÖTAJATE HÜVITISED
Muud töötajate hüvitised
Töötajate lühiajalised hüvitised Kollektiivlepingutest ja muudest lepingutest tulenevate töötajate
Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, hüvitiste ning tervisekahjustuste hüvitiste katteks on moodustatud
töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud ja eraldised (lisa 2.24).
muud sarnased tasud), kui töölepingu ajutine peatumine leiab aset
12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning
muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta pärast selle perioodi lõppu, mil
töötaja tööd tegi.
Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille
vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab kont-
sern prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustuse (viitvõla),
millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad.
111
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
2.24 ERALDISED Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks
need algselt moodustati.
Eraldis kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud
sündmusest tulenev seaduslik või faktiline kohustus, kohustuse Kui eeldatakse, et teine osapool hüvitab mõned või kõik eraldise
realiseerumine nõuab ressurssidest loobumist ja summa suurust on täitmiseks vajalikud kulutused, kajastatakse hüvitis juhul ja ainult
võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohustuse juhul, kui hüvitise saamine pärast kohustuse täitmist kontserni poolt
täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades on praktiliselt kindel. Hüvitist käsitatakse eraldi varana. Hüvitisena
intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kajastatud summa ei tohi ületada eraldise summat.
kohustusele iseloomulikele riskidele. Eraldiste aja jooksul toimuvat
suurenemist kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna. (a) Töösuhtejärgsete hüvitiste ja tervisekahjustuste hüvitamise
eraldised
Eraldiste kajastamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust, kasutades Kui kontsernil on tekkinud kohustus maksta oma endistele
vajadusel ekspertide abi. Eraldisi ei moodustata tulevaste töötajatele töösuhtejärgseid hüvitisi, moodustatakse nimetatud
tegevuskahjumite katteks. kulutuste katmiseks vastav eraldis. Töösuhtejärgsed hüvitised saab
jagada järgmistesse alamkategooriatesse:
Mitmete sarnaste kohustuste olemasolu korral määratakse
eraldis hüvitise maksmiseks tööga seotud tervisekahjustuse
kohustuste täitmiseks vajalike väljaminekute tõenäosus kindlaks,
korral;
vaadeldes kohustuste gruppi kui üht tervikut. Kuigi iga üksiku
kohustuse puhul võib väljaminekute tõenäosus olla väike, võivad eraldis stipendiumide maksmiseks;
terve kohustuste grupiga seotud väljaminekud osutuda pensionieraldis.
tõenäoliseks. Sellisel juhul eraldis kajastatakse (kui teised
Eraldis hüvitise maksmiseks tööga seotud tervisekahjustuse korral
kajastamise kriteeriumid on täidetud).
moodustatakse selleks, et täita kontserni seadusest tulenevaid
Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja neid kohustusi endiste töötajate ees. Endisele töötajale makstud
korrigeeritakse, lähtudes selle hetke parimast hinnangust. Eraldiste hüvitisesummad ja eeldatav makseperiood määratakse kindlaks
moodustamisega seotud kulu kajastatakse kasumiaruandes konkreetse kohtumäärusega ja/või endise töötaja ja kontserni vahel
tegevuskuludes või materiaalse põhivara soetusmaksumuses, sõlmitud individuaalse lepinguga.
kui eraldise moodustamine on seotud demonteerimise, ümber-
paigutamise või taastamis- või muu kohustusega, mis on tekkinud
vara soetamise või vara teatud perioodi jooksul kasutamise
tagajärjel.
112
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Stipendiumi- ja pensionieraldiste kajastamisel võetakse arvesse (d) Varade demonteerimise kulude eraldised
järgmisi aspekte: Varade demontaažikulude eraldised moodustatakse varade tulevase
võetud kohustustega seoses kindlaks määratud tingimused; demonteerimisega seotud hinnanguliste kulutuste katteks, kui varade
demonteerimise kohustus tuleneb seadusest või kui kontserni senine
eeldatav saajate arv; tegevuspraktika on näidanud, et kontsernil on faktiline kohustus
eeldatav või kokkulepitud makseperiood. kulutused teha. Varade demontaažikulude nüüdisväärtus
kajastatakse materiaalse põhivara soetusmaksumuses.
(b) Keskkonnakaitselised eraldised (e) Kasvuhoonegaaside heite eraldised
Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne Eraldise arvestuspõhimõtted on avalikustatud lisas 2.3.
aruandeperioodi lõppu toimunud keskkonnakahjustuste katteks
juhul, kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb seadusest
või kui kontserni senine keskkonnaalane tegevuspraktika on 2.25 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED
näidanud, et kontsernil on faktiline kohustus kahjustused
Võimalikud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või
likvideerida. Eraldiste määramiseks on kasutatud ekspertide
millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava
hinnanguid ning keskkonnakaitseliste tööde teostamisel saadud
usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad
kogemusi.
muutuda kohustusteks, on avalikustatud konsolideeritud
(c) Koondamiseraldised raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.
Koondamiseraldised on moodustatud töötajate koondamisega
seotud kulutuste katteks, kui kontsern on avalikustanud 2.26 MÜÜGITULU ARVESTUS
restruktureerimiskava, milles on kirjeldatud kavaga kaasnevaid
kulutusi, mõjutatud äritegevust või äritegevuse osa, peamisi Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus.
ümberstruktureerimisest mõjutatud asukohti, oma töölepingu Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida
lõpetamise eest hüvitist saavate töötajate asukohti, funktsioone ja kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile
hinnangulist arvu, ning on tekitanud asjaomastes isikutes õigustatud üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel
ootuse, et kontsern teostab ümberstruktureerimise, olles kas kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll
alustanud kõnealuse kava elluviimist või teavitanud asjaomaseid kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Müügitulu kajastatakse
isikuid kava põhipunktidest. ilma käibemaksu ja kontserni tehingute suhtes kohaldatavate
erinevate aktsiisimaksudeta (vt lisa 2.22).
113
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
(a) Kaupade müük – hulgimüük osutatud teenustele, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui
Kontsern toodab ja müüb põlevkiviõli ja põlevkivi hulgiturul. Müük seda osutatakse. Elektri, gaasi ja soojuse müügitulu leitakse tegelike
kajastatakse ajal, kui kontroll toodete üle on üle antud, see tarnitud ühikute alusel ning jäätmekäitluse müügitulu vastavalt
tähendab, et tooted on tarnitud hulgimüüjale, kes saab täielikult tegelikult vastu võetud ühikute alusel. Arveid väljastatakse kuiselt.
otsustada toodete müügikanali ja hinna üle ning pole täitmata Kooskõlas standardiga IFRS 15 ei ole avaldatud täitmata lepingutele
kohustusi, mis võiksid mõjutada hulgimüüja poolt toodete määratud tehinguhindu.
aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud
kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see
riskid on üle läinud hulgimüüjale ning hulgimüüja on aktsepteerinud müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem
tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud olulisel määral ei tühistata.
või kontsernil on objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik
(c) Liitumistasud
aktsepteerimise kriteeriumid on täidetud.
Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suuruse
Müügitehingutes ei ole finantseerimise komponenti, kuna nõuete määramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatava taristu tegelik
tasumistähtaeg on kuni 90 päeva, mis on kooskõlas turupraktikaga. maksumus. Juhatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei
kujuta endast elektri müügi- ja võrguteenuse osutamisest
Kontsern kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel eraldiseisvat teostamiskohustustust ja seega ei kajastata müügitulu
ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub liitumistasudelt kohe, vaid teenuse osutamiseks vajalike varade
ainult aja möödumisest. eeldatava keskmise kasuliku eluea jooksul, milleks on 32 aastat.
Klientidelt saadud liitumistasud kajastatakse finantsseisundi
Kui kontsern osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui aruandes pikaajalise kohustusena real „Lepingulised kohustused“.
kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis käsitatakse nimetatud
teenuse osutamist eraldiseisva teostamiskohustusena ja müügitulu (d) Finantseerimiskomponent
kajastatakse perioodi jooksul, kui teenust osutatakse. Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud
kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel
(b) Teenuste müük – elekter, gaas, soojus, jäätmekäitlus oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern
Kontsern osutab elektri, gaasi, ja soojuse müügi ning jäätmekäitluse tehinguhinda raha ajaväärtuse mõjuga.
teenuseid fikseeritud ja muutuva hinnaga lepingute alusel.
Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, mil
teenuseid osutatakse. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul
kajastatakse müügitulu vastavalt aruandeperioodi lõpuks tegelikult
114
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
2.27 SIHTFINANTSEERIMINE 2.28 RENDID
Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui (a) Kontsern kui rentnik
on piisavalt kindel, et kontsern vastab sihtfinantseerimisega seotud Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga
tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab
kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida
kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.
Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil, mille Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi,
kohaselt võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara arvele mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul,
selle soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimise summa kajastatakse kui kontsern on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja
finantsseisundi aruandes kohustusena (tulevaste perioodide tulu rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui kontsern on
sihtfinantseerimisest). Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Kontsern hindab
sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab
jooksul. kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline
sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on kontserni kontrolli all
Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetus ja mõjutab seda, kas ta on piisavalt kindel, et kasutab mõnda algse
Vastavalt Eesti elektrituru seaduse §-le 59 saab kontsern toetust rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või
(tegevuskulude sihtfinantseerimine) 5,37 senti ühe kilovatt-tunni jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi
elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvast energiaallikast määratlemisel arvesse võetud. Kontsern muudab rendiperioodi
tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW. Kontsern rendi katkestamatu perioodi muutumise korral või kui tekib muutus
saab toetust igakuiselt vastavalt taastuvast energiaallikast toodetud lepingu lõpetamise või pikendamise võimaluse teostamisel.
elektrienergia mahule. Toetus ei ole mõeldud konkreetsete kulude
katmiseks, vaid on valitsuse meede, mille eesmärk on toetada ja Lepingud võivad sisaldada nii rendikomponente kui ka rendiga
hoogustada üleminekut taastuvenergiale Eestis. Toetust mitteseotud komponente. Kontserni rendilepingud on peamiselt maa
kajastatakse brutomeetodil muude äritulude koosseisus real kasutusõiguse seadmise lepingud, mis ei sisalda rendiga
“Taastuvenergia toetus”. mitteseotud komponente.
115
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Esmane mõõtmine muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise
Kontsern kajastab vara kasutusõigust ja rendikohustust hetkest;
rendiperioodi alguse seisuga. selle tuletanud, kasutades algpunktina sektori võlakohustuste
keskmist marginaali, mida on korrigeeritud kontserni
Esmasel kajastamisel mõõdab kontsern kasutamisõiguse esemeks
krediidiriskiga;
oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Vara
kasutusõiguse maksumus sisaldab: korrigeerinud seda, võttes arvesse selliseid tegureid nagu
rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatis.
rendikohustuse algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustuse mõõtmisel
kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid,
arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil
millest on lahutatud saadud rendistiimulid;
kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi
kõiki kontserni esmaseid otsekulutusi; alguseks tasutud:
kontserni hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad
lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või rendistiimulid;
alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.
muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja
Varade kasutusõigus on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses
real. kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad
Kontsern mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustuse selleks indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga
kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed seotud maksed, intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed
diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Osad kontserni
võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik rendilepingud sisaldavad muutuvaid rendimakseid;
hõlpsasti kindlaks teha, kasutab kontsern enda alternatiivset summad, mida kontsern peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse
laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida kontsern peaks garantiide alusel;
sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja
ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui kontsern on piisavalt
sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutusõiguse
kindel, et ta selle õiguse realiseerib, ja
varaga sarnase väärtusega vara.
rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui
Alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on kontsern:
rendiperioodi kindlaksmääramisel nähakse ette võimalus, et
võimalusel kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu kontsern kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.
intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud
116
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Edasine kajastamine Kui rendimaksed muutuvad, võib olla vajadus rendikohustus ümber
Pärast rendiperioodi algust mõõdab kontsern vara kasutusõigust hinnata. Kontsern kajastab rendikohustuse ümberhindluse summat
soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasuta- vara kasutusõiguse korrigeerimisena, v.a juhul, kui indeksil või
miseks mõõdab kontsern vara kasutusõigust soetusmaksumuses, määral põhinevate muutuvate rendimaksete tõttu võivad
millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest rendimaksed tulevikus tõusta, kuid sellised tõusud ei sisaldu enne
tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt jõustumist rendikohustuses. Kui rendimaksete indeksil või määral
rendikohustuse ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb põhinev korrigeerimine jõustub, hinnatakse rendikohustus ümber ja
alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle kontsernile või kui seda korrigeeritakse vara kasutusõigusega, kasutades esialgset
vara kasutusõiguse maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et ümberhindluse diskontomäära. Kui aga vara kasutusõigusega
kontsern realiseerib ostuõiguse, arvestab kontsern vara kasutus- jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustuse mõõtmisel ilmneb
õiguse kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku täiendav vähenemine, kajastab kontsern ümberhindluse järelejääva
eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab kontsern vara kasutusõiguse summa kasumiaruandes.
kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea
lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem. Rendikohustuse ümberhindamiseks diskonteerib kontsern
muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui
Pärast rendiperioodi algust mõõdab kontsern rendikohustust esineb üks järgmistest olukordadest:
järgmiselt:
muudetakse rendiperioodi. Kontsern teeb muudetud rendimaksed
suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustuse intressile; kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või
vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Kontsern teeb kindlaks
hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel
rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt tasumisele kuuluvate summade muutusele.
fikseeritud rendimaksetele. Rendikohustuse ümberhindamiseks diskonteerib kontsern
Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustuse intress summa, muudetud rendimaksed muutmata diskontomääraga juhul, kui
mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustuse esineb üks järgmistest olukordadest:
lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab
muutuvad summad, mida kontsern peab eeldatavasti tasuma
kontsern kasumiaruandes rendikohustuse intressi ja muutuvad
jääkväärtuse garantii alusel. Kontsern teeb kindlaks muudetud
rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustuse hinnangus selle perioodi
rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel
kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.
tasumisele kuuluvate summade muutusele;
117
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse lineaarselt
kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega kasumiaruandes tuluna rendiperioodi jooksul.
(sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast
turu rendihindade analüüsi).
2.29 DIVIDENDIDE MAKSMINE
Kontsern hindab rendikohustuse ümber vastavalt kõnealustele
muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi
rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Kontsern vähendamisena ning kohustusena aktsionäri ees.
teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks
muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab kontsern 2.30 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA
muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete
muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on
loetud seotud osapoolteks sidusettevõtjad, Eesti Energia ASi
Kontsern kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui: nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, kes
saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni finants- ja
muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või
äriotsuseid. Kuna Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti
enama alusvara kasutamisõiguse; ja
Vabariigile, loetakse kontserni seotud osapoolteks ka riigi kontrolli
rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise või olulise mõju all olevaid üksusi.
eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse
lepingu asjaoludele. Kontsern on rakendanud vabastust üksikult võetuna ebaoluliste
tehingute ja saldode avalikustamisest riigi ja seotud osapooltega,
Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid
kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende
lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille
osapoolte üle.
alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste
rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed
kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised
rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem.
(b) Kontsern kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel välja renditud varade suhtes kohaldatakse
materiaalsele põhivarale kehtestatud arvestuspõhimõtteid.
118
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
3. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE ekspordilepingud eurodes. Kontsernil ei ole olulisi finantsvarasid
ega -kohustusi, mis on valuutariskile avatud.
3.1 FINANTSRISKID
3.1.1.2 HINNARISK
Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (sh Hinnarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või
valuutarisk, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära risk ja rahavood kõiguvad tulevikus muude kui intressimäära riskist või
hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine valuutariskist tulenevate turuhindade muutumiste tõttu. Hinnariskist
riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele on mõjutatud kontserni toodetavate kaupade ja osutatavate
ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni teenuste müük vabaturutingimustes, tootmiseks vajalike ressursside
finantstegevusele. Kontsern kasutab teatud riskipositsioonide ost ning õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
maandamiseks tuletisinstrumente. kajastatavad finantsvarad.
Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja 3.1.1.2.1 Kaupade hinnarisk
finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Riskijuhtimise Olulisemad kaupade hinnariskid on põlevkiviõli müügi,
valdkonda kontsernis juhib juhatuse esimehele ja auditikomiteele elektrienergia ning maagaasi ostu ja müügi ning kasvuhoonegaaside
alluv riskijuhtimise- ja siseauditi teenistus, kes vastutab kontserni lubatud heitkoguse ühikute ostu hinnarisk. Nende hinnariskide
riskijuhtimissüsteemi väljaarendamise, rakendamise ja toimimise maandamiseks kasutab kontsern erinevaid tuletisinstrumente.
eest. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt juhatuse poolt heaks
Elektrienergia ostuga seotud riskide
kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil. Kontserni likviidsus-,
maandamiseks kasutatavad tuletisinstrumendid
intressimäära- ja valuutariske juhitakse emaettevõtja
Kontsern müüb elektrit oma klientidele jaeturul. Osa
finantsosakonnas.
kliendilepingutest on sõlmitud fikseeritud hindadega. Elektrihinna
3.1.1 Tururiskid kõikumise riski maandamiseks kasutab kontsern tuletisinstrumente
(futuurid, forwardid ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud), mis
3.1.1.1 VALUUTARISK sõlmitakse elektrienergia ostuks igal kauplemistunnil. Tehingud,
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või mille eesmärgiks on elektrihinna muutumise riski maandamine, on
rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. määratletud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena.
Valuutariskivabadeks finantsvaradeks ja -kohustusteks loetakse Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega
euros nomineeritud finantsvarasid ja -kohustusi juhul, kui majandus- prognoositud elektrienergia ostutehingute riskikomponendid: Poola
üksuse arvestusvaluuta on euro. Valuutariskide vältimiseks turul TGE Poola baaselektri ja tiputundide hinnad, muudel turgudel
sõlmitakse ka pikaajalised võlakohustused ning elektri Nord Pooli süsteemihind ning süsteemihinna ja Soome piirkonna
119
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
hinna vahe. Pikaajalised rahas arveldatavad elektrienergia Pikaajaliste elektrienergia ostulepingutega aktiivsel turul ei kaubelda.
ostulepingud maandavad Nord Pooli Leedu hinnapiirkonnaga seotud Üksikasjalikku selgitust nende õiglase väärtuse kindlaksmääramise
riskipositsiooni. Pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingute alusel kohta vt finantsriskide juhtimise lisa punktist 3.3. Kontsern ei avalikusta
Eesti, Läti, Leedu ja Poola klientidele müüdava elektrienergia hinna pikaajaliste elektrienergia ostulepingute hindu, et mitte kahjustada oma
muutumise riski maandamiseks sõlmitud tuletisinstrumentide maht konkurentsipositsiooni turul.
sõltub järgmisteks perioodideks sõlmitud lepingute alusel
prognoositud elektrienergia müügikogustest. Riskimaandamissuhte Elektrienergia müügiga seotud riskide
riskimaandamise suhtarv on 1:1. maandamiseks kasutatavad tuletisinstrumendid
Kontsernil on Eestis elektritootmise varad, mis töötavad täielikult või
31. DETSEMBER osaliselt põlevkivil, ja mis müüvad toodetud elektrienergiat Eesti
2021 2020 Nord Pooli börsil. Kontsern kasutab elektrihinna kõikumise riski
Tähtaeg 2022 - 2033 2021–2025 maandamiseks tuletisinstrumente (futuure ja forwardeid), mis sõlmi-
Maandatud maht, Nord Pooli 3,2 TWh 5,2 TWh takse elektrienergia müügiks igal kauplemistunnil. Tehingud, mille
süsteemihinna komponent
eesmärgiks on elektrienergia hinna muutumise riski maandamine, on
Maandatud maht, Soome 2,7 TWh 4,1 TWh
hinnapiirkonna hinna komponent määratletud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks
Maandatud maht, TGE Poola 1,2 TWh 1,32 TWh alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud elektrienergia
baaskoormuse hinnariski komponent müügitehingute riskikomponendid: Nord Pooli süsteemihind ning
Maandatud maht, TGE Poola 0,01 TWh 0,02 TWh süsteemihinna ja Eesti hinnapiirkonna hinna vahe. Elektrimüügi hinnariski
tipukoormuse hinnariski komponent
maandamiseks sõlmitud tuletistehingute maht sõltub tootmisplaanist.
Maandatud maht, Nord Pooli Leedu 3,8 TWh 0 TWh
hinnapiirkond (pikaajaline Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1.
elektrienergia ostuleping)
31. DETSEMBER
Kaalutud keskmine alushind, Nord Pooli 31,78 EUR/ 29,53 EUR/ 2021 2020
süsteemihinna komponent MWh MWh Lõpptähtaeg 2022 - 2024 2021-2022
Kaalutud keskmine alushind, Soome 5,32 EUR/ 6,85 EUR/MWh Maandatud maht, Nord Pooli 0,5 TWh 0,15 TWh
hinnapiirkonna hinna komponent MWh süsteemihinna komponent
Kaalutud keskmine alushind, TGE Poola 84,80 EUR/ 52,27 EUR/ Maandatud maht, Eesti 0,5 TWh 0,14 TWh
baaskoormuse hinnariski komponent MWh MWh hinnapiirkonna hinna komponent
Kaalutud keskmine alushind, TGE Poola 138,38 EUR/ 62,53 EUR/ Kaalutud keskmine alushind, Nord 42,21 EUR/MWh 22,47 EUR/MWh
tipukoormuse hinnariski komponent MWh MWh Pooli süsteemihinna komponent
Kaalutud keskmine alushind, Eesti 42,72 EUR/MWh 26,42 EUR/MWh
hinnapiirkonna hinna komponent
120
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Maagaasi ostu riskimaandamise tuletisinstrumendid Põlevkiviõli müügiga seotud riskide
Kontsern müüb maagaasi oma klientidele jaeturul. Osa maandamiseks kasutatavad tuletisinstrumendid
kliendilepingutest on sõlmitud fikseeritud hindadega. Maagaasi Kontsernil on Eestis põlevkiviõli tootmise varad ja ta müüb toodetud
hinna kõikumise riski maandamiseks Poola turul kasutab kontsern põlevkiviõli globaalsetel energiaturgudel. Kontsern kasutab
tuletisinstrumente (futuurid ja forwardid), mis sõlmitakse teatava põlevkiviõli hinna kõikumise riski maandamiseks tuletisinstrumente
koguse maagaasi ostuks igas kuus. Tehingud, mille eesmärgiks on (futuure ja swappe). Nendes tehingutes kohustub vastaspool maksma
maagaasi hinna kõikumise riski maandamine, on määratletud fikseeritud hinna ja turuhinna vahe teataval ajaperioodil. Kontserni
rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks riskimaandamispoliitika kohaselt on riskimaandamise eesmärk
alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud maagaasi tagada kindlaksmääratud kasum pärast muutuvkulusid. Tehingud
ostutehingute riskikomponendid: maagaasi ostuhind Poola sõlmitakse kindla koguse põlevkiviõli müügiks tulevastel perioodidel
energiabörsil. Pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingute alusel Poola ning need on määratletud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena.
klientidele müüdava maagaasi hinna muutumise riski maandamiseks Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega
sõlmitud tuletisinstrumentide maht sõltub järgmisteks perioodideks prognoositud põlevkiviõli müügitehingute riskikomponendid: 1%
sõlmitud lepingute alusel prognoositud maagaasi müügi kogustest. väävlisisaldusega raske kütteõli või selle eraldi identifitseeritavad
Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1. komponendid. Põlevkiviõli hinnariski maandamiseks sõlmitud
tuletistehingute maht sõltub tulevasteks perioodideks sõlmitud
31. DETSEMBER
pikaajalistest müügilepingutest ja tootmisplaanist. Vastavalt
2021 2020
kontserni riskimaandamisstrateegiale sõlmitakse tuletislepingud
Lõpptähtaeg 2022 - 2023 2021–2023
ulatuses, mis katab 30–90% järgmise kolme aasta suure
Maandatud maht 0,63 TWh 0,66 TWh
tõenäosusega prognoositud tehingute müügimahust. Vastavate
Kaalutud keskmine alushind 48,53 EUR/MWh 15,94 EUR/MWh
tuletisinstrumentide likviidsuse ning kontserni riskimaandamise
strateegia tõttu on aruandekuupäevale lähemal olevate aastate
riskimaandamisinstrumentidega kaetud müügimahu protsent kõrgem.
Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1.
31. DETSEMBER
2021 2020
Lõpptähtaeg 2022 - 2024 2021–2023
Maandatud maht, 1% 740 tuhat Mt 746 tuhat Mt
väävlisisaldusega raske kütteõli
Kaalutud keskmine alushind 303 EUR/Mt 282 EUR/Mt
121
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Riskimaandamisinstrumentide efektiivne ja ebaefektiivne osa Aruandeperioodi lõpu seisuga olid kontsernil olulised avatud
Riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset netopositsioonid tuletisinstrumentides, mis ei olnud määratletud
osa kajastatakse muus koondkasumis ja see liigitatakse ümber riskimaandamisinstrumentideks. Antud instrumentide õiglane
kasumiaruandesse, kus see esitatakse müügituluna, müügitulu väärtus on arvutatud elektri, maagaasi ja vedelkütuse toodete
vähendusena, kuluna või kulude vähendusena siis, kui prognoositud turuhindade alusel. Arvutuste aluseks olevate turuhindade
müügitehing toimub, või muu äritulu või muu tegevuskuluna juhul põhjendatult eeldatav muutus avaldaks kontserni
juhul, kui selgub, et prognoositud müügitehingu toimumine teatud majandustulemustele järgmist mõju:
perioodil ei ole tõenäoline. Kontsern ei ole tuvastanud mingeid olulisi
riskimaandamise ebaefektiivsuse allikaid, mis võiksid Kui arvutustes kasutatud elektri turuhinnad oleksid olnud 10%
riskimaandamissuhteid mõjutada. kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni maksujärgsele
tulemile olnud 19,8 miljon eurot/-19,8 miljon eurot (2020: 8,4
Riskimaandamise instrumentide õiglase väärtuse muutused, mis on miljon eurot/-8,4 miljon eurot).
kajastatud riskimaandamise reservis, on avalikustatud lisas 21. Kui arvutustes kasutatud vedelkütuse toodete turuhinnad oleksid
Täiendav informatsioon tuletisinstrumentide kohta on esitatud olnud 10% kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni
lisades 13, 15 ja 16. maksujärgsele tulemile olnud -6,2 miljon eurot/6,2 miljon eurot
(2020: -2,1 miljon eurot/2,1 miljon eurot).
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid on peamiselt maagaasi Kui arvutustes kasutatud maagaasi turuhinnad oleksid olnud 10%
ostu ja müügi ning Brenti toornafta müügi (seotud põlevkivibensiiniga) kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni maksujärgsele
tuletisinstrumendid, kuna kontsern ei rakenda nende toodete ja tulemile olnud 0,8 miljon eurot/-0,8 miljon eurot (2020:
turgude (v.a Poola maagaas) suhtes riskimaandamisarvestust, ja -0,36 miljon eurot/0,36 miljon eurot).
pikaajalised elektrienergia ostulepingud, mida kontsern ei ole
määratlenud rahavoo riskimaandamisinstrumentideks. Likviidsuse
3.1.1.3 RAHAVOO JA ÕIGLASE VÄÄRTUSE INTRESSIMÄÄRA RISK
swapid, mis on sõlmitud minevikutehingute väärtuse muutuste
Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus
ülekandmiseks kolmandatele osapooltele ning mille negatiivset
või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu.
positsiooni pole vaja igapäevaselt tagatisega katta, liigitatakse samuti
Rahavoo intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga
kauplemiseks hoitavateks tuletisinstrumentideks. Lisaks liigitatakse
võlakohustustest ning seisneb ohus, et intressimäära tõus
kauplemiseks hoitavateks tuletisinstrumentideks maagaasi, elektri ja
suurendab finantskulusid.
vedelkütuste tuletisinstrumendid, mida pakutakse klientidele
vahendustehingute kaudu.
Intressimäära riski hindamisel kasutatakse tundlikkuse analüüsi.
122
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Kontserni intressimäära riski haldamisel järgitakse põhimõtet, et 3.1.2 Krediidirisk
fikseeritud intressimääraga võlakohustuste osatähtsus portfellis Krediidirisk on risk, et kontsernile tekib rahaline kahju, sest
peab olema üle 50%. Kontsern on suures osas lukustanud riski, mis finantsinstrumendi teine osapool ei suuda oma kohustusi täita.
tuleneb intressi baasmäära muutustest. Aruandekuupäeva seisuga Krediidiriskile on avatud raha pangas, positiivse väärtusega
oli 59,5% kontserni võlakohustuste baasintressimäär fikseeritud tuletisinstrumendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.
lõpptähtajani ning 40,5% võlakohustustest oli ujuva intressimääraga
(31. detsember 2020 oli 59,9% kontserni võlakohustuste Kontserni vabade vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest
baasintressimäär fikseeritud lõpptähtajani ning 40,1% põhimõtetest:
võlakohustustest oli ujuva intressimääraga) (lisa 22).
kapitali säilimine;
Juhul kui ujuva intressimääraga võlakohustuste baasintressimäär äritegevuse jaoks õigel ajahetkel vajaliku likviidsuse tagamine;
seisuga 31. detsember 2021 oleks olnud 50 baaspunkti (31.
eelnevat kahte eesmärki arvestades optimaalse tootluse
detsember 2020: 50 baaspunkti) kõrgem, oleks kontserni
teenimine.
aruandeaasta puhaskasum olnud 0,0 miljon eurot (2020: 0,4 miljon
eurot) väiksem, eeldusel et muud tingimused oleksid jäänud Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada järgmistesse kodu- ja
muutumatuks. Intressimäära 50 baaspunkti muutuse mõju 2021. välismaistesse finantsinstrumentidesse:
aastal on väiksem kui 2020. aastal, kuna Swedbanki laen summas rahaturu- ja intressifondid, mille osakuid või aktsiaid on võimalik
150,0 miljon eurot refinantseeriti uutel tingimustel. Kui ujuva regulaarselt lunastada või müüa;
intressimääraga võlakohustuste baasintressimäär seisuga 31.
krediidiasutuste hoiused;
detsember 2021 oleks olnud 100 baaspunkti (31. detsember 2020:
100 baaspunkti) kõrgem, oleks kontserni aruandeaasta puhaskasum vabalt kaubeldavad võlakirjad ja muud vabalt kaubeldavad
olnud 1,8 miljon eurot (2020: 1,9 miljon eurot) väiksem, eeldusel et võlainstrumendid.
muud tingimused oleksid jäänud muutumatuks. Nõuded finantsinstrumentide emitentide/tehingute (sh riski-
maandamistehingute) vastaspoolte krediidiriski tasemele ning iga
Eelnevast tulenevalt ei avalda turuintressimäära muutused olulist
vastaspoole maksimaalsed positsioonid kehtestab kontserni
mõju kontserni võlakohustustele, küll aga võivad mõjutada
finantsriskide juhtimise komitee.
võlakohustuste õiglast väärtust (lisa 22).
Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada üksnes finants-
instrumentidesse, mille alusvaluuta on euro. Lisaks on kehtestatud
nõuded finantsinstrumentide tähtajale ning hajutamisele.
123
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Klientide tähtajaks tasumata arvetega tegeldakse igapäevaselt 3.1.3 Likviidsusrisk
selleks spetsiifiliselt moodustatud osakondades. Arve maksetähtaja Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi
ületamise korral saadab automatiseeritud meeldetuletus- ja täita ebapiisava rahavoo tõttu. Likviidsusriski maandatakse erinevate
hoiatussüsteem kliendile teate, et juhul kui arvet ei tasuta, võib finantsinstrumentidega nagu laenud, võlakirjad ja kommerts-
järgneda kliendi elektrivõrgust väljalülitamine. On kehtestatud väärtpaberid.
tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu
või antakse võlg üle inkassofirmale. Erikokkulepete sõlmimine on Kontserni likviidsusrisk on kahetasandiline. Lühiajaline likviidsusrisk
selleks moodustatud krediidikomiteede pädevuses. on risk, et kontserni pangakontodel ei ole piisavalt raha jooksvate
maksekohustuste täitmiseks. Pikaajaline likviidsusrisk on risk, et
Maksimaalne krediidiriskile avatud summa aruandeperioodi lõpu kontsernil ei ole piisavalt vaba raha või muid likviidsuse allikaid, et
seisuga oli järgmine: katta tuleviku likviidsusvajadust oma äriplaani elluviimisel ja
kohustuste täitmisel või et kontsern peab seetõttu vabu vahendeid
31. DETSEMBER
kaasama kiirustades ja tingimustel, mis ei ole optimaalsed. Lühiajalist
miljonites eurodes 2021 2020
likviidsusriski maandatakse sellega, et kontsern hoiab pangakontodel
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 13, 14)* 322,2 194,9
teatavat vaba raha puhvrit, et tagada piisavate vahendite olemasolu
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 13, 16, 8) 198.0 166,9
ka juhul, kui rahavoo prognoosist esineb kõrvalekaldeid. Pikaajalist
Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid 347,8 55,4
(lisad 3.3, 13, 15, 16) likviidsusriski maandatakse sellega, et kontsern prognoosib
Kokku krediidiriskile avatud summa 670,0 417,2 regulaarselt järgneva 12 kuu likviidsusvajadust (sh võetakse arvesse
rahavajadus investeeringuteks, laenu tagasimakseteks ja dividendi-
* Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded miinus ettemaksed makseteks ning äritegevusest teenitav positiivne rahavoog) ja hoiab
likviidsusvajaduse rahuldamiseks piisavat likviidsuspuhvrit vabade
rahaliste vahendite, välja võtmata investeerimislaenude ja
Nõuded ostjate vastu on esitatud summas, millest on maha arvatud
likviidsuslaenu limiitide näol. Likviidsusriski juhitakse kontserni tasandil
väärtuse languse katteks moodustatud allahindlus. Ehkki nõuete
emaettevõtja finantsosakonnas.
laekumist võivad mõjutada majanduslikud tegurid, on juhtkond
seisukohal, et puudub oluline kahjumi risk, mis ületaks juba
Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid
kajastatud allahindluse summat. Muud nõuded allahinnatud varasid
mahus 198,0 miljon eurot (31. detsember 2020: 166,9 miljon eurot).
ei sisalda.
Lisaks oli majandusaasta lõpu seisuga välja võtmata laenusid 535,0
miljon euro ulatuses (31. detsember 2020: 520,0 miljon eurot) (lisa 22).
Täiendav info krediidiriski kohta on avalikustatud lisades 14 ja 16.
Järgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pikaajaliste
124
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
kohustuste (sh netomaksega tuletisinstrumentide) jaotus kohustuste
lõpptähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingulised
diskonteerimata rahavood. Aruandeperioodi lõpust 12 kuu jooksul
tasumisele kuuluvate kohustuste summa, v.a võlakohustused, on
esitatud nende bilansilises väärtuses.
KOHUSTUSTE JAOTUS MAKSETÄHTAEGADE JÄRGI
SEISUGA 31. DETSEMBER 2021:
Kuni 1 1–5 Üle 5 Diskontee- Bilansi-
aasta aastat aasta rimata line
rahavood väärtus
miljonites eurodes kokku
Võlakohustused 179,7 817,8 3,7 1 001,2 956,5
(lisad 3.2, 13, 22)*
Tuletisinstrumendid 116,1 37,8 - 153,9 153,9
(lisad 3.3, 13, 15)
Võlad hankijatele ja muud 137,6 3,0 - 140,6 140,6
võlad (lisad 13, 23)
Kokku 433,4 858,6 3,7 1 295,7 1 251,0
* Intressikulud on hinnatud seisuga 31. detsember 2021 kehtinud intressimäärade alusel.
KOHUSTUSTE JAOTUS MAKSETÄHTAEGADE JÄRGI
SEISUGA 31. DETSEMBER 2020:
Kuni 1 1–5 Üle 5 Diskontee- Bilansi-
aasta aastat aasta rimata line
rahavood väärtus
miljonites eurodes kokku
Võlakohustused 319,2 749,6 18,9 1 087,7 1 014,4
(lisad 3.2, 13, 22)*
Tuletisinstrumendid 10,3 4,4 - 14,7 14,7
(lisad 3.3, 13, 15)
Võlad hankijatele ja muud 188,8 0,3 - 189,1 189,1
võlad (lisad 13, 23)
Kokku 518,3 754,3 18,9 1 291,5 1 218,2
* Intressikulud on hinnatud seisuga 31. detsember 2020 kehtinud intressimäärade alusel.
125
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
3.2 KAPITALI JUHTIMINE 31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
Eesti Energia ASi kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsuseid dividendide
Võlakohustused (lisad 3.1, 13, 22) 956,5 1 014,4
jaotamise ning aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise kohta
Miinus: raha ja raha ekvivalendid -198,0 -166,9
teeb Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Igal (lisad 3.1, 13, 18)
majandusaastal määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusega Netovõlg 758,5 847,5
Eesti Energia ASi poolt riigieelarvesse makstav dividendisumma, mis Omakapital kokku 2 465,6 2 008,3
on kooskõlas kehtiva dividendipoliitikaga (vt lisad 19 ja 20). EBITDA* 317,6 213,5
Varad 4 384,2 3 686,1
Kontsern järgib finantspoliitikat, mille kohaselt ei tohi netovõla ja
Netovõlg/EBITDA 2,4 4,0
EBITDA suhe pikaajaliselt ületada 3,5 (2020: 3,5) ning omakapital
Omakapital/varad 56% 54%
peab moodustama vähemalt 50% varadest (31. detsember 2020:
Kapital kokku (netovõlg + 3 224,1 2 855,8
50%). Seisuga 31. detsember 2021 oli netovõla ja EBITDA suhe omakapital kokku)
ettenähtud tasemel (31. detsember 2020: netovõla ja EBITDA suhe Netovõla ja kapitali suhe 24% 30%
ületas finantspoliitikas ettenähtud 3,5). Eesti Energia strateegias on * EBITDA – kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-,
ettenähtud sammud finantspoliitika eesmärgiga vastavusse ning põhivara kulumi ja väärtuse languse kulusid (vaata ka lisa 5, kus on esitatud summa arvutuskäik)
jõudmiseks.
Nii EBITDA kui ka netovõlg on alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad,
Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 oli kontserni mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS)
netovõla ja EBITDA suhe ning omakapitali ja varade suhe järgmine: defineeritud ja need ei pruugi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete
tulemuslikkusnäitajatega võrreldavad. Kontserni hinnangul
annavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande lugejatele täiendavat kasulikku
informatsiooni grupi majandustulemuste ja juhtimise kohta ning
neid näitajaid kasutab ka juhtkond kontserni tulemuste
analüüsimisel ja juhtimisaruandluses. Märgitud näitajaid tuleks
vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis
tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes
IFRSi nõuete kohaselt.
126
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
3.3 ÕIGLANE VÄÄRTUS
Alljärgnevas tabelis on esitatud kontserni varad ja kohustused, mida
Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud kajastatakse õiglases väärtuses, vastavalt õiglase väärtuse hierarhia
soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohustuste tasemetele seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020:
õiglased väärtused seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember
2020 oluliselt nende kontserni konsolideeritud finantsseisundi 31. DETSEMBER 2021
aruandes kajastatud jääkväärtustest, v.a võlakirjad (õiglane väärtus Tase Tase Tase Kokku
miljonites eurodes 1 2 3
arvestatud õiglase väärtuse hierarhia 1. tasemele liigitatavate Varad
sisenditega, lisa 22). Kontserni hinnangul on ka lühiajaliste nõuete ja Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid - 56,1 83,7 139,8
kohustuste ning laenunõuete, millest on maha arvatud väärtuse (lisad 13, 15 ja 16)
langus, jääkväärtus ligikaudu võrdne nende õiglase väärtusega. Rahavoo riskimaandamisinstrumendid - 112,5 95,5 208,0
(lisad 13, 15 ja 16)
Avalikustamise eesmärgil leitakse finantskohustuste õiglane
Kokku finantsvarad (lisad 3.1, 13, 15 ja 16) - 168,6 179,2 347,8
väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu Kohustused
intressimääraga, mis on kättesaadav kontserni sarnastele Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid
- 75,2 - 75,2
finantsinstrumentidele. (lisad 13, 15 ja 16)
Rahavoo riskimaandamisinstrumendid (lisad
Järgnevates tabelites on esitatud õiglases väärtuses kajastatavate - 78,7 - 78,7
13, 15 ja 16)
finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise sisendite järgi. Eri- Kokku finantskohustused (lisad 3.1, 13 ja 15) - 153,9 - 153,9
nevaid tasemeid defineeritakse järgmiselt:
identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud 31. DETSEMBER 2020
hinnad aktiivsetel turgudel (tase 1); Tase Tase Tase Kokku
miljonites eurodes 1 2 3
muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis Varad
on vara või kohustuste puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid 0,6 8,8 10,9 20,3
(lisad 13, 15 ja 16)
(tase 2);
Rahavoo riskimaandamisinstrumendid 3,3 31,8 - 35,1
vara või kohustuste puhul mittejälgitavad sisendid (tase 3). (lisad 13, 15 ja 16)
Kokku finantsvarad (lisad 3.1, 13, 15 ja 16) 3,9 40,6 10,9 55,4
Kohustused
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid
- 12,9 - 12,9
(lisad 13, 15 ja 16)
Rahavoo riskimaandamisinstrumendid
- 1,8 - 1,8
(lisad 13, 15 ja 16)
Kokku finantskohustused (lisad 3.1, 13 ja 15) - 14,7 - 14,7
127
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
(a) 1. taseme finantsinstrumendid (c) 3. taseme finantsinstrumendid
Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide õiglase Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määratakse
väärtuse aluseks on noteeritud turuhinnad aruandeperioodi lõpu selle õiglane väärtus hindamistehnika abil. Hindamistehnikates
seisuga. Turgu peetakse aktiivseks, kui noteeritud hinnad on lihtsalt ja kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need
regulaarselt kättesaadavad börsilt, vahendajalt, maaklerilt, tööstus- on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda
haru grupilt, hindamisteenistuselt või regulatiivselt asutuselt ja need hinnangutele. Instrument liigitatakse 3. tasemele, kui üks või mitu
kujutavad tegelike ja regulaarselt aset leidvate turutingimustel olulist sisendit ei põhine jälgitavatel turuandmetel. Kontsern liigitab
toimuvate tehingute hindasid. Kontserni finantsvarade noteeritud elektrienergia ostulepingud 3. taseme instrumentideks.
turuhinnaks on nende hetke pakkumishind. Kontserni elektri tuletis-
instrumendid, millega kaubeldakse Nasdaq OMX börsil, on liigitatud Kontserni finantsriskide juhtimise osakond hindab kontserni
1. taseme instrumentideks. finantsinstrumentide, sh 3. taseme instrumentide õiglast väärtust
finantsaruandluse jaoks. Osakonna hindamismeeskond allub
(b) 2. taseme finantsinstrumendid vahetult kontserni finantsriskide juhtimise komiteele, kes kinnitab
Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määratakse osakonna poolt kasutatavad hindamistehnikad. Finantsriskide
selle õiglane väärtus hindamistehnika abil. Hindamistehnikates juhtimise komitee ja hindamismeeskond arutavad
kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on hindamisprotsesse ja -tulemusi vähemalt kord kvartalis vastavalt
kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda kontserni kvartaliaruandluse ajakavale.
hinnangutele. Instrument liigitatakse 2. tasemele, kui kõik olulised
õiglase väärtuse määramiseks vajalikud sisendid on jälgitavad. Kui üks 2020. aastal kasutati 3. taseme tuletisinstrumentide õiglase
või mitu olulist sisendit ei põhine jälgitavatel turuandmetel, liigitatakse väärtuse leidmiseks matemaatilisi mudeleid, mille abil prognoositi
instrument tasemele 3. Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide tulevaste perioodide elektrihindu. Mudel kombineeris turupõhiseid
(kauplemisderivatiivide) ja rahavoo riskimaandamisinstrumentide sisendeid, nagu Nord Pooli süsteemihind ja Nasdaq OMX börsil
väärtuse leidmiseks kasutatakse Nasdaq OMX, ICE, Platts European noteeritud Helsingi pakkumispiirkonna EPAD (ingl Electricity Price
Marketscani ning Nymexi noteeringuid. Area Differential) aruandekuupäeva seisuga, mittejälgitavate
sisenditega, nagu turuosaliste tegelikud tootmis- ja tarbimisandmed,
Forward-, swap- ja futuurlepingute õiglane väärtus leitakse kütuste ja muude sisendite turuhinnad (CO2 heitmekvoodid,
aruandekuupäeva forwardhindade alusel ning leitud väärtus maagaas, kivisüsi), käitiste ja/või ühenduskaablite plaanivälised
diskonteeritakse tagasi nüüdisväärtusesse. hooldused ja remondid ning teadmised tulevikusündmuste kohta.
Alates 2021. aastast võeti kasutuse uus hindamistehnika. 3. taseme
128
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
tuletisinstrumentide õiglane väärtus leitakse kontserni ja klientide Muus koondkasumis kajastatav kasum kajastatakse real
vahel tegelikult sõlmitud pikaajaliste (enam kui viie aasta pikkuste) „Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a.
elektrienergia ostulepingute alusel. Õiglase väärtuse hindamise ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse)“. Muus äritulus
arvutused tehakse kord kuus. Arvutustes kasutatakse kajastatav kasum kajastatakse real „Kasum tuletisinstrumentide
aruandekuupäevale eelneval kuul sõlmitud lepingute kaalutud ümberhindlusest“.
keskmist hinda, mis konverteeritakse baaskoormuse elektrihinnaks,
mida kasutatakse elektrienergia ostulepingute hindamiseks. Õiglase väärtuse hierarhia 3. taseme instrumentide 2021. aasta
korduvast õiglase väärtuse mõõtmisest tingitud realiseerimata
Hindamistehnikat muudeti, sest enam kui seitsme aasta pikkuste kasum kokku moodustas 49,0 miljon eurot. See summa on
perioodide kohta ei ole piisavalt turuandmeid. Uus tehnika kajastatud muus äritulus.
võimaldab saada pikaajaliste tuletisinstrumentide turuväärtuse
arvutamiseks täpsemaid sisendeid.
Juhul kui prognoositud hinnad muutuksid +/- 10%, oleks mõju
kontserni puhaskasumile +/- 19,9 miljon eurot (2020: +/- 8,5 miljon
eurot) ja mõju kontserni muule koondkasumile +/- 20,8 miljon eurot
(2020: mitte mingit mõju, sest ühtegi 3. taseme tuletisinstrumenti ei
olnud määratletud riskimaandamisinstrumendiks).
Kauplemiseks hoitavad
miljonites eurodes
tuletisinstrumendid
Algsaldo seisuga 1. jaanuar 2020 -
Muus äritulus kajastatud kasum 10,9
Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2020 10,9
Muus koondkasumis kajastatud kasum 95,5
Muus äritulus kajastatud kasum 72,8
Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2021 179,2
129
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
3.4 FINANTSVARADE JA –KOHUSTUSTE TASAARVELDUS
(a) Finantsvarad
Alljärgnevaid finantsvarasid on tasaarveldatud:
31. DETSEMBER 2021
Finantsvarade Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Neto-
brutosumma tasaarveldatud finantskohustuste finantsvarade netosumma aruandes saldeerimata summa
miljonites eurodes brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad
Tuletisinstrumendid 410,2 -62,4 347,8 -6,2 341,6
31. DETSEMBER 2020
Finantsvarade Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Neto-
brutosumma tasaarveldatud finantskohustuste finantsvarade netosumma aruandes saldeerimata summa
miljonites eurodes brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad
Tuletisinstrumendid 63,6 -8,2 55,4 -0,8 54,6
(b) Finantskohustused
Alljärgnevaid finantskohustusi on tasaarveldatud:
31. DETSEMBER 2021
Finantskohustuste Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Neto-
brutosumma tasaarveldatud finantsvarade finantskohustuste netosumma aruandes saldeerimata summa
miljonites eurodes brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad
Tuletisinstrumendid 216,3 -62,4 153,9 -6,2 147,7
31. DETSEMBER 2020
Finantskohustuste Finantsseisundi aruandes Finantsseisundi aruandes kajastatud Finantsseisundi Neto-
brutosumma tasaarveldatud finantsvarade finantskohustuste netosumma aruandes saldeerimata summa
miljonites eurodes brutosumma (lisa 3.1, 3.3, 13, 15 ja 16) summad
Tuletisinstrumendid 22,9 -8,2 14,7 -0,8 13,9
Kontserni ja tehingupartnerite vahel sõlmitud lepingud võimaldavad vastastikused nõuded on samas valuutas. Mõningad lepingud
tasaarveldust konkreetsete üksiktehingute raames, juhul kui võimaldavad tasaarveldusi kahe või enama tehingu raames.
130
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
4. OLULISED (b) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse
hindamine
RAAMATUPIDAMISHINNANGUD Kontsern viib vastavalt vajadusele läbi materiaalse ja
JA EELDUSED immateriaalse põhivara kaetava väärtuse teste. Varade kaetava
väärtuse testimisel kasutatakse juhtkonna hinnanguid varade
Raamatupidamishinnangud ja rakendatud eeldused
kasutamisest ning müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja
Raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb kasutada
remondiks vajalike rahavoogude, inflatsiooni- ja kasvumäärade
raamatupidamishinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes
ning toetuste saamise tõenäosuse kohta. Hinnangute aluseks on
kajastatud varasid ja kohustusi ning lisades avalikustatud finantsseisun-
prognoosid üldise majanduskeskkonna, elektrienergia tarbimise ja
diaruandeväliseid varasid ja tingimuslikke kohustusi. Kuigi nimetatud
müügihinna kohta. Varade õiglase väärtuse määramisel
hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi
kasutatakse ka eksperthinnanguid. Kui olukord tulevikus muutub,
need kokku langeda hilisemate tegelike tulemustega. Muudatusi
tuleb võib-olla täiendavaid allahindlusi teha või varem kajastatud
juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi
allahindlusi osaliselt või täielikult tühistada. Võrguteenuse
kasumiaruandes.
osutamiseks kasutatava põhivara kaetavat väärtust mõjutab
Järgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas konsolideeritud Konkurentsiamet, kes määrab nende varade põhjendatud tulukuse
raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile. määra. Kui võrguteenuse osutamisega seotud tulud, kulud ja inves-
teeringud jäävad ettenähtud piiridesse, tagab teenuse müügist
(a) Materiaalse põhivara kasuliku eluea hindamine saadav tulu nende varade põhjendatud tulukuse. Informatsioon
Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna aruandeperioodil arvestatud varade väärtuse languse kohta on
hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on avalikustatud lisades 6 ja 8.
näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra
pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Seisuga 31. detsember 2021 oli (c) Eraldiste kajastamine ja hindamine
kontsernil materiaalset põhivara jääkväärtuses 2 979,5 miljon eurot Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsern moodustanud
(31. detsember 2020: 2 919,6 miljon eurot), aruandeperioodi keskkonnakaitselisi, mäetööde lõpetamise, varade demonteerimise,
amortisatsioonikulu oli 166,8 miljon eurot (2020: 158,5 miljon eurot) (lisa töötajate ja lepingutega seotud eraldisi kogusummas 33,1 miljon
6). Materiaalse põhivara keskmine järelejäänud kasulik eluiga on 18,6 eurot (31. detsember 2020: 34,3 miljon eurot) (lisa 25). Nimetatud
(31. detsember 2020: 17,7) aastat. Kui varade keskmine järelejäänud eluiga kohustuste summa ja/või realiseerumise aeg on ebakindel. Eraldiste
pikeneks/lüheneks ühe aasta võrra, siis amortisatsioonikulu väheneks nüüdisväärtuse määramisel on kasutatud mitmeid juhtkonna
8,7 miljon euro võrra (2020: 8,8 miljon euro võrra)/ suureneks 9,7 miljon hinnanguid ja eeldusi tulevaste kulutuste suuruse, inflatsioonimäära
euro võrra (2020: 9,9 miljon euro võrra). ja väljamaksete aja kohta. Tegelikud kulutused võivad osutuda
131
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
suuremateks või väiksemateks sõltuvalt võimalikest muutustest keskmisi hindu, mis on konverteeritud baaskoormuse
õigusnormides, keskkonnakahjude likvideerimiseks vajalikus elektrihindadeks. Vt täpsemat infot lisast 3.3.
tehnoloogias ning kulutustes, mida katavad kolmandad osapooled.
(d) Tingimuslikud varad ja kohustused
Tingimuslike varade ja kohustuste hindamisel kasutab juhtkond
eelnevat kogemust, üldist informatsiooni majandus- ja
sotsiaalkeskkonna kohta ning tuleviku sündmuste eeldusi ja
tingimusi, mis põhinevad parimatel teadmistel olukorrast. Täiendav
informatsioon on esitatud lisas 34.
(e) Edasilükkunud tulumaksu kajastamine kontserni Eesti ja Läti
tütarettevõtete jaotamata kasumilt
Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 ei ole kontsern
kajastanud edasilükkunud tulumaksukohustusi seoses Eesti ja Läti
tütarettevõtete jaotamata kasumiga seotud ajutiste maksustavate
erinevustega summas 988,6 miljon eurot (31. detsember 2020:
886,4 miljon eurot). Kontsernil on kirjalikult vormistatud
dividendipoliitika, mille aluseks on ainuaktsionäri väljendatud
dividendiootus. Dividendipoliitikast lähtuvalt on kontsern hinnanud,
et kontserni Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumist
lähitulevikus dividende ei jaotata. Kontsernil on võimalik
dividendipoliitika rakendamisel kontrollida oma tütarettevõtete
dividendide jaotamise ajastust ja summat.
(f) Pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (3. taseme
instrumendid) õiglase väärtuse arvestamisel kasutatud sisendid
Pikaajaliste elektrienergia ostulepingute õiglase väärtuse
arvutamiseks kasutatakse matemaatilisi mudeleid, mis kasutavad
turuhindu ja tegelike klientidega sõlmitud lepingute kaalutud
132
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
5. SEGMENDIARUANDLUS mis on teenitud vastavate toodete ja teenuste müügist. Kuna
segmendid põhinevad kontsernist välja müüdavatel toodetel ja
Juhatus kasutab kontserni majandustulemuste hindamiseks ja teenustel (mitte juriidilistel isikutel), puuduvad segmentidevahelised
juhtimisotsuste tegemiseks tootepõhist aruandlust. Kontsern on tehingud, mida oleks vaja elimineerida.
määratlenud põhitooted ja -teenused ehk väärtustloovad üksused,
mis teenivad kontsernivälist tulu ja kasumit, ning on välja arendanud Kõik kontserni ärikulud jaotatakse toodetele ja teenustele, mille
metoodika, mille alusel tulud, kulud ja varad jaotatakse toodetele ja tootmise või osutamisega need on seotud. Kui toode (näiteks
teenustele. elektrienergia) toodetakse mitme kontserni äriüksuse poolt
vertikaalselt integreeritud väärtusahelas, siis sellega seotud kulud
Kontsern on eristanud kolm peamist toodet ja teenust, mida hõlmavad kõigi toote valmistamises osalenud üksuste
esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja mitmed tootmiskulusid (näiteks elektrienergia kulu hõlmab selle tootmiseks
väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui „Muud“. kasutatud põlevkivi kulu). Kontserni üldkulud jaotatakse toodetele ja
teenustele proportsionaalselt nende kulude abil teenitud
1) elektrienergia (taastuvatest kui ka mittetaastuvatest allikatest müügitulule.
elektrienergia tootmine ja müük ning energiakaubandus);
2) võrguteenused (võrguteenuse müük reguleeritud turul ja Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, aga
Elektrilevi reguleeritud lisateenuste müük); jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid ning
tulumaksukulu ei jaotata segmentidele. EBITDA ei ole IFRS-i
3) vedelkütused (vedelkütuste tootmine ja müük);
kohaselt määratletud tulemuslikkuse näitaja. Kontserni EBITDA
4) muud tooted ja teenused (sh soojuse tootmine ja müük, määratlus ei pruugi olla võrreldav teiste majandusüksuste sarnaselt
energeetikaseadmete ehitus ja sellega seotud teenused, pealkirjastatud tulemuslikkuse näitajate ja avalikustatavate
vanametalli müük, kaevandustoodete müük, maagaasi müük, andmetega.
muude toodete ja teenuste müük).
Kontserni varad jaotatakse segmentidele vastavalt nende
Muude toodete ja teenuste segment (muud) hõlmab kõrvaltooteid ja
kasutuseesmärgile. Kohustusi segmentidele ei jaotata, kuna neid
teenuseid, mille osakaal kontserni müügitulust ja EBITDA-st on
juhitakse tsentraalselt kontserni finantsosakonna poolt.
eraldivõetuna ebaoluline. Ükski nendest kõrvaltoodetest ja
teenustest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul tuleks Elektrituruseaduse kohaselt on võrguettevõtjad kohustatud
nende kohta informatsiooni avalikustada eraldiseisvalt. võrgutasude hinnad Konkurentsiametiga kooskõlastama.
Konkurentsiamet on koostanud hindade kooskõlastamise
Segmendi müügitulu hõlmab müügitulu ainult välistelt klientidelt,
metoodika, mis võtab arvesse kulusid, mis on vajalikud seadusega
133
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
ettenähtud kohustuste täitmiseks ning tagab investeeritud kapitali EBITDA
põhjendatud tulukuse. Reeglina loeb Konkurentsiamet investeeritud 31. DETSEMBER
kapitaliks aasta keskmist põhivarade jääkväärtust, millele on miljonites eurodes 2021 2020
lisatud 5% välisest müügitulust. Põhjendatud tulukuse määr on EBITDA
ettevõtte kaalutud keskmine kapitali hind (WACC). Ülejäänud Elektrienergia 217,6 53,4
segmentide müügihinnad ei ole reguleeritud õigusaktidega. Võrguteenused 87,3 87,6
Vedelkütused 8,0 53,8
Kaugkütteseaduse kohaselt peavad ka soojusettevõtjad, kes Raporteeritud segmendid kokku 312,9 194,9
müüvad soojust tarbijatele või võrguettevõtjale edasimüügiks Muud 4,7 18,7
tarbijatele või toodavad soojust elektri ja soojuse koostootmise Kokku 317,6 213,6
protsessis, müüdava soojuse piirhinna Konkurentsiametiga Põhivara kulum ja amortisatsioon (lisad 6,8 ja 9) -172,1 -161,4
kooskõlastama. Neto finantskulud -25,6 -34,0
Kasum kapitaliosaluse meetodil 2,0 1,7
investeeringutelt sidusettevõtjatesse (lisa 10)
MÜÜGITULU
Kasum enne tulumaksustamist 121,9 19,9
Emaettevõtja juhatusele esitatavates aruannetes on kontserni- * EBITDA: kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning
põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid.
väliste klientide müügitulu arvestamisel kasutatud samu arvestus-
põhimõtteid nagu konsolideeritud kasumiaruande koostamisel.
31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
Kontserniväliste klientide müügitulu
Elektrienergia 766,4 360,1
Võrguteenused 233,6 217,7
Vedelkütused 135,0 138,1
Raporteeritud segmendid kokku 1 135,0 715,8
Muud 178,0 117,9
Kokku (lisa 26) 1 313,0 833,7
134
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
MUUD KASUMI JA KAHJUMI AVALIKUSTATAVAD NÄITAJAD
Intressitulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ja kasumit kapitaliosaluse Lisainformatsioon arvestatud põhivara väärtuse languse, põhivara
meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse segmentide vahel ei kulumi ja amortisatsiooni kohta on avalikustatud lisas 6 ja 8 ning
jaotata ning seda informatsiooni emaettevõtja juhatusele ei esitata. eraldiste moodustamise ja ümberhindamise kohta lisas 25.
1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2021 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2020
miljonites eurodes Põhivara kulum ja Eraldiste moodustamine (+) ja Põhivara kulum ja Eraldiste moodustamine (+) ja
amortisatsioon ümberhindamine (-) amortisatsioon ümberhindamine (-)
Elektrienergia -76,7 131,6 -70,0 84,0
Võrguteenused -51,3 - -49,3 -
Vedelkütused -20,6 29,8 -21,6 16,7
Raporteeritud segmendid kokku -148,5 161,4 -140,9 100,7
Muud -23,6 8,8 -20,5 3,8
Kokku (lisad 5,6,8,9 ja 25) -172,1 170,2 -161,4 104,4
VARAD
Emaettevõtja juhatusele esitatavates aruannetes on varade
summade arvestamisel kasutades samu arvestuspõhimõtteid nagu
konsolideeritud finantsaruannete koostamisel.
1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2021 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2020
miljonites eurodes Kokku Investeeringud sidus- Investeeringud Total Investeeringud sidus- Investeeringud
varad ettevõtjatesse (lisa 10) põhivarasse (lisad 6 ja 8) assets ettevõtjatesse (lisa 10) põhivarasse (lisad 6 ja 8)
Elektrienergia 2 134,0 2,4 68,1 1 704,2 2,7 76,5
Võrguteenused 1 212,2 - 101,8 1 162,6 - 97,6
Vedelkütused 450,0 1,6 63,3 379,4 1,2 10,8
Raporteeritud segmendid kokku 3 796,2 4,0 233,2 3 246,2 3,9 184,9
Muud 588,0 50,9 20,1 439,9 42,9 3,1
Kokku (lisad 6,8 ja 10) 4 384,2 54,9 253,3 3 686,1 46,8 188,0
135
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
KOGU KONTSERNI KOHTA ESITATAV INFORMATSIOON
Kontserniväline müügitulu klientide asukoha järgi Põhivarade jaotus varade asukoha järgi*
1.JAANUAR-31. DETSEMBER 31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020 miljonites eurodes 2021 2020
Eesti 771,6 489,0 Eesti 2 782,2 2 686,4
Leedu 240,9 101,3 Leedu 249,1 231,4
Läti 143,3 62,6 Läti 33,1 36,3
Poola 106,9 65,8 USA 26,3 24,3
Araabia Ühendemiraadid 22,7 12,2 Soome 14,6 8,0
Taani 17,4 7,1 Poola 15,0 15,6
Põhjamaad 6,1 4,0 Muud riigid 0,9 1,5
Muud riigid 4,1 1,1 Kokku põhivarad (lisad 6,8 ja 9) 3 121,2 3 003,5
Singapur - 90,6
* välja arvatud finantsvarad, edasilükkunud tulumaksuvara ja investeeringud sidusettevõtjatesse
Kokku kontserniväline müügitulu (lisa 26) 1 313,0 833,7
*Põhjamaad - Soome ja Rootsi Kontsernil ei olnud 2021. aastal kliente, kelle käive vedelkütustest
ületab eraldiseisvalt 10% kontserni müügitulust (2020. aastal oli
müük ühele sellisele kliendile kokku 90,6 miljon eurot).
Kontsernil on 2021. aastal üks klient, kelle käive elektrienergiast
ületab eraldiseisvalt 10% kontserni müügitulust. Müük kokku antud
kliendile oli 2021. aastal 532,8 miljon eurot (2020. aastal müük
kokku antud kliendile 129,3 miljon eurot).
136
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
6. MATERIAALNE PÕHIVARA
Maa Hooned Rajatised Masinad ja Muud Lõpetamata Ettemaksed Kokku
miljonites eurodes seadmed ehitus
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 44,4 330,0 1 196,8 3 140,9 6,1 68,7 5,9 4 792,8
Akumuleeritud kulum - -118,1 -486,9 -1 269,1 -5,3 - - -1 879,4
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2019 (lisa 4) 44,4 211,9 709,9 1 871,8 0,8 68,7 5,9 2 913,4
2020. aastal toimunud liikumised
Soetused (lisa 5) 43,0 0,3 0,3 4,8 0,1 121,3 1,9 171,7
Arvestatud kulum ja allahindlus (lisad 4, 5 ja 33) - -6,3 -37,8 -110,6 -0,3 -3,5 - -158,5
Müüdud põhivara jääkväärtuses -0,2 -0,2 - -0,1 - - - -0,5
Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,2 - - -0,8 - - - -1,0
Ümberklassifitseerimised 0,7 0,7 54,0 63,0 -0,3 -115,7 -4,7 -2,3
Kokku 2020. aastal toimunud liikumised 43,3 -5,5 16,5 -43,7 -0,5 2,1 -2,8 9,4
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus 87,7 331,9 1 252,6 3 226,7 5,3 70,8 3,1 4 978,1
Akumuleeritud kulum - -125,5 -526,2 -1 398,6 -5,0 - - -2 055,4
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2020 (lisa 4) 87,7 206,4 726,4 1 828,1 0,3 70,8 3,1 2 922,7
2021. aastal toimunud liikumised
Soetused (lisa 5) 0,1 0,1 0,6 4,6 0,3 198,0 42,9 246,6
Arvestatud kulum ja allahindlus (lisad 4, 5 ja 33) - -7,0 -32,2 -126,6 -0,4 -0,6 - -166,8
Müüdud põhivara jääkväärtuses -0,5 -2,3 -0,1 -0,9 - - - -3,8
Lisandunud äriühenduste kaudu (Lisa 36) 0,1 0,4 13,6 11,4 - 1,0 0,3 26,8
Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 - 0,1 -0,6 0,1 - - -0,2
Ümberklassifitseerimised 0,2 1,8 55,6 73,5 1,4 -132,1 -0,4 -
Kokku 2021. aastal toimunud liikumised 0,1 -7,0 37,6 -38,6 1,4 66,3 42,8 102,6
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021
Soetusmaksumus 87,8 331,3 1 335,1 3 302,3 7,0 137,1 45,9 5 246,5
Akumuleeritud kulum - -131,9 -571,1 -1 512,8 -5,3 - - -2 221,1
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 (lisa 4) 87,8 199,4 764,0 1 789,5 1,7 137,1 45,9 3 025,4
137
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
2020. aastal investeeris kontsern 43 miljon eurot Tootsi Suursoo Põhitegur aastalõpu hinnasööstu taga oli maagaasi hinna järsk
ammendunud turbamaardla kinnistu soetamiseks, et liikuda edasi tõus. Heitmekvootide hinnad on tugevalt seotud Euroopa
Tootsi Windpark OÜ tuulepargi arendamisega ja seeläbi suurendada kliimapoliitikaga ja heitmekvootide turu arenguvõimaluste kohta on
kontserni taastuvenergia tootmisvõimsust. palju erinevaid nägemusi. Sellest tingituna on analüütikute
heitmekvootide hinnaprognoosid väga erinevad.
2021. aastal investeeris kontsern 95,1 miljon eurot võrgu-
ühendustesse, et suurendada elektri jaotusvõrgu töökindlust; 50,1 Eesti Energia elektrijaamade varade väärtuse testid
miljon eurot uue Enefit 280-2 õlitehase ehitamisse; 9,3 miljon eurot Elektrijaamu käsitletakse kolme eraldiseisva raha genereeriva
Šilale II tuulepargi arendamisse; 8,3 miljon eurot Akmene tuulepargi üksusena: 1) Auvere elektrijaam, 2) plokid, mis kasutavad kütusena
tuuleturbiinidesse; 6,6 miljon eurot Purtse tuulepargi arendamisse ainult põlevkivi (põlevkiviplokid), 3) plokid, mis kasutavad lisaks
ja 7,1 miljon eurot Tolpanvaara tuulepargi arendamisse. põlevkivile ka muid kütuseid (hübriidplokid). Elektrijaamade
jagamisel eraldiseisvateks raha genereerivateks üksusteks on
Vara väärtuse testid koostatakse olukorras, kui on alust arvata, et lähtud eelkõige elektriplokkide efektiivsusest, erinevate kütuste
vara väärtus võib olla langenud või kui mingi raha genereeriva kasutamise võimekusest, asendatavusest kontserni
üksusega on seotud oluline firmaväärtuse saldo. Sellisteks müügistrateegias ja elektriplokkidega seotud juhtimisotsuste
varadeks, kus on vaja koostada vara väärtuse test, on 2021. aastal sõltumatusest. Nii hübriidplokkides kui ka Auvere elektrijaamas
kontserni hinnangu kohaselt Eesti Energia hübriidplokid, toodetakse elektrit nii põlevkivist kui ka taastuvatest ja
tuulepargid ja Enefit American Oil varad (2020: Auvere elektrijaam, alternatiivsetest kütustest. Auvere elektrijaama elektriploki
hübriidplokid, põlevkiviplokid, tuulepargid ja Enefit American Oil efektiivsus on teistest oluliselt kõrgem.
varad).
2021. aasta lõpu seisuga tuvastati üksnes elektrijaamade
Võimaliku varade väärtuse languse peamiseks indikaatoriks on hübriidplokkide varadel väärtuse languse indikaatoreid.
olnud elektri ja heitmekvootide turuhindade suur volatiilsus, kuna
elektrijaamade varade väärtus on mõlema teguri suhtes tundlik. Hübriidplokkide varade bilansiline jääkväärtus seisuga
Tuuleparkide varade väärtuse langust on testitud nendele raha 31. detsember 2021 oli 123,0 miljon eurot (31. detsember 2020:
genereerivatele üksustele jaotatud firmaväärtuse tõttu. 131,7 miljon eurot). Varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse
alusel. Vara väärtuse testi tulemusena allahindluse vajadust ei
Elektrihinna volatiilsuse ja järsu tõusu 2021. aasta teisel poolel tuvastatud. Eeldatavad tulevased rahavood diskonteeriti
tingisid maagaasi ja CO2 heitmekvootide rekordkõrged hinnad, diskontomääraga 7,5% (2020: 7,5%). Diskontomäära 1 protsendi-
samuti Põhjamaade hüdroreservuaaride keskmisest madalam tase. punktise kasvu mõju varade kaetavale väärtusele on 8 miljon
Heitmekvootide hinnad olid 2021. aastal pidevas tõusutrendis. eurot, mille puhul vara kasutusväärtus ületaks endiselt bilansilist
138
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
jääkväärtust (2020. aastal oli diskontomäära 1 protsendipunktise Vara väärtuse testi koostamisel võeti arvesse ka järgmiste aastate
kasvu mõju 35 miljon eurot, mille puhul varade jääkväärtus oleks riskimaandamistehingute oodatavad mõjud.
ületanud nende kasutusväärtust kuni 33 miljon eurot).
Heitmekvootide turuhinna prognoosis lähtuti nii kolmanda
Hübriidplokkide kaetav väärtus on tundlik elektri ja heitmekvootide osapoole eksperdihinnangust kui ka turu forward-hindadele
hinna muutuse suhtes (2020: elektri, heitmekvootide, põlevkivi tuginevast prognoosist (2020: heitmekvootide turuhind prognoositi
hinna ning biokütuste kasutuse eest eeldatavalt saadava toetuse lühikeses perspektiivis, lähtudes forward-hindadest ning seejärel
muutuste suhtes). Elektri turuhinna prognoosimisel on kasutatud eeldades, et alates 2026. aastast tõuseb hind 2,0% aastas). Alates
nii kolmanda osapoole eksperdihinnangut kui ka turu 2023. aastast kasutati heitmekvootide hinnaprognoosi vahemikus
forward-hindadele tuginevat prognoosi. Alates 2023. aastast on 63 €/t–83 €/t (2020: heitmekvootide hinnaprognoosi vahemikus
kasutatud elektrihinna prognoosi vahemikus 69–87 €/MWh 28 €/t–34 €/t). Kui prognoositud heitmekvootide hinnad oleksid
(2020: kasutati elektrihinna prognoosi vahemikus 48–68 €/MWh). 20% kõrgemad, kui vara väärtuse testis rakendatud tase (2020: kui
2020. aastal eeldati lisaks eelnevale, et alates 2023. aastast heitmekvootide hinnaga seotud eeldus ei rakenduks ja
hinnatase Eesti ja naaberriikide elektriturgudel järk-järgult prognoosides oleks kasutatud 2020. aastaga sarnast hinnatõusu),
ühtlustub. siis oleks vara kaetav väärtus kuni 141 miljon eurot madalam
(2020: 140 miljon eurot madalam) ja varade jääkväärtus ületaks
Kui prognoositud elektrihinnad oleksid 20% madalamad kui vara kasutusväärtust 31 miljoni euro võrra (2020: 131,7 miljoni euro
väärtuse testis rakendatud tase (2020: kui ühtlustumise eeldus ei võrra). Heitmekvoodi hinna tundlikkuse mõõtmiseks on kasutatud
rakenduks ja kui elektri turuhinna prognoosimisel lähtutaks heitmekvoodi hinnaprognoosi vahemikus 79 €/t–97 €/t (2020:
forward-hindadest), oleks hübriidplokkide vara kaetav väärtus 237 heitmekvoodi hinnaprognoosi vahemikus 34 €/t–41 €/t).
miljon eurot madalam (2020: 539 miljon eurot madalam) ja varade
bilansiline jääkväärtus ületaks nende kasutusväärtust 123 miljoni Seisuga 31. detsember 2021 ei tuvastatud Auvere elektrijaama
euro võrra (2020: 131,7 miljoni euro võrra). Elektrihinna tundlikkuse varadel väärtuse languse indikaatoreid (2020. aastal tuvastati
mõõtmiseks on kasutatud elektrihinna prognoosi vahemikus väärtuse languse indikaatoreid). 2020. aastal lähtuti varade
55–70 €/MWh (2020: elektrihinna prognoosi vahemikus 40–68 kaetava väärtuse hindamisel nende kasutusväärtusest ja test
€/MWh). Tulenevalt kontserni müügistrateegiast, mille kohaselt osutas vajadusele varem kajastatud allahindlus 36,1 miljon euro
soovitakse müüa enam elektrit tiputundidel, oli kontserni 2021. ulatuses tühistada. 2020. aastal diskonteeriti eeldatavad
aastal saavutatud kvartali keskmine müügihind 5–18% (2020: tulevased rahavood diskontomääraga 7,5%. Diskontomäära 1
8–38%) kõrgem kui Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna hind. Seda protsendipunktise kasvu mõju varade kasutusväärtusele oleks 97
strateegiat plaanib kontsern ka järgmistel aastatel rakendada. miljon eurot, mille rakendumisel vara kasutusväärtus ületaks
endiselt raamatupidamisväärtust.
139
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Põlevkiviplokkide varade 2020. aastal tehtud väärtuse testi Tootsi ja Sopi tuuleparkide arendusprojekti varade väärtuse test
tulemused osutasid allahindluse vajadusele. Varad hinnati alla 2021. aasta lõpu seisuga Tootsi ja Sopi tuuleparkide
23,0 miljoni euro võrra ja nende bilansiline jääkväärtus oli 2020. arendusprojektidel väärtuse languse indikaatoreid ei tuvastatud.
aasta lõpus null. 2021. aastal ei tuvastatud vajadust allahindluse (2020. aastal tuvastati väärtuse languse indikaatoreid). 2020.
tühistamiseks. aastal hinnati Tootsi tuulepargi arendusprojekti kaetavat väärtust
kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse languse test ei osutanud
Eesti Energia tuuleparkide varade väärtuse testid allahindluse kajastamise vajadusele. Eeldatavad tulevased
Tuuleparkide varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse alusel. rahavood diskonteeriti diskontomääraga 5,5%. Testi tegemisel
Varade väärtuse testide tulemusena allahindluse vajadust ei kasutati samu hinnaeeldusi nagu eespool kirjeldatud testide puhul.
tuvastatud (2020: allahindluse vajadust ei tuvastatud). Eeldatavad Kui 2020. aastal ühtlustamise eeldus ei oleks rakendunud ja elektri
tulevased rahavood diskonteeriti, kasutades Leedu tuuleparkide turuhinna prognoosimisel oleks lähtutud forward-hindadest, oleks
puhul diskontomäära 5,7% ja Eesti tuuleparkide puhul varade kaetav väärtus olnud 138 miljonit eurot väiksem, kuid
diskontomäära 4,7% (2020: sama). Varade väärtuse testides varade kasutusväärtus oleks siiski ületanud nende bilansilist
kasutati samu eeldusi elektrihinna kohta, mida kasutati jääkväärtust.
elektrijaamade varade väärtuse testides (avalikustatud Eesti ja
Balti elektrijaamade hübriidplokke käsitlevas osas). Tuuleparkide Enefit American Oili varade väärtuse test
varad on eelkõige tundlikud elektrihinna muutuste suhtes. Kui 2021. aastal viidi läbi Enefit American Oili varade väärtuse test,
prognoositud elektrihinnad oleksid 20% madalamad, kui vara väär- mille tulemusel ei tuvastatud vajadust allahindluseks või varasema
tuse testis rakendatud tase (2020: kui ühtlustumise eeldus ei allahindluse tühistamiseks (2020: ei tuvastatud vajadust
rakenduks ja elektri turuhinna prognoosimisel lähtutaks allahindluseks ega varasema allahindluse tühistamiseks). Enefit
forward-hindadest), oleks Eesti ja Leedu tuuleparkide varade American Oili varade kaetava väärtuse hindamiseks kasutati sama
kaetav väärtus vastavalt 62 miljon eurot ja 53 miljon eurot metoodikat, mis 2020. aastal, mille kohaselt varad hinnati maa
madalam, kuid varade kasutusväärtus ületaks siiski nende väärtusesse. Selleks leiti Utah osariigi Vernali piirkonna
bilansilist jääkväärtust (2020: allahindlus oleks olnud 21 miljon lähiümbruses (20 miili) müügil olevate võrdväärses suuruses
eurot Eesti tuuleparkide ja 29 miljon eurot Leedu tuuleparkide maatükkide keskmine hind (3. tasandi sisend). Hindamine põhineb
puhul). Tuuleparkide varade kaetava väärtuse hindamisel on Hard Rock Consulting LLC poolt 2015. aastal analüüsil ja
arvesse võetud ka neile jaotatud firmaväärtust. maatükkide 2021. ja 2020. aasta andmetega ajakohastatud
hindadel.
140
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Kasutusrendi tingimustel rendile antud hooned ja rajatised
7. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA
31. DETSEMBER
Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni
miljonites eurodes 2021 2020
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud
Soetusmaksumus 6,3 6,3
seotud osapoolteks sidusettevõtjad, emaettevõtja juhatuse ja nõukogu
Akumuleeritud kulum aruandeaasta -4,6 -4,5
alguses
liikmed ning muud ettevõtjad, kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või
Aruandeaasta kulum -0,1 -0,1
oluline mõju. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil
Jääkväärtus 1,6 1,7
on kontroll või valitsev mõju.
Rendile antud varasid kasutatakse osaliselt oma äritegevuses ning Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja
osaliselt renditulu saamise eesmärgil. Soetusmaksumus ja kulum on saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna
arvestatud vastavalt rendile antud vara osale. riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle.
Tehingud sidusettevõtjatega
1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
Kaupade ost 10,2 8,2
Teenuste ost 2,1 1,7
Tulu teenuse müügist 0,3 0,5
Materiaalse põhivara ost - 0,3
Antud laenud - 0,1
Saadud dividendid 2,3 2,8
Sissemakstud omakapital 9,2 4,3
Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse
liikmed omavad olulist mõjuvõimu
1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
Kaupade ja teenuste ost 0,6 0,6
141
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Kontsern müüb teistele riigi kontrolli või olulise mõju all olevatele Keskkonnaamet, kes tegutseb Euroopa Komisjoni otsuse alusel
üksustele elektrit, võrguteenust ja soojusenergiat tavapärase riikliku haldajana, eraldab kontsernile tasuta kasvuhoonegaaside
äritegevuse käigus. Kontsern on teinud aruandeperioodil ja heitkoguse ühikuid. Tasuta eraldatud heitkoguste ühikute kogus ja
võrreldaval perioodil olulises summas ostu- ja müügitehinguid õiglane väärtus, võttes arvesse heitkoguste ühikute turuhinda nende
Elering AS-ga, mis on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing. saamise päeval, on avalikustatud lisas 17.
Tehingud Elering AS-ga Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud on avalikustatud
1. JAANUAR – 31. DETSEMBER lisas 29. Nõuded sidusettevõtjatele on avalikustatud lisas 14 ning
miljonites eurodes 2021 2020 võlad sidusettevõtjatele lisas 23. Käesoleval perioodil on seotud
Teenuste ost 78,0 75,3 osapoolte osas kajastatud oodatavad krediidikahjumid 0,1 miljon
Kaupade ost 23,5 14,2 eurot (2020. aastal oodatavaid krediidikahjumeid ei kajastatud).
Materiaalse põhivara ost ja ettemaksed 2,1 1,4 Vaata detaile antud laenunõude osas lisast 14.
põhivara eest
Kaupade ja teenuste müük 19,0 2,4 Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise
Taastuvenergia toetus (lisa 27) 29,4 33,3 korral on teenistuslepingutes ette nähtud kolme kuu hüvitise
maksmine.
Tehingud Elering AS-iga tulenevad tavapärasest äritegevusest (nt Võrguteenuse ostul-müügil kasutatakse Konkurentsiameti poolt
elektrienergia ostmine ja müümine ning seonduvad võrguteenused), kinnitatud hindu.
mis toimuvad turutingimustel ja pole tagatud.
Nõuded Elering AS-i vastu ning kohustused Elering AS-i ees
31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
Nõuded (lisa 14) 4,6 1,9
Kohustused (lisa 23) 9,1 21,4
142
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
8. IMMATERIAALNE VARA Firma-
väärtus
Tarkvara Tarkvara
lõpetamata
Muu
immateriaalne
Maavarade
uuringu ja
Lepingulised
õigused
Kokku
miljonites eurodes soetus põhivara hindamise varad
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 26,2 43,9 9,8 2,7 2,1 22,6 107,3
Akumuleeritud kulum - -36,4 - -1,0 - -0,7 -38,1
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2019 26,2 7,5 9,8 1,7 2,1 21,9 69,2
2020. aastal toimunud liikumised
Lisandumised (lisa 5) - 0,9 2,9 - 0,2 8,0 12,0
Sisemiselt arendatud immateriaalne vara (lisa 5) - - 4,3 - - - 4,3
Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisad 5 ja 33) - -2,2 -0,5 - - -0,2 -2,9
Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - - -0,1 -1,8 -1,9
Ümberklassifitseeritud - 1,1 -1,1 - - - -
Kokku 2020. aastal toimunud liikumised - -0,1 5,6 - 0,1 6,0 11,6
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus 26,2 44,6 15,4 2,7 2,2 28,5 119,6
Akumuleeritud kulum - -37,2 - -1,0 - -0,6 -38,8
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2020 26,2 7,4 15,4 1,7 2,2 27,9 80,8
2021. aastal toimunud liikumised
Lisandumised (lisa 5) - 0,9 5,8 - - - 6,7
Sisemiselt arendatud immateriaalne vara (lisa 5) - - - - - - -
Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisad 5 ja 33) - -3,8 - -0,3 - - -4,2
Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - - 0,1 1,7 1,8
Lisandunud äriühenduste kaudu (Lisa 36) - 0,1 - - - 0,9 1,0
Ümberklassifitseeritud - 11,9 -11,9 - - - -
Kokku 2021. aastal toimunud liikumised - 9,1 -6,1 -0,3 0,1 2,6 5,4
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2021
Soetusmaksumus 26,2 57,0 9,3 2,6 2,3 30,5 127,9
Akumuleeritud kulum - -40,5 - -1,2 - - -41,7
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 26,2 16,5 9,3 1,4 2,3 30,5 86,3
143
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
2020. aastal omandas kontsern Tolpanvaara Wind Farm OY diskontomääraga 4,7% Eesti tuuleparkidel ja 5,7% Leedu tuuleparkidel
tuulepargi arendusprojekti, mis on ehitamiseks valmis. (2020. aastal 4,7% Eesti tuuleparkidel ja 5,7% Leedu tuuleparkidel).
Ülejäänud firmaväärtuse aluseks olevate raha genereerivate üksuste
puhul diskontomääraga 5,9% (2020. aastal 5,9%-7,0%).
FIRMAVÄÄRTUS
Nelja Energia omandamisel lisandunud firmaväärtusega seotud raha
Firmaväärtuse jagunemine raha genereerivate üksuste lõikes
genereerivate üksuste prognoositavad rahavood on tundlikud elektri
turuhinnaprognooside osas. Kaetava väärtuse testid tuuleparkidele
31. DETSEMBER
allokeeritud firmaväärtuse osas olid viidud läbi koos tuuleparkidega
miljonites eurodes 2021 2020
seonduva materiaalse põhivara väärtuse languse testidega (vaata lisa 6
Nelja Energia omandamisel lisandunud 19,9 19,9
firmaväärtus paneel „,Eesti Energia tuuleparkide varade väärtuse testid”). Täiendav
Poola päikeseparkide soetamisel tekkinud 2,8 2,8 informatsioon oluliste sisendite ning nende sensitiivsuse osas on
firmaväärtus avalikustatud samuti lisas 6.
Muud 3,5 3,5
Kokku firmaväärtus 26,2 26,2 Maavarade uuringu ja hindamise varad
Maavarade uuringu ja hindamise varadena on kajastatud kulutused USAs
Firmaväärtuse väärtuse langust testiti aruandekuupäeva seisuga, Utah’ osariigis omandatud põlevkivivarude uurimiseks.
hinnates äriühendustes omandatud firmaväärtuse kaetavat väärtust
iga raha genereeriva üksuse diskonteeritud tulevase perioodi Lepingulised õigused
rahavoogude põhjal. Vara väärtuse testi tulemusena allahindluse Lepingulised õigused hõlmavad Utah’ osariigis omandatud õiguste
vajadust ei tuvastatud. Raha genereerivate üksuste kaetava väärtuse väärtust, mis on vajalikud kaevandamistegevuse alustamiseks, näiteks
leidmisel kasutati kasutusväärtust. pinnapealsed maa õigused, maa-alused maavarade õigused, veeõigused
jne, mille eeldatav kasulik eluiga on 20 aastat.
Iga testiga hõlmatud raha genereeriva üksuse rahavood prognoositi
kuni selle kasuliku eluea lõpuni. Pikema perioodi valik oli põhjendatud, 2020. aasta augustis omandas kontsern lepingulised õigused Tolpanvaara
sest kõik raha genereerivad üksused saavad vastavalt asukohamaa tuulepargi arendamiseks, tasudes selle eest 8 miljon eurot. Lepingulised
seadusandlusele taastuvenergia toetust kindla perioodi vältel. Nende õigused hõlmavad erinevaid ehituslube, lennuameti kooskõlastusi,
toetuste lisamine iga raha genereeriva üksuse terminaalaasta maanteeühenduste rajamise lube, elektrivõrguga liitumise lepinguid ja tuu-
rahavoogudele ei annaks seetõttu objektiivset tulemust. lekiiruse mõõtmise tehnilisi dokumente, mis võimaldavad selleks
määratletud maatükile tuulepargi ehitada. Tuulepargi eeldatav kasulik
Nelja Energia omandamisel lisandunud firmaväärtusega seotud raha eluiga on 30 aastat ning hetkel vara veel ei amortiseerita. Tolpanvaara
genereerivate üksuste prognoositavad rahavood diskonteeriti tuulepark Soomes on planeeritud valmima 2024. aasta alguses.
144
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
9. VARADE KASUTUSÕIGUS
Maa Büroo- Kokku
miljonites eurodes pinnad
Soetusmaksumus seisuga 31.12.2019 2,9 - 2,9
Akumuleeritud kulum -0,2 - -0,2
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2019 2,7 - 2,7
2020. aastal toimunud liikumised
Rendilepingute lõpetamised -0,4 - -0,4
Kulum -0,1 - -0,1
Soetusmaksumus seisuga 31.12.2020 2,5 - 2,5
Akumuleeritud kulum -0,3 - -0,3
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2020 2,2 - 2,2
2021. aastal toimunud liikumised
Lisandumised 0,7 7,5 8,2
Kulum -0,2 -0,7 -0,9
Soetusmaksumus seisuga 31.12.2021 3,2 7,5 10,7
Akumuleeritud kulum -0,5 -0,7 -1,2
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 2,7 6,8 9,5
Rendilepingutega seotud kulud, mis on kajastatud konsolideeritud
kasumiaruandes:
miljonites eurodes 2021 2020
Intressikulu 0,3 0,1
Rendikulud (lisa 30) 4,7 5,0
145
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
10. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTJATESSE
Allpool on toodud kontserni sidusettevõtjad seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020,
mis juhtkonna hinnangul on kontserni jaoks olulised:
Ettevõtja nimi Asukoht Osaluse suurus % Seotuse Kajastamise meetod Bilansiline maksumus
31. DETSEMBER kirjeldus 31. DETSEMBER
2021 2020 2021 2020
Orica Eesti OÜ* Eesti 35,0% 35,0% Märkus 1 Kapitaliosaluse meetod 3,5 3,5
Enefit Jordan B.V. kontsern Jordaania, Eesti 65,0% 65,0% Märkus 2 Kapitaliosaluse meetod - -
Attarat Mining Co BV** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 1,2 4,1
Attarat Power Holding Co BV kontsern** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 48,0 37,8
Attarat Operation & Maintenance Co BV** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 1,6 0,8
* Sidusettevõtja majandusaasta on 1. oktoobrist kuni 30. septembrini.
Muud investeeringud sidusettevõtjatesse 0,6 0,6
** Sidusettevõtjate majandusaasta on 1. juulist kuni 30. juunini. Kokku investeeringud sidusettevõtjatesse 54,9 46,8
Märkus 1: Orica Eesti OÜ tegeleb lõhkeainete tootmise ja müügiga Märkus 3: Attarat Mining Co BV asutati kaevandusteenuste
ning on strateegiliseks partneriks Enefit Power AS-le. osutamiseks Jordaanias. Attarat Operation & Maintenance Co BV
tegeleb kaevanduse haldustegevustega ning Attarat Power Holding
Märkus 2: Enefit Jordan B.V. kontsern tegeleb põlevkivi Co BV kontsern tegeleb põlevkivielektrijaama arendamisega
arendusprojektiga Jordaanias. Enefit Jordan B.V. kontserni Jordaanias. 16. märtsil 2017 allkirjastas Attarat Power Company Co
kajastatakse sidusettevõtjana, kuna vastavalt aktsionäride lepingule BV (APCO) Jordaania põlevkivielektrijaama investeerimislepingu.
ei ole kontsernil võimalik ilma teise või mõnel juhul ka mõlema Koos investeerimislepinguga jõustus aktsiate müügileping, millega
ülejäänud 35% osade omaniku nõusolekuta vastu võtta olulisi Enefit Eesti Energia vähendas oma varasemat 65% osalust APCOs 10%-le.
Jordan B.V. kontserni puudutavaid otsuseid. Lähtudes hääletuskvoo- Kuigi Eesti Energia AS müüs 55% oma osalusest, säilitas kontsern
rumi nõuetest ühist kontrolli ei ole kehtestatud. sidusettevõtja üle olulise mõju ja õiguse omandiõigusega seotud
tuludele. Seega kajastatakse allesjäänud 10% osalust endiselt
Enefit Jordan B.V. kontserni netovarad on 31.12.2021 ning 31.12.2020
investeeringuna sidusettevõtjasse.
seisuga negatiivsed. Sidusettevõtjale antud laenud on allahinnatud
(lisa 14).
146
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Sidusettevõtjate kokkuvõtlik finantsinformatsioon
Sidusettevõtja nimi Enefit Jordan B.V. Orica Eesti OÜ Attarat Mining Co BV Attarat Power Attarat Operation &
kontsern Holding Co BV Maintenance Co BV
kontsern
31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020
Summeeritud finantsseisundi aruanne:
Raha 0,0 0,1 7,8 7,2 5,7 7,6 4,8 3,9 4,9 12,1
Muu käibevara 0,3 0,3 3,9 2,4 43,9 45,7 16,4 9,2 21,1 5,7
Põhivara - - 2,0 2,9 2,0 2,1 1 927,9 1 613,2 0,6 0,4
Lühiajalised kohustused 2,2 1,7 3,7 2,4 33,8 18,6 99,5 47,0 19,6 12,9
Pikaajalised kohustused 48,1 38,4 - - - - 1 366,0 1 252,3 - -
Netovara -50,0 -39,7 10,1 10,1 17,8 36,8 483,6 327,0 7,0 5,2
Summeeritud koondkasumi aruanne:
Müügitulu - - 19,4 17,0 4,2 47,2 - - 27,1 32,9
Kasum(kahjum) jätkuvast tegevusest -6,6 -5,5 4,3 4,1 -23,0 -3,9 -7,3 -7,2 8,6 14,6
Kasum(kahjum) lõpetatud tegevusest - - - - - - - - - -
Muu koondkasum - - - - - - 35,4 -48,5 - -
Omakapitali liikumised:
Sidusettevõtjate summeeritud netovara perioodi alguses -39,7 -40,3 10,1 11,1 36,8 44,7 327,0 375,8 5,2 -0,2
Aruandeperioodi tulem -6,6 -5,5 4,3 4,1 -23,0 -3,9 -7,3 -7,2 8,6 14,6
Muu koondkasum - - - - - - 35,4 -48,5 - -
Sissemaksed omakapitali - - - - - - 92,1 43,4 - -
Väljakuulutatud dividendid - - -4,3 -5,1 - - - - -7,5 -9,2
Valuutakursi mõju -3,7 6,1 - - 4,0 -4,0 36,4 -36,5 0,7 0,0
Sidusettevõtjate summeeritud netovara perioodi lõpus -49,7 -39,7 10,1 10,1 17,8 36,8 483,6 327,0 7,0 5,2
147
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Sidusettevõtja nimi Enefit Jordan B.V. Orica Eesti OÜ Attarat Mining Co Attarat Power Attarat Operation &
kontsern BV Holding Co BV Maintenance Co BV
kontsern
31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER
miljonites eurodes
2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020
Võrdlus bilansilise maksumusega:
Kontserni osalus -32,5 -25,8 3,5 3,5 1,8 3,7 48,4 32,7 0,7 0,5
Muud korrigeerimised - - - - -0,6 0,4 -0,4 3,7 0,9 0,3
Arvestuslik firmaväärtus 12,3 12,3 - - - - - - - -
Kontserni osalus negatiivses netovaras mida 20,2 13,5 - - - - - 1,4 - -
kontsern ei kajasta
Bilansiline maksumus perioodi lõpul - - 3,5 3,5 1,2 4,1 48,0 37,8 1,6 0,8
Eraldiseisvalt ebaolulised sidusettevõtjad
Lisaks ülaltoodud osalustele sidusettevõtjates on kontsernil osalusi
ka mitmes üksikult mitteolulistes sidusettevõtjates, mida
kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.
31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
Ebaoluliste sidusettevõtete summeeritud 0,6 0,6
bilansiline maksumus
Summeeritud kontserni osa
Kasum jätkuvast tegevusest 0,2 0,1
Kasum lõpetatud tegevusest - -
Muu koondkasum - -
148
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
11. TÜTARETTEVÕTJAD
Allpool on toodud kontserni tütarettevõtted seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020.
Tütarettevõtja nimi Riik ja Äritegevuse sisu Kontsernile kuuluvad Mittekontrollivale
tegevuskoht lihtaktsiad (%) osale kuuluvad
lihtaktsiad (%)
31. DETSEMBER 31. DETSEMBER
2021 2020 2021 2020
Elektrilevi OÜ Eesti Võrguettevõtja 100,0 100,0 - -
Imatra Elekter AS Eesti Võrguettevõtja 100,0 - - -
Enefit Power AS Eesti Elektrienergia tootmine, põlevkivi kaevandamine 100,0 100,0 - -
AS Narva Soojusvõrk Eesti Soojusenergia jaotamine ja müük 100,0 100,0 - -
Enefit Solutions AS Eesti Metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete 100,0 100,0 - -
valmistamine
Enefit Green AS Eesti Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 100,0 22,8 -
Attarat Holding OÜ Eesti Varahaldus 100,0 100,0 - -
Enefit Outotec Technology OÜ Eesti ja Uue põlvkonna põlevkiviõli tootmise tehnoloogia Enefit 60,0 60,0 40,0 40,0
Saksamaa arendamine ja litsentseerimine
Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 -
Tootsi Tuulepark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 -
Enefit Wind OÜ Eesti Elektrienergia tootmine 77,2 100,0 22,8 -
Enefit Wind Purtse AS Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 - 22,8 -
Enefit Connect OÜ Eesti Võrgu kaasjuhtimine ja uutel tehnoloogiatel põhinevad 100,0 100,0 - -
energialahendused
Tootsi Windpark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 100,0 100,0 - -
Enefit SIA Läti Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - -
Enefit Power & Heat Valka SIA Läti Soojus- ja elektrienergia tootmine ning müük 77,2 100,0 22,8 -
Enercom SIA Läti Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 -
Technological Solutions SIA Läti Koostootmisjaam 77,2 100,0 22,8 -
Enefit Green SIA (kuni 08.02.2021 Läti Pelletite tootmine 77,2 100,0 22,8 -
Pellet 4Energia SIA)
4ENERGIA SIA Läti Juhtimisteenused 77,2 100,0 22,8 -
149
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Tütarettevõtja nimi Riik ja Äritegevuse sisu Kontsernile kuuluvad Mittekontrollivale
tegevuskoht lihtaktsiad (%) osale kuuluvad
lihtaktsiad (%)
31. DETSEMBER 31. DETSEMBER
2021 2020 2021 2020
Enefit UAB Leedu Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - -
Enefit Wind UAB Leedu Elektrienergia tootmine 77,2 100,0 22,8 -
Enefit Green UAB Leedu Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 100,0 22,8 -
Šilalės vėjas UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 -
Šilutės vėjo parkas 2 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 -
Šilutės vėjo parkas 3 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 -
Energijos Žara Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 -
Vėjo Parkai UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 -
Vejoteka UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 - 22,8 -
Kelmes vejo energija UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 - 22,8 -
4Energia UAB Leedu Juhtimisteenused - 100,0 - -
Baltic Energy Group UAB Leedu Meretuulepargi arendamisega seotud uurimistegevus 77,2 100,0 22,8 -
Enefit U.S., LLC USA Varahaldus 100,0 100,0 - -
Enefit American Oil Co. USA Vedelkütuste tootmise arendamine 100,0 100,0 - -
Enefit Sp. z o.o. Poola Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - -
Enefit Green sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 -
Cirrus sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 -
Velum sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 -
Incus sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 -
Humilis sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 -
Energy Solar 15 sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 -
PV Sielec Sp. z o.o. Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 100,0 22,8 -
PV Plant Zambrow Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 100,0 22,8 -
PV Plant Debnik Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 100,0 22,8 -
Enefit AB Rootsi Juhtimisteenused 100,0 100,0 - -
Enefit OY Soome Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - -
Tolpanvaara Wind Farm Oy Soome Tuuleparkide arendus 77,2 100,0 22,8 -
150
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
2021. aasta oktoobris toimus tütarettevõtte Enefit Green AS-i omanikud müüjatena Eestis asuva elektrimüügi ja jaotusvõrgu-
aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO), mille tulemusena ettevõtja Imatra Elekter AS-i kõigi aktsiate ostulepingu. 29. juunil
emiteeris tütarettevõte 34 482 759 uut aktsiat ning Eesti Energia 2021 andis Eesti Konkurentsiamet tehingule heakskiidu. Imatra
AS vähendas oma osalust, müües täiendavalt 25 862 068 aktsiat. Elekter AS-i kõigi aktsiate eest makstav summa oli 29,8 miljon
Aktsiate esmase avaliku pakkumise müügihind oli 2,9 eurot aktsia eurot. Omandamine viidi lõpule 23. juulil 2021. Lisateavet
kohta. Tehingu tulemusena said Eesti Energia AS ja tütarettevõte vt lisast 36.
emiteeritud aktsiate eest vastavalt 75,0 miljon eurot ja 100,0
miljon eurot (v.a emissiooniga seotud kulud). Emissiooniga seotud 26. novembril 2020 sõlmisid Eesti Energia AS-i 100%
kulud kokku ulatusid 8,8 miljon euroni, mis on kajastatud tütarettevõte Enefit Green AS ostjana ja Tipu Grupp OÜ müüjana
jaotamata kasumi vähendusena. Emissioonikulud (sh finants- Eestis asuva tuuleparkide arendamise ettevõtte Raunistal AS-i
nõustamise, õigusauditi, nõustamise jm kulud) on kontsern (3. märtsil 2021 nimetati ümber Enefit Wind Purtse AS-iks) kõigi
hinnanud kapitaliseeritavateks, kuna need kulud olid emissiooni aktsiate ostulepingu. Raunistal AS-i kõigi aktsiate eest makstav
toimumiseks vältimatult vajalikud. summa oli 6,5 miljon eurot. Tehing kajastati varade soetusena,
kuna see ei vastanud äriühenduse mõistele. 26. novembril 2020
Kokku sai kontsern tütarettevõtte aktsiate osalise müügi eest sõlmitud leping kohustas müüjat (Tipu Gruppi) täitma teatavaid
175,0 miljon eurot. Kontsern kajastas tehingut tulenevalt tingimusi, mis olid eelduseks Raunistali aktsiate ostu
mittekontrollivat osalust summas 138,5 miljon eurot, võttes jõustumisele. Müüja täitis eelduseks olevad tingimused 2021.
arvesse mittekontrolliva osaluse omanduses olevate aktsiate aasta veebruaris ning seejärel viidi Raunistali aktsiate ost lõpule
osakaalu ja tütarettevõtte netovara tehingupäeva seisuga. ja 1. märtsil 2021 sai Enefit Green AS-ist Raunistal AS-i
Mittekontrolliva osaluse korrigeerimise summa ja saadud tasu ainuomanik.
õiglase väärtuse vahe (36,5 miljon eurot) kajastati otse
omakapitalis jaotamata kasumis. Seda summat korrigeeriti 16. septembril 2021 sõlmisid Enefit Green AS-i 100% tütarettevõte
emissioonikulude kogusummaga (8,8 miljon eurot). Enefit Green UAB ostjana ja New Energy Group UAB müüjana
Leedu tuuleparkide arendamise ettevõtete Vėjoteka UAB ja
Avaliku pakkumise tulemusena on tütarettevõtte emiteeritud Kelmės vėjo energija UAB kõigi aktsiate ostulepingu. Vėjoteka
aktsiate arv 264 276 232 ja Eesti Energia AS-i osalus 77,17%. UAB ja Kelmės vėjo energija UAB kõigi aktsiate eest makstav
Seisuga 21. oktoober 2021, noteeriti Enefit Green AS-i aktsiaid summa ulatus kokku 0,2 miljon euroni. Tehing kajastati varade
Nasdaq OMX börsi Balti põhinimekirjas. soetusena, kuna see ei vastanud äriühenduse mõistele.
10. märtsil 2021 sõlmisid Eesti Energia AS-i 100% tütarettevõte Kõiki tütarettevõtjaid konsolideeritakse. Emaettevõtjale otse
Elektrilevi OÜ ostjana ning Imatra FNW OY ja vähemusosaluste
151
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
kuuluva hääleõiguse osakaal tütarettevõtjates ei erine talle miljonites eurodes Enefit Green grupp
kuuluvate lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiad Summeeritud finantsseisundi aruanne 31.12.2021
üheski kontserni kuuluvas tütarettevõtjas. Raha 80,5
Nõuded ja ettemaksed 22,4
Olulised piirangud
Varud 9,5
Kuni võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) investeeringud ei ületa
Lühiajalised varad kokku 112,4
heakskiidetud rahastamiskava, ei tohi Elektrituruseaduse kohaselt
Põhivara kokku 705,3
emaettevõtja sekkuda võrguettevõtja igapäevasesse
Lühiajalised kohustused kokku 43,9
majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud
Pikaajalised kohustused kokku 140,1
otsustesse.
Kohustused kokku 184,0
Omakapital 633,6
FINANTSINFORMATSIOON OLULISE MITTEKONTROLLIVA Mittekontrolliv osalus % 22,83%
OSALUSEGA TÜTARETTEVÕTJA KOHTA Mittekontrolliv osalus 144,7
Allpool on esitatud finantsteave ainsa tütarettevõtja kohta, millel on
Summeeritud koondkasumiaruanne 01.01-31.12.2021
kontserni seisukohast olulisi mittekontrollivaid osalusi. Summad on
Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -12,4
avalikustatud enne kontserni ettevõtjate vaheliste tehingute (k.a.ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse)
elimineerimist. Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel -0,1
tekkinud valuutakursivahed
Perioodi puhaskasum 79,6
Perioodi koondkasum 67,1
Summeeritud rahavoogude aruanne 01.01-31.12.2021
Kokku rahavood äritegevusest 117,2
Kokku rahavood investeerimistegevusest -74,7
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 27,2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 69,7
Aruandeperioodil (alates 21. oktoobrist 2021) tütarettevõtte
mittekontrollivatele osalustele allokeeritud kasum on 6,9 miljonit
eurot. Tütarettevõtte akumuleeritud mittekontrollivad osalused
seisuga 31. detsember 2021 on 145,4 miljonit eurot.
152
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
12. VARUD
31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
Tooraine ja materjal ladudes 61,8 54,1
Lõpetamata toodang
Ladustatud põlevkivi 40,7 51,7
Paljandustööd karjäärides 1,6 1,6
Muu lõpetamata toodang 0,2 -
Kokku lõpetamata toodang 42,5 53,3
Valmistoodang
Põlevkiviõli 6,5 3,0
Pelletid 2,8 6,5
Muu valmistoodang 0,4 0,5
Kokku valmistoodang 9,7 10,0
Ettemaksed hankijatele 0,1 -
Kokku varud (lisa 33) 114,1 117,4
Aruandeperioodil varude allahindlusi ei olnud (2020 aastal oli
varude allahindlusi 0.3 miljon eurot).
31. detsembril 2021 lõppenud majandusaastal kajastati kuludes
varusid summas 144,7 miljon eurot (2020: 96,6 miljon eurot).
153
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
13. FINANTSINSTRUMENTIDE JAOTUS KATEGOORIATE JÄRGI
Korrigeeritud Finantsvarad Tuletisinstrumendid, mille suhtes Kokku
soetusmaksumuses õiglases väärtuses rakendatakse
kajastatavad varad muutusega läbi riskimaandamisarvestust
miljonites eurodes kasumiaruande
Seisuga 31. detsember 2021
Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed 322,2 - - 322,2
(lisad 3.1, 14 ja 16)
Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 15 ja 16) - 139,8 208,0 347,8
Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 16 ja 18) 198,0 - - 198,0
Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 520,2 139,8 208,0 868,0
Seisuga 31. detsember 2020
Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed 194,9 - - 194,9
(lisad 3.1, 14 ja 16)
Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 15 ja 16) - 20,3 35,1 55,4
Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 16 ja 18) 166,9 - - 166,9
Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 361,8 20,3 35,1 417,2
154
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Korrigeeritud Finantskohustused Tuletisinstrumendid, mille suhtes Kokku
soetusmaksumu- õiglases väärtuses rakendatakse
ses kajastatavad muutusega läbi riskimaandamisarvestust
miljonites eurodes kohustused kasumiaruande
Seisuga 31. detsember 2021
Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes
Võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 22) 956,5 - - 956,5
Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 23) 140,6 - - 140,6
Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 15) - 75,2 78,7 153,9
Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 1 097,1 75,2 78,7 1 251,0
Seisuga 31. detsember 2020
Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes
Võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 22) 1 014,4 - - 1 014,4
Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 23) 189,1 - - 189,1
Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 15) - 12,9 1,8 14,7
Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 1 203,5 12,9 1,8 1 218,2
155
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
14. NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED
31. DETSEMBER Piiratud kasutusega rahana kajastatakse rahalisi vahendeid, mida
miljonites eurodes 2021 2020 hoitakse tuletisinstrumentidega teostatavate tehingute tagatisena
Lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded erinevate finantspartnerite kontodel.
Nõuded ostjate vastu
Nõuete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest
Ostjatelt laekumata arved 290,0 137,6
maksumusest. Nõuete laekumine ei ole tagatistega kaetud. Valdav
Oodatavad krediidikahjumid -1,8 -1,6
osa kontserni nõuetest ja ettemaksetest on eurodes. Info nõuete
Kokku nõuded ostjate vastu 288,2 136,0
krediidikvaliteedi kohta on avalikustatud lisas 16.
Viitlaekumised
Muud viitlaekumised 2,7 2,4 31. DETSEMBER
Kokku viitlaekumised 2,7 2,4 miljonites eurodes 2021 2020
Ettemaksed 15,5 12,5 Nõuded ostjate vastu, mille maksetähtaeg ei ole 260,0 127,8
Piiratud kasutusega raha 29,8 55,1 saabunud (lisa 15)
Muud nõuded 0,4 0,2 Nõuded ostjate vastu, mille maksetähtaeg on saabunud, aga
mida ei ole hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks
Kokku lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 336,6 206,1
maksetähtajast möödunud 1–30 päeva 14,7 5,6
maksetähtajast möödunud 31–60 päeva 1,1 1,0
Pikaajalised nõuded
maksetähtajast möödunud 61–90 päeva 0,8 0,4
Laenunõuded sidusettevõtjatele (lisa 7) 11,7 10,8
Kokku nõudeid ostjate vastu, mille maksetähtaeg on saabu- 16,6 7,0
Oodatavad krediidikahjumid laenunõuetelt (lisa 7) -11,7 -10,7
nud, aga mida ei ole hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks
Muud pikaajalised nõuded 1,1 1,2
Nõuded ostjate vastu, mis on osaliselt alla hinnatud
Kokku pikaajalised nõuded 1,1 1,3
maksetähtajast möödunud 3–6 kuud 3,9 0,7
Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 3.1) 337,7 207,4
maksetähtajast möödunud üle 6 kuu 9,5 2,1
Kokku nõuded ostjate vastu, mille maksetähtajast on 13,4 2,8
Sidusettevõtjale Enefit Jordan B.V. kontsern antud laen põhineb möödunud üle 3 kuu
2011. aastal sõlmitud lepingul. Laen on välja antud USA dollarites, Kokku nõuded ostjate vastu 290,0 137,6
selle intressimäär on 15% aastas ja tagasimaksmine tähtajatu.
Kontsern ei ole laenult intressitulu kajastanud, kuna selle laekumine Nõuetest ostjate vastu, mille maksetähtajast oli seisuga
pole tõenäoline. Vt ka lisa 10. 31. detsember 2021 möödunud üle 3 kuu, oli seisuga 10. märts 2022
laekunud 9,1 miljon eurot.
156
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjate allahindluse kogusummat korrigeeritakse, tuginedes varasemale
vastu lähtudes ühistest krediidiriski tunnustest ja makseviivituse kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks
kestusest. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad vastavalt hinnatud nõudeid hilisemal perioodil laekub ning kui suur osa üle 90
31. detsembrile 2021 või 31. detsembrile 2020 eelneva 36 kuu müügi päeva viivises olevatest nõuetest jääb hilisemal perioodil sisse
makseprofiilidel ning nendel perioodidel esinenud krediidikahjumitel. nõudmata. Hindamisel võetakse arvesse ka muid individuaalseid ja
Ajaloolisi kahjumimäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat erakorralisi mõjusid, nagu näiteks globaalne majanduslangus.
ning tulevikku vaatavat teavet, mis puudutab makromajanduslikke
tegureid, mis mõjutavad klientide võimet nõuded tasuda. Kontserni Nõudeid sidusettevõtjatele ja piirangutega rahajääke hinnatakse ja
hinnangul on riikides, kus kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, analüüsitakse ülejäänud nõuetest eraldi, lähtudes täielikust
kõige olulisemad näitajad SKP ja töötuse määr, ning seega oodatava laenukahjumi mudelist.
korrigeerib kontsern varasemaid kahjumimäärasid, lähtudes nende
Muutused oodatavates krediidikahjumites nõuetes ostjate vastu
näitajate oodatavast muutusest.
31. DETSEMBER
Juhtkonna hinnangul on nõuete krediidikvaliteet kõrge ja see on
miljonites eurodes 2021 2020
kooskõlas ajalooliste suundumustega (2021: 0,9 miljon eurot, 2020:
Oodatavad krediidikahjumid perioodi algul -1,6 -2,5
1,5 miljon eurot, 2019: 0,5 miljon eurot, 2018: 0,2 miljon eurot, 2017:
Aruandeperioodil ebatõenäoliselt -1,1 -0,6
0,4 miljon eurot, 2016: 0,6 miljon eurot). laekuvateks loetud ja laekunud
ebatõenäolised arved
Ülalkirjeldatud põhimõtete alusel kajastatud nõuete allahindlus oli Lootusetuks tunnistatud arved 0,9 1,5
31. detsembri 2021 ja 31. detsembri 2020 seisuga ebaoluline. Oodatavad krediidikahjumid perioodi lõpul -1,8 -1,6
Kontsern hindas ka saabumata maksetähtajaga ja kuni 90 päeva
maksetähtaega ületanud nõuete oodatavat krediidikahjumit ning Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda.
tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline.
IFRS 9 kohaselt tuleb hinnata ka raha ja raha ekvivalentide väärtuse
langust, kuid seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 oli
tuvastatud väärtuse langus ebaoluline.
Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded,
mille maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva, alla täies
ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete
157
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
15. TULETISINSTRUMENDID
31. DETSEMBER 2021 31. DETSEMBER 2020
miljonites eurodes Varad Kohustused Varad Kohustused
Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 193,7 2,5 7,3 0,3
Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurlepingud – kauplemisderivatiivid 87,3 4,3 11,8 2,0
Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 12,5 - 2,4 -
Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud - kauplemisderivatiivid 52,3 51,9 8,4 8,2
Vedelkütuste müügi swap- ja forwardlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 1,8 76,2 25,4 1,5
Vedelkütuste müügi swap- ja forwardilepingud – kauplemisderivatiivid - 18,8 0,1 2,2
Muud tuletisinstrumendid 0,2 0,2 - 0,5
Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 13, 16 ja 21) 347,9 153,9 55,4 14,7
sealhulgas pikaajaline osa:
Elektrienergia ostu ja müügi forward ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 105,9 0,2 1,0 0,1
Elektrienergia ostu ja müügi forwardlepingud – kauplemisderivatiivid 76,6 0,3 10,9 0,3
Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 3,2 - 0,1 0,1
Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud - kauplemisderivatiivid 0,2 - 2,5 2,6
Vedelkütuste müügi swap- ja forwardlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 1,7 29,4 9,1 0,8
Vedelkütuste müügi swap- ja forwardlepingud – kauplemisderivatiivid - 7,9 0,1 0,5
Kokku pikaajaline osa 187,6 37,8 23,7 4,4
Kokku lühiajaline osa 160,2 116,1 31,7 10,3
158
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
16. FINANTSVARADE KREDIIDIKVALITEET
Finantsvarade, mille maksetähtaega pole ületatud ja mida pole alla 31. DETSEMBER
hinnatud, krediidikvaliteedi hinnangu aluseks on reitinguagentuuride miljonites eurodes 2021 2020
poolt antud krediidireitingud või nende puudumisel klientide ja Muud nõuded ja viitlaekumised
muude lepingupartnerite varasem krediidikäitumine. Muud nõuded, mis omavad Moody' s krediidireitingut Aa3 27,2 -
Muud nõuded, mis omavad Moody' s krediidireitingut Aa2 - 13,0
Muud nõuded läbi Nasdaq OMX kliiringsüsteemi - 42,8
31. DETSEMBER
Nõuded ilma sõltumatu osapoole krediidireitinguta 6,8 3,1
miljonites eurodes 2021 2020
Kokku muud nõuded (lisa 14) 34,0 58,9
Nõuded ostjate vastu
Nõuded uute klientide vastu (kliendisuhe lühem kui 6 kuud) 8,5 20,6
Tuletisinstrumendid
Nõuded olemasolevate klientide vastu (kliendisuhe 125,7 62,0
pikem kui 6 kuud), kes viimase 6 kuu jooksul ei ole Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad 11,4 5,3
maksetähtaega ületanud Moody´s krediidireitingut Aa3
Nõuded olemasolevate klientide vastu (kliendisuhe 155,8 55,0 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad 0,5 6,8
pikem kui 6 kuud), kes on viimase 6 kuu jooksul Moody´s krediidireitingut A1
maksetähtaega ületanud Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad 36,9 7,8
Kokku nõuded ostjate vastu (lisa 14) 290,0 137,6 Moody´s krediidireitingut Baa2
Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad 4,2 17,6
Moody´s krediidireitingut Baa1
Arvelduskontod
Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad 98,1 -
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa3 189,8 97,0
Moody´s krediidireitingut Caa1
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa2 0,7 63,2
Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid ilma 196,7 17,9
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut A2 2,1 5,5 sõltumatu osapoole krediidireitinguta
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut A3 5,4 1,2 Kokku positiivse väärtusega tuletisinstrumendid 347,8 55,4
(lisad 3.1, 3.3, 13 ja 15)
Kokku arvelduskontod (lisad 3.1, 3.2, 13 ja 18) 198,0 166,9
159
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Kontserni raha ja raha ekvivalentide jääk oli 31. detsembri 2021 vastaspooltel ei ole välist reitingut, loeb Eesti Energia neid
seisuga hoiustatud järgmistes pankades: SEB pank, Swedbank, tugevateks vastaspoolteks tuginedes kontserni poolt teostatud
Danske Bank, Luminor Bank, Nordea Bank, OP Corporate Bank, sisemisele hindamisele. Seega ei ole antud vastaspoolte osas
Svenska Handelsbanken AB, Citibank N.A. New Yorgi filiaal ja krediidiriski realiseerumine tõenäoline. Lisaks on krediidirisk
Zachodni WBK S.A. Bank. 31. detsember 2021 raha ja raha osaliselt kaetud pangagarantiide ja muude krediiditoetuse
ekvivalentide saldost oli 47% hoiustatud Eesti SEB panga ning 44% instrumentidega.
Eesti Swedbankis (31. detsember 2020: kogu bilansipäeva raha ja
raha ekvivalentide saldost oli 38% hoiustatud Eesti Swedbankis,
30% Eesti SEB pangas ja 17% Eesti Nordea pangas).
Nasdaq OMXi näol on tegemist riiklikule finantsregulatsioonile
allutatud arvelduskojaga, kelle puhul rakendatakse mitmekülgseid
riskijuhtimise meetmeid, millest kõige olulisem on see, et
arvelduskoja liikmetelt nõutakse tagatisi nende kohustuste katteks.
Samuti kehtivad arvelduskodadele minimaalse omakapitalisumma
nõuded ja sellest lähtudes hinnatakse krediidiriski.
IFRS 9 kohaselt tuleb hinnata ka raha ja raha ekvivalentide väärtuse
langust, kuid seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 oli
tuvastatud väärtuse langus ebaoluline.
Juhatuse hinnangul ei esine muude nõuete ja viitlaekumiste puhul,
millel puudub sõltumatu osapoole krediidireiting, olulist krediidiriski,
kuna ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaks väärtuse langusele.
Positiivse väärtusega tuletisinstrumente, millel puudub sõltumatu
osapoole krediidireiting, on kokku 196,7 miljon eurot (31. detsember
2020: 17,9 miljon eurot). Summa sisaldab kahte suurt pikaajalist
elektrienergia ostulepingut. Vastavalt kontserni sisemistele
protseduuridele tuleb alati enne lepingu sõlmimist hinnata
potentsiaalse vastaspoole krediidivõimet. Ehkki nendel
160
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
17. KASVUHOONEGAASIDE LUBATUD
HEITKOGUSE ÜHIKUD JA PÄRITOLUSERTIFIKAADID
31. DETSEMBER
Aruande- ja võrdlusperioodil on kontsernile tasuta eraldatud
miljonites eurodes 2021 2020 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid järgmistes kogustes:
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud 193,3 75,5 2020. aastal 981 825 tonni õiglase väärtusega* 23,8 miljon eurot
Päritolusertifikaadid 15,3 9,8
2021. aastal 905 475 tonni õiglase väärtusega* 50,3 miljon eurot.
Kokku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse 208,6 85,4
ühikud ja päritolusertifikaadid * Õiglane väärtus põhineb EL-i lubatud heitkoguse ühikute turuhinnal tasuta ühikute saamise
kuupäevade seisuga.
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute liikumised Päritolusertifikaatide liikumised
Kogused 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER
tuhanded tonnid, 2021 2020 2021 2020 miljonites eurodes 2021 2020
miljonites eurodes Päritolusertifikaadid aruandeperioodi algul 9,8 4,1
Kasvuhoonegaaside lubatud 4 625 8 389 75,5 71,9 Soetatud 12,0 8,2
heitkoguse ühikud
aruandeperioodi algul Loovutatud -6,4 -2,1
Soetatud 3 992 3 991 194,9 97,0 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 -0,4
Müüdud -23 -1 920 -2,2 -24,2 Päritolusertifikaadid aruandeperioodi lõpul 15,3 9,8
Riigile tagastatud -3 652 -5 835 -74,9 -69,2
kasvuhoonegaaside Päritolusertifikaatide valuutakursside erinevused tulenevad
heitkoguse ühikud (lisa 25) kontserni Poola tütarettevõttest.
Kasvuhoonegaaside lubatud 4 942 4 625 193,3 75,5
heitkoguse ühikud
aruandeperioodi lõpul
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid müüakse juhul, kui
elektri ja põlevkiviõli turuhindade muutusest põhjustatud
tootmismahu vähenemise tõttu tekib nende märkimisväärne ülejääk.
161
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
18. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID 19. AKTSIAKAPITAL, KOHUSTUSLIK
31. DETSEMBER RESERVKAPITAL JA JAOTAMATA
miljonites eurodes 2021 2020 KASUM
Arvelduskontod pankades 198,0 166,9
Seisuga 31. detsember 2021 oli Eesti Energia ASil registreeritud
Kokku raha ja raha ekvivalendid 198,0 166,9
(lisad 3.1, 3.2, 13 ja 16) 746 645 750 aktsiat (31. detsember 2020: 746 645 750 aktsiat). Aktsia
nimiväärtus on 1 euro. Kõik seltsi aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile.
Raha ja raha ekvivalentide jaotus valuutade järgi
Aktsiate valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Rahandus-
31. DETSEMBER
ministeerium, mida esindab seltsi aktsionäride üldkoosolekul
miljonites eurodes 2021 2020
rahandusminister. Eesti Energia ASi põhikirjas fikseeritud
Euro 186,5 149,6
miinimumaktsiakapital on 250,0 miljon eurot ja maksimumkapital
Poola zlott 6,1 11,7
1 000,0 miljon eurot.
USA dollar 4,1 4,2
Rootsi kroon 1,3 1,4 Seisuga 31. detsember 2021 moodustas kontserni kohustuslik
Kokku raha ja raha ekvivalendid 198,0 166,9 reservkapital 75,0 miljon eurot (31. detsember 2020: 62,1 miljon eurot).
(lisad 3.1, 3.2, 13 ja 16)
Seisuga 31. detsember 2021 oli kontserni vaba omakapital 1 017,6
miljon eurot (31. detsember 2020: 898,4 miljon eurot). Kasumi
jaotamisel aktsionäridele tuleb maksta tulumaksu 14/86 netosummast
dividendile, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise
jaotamata kasumi väljamaksmiseni. Ülejäänud dividendid tuleb
maksustada maksumääraga 20/80 netosummast.
Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks maksta 202,2
miljon eurot (31. detsember 2020: 178,0 miljon eurot) tulumaksu.
Netodividendidena oleks võimalik välja maksta 815,4 miljon eurot
(31. detsember 2020: 720,4 miljon eurot).
162
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Vastavalt rakendatavale dividendipoliitikale piirduvad aktsionärile
20. DIVIDEND AKTSIA KOHTA
välja makstavad aastadividendid majandusaasta kasumiga. Seda
arvesse võttes on kontsern hinnanud, et kontserni Eesti ja Läti 2021. aastal ei maksnud Eesti Energia AS dividende Eesti Vabariigile
tütarettevõtete jaotamata kasumist lähitulevikus dividende ei (2020 aastal samuti dividende ei makstud).
jaotata. Kontsernil on kontroll oma tütarettevõtete dividendide
jaotamise ajastuse ja suuruse üle. Juhatus tegi aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta
31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta eest dividende
Järgnevas tabelis on esitatud vaba omakapitali, võimaliku 0,06 eurot aktsia kohta, kokku 46,7 miljon eurot. Käesolevas
dividendisumma ja sellega kaasneva dividendi tulumaksu arvutuse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes ei ole seda
alus: dividendimakset kajastatud kohustusena, kuna seisuga 31.
detsember 2021 ei olnud dividend heaks kiidetud. Ettevõtte
31. DETSEMBER
tulumaksukulu dividendidelt on 9,2 miljon eurot. Konsolideeritud
miljonites eurodes 2021 2020
raamatupidamise aastaaruandes on see summa kajastatud seisuga
Jaotamata kasum 1 017,6 898,4
31. detsember 2021 edasilükkunud maksukohustusena.
Vaba omakapital 1 017,6 898,4
Üksikasju vt lisast 32.
Tulumaks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel 202,2 178,0
Võimalikud netodividendid 815,2 720,4
163
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
21. MUUD RESERVID
31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
Muud reservid perioodi algul (lisa 3.1) 40,2 -22,2
sh riskimaandamise reserv perioodi algul 34,2 -32,5
sh realiseerimata kursivahede reserv perioodi algul 6,0 10,3
Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus 231,5 64,4
sh elektrienergia riskimaandamisinstrumendid 317,3 33,0
sh põlevkiviõli riskimaandamisinstrumendid -112,4 29,0
sh gaasi riskimaandamisinstrumendid 26,6 2,4
Kajastatud müügitulu suurendamisena/vähendamisena 3,1 -2,3
sh kajastatud elektrienergia müügitulu suurendamisena/vähendamisena 31,0 -23,3
sh kajastatud põlevkiviõli müügitulu suurendamisena/vähendamisena -27,9 21,0
Kajastatud kaubad, toore, materjal ja teenuste kulu suurendamisena/vähendamisena -51,1 -
sh kajastatud elektrienergia kulu suurendamisena -34,6 -
sh kajastatud elektrienergia kulu suurendamisena -16,5 -
Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 3,0 -4,3
Sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju -0,8 -
Muud reservid perioodi lõpul (lisa 3.1) 219,7 40,2
sh riskimaandamise reserv perioodi lõpul 211,5 34,2
sh realiseerimata kursivahede reserv perioodi lõpul 9,0 6,0
sh sidusettevõtjate muu koondkasumiga seotud reserv perioodi lõpul -0,8 -
164
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
22. VÕLAKOHUSTUSED
Lühiajalised võlakohustused Pikaajalised võlakohustused
Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses
Panga- Emiteeritud Liisingu- Panga- Emiteeritud Liisinguko- Muud
miljonites eurodes
laenud võlakirjad kohustused laenud võlakirjad hustused laenud Kokku
Võlakohustused soetusmaksumuses seisuga 31.12.2019 (lisad 3.1, 3.2, 13) 105,1 106,3 0,3 456,3 465,1 2,7 - 1 135,8
2020 aastal toimunud liikumised
Rahalised liikumised
Lisandunud võlakohustus 220,7 - - 8,3 - - - 229,0
Võlakohustuse tagasimaksmine -255,4 - -0,3 - - - - -255,7
Võlakirjade lunastamine - -106,3 - - - - - -106,3
Mitterahalised liikumised
Ümberklassifitseerimised 235,1 - 0,2 -235,1 - -0,2 - -
Kogunenud intress - - - -0,1 9,1 -0,5 - 8,5
Muud liikumised - - - - - - 3,0 3,0
Kokku 2020. aastal toimunud liikumised 200,4 -106,3 -0,1 -226,9 9,1 -0,7 3,0 -121,4
Võlakohustused seisuga 31.12.2020
Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2020
305,5 - 0,2 229,4 474,2 2,0 3,0 1 014,4
(lisad 3.1, 3.2 ja 13)
2021. aastal toimunud liikumised
Rahalised liikumised
Lisandunud võlakohustus 130,0 - - - - - - 130,0
Võlakohustuse tagasimaksmine -161,6 - -1,2 -40,0 - - - -202,5
Mitterahalised liikumised
Rendikohustuse esmane kajastamine - - 0,8 - - 7,4 - 8,2
Ümberklassifitseerimised -106,6 - 1,0 106,6 - -1,0 - -
Kogunenud intress - - - - 9,1 - - 9,1
Muud liikumised -0,1 - 0,2 - - 0,5 -3,0 -2,7
Kokku 2021. aastal toimunud liikumised -138,3 - 0,8 66,6 9,1 6,9 -3,0 -57,9
Võlakohustused seisuga 31.12.2021
Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021
167,2 - 1,0 296,0 483,4 8,9 - 956,5
(lisad 3.1, 3.2 ja 13)
165
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Tolpanvaara projekti omandamisega seotud 3,0 miljoni euro Võlakirjade ja pangalaenude õiglane väärtus:
suurune võlakohustus, mis tuleb vastavalt Metsähallituse ja Enefit
31. DETSEMBER
Green AS i vahel sõlmitud kokkuleppele tasuda 2024. aastal, on
miljonites eurodes 2021 2020
realt „Muud laenud“, kus seda kajastati 2020. aastal, ümber liigitatud
Võlakirjade nominaalväärtus (lisa 3.1) 500,0 500,0
reale „Muud võlad“ (vt lisa 23).
Võlakirjade turuväärtus noteeritud müügihinna 518,3 528,3
alusel (lisa 3.3)
2021. aastal kasutas kontsern rahavoogude juhtimiseks
likviidsuslaene ja tegi likviidsuslaenude tagasimakseid. Peale selle
Fikseeritud intressimääraga pangalaenude 72,9 120,8
tegi kontsern 2021. aastal Euroopa Investeerimispangale (EIB) nominaalväärtus (lisa 3.1)
graafikujärgseid laenu tagasimakseid summas 47,9 miljon eurot. Fikseeritud intressimääraga pangalaenude 74,5 123,7
Enefit Green AS tegi 2021. aastal graafikujärgseid laenu õiglane väärtus (lisa 3.3)
tagasimakseid summas 33,6 miljon eurot ja pikaajalise laenu
vabatahtliku tagasimakse summas 40,0 miljon eurot. Swedbankilt Ujuva intressimääraga pangalaenude 390,4 414,4
nominaalväärtus (lisa 3.1)
saadud 150,0 miljon euro suuruse laenu tagasimakse tähtaega
Ujuva intressimääraga pangalaenude õiglane 390,4 414,4
pikendati kolme aasta võrra 2024. aastani. väärtus (lisa 3.3)
2020. aastal kasutas kontsern rahavoogude juhtimiseks Võlakirjad on nomineeritud eurodes ning noteeritud Londoni börsil.
likviidsuslaene ja tegi likviidsuslaenude tagasimakseid. Peale selle Võlakirjade turuväärtuse leidmisel on kasutatud õiglase väärtuse
tegi kontsern 2020. aastal EIB-le graafikujärgseid laenu hierarhia tasemele 1 vastavaid sisendeid.
tagasimakseid summas 18,0 miljon eurot ning lunastas võlakirju
summas 106,3 miljon eurot. Enefit Green AS tegi 2020. aastal Juhtkonna hinnangul ei erine ujuva intressimääraga laenude õiglane
graafikujärgseid laenu tagasimakseid summas 37,5 miljon eurot. väärtus võrreldava perioodi lõpu seisuga nende bilansilisest
Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsern võtnud kasutusse väärtusest, kuna riskimarginaalid ei ole muutunud. Fikseeritud
Swedbankilt saadud likviidsuslaenu summas 70,0 miljon eurot, mis intressimääraga pangalaenude õiglased väärtused leiti kasutades
on kajastatud lühiajalise kohustusena. 2020. aastal sõlmis Enefit diskonteeritud rahavoogude meetodit diskontomääradega vahemikus
Green AS pikaajalise laenulepingu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja 0,569%–0,657% (2020: 0,369%–0,577%), mis on tasemele 2
Arengupangaga (EBRD) summas 40 miljon Poola zlotti (9,0 miljon vastavad sisendid õiglase väärtuse hierarhias. Diskontomäärad
eurot), mis maksti täielikult välja. arvutatakse interpoleeritud intressimäära swap’ide alusel, võttes
arvesse ajaperioodi laenude tagasimakseteni. Swap intressimäärad
tuginevad SEB poolt avalikustatud euro midswap määradel.
166
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Pikaajalised pangalaenud nominaalväärtuses Võlakohustuste kaalutud keskmised
tagasimaksetähtaja järgi efektiivsed intressimäärad
31. DETSEMBER 31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020 miljonites eurodes 2021 2020
< 1 aasta 167,3 305,5 Pangalaenud 0,9% 1,1%
1–5 aastat 292,3 212,6 Võlakirjad 2,4% 2,4%
> 5 aasta 3,7 16,8 Liisingukohustused 2,6% 5,0%
Kokku 463,3 534,9
Laenud on nomineeritud eurodes ja Poola zlottides (31. detsember
2020 seisuga olid laenud nomineeritud eurodes ja Poola zlottides).
Seisuga 31. detsember 2021 olid laenude intressimäärad vahemikus
0,4%–3,1% (31. detsember 2020: 0,2–3,1%).
Laenude ja võlakirja kaalutud keskmine intressimäär oli seisuga 31.
detsember 2021 1,69% (31. detsember 2020: 1,71%).
Seisuga 31. detsember 2021 oli kontserni võlakirjade kogumaht
nominaalväärtuses 500,0 miljon eurot, lunastustähtajaga 2023 (31.
detsember 2020: 500,0 miljon eurot lunastustähtajaga 2023).
Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil välja võtmata laenusid
535,0 miljon euro eest (31. detsember 2020: 520,0 miljon euro eest).
167
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
23. VÕLAD HANKIJATELE JA MUUD VÕLAD
31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
Finantskohustused võlgades hankijatele ja muudes võlgades
Võlad hankijatele 123,5 79,7
Viitvõlad 7,0 6,2
Võlad seotud osapooltele (lisa 7) 1,8 0,8
Muud võlad 8,3 102,4
Kokku finantskohustused võlgades hankijatele ja muudes võlgades (lisa 3.1 ja 13) 140,6 189,1
Võlad töötajatele 21,7 19,0
Maksuvõlad 49,3 26,4
Ettemaksed 46,9 1,7
Kokku võlad hankijatele ja muud võlad 258,5 236,2
sh lühiajalised võlad hankijatele ja muud võlad 255,5 235,9
sh pikaajalised võlad hankijatele ja muud võlad* 3,0 0,3
* Ümberklassifitseerimine laenudest võlad hankijatele ja muudesse võlgadesse summas 3,0 miljon eurot (lisa 22).
Võlad hankijatele saldo sisaldab seisuga 31. detsember 2021 Ettemaksete jääk seisuga 31. detsember 2021 koosneb peamiselt
võlgnevust materiaalse põhivara eest summas 48,6 miljon eurot ettemaksest CO2 heitmekvootide eest (43,3 miljon eurot), mis
(31. detsember 2020: 25,2 miljon eurot). laekuvad kontsernile 2022. aasta detsembri lõpuks. Ettemakse
summa on suurenenud kvootide turuhinna tõusu ja ettemakstud
Muude võlgade vähenemine seisuga 31.detsember 2021 summas kvootide koguse suurenemise tõttu (31. detsember 2021: ettemaksed
99,2 miljon eurot tuleneb CO2 heitmekvootidega seotud 2 981 tuhande kvoodi eest; 31. detsember 2020: ettemaksed 551
võlakohustustest, mis arveldati 2021. aasta aprillis. tuhande kvoodi eest).
168
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
24. LEPINGULISED KOHUSTUSED JA SIHTFINANTSEERIMINE
Liitumus-ja muud teenustasud
31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 248,1 223,6
Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 37,6 27,6
Liitumistasu katteks üle antud varade maksumus 10,2 6,5
Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 33) -10,8 -9,6
Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 285,1 248,1
Sihtfinantseerimine 16,5 13,2
Kokku lepingulised kohustused ja sihtfinantseerimine 301,6 261,3
sh lühiajaline 0,7 1,0
sh pikaajaline 300,9 260,3
Liitumis- ja muude teenustasude kasv 2021. aastal on tingitud põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja ja tarbija vahelise
peamiselt nii tarbijate kui ka tootjate uute liitumiste arvu liidese väljatöötamine, et osutada innovatiivseid
märgatavast kasvust. Liitumistasude summat mõjutas ka võrguteenuseid energiasüsteemi tõhususe suurendamiseks,
ehitushindade kasv.
kasutajakesksed elektriautode linnapiirkonna ja
Sihtfinantseerimise saldo sisaldab sihtfinantseeringuid seoses kauglaadimislahendused,
järgmiste kontserni projektidega:
Eesti Energia õlitööstuse territooriumi ümbruse õhukvaliteedi
Narva tuulepark, seire tellimine.
Paide elektrijaam, Selleks, et sihtfinantseerimist tagasi ei nõutaks, peab kontsern
biomassil töötava koostootmisjaama ehitus Lätis, täitma teatavaid kohustusi: säilitama projektidokumente,
nõudmisel esitama projektidega seotud aruandeid ning mõne
Narva linna kaugkütte magistraaltorustiku rekonstrueerimine, projekti puhul täitma teatavaid tehnilisi tingimusi.
täiendatud võrguseadmete kaughalduse platvorm (AREP),
169
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
25. ERALDISED
Algjääk Moodustamine ja Arvestatud Kasutamine Lõppjääk 31. DETSEMBER 2021
1. jaanuar ümberhindamine intressikulu
Lühiajaline Pikaajaline
2021 (lisa 5) (lisa 30)
miljonites eurodes eraldis eraldis
Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 28) 20,3 -0,3 0,5 -1,1 2,1 17,3
Töötajatega seotud eraldised (lisa 29) 6,2 -0,4 0,1 -0,6 1,1 4,2
Varade demonteerimise kulude eraldis 5,7 - 0,3 - - 6,0
Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis (lisad 17 ja 28) 76,2 191,9 - -74,9 193,2 -
Eraldis kahjulike lepingute suhtes 0,1 0,1 - -0,1 0,1 -
Lepingust tulenevate kohustuste eraldis 0,2 - - -0,1 0,1 -
Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 1,8 6,9 - -6,5 2,2 -
Muu eraldis 28,0 -28,0 - - - -
Kokku eraldised (lisa 4, 5) 138,6 170,2 0,9 -83,3 198,8 27,5
Algjääk Moodustamine ja Arvestatud Kasutamine Lõppjääk 31. DETSEMBER 2020
1. jaanuar ümberhindamine intressikulu
Lühiajaline Pikaajaline
2020 (lisa 5) (lisa 30)
miljonites eurodes eraldis eraldis
Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 28) 22,3 -1,6 0,5 -0,9 2,7 17,6
Mäetööde lõpetamise eraldised (lisa 28) 0,7 -0,7 - - - -
Töötajatega seotud eraldised (lisa 29) 6,4 0,9 0,1 -1,2 1,5 4,7
Varade demonteerimise kulude eraldis 5,4 - 0,3 - - 5,7
Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis (lisad 17 ja 28) 69,2 76,2 - -69,2 76,2 -
Eraldis kahjulike lepingute suhtes 0,2 - - -0,1 0,1 -
Lepingust tulenevate kohustuste eraldis 0,1 0,1 - - 0,2 -
Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 1,2 1,5 - -0,9 1,8 -
Muu eraldis - 28,0 - - 28,0 -
Kokku eraldised (lisa 4, 5) 105,6 104,4 0,9 -72,3 110,5 28,1
170
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis on märkimisväärselt poolele vastuvõetavas kompromisslahenduses, mille kohaselt
suurenenud heitmekvootide hindade muutuse tõttu. Üksikasju vt Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtumenetlus 10. septembril 2021
lisast 1.1. lõpetati. Muu eraldis tühistati ja kajastati muu ärituluna (lisa 27).
Eraldisi on diskonteeritud kasutades diskontomäära 0,40%–3,09% Keskkonnakaitselised eraldised
(2020: 0,24%–2,92%). Eraldiste diskonteerimisel kasutatakse Keskkonnakaitse ja mäetööde lõpetamisega seotud eraldised on
diskontomäärade kõverat, mis võimaldab anda täpsema hinnangu moodustatud:
erinevate ajahorisontidega eraldistele. kaevandatud maa-alade rekultiveerimiseks;
Eraldiste moodustamise ja ümberhindamise kuludest 2021. pinnase puhastamiseks;
majandusaastal tulenes 0,6 miljon eurot (2020: 1,6 miljon eurot) kaevandamise tegevuse tagajärjel rikutud veevarustuse
diskontomäärade muutusest. taastamiseks;
Muu eraldis lõhketöödega ehitistele tekitatud kahjude väljaselgitamiseks ja
2020. aasta augustis esitas Enefit Power AS GE-le kompenseerimiseks;
leppetrahvinõude summas 43,1 miljon eurot. GE ei tasunud jäätmeväljade sulgemiseks ja üleliigse vee neutraliseerimiseks;
leppetrahvi. 2020. aasta oktoobris esitas Enefit Power AS Société
suletud tuhaväljade järelhooldustööde tegemiseks;
Générale’ile nõude maksta välja leppetrahvi osaliselt kattev
pangagarantii summas 28,0 miljon eurot ning pangagarantii maksti tööstusjäätmete prügila sulgemiseks;
täielikult välja. 2020. aasta oktoobris esitas GE taotluse asbesti likvideerimiseks elektrijaamades;
vahekohtumenetluse algatamiseks Enefit Power AS-i vastu. 2020
kaevandamisõiguse tasu maksmiseks.
aasta novembris esitas Enefit Power AS vahekohtule vastuse, milles
teatas, et ei nõustu GE väidetega ja nõuetega ning et kavatseb Pikaajalised keskkonnakaitselised eraldised realiseeruvad Enefit
esitada vastunõude, milles palub vahekohtul kohustada GE-d Poweri kaevandustes aastatel 2022–2044 ja Enefit Poweri
tasuma Enefit Power AS-ile elektrijaama ettenähtud ja tegeliku elektrijaamades aastatel 2022–2058.
töökindluse erinevusest tulenev leppetrahv (pangagarantiiga
katmata ulatuses). Seisuga 31. detsember 2020 oli muu eraldis
seotud aktiivse vahekohtumenetluse raames saadud
pangagarantiiga. Seda kajastati eraldisena vahekohtu lõpliku otsuse
osas valitseva ebakindluse tõttu. Pooled leppisid kokku mõlemale
171
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Töötajatega seotud eraldised
Töötajatega seotud eraldised on moodustatud:
kollektiivlepingutes ning muudes kokkulepetes sätestatud
toetuste maksmiseks;
tervisekahjustuste hüvitamiseks;
koondamishüvitiste maksmiseks;
stipendiumite maksmiseks.
Pikaajalised töötajatega seotud eraldised realiseeruvad lepingutes
sätestatud tähtaegade jooksul või töötajate järelejäänud eluea
jooksul, mille määramise aluseks on võetud Statistikaameti andmed
prognoositava eluea kohta vanuserühmade kaupa. Kaevanduste ja
karjääride koondamishüvitiste eraldised moodustatakse siis, kui on
välja kuulutatud kaevanduste ja karjääride lõplikud sulgemisplaanid.
Varade demonteerimise kulude eraldis
Varade demonteerimise kulude eraldis on moodustatud Narva
elektrijaamade renoveeritud 8. ja 11. ploki ning tööstusjäätmete
prügila tulevase demonteerimisega seotud kulutuste katteks.
Varade demonteerimise kulude nüüdisväärtus on arvestatud
põhivara soetusmaksumusse. Varade demonteerimise kulude
eraldis realiseerub eeldatavasti aastatel 2034–2035.
Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis
Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldise kajastamise
arvestuspõhimõtteid on kirjeldatud lisas 2.3 ja täiendavat teavet
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kohta leiab lisast 17.
172
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
26. MÜÜGITULU ajavahemikku (v.a allpool kirjeldatud liitumistasude puhul), kuna
keskmine maksetähtaeg on 14–30 päeva.
1. JAANUAR –
31. DETSEMBER Kontserni kajastatud lepingulised kohustused tulenevad klientidelt
miljonites eurodes 2021 2020 saadud ettemaksetest, mis on seotud uutele elektri
Tegevusvaldkondade lõikes tarbimiskohtadele uute võrguühenduste ehitamisega. Kontserni
Kaupade müük hinnangul ei moodusta liitumistasud elektrimüügist või jooksvast
Põlevkiviõli müük 135,0 138,1 jaotusvõrguteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust
Pelleti müük 22,7 16,3 ning seepärast on liitumistasudest laekunud tulu kajastatud
Põlevkivi müük 1,2 2,1 kohustusena (ettemakstud tuluna), mis kantakse tulusse teenuse
Muude kaupade müük 6,8 6,1 osutamiseks vajalike varade hinnangulise keskmise kasutusea
Kokku kaupade müük 165,7 163,4 jooksul, mis on 32 aastat. Kontserni lepinguliste kohustuste saldo
muutused on avalikustatud lisas 24. Ühestki muust kontserni
Teenuste müük tuluvoost ei tulene lepingulisi kohustusi ega varasid.
Elektrienergia müük 762,3 356,9
Võrguga seotud teenuste müük 238,5 218,2
Gaasienergia müük 93,4 43,9
Soojusenergia müük 23,3 20,7
Jäätmete käitlus ja edasimüük 15,4 14,8
Vara rent ja hooldus 1,0 1,0
Muude teenuste müük 13,4 14,8
Kokku teenuste müük 1 147,3 670,3
Kokku müügitulu (lisa 5) 1 313,0 833,7
Selgitusi elektri- ja gaasienergia müügitulu märkimisväärse
suurenemise kohta 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga vt lisast 1.1.
Müügitehingud ei sisalda üldjuhul olulist finantseerimise
komponenti. Tulu kajastamise ning müüdud kaupade või osutatud
teenuste eest saadud tasu laekumise vahele ei jää suurt
173
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
27. MUUD ÄRITULUD 28. KAUBAD, TOORE,
1. JAANUAR – MATERJAL JA TEENUSED
31. DETSEMBER
1. JAANUAR –
miljonites eurodes 2021 2020 31. DETSEMBER
Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 93,8 18,6 miljonites eurodes 2021 2020
Taastuvenergia toetus 29,5 33,3 Elektrienergia 371,7 188,5
Kasutamata eraldise tuludesse kandmine 28,0 - Kasvuhoonegaaside heitmekvootide kulu (lisa 25) 191,9 76,2
Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 33) 3,4 1,4 Ostetud gaas edasimüügiks 77,5 33,9
Saadud viivised, trahvid, hüvitised 3,0 4,1 Ülekandeteenused 76,5 73,7
Negatiivne firmaväärtus (lisad 11, 36) 1,9 - Tehnoloogiline kütus 44,1 34,3
Sihtfinantseerimine (lisa 33) 0,9 0,7 Hooldus- ja remonditööd 37,6 39,1
Kasum valuutakursi muutusest 0,8 0,1 Materjalid ja varuosad 32,4 28,5
Kasum kasuhoonegaasi heitkoguse ühikute müügist 0,5 14,4 Loodusvarade ressursimaks 20,5 9,1
Muud äritulud 0,5 0,3 Ostetud tööd ja teenused 15,6 16,8
Kasum äri müügist (lisa 33) - 0,7 Keskkonnakaitselised saastemaksud 13,7 6,4
Kokku muud äritulud 162,3 73,6 Mäetööde lõpetamise ja keskkonnakaitseliste -0,9 -2,6
eraldiste moodustamine ja tühistamine (lisa 25)
Muud kaubad, toore, materjal ja teenused 8,3 9,1
Negatiivne firmaväärtus 1,9 miljon eurot tuleneb Imatra Elekter AS-i
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 888,9 513,0
äriühendusest. Täiendav info lisades 11 ja 36.
Kasutamata eraldise tuludesse kandmine summas 28,0 miljon eurot Elektri, edasimüügiks ostetud gaasi ning kasvuhoonegaaside
tuleneb 31. detsembri 2020 seisuga samas summas kajastatud heitmekvootide kulu suurenemise põhjuseks on sisendihindade tõus
eraldisest, mis jäi kasutamata. Vaidlus GE-ga (GE Power Estonia AS, (üksikasjalikku teavet vt lisast 1.1). Loodusvarade ressursimaksu
GE Power Sp z.o.o. ja GE Steam Systems S.A.S) jõudis 2021. aastal suurenemine on tingitud valitsuse COVID-19-ga seotud meetme
lahenduseni. Täiendavaid üksikasju vt lisast 25. lõppemisest, millega 2020. aastal ressursimaksu ajutiselt vähendati.
174
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
29. TÖÖJÕUKULUD
1. JAANUAR – Tööjõukuludelt arvestatud maksud sisaldavad sotsiaal-
31. DETSEMBER kindlustusmaksu summas 35,6 miljon eurot (2020: 35,8 miljon
miljonites eurodes 2021 2020 eurot) ja tööandja töötuskindlustusmakseid summas 0,9 miljon eurot
Töötajate arv (2020: 0,9 miljon eurot). Kontsernil ei ole muid juriidilisi ega faktilisi
Töötajate arv perioodi algul 4 387 5 300 kohustusi pensioni või muude sarnaste väljamaksete tegemiseks.
Töötajate arv perioodi lõpul 4 572 4 387
Keskmine töötajate arv 4 357 4 555 Emaettevõtja juhatuse liikmed valib emaettevõtja nõukogu.
Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni 3 aastaks.
1. JAANUAR –
31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
Tööjõukulud
Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 110,8 107,8
Keskmine töötasu kuus (eurodes) 2 119,2 1 972,2
Muud tasud ja toetused töötajatele 2,8 3,9
Tööjõukuludelt arvestatud maksud 36,7 36,7
Töötajatega seotud eraldiste moodustamine ja -0,4 1,0
tühistamine (lisa 25)
Kokku arvestatud tööjõukulud 149,9 149,4
sh arvestatud nõukogudele ja juhatustele
Palgakulu, preemiad, lisatasud 3,4 3,1
Erisoodustused - 0,1
Kokku arvestatud nõukogudele ja juhatustele 3,4 3,2
Kapitaliseeritud oma jõududega ehitatud põhivara -14,0 -12,8
maksumusse
Kokku tööjõukulud 135,9 136,6
175
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
30. MUUD TEGEVUSKULUD
1. JAANUAR – Diskonteeritud tulevaste perioodide maksed muutuva rendimaksega
31. DETSEMBER rendilepingute kehtivusaja jooksul on avalikustatud lisas 34.
miljonites eurodes 2021 2020
Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 72,5 8,9 Makstud trahvide ja hüvitiste kulu on suurenenud seoses 2020.
Mitmesugused bürookulud 13,2 11,9 aastal käimasolnud kohtuvaidluse lõppemisega. Enefit Kaevandused
Makstud trahvid, hüvitised 7,6 0,8 AS (alates 1. oktoobrist 2020 Enefit Power AS) oli osapool kinniseks
Rendikulud (lisa 9) 4,7 5,0 tunnistatud kohtuvaidluses, milles Enefit Kaevandused AS-i vastu
Kindlustus 4,7 4,5 oli esitatud nõue summas 35,5 miljon eurot ja Enefit Power AS oli
Hoonete ja rajatiste kulud 4,1 4,0 esitanud vastunõude summas 38,5 miljon eurot. Kohtuvaidlus oli
Konsultatsioonikulud 4,5 3,9 seotud osapoolte vahel sõlmitud põlevkivi ostu-müügilepinguga.
Maksud 3,6 3,4 Juunis 2019 tegi maakohus otsuse, millega jättis mõlemad hagid
Uurimis- ja arengukulud 2,4 2,2 rahuldamata. Jaanuaris 2020 tegi ringkonnakohus otsuse, millega
Muud tegevuskulud 4,6 4,2 tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi
Muud tegevuskulud kokku 121,9 48,8 osaliselt ning mõistis Enefit Power AS-ilt välja põhivõla 25,4 miljon
eurot ja viivise 10,2 miljon eurot. Nimetatud ringkonnakohtu otsus
Ülaltoodud tabelis avalikustatud rendikulude jagunemine:
siiski ei jõustunud, kuna Enefit Power AS esitas kassatsioonkaebuse
1. JAANUAR – 31.
Riigikohtusse, kes novembris 2020 tühistas ringkonnakohtu otsuse
DETSEMBER ja saatis asja uuesti läbivaatamiseks ringkonnakohtu samale
miljonites eurodes 2021 2020 koosseisule. Ringkonnakohus tegi lõpliku otsuse 2021. aasta mais,
Muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu 0,7 0,8 millele kontsern vastu ei vaielnud. Pärast kohtuotsuse langetamist
liisingukohustustes
maksis Eesti Energia AS-i tütarettevõte Enefit Power AS
Madala väärtusega rendilepingud 2,4 2,4
vastaspoolele Viru Keemia Grupp OIL AS-ile hüvitist summas
Lühiajalised rendilepingud 1,6 1,8
7,3 miljon eurot.
Kokku 4,7 5,0
176
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
31. NETO FINANTSKULUD
1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
FINANTSTULUD
Intressitulud - -
Kasum valuutakursi muutusest 0,6 0,4
Kokku finantstulud (lisa 33) 0,6 0,4
FINANTSKULUD
Intressikulud võlakohustustelt
Intressikulud võlakirjadelt ja laenudelt -28,4 -32,7
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused (lisa 6) 3,2 2,1
Kokku intressikulud võlakohustustelt (lisa 33) -25,2 -30,6
Intressikulud eraldistelt (lisa 25) -0,8 -0,9
Kokku intressikulud -26,0 -31,5
Kahjum valuutakursi muutustest - -2,7
Muud finantskulud -0,2 -0,2
Kokku finantskulud -26,2 -34,4
Neto finantskulud -25,6 -34,0
177
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
32. TULUMAKSUKULU KESKMINE TEGELIK TULUMAKSUMÄÄR
1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis
miljonites eurodes 2021 2020
äriühinguid dividendide jaotamisel.
EESTI
Alates 2019. aastast kohaldub regulaarselt makstavatele Dividendide netosumma 55,7 -
dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide sh dividendid, millele on rakendatud 8,6 -
soodusmääraga tulumaks 14/86
netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide
tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära dividendid, millele on 31,3 -
rakendatud tulumaksumäär 20/80
14/86 ja tavamäära 20/80. Soodsamat maksumäära saab kasutada
maksuvabad dividendid 15,8 -
dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta
Teoreetiline tulumaks antud 9,2 -
keskmise jaotamata kasumi väljamakseni, millelt äriühing on tulumaksumääraga
maksnud tulumaksu. Kolme eelneva majandusaasta keskmise Tegelik tulumaks dividendidelt 9,2 -
dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav Keskmine efektiivne tulumaksumäär 16,5% -
aasta. Maksustamisele ei kuulu jaotatavad dividendid, mida Tütarettevõtjate tulumaksukulu 1,9 1,2
makstakse teistelt äriühingutelt saadavate dividendide arvel, Tulumaksukulu 11,1 1,2
tingimusel, et dividendide saajale kuulus dividendide maksmise ajal Edasilükkunud tulumaksukulu(-tulu) -0,8 -0,6
vähemalt 10% suurune osalus.
sh edasilükkunud tulumaksutulu -1,4 -0,6
edasilükkunud tulumaksukulu 0,6 -
Kokku tulumaksukulu 10,4 0,6
* Dividendide tulumaksu kajastatakse tekkepõhiselt, mis tähendab, et 2022. aastal makstavate
dividendide tulumaks kajastati edasilükkunud tulumaksukohustusena seisuga 31. detsember 2021 ning
seega 2021. aasta majandusaasta kasumiaruandes
Kontsernil on seisuga 31. detsember 2021 edasilükkunud tulumaksu-
kohustus summas 21,8 miljon eurot (31. detsember 2020: 12,6 miljon
eurot), millest 10,9 miljon eurot (31. detsember 2020: 11,6 miljon eurot)
tuleneb 2018. aastal teostatud Nelja Energia AS äriühendusest, kus
ostuanalüüsi käigus kajastati edasilükkunud tulumaksukohustus tule-
nevalt Leedus asuvate tuuleparkide õiglaste väärtuse ning raamatupida-
mislikult kajastatud varade bilansiliste maksumuse vahest, ja 9,2 miljon
eurot, mis on seotud 2022. aastal maksmisele kuuluva tulumaksuga.
178
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
33. ÄRITEGEVUSEST SAADUD RAHA
1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
KASUM ENNE MAKSUSTAMIST 121,9 19,9
Korrigeerimised
Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum ja väärtuse langus (lisad 5,6 ja 9) 167,9 158,5
Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus (lisad 5 ja 8) 4,2 2,9
Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 24) -10,8 -9,6
Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 27) -3,4 -1,4
Kasum äri müügist (lisa 27) - -0,7
Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (lisa 27) -0,9 -0,7
Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse (lisa 10) -2,0 -1,7
Tasumata/laekumata kahjum tuletisinstrumentidelt 24,1 10,1
Kasum/kahjum muudest mitterahalistest tehingutest 1,2 -0,2
Intressikulu võlakohustustelt (lisa 31) 25,2 30,6
ÄRITEGEVUSE NETORAHAVOOG ENNE MUUTUSI KÄIBEVARADES JA LÜHIAJALISTES KOHUSTUSTES 327,4 207,6
Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus
Äritegevusega seotud nõuete muutus (lisa 14) -150,4 -1,4
Varude muutus (lisa 12) 3,5 -6,3
Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -100,5 -16,8
KOKKU ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD KÄIBEVARADE NETOMUUTUS -247,4 -24,5
Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus
Eraldiste muutus (lisa 25) 87,7 32,9
Võlad hankijatele muutus (lisa 23) 19,5 -4,8
Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 9,6 124,0
KOKKU ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD KOHUSTUSTE NETOMUUTUS 116,8 152,1
ÄRITEGEVUSEST SAADUD RAHA 196,8 335,2
179
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
34. BILANSIVÄLISED VARAD NING TINGIMUSLIKUD
JA SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED
(a) Bilansivälised varad
31. DETSEMBER
Põlevkivivarud miljonid tonnid 2021 2020
Kontserni ja tema sidusettevõtjate valduses olevate põlevkivivarude Eesti
ülevaade on esitatud alltoodud tabelis. Eesti Vabariigi kõrge usaldusväärsus* 371 382
põlevkivivarud kajastavad riikliku maavarade bilansi kohaseid Jordaania (APCO***)
põlevkivivarusid. Rahvusvaheliste arendusprojektide kõrge usaldusväärsus* 924 924
põlevkivivarude kajastamisel on lähtutud rahvusvaheliste prognoos** 295 295
standardite nõuetest avalikustatud varudele ja varadele. Varude Jordaania (JOSE)
klassifitseerimine ja usaldusväärsuse määramine on teostatud kõrge usaldusväärsus* - -
volitatud ekspertide poolt nii uurituse taseme kui majandusliku prognoos** 2 309 2 309
väljavaate osas. Sõltuvalt projekti arendusetapist on varude Ameerika Ühendriigid**
kajastamisel kohandatud ja arvesse võetud teadaolevaid tehnilisi, kõrge usaldusväärsus* 3 500 3 500
keskkonnakaitselisi ja sotsiaalmajanduslikke piiranguid. usaldusväärne** 2 300 2 300
prognoos** 230 230
Emissiooni õigused
* Varu on osa uuritud geoloogilisest varust, mille määramisel on arvesse võetud teadaolevad
2022. aastal eraldatakse kontsernile kuuluvatele käitistele tasuta tehnilised, keskkonnakaitselised ja sotsiaalmajanduslikud piirangud
CO2 heitkoguste ühikuid hinnanguliselt 886 299 tonni ulatuses. ** Varu on geoloogilise uuringu tulemusel määratud kõrge majandusliku potentsiaaliga põlevkivi
kogus maapõues, mille puhul pole arvesse võetud võimalikke kasutamist limiteerivaid piiranguid.
2022. aastal tasuta eraldatavate ühikute täpne arv selgub hiljemalt *** Eesti Energiale kuulub ettevõttes 10%-ne osalus.
2022. aasta aprilliks. Tasuta heitkoguste ühikute eraldamine peaks
jätkuma perioodidel 2021–2025 ja 2026–2030, lähtudes käitiste Kategooriate „usaldusväärne“ ja „prognoos“ vahe seisneb tehtud
iga-aastastest tootmismahtudest ja EL-i poolt kujundatava uuringute tasemes. „Usaldusväärne“ põhineb põhjalikumal analüüsil
kliimapoliitika otsustest. Lisateavet kasvuhoonegaaside lubatud ning lisaks varu suurusele on teada, et see on majanduslikult
heitkoguste ühikute kohta vt lisast 17. kasutatav.
180
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
(b) Tingimuslikud kohustused õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul
maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel
Pooleliolevad vaidlused määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna
Eesti Energia AS-ile kuulub läbi oma tütarettevõtte Attarat Holding hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur
OÜ 10% osalus Jordaania ettevõttes Attarat Power Company määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma.
(APCO). 19 detsembril 2020 esitasid Jordaania Valitsus (JV) ja
Jordaania riigile kuuluv National Electric Power Company (NEPCO) VÄLISRIIGID
avaldused ICC vahekohtule vahekohtumenetluse algatamiseks. Nii Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega
JV kui NEPCO nõuavad oma avalduses, et poolte vahel kokku üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserni välisettevõttes. Teistes
lepitud ja elektrienergia ostulepingus fikseeritud elektrienergia tariifi riikides, kus opereerivad kontserni tütarettevõtted on maksuhalduril
tuleb alandada. JV ja NEPCO on esitanud terviknõude ja APCO peab õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust sõltuvalt riigist kuni 6
vastama 2022. aasta teises kvartalis. APCO juhatus on määranud aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast. Juhtkonna
oma esindajateks vahekohtumenetluses Slaughter and May hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur
advokaadibüroo ning Jordaania advokaadibüroo Obeidat Law APCO. määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma.
APCO juhtkond väidab, et nii JV kui ka NEPCO nõuded on täielikult
alusetud ning kavatseb nõuetest ka vahekohtumenetluses keelduda. (c) Laenukovenandid
Aruande kinnitamise hetkeks ei ole võimalik vahekohtumenetluse Kontserni poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad
mõju mõistliku kindlusega hinnata. Vaidluse lahenemist oodatakse kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele. Piirmäärasid ei ole
2023. aastal. Seega ei ole kõnealuse vaidlusega seotud kulude ületatud (lisa 22).
katteks moodustatud eraldist ning nõue on avalikustatud
(d) Siduvad tulevikukohustused
tingimusliku kohustusena. Kui arbitraažiprotsess laheneb kontserni
Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustused
jaoks negatiivse tulemusega, võib finantsseisundi aruandes
Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil põhivara soetamiseks
kajastatud investeering (seisuga 31. detsember 2021: 48,0 miljon
sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 434,2 miljon euro
eurot; seisuga 31. detsember 2020: 37,8 miljon eurot) vajada
(31. detsember 2020: 37,6 miljon euro) eest.
allahindamist.
Muutuvad rendimaksed
Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused
Kui hoonestusõigused põhinevad muutuvatel rendimaksetel, mis ei
EESTI
sõltu indeksist ega määrast, (nt väljamaksete tegemisel võetakse
Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega
aluseks maal asuvate varade müügiprotsent või katastriüksuste
üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril on
maade väärtused), siis neid rendilepinguid ei arvestata kasutusõiguse
181
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
varade ja rendikohustustena vastavalt IFRS 16 nõuetele, vaid
arvestatakse kui perioodi tegevuskulusid. Grupi hinnangul on
31. detsembri 2021. aasta seisuga diskonteeritud tulevaste
perioodide maksete summa nende rendilepingute kehtivusaja
jooksul 7,9 miljon eurot (2020: 7,9 miljon eurot). Muutused
katastriväärtustes, elektrihindades või tootmismahtudes mõjutavad
rendilepingute tegelikke makseid.
Tehnovõrkude ja -rajatiste talumise tasu
Makseid tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest reguleerib
asjaõigusseadus, millega kinnisvaraomanikel on õigus nõuda tasu
nende tehnovõrkude majutamise eest nende kinnistul. Seisuga 31.
detsember 2021 oli kontsernil tehnovõrkude talumisest tulenevaid
kohustusi 2022. aastaks 0,2 miljon eurot (31. detsembri 2020
seisuga 2021. aastaks: 0,2 miljon eurot)
Tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kulud olid 2021. aastal kokku
0,3 miljon eurot (2020. aastal 0,3 miljon eurot). Tasude suurus
sõltub maa maksustatavast väärtusest ja rakendatud
lõivuprotsendist. Esimene määratakse kindlaks riigi poolt koostatud
ebaregulaarsete ajavahemikega toimuvate uuringute põhjal (viimane
toimus 2001. aastal ja järgmine toimub 2022. aastal) ning teine
määratakse asjaõigusseadusega ja seda võidakse ebaregulaarsete
ajavahemike tagant korrigeerida. Sellest tulenevalt võivad kontserni
makstud summad järgmistel perioodidel suureneda või väheneda.
Tehnovõrkude ja -rajatiste talumistasusid arvestatakse muutuvate
rendimaksetena IFRS 16 tähenduses (vt lisa 30).
182
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
35. KASUM AKTSIA KOHTA
Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum
jagatud kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna
potentsiaalseid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum kõigil
perioodidel võrdne tava puhaskasumiga.
Eesti Vabariigi valitsus otsustas 1.aprilli 2020 suurendada ettevõtte
aktsiakapitali 621,6 miljonilt eurolt 746,6 miljonile eurole kokku 125
miljoni euro võrra. Aktsia hind on 1 euro aktsia kohta. Tehing
registreeriti Äriregistris 3.aprillil 2020.
1. JAANUAR –
31. DETSEMBER
2021 2020
Emaettevõtja omaniku osa kasumist (miljon eurot) 104,4 19,4
Kaalutud keskmine aktsiate arv (miljon) 746,6 684,1
Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,14 0,03
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,14 0,03
31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga oli Eesti Energia AS’l
746 645 750 aktsiat.
Aktsia nominaalväärtus on 1 euro.
183
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
36. TÜTARETTEVÕTTE OSTMINE OMANDATUD OSALUSE ERISTATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED
miljonites eurodes Õiglane
10. märtsil 2021 sõlmisid Eesti Energia AS-i 100% tütarettevõte väärtus
Elektrilevi OÜ ostjana ning Imatra FNW OY ja vähemusosaluste VARAD
omanikud müüjatena Eestis asuva elektrimüügi ja Materiaalne põhivara 26,8
jaotusvõrguettevõtja Imatra Elekter AS-i kõigi aktsiate ostulepingu. Immateriaalne põhivara 1,0
29. juunil 2021 andis Eesti Konkurentsiamet tehingule heakskiidu. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 0,5
Imatra Elekter AS-i kõigi aktsiate eest makstav summa oli 29,8
Raha ja raha ekvivalendid 5,7
miljon eurot. Omandamine viidi lõpule 23. juulil 2021.
Kokku varad 34,0
Pärast tehingut koostas kontsern Imatra Elekter AS-i
KOHUSTUSED
omandamisega soetatud varade ostuhinna analüüsi, et hinnata
Võlad hankijatele ja muud võlad 2,3
varade turuväärtuse ja tehingu väärtuse vahelist suhet. Ostuhinna
Kokku kohustused 2,3
analüüsist selgus, et 1,9 miljon euro ulatuses oli tegemist
soodusostuga (negatiivne firmaväärtus), st Imatra Elekter AS-i
Kokku omandatud eristatav netovara 31,7
omandamisel soetatud vara turuväärtus ületas sel määral tehingu
Omandatud osaluse soetusmaksumus 29,8
väärtust. Negatiivse firmaväärtuse peamine põhjus oli asjaolu, et
Imatra Elekter AS-i varasem omanik Imatran Seudun Sähkö Oy
Negatiivne firmaväärtus -1,9
soovis Eestis asuvast investeeringust kiiresti väljuda, et
Tütarettevõtte soetuse rahavoog(saadud raha maha arvutatud) 24,1
finantseerida oma majandustegevust Soomes sealse äritegevuse
jätkusuutlikkuse tagamiseks. Järgmises tabelis on esitatud ülevaade
Imatra Elekter AS-i eest makstud tasust, soetatud varade õiglasest Konsolideeritud koondkasumi aruandes on kajastatud Imatra
väärtusest ja omandamise kuupäeval omandatud kohustustest. Elekter AS-i tegevusest ajavahemikul 24. juuli – 31. detsember 2021
saadud müügitul summas 7,0 miljon eurot. Samal perioodil teenis
Imatra Elekter AS 0,2 miljon eurot kahjumit.
184
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
37. SÜNDMUSED PÄRAST
ARUANDEKUUPÄEVA
11. jaanuaril 2022. a. allkirjastas Eesti Energia kontserni tütarettevõte
Enefit Green AS Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB) tähtajalise
laenulepingu 80 miljoni euro väärtuses. Laenu eesmärk on toetada
Enefit Greeni uute tuuleparkide rajamist Baltikumis.
24. veebruaril 2022 teatas Venemaa president Venemaa
sissetungist Ukrainasse. Relvastatud konflikt Venemaa ja Ukraina
vahel võib mõjutada kontserni tegevust ja tulemusi. Mõju ulatus ja
olulisus sõltub konflikti kestusest ja tagajärgedest. Konflikt avaldab
energiaturgudele märkimisväärset mõju. Alates 2022. aasta
algusest on maagaasi, vedelkütuste, heitmekvootide ja elektri
turuhinnad kõikunud veelgi enam kui varem. Energiaturgude
hinnamuutused mõjutavad nii kontserni müügitulu kui ka energia ja
heitmekvootide ostukulusid. Kuna kontsernil on põhjalik riskide
maandamise strateegia, ei leia me siiski, et relvakonfliktist
tulenevad tururiskid avaldavad meie tegevusele ja tulemustele
2022. aastal olulist mõju. Teine kontserni tegevust tõenäoliselt
mõjutav risk on seotud hangetega, kuna teatavate tootmises
kasutatavate varuosade ja materjalide hanked on olnud seotud
Venemaaga. Analüüsime võimalikke alternatiivseid allikaid ja
arvestame tarnegraafikute mõningase pikenemisega. Riski suurust
saab hinnata pärast seda, kui selguvad riikidevahelised
majandussuhted pärast Venemaa ja Ukraina konflikti lõppu.
Kontserni jaoks on Venemaa ja Ukraina relvakonflikt
mittekorrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus, millel ei ole
tagasiulatuvat mõju.
185
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
38. FINANTSINFORMATSIOON EMAETTEVÕTJA KOHTA
Emaettevõtja kohta esitatava finantsinformatsioonina on toodud KOONDKASUMIARUANNE
emaettevõtja eraldiseisvad põhiaruanded, mille avalikustamine on
nõutud Eesti raamatupidamise seadusega. Emaettevõtja põhiaruanded 1. JAANUAR –
31. DETSEMBER
on koostatud kasutades samu arvestuspõhimõtteid, mida on
miljonites eurodes 2021 2020
kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel. Emaettevõtja
ARUANDEAASTA KAHJUM -56,3 -18,1
konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringud tütar- ja
sidusettevõtjatesse soetusmaksumuses.
Muu koondkasum
KASUMIARUANNE Kirjed, mis võib edaspidi ümber klassifitseerida
kasumiaruandesse:
1. JAANUAR –
31. DETSEMBER Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 100,5 15,0
(k.a. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse)
miljonites eurodes 2021 2020
Aruandeaasta muu koondkasum 100,5 15,0
MÜÜGITULU 503,6 243,6
ARUANDEAASTA KOONDKASUM/-KAHJUM KOKKU 44,2 -3,1
Muud äritulud 298,9 20,7
Kaubad, toore, materjal ja teenused -530,5 -207,9
Tööjõukulud -39,5 -37,9
Põhivara kulum ja amortisatsioon -4,2 -4,2
Muud tegevuskulud -308,5 -41,6
ÄRIKAHJUM -80,2 -27,4
Finantstulud 51,4 48,0
Finantskulud -27,5 -38,7
Neto finantstulud 23,9 9,3
KAHJUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -56,3 -18,1
ARUANDEAASTA KAHJUM -56,3 -18,1
186
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
FINANTSSEISUNDI ARUANNE
1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020 miljonites eurodes 2021 2020
VARAD OMAKAPITAL
Põhivara Aktsiakapital 746,6 746,6
Materiaalne põhivara 21,5 20,7 Ülekurss 259,8 259,8
Varade kasutusõigus 6,7 - Kohustuslik reservkapital 75,0 62,1
Immateriaalne põhivara 13,8 12,2 Riskimaandamise reserv 113,5 13,0
Tuletisinstrumendid 333,7 15,5 Jaotamata kasum 129,7 199,0
Investeeringud tütarettevõtjatesse 941,5 981,6 KOKKU OMAKAPITAL 1 324,6 1 280,5
Laenud ja nõuded tütarettevõtjatele ja 182,8 183,8
muud nõuded
KOHUSTUSED
Kokku põhivara 1 500,0 1 213,8
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused 694,4 547,1
Käibevara
Tuletisinstrumendid 140,2 4,0
Varud 13,4 7,8
Eraldised 0,5 0,4
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse 193,3 75,5
ühikud ja päritolusertifikaadid Kokku pikaajalised kohustused 835,1 551,5
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 841,3 865,1
Tuletisinstrumendid 102,7 13,7 Lühiajalised kohustused
Raha ja raha ekvivalendid 49,6 103,5 Võlakohustused 138,7 267,9
Kokku käibevara 1 200,3 1 065,6 Võlad hankijatele ja muud võlad 123,8 157,7
KOKKU VARAD 2 700,3 2 279,4 Tuletisinstrumendid 277,8 21,6
Eraldised 0,3 0,2
Kokku lühiajalised kohustused 540,6 447,4
KOKKU KOHUSTUSED 1 375,7 998,9
KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 2 700,3 2 279,4
187
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
RAHAVOOGUDE ARUANNE
1. JAANUAR –
31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Kasum enne maksustamist -56,3 -18,1
Korrigeerimised
Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum 2,7 3,4
Immateriaalse põhivara amortisatsioon 1,6 0,8
Kasum materiaalse põhivara müügist -0,2 -0,6
Eeldatav krediidikahju laenult tütarettevõttele 2,2 -
Kasum tütarettevõtte osaluse osalisest müügist -34,9 -
Tasumata/laekumata kahjum tuletisinstrumentidelt 85,7 3,6
Intressikulu võlakohustustelt 25,1 29,1
Intressitulu -17,0 -29,5
Dividenditulu -27,1 -18,4
Kasum/kahjum muudest mitterahalistest tehingutest -0,1 -
Äritegevuse netorahavoog enne muutusi käibevarades ja lühiajalistes kohustustes -18,3 -29,7
Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus
Äritegevusega seotud nõuete muutus -65,2 -5,4
Varude muutus -5,6 -3,0
Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -109,0 12,8
Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -179,8 4,4
Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus
Eraldiste muutus 0,2 0,1
Võlad hankijatele muutus 12,4 -0,4
Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus -46,3 58,5
Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus -33,7 58,2
Makstud intressid ja laenukulud -16,0 -21,1
Saadud intressid 21,9 23,8
Kokku rahavood äritegevusest -225,9 35,6
188
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
1. JAANUAR –
31. DETSEMBER
miljonites eurodes 2021 2020
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Laekunud dividendid tütarettevõtetelt 27,1 18,4
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -6,9 -45,9
Laekunud materiaalse põhivara müügist 1,1 0,7
Tütarettevõtjatele antud laenude tagasimaksed - -0,1
Tütarettevõtjatele antud arvelduskrediidi muutus 74,4 63,9
Kokku rahavood investeerimistegevusest 95,7 37,0
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Saadud laenud 120,0 220,0
Lunastatud võlakirjad - -106,3
Tagasi makstud pangalaenud -117,9 -217,9
Tagasi makstud liisingukohustused -0,8 -
Sissemaks aktsiakapitali - 125,0
Saadud tütarettevõtja aktsiate müügist 75,0 -
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 76,3 20,8
PUHAS RAHAVOOG -53,9 93,4
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 103,5 10,1
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 49,6 103,5
Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus -53,9 93,4
189
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Riskimaanda- Jaotamata Kokku
miljonites eurodes
reservkapital mise reserv kasum
Omakapital seisuga 31. detsember 2019 621,6 259,8 62,1 -2,0 216,0 1 157,4
Aruandeaasta kahjum - - - - -18,1 -18,1
Aruandeaasta muu koondkasum - - - 15,0 - 15,0
Aruandeaasta koondkasum/(-kahjum) kokku - - - 15,0 -18,1 -3,1
Muud muutused - - - - 1,1 1,1
Sissemaksed aktsiakapitali 125,0 - - - - 125,0
Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on 125,0 - - - 1,1 126,1
kajastatud otse omakapitalis
Omakapital seisuga 31. detsember 2020 746,6 259,8 62,1 13,0 199,0 1 280,5
Aruandeaasta kahjum - - - - -56,3 -56,3
Aruandeaasta muu koondkasum - - - 100,5 - 100,5
Aruandeaasta koondkasum/(-kahjum) kokku - - - 100,5 -56,3 44,2
Kohustusliku reservkapitali suurendamine - - 12,9 - -12,9 -
Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on - - 12,9 - -12,9 -
kajastatud otse omakapitalis
Omakapital seisuga 31. detsember 2021 746,6 259,8 75,0 113,5 129,8 1 324,6
Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti 31. DETSEMBER
raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha miljonites eurodes 2021 2020
aktsionäridele väljamakseid. Emaettevõtte omakapital on kokku Emaettevõte omakapital 1 324,6 1 280,5
viidud korrigeeritud konsolideerimata omakapitaliga allpool olevas Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste -941,5 -981,6
tabelis. bilansiline maksumus
Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus 1 935,7 1 708,2
kapitaliosaluse meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital (lisa 19) 2 318,8 2 007,1
190
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne
Eesti Energia Aktsiaselts aktsionärile
Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta
Meie arvamus
Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt
Eesti Energia Aktsiaseltsi (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud
finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta
konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste
finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt („IFRS“).
Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 24. märtsil 2022 esitatud täiendava aruandega.
Mida me auditeerisime
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
• konsolideeritud kasumiaruannet 31. detsember 2021 lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud koondkasumiaruannet 31. detsember 2021 lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021;
• konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta
kohta; ja
• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid
ja muud selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused
vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused
seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Ettevõttest ja Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide
Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise
eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme
täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle
tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate
seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud
Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt.
Meie poolt perioodi 1. jaanuar 2021 - 31. detsember 2021 jooksul Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele
osutatud auditivälised teenused on avalikustatud tegevusaruandes leheküljel 55.
AS PricewaterhouseCoopers
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876
T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee
191
Ülevaade meie auditist
Kokkuvõte
Kontserni auditi olulisus on 7.4 miljonit eurot, mis on määratud kui
ligikaudu 2,5% Kontserni kasumist enne intressi-, maksu-, põhivara
kulumi- ja väärtuse languse kulusid, välisvaluuta muutustest tingitud
kasumeid ja kahjumeid ning sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit
Olulisus
(EBITDA), mida on meie poolt korrigeeritud ühekordsete tehingute
mõjuga.
Kohandasime auditi ulatust lähtudes Kontserni kuuluvate ettevõtete riski
tasemest ja suurusest ning viisime läbi kas täismahus auditi või
Auditi ulatus
eraldiseisvad auditiprotseduurid oluliste kasumiaruande või bilansiridade
osas. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime
täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas,
mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda
Peamised konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste
auditi teemad puudumises.
Materiaalse põhivara väärtuse languse hindamine
Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus
juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul,
mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides
oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda,
kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.
Olulisus
Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada
põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda
olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks
siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud
alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil
määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata
väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui
summeerituna.
2
192
Kontserni auditi olulisus 7.4 miljonit eurot
Kuidas me selle määrasime Kontserni olulisuse määramisel me lähtusime oma ametialasest
hinnangust. Hinnangu aluseks võtsime 2.5% EBITDA-st, mida on
korrigeeritud ühekordsete tehingute mõjuga.
Kontsern on defineerinud EBITDA kui kasumi enne intressi-,
maksu-, põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid,
välisvaluuta muutustest tingitud kasumeid ja kahjumeid ning
sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit. EBITDA ei ole IFRS
finantsaruandluse raamistikus defineeritud tulemuslikkuse näitaja,
mis on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lisas 5 ning selle määratlemise ja arvestamise eest
vastutab juhtkond. Kontserni poolt EBITDA arvestuseks või
määratlemiseks kasutatud meetod või mõisted võivad erineda
teiste ettevõtete poolt sarnaselt nimetatud näitajate definitsioonist
või arvestuse meetoditest.
Rakendatud olulisuse Olulisuse arvestuse aluseks oleme valinud EBITDA, kuna nagu
kriteeriumi põhjendus on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lisas 5, on see üheks olulisemaks mõõdikuks Kontserni
tulemuslikkuse hindamisel juhtkonna poolt.
Olulisuse arvestusel korrigeerisime EBITDA-t erandlike tehingute
mõjuga, mis olid ühekordselt ning oluliselt mõjutanud Kontserni
tulemust. Antud olulised korrigeerimised olid:
• kasum 28.0 miljonit eurot, mis tulenes Kontserni poolt
saadud hüvitisest varasemalt otsust ootava kohtuvaidluse
osas saavutatud kokkuleppe eest. Vastava tehingu
üksikasjad on avalikustatud konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande lisades 25 ja 27;
• kahjum 7.3 miljonit eurot, mis tulenes Kontserni poolt
makstud hüvitisest seoses varasemalt otsust ootava
kohtuvaidlusega. Vastava tehingu üksikasjad on
avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lisas 30.
Peamised auditi teemad
Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva
perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi
käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse
avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.
Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga
Peamine auditi teema
oma auditis
Materiaalse põhivara väärtuse languse Esmalt hindasime, kas on varasid, mille puhul
hindamine esinevad väärtuse languse indikatsioonid, mida
juhtkond ei ole tuvastanud. Hindamisel
3
193
Juhatuse poolt tehtud olulised eeldused ning tuginesime meie teadmistele Kontserni ja selle
nende mõju materiaalse põhivara kaetavale äritegevuse kohta ning tööstusharude kohta, kus
väärtusele on kirjeldatud konsolideeritud Kontsern tegutseb. Lisaks viisime läbi intervjuud
raamatupidamise aastaaruande lisades 4 ning 6. Kontserni juhatuse liikmete ja võtmetöötajatega
ning vaatasime läbi Kontserni sisemise
Seisuga 31. detsember 2021 moodustavad
aruandlusega seotud dokumendid.
Kontserni materiaalsed põhivarad kokku 2 979.5
miljonit eurot, millest põhiline osa asub Eestis ja Hindasime põhilisi juhatuse poolt varade kaetava
on seotud põlevkivi kaevandamise ning väärtuse arvestamisel kasutatud eelduseid ja
põlevkiviõli ja elektri tootmisega. Volatiilsed hinnanguid, sealhulgas majandustegevusega
elektri ja CO2 heitmekvootide turuhinnad ning seotud eelduseid nagu prognoositavad
ebakindlus nende muutuse osas tulevikus on tegevuskulud, elektri tootmismahud ja
indikatsiooniks, et põlevkivist ja muudest tootmisseadmete töökindlus.
kütustest elektri tootmisega seotud üksuste
Kontrollisime juhatuse eelduseid, võrreldes neid
(hübriidplokkide üksus) varade kaetav väärtus
äritasandi juhtidelt saadud informatsiooniga,
võib olla madalam nende bilansilisest
Kontserni tegelike tulemuste ning sisemiste
jääkväärtusest. Kontserni hübriidplokkide üksuse
dokumentidega, nagu näiteks eelarveprognoosid
materiaalse põhivara kaetava väärtuse aluseks
ja Eesti Energia Aktsiaseltsi ning Enefit Power
on kasutusväärtus, mis põhineb tulevaste
AS-i juhatuse ning nõukogu koosolekute
perioodide diskonteeritud rahavoogudel.
protokollid. Valdkondades, kus juhatus oli
Kuna tulevaste perioodide rahavoogude lähtunud turusisenditest või turunäitajatest
prognoosimine ja diskonteerimine on tuletatud sisenditest, nagu näiteks elektri ja CO2
paratamatult seotud ebakindlusega, siis võib heitmekvootide hinnad, võrdlesime neid väliste
hübriidplokkide üksuse väärtuse hindamine olla infoallikatega.
subjektiivne ning eeldab oluliste hinnangute
Kaasasime PwC hindamisspetsialiste, kes aitasid
kasutamisest. Mitmeid vara väärtuse testi
meil hinnata juhatuse poolt rakendatud
aluseks olevaid olulisi eelduseid, nagu
diskontomäärade asjakohasust. Võrdlesime neid
prognoositud elektri- ja CO2 heitmekvootide
määrasid välise infoga ja kontrollisime nende
hinnad, mõjutavad globaalsed ja siseriiklikud
aluseks olevaid eelduseid lähtudes meie
majanduspoliitilised tegurid. Hinnanguliste
teadmistest Kontsernist ja selle tööstusharudest.
eelduste kasutamise tõttu eksisteerib võrdlemisi
oluline risk, et potentsiaalne varade väärtuse Lisaks hindasime konsolideeritud
langus võib jääda tuvastamata või olla raamatupidamise aruandes materiaalse põhivara
ebakorrektselt arvestatud. Sellest tulenevalt on vara väärtuse testide osas avalikustatud
antud valdkond üheks peamiseks auditi informatsiooni piisavust.
teemaks.
Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse
Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada
arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni
struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Kontsern
tegutseb.
Antud eesmärgi saavutamiseks teostasime täismahus auditi Kontserni järgmiste tütarettevõtete
finantsaruannete osas, tingituna nende suurusest ja riski tasemest:
• Enefit Power AS (elektrienergia, põlevkiviõli tootmine ja põlevkivi kaevandamine);
• Elektrilevi OÜ (ülekandevõrgud);
• Enefit SIA (elektrienergia ja gaasi müük Lätis);
• Enefit UAB (elektrienergia ja gaasi müük Leedus);
4
194
• Eesti Energia Aktsiaselts (Kontserni emaettevõte);
• Enefit Green AS (taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine) ja tema tütarettevõtted
(taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine).
Lisaks teostasime spetsiifilised auditi protseduurid oluliste saldode ja tehingute osas:
• Enefit Sp. z.o.o (elektrienergia ja gaasi müük Poolas) müügitulu, nõuded ostjate vastu ning
rohesertifikaatide varade saldo;
• Enefit American Oil (põlevkivi arendusõigused USA-s), Enefit Solutions AS-i
(metallkonstruktsioonide valmistamine) ning Enefit Outotec Technology OÜ (Enefit
tehnoloogia testtehas) varade võimaliku väärtuse languse hindamine;
• Attarat Holding OÜ (varahaldus ettevõte Jordaania investeeringute haldamiseks)
investeeringud sidusettevõtjatesse;
• Imatra Elekter Aktsiaseltsi 2021. aastal aset leidnud äriühenduse raamatupidamislik
kajastamine.
Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised
protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et
veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises. Kirjeldav
informatsioon Kontserni struktuuri osas on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lisas 11.
Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kasumi
jaotamise ettepanekut, investori informatsiooni ja sõnastikku (kuid ei hõlma konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni,
sealhulgas tegevusaruannet.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud
informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi
konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või
tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud
protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.
Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:
• tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud; ja
• tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.
Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme
lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus
informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole
sellega seoses midagi välja tuua.
195
5
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise
eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa
Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks,
võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama
Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta
ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni
likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve
teostamise eest.
Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,
ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse.
Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib
põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase
skeptitsismi. Samuti me:
• tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi
väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt
tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse
avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui
veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid,
võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada
auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni
sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud
raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas
kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi,
mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole,
mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad
audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või
tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
6196
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu,
sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
• hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või
äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise
eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud
ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud
oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid
eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada
põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks
rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.
Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need
teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis
kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori
aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta
infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks
meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad
kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.
AS PricewaterhouseCoopers
Lauri Past
Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567
29. märts 2022
Tallinn, Eesti
7
197
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021
oli 1 017 552 197,47 eurot, millest 2021. aasta puhaskasum moodustas
104 358 929,55 eurot.
Juhatus teeb äriseadustiku § 332 alusel ettepaneku jaotada jaotamata
kasum seisuga 31. detsember 2021 järgmiselt:
1. maksta aktsionärile dividendiks 46 653 884,00 eurot;
2. jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 970 898 313,47 eurot seoses
Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega jaotamata.
198
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD
2021. MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Eesti Energia juhatus on 2021. majandusaastal täitnud 29 Märts 2022
nõuetekohaselt juhatuse liikmete kohustusi ning juhtinud Eesti
Energia kontserni seatud eesmärkide suunas. Juhatus on Juhatuse esimees
regulaarselt andnud aru nõukogule, on lähtunud oma volitustest ja
esitanud kõik vajaliku nõukogule otsustamiseks. Juhatus teadvustab
ja kinnitab käesolevaga oma kohustust majandusaasta aruande
ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest Eesti Energia Hando Sutter
kontserni 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta aruanne
koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruandest, audiitori järeldusotsusest ja kasumi jaotamise
ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, Juhatuse liikmed
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise
ettepaneku.
Andri Avila
Raine Pajo
Agnes Roos
Margus Vals
199
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
INVESTORI INFORMATSIOON
Kontserni 2022. majandusaasta tulemused
avalikustatakse järgnevalt:
I kvartali vahearuanne – 5. mai 2022
II kvartali vahearuanne – 4. august 2022
III kvartali vahearuanne – 3. november 2022
Kontserni 2022 majandusaasta auditeeritud tulemused –
28. veebruar 2023
Eesti Energia majandustulemused ning investorsuhete
kontaktid on leitavad kontserni veebilehel:
www.energia.ee/et/ettevottest/investorile
200
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
SÕNASTIK
Clean Dark Spread (CDS) – Eesti Energia põlevkivi ja CO2 kulu vaba Hüdroressursside tase – hüdroelektrijaamade reservuaaride
marginaal. Elektri börsihinnast (NP Eesti) on maha arvatud põlevkivi täituvuse tase protsendina maksimaalsest võimalikust tasemest.
täiskulud ning CO2 kulud (arvestades CO2 detsembri futuuri hinda ning Suurim osa Põhjamaade elektrienergia toodangust põhineb
elektrienergia MWh tootmisel tekkivat CO2 kogust) hüdroenergial, mille tootmismaht sõltub hüdroreservuaaride
veetasemetest
CO2 heitmekvoot –tulenevalt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise
süsteemist (ETS) annab üks heitmekvoot omanikule õiguse ühe tonni Juhitavad tootmisvarad – tootmisvarad, mis kasutavad
süsinikdioksiidi (CO2) emiteerimiseks. Kvootide hulk on piiratud, mistõttu energiaallikatena põlevkivi, põlevkivigaasi, hakkepuitu, turvast ja
kujuneb kvootidele rahaline väärtus rehvihaket
EBITDA - kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate Keevkihttehnoloogia (CFB) – keevkihtpõletuse tehnoloogia (ingl k
kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi- ja väärtuse circulating fluidised bed), kus toimub suuremate (põlemata) osakeste
languse kulusid tagasitoide koldesse
EBITDA marginaal – kasum enne finantstulusid ja -kulusid, Likviidsus – likviidsete varade maht. Raha ja ekvivalentide,
sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara lühiajaliste finantsinvesteeringute ja üle 3-kuulise tähtajaga
kulumi- ja väärtuse languse kulusid jagatud müügituluga deposiitide summa
FFO – ingl k Funds From Operations. Äritegevuse rahavoog, v.a Maksujalajälg – näitaja, mis väljendab maksude maksmise kaudu
käibekapitali muutused loodud ettevõtte panust ühiskonda
Finantsvõimendus – netovõlg jagatud netovõla ja omakapitali summaga Muutuvkasum – kasum pärast müügituludest muutuvkulude
lahutamist
Futuur – osapoolte vahel sõlmitud leping, mis kohustab kokkulepitud
alusvara (näiteks toorainet) ostma või müüma varem kokkulepitud MWh – megavatt-tund. 1 MWh on energiahulk, mille toodab (või
hinnaga tarbib) ühe tunni jooksul ühtlase 1 MW (megavatt) võimsusega töötav
seade
Hooldus- ja remondikulud - kulud, mis on vajalikud olemasolevate
tootmisvõimsuste säilitamiseks 1 000 000 MWh = 1 000 GWh = 1 TWh
201
Eesti Energia aastaaruanne 2021 Sisukord
Netovõlg – võlakohustused (amortiseeritult) miinus raha ja raha Tulevikutehingutega kaetud positsioon – tulevaste perioodide
ekvivalendid, rahaturu fondiosakud ja intressivõlakirjad müüdava elektrienergia ja vedelkütuste ning ostetavate
heitmekvootide kogus, mille ulatuses hind on eelnevalt fikseeritud
NP süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi hind, mille arvutamise
aluseks on kõik tehtud ostu ja müügi pakkumised, arvestamata Tööstuspoliitika roheline raamat – koostöös riigi ja tööandjate
sealjuures ülekandevõimsuste piiranguid organisatsioonidega loodud dokument, milles on kaardistatud
tööstuse kitsaskohad ning pakutud lahendusettepanekud nende
OHSAS, ISO 14001 – rahvusvahelised standardid, mis käsitlevad likvideerimiseks ja tööstuse arenguks
riskide juhtimist töötervishoiu ja ohutuse, keskkonnajuhtimissüsteemi
ja õnnetuste ennetamise valdkondades Võrgukaod – tarbijateni jõudev elektrienergia kogus on mõnevõrra
väiksem elektrijaamadest võrku antud kogusest, kuna ülekandmisel
Põhivarade tootlus – ingl k Return On Fixed Assets – ROFA. Jooksva muundub osa elektrienergiast elektriliinides ja trafodes soojuseks.
12 kuu ärikasum jagatud keskmise põhivarade mahuga, v.a lõpetamata Väiksemal määral põhjustavad kadu ka elektrivargused ja ebatäpne
ehitused (jaotatud tootele) mõõtmine. Võrguettevõte peab kaoenergia kompenseerima ning
selleks on vaja osta igal tunnil vastav kogus elektrienergiat
Põlevkivi ressursitasu – tasu, mis tuleb maksta riigile maardlas
asuva ühe tonni põlevkivi kasutamise eest
RAB – ingl k Regulated Asset Base ehk reguleeritud varade maht
ROIC – ingl k Return On Invested Capital ehk ärikasum jagatud
keskmise investeeritud kapitaliga
SAIDI – ingl k System Average Interruption Duration Index ehk
süsteemi katkestuskestuse indeks. Kliendikatkestuste kogukestus
minutites jagatud teenindatud klientide arvuga
SAIFI – ingl k System Average Interruption Frequency Index ehk
süsteemi katkestussageduse indeks. Kliendikatkestuste koguarv
jagatud teenindavate klientide arvuga
202
EESTI ENERGIA AKTSIASELTS
Registrikood 10421629
Asukoht ja aadress Lelle tänav 22, Tallinn 11318
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL
ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT
26. aprill 2022. a, algus kell 16:00, lõpp 17:30
Suur-Ameerika 1, Tallinn
AINUAKTSIONÄR
Eesti Energia Aktsiaseltsi („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 746 645 750, mis moodustab 100% kõigist
aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab vastavalt
Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a korraldusele nr 129 „Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiate valitseja
määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi valitsemisele“ aktsiate valitsemist
Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 27. jaanuari 2021. a
korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 9 alusel
esindab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Aktsiate/häälte arv: 746 645 750
KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD
Ainuaktsionäri esindaja: Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister
Kutsutud: Väino Kaldoja, Seltsi nõukogu esimees
Tarmo Porgand, Rahandusministeeriumi riigivara
osakonna juhataja asetäitja, Seltsi nõukogu liige
Hando Sutter, Seltsi juhatuse esimees
Andri Avila, Seltsi juhatuse liige
Kaur Kajak, Rahandusministeeriumi asekantsler
Andrus Säälik, rahandusministri nõunik
Jüri Koltsov, AS-i PricewaterhouseCoopers juhatuse liige
(p 2)
Lauri Past, AS-i PricewaterhouseCoopers vastutav
vandeaudiitor (p 2)
PÄEVAKORD
1. Seltsi 2021. a majandusaasta kokkuvõte ja nõukogu ülevaade 2021. a kohta
- Juhatuse esimehe ettekanne
- Nõukogu esimehe ettekanne
2. Kontserni majandusaasta aruande audiitori aruanne (audiitori ettekanne)
3. 2021. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
4. 2021. aasta kasumi jaotamise ettepanek
5. Omaniku ootused äriühingule ja hinnang ootuste täitmisele 2021. aastal
6. Seltsi uue põhikirja kinnitamine
7. Juhatuse esimehe ülevaade Seltsi kontserni 2022. aasta väljakutsete kohta (juhatuse
esimehe ettekanne)
Koosolekut juhatas Keit Pentus-Rosimannus ja protokollis Tarmo Porgand.
Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2021. a majandusaasta kokkuvõte ja nõukogu ülevaade 2021. a kohta
Hando Sutter esitas juhatuse esimehe ülevaate Seltsi 2021. a. majandusaasta ja 2022. a. esimese
kvartali kohta. Perioodil avaldasid tulemustele olulist mõju järsult tõusnud energiakandjate hinnad ning
käesoleval aastal pingestunud julgeolekuolukord ning sanktsioonid mõningatele kolmandatele riikidele.
Väino Kaldoja esitas nõukogu aruande 2021. a majandusaasta kohta.
Otsus nr 1: Ainuaktsionär võttis teadmiseks juhatuse ja nõukogu esimehe poolt esitatud ülevaate 2021.
aasta majandusaasta ja 2022. aasta esimese kvartali kohta.
Päevakorrapunkt 2. Kontserni majandusaasta aruande audiitori aruanne
Seltsi majandusaasta finantsaudiitor esines ettekandega tutvustades auditi skoopi ja tulemusi.
Otsus nr 2: Ainuaktsionär võttis teadmiseks finantsaudiitori esitatud informatsiooni.
Päevakorrapunkt 3. 2021. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
Ühingu nõukogu on teinud ettepaneku ainuaktsionärile kinnitada Seltsi 2021. a. majandusaasta aruanne
koos audiitori järeldusotsusega (vt lisa 1).
Otsus nr 3: Kinnitada Seltsi 2021. aasta majandusaasta aruanne (Lisa 1).
Päevakorrapunkt 4. 2021. aasta kasumi jaotamise ettepanek
Seltsi juhatus andis ülevaate kasumi jaotamise ettepanekust. Seltsi kontserni jaotamata kasum seisuga
31. detsember 2021 on 1 017 552 197 eurot, millest 2021. aasta puhaskasum on 104 358 930 eurot.
Otsus nr 4: Ainuaktsionär võttis vastu järgmised otsused:
- maksta Ainuaktsionärile dividendidena 46 653 884 (nelikümmend kuus miljonit kuussada
viiskümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend neli) eurot;
- seoses Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega jätta ülejäänud jaotamata
kasum summas 970 898 313 eurot jaotamata;
- dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole viie tööpäeva jooksul otsuse
allkirjastamisest.
Päevakorrapunkt 5. Omaniku ootused äriühingule ja hinnang ootuste täitmisele 2021. aastal
Ainuaktsionär tutvustas ühingule seatud omaniku ootusi ning nende täitmise hindamise tulemusi.
Otsus nr 5: Ainuaktsionär hindab ühingu 2021. aasta omaniku ootuste täitmist heaks.
Päevakorrapunkt 6. Seltsi uue põhikirja kinnitamine
Rahandusminister tõi välja, et seoses riigivaraseaduse muudatustega on vajalik sisse viia täiendused
Seltsi põhikirja ning tutvustas olulisemaid muudatusi.
Otsus nr 6: Muuta Eesti Energia Aktsiaseltsi põhikirja ja kinnitada Eesti Energia Aktsiaseltsi põhikiri otsusele
lisatud redaktsioonis (Lisa 2). Juhatusel esitada põhikiri registripidajale.
Päevakorrapunkt 7. Juhatuse esimehe ülevaade Seltsi kontserni tulevikuväljakutsete kohta
Hando Sutter andis ülevaate Seltsi kontserni tulevikuväljavaadete kohta.
Otsus nr 7: Ainuaktsionär võttis teadmiseks Seltsi juhatuse poolt esitatud ülevaate Seltsi kontserni tuleviku-
väljavaadete kohta.
Muid küsimusi päevakorras ei olnud.
Kõik otsused on vastu võetud 746 645 750 poolhäälega (100% koosolekul esindatud häältest).
Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 17:30.
Protokolli lisad:
- Seltsi 2021. aasta majandusaasta aruanne;
- Seltsi põhikirja uus redaktsioon.
Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja
ja protokollija poolt.
Koosoleku juhataja Protokollija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Keit Pentus-Rosimannus Tarmo Porgand
EESTI ENERGIA AS PÕHIKIRI
1. ÄRINIMI JA ASUKOHT
1.1 Ärinimi
Aktsiaseltsi (edaspidi „Selts“) ärinimi on Eesti Energia AS.
1.2 Asukoht
Seltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
2. TEGEVUSVALDKOND, EESMÄRK JA JUHTIMISPÕHIMÕTTED
2.1.1 Seltsi tegevusvaldkonnad ja eesmärk on:
(a) elektrienergia, soojusenergia, võrguteenuse ning energiaga seotud lisateenuste
müük Läänemere piirkonnas;
(b) elektrienergia ja soojusenergia tootmine ning energiakaubandus Läänemere
piirkonnas;
(c) põlevkivi kaevandamine ja põlevkivimaardlate tööstuslik arendamine terves
maailmas;
(d) põlevkiviõli tootmine ja müük, põlevkivist elektrienergia ja soojusenergia
tootmine ning müük, põlevkivitöötlemise oskusteabe ja tehnoloogia
arendamine ning müük terves maailmas;
(e) tööstuslike tehnoloogiate ja seadmete arendamine, tootmine ja müük terves
maailmas;
(f) kasumi teenimine, võimaldamaks omanikutulu Eesti Vabariigile kui
ainuaktsionärile.
2.1.2 Seltsi juhtimisel rakendatakse hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja
vastutustundliku tegevuse põhimõtteid.
3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
3.1 Aktsiakapitali suurus
3.1.1 Seltsi miinimumaktsiakapital on kakssada viiskümmend miljonit (250 000 000)
eurot ja maksimumaktsiakapital üks miljard (1 000 000 000) eurot.
Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Seltsi
aktsiakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata.
3.1.2 Aktsiakapitali suuruse muutmiseks on vajalik aktsionäride üldkoosoleku otsus.
3.2 Aktsiad
3.2.1 Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks (edaspidi vastavalt „Aktsia“ ja „Aktsiad“). Iga
Aktsia nimiväärtus on üks (1) euro. Iga Aktsia annab aktsionärile ühe (1) hääle.
3.2.2 Seltsil on ühte liiki Aktsiad.
3.2.3 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi
ja Seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja
põhikirjas ettenähtud õigused.
3.2.4 Aktsia on vabalt võõrandatav.
3.2.5 Aktsiad registreeritakse Eesti Väärtpaberite Keskregistris.
3.3 Vahetusvõlakirjad
Selts võib aktsionäride üldkoosoleku otsusel aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks
lasta välja vahetusvõlakirju.
3.4 Aktsiate eest tasumine
3.4.1 Aktsiate eest tasutakse rahas ja/või mitterahalise sissemaksega. Aktsia eest
tasumise kord määratletakse Seltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusega.
3.4.2 Mitterahalist sissemakset hindab Seltsi juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks
oleva eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb
mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Mitterahalise sissemakse
hindamist kontrollib audiitor, kes esitab ka kirjaliku arvamuse mitterahalise
sissemakse väärtuse vastavuse kohta seaduses sätestatud nõuetele.
4. AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK
4.1 Aktsionäride üldkoosoleku pädevus
Aktsionäride üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Aktsionäride üldkoosoleku
pädevuses on:
4.1.1 põhikirja muutmine;
4.1.2 aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
4.1.3 vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamine;
4.1.4 nõukogu liikmete, sh esimehe, valimine;
4.1.5 nõukogu liikmete tagasikutsumine;
4.1.6 nõukogu liikmete tasustamise otsustamine ja nõukogu töökorra, mis sisaldab
muuhulgas nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude
katmise korda, kehtestamine;
4.1.7 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
4.1.8 audiitori(te) valimine;
4.1.9 erikontrolli määramine;
4.1.10 nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,
õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Seltsi
esindaja määramine;
4.1.11 Seltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
4.1.12 Seltsi tütarettevõtja asutamise või lõpetamise otsustamine, sealhulgas Seltsi
tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine või
võõrandamine;
4.1.13 teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine;
4.1.14 Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;
4.1.15 otsuste määramine, milliste tegemiseks peab Seltsi tütarettevõtjal olema Seltsi
üldkoosoleku või nõukogu nõusolek;
4.1.16 omaniku ootuste kehtestamine, milles määratletakse Seltsile strateegilised ja
finantseesmärgid;
4.1.17 muude seadusega aktsionäride üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste
otsustamine.
Punktides 4.1.1 - 4.1.17 nimetamata küsimustes võib aktsionäride üldkoosolek otsuse
vastu võtta ainult juhatuse või nõukogu nõudel. Juhatuse või nõukogu nõudel vastu võetud
otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse
või nõukogu liikmed.
4.2 Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmise kord
4.2.1 Aktsionäride üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses sätestatud korras ning
see toimub juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. Seltsi aktsionäril on seaduses
sätestatud tingimustel/nõuete täitmisel õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut
kokku kutsumata.
4.2.2 Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud
üle poole Aktsiatega esindatud häältest.
4.2.3 Kui aktsionäride üldkoosolekul ei ole esindatud punktis 4.2.2 nimetatud hääled,
kutsub juhatus seaduses sätestatud korras kokku uue aktsionäride üldkoosoleku
sama päevakorraga. Uus aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid
sõltumata sellel esindatud häältest.
4.2.4 Aktsionäride üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole
aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole
ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja punktides 4.1.1, 4.1.2, 4.1.3,
4.1.5, 4.1.7 ja 4.1.11 nimetatud küsimustes on aktsionäride üldkoosoleku otsus
vastu võetud, kui selle poolt antakse vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul
esindatud häältest, kui seaduses ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
4.3 Elektrooniline osalemine aktsionäride üldkoosolekul
Aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste
eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku
kestel, kui see on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates.
Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates
sätestatakse, kas elektrooniline hääletamine on võimalik ning kuidas saab tutvuda juhatuse
poolt kehtestatud elektroonilise hääletamise korraga. Elektrooniliselt hääletanud aktsionär
loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema Aktsiatega esindatud hääled arvestatakse
üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5. NÕUKOGU
5.1 Nõukogu pädevus
5.1.1 Nõukogu on Seltsi juhtimisorgan, mis planeerib Seltsi tegevust ja korraldab Seltsi
juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
5.1.2 Nõukogu võtab vastu otsuseid Seltsi tegevuse seisukohast tähtsust omavates
küsimustes, mida ei ole antud aktsionäride üldkoosoleku pädevusse ning mis
väljuvad Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas järgnevaid
otsuseid:
(a) Seltsi strateegia, sh finantsplaani, ja eelarve kinnitamine järgides punktis
4.1.16 nimetatud omaniku ootustes toodud eesmärke;
(b) Teistes juriidilistes isikutes osaluse omandamise või võõrandamise
heakskiitmine ning punktides 4.1.12 ja 4.1.13 nimetatud juhul üldkoosolekule
otsustamiseks esitamine;
(c) Seltsi tütarettevõtja asutamise või lõpetamise heakskiitmine ning
üldkoosolekule otsustamiseks esitamine;
(d) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
(e) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine
igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute korral;
(f) välisriigis filiaali asutamine ja sulgemine;
(g) investeeringute tegemine, mis ületavad Seltsi eelarves selleks
majandusaastaks ettenähtud summa;
(h) laenude või muude võlakohustuste võtmine, mille suurus ületab Seltsi eelarves
selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
(i) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Seltsi igapäevase
majandustegevuse raamest;
(j) prokuristi nimetamine ning Seltsi nimel tegutsemiseks üldvolituse andmine;
(k) juhatuse liikmete valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse esimehe valimine;
(l) juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste
määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või
õigusvaidluses Seltsi esindaja määramine;
(m) Seltsi aktsionäriga tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste
määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või
õigusvaidluses Seltsi esindaja määramine;
(n) nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine
ning töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5.2 Nõukogu liikmed
5.2.1 Nõukogul on kuus (6) kuni kaheksa (8) liiget. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on
kuni kolm (3) aastat. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Seltsi
suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada põhikirja punktis
5.1.1 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.
5.2.2 Nõukogu liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi aktsionäride üldkoosoleku
otsusega.
5.2.3 Seltsi nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi osalusega äriühinguga
sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või
temaga seotud isik riigivaraseaduse tähenduses:
(a) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole
Seltsi aktsionär;
(b) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu
täisosanik, kui ta ei ole Seltsi aktsionär;
(c) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis
tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Seltsi aktsionär;
(d) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega
äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on
Seltsi aktsionär;
(e) omab Seltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise
isiku juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste
osutaja või tellija.
5.2.4 Seltsi nõukogu liikmeks ei või olla:
(a) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti
(nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist);
(b) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule
antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise (nimetatud piirang kehtib viis aastat
pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist);
(c) isik, kellel on ärikeeld (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast ärikeelu
lõppemist);
(d) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele
isikule (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast kahju hüvitamist);
(e) isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud
(keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist
kustutatud).
5.2.5 Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, tema puudumisel juhib nõukogu
koosolekut osalejatest vanim nõukogu liige.
5.2.6 Nõukogu liikmed on kohustatud teavitama isikut, kes on ta nõukogu liikmeks
valinud, järgmistest asjaoludest:
(a) Seltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või Seltsi suhtes
olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid. Teavitamiskohustuse
täitmiseks korraldab nõukogu esimees nõukogu koosoleku kutse esitamise
aktsionärile samaaegselt selle saatmisega nõukogu liikmetele;
(b) oma tegevusest nõukogu või muu juhtorgani liikmena, sealhulgas esitama
nimetatud isiku soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või muu
juhtorgani tegevuse kohta;
(c) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest Seltsi
juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele.
5.3 Nõukogu otsused
5.3.1 Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul või koosolekut kokku
kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud korras. Nõukogu koosolek on
otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu
otsuseid võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud
korras üksnes juhul, kui kõik nõukogu liikmed on nõus otsuste vastuvõtmisega
nõukogu koosolekut kokku kutsumata.
5.3.2 Otsuse vastuvõtmisel nõukogu koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu
esimees vastava otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille
jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui
nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu,
loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
5.3.3 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest. Otsuse vastuvõtmisel nõukogu koosolekut kokku
kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud viisil, on otsus vastu võetud, kui selle poolt
hääletab üle poole kõigist nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks (1) hääl.
Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu
otsus loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui otsus vormistatakse kirjalikult ja selle on
allkirjastanud kõik nõukogu liikmed.
5.4 Nõukogu liikmete tasustamine
5.4.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab
aktsionäride üldkoosolek. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui
seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu.
Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega
auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu
maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi
tegevuses.
5.4.2 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
6. JUHATUS
6.1 Juhatuse pädevus
Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Seltsi. Juhatus peab Seltsi juhtimisel
kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Punktis 5.1.2 nimetatud toiminguid võib
juhatus teha nõukogu eelneval nõusolekul.
6.2 Juhatuse liikmed
6.2.1 Juhatus koosneb ühest (1) kuni viiest (5) liikmest. Juhatuse liikmed valitakse ja
kutsutakse tagasi nõukogu otsusega. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5)
aastat, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
6.2.2 Seltsi juhatuse liikmeks ei või olla punktides 5.2.4(a) - 5.2.4(e) nimetatud isik.
6.2.3 Juhul kui Seltsi juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse
esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd ja juhib Seltsi igapäevast
tegevust.
6.3 Juhatuse liikmete tasustamine
6.3.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid
Seltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes
juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.3.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile
seatud eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.
Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada
juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu,
mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat
tasu.
6.3.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne juhatuse liikme volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib
maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu
ulatuses;
6.3.4 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni
kaheteistkümne (12) kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla
suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
7. ESINDAMINE
Seltsi võib tehingu või muu õigustoimingu tegemisel esindada kaks juhatuse liiget ühiselt,
välja arvatud juhul, kui nõukogu otsuses, millega juhatuse liige ametisse nimetatakse, on
märgitud, et teatud juhatuse liige võib Seltsi esindada üksinda. Nõukogu esimees tagab, et
juhatuse liikmete igakordsel valimisel kantakse nende esindusõiguse piirangud
äriregistrisse.
8. AUDITIKOMITEE
8.1 Auditikomitee pädevus
Auditikomitee on organ, mis nõustab nõukogu raamatupidamise, audiitorkontrolli,
riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise
valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Nõukogu kinnitab Auditikomitee töökorra
rahandusministri poolt kehtestatud auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra
põhimõtteid reguleeriva määruse alusel.
8.2 Auditikomitee liikmed
Auditikomitee koosneb kolmest (3) kuni neljast (4) liikmest. Auditikomitee liikmed
valitakse ja kutsutakse tagasi nõukogu otsusega. Auditikomitee liige valitakse tähtajaliselt
kuni kolmeks (3) aastaks.
9. AUDIITOR JA KONTROLL
9.1 Audiitor
Audiitorite arvu määrab ja audiitori(d) nimetab aktsionäride üldkoosolek, kes määrab ka
audiitorite tasustamise korra. Audiitor(id) nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli
tegemiseks või teatud tähtajaks.
9.2 Sisekontrollisüsteem ja siseauditi funktsioon
Sisekontrollisüsteemi ülesehitamise ja selle toimimise eest vastutab Seltsi juhatus.
Sisekontrollisüsteemi toimimise hindamiseks ning riskidel põhineva järelevalve
tagamiseks loob Selts siseaudiitori ametikoha või moodustab siseauditi osakonna või
korraldab siseaudiitori teenuse ostmise audiitorühingult. Nõukogu kinnitab siseauditi
funktsiooni põhimääruse ning nimetab ja vabastab ametist riskijuhtimise ja siseauditi
teenistuse juhi ning kinnitab temaga sõlmitava lepingu tingimused. Riskijuhtimise ja
siseauditi teenistuse juht annab siseauditi funktsiooni tegevusest aru Auditikomiteele ja
nõukogule.
9.3 Erikontroll
Aktsionärid, kelle Aktsiatega on esindatud vähemalt üks kümnendik (1/10) Seltsi
aktsiakapitalist, võivad aktsionäride üldkoosolekul nõuda Seltsi juhtimise või varalise
seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija
määramist. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda
poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
10. MAJANDUSAASTA JA ANDMETE AVALIKUSTAMINE
10.1.1 Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
10.1.2 Selts esitab nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates (s.o. hiljemalt 30.
aprillil) Äriregistrile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande. Koos
majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on
äriühingu tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet
teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta
jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud punktis
6.3.2 nimetatud täiendav tasu.
10.1.3 Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab
juhatus ülevaate majandusaasta aruandes, kirjeldades tema hinnangul Seltsi
tegevuse olulisi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning võimalikke
muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.
10.1.4 Selts avalikustab oma veebilehel:
(a) viivitamata teated tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja
sündmustest arvestades Seltsi börsil noteeritud väärtpaberite osas kehtivaid
nõudeid;
(b) kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise
aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest
majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kohta hiljemalt kvartalile järgneva
kuu lõpuks ning teise ja neljanda kvartali kohta kahe kuu jooksul pärast kvartali
lõppemist;
(c) nõukogu ja juhatuse koosseisu, nendes tehtud muudatused, nõukogu liikmele
määratud tasu suuruse ja üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates;
(d) punktis 10.1.2 nimetatud aruanded samal ajal Äriregistrile esitamisega.
10.1.5 Punktis 10.1.4 nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated peavad olema Seltsi
veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist.
11. DIVIDENDID
11.1.1 Aktsionäridele makstakse dividende vastavalt nende Aktsiate nimiväärtusele.
Dividendide maksmise otsustab aktsionäride üldkoosolek.
11.1.2 Nõukogu nõusolekul võib juhatus teha aktsionäridele pärast majandusaasta
möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist ettemakseid eeldatava
kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel
dividendidena jaotada.
11.1.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal 30. juuniks aktsionärile finantsplaani oma
jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta
kohta.
12. RESERVKAPITAL
Seltsi reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seadus ei sätesta teisiti.
13. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD
13.1.1 Selts võib maksta toetusi ja teha annetusi teadus- ja arendustegevuseks oma
tegevusvaldkondades, kui see aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide
saavutamisele. Toetuste maksmise ja annetuste tegemise tingimused määratakse
juhatuse otsusega. Selts koos Seltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate
tütarettevõtjatega võib kalendriaasta jooksul maksta toetusi ja teha annetusi kokku
kuni 0,5 protsendi ulatuses Seltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest
konsolideeritud puhaskasumist.
13.1.2 Toetuste maksmise ja annetuse tegemise otsustab juhatus kooskõlas juhatuse
otsusega kehtestatud toetuste maksmise ja annetuste tegemise tingimustega.
13.1.3 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse Seltsi veebilehel
kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel
avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest
arvates. Seltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa
ja toetamise põhjendus.
Käesolev põhikiri on kinnitatud Seltsi ainuaktsionäri otsusega 26.04.2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hando Sutter
juhatuse esimees