Tartu Linnavalitsus Teie 24.03.2022 nr DP-20-020
[email protected] Meie 27.04.2022 nr 15-3/2817-5
Tartu linnas Kalda tee 39 krundi detailplaneeringu heakskiitmine
Austatud linnapea
Tartu Linnavalitsus esitas 24.03.2022 kirjaga nr 9-3.2/DP-20-020 Tartu linnas Kalda tee
39 krundi detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks koos detailplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud, arvestamata jäetud arvamustega.
PlanS § 138 lõik 4 kohaselt detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna
eest vastutav minister või tema volitatud ametnik: 1) kontrollib detailplaneeringu vastavust
õigusaktidele; 2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isikud, kelle
arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise
korraldaja. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamuse esitanud isikud ja kohalik
omavalitsus kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud
ametnik nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta 30 päeva
jooksul pärast osapoolte ärakuulamist (PlanS § 138 lg 5).
Menetluskäik
Detailplaneering algatati Tartu Linnavalitsuse 01.12.2020 korraldusega nr 1400. Planeeritav
maa-ala asub Tartu linnas ja hõlmab Kalda tee 39 (kü 79301:001:0260, 100% ärimaa, 6003 m²)
maaüksuse. Tartu linna kehtiva, 2021. aastal kehtestatud üldplaneeringu 2040+ kohaselt on
detailplaneeringu ala juhtfunktsioon ärihoonete maa-ala. Detailplaneering on kooskõlas Tartu
linna üldplaneeringuga.
Detailplaneeringuga on kavandatud ehitusõigus kuni kahe ärihoone ehitamiseks. Lubatud
suurim ehitisealune pindala on 1800 m², maksimaalne lubatud absoluutkõrgus 46.00. Antud
on hoonestusala, liikluskorralduse, parkimise, haljastuse ja tehnovõrkudega varustamise
põhimõtted. Juurdepääsud planeeritavale alale on lahendatud Kalda teelt, sh Kalda tee T25
tänava (linna tänav) kaudu.
Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Tartu Linnavalitsus. Detailplaneeringu koostas
Raid Invest OÜ, planeerija Karin Raid (kutsetunnistus 163364). Koostajal on piisav kogemus
ning ta vastab PlanS § 6 punktis 10 esitatud nõuetele.
Enne vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Keskkonnaamet (26.08.2021 kiri nr
6-2/21/16499-2), Maa-amet (25.08.2021 kiri nr 6-3/20/17801-3) ja Päästeamet (24.09.2021,
digitaalselt allkirjastatud kooskõlastus).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tartu Linnavalitsuse 16.11.2021 korraldusega nr 1261 võeti detailplaneering vastu ja suunati
avalikule väljapanekule, mis toimus 06.12.2021–20.12.2021. Avaliku väljapaneku teadetega
kirjad edastati kõigile huvitatud ja puudutatud isikutele. Lisaks ilmus teade avalikust
väljapanekust ajalehes Postimees (22.11.2021) ja Tartu linna kodulehel.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitas arvamuse naaberkrundi Kalda tee 29 omanik
Lidl Eesti OÜ. Tartu Linnavalitsuse 11.01.2022 korraldusega nr 46 võeti Lidl Eesti OÜ
esitatud arvamuste osas seisukohad. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav
arutelu toimus 02.02.2022. Lidl Eesti OÜ arutelul ei osalenud. Arutelu järgselt küsis
linnavalitsus 04.02.2022 e-kirja teel tagasisidet linna seisukohtade osas, millele adressaat
vastas 09.02.2022 e-kirjaga, et jäädakse vastuväidete juurde.
Rahandusministeeriumi 01.04.2022 kirjaga nr 15-3/2817-2 korraldatud kirjalikul
ärakuulamisel teatas Tartu Linnavalitsus 06.04.2022 kirjaga nr 9-3.2/DP-20-020 kirjaga, et
jääb oma 11.01.2022 korraldusega nr 46 võetud seisukohtade ja 22.03.2022 korraldusega nr
323 otsustatu juurde. Lidl Eesti OÜ teatas 08.04.2022, et jääb Tartu linna Kalda tee 39 krundi
detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuse juurde.
Tuginedes PlanS § 138 lõike 5 annab Rahandusministeerium avalikul väljapanekul esitatud
arvestamata jäetud arvamuste osas oma kirjaliku seisukoha.
Avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, kohaliku omavalitsuse ja
Rahandusministeeriumi seisukohad
Lidl Eesti OÜ arvamus 1. Planeeringu seletuskirjas tuleb esitada planeeringuala ja selle
mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks
valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused hiljemalt planeeringu
kehtestamise ajaks. Kalda tee 39 krundi detailplaneeringu koostamisel on jäetud analüüsimata
kuidas mõjutab tehnovõrkude rajamine mõjualal paiknevaid kinnisasju, sh piirkonda
teenindava olulise tänava, Kalda tee, kasutamist. Täielikult on jäetud arvestamata
tehnovõrkude rajamisest tulenevad takistused Kalda tee 29 kinnistu kasutamisel (Kalda tee 29
kinnistule juurdepääsu takistamine välistab selle kasutamise võimaluse). Detailplaneeringus
on kajastatud tehnovõrkude lahendused, ilma et oleks kajastatud piiranguid nende rajamiseks.
Sellised piirangud on vajalikud ja põhjendatud olukorras, kus kogu Kalda tee 29 kinnisasja
majandustegevus sõltub tänava kasutatavusest. Kohane oleks määrata tehnovõrkude
rajamisele lisatingimused (nt kõik tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil; või et
kaevetööde teostamine tuleb läbi viia ajal, kui puudub vajadus transpordimaa kasutamiseks,
nt ajal kui kaubandushoone on suletud ja seda ei teenindata). Asjakohane oleks isegi
võimalusel ajutise juurdepääsu rajamine Kalda tee 27 kinnisasjale juurdepääsuks, et
võimaldada kinnisasja omanikul takistamatult teostada kinnisasja üle tegelikku võimu. Kalda
tee 39 krundi detailplaneeringuga ei kavandata ülekaaluka avaliku huviga objekti, mille
rajamine põhjendaks naaberkinnisasja majandustegevuse seiskamise, kuna muud valikut pole
kui üles kaevata teadmata ulatuses ja piiramata aja jooksul avalikult kasutatav tee. Kalda tee
29 kinnisasjale tuleb tagada katkematu ja piiranguteta juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
Kalda tee 29 kinnisasja omanikuga tuleb enne ehitustegevuse alustamist (hiljemalt
projekteerimise etapis) kokku leppida tehnovõrkude rajamise tehnoloogia ja ajakava. Kalda
tee 29 kinnisasjale juurdepääsu liikluskorraldus ei tohi muutuda. Tehnovõrkude rajamisega
seotud tingimuste järgimine peab olema kohustuslik igakordsele Kalda tee 39 krundi
omanikule ja vastavat tehnovõrku valdavale võrguettevõttele.
2
Tartu Linnavalitsuse seisukoht 1. Detailplaneeringus on analüüsitud kavandatava
kasutusfunktsiooni ja hoonete sobivust piirkonda ning planeeringuala ligipääsetavust
erinevatele liiklejagruppidele (seletuskiri ptk 1.3). Planeeringus on jõutud järeldusele, et
planeeringuala ja teiste läheduses asuvate kruntide ligipääsuvõimalused on muutunud
erinevate liikumisviiside harrastajatele väga heaks, kuna väljaehitatud tänavad ning uus
rajatud Kalda tee–Kaunase pst ristmik on ümbritsevate tänavatega hästi seotud ja ääristatud
heade kergliiklusteedega. Planeeringu elluviimisega kaasneb eeldatavalt pikaaegne positiivne
mõju, kuna tühi krunt võetakse aktiivsesse kasutusse, see mitmekesistab piirkonna
funktsioone ja kokkuvõtvalt elavdab ka ümbritsevate äride kasutusaktiivsust. Kalda tee 29 ja
Kalda tee T25 kruntide osas kehtib Tartu Linnavalitsuse 02.07.2019 korraldusega nr 704
kehtestatud Kalda tee 29 krundi ja lähiala detailplaneering. Kalda tee T25 on avalikult
kasutatav tänavamaa, mille eesmärk on tagada juurdepääs rohkematele kinnistutele kui ainult
Kalda tee 29. Juhul, kui tänav oleks mõeldud teenindama vaid ühte kinnistut, siis võiks see
olla eratee ja puuduks üldse vajadus avaliku tee järele. Avalikult kasutatava tee üks
ülesannetest, lisaks juurdepääsu tagamisele, on avalikes huvides tehnovõrkude mahutamine
ja nendele juurdepääsu võimaldamine. Planeeringuga ei kavandata Kalda tee 29 kinnistule
juurdepääsu takistamist ega muutmist. Planeeringu realiseerimisel on tehnovõrkude rajamise
mõju naaberkinnisasja kasutamisele lühiajaline ja paratamatu. Ajutine liikluskorraldus ei ole
detailplaneeringuga lahendatav ülesanne. Tänavate sulgemine liikluseks käib vastavalt Tartu
Linnavalitsuse kehtestatud „Teede ja tänavate sulgemise korrale“ ja selle reguleerimine
detailplaneeringuga ei ole vajalik. Ka ajutise liikluskorralduse muutuse korral tagatakse
kinnistule juurdepääs. Kalda tee 29 kinnistu juurdepääsu ja tehnovõrkude rajamiseks ehitati
samuti ümber olemasolevat tänavat ja tehnovõrke ning teistel kasutajatel tuli taluda
ehitusaegseid muudatusi liikluskorralduses. Ajutiste ebamugavuste talumine on linnaarengus
paratamatu. Detailplaneeringuga ei saa sätestada tingimust, et Kalda tee 29 juurdepääsu
liikluskorraldus ei tohi ajutiselt, möödapääsmatul vajadusel muutuda. Linna hinnangul on
linnaehituslik analüüs ja lahenduse valiku põhjendused piisavad. Selguse huvides lisatakse
planeeringu seletuskirja lause: "Kalda tee 39 krundi tehnovõrkude rajamisel Kalda tee T25
tänava maale tuleb tagada Kalda tee 29 krundi kasutamise toimimiseks vajalik ligipääs".
Rahandusministeeriumi (heakskiidu andja) hinnangul on kohalik omavalitsus põhjendanud
oma seisukohti ammendavalt. Selguse tagamiseks on detailplaneeringu seletuskirja
peatükki 2.13. Planeeringu rakendamise võimalused (lk 15) lisatud, et Kalda tee 39 krundi
tehnovõrkude rajamisel Kalda tee T25 tänava maale tuleb tagada Kalda tee 29 krundi
kasutamise toimimiseks vajalik ligipääs. Detailplaneeringu kontrollimisel ei tuvastatud
vastuolusid õigusaktidega.
Lidl Eesti OÜ arvamus 2. Vastuvõetud detailplaneering ei kajasta tehnovõrkude
rajamisega seotud ruumilisi vajadusi, planeeringust ei selgu, millises ulatuses Kalda tee
T25 kinnistu ja Kalda tee ja Kaunase pst ristmik ehitustegevusest mõjutatud saavad.
Planeeringu koostamise korraldaja pidanuks detailplaneeringu koostamise käigus
suurendama planeeritava ala sedavõrd, et planeeritav ala kajastaks detailsena ja
terviklikult planeeringu kohaste ehitiste väljaehitamiseks vajalikku maa-ala.
Tartu Linnavalitsuse seisukoht 2. Vastavalt PlanS-ile on planeering konkreetse maa-ala
(planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses
sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Linnavalitsuse hinnangul on see
käesolevas planeeringus piisav ja planeeringuala suurendamine ei ole vajalik. Planeeringu
seletuskirjas on sätestatud, et tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning
projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös
kõigi tehnovõrguvaldajatega. Joonisel nr 3 on näidatud tehnovõrkude orienteeruvad
3
asukohad planeeritaval kinnistul ning võrkude edasine kulgemine väljaspool
planeeringuala ja ühenduskohad olemasolevate võrkudega on näidatud skemaatiliselt
skeemil nr 1.
Lahendus on koostatud vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele, võrguvaldajad on
lahenduse kooskõlastanud. Linna hinnangul on see piisav, teema detailsem käsitlus ning
planeeringuala laiendamine ei ole vajalik.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus põhjendanud oma seisukohti
ammendavalt. Detailplaneeringu kontrollimisel ei tuvastatud vastuolusid õigusaktidega.
Tartu Linnavalitsus 16.11.2021 korraldusega nr 1261 on detailplaneeringu vastu võtnud ja
sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on
linnavalitsus kinnitanud, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu
eesmärkidele (PlanS § 134).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate detailplaneeringute olemasolu.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
otsustamine ning korraldamine. Heakskiidu andja ei saa sekkuda planeeringulahenduse
kujundamisse.
Lidl Eesti OÜ arvamus 3. Tartu Linnavalitsus pidanuks Kalda tee 39 krundi
detailplaneeringu koostamisel arvestama juba enne planeeringulahenduse vastuvõtmist
kehtiva Kalda tee 29 krundi ja lähiala detailplaneeringuga ning nägema ette
planeeringulahendused, mis võimaldavad Kalda tee 29 kinnisasja takistamatut kasutamist
ja planeeringute elluviimist.
Täiendavalt ei ole Tartu Linnavalitsus taganud, et piirkonnas paiknevate maaomanike
huvid oleks tasakaalustatud ja varasemad teadaolevad kokkulepped oleksid kantud Kalda
tee 39 krundi detailplaneeringusse. Kalda tee 39 krundi detailplaneeringu elluviimiseks
oleks pidanud seadma tingimused, mille kohaselt tuleb Kalda tee 39 kinnisasja omanikul
kompenseerida Lidlile kogu piirkonna juurdepääsu tagamiseks kantud ehituskuludest
õiglane osa. Kuna eeltoodud kokkulepe oli jõustatav vaid peale uue üldplaneeringu
lahenduse kehtestamist, siis ei olnud võimalik seda kajastada Kalda tee 29 krundi ja lähiala
detailplaneeringuga seotud kokkuleppena. Pooltel oli arusaamine, et kohustus on võimalik
seada Kalda tee 39 krundi detailplaneeringuga. Lidl on usaldanud, et Tartu Linnavalitsus
tagab õiglased tingimused kõigile sarnases olukorras olevatele eramaa omanikele. Kalda
tee 39 krundi detailplaneeringu ellu viimiseks tuleb seada huvitatud isikule kohustus
kompenseerida detailplaneeringu kehtestamise hetkest alates hiljemalt aasta jooksul
Lidlile 30% ulatuses Kalda tee T25 kinnisasjale rajatud Kaunase pst pikenduse ja Kalda
tee ja Kaunase pst ristmiku rajamisega seotud ehituskulud. Eelnev on võimalik jõustada
PlanS § 3 lg 5 kohase detailplaneeringu elluviimise kavaga. Tartu Linnavalitsusel tuleb
Kalda tee 39 krundi detailplaneeringule lisada planeeringu elluviimiseks vajalike
tegevuste kirjeldused ja nende järjekord. Samuti tuleb kokku leppida piisavates tagatistes
nende kohustuste elluviimiseks.
Tartu Linnavalitsuse seisukoht 3. Lidli, Tartu linna ja Kaarsilla Kinnisvara OÜ vahel ei
ole varasemalt teadaolevalt sõlmitud kokkuleppeid rajatise väljaehitamise kulude
kandmiseks, mida käesolevas planeeringus kajastada. Rajatiste väljaehitamise kulude
kandmise leping on sõlmitud Tartu linna ja Lidli vahel (nr 2259, 24.06.2019). PlanS järgi
on omavalitsusel õigus jätta detailplaneering algatamata juhul, kui algatatava planeerin gu
4
elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal
puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja
sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olev ate
tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning
detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast. Rajatise
väljaehitamise vajadus tulenes Kalda tee 29 detailplaneeringuga kavandatust ja oli
ehitusõiguse realiseerimise eelduseks. PlanS § 131 kohaselt saab planeeringu koostamise
korraldaja anda halduslepinguga huvitatud isikule üle enda seadusjärgse kohustuse
detailplaneeringujärgsete rajatiste väljaehitamiseks või sellega seotud kulutuste
kandmiseks. Tegemist on tänaseks olemasoleva avaliku juurdepääsuga ja sellega on eeldus
planeeringu elluviimiseks täidetud. Linn ei saa seada Kalda tee 39 krundi
detailplaneeringu elluviimise tingimuseks juurdepääsu ehituskulude kompenseerimist
kolmandale isikule. Ei ole realiseeritav põhimõte, et iga järgnev tee kasutaja peaks
kompenseerima selle algsele finantseerijale tee väljaehitamise kulusid. Planeeringu
elluviimiseks vajalikud tegevused on kajastatud seletuskirja ptk-s 2.13.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohustust planeerimisseaduse § 131 kohase avalikult
kasutatava tee ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks, seega ka vajadus kohustuse
täitmise tagamiseks piisavate tagatiste kokkuleppimiseks puudub.
Rahandusministeerium leiab, et kohalik omavalitsus on põhjendanud oma seisukohti
ammendavalt. Detailplaneeringu kontrollimisel ei tuvastatud vastuolusid õigusaktidega.
Lidl Eesti OÜ arvamus 4. Planeerimisseaduse kohane olnuks Kalda tee 29 kinnistu
omaniku kaasamine Kalda tee 39 krundi detailplaneeringu koostamisse intensiivsemalt ja
enne detailplaneeringu vastuvõtmist.
Tartu Linnavalitsuse seisukoht 4. Kalda tee 29 kinnistu omanik Lidl on olnud puudutatud
isikuna planeeringu menetlusse kaasatud planeeringu agatamisest peale. 03.12.2020
kirjaga nr 9-3.2/DP-20-020 on teavitatud planeeringu algatamisest ning 16.08.2021
kirjaga nr 9-3.2/DP-20-020 antud võimalus avaldada enne planeeringu vastuvõtmist
lahenduse kohta arvamust. Lidl ei ole enne avalikku väljapanekut arvamuse avaldamise
võimalust kasutanud. Samas ka avaliku väljapaneku järel on võimalik piisavalt kaaluda
puudutatud isikute arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel planeeringulahendust
täiendada.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus täitnud planeerimisseaduse seatud
detailplaneeringu kaasamise nõuded. Linnavalitsus on selgitanud, et Lidl Eesti OÜ oli
kaasatud detailplaneeringu algatamisest alates, teavitati planeeringu algatamisest
(03.12.2020) ja võimalusest avaldada enne planeeringu vastuvõtmist lahenduse kohta
arvamust (16.08.2021). Planeering on koostatud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud
detailplaneeringu ülesannete ja menetlusnõuetega.
Kokkuvõte
PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik ning antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud
korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige
tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku
korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse
kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest
teavitamise ja avalikkuse kaasamise kord on sätestatud planeerimisseaduses.
5
Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks esitatud planeeringumaterjalidest nähtub, et
kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise
ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega arvamust avaldanud
isik on olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud oma seisukohti planeeringu
koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuse esitamine planeeringu avalikul
väljapanekul. Arvamuste mittearvestamise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukohad. See tähendab, et arvamuse esitanud isik on saanud detailplaneeringu koostamisel
kasutada oma menetlusõigusi ja seeläbi olnud detailplaneeringu koostamisse kaasatud, mis
ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. Detailplaneeringu
koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus (PlanS § 124 lg 8). Detailplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 punkti 1 kohaselt
on kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik otsustamine
ja korraldamine. Rahandusministeeriumi ülesandeks on planeeringulahenduse seadustele ja
normidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus
kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike subjektiivsete huvide
arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste
ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on asula säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on
paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest
huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu
kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle
kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu
kehtestamise otsus, mitte vastus avalikul väljapanekul esitatud arvamusele.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
arvamust avaldanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt
tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud
planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 toodud detailplaneeringu
ülesannetest. Detailplaneering ei muuda kehtiva Tartu linna üldplaneeringu põhilahendust.
Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et Kalda tee 39 maaüksusele
on sellise planeeringulahenduse ette nägemine põhjendatud ning saavutatud on erinevaid huve
ja väärtusi tasakaalustav planeeringulahendus. Heakskiidu andja hinnangul puuduvad
asjaolud, mis ei võimaldaks Rahandusministeeriumil heakskiitmismenetlust lõpule viia
ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud
heakskiidu andja pädevusele.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste puhul motiveerimisel suur tähtsus. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
6
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks. Korrektne viide peab informeerima, kus ja kuidas saab motiividega tutvuda ning
mahukamale materjalile viitamisel peab olema ka piisavalt täpne, et isik mõistaks, milline osa
dokumentidest kujutab endast haldusakti motivatsiooni1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada
selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust
või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2.
Palun Tartu Linnavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse
vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
PlanS § 138 lõike 3 alusel ja arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153
punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Tartu linnas Kalda tee 39 krundi
detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks
menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega,
mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab
sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on vastuväiteid esitanud isikutel
võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt
kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Lidl Eesti OÜ
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
3
RKHKo 3-3-1-12-07
7