Mihhail Kõlvart Teie 01.03.2022 nr 1-12/422-1
Tallinna Linnakantselei Meie 27.04.2022 nr 15-3/2112-5
[email protected]
Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Austatud linnapea
Tallinna Linnavalitsus esitas 01.03.2022 kirjaga nr 1-2/422-1 Rahandusministeeriumile
Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjalid
(RUUM JA MAASTIK OÜ töö nr 02/15, edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks.
Asjaolud
Planeeritav maa-ala, suurusega u 1,14 ha, asub Tallinna Kesklinna linnaosas Ülemiste järve
asumis, Järvevana tee ja Ülemiste järve vahelisel alal. Juurdepääs alale on Järvevana teelt.
Detailplaneering hõlmab Järvevana tee 5 kinnistu (katastritunnus 78401:119:0040,
sihtotstarve ärimaa, pindala 3407 m²), Järvevana tee 5a kinnistu (katastritunnus
78401:121:0024, sihtotstarve tootmismaa, pindala 1741 m²) ja Järvevana tee 5g
(katastritunnus 78401:101:5700, sihtotstarbeta maa, pindala 6209 m²). Detailplaneeringus
nähakse ette moodustada kinnistute piiride muutmise teel üks ärimaa sihtotstarbega ja üks
tootmismaa sihtotstarbega krunt ning üks üldkasutatava maa sihtotstarbega ja üks
transpordimaa sihtotstarbega maaüksus. Planeeringus määratakse ehitusõigus ärimaa
sihtotstarbega krundil oleva ärihoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks kuni 12 maapealse
ja ühe maa-aluse korrusega osaga, mille kõrgus maapinnast on kuni 40 m ning 3 maapealse ja
2 maa-aluse korrusega parkimismajaga ning tootmismaa sihtotstarbega krundile 1-korruselise
alajaama ehitamiseks. Üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksusele nähakse ette haljasala
rajamine ning transpordimaa sihtotstarbega maaüksus on kavandatud teede rajamiseks ja
korrastamiseks.
Asukohta sobivaima linnaruumilise ja arhitektuurilise lahenduse leidmiseks läbi viidud
arhitektuurivõistluse võidutööks valiti Kadarik Tüür Arhitektid OÜ koostatud töö „Kivi
maja“. Pakutud lahenduse kohaselt on hoone külgnevatest hoonetest kõrgem, omanäoline ja
selle kujundamisel on kontseptuaalne seos piirkonna legendidega. Detailplaneeringus on
määratud nõue, et kavandatud hoone projekteerimisel tuleb aluseks võtta arhitektide O.
Kadariku ja M. Tüüri eskiis „Kivi maja”. Olemasolev amortiseerunud rajatis (bassein) on ette
nähtud lammutada ning selle kehandisse on kavandatud parkimismaja.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Tallinna Linnavolikogu
11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringus eriotstarbelise ala
juhtotstarve planeeritava ala ulatuses ettevõtluse segahoonestusalaks. Ettevõtluse
segahoonestusalal võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav
tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Kavandatud muudatus on
piirkonda sobiv ning mitmekesistab linnaruumi. Planeeritud alal asub praegugi ettevõte, millel
ei ole veepuhastusjaamaga seost. Planeeritud ala jääb väljapoole Ülemiste järve veehaarde
sanitaarkaitseala.
Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2016 korraldusega nr
1114-k „Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Kesklinnas.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 09.09.2021 otsusega nr 100. Koostööd
on tehtud asjaomaste asutustega, sh on arvamuse andnud AS Tallinna Vesi (05.11.2020).
Detailplaneeringu on enne vastuvõtmist kooskõlastanud Kaitseministeerium (05.12.2019),
Päästeamet (28.12.2019), Maa-amet (04.03.2019), Terviseamet (20.03.2019), Lennuamet
(06.03.2019), Muinsuskaitseamet (12.08.2020) ning tehnovõrkude valdajad.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 11.10.2021 kuni 09.11.2021, mille
raames esitati kirjalikult 20 arvamusi sisaldavat pöördumist. Arvamusi eitasid E. Eensalu, Ü.
Kodanipork, T. Saar, K. Meelimäe, E. Aasa, V. Tsõganov, M. Saar, H. Niit, Ü. Vilba, K.
Rannu, A. Hallik, D. Keler, E. Ehtjen, I. Keskla, M. Nõlvak, I. Lemešev. R. Hallik, H. Sutt,
A. Saar, T. Sulakatko ja Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Kohalik omavalitsus vastas arvamustele
ning korraldas 21.12.2021 detailplaneeringu väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu.
Arvamuste esitajad oma arvamustest ei loobunud.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute ärakuulamise 13.04.2022, millel osalesid
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindaja, kolm avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi
esitanud isikut, planeeringu koostaja ja planeeringust huvitatud isiku esindaja. Kohal viibinud
arvamuste avaldajad oma arvamustest ei loobunud. Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ettepanekule
käsitleda planeeritud maapealset suletud brutopinda tervikuna vastas Tallinna
Linnaplaneerimise Amet, et äriruumide brutopinda on vaja teada parkimiskohtade arvu välja
selgitamiseks. Põhijoonisel märgitakse, et parkimiskohtade arv on orienteeruv ning seda võib
projekteerimise käigus täpsustada. 18.04.2022 teavitas M. Tüür e-kirjaga
Rahandusministeeriumi, et esitatud arvamus on lahenduse leidnud.
Tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidega, võttes arvesse avalikul
väljapanekul esitatud arvamusi, 13.04.2022 toimunud ärakuulamisel arutatut ning E. Eensalu
Rahandusministeeriumile 22.02.2022 edastatud Eesti Geoloogiateenistuse 18.02.2022 kirja nr
10-3/22-44, annab Rahandusministeerium kõigi lahenduseta jäänud arvamuste osas oma
PlanS § 138 lõike 5 kohase kirjaliku seisukoha, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi.
Kuna arvamused ja ettepanekud kattuvad, käsitletakse neid koos teemade kaupa.
Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste
kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad
2
1. Roheala ja looduskeskkond
E. Eensalu, Ü .Kodanipork, T. Saar, K. Meelimäe, E. Aasa, V. Tsõganov, M. Saar, H. Niit, Ü.
Vilba, K. Rannu, A. Hallik, D. Keler, E. Ehtjen, I. Keskla, M. Nõlvak, I. Lemešev, R. Hallik,
Ü. Vilba, H. Sutt, A. Saar ja T. Sulakatko (edaspidi arvamuste avaldajad) arvamused:
- Detailplaneeringus ei ole lähtutud Tallinna üldplaneeringus (seletuskirja peatükk 8.1)
linna haljastute süsteemi kujundamiseks määratud tingimusest, mille kohaselt tuleb
haljastute süsteem kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna
keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest
koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime-
ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist
stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele
mõjudele, võimaldades samuti linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse.
- Tallinna üldplaneeringu kohase eriotstarbelise ala juhtotstarbe muutmine planeeritud
ala ulatuses ettevõtluse segahoonestusalaks toob kaasa Ülemiste järve ümbruse
Järvevana tee äärse roheala likvideerimise ja ohustab järveäärset looduskeskkonda.
- Planeering ei täida linnaruumilise arengu eesmärki kujundada kvaliteetne linnaruum.
Ette on nähtud likvideerida 28 puud. Olemasolev keskkond saab häiritud, sest nö
kasutusest väljasolev krunt annab praegu järve ümbruses elutsevatele loomadele koha
looduses.
Kohalik omavalitsus selgitas, et Järvavana tee äärde on jäetud rohekoridor seal kasvava
kõrghaljastusega. Rohekoridorist on ette nähtud küll likvideerida kolm puud, mis kasvavad
olemasoleva veetorustiku kaitsevööndis. Tegemist on suuremat piirkonda teenindava
torustikuga. Puud on vaja likvideerida avariiohu vältimiseks ja torustiku töökindluse
tagamiseks. Samas on ka rohekoridori ette nähtud istutada uusi puid. Järvevana tee äärse
rohekoridori seotuse tagamiseks Ülemiste järve äärse metsaga on säilitatud rohekoridor
Järvevana tee 5 ja Järvevana tee 5a olemasoleva ja planeeritud hooneosa ning Järvevana tee
3f elamu vahel. Sidususe parandamiseks tehakse planeeringusse muudatus ja nähakse ette
likvideerida Järvevana tee 5 olemasoleva hoone ja Järvevana tee 3f elamu vahel olevad 7
parkimiskohta. Nende asemele kavandatakse rajada haljastus ja tehnovõrkudest vabale alale
istutada uusi puid.
Eriotstarbeline ala on Tallinna üldplaneeringu mõistes ala, mis on mõeldud suuremate
tehnilise infrastruktuuri ehituste alaks. (näiteks suurem alajaam, pumpla, joogivee
käitlemiseks mõeldud hoone vms.) See tähendab, et ala on mõeldud hoonestamiseks.
Ettevõtluse segahoonestusalal võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku
sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Järvevana
tee 5 kinnistu praegune sihtotstarve on 100% ärimaa ja Järvevana tee 5a kinnistu sihtotstarve
on 100% tootmismaa. Üldplaneeringus määratud juhtotstarbe muutmine detailplaneeringus
käsitletud ala ulatuses ettevõtluse segahoonestusalaks ei too kaasa rohealaks määratud ala
vähendamist, vaid võimaldab alale ehitada elamute naabrusesse sobivama otstarbega hooneid
kui seda on suuremad tehnilise infrastruktuuri ehitised ja on ka kooskõlas Järvevana tee 5 ja
Järvevana tee 5a tegeliku sihtotstarbega. Järvevana tee 5 kinnistu on ka praegu hoonestatud ja
Järvevana tee 5a kinnistul asub kasutusest väljalangenud ja amortiseerunud reservuaar.
Hoonestusala uute hooneosade ehitamiseks on määratud valdavalt haljastusest vabale alale, et
linnaruumi kvaliteedi huvides säilitada võimalikult palju kõrghaljastust. Planeeritud alalt
likvideeritavast 23 üksikpuust ja ühest puuderühmast kasvab 18 olemasoleva tehnovõrgu
3
kaitsevööndis, sh 9 ühisveevarustuse magistraaltoru kaitsevööndis. Avariiolukordade
vältimiseks tuleb kaitsevööndis kasvavad puud likvideerida, et nende juurestik ei saaks
tehnovõrke kahjustada.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning märgib, et PlanS §
126 lõike 1 punkti 8 kohaselt on üheks detailplaneeringus lahendatavaks ülesandeks haljastuse
ja heakorrastuse põhimõtete määramine, mis on ühtlasi planeeringu sisuline lahendus.
Planeeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle kompetentsi kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 6 lõike 1 alusel kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise,
iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on detailplaneeringu
koostamise korraldaja lähtunud asjaomaste asutuste seisukohtadest ning pidanud planeeringu
lahendust keskkonda sobivaks.
Juhin tähelepanu, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4 „Ehitusprojekti koostamise ja
ehitamise nõuded“ on käsitletud muu hulgas keskkonnaalaseid nõudeid ehitusprojekti
koostamiseks ja ehitamiseks. Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada maastikuarhitekti
koostatud haljastusprojekt, milles on antud kruntide väliruumi lahendus ja istutatavate
taimede liigiline koosseis ning istutusalad. Maastikuarhitekti kaasamine aitab kaasa
kvaliteetse linnaruumi haljastuse osa tekkele.
2. Ülemiste järve sanitaarkaitseala ja hüdrogeoloogiline ekspertiis
Arvamuste avaldajad on küsinud:
- Kuidas linna arengusuunad sobivad Ülemiste järve sanitaarkaitsealaga?
- Miks pole hüdrogeoloogiline ekspertiis ette nähtud 40 m kõrguse hoone puhul? Mis
hakkab toimuma Ülemiste järve põhjakihtides?
Kohalik omavalitsus selgitas, et Veeseaduse¹ § 150 lg 1 punkti 2 kohaselt on pinnaveehaarde
sanitaarkaitseala ulatus veekogu akvatoorium vähemalt koos 90 meetri laiuse vööndiga
veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest maa poole, kui vett võetakse maismaa
seisuveekogust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib pinnaveehaarde sanitaarkaitseala
ulatus olla väiksem kui 90 meetrit veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest, kui ajalooline
sanitaarkaitseala piir on asunud veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonele lähemal kui 90
meetrit.
Keskkonnaamet on oma 27.07.2009 otsusega nr HJR 7-8/22004-2 „Ülemiste veehaarde
sanitaarkaitseala piirist“ kehtestanud Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piiri,
aktsiaseltsi MAVES 2007‒2009. a. töö nr 7003 „Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala
projekt“ alusel, kooskõlas tol ajal kehtinud veeseaduse redaktsiooniga. Sanitaarkaitseala piir
on detailplaneeringu põhijoonisel vastava leppemärgiga kujutatud.
Järvevana tee 5 kinnistu ja Järvevana tee 5a kinnistu ei jää Ülemiste järve veehaarde
sanitaarkaitsealale ja planeeringus ei ole tehtud ettepanekut sanitaarkaitseala vähendamiseks.
Sanitaarkaitseala piir on määratud enne detailplaneeringu koostamise algatamist ja sellest on
ka lähtutud.
Valdavas osas on planeeritud hoonele kavandatud üks maa-alune korrus. Kaks maa-alust
korrust on kavandatud krundi ossa, kus praegu asub amortiseerunud bassein (Järvevana tee
5a). Planeeringule on lisatud geotehnilised uuringud, milles on hinnatud pinnasevee taset
4
planeeritud alal. Uuringu koostamise ajal asus pinnasevesi Järvevana 5a krundil 8,6 – 9,1 m
sügavusel. Maa-alused parklakorrused ulatuvad ca 5 m sügavusele. Kuna hoone rajamiseks
vajalik ehitussüvend ei ulatu pinnaseveeni, ei kujuta see ohtu ka Ülemiste järve veetasemele
ja Tallinna linna varustamisele joogiveega. Geotehnilisest uuringust selgus, et geotehnilised
tingimused hoone rajamiseks on head tänu tihedale liivakompleksile. Geotehnilise uuringu
tulemused on piisavad selleks, et hinnata kavandatud hoone ehitamise ohutust Ülemiste
järvele. Hüdrogeoloogilise uuringu tulemuste alusel määratakse täpsemalt planeeritud hoone
vundamentide konstruktsioon ja rajamise meetod. On piisav, kui hüdrogeoloogiline uuring
tehakse ehitusprojekti koostamiseks.
Rahandusministeerium märgib, et kohaliku omavalitsuse nimetatud „Geotehnilised uuringud“
(AS Geotehnika Inseneribüroo, 2016) on detailplaneeringu lisa nr 3.5 ning seda on arvestatud
detailplaneeringu koostamisel. Näiteks detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.2 „Muud
nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks“ on märgitud, et hoone rajamisel
madalvundamendile tuleb teha eelnevalt vajumisarvutused, kasutades detailplaneeringu
käigus tehtud geoloogilises uuringus toodud tabeli 1 väärtusi.
Eesti Geoloogiateenistus on 18.02.2022 E. Eensalule saadetud kirjas nr 10-3/22-44 toonud
muuhulgas välja, et kindlasti annab kavandatava asukoha pinnase omadustest üksikasjalisema
ettekujutuse ehitusgeoloogiline uuring, ilma milleta oleks hoone vundamendi projekteerimine
keeruline ülesanne. Kindlasti ei ole mõistlik joogiveevõtuks kasutatava veekogu (ja üldse
veekogude) vahetusse lähedusse planeerida selliseid rajatisi, mis võivad, kas mõne inimliku
või tehnilise vea tõttu põhjustada reostusohtu (nt nafta- või sõnnikuhoidla). Büroohoone
ilmselt selline rajatis ei ole.
Keskkonnaamet on andnud 10.06.2016 kirjas nr 6-5/16/180-2 oma seisukoha
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta,
lähtudes detailplaneeringu KSH eelhinnangust ja informatsioonist, et kavandatava tegevusega
ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH algatamise vajalikkuse.
Aktsiaselts Tallinna Vesi on 05.11.2020 kirjas nr PR/2071790-1 teinud märkused
detailplaneeringule, millega on detailplaneeringus arvestatud.
Eeltoodut kokku võttes ei ole Rahandusministeeriumil põhjust kahelda oma eriala
spetsialistide pädevuses otsustada planeerimislahenduse sobivuse üle ning seega nõustub
kohaliku omavalitsuse selgitustega.
3. Ehitamisega seotud mõjud
Arvamuste avaldaja R. Hallik on tundnud muret suuremahulise ehitustegevusega kaasneva
võimaliku mõju pärast olemasolevale elamule.
Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu seletuskirja peatüki 4.2 lõpus olev tingimus,
et enne planeeritud hoonete ehitamist tuleb teha ehitusekspertiis lähialal olevate hoonete
kohta, kehtib ka Järvevana tee 3 korteriühistu elamute kohta. Tingimus täpsustatakse veel ja
lisatakse, et kavandatud hoonete ehitamisel ei või kasutada rammvaiu ja kõik ümbritsevad
hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust. Hoonete
olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse
paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus.
5
Rahandusministeerium möönab, et ehitamisega võib kaasneda mitmesuguseid häiringuid,
mida täielikult vältida pole võimalik. Ehitusseadustiku § 12 lõike 3 kohaselt tuleb ehitamisel
arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ja rakendada abinõusid, et neid õigusi ülemäära
ei kahjustataks. Kohalik omavalitsus peab ehitamiseks luba andes kaaluma, milliseid nõudeid
on vaja teiste isikute õiguste kaitseks kehtestada. Ehitusseadustiku § 42 lõige 3 võimaldab
anda ehitusluba ka kõrvaltingimusega. Detailplaneeringusse on lisatud tingimus, et
kavandatud hoonete ehitamisel ei või kasutada rammvaiu.
Tehnoseadmetest lähtuvad müratasemed peavad vastama keskkonnaministeeriumi (edaspidi
KeM) määrusega nr 71 toodud normtasemetele. Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses
paiknevatel müratundlike hoonetega aladel ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse
nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra
põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00.
Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra
normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-s 3 toodud piirväärtustele.
4. Kinnisvara hind
Arvamuste avaldajad R. Hallik ja Ü. Vilba on leidnud, et detailplaneeringu elluviimise järel
langeb nende kinnisvara hind. Välja on toodud privaatsuse kadu ning vaate muutus (puude
asemel parkimismaja). R. Hallik on juhtinud tähelepanu, et kavandatav parkimismaja varjab
õhtupäikese.
Kohalik omavalitsus selgitas, et hind on suhteline ja sõltub konkreetsest müüjast ja ostjast
ning muudest teguritest. Hinda mõjutavad olulisemad tegurid on nõudlus ja pakkumine,
korteri kvaliteet, maa maksumus, müüja tuluootus, elatustase, intressid, laenuperioodid ja veel
muugi.
Valdav osa parkimiskohti on kavandatud mitmekorruselisse parklasse, et võimalikult suur osa
maaüksusest jääks haljastusele. Lisaks on mõeldud rajada parkimismaja katusehaljastus.
Parkimismaja projekteerimiseks on määratud tingimus, et maapealse osa Järvavana tee 3f
elamu poolsesse seina ei või avasid kavandada.
Eestis hinnatakse valgustustingimusi ja insolatsiooni piisavust eluruumides Eesti standardi
EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” alusel. Standardid kui
asjakohased ehitamisega seotud nõuded, mis ei ole küll õigusaktidega kehtestatud, on osa
heast tavast. Standardi punkti 4.3.3 kohaselt tuleb planeeringute koostamisel hoonete
orientatsioon valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22.
aprillist kuni 22. augustini. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5 tunnine
katkematu insolatsioon või 3 tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni kolmetoaliste
korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enam tubade arvuga korterite puhul vähemalt
kahes toas või kui 2 tunnine katkematu insolatsioon on tagatud kahe- ja kolmetoaliste korterite
puhul vähemalt kahes toas ning nelja ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas.
Uusehitiste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb olemasolevates korterites tagada piisava
insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50%
esialgsest kogukestusest vaadeldavas toas.
Planeeringule lisatud insolatsiooni analüüsist on näha, et normitud ajavahemikul väheneb
6
isolatsiooni kestus ainult ühes Järvevana tee 3f esimese korruse korteris ja sedagi vaid 3%.
Rahandusministeerium märgib, et kinnisasja omanik ei saa eeldada, et tema huvid ning
elukeskkonna muutumine kaalub igal juhul üles naaberkinnistu omaniku huvi seda
hoonestada. On paratamatu, et ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma
maatüki kasutamisel. Naaberkinnistu omanikul on samasugused omandiõigused, seega võib
ehitusõiguse piiramine riivata naabri omandiõigusi. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused
kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt vaid naabrusõiguste näol on tegemist
seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Kuivõrd kinnisvara väärtus on
subjektiivne hinnang, siis ei ole ka vara väärtuse vähenemine või suurenemine üheselt
mõõdetav. Samuti ei saa hilisemal ehitusloa andmisel olla takistuseks igasugune naabri vara
väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu, sest naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Ka teatud
harjumuslike vaadete muutumine uute hoonete ehitamisel on paratamatu, et väheneb
naaberkinnistu privaatsus, kuid uue hoone ehitamine ei pruugi seejuures tingimata põhjustada
naaberkinnistu väärtuse kahanemist. Kohalik omavalitsus kohaliku elu korraldajana peab
leidma tasakaalu erinevate huvide vahel ning selleks on talle antud ulatuslik
planeerimisdiskretsioon.
5. Kavandatavast hoonest
Arvamuste avaldajad on leidnud, et kaasaegne maailm liigub kaugtöö suunas, vähendamaks
koormust keskkonnale ning ei pea vajalikuks järjekordset T1 hoone laadset projekti.
Kohalik omavalitsus selgitas, et kavandatud hoone võrdlus T1 keskusega ei ole asjakohane.
T1 keskus oli kavandatud kaubandus- ja meelelahutuskeskuseks. Järvevana tee 5 ja Järvevana
tee 5a kinnistule on kavandatud toimiva ettevõtte büroo. Põhimõtteliselt on kõigil kinnisasjade
omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Naaberkinnisasja omanik
ei saa üldjuhul takistada omanikku rajamast oma maale ehitisi ja neid kasutamast. Ei saa
taunida ettevõtja soovi oma töötajate töötingimusi parandada või ettevõtet laiendada. Uus
büroo ehitatakse tänapäeva energiatõhususe ja teistele keskkonna säästmiseks seatud nõuetele
vastav. Kõiki töid ei ole võimalik kaugtööna teha. Eluruume ei ole planeeritud alale ette
nähtud.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning märgib, et lähtuvalt
PlanS §-st 126 on detailplaneeringu ülesanneteks muuhulgas krundi ehitusõiguse ja ehitise
arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine. Antud juhul on asukohta sobivaima
linnaruumilise ja arhitektuurilise lahenduse leidmiseks viidud läbi arhitektuurivõistlus.
Hoone maht ja selle sobimine keskkonda on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse
üle otsustamine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Detailplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu
küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja
normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega
kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik
omavalitsus.
Kokkuvõte
7
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on
naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed
mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike
omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala
kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku
omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest
huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus
arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles
kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse
seisukohad.1
Vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku
omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvesse
võtmise ja tasakaalustamise, mis on omakorda planeeringu kehtestamise eeldus.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi
pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul,
kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate
kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate
ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte
vastus arvamustele ja ettepanekutele.
PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras
teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige
tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku
korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse
kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest
avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile
esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas
ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava
tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on arvamusi esitanud isikud planeeringulahendusest
teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada,
mida tõendab arvamuskirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi
esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See
tähendab, et arvamusi esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi
1
RKHKo 3-3-1-15-01
8
kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk.
Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud
arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt
tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud
planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule
esitatavatest nõuetest.
Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 5 ning
arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust,
annan heakskiidu Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala
detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks
menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Ruum ja Maastik OÜ, OÜ Urban Management ,Kadarik Tüür Arhitektid
OÜ, E. Eensalu, Ü. Kodanipork, T. Saar, K. Meelimäe, E. Aasa, V. Tsõganov, M. Saar, H.
Niit, Ü. Vilba, K. Rannu, A. Hallik, D. Keler, E. Ehtjen, I. Keskla, M. Nõlvak, I. Lemešev.
R. Hallik, H. Sutt, A. Saar, T. Sulakatko
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
2
RKHKo 3-3-1-12-07
9