dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneering

Rahandusministeerium · 27. aprill 2022
Viit
15-3/2112-5
Registreeritud
27. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnakantselei, Ruum ja Maastik OÜ, OÜ Urban Management , Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, E. E., Ü. V., I., M. N., I. L., R. H., M.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-32112-5 27.04.2022 Väljaminev kiri.asice453 KB

Sisu (failidest)

Mihhail Kõlvart Teie 01.03.2022 nr 1-12/422-1 Tallinna Linnakantselei Meie 27.04.2022 nr 15-3/2112-5 [email protected] Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneering Austatud linnapea Tallinna Linnavalitsus esitas 01.03.2022 kirjaga nr 1-2/422-1 Rahandusministeeriumile Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjalid (RUUM JA MAASTIK OÜ töö nr 02/15, edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks. Asjaolud Planeeritav maa-ala, suurusega u 1,14 ha, asub Tallinna Kesklinna linnaosas Ülemiste järve asumis, Järvevana tee ja Ülemiste järve vahelisel alal. Juurdepääs alale on Järvevana teelt. Detailplaneering hõlmab Järvevana tee 5 kinnistu (katastritunnus 78401:119:0040, sihtotstarve ärimaa, pindala 3407 m²), Järvevana tee 5a kinnistu (katastritunnus 78401:121:0024, sihtotstarve tootmismaa, pindala 1741 m²) ja Järvevana tee 5g (katastritunnus 78401:101:5700, sihtotstarbeta maa, pindala 6209 m²). Detailplaneeringus nähakse ette moodustada kinnistute piiride muutmise teel üks ärimaa sihtotstarbega ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunt ning üks üldkasutatava maa sihtotstarbega ja üks transpordimaa sihtotstarbega maaüksus. Planeeringus määratakse ehitusõigus ärimaa sihtotstarbega krundil oleva ärihoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks kuni 12 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega osaga, mille kõrgus maapinnast on kuni 40 m ning 3 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega parkimismajaga ning tootmismaa sihtotstarbega krundile 1-korruselise alajaama ehitamiseks. Üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksusele nähakse ette haljasala rajamine ning transpordimaa sihtotstarbega maaüksus on kavandatud teede rajamiseks ja korrastamiseks. Asukohta sobivaima linnaruumilise ja arhitektuurilise lahenduse leidmiseks läbi viidud arhitektuurivõistluse võidutööks valiti Kadarik Tüür Arhitektid OÜ koostatud töö „Kivi maja“. Pakutud lahenduse kohaselt on hoone külgnevatest hoonetest kõrgem, omanäoline ja selle kujundamisel on kontseptuaalne seos piirkonna legendidega. Detailplaneeringus on määratud nõue, et kavandatud hoone projekteerimisel tuleb aluseks võtta arhitektide O. Kadariku ja M. Tüüri eskiis „Kivi maja”. Olemasolev amortiseerunud rajatis (bassein) on ette nähtud lammutada ning selle kehandisse on kavandatud parkimismaja. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringus eriotstarbelise ala juhtotstarve planeeritava ala ulatuses ettevõtluse segahoonestusalaks. Ettevõtluse segahoonestusalal võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Kavandatud muudatus on piirkonda sobiv ning mitmekesistab linnaruumi. Planeeritud alal asub praegugi ettevõte, millel ei ole veepuhastusjaamaga seost. Planeeritud ala jääb väljapoole Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2016 korraldusega nr 1114-k „Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 09.09.2021 otsusega nr 100. Koostööd on tehtud asjaomaste asutustega, sh on arvamuse andnud AS Tallinna Vesi (05.11.2020). Detailplaneeringu on enne vastuvõtmist kooskõlastanud Kaitseministeerium (05.12.2019), Päästeamet (28.12.2019), Maa-amet (04.03.2019), Terviseamet (20.03.2019), Lennuamet (06.03.2019), Muinsuskaitseamet (12.08.2020) ning tehnovõrkude valdajad. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 11.10.2021 kuni 09.11.2021, mille raames esitati kirjalikult 20 arvamusi sisaldavat pöördumist. Arvamusi eitasid E. Eensalu, Ü. Kodanipork, T. Saar, K. Meelimäe, E. Aasa, V. Tsõganov, M. Saar, H. Niit, Ü. Vilba, K. Rannu, A. Hallik, D. Keler, E. Ehtjen, I. Keskla, M. Nõlvak, I. Lemešev. R. Hallik, H. Sutt, A. Saar, T. Sulakatko ja Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Kohalik omavalitsus vastas arvamustele ning korraldas 21.12.2021 detailplaneeringu väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu. Arvamuste esitajad oma arvamustest ei loobunud. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute ärakuulamise 13.04.2022, millel osalesid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindaja, kolm avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikut, planeeringu koostaja ja planeeringust huvitatud isiku esindaja. Kohal viibinud arvamuste avaldajad oma arvamustest ei loobunud. Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ettepanekule käsitleda planeeritud maapealset suletud brutopinda tervikuna vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et äriruumide brutopinda on vaja teada parkimiskohtade arvu välja selgitamiseks. Põhijoonisel märgitakse, et parkimiskohtade arv on orienteeruv ning seda võib projekteerimise käigus täpsustada. 18.04.2022 teavitas M. Tüür e-kirjaga Rahandusministeeriumi, et esitatud arvamus on lahenduse leidnud. Tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidega, võttes arvesse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi, 13.04.2022 toimunud ärakuulamisel arutatut ning E. Eensalu Rahandusministeeriumile 22.02.2022 edastatud Eesti Geoloogiateenistuse 18.02.2022 kirja nr 10-3/22-44, annab Rahandusministeerium kõigi lahenduseta jäänud arvamuste osas oma PlanS § 138 lõike 5 kohase kirjaliku seisukoha, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi. Kuna arvamused ja ettepanekud kattuvad, käsitletakse neid koos teemade kaupa. Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad 2 1. Roheala ja looduskeskkond E. Eensalu, Ü .Kodanipork, T. Saar, K. Meelimäe, E. Aasa, V. Tsõganov, M. Saar, H. Niit, Ü. Vilba, K. Rannu, A. Hallik, D. Keler, E. Ehtjen, I. Keskla, M. Nõlvak, I. Lemešev, R. Hallik, Ü. Vilba, H. Sutt, A. Saar ja T. Sulakatko (edaspidi arvamuste avaldajad) arvamused: - Detailplaneeringus ei ole lähtutud Tallinna üldplaneeringus (seletuskirja peatükk 8.1) linna haljastute süsteemi kujundamiseks määratud tingimusest, mille kohaselt tuleb haljastute süsteem kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele, võimaldades samuti linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse. - Tallinna üldplaneeringu kohase eriotstarbelise ala juhtotstarbe muutmine planeeritud ala ulatuses ettevõtluse segahoonestusalaks toob kaasa Ülemiste järve ümbruse Järvevana tee äärse roheala likvideerimise ja ohustab järveäärset looduskeskkonda. - Planeering ei täida linnaruumilise arengu eesmärki kujundada kvaliteetne linnaruum. Ette on nähtud likvideerida 28 puud. Olemasolev keskkond saab häiritud, sest nö kasutusest väljasolev krunt annab praegu järve ümbruses elutsevatele loomadele koha looduses. Kohalik omavalitsus selgitas, et Järvavana tee äärde on jäetud rohekoridor seal kasvava kõrghaljastusega. Rohekoridorist on ette nähtud küll likvideerida kolm puud, mis kasvavad olemasoleva veetorustiku kaitsevööndis. Tegemist on suuremat piirkonda teenindava torustikuga. Puud on vaja likvideerida avariiohu vältimiseks ja torustiku töökindluse tagamiseks. Samas on ka rohekoridori ette nähtud istutada uusi puid. Järvevana tee äärse rohekoridori seotuse tagamiseks Ülemiste järve äärse metsaga on säilitatud rohekoridor Järvevana tee 5 ja Järvevana tee 5a olemasoleva ja planeeritud hooneosa ning Järvevana tee 3f elamu vahel. Sidususe parandamiseks tehakse planeeringusse muudatus ja nähakse ette likvideerida Järvevana tee 5 olemasoleva hoone ja Järvevana tee 3f elamu vahel olevad 7 parkimiskohta. Nende asemele kavandatakse rajada haljastus ja tehnovõrkudest vabale alale istutada uusi puid. Eriotstarbeline ala on Tallinna üldplaneeringu mõistes ala, mis on mõeldud suuremate tehnilise infrastruktuuri ehituste alaks. (näiteks suurem alajaam, pumpla, joogivee käitlemiseks mõeldud hoone vms.) See tähendab, et ala on mõeldud hoonestamiseks. Ettevõtluse segahoonestusalal võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Järvevana tee 5 kinnistu praegune sihtotstarve on 100% ärimaa ja Järvevana tee 5a kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa. Üldplaneeringus määratud juhtotstarbe muutmine detailplaneeringus käsitletud ala ulatuses ettevõtluse segahoonestusalaks ei too kaasa rohealaks määratud ala vähendamist, vaid võimaldab alale ehitada elamute naabrusesse sobivama otstarbega hooneid kui seda on suuremad tehnilise infrastruktuuri ehitised ja on ka kooskõlas Järvevana tee 5 ja Järvevana tee 5a tegeliku sihtotstarbega. Järvevana tee 5 kinnistu on ka praegu hoonestatud ja Järvevana tee 5a kinnistul asub kasutusest väljalangenud ja amortiseerunud reservuaar. Hoonestusala uute hooneosade ehitamiseks on määratud valdavalt haljastusest vabale alale, et linnaruumi kvaliteedi huvides säilitada võimalikult palju kõrghaljastust. Planeeritud alalt likvideeritavast 23 üksikpuust ja ühest puuderühmast kasvab 18 olemasoleva tehnovõrgu 3 kaitsevööndis, sh 9 ühisveevarustuse magistraaltoru kaitsevööndis. Avariiolukordade vältimiseks tuleb kaitsevööndis kasvavad puud likvideerida, et nende juurestik ei saaks tehnovõrke kahjustada. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning märgib, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 8 kohaselt on üheks detailplaneeringus lahendatavaks ülesandeks haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, mis on ühtlasi planeeringu sisuline lahendus. Planeeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle kompetentsi kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 alusel kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on detailplaneeringu koostamise korraldaja lähtunud asjaomaste asutuste seisukohtadest ning pidanud planeeringu lahendust keskkonda sobivaks. Juhin tähelepanu, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4 „Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded“ on käsitletud muu hulgas keskkonnaalaseid nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada maastikuarhitekti koostatud haljastusprojekt, milles on antud kruntide väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ning istutusalad. Maastikuarhitekti kaasamine aitab kaasa kvaliteetse linnaruumi haljastuse osa tekkele. 2. Ülemiste järve sanitaarkaitseala ja hüdrogeoloogiline ekspertiis Arvamuste avaldajad on küsinud: - Kuidas linna arengusuunad sobivad Ülemiste järve sanitaarkaitsealaga? - Miks pole hüdrogeoloogiline ekspertiis ette nähtud 40 m kõrguse hoone puhul? Mis hakkab toimuma Ülemiste järve põhjakihtides? Kohalik omavalitsus selgitas, et Veeseaduse¹ § 150 lg 1 punkti 2 kohaselt on pinnaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus veekogu akvatoorium vähemalt koos 90 meetri laiuse vööndiga veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest maa poole, kui vett võetakse maismaa seisuveekogust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib pinnaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus olla väiksem kui 90 meetrit veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest, kui ajalooline sanitaarkaitseala piir on asunud veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonele lähemal kui 90 meetrit. Keskkonnaamet on oma 27.07.2009 otsusega nr HJR 7-8/22004-2 „Ülemiste veehaarde sanitaarkaitseala piirist“ kehtestanud Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piiri, aktsiaseltsi MAVES 2007‒2009. a. töö nr 7003 „Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekt“ alusel, kooskõlas tol ajal kehtinud veeseaduse redaktsiooniga. Sanitaarkaitseala piir on detailplaneeringu põhijoonisel vastava leppemärgiga kujutatud. Järvevana tee 5 kinnistu ja Järvevana tee 5a kinnistu ei jää Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitsealale ja planeeringus ei ole tehtud ettepanekut sanitaarkaitseala vähendamiseks. Sanitaarkaitseala piir on määratud enne detailplaneeringu koostamise algatamist ja sellest on ka lähtutud. Valdavas osas on planeeritud hoonele kavandatud üks maa-alune korrus. Kaks maa-alust korrust on kavandatud krundi ossa, kus praegu asub amortiseerunud bassein (Järvevana tee 5a). Planeeringule on lisatud geotehnilised uuringud, milles on hinnatud pinnasevee taset 4 planeeritud alal. Uuringu koostamise ajal asus pinnasevesi Järvevana 5a krundil 8,6 – 9,1 m sügavusel. Maa-alused parklakorrused ulatuvad ca 5 m sügavusele. Kuna hoone rajamiseks vajalik ehitussüvend ei ulatu pinnaseveeni, ei kujuta see ohtu ka Ülemiste järve veetasemele ja Tallinna linna varustamisele joogiveega. Geotehnilisest uuringust selgus, et geotehnilised tingimused hoone rajamiseks on head tänu tihedale liivakompleksile. Geotehnilise uuringu tulemused on piisavad selleks, et hinnata kavandatud hoone ehitamise ohutust Ülemiste järvele. Hüdrogeoloogilise uuringu tulemuste alusel määratakse täpsemalt planeeritud hoone vundamentide konstruktsioon ja rajamise meetod. On piisav, kui hüdrogeoloogiline uuring tehakse ehitusprojekti koostamiseks. Rahandusministeerium märgib, et kohaliku omavalitsuse nimetatud „Geotehnilised uuringud“ (AS Geotehnika Inseneribüroo, 2016) on detailplaneeringu lisa nr 3.5 ning seda on arvestatud detailplaneeringu koostamisel. Näiteks detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.2 „Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks“ on märgitud, et hoone rajamisel madalvundamendile tuleb teha eelnevalt vajumisarvutused, kasutades detailplaneeringu käigus tehtud geoloogilises uuringus toodud tabeli 1 väärtusi. Eesti Geoloogiateenistus on 18.02.2022 E. Eensalule saadetud kirjas nr 10-3/22-44 toonud muuhulgas välja, et kindlasti annab kavandatava asukoha pinnase omadustest üksikasjalisema ettekujutuse ehitusgeoloogiline uuring, ilma milleta oleks hoone vundamendi projekteerimine keeruline ülesanne. Kindlasti ei ole mõistlik joogiveevõtuks kasutatava veekogu (ja üldse veekogude) vahetusse lähedusse planeerida selliseid rajatisi, mis võivad, kas mõne inimliku või tehnilise vea tõttu põhjustada reostusohtu (nt nafta- või sõnnikuhoidla). Büroohoone ilmselt selline rajatis ei ole. Keskkonnaamet on andnud 10.06.2016 kirjas nr 6-5/16/180-2 oma seisukoha detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta, lähtudes detailplaneeringu KSH eelhinnangust ja informatsioonist, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH algatamise vajalikkuse. Aktsiaselts Tallinna Vesi on 05.11.2020 kirjas nr PR/2071790-1 teinud märkused detailplaneeringule, millega on detailplaneeringus arvestatud. Eeltoodut kokku võttes ei ole Rahandusministeeriumil põhjust kahelda oma eriala spetsialistide pädevuses otsustada planeerimislahenduse sobivuse üle ning seega nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega. 3. Ehitamisega seotud mõjud Arvamuste avaldaja R. Hallik on tundnud muret suuremahulise ehitustegevusega kaasneva võimaliku mõju pärast olemasolevale elamule. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu seletuskirja peatüki 4.2 lõpus olev tingimus, et enne planeeritud hoonete ehitamist tuleb teha ehitusekspertiis lähialal olevate hoonete kohta, kehtib ka Järvevana tee 3 korteriühistu elamute kohta. Tingimus täpsustatakse veel ja lisatakse, et kavandatud hoonete ehitamisel ei või kasutada rammvaiu ja kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus. 5 Rahandusministeerium möönab, et ehitamisega võib kaasneda mitmesuguseid häiringuid, mida täielikult vältida pole võimalik. Ehitusseadustiku § 12 lõike 3 kohaselt tuleb ehitamisel arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ja rakendada abinõusid, et neid õigusi ülemäära ei kahjustataks. Kohalik omavalitsus peab ehitamiseks luba andes kaaluma, milliseid nõudeid on vaja teiste isikute õiguste kaitseks kehtestada. Ehitusseadustiku § 42 lõige 3 võimaldab anda ehitusluba ka kõrvaltingimusega. Detailplaneeringusse on lisatud tingimus, et kavandatud hoonete ehitamisel ei või kasutada rammvaiu. Tehnoseadmetest lähtuvad müratasemed peavad vastama keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) määrusega nr 71 toodud normtasemetele. Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlike hoonetega aladel ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-s 3 toodud piirväärtustele. 4. Kinnisvara hind Arvamuste avaldajad R. Hallik ja Ü. Vilba on leidnud, et detailplaneeringu elluviimise järel langeb nende kinnisvara hind. Välja on toodud privaatsuse kadu ning vaate muutus (puude asemel parkimismaja). R. Hallik on juhtinud tähelepanu, et kavandatav parkimismaja varjab õhtupäikese. Kohalik omavalitsus selgitas, et hind on suhteline ja sõltub konkreetsest müüjast ja ostjast ning muudest teguritest. Hinda mõjutavad olulisemad tegurid on nõudlus ja pakkumine, korteri kvaliteet, maa maksumus, müüja tuluootus, elatustase, intressid, laenuperioodid ja veel muugi. Valdav osa parkimiskohti on kavandatud mitmekorruselisse parklasse, et võimalikult suur osa maaüksusest jääks haljastusele. Lisaks on mõeldud rajada parkimismaja katusehaljastus. Parkimismaja projekteerimiseks on määratud tingimus, et maapealse osa Järvavana tee 3f elamu poolsesse seina ei või avasid kavandada. Eestis hinnatakse valgustustingimusi ja insolatsiooni piisavust eluruumides Eesti standardi EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” alusel. Standardid kui asjakohased ehitamisega seotud nõuded, mis ei ole küll õigusaktidega kehtestatud, on osa heast tavast. Standardi punkti 4.3.3 kohaselt tuleb planeeringute koostamisel hoonete orientatsioon valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5 tunnine katkematu insolatsioon või 3 tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni kolmetoaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enam tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas või kui 2 tunnine katkematu insolatsioon on tagatud kahe- ja kolmetoaliste korterite puhul vähemalt kahes toas ning nelja ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Uusehitiste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb olemasolevates korterites tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas toas. Planeeringule lisatud insolatsiooni analüüsist on näha, et normitud ajavahemikul väheneb 6 isolatsiooni kestus ainult ühes Järvevana tee 3f esimese korruse korteris ja sedagi vaid 3%. Rahandusministeerium märgib, et kinnisasja omanik ei saa eeldada, et tema huvid ning elukeskkonna muutumine kaalub igal juhul üles naaberkinnistu omaniku huvi seda hoonestada. On paratamatu, et ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Naaberkinnistu omanikul on samasugused omandiõigused, seega võib ehitusõiguse piiramine riivata naabri omandiõigusi. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt vaid naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Kuivõrd kinnisvara väärtus on subjektiivne hinnang, siis ei ole ka vara väärtuse vähenemine või suurenemine üheselt mõõdetav. Samuti ei saa hilisemal ehitusloa andmisel olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu, sest naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Ka teatud harjumuslike vaadete muutumine uute hoonete ehitamisel on paratamatu, et väheneb naaberkinnistu privaatsus, kuid uue hoone ehitamine ei pruugi seejuures tingimata põhjustada naaberkinnistu väärtuse kahanemist. Kohalik omavalitsus kohaliku elu korraldajana peab leidma tasakaalu erinevate huvide vahel ning selleks on talle antud ulatuslik planeerimisdiskretsioon. 5. Kavandatavast hoonest Arvamuste avaldajad on leidnud, et kaasaegne maailm liigub kaugtöö suunas, vähendamaks koormust keskkonnale ning ei pea vajalikuks järjekordset T1 hoone laadset projekti. Kohalik omavalitsus selgitas, et kavandatud hoone võrdlus T1 keskusega ei ole asjakohane. T1 keskus oli kavandatud kaubandus- ja meelelahutuskeskuseks. Järvevana tee 5 ja Järvevana tee 5a kinnistule on kavandatud toimiva ettevõtte büroo. Põhimõtteliselt on kõigil kinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Naaberkinnisasja omanik ei saa üldjuhul takistada omanikku rajamast oma maale ehitisi ja neid kasutamast. Ei saa taunida ettevõtja soovi oma töötajate töötingimusi parandada või ettevõtet laiendada. Uus büroo ehitatakse tänapäeva energiatõhususe ja teistele keskkonna säästmiseks seatud nõuetele vastav. Kõiki töid ei ole võimalik kaugtööna teha. Eluruume ei ole planeeritud alale ette nähtud. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning märgib, et lähtuvalt PlanS §-st 126 on detailplaneeringu ülesanneteks muuhulgas krundi ehitusõiguse ja ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine. Antud juhul on asukohta sobivaima linnaruumilise ja arhitektuurilise lahenduse leidmiseks viidud läbi arhitektuurivõistlus. Hoone maht ja selle sobimine keskkonda on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle otsustamine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kokkuvõte 7 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad.1 Vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja tasakaalustamise, mis on omakorda planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele. PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on arvamusi esitanud isikud planeeringulahendusest teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuskirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et arvamusi esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi 1 RKHKo 3-3-1-15-01 8 kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 5 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Ruum ja Maastik OÜ, OÜ Urban Management ,Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, E. Eensalu, Ü. Kodanipork, T. Saar, K. Meelimäe, E. Aasa, V. Tsõganov, M. Saar, H. Niit, Ü. Vilba, K. Rannu, A. Hallik, D. Keler, E. Ehtjen, I. Keskla, M. Nõlvak, I. Lemešev. R. Hallik, H. Sutt, A. Saar, T. Sulakatko Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 2 RKHKo 3-3-1-12-07 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel