Riigikantselei Meie 27.04.2022 nr 1.1-27/3704-1
[email protected]
Stabiilsusprogramm 2022
heakskiitmine
Austatud härra Peterkop
Esitame 28.04.2022 istungile “Stabiilsusprogramm 2022“ otsuse eelnõu heakskiitmise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa:
1.Otsuse eelnõu
2. Stabiilsusprogramm 2022
Erki Lõhmuste 611 3493
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eelnõu
25.04.2022
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja … aprill 2022
Päevakorrapunkt nr
Stabiilsusprogramm 2022 heakskiitmine
Vastavalt riigieelarve seaduse § 23-le
1. Kinnitada rahandusministri esitatud „Stabiilsusprogramm 2022“.
2. Võtta Eelarvenõukogu arvamus „Stabiilsusprogramm 2022“ struktuurse
eelarvepositsiooni eesmärkide kohta teadmiseks.
3. Rahandusministeeriumil:
1) avaldada „Stabiilsusprogramm 2022“ ministeeriumi veebilehel;
2) esitada „Stabiilsusprogramm 2022“ Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa
Komisjonile.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Eesti Vabariik
STABIILSUSPROGRAMM 2022
Tallinn
28. aprill 2022
SISUKORD
SISUKORD 2
JOONISED 3
TABELID 3
SISSEJUHATUS 4
1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED 5
1.1 PROGNOOSI EELDUSED .............................................................................................................................5
1.2 MAKROMAJANDUSE VÄLJAVAATED .........................................................................................................6
2 FISKAALRAAMISTIK 10
2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID............................................................................10
2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON ................................................................................................11
2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD .......................................................................................................13
2.4 TULU- JA KULUMEETMED .......................................................................................................................16
2.5 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE.....................................................................................................20
3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 23
3.1 RISKISTSENAARIUM.................................................................................................................................23
3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS ...........................................................................................24
3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA .......................................................................................................25
4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS 26
4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS .............................................................................................................26
4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED ...............................................................................................................28
5 RIIGI RAHANDUSE KVALITEET 28
5.1 RIIGI PIKAAJALISED SIHID JA TULEMUSARUANDLUS ..............................................................................28
5.2 EELARVE PROTSESS .................................................................................................................................29
5.3 FISKAALSE LÄBIPAISTVUSE HINDAMINE .................................................................................................30
6 LISATABELID 32
2
JOONISED
Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst) ............................................20
Joonis 2. Keskvalitsuse võla tagasimaksed .............................................................................................................20
Joonis 3. Majanduskasv, positiivne riskistsenaarium (%) .......................................................................................23
Joonis 4. Viis strateegilist sihti ................................................................................................................................28
TABELID
Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused ...........................................................................................................6
Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2022–2026 ..................................................................................8
Tabel 3. Hindade prognoos 2022–2026....................................................................................................................8
Tabel 4. Tööturu prognoos 2022–2026 (15–74-aastased) .......................................................................................8
Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2022–2026 ............................................................................................................9
Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2022–2026 ........................................................11
Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2026 (% SKPst) ......................12
Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2021–2026 ....................................................................................13
Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2021–2023 (mln eurot) ......................................................................14
Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) ..............................................16
Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud ......................................................................................................16
Tabel 12. Stabiilsusprogrammi meetmed...............................................................................................................17
Tabel 13. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele .....................................................18
Tabel 14. Rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi otsuseid
arvestamata ............................................................................................................................................................18
Tabel 15. Peamised maksumuudatused 2022. ja 2023. aastal...............................................................................19
Tabel 16. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2021. aastal ...............................................................................21
Tabel 17. Valitsussektori võlakoormus 2021–2026 (% SKPst) ................................................................................22
Tabel 18. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2019–2026 (mln eurot, % SKPst) ...............................................22
Tabel 19. Riskistsenaarium .....................................................................................................................................24
Tabel 20. Intressimäärade tõusu mõju ...................................................................................................................24
Tabel 21. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2021 prognoosiga .....................................................................................25
Tabel 22. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2019–2070 (% SKPst) .........................................................27
Tabel 23. Valitsussektori potentsiaalsed kohustused 2021 (% SKPst) ...................................................................28
Tabel 24. Eesti fiskaalse läbipaistvuse hinnangud ..................................................................................................31
Tabel 25. Taastekava (RRF) - Toetused ...................................................................................................................32
Tabel 26. Taastekava (RRF) - Laenud ......................................................................................................................33
Tabel 27. Garantiide kogumaht programmis .........................................................................................................34
3
SISSEJUHATUS
Vastavalt EL eelarvepoliitikate koordineerimise eelarvepoliitika aluseks olevatele majandus-
reeglitele peavad EL liikmesriigid kord aastas prognoosidele ja jälgida riigisiseste eelarve-reeglite
esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsi- täitmist. Hinnangu rahandusministeeriumi 2022.
programmid (vastavalt euroala liikmed ja eurot aasta kevadisele majandusprognoosile avalikustas
mittekasutavad liikmesriigid). Eesti on alates 1. Eelarvenõukogu oma kodulehel 20. aprillil, kus leiti,
jaanuarist 2011 Euroopa Majandus- ja Rahaliidu et prognoos sobib riigirahanduse edasiste sammude
(Economic and Monetary Union, EMU) täieõiguslik kavandamiseks: „Arvestades olemasolevaid riske
liige ning on esitanud oma Stabiilsusprogrammi ning üldist geopoliitilist ebamäärasust, annab
Euroopa Komisjonile ja EL Ministrite Nõukogule rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadine
sellest ajast alates. Stabiilsusprogrammi eesmärk on majandusprognoos eelarvenõukogu hinnangul siiski
väljendada valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu piisavalt usaldusväärse pildi Eesti majanduse lähiaja
paktist (Stability and Growth Pact, SGP) tulenevate väljavaadetest“.
nõuete täitmisel. Liikmesriikide esitatud
Rahandusministeerium nõustub, et praegune suure
seekordsete stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide
ebakindlusega periood on muutnud prognoosimise
hindamine Euroopa Komisjoni ja EL Ministrite
raskeks ning olukorras, kus värsket sisendmaterjali
Nõukogu poolt toimub 2022. aasta mais–juunis.
Venemaa algatatud Ukraina vastase sõjalise
Stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja agressiooni otseste ja kaudsete mõjude kohta napib,
hindamine on oluline osa Euroopa poolaasta on mõistlik juhinduda maailmamajanduse käekäigu
(European Semester) majanduspoliitika ning energia ja toormeturgude väljavaadete
koordinatsioonist ja järelevalvest. Euroopa üldlevinud eeldustest. Rahandusministeeriumi
poolaasta raames hindavad Komisjon ja Nõukogu prognoos on mõnevõrra pessimistlikum, kuna
stabiilsus- ja konvergentsiprogramme enne eeldame kaubavahetuse katkemisega (va. energia)
liikmesriikide järgmise aasta eelarvete koostamisel Venemaa-Valgevene-Ukraina suunas ning
olulisemate otsuste tegemist, et anda vajadusel arvestame sõjategevusest tingitud jõulisema
poliitikasoovitusi fiskaalpoliitika kavatsuste kohta. mõjuga sisenõudlusele, mida pärsib omakorda ka
tänavune väga kiire hinnatõus.
Eesti eelarvepoliitika on jätkuvalt kooskõlas
Stabiilsuse ja kasvu paktiga. Stabiilsusprogramm on Stabiilsusprogramm 2022 ajahorisont on aastani
koostatud lähtudes Vabariigi Valitsuse eesmärkidest 2026, nagu nõuab riigi eelarvestrateegialt
ja poliitikatest, eelarvestrateegias esitatud riigieelarve seadus (järgmine eelarveaasta ja sellele
eelarvepoliitiliste eesmärkidest, Vabariigi Valitsuse järgnevad kolm aastat). Dokument koosneb kuuest
üldeesmärkidest ja nende rahastamiskavast. osast, mis annavad ülevaate majandusolukorrast ja
Stabiilsusprogramm 2022 lähtub Rahandus- tulevikuväljavaadetest, fiskaalraamistikust,
ministeeriumi 2022. aasta kevadisest majandus- võrdlusest eelmise Stabiilsusprogrammiga,
prognoosist. eelarvepoliitika pikaajalisest jätku-suutlikkusest,
riigi rahanduse kvaliteedi parandamisest ning
Vastavalt EL liikmesriikide majandus- ja eelarve-
lisainfot taastekava rakendamise ja koroonakriisi
poliitikate koordineerimise reeglitele loodi
ajal rakendatud riiklikest garantiidest.
2014. aastal Eesti Panga juurde sõltumatu Eelarve-
nõukogu, mille ülesanne on anda hinnanguid Eesti
4
1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED
1.1 Prognoosi eeldused
2022. aasta kevadel on prognoosijad sarnaselt kahe Kui väliskaubanduse piirangute mõju Eesti
aasta taguse ajaga olukorras, kus määramatus majandusele on mingil määral numbriliselt hinnatav,
tuleviku suhtes on enneolematult suur. Eesti-suguse siis majanduskeskkonna ebastabiilsuse mõju
väikese ja avatud majanduse puhul on prognoosi tarbijate ja investorite otsustele lähemas ja
tegemise olulisimaks eelduseks väliskeskkond. Kui kaugemas tulevikus on seniste sündmuste taustal
meie kaubanduspartnerite perspektiiv on hea, läheb varasemast palju keerulisem aimata. See sõltub
ka Eesti majandusel hästi, kuna kohalik ärikeskkond eelkõige sõja käigust ja Venemaa edasistest
on selleks üldiselt soodne. Veel aasta alguses oli sammudest oma „punaste joonte“ kehtestamisel.
väliskeskkonna väljavaade väga hea. Selles plaanis on võimaluste diapasoon äärmiselt lai.
Prognoosis on arvestatud mõnevõrra madalama
Nii nagu viirusekriisis, ei määra ka praegu majanduse
tarbimis- ja investeerimisjulgusega ka pikemas
arengut niivõrd majanduse sisemised
plaanis, mis lisaks madalamale majandusaktiivsusele
toimemehhanismid, vaid majanduse välised
sellel aastal pärsib potentsiaalset kasvu ka edaspidi.
tegurid, millega majandus kohandub. Kuna
geopoliitiline areng on prognoosi tegemise ajal Prognoosi oluliseks sisendiks on ka maailmaturgudel
olnud väga järsk ja kiire, siis ei ole võimalik kasutada kujunevad toidu, toormete ja energiakandjate
uut geopoliitilist olukorda arvesse võtvaid numbrilisi hinnad. Juba sügisest alates on nii energiakandjate
prognoose Eesti kaubanduspartnerite kohta. hetkehinnad kui ka hindade tulevikuootused olnud
Samasuguses teadmatuses tuleviku suhtes on kõik tõusutrendil ja lisaks teinud läbi suuri kõikumisi,
meie regiooni prognoosijad. Üldiselt on senised viidates tuleviku ebaselgusele. Energiakandjate
hinnangud kriisi mõjust EL majanduskasvule olnud hindade aluseks on võetud 10. märtsi
pigem tagasihoidlikud, näiteks Euroopa Keskpank tulevikutehingute tasemed, kus 2022. aasta
prognoosib kõige pessimistlikumas stsenaariumis keskmiseks nafta hinnaks on 100 USD/barrel ja
euroala majanduskasvuks 2022. aastal 2,3%. elektri börsihind Nordpool Eesti hinnapiirkonnas on
157 €/MWh. Euroala inflatsiooniks prognoosib
Kõige konkreetsemalt mõjutavad Eesti majandust
Euroopa Keskpank pessimistlikuimas stsenaariumis
vähemalt lähemas tulevikus erinevad takistused
2022. aastaks 7,1%.
kaubavahetuses Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga.
Kuigi sanktsioneeritud kaupade nimekiri pole kuigi Oluliseks eelduseks on alati ka valitsuse poliitika.
lai, lähtub prognoos mõnevõrra pessimistlikust Majandusprognoosi tegemise ajal alustas valitsus
eeldusest, et valdav osa nende kolme riigiga seotud lisaeelarve koostamist seoses täiendavate
ekspordist-impordist siiski katkeb ja uute turgude kulutustega sõjapõgenikele, kaitsevõimele ja
ning tarnijate leidmine võtab aega. Lisaks energiajulgeolekule. Kuna majandusprognoosi
seadustatud piirangutele pärsivad kaubavahetust ka valmimise ajaks ei olnud lisaeelarve maht ja
transpordiraskused ning takistused arvete struktuur veel teada, siis sellega
tasumisel. Prognoosis eeldatakse, et majandusprognoosis arvestatud ei ole. Lisaeelarve
kaubanduspiirangud jäävad kehtima pikemaks ajaks, meetmete majandusmõjudega arvestatakse suvises
kuid ettevõtted kohanevad nendega aasta-paari majandusprognoosis, mis on aluseks järgmise
jooksul uute turgude leidmise kaudu. 2023. aasta eelarve eelnõu ning Riigieelarve
strateegia 2023–2026 koostamisele.
5
Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused
Eeldused RM 2022. aasta kevadises prognoosis Euroopa Komisjon
2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* 2021 2022* 2023*
1. Euribor, 3 kuud (aasta -0,5 -0,3 0,4 0,7 0,8 0,9 -0,5 -0,4 0,0
keskmine)
2. Eurotsooni pikaajaline -0,4 0,3 0,6 0,7 0,8 0,9 -0,4 0,0 0,1
intressimäär (aasta keskmine)
3. USD/EUR vahetuskurss 1,18 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 1,18 1,13 1,13
(aasta keskmine)
4. Nominaalne efektiivne 0,2 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 - - -
vahetuskurss
5. Maailma majanduskasv 6,3 - - - - - 5,7 4,2 3,8
(ilma EL-ta)
6. EL27 SKP kasv 5,3 2,3 2,3 2,0 1,6 1,5 5,3 4,0 2,8
7. Eesti eksportturgude 9,3 - - - - - - - -
impordikasv
8. Maailma impordi kasv 10,0 - - - - - 9,3 5,5 4,6
(ilma EL-ta)
9. Nafta hind (Brent, 70,8 100,4 86,1 79,9 76,3 74,3 70,8 84,4 77,4
USD/barrel)
Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), Chatham Financial, U.S. Energy Information Administration (EIA); Euroopa
Komisjon (COM talveprognoos, veebruar 2022) ja NYMEX Brent futuurid.
1.2 Makromajanduse väljavaated
Eesti majandus on pärast järsku langust 2020. aasta aasta jooksul Eesti ettevõtetel vabaneda sõltuvusest
kevadel kenasti kosunud ja ületab oma tasemelt ka Venemaa ja Valgevene toormest ja turgudest ning
enne viirusekriisi tehtud prognoose. Jõulisele eksport hakkab taastuma vastavalt peamiste
taastumisele on aidanud oluliselt kaasa info-side- ekspordipartnerite ja uute turgude arengule.
sektor, mille pikalt kestnud kiire kasv aeglustus
Sisenõudluse kiirele kasvule eelmisel aastal järgneb
viirusekriisis vaid veidi. Eelmisel aastal taastusid
2022. aastal langus. Selle tingib ettevõtete
kenasti ka veondus-laondus ja töötlev tööstus, mille
investeeringute selge vähenemine kahel põhjusel.
kasvuperspektiiv oli veel paar kuud tagasi väga hea.
Esiteks olid eelmisel aastal ettevõtete
2022. aastal oleks võinud jalad alla saada ka
investeeringud paisutatud ajutise kuid väga suure
turismisektor, kuid geopoliitilised pinged meie
investeeringu kaudu, mis aasta lõpus juba osaliselt
regioonis heidutavad kaugemalt tulevad turistid
realiseeriti. Teiseks on hinnatõus ehituses olnud
taas eemale.
väga kiire, mis sunnib planeeritud investeeringuid
Kõige otsesem mõju Eesti majandusele selles kriisis edasi lükkama. Kolmandaks ei soodusta
tuleb väliskaubanduse piirangute kaudu. Prognoos sõjasündmused praegu pika tasuvusajaga
lähtub kaubavahetuse katkemisest Vene- projektidega alustamist, mis samuti soodustab juba
Valgevene-Ukraina suunal, millele lisandub ka Eesti kavandatud investeeringutega ootama olukorra
ülejäänud kaubanduspartnerite tagasihoidlikum selginemiseni. Majapidamiste investeeringud, mis
nõudlus seoses suurenenud ebakindluse ning 2021. aastal uute korterite nappuse tõttu vähenesid,
tarneraskustega. Lisaks sellele pärsib lisandväärtuse peaksid 2022. aastal selgelt kasvama, mis eeldab küll
loomist imporditud sisendite kiire hinnatõus. optimistlikku tulevikuvaadet. Seni selgeid märke
Seetõttu pöördub kaupade ja teenuste eksport korteriostjate ebakindlusest ei ole.
2022. aastal püsihindades kergesse langusesse.
Eratarbimise kasv osutus 2021. aastal oodatust
Ekspordi puhul on siiski olulisem rahaline väärtus ja
suuremaks, kuna septembris vabanenud
kuna ekspordihindade kasv on oodatavalt üle kümne
pensioniraha kulutati suures koguses juba enne
protsendi, siis ettevõtete eksporditulu suureneb
aasta lõppu. 2022. aastal on oodata eratarbimise
siiski oluliselt. Paraku kallinevad imporditud
reaalmahu langust, kuigi tarbimiskulutused eurodes
tootmissisendid veelgi rohkem, mis kärbib kohalikku
kasvavad. Kaupade ja teenuste tarbimise languse
lisandväärtust. Prognoosi järgi õnnestub järgmise
toob endaga kaasa kiirenev hinnatõus, mida ei
6
suuda kompenseerida sissetulekute kasv. Üle kiire hinnatõus. Energiahindade mõningane langus
kümne protsendi ulatuv tarbijahindade kasv ületab järgmisel aastal viib tarbijahindade aastakasvu 2%
selgelt nii palgatulu kui ka pensionitulu kasvu. lähedale ja sealt edasi veelgi madalamale.
Prognoosi kohaselt kahandab ärevus idapiiri taga ka
Tööturg on pärast koroonakriisi jõudsalt taastunud,
tarbijate kindlustunnet, mis pärast viirusekriisi
mis on väljendunud nii hõivatute arvu suurenemises
aegset sügavat kukkumist on eelmise aasta teises
kui ka mõõdukalt kiire palgakasvu jätkumises. Senini
pooles siiski kosunud. Lisaks kahandab
on turismisektori hõive jätkuvalt allpool kriisieelset
kasvuvõimalusi eelmise aasta kõrge võrdlusbaas,
taset, kuid koroonapiirangute leevenedes võiks
mis oli mõjutatud suures mahus teise samba
käesoleval aastal oodata majutuses ja toitlustuses
pensionivarade vabanemisest. Valitsussektori
jõulisemat taastumist. Idasuunalise
tarbimiskulutused on prognoosis vastavalt kehtivale
väliskaubanduse takistused võivad mõjutada 10 kuni
riigieelarvele ja riigieelarve strateegiale, kuid
20 tuhandet töötajat, valdavalt tööstuses,
kavandatav lisaeelarve suurendab neid ilmselt
transpordis ning ehituses. Kui ettevõtted suudavad
oluliselt.
eksporditurgudel ja toorme varustuskanalites kiirelt
Sõjategevusega kaasnenud energia- ja ümber orienteeruda, püsib tööturu reaktsioon
toorainehindade tõus kiirendab tarbijahindade mõõdukana ehk töötajaid hoitakse palgal edasi ning
kasvu tänavu 12,7 protsendini, millest poole vähendatakse ajutiselt töötunde. Kuna šokk on
annavad energiakandjad. Lisaks tõstab toidutoorme mõnede ettevõtete jaoks suur, siis arvestame
hindu Euroopa viljaaida võimetus kasvatada ja põhistsenaariumis tööpuuduse kasvuga kahe
eksportida tarvapärases koguses põllumajandus- protsendipunkti võrra praegusega võrreldes.
saaduseid. Eestis on 2022. aastal oodata toidukorvi Vaatamata halvenevale konjunktuurile hoiab jõuline
kallinemist kümnendiku võrra. Püsib ka eelmisel hinnatõus palgasurved lähiajal kõrgena. Palgatulu
aastal kiirenenud tööstuskaupade hinnatõus, mis ostujõud siiski väheneb käesoleval aastal ligikaudu
algas viirusekriisist tulenevate tarneraskustega ja viie protsendi võrra kahekohalise inflatsiooni tõttu.
mida võimendab nüüd erinevate tootmissisendite
7
Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2022–2026
% 2011–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
1. SKP reaalkasv 3,7 -3,0 8,3 -1,0 1,2 3,2 2,7 2,6
1a. SKP püsivhindades
23,7 25,7 25,4 25,7 26,5 27,3 28,0
(mld eurot)
2. SKP nominaalkasv 7,2 -3,2 14,3 6,7 3,7 5,0 4,8 5,0
2a. SKP
jooksevhindades (mld 26,8 30,7 32,7 33,9 35,6 37,3 39,2
eurot)
2b. RKP
jooksevhindades (mld 26,6 30,1 32,2 33,3 34,9 36,5 38,2
eurot)
Kasvuallikad
3. Eratarbimiskulutused
3,8 -2,7 6,5 -4,6 0,1 3,2 2,3 2,0
(sh MTÜd)
4. Valitsussektori lõpp-
2,0 3,0 3,9 -1,4 0,0 0,2 0,3 0,3
tarbimiskulutused
5. Kapitali kogumahutus
7,6 19,9 3,3 -7,2 3,9 1,0 2,4 2,5
põhivarasse
6. Sisenõudlus 4,4 3,4 7,6 -4,6 1,0 2,0 2,3 2,0
7. Kaupade ja teenuste
5,9 -5,0 19,8 -2,0 2,3 4,7 3,2 3,0
eksport
8. Kaupade ja teenuste
6,7 0,9 20,6 -6,6 2,1 3,4 2,8 2,3
import
Panus SKP kasvu
9. Sisemajanduse
4,1 4,4 4,9 -4,4 1,2 1,8 1,8 1,7
nõudlus
10. Kaupade ja teenuste
-0,3 -4,3 -0,4 3,5 0,2 1,3 0,5 0,7
bilanss
Tabel 3. Hindade prognoos 2022–2026
% 2011–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
1. SKP deflaator 3,4 -0,3 5,5 7,8 2,5 1,7 2,1 2,4
2. Eratarbimise
2,7 -0,7 4,3 10,5 1,9 1,2 1,7 2,0
deflaator
3. Harmoniseeritud
2,6 -0,6 4,5 12,4 2,0 1,2 1,7 2,0
tarbijahinnaindeks
3a. Tarbijahinnaindeks 2,3 -0,4 4,6 12,7 2,1 1,2 1,7 2,0
4. Valitsussektori
tarbimiskulutuste 4,8 2,2 5,1 5,7 3,7 4,0 3,9 3,0
deflaator
5. Investeeringute
2,2 -2,7 3,1 7,0 2,3 2,1 2,0 2,0
deflaator
6. Ekspordi deflaator 1,4 -2,1 7,9 11,3 2,5 2,0 1,9 2,0
7. Impordi deflaator 1,0 -3,0 7,7 12,0 2,4 2,1 2,1 1,9
Tabel 4. Tööturu prognoos 2022–2026 (15–74-aastased)
% 2011–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
1. Tööhõive (tuh inimest) 637,6 653,8 650,5 649,8 642,2 649,3 651,9 651,9
1a. Tööhõive kasv 1,8 -2,2 -0,5 -0,1 -1,2 1,1 0,4 0,0
2. Tööpuuduse määr 7,4 6,9 6,2 7,2 8,3 7,2 6,7 6,4
3. Tööjõu tootlikkuse kasv
1,8 -0,8 8,9 -0,9 2,4 2,1 2,2 2,6
(hõivatute arvu järgi)
4. Keskmise palga reaalkasv 4,3 3,4 2,1 -5,1 3,4 2,3 2,8 3,0
4a. Keskmine palk (eurot) 1 448 1 548 1 656 1 749 1 811 1 892 1 987
8
4b. Keskmise palga
6,6 2,9 6,8 7,0 5,6 3,6 4,5 5,0
nominaalkasv
Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2022–2026
% SKPst 2011–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
1. Võlgnevus välismaailma
3,0 1,8 8,1 3,4 4,1 4,3 4,1 4,9
suhtes
1a. Jooksevkonto 1,0 -0,3 -1,1 2,0 2,1 2,8 2,7 3,2
2. Kaupade ja teenuste bilanss 3,6 0,5 0,3 3,6 3,9 4,9 5,1 5,8
3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,5 -0,7 -1,5 -1,5 -1,8 -2,1 -2,3 -2,5
4. Kapitalikonto 2,0 2,1 9,2 1,4 2,0 1,6 1,4 1,7
5. Vead ja täpsustused -0,1 -1,5 -1,3
9
2 FISKAALRAAMISTIK
2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID
Stabiilsusprogramm ja selle fiskaalraamistik lähtub valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon
Rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadisest kumulatiivselt puudujäägis ja valitsussektori
majandusprognoosist1 ning 2022. aasta struktuurne eelarvepositsioon oli puudujäägis.
2
lisaeelarvest . 2022. aastal kehtib nõude suhtes erand vastavalt
riigieelarve seaduse eelarvereeglites sisalduvale
Vastavalt Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse,
vabastusklauslile.
koordineerimise ja juhtimise lepingule (Treaty on
Stability, Coordination and Governance in the Käesoleva aasta 7. aprillil otsustas Vabariigi
Economic and Monetary Union, TSCG) seavad Valitsus, et 2023. aasta struktuurne puudujääk ei
liikmesriigid endile keskpika perioodi eelarve tohi otsustatud lisaeelarve meetmeid arvestades
eesmärgi (medium-term objective, MTO), mille ületada 3,5% SKPst ning 2026. aastaks peab
täitmist hindab Euroopa Komisjon. Lähtudes puudujääk vähenema 2,0%ni SKPst. Eesmärkide
siseriiklikust eelarvereeglist jätab valitsus TSCG saavutades jõuab nominaalne defitsiit alla nõutava
mõistes keskpika perioodi eesmärgiks (MTOks) 3% SKPst piiri 2025. aastal (2,9% SKPst) ning
valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi väheneb 2026. aastaks 2,2%ni SKPst. 2022. aastal
0,5 protsenti SKPst. Riigieelarve seaduse kohaselt mõjutab Eesti majandust lisaks taanduvale
peavad riigieelarved olema koostatud selliselt, et koroonakriisile Venemaa algatatud Ukraina vastane
valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on sõjaline agressioon, mis toob kaasa täiendavaid
tasakaalus või ülejäägis, kuid lubades eelmiste piiranguid, sanktsioone ning lisakulusid julgeolekule
eelarveaastate jooksul tekkinud kumulatiivse ja sõjapõgenikele. Seetõttu on valitsus koostanud
struktuurse ülejäägi arvelt planeerida struktuurset 2022. aasta lisaeelarve, mille tulemusel ulatub
defitsiiti kuni 0,5% SKPst aastas. Võrreldes eelmise struktuurne eelarvepuudujääk prognoosi ja
stabiilsusprogrammiga ei ole MTO-d muudetud. eelarvemeetmeid arvestades käesoleval aastal
4,5%ni SKPst. Järgnevast aastast hakkab majandus
Koroonakriisi ning Venemaa algatatud Ukraina
sõjaga kaasnevatest esialgsetest mõjudest taastuma
vastase sõjalise agressiooniga kaasnevate piirangute
ning vähenevad lisaeelarvega antud
ja sõjapõgenike tõttu valitseb majanduses erandlik
toetusmeetmed. Arvestades seatud
olukord. Stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud
eelarvepositsiooni eesmärke ning baasseaduses
vabastusklausel lubab Euroopa Liidu liikmesriikidel
sätestatud nõuet parandada struktuurset
kalduda kõrvale keskpikast eelarveeesmärgist
eelarvepositsiooni, paraneb struktuurne
(MTO) või selle suunas liikumisest. Praegusel hetkel
eelarvepositsioon 2023. aastast alates vähemalt
teadaolevalt, kehtib see klausel 2022. aasta lõpuni.
0,5% võrra SKPst aastas. Selliselt jõuab struktuurne
Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast
eelarvepositsioon 2026. aastaks valitsuse seatud
eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk
eesmärgile 2% SKPst. Eelmise eelarvestrateegiaga
ei tohi ületada 3% SKPst. Alates 2023. aastast
võrreldes on järgmise aasta struktuurse positsiooni
rakendub taas Eesti eelarve baasseaduse nõue
eesmärk 0,6% võrra SKPst halvem, mis on osaliselt
parandada struktuurset eelarvepositsiooni 0,5%
seotud lisaeelarvega lisandunud kuludega.
võrra SKPst juhul, kui eelnenud aastal oli
1
http://www.fin.ee/majandusprognoosid 2
https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-
eelarvestrateegia/riigieelarve
10
2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON
2020. aastal langes valitsussektori nominaalne investeeringute mahtu ning tegevuskulusid, mis
eelarvepositsioon puhkenud Covid-19 pandeemia ületas tulude kasvu, mistõttu kohalike omavalitsuste
tõttu 1,5 miljardi euro suurusesse puudujääki (5,6% koondpositsioon langes möödunud aastal
SKPst). 2021. aastal vähenes puudujääk majanduse 115 miljoni euro suurusesse puudujääki.
kiire taastumise tulemusel 721 miljoni euroni (2,4%
2022. aasta eelarvepuudujääk ulatub lisaeelarve
SKPst). Enim paranes sotsiaalkindlustusfondide
otsuseid arvestades 5,3%ni SKPst, mis on algse
positsioon (454 miljonit eurot), millest enamus tuli
riigieelarvega võrreldes 3,1% SKPst võrra suurem.
sellest, et 2021. aastal hüvitas Töötukassa
koroonakriisis pihta saanud ettevõtete töötajatele Vabariigi Valitsuse seatud eelarve eesmärkide
saamata jäänud palka oluliselt vähem kui kohaselt väheneb puudujääk järgmisel aastal 4,8 %ni
2020. aastal. Kuid ka Haigekassa positsioon paranes SKPst. Majanduskeskkonna taastudes väheneb
oluliselt taastunud sotsiaalmaksu laekumise tõttu. puudujääk prognoosiperioodi lõpuks 2026. aastaks
Keskvalitsuse puudujääk vähenes peamiselt tänu 2,2%ni SKPst.
maksulaekumiste kasvule 451 miljoni euro võrra.
Kohalikud omavalitsused suurendasid
Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2022–2026
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Valitsussektori nominaalne
-5,6 -2,4 -5,3 -4,8 -3,8 -2,9 -2,2
eelarvepositsioon (% SKPst)
Keskvalitsus -4,4 -2,4 -4,8 -4,4 -3,4 -2,3 -1,8
Sotsiaalkindlustusfondid -1,2 0,4 -0,1 -0,1 -0,1 -0,3 -0,3
Kohalikud omavalitsused 0,0 -0,4 -0,3 -0,4 -0,3 -0,4 -0,1
Valitsussektori nominaalne
-1 502 -721 -1 723 -1 635 -1 351 -1 101 -859
eelarvepositsioon (mln eurot)
Keskvalitsus -1 193 -742 -1 576 -1 494 -1 205 -845 -694
Sotsiaalkindlustusfondid -318 136 -42 -19 -38 -121 -119
Kohalikud omavalitsused 9 -115 -105 -123 -107 -135 -45
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on
kogu stabiilsusprogrammi kestel puudujäägis,
ulatudes sel aastal 4,5%ni SKPst ning vähenedes
2026. aastaks 2,0%ni SKPst.
11
Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2026 (% SKPst)
2001–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
1. SKP reaalkasv (%) 3,7 -3,0 8,3 -1,0 1,2 3,2 2,7 2,6
2. Valitsussektori eelarvepositsioon - -5,6 -2,4 -5,3 -4,8 -3,8 -2,9 -2,2
3. Intressimaksed - 0,0 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,4
4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3,5 3,0 3,0 2,1 2,0 2,1 1,9 2,1
4.a Tööjõu panus pot. kasvu (%) -0,1 0,1 0,5 0,1 0,0 0,2 0,0 0,0
4.b Kapitali panus pot. kasvu (%) 1,9 1,1 1,3 1,5 1,5 1,4 1,3 1,3
4.c Tootlikkuse panus pot. kasvu (%) 1,6 1,8 1,1 0,5 0,5 0,5 0,6 0,8
5. SKP lõhe (output gap) 0,5 -5,0 1,0 -2,0 -2,8 -1,7 -1,0 -0,4
6. Tsükliline eelarve komponent - -2,4 0,5 -1,0 -1,3 -0,8 -0,5 -0,2
7. Tsükliliselt tasandatud eelarve-
positsioon - -3,2 -2,8 -4,3 -3,5 -3,0 -2,5 -2,0
(7)=(2)-(6)
8. Tsükliliselt tasandatud primaarne
positsioon - -3,1 -2,8 -4,2 -3,3 -2,7 -2,1 -1,6
(8)=(7)+(3)
9. Ühekordsed meetmed - 0,0 1,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0
10. Struktuurselt tasandatud
- -3,2 -3,8 -4,5 -3,5 -3,0 -2,5 -2,0
eelarvepositsioon (10)=(7)-(9)
11. Kumulatiivse struktuurse
eelarvepositsiooni arvestus -6,4 -9,4 -13,3 -16,3 -18,5 -20,2 -21,2
12. Välisvahendite muutus, % SKPst - 0,0 0,3 1,2 1,0 -0,3 -0,3 0,0
13. Eelarvepoliitika impulss Vastu
Vastu- Vastu- Vastu- Vastu- Vastu- Vastu-
- -
tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl.
tsükl.
Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium.
12
2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD
2022. aastal ulatuvad valitsussektori tulud 39,9%ni Võrreldes käesoleva aastaga vähenevad 2026.
SKPst ja kulud 45,2%ni SKPst (vt Tabel 8). aastaks protsendina SKPst enim majanduse, avaliku
Valitsussektori kulude prognoosis sisalduvad nii korra ja julgeoleku kulud (vt Tabel 10). 2022. aasta
lisaeelarve meetmed kui ka meetmed 2023. ja lisaeelarve meetmetest moodustavad 330 miljonit
2025. aastal valitsuse seatud eelarvetrajektoorile eurot avaliku korra ja julgeoleku kulud, mis kasvavad
jõudmiseks. käesoleval aastal 3,0%ni SKPst. Majanduse
tegevusala kulud kasvavad 2022. aastal nii
Perioodil 2022–2026 kasvavad kulud keskmiselt
lisaeelarves toodud energiainvesteeringute (sh LNG
4,2% aastas ehk aeglasemalt kui SKP, mistõttu
terminal ja investeeringud võrkudesse) kui ka
valitsussektori kulud vähenevad 2026. aastaks
välisvahendite kasutamise kasvu tõttu. Sotsiaalse
40,4%le SKPst (vt Tabel 10).
kaitse kulusid on lisaeelarves 2022. aastal
221 miljoni euro ulatuses, mistõttu suureneb
sotsiaalse kaitse kulude osakaal SKPs 14,1%ni.
Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2021–2026
2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026
mln eurot % % % % % %
SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
1. Valitsussektor -721,4 -2,4 -5,3 -4,8 -3,8 -2,9 -2,2
2. Keskvalitsus -742,3 -2,4 -4,8 -4,4 -3,4 -2,3 -1,8
4. Kohalikud omavalitsused -114,8 -0,4 -0,3 -0,4 -0,3 -0,4 -0,1
5. Sotsiaalkindlustusfondid 135,7 0,4 -0,1 -0,1 -0,1 -0,3 -0,3
Valitsussektor
6. Tulud kokku 12 259,2 40,0 39,9 40,2 39,8 39,2 38,3
7. Kulud kokku 12 980,6 42,3 45,2 45,0 43,6 42,1 40,4
8. Eelarvepositsioon -721,4 -2,4 -5,3 -4,8 -3,8 -2,9 -2,2
9. Intressikulu 8,4 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,3
10. Primaartasakaal -713,0 -2,3 -5,2 -4,2 -3,6 -2,9 -1,9
11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 295,6 1,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulud komponentide lõikes
12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 6 815,8 22,2 22,0 21,3 21,2 21,0 20,5
12a. Tootmis- ja impordimaksud 4 188,5 13,7 14,0 13,7 13,6 13,3 12,8
12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 2 627,3 8,6 8,0 7,6 7,6 7,7 7,7
12c. Kapitalimaksud 0,0 0 0 0 0 0 0
13. Sotsiaalkindlustusmaksed 3 746,5 12,2 12,3 12,3 12,4 12,5 12,4
14. Omanditulud 3 279,5 10,7 11,0 11,0 11,1 11,2 11,1
15. Muud tulud -1 582,6 -5,2 -5,4 -4,5 -4,9 -5,5 -5,7
16.=6. Tulud kokku 12 259,2 40,0 39,9 40,2 39,8 39,2 38,3
p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le 34,4 34,2 33,6 33,5 33,4 32,8
10 541,8
makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995)
Kulud komponentide lõikes
17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 5 377,0 17,5 18,3 18,3 17,1 16,5 15,6
17a. Hüvitised töötajatele 3 430,4 11,2 11,3 11,2 10,7 10,6 10,1
17b. Vahetarbimine 1 946,6 6,3 7,0 7,1 6,4 5,8 5,5
18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 4 680,3 15,3 15,4 15,6 15,6 15,8 15,9
millest töötushüvitised 187,3 0,6 0,8 0,7 0,7 0,7 0,6
18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 765,7 2,5 2,5 2,4 2,4 2,4 2,4
18b. Rahalised sotsiaalsiirded 3 914,6 12,8 13,0 13,1 13,2 13,4 13,5
19.=9. Intressikulu 8,4 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,3
20. Subsiidiumid 295,9 1,0 0,8 0,5 0,5 0,5 0,5
21. Kapitali kogumahutus 1 741,9 5,7 7,5 7,6 7,4 6,8 6,1
22. Kapitalisiirded 176,4 0,6 1,0 0,9 0,7 0,4 0,3
23. Muud kulud 700,7 2,3 2,1 2,0 2,0 1,8 1,7
24.=7. Kulud kokku 12 980,6 42,3 45,2 45,0 43,6 42,1 40,4
p.m. Valitsussektori tarbimine 6 225,1 20,3 21,0 20,9 19,7 19,0 18,2
Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium.
13
Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2021–2023 (mln eurot)
Maksukulu Säte Valitsemis- 2021 2022 2023
funktsioon3
KOKKU 304,1 352,1 441,8
1. Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele, KMS § 15 lg 2 haridus 13,2 8,3
perioodikale ja digiväljaannetele p 1 ja 3
2. Käibemaksumäär 9% raamatutele ja KMS §15 lg 2 haridus 1,8 4,6
töövihikutele p1
3. Käibemaksumäär 5% ajakirjandusväljaannetele KMS §15 lg 21 vaba aeg, kultuur 5,9 14,7
ja religioon
4. Käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiini- KMS §15 lg 2 tervishoid 74,7 78,9 80,6
seadmetele p2
5. Käibemaksumäär 9% majutusteenustele KMS §15 lg 2 vaba aeg, kultuur 34,4 36,3 37,1
p4 ja religioon
6. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud KMS § 29 majandus 15,0 15,0
käibemaksuarvestuse korra muudatus lõige 14
7. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam TuMS §4 lg 5, majandus 64,8 71,9 74,5
maksumäär 14% §18 lg 1³
8. Täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest TuMS §23¹ sotsiaalne kaitse 27,9 27,9 27,9
9. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TuMS §234 sotsiaalne kaitse 6,3 6,3 6,3
10. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas TuMS §235 sotsiaalne kaitse 99,8
11. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TuMS §25 elamu- ja 6,5 5,6 6,2
kommunaalehitus
12. Koolituskulude mahaarvamine TuMS §26 haridus 12,6 13,4 15,4
13. Kingitused ja annetused TuMS §27 lg vaba aeg, kultuur 4,5 4,9 5,1
1, §49 lg ja religioon
1,2,3,6
14. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute TuMS §28 sotsiaalne kaitse 8,1 8,7 9,0
soetamine
15. FIE täiendav maksuvaba tulu TuMS §32 lg 4 majandus 9,0 9,0 9,0
põllumajandussaaduste või FIE/FI ja §37 lg 11
metsamaterjali võõrandamisel
16. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg tervishoid 6,0 6,4 6,7
55
17. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 majandus 1,0 0,9 0,9
lg 11
18. Eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär ATKEAS §66 majandus 30,0 46,0 23,0
lg 7
19. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 majandus 1,0 1,0 1,0
lg 1 p 22²
20. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise ATKEAS §27 majandus 0,1 0,1 0,1
reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, lg 1 p 24, 284
metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides
21. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse ATKEAS §27 majandus 1,1 1,1 1,3
elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, lg 1 p 282
mida kasutatakse elektrienergia tootmise
suutlikkuse säilitamiseks
22. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes ATKEAS §27 majandus 1,3 1,2 1,4
protsessides lg 1 p 24
23. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös ATKEAS §27 majandus 0,0 0,0 0,0
hoidmiseks lg 1 p 286
24. Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi soodustus ATKEAS §66 majandus 0,3 0,3 0,4
lg 121
3
Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek; 4. majandus;
5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja religioon; 9. haridus; 10.
sotsiaalne kaitse.
14
25. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 majandus 0,9 0,9 1,1
lg 103
26. Aktsiisiga maksustamata biokütuse edastatud ATKEAS §19 majandus 0,5 0,5 0,6
kogus lg 14 p 22
15
Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst)
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
1. Üldised valitsussektori teenused 1 3,6 4,0 4,0 4,3 4,1 4,0 3,8 3,6
2. Riigikaitse 2 2,1 2,5 2,4 2,0 3,1 3,4 3,4 2,0
3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,8 2,0 2,0 3,0 2,2 2,1 2,0 2,0
4. Majandus 4 4,0 5,9 4,8 6,1 6,5 5,2 4,0 4,2
5. Keskkonnakaitse 5 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7
6. Elamu- ja kommunaal- 6 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4
majandus
7. Tervishoid 7 5,7 6,7 6,4 6,3 6,2 6,3 6,3 6,2
8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1
9. Haridus 9 6,1 6,6 6,0 6,1 5,8 5,4 5,2 5,0
10. Sotsiaalne kaitse 10 13,1 15,0 13,6 14,1 14,0 14,1 14,2 14,3
11. Valitsussektori kulud kokku TE 39,4 45,9 42,3 45,2 45,0 43,6 42,1 40,4
Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium.
Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud
2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026
mln € % % % % % %
SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
1. Välisvahendite kulu, mis on EL tuludega 617 2,0 2,3 2,5 2,0 1,8 2,0
kaetud
1a. sh investeeringud, mis on EL tuludega 289 0,9 1,0 1,6 1,4 1,2 1,4
kaetud
2. Töötuskindlustuse kulu, mis tuleneb 92 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
majandustsüklist
3. Valitsussektori tulusid muutvad 308 1,0 0,1 -0,6 -0,5 0,2 -0,5
valikulised meetmed (discretionary
measures)*
4. Seadusest tulenevad muudatused 0 0 0 0 0 0 0
valitsussektori tuludes, mis on seotud
kuluvajaduse kasvuga
* Arvestatud meetmed on: valitsuse kulumeetmete mõju maksulaekumisele; täiendavatelt dividendidelt laekuv tulumaks;
tulumaksumuudatused (maksuvaba tulu tõus, regulaarselt jaotatava kasumi maksusoodustus, pensionide maksuvaba tulu tõus,
mahaarvamiste muudatused, metsatulu maksusoodustus); käibemaksumuudatused; aktsiisimuudatused; sotsiaalmaksumuudatused;
ning muudatuse mittemaksulistes tuludes.
Allikas: Rahandusministeerium.
2.4 TULU- JA KULUMEETMED
Stabiilsusprogrammi aluseks on Rahandus- gaasivaru soetamine ja LNG terminali rajamine ning
ministeeriumi kevadine majandusprognoos, Soomes ja Rootsis hoiustatud riigi kütusevaru
Vabariigi Valitsuses heakskiidetud 2022. aasta Eestisse toomine), sõjapõgenike esmaste
lisaeelarve meetmed ning Vabariigi Valitsuse 7. vajadustega seonduvad kulud (sh Eesti
aprilli 2022 otsus saavutada seadusele vastav haridussüsteemi tugevdamine, eesti keele õpe,
struktuurse eelarvepositsiooni eesmärk . tööturuteenused, öömaja). Lisaks on otsustatud
suurendada vastupanuvõime suurendamiseks
Lähtuvalt lisaeelarve vajadusest otsustati eraldada
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi, sest
täiendavat raha kolme peamisse valdkonda:
määramatus on väliskeskkonnas suur ning on oluline
laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime
olla valmis ootamatusteks.
tugevdamine, energiajulgeolek (sh keskse riigi
16
Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud lisaeelarve vahendid, ca 35 protsenti majandamiskulud
meetmete negatiivne mõju valitsussektori (peamiselt kaitse ja julgeolekuga seotud meetmed),
nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 31 protsenti investeeringud (sh energiavaldkonna
627 mln eurot ehk 1,9% SKPst. Mõju meetmed), 19 protsenti tööjõukulud (sh põgenike
eelarvepositsioonile on väiksem kui kulumeetmete teenindamisega seotud kulud) ning 15 protsenti
maht kokku (724 miljonit eurot), sest eelarvest toetused erasektorile ning teistele valitsussektori
makstavate toetustega kaasneb nii tööjõumaksude asutustele (ühekordne toetus pensionäridele ja
kui ka tarbimismaksude kasv. Suurenev maksutulu lastega peredele, toimetulekutoetus,
toob kaasa ka kohalike omavalitsuste tulubaasi tööturuteenused ja muud sotsiaaltoetused).
suurenemise ca 15 miljoni euro võrra läbi kohalikele
Täiendavalt on arvestatud Vabariigi Valitsuse
omavalitsustele suunatava füüsilise isiku tulumaksu.
7. aprilli otsusega, millega seati eelarvepoliitiline
Lisaeelarve sisaldab ka kahte tulusid vähendavat
eesmärk struktuurse eelarvepositsiooni kohta. Selle
meedet, mis täiedavad samuti julgeoleku
täitmiseks on valitsusel võimalik järgmisel aastal
suurendamise eesmärki. Nendeks on infosõja oludes
rakendada täiendavalt kulumeetmeid 169 miljoni
vajalik ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära
euro ulatuses ehk 0,5% SKPst. 2025. aastal tuleb ka
langetamine 9%lt 5%le ning toidujulgeolekut tagava
rakendada eelarvepositsiooni parandavaid
põllumajandussektori jaoks oluline erimärgistatud
meetmeid 107 miljoni euro ulatuses ehk 0,3% SKPst.
diislikütuse aktsiisi langetamine Euroopa Liidu
Konkreetsed sammud 2023. ja 2025. aasta
miinimumtasemele.
puudujäägi eesmärgiga vastavusse viimiseks
Majandusliku sisu järgi moodustavad lisaeelarve otsustatakse riigi eelarvestrateegias selle aasta
mahust, sh Vabariigi Valitsuse reservi kantavad sügisel.
Tabel 12. Stabiilsusprogrammi meetmed
2022 2023 2024 2025 2026
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine 234,5 282,8 284,1 437,7 9,1
Energiajulgeolek 257,3 0,0 0,0 0,0 0,0
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduvad kulud 232,3 96,0 0,0 0,0 0,0
Meetmed eelarveeesmärgi täitmiseks 169,0 -107,0
Tulumeetmed 8,0 6,5 4,0 4,0 4,0
KOKKU 732,1 554,3 288,1 334,7 13,1
Allikas: Rahandusministeerium
Saabunud sõjapõgenikele tööturumeetmete pakkumise tõttu ligi 50 miljoni euro võrra. Nagu
pakkumise tõttu suurenevad Töötukassa kulud Töötukassa puhul, sisaldas kevadine
käesoleval aastal 36 mln euro võrra, millest osa majandusprognoos täiendavad põgenikega seotud
eraldatakse riigieelarvest. Töötukassa puudujääk tervishoiukulutusi, lisaks parandavad lisaeelarve
siiski olulisel määral võrreldes prognoosiga ei kulutused veidi sotsiaalmaksulaekumist võrreldes
muutu, kuna prognoos juba sisaldas hinnangut prognoosiga, mistõttu ka Haigekassa
põgenikega seotud kuludele. Haigekassa kulud eelarvepositsioon oluliselt ei muutu.
suurenevad sõjapõgenikele tervishoiuteenuste
17
Tabel 13. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele
2022 2021 2022 2023 2024 2025 2026
mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst
Valitsussektori tulude 13 060,2 40,0 39,9 40,2 39,8 39,2 38,3
prognoos
Tulupoliitilised 0,4 0,3 0,2 0,4 0,0
meetmeid
Kulupoliitilised 1,9 1,4 0,5 0,5 0,0
meetmeid
Valitsussektori kulude 14 783,0 42,3 45,2 45,0 43,6 42,1 40,4
prognoos
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet
sügisel 2023. aasta riigieelarve ja riigieelarve
Alumises tabelis (Tabel 14) on toodud strateegia 2023–2026 läbirääkimiste käigus.
Rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadise Lisaeelarve meetmeid käsitletakse osaliselt, kuna
prognoosi kohased tulud ja kulud ning ülal tabelis automaatselt seadustest tulenevad kohustused ning
(Tabel 13) tulu- ja kulupoliitiliste meetmete maht juba eelnevalt Vabariigi Valitsuse poolt otsustatud
käesolevas stabiilsusprogrammis toodud kaitsekulud olid arvestatud Rahandusministeeriumi
eesmärkide täitmiseks. Stabiilsusprogrammi 2022. aasta kevadises majandusprognoosis.
meetmetena käsitletakse osaliselt 2022. aasta
lisaeelarves otsustatud meetmeid ning täiendavaid Stabiilsusprogrammi meetmete tulemusel kasvavad
poliitilisi meetmeid planeeritava trajektoori valitsussektori kulud aastatel 2022–2026 kokku
saavutamiseks peale lisaeelarve vastu võtmist. 1,489 miljardit eurot. (Tabel 13)
Poliitiliste meetmete suhtes tehakse lõplik otsus
Tabel 14. Rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi otsuseid arvestamata
2022 2021 2022 2023 2024 2025 2026
mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst
Valitsussektori tulude 12 914,1 40,0 39,5 39,9 39,5 38,8 38,3
prognoos
Valitsussektori kulude 14 162,6 42,3 43,3 43,6 43,1 41,6 40,4
prognoos
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.
18
Tabel 15. Peamised maksumuudatused 2022. ja 2023. aastal
Jõustumine Mõju 2022 Mõju 2023
Mln eurot % SKPst Mln eurot % SKPst
KOKKU -49,7 -0,2 -172,9 -0,5
Maksustatava tulu hulgast 01.01.2021 -0,9 0,00 -0,9 0,00
arvatakse välja lasterikaste perede
kodutoetus ja väikeelamute
energiatõhususe suurendamise
toetus
Keskmise vanaduspensioni 01.01.2023 -119,1 -0,35
tulumaksuvabastus
Sotsiaalmaksu määr SMS § 6 lõike 01.04.2022 -44,0 -0,13 -64,2 -0,19
1 punktides 1 ja 5 sätestatud
juhtudel on 20%
Sigarettide aktsiisi tõstmine 2022– 01.01.2022; 10,2 0,03 19,0 0,06
2023 5% aastas ja 01.01.2023
suitsetamistubaka aktsiisi tõstmine
2022–2023 5% aastas
Tubakaaktsiisi tasumise kohustuse 01.04.2021- -1,7 -0,01
peatamine tubakavedelikelt 31.12.2022
Kütuse- ja elektriaktsiisimäärade 01.05.2023 4,1 0,01
astmeline tõstmine 4 aasta jooksul
alates 2023. aasta maist
KMS § 29 lõige 14, lootusetud 01.051.2022 -15,0 -0,05 -15,0 -0,05
nõuded – osaliselt või täielikult
tasumata arvetega seotud
käibemaksuarvestuse korra
muudatus
KMS muudatus, millega viiakse 01.07.2022 0,3 0,00 0,6 0,00
meenemüntide (meene- ja
investeeringumündid)
maksustamine vastavusse
käibemaksudirektiivis sätestatuga
HasMMSi muudatus, mille kohaselt 01.01.2022 1,4 0,00 2,6 0,00
ei jagata neljale ministeeriumile
(SOM, KUM, HTM, RAM)
hasartmängumaksu enam
HasMMSis sätestatud protsendina
laekunud maksust, puudutab
perioodi 2022–2025
Erimärgistatud diislikütuse aktsiisi 01.05.2022 -6,3 0,00 -2,5 0,00
langetamine Euroopa Liidu
miinimumtasemele
Ajakirjanduseväljaannete 01.08.2022 -1,7 0,00 -4,0 0,00
madalama käibemaksumäära
rakendamine (5%)
* Tekkepõhine mõju võrreldes sellega, kui kehtiks 31.12.2021 määrad/olukord.
Allikas: Rahandusministeerium
19
2.5 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE
Riigi rahavoog on kogu stabiilsusprogrammi Eesti valitsussektori võlg 2021. aastal küll
perioodi vältel negatiivne. Valitsussektori nominaalselt suurenes (+437 mln), kuid osakaaluna
netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe SKPst vähenes 0,9 protsendipunkti võrra. Nii riigi kui
suureneb tänavu 5,3 protsendipunkti võrra (vt ka kohalike omavalitsuste võlg kasvas eelmisel
Joonis 1) ning halveneb negatiivse rahavoo survel ka aastal. Põhiline osa võla kasvust tulenes Riigikassa
järgmistel aastatel. Kevadprognoosi ja lisaeelarve poolt möödunud aastal võetud täiendavatest
otsuseid arvestades on sel aastal riigieelarve võlakohustustest, sealhulgas laenudest (CEB, TERA4)
positsioon nominaalses puudujäägis ning ka ja lühiajaliste võlakirjade (T-bill) emissioonist.
rahavoog kokku negatiivne eelkõige pingelise Negatiivse rahavoo survel suureneb võlatase sel
geopoliitilise olukorra ja sellest tuleneva mõju tõttu, aastal nominaalselt ja ka võlakoormus tõuseb
millega riigi kulutused suurenevad. Lisaks 20,7%ni SKPst. Järgnevatel aastatel võlakoormus
riigieelarve positsioonile võetakse arvesse ka teisi kasvab ja küündib prognoosiperioodi lõpus 29,7%ni
tegureid, mille tõttu on rahavoog riigieelarve SKPst.
teenindamisest kokku negatiivne. Põhiliselt tuleneb
Samuti on (vt Tabel 16) välja toodud keskvalitsuse
negatiivne rahavoog läbi kolme teguri: riigieelarve
tasemel konsolideeritud võlg, nii kodumaine kui ka
defitsiidi sh lisaeelarves otsustatud meetmed,
välisvõlg, arvestades tehingud, mis on seotud
riigikassa poolt tagasimakstava laenu suuruse ning
valitsemissektori allsektoritega (sh kohustuste
muude kohanduste.
muutused). Riigi poolt võetud võlakohustused olid
Riigieelarve negatiivset rahavoogu aastatel 2022– tänavu märtsi lõpu seisuga kokku 3,62 miljardit
2026 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste eurot, millest 1,90 miljardit (52%) moodustasid
võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil. emiteeritud lühi- ja pikaajalised võlakirjad ning
ülejäänud 1,72 miljardit (48%) moodustasid võetud
Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus
laenud. Käesoleval aastal on kavas kasutada lisaks
ja netopositsioon (% SKPst)
laenurahale ka lühi- ja pikaajalisi võlakirju.
(% SKPst)
16 10,4% Joonis 2. Keskvalitsuse võla tagasimaksed
12 7,7% 6,8%
Reservid
8
4 600
0
-4 500
-7,7%
-8
-12 -13,0% 400
496,0
-16
300
Võlg
-20 -18,1%
-24 -22,9% 472,4
-20,7% 200
-28
-32 -29,7%
100
'11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26
0
Reservid Võlg Netovarad(+)/-võlg(-)
'18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26
Võla tagasimaksed (mln eur)
Allikad: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet
Allikas: Rahandusministeerium
Prognoosiperioodi jooksul hoitakse keskvalitsuse teenindamiseks. Kõik laenatud raha on paigutatud
tasemel vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude likviidsusreservi, mis parandasid mullu Riigikassa
4
Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB); Eriolukorras
töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse
Euroopa rahastu (TERA).
20
likviidsust. Riigikassa võla moodustavad muuhulgas 2021. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid5
TERA-lt saadud laenuvahendid ning samuti nii 1,8 mld euroni ehk 5,9%ni SKPst. Arvestuse kohaselt
lühiajaline kui ka pikaajaline võlakirjaemissioon. koosnevad keskvalitsuse reservid nii Riigikassa
hallatavatest reservidest (sh stabiliseerimisreserv
Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval aastal
ning likviidsusreserv ilma sotsiaalkindlustus-
keskvalitsuse, sotsiaalkindlustusfondide (Haige-
fondideta) kui ka muude asutuste likviidsetest
kassa, Töötukassa) ja samuti ka kohalike
vahenditest.
omavalitsuste reservid.
Käesoleval aastal vähendab likviidsusreservi taset
Järgnevatel aastatel on ette näha valitsussektori
rahavooline puudujääk, mille täitmiseks
reservide taseme stabiliseerumist, sealjuures hoiab
kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid
riik vajalikku likviidsuse sihttaset, et tagada riigi
vahendeid kokku 1,6 mld ulatuses. Võla kaasamist
kohustuste õigeaegset täitmist. Riigieelarve
alustati jaanuaris, kui võeti lepingujärgselt kasutusse
negatiivset rahavoogu rahastatakse esmalt
EIB-lt6 120 mln ja CEB-lt 50 mln eurot. 29.03.2022
likviidsusreservi arvelt, mille hulgas on juba
emiteeriti lühiajalisi võlakirju kokku 400 mln euro
eelnevalt kaasatud lisavahendid. Prognoosiperioodi
ulatuses tähtaegadega 6 ja 12 kuud, mis katavad
lõpus ehk 2026. aastal moodustavad valitsussektori
samaaegselt lunastuvate, 2021. aastal emiteeritud
reservid 6,8% SKPst.
võlakirjade tagasimakset.
Tabel 16. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2021. aastal
31. detsember 2020 31. detsember 2021 Muutus
mln eurot % SKPst mln eurot % SKPst % SKPst
Valitsussektor 5 097,5 19,0 5 534,9 18,1 -0,9
Kodumaine võlg 1656,8 6,2 1736,3 5,7 -0,5
Välisvõlg 3 440,7 12,8 3 798,6 12,4 -0,4
Keskvalitsus[1] 5053,4 18,8 5563,2 18,1 -0,7
Kodumaine võlg 1 841,8 6,9 1 987,2 6,5 -0,4
Välisvõlg 3211,6 12,0 3576 11,7 -0,3
Kohalikud 877,1 3,3 908,1 3,0 -0,3
omavalitsused
Kodumaine võlg 648 2,4 685,5 2,2 -0,2
Välisvõlg 229,1 0,9 222,6 0,7 -0,1
Sotsiaalkindlustusfondid 0 0 0 0 0
Kodumaine võlg 0 0 0 0 0
Välisvõlg 0 0 0 0 0
[1] Keskvalitsuse tasemel konsolideeritud number.
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.
5 siseselt ning seega ei kajastu keskvalitsuse likviidsetes
Keskvalitsuse likviidsed finantsvarad kajastatakse
raamatupidamisliku metoodika alusel (alates 2019. aasta varades.
kevadisest majandusprognoosist) ning lähtub riigi 6
majandusaasta aruandest. Sotsiaalkindlustusfondide raha, Euroopa Investeerimispank (EIB).
mida hoitakse riigikassas elimineeritakse valitsussektori
21
Tabel 17. Valitsussektori võlakoormus 2021–2026 (% SKPst)
2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
1. Võlg kokku 18,1 20,7 24,1 27,7 29,2 29,7
2. Muutus võlakoormuses -0,9 2,6 3,4 3,7 1,4 0,5
Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6)7
3. Nominaalse SKP kasvu panus -2,4 -1,1 -0,7 -1,1 -1,3 -1,4
4. Primaarne eelarvetasakaal -2,3 -5,2 -4,2 -3,6 -2,9 -1,9
5. Intressimaksed 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,3
6. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline -0,9 -1,5 -0,2 1,0 -0,5 -0,3
erinevus (stock-flow adjustment, SFA)
Valitsussektori võla hinnanguline intressimäär (%) 0,2 0,3 1,0 1,3 1,3 1,3
Muud asjakohased näitajad
7. Likviidsed finantsvarad 10,4 7,7 7,2 7,3 7,0 6,8
8. Võla amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust 8 1,6 1,4 0,9 0,9 1,5 1,3
9. Netovõlg (9=1-7) 7,7 13,0 16,9 20,4 22,1 22,9
10. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) 0 0 0 0 0 0
11. Keskmine aegumistähtaeg9 (aastat) 7,4 7,2 8 8 8 8
* - prognoos.
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.
Tabel 18. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2019–2026 (mln eurot, % SKPst)
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Finantsvarad kokku 2 239 3 302 3 185 2 527 2 434 2 596 2 627 2 647
(mln eurot)
sh keskvalitsus 865 1 996 1 796 1 201 1 151 1 373 1 552 1 699
kohalikud 312 504 481 460 435 414 387 377
omavalitsused
1 062 802 909 867 848 810 689 570
sotsiaalkindlustusfondid
Finantsvarad kokku 8,1 12,3 10,4 7,7 7,2 7,3 7,0 6,8
(% SKPst)
sh keskvalitsus 3,1 7,4 5,9 3,7 3,4 3,9 4,2 4,3
kohalikud 1,1 1,9 1,6 1,4 1,3 1,2 1,0 1,0
omavalitsused
sotsiaalkindlustusfondid 3,8 3,0 3,0 2,6 2,5 2,3 1,8 1,5
*valitsussektori tasandil konsolideeritud
7
Mõnel aastal ümardamisest tulenevalt võrdus ei kehti.
8
Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
9
Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
22
3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA
3.1 RISKISTSENAARIUM
Riskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata sõjalise agressiooni mõju sisuliselt ühekordse
majandusarengu alternatiivseid võimalusi ning nõudluspoolse šokiga, kus idasuunalisele ekspordile
nende mõju riigieelarvele. suudetakse leida uued sihtturud. Kuigi Venemaalt ja
Valgevenest imporditud toorainel (peamiselt
Kevadprognoosi riskistsenaarium
energia, puit ja metallid) on oma ajalooline roll meie
Kevadprognoosi põhistsenaariumis oleme lähtunud majanduse konkurentsivõimel, siis nendele
põhimõttest, kus Venemaa algatatud sõjalise toodetele on võimalik leida asendus, mis on küll
agressiooni kõrvalmõju avaldub meie jaoks nii läbi veidi kallim, kuid tagab suures plaanis siiski tootmise
kaubandus- kui ka kindlustunde kanali. Eesti jätkamise ilma märkimisväärsete tõrgeteta.
majandus on ka varasemates kriisides silma
paistnud erakordse kohanemisvõimega, mistõttu Riskistsenaariumis väiksem eelarvepuudujääk
võib pidada võimalikuks, et Venemaa ja Valgevene
Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos tugi-
turgude ära langemise ning sealt imporditud odava
neb makromajanduse vastavale prognoosile ja näeb
toorme puudusele vaatamata suudavad ettevõtted
ette valitsussektori eelarvepositsiooni paranemist
tekkinud olukorras kiiresti ümber orienteeruda.
0,5% võrra SKPst sel aastal ehk puudujääk ulatuks
Joonis 3. Majanduskasv, positiivne riskistsenaarium (%) 4,7%ni SKPst. Käesoleva aasta väiksem puudujääk
baasstsenaariumiga võrreldes tuleneb eelkõige
10 maksutulude paremast laekumisest, mis mõjutab
8
kõiki valitsussektori tasandeid. Kuigi järgnevate
6
aastate majanduskasv on riskistsenaariumi kohaselt
4
baasstsenaariumiga sarnane, siis selle aasta väiksem
2
puudujääk kandub edasi ka järgnevatele aastatele,
0
mis vähendab puudujääki 2024. aastaks 3,1%ni
-2
SKPst.
-4
'21 '22 '23 '24 Riskistsenaariumi kohaselt väheneb netovõlg kuni
Riskistsenaarium Baasprognoos 2,1 protsendipunkti võrra. Baasstsenaariumist
positiivsem keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste
Riskistsenaariumi kohaselt oleks võimalik vältida eelarvepositsioon vähendavad riskistsenaariumis
majanduslangust ning ka majanduse pikaajaline nende valitsussektori tasandite võla taset. Seega
kasvupotentsiaal ei saaks oluliselt kahjustatud. valitsussektori võlakoormus langeb väheneva
Stsenaariumi kohaselt aeglustuks Eesti finantseerimisvajaduse tõttu riskistsenaariumis kuni
majanduskasv käesoleval aastal oluliselt (1,4%ni) 1,6% võrra. Paranenud sotsiaalkindlustusfondide
ning püsiks madal ka järgmisel aastal (1,7%). Sellisel eelarvepositsiooni läbi suurenevad valitsussektori
juhul piirduks Venemaa algatatud Ukraina vastase reservid kuni 0,5 protsendipunkti võrra.
23
Tabel 19. Riskistsenaarium
Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist
% 2021 2022 2023 2024 2022 2023 2024
1. SKP jooksevhindades 30,7 33,4 34,7 36,7 0,7 0,8 1,1
2. SKP reaalkasv 8,3 1,4 1,7 3,5 2,4 0,5 0,3
3. SKP nominaalkasv 14,3 8,9 4,1 5,7 2,2 0,4 0,7
4. THI 4,6 12,3 2,4 1,4 -0,4 0,3 0,2
5. Sisenõudluse reaalkasv 7,6 -2,4 1,5 2,3 2,2 0,5 0,3
6. Ekspordi reaalkasv 19,8 1,0 3,6 5,0 3,0 1,3 0,3
7. Tööhõive kasv -0,5 0,5 -0,6 0,5 0,6 0,6 -0,6
8. Palga nominaalkasv 6,8 7,5 6,3 6,1 0,5 0,7 2,5
9. Valitsussektori -721 -1 583 -1 425 -1 124 140 210 233
eelarvepositsioon (mln eurot)
9a Keskvalitsus -742 -1 531 -1 436 -1 152 45 57 60
9b Sotsiaalkindlustusfondid 136 23 84 69 65 103 107
9c Kohalikud omavalitsused -115 -75 -73 -42 30 49 66
10. Valitsussektori -2,4 -4,7 -4,1 -3,1 0,5 0,7 0,7
eelarvepositsioon (% SKPst)
10a Keskvalitsus -2,4 -4,6 -4,1 -3,1 0,2 0,2 0,3
10b Sotsiaalkindlustusfondid 0,4 0,1 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3
10c Kohalikud omavalitsused -0,4 -0,2 -0,2 -0,1 0,1 0,2 0,2
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.
3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS
Eesti riigil tuleb oma tegevuste rahastamiseks ning riigi rahanduse sensitiivsust (haavatavust)
jätkuvalt laenata nii kodumaistest kui ka välistest kõikuvate intressimäärade korral. Juhul, kui
vahenditest. Intressimäärade tõus ja seeläbi valitsussektorile kohaldatud intressimäärad
intressikulude suurenemine avaldab otsest ning tõusevad vahemikus 2022–2026 100 baaspunkti
negatiivset mõju eelarvetasakaalule. Samuti avaldab võrra aastas (vt Tabel 20), on otsemõju eelarvele
intressimäärade kasv ka ebasoodsat mõju 58 mln eurot (0,2 % SKPst) esimesel ning
investeeringutele ning tarbimisele. Seega on oluline prognoosiperioodi viimasel aastal on kumulatiivne
hinnata läbi sensitiivsusanalüüsi ka Eesti majanduse intressikulu kokku 409 mln eurot (1% SKPst).
Tabel 20. Intressimäärade tõusu mõju
Intressimäärade tõusu mõju 2022 2023 2024 2025 2026
100 baaspunkti võrra (1 %)
Intressikulude erinevus 58,0 68,9 85,1 94,9 102,2
võrreldes
baasstsenaariumiga, mln
Intressikulu erinevus 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3
baasstsenaariumist, % SKP
24
3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA
Rahandusministeeriumi 2021. aasta kevadprognoos Valitsussektori eelarvepositsioon kujunes
oli koostatud koroonakriisi mõju valguses, kus möödunud aastal oodatust paremaks peamiselt
kiirem majanduse taastumise lootus oli 2021. aasta tänu paremale maksulaekumisele. Ootused selle
sügisel ning 2022. aastal. Põhistsenaariumis oodati aasta struktuurse eelarvepositsiooni suhtes on aga
aastate 2021–2022 majanduskasvuks vastavalt 2,5% puhkenud sõja tõttu oluliselt halvenenud. Koos
ja 4,8%. Tegelikkuses osutus Eesti majanduse lisaeelarve meetmetega ulatub sel aastal puudujääk
taastumine oluliselt kiiremaks, mille üheks 4,5%ni SKPst, mis on 1,1% võrra eelmises
eelduseks olid teiste EL riikidega võrreldes eelarvestrateegias oodatust suurem. Sellest
suhteliselt leebed viiruse leviku tõkestamise tulenevalt on lõdvendatud ka järgmiste aastate
piirangud. Seetõttu osutus tegelikuks 2021. aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärki 0,5% kuni
majanduskasvuks 8,3%, millega ületas SKP 0,9% võrra SKPst aastas. Samas on täidetud
kriisieelse kasvutrendi. 2021. aastal pidurdasid riigieelarve seadusest tulenevad struktuurse
majandusarengut energiahindade järsk tõus ja eelarvetasakaalu paranemise nõuded järgnevatel
tarneraskuste tõttu kallinevad tööstuskaubad. aastatel. Struktuurse eelarvepositsiooni
lõdvendamine toob kaasa ka nominaalse
Käesoleva aasta majanduskasvu väljavaadet
eelarvepositsiooni halvenemise.
mõjutavad oluliselt geopoliitilised tegurid, mis ei
sõltu majanduse enda arengust. Venemaa algatatud 2021. aasta valitsussektori võlakoormus osutus
Ukraina vastase sõjalise agressiooni tõttu Stabiilsusprogramm 2021 prognoosis oodatust 3,3%
rakendatud kaubanduspiirangud Venemaa, võrra SKPst väiksemaks peamiselt tänu paremale
Valgevene ja Ukraina suunal, toormehindade makromajanduslikule arengule, mis suurendas
kõrgem tase ning kindlustunde alanemine viivad maksulaekumisi oodatust enam. See võimaldas riigil
Eesti 2022. aasta reaalse SKP 1% langusesse. kasutada finantseerimiseks likviidsusreservi
Majanduse järk-järguline taastumine kriisi mõjust vahendeid oodatust enam, mistõttu laenuvajadus
võiks alata 2023. aastast. Madalam tarbimis- ja oli väiksem. Madalama baastaseme tõttu jääb ka
investeerimisjulgus vähendavad ühelt poolt selle aasta oodatav võlatase eelmisele prognoosile
nõudlust, kuid sellega kaasneb ka püsivam alla, kuid prognoosiperioodi lõpuks on halvenenud
negatiivne mõju majanduse kasvuvõimekusele nominaalse eelarvepositsiooni tõttu oodata
järgnevatel aastatel. suuremat võlakoormust.
Tabel 21. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2021 prognoosiga
2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026*
SKP reaalkasv (%)
Eelmine versioon 2,5 4,8 3,2 3,1 2,9 -
Praegune uuendus 8,3 -1,0 1,2 3,2 2,7 2,6
Erinevus 5,8 -5,8 -2 0,1 -0,2 -
SKP nominaalkasv (%)
Eelmine versioon 4,9 7,0 5,3 5,1 4,8 -
Praegune uuendus 14,3 6,7 3,7 5,0 4,8 5,0
Erinevus 9,4 -0,3 -1,6 -0,1 0 -
Harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) (%)
Eelmine versioon 2,0 2,1 2,0 1,9 1,9 -
Praegune uuendus 4,5 12,4 2,0 1,2 1,7 2,0
Erinevus 2,5 10,3 0 -0,7 -0,2 -
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst)
Eelmine versioon -5,4 -3,4 -2,9 -2,1 -1,6 -
Praegune uuendus -3,8 -4,5 -3,5 -3,0 -2,5 -2,0
Erinevus 1,6 -1,1 -0,5 -0,9 -0,8 -
Valitsussektori võlg (% SKPst)
Eelmine versioon 21,4 24,6 27,4 28,0 28,2 -
Praegune uuendus 18,1 20,7 24,1 27,7 29,2 29,7
Erinevus -3,3 -3,9 -3,3 -0,3 1,0 -
Allikas: Rahandusministeerium.
25
4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS
4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS
Selles peatükis esitatud pikaajalised Pensionisüsteemile avaldab rahvastiku vananemine
eelarveprojektsioonid (vt Tabel 22) baseeruvad ja ülalpeetavate suhte halvenemine kõige enam
2021 Ageing Report’i eeldustel ja prognoosidel mõju. Kehtiv süsteem on finantsiliselt küll
(lühidalt AR2021). AR2021 on iga kolme aasta järel jätkusuutlik (kulud osakaaluna SKPst vähenevad),
EL liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös kuid pensionide suhe keskmisesse palka halveneb.
valmiv põhjalik ühiskonna vananemisega Samuti on probleemiks pensionide suurenev
seonduvate kulude analüüs ja prognoos. Selles ebavõrdsus. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja
käsitletakse põhjalikult pensioni-, tervishoiu-, muude probleemide parandamiseks on viimastel
hoolekande- ja haridusega seonduvaid kulutusi. aastatel tehtud olulisi muudatusi:
Pikemas perspektiivis ühtivad need trendid
• Lisaks juba kehtinud pensioniea tõusudele
Rahandusministeeriumi nägemusega tulevasest
kuni aastani 2026, seotakse pensioniea muutus
arengust. Pensionide prognoosis on lähtutud
oodatava eluea muutusega.
Rahandusministeeriumi detailsest pensionimudeli
prognoosist. Kuna töövõimetuspensionid on • Alates 2021. aastast on pensionile mineku
liikunud pensionisüsteemist välja Töötukassasse, aeg paindlik ning vastavad pensionivähendused- ja
kuid on riigi jaoks ikkagi vananemisega seonduv suurendused on aktuaarselt neutraalsed, mis
kulu, on selle kulu käsitletud koos pensionidega. tähendab, et keskmine riigi kulu pensionile ei sõltu
Muud vananemisega seotud kuluprognoosid on sellest, kui vara või hilja inimene pensionile läheb.
koostatud Euroopa Komisjoni poolt. Valitsussektori
tulude ja kulude koondprognoos on koostatud • Samuti on alates 2021. aastast võimalik
Rahandusministeeriumi poolt. Väärib rõhutamist, et inimestel oma pensionimakseid vähendada või
käesolevas peatükis esitatud projektsioonide peatada, näiteks kui on soov osaleda tööturul.
eelduseks on tänaste otsuste kehtimine kogu • Alates 2021. aastast on pensionivalemis uus
projektsiooniperioodi jooksul ning tänaste solidaarsust suurendav komponent.
poliitikate jätkumine, mistõttu ei peegelda nad kõige
tõenäolisemat tulevikustsenaariumit, vaid näitavad Pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemine
demograafiliste trendidega kaasneva väljakutse suurendab survet esimese samba kulutusteks
suurust, millele on võimalik poliitikameetmetega pikemas perspektiivis, kuna keskmine pensioni
reageerida. Selleks, et avalduksid jätkusuutlikkuse asendusmäär võib langeda alla 40%, mis on
probleemid, on eeldatud, et eelarvereeglid ei kehti. vastuolus Euroopa sotsiaalharta kokkuleppega.
AR2021 sisaldab ka tervet rida erinevaid Teise samba muudatusi pole allolevas prognoosis
stsenaariumeid, lähtuvalt erinevatest eeldustest, et arvestatud, kuna prognoos valmis enne nende
näidata nende prognooside tundlikkust eelduste jõustumist.
suhtes. Tervishoiusüsteemis on olemas pikaajaline
Vananemise mõju riigi rahandusele tuleb peamiselt demograafiast tulenev surve kulutusi suurendada.
läbi selle, et muutub töötava ja ülalpeetava Vanemad inimesed kasutavad rohkem ja keskmisest
rahvastiku suhe. Vastavalt Eurostati viimasele kallimaid tervishoiuteenuseid. Samuti suureneb
rahvastikuprognoosile (EUROPOP2018) kasvab hoolduskoormus. Haridussüsteemile pikas
ülalpeetavate (siin eeldatud kuni 19-aastased ja perspektiivis kulusurvet ei ole, kuna laste arv
vanemad kui 65 aastat) suhe tööealisse rahvastikku tõenäoliselt ei kasva.
(vanusevahemik 20–64) 70%lt aastal 2019 95%ni Pikaajaline valitsussektori kulude ja tulude prognoos
aastaks 2070, ehk jõuame peaaegu ühe on koostatud vahetult enne koroonakriisi, kuid seda
ülalpeetavani ühe töötaja kohta. on kohendatud selliselt, et see oleks paremini
26
kooskõlas Rahandusministeeriumi 2022. aasta Kokkuvõttes näitab tänase poliitika jätkusuutlikkuse
kevadprognoosiga. Ka siin on peamiseks sisendiks analüüs, et tulenevalt pensioniea kasvust on surve
demograafiline trend ja selle mõju tänastele riigi rahandusele demograafiliste muudatuste poolt
poliitikatele. Näeme stabiilset kulude taset, kuid Eestile Euroopa Liidu riikide hulgast üks madalamaid
vähenevaid maksutulusid, seda vaatamata üsna ja tervikuna väheneb.
soodsatele tööturu eeldustele.
Tabel 22. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2019–2070 (% SKPst)
2019 2030 2040 2050 2060 2070
Kulud kokku 38,9 39,9 39,5 39,5 39,2 38,6
sellest: vananemisega seotud kulud 17,2 16,6 16,2 16,1 16,0 15,6
Pensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4
Sotsiaalkindlustuspensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4
Vanadus- ja eelpensionid 6,2 5,6 5,4 5,1 4,8 4,6
toitjakaotus- ja invaliidsuspensionid, töövõimetoetus 1,3 1,0 0,9 0,8 0,8 0,7
ametipensionid (juhul, kui valitsussektori eelarvest) - - - - - -
muud pensionid 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1
Tervishoid 4,9 5,2 5,4 5,6 5,7 5,7
Hoolekanne (oli varem tervishoiukulude osa) 0,4 0,5 0,5 0,6 0,7 0,7
Intressimaksed 0,0 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2
Hariduskulud 4,2 4,1 3,7 3,8 3,9 3,8
Muud vananemisega seotud kulud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulud kokku 39,0 38,5 37,5 36,9 36,5 36,2
sellest: tulud varadelt (sh intressitulud) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
sellest: sotsiaalkindlustusmaksed (I samba tulud) 6,5 5,8 5,7 5,6 5,5 5,5
Pensionikindlustuse varad (I sammas) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
sellest: pensionikindlustuse konsoliseeritud varad (muud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
varad muu valitsussektori võlakirjad)
Pensionireformi mõju
II sambasse suunatud sotsiaalkindlustusmaksed (riigi 4%) 1,7 1,8 1,8 1,9 1,9 1,9
II samba pensionite väljamaksed 0,1 0,3 0,6 1,0 1,5 1,9
Eeldused:
Tööjõu tootlikkuse kasv, % 3,5 3,0 1,9 1,8 1,7 1,5
SKP reaalkasv, % 3,9 2,5 1,6 1,3 1,4 1,5
Tööjõus osalemise määr, mehed (vanuses 20–64), % 87,4 88,4 89,4 90,2 90,9 91,1
Tööjõus osalemise määr, naised (vanuses 20–64), % 80,3 81,3 82,3 83,3 84,5 84,6
Tööjõus osalemise määr kokku (vanuses 20–64), % 83,8 84,9 86,0 86,9 87,8 88,0
Töötuse määr (15-64), % 4,6 6,5 6,6 6,6 6,6 6,6
Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus, % 19,9 23,3 25,8 28,4 30,9 30,5
Allikas: Rahandusministeerium, EL Majanduspoliitika komitee.
Märkused: prognoos ei sisalda pensionikindlustuse teise samba vabatahtlikuks tegemise muudatusi, mis jõustusid 2020 aasta sügisel,
kuna prognoosieeldused- ja arvutused valmisid enne vastavat riigikohtu otsust.
27
4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED
Valitsussektori potentsiaalsete kohustuste hulka võlakoormusele (v.a EFSFi garantii), kuid nende
loetakse kohustusi, mille tegelik realiseerumine mahtu on oluline jälgida riigi rahanduse pikaajalise
sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust. jätkusuutlikkuse hindamisel.
Potentsiaalseid kohustusi ei liideta valitsussektori
Tabel 23. Valitsussektori potentsiaalsed kohustused 2021 (% SKPst)
2021
Riiklikud garantiid kokku 8,4
sh ESMi sissenõutav kapital 3,8
EFSFi võlakohustuste põhisumma garantii 1,7
EIB, NIB, CEB, EBRD, IBRD sissenõutav kapital 1,4
Kredex ja Kredex krediidikindlustus 1,3
Õppelaenud 0,1
Laenugarantiid 0,1
5 RIIGI RAHANDUSE KVALITEET
5.1 RIIGI PIKAAJALISED SIHID JA TULEMUSARUANDLUS
Arengustrateegia Eesti 2035 võeti Riigikogu poolt suunata ja selgemini mõõta. Lepiti kokku, et
vastu 12. mail 2021. Riigi pikaajaline katusstrateegiaga „Eesti 2035“ seatakse Eesti riigile
arengustrateegia lisati möödunud aastal Riigieelarve järgmiseks viieteistkümneks aastaks viis strateegilist
seadusesse strateegilise arengudokumentide sihti ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks
loetelusse, mis aitab kaasa õigusselgusele ja loob vajalikud muutused. See on Riigikogu ja Vabariigi
edaspidiseks selge aluse riigi pikaajalise Valitsuse koostööstrateegia Eesti arengu terviklikuks
arengustrateegia koostamiseks. juhtimiseks ning tugevdab eri liiki strateegiliste
poliitikadokumentide omavahelisi seoseid.
2020. aastal täienes Riigikantselei ja Rahandus-
Ministeeriumide valdkondlikud arengukavad on
ministeeriumi koostöös koordineeritav riigi
kooskõlas riigi pikaajaliste sihtidega ja neid viiakse
strateegiline raamistik, mis lähtub tulemuspõhisest
ellu riigi eelarvestrateegias planeeritud ressursside
loogikast ning aitab riigi vahendeid paremini
ulatuses 4-aastaste programmidega.
Joonis 4. Viis strateegilist sihti
28
2020. aastal jõustunud määruse muudatuse eelarvestrateegia protsessiga (ka ajaliselt), et anda
kohaselt annab iga valdkonna arengukava võimalikult hea sisend järgmise perioodi
tulemusaruanne ülevaate eesmärkide planeerimisse ning et see oleks võimalikult vähe
saavutamisest ja riigi vahendite kasutamisest. halduskoormav selle täitjatele. Läbipaistev ülevaade
Riigikantselei ja Rahandusministeerium jätkavad riigi vahendite ja eesmärkide täitmisest võimaldab
koostöös ministeeriumidega tulemusaruandluse luua laiemat dialoogi riigi arengusuundadest ning
täiendamisega terviklikumaks. Eesmärk on ühildada seada prioriteete eelarveotsuste tegemiseks.
ülevaade tulemuste täitmisest paremini riigi
5.2 EELARVE PROTSESS
2021. aastal muudeti oluliselt Riigieelarve seadust. majanduspoliitika järelevalve tegemiseks.
Muudatuse eesmärk oli suurendada riigieelarve Väljakutseks on osutunud asjaolu, et septembri
detailsust ja läbipaistvust, optimeerida riigieelarve alguses rahandusministeeriumi poolt koostatav
ja riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) suvine makromajandus- ja rahandusprognoos
koostamise protsesse ning anda alus riigi pikaajalise (kehtivas riigieelarve seaduses nimetatud ka kui
arengustrateegia loomisele. sügisene rahandusprognoos) toob üldjuhul kaasa
muutusi riigi rahalistes võimalustes ning kogu
Muudeti riigieelarve liigendust puudutavaid
otsustusprotsess kordub.
sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve
seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks; Kuigi teatud väikeste erinevuste puhul
Korrigeeriti riigieelarve paindlikkuse reegleid, eelarvepositsiooni prognoosis on riigieelarve
mis võimaldab riigieelarve detailsuse seaduse kohaselt võimalik eelarvearutelusid mitte
suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja avada, on selleks praktikas piisavalt motivatsiooni,
täidesaatva võimu otsustuspädevuses; sest poliitiline ja majanduslik keskkond võib poole
Vähendati riigieelarve ja eelarvestrateegia aastaga palju muutuda. Lisaks soovitakse muutunud
protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja prognoosi tingimustes uuesti arutada kevadises
kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude protsessis kõrvale jäänud lisataotlusi või teha
arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele; täiendavaid poliitilisi valikuid. Selline kahe detailse
Sõnastati uue strateegilise arengudokumendina otsustusprotsessi läbi viimine ühe aasta jooksul toob
riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob kaasa suure töökoormuse ning devalveerib
juriidilise aluse poliitikavaldkondade terviklikule kevadiste otsuste usaldusväärsust.
visioonidokumendile Eesti 2035.
Lahendusena lahutatakse eelarvestrateegia
Eelarveprotsess on väga pikka aega olnud stabiilsusprogrammist ning kevadine arutelu
kaheastmeline ning sellest tulenevalt väga keskendub suuremate strateegiliste valikute
ressursimahukas kõikidele osapooltele. Kevadise (eelarvepositsioon, riigi üldine kulutase,
makromajandus- ja rahandusprognoosi alusel võlakoormus jms) fikseerimisele ning detailsed
fikseeritakse järgneva nelja aasta fiskaalsed meetmete valikud tehakse septembri jooksul suvise
eesmärgid, sõnastatakse meetmed eesmärkideni rahandusprognoosi alusel. Sellest tulenevalt
jõudmiseks ja võetakse vastu neid sisaldav tehakse edaspidi detailsed valikud Vabariigi
eelarvestrateegia koos stabiilsusprogrammiga. Valitsuse poolt eelarvestrateegia ja riigieelarve
Viimane neist esitatakse Euroopa Komisjonile puhul üheaegselt aasta viimase prognoosi alusel.
Euroopa semestri raames eelarveseisundi ja
29
5.3 FISKAALSE LÄBIPAISTVUSE HINDAMINE
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) viis vastab soovitustele Eesti riigi raamatupidamise
Rahandusministeeriumi soovil Eestis läbi fiskaalse eelarvearuandlus. Hindamisprotsessi käigus märkis
läbipaistvuse hindamise ning virtuaalne missioon IMF ära ka Eesti riigi raamatupidamise hea
toimus 18.11.–7.12.2020. IMF andis protsessi käigus korralduse ja ainulaadse laia haarde. Nimelt kinnitati
hinnangu eelarveprotsessile, -aruandlusele ning esmakordselt hinnang, kus raamatupidamine katab
majandusprognoosidele ning eelarveliste riskide kõiki avaliku sektori asutusi.
analüüsile ja haldamisele. Erinevates kategooriates
Tegevuspõhise eelarvestamine on raporti kohaselt
hinnati, kas Eesti praktika vastab IMF-i fiskaalse
Eestis baastasemel, kuid on hindamine viidi läbi
läbipaistvuse koodeksile.10
2019. aasta andmetel ning raportisse on lisatud, et
Fiskaalläbipaistvus on eelarve tõhusa juhtimise ja taseme hinnang tõuseb oluliselt peale
aruandekohustuse jaoks ülioluline. See aitab tagada, tegevuspõhiste aruannete avaldamist 2021. aastal.
et valitsustel oleks majandusotsuste tegemisel
Raportis annab IMF Eestile ka mitmeid nõuandeid,
täpne ülevaade oma rahandusest, sealhulgas
näiteks soovitatakse koondada eelarve täitmise
poliitiliste muudatuste kuludest ja tuludest ning
teave kasutajasõbralikemateks kuu- ja
võimalikest riskidest riigi rahandusele. Suurem
kvartaliaruanneteks ning koostada erinevate
eelarve läbipaistvus aitab tugevdada riigi
valdkondade riskihinnangutele tuginedes keskne
eelarvekavade usaldusväärsust. Samuti aitab see
riigi fiskaalriskide analüüs. Rahandusministeeriumi
tagada vajalikku teabe kättesaadavust
juhtimisel on alustatud ettepanekute juurutamist.
seadusandjatele, ettevõtjatele ja kodanikele.
Kokkuvõttes on Eesti üldhinnang võrreldav või
IMF-i hinnang oli Eestile hea või väga hea 27
parem kui teistel Euroopa Liidu riikidel, mis on
kategoorias 36-st, sealhulgas kõrgeima tulemuse
fiskaalläbipaistvuse hindamise läbinud.
näiteks makromajanduslike prognooside, eelarvet
Läbipaistvust on võimalik kiirelt parandada andmete
puudutava seadusandluse ning eelarveliste
kättesaadavuse ja esituse parandamisega.
eesmärkide seadmise vallas (vt Tabel 24). Eriti hästi
10
https://www.imf.org/en/Topics/fiscal-policies/fiscal-
transparency
https://www.imf.org/en/Publications/CR/Issues/2021/08/
04/Republic-of-Estonia-Technical-Assistance-Report-
Fiscal-Transparency-Evaluation-463376
30
Tabel 24. Eesti fiskaalse läbipaistvuse hinnangud
II. Eelarve prognoosimine ja III. Eelarve riskianalüüs ja
I. Eelarvearuandlus eelarve koostamine juhtimine
Institutsioonid Eelarve terviklikkus Makromajanduslikud riskid
Makromajanduslikud
Varud Fiskaalriskid
prognoosid
Eelarve pikaajaline
Rahavood Keskpikk eelarveraamistik
jätkusuutlikkus
Maksukulud Investeerimisprojektid Eelarves ettenägematud kulud
Aastasiseste aruannete
Eelarve õigusaktid Vara ja kohustuste juhtimine
esitamise sagedus
Aastaaruannete Eelarve dokumentatsiooni
Garantiid
õigeaegsus õigeaegsus
Avaliku ja erasektori
Klassifikatsioon Eelarvepoliitika eesmärgid
partnerlused
Sisemine järjepidevus Tegevuspõhine info Finantssektor
Ajaloolised revisjonid Avalikkuse kaasatus Loodusvarad
Statistiline terviklikkus Hindamise sõltumatus Keskkonnariskid
Välisaudit Lisaeelarve Omavalitsused
Eelarveandmete Avalik-õiguslikud juriidilised
Prognoosi muutuste seire
võrreldavus isikud
31
6 LISATABELID
Tabel 25. Taastekava (RRF) - Toetused
Taastekava (RRF) - Toetused
Tulu RRF toetustest (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
RRF toetused, mis sisalduvad tuluprojektsioonides 0 0,006 0,645 0,726 0,680 0,401 0,317
Sularaha väljamaksed RRFst EL poolt 0 0,410 0,395 0,907 0,639 0,214 0,287
RRF toetustest finantseeritud kulu (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Hüvitised töötajatele D.1
Vahetarbimine P.2
Sotsiaalmaksed D.62+D.632
Intressikulu D.41
Subsiidiumid, D.3
Ülekanded D.7
JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU 0 0,002 0,074 0,079 0,076 0,050 0,038
Kapitali kogumahutus P.51g 0 0,002 0,103 0,421 0,326 0,131 0,069
Kapitalisiirded D.9 0 0,002 0,161 0,225 0,278 0,220 0,209
KOGU KAPITALIKULU 0 0,004 0,265 0,646 0,604 0,351 0,279
RRF toetustest finantseeritud muud kulud (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Maksutulu vähenemine
Muud kulud, mis mõjutavad tulusid
Finantseerimistehingud 0,306
32
Tabel 26. Taastekava (RRF) - Laenud
Taastekava (RRF) - Laenud
RRF laenudega seotud rahavoo projektsioon programmis (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
RRF laenude väljamakse EL poolt
RRF laenude tagasimaksed ELle
RRF laenudest finantseeritud kulu (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Hüvitised töötajatele D.1
Vahetarbimine P.2
Sotsiaalmaksed D.62+D.632
Intressikulu D.41
Subsiidiumid, D.3
Ülekanded D.7
JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU
Kapitali kogumahutus P.51g
Kapitalisiirded D.9
KOGU KAPITALIKULU
RRF laenudest finantseeritud muud kulud (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Maksutulu vähenemine
Muud kulud, mis mõjutavad tulusid
Finantseerimistehingud
33
Tabel 27. Garantiide kogumaht programmis
Garantiide kogumaht programmis
Meetmed Vastu võetud Tingimuslike Hinnanguline
kohustuste kasutamine (%
kogumaht (% SKPst)
SKPst)
Vastusena Garantiid sihtasutusele KredEx ja aktsiaseltsile KredEx Credit Insurance Ltd,
COVID-19-le Maaelu Sihtasutus (MES) 06.2020 1,3 0,5
Vahesumma 1,3 0,5
Muud ESM sissenõutav kapital 08.2012 3,8 0,0
Garantii seoses EFSF võlakirjakohustustega 09.2011 1,7 0,0
05.2004; 01.2005;
03.1998; 02.1992;
EIB, NIB, CEB, EBRD, IBRD, 3 SIIF sissenõutav kapital 1,4
04.1992; 04.2020
vastavalt 0,0
05.2003 ja
garantiid sihtasutusele KredEx ja aktsiaseltsile KredEx Credit Insurance Ltd 1,3
11.2009 vastavalt 0,0
Õppelaenud 08.2003 0,1 0,0
06.2012 ja
Laenugarantiid (2 riigi sihtasutust) 0,1
12.2016 0,0
Vahesumma 8,4 0,0
Kokku 9,7 0,50
34