dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Stabiilsusprogramm 2022 heakskiitmine

Rahandusministeerium · 27. aprill 2022
Viit
1.1-27/3704-1
Registreeritud
27. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-27 Vabariigi Valitsuse istungile ja kabinetinõupidamisele esitatavad memorandumid, seisukohad, ülevaated
Toimik
1.1-27
Vastutaja
Erki Lõhmuste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Fiskaalpoliitika osakond, Makromajanduse talitus)

Failid

  • 📎1.1-273704-1 27.04.2022 Väljaminev kiri.asice2199 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 27.04.2022 nr 1.1-27/3704-1 [email protected] Stabiilsusprogramm 2022 heakskiitmine Austatud härra Peterkop Esitame 28.04.2022 istungile “Stabiilsusprogramm 2022“ otsuse eelnõu heakskiitmise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa: 1.Otsuse eelnõu 2. Stabiilsusprogramm 2022 Erki Lõhmuste 611 3493 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eelnõu 25.04.2022 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … aprill 2022 Päevakorrapunkt nr Stabiilsusprogramm 2022 heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 23-le 1. Kinnitada rahandusministri esitatud „Stabiilsusprogramm 2022“. 2. Võtta Eelarvenõukogu arvamus „Stabiilsusprogramm 2022“ struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta teadmiseks. 3. Rahandusministeeriumil: 1) avaldada „Stabiilsusprogramm 2022“ ministeeriumi veebilehel; 2) esitada „Stabiilsusprogramm 2022“ Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Eesti Vabariik STABIILSUSPROGRAMM 2022 Tallinn 28. aprill 2022 SISUKORD SISUKORD 2 JOONISED 3 TABELID 3 SISSEJUHATUS 4 1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED 5 1.1 PROGNOOSI EELDUSED .............................................................................................................................5 1.2 MAKROMAJANDUSE VÄLJAVAATED .........................................................................................................6 2 FISKAALRAAMISTIK 10 2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID............................................................................10 2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON ................................................................................................11 2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD .......................................................................................................13 2.4 TULU- JA KULUMEETMED .......................................................................................................................16 2.5 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE.....................................................................................................20 3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 23 3.1 RISKISTSENAARIUM.................................................................................................................................23 3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS ...........................................................................................24 3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA .......................................................................................................25 4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS 26 4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS .............................................................................................................26 4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED ...............................................................................................................28 5 RIIGI RAHANDUSE KVALITEET 28 5.1 RIIGI PIKAAJALISED SIHID JA TULEMUSARUANDLUS ..............................................................................28 5.2 EELARVE PROTSESS .................................................................................................................................29 5.3 FISKAALSE LÄBIPAISTVUSE HINDAMINE .................................................................................................30 6 LISATABELID 32 2 JOONISED Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst) ............................................20 Joonis 2. Keskvalitsuse võla tagasimaksed .............................................................................................................20 Joonis 3. Majanduskasv, positiivne riskistsenaarium (%) .......................................................................................23 Joonis 4. Viis strateegilist sihti ................................................................................................................................28 TABELID Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused ...........................................................................................................6 Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2022–2026 ..................................................................................8 Tabel 3. Hindade prognoos 2022–2026....................................................................................................................8 Tabel 4. Tööturu prognoos 2022–2026 (15–74-aastased) .......................................................................................8 Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2022–2026 ............................................................................................................9 Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2022–2026 ........................................................11 Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2026 (% SKPst) ......................12 Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2021–2026 ....................................................................................13 Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2021–2023 (mln eurot) ......................................................................14 Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) ..............................................16 Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud ......................................................................................................16 Tabel 12. Stabiilsusprogrammi meetmed...............................................................................................................17 Tabel 13. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele .....................................................18 Tabel 14. Rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi otsuseid arvestamata ............................................................................................................................................................18 Tabel 15. Peamised maksumuudatused 2022. ja 2023. aastal...............................................................................19 Tabel 16. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2021. aastal ...............................................................................21 Tabel 17. Valitsussektori võlakoormus 2021–2026 (% SKPst) ................................................................................22 Tabel 18. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2019–2026 (mln eurot, % SKPst) ...............................................22 Tabel 19. Riskistsenaarium .....................................................................................................................................24 Tabel 20. Intressimäärade tõusu mõju ...................................................................................................................24 Tabel 21. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2021 prognoosiga .....................................................................................25 Tabel 22. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2019–2070 (% SKPst) .........................................................27 Tabel 23. Valitsussektori potentsiaalsed kohustused 2021 (% SKPst) ...................................................................28 Tabel 24. Eesti fiskaalse läbipaistvuse hinnangud ..................................................................................................31 Tabel 25. Taastekava (RRF) - Toetused ...................................................................................................................32 Tabel 26. Taastekava (RRF) - Laenud ......................................................................................................................33 Tabel 27. Garantiide kogumaht programmis .........................................................................................................34 3 SISSEJUHATUS Vastavalt EL eelarvepoliitikate koordineerimise eelarvepoliitika aluseks olevatele majandus- reeglitele peavad EL liikmesriigid kord aastas prognoosidele ja jälgida riigisiseste eelarve-reeglite esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsi- täitmist. Hinnangu rahandusministeeriumi 2022. programmid (vastavalt euroala liikmed ja eurot aasta kevadisele majandusprognoosile avalikustas mittekasutavad liikmesriigid). Eesti on alates 1. Eelarvenõukogu oma kodulehel 20. aprillil, kus leiti, jaanuarist 2011 Euroopa Majandus- ja Rahaliidu et prognoos sobib riigirahanduse edasiste sammude (Economic and Monetary Union, EMU) täieõiguslik kavandamiseks: „Arvestades olemasolevaid riske liige ning on esitanud oma Stabiilsusprogrammi ning üldist geopoliitilist ebamäärasust, annab Euroopa Komisjonile ja EL Ministrite Nõukogule rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadine sellest ajast alates. Stabiilsusprogrammi eesmärk on majandusprognoos eelarvenõukogu hinnangul siiski väljendada valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu piisavalt usaldusväärse pildi Eesti majanduse lähiaja paktist (Stability and Growth Pact, SGP) tulenevate väljavaadetest“. nõuete täitmisel. Liikmesriikide esitatud Rahandusministeerium nõustub, et praegune suure seekordsete stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide ebakindlusega periood on muutnud prognoosimise hindamine Euroopa Komisjoni ja EL Ministrite raskeks ning olukorras, kus värsket sisendmaterjali Nõukogu poolt toimub 2022. aasta mais–juunis. Venemaa algatatud Ukraina vastase sõjalise Stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja agressiooni otseste ja kaudsete mõjude kohta napib, hindamine on oluline osa Euroopa poolaasta on mõistlik juhinduda maailmamajanduse käekäigu (European Semester) majanduspoliitika ning energia ja toormeturgude väljavaadete koordinatsioonist ja järelevalvest. Euroopa üldlevinud eeldustest. Rahandusministeeriumi poolaasta raames hindavad Komisjon ja Nõukogu prognoos on mõnevõrra pessimistlikum, kuna stabiilsus- ja konvergentsiprogramme enne eeldame kaubavahetuse katkemisega (va. energia) liikmesriikide järgmise aasta eelarvete koostamisel Venemaa-Valgevene-Ukraina suunas ning olulisemate otsuste tegemist, et anda vajadusel arvestame sõjategevusest tingitud jõulisema poliitikasoovitusi fiskaalpoliitika kavatsuste kohta. mõjuga sisenõudlusele, mida pärsib omakorda ka tänavune väga kiire hinnatõus. Eesti eelarvepoliitika on jätkuvalt kooskõlas Stabiilsuse ja kasvu paktiga. Stabiilsusprogramm on Stabiilsusprogramm 2022 ajahorisont on aastani koostatud lähtudes Vabariigi Valitsuse eesmärkidest 2026, nagu nõuab riigi eelarvestrateegialt ja poliitikatest, eelarvestrateegias esitatud riigieelarve seadus (järgmine eelarveaasta ja sellele eelarvepoliitiliste eesmärkidest, Vabariigi Valitsuse järgnevad kolm aastat). Dokument koosneb kuuest üldeesmärkidest ja nende rahastamiskavast. osast, mis annavad ülevaate majandusolukorrast ja Stabiilsusprogramm 2022 lähtub Rahandus- tulevikuväljavaadetest, fiskaalraamistikust, ministeeriumi 2022. aasta kevadisest majandus- võrdlusest eelmise Stabiilsusprogrammiga, prognoosist. eelarvepoliitika pikaajalisest jätku-suutlikkusest, riigi rahanduse kvaliteedi parandamisest ning Vastavalt EL liikmesriikide majandus- ja eelarve- lisainfot taastekava rakendamise ja koroonakriisi poliitikate koordineerimise reeglitele loodi ajal rakendatud riiklikest garantiidest. 2014. aastal Eesti Panga juurde sõltumatu Eelarve- nõukogu, mille ülesanne on anda hinnanguid Eesti 4 1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED 1.1 Prognoosi eeldused 2022. aasta kevadel on prognoosijad sarnaselt kahe Kui väliskaubanduse piirangute mõju Eesti aasta taguse ajaga olukorras, kus määramatus majandusele on mingil määral numbriliselt hinnatav, tuleviku suhtes on enneolematult suur. Eesti-suguse siis majanduskeskkonna ebastabiilsuse mõju väikese ja avatud majanduse puhul on prognoosi tarbijate ja investorite otsustele lähemas ja tegemise olulisimaks eelduseks väliskeskkond. Kui kaugemas tulevikus on seniste sündmuste taustal meie kaubanduspartnerite perspektiiv on hea, läheb varasemast palju keerulisem aimata. See sõltub ka Eesti majandusel hästi, kuna kohalik ärikeskkond eelkõige sõja käigust ja Venemaa edasistest on selleks üldiselt soodne. Veel aasta alguses oli sammudest oma „punaste joonte“ kehtestamisel. väliskeskkonna väljavaade väga hea. Selles plaanis on võimaluste diapasoon äärmiselt lai. Prognoosis on arvestatud mõnevõrra madalama Nii nagu viirusekriisis, ei määra ka praegu majanduse tarbimis- ja investeerimisjulgusega ka pikemas arengut niivõrd majanduse sisemised plaanis, mis lisaks madalamale majandusaktiivsusele toimemehhanismid, vaid majanduse välised sellel aastal pärsib potentsiaalset kasvu ka edaspidi. tegurid, millega majandus kohandub. Kuna geopoliitiline areng on prognoosi tegemise ajal Prognoosi oluliseks sisendiks on ka maailmaturgudel olnud väga järsk ja kiire, siis ei ole võimalik kasutada kujunevad toidu, toormete ja energiakandjate uut geopoliitilist olukorda arvesse võtvaid numbrilisi hinnad. Juba sügisest alates on nii energiakandjate prognoose Eesti kaubanduspartnerite kohta. hetkehinnad kui ka hindade tulevikuootused olnud Samasuguses teadmatuses tuleviku suhtes on kõik tõusutrendil ja lisaks teinud läbi suuri kõikumisi, meie regiooni prognoosijad. Üldiselt on senised viidates tuleviku ebaselgusele. Energiakandjate hinnangud kriisi mõjust EL majanduskasvule olnud hindade aluseks on võetud 10. märtsi pigem tagasihoidlikud, näiteks Euroopa Keskpank tulevikutehingute tasemed, kus 2022. aasta prognoosib kõige pessimistlikumas stsenaariumis keskmiseks nafta hinnaks on 100 USD/barrel ja euroala majanduskasvuks 2022. aastal 2,3%. elektri börsihind Nordpool Eesti hinnapiirkonnas on 157 €/MWh. Euroala inflatsiooniks prognoosib Kõige konkreetsemalt mõjutavad Eesti majandust Euroopa Keskpank pessimistlikuimas stsenaariumis vähemalt lähemas tulevikus erinevad takistused 2022. aastaks 7,1%. kaubavahetuses Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga. Kuigi sanktsioneeritud kaupade nimekiri pole kuigi Oluliseks eelduseks on alati ka valitsuse poliitika. lai, lähtub prognoos mõnevõrra pessimistlikust Majandusprognoosi tegemise ajal alustas valitsus eeldusest, et valdav osa nende kolme riigiga seotud lisaeelarve koostamist seoses täiendavate ekspordist-impordist siiski katkeb ja uute turgude kulutustega sõjapõgenikele, kaitsevõimele ja ning tarnijate leidmine võtab aega. Lisaks energiajulgeolekule. Kuna majandusprognoosi seadustatud piirangutele pärsivad kaubavahetust ka valmimise ajaks ei olnud lisaeelarve maht ja transpordiraskused ning takistused arvete struktuur veel teada, siis sellega tasumisel. Prognoosis eeldatakse, et majandusprognoosis arvestatud ei ole. Lisaeelarve kaubanduspiirangud jäävad kehtima pikemaks ajaks, meetmete majandusmõjudega arvestatakse suvises kuid ettevõtted kohanevad nendega aasta-paari majandusprognoosis, mis on aluseks järgmise jooksul uute turgude leidmise kaudu. 2023. aasta eelarve eelnõu ning Riigieelarve strateegia 2023–2026 koostamisele. 5 Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused Eeldused RM 2022. aasta kevadises prognoosis Euroopa Komisjon 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* 2021 2022* 2023* 1. Euribor, 3 kuud (aasta -0,5 -0,3 0,4 0,7 0,8 0,9 -0,5 -0,4 0,0 keskmine) 2. Eurotsooni pikaajaline -0,4 0,3 0,6 0,7 0,8 0,9 -0,4 0,0 0,1 intressimäär (aasta keskmine) 3. USD/EUR vahetuskurss 1,18 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 1,18 1,13 1,13 (aasta keskmine) 4. Nominaalne efektiivne 0,2 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 - - - vahetuskurss 5. Maailma majanduskasv 6,3 - - - - - 5,7 4,2 3,8 (ilma EL-ta) 6. EL27 SKP kasv 5,3 2,3 2,3 2,0 1,6 1,5 5,3 4,0 2,8 7. Eesti eksportturgude 9,3 - - - - - - - - impordikasv 8. Maailma impordi kasv 10,0 - - - - - 9,3 5,5 4,6 (ilma EL-ta) 9. Nafta hind (Brent, 70,8 100,4 86,1 79,9 76,3 74,3 70,8 84,4 77,4 USD/barrel) Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), Chatham Financial, U.S. Energy Information Administration (EIA); Euroopa Komisjon (COM talveprognoos, veebruar 2022) ja NYMEX Brent futuurid. 1.2 Makromajanduse väljavaated Eesti majandus on pärast järsku langust 2020. aasta aasta jooksul Eesti ettevõtetel vabaneda sõltuvusest kevadel kenasti kosunud ja ületab oma tasemelt ka Venemaa ja Valgevene toormest ja turgudest ning enne viirusekriisi tehtud prognoose. Jõulisele eksport hakkab taastuma vastavalt peamiste taastumisele on aidanud oluliselt kaasa info-side- ekspordipartnerite ja uute turgude arengule. sektor, mille pikalt kestnud kiire kasv aeglustus Sisenõudluse kiirele kasvule eelmisel aastal järgneb viirusekriisis vaid veidi. Eelmisel aastal taastusid 2022. aastal langus. Selle tingib ettevõtete kenasti ka veondus-laondus ja töötlev tööstus, mille investeeringute selge vähenemine kahel põhjusel. kasvuperspektiiv oli veel paar kuud tagasi väga hea. Esiteks olid eelmisel aastal ettevõtete 2022. aastal oleks võinud jalad alla saada ka investeeringud paisutatud ajutise kuid väga suure turismisektor, kuid geopoliitilised pinged meie investeeringu kaudu, mis aasta lõpus juba osaliselt regioonis heidutavad kaugemalt tulevad turistid realiseeriti. Teiseks on hinnatõus ehituses olnud taas eemale. väga kiire, mis sunnib planeeritud investeeringuid Kõige otsesem mõju Eesti majandusele selles kriisis edasi lükkama. Kolmandaks ei soodusta tuleb väliskaubanduse piirangute kaudu. Prognoos sõjasündmused praegu pika tasuvusajaga lähtub kaubavahetuse katkemisest Vene- projektidega alustamist, mis samuti soodustab juba Valgevene-Ukraina suunal, millele lisandub ka Eesti kavandatud investeeringutega ootama olukorra ülejäänud kaubanduspartnerite tagasihoidlikum selginemiseni. Majapidamiste investeeringud, mis nõudlus seoses suurenenud ebakindluse ning 2021. aastal uute korterite nappuse tõttu vähenesid, tarneraskustega. Lisaks sellele pärsib lisandväärtuse peaksid 2022. aastal selgelt kasvama, mis eeldab küll loomist imporditud sisendite kiire hinnatõus. optimistlikku tulevikuvaadet. Seni selgeid märke Seetõttu pöördub kaupade ja teenuste eksport korteriostjate ebakindlusest ei ole. 2022. aastal püsihindades kergesse langusesse. Eratarbimise kasv osutus 2021. aastal oodatust Ekspordi puhul on siiski olulisem rahaline väärtus ja suuremaks, kuna septembris vabanenud kuna ekspordihindade kasv on oodatavalt üle kümne pensioniraha kulutati suures koguses juba enne protsendi, siis ettevõtete eksporditulu suureneb aasta lõppu. 2022. aastal on oodata eratarbimise siiski oluliselt. Paraku kallinevad imporditud reaalmahu langust, kuigi tarbimiskulutused eurodes tootmissisendid veelgi rohkem, mis kärbib kohalikku kasvavad. Kaupade ja teenuste tarbimise languse lisandväärtust. Prognoosi järgi õnnestub järgmise toob endaga kaasa kiirenev hinnatõus, mida ei 6 suuda kompenseerida sissetulekute kasv. Üle kiire hinnatõus. Energiahindade mõningane langus kümne protsendi ulatuv tarbijahindade kasv ületab järgmisel aastal viib tarbijahindade aastakasvu 2% selgelt nii palgatulu kui ka pensionitulu kasvu. lähedale ja sealt edasi veelgi madalamale. Prognoosi kohaselt kahandab ärevus idapiiri taga ka Tööturg on pärast koroonakriisi jõudsalt taastunud, tarbijate kindlustunnet, mis pärast viirusekriisi mis on väljendunud nii hõivatute arvu suurenemises aegset sügavat kukkumist on eelmise aasta teises kui ka mõõdukalt kiire palgakasvu jätkumises. Senini pooles siiski kosunud. Lisaks kahandab on turismisektori hõive jätkuvalt allpool kriisieelset kasvuvõimalusi eelmise aasta kõrge võrdlusbaas, taset, kuid koroonapiirangute leevenedes võiks mis oli mõjutatud suures mahus teise samba käesoleval aastal oodata majutuses ja toitlustuses pensionivarade vabanemisest. Valitsussektori jõulisemat taastumist. Idasuunalise tarbimiskulutused on prognoosis vastavalt kehtivale väliskaubanduse takistused võivad mõjutada 10 kuni riigieelarvele ja riigieelarve strateegiale, kuid 20 tuhandet töötajat, valdavalt tööstuses, kavandatav lisaeelarve suurendab neid ilmselt transpordis ning ehituses. Kui ettevõtted suudavad oluliselt. eksporditurgudel ja toorme varustuskanalites kiirelt Sõjategevusega kaasnenud energia- ja ümber orienteeruda, püsib tööturu reaktsioon toorainehindade tõus kiirendab tarbijahindade mõõdukana ehk töötajaid hoitakse palgal edasi ning kasvu tänavu 12,7 protsendini, millest poole vähendatakse ajutiselt töötunde. Kuna šokk on annavad energiakandjad. Lisaks tõstab toidutoorme mõnede ettevõtete jaoks suur, siis arvestame hindu Euroopa viljaaida võimetus kasvatada ja põhistsenaariumis tööpuuduse kasvuga kahe eksportida tarvapärases koguses põllumajandus- protsendipunkti võrra praegusega võrreldes. saaduseid. Eestis on 2022. aastal oodata toidukorvi Vaatamata halvenevale konjunktuurile hoiab jõuline kallinemist kümnendiku võrra. Püsib ka eelmisel hinnatõus palgasurved lähiajal kõrgena. Palgatulu aastal kiirenenud tööstuskaupade hinnatõus, mis ostujõud siiski väheneb käesoleval aastal ligikaudu algas viirusekriisist tulenevate tarneraskustega ja viie protsendi võrra kahekohalise inflatsiooni tõttu. mida võimendab nüüd erinevate tootmissisendite 7 Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2022–2026 % 2011–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 1. SKP reaalkasv 3,7 -3,0 8,3 -1,0 1,2 3,2 2,7 2,6 1a. SKP püsivhindades 23,7 25,7 25,4 25,7 26,5 27,3 28,0 (mld eurot) 2. SKP nominaalkasv 7,2 -3,2 14,3 6,7 3,7 5,0 4,8 5,0 2a. SKP jooksevhindades (mld 26,8 30,7 32,7 33,9 35,6 37,3 39,2 eurot) 2b. RKP jooksevhindades (mld 26,6 30,1 32,2 33,3 34,9 36,5 38,2 eurot) Kasvuallikad 3. Eratarbimiskulutused 3,8 -2,7 6,5 -4,6 0,1 3,2 2,3 2,0 (sh MTÜd) 4. Valitsussektori lõpp- 2,0 3,0 3,9 -1,4 0,0 0,2 0,3 0,3 tarbimiskulutused 5. Kapitali kogumahutus 7,6 19,9 3,3 -7,2 3,9 1,0 2,4 2,5 põhivarasse 6. Sisenõudlus 4,4 3,4 7,6 -4,6 1,0 2,0 2,3 2,0 7. Kaupade ja teenuste 5,9 -5,0 19,8 -2,0 2,3 4,7 3,2 3,0 eksport 8. Kaupade ja teenuste 6,7 0,9 20,6 -6,6 2,1 3,4 2,8 2,3 import Panus SKP kasvu 9. Sisemajanduse 4,1 4,4 4,9 -4,4 1,2 1,8 1,8 1,7 nõudlus 10. Kaupade ja teenuste -0,3 -4,3 -0,4 3,5 0,2 1,3 0,5 0,7 bilanss Tabel 3. Hindade prognoos 2022–2026 % 2011–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 1. SKP deflaator 3,4 -0,3 5,5 7,8 2,5 1,7 2,1 2,4 2. Eratarbimise 2,7 -0,7 4,3 10,5 1,9 1,2 1,7 2,0 deflaator 3. Harmoniseeritud 2,6 -0,6 4,5 12,4 2,0 1,2 1,7 2,0 tarbijahinnaindeks 3a. Tarbijahinnaindeks 2,3 -0,4 4,6 12,7 2,1 1,2 1,7 2,0 4. Valitsussektori tarbimiskulutuste 4,8 2,2 5,1 5,7 3,7 4,0 3,9 3,0 deflaator 5. Investeeringute 2,2 -2,7 3,1 7,0 2,3 2,1 2,0 2,0 deflaator 6. Ekspordi deflaator 1,4 -2,1 7,9 11,3 2,5 2,0 1,9 2,0 7. Impordi deflaator 1,0 -3,0 7,7 12,0 2,4 2,1 2,1 1,9 Tabel 4. Tööturu prognoos 2022–2026 (15–74-aastased) % 2011–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 1. Tööhõive (tuh inimest) 637,6 653,8 650,5 649,8 642,2 649,3 651,9 651,9 1a. Tööhõive kasv 1,8 -2,2 -0,5 -0,1 -1,2 1,1 0,4 0,0 2. Tööpuuduse määr 7,4 6,9 6,2 7,2 8,3 7,2 6,7 6,4 3. Tööjõu tootlikkuse kasv 1,8 -0,8 8,9 -0,9 2,4 2,1 2,2 2,6 (hõivatute arvu järgi) 4. Keskmise palga reaalkasv 4,3 3,4 2,1 -5,1 3,4 2,3 2,8 3,0 4a. Keskmine palk (eurot) 1 448 1 548 1 656 1 749 1 811 1 892 1 987 8 4b. Keskmise palga 6,6 2,9 6,8 7,0 5,6 3,6 4,5 5,0 nominaalkasv Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2022–2026 % SKPst 2011–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 1. Võlgnevus välismaailma 3,0 1,8 8,1 3,4 4,1 4,3 4,1 4,9 suhtes 1a. Jooksevkonto 1,0 -0,3 -1,1 2,0 2,1 2,8 2,7 3,2 2. Kaupade ja teenuste bilanss 3,6 0,5 0,3 3,6 3,9 4,9 5,1 5,8 3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,5 -0,7 -1,5 -1,5 -1,8 -2,1 -2,3 -2,5 4. Kapitalikonto 2,0 2,1 9,2 1,4 2,0 1,6 1,4 1,7 5. Vead ja täpsustused -0,1 -1,5 -1,3 9 2 FISKAALRAAMISTIK 2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID Stabiilsusprogramm ja selle fiskaalraamistik lähtub valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon Rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadisest kumulatiivselt puudujäägis ja valitsussektori majandusprognoosist1 ning 2022. aasta struktuurne eelarvepositsioon oli puudujäägis. 2 lisaeelarvest . 2022. aastal kehtib nõude suhtes erand vastavalt riigieelarve seaduse eelarvereeglites sisalduvale Vastavalt Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, vabastusklauslile. koordineerimise ja juhtimise lepingule (Treaty on Stability, Coordination and Governance in the Käesoleva aasta 7. aprillil otsustas Vabariigi Economic and Monetary Union, TSCG) seavad Valitsus, et 2023. aasta struktuurne puudujääk ei liikmesriigid endile keskpika perioodi eelarve tohi otsustatud lisaeelarve meetmeid arvestades eesmärgi (medium-term objective, MTO), mille ületada 3,5% SKPst ning 2026. aastaks peab täitmist hindab Euroopa Komisjon. Lähtudes puudujääk vähenema 2,0%ni SKPst. Eesmärkide siseriiklikust eelarvereeglist jätab valitsus TSCG saavutades jõuab nominaalne defitsiit alla nõutava mõistes keskpika perioodi eesmärgiks (MTOks) 3% SKPst piiri 2025. aastal (2,9% SKPst) ning valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi väheneb 2026. aastaks 2,2%ni SKPst. 2022. aastal 0,5 protsenti SKPst. Riigieelarve seaduse kohaselt mõjutab Eesti majandust lisaks taanduvale peavad riigieelarved olema koostatud selliselt, et koroonakriisile Venemaa algatatud Ukraina vastane valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on sõjaline agressioon, mis toob kaasa täiendavaid tasakaalus või ülejäägis, kuid lubades eelmiste piiranguid, sanktsioone ning lisakulusid julgeolekule eelarveaastate jooksul tekkinud kumulatiivse ja sõjapõgenikele. Seetõttu on valitsus koostanud struktuurse ülejäägi arvelt planeerida struktuurset 2022. aasta lisaeelarve, mille tulemusel ulatub defitsiiti kuni 0,5% SKPst aastas. Võrreldes eelmise struktuurne eelarvepuudujääk prognoosi ja stabiilsusprogrammiga ei ole MTO-d muudetud. eelarvemeetmeid arvestades käesoleval aastal 4,5%ni SKPst. Järgnevast aastast hakkab majandus Koroonakriisi ning Venemaa algatatud Ukraina sõjaga kaasnevatest esialgsetest mõjudest taastuma vastase sõjalise agressiooniga kaasnevate piirangute ning vähenevad lisaeelarvega antud ja sõjapõgenike tõttu valitseb majanduses erandlik toetusmeetmed. Arvestades seatud olukord. Stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepositsiooni eesmärke ning baasseaduses vabastusklausel lubab Euroopa Liidu liikmesriikidel sätestatud nõuet parandada struktuurset kalduda kõrvale keskpikast eelarveeesmärgist eelarvepositsiooni, paraneb struktuurne (MTO) või selle suunas liikumisest. Praegusel hetkel eelarvepositsioon 2023. aastast alates vähemalt teadaolevalt, kehtib see klausel 2022. aasta lõpuni. 0,5% võrra SKPst aastas. Selliselt jõuab struktuurne Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast eelarvepositsioon 2026. aastaks valitsuse seatud eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk eesmärgile 2% SKPst. Eelmise eelarvestrateegiaga ei tohi ületada 3% SKPst. Alates 2023. aastast võrreldes on järgmise aasta struktuurse positsiooni rakendub taas Eesti eelarve baasseaduse nõue eesmärk 0,6% võrra SKPst halvem, mis on osaliselt parandada struktuurset eelarvepositsiooni 0,5% seotud lisaeelarvega lisandunud kuludega. võrra SKPst juhul, kui eelnenud aastal oli 1 http://www.fin.ee/majandusprognoosid 2 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja- eelarvestrateegia/riigieelarve 10 2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON 2020. aastal langes valitsussektori nominaalne investeeringute mahtu ning tegevuskulusid, mis eelarvepositsioon puhkenud Covid-19 pandeemia ületas tulude kasvu, mistõttu kohalike omavalitsuste tõttu 1,5 miljardi euro suurusesse puudujääki (5,6% koondpositsioon langes möödunud aastal SKPst). 2021. aastal vähenes puudujääk majanduse 115 miljoni euro suurusesse puudujääki. kiire taastumise tulemusel 721 miljoni euroni (2,4% 2022. aasta eelarvepuudujääk ulatub lisaeelarve SKPst). Enim paranes sotsiaalkindlustusfondide otsuseid arvestades 5,3%ni SKPst, mis on algse positsioon (454 miljonit eurot), millest enamus tuli riigieelarvega võrreldes 3,1% SKPst võrra suurem. sellest, et 2021. aastal hüvitas Töötukassa koroonakriisis pihta saanud ettevõtete töötajatele Vabariigi Valitsuse seatud eelarve eesmärkide saamata jäänud palka oluliselt vähem kui kohaselt väheneb puudujääk järgmisel aastal 4,8 %ni 2020. aastal. Kuid ka Haigekassa positsioon paranes SKPst. Majanduskeskkonna taastudes väheneb oluliselt taastunud sotsiaalmaksu laekumise tõttu. puudujääk prognoosiperioodi lõpuks 2026. aastaks Keskvalitsuse puudujääk vähenes peamiselt tänu 2,2%ni SKPst. maksulaekumiste kasvule 451 miljoni euro võrra. Kohalikud omavalitsused suurendasid Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2022–2026 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Valitsussektori nominaalne -5,6 -2,4 -5,3 -4,8 -3,8 -2,9 -2,2 eelarvepositsioon (% SKPst) Keskvalitsus -4,4 -2,4 -4,8 -4,4 -3,4 -2,3 -1,8 Sotsiaalkindlustusfondid -1,2 0,4 -0,1 -0,1 -0,1 -0,3 -0,3 Kohalikud omavalitsused 0,0 -0,4 -0,3 -0,4 -0,3 -0,4 -0,1 Valitsussektori nominaalne -1 502 -721 -1 723 -1 635 -1 351 -1 101 -859 eelarvepositsioon (mln eurot) Keskvalitsus -1 193 -742 -1 576 -1 494 -1 205 -845 -694 Sotsiaalkindlustusfondid -318 136 -42 -19 -38 -121 -119 Kohalikud omavalitsused 9 -115 -105 -123 -107 -135 -45 Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on kogu stabiilsusprogrammi kestel puudujäägis, ulatudes sel aastal 4,5%ni SKPst ning vähenedes 2026. aastaks 2,0%ni SKPst. 11 Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2026 (% SKPst) 2001–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 1. SKP reaalkasv (%) 3,7 -3,0 8,3 -1,0 1,2 3,2 2,7 2,6 2. Valitsussektori eelarvepositsioon - -5,6 -2,4 -5,3 -4,8 -3,8 -2,9 -2,2 3. Intressimaksed - 0,0 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,4 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3,5 3,0 3,0 2,1 2,0 2,1 1,9 2,1 4.a Tööjõu panus pot. kasvu (%) -0,1 0,1 0,5 0,1 0,0 0,2 0,0 0,0 4.b Kapitali panus pot. kasvu (%) 1,9 1,1 1,3 1,5 1,5 1,4 1,3 1,3 4.c Tootlikkuse panus pot. kasvu (%) 1,6 1,8 1,1 0,5 0,5 0,5 0,6 0,8 5. SKP lõhe (output gap) 0,5 -5,0 1,0 -2,0 -2,8 -1,7 -1,0 -0,4 6. Tsükliline eelarve komponent - -2,4 0,5 -1,0 -1,3 -0,8 -0,5 -0,2 7. Tsükliliselt tasandatud eelarve- positsioon - -3,2 -2,8 -4,3 -3,5 -3,0 -2,5 -2,0 (7)=(2)-(6) 8. Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon - -3,1 -2,8 -4,2 -3,3 -2,7 -2,1 -1,6 (8)=(7)+(3) 9. Ühekordsed meetmed - 0,0 1,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 10. Struktuurselt tasandatud - -3,2 -3,8 -4,5 -3,5 -3,0 -2,5 -2,0 eelarvepositsioon (10)=(7)-(9) 11. Kumulatiivse struktuurse eelarvepositsiooni arvestus -6,4 -9,4 -13,3 -16,3 -18,5 -20,2 -21,2 12. Välisvahendite muutus, % SKPst - 0,0 0,3 1,2 1,0 -0,3 -0,3 0,0 13. Eelarvepoliitika impulss Vastu Vastu- Vastu- Vastu- Vastu- Vastu- Vastu- - - tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. 12 2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD 2022. aastal ulatuvad valitsussektori tulud 39,9%ni Võrreldes käesoleva aastaga vähenevad 2026. SKPst ja kulud 45,2%ni SKPst (vt Tabel 8). aastaks protsendina SKPst enim majanduse, avaliku Valitsussektori kulude prognoosis sisalduvad nii korra ja julgeoleku kulud (vt Tabel 10). 2022. aasta lisaeelarve meetmed kui ka meetmed 2023. ja lisaeelarve meetmetest moodustavad 330 miljonit 2025. aastal valitsuse seatud eelarvetrajektoorile eurot avaliku korra ja julgeoleku kulud, mis kasvavad jõudmiseks. käesoleval aastal 3,0%ni SKPst. Majanduse tegevusala kulud kasvavad 2022. aastal nii Perioodil 2022–2026 kasvavad kulud keskmiselt lisaeelarves toodud energiainvesteeringute (sh LNG 4,2% aastas ehk aeglasemalt kui SKP, mistõttu terminal ja investeeringud võrkudesse) kui ka valitsussektori kulud vähenevad 2026. aastaks välisvahendite kasutamise kasvu tõttu. Sotsiaalse 40,4%le SKPst (vt Tabel 10). kaitse kulusid on lisaeelarves 2022. aastal 221 miljoni euro ulatuses, mistõttu suureneb sotsiaalse kaitse kulude osakaal SKPs 14,1%ni. Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2021–2026 2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026 mln eurot % % % % % % SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst 1. Valitsussektor -721,4 -2,4 -5,3 -4,8 -3,8 -2,9 -2,2 2. Keskvalitsus -742,3 -2,4 -4,8 -4,4 -3,4 -2,3 -1,8 4. Kohalikud omavalitsused -114,8 -0,4 -0,3 -0,4 -0,3 -0,4 -0,1 5. Sotsiaalkindlustusfondid 135,7 0,4 -0,1 -0,1 -0,1 -0,3 -0,3 Valitsussektor 6. Tulud kokku 12 259,2 40,0 39,9 40,2 39,8 39,2 38,3 7. Kulud kokku 12 980,6 42,3 45,2 45,0 43,6 42,1 40,4 8. Eelarvepositsioon -721,4 -2,4 -5,3 -4,8 -3,8 -2,9 -2,2 9. Intressikulu 8,4 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,3 10. Primaartasakaal -713,0 -2,3 -5,2 -4,2 -3,6 -2,9 -1,9 11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 295,6 1,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud komponentide lõikes 12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 6 815,8 22,2 22,0 21,3 21,2 21,0 20,5 12a. Tootmis- ja impordimaksud 4 188,5 13,7 14,0 13,7 13,6 13,3 12,8 12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 2 627,3 8,6 8,0 7,6 7,6 7,7 7,7 12c. Kapitalimaksud 0,0 0 0 0 0 0 0 13. Sotsiaalkindlustusmaksed 3 746,5 12,2 12,3 12,3 12,4 12,5 12,4 14. Omanditulud 3 279,5 10,7 11,0 11,0 11,1 11,2 11,1 15. Muud tulud -1 582,6 -5,2 -5,4 -4,5 -4,9 -5,5 -5,7 16.=6. Tulud kokku 12 259,2 40,0 39,9 40,2 39,8 39,2 38,3 p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le 34,4 34,2 33,6 33,5 33,4 32,8 10 541,8 makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995) Kulud komponentide lõikes 17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 5 377,0 17,5 18,3 18,3 17,1 16,5 15,6 17a. Hüvitised töötajatele 3 430,4 11,2 11,3 11,2 10,7 10,6 10,1 17b. Vahetarbimine 1 946,6 6,3 7,0 7,1 6,4 5,8 5,5 18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 4 680,3 15,3 15,4 15,6 15,6 15,8 15,9 millest töötushüvitised 187,3 0,6 0,8 0,7 0,7 0,7 0,6 18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 765,7 2,5 2,5 2,4 2,4 2,4 2,4 18b. Rahalised sotsiaalsiirded 3 914,6 12,8 13,0 13,1 13,2 13,4 13,5 19.=9. Intressikulu 8,4 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,3 20. Subsiidiumid 295,9 1,0 0,8 0,5 0,5 0,5 0,5 21. Kapitali kogumahutus 1 741,9 5,7 7,5 7,6 7,4 6,8 6,1 22. Kapitalisiirded 176,4 0,6 1,0 0,9 0,7 0,4 0,3 23. Muud kulud 700,7 2,3 2,1 2,0 2,0 1,8 1,7 24.=7. Kulud kokku 12 980,6 42,3 45,2 45,0 43,6 42,1 40,4 p.m. Valitsussektori tarbimine 6 225,1 20,3 21,0 20,9 19,7 19,0 18,2 Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. 13 Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2021–2023 (mln eurot) Maksukulu Säte Valitsemis- 2021 2022 2023 funktsioon3 KOKKU 304,1 352,1 441,8 1. Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele, KMS § 15 lg 2 haridus 13,2 8,3 perioodikale ja digiväljaannetele p 1 ja 3 2. Käibemaksumäär 9% raamatutele ja KMS §15 lg 2 haridus 1,8 4,6 töövihikutele p1 3. Käibemaksumäär 5% ajakirjandusväljaannetele KMS §15 lg 21 vaba aeg, kultuur 5,9 14,7 ja religioon 4. Käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiini- KMS §15 lg 2 tervishoid 74,7 78,9 80,6 seadmetele p2 5. Käibemaksumäär 9% majutusteenustele KMS §15 lg 2 vaba aeg, kultuur 34,4 36,3 37,1 p4 ja religioon 6. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud KMS § 29 majandus 15,0 15,0 käibemaksuarvestuse korra muudatus lõige 14 7. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam TuMS §4 lg 5, majandus 64,8 71,9 74,5 maksumäär 14% §18 lg 1³ 8. Täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest TuMS §23¹ sotsiaalne kaitse 27,9 27,9 27,9 9. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TuMS §234 sotsiaalne kaitse 6,3 6,3 6,3 10. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas TuMS §235 sotsiaalne kaitse 99,8 11. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TuMS §25 elamu- ja 6,5 5,6 6,2 kommunaalehitus 12. Koolituskulude mahaarvamine TuMS §26 haridus 12,6 13,4 15,4 13. Kingitused ja annetused TuMS §27 lg vaba aeg, kultuur 4,5 4,9 5,1 1, §49 lg ja religioon 1,2,3,6 14. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute TuMS §28 sotsiaalne kaitse 8,1 8,7 9,0 soetamine 15. FIE täiendav maksuvaba tulu TuMS §32 lg 4 majandus 9,0 9,0 9,0 põllumajandussaaduste või FIE/FI ja §37 lg 11 metsamaterjali võõrandamisel 16. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg tervishoid 6,0 6,4 6,7 55 17. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 majandus 1,0 0,9 0,9 lg 11 18. Eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär ATKEAS §66 majandus 30,0 46,0 23,0 lg 7 19. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 majandus 1,0 1,0 1,0 lg 1 p 22² 20. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise ATKEAS §27 majandus 0,1 0,1 0,1 reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, lg 1 p 24, 284 metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides 21. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse ATKEAS §27 majandus 1,1 1,1 1,3 elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, lg 1 p 282 mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks 22. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes ATKEAS §27 majandus 1,3 1,2 1,4 protsessides lg 1 p 24 23. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös ATKEAS §27 majandus 0,0 0,0 0,0 hoidmiseks lg 1 p 286 24. Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi soodustus ATKEAS §66 majandus 0,3 0,3 0,4 lg 121 3 Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek; 4. majandus; 5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja religioon; 9. haridus; 10. sotsiaalne kaitse. 14 25. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 majandus 0,9 0,9 1,1 lg 103 26. Aktsiisiga maksustamata biokütuse edastatud ATKEAS §19 majandus 0,5 0,5 0,6 kogus lg 14 p 22 15 Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 1. Üldised valitsussektori teenused 1 3,6 4,0 4,0 4,3 4,1 4,0 3,8 3,6 2. Riigikaitse 2 2,1 2,5 2,4 2,0 3,1 3,4 3,4 2,0 3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,8 2,0 2,0 3,0 2,2 2,1 2,0 2,0 4. Majandus 4 4,0 5,9 4,8 6,1 6,5 5,2 4,0 4,2 5. Keskkonnakaitse 5 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 6. Elamu- ja kommunaal- 6 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 majandus 7. Tervishoid 7 5,7 6,7 6,4 6,3 6,2 6,3 6,3 6,2 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 9. Haridus 9 6,1 6,6 6,0 6,1 5,8 5,4 5,2 5,0 10. Sotsiaalne kaitse 10 13,1 15,0 13,6 14,1 14,0 14,1 14,2 14,3 11. Valitsussektori kulud kokku TE 39,4 45,9 42,3 45,2 45,0 43,6 42,1 40,4 Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud 2021 2021 2022 2023 2024 2025 2026 mln € % % % % % % SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst 1. Välisvahendite kulu, mis on EL tuludega 617 2,0 2,3 2,5 2,0 1,8 2,0 kaetud 1a. sh investeeringud, mis on EL tuludega 289 0,9 1,0 1,6 1,4 1,2 1,4 kaetud 2. Töötuskindlustuse kulu, mis tuleneb 92 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 majandustsüklist 3. Valitsussektori tulusid muutvad 308 1,0 0,1 -0,6 -0,5 0,2 -0,5 valikulised meetmed (discretionary measures)* 4. Seadusest tulenevad muudatused 0 0 0 0 0 0 0 valitsussektori tuludes, mis on seotud kuluvajaduse kasvuga * Arvestatud meetmed on: valitsuse kulumeetmete mõju maksulaekumisele; täiendavatelt dividendidelt laekuv tulumaks; tulumaksumuudatused (maksuvaba tulu tõus, regulaarselt jaotatava kasumi maksusoodustus, pensionide maksuvaba tulu tõus, mahaarvamiste muudatused, metsatulu maksusoodustus); käibemaksumuudatused; aktsiisimuudatused; sotsiaalmaksumuudatused; ning muudatuse mittemaksulistes tuludes. Allikas: Rahandusministeerium. 2.4 TULU- JA KULUMEETMED Stabiilsusprogrammi aluseks on Rahandus- gaasivaru soetamine ja LNG terminali rajamine ning ministeeriumi kevadine majandusprognoos, Soomes ja Rootsis hoiustatud riigi kütusevaru Vabariigi Valitsuses heakskiidetud 2022. aasta Eestisse toomine), sõjapõgenike esmaste lisaeelarve meetmed ning Vabariigi Valitsuse 7. vajadustega seonduvad kulud (sh Eesti aprilli 2022 otsus saavutada seadusele vastav haridussüsteemi tugevdamine, eesti keele õpe, struktuurse eelarvepositsiooni eesmärk . tööturuteenused, öömaja). Lisaks on otsustatud suurendada vastupanuvõime suurendamiseks Lähtuvalt lisaeelarve vajadusest otsustati eraldada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi, sest täiendavat raha kolme peamisse valdkonda: määramatus on väliskeskkonnas suur ning on oluline laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime olla valmis ootamatusteks. tugevdamine, energiajulgeolek (sh keskse riigi 16 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud lisaeelarve vahendid, ca 35 protsenti majandamiskulud meetmete negatiivne mõju valitsussektori (peamiselt kaitse ja julgeolekuga seotud meetmed), nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 31 protsenti investeeringud (sh energiavaldkonna 627 mln eurot ehk 1,9% SKPst. Mõju meetmed), 19 protsenti tööjõukulud (sh põgenike eelarvepositsioonile on väiksem kui kulumeetmete teenindamisega seotud kulud) ning 15 protsenti maht kokku (724 miljonit eurot), sest eelarvest toetused erasektorile ning teistele valitsussektori makstavate toetustega kaasneb nii tööjõumaksude asutustele (ühekordne toetus pensionäridele ja kui ka tarbimismaksude kasv. Suurenev maksutulu lastega peredele, toimetulekutoetus, toob kaasa ka kohalike omavalitsuste tulubaasi tööturuteenused ja muud sotsiaaltoetused). suurenemise ca 15 miljoni euro võrra läbi kohalikele Täiendavalt on arvestatud Vabariigi Valitsuse omavalitsustele suunatava füüsilise isiku tulumaksu. 7. aprilli otsusega, millega seati eelarvepoliitiline Lisaeelarve sisaldab ka kahte tulusid vähendavat eesmärk struktuurse eelarvepositsiooni kohta. Selle meedet, mis täiedavad samuti julgeoleku täitmiseks on valitsusel võimalik järgmisel aastal suurendamise eesmärki. Nendeks on infosõja oludes rakendada täiendavalt kulumeetmeid 169 miljoni vajalik ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära euro ulatuses ehk 0,5% SKPst. 2025. aastal tuleb ka langetamine 9%lt 5%le ning toidujulgeolekut tagava rakendada eelarvepositsiooni parandavaid põllumajandussektori jaoks oluline erimärgistatud meetmeid 107 miljoni euro ulatuses ehk 0,3% SKPst. diislikütuse aktsiisi langetamine Euroopa Liidu Konkreetsed sammud 2023. ja 2025. aasta miinimumtasemele. puudujäägi eesmärgiga vastavusse viimiseks Majandusliku sisu järgi moodustavad lisaeelarve otsustatakse riigi eelarvestrateegias selle aasta mahust, sh Vabariigi Valitsuse reservi kantavad sügisel. Tabel 12. Stabiilsusprogrammi meetmed 2022 2023 2024 2025 2026 Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine 234,5 282,8 284,1 437,7 9,1 Energiajulgeolek 257,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduvad kulud 232,3 96,0 0,0 0,0 0,0 Meetmed eelarveeesmärgi täitmiseks 169,0 -107,0 Tulumeetmed 8,0 6,5 4,0 4,0 4,0 KOKKU 732,1 554,3 288,1 334,7 13,1 Allikas: Rahandusministeerium Saabunud sõjapõgenikele tööturumeetmete pakkumise tõttu ligi 50 miljoni euro võrra. Nagu pakkumise tõttu suurenevad Töötukassa kulud Töötukassa puhul, sisaldas kevadine käesoleval aastal 36 mln euro võrra, millest osa majandusprognoos täiendavad põgenikega seotud eraldatakse riigieelarvest. Töötukassa puudujääk tervishoiukulutusi, lisaks parandavad lisaeelarve siiski olulisel määral võrreldes prognoosiga ei kulutused veidi sotsiaalmaksulaekumist võrreldes muutu, kuna prognoos juba sisaldas hinnangut prognoosiga, mistõttu ka Haigekassa põgenikega seotud kuludele. Haigekassa kulud eelarvepositsioon oluliselt ei muutu. suurenevad sõjapõgenikele tervishoiuteenuste 17 Tabel 13. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele 2022 2021 2022 2023 2024 2025 2026 mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst Valitsussektori tulude 13 060,2 40,0 39,9 40,2 39,8 39,2 38,3 prognoos Tulupoliitilised 0,4 0,3 0,2 0,4 0,0 meetmeid Kulupoliitilised 1,9 1,4 0,5 0,5 0,0 meetmeid Valitsussektori kulude 14 783,0 42,3 45,2 45,0 43,6 42,1 40,4 prognoos Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet sügisel 2023. aasta riigieelarve ja riigieelarve Alumises tabelis (Tabel 14) on toodud strateegia 2023–2026 läbirääkimiste käigus. Rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadise Lisaeelarve meetmeid käsitletakse osaliselt, kuna prognoosi kohased tulud ja kulud ning ülal tabelis automaatselt seadustest tulenevad kohustused ning (Tabel 13) tulu- ja kulupoliitiliste meetmete maht juba eelnevalt Vabariigi Valitsuse poolt otsustatud käesolevas stabiilsusprogrammis toodud kaitsekulud olid arvestatud Rahandusministeeriumi eesmärkide täitmiseks. Stabiilsusprogrammi 2022. aasta kevadises majandusprognoosis. meetmetena käsitletakse osaliselt 2022. aasta lisaeelarves otsustatud meetmeid ning täiendavaid Stabiilsusprogrammi meetmete tulemusel kasvavad poliitilisi meetmeid planeeritava trajektoori valitsussektori kulud aastatel 2022–2026 kokku saavutamiseks peale lisaeelarve vastu võtmist. 1,489 miljardit eurot. (Tabel 13) Poliitiliste meetmete suhtes tehakse lõplik otsus Tabel 14. Rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi otsuseid arvestamata 2022 2021 2022 2023 2024 2025 2026 mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst Valitsussektori tulude 12 914,1 40,0 39,5 39,9 39,5 38,8 38,3 prognoos Valitsussektori kulude 14 162,6 42,3 43,3 43,6 43,1 41,6 40,4 prognoos Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. 18 Tabel 15. Peamised maksumuudatused 2022. ja 2023. aastal Jõustumine Mõju 2022 Mõju 2023 Mln eurot % SKPst Mln eurot % SKPst KOKKU -49,7 -0,2 -172,9 -0,5 Maksustatava tulu hulgast 01.01.2021 -0,9 0,00 -0,9 0,00 arvatakse välja lasterikaste perede kodutoetus ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetus Keskmise vanaduspensioni 01.01.2023 -119,1 -0,35 tulumaksuvabastus Sotsiaalmaksu määr SMS § 6 lõike 01.04.2022 -44,0 -0,13 -64,2 -0,19 1 punktides 1 ja 5 sätestatud juhtudel on 20% Sigarettide aktsiisi tõstmine 2022– 01.01.2022; 10,2 0,03 19,0 0,06 2023 5% aastas ja 01.01.2023 suitsetamistubaka aktsiisi tõstmine 2022–2023 5% aastas Tubakaaktsiisi tasumise kohustuse 01.04.2021- -1,7 -0,01 peatamine tubakavedelikelt 31.12.2022 Kütuse- ja elektriaktsiisimäärade 01.05.2023 4,1 0,01 astmeline tõstmine 4 aasta jooksul alates 2023. aasta maist KMS § 29 lõige 14, lootusetud 01.051.2022 -15,0 -0,05 -15,0 -0,05 nõuded – osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud käibemaksuarvestuse korra muudatus KMS muudatus, millega viiakse 01.07.2022 0,3 0,00 0,6 0,00 meenemüntide (meene- ja investeeringumündid) maksustamine vastavusse käibemaksudirektiivis sätestatuga HasMMSi muudatus, mille kohaselt 01.01.2022 1,4 0,00 2,6 0,00 ei jagata neljale ministeeriumile (SOM, KUM, HTM, RAM) hasartmängumaksu enam HasMMSis sätestatud protsendina laekunud maksust, puudutab perioodi 2022–2025 Erimärgistatud diislikütuse aktsiisi 01.05.2022 -6,3 0,00 -2,5 0,00 langetamine Euroopa Liidu miinimumtasemele Ajakirjanduseväljaannete 01.08.2022 -1,7 0,00 -4,0 0,00 madalama käibemaksumäära rakendamine (5%) * Tekkepõhine mõju võrreldes sellega, kui kehtiks 31.12.2021 määrad/olukord. Allikas: Rahandusministeerium 19 2.5 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE Riigi rahavoog on kogu stabiilsusprogrammi Eesti valitsussektori võlg 2021. aastal küll perioodi vältel negatiivne. Valitsussektori nominaalselt suurenes (+437 mln), kuid osakaaluna netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe SKPst vähenes 0,9 protsendipunkti võrra. Nii riigi kui suureneb tänavu 5,3 protsendipunkti võrra (vt ka kohalike omavalitsuste võlg kasvas eelmisel Joonis 1) ning halveneb negatiivse rahavoo survel ka aastal. Põhiline osa võla kasvust tulenes Riigikassa järgmistel aastatel. Kevadprognoosi ja lisaeelarve poolt möödunud aastal võetud täiendavatest otsuseid arvestades on sel aastal riigieelarve võlakohustustest, sealhulgas laenudest (CEB, TERA4) positsioon nominaalses puudujäägis ning ka ja lühiajaliste võlakirjade (T-bill) emissioonist. rahavoog kokku negatiivne eelkõige pingelise Negatiivse rahavoo survel suureneb võlatase sel geopoliitilise olukorra ja sellest tuleneva mõju tõttu, aastal nominaalselt ja ka võlakoormus tõuseb millega riigi kulutused suurenevad. Lisaks 20,7%ni SKPst. Järgnevatel aastatel võlakoormus riigieelarve positsioonile võetakse arvesse ka teisi kasvab ja küündib prognoosiperioodi lõpus 29,7%ni tegureid, mille tõttu on rahavoog riigieelarve SKPst. teenindamisest kokku negatiivne. Põhiliselt tuleneb Samuti on (vt Tabel 16) välja toodud keskvalitsuse negatiivne rahavoog läbi kolme teguri: riigieelarve tasemel konsolideeritud võlg, nii kodumaine kui ka defitsiidi sh lisaeelarves otsustatud meetmed, välisvõlg, arvestades tehingud, mis on seotud riigikassa poolt tagasimakstava laenu suuruse ning valitsemissektori allsektoritega (sh kohustuste muude kohanduste. muutused). Riigi poolt võetud võlakohustused olid Riigieelarve negatiivset rahavoogu aastatel 2022– tänavu märtsi lõpu seisuga kokku 3,62 miljardit 2026 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste eurot, millest 1,90 miljardit (52%) moodustasid võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil. emiteeritud lühi- ja pikaajalised võlakirjad ning ülejäänud 1,72 miljardit (48%) moodustasid võetud Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus laenud. Käesoleval aastal on kavas kasutada lisaks ja netopositsioon (% SKPst) laenurahale ka lühi- ja pikaajalisi võlakirju. (% SKPst) 16 10,4% Joonis 2. Keskvalitsuse võla tagasimaksed 12 7,7% 6,8% Reservid 8 4 600 0 -4 500 -7,7% -8 -12 -13,0% 400 496,0 -16 300 Võlg -20 -18,1% -24 -22,9% 472,4 -20,7% 200 -28 -32 -29,7% 100 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 0 Reservid Võlg Netovarad(+)/-võlg(-) '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 Võla tagasimaksed (mln eur) Allikad: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet Allikas: Rahandusministeerium Prognoosiperioodi jooksul hoitakse keskvalitsuse teenindamiseks. Kõik laenatud raha on paigutatud tasemel vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude likviidsusreservi, mis parandasid mullu Riigikassa 4 Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB); Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA). 20 likviidsust. Riigikassa võla moodustavad muuhulgas 2021. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid5 TERA-lt saadud laenuvahendid ning samuti nii 1,8 mld euroni ehk 5,9%ni SKPst. Arvestuse kohaselt lühiajaline kui ka pikaajaline võlakirjaemissioon. koosnevad keskvalitsuse reservid nii Riigikassa hallatavatest reservidest (sh stabiliseerimisreserv Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval aastal ning likviidsusreserv ilma sotsiaalkindlustus- keskvalitsuse, sotsiaalkindlustusfondide (Haige- fondideta) kui ka muude asutuste likviidsetest kassa, Töötukassa) ja samuti ka kohalike vahenditest. omavalitsuste reservid. Käesoleval aastal vähendab likviidsusreservi taset Järgnevatel aastatel on ette näha valitsussektori rahavooline puudujääk, mille täitmiseks reservide taseme stabiliseerumist, sealjuures hoiab kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid riik vajalikku likviidsuse sihttaset, et tagada riigi vahendeid kokku 1,6 mld ulatuses. Võla kaasamist kohustuste õigeaegset täitmist. Riigieelarve alustati jaanuaris, kui võeti lepingujärgselt kasutusse negatiivset rahavoogu rahastatakse esmalt EIB-lt6 120 mln ja CEB-lt 50 mln eurot. 29.03.2022 likviidsusreservi arvelt, mille hulgas on juba emiteeriti lühiajalisi võlakirju kokku 400 mln euro eelnevalt kaasatud lisavahendid. Prognoosiperioodi ulatuses tähtaegadega 6 ja 12 kuud, mis katavad lõpus ehk 2026. aastal moodustavad valitsussektori samaaegselt lunastuvate, 2021. aastal emiteeritud reservid 6,8% SKPst. võlakirjade tagasimakset. Tabel 16. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2021. aastal 31. detsember 2020 31. detsember 2021 Muutus mln eurot % SKPst mln eurot % SKPst % SKPst Valitsussektor 5 097,5 19,0 5 534,9 18,1 -0,9 Kodumaine võlg 1656,8 6,2 1736,3 5,7 -0,5 Välisvõlg 3 440,7 12,8 3 798,6 12,4 -0,4 Keskvalitsus[1] 5053,4 18,8 5563,2 18,1 -0,7 Kodumaine võlg 1 841,8 6,9 1 987,2 6,5 -0,4 Välisvõlg 3211,6 12,0 3576 11,7 -0,3 Kohalikud 877,1 3,3 908,1 3,0 -0,3 omavalitsused Kodumaine võlg 648 2,4 685,5 2,2 -0,2 Välisvõlg 229,1 0,9 222,6 0,7 -0,1 Sotsiaalkindlustusfondid 0 0 0 0 0 Kodumaine võlg 0 0 0 0 0 Välisvõlg 0 0 0 0 0 [1] Keskvalitsuse tasemel konsolideeritud number. Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. 5 siseselt ning seega ei kajastu keskvalitsuse likviidsetes Keskvalitsuse likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel (alates 2019. aasta varades. kevadisest majandusprognoosist) ning lähtub riigi 6 majandusaasta aruandest. Sotsiaalkindlustusfondide raha, Euroopa Investeerimispank (EIB). mida hoitakse riigikassas elimineeritakse valitsussektori 21 Tabel 17. Valitsussektori võlakoormus 2021–2026 (% SKPst) 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* 1. Võlg kokku 18,1 20,7 24,1 27,7 29,2 29,7 2. Muutus võlakoormuses -0,9 2,6 3,4 3,7 1,4 0,5 Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6)7 3. Nominaalse SKP kasvu panus -2,4 -1,1 -0,7 -1,1 -1,3 -1,4 4. Primaarne eelarvetasakaal -2,3 -5,2 -4,2 -3,6 -2,9 -1,9 5. Intressimaksed 0,0 0,0 0,2 0,3 0,3 0,3 6. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline -0,9 -1,5 -0,2 1,0 -0,5 -0,3 erinevus (stock-flow adjustment, SFA) Valitsussektori võla hinnanguline intressimäär (%) 0,2 0,3 1,0 1,3 1,3 1,3 Muud asjakohased näitajad 7. Likviidsed finantsvarad 10,4 7,7 7,2 7,3 7,0 6,8 8. Võla amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust 8 1,6 1,4 0,9 0,9 1,5 1,3 9. Netovõlg (9=1-7) 7,7 13,0 16,9 20,4 22,1 22,9 10. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) 0 0 0 0 0 0 11. Keskmine aegumistähtaeg9 (aastat) 7,4 7,2 8 8 8 8 * - prognoos. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Tabel 18. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2019–2026 (mln eurot, % SKPst) 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Finantsvarad kokku 2 239 3 302 3 185 2 527 2 434 2 596 2 627 2 647 (mln eurot) sh keskvalitsus 865 1 996 1 796 1 201 1 151 1 373 1 552 1 699 kohalikud 312 504 481 460 435 414 387 377 omavalitsused 1 062 802 909 867 848 810 689 570 sotsiaalkindlustusfondid Finantsvarad kokku 8,1 12,3 10,4 7,7 7,2 7,3 7,0 6,8 (% SKPst) sh keskvalitsus 3,1 7,4 5,9 3,7 3,4 3,9 4,2 4,3 kohalikud 1,1 1,9 1,6 1,4 1,3 1,2 1,0 1,0 omavalitsused sotsiaalkindlustusfondid 3,8 3,0 3,0 2,6 2,5 2,3 1,8 1,5 *valitsussektori tasandil konsolideeritud 7 Mõnel aastal ümardamisest tulenevalt võrdus ei kehti. 8 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 9 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 22 3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 3.1 RISKISTSENAARIUM Riskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata sõjalise agressiooni mõju sisuliselt ühekordse majandusarengu alternatiivseid võimalusi ning nõudluspoolse šokiga, kus idasuunalisele ekspordile nende mõju riigieelarvele. suudetakse leida uued sihtturud. Kuigi Venemaalt ja Valgevenest imporditud toorainel (peamiselt Kevadprognoosi riskistsenaarium energia, puit ja metallid) on oma ajalooline roll meie Kevadprognoosi põhistsenaariumis oleme lähtunud majanduse konkurentsivõimel, siis nendele põhimõttest, kus Venemaa algatatud sõjalise toodetele on võimalik leida asendus, mis on küll agressiooni kõrvalmõju avaldub meie jaoks nii läbi veidi kallim, kuid tagab suures plaanis siiski tootmise kaubandus- kui ka kindlustunde kanali. Eesti jätkamise ilma märkimisväärsete tõrgeteta. majandus on ka varasemates kriisides silma paistnud erakordse kohanemisvõimega, mistõttu Riskistsenaariumis väiksem eelarvepuudujääk võib pidada võimalikuks, et Venemaa ja Valgevene Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos tugi- turgude ära langemise ning sealt imporditud odava neb makromajanduse vastavale prognoosile ja näeb toorme puudusele vaatamata suudavad ettevõtted ette valitsussektori eelarvepositsiooni paranemist tekkinud olukorras kiiresti ümber orienteeruda. 0,5% võrra SKPst sel aastal ehk puudujääk ulatuks Joonis 3. Majanduskasv, positiivne riskistsenaarium (%) 4,7%ni SKPst. Käesoleva aasta väiksem puudujääk baasstsenaariumiga võrreldes tuleneb eelkõige 10 maksutulude paremast laekumisest, mis mõjutab 8 kõiki valitsussektori tasandeid. Kuigi järgnevate 6 aastate majanduskasv on riskistsenaariumi kohaselt 4 baasstsenaariumiga sarnane, siis selle aasta väiksem 2 puudujääk kandub edasi ka järgnevatele aastatele, 0 mis vähendab puudujääki 2024. aastaks 3,1%ni -2 SKPst. -4 '21 '22 '23 '24 Riskistsenaariumi kohaselt väheneb netovõlg kuni Riskistsenaarium Baasprognoos 2,1 protsendipunkti võrra. Baasstsenaariumist positiivsem keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste Riskistsenaariumi kohaselt oleks võimalik vältida eelarvepositsioon vähendavad riskistsenaariumis majanduslangust ning ka majanduse pikaajaline nende valitsussektori tasandite võla taset. Seega kasvupotentsiaal ei saaks oluliselt kahjustatud. valitsussektori võlakoormus langeb väheneva Stsenaariumi kohaselt aeglustuks Eesti finantseerimisvajaduse tõttu riskistsenaariumis kuni majanduskasv käesoleval aastal oluliselt (1,4%ni) 1,6% võrra. Paranenud sotsiaalkindlustusfondide ning püsiks madal ka järgmisel aastal (1,7%). Sellisel eelarvepositsiooni läbi suurenevad valitsussektori juhul piirduks Venemaa algatatud Ukraina vastase reservid kuni 0,5 protsendipunkti võrra. 23 Tabel 19. Riskistsenaarium Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist % 2021 2022 2023 2024 2022 2023 2024 1. SKP jooksevhindades 30,7 33,4 34,7 36,7 0,7 0,8 1,1 2. SKP reaalkasv 8,3 1,4 1,7 3,5 2,4 0,5 0,3 3. SKP nominaalkasv 14,3 8,9 4,1 5,7 2,2 0,4 0,7 4. THI 4,6 12,3 2,4 1,4 -0,4 0,3 0,2 5. Sisenõudluse reaalkasv 7,6 -2,4 1,5 2,3 2,2 0,5 0,3 6. Ekspordi reaalkasv 19,8 1,0 3,6 5,0 3,0 1,3 0,3 7. Tööhõive kasv -0,5 0,5 -0,6 0,5 0,6 0,6 -0,6 8. Palga nominaalkasv 6,8 7,5 6,3 6,1 0,5 0,7 2,5 9. Valitsussektori -721 -1 583 -1 425 -1 124 140 210 233 eelarvepositsioon (mln eurot) 9a Keskvalitsus -742 -1 531 -1 436 -1 152 45 57 60 9b Sotsiaalkindlustusfondid 136 23 84 69 65 103 107 9c Kohalikud omavalitsused -115 -75 -73 -42 30 49 66 10. Valitsussektori -2,4 -4,7 -4,1 -3,1 0,5 0,7 0,7 eelarvepositsioon (% SKPst) 10a Keskvalitsus -2,4 -4,6 -4,1 -3,1 0,2 0,2 0,3 10b Sotsiaalkindlustusfondid 0,4 0,1 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3 10c Kohalikud omavalitsused -0,4 -0,2 -0,2 -0,1 0,1 0,2 0,2 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. 3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS Eesti riigil tuleb oma tegevuste rahastamiseks ning riigi rahanduse sensitiivsust (haavatavust) jätkuvalt laenata nii kodumaistest kui ka välistest kõikuvate intressimäärade korral. Juhul, kui vahenditest. Intressimäärade tõus ja seeläbi valitsussektorile kohaldatud intressimäärad intressikulude suurenemine avaldab otsest ning tõusevad vahemikus 2022–2026 100 baaspunkti negatiivset mõju eelarvetasakaalule. Samuti avaldab võrra aastas (vt Tabel 20), on otsemõju eelarvele intressimäärade kasv ka ebasoodsat mõju 58 mln eurot (0,2 % SKPst) esimesel ning investeeringutele ning tarbimisele. Seega on oluline prognoosiperioodi viimasel aastal on kumulatiivne hinnata läbi sensitiivsusanalüüsi ka Eesti majanduse intressikulu kokku 409 mln eurot (1% SKPst). Tabel 20. Intressimäärade tõusu mõju Intressimäärade tõusu mõju 2022 2023 2024 2025 2026 100 baaspunkti võrra (1 %) Intressikulude erinevus 58,0 68,9 85,1 94,9 102,2 võrreldes baasstsenaariumiga, mln Intressikulu erinevus 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3 baasstsenaariumist, % SKP 24 3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA Rahandusministeeriumi 2021. aasta kevadprognoos Valitsussektori eelarvepositsioon kujunes oli koostatud koroonakriisi mõju valguses, kus möödunud aastal oodatust paremaks peamiselt kiirem majanduse taastumise lootus oli 2021. aasta tänu paremale maksulaekumisele. Ootused selle sügisel ning 2022. aastal. Põhistsenaariumis oodati aasta struktuurse eelarvepositsiooni suhtes on aga aastate 2021–2022 majanduskasvuks vastavalt 2,5% puhkenud sõja tõttu oluliselt halvenenud. Koos ja 4,8%. Tegelikkuses osutus Eesti majanduse lisaeelarve meetmetega ulatub sel aastal puudujääk taastumine oluliselt kiiremaks, mille üheks 4,5%ni SKPst, mis on 1,1% võrra eelmises eelduseks olid teiste EL riikidega võrreldes eelarvestrateegias oodatust suurem. Sellest suhteliselt leebed viiruse leviku tõkestamise tulenevalt on lõdvendatud ka järgmiste aastate piirangud. Seetõttu osutus tegelikuks 2021. aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärki 0,5% kuni majanduskasvuks 8,3%, millega ületas SKP 0,9% võrra SKPst aastas. Samas on täidetud kriisieelse kasvutrendi. 2021. aastal pidurdasid riigieelarve seadusest tulenevad struktuurse majandusarengut energiahindade järsk tõus ja eelarvetasakaalu paranemise nõuded järgnevatel tarneraskuste tõttu kallinevad tööstuskaubad. aastatel. Struktuurse eelarvepositsiooni lõdvendamine toob kaasa ka nominaalse Käesoleva aasta majanduskasvu väljavaadet eelarvepositsiooni halvenemise. mõjutavad oluliselt geopoliitilised tegurid, mis ei sõltu majanduse enda arengust. Venemaa algatatud 2021. aasta valitsussektori võlakoormus osutus Ukraina vastase sõjalise agressiooni tõttu Stabiilsusprogramm 2021 prognoosis oodatust 3,3% rakendatud kaubanduspiirangud Venemaa, võrra SKPst väiksemaks peamiselt tänu paremale Valgevene ja Ukraina suunal, toormehindade makromajanduslikule arengule, mis suurendas kõrgem tase ning kindlustunde alanemine viivad maksulaekumisi oodatust enam. See võimaldas riigil Eesti 2022. aasta reaalse SKP 1% langusesse. kasutada finantseerimiseks likviidsusreservi Majanduse järk-järguline taastumine kriisi mõjust vahendeid oodatust enam, mistõttu laenuvajadus võiks alata 2023. aastast. Madalam tarbimis- ja oli väiksem. Madalama baastaseme tõttu jääb ka investeerimisjulgus vähendavad ühelt poolt selle aasta oodatav võlatase eelmisele prognoosile nõudlust, kuid sellega kaasneb ka püsivam alla, kuid prognoosiperioodi lõpuks on halvenenud negatiivne mõju majanduse kasvuvõimekusele nominaalse eelarvepositsiooni tõttu oodata järgnevatel aastatel. suuremat võlakoormust. Tabel 21. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2021 prognoosiga 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* SKP reaalkasv (%) Eelmine versioon 2,5 4,8 3,2 3,1 2,9 - Praegune uuendus 8,3 -1,0 1,2 3,2 2,7 2,6 Erinevus 5,8 -5,8 -2 0,1 -0,2 - SKP nominaalkasv (%) Eelmine versioon 4,9 7,0 5,3 5,1 4,8 - Praegune uuendus 14,3 6,7 3,7 5,0 4,8 5,0 Erinevus 9,4 -0,3 -1,6 -0,1 0 - Harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) (%) Eelmine versioon 2,0 2,1 2,0 1,9 1,9 - Praegune uuendus 4,5 12,4 2,0 1,2 1,7 2,0 Erinevus 2,5 10,3 0 -0,7 -0,2 - Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst) Eelmine versioon -5,4 -3,4 -2,9 -2,1 -1,6 - Praegune uuendus -3,8 -4,5 -3,5 -3,0 -2,5 -2,0 Erinevus 1,6 -1,1 -0,5 -0,9 -0,8 - Valitsussektori võlg (% SKPst) Eelmine versioon 21,4 24,6 27,4 28,0 28,2 - Praegune uuendus 18,1 20,7 24,1 27,7 29,2 29,7 Erinevus -3,3 -3,9 -3,3 -0,3 1,0 - Allikas: Rahandusministeerium. 25 4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS 4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS Selles peatükis esitatud pikaajalised Pensionisüsteemile avaldab rahvastiku vananemine eelarveprojektsioonid (vt Tabel 22) baseeruvad ja ülalpeetavate suhte halvenemine kõige enam 2021 Ageing Report’i eeldustel ja prognoosidel mõju. Kehtiv süsteem on finantsiliselt küll (lühidalt AR2021). AR2021 on iga kolme aasta järel jätkusuutlik (kulud osakaaluna SKPst vähenevad), EL liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös kuid pensionide suhe keskmisesse palka halveneb. valmiv põhjalik ühiskonna vananemisega Samuti on probleemiks pensionide suurenev seonduvate kulude analüüs ja prognoos. Selles ebavõrdsus. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja käsitletakse põhjalikult pensioni-, tervishoiu-, muude probleemide parandamiseks on viimastel hoolekande- ja haridusega seonduvaid kulutusi. aastatel tehtud olulisi muudatusi: Pikemas perspektiivis ühtivad need trendid • Lisaks juba kehtinud pensioniea tõusudele Rahandusministeeriumi nägemusega tulevasest kuni aastani 2026, seotakse pensioniea muutus arengust. Pensionide prognoosis on lähtutud oodatava eluea muutusega. Rahandusministeeriumi detailsest pensionimudeli prognoosist. Kuna töövõimetuspensionid on • Alates 2021. aastast on pensionile mineku liikunud pensionisüsteemist välja Töötukassasse, aeg paindlik ning vastavad pensionivähendused- ja kuid on riigi jaoks ikkagi vananemisega seonduv suurendused on aktuaarselt neutraalsed, mis kulu, on selle kulu käsitletud koos pensionidega. tähendab, et keskmine riigi kulu pensionile ei sõltu Muud vananemisega seotud kuluprognoosid on sellest, kui vara või hilja inimene pensionile läheb. koostatud Euroopa Komisjoni poolt. Valitsussektori tulude ja kulude koondprognoos on koostatud • Samuti on alates 2021. aastast võimalik Rahandusministeeriumi poolt. Väärib rõhutamist, et inimestel oma pensionimakseid vähendada või käesolevas peatükis esitatud projektsioonide peatada, näiteks kui on soov osaleda tööturul. eelduseks on tänaste otsuste kehtimine kogu • Alates 2021. aastast on pensionivalemis uus projektsiooniperioodi jooksul ning tänaste solidaarsust suurendav komponent. poliitikate jätkumine, mistõttu ei peegelda nad kõige tõenäolisemat tulevikustsenaariumit, vaid näitavad Pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemine demograafiliste trendidega kaasneva väljakutse suurendab survet esimese samba kulutusteks suurust, millele on võimalik poliitikameetmetega pikemas perspektiivis, kuna keskmine pensioni reageerida. Selleks, et avalduksid jätkusuutlikkuse asendusmäär võib langeda alla 40%, mis on probleemid, on eeldatud, et eelarvereeglid ei kehti. vastuolus Euroopa sotsiaalharta kokkuleppega. AR2021 sisaldab ka tervet rida erinevaid Teise samba muudatusi pole allolevas prognoosis stsenaariumeid, lähtuvalt erinevatest eeldustest, et arvestatud, kuna prognoos valmis enne nende näidata nende prognooside tundlikkust eelduste jõustumist. suhtes. Tervishoiusüsteemis on olemas pikaajaline Vananemise mõju riigi rahandusele tuleb peamiselt demograafiast tulenev surve kulutusi suurendada. läbi selle, et muutub töötava ja ülalpeetava Vanemad inimesed kasutavad rohkem ja keskmisest rahvastiku suhe. Vastavalt Eurostati viimasele kallimaid tervishoiuteenuseid. Samuti suureneb rahvastikuprognoosile (EUROPOP2018) kasvab hoolduskoormus. Haridussüsteemile pikas ülalpeetavate (siin eeldatud kuni 19-aastased ja perspektiivis kulusurvet ei ole, kuna laste arv vanemad kui 65 aastat) suhe tööealisse rahvastikku tõenäoliselt ei kasva. (vanusevahemik 20–64) 70%lt aastal 2019 95%ni Pikaajaline valitsussektori kulude ja tulude prognoos aastaks 2070, ehk jõuame peaaegu ühe on koostatud vahetult enne koroonakriisi, kuid seda ülalpeetavani ühe töötaja kohta. on kohendatud selliselt, et see oleks paremini 26 kooskõlas Rahandusministeeriumi 2022. aasta Kokkuvõttes näitab tänase poliitika jätkusuutlikkuse kevadprognoosiga. Ka siin on peamiseks sisendiks analüüs, et tulenevalt pensioniea kasvust on surve demograafiline trend ja selle mõju tänastele riigi rahandusele demograafiliste muudatuste poolt poliitikatele. Näeme stabiilset kulude taset, kuid Eestile Euroopa Liidu riikide hulgast üks madalamaid vähenevaid maksutulusid, seda vaatamata üsna ja tervikuna väheneb. soodsatele tööturu eeldustele. Tabel 22. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2019–2070 (% SKPst) 2019 2030 2040 2050 2060 2070 Kulud kokku 38,9 39,9 39,5 39,5 39,2 38,6 sellest: vananemisega seotud kulud 17,2 16,6 16,2 16,1 16,0 15,6 Pensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4 Sotsiaalkindlustuspensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4 Vanadus- ja eelpensionid 6,2 5,6 5,4 5,1 4,8 4,6 toitjakaotus- ja invaliidsuspensionid, töövõimetoetus 1,3 1,0 0,9 0,8 0,8 0,7 ametipensionid (juhul, kui valitsussektori eelarvest) - - - - - - muud pensionid 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 Tervishoid 4,9 5,2 5,4 5,6 5,7 5,7 Hoolekanne (oli varem tervishoiukulude osa) 0,4 0,5 0,5 0,6 0,7 0,7 Intressimaksed 0,0 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Hariduskulud 4,2 4,1 3,7 3,8 3,9 3,8 Muud vananemisega seotud kulud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud kokku 39,0 38,5 37,5 36,9 36,5 36,2 sellest: tulud varadelt (sh intressitulud) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 sellest: sotsiaalkindlustusmaksed (I samba tulud) 6,5 5,8 5,7 5,6 5,5 5,5 Pensionikindlustuse varad (I sammas) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 sellest: pensionikindlustuse konsoliseeritud varad (muud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 varad muu valitsussektori võlakirjad) Pensionireformi mõju II sambasse suunatud sotsiaalkindlustusmaksed (riigi 4%) 1,7 1,8 1,8 1,9 1,9 1,9 II samba pensionite väljamaksed 0,1 0,3 0,6 1,0 1,5 1,9 Eeldused: Tööjõu tootlikkuse kasv, % 3,5 3,0 1,9 1,8 1,7 1,5 SKP reaalkasv, % 3,9 2,5 1,6 1,3 1,4 1,5 Tööjõus osalemise määr, mehed (vanuses 20–64), % 87,4 88,4 89,4 90,2 90,9 91,1 Tööjõus osalemise määr, naised (vanuses 20–64), % 80,3 81,3 82,3 83,3 84,5 84,6 Tööjõus osalemise määr kokku (vanuses 20–64), % 83,8 84,9 86,0 86,9 87,8 88,0 Töötuse määr (15-64), % 4,6 6,5 6,6 6,6 6,6 6,6 Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus, % 19,9 23,3 25,8 28,4 30,9 30,5 Allikas: Rahandusministeerium, EL Majanduspoliitika komitee. Märkused: prognoos ei sisalda pensionikindlustuse teise samba vabatahtlikuks tegemise muudatusi, mis jõustusid 2020 aasta sügisel, kuna prognoosieeldused- ja arvutused valmisid enne vastavat riigikohtu otsust. 27 4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED Valitsussektori potentsiaalsete kohustuste hulka võlakoormusele (v.a EFSFi garantii), kuid nende loetakse kohustusi, mille tegelik realiseerumine mahtu on oluline jälgida riigi rahanduse pikaajalise sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust. jätkusuutlikkuse hindamisel. Potentsiaalseid kohustusi ei liideta valitsussektori Tabel 23. Valitsussektori potentsiaalsed kohustused 2021 (% SKPst) 2021 Riiklikud garantiid kokku 8,4 sh ESMi sissenõutav kapital 3,8 EFSFi võlakohustuste põhisumma garantii 1,7 EIB, NIB, CEB, EBRD, IBRD sissenõutav kapital 1,4 Kredex ja Kredex krediidikindlustus 1,3 Õppelaenud 0,1 Laenugarantiid 0,1 5 RIIGI RAHANDUSE KVALITEET 5.1 RIIGI PIKAAJALISED SIHID JA TULEMUSARUANDLUS Arengustrateegia Eesti 2035 võeti Riigikogu poolt suunata ja selgemini mõõta. Lepiti kokku, et vastu 12. mail 2021. Riigi pikaajaline katusstrateegiaga „Eesti 2035“ seatakse Eesti riigile arengustrateegia lisati möödunud aastal Riigieelarve järgmiseks viieteistkümneks aastaks viis strateegilist seadusesse strateegilise arengudokumentide sihti ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks loetelusse, mis aitab kaasa õigusselgusele ja loob vajalikud muutused. See on Riigikogu ja Vabariigi edaspidiseks selge aluse riigi pikaajalise Valitsuse koostööstrateegia Eesti arengu terviklikuks arengustrateegia koostamiseks. juhtimiseks ning tugevdab eri liiki strateegiliste poliitikadokumentide omavahelisi seoseid. 2020. aastal täienes Riigikantselei ja Rahandus- Ministeeriumide valdkondlikud arengukavad on ministeeriumi koostöös koordineeritav riigi kooskõlas riigi pikaajaliste sihtidega ja neid viiakse strateegiline raamistik, mis lähtub tulemuspõhisest ellu riigi eelarvestrateegias planeeritud ressursside loogikast ning aitab riigi vahendeid paremini ulatuses 4-aastaste programmidega. Joonis 4. Viis strateegilist sihti 28 2020. aastal jõustunud määruse muudatuse eelarvestrateegia protsessiga (ka ajaliselt), et anda kohaselt annab iga valdkonna arengukava võimalikult hea sisend järgmise perioodi tulemusaruanne ülevaate eesmärkide planeerimisse ning et see oleks võimalikult vähe saavutamisest ja riigi vahendite kasutamisest. halduskoormav selle täitjatele. Läbipaistev ülevaade Riigikantselei ja Rahandusministeerium jätkavad riigi vahendite ja eesmärkide täitmisest võimaldab koostöös ministeeriumidega tulemusaruandluse luua laiemat dialoogi riigi arengusuundadest ning täiendamisega terviklikumaks. Eesmärk on ühildada seada prioriteete eelarveotsuste tegemiseks. ülevaade tulemuste täitmisest paremini riigi 5.2 EELARVE PROTSESS 2021. aastal muudeti oluliselt Riigieelarve seadust. majanduspoliitika järelevalve tegemiseks. Muudatuse eesmärk oli suurendada riigieelarve Väljakutseks on osutunud asjaolu, et septembri detailsust ja läbipaistvust, optimeerida riigieelarve alguses rahandusministeeriumi poolt koostatav ja riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) suvine makromajandus- ja rahandusprognoos koostamise protsesse ning anda alus riigi pikaajalise (kehtivas riigieelarve seaduses nimetatud ka kui arengustrateegia loomisele. sügisene rahandusprognoos) toob üldjuhul kaasa muutusi riigi rahalistes võimalustes ning kogu  Muudeti riigieelarve liigendust puudutavaid otsustusprotsess kordub. sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks; Kuigi teatud väikeste erinevuste puhul  Korrigeeriti riigieelarve paindlikkuse reegleid, eelarvepositsiooni prognoosis on riigieelarve mis võimaldab riigieelarve detailsuse seaduse kohaselt võimalik eelarvearutelusid mitte suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja avada, on selleks praktikas piisavalt motivatsiooni, täidesaatva võimu otsustuspädevuses; sest poliitiline ja majanduslik keskkond võib poole  Vähendati riigieelarve ja eelarvestrateegia aastaga palju muutuda. Lisaks soovitakse muutunud protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja prognoosi tingimustes uuesti arutada kevadises kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude protsessis kõrvale jäänud lisataotlusi või teha arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele; täiendavaid poliitilisi valikuid. Selline kahe detailse  Sõnastati uue strateegilise arengudokumendina otsustusprotsessi läbi viimine ühe aasta jooksul toob riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob kaasa suure töökoormuse ning devalveerib juriidilise aluse poliitikavaldkondade terviklikule kevadiste otsuste usaldusväärsust. visioonidokumendile Eesti 2035. Lahendusena lahutatakse eelarvestrateegia Eelarveprotsess on väga pikka aega olnud stabiilsusprogrammist ning kevadine arutelu kaheastmeline ning sellest tulenevalt väga keskendub suuremate strateegiliste valikute ressursimahukas kõikidele osapooltele. Kevadise (eelarvepositsioon, riigi üldine kulutase, makromajandus- ja rahandusprognoosi alusel võlakoormus jms) fikseerimisele ning detailsed fikseeritakse järgneva nelja aasta fiskaalsed meetmete valikud tehakse septembri jooksul suvise eesmärgid, sõnastatakse meetmed eesmärkideni rahandusprognoosi alusel. Sellest tulenevalt jõudmiseks ja võetakse vastu neid sisaldav tehakse edaspidi detailsed valikud Vabariigi eelarvestrateegia koos stabiilsusprogrammiga. Valitsuse poolt eelarvestrateegia ja riigieelarve Viimane neist esitatakse Euroopa Komisjonile puhul üheaegselt aasta viimase prognoosi alusel. Euroopa semestri raames eelarveseisundi ja 29 5.3 FISKAALSE LÄBIPAISTVUSE HINDAMINE Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) viis vastab soovitustele Eesti riigi raamatupidamise Rahandusministeeriumi soovil Eestis läbi fiskaalse eelarvearuandlus. Hindamisprotsessi käigus märkis läbipaistvuse hindamise ning virtuaalne missioon IMF ära ka Eesti riigi raamatupidamise hea toimus 18.11.–7.12.2020. IMF andis protsessi käigus korralduse ja ainulaadse laia haarde. Nimelt kinnitati hinnangu eelarveprotsessile, -aruandlusele ning esmakordselt hinnang, kus raamatupidamine katab majandusprognoosidele ning eelarveliste riskide kõiki avaliku sektori asutusi. analüüsile ja haldamisele. Erinevates kategooriates Tegevuspõhise eelarvestamine on raporti kohaselt hinnati, kas Eesti praktika vastab IMF-i fiskaalse Eestis baastasemel, kuid on hindamine viidi läbi läbipaistvuse koodeksile.10 2019. aasta andmetel ning raportisse on lisatud, et Fiskaalläbipaistvus on eelarve tõhusa juhtimise ja taseme hinnang tõuseb oluliselt peale aruandekohustuse jaoks ülioluline. See aitab tagada, tegevuspõhiste aruannete avaldamist 2021. aastal. et valitsustel oleks majandusotsuste tegemisel Raportis annab IMF Eestile ka mitmeid nõuandeid, täpne ülevaade oma rahandusest, sealhulgas näiteks soovitatakse koondada eelarve täitmise poliitiliste muudatuste kuludest ja tuludest ning teave kasutajasõbralikemateks kuu- ja võimalikest riskidest riigi rahandusele. Suurem kvartaliaruanneteks ning koostada erinevate eelarve läbipaistvus aitab tugevdada riigi valdkondade riskihinnangutele tuginedes keskne eelarvekavade usaldusväärsust. Samuti aitab see riigi fiskaalriskide analüüs. Rahandusministeeriumi tagada vajalikku teabe kättesaadavust juhtimisel on alustatud ettepanekute juurutamist. seadusandjatele, ettevõtjatele ja kodanikele. Kokkuvõttes on Eesti üldhinnang võrreldav või IMF-i hinnang oli Eestile hea või väga hea 27 parem kui teistel Euroopa Liidu riikidel, mis on kategoorias 36-st, sealhulgas kõrgeima tulemuse fiskaalläbipaistvuse hindamise läbinud. näiteks makromajanduslike prognooside, eelarvet Läbipaistvust on võimalik kiirelt parandada andmete puudutava seadusandluse ning eelarveliste kättesaadavuse ja esituse parandamisega. eesmärkide seadmise vallas (vt Tabel 24). Eriti hästi 10 https://www.imf.org/en/Topics/fiscal-policies/fiscal- transparency https://www.imf.org/en/Publications/CR/Issues/2021/08/ 04/Republic-of-Estonia-Technical-Assistance-Report- Fiscal-Transparency-Evaluation-463376 30 Tabel 24. Eesti fiskaalse läbipaistvuse hinnangud II. Eelarve prognoosimine ja III. Eelarve riskianalüüs ja I. Eelarvearuandlus eelarve koostamine juhtimine Institutsioonid Eelarve terviklikkus Makromajanduslikud riskid Makromajanduslikud Varud Fiskaalriskid prognoosid Eelarve pikaajaline Rahavood Keskpikk eelarveraamistik jätkusuutlikkus Maksukulud Investeerimisprojektid Eelarves ettenägematud kulud Aastasiseste aruannete Eelarve õigusaktid Vara ja kohustuste juhtimine esitamise sagedus Aastaaruannete Eelarve dokumentatsiooni Garantiid õigeaegsus õigeaegsus Avaliku ja erasektori Klassifikatsioon Eelarvepoliitika eesmärgid partnerlused Sisemine järjepidevus Tegevuspõhine info Finantssektor Ajaloolised revisjonid Avalikkuse kaasatus Loodusvarad Statistiline terviklikkus Hindamise sõltumatus Keskkonnariskid Välisaudit Lisaeelarve Omavalitsused Eelarveandmete Avalik-õiguslikud juriidilised Prognoosi muutuste seire võrreldavus isikud 31 6 LISATABELID Tabel 25. Taastekava (RRF) - Toetused Taastekava (RRF) - Toetused Tulu RRF toetustest (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 RRF toetused, mis sisalduvad tuluprojektsioonides 0 0,006 0,645 0,726 0,680 0,401 0,317 Sularaha väljamaksed RRFst EL poolt 0 0,410 0,395 0,907 0,639 0,214 0,287 RRF toetustest finantseeritud kulu (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Hüvitised töötajatele D.1 Vahetarbimine P.2 Sotsiaalmaksed D.62+D.632 Intressikulu D.41 Subsiidiumid, D.3 Ülekanded D.7 JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU 0 0,002 0,074 0,079 0,076 0,050 0,038 Kapitali kogumahutus P.51g 0 0,002 0,103 0,421 0,326 0,131 0,069 Kapitalisiirded D.9 0 0,002 0,161 0,225 0,278 0,220 0,209 KOGU KAPITALIKULU 0 0,004 0,265 0,646 0,604 0,351 0,279 RRF toetustest finantseeritud muud kulud (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Maksutulu vähenemine Muud kulud, mis mõjutavad tulusid Finantseerimistehingud 0,306 32 Tabel 26. Taastekava (RRF) - Laenud Taastekava (RRF) - Laenud RRF laenudega seotud rahavoo projektsioon programmis (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 RRF laenude väljamakse EL poolt RRF laenude tagasimaksed ELle RRF laenudest finantseeritud kulu (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Hüvitised töötajatele D.1 Vahetarbimine P.2 Sotsiaalmaksed D.62+D.632 Intressikulu D.41 Subsiidiumid, D.3 Ülekanded D.7 JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU Kapitali kogumahutus P.51g Kapitalisiirded D.9 KOGU KAPITALIKULU RRF laenudest finantseeritud muud kulud (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Maksutulu vähenemine Muud kulud, mis mõjutavad tulusid Finantseerimistehingud 33 Tabel 27. Garantiide kogumaht programmis Garantiide kogumaht programmis Meetmed Vastu võetud Tingimuslike Hinnanguline kohustuste kasutamine (% kogumaht (% SKPst) SKPst) Vastusena Garantiid sihtasutusele KredEx ja aktsiaseltsile KredEx Credit Insurance Ltd, COVID-19-le Maaelu Sihtasutus (MES) 06.2020 1,3 0,5 Vahesumma 1,3 0,5 Muud ESM sissenõutav kapital 08.2012 3,8 0,0 Garantii seoses EFSF võlakirjakohustustega 09.2011 1,7 0,0 05.2004; 01.2005; 03.1998; 02.1992; EIB, NIB, CEB, EBRD, IBRD, 3 SIIF sissenõutav kapital 1,4 04.1992; 04.2020 vastavalt 0,0 05.2003 ja garantiid sihtasutusele KredEx ja aktsiaseltsile KredEx Credit Insurance Ltd 1,3 11.2009 vastavalt 0,0 Õppelaenud 08.2003 0,1 0,0 06.2012 ja Laenugarantiid (2 riigi sihtasutust) 0,1 12.2016 0,0 Vahesumma 8,4 0,0 Kokku 9,7 0,50 34
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel