Rahandusministeerium Regionaalhalduse osakon na Pärnu talitus
[email protected] Raine.V
[email protected] 2 7 . 0 4 .2022 Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tõlgendamisest Utilitas Wind OÜ ( „Utilitas Wind“ ) palub Rahandusministeeriumi ( „RaM“ ) regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse ( „Pärnu REHO“ ) seisukohta Pärnu maakonnaplaneeringu ( „Pärnu MP“ ) lisaks 6 oleva Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu ( „Pärnu MP tuuleenergeetika TP“ ) tõlgendamisel. Kokkuvõtvalt on Pärnu REHO seisukoht vajalik küsimustes , kas Pärnu MP tuuleenergeetika TP elektrituulikute arendusaladele (detailplaneeringuga) tuuleparkide kavandamisel: võivad elektrituulikute rootorilabad ulatuda üle elektrituulikute arendusala piiri ? (I) võib elektrituuliku rootorilabade diameeter ületada ka 150 meetrit (eeldusel, et tuuliku kogukõrgus ei ületa 250 meetrit) ? (II) Utilitas Wind selgitab oma tõlgendust alljärgnevalt I Elektrituulikute rootorilabade ulatumine üle elektrituulikute arendusala piiri on (detailplaneeringu koostamisel) lubatud. Pärnu tuuleenergeetika TP seletuskirja ptk 3.3.1 kohaselt on a rendusaladel elektrituulikute (tuulikupark) rajamise aluseks detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering . Pärnu tuuleenergeetika TP ei sätesta, et elektrituulikute rootorilabad ei võiks koostatava detailplaneeringu kohaselt ületada elektrituulikute arendusala piiri. 14.04.2022 toimunud tuuleenergeetika ümarlaual avaldati kohati arvamust, et M ajandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 57 „ Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused “ ( „määrus nr 57“ ) lähtudes tuleks muu hulgas elektrituulikute detailplaneeringuid koostades tuuliku rootorilabade ulatus arvata ehitisealuse ( rajatisealuse ) pinna ja seetõttu ka hoonestusala hulka. Utilitas Wind i hinnangul ei ole selline tõlgendus õige (vähemalt mitte ainumõeldav) ja tekitab uue kunstliku takistuse taastuvenergeetika arendamisel ning sobilike alade välja selgitamisel. Utilitas Wind esitas sellekohased põhjendused ka 25.04.2022 kirjas RaM-ile. Kokkuvõtlikult tõi Utilitas Wind välja muu hulgas järgmist: Elektrituuliku rajatisealune pind määruse nr 57 § 19 lg 7 mõttes hõlmab tegelikult üksnes vundamendi (torni), mitte rootorilabade projektsiooni . Isegi kui elektrituulikute rootorilabade ulatus tuleks arvestada rajatisealuse pinna hulka, ei tähenda see, et detailplaneeringu hoonestusala peaks hõlmama peale tuuliku torni vundamendi ka rootorilabade ulatust. Isegi kui detailplaneeringu hoonestusala peaks hõlmama tuuliku rootorilabade ulatust, ei tähenda see, et üld - (või maakonna-) planeeringus määratav tuuleparkide asukoht („tuuleala“) peaks samuti väljendama ka rootorilabade ulatust. Isegi kui tuuleala peaks vaikimisi hõlmama ka rootorilabade ulatust, ei saa sel alusel kunstlikult tuuleparkide rajamiseks sobilikku ala kitsendada. Utilitas Wind ootab neis küsimustes RaM-i vastust. Pärnu REHO-lt soovib aga Utilitas Wind selgitust Pärnu MP tuuleenergeetika TP tõlgendamise kohta. Nimelt on Utilitas Wind seisukohal, et kuna Pärnu MP tuuleenergeetika TP-s ei ole sätestatud, et rootorilabad ei võiks ületada elektrituulikute arendusala piiri, tuleb lähtuda tõlgendusest, et üksnes elektrituuliku torn (koos vundamendiga) peab jääma elektrituulikute arendusala piiresse . Sama tõlgendus kehtib isegi juhul , kui Utilitas Windi poolt RaM-ile esitatud ja eelnevalt kokku võetud seisukoht elektrituulikute rajatisealuse pinna ja hoonestusala kohta ei vastaks tõele. Utilitas Wind selgitab alljärgnevalt. Esiteks , Pärnu MP algatati 18.07.2013 ning kehtestati 29.03.2018. Pärnu MP tuuleenergeetika TP algatati 18.09.2009 ja kehtes ta t i 21.11.2013. Järelikult, Pärnu tuuleenergeetika TP (ja Pärnu MP) koostati kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS v.r alusel . Määruse nr 57 seletuskirja kohaselt ühtlustati alates 01.07.2015 „ mõisteid „ehitisealune pind“ ja „ehitusalune pind“ ning viimane on asendatud samuti mõistega „ehitisealune pind“. Seega tuleb „ehitisealuse pinna“ mõiste sisustamisel arvestada ka planeerimisprotsessist tulenevate vajadustega .“ Pärnu tuuleenergeetika TP koostamise ajal ning kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisõiguses kasutati aga terminit „ ehitusalune pind “ või „ ehitusalune pindala “ (PES § 9 lg 4 p 3 ja PlanS v.r § 9 lg 4 p 3) erinevalt ehitusõiguse mõistest „ ehitisealune pind “ ( Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 69 ( „määrus nr 69“ ) § 17 lg 1) . Kohtupraktikas selgitati, et tegemist oli erinevate terminitega ning planeerimisõiguses oli „ ehitusaluse pinna “ (või „ ehitusaluse pindala “) piirangu eesmärgiks krundi liigse visuaalse täisehitatuse vältimine (RKHKo nr 3-3-1-4-12, p 22; RKHKo nr 3-3-1-59-13, p 24). Tuuliku rootori labad ei tekita kogu projektsiooni ulatuses visuaalse täisehitatuse tunnet (eriti kuna need liiguvad). Seega ei pidanud PlanS v.r kohaselt tuulikute rootorilabasid „ ehitusaluse pindala “ hulka arvama olenemata sellest, kas neid tuli arvestada „ ehitisealuse pinna “ hulka või mitte . Veelgi enam - PlanS v.r § 9 lg 2 p 2 ja 3 ja lg 4 p 3 kohaselt määrati hoonestusala ja ehitusalune pindala üksnes hoonetele, mitte rajatistele ( TalRKo nr 3-15-873, p 25 ). Järelikult , olenemata sellest, kas elektrituulikute ehitisealuse pinna hulka arvatakse/arvati ka rootorite labad või mitte, ei olnud sel PlanS v.r kohaselt planeerimislikku tähendust . PlanS v.r ei kohustanud mingil juhul tuuliku rootorilabade ulatust elektrituulikute arendusala sisse arvama. Teiseks, j uhul kui rootori labad ei võiks elektrituulikute arendusala piire ületada , kitsendaks see de facto oluliselt elektrituulikute arendusala (rootori labade ulatuse võrra), isegi kui lähtuda rootorilabade diameetrist kuni 150 m (vt p II). Veelgi enam - elektrituulikute arendusalad on paljuski määratud nö sopilisena. Järelikult ei saaks kõnealuse piirangu korral suurele osale alast (nö nurkadesse) tuulikuid üldse paigutadagi . Eeltoodu kinnitab, et elektrituulikute arendusalana peeti silmas üksnes tuuliku vundamendi (koos torniga) asukohta. Samuti tuleneb Pärnu MP tuuleenergeetika TP seletuskirja ptk-st 2.1, et GIS-analüüsi abil tekkinud sobivusanalüüsi ehk tsoneeringu etapile järgnes tulemuste ülevaatamine ja täiendamine. Järelikult ei olnud elektrituulikute arendusala piiride analüüs pelgalt andmebaaside põhine. Kolmandaks, Pärnu MP tuuleenergeetika TP seletuskirja ptk 3.3.1 kohaselt on edasiste täpsemate planeeringute käigus (sh detailplaneering) vajalik viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine koos müra ja varjutuse modelleerimisega . Pärnu MP tuuleenergeetika TP seletuskirja ptk 3.2 kohaselt täpsustuvad detailplaneeringu koostamise käigus elektrituulikute asukohad ning selguvad täiendavad elektrituulikute rajamist välistavad/mittevälistavad kriteeriumid (nende olemasolul/mitteolemasolul), mille arvestamine Pärnu MP tuuleenergeetika TP-s ei olnud planeerimistasandist tulenevalt võimalik. P eamise mõjutuse ehk müra allikaks on ikkagi tuuliku gondel ja vähemal määral tuuliku rootorilaba tornist möödumine. Tuuliku rootorilaba liikumisel ülemisest punktist alumisse punkti olulist müra ei teki, eriti uute suurerootoriliste ja aeglase rootori pöörlemisega tuulikute puhul. Samas just mõjutused (eriti müra) kujundasid Pärnu MP tuuleenergeetika TP elektrituulikute arendusala paigutuse (sh puhvrid) ning ulatuse (vt Pärnu MP tuuleenergeetika TP seletuskirja ptk 2.1 tabel 2) . Müratundlike liikide (näiteks metsis) puhul ei mängi rootorilabad mingit rolli. Samas, kotkaste puhul võib olla oht hukkumisel kokkupõrkel rootorilabadega - seda aspekti aga saabki hinnata keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (st kui oluline mõju rootorilabal on). Järelikult , alles detailplaneeringu (ja keskkonnamõju strateegilise hindamise) menetluse käigus selgub , kas ja mis ulatuses tuulikute rootorilabad elektrituulikute arendusala piire ületada saavad. Seega, Pärnu MP tuuleenergeetika TP ei välista, et detailplaneeringu (ning keskkonnamõju strateegilise hindamise) menetluse tulemusena ületavad tuulikute rootorilabad elektrituulikute arendusala piire. Määrus nr 57 ning selle alusel antav (vaieldav) tõlgendus detailplaneeringu ehitisealuse pinna ja hoonestusala mõistetele ei saa muuta Pärnu MP tuuleenergeetika TP tegelikku sisu. Palume siiski ka Pärnu REHO tõlgendust. II Elektrituulikute arendusaladel detailplaneeringuid koostades võib kavandatava tuulepargi elektrituulikute rootorilabade diameeter ületada ka 150 meetrit (eeldusel, et tuuliku kogukõrgus ei ületa 250 meetrit) . Pärnu MP tuuleenergeetika TP seletuskirja ptk 1 kohaselt: „ Teemaplaneeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole tugevam kui 110 db. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering .“ Praktikas on tekkinud vaidlus, kas elektrituulikute arendusaladel detailplaneeringuid koostades võib kavandatava tuulepargi elektrituulikute rootorilabade diameeter ületada ka 150 m (eeldusel, et tuuliku torni kõrgus ei ületa samas 175 meetrit ja tuuliku kogukõrgus ei ületa 250 meetrit) . Utilitas Wind on seisukohal, et võib. Esiteks, v ähemalt 30-meetristest tuulikutest koosnevad tuulepargid on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks ( „ORME“ ) kehtiva PlanS -i ning Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „ Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri “ p 4 tähenduses. Elektrituulikute arendusalad on o lulise ruumilise mõjuga ehitise asukoh ana kantud toiminguna üldplaneeringutesse ( Tori vallas kehtiv endise Tori valla üldplaneering ja Põhja-Pärnumaa vallas kehtiv endise Vändra valla üldplaneering ). Seega – kuivõrd elektrituulikute arendusalad on kehtivates üldplaneeringutes kajastatud, ei tulene kehtivast PlanS-ist kohustust koostada teatud parameetritega tuulikutest koosneva tuulepargi rajamiseks veel uus üld- või maakonnaplaneering. Isegi detailplaneeringute koostamise kohustus elektrituulikute arendusaladel tuleneb antud juhul üksnes asjaolust, et PlanS v.r § 7 lg 3 p 5 võimaldas ka maakonnaplaneeringus määrata detailplaneeringu koostamise kohustusega ala sid ja juhtumeid väljaspool linnu ja aleveid . Pärnu MP tuuleenergeetika TP seletuskirja ptk 3.3.1 kohustab elektrituulikute arendusaladel tuulepargi rajamiseks detailplaneeringut koostama. Eeltoodud tõlgendust kinnitab asjaolu, et Pärnu MP-s ( mida küll menetleti PlanS v.r alusel, ent mis kehtestati alles 29.03.2018 ) ei ole seletuskirja ptk-s 4.3.2 tuuleenergeetika arendamise üldiste põhimõtete hulgas (enam) tuulikute parameetri piirangut sätestatud. Pärnu MP tuuleenergeetika TP-ski on nimetatud tingimus käsitletud vaid seletuskirja ptk-s 1, ehkki tingimused planeeringu elluviimiseks on kajastatud hoopis seletuskirja ptk-s 3.3. Teiseks, Pärnu MP tuuleenergeetika TP seletuskirja ptk 1 eeltsiteeritud lõigu kohaselt tuleks üksnes enam kui 250-meetrise kogukõrgusega tuulikute kavandamiseks koostada asjakohane üld- või maakonnaplaneering. Isegi kui pidada nimetatud tingimust siduvaks, ei ole sätestatud, et kuni 250 meetrise kogukõrgusega, ent suurema kui 150 meetrise rootorilabade diameetriga tuulikute puhul tuleb samuti uus üld- või maakonnaplaneering koostada. Kolmandaks, mõjude kontekstis on tuuliku rootorilabade diameetrist olulisem tuuliku kogukõrgus ja emiteeritav müratase. Uuemate 170-meetrise rootorilabade diameetriga tuulikute (mille kogukõrgus ei ületa 250 meetrit) emiteeritav müratase on vahemikus 104-107 db. Pärnu MP tuuleenergeetika TP kohaselt võib müratase olla kuni 110 db. Seega, suurem rootorilabade diameeter ei too kaasa suuremaid mõjusid, vaid pigem vastupidi. Seega, Utilitas Wind järeldab, et elektrituulikute arendusaladel detailplaneeringuid koostades võib kavandatava tuulepargi elektrituulikute rootorilabade diameeter ületada ka 150 m eetrit ( eeldusel, et tuuliku torni kõrgus ei ületa samas 175 meetrit ja tuuliku kogukõrgus ei ületa 250 meetrit ) . Palume siiski ka Pärnu REHO tõlgendust. Oleme valmis igati koostööd tegema ning vastame küsimustele meeleldi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Zavadskis OÜ Utilita s Wind