Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 26.04.2022 15:10
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Seisukohtade küsimine KSH mittealgatamise eelnõule Tõmmiku küla
Saani katastriüksuse detailplaneeringule
TereLääne-Harju Vallavalitsus edastab 26.04.2022 kirja 6-1/110-
1.LugupidamisegaLääne-Harju Vallavalitsus
LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet 25.04.2022 nr 6-1/110-1
Seisukohtade küsimine KSH mittealgatamise
eelnõule Tõmmiku küla Saani katastriüksuse
detailplaneeringule
Edastame Teile seisukohtade saamiseks vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 keskkonnamõju strateegiline hindamise
mittealgatamise eelnõu Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas Saani katastriüksuse
detailplaneeringule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
abivallavanem
Lisad:
1. Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
2. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine
3. Eskiis
Sama kiri:
Põllumajandus- ja Toiduamet
Terviseamet
Elektrilevi
Rahandusministeerium
Ado Pallase, 679 0604
[email protected]
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
Lääne-Harju vallas Tõmmiku küla Saani kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Kavandatava tegevuse iseloomustus Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Agur Mägi esitas 2 7 .12.2021 Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse (registreeritud 28.12.2021 nr 6-2/3338 ) sooviga algatada detailplaneering Tõmmiku külas Saani (katastritunnus maatulundusmaa kinnistu l . Planeeringuala pindala on 4,78 ha, millest 4 , 63 ha on haritav maa ja 0 , 13 ha on muu maa. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine elamumaa kruntideks. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse moodustada kümme elamumaa krunti paaris-, ja korterelamutel e . Täpsemalt soovitakse muuta maakasutuse sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks , seada hoonestustingimused el amute rajamiseks ning kavandada tehnovõrkude ja juurdepääsuteede põhimõtteline lahendus. Kavandatava tegevuse asukoht Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas Naaritsa tänava ( 2950140 ) ja mitteavaliku eratee ( 2950260 ) vahelisel alal. Planeeringuala piirneb põhjast ja kirdest Naaritsa tn 7 (katastritunnus 29501:001:0749 , maatulundusmaa), idast ja kagust Aru (katastritunnus 29501:007:1696 , maatulundusmaa) , lõunast Naaritsa tn 11 (katastritunnus 29501:007:0617 , maatulundusmaa ) maaüksustega . Juurdepääs planeeringualale on planeeritud Naaritsa tänavalt. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4 /78. Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Vältida tuleb uute arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning eelnevale tuginedes ei paikne Saani maaüksus rohevõrgustiku alal. Lisaks ei paikne planeeringuala maakonnaplaneeringukohaselt väärtuslikul põllumajandusmaal. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringuala aga perspektiivse põhimõttelis e kõrgepingeliini koridor i alale . Maakonnaplaneering u seletuskirja järgselt ei sea põhimõtteliste koridoride alad otseseid maakasutuspiiranguid , vaid määrab põhimõttelised uute kõrgepingeliinide vajadused. Maakonnaplaneeringu joonisel kajastub põhimõtteliste kõrgepingeliinide kulgemine, mis näitab indikatiivselt perspektiivsete liinide asukohti ning vajadust tulevikus kõrgepingeliin kavandada. Harju Maakonnaplaneeringus 2030+ on Saani maaüksuse asukohas reserveeritud perspektiivse kõrgepingeliini muudatusteks koridor. Vaatamata sellele, et detailplaneeringuga kavandatava realiseerumisel maakonnaplaneeringus määratud koridor õgveneb, on maakonnaplaneering endiselt elluviidav, mistõttu ei ole tegemist maakonnaplaneeringu muutmisega . 2.2 Keila valla üldplaneering Keila valla üldplaneering on kehtestatud 13. oktoobri 2005. a otsusega nr 259/1005. Üldplaneeringu kohaselt ei ole detailplaneeringualale juhtotstarvet määratud . Planeeringuala piirneb põhjast, kagust ja idast üldplaneeringuga määratud tiheasustusalaga . Kuna Keila valla üldplaneeringuga ei ole Saani maaüksusele ehitusõigust ette nähtud, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 2.3 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2019-3030 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 on kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrusega nr 16. Eelneva kohaselt ei ole ette nähtud antud piirkonda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist. 3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Vastavalt planeerimisseaduse §142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajalikkust. Lisaks küsida asjaomaste asutuste seisukohti. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud kui tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) viia läbi. Saani maaüksuse detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei kuulu KeHJS § 33 lg 1 p-de 1-4 alla . Lisaks tuleb KSH algatamist kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides 1-4 toodud juhtudel, muuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta on küsitud seisukohta Rahandusministeeriumilt Põllumajan dus- ja Toiduametilt ning Keskkonnaametilt. Ra h andusministeeriumi XXX kirjaga nr XXX, Põllumajandus- ja Toiduameti XXX kirjas nr XXX ning Keskkonnaameti XXX kirjas nr XXX esitatud seisukoh a d eelhinnangu osas on võetud arvesse . 4. Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimused Planeeringuala pindala on 4,78 ha, millest 4,63 ha on haritav maa ja 0,13 ha on muu maa . Ala asub kehtiva Keila valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustatud alal. Saani maaüksus on hoonestamata. Tegemist on haritava rohumaaga, mi da ei ole viimastel aastatel eesmärgipäraselt kasutatud. Detailplaneeringuala idaosas esineb kõrghaljastust. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmete st . Planeeringuala maapind tõuseb lõunast põhja suunas – absoluutkõrgused jäävad vahemikku 30-35 meetrit. Piirkonnas on valdavad koreserikkad rähkmullad (Kr) ja leostunud mullad (Ko) . Vähesel määral esineb ka leetjaid gleimuldi ( GI ) ja g leistunud leostunud muld i ( Kog). Seega on muldade boniteet keskmiselt 20-23 ja põhjapoolses osas 40. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kohaselt ei ole antud alal ega selle vahetus läheduses registrisse kantud maavarasid. Lähim , Karjaküla liivamaardla, jääb detailplaneeringualast u 640 m kaugusele idasse. Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi andmete kohaselt kaitsmata põhjaveega alale ehk vaadeldavas piirkonnas põhjave e looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Lähim registrisse kantud puurkaev ( PRK0000617 ) asub ligikaudu 280 m kaugusele edelasse . Nimetatud puurkaevu sanitaarkaitseala on 3 0 m. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levila d e kaardile asub piirkond normaalse radooniriskiga alal. Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid. Looduskaitsealustest objektidest paikneb planeeringuala läänepiiril registrisse kantud III kaitsekategooria lii gi punaselg-õgija ( Lanius collurio ) leiukoht (KLO9119193). Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt ulatub planeeringualale kagust SILLA maaparandussüsteemi maa- ala. Maaüksuse läänepoolsel osal on elektriõhuliin i 1-20 kV KARJAKÜLA:KEI ja sideehitisete kaitsevöönd . Esinevad piirangud on välja toodud joonisel 1. 1353588 2752449 0 0 -281940 4445 0 0 Joonis 1. Saani maaüksusel esinevad kitsendused (Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 202 2 ) 5 . Tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju Lähtudes planeeringuala asukohast, keskkonnakaitselisest aspektist olulist või täiendavat koormust keskkonnale ei tekitata. Planeeringu eesmärgiks olevate tegevustega kaasnevate mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine. Seega võib keskkonna vastupanuvõimet pidada stabiilseks. 5.1 Mõju maakasutusele ja maavaradele Ehitustegevuse käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale mahus, mis ei ole hoonete üldisi mahtusid arvestades märkimisväärsed. Materjalide vajadus täpsustub ehitusprojektis. Kavandatav ehitustegevus toimub kinnistu piires ning täiendav maavajadus puudub. Planeeringuala on ajalooliselt olnud haritav maa , kuid nüüdseks on see kasutusest välja langenud ning alal on osaliselt kasvama hakanud puud. Planeeringu elluviimisega kaasne vad küll maakasutuses pöördumatud muutused , kuid arvestades mulla madalat boniteeti ning olemasoleva tiheasustusala lähedust, on viimase laienemine Saani maaüksuse arvelt asjakohane ja põhjendatud. Sealhulgas ei tekita planeeritav tegevus täiendavat koormust keskkonnale. 5.2 Jäätme- ja energiamahukus Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätme-teket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga. Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit. Rajatavate hoonete energiamahukus on väike ning peamiselt vajatakse elektrienergiat. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine lokaalselt, mis omakorda eeldab kütuse/energia kasutamist. 5.3 Vee, pinnase ja õhusaastatus Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata p õhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud nõudeid. Hoonete reoveekäitlus on planeeritud liitumisega Karjaküla kanalisatsiooni trassiga. Sadevee immutamine või juhtimine lahendatakse planeeringu koostamise käigus. Sademevee juhtimiseks väljapoole planeeringuala on vajalik taotleda veeluba. Mõningane õhusaastatus võib kaasneda detailplaneeringu elluviimise perioodil ehk ehitusperioodil ning hoonete kütmisel (sõltub valitud kütteliigist), kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga. 5.4 Müra ja vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liiklusmüra tõusu. Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” II kategooria aladel. Planeeringualale ei ole planeeritud mürarikkaid tootmistegevusi. Mürataseme tõus võib kaasneda hoonetele paigaldatavate ventilatsiooni või kliimaseadmete tõttu, kuid eelhinnangu koostamise ajal puuduvad nende kohta täpsemad andmed. 5.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Hoonete rajamisega kaasneb vähesel määral kõrghaljastuse likvideerimine ehk l ooduslikke valgustingimusi muudetakse. Ehitus- ja kasutusperioodi jooksul võib tekkida mõningane muutus soojuse eraldumises, sõltuvalt hoonetele paigaldatava katuse tüübist, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad. Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. 5.6 Visuaalne mõju Planeeringu algatamise ettepanekus määratletud hoonestustingimused muudavad olemasolevat olukorda eelkõige visuaalselt – luuakse elamud rohumaale ning osaliselt langetatakse olemasolev kõrghaljastus. Visuaalse mõju leevendamiseks ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks on vajalik ette näha olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise kohustus ning uute puude istutamine. 5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Varem lähipiirkonnas rajatud hoonetega koos ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist. 5.8 Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette näha ei ole. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale. Detailplaneeringu elluviimise järgselt, edaspidise elutegevuse käigus on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. 5.9 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning on lühiajaline ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste (sh teed) püstitamiseks. Ehitusmasinate müra võib peletada linde ning hävib hoonete alla jääv taimestik. Piiriülest mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha. 5.10 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 200 Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga. Kuna planeeringualal Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis puudub neile ka oluline negatiivne mõju. Planeeringuala läänepiiril registrisse kantud III kaitsekategooria liigi punaselg-õgija ( Lanius collurio ) leiukohas tuleb ehitusperioodil ja hoonete kasutamisel järgida looduskaitseseaduses ette nähtud tingimusi. 5.1 1 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga. Arvestades kinnistutele planeeritava tegevuse iseloomu, ei ole n egatiivset mõju elanikkonnale ette näha. 5.1 2 Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Strateegilise planeerimisdokumendiga tuleb ette näha Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud valdkondades, nende ülevõtmisel Eesti seadusandlusesse. 6. Kokkuvõte Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; detailplaneeringu realiseerimine ei avalda negatiivset mõju kaitsealustele looduse üksikobjektidele ning kaitsealadele. kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Eelnõu LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU OTSUS XXXXXXX XX. aprill 20 22 nr Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Agur Mägi esitas Keila Vallavalitsusele taotluse (registreeritud 28 . 12 .20 21 nr 6 - 2 /3 338 ) detailplaneeringu algatamiseks Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas Saani (katastritunnus 29501:007:1817 ) maatulundusmaa katastriüksusel . Planeeritav kinnistu asub Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas Naaritsa tänav ääres hajaasu s tuses . Planeeritav ala piirneb põhjas ja kirdes Naaritsa tn 7 (katastritunnus 29501:001:0749 ) maatulundusmaaga , idas Aru (katastritunnus 29501:007:1696 ja lõunas Naaritsa tn 11 ( katastritunnus 29501:007:0 617 ) maatulundusmaaga. Planeeritav ala ligikaudne pindala 4,76 ha. Planeeringu eesmärk on kinnistu jagamine elamumaa krun t i de ks ja ehitusõiguse määramine. Vastavalt avaldaja avaldusele soovitakse moodustada kümme elamumaa krunti paaris, rida ja korterelamutele. Sisuliselt on tegemist uue tiheasustusega ala moodustamisega. Kuna Keila valla üldplaneering ei näe ette sellel kinnistule ehitusõigust, siis vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 1 punktile 2 on see oluline üldplaneeringu muudatuse põhjus. Seetõttu on detailplaneering üldplaneeringut muutev . Harju Maakonnaplaneeringus 2030+ on Saani maaüksuse asukohas reserveeritud perspektiivse kõrgepingeliini muudatuste ks koridor. Vaatamata sellele, et detailplaneeringuga kavandatava realiseerumisel maakonnaplaneeringus määratud koridor õgveneb, on maakonnaplaneering endiselt elluviidav, mistõttu ei ole tegemist maakonnaplaneeringu muutmisega. Maa - ameti põhikaardi kitsenduste kaardi põhjal asub Saani põllumaal. Põllumaade kaardirakenduse s t nähtub et Saani maaüksusel puhul on tegemist koreserika ste paepealse te rähkmuldade ga Kr mille keskmine boniteet 20-23 ja ainult põhjapool s e s osas on boniteet 40. Geoloogiliselt on tegemist õhukese pinnakatetega paepealse alaga mis tõuseb lõunast põhja suunal . Maaüksuse kaguosale ulatub SILLA maaparandussüsteemi ala. Maaüksuse läänepoolsel osal on elektriõhuliin 1-20 kV KARJAKÜLA:KEI ja sideehitise te kaitsevöönd id . Arvestades põllumaa madalt boniteeti ning Karjaküla aleviku vahetut lähedust on tihehoonestusala laienemine Saani maaüksusele asja kohane ja põhjendatud vastavalt planeerimisseaduse § 12 o tstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtteid arvesse võttes. Planeeringu ülesanded vastavalt planeerimisseaduse § 75 lõike 1 puntidele 1, 3 , 6 , 1 8 , 23 , 24 ja 2 9 . Detailplaneeringu koostamisel täiendavate uuringute vajadus puudub . Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust ja küsida asjaomaste asutuste seisukohti. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud , kui tuleb viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH ). Saani maaüksuse detailplaneeringuga kavandat av tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes sätestatud 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka. KSH algatamist tuleb kaaluda ja anda sellekohane eelhinnang KeHJS § 33 lõikes 2 punktides 1-4 toodud juhtudel, m uuhulgas kui detailplaneering teeb ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Antud planeering uga üldplaneeringu kohane maatulundusmaa muudetakse elamumaaks. Planeeringuga kavandatavate tegevuste hindamisel on võetud hindamisele tegevused vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 3-5 toodule. KeHJS § 33 lõike 2 alusel nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strat eegilise hindamise eelhinnang (lisa ) on koostatud lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendit „EELHINDAMINE – KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine ” . KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta on küsitud xx . 04 .20 22 kirjaga nr 6-2/ xxxx arvamust Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaame tilt ja Põllumajandus - ja Toiduametilt . Keskkonnaamet on esitanud oma seisukohad xx . xx .20 22 kirjas nr xx - x / xx / xxxx . Rahandusministeerium esitas oma seisukohad xx . xx .20 22 kirjaga nr 14- xx / xxxx . Põllumajandusamet on esitanud oma seisukohad planeeringu koostamiseks xx . xx .2 022 kirjas nr xx - x / xx / xxxx . Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ei k aasne planeeringuga kavandatud tegevustega olulist keskkonnamõju , mistõttu KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõi k e 1 punktide 7, 8 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lääne-Harju Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääne-Harju Vallavalitsus (mõlema aadress Rae 38, Paldiski linn) ning koostaja: Maarja Zingel , Ruum Ja Maastik OÜ (registrikood 11038715 ) , e-post
[email protected] . K ohaliku omavalitsuse korra lduse seaduse § 22 l õike 1 punkti 31, planeerimisseaduse § -i 2 ¹ , § 9, 10 ja 1 2 , § 75 lõike 1 puntide 1, 3, 6, 18, 23 ja 24 , § 127, § 128 lõigete 1, 4, 5, 6, 7, 8 , § 142 lõike 1 punkti 1, lõike 3 ja lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhti missüsteemi seaduse § 31 lõike 1 , § 33 lõike 2 punkti 3, lõigete 3 - 6, § 35 lõigete 1, 3, 5, 6 ja 7 alusel ning arvestades vallavolikogu alatise keskkon na- ja planeeringute komisjoni xx. xx .20 22 seisukoht a 1. Algatada detailplaneering Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas Saani katastriüksusel. 2 . Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas Saani katastriüksuse detailplaneeringul lähtudes otsuse lisas toodud eelhinnangust . 3. Volitada vallavanemat sõlmima ja alla kirjutama detailplaneeringu koostamise korraldamise lepingule. 4 . Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsusega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla kodulehel www.laaneharju.ee ja tööpäevadel Lääne-Harju Vallavalitsuses aadressil Rae 38, Paldiski linn. 5 . Avaldada otsus 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja valla veebilehel ning edastada elektrooniliselt Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile. 6 . Lääne-Harju Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest, lähteseisukohtade andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamisest planeerimisseaduse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi. 7 . Otsus jõustub teatavakstegemisest. 8 . Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. Külli Tammur vallavolikogu esimees