dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

AS Eesti Loto korraline üldkoosolek

Rahandusministeerium · 26. aprill 2022
Viit
12.5-4/3668-1
Registreeritud
26. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Eesti Loto
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-4/2022
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎12.5-43668-1 26.04.2022 Väljaminev kiri.asice1085 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 ärinimi: AKTSIASELTS EESTI LOTO registrikood: 10281170 tänava/talu nimi, Hallivanamehe tn 4 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11317 telefon: +372 6502030 faks: +372 6502031 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.eestiloto.ee AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Bilanss 12 Kasumiaruanne 13 Rahavoogude aruanne 14 Omakapitali muutuste aruanne 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad 16 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2 Raha 19 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20 Lisa 4 Varud 21 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 21 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 21 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 22 Lisa 8 Kasutusrent 22 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 23 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 23 Lisa 11 Eraldised 24 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 24 Lisa 13 Aktsiakapital 24 Lisa 14 Müügitulu 25 Lisa 15 Muud äritulud 25 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 25 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 26 Lisa 18 Tööjõukulud 26 Lisa 19 Muud finantstulud ja -kulud 26 Lisa 20 Tulumaks 27 Lisa 21 Seotud osapooled 27 Lisa 22 Panused ja väljamakstud võidud 28 Aruande allkirjad 29 Vandeaudiitori aruanne 30 2 Tegevusaruanne AS Eesti Loto tegevusalaks on loteriide korraldamine. AS Eesti Loto on järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide täisliige: • ESLTA – Euroopa Riigiloterii- ja Totoassotsiatsioon, • WLA – Ülemaailmne Loteriiassotsiatsioon. Hea Ühingujuhtimise Tava AS Eesti Loto käitub ettevõtte juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel enamasti Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi: HÜT) soovituslikest juhistest lähtuvalt. Samas lähtutakse ettevõtte juhtimises lisaks HÜT’is toodud soovituslikele juhistele muuhulgas ka Riigivara seadusest, kuna AS Eesti Loto kuulub 100% Eesti Vabariigile. Seega, tulenevalt AS Eesti Loto omanike struktuurist ja sellest tingitud spetsiifilistest iseärasustest ettevõtte juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, ei järgi AS Eesti Loto mõningaid HÜT’i soovituslikke juhiseid. Alljärgnevalt on esitatud viited nendele HÜT’i sätetele (HÜT’i punkt ja selle lühikirjeldus), mida ei järgita ja lisatud põhjendused mittejärgimise kohta. Mittejärgitavad HÜT’i juhised puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist ja nõukogu liikmete määramist, mille eesmärgiks on tagada eelkõige aktsionäride huvide kaitse. Kuna ASi Eesti Loto aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud vastavalt Riigivara seaduses sätestatud põhimõtetele. Investorite huvide kaitse ning nende võrdne kohtlemine on ASi Eesti Loto poolt tagatud, kuna ettevõtja järgib oma tegevuses põhimõtteid ja reegleid, mis on sätestatud teabe avaldamist ning finantsaruandlust ja auditeerimist käsitlevates HÜT’i peatükkides. Üldkoosolek – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punktis I sätestatud reegleid: HÜT’i punktis 1 (Üldkoosolek) juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et AS Eesti Loto ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Rahandusministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul rahandusminister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud Riigivara seaduses ning üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt vajadusele kooskõlastatult ainuaktsionäriga. Lisaks tuleb arvestada, et vastavalt hasartmänguseaduse § 9 lg 5 saab AS Eesti Loto aktsionäriks olla ainult Eesti Vabariik, mistõttu ei saagi AS-l Eesti Loto olla üle ühe aktsionäri. Samuti tuleb arvestada, et vastavalt Äriseadustiku §-le 305 võib ainuaktsionär teha otsuseid ilma koosolekuid kokku kutsumata ning muuta koosoleku päevakorda ilma igasuguste formaalsusteta. Seega puudub ainuaktsionäri puhul vajadus kehtestada erireegleid või luua mehhanisme väikeaktsionäride kaitseks. Juhatus – AS Eesti Loto ei järgi HÜT punkti 2.2.5, kuivõrd AS Eesti Loto hasartmänguseadusest ning ka riigivaraseadusest tulenev spetsiifika ei võimalda rakendada aktsiatega seotud preemiasüsteeme. 2021. aastal AS Eesti Loto juhatuse liikmetele makstud tasude suuruse kohta on teave 1 alapunktis “Personal”, HÜT’i punktile 2.2.7 vastavad andmed tasu kohta esitatakse AS Eesti Loto veebilehel nõukogu aruande koosseisus. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud riigivaraseaduse §-s 86, millest tulenevalt ei või AS Eesti Loto juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning põhinema AS Eesti Loto juhatuse töö tulemuslikkusel. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ning selle suurus ei või ületada juhatuse liikmele makstud kolme kuu tasu. Seisuga 31.12.2021. a. on Eesti Loto AS juhatus üheliikmeline. Nõukogu – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punkti 3.2.2. – “vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud”. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 81 määrab AS Eesti Loto nõukogu liikmed rahandusminister oma otsusega. Tulenevalt eeltoodust võib ettevõtte nõukogu liikmeid käsitleda sõltuvatena kontrollivast aktsionärist. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 81 lg 11 peab rahandusminister nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks ning nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse määramisel lähtuma nimetamiskomitee ettepanekust. Vastavalt HÜT’i punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2021. aastal makstud AS Eesti Loto nõukogu liikmete tasustamise korra kohta. Väljamakstud tasu suurus on ära toodud alapunktis “Personal”. Nõukogu tasustamise kord on sätestatud riigivaraseaduse §-s 85. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 85 otsustab nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra rahandusminister. Nõukogu liikmetele makstava tasu suurus on määratud rahandusministri poolt 26. mail 2017 välja antud ainuaktsionäri otsusega. Vastavalt ainuaktsionäri otsusele on AS Eesti Loto nõukogu liikme tasu suuruseks 500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu suuruseks 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, kui ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud. Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid AS Eesti Loto nõukogu liikmetele ei maksta. Teabe avaldamine – AS Eesti Loto ei rakenda HÜT punkti 5. Mitterakendamise põhjuseks on AS Eesti Loto aktsionäride struktuurist tulenev, mille kohaselt on AS-l Eesti Loto üks aktsionär, mistõttu ei ole teabe avaldamine veebilehel efektiivne ning otstarbekas aktsionäride teavitamise viis. HÜT punkt 5 nõuete täpsest mitterakendamisest hoolimata saadab AS Eesti Loto vajalikud aruanded aktsionärile otse ning avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib huvi pakkuda avalikkusele. Samuti rakendab AS Eesti Loto HÜT punktis 5.6 sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ning 2 teiste huvigruppidega. Finantsaruandlus ja auditeerimine – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punktides 6.2.1 ja 6.2.2 sätestatut, kuna audiitor leitakse hankemenetluse käigus ning leping sõlmitakse hanketulemustele vastavalt. Majandustulemused Tegevuskeskkond Üldine tegevuskeskkond oli 2021. aastal AS Eesti Loto jaoks pigem positiivne. Eesti majandus kasvas 8,6%, kasvas nii keskmine bruto- kui ka reaalpalk ning töötuse määr vähenes. Strateegilised otsused ja muudatused firma tegevuses 2021. aasta olulisimad tegevuseesmärgid olid: 1. tootearendusvaldkonnas: • uute toodete/tooteuuenduste (Vikinglotto mängumuudatuse, Jokkeri) ja teenuste (püsitellimus, e-rahakott jne.) edukas turuletoomine; • veebikiirloterii pakkumiseks hanke läbiviimine ja teenuse käivitamine; • kiirloto haldussüsteemi arendamiseks partneri või sisemise arendusressursi leidmine ja töödega alustamine. 2. kõrgetele standarditele vastava teenuse pakkumise osas: • klienditoe kasutajate rahulolu vähemalt 95%; • veebimängijate rahuolu-uuringu mudeli väljatöötamine ja esimese uuringu läbiviimine. Edukalt õnnestus turule tuua Vikinglotto kohalik tooteuuendus jaanuaris ja rahvusvaheline mängu-uuendus juunis. Uuenduste tulemusena kasvas Vikinglotto müügikäive 2020. aastaga võrreldes 6,2 miljoni euro ehk 43,8% võrra. Planeeritud suuremahuline tarkvarauuendus, mis hõlmab uut mängijate haldusmoodulit ja uut mängijatele suunatud veebiportaali, ning mis sisaldab ka uut klassikalist loteriid Jokker ja uusi teenuseid, lükkus 2022. aastasse. Edukalt viidi läbi veebikiirloterii hange ning koostöös valitud partneriga toimus mängude ettevalmistus ja eestindamine. Toote lanseerimine lükkus 2022. aastasse, kuna selle eelduseks on uue veebiportaali kasutuselevõtt. Kiirloto haldussüsteemi hanke raames saadud pakkumised ületasid oluliselt planeeritud eelarvet ning seetõttu otsustati majasisese tarkvaraarenduse kasuks. Klienditoe rahulolu osas saavutati uuringus positiivsete vastuste osakaaluks 98,8%. Veebimängijate rahulolu uuringuks kaasati partner ja töötati välja metoodika. Oktoobris 3 viidi läbi esimene uuring, kus muuhulgas küsiti ka soovitusindeksit. Vastajate keskmine hinnang sõltuvalt küsimusest oli 10-palli skaalal 9,1-9,3. Sisekontrollisüsteem ja auditeerimine Juhatus hindab AS Eesti Loto sisekontrollisüsteemi toimivaks ning ettevõtte vajadustele vastavaks. Ettevõtte sisekontrollisüsteemi piisavuse, asjakohasuse ja mõjususe sõltumatut hindamist teostab AS Eesti Loto siseaudiitor, kes tegutseb vastavalt AS Eesti Loto nõukogu poolt kinnitatud siseauditi põhimäärusele ja tööplaanile. Siseaudiitor koostab auditite tulemustest ja nende alusel tehtud ettepanekute rakendamisest koondaruanded, mida esitleb kord kvartalis AS Eesti Loto nõukogule. 2021. aastal läbi viidud siseauditite käigus olulisi puudusi ettevõtte sisekontrollisüsteemis ei tuvastatud. Siseauditi tähelepanekute alusel algatatud tegevused sisekontrollisüsteemi täiustamiseks on rakendatud vastavalt kokkulepitud tähtaegadele. 2021. aasta jooksul läbis AS Eesti Loto vaheauditi ISO/IEC 27001:2013 ja WLA SCS (2016) standardite alusel ning tunnistati auditite läbiviija Det Norske Veritas poolt jätkuvalt nimetatud standarditele vastavaks. AS Eesti Loto läbis ka osalise vastavusauditi "EL Responsible Gaming Framework" standardi alusel ning tunnistati auditi läbiviija Assertum Audit OÜ poolt jätkuvalt nimetatud standardile vastavaks. Käive, kasum ja investeeringud 2021. aasta loteriide käive oli 86 297 288 eurot, kasvades 2020. aasta käibega võrreldes 11,3% võrra. Turustati kokku 20 eri nimetusega toodet, sealhulgas 16 erinevat kiirloteriid ja 4 erinevat klassikalist loteriid. Klassikaliste loteriide osakaal käibest oli 86,67% ning kiirloterii osakaal 13,33%. Kasum 2021. majandusaastal oli 13 870 945 eurot, kasvades 2020. aasta kasumiga võrreldes 13,8% võrra. Põhivara soetati 2021. aastal 683 452 euro eest. Võrreldav näitaja 2021 2020 Käive loteriide müügist (eurot) 86 297 288 77 533 471 Klassikalise loterii osakaal käibes 86,67% 86,79% Kiirloterii osakaal käibes 13,33% 13,21% Turustatud klassikaliste loteriide arv 4 4 Turustatud kiirloteriide arv 16 15 Kasum (eurot) 13 870 945 12 191 920 Põhivara soetamine (eurot) 683 452 1 336 435 4 2021. aasta kokkuvõte 2021. aasta müügitulemusi mõjutasid enim: • 2020. aasta 31. detsembril toimunud muudatus Vikinglotto mängus; • suured jackpot’id nii Bingo lotos kui rahvusvahelistes mängudes. 2021. aastal pakkus Eesti Loto oma mängijatele tavapärast tootevalikut varasemast tuttavate klassikaliste loteriide ning regulaarselt uueneva kiirloteriide valiku näol. Eesti Loto käive kasvas 2021. aastal varasema aastaga võrreldes 11,3%. Klassikaliste loteriide müük kasvas 7,5 miljoni euro ehk 11,1% võrra. Aastate võrdluses kasvas enim Vikinglotto müük +43,8%, järgnesid Keno ja Bingo loto vastavalt 9,0 ja 3,5% kasvuga. Eurojackpot’i müük samal ajal kahanes ning seda 1,1% võrra. Kui muude klassikaliste loteriide (Keno, Bingo loto, Eurojackpot) hinnas ega mängumaatriksis muudatusi ei toimunud, siis Vikinglotto müügikasvu olulisemaks põhjuseks oli 2020. aasta viimasel päeval toimunud kohalik mängu-uuendus. Mängu- uuenduse tulemusena muudeti nii hinda kui ka võidumaatriksit – ühe mängukombinatsiooni hind tõusis 1 eurolt 1,5 euroni ning lisandus 2+1 võidutasand. Lisaks loositakse kõigi pileti ostnute vahel igal kolmapäeval välja lisavõit 10 000 eurot ja aasta lõpus loositakse välja 1 miljon eurot. Toote rahvusvaheline muudatus juunis müügile olulist mõju ei avaldanud, Müügikanalite võrdluses kasvas enim müük e-kanalis – 7,2 miljonit eurot ehk 15,5%. Füüsilises kanalis müük küll mõnevõrra kasvas – 0,26 miljonit eurot ehk 1,3%, kuid seda kasvu toetas vaid Vikinglotto müük (+32,2%), Keno müük jäi sisuliselt 2020. aasta tasemele, teiste loteriide müük füüsilises kanalis kahanes. E-kanali müük moodustas 2021. aastal kogu müügist 72,0% (2020. aasta vastav näitaja oli 69,3%). Kokku mängis 2021. aastal klassikalist loteriid 439 120 inimest, 2020. aastaga võrreldes mängijate arv vähenes 6233 inimese võrra, so -1,4%. E-kanalis suurenes mängijate arv 8841 inimese võrra (+3,2%), füüsilises kanalis mängijate arv kahanes 25 731 inimese võrra (-9,2%). Klassikalise loterii müük moodustas 2021. aastal 86,67% Eesti Loto kogu müügist. Nii 2020. aastal kui ka 2021. aastal oli paralleelselt müügis üheksa kiirloterii piletit. Valiku uuendamine ning täiendamine võimaldas kiirloterii müüki 2020. aastaga võrreldes kasvatada 12,3% võrra. Kasvas nii müüdud piletite arv +3,3% kui ka keskmine hind +8,7%. Müüdud piletite keskmise hinna kasv on seotud müüdavate piletite struktuuris toimunud muudatusega – kui 2020. aastal oli paralleelselt müügis kolm 2-eurost ja üks 5-eurone pilet, siis 2021. aastal müüdi paralleelselt kahte 2-eurost ja kahte 5-eurost piletit. 5 Loteriiostude summa elaniku kohta kasvas 11,2% ja jõudis 64,9 euroni aastas, mis on Euroopa Liidu loteriiettevõtete keskmisest (161 eurot 2016. aastal) jätkuvalt oluliselt madalam. 2021. aastal tasus AS Eesti Loto riigieelarvesse dividendidena 13 586 428 eurot, millele lisaks tasus AS Eesti Loto 2021. aastal makse summas 19 168 041 eurot. AS Eesti Loto maksis 2021. aastal võitjatele võitudena välja 34 388 117 eurot. Võrreldav näitaja 2021 2020 Väljamakstud dividendid (eurot) 13 586 428 10 000 000 Tasutud maksud (eurot) 19 168 041 16 972 544 Väljamakstud võidud (eurot) 34 388 117 42 320 677 2022. aasta plaanidest 2022. aasta kõige olulisemaks ettevõtmiseks on mängijate haldusmooduli ja mängijatele suunatud uue veebiportaali tootestamine, mis loob võimalused tootevaliku laiendamiseks. Uuendused loovad veebimängude pakkumise võimekuse, seadmetundliku ja kõigi kaasaegsete võimalustega müügi- ja reklaamikanali ning on ühtlasi ka oluliseks tööriistaks vastutustundliku mängimise põhimõtete tagamisel. Koos mängijate haldusmooduli tootestamisega lisandub tooteportfelli uus igapäevane klassikaline loterii Jokker. Esialgu jääb Jokker mängijatele kättesaadavaks vaid e-kanalis. 2022. aastal täieneb tootevalik ka veebikiirloteriiga – uued mängud peaksid mängijateni jõudma 2022. aasta III kvartalis. Seoses veebikiirloterii lisandumisega töötatakse välja vastutustundliku mängimise täiendavad meetmed ja nende rakendamise põhimõtted. Kiirloto haldussüsteemi arendusprojekti esimese etapi tulemusena on planeeritud IV kvartalis kasutusele võtta laohalduse- ja logistikamoodul. 2022. aastal algatatakse kesksüsteemi järgmise etapi hanked ja/või sisemised arendustööd. AS Eesti Loto plaanib 2022. aasta jooksul investeerida 1,03 miljonit eurot. Investeeringud võib tinglikult jagada kolme rühma: loterii kesksüsteemi uute komponentide arendus-, kohandamis-, integreerimis- ja soetamiskulud; veebikiirloterii pakkumiseks vajalikuid arendus-, kohandamis- ja integreerimiskulud ning füüsilise kiirloterii haldussüsteemi arenduskulud. 2022. aastal ulatub AS Eest Loto planeeritav kasum enne tulumaksustamist 13,57 miljoni euroni. 6 Sotsiaalne vastutus AS Eesti Loto jaoks on jätkuvalt oluline vastutustundliku mängimise põhimõtete juurutamine. Oluliseks koostööpartneriks lotomängude vastutustundlikul korraldamisel on olnud MTÜ Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, kellega jätkub koostöö Eesti ühiskonna teadlikkuse tõstmisel lotomängude vastutustundlikust korraldamisest, hasartmängusõltuvuse ennetamise ja võimalike sõltlaste abistamise osas. Turvalise loteriikorralduse ja -müügi tagamiseks keskendutakse jätkuvalt edasimüüjate võrgustiku töötajate teadlikkuse tõstmisele. Juba 2020. aastal alustati vastutustundliku mängimise põhimõtete veebikoolituse ja enesekontrolli küsimustiku levitamist edasimüüjate seas ning 2022. aasta jooksul veebikoolituse läbiviimine lotomüüjate seas jätkub. Vastutustundliku lotomängimise alase koolituse efektiivsuse kontrollimiseks teostab AS Eesti Loto teatud perioodilisusega nn. pimeoste, mille käigus kontrollitakse volitatud isikute poolt vastutustundliku mängude korraldamisega seotud informatsiooni kättesaadavust ja selliste nõuete täitmist lepingupartnerite poolt. Kõik loteriipileteid müüvad AS Eesti Loto koostööpartnerid on võtnud endale lepingulise kohustuse järgida lotopileteid müües AS Eesti Loto juhiseid vastutustundliku mängude korraldamisel ning seal hulgas: • mitte pakkuda hasartmängude mängimiseks kiirlaene ega krediiti; • tagada, et tema töötajad on teadlikud mänguriliini telefoninumbrist 15410 ning veebilehe aadressist www.15410.ee; • tagada, et müügikohas on kättesaadav informatsioon mänguriliini veebilehe aadressi kohta; • mitte pakkuda hasartmängude mängimise võimalust alla 16-aastastele isikutele. Kõikidel AS Eesti Loto loteriipiletitel on eraldi välja toodud hoiatustekst rõhutamaks loterii sõltuvust tekitavat iseloomu ja kutsumaks üles vastutustundlikult mängima. Nii kiirloterii kui ka klassikalise loterii piletitel on märgitud Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse kontaktandmed, kust saab abi probleemide ilmnemisel. E-kanalis vastutustundliku mängimise põhimõtete tagamise tõhustamisel on suur roll uue mängijate haldusmooduli ja veebiportaali tootestamisel. Süsteemis on võimalik erinevate limiitide, meeldetuletuste jm. meetmete rakendamise abil mängijaid teavitada nii võimalikest ohtudest, kui ka monitoorida mängijate käitumismustreid. Meetmete valikut ja tõhusust hinnatakse perioodiliselt ja peale kõigi uute toodete turule toomist. Vajadusel viiakse sisse muudatused või täiendused. 7 Peamised finantssuhtarvud Lähteandmed 2021 2020 2019 Käibevara 20 857 977 17 597 759 15 491 550 Lühiajalised kohustused 8 349 948 5 037 334 4 267 523 Raha 13 811 746 12 738 944 11 781 100 Kohustused 8 349 948 5 037 334 4 267 523 Varad 23 686 695 20 089 564 17 127 833 Varud 284 736 219 258 185 703 Müügitulu 86 297 288 77 533 471 60 811 261 Ärikasum 16 539 176 14 241 319 9 983 531 Aruandeaasta kasum 13 870 945 12 191 920 7 920 805 Omakapital 15 336 747 15 052 230 12 860 310 Finantssuhtarv Arvutamise metoodika 2021 2020 Kasumi kasv (kasum 2021 – kasum 2020) / kasum 2020 13,8% 53,9% Maksevõime kordaja Käibevara / Lühiajalised kohustused 2,50 3,49 Varade käibekordaja Vara / Lühiajalised kohustused 2,84 3,99 Võlakordaja Kohustused / Varade maksumus 0,35 0,25 Ärirentaablus Ärikasum / Müügitulu 0,19 0,18 Puhasrentaablus Puhaskasum / Müügitulu 0,16 0,16 Omakapitali tootlus (ROE) Aruandeaasta kasum/Keskmine omakapital 91,3% 87,4% Koguvarade tootlus (ROA) Aruandeaasta kasum/Keskmised varad 63,4% 65,5% Personal AS Eesti Loto töötajate keskmine arv 2021. aastal oli 44 (ilma juhatuse, nõukogu ja sõltumatute vaatlejateta). Tööjõukulud, mis sisaldavad nii nõukogu, juhatuse kui ka sõltumatute vaatlejate tasusid, olid 2021. aastal 2 548 449 eurot (sh töötasud 1 910 639 eurot). Nõukogule arvestati 2021. aastal töötasu 30 000 eurot, juhatusele 93 704 eurot ning sõltumatutele vaatlejatele 31 085 eurot. Võrreldav näitaja 2021 2020 Töötajate keskmine arv 44 42 Tööjõukulud (eurot) 2 548 449 2 380 191 Töötasud (eurot) 1 910 639 1 770 761 8 Aktsiakapital Kõik AS Eesti Loto aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate valitsemist teostab Eesti Vabariigi nimel Rahandusministeerium. AS Eesti Loto aktsiakapitali suuruseks on 1 022 600 eurot, mis jaguneb 10 226 aktsiaks, mille igaühe nimiväärtus on 100 eurot. 9 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 13 811 746 12 738 944 2 Nõuded ja ettemaksed 6 761 495 4 639 557 3,5 Varud 284 736 219 258 4 Kokku käibevarad 20 857 977 17 597 759 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 408 467 667 223 6 Immateriaalsed põhivarad 2 420 251 1 824 582 7 Kokku põhivarad 2 828 718 2 491 805 Kokku varad 23 686 695 20 089 564 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 3 067 550 2 735 217 5,9,10 Eraldised 5 282 398 2 302 117 11 Kokku lühiajalised kohustised 8 349 948 5 037 334 Kokku kohustised 8 349 948 5 037 334 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 1 022 600 1 022 600 13 Kohustuslik reservkapital 102 260 102 260 Muud reservid 340 942 340 942 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 0 1 394 508 Aruandeaasta kasum (kahjum) 13 870 945 12 191 920 Kokku omakapital 15 336 747 15 052 230 Kokku kohustised ja omakapital 23 686 695 20 089 564 12 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Müügitulu 86 297 288 77 533 471 14 Muud äritulud 1 333 24 166 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused -62 635 860 -56 251 084 16 Mitmesugused tegevuskulud -4 210 953 -4 197 857 17 Tööjõukulud -2 548 447 -2 380 191 18 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -364 185 -487 186 6,7 Ärikasum (kahjum) 16 539 176 14 241 319 Muud finantstulud ja -kulud 14 031 26 954 19 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 16 553 207 14 268 273 Tulumaks -2 682 262 -2 076 353 20 Aruandeaasta kasum (kahjum) 13 870 945 12 191 920 13 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 16 539 176 14 241 319 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 364 185 487 186 6,7 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -24 166 Kokku korrigeerimised 364 185 463 020 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2 127 774 -1 117 244 Varude muutus -65 478 -33 555 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 3 294 967 763 538 Kokku rahavood äritegevusest 18 005 076 14 317 078 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -683 452 -1 336 435 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 24 166 müügist Laekunud intressid 19 868 29 388 19 Kokku rahavood investeerimistegevusest -663 584 -1 282 881 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud dividendid -13 586 428 -10 000 000 20 Makstud ettevõtte tulumaks -2 682 262 -2 076 353 20 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -16 268 690 -12 076 353 Kokku rahavood 1 072 802 957 844 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 12 738 944 11 781 100 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 072 802 957 844 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 13 811 746 12 738 944 2 14 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Muud reservid Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2019 1 022 600 102 260 340 942 11 394 508 12 860 310 Aruandeaasta kasum 0 0 0 12 191 920 12 191 920 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 0 -10 000 000 -10 000 000 dividendid 31.12.2020 1 022 600 102 260 340 942 13 586 428 15 052 230 Aruandeaasta kasum 13 870 945 13 870 945 (kahjum) Väljakuulutatud -13 586 428 -13 586 428 dividendid 31.12.2021 1 022 600 102 260 340 942 13 870 945 15 336 747 15 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruaandluse standarditega, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega. Lisaks raamatupidamise seadusele juhindub AS Eesti Loto avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. Eesti Loto AS kasutab kasumiaruande esitamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varad ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande allkirjastamise hetkeks ei ole me tuvastanud asjaolusid ja sündmusi, mida me peaksime asjakohases raamatupidamise aastaaruande lisas avalikustama. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit), rahaturufondi osakuid ning lühiajalisi ja katkestatavaid tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 12 kuud. Raha ja selle ekvivalendid on bilansis hinnatud õiglases väärtuses, mis baseerub aruandekuupäeva Euroopa Keskpanga ametlikel valuutakurssidel. Õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes real „Finantstulud- ja kulud“. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustised ning mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on aruandekuupäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Ärituludes ja - kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu on kajastatud ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud nõudeid. Kõiki nõudeid (nt nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajalisete nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil). Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust. Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõuete kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks). Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnang muutuse perioodil kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub. Varud Varudena kajastatakse kiirloteriiloteriipileteid ja loteriitarvikuid. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse 16 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varudena kajastatud lotopiletite neto realiseerimisväärtus on nende kokkulepitud nimiväärtus loto korraldusloa kehtivusaja jooksul. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku eluaega üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Juhul, kui materiaalne põhivara koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Põhivara parendusväljaminekud on lisatud põhivara soetusmaksumusele või võetud arvele parendatud varaobjekti koosseisus eraldi varaobjektina, kui need on vastanud põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumile (mh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu saamisel). Parenduse käigus asendatud varaobjekti või selle osa algne soetusmaksumus ning vastav kulum on kantud bilansist välja. Jooksvad hooldus- ja remondikulud on kajastatud kasumiaruandes. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Immateriaalset põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Uute varade soetamisel lätutakse järgmistest amortisatsiooninormidest: Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Masinad ja seadmed 5-10 Muu materiaalne põhivara 2-10 Immateriaalne põhivara 2-20 Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle 17 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Rendid Rendilepingud loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Kasutusrendi puhul kajastub renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele ja muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) on võetud algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi on bilansis kajastatud maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast, kui ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse üldjuhul loteriide võidufonde. Bilansis kajastatakse eraldisena enne aruandekuupäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustistena. Eraldised võidufondi Võidufondi eraldiste moodustamise aluseks on AS Eesti Loto poolt korraldatavate loteriide mängureeglid. Võidufondi arvestust peetakse tekkepõhiselt loteriide lõikes ning võidufondi kuluks arvestatakse loterii korraldustingimustes kehtestatud protsentuaalne osa realiseeritud loteriide müügitulust (47%-65%). Klassikalise loterii Keno võidufondi perioodikuluna kajastatakse tõenäosusliku võidufondi kulu asemel tegelikult väljaloositud võitude kulu. Bilansis kajastatakse eraldist vastavalt tekkepõhiselt arvestatud, kuid veel väljamaksmata võitude osas (mis võib sisaldada ka juba väljaloositud võite). Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu loteriipiletite müügist kajastatakse piletite müügi hetkel. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis,kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohistus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisasdes. Tulumaksu määr 2021. aastal on 20/80. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud 18 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Hasartmängumaks Eesti Loto AS on hasartmängu korraldaja ning tasub riigieelarvesse hasartmängumaksu. Hasartmängumaksuga maksustatakse loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa. Hasartmängumaksu määr oli aruandeperioodil ning võrdlusperioodil 18% loteriipiletite müügist saadud summalt. Hasartmängukorraldaja esitab Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ja tasub hasartmängumaksu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks. Arvestatud hasartmängumaks kajastatakse kasumiaruandes kirjel Kaubad, toore, materjal ja teenused. Seotud osapooled Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse alates 01.01.2021 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nendega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastatuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeval ja juhatuse poolt aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeprioodil toimunud tehingutega. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Sularaha kassa 1 925 1 945 Arvelduskontod 13 809 821 10 736 999 Tähtajalised hoiused 0 2 000 000 Kokku raha 13 811 746 12 738 944 19 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 1 426 612 1 426 612 Ostjatelt laekumata 1 426 612 1 426 612 arved Maksude ettemaksed ja 8 916 8 916 tagasinõuded Muud nõuded 6 249 6 249 Intressinõuded 6 249 6 249 Ettemaksed 319 718 319 718 Tulevaste perioodide 136 913 136 913 kulud Muud makstud 182 805 182 805 ettemaksed Muu nõue 5 000 000 5 000 000 Kokku nõuded ja 6 761 495 6 761 495 ettemaksed 31.12.2020 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 1 266 264 1 266 264 Ostjatelt laekumata 1 266 264 1 266 264 arved Maksude ettemaksed ja 9 785 9 785 tagasinõuded Muud nõuded 12 085 12 085 Intressinõuded 12 085 12 085 Ettemaksed 351 423 351 423 Tulevaste perioodide 165 160 165 160 kulud Muud makstud 186 263 186 263 ettemaksed Muu nõue 3 000 000 3 000 000 Kokku nõuded ja 4 639 557 4 639 557 ettemaksed Muude makstud ettemaksete all on kajastatud Eurojackpoti garantiid, muu nõudena kajastatakse mittekatkestatavat tähtajalist hoiust. Seisuga 31.12.2021a Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 05.06.2022 , intress 0,01% Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 11.11.2022 , intress 0,40% Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 11.05.2022 , intress 0,25% Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 14.05.2022 , intress 0,60% Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 11.05.2022 , intress 0,25% Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 27.05.2022 , intress 0,90% Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 10.11.2022 , intress 0,75% 20 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Tooraine ja materjal 47 570 33 585 Piletirullid 47 570 33 585 Müügiks ostetud kaubad 237 166 185 673 Loteriipiletid 237 166 185 673 Kokku varud 284 736 219 258 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 8 388 0 98 808 Üksikisiku tulumaks 0 27 958 0 26 517 Erisoodustuse tulumaks 0 2 634 0 3 429 Sotsiaalmaks 0 51 892 0 49 967 Kohustuslik kogumispension 0 2 236 0 2 109 Töötuskindlustusmaksed 0 3 255 0 3 009 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 1 627 898 0 1 330 476 Ettemaksukonto jääk 8 916 9 785 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 8 916 1 724 261 9 785 1 514 315 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud Transpordivahendid seadmed materiaalsed Muud masinad põhivarad ja seadmed 31.12.2020 Soetusmaksumus 91 667 1 535 065 1 626 732 710 630 2 337 362 Akumuleeritud kulum -11 000 -981 466 -992 466 -677 673 -1 670 139 Jääkmaksumus 80 667 553 599 634 266 32 957 667 223 Ostud ja parendused 0 0 0 5 920 5 920 Amortisatsioonikulu -18 334 -230 867 -249 201 -15 475 -264 676 31.12.2021 Soetusmaksumus 91 667 1 431 222 1 522 889 708 109 2 230 998 Akumuleeritud kulum -29 334 -1 108 490 -1 137 824 -684 707 -1 822 531 Jääkmaksumus 62 333 322 732 385 065 23 402 408 467 21 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2020 Soetusmaksumus 1 466 477 1 730 582 3 197 059 Akumuleeritud kulum -1 372 477 0 -1 372 477 Jääkmaksumus 94 000 1 730 582 1 824 582 Ostud ja parendused 126 926 568 252 695 178 Amortisatsioonikulu -99 509 0 -99 509 31.12.2021 Soetusmaksumus 1 593 403 2 298 834 3 892 237 Akumuleeritud kulum -1 471 986 0 -1 471 986 Jääkmaksumus 121 417 2 298 834 2 420 251 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2021 2020 Kasutusrendikulu 216 788 212 330 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2021 31.12.2020 12 kuu jooksul 219 179 216 982 1-5 aasta jooksul 535 357 729 953 22 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 681 430 681 430 Võlad töövõtjatele 535 948 535 948 Maksuvõlad 1 724 261 1 724 261 Muud võlad 125 911 125 911 Kokku võlad ja ettemaksed 3 067 550 3 067 550 31.12.2020 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 441 250 441 250 Võlad töövõtjatele 538 154 538 154 Maksuvõlad 1 514 315 1 514 315 Muud võlad 241 498 241 498 Kokku võlad ja ettemaksed 2 735 217 2 735 217 Muud võlad sisaldavad pangalingi tasusid, nõudmiseni laekumisi, krediitkaartide maksete kohtustust ning eelneva perioodi loterii kulude kohustust. Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Töötasu võlg 341 202 359 371 Puhkusekohustus 79 513 57 454 Deklareerimata sotsiaalmaks 112 697 118 707 Deklareerimata töötuskundlustusmakse 2 508 2 622 Muud võlad töövõtjatele 28 0 Kokku võlad töövõtjatele 535 948 538 154 23 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2019 Kasutamine 31.12.2020 Klassikalise loterii võidufondi 1 561 156 33 602 753 -33 440 782 1 723 127 eraldised Kiirloterii võidufondi eraldised 591 303 5 714 821 -5 727 134 578 990 Kokku eraldised 2 152 459 39 317 574 -39 167 916 2 302 117 Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2020 Kasutamine 31.12.2021 Klassikalise loterii võidufondi 1 723 127 37 344 681 -34 627 015 4 440 793 eraldised Kiirloterii võidufondi eraldised 578 990 6 556 495 -6 293 880 841 605 Kokku eraldised 2 302 117 43 901 176 -40 920 895 5 282 398 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 11 855 696 11 360 612 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 2 015 249 2 225 816 Saadud garantiid 743 167 743 167 Kokku tingimuslikud kohustised 14 614 112 14 329 595 Võimalike dividendide ja tulumaksukohustise arvestamisel on aluseks võetud kogu vaba omakapital. 2022 aastal on võimalik jaotada dividende madalama maksumääraga so. 14/86 summas 10 878 142,67 eurot ning ülejäänud võimalike dividendide summale rakendub maksumäär 20/80. Saadud garantiide all kajastatakse võimalike kohustiste tekkimist Eurojackpoti partnerite ees. Selle kohustise realiseerimist hinnatakse vähetõenäoliseks. Lisa 13 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Aktsiakapital 1 022 600 1 022 600 Aktsiate arv (tk) 10 226 10 226 Aktsiate nimiväärtus 100 100 24 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Müügitulu (eurodes) 2021 2020 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 86 297 288 77 533 471 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 86 297 288 77 533 471 Kokku müügitulu 86 297 288 77 533 471 Müügitulu tegevusalade lõikes Klassikaliste loteriide müük 74 795 141 67 293 078 Kiirloteriide müük 11 502 147 10 240 393 Muud Kokku müügitulu 86 297 288 77 533 471 Lisa 15 Muud äritulud (eurodes) 2021 2020 Kasum immateriaalsete põhivarade müügist 0 24 166 Muud 1 333 0 Kokku muud äritulud 1 333 24 166 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2021 2020 Võidufondi kulud 43 901 176 39 317 574 Aegunud võidud -200 075 -275 266 Hasartmängumaksu kulu 15 533 512 13 956 025 Loteriide korraldamiskulud 2 656 888 2 555 910 Loteriide otsekulud 744 359 696 841 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 62 635 860 56 251 084 25 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Üür ja rent 211 938 212 330 Mitmesugused bürookulud 24 134 10 502 Lähetuskulud 9 131 5 843 Koolituskulud 32 473 39 323 Reklaamikulud 2 165 288 1 920 362 Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 1 251 111 1 338 468 Transpordikulud 35 365 28 512 Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 108 207 99 552 Liikmemaksud 12 405 13 856 Juriidilised- ja konsultatsiooni teenused 29 054 25 793 Investeeringute käibemaks 135 475 258 397 Muud 196 372 244 919 Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 210 953 4 197 857 Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu 1 910 639 1 770 761 Sotsiaalmaksud 644 219 596 210 Muud töötajatega seotud kulud 63 354 38 463 Muud töötajatega seotud kulude maksud 41 972 25 481 Tööjõukulude kapitaliseerimine -83 509 -37 910 Tööjõukulude kapitaliseerimisega seotud sotsiaalmaksud -28 226 -12 814 Kokku tööjõukulud 2 548 449 2 380 191 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 44 42 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 44 42 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 5 6 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 5 5 Lisa 19 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2021 2020 Intressitulud/-kulud 14 031 26 954 Kokku muud finantstulud ja -kulud 14 031 26 954 26 AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 20 Tulumaks (eurodes) Tulumaksukulu komponendid 2021 2020 Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks Väljakuulutatud dividendid 13 586 428 2 682 262 10 000 000 2 076 353 Kokku 13 586 428 2 682 262 10 000 000 2 076 353 Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus EV Rahandusministeerium Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 123 704 119 948 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi (§ 49 1) kohaselt tuleb aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele ka muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele, ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Juhatusele võib lahkumishüvitist maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ning selle suurus ei või ületada juhatuse liikmele makstud kolme kuu tasu. 27 Lisa 22 Panused ja väljamakstud võidud (eurodes) Loteriide panused ja väljamakstud võidud Panuste summa Väljamaksete summa Panuste ja väljamaksete Korraldusloa number Loterii alaliik (vt. müük Lisa (arvestatud võidufond vt. lisa summa vahe (arvestatud 14) 14,16) võidufondi vahe) HKL000123 Klassikaline loterii-Keno 8 403 265 4 148 266 4 254 999 HKL000122 Klassikaline loterii-Bingo Loto 25 558 498 12 779 444 12 779 054 HKL000121 Klassikaline loterii-Eurojackpot 20 528 280 10 264 266 10 264 014 HKL000101 Klassikaline loterii-Vikinglotto 20 305 098 10 152 705 10 152 393 HKL000358 Kiirloterii- 20 x Raha 475 120 299 326 175 794 HKL000343 Kiirloterii- Kingiloos 7 698 480 454 012 244 468 HKL000341 Kiirloterii- Juubeliloterii 1 266 660 797 996 468 664 HKL000346 Kiirloterii- Megaloos 2 604 870 393 166 211 705 HKL000342 Kiirloterii- Kullapada 10 1 980 340 1 089 187 891 153 HKL000357 Kiirloterii- SuperSumm 8 916 316 458 158 458 158 HKL000336 Kiirloterii- Rahasadu 4 912 837 520 317 392 520 HKL000366 Kiirloterii- 1000 € 3A 427 857 243 878 183 979 HKL000333 Kiirloterii- Õnneloos 2 618 742 290 809 327 933 HKL000307 Kiirloterii- Kingiloos 6 128 480 83 512 44 968 HKL000311 Kiirloterii- Automaania 81 861 46 661 35 200 HKL000313 Kiirloterii- Megaloos 256 850 166 953 89 898 HKL000312 Kiirloterii- Kullapada 9 540 896 297 493 243 403 HKL000316 Kiirloterii- 10x VÕIDUKAS 722 956 397 626 325 330 HKL000315 Kiirloterii- 20x VÕIDUKAS 634 320 399 622 234 698 HKL000319 Kiirloterii- SuperSumm 7 1 235 562 617 781 617 781 KOKKU 86 297 288 43 901 176 42 396 112 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AKTSIASELTS EESTI LOTO aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AKTSIASELTS EESTI LOTO (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tarmo Ader Vandeaudiitori number 197 Assertum Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 62 Lõõtsa tn 6, Tallinn, Harju maakond, 11415 31.03.2022 EESTI LOTO AKTSIASELTS Registrikood 10281170 Asukoht ja aadress Hallivanamehe tn 4, Tallinn 11317 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT 25. aprill 2022.a, algus kell 15:30, lõpp kell 16:30 Koosolek toimus Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 AINUAKTSIONÄR Eesti Loto Aktsiaseltsi („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 10 226, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab Eesti Loto AS aktsiate valitsemist Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 27. jaanuari 2021. a korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ p 9 alusel esindab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Aktsiate/häälte arv: 10 226 KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Kutsutud: Rain Laane, nõukogu esimees Riina Roosipuu, juhataja Üllar Udras, finantsjuht Merike Saks, kantsler Kaur Kajak, asekantsler Tarmo Porgand, riigivaraosakonna juhataja asetäitja PÄEVAKORD P 1. Eesti Loto AS 2021. majandusaasta kokkuvõte P 2. Omaniku ootused AS Eesti Lotole ja tulemuste hindamine P 3. Eesti Loto AS 2021.a majandusaasta aruande kinnitamine P 4. Eesti Loto AS 2021.a kasumi jaotamine P 5. AS Eesti Loto 2022.a plaanidest P 6. Omaniku ootused äriühingule P 7. Põhikirja muutmine Koosolekut juhatas Keit Pentus-Rosimannus ja protokollis Tarmo Porgand. Päevakorrapunkt 1. Eesti Loto AS 2021.a majandusaasta kokkuvõte ja nõukogu ülevaade 2021.a kohta Riina Roosipuu esitas juhataja ülevaate Seltsi 2021. a. majandusaasta kohta. Rain Laane esitas nõukogu ülevaate nõukogu tegevuse kohta 2021.a. ja tutvustas välisaudiitori aruannet Seltsi raamatupidamise 2021. a aruande kohta. Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks esitatud ülevaated Seltsi 2021. aasta majandusaruande ja nõukogu ülevaate kohta. Päevakorrapunkt 2. Omaniku ootused AS Eesti Lotole ja tulemuste hindamine Käsitleti omaniku ootuste täitmist 2021.aastal ja tõdeti, et 2021.a nii strateegilised eesmärgid kui ka finantseesmärgid on täidetud. Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks esitatud ülevaate. Ainuaktsionäri hinnangul on Selts täitnud väga hästi omaniku ootusi. Päevakorrapunkt 3. Eesti Loto AS 2021.a majandusaasta aruande kinnitamine Juhataja ja nõukogu esimees esitasid ainuaktsionärile kinnitamiseks Seltsi 2021. a. majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega. Otsus: Ainuaktsionär kinnitas Seltsi 2021. aasta majandusaasta aruande (Lisa 1). Päevakorrapunkt 4. Eesti Loto AS 2021.a kasumi jaotamine Riina Roosipuu esitas ainuaktsionärile kasumi jaotamise ettepaneku maksta dividendidena välja kogu 2021. a puhaskasum 13 870 945 euro ulatuses. Otsus: AS Eesti Loto 2021. aasta puhaskasum oli 13 870 945 eurot. Seisuga 31.12.2021. a moodustas AS Eesti Loto jaotamata kasum 13 870 945 eurot - maksta ainuaktsionärile dividendidena 13 870 945 (kolmteist miljonit kaheksasada seitsekümmend tuhat üheksasada nelikümmend viis) eurot. Dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest. Päevakorrapunkt 5. Eesti Loto AS 2022.a plaanidest Riina Roosipuu esitas ülevaate Seltsi väljavaadete kohta 2022. aastaks ning plaanidest aastani 2026. Rain Laane esitas nõukogu seisukoha Seltsi tulevikuväljavaadete kohta. Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks Seltsi juhatuse esimehe ja nõukogu esimehe esitatud ülevaated tuleviku väljavaadete kohta. Päevakorrapunkt 6. Omaniku ootused äriühingule Ainuaktsionär andis juhatajale ja nõukogu esimehele ülevaate omaniku ootuste uuendamisest ning muudest Seltsi tulevikuga seonduvatest teemadest. Päevakorrapunkti raames otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 7. Põhikirja muutmine Seoses riigivaraseaduse uue redaktsiooni kehtima hakkamisega 1. jaanuarist 2022. a tuleb Seltsi põhikiri viia vastavusse uute nõuetega. Põhikirja uus redaktsioon on ette valmistatud ning ainuaktsionär on valmis selle kinnitama. Otsus: Muuta AS Eesti Loto põhikirja ja kinnitada AS Eesti Loto põhikiri otsusele lisatud redaktsioonis (Lisa 2). Juhatusel esitada põhikiri registripidajale. Kõik otsused on vastu võetud 10 226 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest), juhindudes äriseadustiku § 305 lg-st 1 ja riigivaraseaduse § 5 lg-st 5. Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 16:30 Protokolli lisad: Lisa 1. Seltsi 2021.a majandusaruanne koos audiitori aruandega Lisa 2. AS Eesti Loto põhikirja uus redaktsioon Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Koosoleku juhataja Protokollija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Keit Pentus-Rosimannus Tarmo Porgand AKTSIASELTS EESTI LOTO PÕHIKIRI 1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AKTSIASELTS EESTI LOTO (edaspidi Aktsiaselts). 1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn. 2. AKTSIASELTSI ÕIGUSLIK SEISUND 2.1. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Äriseadustikust, teistest õigusaktidest, hea ühingujuhtimise tavast ning käesolevast põhikirjast. 3. AKTSIASELTSI EESMÄRK JA PÕHITEGEVUSALA 3.1. Aktsiaseltsi eesmärk on hasartmängude pakkumine juhindudes rahvusvaheliselt tunnustatud vastutustundliku mängimise standarditest ja põhimõtetest, sealhulgas madala sõltuvustasemega hasartmängude pakkumine ning Eesti Vabariigile kui ainuaktsionärile omanikutulu teenimine. 3.2. Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on hasartmängude korraldamine ning sellega seonduvad tegevused. 4. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 4.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on üks miljon kakskümmend kaks tuhat kuussada eurot ning (1 022 600) ja maksimumkapital on neli miljonit üheksakümmend tuhat nelisada (4 090 400) eurot. 4.2. Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks, millest igaühe nimiväärtus on sada (100) eurot. Iga aktsia annab üldkoosolekul aktsionärile ühe (1) hääle. 5. AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE 5.1 Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine toimub seaduses sätestatud korras. 6. AKTSIATE EEST TASUMINE 6.1 Aktsia eest võib tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega. 6.2 Rahalised sissemaksed tuleb tasuda Aktsiaseltsi pangaarvele. 6.3 Mitterahaliseks sissemakseks võib olla igasugune Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusest ette nähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Mitterahaliste sissemaksete hindamist korraldab Juhatus, kaasates selleks võimalusel ning otstarbekuse korral eksperte. Sissemaksete väärtuse hindamist kontrollib Aktsiaseltsi audiitor. 6.4 Aktsia eest tasumisega viivitamisel maksab aktsionär viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest. 1 7. AKTSIASELTSI JUHTIMINE 7.1 Aktsiaseltsi kohustus on rakendada Aktsiaseltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruandes. 7.2 Aktsiaseltsi organid 7.2.1 Aktsiaseltsi organiteks on: 1) aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek); 2) juhatus; 3) nõukogu. 7.3 Üldkoosolek 7.3.1 Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. 7.3.2 Üldkoosolekud võivad olla korralised või erakorralised. 7.3.3 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest. 7.3.4 Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab ja korraldab juhatus vastavalt seaduse nõuetele. Üldkoosoleku päevakorra kinnitab nõukogu. 7.3.5 Üldkoosoleku pädevuses on: 1) põhikirja muutmine; 2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; 3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine; 4) nõukogu liikmete, sh esimehe, valimine ja tagasikutsumine; 5) audiitori valimine; 6) erikontrolli määramine; 7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 8) aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine; 9) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine; 10) ja muudes seaduses nimetatud küsimuste otsustamine Muudes küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta Juhatuse või Nõukogu nõudel. 7.3.6 Üldkoosolek kehtestab Aktsiaseltsile omaniku ootused, määratledes strateegilised ja finantseesmärgid. Omaniku ootuseid uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal. 7.3.7 Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra, mis sisaldab muuhulgas nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korda. 7.3.8 Üldkoosoleku otsused järgides põhikirjas ja seadustes sätestatut, sh Aktsiaseltsi ärisaladuse konfidentsiaalsust. 7.3.9 Üldkoosolek kehtestab Aktsiaseltsi tütarettevõtete juhtimise ja aruandluse põhimõtted. 7.4 Juhatus 7.4.1 Juhatus on Aktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab Aktsiaseltsi. Juhatusel on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused. 7.4.2 Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ja üldkoosoleku ees. Juhatus peab teavitama nõukogu liikmeid koheselt Aktsiaseltsi majandusliku seisundi halvenemisest või selle ohust. 7.4.3 Juhatuses on üks kuni kolm (1-3) liiget. Juhatuse liikmed määrab nõukogu kuni viieks (5) 2 aastaks. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab sellest nõukogule kirjalikult vähemalt kolm (3) kuud ette. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu otsustab juhatusest tagasiastunud või tagasikutsutud liikme asemele uue liikme valimise hiljemalt kahe (2) kuu jooksul alates juhatuse liikme tagasikutsumisest või tagasiastumisest. 7.4.4 Kui juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige. 7.4.5 Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab Aktsiaseltsi tegevust juhatuse esimees. Teised juhatuse liikmed osalevad Aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuse juhtimises ja korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras. 7.4.6 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl. 7.4.7 Juhatuse kiiret seisukohta vajavates küsimustes võib juhatus vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata suheldes juhatuse liikmetega elektrooniliste sidevahendite abil, kui ükski juhatuse liige ei nõua koosoleku kokku kutsumist. Selle tulemusena vastu võetud juhatuse otsus fikseeritakse kirjalikult järgneva juhatuse koosoleku protokollis või allkirjastatakse digitaalselt kõikide juhatuse liikmete poolt. Vastav otsus jõustub pärast juhatuse kõigi liikmete poolthäälte saabumist, kas digitaalselt allkirjastatud vastuse, e- kirja või telefoniküsitluse teel. Koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsusele kirjutab alla juhatuse esimees. Koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsus saadetakse e-postiga kõigile juhatuse liikmetele ja säilitatakse digitaalselt dokumendihaldussüsteemis. 7.4.8 Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingu, milles määratletakse juhatuse liikme õigused ja kohustused, tasustamise kord ning Aktsiaseltsi juhtimise ja esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud. 7.4.9 Juhatuse liige ei või osaleda hääletamisel, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt. 7.4.10 Juhatuse liikme tasustamine: 1) juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid Aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus; 2) juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisaväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu; 3) juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses; 4) juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni kaheteistkümne (12) kuu jooksul, kusjuures ühe kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 7.4.11 Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie 3 (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 7.5 Juhatuse liikme vastutus 7.5.1 Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. 7.5.2 Juhatuse liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. 7.5.3 Ärisaladuse hoidmise kohustus on kehtiv tähtajatult. Aktsiaselts ei või nõuda ärisaladuse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui juhatuse liikmed tegutsesid kooskõlas üldkoosoleku või nõukogu seadusliku otsusega. Juhatuse liige ei või juhatuse liikmeks oleku ajal nõukogu nõusolekuta: 1) olla füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal; 2) olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3) olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega. Aktsiaselts võib juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. 7.5.4 Juhatuse liige vastutab Aktsiaseltsi ees, kui juhatuse liige on rikkunud seadusest, lepingust või käesolevast põhikirjast tulenevat kohustust ja rikkumise tagajärjel on tekkinud kahju. 7.5.5 Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju Aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. 7.6 Nõukogu 7.6.1 Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu annab juhatusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis korraldusi Aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused, kui Aktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti. 7.6.2 Nõukogus on neli kuni kuus (4-6) liiget. Nõukogu liikmete täpse arvu määrab üldkoosolek nõukogu liikmete valimisel lähtudes äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed valitakse Üldkoosoleku otsusega kuni viieks (5) aastaks. 7.6.3 Nõukogu liikmete hulgast valib üldkoosolek nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Tema puudumisel juhib nõukogu koosolekut osalejatest vanim nõukogu liige. 7.6.4 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras. 7.6.5 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta. 7.6.6 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nimetatud viisil otsuse vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada üldkoosoleku poolt kehtestatud Aktsiaseltsi nõukogu töökorras. 7.6.7 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud või otsuse kirjalikul hääletamisel osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse protokolli. 7.6.8 Nõukogu kinnitab Üldkoosoleku otsusega kehtestatud omaniku ootustest lähtuvalt Aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, ning kiidab heaks 4 majandusaasta aruande; nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aruannet auditeerinud vandeaudiitori. 7.6.9 Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Aktsiaseltsi nõukogu juhindub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule Aktsiaseltsi nõukogu töökorrast niivõrd, kui see ei ole vastuolus õigusaktide või Aktsiaseltsi põhikirjaga. 7.6.10 Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt. 7.6.11 Nõukogu liikme tasustamine: 1) nõukogu liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek, arvestades äriühingu spetsiifikat. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega muus nõukogu organi tegevuses; 2) nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses; 3) nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 7.6.12 Nõukogu koosseis ja selles tehtud muudatused ning liikmetele määratud tasu suurused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 7.7 Nõukogu liikme kohustused 7.7.1 Nõukogu liikmed on kohustatud teavitama isikut, kes on ta nõukogu liikmeks valinud või on teinud sellekohase ettepaneku, järgmistest asjaoludest: 1) Aktsiaseltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid. Teavitamiskohustuse täitmiseks korraldab nõukogu esimees nõukogu koosoleku kutse esitamise ainuaktsionärile samaaegselt selle saatmisega nõukogu liikmetele; 2) oma tegevusest nõukogu või muu juhtorgani liikmena, sealhulgas esitama nimetatud isiku soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või muu juhtorgani tegevuse kohta; 3) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest Aktsiaseltsi juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele. 7.8 Nõukogu liikme vastutus 7.8.1 Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. 7.8.2 Nõukogu liige ei või nõukogu liikmeks oleku ajal üldkoosoleku otsuseta: 1) olla füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal; 2) olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3) olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega. 7.8.3 Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Ärisaladuse hoidmise kohustus on kehtiv tähtajatult. Aktsiaselts ei või nõuda käesolevas punktis näidatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui nõukogu liikmed tegutsesid kooskõlas üldkoosoleku seadusliku otsusega. 7.9 Nõuded nõukogu ja juhatuse liikmele 5 7.9.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik riigivaraseaduse tähenduses: 1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole aktsiaseltsi aktsionär; 2) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutsev täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole aktsiaseltsi aktsionär; 3) omab väärtpaberituru seaduse tähenduses olulist osalust äriühingus, mis tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole aktsiaseltsi osanik või aktsionär; 4) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär; 5) omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 7.9.2. Nõukogu ega ka juhatuse liikmeks ei või olla isik: 1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3) kellel on ärikeeld; 4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 6) kellel on Aktsiaseltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu nõukogusse või juhatusse, kes on Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija; 7) omab väärtpaberituru seaduse tähenduses olulist osalust äriühingus, mis tegutseb äriühinguga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole äriühingu aktsionär; 8) kes on äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu nõukogu või juhatuse liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle äriühingu osanik või aktsionär; 7.9.3. Punkti 7.9.2 alapunktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 7.9.4. Punkti 7.9.2 alapunktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 7.10. Sisekontroll ja siseaudit 7.10.1. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. 7.10.2. Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada üldkoosolekul; 7.10.3. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 8. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES 6 8.1. Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes nii Eestis kui välismaal. Teises äriühingus osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab üldkoosolek seadusega sätestatud korras. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka Aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted kinnitab üldkoosolek täpsustades vajadusel otsused, mis eeldavad üldkoosoleku või nõukogu nõusolekut. 9. AKTSIASELTSI ESINDAMINE 9.1 Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. 9.2 Kõigis Aktsiaseltsi majandustegevusega seotud õigustoimingutes, sealhulgas kohtuvaidlustes võivad Aktsiaseltsi esindada nõukogu poolt määratud prokuristid. Nõukogu määrab ka prokuristide pädevuse. 9.3 Punktides 9.1 ja 9.2 nimetamata isikud, sealhulgas Aktsiaseltsi struktuuriüksuste juhid ja töötajad võivad Aktsiaseltsi esindada üksnes juhatuse poolt määratud ulatuses. 10. ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVKAPITAL 10.1 Majandusaasta 10.1.1 Aktsiaseltsi majandusaastaks on kalendriaasta (1. jaanuar -31. detsember). 10.2 Aruande koostamine ja kinnitamine 10.2.1 Juhatus koostab seaduses ja põhikirjas sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks. Üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 10.2.2 Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et aktsionärid jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduse ja põhikirjaga sätestatud tähtaja möödumist. 10.2.3 Juhatus esitab nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Äriregistrile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud punkti 7.4.10 alapunktis 2 nimetatud täiendav tasu. Juhatus peab kirjeldama hea ühingujuhtimise tava järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab juhatus majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul Aktsiaseltsi tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. 10.2.4 Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel: 1) viivitamata teated tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest; 2) kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kohta hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks ning teise ja neljanda kvartali kohta kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;. 3) Üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; 4) majandusaasta auditeeritud aruande ja punktis 10.2.3 nimetatud nõukogu ülevaate samal ajal Äriregistrile esitamisega. 7 10.2.5 Punktis 10.2.4 nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated peavad olema Aktsiaseltsi veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist. 10.3 Kasumi jaotamine ja dividendide maksmine 10.3.1 Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab Üldkoosolek vastavalt seadusele. 10.3.2 Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendide suuruse, maksmise korra ja tähtajad otsustab Üldkoosolek vastavalt seadusele. 10.3.3 Juhatus võib nõukogu nõusolekul teha pärast majandusaasta möödumist, kuid enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jagada. 10.3.4 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal 30. juuniks aktsionärile finantsplaani oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta. 10.4 Reservkapital 10.4.1 Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali iga aasta 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. 10.4.2 Lähtudes hasartmänguseaduse §-st 10 moodustatakse Aktsiaseltsile täiendav reservkapital, mille suurus on 1/3 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse igal majandusaastal täiendavasse reservkapitali 1/7 puhaskasumist. 11. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD 11.1. Aktsiaselts ei või maksta toetusi ja teha annetusi. 12. AKTSIASELTSI LÕPETAMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE 12.1. Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. 13. LÕPPSÄTTED 13.1 Põhikirja muutmine 13.1.1 Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras. 13.1.2 Põhikirja muudatus jõustub vastava kande äriregistrisse tegemisest arvates. 13.2 Põhikirja sätete kehtetus 13.2.1. Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima. Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada. Käesolev põhikiri on kinnitatud AS Eesti Loto üldkoosoleku poolt 25.04.2022. a. 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel