MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2021
aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
ärinimi: AKTSIASELTS EESTI LOTO
registrikood: 10281170
tänava/talu nimi, Hallivanamehe tn 4
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 11317
telefon: +372 6502030
faks: +372 6502031
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.eestiloto.ee
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 12
Bilanss 12
Kasumiaruanne 13
Rahavoogude aruanne 14
Omakapitali muutuste aruanne 15
Raamatupidamise aastaaruande lisad 16
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16
Lisa 2 Raha 19
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20
Lisa 4 Varud 21
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 21
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 21
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 22
Lisa 8 Kasutusrent 22
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 23
Lisa 10 Võlad töövõtjatele 23
Lisa 11 Eraldised 24
Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 24
Lisa 13 Aktsiakapital 24
Lisa 14 Müügitulu 25
Lisa 15 Muud äritulud 25
Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 25
Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 26
Lisa 18 Tööjõukulud 26
Lisa 19 Muud finantstulud ja -kulud 26
Lisa 20 Tulumaks 27
Lisa 21 Seotud osapooled 27
Lisa 22 Panused ja väljamakstud võidud 28
Aruande allkirjad 29
Vandeaudiitori aruanne 30
2
Tegevusaruanne
AS Eesti Loto tegevusalaks on loteriide korraldamine.
AS Eesti Loto on järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide täisliige:
• ESLTA – Euroopa Riigiloterii- ja Totoassotsiatsioon,
• WLA – Ülemaailmne Loteriiassotsiatsioon.
Hea Ühingujuhtimise Tava
AS Eesti Loto käitub ettevõtte juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel enamasti Hea
Ühingujuhtimise Tava (edaspidi: HÜT) soovituslikest juhistest lähtuvalt. Samas lähtutakse
ettevõtte juhtimises lisaks HÜT’is toodud soovituslikele juhistele muuhulgas ka Riigivara
seadusest, kuna AS Eesti Loto kuulub 100% Eesti Vabariigile. Seega, tulenevalt AS Eesti
Loto omanike struktuurist ja sellest tingitud spetsiifilistest iseärasustest ettevõtte juhtimises
üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, ei järgi AS Eesti Loto mõningaid HÜT’i soovituslikke
juhiseid. Alljärgnevalt on esitatud viited nendele HÜT’i sätetele (HÜT’i punkt ja selle
lühikirjeldus), mida ei järgita ja lisatud põhjendused mittejärgimise kohta.
Mittejärgitavad HÜT’i juhised puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist ja nõukogu
liikmete määramist, mille eesmärgiks on tagada eelkõige aktsionäride huvide kaitse. Kuna
ASi Eesti Loto aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud
vastavalt Riigivara seaduses sätestatud põhimõtetele. Investorite huvide kaitse ning nende
võrdne kohtlemine on ASi Eesti Loto poolt tagatud, kuna ettevõtja järgib oma tegevuses
põhimõtteid ja reegleid, mis on sätestatud teabe avaldamist ning finantsaruandlust ja
auditeerimist käsitlevates HÜT’i peatükkides.
Üldkoosolek – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punktis I sätestatud reegleid:
HÜT’i punktis 1 (Üldkoosolek) juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et AS Eesti
Loto ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on
Rahandusministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul rahandusminister.
Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud Riigivara seaduses ning
üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt vajadusele
kooskõlastatult ainuaktsionäriga. Lisaks tuleb arvestada, et vastavalt hasartmänguseaduse
§ 9 lg 5 saab AS Eesti Loto aktsionäriks olla ainult Eesti Vabariik, mistõttu ei saagi AS-l
Eesti Loto olla üle ühe aktsionäri. Samuti tuleb arvestada, et vastavalt Äriseadustiku §-le
305 võib ainuaktsionär teha otsuseid ilma koosolekuid kokku kutsumata ning muuta
koosoleku päevakorda ilma igasuguste formaalsusteta. Seega puudub ainuaktsionäri puhul
vajadus kehtestada erireegleid või luua mehhanisme väikeaktsionäride kaitseks.
Juhatus – AS Eesti Loto ei järgi HÜT punkti 2.2.5, kuivõrd AS Eesti Loto
hasartmänguseadusest ning ka riigivaraseadusest tulenev spetsiifika ei võimalda rakendada
aktsiatega seotud preemiasüsteeme.
2021. aastal AS Eesti Loto juhatuse liikmetele makstud tasude suuruse kohta on teave
1
alapunktis “Personal”, HÜT’i punktile 2.2.7 vastavad andmed tasu kohta esitatakse AS
Eesti Loto veebilehel nõukogu aruande koosseisus.
Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on
sätestatud riigivaraseaduse §-s 86, millest tulenevalt ei või AS Eesti Loto juhatuse liikmele
makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu.
Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning põhinema AS Eesti Loto juhatuse
töö tulemuslikkusel.
Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel
enne tema volituste tähtaja möödumist ning selle suurus ei või ületada juhatuse liikmele
makstud kolme kuu tasu.
Seisuga 31.12.2021. a. on Eesti Loto AS juhatus üheliikmeline.
Nõukogu – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punkti 3.2.2. – “vähemalt pooled emitendi
nõukogu liikmetest on sõltumatud”.
Vastavalt riigivaraseaduse §-le 81 määrab AS Eesti Loto nõukogu liikmed
rahandusminister oma otsusega. Tulenevalt eeltoodust võib ettevõtte nõukogu liikmeid
käsitleda sõltuvatena kontrollivast aktsionärist. Vastavalt riigivaraseaduse §-le 81 lg 11
peab rahandusminister nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks ning nõukogu
koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse määramisel lähtuma nimetamiskomitee
ettepanekust.
Vastavalt HÜT’i punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2021. aastal makstud AS
Eesti Loto nõukogu liikmete tasustamise korra kohta. Väljamakstud tasu suurus on ära
toodud alapunktis “Personal”.
Nõukogu tasustamise kord on sätestatud riigivaraseaduse §-s 85. Vastavalt
riigivaraseaduse §-le 85 otsustab nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise
korra rahandusminister. Nõukogu liikmetele makstava tasu suurus on määratud
rahandusministri poolt 26. mail 2017 välja antud ainuaktsionäri otsusega.
Vastavalt ainuaktsionäri otsusele on AS Eesti Loto nõukogu liikme tasu suuruseks 500
eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu suuruseks 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu
liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu
eest, kui ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud.
Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid AS Eesti Loto nõukogu liikmetele ei maksta.
Teabe avaldamine – AS Eesti Loto ei rakenda HÜT punkti 5. Mitterakendamise põhjuseks
on AS Eesti Loto aktsionäride struktuurist tulenev, mille kohaselt on AS-l Eesti Loto üks
aktsionär, mistõttu ei ole teabe avaldamine veebilehel efektiivne ning otstarbekas
aktsionäride teavitamise viis. HÜT punkt 5 nõuete täpsest mitterakendamisest hoolimata
saadab AS Eesti Loto vajalikud aruanded aktsionärile otse ning avaldab veebilehel teavet,
mis pakub või võib huvi pakkuda avalikkusele. Samuti rakendab AS Eesti Loto HÜT
punktis 5.6 sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ning
2
teiste huvigruppidega.
Finantsaruandlus ja auditeerimine – AS Eesti Loto ei järgi HÜT’i punktides 6.2.1 ja 6.2.2
sätestatut, kuna audiitor leitakse hankemenetluse käigus ning leping sõlmitakse
hanketulemustele vastavalt.
Majandustulemused
Tegevuskeskkond
Üldine tegevuskeskkond oli 2021. aastal AS Eesti Loto jaoks pigem positiivne. Eesti
majandus kasvas 8,6%, kasvas nii keskmine bruto- kui ka reaalpalk ning töötuse määr
vähenes.
Strateegilised otsused ja muudatused firma tegevuses
2021. aasta olulisimad tegevuseesmärgid olid:
1. tootearendusvaldkonnas:
• uute toodete/tooteuuenduste (Vikinglotto mängumuudatuse, Jokkeri) ja teenuste
(püsitellimus, e-rahakott jne.) edukas turuletoomine;
• veebikiirloterii pakkumiseks hanke läbiviimine ja teenuse käivitamine;
• kiirloto haldussüsteemi arendamiseks partneri või sisemise arendusressursi
leidmine ja töödega alustamine.
2. kõrgetele standarditele vastava teenuse pakkumise osas:
• klienditoe kasutajate rahulolu vähemalt 95%;
• veebimängijate rahuolu-uuringu mudeli väljatöötamine ja esimese uuringu
läbiviimine.
Edukalt õnnestus turule tuua Vikinglotto kohalik tooteuuendus jaanuaris ja rahvusvaheline
mängu-uuendus juunis. Uuenduste tulemusena kasvas Vikinglotto müügikäive 2020.
aastaga võrreldes 6,2 miljoni euro ehk 43,8% võrra.
Planeeritud suuremahuline tarkvarauuendus, mis hõlmab uut mängijate haldusmoodulit ja
uut mängijatele suunatud veebiportaali, ning mis sisaldab ka uut klassikalist loteriid Jokker
ja uusi teenuseid, lükkus 2022. aastasse.
Edukalt viidi läbi veebikiirloterii hange ning koostöös valitud partneriga toimus mängude
ettevalmistus ja eestindamine. Toote lanseerimine lükkus 2022. aastasse, kuna selle
eelduseks on uue veebiportaali kasutuselevõtt.
Kiirloto haldussüsteemi hanke raames saadud pakkumised ületasid oluliselt planeeritud
eelarvet ning seetõttu otsustati majasisese tarkvaraarenduse kasuks.
Klienditoe rahulolu osas saavutati uuringus positiivsete vastuste osakaaluks 98,8%.
Veebimängijate rahulolu uuringuks kaasati partner ja töötati välja metoodika. Oktoobris
3
viidi läbi esimene uuring, kus muuhulgas küsiti ka soovitusindeksit. Vastajate keskmine
hinnang sõltuvalt küsimusest oli 10-palli skaalal 9,1-9,3.
Sisekontrollisüsteem ja auditeerimine
Juhatus hindab AS Eesti Loto sisekontrollisüsteemi toimivaks ning ettevõtte vajadustele
vastavaks.
Ettevõtte sisekontrollisüsteemi piisavuse, asjakohasuse ja mõjususe sõltumatut hindamist
teostab AS Eesti Loto siseaudiitor, kes tegutseb vastavalt AS Eesti Loto nõukogu poolt
kinnitatud siseauditi põhimäärusele ja tööplaanile. Siseaudiitor koostab auditite
tulemustest ja nende alusel tehtud ettepanekute rakendamisest koondaruanded, mida esitleb
kord kvartalis AS Eesti Loto nõukogule.
2021. aastal läbi viidud siseauditite käigus olulisi puudusi ettevõtte sisekontrollisüsteemis
ei tuvastatud. Siseauditi tähelepanekute alusel algatatud tegevused sisekontrollisüsteemi
täiustamiseks on rakendatud vastavalt kokkulepitud tähtaegadele.
2021. aasta jooksul läbis AS Eesti Loto vaheauditi ISO/IEC 27001:2013 ja WLA SCS
(2016) standardite alusel ning tunnistati auditite läbiviija Det Norske Veritas poolt jätkuvalt
nimetatud standarditele vastavaks. AS Eesti Loto läbis ka osalise vastavusauditi "EL
Responsible Gaming Framework" standardi alusel ning tunnistati auditi läbiviija Assertum
Audit OÜ poolt jätkuvalt nimetatud standardile vastavaks.
Käive, kasum ja investeeringud
2021. aasta loteriide käive oli 86 297 288 eurot, kasvades 2020. aasta käibega võrreldes
11,3% võrra. Turustati kokku 20 eri nimetusega toodet, sealhulgas 16 erinevat kiirloteriid
ja 4 erinevat klassikalist loteriid. Klassikaliste loteriide osakaal käibest oli 86,67% ning
kiirloterii osakaal 13,33%.
Kasum 2021. majandusaastal oli 13 870 945 eurot, kasvades 2020. aasta kasumiga
võrreldes 13,8% võrra.
Põhivara soetati 2021. aastal 683 452 euro eest.
Võrreldav näitaja 2021 2020
Käive loteriide müügist (eurot) 86 297 288 77 533 471
Klassikalise loterii osakaal käibes 86,67% 86,79%
Kiirloterii osakaal käibes 13,33% 13,21%
Turustatud klassikaliste loteriide arv 4 4
Turustatud kiirloteriide arv 16 15
Kasum (eurot) 13 870 945 12 191 920
Põhivara soetamine (eurot) 683 452 1 336 435
4
2021. aasta kokkuvõte
2021. aasta müügitulemusi mõjutasid enim:
• 2020. aasta 31. detsembril toimunud muudatus Vikinglotto mängus;
• suured jackpot’id nii Bingo lotos kui rahvusvahelistes mängudes.
2021. aastal pakkus Eesti Loto oma mängijatele tavapärast tootevalikut varasemast
tuttavate klassikaliste loteriide ning regulaarselt uueneva kiirloteriide valiku näol.
Eesti Loto käive kasvas 2021. aastal varasema aastaga võrreldes 11,3%.
Klassikaliste loteriide müük kasvas 7,5 miljoni euro ehk 11,1% võrra. Aastate võrdluses
kasvas enim Vikinglotto müük +43,8%, järgnesid Keno ja Bingo loto vastavalt 9,0 ja 3,5%
kasvuga. Eurojackpot’i müük samal ajal kahanes ning seda 1,1% võrra.
Kui muude klassikaliste loteriide (Keno, Bingo loto, Eurojackpot) hinnas ega
mängumaatriksis muudatusi ei toimunud, siis Vikinglotto müügikasvu olulisemaks
põhjuseks oli 2020. aasta viimasel päeval toimunud kohalik mängu-uuendus. Mängu-
uuenduse tulemusena muudeti nii hinda kui ka võidumaatriksit – ühe
mängukombinatsiooni hind tõusis 1 eurolt 1,5 euroni ning lisandus 2+1 võidutasand.
Lisaks loositakse kõigi pileti ostnute vahel igal kolmapäeval välja lisavõit 10 000 eurot ja
aasta lõpus loositakse välja 1 miljon eurot. Toote rahvusvaheline muudatus juunis müügile
olulist mõju ei avaldanud,
Müügikanalite võrdluses kasvas enim müük e-kanalis – 7,2 miljonit eurot ehk 15,5%.
Füüsilises kanalis müük küll mõnevõrra kasvas – 0,26 miljonit eurot ehk 1,3%, kuid seda
kasvu toetas vaid Vikinglotto müük (+32,2%), Keno müük jäi sisuliselt 2020. aasta
tasemele, teiste loteriide müük füüsilises kanalis kahanes.
E-kanali müük moodustas 2021. aastal kogu müügist 72,0% (2020. aasta vastav näitaja oli
69,3%).
Kokku mängis 2021. aastal klassikalist loteriid 439 120 inimest, 2020. aastaga võrreldes
mängijate arv vähenes 6233 inimese võrra, so -1,4%. E-kanalis suurenes mängijate arv
8841 inimese võrra (+3,2%), füüsilises kanalis mängijate arv kahanes 25 731 inimese võrra
(-9,2%).
Klassikalise loterii müük moodustas 2021. aastal 86,67% Eesti Loto kogu müügist.
Nii 2020. aastal kui ka 2021. aastal oli paralleelselt müügis üheksa kiirloterii piletit. Valiku
uuendamine ning täiendamine võimaldas kiirloterii müüki 2020. aastaga võrreldes
kasvatada 12,3% võrra. Kasvas nii müüdud piletite arv +3,3% kui ka keskmine hind +8,7%.
Müüdud piletite keskmise hinna kasv on seotud müüdavate piletite struktuuris toimunud
muudatusega – kui 2020. aastal oli paralleelselt müügis kolm 2-eurost ja üks 5-eurone pilet,
siis 2021. aastal müüdi paralleelselt kahte 2-eurost ja kahte 5-eurost piletit.
5
Loteriiostude summa elaniku kohta kasvas 11,2% ja jõudis 64,9 euroni aastas, mis on
Euroopa Liidu loteriiettevõtete keskmisest (161 eurot 2016. aastal) jätkuvalt oluliselt
madalam.
2021. aastal tasus AS Eesti Loto riigieelarvesse dividendidena 13 586 428 eurot, millele
lisaks tasus AS Eesti Loto 2021. aastal makse summas 19 168 041 eurot.
AS Eesti Loto maksis 2021. aastal võitjatele võitudena välja 34 388 117 eurot.
Võrreldav näitaja 2021 2020
Väljamakstud dividendid (eurot) 13 586 428 10 000 000
Tasutud maksud (eurot) 19 168 041 16 972 544
Väljamakstud võidud (eurot) 34 388 117 42 320 677
2022. aasta plaanidest
2022. aasta kõige olulisemaks ettevõtmiseks on mängijate haldusmooduli ja mängijatele
suunatud uue veebiportaali tootestamine, mis loob võimalused tootevaliku laiendamiseks.
Uuendused loovad veebimängude pakkumise võimekuse, seadmetundliku ja kõigi
kaasaegsete võimalustega müügi- ja reklaamikanali ning on ühtlasi ka oluliseks tööriistaks
vastutustundliku mängimise põhimõtete tagamisel.
Koos mängijate haldusmooduli tootestamisega lisandub tooteportfelli uus igapäevane
klassikaline loterii Jokker. Esialgu jääb Jokker mängijatele kättesaadavaks vaid e-kanalis.
2022. aastal täieneb tootevalik ka veebikiirloteriiga – uued mängud peaksid mängijateni
jõudma 2022. aasta III kvartalis.
Seoses veebikiirloterii lisandumisega töötatakse välja vastutustundliku mängimise
täiendavad meetmed ja nende rakendamise põhimõtted.
Kiirloto haldussüsteemi arendusprojekti esimese etapi tulemusena on planeeritud IV
kvartalis kasutusele võtta laohalduse- ja logistikamoodul.
2022. aastal algatatakse kesksüsteemi järgmise etapi hanked ja/või sisemised arendustööd.
AS Eesti Loto plaanib 2022. aasta jooksul investeerida 1,03 miljonit eurot. Investeeringud
võib tinglikult jagada kolme rühma: loterii kesksüsteemi uute komponentide arendus-,
kohandamis-, integreerimis- ja soetamiskulud; veebikiirloterii pakkumiseks vajalikuid
arendus-, kohandamis- ja integreerimiskulud ning füüsilise kiirloterii haldussüsteemi
arenduskulud.
2022. aastal ulatub AS Eest Loto planeeritav kasum enne tulumaksustamist 13,57 miljoni
euroni.
6
Sotsiaalne vastutus
AS Eesti Loto jaoks on jätkuvalt oluline vastutustundliku mängimise põhimõtete
juurutamine.
Oluliseks koostööpartneriks lotomängude vastutustundlikul korraldamisel on olnud MTÜ
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, kellega jätkub koostöö Eesti ühiskonna
teadlikkuse tõstmisel lotomängude vastutustundlikust korraldamisest,
hasartmängusõltuvuse ennetamise ja võimalike sõltlaste abistamise osas.
Turvalise loteriikorralduse ja -müügi tagamiseks keskendutakse jätkuvalt edasimüüjate
võrgustiku töötajate teadlikkuse tõstmisele. Juba 2020. aastal alustati vastutustundliku
mängimise põhimõtete veebikoolituse ja enesekontrolli küsimustiku levitamist
edasimüüjate seas ning 2022. aasta jooksul veebikoolituse läbiviimine lotomüüjate seas
jätkub.
Vastutustundliku lotomängimise alase koolituse efektiivsuse kontrollimiseks teostab AS
Eesti Loto teatud perioodilisusega nn. pimeoste, mille käigus kontrollitakse volitatud
isikute poolt vastutustundliku mängude korraldamisega seotud informatsiooni
kättesaadavust ja selliste nõuete täitmist lepingupartnerite poolt.
Kõik loteriipileteid müüvad AS Eesti Loto koostööpartnerid on võtnud endale lepingulise
kohustuse järgida lotopileteid müües AS Eesti Loto juhiseid vastutustundliku mängude
korraldamisel ning seal hulgas:
• mitte pakkuda hasartmängude mängimiseks kiirlaene ega krediiti;
• tagada, et tema töötajad on teadlikud mänguriliini telefoninumbrist 15410 ning
veebilehe aadressist www.15410.ee;
• tagada, et müügikohas on kättesaadav informatsioon mänguriliini veebilehe
aadressi kohta;
• mitte pakkuda hasartmängude mängimise võimalust alla 16-aastastele isikutele.
Kõikidel AS Eesti Loto loteriipiletitel on eraldi välja toodud hoiatustekst rõhutamaks loterii
sõltuvust tekitavat iseloomu ja kutsumaks üles vastutustundlikult mängima. Nii kiirloterii
kui ka klassikalise loterii piletitel on märgitud Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse
kontaktandmed, kust saab abi probleemide ilmnemisel.
E-kanalis vastutustundliku mängimise põhimõtete tagamise tõhustamisel on suur roll uue
mängijate haldusmooduli ja veebiportaali tootestamisel. Süsteemis on võimalik erinevate
limiitide, meeldetuletuste jm. meetmete rakendamise abil mängijaid teavitada nii
võimalikest ohtudest, kui ka monitoorida mängijate käitumismustreid. Meetmete valikut ja
tõhusust hinnatakse perioodiliselt ja peale kõigi uute toodete turule toomist. Vajadusel
viiakse sisse muudatused või täiendused.
7
Peamised finantssuhtarvud
Lähteandmed 2021 2020 2019
Käibevara 20 857 977 17 597 759 15 491 550
Lühiajalised kohustused 8 349 948 5 037 334 4 267 523
Raha 13 811 746 12 738 944 11 781 100
Kohustused 8 349 948 5 037 334 4 267 523
Varad 23 686 695 20 089 564 17 127 833
Varud 284 736 219 258 185 703
Müügitulu 86 297 288 77 533 471 60 811 261
Ärikasum 16 539 176 14 241 319 9 983 531
Aruandeaasta kasum 13 870 945 12 191 920 7 920 805
Omakapital 15 336 747 15 052 230 12 860 310
Finantssuhtarv Arvutamise metoodika 2021 2020
Kasumi kasv (kasum 2021 – kasum 2020) / kasum 2020 13,8% 53,9%
Maksevõime kordaja Käibevara / Lühiajalised kohustused 2,50 3,49
Varade käibekordaja Vara / Lühiajalised kohustused 2,84 3,99
Võlakordaja Kohustused / Varade maksumus 0,35 0,25
Ärirentaablus Ärikasum / Müügitulu 0,19 0,18
Puhasrentaablus Puhaskasum / Müügitulu 0,16 0,16
Omakapitali tootlus (ROE) Aruandeaasta kasum/Keskmine omakapital 91,3% 87,4%
Koguvarade tootlus (ROA) Aruandeaasta kasum/Keskmised varad 63,4% 65,5%
Personal
AS Eesti Loto töötajate keskmine arv 2021. aastal oli 44 (ilma juhatuse, nõukogu ja
sõltumatute vaatlejateta).
Tööjõukulud, mis sisaldavad nii nõukogu, juhatuse kui ka sõltumatute vaatlejate tasusid,
olid 2021. aastal 2 548 449 eurot (sh töötasud 1 910 639 eurot). Nõukogule arvestati 2021.
aastal töötasu 30 000 eurot, juhatusele 93 704 eurot ning sõltumatutele vaatlejatele 31 085
eurot.
Võrreldav näitaja 2021 2020
Töötajate keskmine arv 44 42
Tööjõukulud (eurot) 2 548 449 2 380 191
Töötasud (eurot) 1 910 639 1 770 761
8
Aktsiakapital
Kõik AS Eesti Loto aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate valitsemist teostab Eesti
Vabariigi nimel Rahandusministeerium. AS Eesti Loto aktsiakapitali suuruseks on 1 022
600 eurot, mis jaguneb 10 226 aktsiaks, mille igaühe nimiväärtus on 100 eurot.
9
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 13 811 746 12 738 944 2
Nõuded ja ettemaksed 6 761 495 4 639 557 3,5
Varud 284 736 219 258 4
Kokku käibevarad 20 857 977 17 597 759
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 408 467 667 223 6
Immateriaalsed põhivarad 2 420 251 1 824 582 7
Kokku põhivarad 2 828 718 2 491 805
Kokku varad 23 686 695 20 089 564
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 3 067 550 2 735 217 5,9,10
Eraldised 5 282 398 2 302 117 11
Kokku lühiajalised kohustised 8 349 948 5 037 334
Kokku kohustised 8 349 948 5 037 334
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 1 022 600 1 022 600 13
Kohustuslik reservkapital 102 260 102 260
Muud reservid 340 942 340 942
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 0 1 394 508
Aruandeaasta kasum (kahjum) 13 870 945 12 191 920
Kokku omakapital 15 336 747 15 052 230
Kokku kohustised ja omakapital 23 686 695 20 089 564
12
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Müügitulu 86 297 288 77 533 471 14
Muud äritulud 1 333 24 166 15
Kaubad, toore, materjal ja teenused -62 635 860 -56 251 084 16
Mitmesugused tegevuskulud -4 210 953 -4 197 857 17
Tööjõukulud -2 548 447 -2 380 191 18
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -364 185 -487 186 6,7
Ärikasum (kahjum) 16 539 176 14 241 319
Muud finantstulud ja -kulud 14 031 26 954 19
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 16 553 207 14 268 273
Tulumaks -2 682 262 -2 076 353 20
Aruandeaasta kasum (kahjum) 13 870 945 12 191 920
13
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 16 539 176 14 241 319
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 364 185 487 186 6,7
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -24 166
Kokku korrigeerimised 364 185 463 020
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2 127 774 -1 117 244
Varude muutus -65 478 -33 555
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 3 294 967 763 538
Kokku rahavood äritegevusest 18 005 076 14 317 078
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-683 452 -1 336 435
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
0 24 166
müügist
Laekunud intressid 19 868 29 388 19
Kokku rahavood investeerimistegevusest -663 584 -1 282 881
Rahavood finantseerimistegevusest
Makstud dividendid -13 586 428 -10 000 000 20
Makstud ettevõtte tulumaks -2 682 262 -2 076 353 20
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -16 268 690 -12 076 353
Kokku rahavood 1 072 802 957 844
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 12 738 944 11 781 100 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 072 802 957 844
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 13 811 746 12 738 944 2
14
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Kohustuslik Muud reservid Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2019 1 022 600 102 260 340 942 11 394 508 12 860 310
Aruandeaasta kasum
0 0 0 12 191 920 12 191 920
(kahjum)
Väljakuulutatud
0 0 0 -10 000 000 -10 000 000
dividendid
31.12.2020 1 022 600 102 260 340 942 13 586 428 15 052 230
Aruandeaasta kasum
13 870 945 13 870 945
(kahjum)
Väljakuulutatud
-13 586 428 -13 586 428
dividendid
31.12.2021 1 022 600 102 260 340 942 13 870 945 15 336 747
15
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruaandluse standarditega, mille põhinõuded on
kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega. Lisaks raamatupidamise seadusele juhindub AS Eesti Loto avaliku sektori
finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest.
Eesti Loto AS kasutab kasumiaruande esitamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud
alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varad ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja
aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise
majandusaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande allkirjastamise
hetkeks ei ole me tuvastanud asjaolusid ja sündmusi, mida me peaksime asjakohases raamatupidamise aastaaruande lisas avalikustama.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit), rahaturufondi osakuid ning
lühiajalisi ja katkestatavaid tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 12 kuud.
Raha ja selle ekvivalendid on bilansis hinnatud õiglases väärtuses, mis baseerub aruandekuupäeva Euroopa Keskpanga
ametlikel valuutakurssidel. Õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes real „Finantstulud-
ja kulud“.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustised ning mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustised,
mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on aruandekuupäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi
kasumiaruandes. Ärituludes ja - kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud
valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu on kajastatud ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud nõudeid. Kõiki nõudeid (nt nõuded ostjate vastu,
viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse bilansis üldjuhul
korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajalisete nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus
allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või
muul alusdokumendil).
Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks
teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust.
Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti
ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks,
kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõuete kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning pankrotipesas
olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks).
Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnang
muutuse perioodil kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine
näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.
Varud
Varudena kajastatakse kiirloteriiloteriipileteid ja loteriitarvikuid.
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude
viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse
16
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on
toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote
müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Varudena kajastatud lotopiletite neto realiseerimisväärtus on nende kokkulepitud nimiväärtus loto korraldusloa kehtivusaja jooksul.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku eluaega üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost.
Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku
inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku vara üle peetakse
arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis
tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Juhul, kui materiaalne põhivara koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need
komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale.
Põhivara parendusväljaminekud on lisatud põhivara soetusmaksumusele või võetud arvele parendatud varaobjekti koosseisus eraldi
varaobjektina, kui need on vastanud põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumile (mh tõenäoline osalemine tulevikus
majandusliku kasu saamisel). Parenduse käigus asendatud varaobjekti või selle osa algne soetusmaksumus ning vastav kulum on
kantud bilansist välja.
Jooksvad hooldus- ja remondikulud on kajastatud kasumiaruandes. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt
selle kasulikust tööeast.
Immateriaalset põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost.
Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest
tulenevad allahindlused.
Uute varade soetamisel lätutakse järgmistest amortisatsiooninormidest:
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Masinad ja seadmed 5-10
Muu materiaalne põhivara 2-10
Immateriaalne põhivara 2-20
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või
vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi
ning lõppväärtuse põhjendatust.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam
majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes
muude äritulude või muude ärikulude real.
Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude
esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara
kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on
kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade
grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on
vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle
17
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks
kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta
kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.
Rendid
Rendilepingud loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul
loetakse rendilepingut kasutusrendiks.
Kasutusrendi puhul kajastub renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt
kuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele ja muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) on võetud algselt arvele nende soetusmaksumuses,
milleks on makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine
kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustusi on bilansis kajastatud maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast, kui ettevõttel
pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldistena kajastatakse üldjuhul loteriide võidufonde.
Bilansis kajastatakse eraldisena enne aruandekuupäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis
tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille
lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja
vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust
nende realiseerumise tähtajale.
Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise
aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustistena.
Eraldised võidufondi
Võidufondi eraldiste moodustamise aluseks on AS Eesti Loto poolt korraldatavate loteriide mängureeglid.
Võidufondi arvestust peetakse tekkepõhiselt loteriide lõikes ning võidufondi kuluks arvestatakse loterii korraldustingimustes
kehtestatud protsentuaalne osa realiseeritud loteriide müügitulust (47%-65%). Klassikalise loterii Keno võidufondi perioodikuluna
kajastatakse tõenäosusliku võidufondi kulu asemel tegelikult väljaloositud võitude kulu. Bilansis kajastatakse eraldist vastavalt tekkepõhiselt
arvestatud, kuid veel väljamaksmata võitude osas (mis võib sisaldada ka juba väljaloositud võite).
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu
kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu
on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu loteriipiletite müügist kajastatakse piletite müügi hetkel.
Kulud
Kulusid kajastatakse samas perioodis,kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu
tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad
loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande
perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Maksustamine
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse
dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna
korrigeerimistelt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes
tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal
need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Maksimaalne tulumaksukohistus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisasdes. Tulumaksu
määr 2021. aastal on 20/80.
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab
kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud
18
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
Hasartmängumaks
Eesti Loto AS on hasartmängu korraldaja ning tasub riigieelarvesse hasartmängumaksu. Hasartmängumaksuga maksustatakse loterii
korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa. Hasartmängumaksu määr oli aruandeperioodil ning võrdlusperioodil 18%
loteriipiletite müügist saadud summalt. Hasartmängukorraldaja esitab Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ja
tasub hasartmängumaksu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
Arvestatud hasartmängumaks kajastatakse kasumiaruandes kirjel Kaubad, toore, materjal ja teenused.
Seotud osapooled
Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud:
- ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev
või oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse alates 01.01.2021 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise
aastaaruannetes informatsioon nendega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või
turutingimustele.
Sündmused pärast aruandekuupäeva
Raamatupidamise aastaaruandes kajastatuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeval ja
juhatuse poolt aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeprioodil toimunud tehingutega.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Sularaha kassa 1 925 1 945
Arvelduskontod 13 809 821 10 736 999
Tähtajalised hoiused 0 2 000 000
Kokku raha 13 811 746 12 738 944
19
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 1 426 612 1 426 612
Ostjatelt laekumata
1 426 612 1 426 612
arved
Maksude ettemaksed ja
8 916 8 916
tagasinõuded
Muud nõuded 6 249 6 249
Intressinõuded 6 249 6 249
Ettemaksed 319 718 319 718
Tulevaste perioodide
136 913 136 913
kulud
Muud makstud
182 805 182 805
ettemaksed
Muu nõue 5 000 000 5 000 000
Kokku nõuded ja
6 761 495 6 761 495
ettemaksed
31.12.2020 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 1 266 264 1 266 264
Ostjatelt laekumata
1 266 264 1 266 264
arved
Maksude ettemaksed ja
9 785 9 785
tagasinõuded
Muud nõuded 12 085 12 085
Intressinõuded 12 085 12 085
Ettemaksed 351 423 351 423
Tulevaste perioodide
165 160 165 160
kulud
Muud makstud
186 263 186 263
ettemaksed
Muu nõue 3 000 000 3 000 000
Kokku nõuded ja
4 639 557 4 639 557
ettemaksed
Muude makstud ettemaksete all on kajastatud Eurojackpoti garantiid, muu nõudena kajastatakse mittekatkestatavat tähtajalist hoiust.
Seisuga 31.12.2021a
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 05.06.2022 , intress 0,01%
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 11.11.2022 , intress 0,40%
Hoius 1 000 000 eurot, tähtajaga kuni 11.05.2022 , intress 0,25%
Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 14.05.2022 , intress 0,60%
Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 11.05.2022 , intress 0,25%
Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 27.05.2022 , intress 0,90%
Hoius 500 000 eurot, tähtajaga kuni 10.11.2022 , intress 0,75%
20
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Tooraine ja materjal 47 570 33 585
Piletirullid 47 570 33 585
Müügiks ostetud kaubad 237 166 185 673
Loteriipiletid 237 166 185 673
Kokku varud 284 736 219 258
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 0 8 388 0 98 808
Üksikisiku tulumaks 0 27 958 0 26 517
Erisoodustuse tulumaks 0 2 634 0 3 429
Sotsiaalmaks 0 51 892 0 49 967
Kohustuslik kogumispension 0 2 236 0 2 109
Töötuskindlustusmaksed 0 3 255 0 3 009
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 1 627 898 0 1 330 476
Ettemaksukonto jääk 8 916 9 785
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 8 916 1 724 261 9 785 1 514 315
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Masinad ja Muud
Transpordivahendid seadmed materiaalsed
Muud masinad
põhivarad
ja seadmed
31.12.2020
Soetusmaksumus 91 667 1 535 065 1 626 732 710 630 2 337 362
Akumuleeritud kulum -11 000 -981 466 -992 466 -677 673 -1 670 139
Jääkmaksumus 80 667 553 599 634 266 32 957 667 223
Ostud ja parendused 0 0 0 5 920 5 920
Amortisatsioonikulu -18 334 -230 867 -249 201 -15 475 -264 676
31.12.2021
Soetusmaksumus 91 667 1 431 222 1 522 889 708 109 2 230 998
Akumuleeritud kulum -29 334 -1 108 490 -1 137 824 -684 707 -1 822 531
Jääkmaksumus 62 333 322 732 385 065 23 402 408 467
21
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara Lõpetamata
projektid ja
ettemaksed
31.12.2020
Soetusmaksumus 1 466 477 1 730 582 3 197 059
Akumuleeritud kulum -1 372 477 0 -1 372 477
Jääkmaksumus 94 000 1 730 582 1 824 582
Ostud ja parendused 126 926 568 252 695 178
Amortisatsioonikulu -99 509 0 -99 509
31.12.2021
Soetusmaksumus 1 593 403 2 298 834 3 892 237
Akumuleeritud kulum -1 471 986 0 -1 471 986
Jääkmaksumus 121 417 2 298 834 2 420 251
Lisa 8 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2021 2020
Kasutusrendikulu 216 788 212 330
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2021 31.12.2020
12 kuu jooksul 219 179 216 982
1-5 aasta jooksul 535 357 729 953
22
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 681 430 681 430
Võlad töövõtjatele 535 948 535 948
Maksuvõlad 1 724 261 1 724 261
Muud võlad 125 911 125 911
Kokku võlad ja ettemaksed 3 067 550 3 067 550
31.12.2020 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 441 250 441 250
Võlad töövõtjatele 538 154 538 154
Maksuvõlad 1 514 315 1 514 315
Muud võlad 241 498 241 498
Kokku võlad ja ettemaksed 2 735 217 2 735 217
Muud võlad sisaldavad pangalingi tasusid, nõudmiseni laekumisi, krediitkaartide maksete kohtustust ning eelneva perioodi loterii
kulude kohustust.
Lisa 10 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Töötasu võlg 341 202 359 371
Puhkusekohustus 79 513 57 454
Deklareerimata sotsiaalmaks 112 697 118 707
Deklareerimata töötuskundlustusmakse 2 508 2 622
Muud võlad töövõtjatele 28 0
Kokku võlad töövõtjatele 535 948 538 154
23
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Eraldised
(eurodes)
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2019 Kasutamine 31.12.2020
Klassikalise loterii võidufondi
1 561 156 33 602 753 -33 440 782 1 723 127
eraldised
Kiirloterii võidufondi eraldised 591 303 5 714 821 -5 727 134 578 990
Kokku eraldised 2 152 459 39 317 574 -39 167 916 2 302 117
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2020 Kasutamine 31.12.2021
Klassikalise loterii võidufondi
1 723 127 37 344 681 -34 627 015 4 440 793
eraldised
Kiirloterii võidufondi eraldised 578 990 6 556 495 -6 293 880 841 605
Kokku eraldised 2 302 117 43 901 176 -40 920 895 5 282 398
Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 11 855 696 11 360 612
Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 2 015 249 2 225 816
Saadud garantiid 743 167 743 167
Kokku tingimuslikud kohustised 14 614 112 14 329 595
Võimalike dividendide ja tulumaksukohustise arvestamisel on aluseks võetud kogu vaba omakapital.
2022 aastal on võimalik jaotada dividende madalama maksumääraga so. 14/86 summas
10 878 142,67 eurot ning ülejäänud võimalike dividendide summale rakendub maksumäär 20/80.
Saadud garantiide all kajastatakse võimalike kohustiste tekkimist Eurojackpoti partnerite ees. Selle kohustise realiseerimist hinnatakse
vähetõenäoliseks.
Lisa 13 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Aktsiakapital 1 022 600 1 022 600
Aktsiate arv (tk) 10 226 10 226
Aktsiate nimiväärtus 100 100
24
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Müügitulu
(eurodes)
2021 2020
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 86 297 288 77 533 471
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 86 297 288 77 533 471
Kokku müügitulu 86 297 288 77 533 471
Müügitulu tegevusalade lõikes
Klassikaliste loteriide müük 74 795 141 67 293 078
Kiirloteriide müük 11 502 147 10 240 393
Muud
Kokku müügitulu 86 297 288 77 533 471
Lisa 15 Muud äritulud
(eurodes)
2021 2020
Kasum immateriaalsete põhivarade müügist 0 24 166
Muud 1 333 0
Kokku muud äritulud 1 333 24 166
Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2021 2020
Võidufondi kulud 43 901 176 39 317 574
Aegunud võidud -200 075 -275 266
Hasartmängumaksu kulu 15 533 512 13 956 025
Loteriide korraldamiskulud 2 656 888 2 555 910
Loteriide otsekulud 744 359 696 841
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 62 635 860 56 251 084
25
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2021 2020
Üür ja rent 211 938 212 330
Mitmesugused bürookulud 24 134 10 502
Lähetuskulud 9 131 5 843
Koolituskulud 32 473 39 323
Reklaamikulud 2 165 288 1 920 362
Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 1 251 111 1 338 468
Transpordikulud 35 365 28 512
Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 108 207 99 552
Liikmemaksud 12 405 13 856
Juriidilised- ja konsultatsiooni teenused 29 054 25 793
Investeeringute käibemaks 135 475 258 397
Muud 196 372 244 919
Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 210 953 4 197 857
Lisa 18 Tööjõukulud
(eurodes)
2021 2020
Palgakulu 1 910 639 1 770 761
Sotsiaalmaksud 644 219 596 210
Muud töötajatega seotud kulud 63 354 38 463
Muud töötajatega seotud kulude maksud 41 972 25 481
Tööjõukulude kapitaliseerimine -83 509 -37 910
Tööjõukulude kapitaliseerimisega seotud sotsiaalmaksud -28 226 -12 814
Kokku tööjõukulud 2 548 449 2 380 191
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 44 42
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 44 42
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja
5 6
arvatud füüsilisest isikust ettevõtja
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 5 5
Lisa 19 Muud finantstulud ja -kulud
(eurodes)
2021 2020
Intressitulud/-kulud 14 031 26 954
Kokku muud finantstulud ja -kulud 14 031 26 954
26
AKTSIASELTS EESTI LOTO 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 20 Tulumaks
(eurodes)
Tulumaksukulu komponendid 2021 2020
Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks
Väljakuulutatud dividendid 13 586 428 2 682 262 10 000 000 2 076 353
Kokku 13 586 428 2 682 262 10 000 000 2 076 353
Lisa 21 Seotud osapooled
(eurodes)
Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus EV Rahandusministeerium
Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2021 2020
Arvestatud tasu 123 704 119 948
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi (§ 49 1) kohaselt tuleb aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise
aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele ka muude
seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele, ettevõtte sisedokumentide
üldistele nõuetele või turutingimustele.
Juhatusele võib lahkumishüvitist maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist
ning selle suurus ei või ületada juhatuse liikmele makstud kolme kuu tasu.
27
Lisa 22 Panused ja väljamakstud võidud
(eurodes)
Loteriide panused ja väljamakstud võidud
Panuste summa Väljamaksete summa Panuste ja väljamaksete
Korraldusloa number Loterii alaliik (vt. müük Lisa (arvestatud võidufond vt. lisa summa vahe (arvestatud
14) 14,16) võidufondi vahe)
HKL000123 Klassikaline loterii-Keno 8 403 265 4 148 266 4 254 999
HKL000122 Klassikaline loterii-Bingo Loto 25 558 498 12 779 444 12 779 054
HKL000121 Klassikaline loterii-Eurojackpot 20 528 280 10 264 266 10 264 014
HKL000101 Klassikaline loterii-Vikinglotto 20 305 098 10 152 705 10 152 393
HKL000358 Kiirloterii- 20 x Raha 475 120 299 326 175 794
HKL000343 Kiirloterii- Kingiloos 7 698 480 454 012 244 468
HKL000341 Kiirloterii- Juubeliloterii 1 266 660 797 996 468 664
HKL000346 Kiirloterii- Megaloos 2 604 870 393 166 211 705
HKL000342 Kiirloterii- Kullapada 10 1 980 340 1 089 187 891 153
HKL000357 Kiirloterii- SuperSumm 8 916 316 458 158 458 158
HKL000336 Kiirloterii- Rahasadu 4 912 837 520 317 392 520
HKL000366 Kiirloterii- 1000 € 3A 427 857 243 878 183 979
HKL000333 Kiirloterii- Õnneloos 2 618 742 290 809 327 933
HKL000307 Kiirloterii- Kingiloos 6 128 480 83 512 44 968
HKL000311 Kiirloterii- Automaania 81 861 46 661 35 200
HKL000313 Kiirloterii- Megaloos 256 850 166 953 89 898
HKL000312 Kiirloterii- Kullapada 9 540 896 297 493 243 403
HKL000316 Kiirloterii- 10x VÕIDUKAS 722 956 397 626 325 330
HKL000315 Kiirloterii- 20x VÕIDUKAS 634 320 399 622 234 698
HKL000319 Kiirloterii- SuperSumm 7 1 235 562 617 781 617 781
KOKKU 86 297 288 43 901 176 42 396 112
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AKTSIASELTS EESTI LOTO aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud AKTSIASELTS EESTI LOTO (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie
arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma.
Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning
kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud
info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või
tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Tarmo Ader
Vandeaudiitori number 197
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 62
Lõõtsa tn 6, Tallinn, Harju maakond, 11415
31.03.2022
EESTI LOTO AKTSIASELTS
Registrikood 10281170
Asukoht ja aadress Hallivanamehe tn 4, Tallinn 11317
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL
ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT
25. aprill 2022.a, algus kell 15:30, lõpp kell 16:30
Koosolek toimus Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
AINUAKTSIONÄR
Eesti Loto Aktsiaseltsi („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 10 226, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega
määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab Eesti Loto AS aktsiate valitsemist
Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 27. jaanuari 2021. a korralduse
nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ p 9 alusel esindab
rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Aktsiate/häälte arv: 10 226
KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD
Ainuaktsionäri esindaja Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister
Kutsutud: Rain Laane, nõukogu esimees
Riina Roosipuu, juhataja
Üllar Udras, finantsjuht
Merike Saks, kantsler
Kaur Kajak, asekantsler
Tarmo Porgand, riigivaraosakonna juhataja asetäitja
PÄEVAKORD
P 1. Eesti Loto AS 2021. majandusaasta kokkuvõte
P 2. Omaniku ootused AS Eesti Lotole ja tulemuste hindamine
P 3. Eesti Loto AS 2021.a majandusaasta aruande kinnitamine
P 4. Eesti Loto AS 2021.a kasumi jaotamine
P 5. AS Eesti Loto 2022.a plaanidest
P 6. Omaniku ootused äriühingule
P 7. Põhikirja muutmine
Koosolekut juhatas Keit Pentus-Rosimannus ja protokollis Tarmo Porgand.
Päevakorrapunkt 1. Eesti Loto AS 2021.a majandusaasta kokkuvõte ja nõukogu ülevaade 2021.a kohta
Riina Roosipuu esitas juhataja ülevaate Seltsi 2021. a. majandusaasta kohta.
Rain Laane esitas nõukogu ülevaate nõukogu tegevuse kohta 2021.a. ja tutvustas välisaudiitori aruannet Seltsi
raamatupidamise 2021. a aruande kohta.
Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks esitatud ülevaated Seltsi 2021. aasta majandusaruande ja nõukogu
ülevaate kohta.
Päevakorrapunkt 2. Omaniku ootused AS Eesti Lotole ja tulemuste hindamine
Käsitleti omaniku ootuste täitmist 2021.aastal ja tõdeti, et 2021.a nii strateegilised eesmärgid kui ka
finantseesmärgid on täidetud.
Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks esitatud ülevaate. Ainuaktsionäri hinnangul on Selts täitnud väga hästi
omaniku ootusi.
Päevakorrapunkt 3. Eesti Loto AS 2021.a majandusaasta aruande kinnitamine
Juhataja ja nõukogu esimees esitasid ainuaktsionärile kinnitamiseks Seltsi 2021. a. majandusaasta aruande koos
audiitori järeldusotsusega.
Otsus: Ainuaktsionär kinnitas Seltsi 2021. aasta majandusaasta aruande (Lisa 1).
Päevakorrapunkt 4. Eesti Loto AS 2021.a kasumi jaotamine
Riina Roosipuu esitas ainuaktsionärile kasumi jaotamise ettepaneku maksta dividendidena välja kogu 2021. a
puhaskasum 13 870 945 euro ulatuses.
Otsus: AS Eesti Loto 2021. aasta puhaskasum oli 13 870 945 eurot. Seisuga 31.12.2021. a moodustas AS Eesti
Loto jaotamata kasum 13 870 945 eurot - maksta ainuaktsionärile dividendidena 13 870 945 (kolmteist miljonit
kaheksasada seitsekümmend tuhat üheksasada nelikümmend viis) eurot. Dividendid maksta
Rahandusministeeriumi kontole viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest.
Päevakorrapunkt 5. Eesti Loto AS 2022.a plaanidest
Riina Roosipuu esitas ülevaate Seltsi väljavaadete kohta 2022. aastaks ning plaanidest aastani 2026.
Rain Laane esitas nõukogu seisukoha Seltsi tulevikuväljavaadete kohta.
Otsus: Ainuaktsionär võttis teadmiseks Seltsi juhatuse esimehe ja nõukogu esimehe esitatud ülevaated tuleviku
väljavaadete kohta.
Päevakorrapunkt 6. Omaniku ootused äriühingule
Ainuaktsionär andis juhatajale ja nõukogu esimehele ülevaate omaniku ootuste uuendamisest ning muudest
Seltsi tulevikuga seonduvatest teemadest.
Päevakorrapunkti raames otsuseid vastu ei võetud.
Päevakorrapunkt 7. Põhikirja muutmine
Seoses riigivaraseaduse uue redaktsiooni kehtima hakkamisega 1. jaanuarist 2022. a tuleb Seltsi põhikiri viia
vastavusse uute nõuetega. Põhikirja uus redaktsioon on ette valmistatud ning ainuaktsionär on valmis selle
kinnitama.
Otsus: Muuta AS Eesti Loto põhikirja ja kinnitada AS Eesti Loto põhikiri otsusele lisatud redaktsioonis (Lisa 2).
Juhatusel esitada põhikiri registripidajale.
Kõik otsused on vastu võetud 10 226 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest), juhindudes
äriseadustiku § 305 lg-st 1 ja riigivaraseaduse § 5 lg-st 5.
Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 16:30
Protokolli lisad:
Lisa 1. Seltsi 2021.a majandusaruanne koos audiitori aruandega
Lisa 2. AS Eesti Loto põhikirja uus redaktsioon
Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja
protokollija poolt.
Koosoleku juhataja Protokollija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Keit Pentus-Rosimannus Tarmo Porgand
AKTSIASELTS EESTI LOTO PÕHIKIRI
1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AKTSIASELTS EESTI LOTO (edaspidi Aktsiaselts).
1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
2. AKTSIASELTSI ÕIGUSLIK SEISUND
2.1. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts juhindub oma
tegevuses Äriseadustikust, teistest õigusaktidest, hea ühingujuhtimise tavast ning käesolevast
põhikirjast.
3. AKTSIASELTSI EESMÄRK JA PÕHITEGEVUSALA
3.1. Aktsiaseltsi eesmärk on hasartmängude pakkumine juhindudes rahvusvaheliselt tunnustatud
vastutustundliku mängimise standarditest ja põhimõtetest, sealhulgas madala sõltuvustasemega
hasartmängude pakkumine ning Eesti Vabariigile kui ainuaktsionärile omanikutulu teenimine.
3.2. Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on hasartmängude korraldamine ning sellega seonduvad
tegevused.
4. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
4.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on üks miljon kakskümmend kaks tuhat kuussada eurot ning
(1 022 600) ja maksimumkapital on neli miljonit üheksakümmend tuhat nelisada (4 090 400)
eurot.
4.2. Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks, millest igaühe nimiväärtus on sada (100) eurot.
Iga aktsia annab üldkoosolekul aktsionärile ühe (1) hääle.
5. AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE
5.1 Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine toimub seaduses sätestatud korras.
6. AKTSIATE EEST TASUMINE
6.1 Aktsia eest võib tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega.
6.2 Rahalised sissemaksed tuleb tasuda Aktsiaseltsi pangaarvele.
6.3 Mitterahaliseks sissemakseks võib olla igasugune Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku
otsusest ette nähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele
on võimalik sissenõuet pöörata. Mitterahaliste sissemaksete hindamist korraldab Juhatus,
kaasates selleks võimalusel ning otstarbekuse korral eksperte. Sissemaksete väärtuse hindamist
kontrollib Aktsiaseltsi audiitor.
6.4 Aktsia eest tasumisega viivitamisel maksab aktsionär viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud
päeva eest.
1
7. AKTSIASELTSI JUHTIMINE
7.1 Aktsiaseltsi kohustus on rakendada Aktsiaseltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning
jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist
majandusaasta aruandes.
7.2 Aktsiaseltsi organid
7.2.1 Aktsiaseltsi organiteks on:
1) aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);
2) juhatus;
3) nõukogu.
7.3 Üldkoosolek
7.3.1 Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.
7.3.2 Üldkoosolekud võivad olla korralised või erakorralised.
7.3.3 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt on antud üle poole üldkoosolekul
esindatud häältest.
7.3.4 Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab ja korraldab juhatus vastavalt seaduse nõuetele.
Üldkoosoleku päevakorra kinnitab nõukogu.
7.3.5 Üldkoosoleku pädevuses on:
1) põhikirja muutmine;
2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
4) nõukogu liikmete, sh esimehe, valimine ja tagasikutsumine;
5) audiitori valimine;
6) erikontrolli määramine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
8) aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
9) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,
õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi
esindaja määramine;
10) ja muudes seaduses nimetatud küsimuste otsustamine
Muudes küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta Juhatuse või Nõukogu
nõudel.
7.3.6 Üldkoosolek kehtestab Aktsiaseltsile omaniku ootused, määratledes strateegilised ja
finantseesmärgid. Omaniku ootuseid uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal.
7.3.7 Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra, mis sisaldab muuhulgas nõukogu liikmele
nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korda.
7.3.8 Üldkoosoleku otsused järgides põhikirjas ja seadustes sätestatut, sh Aktsiaseltsi
ärisaladuse konfidentsiaalsust.
7.3.9 Üldkoosolek kehtestab Aktsiaseltsi tütarettevõtete juhtimise ja aruandluse põhimõtted.
7.4 Juhatus
7.4.1 Juhatus on Aktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab Aktsiaseltsi. Juhatusel on
õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.
7.4.2 Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ja üldkoosoleku ees. Juhatus peab teavitama
nõukogu liikmeid koheselt Aktsiaseltsi majandusliku seisundi halvenemisest või selle
ohust.
7.4.3 Juhatuses on üks kuni kolm (1-3) liiget. Juhatuse liikmed määrab nõukogu kuni viieks (5)
2
aastaks. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta
teatab sellest nõukogule kirjalikult vähemalt kolm (3) kuud ette. Nõukogu võib juhatuse
liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust
tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu otsustab
juhatusest tagasiastunud või tagasikutsutud liikme asemele uue liikme valimise hiljemalt
kahe (2) kuu jooksul alates juhatuse liikme tagasikutsumisest või tagasiastumisest.
7.4.4 Kui juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse
esimehe. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt
nimetatud juhatuse liige.
7.4.5 Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab Aktsiaseltsi tegevust juhatuse esimees.
Teised juhatuse liikmed osalevad Aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuse juhtimises
ja korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras.
7.4.6 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse
liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel juhatuse
liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.
7.4.7 Juhatuse kiiret seisukohta vajavates küsimustes võib juhatus vastu võtta otsuse koosolekut
kokku kutsumata suheldes juhatuse liikmetega elektrooniliste sidevahendite abil, kui
ükski juhatuse liige ei nõua koosoleku kokku kutsumist. Selle tulemusena vastu võetud
juhatuse otsus fikseeritakse kirjalikult järgneva juhatuse koosoleku protokollis või
allkirjastatakse digitaalselt kõikide juhatuse liikmete poolt. Vastav otsus jõustub pärast
juhatuse kõigi liikmete poolthäälte saabumist, kas digitaalselt allkirjastatud vastuse, e-
kirja või telefoniküsitluse teel. Koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsusele
kirjutab alla juhatuse esimees. Koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsus saadetakse
e-postiga kõigile juhatuse liikmetele ja säilitatakse digitaalselt
dokumendihaldussüsteemis.
7.4.8 Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingu, milles määratletakse
juhatuse liikme õigused ja kohustused, tasustamise kord ning Aktsiaseltsi juhtimise ja
esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud.
7.4.9 Juhatuse liige ei või osaleda hääletamisel, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või
võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse
alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt.
7.4.10 Juhatuse liikme tasustamine:
1) juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid Aktsiaseltsile
vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette
nähtud juhatuse liikme lepingus;
2) juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab
Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisaväärtust ja
turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või
ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist
kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud
täiendavat tasu;
3) juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses;
4) juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni
kaheteistkümne (12) kuu jooksul, kusjuures ühe kuu eest makstav hüvitis ei või olla
suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
7.4.11 Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie
3
(5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
7.5 Juhatuse liikme vastutus
7.5.1 Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.
7.5.2 Juhatuse liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.
7.5.3 Ärisaladuse hoidmise kohustus on kehtiv tähtajatult. Aktsiaselts ei või nõuda ärisaladuse
kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui juhatuse liikmed tegutsesid
kooskõlas üldkoosoleku või nõukogu seadusliku otsusega. Juhatuse liige ei või juhatuse
liikmeks oleku ajal nõukogu nõusolekuta:
1) olla füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal;
2) olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu
täisosanik;
3) olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud
siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.
Aktsiaselts võib juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud
tegevusest saadud tulu üleandmist aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis
ületab sissenõutud tulu.
7.5.4 Juhatuse liige vastutab Aktsiaseltsi ees, kui juhatuse liige on rikkunud seadusest, lepingust
või käesolevast põhikirjast tulenevat kohustust ja rikkumise tagajärjel on tekkinud kahju.
7.5.5 Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju Aktsiaseltsile,
vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb
vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
7.6 Nõukogu
7.6.1 Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu annab juhatusele kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis korraldusi Aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogul on
õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused, kui Aktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti.
7.6.2 Nõukogus on neli kuni kuus (4-6) liiget. Nõukogu liikmete täpse arvu määrab üldkoosolek
nõukogu liikmete valimisel lähtudes äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast
ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed
valitakse Üldkoosoleku otsusega kuni viieks (5) aastaks.
7.6.3 Nõukogu liikmete hulgast valib üldkoosolek nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu
tegevust. Tema puudumisel juhib nõukogu koosolekut osalejatest vanim nõukogu liige.
7.6.4 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud
korras.
7.6.5 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu
liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhatuse
liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta.
7.6.6 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu
liikmed. Nimetatud viisil otsuse vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada üldkoosoleku
poolt kehtestatud Aktsiaseltsi nõukogu töökorras.
7.6.7 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud
või otsuse kirjalikul hääletamisel osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu
liikme eriarvamus kantakse protokolli.
7.6.8 Nõukogu kinnitab Üldkoosoleku otsusega kehtestatud omaniku ootustest lähtuvalt
Aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, ning kiidab heaks
4
majandusaasta aruande; nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära
kuulama raamatupidamise aruannet auditeerinud vandeaudiitori.
7.6.9 Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Aktsiaseltsi
nõukogu juhindub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule
Aktsiaseltsi nõukogu töökorrast niivõrd, kui see ei ole vastuolus õigusaktide või
Aktsiaseltsi põhikirjaga.
7.6.10 Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või
võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse
alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt.
7.6.11 Nõukogu liikme tasustamine:
1) nõukogu liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek,
arvestades äriühingu spetsiifikat. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui
seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu
liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega muus nõukogu
organi tegevuses;
2) nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel
ja nõukogu organi tegevuses;
3) nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
7.6.12 Nõukogu koosseis ja selles tehtud muudatused ning liikmetele määratud tasu suurused
avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
7.7 Nõukogu liikme kohustused
7.7.1 Nõukogu liikmed on kohustatud teavitama isikut, kes on ta nõukogu liikmeks valinud või
on teinud sellekohase ettepaneku, järgmistest asjaoludest:
1) Aktsiaseltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või nimetatud
eraõigusliku juriidilise isiku suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid
tehinguid. Teavitamiskohustuse täitmiseks korraldab nõukogu esimees nõukogu
koosoleku kutse esitamise ainuaktsionärile samaaegselt selle saatmisega nõukogu
liikmetele;
2) oma tegevusest nõukogu või muu juhtorgani liikmena, sealhulgas esitama nimetatud
isiku soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või muu juhtorgani
tegevuse kohta;
3) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest Aktsiaseltsi
juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele.
7.8 Nõukogu liikme vastutus
7.8.1 Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu
liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad
tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et
on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
7.8.2 Nõukogu liige ei või nõukogu liikmeks oleku ajal üldkoosoleku otsuseta:
1) olla füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal;
2) olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu
täisosanik;
3) olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud
siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.
7.8.3 Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Ärisaladuse hoidmise kohustus
on kehtiv tähtajatult. Aktsiaselts ei või nõuda käesolevas punktis näidatud kohustuse
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui nõukogu liikmed tegutsesid kooskõlas
üldkoosoleku seadusliku otsusega.
7.9 Nõuded nõukogu ja juhatuse liikmele
5
7.9.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks
võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik riigivaraseaduse tähenduses:
1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole
aktsiaseltsi aktsionär;
2) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutsev täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik,
kui ta ei ole aktsiaseltsi aktsionär;
3) omab väärtpaberituru seaduse tähenduses olulist osalust äriühingus, mis tegutseb
aktsiaseltsiga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole aktsiaseltsi osanik või aktsionär;
4) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui
tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse kontserni
kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle riigi osalusega äriühingu osanik või
aktsionär;
5) omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse
omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes
on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
7.9.2. Nõukogu ega ka juhatuse liikmeks ei või olla isik:
1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3) kellel on ärikeeld;
4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
6) kellel on Aktsiaseltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või
kuulumises sellise äriühingu nõukogusse või juhatusse, kes on Aktsiaseltsi oluline
kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija;
7) omab väärtpaberituru seaduse tähenduses olulist osalust äriühingus, mis tegutseb
äriühinguga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole äriühingu aktsionär;
8) kes on äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu nõukogu või juhatuse liige,
välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle äriühingu osanik või
aktsionär;
7.9.3. Punkti 7.9.2 alapunktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist.
7.9.4. Punkti 7.9.2 alapunktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
7.10. Sisekontroll ja siseaudit
7.10.1. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
7.10.2. Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori
teenust audiitorühingult. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest
või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul
osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt
kooskõlastada üldkoosolekul;
7.10.3. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava
asutuse struktuuriüksust.
8. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES
6
8.1. Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes nii Eestis kui välismaal. Teises äriühingus
osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab üldkoosolek seadusega sätestatud korras.
Üldkoosoleku otsus on vajalik ka Aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus
olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise
ja aruandluse põhimõtted kinnitab üldkoosolek täpsustades vajadusel otsused, mis
eeldavad üldkoosoleku või nõukogu nõusolekut.
9. AKTSIASELTSI ESINDAMINE
9.1 Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.
9.2 Kõigis Aktsiaseltsi majandustegevusega seotud õigustoimingutes, sealhulgas
kohtuvaidlustes võivad Aktsiaseltsi esindada nõukogu poolt määratud prokuristid.
Nõukogu määrab ka prokuristide pädevuse.
9.3 Punktides 9.1 ja 9.2 nimetamata isikud, sealhulgas Aktsiaseltsi struktuuriüksuste juhid ja
töötajad võivad Aktsiaseltsi esindada üksnes juhatuse poolt määratud ulatuses.
10. ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVKAPITAL
10.1 Majandusaasta
10.1.1 Aktsiaseltsi majandusaastaks on kalendriaasta (1. jaanuar -31. detsember).
10.2 Aruande koostamine ja kinnitamine
10.2.1 Juhatus koostab seaduses ja põhikirjas sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast
majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need
üldkoosolekule kinnitamiseks. Üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande nelja (4) kuu
jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
10.2.2 Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et
aktsionärid jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduse ja põhikirjaga sätestatud
tähtaja möödumist.
10.2.3 Juhatus esitab nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Äriregistrile
auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande. Koos majandusaasta aruandega
esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil
korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse
liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele
makstud punkti 7.4.10 alapunktis 2 nimetatud täiendav tasu. Juhatus peab kirjeldama hea
ühingujuhtimise tava järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande
koosseisus. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab
juhatus majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul Aktsiaseltsi tegevuse olulistest
majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest
mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.
10.2.4 Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel:
1) viivitamata teated tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest;
2) kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi
andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest majandusaasta esimese ja
kolmanda kvartali kohta hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks ning teise ja neljanda
kvartali kohta kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;.
3) Üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
4) majandusaasta auditeeritud aruande ja punktis 10.2.3 nimetatud nõukogu ülevaate samal
ajal Äriregistrile esitamisega.
7
10.2.5 Punktis 10.2.4 nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated peavad olema Aktsiaseltsi
veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist.
10.3 Kasumi jaotamine ja dividendide maksmine
10.3.1 Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab Üldkoosolek vastavalt seadusele.
10.3.2 Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendide suuruse,
maksmise korra ja tähtajad otsustab Üldkoosolek vastavalt seadusele.
10.3.3 Juhatus võib nõukogu nõusolekul teha pärast majandusaasta möödumist, kuid enne
majandusaasta aruande kinnitamist aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni
poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jagada.
10.3.4 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal 30. juuniks aktsionärile finantsplaani oma jooksva
eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta.
10.4 Reservkapital
10.4.1 Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital.
Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni
kantakse reservkapitali iga aasta 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist.
10.4.2 Lähtudes hasartmänguseaduse §-st 10 moodustatakse Aktsiaseltsile täiendav
reservkapital, mille suurus on 1/3 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni
kantakse igal majandusaastal täiendavasse reservkapitali 1/7 puhaskasumist.
11. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD
11.1. Aktsiaselts ei või maksta toetusi ja teha annetusi.
12. AKTSIASELTSI LÕPETAMINE, JAGUNEMINE
JA ÜMBERKUJUNDAMINE
12.1. Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
toimub seaduses sätestatud korras.
13. LÕPPSÄTTED
13.1 Põhikirja muutmine
13.1.1 Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras.
13.1.2 Põhikirja muudatus jõustub vastava kande äriregistrisse tegemisest arvates.
13.2 Põhikirja sätete kehtetus
13.2.1. Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima.
Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada.
Käesolev põhikiri on kinnitatud AS Eesti Loto üldkoosoleku poolt 25.04.2022. a.
8