dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Elva linnas H. Raudsepa 3 kinnistu täiendatud detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks

Rahandusministeerium · 25. aprill 2022
Viit
15-3/3636-1
Registreeritud
25. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Elva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Margus Hendrikson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))
Lahendamise tähtaeg
24. juuni 2022

Failid

  • 📎Kiri Rahandusministeeriumile Raudsepa 3 täiendatud dp esitamine .asice5872 KB

Sisu (failidest)

Elva Vallavalitsuse korralduse 19.04.2022 lisa 2 Seisukohad ja selgitused Rahandusministeeriumi 30.11.2021 kirjas nr 14-11/6876-3 esitatud arvamustele Rahandusministeeriumi 30.11.2021 kirjaga nr 14-11/6876-3 jäeti heaks kiitmata Elva linnas H. Raudsepa 3 kinnistu detailplaneering. Rahandusministeerium poolt edastatud kirjas märgitakse: „lähtudes kirjas toodust ja PlanS 138 lõike 3 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust leian, et Elva linn H. Raudsepa 3 detailplaneeringut ei ole võimalik heaks kiita enne kohaliku omavalitsuse poolt kehtiva detailplaneeringu kui tervikliku ruumilahenduse õiguskindla kehtivuse, avaliku huvi ning kehtiva planeeringu vaid osalise erahuvist ajendatud muutmise veenvat ja igakülgselt kaalumist“. Rahandusministeerium tagastab detailplaneeringu seaduskohasuse tagamiseks vajalike paranduste tegemiseks. Elva Vallavalitsus analüüsis Rahandusministeeriumi kirjas toodud arvamusi ning täiendas nende alusel H. Raudsepa 3 kinnistu detailplaneeringut (edaspidi Detailplaneering). Vallavalitsus vastab ja annab täiendavaid selgitusi Rahandusministeeriumi kirjas toodud arvamuste osas nende esitamise kaupa. Rahandusministeeriumi arvamus: Vaidlusalune teave on lõppkokkuvõttes huvitatud isikuni jõudnud. PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Kohalik omavalitsus peab olema hoolikas ja järgima, et kõik huvitatud isikud õigeaegselt saaksid kaasatud planeeringumenetlusse. Kohalik omavalitsus on selgitanud, et detailplaneering algatati 03.12.2019 ning teavitas vallavalitsus detailplaneeringu algatamisest ajalehes ja veebilehel. Naaberkinnisaja omanikku P. Petterit teavitas detailplaneeringu algatamisest 09.12.2019, selle vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust 29.12.2020. PlanS § 128 lõike 8 kohaselt detailplaneeringu algatamisest teavitatakse kaasatavaid isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul selle algatamisest arvates. PlanS § 136 lõike 6 kohaselt detailplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Seega on detailplaneeringu algatamisest ja avalikust väljapanekust arvamuse esitajat teavitatud. Menetlusdokumentidest ei selgu PlanS § 133 lõike 1 kohane detailplaneeringu esitamine kaasatud isikutele arvamuse avaldamiseks enne planeeringu vastuvõtmist. Vallavalitsuse toodud selgituse kohaselt on P. P. arvatud kaasatud isikuks ning teda sellest 19.01.2021 kirjaga informeeritud. Antud juhul on informeerimine toimunud alles pärast detailplaneeringu vastuvõtmist 22.12 2020 ja avaliku väljapaneku algust 11.01.2021. Elva Vallavalitsuse selgitus: Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et Detailplaneeringu piirinaaber P. P. on Detailplaneeringu koostamisse kaasatud olnud kogu menetluse vältel ning temaga on Detailplaneeringu teemadel peetud ka aktiivset kirjavahetust. Toome siinkohal välja P. P.-ga peetud Detailplaneeringu kirjavahetuse kuupäevade kaupa: Elva Vallavalitsuse kiri – 09.12.2019; Elva Vallavalitsuse kiri – 29.12.2020; P. P. kiri – 19.01.2021; Elva Vallavalitsuse kiri – 19.01.2021; P. P. kiri – 25.01.2021; Elva Vallavalitsuse kiri – 10.02.2021; P. P. kiri – 16.02.2021; Elva Vallavalitsuse kiri – 04.03.2021; P. P. kiri – 15.03.2021; Elva Vallavalitsuse kiri – 09.04.2021; Elva Vallavalitsuse kiri - 12.05.2021; Elva Vallavalitsuse kiri – 06.08.2021; P. P. kiri – 27.08.2021; Elva Vallavalitsuse kiri – 30.08.2021; P. P. kiri – 10.09.2021; Elva Vallavalitsuse kiri – 27.09.2021. 2 Rahandusministeeriumi arvamus: PlanS § 140 lõige 7 sätestab, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 140 lg lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Kehtiva detailplaneeringu muutmiseks uue detailplaneeringu algatamisel tuleb arvesse võtta kõiki planeerimisseaduse sätteid, sealhulgas PlanS § 124 lõiget 2 (detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine), PlanS §-i 8 (planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi), PlanS § 12 lõiget 2 (asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid). Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kogukondlikke väärtusi kandvat ruumilise struktuuri säilitamisvajadust ning olemasolevat keskkonda ja asukohast tulenevaid asjaolusid arvesse võetud. Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeerium toob välja, et detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole Detailplaneeringu koostamisel arvesse võetud kogukondlikke väärtusi kandvat ruumilise struktuuri säilitamisvajadust ning olemasolevat keskkonda ja asukohast tulenevaid asjaolusid. PlanS § 8 ja § 12 lõikes 2 sätestatud planeerimise põhimõtted, mida Elva Vallavalitsus pole väidetavalt heakskiitmiseks esitatud Detailplaneeringus arvestanud ega kaalunud, on olemuslikult sellised, mis viiakse ellu detailplaneeringust kõrgema järgu planeeringutes. Kogukondlikke väärtusi kandev ruumiline struktuur väljendub reeglina laiemal kui ühe detailplaneeringuga hõlmatud alal. Kaitsmisväärseks ruumiliseks struktuuriks saab lugeda piirkonnale iseloomulikku miljööd, kohalike elanike traditsioonilist kooskäimiskohta, parki või puhkeala.1 Rahandusministeerium ei ole sõnaselgelt piiritlenud, millise kaitsmisväärse ruumilise struktuuri säilitamist Detailplaneering kahjustab (planeeringuala on kasutuseta), kuid võib eeldada, et selleks on Verevi järve lõunakalda miljöö (nn professorite linnaosa). Samale kaalutlusele tugineb vallavalitsusele arusaadavalt ka Rahandusministeeriumi seisukoht, et Detailplaneering ei arvesta „olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid“. Seega on küsimus ennekõike piirkonna miljöö säilitamises. PlanS seletuskirja kohaselt saab miljööalaks lugeda teravalt ja eripäraselt distinktiivse kultuurikeskkonna, mis sisaldab endas inimeste rajatud ja kujundatud eluasemepiirkondi.2 Elva Vallavalitsus ei nõustu Rahandusministeeriumi arvamusega, et Detailplaneering on PlanS §-ga 8 ja § 12 lõikega 2 vastuolus. Vallavalitsus on seisukohal, et antud Detailplaneeringuga viiakse ellu Elva linna üldplaneeringut ning planeeringualal on loodud tasakaalustatud ruumiline terviklahendus. Vallavalitsus selgitab, et kehtiva Detailplaneeringu koostamise aluseks oli tol ajal kehtinud Elva linna üldplaneering (kehtis aastani 2017), mille järgi asus planeeringuala segahoonestusega piirkonnas, kus maakasutuse juhtotstarbeks oli määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneeringuga tehti ettepanek muuta ärimaa elamumaaks, et toetada piirkonna kujunemist privaatseks ja turvaliseks elupiirkonnaks. 2017. aastal kehtestati uus Elva linna üldplaneering, kus H. Raudsepa tn 3 juhtotstarbeks on määratud väikeelamute maa-ala. Väikeelamute maa-alale võib kavandada nii üksikelamuid, kaksikelamuid, kui ka ridaelamuid. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt võimaldatakse väikeelamute maa-alale ridaelamute kavandamist just efektiivsema ressursikasutuse eesmärgil, et tihendada olemasolevate tänavate äärset asustust juba väljakujunenud piirkondades. Detailplaneering ei too kaasa piirkonnale iseloomulike põhifunktsioonide muutusi, vaid säilitab 2012. aasta detailplaneeringus sätestatud elamufunktsiooni. 1 Tänavots, M. Projekteerimistingimuste väljastamise lubatavuse piirid detailplaneeringu olemasolul. Magistritöö. Juhendajad V. Vaske ja A. Lott. Tallinn: Tartu Ülikool 2021, lk 20 2 PlanS eelnõu (571), lk 37 3 Seega pole Detailplaneeringu ala ja selle lähiala näol juba ammu tegemist nn professorite linnaosaga. Tegemist on Elva kujunemisloo ühe etapiga, millest tänaseks on säilinud mõned üksikud näited (nt professor V. Afanasjevi suvemaja), mis ei määra enam piirkonna üldilmet. Koostatav Detailplaneering viib ellu kehtivas üldplaneeringus sätestatud eesmärke. Terviklik ruumilahendus Detailplaneeringu alal on nägemus sellest, kuidas ala tulevikus parimal võimalikul viisil kasutama peaks. Vallavalitsuse hinnangul väljendab Detailplaneering menetlusse kaasatud isikute huvide tasakaalustamise tulemusena leitud parimat maakasutusviisi. Kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi planeerimine kuulub Elva valla kohustuslike ülesannete ja pädevuse hulka (KOKS § 6 lõige 1) ning tegemist on kohalikule omavalitsusüksusele põhiseadusega tagatud enesekorraldusõiguse ühe osaga (PS § 154). Linna või valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on omavalitsusüksuse otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on omavalitsusüksus õigustatud varemtehtud otsuseid muutma.3 Tervikliku ruumilahenduse koostamisel on arvestatud väga paljude asjaoludega, mh sellega, millist mõju avaldab Detailplaneering looduslikule ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning kuidas mõjutab Detailplaneering piirkonna miljööd. Detailplaneeringu seletuskirja on vastavalt täiendatud. Detailplaneeringu lahendus sisaldab planeeringuala ja selle kontaktvööndi analüüsi ning analüüsil põhinevaid järeldusi. Samuti on Detailplaneeringu tervikliku ruumilahenduse andmisel käsitletud PlanS § 126 lõikes 1 toodud ülesandeid. Elva Vallavalitsus on seisukohal, et Detailplaneering täidab peamist eesmärki viia ellu üldplaneeringut ning luua detailplaneeringu alal ruumiline terviklahendus. Rahandusministeeriumi arvamus: Sellise hoone kavandamine ei vasta PlanS § 8 nõudele (kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri säilitamine ning esteetilise miljöö areng, säilitades olemasolevaid väärtusi) ning PlanS § 12 nõudele (olemasolevat keskkonda ja asukohast tulenevate asjaolude arvesse võtmine). Puudub põhjendus, kuidas kehtiva detailplaneeringu muutmiseks koostatavas detailplaneeringus on arvesse võetud eelnimetatud planeerimisseaduse paragrahvides sätestatud planeerimise põhimõtteid. Elva Vallavalitsuse selgitus: Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud vastava kirjelduse, analüüsi ja analüüsil põhinevate järelduste ning kaalutlustega. Vallavalitsus on seisukohal, et planeeringualale kavandatud tegevusega ei kahjustata olemasolevat miljööd ega muid kogukondlikke väärtusi. Vallavalitsus selgitab, et Detailplaneeringut koostatakse ainult H. Raudsepa 3 kinnistu osas, kontaktvööndisse jäävate hoonestatud kinnistute osas muudatusi ei kavandata. Detailplaneeringuga kinnistule kavandatud hoone ümbritsevat keskkonda ei kahjusta, ei varjuta naaberkinnistul asuvaid hooneid, samuti säilitatakse olemasolevad harjumuspärased vaatekoridorid järve suunas. Järvevaadete säilimise kohta on Detailplaneeringu seletuskirja lk-le 14 lisatud skeem 1. Samuti tekitab kavandatav hoonestus H. Raudsepa tänava põhjaküljele loogilise hoonestuse rütmi. H. Raudsepa tn äärne ruumiline struktuur muutub kavandatava Detailplaneeringuga loogiliseks ja terviklikuks. Arvestades olemasoleva hoonestuse mahtu, on sarnase mahuga hoone paigutamine piirkonna terviklahenduse saavutamiseks eelistatud. Detailplaneeringu ala kinnistule väikesemahulise hoone paigutamine ei ole olemasolevasse ruumistruktuuri sobiv ja ei väärtusta piirkonna ühtsust. Elva Vallavalitsus on seisukohal, et Detailplaneeringu alale hoonestuse kavandamisega säilitatakse kogukondlikke väärtusi kandev ruumistruktuur ning tagatakse esteetilise miljöö areng, säilitades olemasolevaid väärtusi. Rahandusministeeriumi arvamus: Planeerimisseaduse kohased ruumilised planeeringud jõustatakse haldusaktiga. Kahtlemata on isikuil õigus eeldada haldusakti õiguskindlust. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõige 3 sätestab, et haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest 3 Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-12-07 p 13 4 möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Kehtivad planeeringud on põhimõtteliselt PlanS kohaselt kehtetuks tunnistatavad, kuid nii PlanS kui haldusmenetluse seadus nõuavad selleks huvide igakülgset kaalumist. Pelgalt planeeringu kehtestamisest möödunud aeg ei saa olla aluseks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele ja detailplaneeringu muutmisele. PlanS § 126 lõige 1 sätestab detailplaneeringu ülesandeks hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramise, kuid ei sätesta nende dimensioneerimise kohustust. Siinjuures tuleb arvestada PlanS § 140 lõiget 2, mille kohaselt detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Terviklahenduse toimimine tähendab muuhulgas rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste toimimist. Detailplaneeringu olemasoleva olukorra ega tehnovõrkude joonistelt ei nähtu olemasolevaid vee- ja kanalisatsioonirajatisi. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.13 on toodud, et planeeritud tehnovõrgud väljaspool H. Raudsepa tn 3 kinnistut rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja tehnovõrgu valdaja vahelistele kokkulepetele. Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et pelgalt planeeringu kehtestamisest möödunud aeg ei saa olla aluseks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele ja detailplaneeringu muutmisele. Vallavalitsus selgitab, et Detailplaneeringu muutmise põhjenduseks ei ole ainult Detailplaneeringu kehtestamisest möödunud aeg, kuigi PlanS § 140 lõige 1 punkti 1 järgi omab ajafaktor detailplaneeringu kehtivuse küsimuses olulist rolli. Mida pikem on detailplaneeringu kehtestamisest möödunud aeg, seda tõenäolisemalt on muutunud planeeringu kehtestamise aluseks olevad asjaolud ning seda suurem on eelduslikult vajadus detailplaneeringu lahendused üle vaadata. Detailplaneeringute kohtulahendis 21.10.2020 nr 3-20-1344 on halduskohus detailplaneeringute kehtima jäämise ootuse kohta öelnud järgmist: PlanS § 140 lg 1 p 1, mille kohaselt võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada, kui seda ei ole viie aasta jooksul ellu viima asutud, peegeldab seadusandja seisukohta, et juba viie aastaga võivad aset leida sellised arengud ja ilmneda uued asjaolud, mille valguses võib olla põhjendatud konkreetse krundi seni realiseerimata ehitusõiguse küsimuse uuesti vaagimine. Vallavalitsus kinnitab, et on lisaks 2012. a detailplaneeringu kehtestamisest möödunud ajale arvestanud väga paljude muude Detailplaneeringu kehtestamise kasuks rääkivate asjaoludega, mis tulenevad õigusaktidest, kehtivast üldplaneeringust, koostatud Detailplaneeringust ning planeerimismenetluses tehtud otsustest. Rahandusministeeriumi kriitika tugineb arusaadavalt Rahandusministeeriumi poolsele arvamusele, et vallavalitsus ei ole otsuste tegemisel piisavalt väärtustanud Detailplaneeringule vastuväited esitanud isikute (P. P. ja A. A.) õigusi ja huve ning on jätnud need Detailplaneeringu menetluses arvestamata. Vallavalitsuse hinnangul on ilmne, et nimetatud isikute vastuväited ei ole kantud eesmärgist kaitsta avalikke huve vaid enda erahuve, sh isiklikke ja ärihuve. Vallavalitsus ei nõustu P. P. ja A. A. vastuväidetega ning on seisukohal, et nende õigused ja huvid ei kaalu antud juhul üles H. Raudsepa tn 3 omaniku õigusi ja huve ning veelgi olulisemana – ei kaalu üles avalikke huve. Samuti on vallavalitsuse hinnangul põhjendamatu jätta Detailplaneering kehtestamata tuginedes usalduskaitsele. HMS § 67 lõige 4 punkti 2 kohaselt ei saa haldusakti kehtimajäämise usaldusele tugineda, kui haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis. PlanS § 140 lõige 1 punkt 1 sätestab just sellise aluse, mis välistab isikute usalduse 2012. aasta detailplaneeringu kehtimajäämise vastu. Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud vastava analüüsiga, milles on välja toodud Detailplaneeringu muutmise asjaolud ning eelised võrdluses praegu kehtiva Detailplaneeringuga. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Vallavalitsus on seisukohal, et planeeringu terviklahenduse elluviimine on tagatud Detailplaneeringu kui terviku kehtestamisega. Detailplaneeringuga on loodud H. Raudsepa 3 kinnistule ruumiline terviklahendus, mis arvestab kontaktvööndiga, on sellega kooskõlas ega kahjusta selle toimimist. Detailplaneeringu lahendus toetab keskkonna terviklikkust, kuna lahendusega ei vähendata avalike alade omavahelist sidusust ja ligipääsu neile. Samuti säilib kõikidele H. Raudsepa tänava kruntidele juurdepääs 5 avalikult kasutatavalt teelt. Planeeringulahendused ei sea ohtu Detailplaneeringu ala enda ega lähipiirkonna elukeskkonna toimimist. Samuti ei halvenda see naaberkruntide elukeskkonda või väärtust. Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud ning koostatud kontaktvööndi analüüs, milles on hinnatud planeeringualaga piirneva alaga seonduvaid olulisi asjaolusid. Sellest lähtudes on antud ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused, mida on vaja täita, et kavandatu sobituks keskkonda. Rahandusministeeriumi kirjas juhitakse tähelepanu, et terviklahenduse toimimine tähendab muuhulgas rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste toimimist, ja et Detailplaneeringust ei nähtu olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised. Elva Vallavalitsus selgitab, et nii kehtivas 2012. aasta detailplaneeringus kui koostatavas Detailplaneeringus on ühisvee- ja kanalisatsioonilahendus H. Raudsepa tänavale ette nähtud vastavalt AS Emajõe Veevärk tingimustele Järve tänava torustikust. Käesoleval ajal ei ole Detailplaneeringus ettenähtud torustikku rajatud. Vallavalitsus selgitab, et Detailplaneeringuala naaberkrunt, H. Raudsepa 5 on rajanud oma kinnistu ühendamiseks torustiku, millel puudusid Detailplaneeringu koostamisel ajal andmed teostusmõõdistuse kohta, torustikku ei ole üle antud piirkonna vee-ettevõtjale ning rajatistele ei ole väljastatud kasutusluba. Seetõttu ei kajastu need tehnovõrgud Detailplaneeringu olemasoleva olukorra ja tehnovõrkude joonistel. Samuti on H. Raudsepa 5 kinnistu omanik ise tunnistanud, et kinnistul puudub ühendus ühiskanalisatsiooniga, seetõttu on kinnistule paigaldatud reovee biopuhasti. Antud lahendus ei ole nõuetekohane. Vallavalitsus selgitab, et Detailplaneeringu terviklahendus on elluviidav. H. Raudsepa tänavale rajatakse H. Raudsepa 3 kinnistu ühendamiseks ühisvee ja -kanalisatsioonitorustik kas Emajõe Veevärk poolt või Detailplaneeringu ala arendaja poolt. Detailplaneeringu ala arendajaga on vallavalitsus sõlminud vastava lepingu. Rahandusministeeriumi arvamus: Hoone arhitektuuri kõrgetasemelisus ei sõltu hoone tüübist, küll aga muuhulgas olemasolevasse keskkonda sobivusest. PlanS § 8 sätestab, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Üldplaneeringu peatükis „Maaja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused“ on tingimused: ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi; ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, kõrge arhitektuurse tasemega ning linna ruumi rikastav; ehitise maht ja välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga. Ministeeriumi hinnangul pole planeerimisseadusest ja üldplaneeringust tulenevaid nõudeid asjakohaselt kaalutud ja arvesse võetud. Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeeriumi hinnangul pole PlanS-ist ja üldplaneeringust tulenevaid nõudeid asjakohaselt kaalutud ja arvesse võetud. Vallavalitsus ei nõustu selle hinnanguga ning on seisukohal, et Detailplaneeringus on täidetud Elva linna üldplaneeringu peatükis „Maa ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimuse“ sätestatud tingimusi, et luua kasutajasõbralik ja turvaline elukeskkond, kus säilitatakse ka kogukondlikke väärtusi kandev ruumiline struktuur. Detailplaneeringu seletuskirjas on antud hoone arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, mille kohaselt alale kavandatavad ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et selle arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne, linnaruumi rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Kavandatud hoone peab paiknema krundil liigendatult. Vallavalitsusele ei ole mõistetav ning vallavalitsus ei nõustu etteheitega nagu ei vastaks Detailplaneering nõudele „ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi“. Teadaolevalt on hoone projekteerimise ja ehitamise etapp detailplaneeringu menetlusest ajaliselt lahutatud ning järgneb sellele. Vallavalitsus kontrollib projekteerimise ja ehitamise 6 vastavust heale projekteerimis- ja ehitamistavale (EhS § 7) ehitusloa ja kasutusloa andmise menetlustes ning mittevastavuse korral keeldub ehitus- või kasutusloa andmisest (EhS § 44 p 1, § 55 p 1). Detailplaneeringu seletuskirja täiendatud lahenduses on analüüsitud piirkonna hoonestuslaadi ning antud sellele vastavad arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Alale ei ole lubatud ehitada kõrgemat hoonet, kui on piirkonnas väljakujunenud, hoone võib olla kuni 9 m kõrge ja kuni kahekorruseline. Sarnaselt piirkonna hoonestuslaadile tuleb alale projekteerida viil-, kelp-, murdkelpkatusega hoone katusekalde vahemikuga 15°-45°. Lähiala hoonestuse põhilise välisviimistluse materjalina on kasutatud puitlaudist, tellist ja krohvi. Detailplaneeringu seletuskirjas on sätestatud, et viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning linnakeskkonda sobivaid materjale. Fassaadi lahendamisel kasutada erinevate materjalide liigendamist. Lubatud on kasutada puitu, kivi, krohvi ja klaasi. Imiteerivate materjalide ning pleki ja palgi kasutamine välisviimistlusena ei ole lubatud. Lisatingimusena on antud, et hoone välismõjuga tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid, satelliitantennid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need sulanduksid hoone arhitektuursesse terviklahendusse või oleksid varjestatud. Detailplaneeringu astmes ei saa anda kavandatava hoone projektlahendust, mistõttu on Detailplaneeringus sätestatud kõrvaltingimus, et enne ehitusloa taotlemist tuleb taotlejal esitada Elva Vallavalitsusele kavandatava hoone kohta vähemalt kaks hoone arhitektuurilist lahendust. Tingimus annab vallavalitsuse lisavõimaluse suunata hoone arhitektuurilist sobivust keskkonda. Lähtudes eelnevast on Detailplaneeringus arvestatud üldplaneeringuga seatud tingimusi ja Detailplaneering ei ole vastuolus kvaliteetse ruumi põhimõtetega. Rahandusministeeriumi arvamus: Vaatamata kohaliku omavalitsuse põhjalikele selgitustele on arvamuse esitajal õigus eeldada kehtestatud planeeringu osas selle kehtimise õiguskindlust. Kehtiva planeeringu vaid osaline muutmine kehtiva detailplaneeringu tervikliku, uutel alustel läbitöötamise asemel ei ole ei hea haldus- ega planeerimispraktika. Ei saa nõustuda vallavalitsuse väitega, et detailplaneeringuga ei muudeta piirkonna arhitektuurilist omapära. Ridaelamu on olemasolevatest hoonetest tüpoloogiliselt märkimisväärselt erinev. Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeerium on seisukohal, et arvamuse esitajal on õigus eeldada kehtestatud planeeringu osas selle kehtimise õiguskindlust. Kohtupraktikast ei selgu, et ühelgi kinnistuomanikul oleks aegumatu õigustatud ootus iga neile sobiliku planeeringulahenduse kehtima jäämise osas. Ka kohtupraktika järgi ei tekita planeering isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Kõigil isikutel tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda.4 Kehtiva detailplaneeringu kehtestamisest on tänaseks möödunud ligikaudu 10 aastat. H. Raudsepa 3 kinnistul on uus omanik, kes soovib teostada ehitustegevust, mis on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Vallavalitsus leiab, et on igati mõistlik ehitusõiguse küsimus Detailplaneeringu menetluses üle vaadata ning selgitada välja asjassepuutuvad huvid ja õigused tänases situatsioonis. Vallavalitsusel on PlanS §-st 10 tulenevalt kohustus tasakaalustada erinevaid huve, sh avalikke huve ja väärtusi, kaaluda neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimida need planeeringulahendusse. 2012. aastal kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega H. Raudsepa 3 krundi osas ei ole alustatud, sh ei ole ehitisregistri andmetele tuginedes asunud seda ellu viima ka H. Raudsepa tn 5 kinnistu omanik P. P. Seetõttu on kõikvõimalikud ootused 2012. aastal kehtestatud detailplaneeringu kehtimise vastu tänaseks mitte üksnes oluliselt vähenenud, vaid tulenevalt asjaolust, et P. P. omas H. Raudsepa tn 5 ja 7 kinnistuid juba 2017 üldplaneeringu kehtestamise ajal, lõplikult kadunud (kuivõrd üldplaneeringuga nähti ette võimalus rajada H. Raudsepa tn 3 kinnistule erinevat tüüpi elamuid). Vallavalitsus on Detailplaneeringu algatamisel ja vastuvõtmisel võtnud arvesse H. Raudsepa tn 3 omaniku omandiõigust. Tegemist on asjaoludega, mille kaalumine on planeerimismenetluses iseenesest mõistetav 4 Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-12-07 p 13 7 ega vaja ülekordamist planeerimisdokumentides. H. Raudsepa tn 3 omanikul on õigustatud ootus, et H. Raudsepa 3 suhtes on võimalik taotleda üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu koostamist ja kehtestamist ning nendes raamides enda omandiõigust oma nägemusest lähtuvalt teostada. Samuti on Detailplaneering avalikes huvides. Vallavalitsuse hinnangul puuduvad kaalukad asjaolud Detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks. Rahandusministeerium toob välja, et Detailplaneeringuga muudetakse piirkonna arhitektuurilist omapära. Vallavalitsus ei ole esitatud väitega nõus. Arvestades P. P. ja A. A. vastuväiteid, on arhitektuuriline omapära vallavalitsusele arusaadavalt seotud Verevi järve lõunakaldal ajalooliselt asunud nn professorite linnaosaga. Tänaseks on sajanditagustest villadest vähe säilinud ning selle asemel on piirkonnas kujunenud välja väga eriilmeline arhitektuur. Antud piirkonna arhitektuuriline omapära seisnebki selles, et piirkonna hoonestus on väga erinev. Tegemist ei ole traditsioonilise ühepereelamu piirkonnaga. Piirkonnas paiknevad kaks lasteaiahoonet, kahepereelamuna ehitatud perekoduhoone ning kahekorruseline majutushoone koos suuremahulise abihoonega. H. Raudsepa tänava põhjapoolsel küljel paikneb H. Raudsepa 5 kinnistul asuv hoone, mis kehtiva detailplaneeringu järgi on eeldatavalt ühepereelamu, kuid mille kohta andmed ehitisregistris puuduvad. Detailplaneeringuga planeeritav perekodu elamufunktsioon sarnaneb mitmepereelamu funktsioonile, sest hoones elab ca 14 inimest. Kontaktvööndis asub Järve lasteaed, kus paikneb kaks hoonet, milles on neli rühma. Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud kontaktvööndi kirjelduse ja analüüsiga, lisatud on ka fotod olemasolevast hoonestusest, et Rahandusministeeriumil oleks võimalik veenduda eeltoodu õigsuses. Piirkonna hoonestuslaadi analüüsile tuginedes ei saa väita, et tegemist on piirkonnaga, kus valdavaks hoonestuslaadiks on üksikelamud ja neid teenindavad kõrvalhooned. Piirkonna hoonestus on väga eripärane. Elva Vallavalitsus ei nõustu väitega, et Detailplaneeringuga muudetakse piirkonna omapära. Rahandusministeeriumi arvamus: PlanS § 12 lõige 2 kohustab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Verevi järve piiranguvööndis ühele kinnistule suurema hoonestusmahu kavandamisel kui kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud, peab planeeringulahenduse kujundamise põhjendamisel täitma ka PlanS § 12 lõikes 2 seatud nõuded. Põhjendamata on jäetud, kuivõrd oluliselt väiksema ühepereelamu asemel ridaelamu planeerimine tagaks parema ehitatava keskkonna ja rohealade tasakaalu, sh liikumisvõimaluste, Verevi järvele vaadete ja valgustingimuste osas, arvestaks seejuures ka PlanS §-s 8 sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtet. Elva Vallavalitsuse selgitus: Detailplaneeringu koostamisel on käsitletud tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja rohealasid. Detailplaneeringuala vastas asub H. Raudsepa 6 metsapargi ala, suurusega 1,5 ha, millele ehitusõigust tulevikus ei võimaldata. Kontaktvööndisse jääb veel H. Raudsepa 7 roheala, suurusega ca 5000 m2 ning Verevitaguse roheala, suurusega ca 29 ha. Kõik rohealad on avalikkusele ligipääsetavad ning loovad ja toetavad loodusliku ja ehitatud keskkonna tasakaalu. Üldplaneeringu p 3.3.2 (Verevi asum) kohaselt on rohealade ning nendest tulenevate piirangutega tagatud piisav maareserv nii supelrannale kui ka metsaalade säilimine. Detailplaneeringu hoonestusala ei asu üheski piiranguvööndis. Seega on üldplaneeringuga asustuse tasandil inimtekkelise keskkonna ja rohealade tasakaal tagatud. Detailplaneering seda tasakaalu ei kahjusta. Erinevate huvide tasakaalustamise kontekstis ei ole kohane võrrelda 2012. aasta detailplaneeringut menetluses oleva Detailplaneeringuga. Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine (PlanS § 124 lõige 2) ning kuivõrd Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas, siis puudub vajadus täiendavalt põhjendada, kuidas Detailplaneering tagab parema inimtekkelise keskkonna ja rohealade tasakaalu, sh liikumisvõimalused, vaated ja valgustingimused, kui 2012. aasta detailplaneering. Planeerimist reguleerivate õigusnormide ja praktika kontekstis on tavaline, et kehtestatud planeeringulahendused vaadatakse aja möödudes üle ning vajadusel neid ka muudetakse. Seda enam olukorras, kus detailplaneeringu kehtestamise järel on kehtestatud uus üldplaneering, mis määrab 8 kindlaks raamid, milles kinnistu igakordne omanik võib õiguspärasele ootusele tuginedes oma õigusi ja huve realiseerida. Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud ning analüüsitud kavandatava tegevuse sotsiaal- majanduslikku mõju ning mõju looduskeskkonnale. Vallavalitsus selgitab, et ehitatud ja loodusliku keskkonna tasakaal on tagatud ka Detailplaneeringu ala tasandil. Detailplaneeringu alal säilib peale hoone ja parkimisala rajamist vähemalt 75% ulatuses looduslikku roheala, mistõttu tagatakse krundil haljastuslik tasakaal loodusliku keskkonna ja rajatud keskkonna vahel. Detailplaneeringu realiseerumisel säilivad vaatesektorid Verevi järvele sarnaselt praegustele hoonestatud kinnistutele, kusjuures vaade järvele avaneb tänavamaal asukohas, kus järve veepiir on tänavale kõige lähemal. Detailplaneeringu elluviimise mõju looduskeskkonnale ei ole suur, arvestades konkreetselt Detailplaneeringuala taimestikku, aga samuti lähedalasuvaid ulatuslikke rohealasid. Täiendavalt on jõutud järeldusele, et piirkonnas asustuse kompaktsuse hoidmine ja arendamine selle sisestruktuuri tihendamise, ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu avaldab mõju majanduslikule energiasäästlikkusele. Linnalise keskkonna tihendamine ja planeeritav ruumiline ning arhitektuurne terviklahendus väljakujunenud piirkonnas (infrastruktuur, tehnovarustuse valmidus jms) suurendab veeäärse ala ressursside efektiivsemat kasutamist säilitades samaaegselt väljakujunenud maastikulist, ruumilist ja miljöölist eripära. Üldplaneeringu eesmärgiks ei ole Elva valla põlistamine puhkepiirkonnana. Vallavalitsus on seisukohal, et Detailplaneeringuga ettenähtud ridaelamu annab võimaluse mitmele perele rajada oma kodu Elva valda ning saada osa Verevi järve ja metsapargi läheduses olevast heast elukeskkonnast. Vallavalitsuse hinnangul on see enam valla huvides, kui vaid ühe pereelamu rajamine. Üldplaneeringu ruumilise arengu üheks eesmärgiks on elanike arvu suurendamine, mis on valla arengule oluline (positiivne majanduslik ja sotsiaalne mõju, mh valla eelarvele, kohalikele teenusepakkujatele). Seetõttu on mitmepereelamu kavandamine krundile põhjendatum. Rahandusministeeriumi arvamus: Lisaks üldplaneeringus olevatele tingimuste rakendamisel detailplaneeringus tuleb lähtuda PlanS §-s 8 sätestatud planeerimise põhimõttest, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Käesoleval juhul pole üldplaneeringust tulenevat rakendatud olemasolevaid väärtusi säilitavalt. Üldplaneeringus lubatud elamutüüp ei tähenda, et seda võiks väljaehitatud ja kehtivate planeeringutega kavandatud keskkonda sobivust analüüsimata rakendada. Elva Vallavalitsuse selgitus: Vallavalitsus selgitab, et nimetatud arvamuse osas on antud vastus ja selgitused Detailplaneeringu seletuskirjas ja käesoleva kirja eelmistest punktides. Rahandusministeeriumi arvamus: Detailplaneeringu menetlemisel peab kohalik omavalitsus lähtuma planeerimisseaduses sätestatud menetlusnõuetest ning planeerimise põhimõtetest. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Käesoleval juhul on vallavalitsus lähtunud vaid kinnistuomaniku huvist. Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeerium põhjendab, et Detailplaneeringu menetluses peab vallavalitsus kaaluma ja tasakaalustama erinevaid huve, sh avalikku huvi. Rahandusministeerium väidab, et vallavalitsus on lähtunud ainult kinnistuomaniku huvist. Vallavalitsus ei ole esitatud väitega nõus ja selgitab, et Detailplaneeringu lahenduse koostamisel ei ole lähtutud ainult H. Raudsepa 3 kinnistu omaniku huvist, vaid on arvestatud kõigi menetluses osalenud isikute õiguste ja huvidega, sh avaliku huviga. Detailplaneeringuala kinnistu omanik on üks menetluse osapool, mistõttu tuleb mh arvestada tema õigusega teostada omandit ja vabadusega tegeleda ettevõtlusega. Vallavalitsus on menetluses välja selgitanud ka avaliku huvi. Detailplaneeringu menetluses on olnud võimalus kaasa rääkida kõikidel isikutel, sh Elva linna ja selle ümbruse elanikel, kellele H. Raudsepa tänava ja laiemalt Elva valla ruumiline areng korda läheb. Vallavalitsus on läbi viinud Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu. 9 Vallavalitsusele ei ole teada, et avalikkus oleks Detailplaneeringu kehtestamise vastu, nagu on väidetud P. P. poolsetes arvamustes. Eriarvamusele on jäänud kaks kodanikku, kes vallavalitsusele arusaadavalt kaitsevad oma isiklikke ja ärihuvisid. Vallavalitsuse hinnangul ei saa need huvid Detailplaneeringu elluviimise korral kahjustatud ning isegi kui saavad, siis mitte määral, mis õigustaks Detailplaneeringu kehtestamata jätmist. Vallavalitsus palub Rahandusministeeriumil eeltoodus veendumiseks täiendavalt tutvuda Detailplaneeringu seletuskirjaga. Rahandusministeeriumi arvamus: Kehtiva detailplaneeringu osalise muutmise ehk selle ühele krundile uue detailplaneeringu kehtestamise vajaduse aluseks ei saa olla pelgalt kinnistuomaniku soov ja planeeringu kehtestamise aeg, selleks tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda PlanS §-des 8, 10 ja 12 sätestatud planeerimise põhimõtteid. Samuti kõiki teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada või mõjutavad olemasolevat või varasemalt kavandatud elukeskkonda, arvestades planeeringu liiki ja eesmärki (PlanS § 4 lg 5). Seejuures on oluline hinnata ka asjakohaseid mõjusid, mis on sätestatud PlanS § 4 lõike 2 punktis 5. Üldplaneeringus lubatud elamutüüp ei tähenda, et seda võiks väljaehitatud ja kehtivate planeeringutega kavandatud keskkonda sobivust analüüsimata rakendada. Elva Vallavalitsuse selgitus: Vallavalitsus selgitab, et Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud ning hinnatud on asjakohaseid mõjusid – sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mõju looduslikule keskkonnale ning mõju piirkonna miljöölisusele. Rahandusministeeriumi arvamuse osas on antud vastus ja selgitused Detailplaneeringu seletuskirjas ja käesoleva kirja eelmistest punktides. Rahandusministeeriumi arvamus: PlanS § 4 lõike 2 punkti 6 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja (Elva Vallavalitsuse) ülesandeks kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas veevarustust ja kanalisatsiooni, samuti teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ministeerium ei saa seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesande üle otsustada. Erinevate kütmisviiside mõju on ümbritsevale elukeskkonnale erinev, võib kaasneda saasterisk, müra jms. Detailplaneeringust ei selgu PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 ülesande „müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine“ täitmine soojusvarustuse kavandamisel ehk kuidas välditakse õhusaaste vedel- ja tahkekütuse kasutamisel ja müra õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumpade rakendamisel. Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeeriumi hinnangul on Detailplaneeringuga lahendamata PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 ülesanne „müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine“ täitmine soojusvarustuse osas. Vallavalitsus selgitab, et Detailplaneeringu soojavarustuse lahendus on antud Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.7.8. Antud punkti on täiendatud ning lisatud tingimused, et vältida soojavarustuse rajamisel müra-, vibratsiooni- ja saasteriski. Muu hulgas on keelatud kütteallikana kasutada seadmeid, mille tööshoidmiseks kasutatakse raskeõli või kivisütt ning soojuspumpade kasutamisel tuleb järgida nõuet, et pumpade müra vastab normtasemetele. Samuti on täiendatud seletuskirja punkti 3.8 insolatsioonitingimuste osas. Hoone projekteerimisel tuleb tagada planeeritud ja naaberkinnistutel asuvate eluruumide insolatsiooninõuded lähtuvalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Kavandatud hoone asukoht ja orientatsioon on valitud selline, et eluruumides oleks tagatud piisav ehk 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Detailplaneeringuga on kohustus liita kavandatav hoone ühisvee ja -kanalisatsioonivõrku, mistõttu ei suurene planeeringutegevusega pinnase ja põhjavee reostusoht. Vallavalitsus on seisukohal, et täiendatud Detailplaneeringus on täidetud PlanS § 126 lõike 1 punktis 12 toodud ülesanded. Rahandusministeeriumi arvamus: Kohalik omavalitsus on selgituses tuginenud elamumaadele, mitte liikluskoormust põhjustavale elanike arvule. Transpordiameti juhendi 11/2014 „Jalakäijate- ja jalgrattateede projekteerimine“ https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/2014- 11_jalakaijate_ja_jalgrattateede_projekteerimine.pdf ptk 10 5.1.3 kohaselt hoonestatud alal eraldatakse jalakäijad autoliiklusest, välja arvatud õue- ja jalakäijate tänavatel, kortermajade rajoonides, linnastute keskuste teedel, kõikidel ringliiklusteedel nagu ka ühistranspordi vööndis ühistranspordi põhimarsruutidel. H. Raudsepa tänav teenindab koos planeeritava 14 hoonega vaid kaheksat majapidamist, seega on kehtiva detailplaneeringu 2 sõiduki asemel 10 lisandumine märkimisväärne liikluskoormuse suurendamine. PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole planeeringulahendamise kujundamisel järgitud PlanS § 8 põhimõtet. Elva Vallavalitsuse selgitus: Detailplaneeringu liiklus- ja parkimiskorraldus on antud Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.4. Vallavalitsus selgitab, et viie ridaelamuboksi kavandamisega lisandub piirkonna liikluskoormusele prognoositavalt kümme sõidukit. Arvestades seda, et Hugo Raudsepa tänaval on kaks ühendust ümbritseva tänavavõrguga, võib seda käsitleda kvartalisisese tänavana juurdepääsuks kuni kümnele majapidamisele. Planeeringuala logistiline paiknemine linnakeskuse lähedal soodustab jalgsi ja jalgrattaga liikumist, mis omakorda vähendab autode pidevat kasutusvajadust ja liikluskoormust Hugo Raudsepa tänavale. Seetõttu on H. Raudsepa tänava puhul otstarbekas rakendada jagatud tänavaruumi põhimõtet, kus lisaks autoliiklusele soodustakse liikumisi ka jalgrattaga ja jalgsi. Elva vallal on plaanis tänav rekonstrueerida ja viia mustkatte alla eeldatavalt 2023. aastal pärast kommunikatsioonide rajamist. ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS 19. aprill 2022 nr 194 Elva linnas H. Raudsepa 3 kinnistu täiendatud detailplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks esitamine Elva Vallavalitsus esitas 29.09.2021 kirjaga nr 6-33-38 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lõike 1 alusel heakskiitmiseks Elva linn H. Raudsepa tn 3 krundi detailplaneeringu (edaspidi Detailplaneering). Rahandusministeerium jäs Detailplaneeringu heaks kiitmata põhjendusel, et detailplaneeringut ei ole võimalik heaks kiita enne kohaliku omavalitsuse poolt kehva detailplaneeringu kui tervikliku ruumilahenduse õiguskindla kehvuse, avaliku huvi ning kehva planeeringu vaid osalise erahuvist ajendatud muutmise veenvat ja igakülgset kaalumist. Rahandusministeerium tagastas Detailplaneeringu seadusekohasuse tagamiseks vajalike paranduste tegemiseks. Elva Vallavalitsus analüüsis Rahandusministeeriumi poolt esitatud arvamusi ning otsustas täiendada Detailplaneeringut. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal on Detailplaneeringu kohta esitanud arvamusi kaks Detailplaneeringu ala kontaktvööndisse jäävat isikut, laiem avalikkus Detailplaneeringu kohta arvamusi ei esitanud. Arvestades arvamusi esitanud isikute eepanekuid ja Rahandusministeeriumi arvamust, täienda Detailplaneeringu lahendust ja vähenda ka krundile kavandatava hoone ehisealust pindala 120m2 võrra. Elva valla veebilehel korralda Detailplaneeringu täiendav avalik väljapanek ning Detailplaneering esita tutvumiseks arvamusi esitanud isikutele 23.03.2022. Arvamuste esitajad esitasid Elva Vallavalitsuse kirjalikud arvamused 06.04.2022 ja 07.04.2022. Kumbki arvamuse esitaja ei nõustunud täiendatud Detailplaneeringu lahendusega. Elva Vallavalitsus leidis, et kuna laiem avalikkus ei ole Detailplaneeringu koostamise jooksul Detailplaneeringu kohta arvamusi esitanud, saab järeldada, et avalikkus ei ole kavandatava tegevuse vastu. Vallavalitsus kaalus täiendatud Detailplaneeringu lahendust, selles toodud analüüsi, arvamuse esitanud isikute arvamusi, H. Raudsepa 3 kinnistu omaniku huvi ning avalikku huvi ning leidis, et Detailplaneeringu koostamise lõpetamise ei ole põhjendatud. Kaalutlemise tulemusena otsustas vallavalitsus esitada Detailplaneeringu heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Täiendatud Detailplaneeringu lahendus ning Elva Vallavalitsuse vastused, analüüs ja selgitused on toodud käesoleva korralduse lisades 1 ja 2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 4, planeerimisseaduse § 138 lg 1, Elva Vallavolikogu 13.02.2018 otsuse nr 37 „Planeerimisseaduses, ehitusseaduskus ehitusseadusku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses ning nende alusel kehtestatud määrustes kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“, alusel Elva Vallavalitsus k o r r a l d a b: 1. Esitada Elva linnas H. Raudsepa 3 kinnistu täiendatud detailplaneering heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Lisad: 1.Elva linnas H. Raudsepa 3 kinnistu detailplaneering, Tartu Arhitektuuribüroo töö nr DP-40-19 (pdf). 2. Seisukohad ja selgitused Rahandusministeeriumi 30.11.2021 kirjas nr 14-116876-3 esitatud arvamustele (pdf). 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3. Korralduse peale võib esitada Elva Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduskus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Värv vallavanem Salle Ritso vallasekretär N Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering Väljavõte Elva linna üldplaneeringust S AND B B ELR SU P ÜLDKASUTATAV MAA Balti sõrmkäpp Elamud Elvas Dactylorhiza baltica (Db) Supelranna 25 ja 27, 1 1920-1930. a 5 Db ÜLDKASUTATAV 2 Db Db MAA Aas-karukell Pulsatilla pratensis (Pp) 3 ÜLDKASUTATAV MAA (Pp) Seiklus- Verevi motell park end. prof. Afanasjevi TARTU --> Seiklus- suvila Elvas Järve tn 1, park 1905-1908. a ÜLDKASUTATAV MAA ÜLDKASUTATAV 6 MAA 4 PLANEERINGUALA PIIR (Pp) EV VÄIKEELAMU MAA-ALA PUHKE-, SPORDI- JA KULTUURIRAJATISE MAA-ALA Ä ÄRI- JA TEENINDUSETTEVÕTETE MAA-ALA * Alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist 01.2020 Ü ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA TINGMÄRGID EKSPLIKATSIOON PR SUPELRANNA MAA-ALA ROHEALA PLANEERINGUALA PIIR 1 H. RAUDSEPA TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING kehtestatud 25.06.2012 VEEKOGU ELVA-PEEDU METSAPARGI PIIR 2 JÄRVE TN 1 KINNISTU DETAILPLANEERING TEE JA TÄNAVA MAA-ALA OLEMASOLEV ASULAT LÄBIV RIIGITEE kehtestatud 22.03.2010 OLEMASOLEV TÄNAV JUURDEPÄÄS KALLASRAJALE 3 TARTU MNT 16 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING OLEMASOLEV KINNISTU PÕHI- JA ABIHOONEGA kehtestatud 30.05.2011 PLANEERITUD VÕIMALIK HOONE 4 PALU TEE 28a KINNISTU DETAILPLANEERING OLEMASOLEV VEREVI JÄRVE KAITSEVÖÖND kehtestatud 03.09.2019 KALLASRAJA ULATUS 4 m 5 H. RAUDSEPA 2d MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Huvitatud isik: Metsapunkt OÜ VAREM KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUALA PIIR kehtestatud 30.05.2005 Objekti asukoht: OLEMASOLEV EHITISMÄLESTIS / KINNISMÄLESTISE KAITSEVÖÖND 6 VAMBOLA 14 KINNISTU DETAILPLANEERING Elva linn Objekt: OLEMASOLEV ROHEALA / METSAPARK Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering Joonis: OLEMASOLEV VEEKOGU OLEMASOLEV PÕLD Peaarhitekt: Staadium: B OLEMASOLEV BUSSIPEATUS (Ujula) R. Smuškin DP Planeerija: Töö nr.: OLEMASOLEV PUURKAEV (PRK0006870) KUJAGA J. Vaine DP-40-19 OLEMASOLEV LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev: III KATEGOORIA KAITSEALUNE LIIK MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022 Registrikood: 10439501 Skaala: OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT (LOODUSLIK VEEVÕTUKOHT / HÜDRANT) vastavalt Maa-ameti andmetele Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1:5000 tel.: (+372) 7 308 260 Arhitektuuribüroo® e-post: [email protected] Joonise nr.: web: www.arhpro.ee 3 Verevi järv Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering 338 z 17001:002:0053 339 z 337 z 75% veekogude maa OLEMASOLEV OLUKORD 320 321 toruv 322 traed 25% üldkasutatav maa 168 089 m² mand 336 z 319 lpuu2 323 340 traed z 335 z 324 mand 334 z 326 traed 341 z 353 43 z kkpik 314 kkpik 425 veez 333 z 352 z 355 z 327 traed 354 z 332 z 330 z 302 64.47 hari 5 hari 342 z 315 kkpik 331 z 356 420 163 mand z kuusk 47 162 kkpik mand 363 367 mand z 328 traed 316 kkpik 299 48 kkpik kkpik 351 311 343 z kkpik z 366 mand 365 mand 410 varav 329 varav 161 mand 357 361 417 z z z 364 374 mand z 421 57.1232 z sokkel 344 z 219 z 422 294 z kkpik 411 varav 298 kkpik 409 226 mand z 350 z 368 423 57.0833 z aiapkaan sokkel 346 z 7 sein 424 54.9742412 aiapkaan varav aedrist 64.63 6303 387 hari lpuu 284 345 null z 220 312 z 360 295 kkpik 216 227 z kkpik kank 358 z 416 z z 217 kank 388 373 218 z PLANEERINGUALA PIIR z lpuu 215 213 kank kank 212 214 kank 413 kank 46 45 44 z kkpik kkpik 168 169 210 arek 418 arek unik 348 349 z z 347 z z OLEMASOLEV KINNISTU PIIR 225 380 167 166 z mand 414 arek 165 z arek arek 222 mand 369 211 221 z 297 unik z kkpik 372 407 z mand 57.19 34 408 sokkel 9 228 359 mand 8 313 sein z sein 296 kkpik z kkpik 180 151 eluphekk z 41 seis 170 171 arek 223 arek z 415 379 OLEMASOLEV HOONE mand z 378 mand 230 z 377 160 mand mand 150 z 159 mand 370 z 375 mand 158 mand H. Raudsepa tn 5 224 OLEMASOLEV ROHUMAA z 381 mand 376 152 mand 231 z z 107 108 nolvy nolvy 237 z 17001:002:0055 209 238 unik z 105 H. Raudsepa tn 3 nolva 239 406 mand mand 229 z 371 157 173 mand z 172 arek 181 149 383 arek OLEMASOLEV PALJASTUNUD LIIVAGA ALA eluphekk 155 z mand 100% elamumaa 386 mand mand 382 153 mand 17001:002:0054 z 385 mand 384 5542 m² mand 208 unik 109 nolvy 232 z 235 401 100% elamumaa OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU / HEKK mand 405 240 126 mand mand 178 z arek 179 arek 241 404 3868 m² 236 403 mand mand mand 233 z 402 234 207 127 156 mand mand tees z mand 242 traed 177 arek 176 arek 175 174 arek arek 104 206 nolva tees 148 z 282 285 182 143 z tees eluphekk z OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE 110 nolvy 128 205 nolva tees 142 z 280 129 z nolvy 27 pkpik 56 pkpik 204 57 tees 131 katal nolva 26 pkpik 59 pkpik 58 TRANSPORDI LIIKUMISSUUNAD pkpik 203 tees 286 tees 125 z 130 nolvy 147 z 55 25 pkpik pkpik 24 pkpik Järve tn 1 64.35 2 ristenis 183 111 nolvy 103 nolva 141 281 z 243 traed 23 pkpik 17001:002:0001 OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABELLIIN eluphekk nolva 80 144 nolva 100% ühiskondlike ehitiste maa z 81 nolva 132 202 nolva tees 102 nolva 279 244 133 13 494 m² z traed nolvy 112 nolvy 201 278 tees z 200 OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN tees 199 tees 140 79 nolva nolvy 198 tees 101 287 nolva tees 124 z 146 277 82 113 276 z z nolva nolvy 134 z V nolvy 245 traed 139 nolva eh erev 135 nolvy OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP 136 78 nolvy nolvy 145 itus z i 138 kee järve nolva 100 nolva 290 187 197 tees 289 85 tees nolva 114 nolva 84 tees nolvy 186 nolva nolva 291 184 tees eluphekk OLEMASOLEV VÕRKAED 288 tees 86 nolva luv k 196 nolva 74 nolvy öö alda 73 137 nolvy nolvy 87 nolva 83 nolva 246 traed 195 75 nolva 72 nolvy nolvy 188 189 nd nolvy nolvy 88 77 nolva nolvy 190 71 nolvy 251 mand OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI 50 nolvy 70 nolvy 76 nolvy 115 nolvy 250 89 lpuu 99 nolva 257 m nolva 194 z nolva 123 z 69 nolvy 10 sein 90 nolva 263 191 hunnik nolvy 264 262 hunnik hunnik 292 z 68 nolvy 265 hunnik 293 91 z 193 nolva 252 59.99 1 nolva z aedrist 17 67 katal nolvy 271 261 192 59 272 z hunnik 52 nolvy mand 270 249 z lpuu katal 266 hunnik 98 116 nolva nolvy 267 260 60 hunnik hunnik 58 mand mand 11 92 275 sein nolva z 256 z 49 sein 248 53 lpuu katal 53 mand 247 traed 66 H. R 2 3 nolvy elkapp elkapp 4 auds kape 54 mand 59.0928 sokkel 18 97 katal nolva epa 117 nolvy 122 51 z 269 sein z 93 65 274 273 nolva nolvy z z 253 8 12 täna z sein kr 57 41 mand traed 268 z 9 v kr 96 31 21 nolva 95 seis nolva 54 katal 94 nolva 7 118 kr nolvy 119 255 27 z 19 nolvy kr 120 56 katal nolvy mand 28 13 50 55 kr sein sein mand 64 20 nolvy 22 254 katal 14 kr z 44 sein 65.28 3 121 16 kori hari 6 11 nolvy kr kr 21 kr kr 49 61 mand mand 40 45 traed 48 26 31 kori kr kr 43 hekk 14 elkapp kr 12 23 30 kr 59.0929 kr kr 42 sokkel 17 elkapp kr 25 kr 13 29 kr kr 24 34 65.27 60 kr kr hari 51 50 19 mand kr mand 63 elpp 32 kr 39 5 traed plpostel 62 vapp 35 33 kr kr 15 sein 36 kr 37 kr Huvitatud isik: Metsapunkt OÜ 47 hekk 59.1030 16 sokkel sein 22 katal V Objekti asukoht: H. Raudsepa tn 6 pii erev Elva linn 17001:002:0051 ran i j Hugo Raudsepa tänav T1 gu ärv 17001:002:0049 65.264 hari Objekt: Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering 100% üldkasutatav maa vö e k 100% transpordimaa ön d 1 alda 15 449 m² Joonis: 6412 m² 00 OLEMASOLEV OLUKORD m Peaarhitekt: Staadium: R. Smuškin DP Märkused: Planeerija: Töö nr.: * Geodeetilise alusplaani on koostanud Desmantes OÜ 10.2019. J. Vaine DP-40-19 M 1:500 ; töö nr 4-10-2019 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev: koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022 Katastriüksuste piirid on plaanile kantud katastriandmete järgi Registrikood: 10439501 Skaala: Elektrikaabel kantud plaanile teostusjooniselt Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1:500 Arhitektuuribüroo® * Kaardi paremaks lugemiseks on planeeringuala piiri nihutatud tel.: (+372) 7 308 260 e-post: [email protected] Joonise nr.: krundi piiridelt naabermaaüksuste territooriumile web: www.arhpro.ee 2 Verevi järv 17001:002:0053 PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEV KINNISTU PIIR OLEMASOLEV HOONE OLEMASOLEV KRUUSKATTEGA SÕIDUTEE (Hugo Raudsepa tänav) PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT (vt märkus nr 3) PLANEERITUD JÄÄTMEMAJA / KATUSEALUSE VÕIMALIK ASUKOHT (vt märkus nr 3) PLANEERITUD VÕIMALIK KÕNNITEE (vt märkus nr 3) PLANEERITUD VÕIMALIK JUURDEPÄÄSUTEE / PARKLA (vt märkus nr 3) PLANEERITUD SÕIDUAUTODE VÕIMALIKUD PARKIMISKOHAD (vt märkus nr 3) H. Raudsepa tn 5 17001:002:0055 HALJASTUS OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU / HEKK ( vt märkus nr 4) H. Raudsepa tn 3 17001:002:0054 PLANEERITUD JUURDEPÄÄS H. RAUDSEPA TN 3 KINNISTULE TRANSPORDI LIIKUMISSUUNAD Järve tn 1 OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABELLIIN 17001:002:0001 OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN V OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP ehi erev tus i kee järve p OLEMASOLEV VÕRKAED 10 luv k öön alda OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI d5 0m ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED Aadress Hoonete Lubatud Lubatud lubatud suurim lubatud katusekatte kasutamise lubatud katusekallete materjalid materjalid otstarve korruselisus vahemik ja V 15°-45° pii ere puit, kivi, ra vi Hu viilkatus, kivi, ng jä go Tänava H. Raudsepa tn 3 11221 Ridaelamu 2 valtsplekk krohv, uv rve R kelpkatus, tänauds kaitse- klaas öö av ep murdkelpkatus nd kald a vöönd 10 m 10 a Hugo Raudsepa tänav T1 0m Huvitatud isik: Metsapunkt OÜ 17001:002:0049 Objekti asukoht: Elva linn Objekt: Aadress Krundi Krundi kasutamise Hoonete Hoonete suurim Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering Märkused: pindala sihtotstarve suurim lubatud suurim 1.Geodeetilise alusplaani on koostanud Desmantes OÜ 10.2019. Joonis: (juhtotstarve)* lubatud summaarne lubatud M 1:500 ; töö nr 4-10-2019 arv krundil ehitisealune pind koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis Peaarhitekt: Staadium: (põhihoone + Katastriüksuste piirid on plaanile kantud katastriandmete järgi R. Smuškin DP jäätmemaja või Elektrikaabel kantud plaanile teostusjooniselt Planeerija: Töö nr.: prügikonteinerite 2.Kaardi paremaks lugemiseks on planeeringuala piiri nihutatud J. Vaine DP-40-19 varjualune) krundi piiridelt naabermaaüksuste territooriumile Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev: H. Raudsepa tn 3 3868 m² Ridaelamu maa 1+1 500 m² 9m 3.Illustreeriv lahendus kajastab võimalikku hoone ja jäätmemaja/katusealuse MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022 paiknemist, kõnniteed ning parkimislahendust. Täpne lahendus antakse Registrikood: 10439501 Skaala: *Juhtotstarvet võivad toetada krundi hoonestuse brutopinnast kuni 40% ulatuses toetavad otstarbed, projekteerimise käigus. Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1:500 Arhitektuuribüroo® milleks võib olla piirkonda teenindav kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordihoone, haridus-, 4.Joonisel ei kajastu likvideeritavad puud, need selguvad projekteerimise tel.: (+372) 7 308 260 e-post: [email protected] Joonise nr.: kultuuri-, kogunemis-, lasteasutuste, haljasalade ja puhkerajatiste maa otstarve. käigus. web: www.arhpro.ee 4 Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering SITUATSIOONISKEEM PLANEERITAV MAA-ALA Märkus: * Alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist (30.01.2020) Huvitatud isik: Metsapunkt OÜ Objekti asukoht: Elva linn Objekt: Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering Joonis: SITUATSIOONISKEEM Peaarhitekt: Staadium: R. Smuškin DP Planeerija: Töö nr.: J. Vaine DP-40-19 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev: MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022 Registrikood: 10439501 Skaala: Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1: 10 000 Arhitektuuribüroo® tel.: (+372) 7 308 260 e-post: [email protected] Joonise nr.: web: www.arhpro.ee 1 Verevi järv 17001:002:0053 PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEV KINNISTU PIIR OLEMASOLEV HOONE PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT (vt märkus nr 5) PLANEERITUD JÄÄTMEMAJA / KATUSEALUSE VÕIMALIK ASUKOHT (vt märkus nr 5) PLANEERITUD VÕIMALIK KÕNNITEE (vt märkus nr 5) PLANEERITUD VÕIMALIK JUURDEPÄÄSUTEE / PARKLA (vt märkus nr 5) H. Raudsepa tn 5 17001:002:0055 PLANEERITUD SÕIDUAUTODE VÕIMALIKUD PARKIMISKOHAD (vt märkus nr 5) Planeeritud OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU / HEKK (vt märkus nr 4) H. Raudsepa tn 3 reoveepumpla 17001:002:0054 PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABELLIIN Järve tn 1 17001:002:0001 PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABELLIIN (vt märkus nr 3) OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP PLANEERITUD VEETRASS (vt märkus nr 3) PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITRASS (vt märkus nr 3) PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITRASS (vt märkus nr 3) PLANEERITUD REOVEEPUMPLA KUJA 10 m ( vt märkus nr 3) PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANT (vt märkus nr 3) OLEMASOLEV VÕRKAED OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI Planeeritud vee- ja Planeeritud reoveekanalisatsioonitorustikud kanalisatsiooni- Planeeritud Planeeritud Planeeritud ühendada Hugo Raudsepa tänav T1 Huvitatud isik: varustuse kanalisatsiooni veevarustuse elektrivarustus 17001:002:0049 olemasolevate ühisveevärgi- ja Metsapunkt OÜ liitumispunkt rahustuskaev liitumispunkt olemasolevast kanalisatsioonitorustikega Järve Objekti asukoht: liitumiskilbist tänaval (vt skeem 1) Elva linn Objekt: Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering SKEEM 1. PLANEERITUD VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS M 1:5000 Joonis: Märkused: 1. Geodeetilise alusplaani on koostanud Desmantes OÜ 10.2019. Peaarhitekt: Staadium: M 1:500 ; töö nr 4-10-2019 R. Smuškin DP koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis Planeerija: Töö nr.: Katastriüksuste piirid on plaanile kantud katastriandmete järgi J. Vaine DP-40-19 Elektrikaabel kantud plaanile teostusjooniselt Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev: 2. Kaardi paremaks lugemiseks on planeeringuala piiri nihutatud krundi piiridelt naabermaaüksuste territooriumile. MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022 3. Tehnovõrkude paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus. Registrikood: 10439501 Skaala: 4. Joonisel ei kajastu likvideeritavad puud, need selguvad projekteerimise käigus. Vee- ja kanalisatsioonivarustuse Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1:500 ühenduskoht olemasolevate tel.: (+372) 7 308 260 5. Illustreeriv lahendus kajastab võimalikku hoone ja jäätmemaja/katusealuse paiknemist, kõnniteed ning parkimislahendust. torustikega asub Järve tänaval Arhitektuuribüroo® e-post: [email protected] Joonise nr.: Täpne lahendus antakse projekteerimise käigus. web: www.arhpro.ee 5 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501 Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel +372 730 8260, e-post [email protected] Töö nr DP-40-19 Elva linn ELVA LINNAS H. RAUDSEPA TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING I köide Huvitatud isik: OÜ Metsapunkt Büroo juhataja: Urmas Makrjakov Vastutav spetsialist: Roman Smuškin volitatud arhitekt 7 Planeerija: Janne Vaine Tartu 2022 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS  SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS, ALUSED JA EESMÄRK ..................................... 3 1.1 Geodeetiline alusplaan................................................................................................... 3 1.2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid ........................................ 3 2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ........................................................... 4 2.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus............................................................................... 4 2.2 Kehtivast Elva linna üldplaneeringust tulenevad tingimused........................................... 5 2.3 Menetletavast Elva valla üldplaneeringust tulenevad tingimused ................................... 6 2.4 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ........................................................................... 6 2.5 Kontaktvööndi analüüsi järeldused ............................................................................... 11 2.6 Kehtiva H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneeringu ülevaade .................................... 11 2.7 Koostatava planeeringulahenduse võrdlus kehtiva detailplaneeringuga ....................... 12 2.8 Detailplaneeringu lahendusega kaasnevad mõjud ....................................................... 13 2.9 Planeeringulahenduse kaalutlused, põhjendused ja järeldused ................................... 15 3. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................ 17 3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine .......................................................................... 17 3.2 Krundi ehitusõigus ....................................................................................................... 17 3.3 Kruntide hoonestusala piiritlemine................................................................................ 17 3.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 18 3.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted....................................................................... 19 3.6 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ................................................................ 20 3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ............................................................................ 20 3.7.1 Veevarustus ........................................................................................................... 20 3.7.2 Tuletõrje veevarustus ............................................................................................. 21 3.7.3 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................ 22 3.7.4 Sademevesi ........................................................................................................... 22 3.7.5 Elektrivarustus ....................................................................................................... 23 3.7.6 Välisvalgustus........................................................................................................ 23 3.7.7 Sidevarustus .......................................................................................................... 23 3.7.8 Soojavarustus ........................................................................................................ 23 3.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks..................................... 24 3.9 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ................................................... 25 3.10 Servituutide seadmise vajadus ................................................................................... 25 3.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................... 25 3.12 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................ 25 3.13 Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................ 26 4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ............................................................ 27  GRAAFILINE OSA  Situatsiooniskeem M 1:5000 Joonis 1  Olemasolev olukord M 1:500 Joonis 2  Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Joonis 3  Põhijoonis M 1:500 Joonis 4  Tehnovõrgud M 1:500 Joonis 5  Illustreeriv joonis Joonis 6 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS, ALUSED JA EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Elva Vallavalitsus. Vajadus Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse muuta kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigust. Planeeringualal kehtib Elva Linnavolikogu 25.06.2012. a otsusega nr 26 kehtestatud H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering. H. Raudsepa tn 3 kinnistu suurus oli 1,4 ha, millest moodustati neli krunti aadressidega H. Raudsepa tn 3 (kt 17001:002:0055) krundi kasutusotstarve pereelamumaa, H. Raudsepa tn 5 (kt 17001:002:0055), krundi kasutusotstarve pereelamumaa, H. Raudsepa tn 7 (kt 17001:002:0056), krundi kasutusotstarve haljasalamaa, H. Raudsepa tn 7a (kt 17001:002:0057), krundi kasutusotstarve haljasalamaa. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on H. Raudsepa tn 3 krundile ette nähtud ehitusõigus ühepereelamu ja abihoone rajamiseks. Elva Linnavolikogu 24.04.2017. a otsusega nr 18 kehtestatud Elva linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamute maa-ala (EV) – üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (nt mänguväljakud, lastehoid jne) maa-ala. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva detailplaneeringu muutmiseks H. Raudsepa tn 3 krundi osas. Planeeringu lahendus on kooskõlas kehtiva Elva linna üldplaneeringuga. Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel muutub Elva Linnavolikogu 25.06.2012. a otsusega nr 26 kehtestatud H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega planeeringuala ulatuses kehtetuks. Alused  Huvitatud isiku, OÜ Metsapunkt, poolt 07.11.2019. a esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Elva Vallavalitsusele H. Raudsepa tn 3 kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks;  Elva Vallavalitsuse 03.12.2019. a korraldus nr 2-3/812 Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneeringu algatamisest Eesmärk Planeeringu koostamise eesmärgiks on H. Raudsepa tn 3 krundil ridaelamu ehitamise võimalikkuse väljaselgitamine. Samuti planeeringualal liikluskorralduse, parkimise ja haljastuse põhimõtete määramine ning servituutide seadmise vajaduse märkimine. 1.1 Geodeetiline alusplaan Detailplaneeringu koostamisel on geodeetilise alusplaanina kasutatud Desmantes OÜ poolt 10.2019. a koostatud geoalust täpsusastmega 1:500 (töö nr 4-10-2019). Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Elektrikaabel on geoalusele kantud vastavalt teostusjoonisele. 1.2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid ● Planeerimisseadus; ● Ehitusseadustik; ● Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ 3 (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/29); ● Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2021-2025 (jõustunud 02.10.2021); ● Elva linna üldplaneering (kehtestatud Elva Linnavolikogu 24.04.2017. a otsusega nr 18); ● Koostamisel olev Elva valla üldplaneering (algatatud Elva Vallavolikogu 27.08.2018. a otsusega nr 83); ● Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrus nr 50); ● H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Elva Linnavolikogu 25.06.2012. a otsusega nr 26) 2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 2.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus Detailplaneeringu ala asub Tartu maakonnas, Elva linnas, Verevi asumis, Verevi järve lõunaosas. Planeeringuala moodustavate kruntide andmed on toodud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringuala maaüksuste andmed Krundi aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve H. Raudsepa tn 3 17001:002:0054 3868 m² elamumaa 100% Hugo Raudsepa tänav T1 17001:002:0049 planeeringu joonistel transpordimaa 100% osaliselt hõlmatud näidatud ulatuses Planeeringuala on hoonestamata. Kinnistu lõunaküljele jääb avalikult kasutatav ja valgustatud Hugo Raudsepa tänav (Hugo Raudsepa tänav T1, kohalik tee nr 1700018). Juurdepääs kinnistule on võimalik Hugo Raudsepa tänavalt. Rajatistest ulatub planeeringualale Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektrimaakaabelliin. Tänava valgustuspostid on ühenduses elektri madalpinge õhuliiniga. Planeeringuala jääb osaliselt Verevi järve kalda 50 m ehituskeeluvööndisse ja valdavalt Verevi järve kalda 100 m piiranguvööndisse. Järve kallasrada ja veekaitsevööndi piir planeeringualani ei ulatu. Planeeringuala jääb Elva-Peedu metsapargi (KLO1200271) kaitseala piiranguvööndisse. Tegemist on 80-100 aasta vanuse männienamuse puistuga Elva linna puhketsoonis. Vastavalt Elva linna üldplaneeringule on Elva-Peedu metsapark kaitse alla võetud Eesti NSV Elva rajooni TSN TK 13.10.1951. a otsusega nr 2. Tegemist on uuendamata piiridega kaitsealaga, mistõttu on piiride kulgemine kohati ebatäpne ega jälgi pargi looduslikke piire. Ühtlasi on Elva linna üldplaneeringuga tehtud kohalikul tasandil kaitse alla võetavale metsapargile uus piiriettepanek, mille kohaselt on H. Raudsepa tn 3 kinnistu kaitseala piiridest välja arvatud. Arvestades metsapargile omast puistu tüüpilist tihedust, on kõrghaljastuse osakaal planeeringualal küllaltki hõre. Tihedam kõrghaljastus paikneb krundi põhjapoolsemas küljes, kus domineeriva puuliigina on esindatud harilikud männid. Maapind planeeringualal on reljeefne ja langeb tugevalt järve poole. Kinnistu keskosa on veidi tasasema pinnaga. Kohapeal on märgatav, et maaüksuse edela- ja keskosas on teostatud mõningast maapinna süvendamist/koorimist, mistõttu esineb järsemaid kõrguste üleminekuid ja liivapinnase paljastumist (vt foto 1). Vastavalt varem koostatud ja kehtestatud H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneeringu (kehtestatud 2012.a) andmetele võib tegemist olla kunagise 4 õuealaga. Võrreldes naaberkinnistutega idas ja läänes, on planeeringuala maapind osaliselt madalam. Planeeringuala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 52,00 – 60,00 m. Foto 1. Vaade planeeringualale H. Raudsepa tn 3 kinnistu edelanurgast Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2. Kehtivad piirangud  Verevi järve kalda ehituskeeluvöönd 50 m;  Verevi järve kalda piiranguvöönd 100 m;  Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;  Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;  Tänava (Hugo Raudsepa tänav) kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 10 m;  Kaitseala Elva-Peedu metsapark (keskkonnaregistri kood KLO1200271), mille valitseja on Keskkonnaameti Lõuna regioon. 2.2 Kehtivast Elva linna üldplaneeringust tulenevad tingimused Kehtiva Elva linna üldplaneeringu kohaselt on H. Raudsepa tn 3 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud väikeelamute maa-ala (EV), mis on üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (nt mänguväljakud, lastehoid jne) maa-ala. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1 on välja toodud väikeelamute maa-alale seatavad järgmised tingimused: 5 - väljakujunenud hoonestusega aladel on väikseim lubatud moodustatava krundi suurus ridaelamul 300 m² ühe sektsiooni kohta; - suurim lubatud krundi täisehitusprotsent on kuni 30%; - krundi suurima ehitusaluse pinna määramisel tuleb arvestada, et kõvakattega alad krundil ei või olla kokku suuremad kui krundi haljastatav osa; - hoonete suurim lubatud korruselisus on kaks korrust; - krundi piirete kavandamisel lähtuda naaberkruntide piiretest. Piirded peavad reeglina asuma krundi piiril ja soovitav on need kombineerida hekkidega. 2.3 Menetletavast Elva valla üldplaneeringust tulenevad tingimused Koostamisel oleva Elva valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusalal ja väikeelamu maa-alal, mis on määratud Verevi miljööväärtusliku ala koosseisu. Tiheasustusaladel on eesmärk luua võimalused kompaktsuse tõstmiseks. Eelistatud on ehitada ennekõike asulasisestele tühjadele aladele, vältides asulate olulist laialivalgumist, eesmärgiga elavdada elukeskkonda ja tagada efektiivsem ressursikasutus. Väikeelamumaa on üksikelamu, kaksikelamu, erandjuhtumil linnaehitusliku sobivuse korral kaalutlusotsuse alusel otsustades ka ridaelamu ja elamute vahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa-ala. Verevi miljööala moodustab Verevi järve ja Järve tänava ning H. Raudsepa tänava ääres paiknev piirkond, mis on rahvasuus tuntud kui „professorite linnaosa“. Üldplaneeringu kohaselt on miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk säilitada ja väärtustada piirkondade iseloomulikke tunnuseid - algset krundistruktuuri, kujunenud tänavavõrku, iseloomulikku haljastust ja maastikuelemente, kaug-, lähi- ja sisevaateid ning ajaloolist omanäolist hoonestust. Miljööväärtuslikul alal asuva hoonestuse kaitse eesmärk on tagada ehitiste ja selle osade ajalooline arhitektuurne kuju ja detailid. Miljööala kruntidel paiknev kõrghaljastus tuleb säilitada suurimas võimalikus mahus. Üldplaneeringu seletuskirja Tabelis 4 on välja toodud järgmised väikeelamu maa-ala ehitus- ja kasutustingimused: - ridaelamu võimalikkus otsustatakse kaalutlusotsusena lähtudes linnaehituslikust sobivusest ümbritsevasse piirkonda; - hoonealusest pinnast üle jääv sõidukite liiklus- ja parkimisala ei või olla suurem, kui haljas- ja puhkeotstarbeline ala; - kõrghaljastuse minimaalne protsent maaüksusel elamu ehitamise korral (täiskasvanud puu võraalune pind jagatud maaüksuse pindalaga) on 15%; - suurim lubatud ehitusalune pind on 35%; - koormusindeks KI ridaelamu hoone korral (m² krundi pinda elamuühiku kohta) on 400 m²; - ridaelamu maksimaalne kõrgus maapinnast on 10 m; - võimalusel järgida piirkonnas väljakujunenud piirdetüüpe. 2.4 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs Planeeringuala asub Elva linna lääneosas, keskusest linnulennult ca 940 m kaugusel ja kauni Verevi järve kaldal. Populaarne supelrand jääb H. Raudsepa tn 3 kinnistust linnulennult ca 300 m kaugusele. Planeeringualast idas ja kagus asuvad äri- ja ühiskondlike hoonetega (majutushoone, lasteaia hooned, perekodu hoone) maaüksused. 1920-1930ndatel nimetati Elvas Verevi järve lõunakaldal Järve ja H. Raudsepa tänavate ääres 6 paiknevat piirkonda nn „professorite linnaosaks“. Uhke nime pälvis piirkond tänu mitmetele toonastele Tartu Ülikooli professoritele, kes sinna oma suvilad rajasid. Tänaseks on sajanditagustest villadest säilinud vähe ja piirkonna identiteet on ajas muutunud, kuid tänu säilinud ajaloolistele hoonete, krundistruktuurile ja hoonestusviisile, kannab ala endiselt miljöölist väärtust, olgugi ei arhitektuuriliselt on piirkonnas tegu üsna erinäoliste lahenduste ja ajastu näidetega. Järve tn 1 kinnistul paikneb kahe lasteaiahoonega Järve lasteaed. Üks lasteaia hoonetest (vt foto 2) on 20. sajandi alguses ehitatud heimatstiilis ehitismälestis (professor V. Afanasjevi suvemaja), mis moodustab terviku samal kinnistul paikneva hoovimajaga (Järve tn 1/1). Murdkelpkatusega hoone välisilme loovad punasest kivist katusepinnad, erineva kuju ja jaotusega aknad, seinte vahvärksõrestik ja krohvipinnad ning kõrged korstnad. Järve tn 1 kinnistu on valdavalt (v.a olemasolev ühekorruseline hoone Hugo Raudsepa tänava servas) haaratud ehitismälestise (arhitektuurimälestis reg. numbriga 7147) kaitsevööndi koosseisu. Afanasjevi suvila peamine juurdepääs toimub Järve tänavalt ning piirkonna haljastuse ja reljeefiomaduste tõttu mälestisele Hugo Raudsepa tänavalt vaateid ei avane. Foto 2. V. A. Afanasjevi suvemaja, praegune Järve lasteaed (foto Emmeliina blogist. http://emmeliina.blogspot.com/2013/05/pildikesi-pioneerilaagrist-elva- 1963.html) Nn „professorite linnaosa“ koosseisu kuulus ka I. Z. Šurupovile ehitatud suvila H. Raudsepa tn 2 kinnistul, mis paraku originaalkujul säilinud ei ole. 20. sajandi algusest pärit hoone on tänaseks oluliselt ümber ehitatud ja kasutuses motellina (Verevi Motell – vt foto 3). Hoone ei kuulu kaitse alla, kuid omab miljöölises mõistes piirkonnas olulist väärtust. 7 Foto 3. Verevi Motell (dets 2019) Lisaks eespool nimetatud ehitistele paikneb H. Raudsepa tn 1 kinnistul suuremahuline ja osaliselt krohvitud puithoone (vt foto 4), mis vastavalt ehitisregistrile kannab kohviku, baari või söökla otstarvet, kuid on põhimahus kasutusest väljas. Hugo Raudsepa tänava serva (Järve tn 1 kinnistule) on 2012. a püstitatud madala kelpkatuse ja laiade räästastega perekoduna kasutuses olev kahepere-elamu (vt foto 5). H. Raudsepa tn 5 kinnistul asub lihtne, ühtlase kõrguse ja ristkülikukujulise põhiplaaniga ning suure ehitisealuse pindalaga endine pioneerilaagri hoone (vt foto 6), mida rekonstrueeritakse (kehtiva detailplaneeringu alusel eeldatavasti ühepereelamuks). Foto 4. Endine söökla H. Raudsepa tn 1 kinnistul (Googlemaps väljavõte 01.2022) 8 Foto 5. Perekodu Järve tn 1 kinnistul (dets 2019) Foto 6. Hoone H. Raudsepa tn 5 kinnistul (dets 2019) Lähiala hoonestuse põhilise välisviimistluse materjalina on kasutatud puitlaudist, tellist ja krohvi. 9 Verevi järve lõunakaldal paiknevad krundid on küllaltki suured, vahemikus 3022-15 449 m² ja varieeruva kujuga. Piirkonnas esineva hoonestuse tüüp on eriilmeline ja ehitiste paiknemine maaüksustel ebakorrapärane. Ehitised asuvad nii kinnistu piiril Hugo Raudsepa tänava ääres kui ka maaüksuste sügavuses, mistõttu ühtlast ehitusjoont välja kujunenud ei ole. Põhihoonete arhitektuur on mahukas - tegemist on ühe- kuni kolmekorruseliste mansard- ja viilkatusega hoonetega, mille eriilmelisus on tingitud nende rajamise erinevast ajalisest perioodist, mistõttu esineb vastavale ajastule omast materjali ja arhitektuurijoone kasutust. Hugo Raudsepa tn 3 krundi vahetus läheduses asuvad järgmised avalikult kasutatavad rohe- ja puhkealad, mis kuuluvad valdavalt Elva-Peedu metsapargi koosseisu:  H. Raudsepa tn 6 kinnistul (kt 17001:002:0051) metsapargi ala suurusega 1,5 ha;  H. Raudsepa tn 7 kinnistul (kt 17001:002:0056) roheala suurusega 4845 m²;  Verevitaguse kinnistu (kt 17001:001:0075) metsaala suurusega 29,7 ha;  Verevi järve kinnistu (17001:002:0053) veekogu- ja üldkasutatav maa suurusega 16,8 ha. Planeeringuala lõunapoolne külg on hoonestamata ja vastavalt Elva linna üldplaneeringule ette nähtud rohealana, kuhu elamuehitust kavandatud ei ole. Sealsest metsapargi puistust lõuna poole jääb korrapärase planeeringuga elamurajoon kuni kahekorruseliste üksikelamutega. H. Raudsepa tn 6 kinnistul asuv metsapark lisab planeeringualale ja selle kontaktvööndile roheväärtust ja privaatsust ning mitmekesistab linnaruumi kasutusvõimalusi. Samuti moodustab männipuistu hea eraldusvööndi erinevate hoonestustüüpidega alade vahel ehk väikeelamutega korrapärase piirkonna ja järveäärse mahukama hoonestuse ja vabakujunduslikuma stiiliga alade vahel. Planeeringualast ca 180 m kaugusele kagu suunas jääb Elva-Peedu metsapargi ulatuslikum roheala seikluspargi ja terviseradadega, mis lisab piirkonda võimalusi puhke- ja sporditegevusteks ning loob jalakäijale meeldiva ühendustee Elva linna keskusega. Verevi järve 4 m laiune kallasrada annab võimaluse vabaks liikumiseks ja viibimiseks veekogu ääres. Lähim juurdepääs kallasrajale asub planeeringualast idas, Järve tänavalt, Tartu mnt 16 kinnistu (kt 17001:002:0010) kaudu. Kohati on kinnistute piiridele rajatud metallpostidel võrkaedasid. Võrkaiaga on piiratud Järve tn 1 kinnistu ja planeeringuala järvepoolne külg, mille värava kaudu on tagatud juurdepääs veekogu kallasrajale. Haljaspiirdena on H. Raudsepa tn 3 kinnistu lääneküljele istutatud osaliselt üherealine elupuuhekk. Planeeringualaga piirnevad järgnevad kinnistud: põhjas  Verevi järv (kt 17001:002:0053, sihtotstarve: 75% veekogude maa, 25% üldkasutatav maa) kinnistu on hoonestamata, järve kaguosas paiknevad supelranna rajatised; idas  Järve tn 1 (kt 17001:002:0001, 100% ühiskondlike ehitiste maa) Vastavalt ehitisregistri andmetele paikneb kinnistul neli hoonet (kaksikelamu, Elva Väikelastekodu, lastehoid ja abihoone) kinnistul tegutseb SA Elva Laste- ja Perekeskus; läänes  H. Raudsepa tn 5 (kt 17001:002:0055, 100% elamumaa) kinnistul asub üksikelamu; 10 lõunas  Hugo Raudsepa tänav T1 (kt 17001:002:0049, 100% transpordimaa) kinnistu on hoonestamata Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu kool, lasteaed, kauplused, perearstid, apteegid ja raamatukogu jäävad planeeringualast ca 900 m kuni 1,2 km raadiusesse kesklinna. Planeeringualast ca 580 m kaugusel kirdes, Verevi järve idakaldal, Tartu mnt servas, asub lähim ühistranspordi peatus (Ujula). Elva linnal on väga hea bussi- ja rongiühendus ka maakonna tõmbekeskuse Tartuga. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalseid seoseid kajastab joonis 3. 2.5 Kontaktvööndi analüüsi järeldused  Planeeringuala paiknemine suhteliselt keskuse lähedal ja samas asula äärealal, kauni Verevi järve kaldal, loob sinna atraktiivse elamispaiga, mis meelitab inimesi tänu sealsele suurepärasele loodus- ja puhkeväärtusele. Planeeringuala asukoht linnakeskusest jalgsikäigu kaugusel, loob mugava ühenduse ja kättesaadavuse linna põhiteenustele, puhke- ja vabaaja veetmise võimalustele ning bussi- ja rongiühendustele nii Tartu, Tallinna kui ka lähiasulate suunal. Eelnev soodustab piirkonnas elamuehituse arendamist ja elanike lisandumist rohelisse väikelinna.  Piirkonna miljööväärtust kandvad säilinud ehitised on vaadeldavad Järve tänavalt ja Hugo Raudsepa tänava algusest. Arvestades H. Raudsepa tn 3 kinnistu paiknemist üld- miljöölises mõistes eemal ajaloolis-kultuurilistest hoonetest, ei varjuta planeeringualal kavandatav tegevus negatiivselt väärtuslike ehitiste ruumilist tervikut ja vaadeldavust ning harjumuspäraseid vaatekoridore Verevi järve suunas.  Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate eriilmeliste ja mitmekülgsete funktsioonidega mahukad ehitised lubavad planeeringuala lahenduses käsitleda hoonestusviisi, mis arvestab kehtivas üldplaneeringus määratud vastava maakasutuse sihtotstarbega, kuid ei lähtu kindlast hoonetüübist. Uue hoone arhitektuurse sobivuse planeeringualal määrab piirkonna linnaehituslik omapära ehk sealsed ehitusmahud, hoonete vormid ja ühtsed arhitektuurilised tingimused.  Piirkonnas on olemas aastaringselt kasutatav teedevõrk ja juurdepääsud avalikult kasutatavatele rohe- ja puhkealadele, millega tagatakse elanike liikumisvajadusele vajalikud tingimused ning suunatakse elanikke kasutama säästvaid liikumisviise. 2.6 Kehtiva H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneeringu ülevaade Käesoleval ajal kehtiv H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering on koostatud vastavalt 2017. aastani kehtinud Elva linna üldplaneeringule. Varasemalt kehtinud üldplaneeringu järgi asus planeeringuala segahoonestusega piirkonnas, kus maakasutuse juhtotstarbeks oli määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneeringuga tehti ettepanek muuta ärimaa elamumaaks, et toetada piirkonna kujunemist privaatseks ja turvaliseks elupiirkonnaks. Kehtiva detailplaneeringuga on H. Raudsepa tn 3 krundile (planeeringus märgitud tähisega POS 1) ette nähtud ehitusõigus kuni 2-korruselisele ühepereelamule ja ühele abihoonele. Maksimaalseks hoonete ehitisealuseks pindalaks on määratud kuni 400 m². Põhihoone maksimaalseks kõrguseks on lubatud kuni 9 meetrit, abihoonel kuni 6 meetrit. 11 2.7 Koostatava planeeringulahenduse võrdlus kehtiva detailplaneeringuga Asjaolud, mis tingivad kehtiva detailplaneeringu muutmise  Muutunud on detailplaneeringu koostamise aluseks olev Elva linna üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu järgi on H. Raudsepa tn 3 katastriüksusel tegemist väikeelamute maa-alaga, mis on määratud üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa- alaks.  Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus, mida on seaduseandja kaudselt defineerinud viie aasta möödumisega. Kehtiva detailplaneeringu kehtestamisest on möödas peaaegu kümme aastat. Niivõrd pika ajavahemiku möödumine võib olla aluseks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele, detailplaneeringu muutmisele või detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmisele.  H. Raudsepa tn 3 kinnistu on vahetanud omanikku. Uue omaniku soovid kinnistu arendamise osas ei kattu kehtivas detailplaneeringus esitatud eesmärkidega, mistõttu on alustatud uue detailplaneeringu koostamist. Koostatava detailplaneeringu eesmärk on seada planeeringualale ehitusõigus ridaelamu püstitamiseks.  Planeeringuala lähiala olemasolev olukord on võrreldes varasema detailplaneeringu algsituatsiooniga muutunud. H. Raudsepa tn 3 kinnistu naabrusesse (Järve tn 1) on lisandunud mahuka põhiplaaniga perekodu ning H. Raudsepa tn 5 kinnistul asuvat endist pioneerilaagri hoonet on asutud rekonstrueerima. Piirkonna praegune ruumiline struktuur toetab mahuka põhiplaaniga elamuehitust.  Linnalises keskkonnas asuva väärtusliku maa-ala energia- ja ressursitõhusust soosiva ruumilise lahenduse eelistamine.  Vastavalt Elva valla arengukavale 2019-2025 on valla varasem elanike arvu kahanemine peatunud ning alates 2018. aastast võib täheldada kerget kasvutrendi, kuid probleemiks on elamispindade vähesus. Põhimõtted, mida võrreldes kehtiva detailplaneeringuga ei muudeta  säilib planeeritava maa-ala sihtotstarve;  säilib olemasolev krundistruktuur;  säilib hoonestuse kavandamine krundi keskmesse;  kavandatakse mahukas eluhoone;  säilib hoone maksimaalne korruselisus (2 korrust);  säilib hoone suurim lubatud kõrgus – 9 m;  säilivad hoone lubatud välisviimistlusmaterjalid;  säilib hoone katusetüüp;  säilib juurdepääsu asukoht krundile;  säilib valdav osa krundi kõrghaljastusest;  säilib varem planeeritud tehnotrasside põhimõtteline lahendus. Koostatava planeeringulahenduse eelised kehtiva planeeringulahenduse ees  Kehtiv detailplaneering on kehtestatud enam kui üheksa aastat tagasi, mistõttu on õigustatud uue detailplaneeringu koostamine, mis vastab Elva linna arengu eesmärkidele;  Vastavalt kehtivas Elva linna üldplaneeringus määratud elamukruntide planeerimise tingimustele on planeeritava ridaelamu rajamine H. Raudsepa tn 3 krundile lubatud ja kooskõlas üldplaneeringuga;  Mitme elamisühiku kavandamine aitab kaasa Elva valla arengukava eesmärkide elluviimisele. Luuakse kaasaegne, kasutajasõbralik ja looduslähedane elukeskkond, millega suurenevad võimalused uute elanike piirkonda elama asumiseks;  Asustuse kompaktsuse hoidmine ja arendamine selle sisestruktuuri tihendamise, ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu avaldab mõju ka 12 majanduslikule energiasäästlikkusele. Linnalise keskkonna tihendamine ja planeeritav ruumiline ning arhitektuurne terviklahendus väljakujunenud piirkonnas (infrastruktuur, tehnovarustuse valmidus jms) suurendab veeäärse ala ressursside efektiivsemat kasutamist säilitades samaaegselt väljakujunenud maastikulist, ruumilist ja miljöölist eripära;  Elukeskkonna väärtus tõuseb läbi sotsiaalse arengu soodustamise. Elanike lisandumisel piirkonda tugevneb naabrivalve, mis tagab turvalisema elukeskkonna;  Ridaelamu kavandamine toetab praegust eriilmelist linnaruumi, luues keskkonna erineva tausta ja elustiiliga inimeste kohtumiseks ning suurendades seeläbi kõigi elanike tolerantsi.  Kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud uuele hoonele minimaalset kohustuslikku ehitisealust pindala, mille alusel on võimalik rajada oluliselt väiksema ehitisealuse pindalaga hoone, kui detailplaneeringu ehitusõigus seda võimaldab. Sel viisil võib uushoonestus jääda olemasolevate mahukate ehitiste vahel mõjuma sobimatult väiksena. 2.8 Detailplaneeringu lahendusega kaasnevad mõjud Mõjud looduslikule keskkonnale Planeeringuala paikneb Elva-Peedu metsapargi koosseisus. Kehtiva üldplaneeringuga on metsapargile tehtud piiriettepanek, mille kohaselt on H. Raudsepa tn 3 krunt kaitseala koosseisust välja arvatud. Olgugi, et elamumaa kavandamine toimub loodusliku maastiku arvelt, asuvad planeeringuala ümbruses looduslikud alad, kus arendustegevus on keelatud ja rohelus säilib. Uushoonestus on ette nähtud olemasolevate ehitiste vahele, kus taimestik on suhteliselt hõre ja kõrghaljastusest esinevad vaid üksikud puud, millel puudub esile tõstetud looduskaitseline väärtus. Arvestades, et H. Raudsepa tn 3 krundi hoonestamisel säilib valdav osa maaüksuse olemasolevast haljastusest, ei ole planeeringutegevuse mõju looduskeskkonnale oluline, sest ulatuslikku looduslike alade vähendamist ei toimu ning roheala osakaal krundil ja selle ümbruses püsib suur. Elamu ning juurdepääsutee ja parkla alt hävib looduslik pinnas. Kuna see ei ole aga substraadiks väärtuslikele (kaitsealustele) liikidele, ei kaasne pinnase eemaldamisega olulist negatiivset mõju. Ehituse lõppedes ala heakorrastatakse ning tegevusega kaasneb vaatesektorite avamine Verevi järvele, mis avaldab piirkonna maastikuilmele positiivset mõju. Planeeringutegevusega ei suurene pinnase ja põhjavee reostusoht, kuna uus elamu ühendatakse ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku. Sotsiaal-majanduslikud mõjud Linna sotsiaal-majanduslikule arengule mõjub ridaelamu planeerimine positiivselt. Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumise näol, kes on tarbijateks linnas pakutavatele teenustele. See omakorda soodustab kohaliku ettevõtluse arengut ning majandustegevust. Uute elanike näol lisandub piirkonda maksumaksjaid, mis võib elavdada kohalikku sotsiaalsfääri. Samuti mõjub sotsiaal- majanduslikule keskkonnale positiivselt erinevat tüüpi elamute rajamine. Ridaelamu kavandamine eriilmeliste hoonete ja hoonetüüpide vahele mitmekesistab asumi üldpilti. Linna asustusstruktuuri tihendamisel valmivad kvaliteetsed elamispinnad atraktiivses keskkonnas, mis parandab elanike elukohtade valikuvõimalusi ehk pakub elamisvõimalusi erinevate eelistustega inimestele ning soodustab uute elanike sisserännet. See omakorda parandab linna kui terviku konkurentsivõimet. Planeeringuala aktiivse kasutamise ja sinna tänapäevase infrastruktuuri rajamisega ala väärtus tõuseb. Samuti mõjub linnakeskkonna tihendamine positiivselt energia- ja ressursisäästlikule planeerimisele tiheasustusalal, kus vajamineva taristu olemasolu ja kättesaadavus juba 13 toetavad planeeringulahendust. Mõjud piirkonna miljöölisusele Kehtiv üldplaneering planeeringuala piirkonnale eraldi miljöölisi tingimusi välja ei too, kuid ala erilisust rõhutavad liivase kõrge kaldaga Verevi järv, jalutusradadega puhkemetsa alad, ajalooline looklev Hugo Raudsepa tänav ja suured kõrghaljastusega krundid, millel on säilinud ajaloolisest kontekstist üksikuid näiteid endisaegse nn „professorite linnaosa“ hoonestusest. Planeeringulahenduse eesmärk on piirkonnas väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja seda kujundavate ehitiste, kinnistustruktuuri, maastikuelementide, miljöölise eripära ning järvele avanevate vaatesektorite säilitamine. Olemasolevad hooned ei paikne kindlal ehitusjoonel, vaid hoonestamisel on lähtutud krundi kasutusest, struktuurist, vaadetest ja kõrghaljastusest. Asukohast tulenevalt ei avalda planeeritud hoone piirkonnas olulist visuaalset mõju, kuna see paikneb maaüksuse kesksel madalamal kohal ega jää domineerima tänava sihis ja ümbritsevate hoonete üle. Lisaks moodustavad planeeritud elamule visuaalse puhvri naaberhooned, vaheldusrikas reljeef, Elva- Peedu metsapark ja Verevi järv. Visuaalne mõju järve suunalt on olemas, kuid seda vähendab oluliselt hoonestusala ja järve kalda vahele jääv kõrghaljastus. Planeeringulahenduse realiseerimisel vaate laius tänavalt järvele krundi ulatuses väheneb, kuid säilivad vaatesektorid planeeritud ehitise ja naaberhoonestuse vahel (vt skeem 1). Arvestades üldist vaadeldavust tänavalt järvele läbi olemasolevate hoonestatud kruntide, on piirkonnale omased poolavatud vaatesektorid ja -sihid hoonete ja kõrghaljastuse vahelt. Planeeringuala heakorrastamine avab vaatesektorid paremini ning parandab seeläbi ka antud ala valgustingimusi. Vaadeldavust järvele soodustab tänavamaa paiknemine maastikuliselt oluliselt kõrgemal reljeefiosal kui planeeritava hoone asukoht. Skeem 1. Vaadeldavus Verevi järvele Hugo Raudsepa tänavalt (alus: Maa-ameti kaardiserver 02.2022) kollasega – planeeritud hoone rohelisega – vaatesihid olemasoleva hoonestuse vahelt; sinisega – säilivad vaatesektorid planeeritud hoone puhul Hugo Raudsepa tänav säilib oma endisaegses transpordimaa koridoris ning selle kohandamine 14 tänapäevastele vajadustele vastavaks ei vähenda piirkonna omanäolisust, vaid tõstab tee kasutajate ohutust ja kasutusmugavust. Uue hoone sulandamisel maastikuruumi ei ole kavandatud järske arhitektuurilisi üleminekuid, mistõttu detailplaneeringuga seatud ehitus- ja arhitektuurinõuete asjakohasel järgimisel ei vähenda ridaelamu kavandamine piirkonna miljöölisust. Elamuehituse järgselt säilib piirkonnale omane asustusmuster, miljöölist väärtust kandvad ehitised ja maastikuelemendid ning peamine üldilme. Eelnevast tulenevalt puuduvad negatiivsed mõjueeldused paiga kultuuripärandile ja miljöölisusele. 2.9 Planeeringulahenduse kaalutlused, põhjendused ja järeldused  Planeeringulahendus arvestab üldisematest planeeringutest tulenevate tingimustega. Detailplaneeringu lahendus vastab Elva Vallavalitsuse poolt väljastatud detailplaneeringu algatamise korralduse tingimusetele. Detailplaneeringuga esitatud lahendus on vastavuses kehtivas Elva linna üldplaneeringus sätestatuga, kus väikeelamu maa-alale kavandatakse üldplaneeringu tingimustega kooskõlas olev ridaelamu. Samuti arvestab koostatud detailplaneeringu lahendus menetluses oleva Elva valla üldplaneeringu põhimõtetega.  Planeeringulahendus toetab Elva linna arengukavaga seatud eesmärki tõsta elamispindade arvu läbi elamuehituseks atraktiivsete maa-alade planeerimise.  Planeeringulahendus säilitab olulises ulatuses kehtiva detailplaneeringuga määratud linnaehituslikud tingimused.  Piirkonna linnaehituslik omapära seisneb sealse hoonestuse eriilmelisuses. Tegemist ei ole traditsioonilise ühepereelamu piirkonnaga, kuna sealseks valdavaks hoonestuslaadiks ei ole üksikelamud koos neid teenindavate kõrvalhoonetega. Planeeringuala paikneb linnaruumis, mida iseloomustavad suured kinnistud ja mahulised ning erinevaid otstarbeid kandvad ehitised (sotsiaalsed, äri- ja elamufunktsioonid). Kehtiva detailplaneeringu lahendusega ei ole võimalik kindlustada, et planeeringualale püstitatakse suuremahuline ühepereelamu, mille ehitamine ja ülalpidamine on majanduslikult küllaltki kulukas ning linnalises kontekstis ebaotstarbekas. Samas ei oleks H. Raudsepa tn 3 krundile väikesemahulise eluhoone paigutamine sealsesse ruumistruktuuri sobiv ega väärtustaks piirkonna ühtsust. Arvestades asjaolu, et planeeritava krundi lähiala hoonetüübid ja välisilmed on väga erinevad, ei tulene uue ehitise sobivus antud alale niivõrd hoone tüübist, kuivõrd selle harmoonilisest koosmõjust ümbritsevaga. Arvestades piirkonna olemasoleva hoonestuse mahtu, on sarnase mahuga hoone paigutamine planeeringualale piirkonna ruumilise terviklahenduse saavutamiseks sobilikuim ja eelistatud. Seetõttu sobitub ridaelamu kui ristkülikukujulise põhiplaani ja suuremate proportsioonidega hoonetüüp planeeringualale väga hästi nii oma mahult kui ka funktsioonilt. Olemasolevate naaberhoonete proportsioonid on nii kõrguse kui ehitisealuse pindala suhtes võrreldavad planeeritava ehitisega. Ridaelamu kavandamine tagab H. Raudsepa tänava põhjaküljele loogilise hoonestusrütmi ning selle asetus Hugo Raudsepa tänavajoonest eemal ei halvenda ega varjuta vaadeldavust olemasolevatele ajaloolistele ehitistele. Kavandatud ridaelamu ei mõju ülejäänud kontaktvööndi hoonestusega võrreldes erandlik, vaid pigem mitmekesistab piirkonna eripärasust, kuna järgides piirkonnale omaseid ehitus- ja arhitektuurinõudeid, on mitmepereelamu võimalik sobitada antud keskkonda nii, et see tagab kogukondlikke väärtusi ja miljöölist pärandit kandva ruumistruktuuri säilimise. Ühtlasi on planeeringualal olemas eeldused mitmepereelamu kavandamiseks. Näiteks Järve tn 1 kinnistul paikneva perekodu elamufunktsioon sarnaneb pigem mitmepereelamu funktsioonile, kuna hoones elab ca 14 inimest. 15 Kontaktvööndis asub veel kahe hoone ja nelja rühmaga Järve lasteaed ning kahekorruseline majutushoone. Planeeringulahendusega moodustub sujuv üleminekukeskkond sotsiaalfunktsiooniga alalt (Järve tn 1 kinnistu) elamumaaks, mida toetavad privaatsust ja roheväärtust lisavad looduslikud tingimused.  Piirkonna olemasolev arhitektuuriline väärtus praeguste ehitiste näol säilib. Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ulatu ehitismälestise kaitsevööndisse ega kahjusta mälestise kaitse-eesmärke. Kuna planeeritav maaüksus paikneb endise „professorite linnaosa“ sisealal, ei varjuta ega vähenda perspektiivne ehitustegevus vaadeldavust sealsetele säilinud väärtuslikele hoonetele.  Planeeritud hoone asukohavalikul on arvestatud kõrvalasuvate kinnistute hoonestuse paiknemisega. Uuselamu on kavandatud krundile viisil, kus see moodustab sujuva ülemineku ühelt ehitiselt teisele luues küllaltki privaatse õueala, parima vaadeldavuse Verevi järvele ja naaberkinnistutega sarnased keskkonnatingimused, mistõttu ei halvenda planeeringulahendus naaberkinnistute elukeskkonda.  Detailplaneeringu lahendusega ei vähendata avalike alade omavahelist sidusust ja ligipääsu neile, mistõttu toetab kavandatu keskkonna terviklikkust. Juurdepääsud kallasrajale on võimalikud planeeringuala naabruses asuvate üldkasutatavate maaüksuste kaudu. Samas võimaldab olemasolev kõrghaljastus tagada kavandatava elamu ja avalikult kasutatava kallasraja vahel piisava puhverala privaatsusele.  Detailplaneeringu üks oluline põhimõte on tagada krundil võimalikult suur kõrghaljastuse osakaal ja olemasoleva miljöölise piirkonna terviklikkus. Sel eesmärgil on planeeringuga kavandatud hoonestusala paigutatud valdavalt lagedale krundiosale, kus kõrghaljastuse osakaal on hõredaim, üksikpuud kasvavad vaid hoonestusala servaaladel. Seega säilib planeeringualal peale ehitustegevust valdav osa krundist (vähemalt 75%) looduslikuna, mistõttu on tehiskeskkonna vahel tagatud loodust hoidev tasakaal.  Detailplaneeringu realiseerumisel säilivad vaatesektorid Verevi järvele sarnaselt praegustele hoonestatud lähiala kinnistutele, kusjuures vaade järvele avaneb tänavamaal asukohas, kus järve veepiir on tänavale kõige lähemal. Vaatesektorite avanemine veepeeglile toetab Verevi asumile olulise maastikuelemendi sidusust piirkonnaga.  Planeeringuala asub tiheasustusalal, kus krundile on tagatavad vajalikud ühendused tehnovõrkudega ehk krundil on olemas eeldused ridaelamu kavandamiseks. Hugo Raudsepa tänavale rajatakse ühisvee ja -kanalisatsioonitorustik, mille käigus ehitatakse välja ka piirkonna tuleohutust tagav tuletõrjehüdrant. Olemasoleva kompaktse ruumistruktuuriga asula tihendamisel kasutatakse ära linna olemasolevat taristut nii, et see ei too kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil, kuid soodustab mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Kaasaegsete tehnovõrkude rajamine planeeringualale toetab ka selle naaberkinnistute tehnovarustatust ning välistab reostusohu pinnasele ja põhjaveele. Ridaelamu kavandamine planeeringualale tagab tehnilise taristu rajamisel majandusliku otstarbekuse, kuna teenindab enamat hulka kasutajaid. Samuti annab ridaelamu kavandamine võimaluse mitmele perele rajada kodu ja saada osa Verevi järve ning metsapargi läheduses olevast heast elukeskkonna hüvest, kui seda oleks ainult ühe pereelamu kavandamisel krundile. Seetõttu on mitmepereelamu kavandamine krundile põhjendatum.  Planeeringulahendus ei sea ohtu ala enda ega lähipiirkonna elukeskkonna toimimist, kuna kõikidele Hugo Raudsepa tänava maaüksustele tagatakse juurdepääsud avalikult kasutatavalt teelt. Hugo Raudsepa tänav on kitsas ega võimalda seetõttu jalakäijatele ja sõidukitele (sh operatiivmasinatele ja teenindavale transpordile) selle mugavat ja ohutut kasutamist. Tänava transpordimaa koridori laius võimaldab tänavaruumi kaasajastamist sealsetele kasutustingimustele vastavaks. Vastavalt Elva valla arengukavale, on aastatel 2022- 2025 ette nähtud H. Raudsepa tänava ehitustööd. Elva vallal on plaanis eeldatavalt 16 2023. aastal pärast kommunikatsioonide rajamist viia tänav ka mustkatte alla. Uuendatav tänav on võimeline lisanduva ridaelamu rajamisega kaasneva koormusega toime tulema ning tagab piirkonnale paremad võimalused ligipääsudeks ja liiklusohutuseks.  Uute elanike lisandumist Elva linna soosivad ühiskonnas toimuvad muutused nagu liikuvuse kasv, kaugtöövõimalused, suurem ettevõtlikkus ja trend kolida looduslähedasemasse keskkonda. Arvestades Elva linna mugavaid ühendusi Tartu linnaga, kohalike põhiteenuste kättesaadavuse võimalusi ning kaugtöö populaarsust, muutuvad ka põhikeskustest kaugemad piirkonnad atraktiivseteks elupaikadeks, mistõttu soosib ridaelamu kavandamine kauni Verevi järve kaldale elanike lisandumist Elva linna ning suurendab samaaegselt linna tulubaasi. 3. PLANEERINGULAHENDUS Käesolev detailplaneering ei too kaasa piirkonnale iseloomulike põhifunktsioonide muutusi, vaid loob eeldused olemasoleva keskkonna heakorrastamiseks ja kaasajastamiseks. Planeeringulahendus loob kasutajasõbraliku ja turvalise ning esteetiliselt nauditava elupaiga, mis arvestab maastikuga nii looduslikest kui ka ajaloolis-kultuurilistest aspektidest lähtuvalt. 3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine H. Raudsepa tn 3 kinnistu piire ei muudeta. 3.2 Krundi ehitusõigus Elva linna üldplaneeringu järgi on H. Raudsepa tn 3 krundi suurim lubatud täisehitusprotsent kuni 30%. Planeeringualale kavandatud maksimaalne 500 m² ehitisealune pind moodustab krundi pindalast ca 13%. Raudsepa tn 3 krundile on ette nähtud kuni viie sektsiooniga kahekorruselise ridaelamu. Ridaelamu kavandamisel ja joonisel kujutatud võimaliku asukoha illustreerimisel on aluseks võetud krundi kuju, reljeefi iseärasused, järvest tulenevad piirangud, naaberhoonestuse paiknemine, juurdepääsu võimalus ja maaüksuse asukoht ümbritseva keskkonna suhtes ning seeläbi hinnatud planeeritud elamu sobivust olemasolevasse keskkonnaruumi. Kuna piirkonnas puudub kindel ehitusjoon, loob diagonaalselt paigutatud ridaelamu visuaalse ühenduse ja sujuvuse olemasolevate naaberhoonete vahel. Samuti tagab selline hoone paigutus suurepärase vaate Verevi järvele ja piisava ruumi parkimisala ning võimaliku prügikonteinerite varjualuse või jäätmemaja tarvis. Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoone suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoone suurim lubatud kõrgus. Krundi ehitusõigus on toodud tabelina joonisel 4. 3.3 Kruntide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on näidatud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hoone. Väljaspoole hoonestusala on ehitise/rajatise püstitamine keelatud. Terrasside rajamine võib toimuda üksnes hoonestusala sees. Hoonestusala planeerimisel on lähtutud vajalikust tuleohutuskujast. 17 Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Hoonestusala sees on näidatud planeeritud ehitise võimalik asukoht. Hoone suurus ja selle täpne konfiguratsioon ning paiknemine hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise etapis. Hoonestusala on antud suurem kui suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab lisaks planeeringus välja töötatud kontseptsioonile arvestada ka vastava krundi hoonestaja soove. 3.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud kahesuunalise liiklusega Hugo Raudsepa tänavalt. Tegemist on kolme meetri laiuse kruuskattega kohaliku teega nr 1700018. Üldplaneeringu kohaselt on Hugo Raudsepa tänava puhul tegemist juurdepääsutänavaga, mille funktsiooniks on tagada ühendus põhitänavatelt valdustele. Olemasoleva tänava kõrgusarve planeeringuga ei muudeta ja mahasõit avalikult tänavalt on kavandatud varem koostatud H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneeringuga ette nähtud asukohas, kinnistu kagunurgast. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud kavandatud juurdepääsu orienteeruv asukoht, mis täpsustatakse hoone projektiga. Viie ridaelamuboksi kavandamisega lisandub piirkonna liikluskoormusele prognoositavalt kümme sõidukit. Arvestades seda, et Hugo Raudsepa tänaval on kaks ühendust ümbritseva tänavavõrguga, võib seda vastavalt standardi (EVS 843:2016) tabelile 6.7 käsitleda kvartalisisese tänavana juurdepääsuks kuni kümnele majapidamisele, kus tänava heaks normikohaseks laiuseks on 3,5 m. Käesoleval ajal on Hugo Raudsepa tänav nii kitsas, et võimaldab autodel vabalt liigelda ühesuunaliselt. Kahe sõiduki möödumisel üksteisest on vajalik kasutada „taskutena“ kinnistute juurdepääsualasid või muud vaba ruumi tee servas. Olemasolev kitsas tänav teenib küll liikluse rahustamise eesmärki, kuid transpordimaa koridor (laius ca 14 m) võimaldab teed laiendada ja korrastada nii, et see tagaks kõigile selle kasutajatele ohutu liiklemise üksteise vajadusi arvestades. Sellise liikluskoormusega tänaval (standardi järgi 50-600 a/ööp), kus esineb ka pikisuunalist kergliiklust, on lubatud erinevate liiklejate puhul kasutada ühist liiklusruumi ja sõidukite möödasõiduvõimalused lahendada möödasõidutaskutega. Arvestada tuleb, et sellises tänavaruumis on vajalik lisaks regulatiivsetele vahenditele kasutada ka füüsilise liikluse rahustamise võtteid. Liikluse rahustamise põhimõtete kasutamine loob meeldivama ja ohutuma elukeskkonna ning on põhjendatud ka planeeringuala lähinaabruses paiknevate lasteaia, perekodu, majutusasutuse ja puhkealade tõttu. Linnatänavale seatavad tingimused määrab kohalik omavalitsus. Kohalikul omavalitsusel on plaanis tänav rekonstrueerida ja viia mustkatte alla eeldatavalt 2023. aastal pärast kommunikatsioonide rajamist. Planeeringuala logistiline paiknemine linnakeskuse lähedal soodustab jalgsi ja jalgrattaga liikumist, mis omakorda vähendab autode pidevat kasutusvajadust ja liikluskoormust Hugo Raudsepa tänavale. Käesolev planeeringulahendus näeb ette parkimise elamumaa krundil. Parkla projekteerimisel näha ette selle liigendamine haljastusega. Kavandatud hoone standardipõhine (EVS 843:2016) parkimisvajadus on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Hoone kasutamise otstarve ja parkimiskohtade arv Kinnistu aadress Hoone lubatud Suurim Normatiivne Planeeritud kasutamise elamisühikute parkimiskohtade võimalik otstarve arv krundil arv krundil parkimiskohtade arv krundil H. Raudsepa tn 3 11221 - ridaelamu 5 9 10 18 Parkimiskohtade arvu (viie ridaelamuboksi puhul mitte vähem kui 9 kohta) ja paiknemist võib projekteerimise käigus muuta kavandatud hoone juurde sobiva lahenduse leidmisel. Parkla tuleb täpsustada vastava projektiga, mille käigus täpsustatakse ka parkla ja juurdepääsu katendi liik. Liikluslahendus ja põhimõtteline parkimiskorraldus on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). 3.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringualal esineb kõrghaljastust, millest peamiselt on esindatud männid. Kõrghaljastuse osatähtsus on suurim kinnistu põhjaosas, kuhu ei ole kavandatud ehitustegevust. Planeering näeb ette säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Hoone, parkla, juurdepääsutee ja tehnovõrkude ning nende kaitsevööndite alt välja jäävad elujõulised puud tuleb võimalusel säilitada. Lubatud on täiendava kõrg- ja madalhaljastuse rajamine, kuid kinnistu lõunaküljes ehk Hugo Raudsepa tänava poolsel küljel on see lubatud kinnistu piirist vähemalt 5 m kaugusel, et tagada nähtavus tänavale. Planeeritud elamukrundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala. Väljaspool kõvakattega ala on ette nähtud murukate ja muud vett läbilaskvad katendid. Hoonestuse püstitamisel tuleb eemaldatud kõrghaljastuse asemele ette näha asendusistutus, mis on omavalitsusega kooskõlastatud. H. Raudsepa tn 3 krundi detailplaneeringuga tõuseb planeeringuala esteetiline väärtus. Detailplaneeringuga kaob küll terve krundi ulatuses poolavatud maastikuvaade Verevi järvele, kuid ridaelamu rajamine tagab ala hoolduse ja võimaldab paremini avada järvele vaatesektoreid. Lisanduva kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: ● tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega; ● puude kaugus hoonest peab olema vähemalt 5 m; ● arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja kohapealsete kasvutingimustega; ● eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku; ● lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist. Planeeritud parkimisalalt kokku kogutav lumi tuleb ladustada elamukrundi sees. Vallitatud lumi ei tohi takistada sõiduautode parkimiskohtade kasutamise võimalust, jalakäijate/sõiduautode liikumist ja nähtavust tänavale. Planeeringuga on soovitav elamukrunti aiaga mitte piirata. Vajadusel on lubatud piirdena kasutada läbipaistvat metallvõrkaeda, mille kõrgus peab kinnistu lõunapoolsel küljel ühtima Järve tn 1 kinnistu tänavapoolse piirdeaia kõrgusega ega tohi varjata nähtavust sõiduteele. Ülejäänud kinnistu piiridel on vajadusel lubatud kuni 1,6 m kõrguse metallvõrkaia kasutamine, mida võib kombineerida hekiga. Planeeringuala vertikaalplaneerimine on ette nähtud lahendada vastava projektiga. Sademeveed tuleb immutada pinnasesse. Heakorra tagamisel tuleb järgida Elva linna heakorra eeskirjas1 sätestatud nõudeid. 1 Elva Linnavolikogu 17.12.12. a vastu võetud määrus nr 41 19 3.6 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ vähemalt kaheksa meetrit. Kui ehitistevaheline tuleohutuskuja laius on alla kaheksa meetri, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Lähim naaberkinnistu ehitis asub Järve tn 1 kinnistul, kus olemasoleva hoone kaugus planeeritava krundi piirist on 3,2 meetrit. Planeeritud ridaelamu hoonestusala on kavandatud olemasolevast ehitisest 8,1 m kaugusele. Ehitistevahelised kujad on kajastatud joonisel 4. Planeeritud on rajada I kasutusviisiga hoone (ridaelamu), mille madalaim tulepüsivusklass on TP3. 3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad H. Raudsepa tn 3 krundile on planeeritud vee-, reovee- ja elektriühendus ning võimalus tuletõrjeveele. Kõik kommunikatsioonid on planeeritud maa-alustena. Küttesüsteem planeeritakse lokaalküttena. Detailplaneeringuga on näidatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mis täpsustatakse projekti(de)ga. Tehnovõrkude projekteerimine ja ehitus tuleb võrguvaldajatega täiendavalt kooskõlastada. Tehnovõrkude põhimõtteline paiknemise lahendus on toodud joonisel nr 5. 3.7.1 Veevarustus Olemasolev olukord Olemasolev ühisveevärgi torustik asub planeeringualast ca 160 m kaugusel kagu suunas, Järve tänaval. Planeeritud lahendus 1. Planeeringuala veevarustus lahendatakse vastavalt AS Emajõe Veevärk tehnilistele tingimustele nr TT-20-00007 (väljastatud 10.03.2020). Objekti eeldatav veevajadus on 2,5 m³/ööp. Planeeritava kinnistu veega varustamiseks on ette nähtud alates olemasolevast AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikust Järve tänaval kuni H. Raudsepa tn 3 kinnistuni uus veetorustik. Planeeritavale kinnistule on kavandatud eraldi veevarustuse liitumispunkt, mis on ette nähtud avalikult kasutatavale tänavamaale (Hugo Raudsepa tänaval) ja kuni üks meeter väljaspoole kinnistu piiri. Ühisveevärgi torustiku kaevudele peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga, 28T. Veetorustiku projekteerimisel tuleb lähtuda AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest. 2. Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2019- 2030 näeb lühiajalise investeerimisprogrammi2 raames Hugo Raudsepa tänavale ette veetorustiku rajamise. Vastavalt AS Emajõe Veevärk 16.11.2020. a kirjale nr AD-9/473-1 korraldab AS Emajõe Veevärk Hugo Raudsepa tänavale veetorustiku rajamise ning 2 Projekti prioriteetsusest ja finantseerimisallikate leidmise võimalustest lähtuvalt, toimub tegevus eeldatavalt aastatel 2019-2023 20 Järve tänava veetorustiku rekonstrueerimise ja ringistamise Palu tee ning Tartu mnt vahel hiljemalt 01.06.2023. a. Juhul, kui veetorustik ehitatakse vastavalt ÜVK arendamise kavale välja enne detailplaneeringulahenduse realiseerimist, kavandatakse H. Raudsepa tn 3 kinnistu veevarustuse liitumispunkt antud veetorustikule. 3.7.2 Tuletõrje veevarustus Olemasolev olukord Planeeringualale lähim tuletõrjehürdant (ID:1817) asub H. Raudsepa tn 3 kinnistust ca 200 m kaugusel kagus, Järve tänaval. Paraku ei saa Järve tänava hüdranti käesoleval ajal eesmärgipäraselt kasutada, kuna see ei taga vajaliku koguse ja survega tuletõrjeveevõttu ega kuulu seega Päästeameti ametlike hüdrantide nimekirja. Lisaks puudub antud hüdrandil ringtoide. Lähim töökorras tuletõrje veevõtuhüdrant (ID:1910) asub planeeringualast ca 560 m kaugusel Tartu mnt 13 kinnistu juures. Planeeritud ridaelamu jääb väljaspoole mainitud hüdrandi teenindusraadiust. Planeeritud lahendus Tuletõrje veevarustuse tagamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 812-6:2012 +A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Vajalik vooluhulk väliskustutuseks on 10 l/s ja arvestuslik tulekahju kestvus 3 tundi. Vastavalt eelnevatele andmetele on vajaliku kustutusvee hulk 108 m³. Tuletõrje veevarustus lahendatakse ühisveevärgi baasil planeeritud hüdrandiga. Kinnistu tuletõrjeveega varustamiseks on Hugo Raudsepa tänava planeeritud veetorustikule ette nähtud hüdrant, mille kasutusvõimalus ja töökindlus sõltuvad Järve tänaval asuva veetorustiku seisukorrast, kuna tänavate trassid ühendatakse. Käesoleval ajal vajab Järve tänava veetorustik rekonstrueerimist ja ringistamist, et tagada ka praeguste kasutusest väljas olevate hüdrantide töökindlus. Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2019-2030 näeb Järve tänavale ette veetorustiku rekonstrueerimise ning selle ringistamise Palu tee ja Tartu mnt vahel. Peale Järve tänava veetorustiku rekonstrueerimist ja ringistamist on võimalik tagada vajalik veekogus ja –surve ka planeeringualale lähimas hüdrandis (ID:1817), mis jääb kavandatud uuest hüdrandist ca 200 m kaugusele. Nõutav vooluhulk peab olema kättesaadav ühest tuletõrjehüdrandist. Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m, arvestusega, et kõik hooned ning rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Tuletõrjehüdrandi tüübi valik, paigaldamine, tähistamine ja korrashoid peab vastama siseministri määrusele nr 37. Detailplaneeringuga seatud eluhoone ehitusõigust ei ole võimalik realiseerida enne Järve tänava veetorustiku ja sealse planeeringualale lähima hüdrandi rekonstrueerimist ning planeeringuga kavandatud uue hüdrandi rajamist. Vastavalt AS Emajõe Veevärk 16.11.2020. a kirjale nr AD-9/473-1 korraldab AS Emajõe Veevärk Hugo Raudsepa tänavale veetorustiku rajamise ning Järve tänava veetorustiku rekonstrueerimise ja ringistamise Palu tee ning Tartu mnt vahel hiljemalt 01.06.2023. a. 21 3.7.3 Reoveekanalisatsioon Olemasolev olukord Vastavalt Elva linna üldplaneeringule on H. Raudsepa tn 3 kinnistu määratud perspektiivse reoveekogumisala koosseisu. Olemasolev ühiskanalisatsioonitorustik (isevoolne ja survetorustik) asub planeeringualast ca 160 m kaugusel kagus, Järve tänaval. Planeeritud lahendus 1. Planeeringuala reovee ärajuhtimine lahendatakse vastavalt AS Emajõe Veevärk tehnilistele tingimustele nr TT-20-00007 (väljastatud 10.03.2020). Objekti eeldatav ärajuhitava reovee kogus on 2,5 m³/ööp. Reovesi kogutakse planeeringualal isevoolselt kokku ja suunatakse krundi lääneküljele kavandatud reovee pumplasse, kust see ülepumpamise teel juhitakse Hugo Raudsepa tänavale planeeritud isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku. Enne reovee kanaliseerimist isevoolsesse torustikku, läbib see rahustuskaevu. Reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritavast kinnistust kuni AS Emajõe Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni Järve tänaval. H. Raudsepa tn 3 krundile on ette nähtud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt, mis on planeeritud avalikult kasutatavale tänavamaale (Hugo Raudsepa tänav) kuni üks meeter väljaspoole elamukrundi piiri. Ühiskanalisatsiooni torustiku kaevudele peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga, 28T. Reoveekanalisatsioonitorustiku projekteerimisel tuleb lähtuda AS Emajõe Veevärk tehnilistest tingimustest. 2. Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2019- 2030 näeb lühiajalise investeerimisprogrammi raames Hugo Raudsepa tänavale ette survekanalisatsioonitorustiku rajamise. Juhul, kui kanalisatsioonitorustik ehitatakse vastavalt ÜVK arendamise kavale välja enne detailplaneeringulahenduse realiseerimist, kavandatakse H. Raudsepa tn 3 kinnistu reoveekanalisatsiooni liitumispunkt antud torustikule. 3.7.4 Sademevesi Olemasolev olukord Planeeringualal puudub sademevee ärajuhtimise süsteem. Planeeritud lahendus Planeeringuala sademevee lahendamisel on aluseks võetud AS Emajõe Veevärk 10.03.2020. a väljastatud tehnilised tingimused nr TT-20-00007. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning naaberkruntidele ei ole lubatud. H. Raudsepa tn 3 krundil tekkiv sademevesi juhitakse vertikaalplaneerimise teel hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse. Krundisiseselt on võimalik katusevett eraldi koguda ja kasutada kastmisveena või ka olmes nt vesikäimla loputusveena. Sel juhul kogutakse katuselt lähtuvad sademeveed kinnisesse mahutisse, mis on ühenduses maapealse kraaniga. Veemahuti ühendatakse toruga, et kinnise mahuti täitumisel juhtida vesi pinnasesse. Planeeritud sõiduautode parkla katend on soovitav rajada vett läbilaskvana, et võimaldada vee 22 kiiret imbumist pinnasesse. Konkreetne realiseeritav sademevee lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. 3.7.5 Elektrivarustus Olemasolev olukord Planeeringualale ulatub Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektrimaakaabelliin (Järve tn mast). Planeeritud lahendus Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 04.03.2020. a koostatud tehnilised tingimused nr 345036. Kavandatud ridaelamu elektrivarustus on planeeritud kinnistu kagunurgas asuvast olemasolevast liitumiskilbist, millest nähakse elektritoide hooneni ette 0,4 kV maakaabliga. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus vajadusel olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. 3.7.6 Välisvalgustus Olemasolev olukord Hugo Raudsepa tänav on valgustatud. Planeeritud lahendus Krundisisene välisvalgustus lahendatakse eraldi projekti koosseisus. 3.7.7 Sidevarustus Olemasolev olukord Planeeringualal puudub sidevarustus. Planeeritud lahendus Sidevarustus lahendatakse mobiilsidevõrgu baasil. 3.7.8 Soojavarustus Olemasolev olukord Planeeringualal puudub soojavarustus. Planeeritud lahendus Elva linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala väljaspoole kaugkütte piirkonda. Planeeritud elamu soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Võimalikud variandid kütmiseks on:  elektriküte;  tahkeküte;  maaküte või muud taastuvenergia allikatel baseeruvad lahendused;  erinevate kütteliikide kombineerimine. Keelatud on keskkonda oluliselt saastava raskeõli ja kivisöe kasutamine. 23 Maasoojussüsteeme on lubatud rajada vastava projekti olemasolul ja seadusest tulenevate dokumentide esitamisel. Kaitsealal (Elva-Peedu metsapark) on vajalik maasoojussüsteemide ehitamiseks kaitseala valitseja nõusolek. Vajaliku piisava ruumi puudumisel on planeeringualal välistatud horisontaalkontuuridega maasoojussüsteemi rajamine. Kinnise kontuuriga hoonevälise soojuspuuraugu ehk energiakaevu projektis tuleb ette näha soojuspuuraugu võimalikuks hoolduseks, remondiks või likvideerimiseks vajalik maa, mida võib käsitleda ka soojuspuuraugu kaitsealana (soovituslikult vähemalt raadiusega 3 m, kuna peab võimaldama tehnika juurdepääsu). Hoonealustel nn vaia tüüpi soojuspuuraukudel (kohtvai) puudub hooldusala väljaspool hoonekontuuri. Soojuspumpade kasutamisel tuleb rakendada selliseid ehituslikke võtteid, et pump ei mõjutaks hoone välisilmet ega häiriks naabermajade elanikke. Ventilatsiooni- ja soojuspumpade valikul tuleb arvestada sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM määrus nr 71) lisa 1 normtasemeid. Tahkekütusega kütmisel kasutada nõuetele vastavaid tootjavastutusega ahju- ja kaminasüdamikke ja/või paigaldada korstnale vastav filter. Kütteliigi valik täpsustatakse hoone projektiga. Lahenduse väljatöötamisel arvestada tänapäevaste innovatiivsete võimaluste ja keskkonnasäästlike lahendustega. 3.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Küll võib positiivse mõjuna välja tuua territooriumi kasutuselevõttu elamualana koos sellega seotud võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord). Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. Planeeritud hoonestusala, selle kaugus naaberhoonetest ja lubatud maksimaalne hoone kõrgus võimaldab arhitektuurinõudeid arvestades rajada ehitise, millega on tagatud piisav päikesevalgus nii planeeritud kui naabermaaüksuste hoonetes. Hoone projekteerimisel tuleb tagada planeeritud ja naaberkinnistutel asuvate eluruumide insolatsiooninõuded lähtuvalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Kavandatud hoone asukoht ja orientatsioon on valitud selliselt, et eluruumides oleks tagatud piisav ehk 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on piirkonnas põhjavesi kaitstud ja esineb väga madal reostusohtlikkus. Jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse, millele on vajalik tagada vaba juurdepääs. Eraldi konteinereid kasutada sorteeritud ja olmejäätmetele. Prügikonteineri(te) võimalik asukoht täpsustatakse hoone projekteerimise käigus. Elamukrundil on konteinerite paiknemine lubatud varjualusega või lahendada jäätmemajas. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele. 24 Kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele. 3.9 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Planeeritud ehitiste arhitektuurilised tingimused on kajastatud joonise 4 vastavas tabelis. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et selle arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne, linnaruumi rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Kavandatud hoone peab paiknema krundil liigendatult. Enne ehitusloa taotlemist tuleb taotlejal esitada Elva Vallavalitsusele kavandatava hoone kohta vähemalt kaks hoone arhitektuurilist lahendust. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning linnakeskkonda sobivaid materjale. Fassaadi lahendamisel on soovitav kasutada erinevate materjalide liigendamist. Imiteerivate materjalide ning pleki ja palgi kasutamine välisviimistlusena ei ole lubatud. Hoone +/- 0,00 täpsustatakse projekteerimise etapis. Hoone väismõjuga tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid, satelliitantennid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need sulanduksid hoone arhitektuursesse terviklahendusse või oleksid varjestatud. 3.10 Servituutide seadmise vajadus Tabelis 3 on ära toodud planeeringuga määratletud servituudi vajadusega objektid. Servituudi vajadusega alad on fikseeritud joonisel 5. Tabel 3. Servituutide vajadus Teeniv kinnisasi Servituut Servituudi sisu H. Raudsepa tn 5 Planeeritud reoveepumpla kuja Tagada reoveepumpla hooldamise võimalus selle kuja ulatuses H. Raudsepa tn 3 kinnistu kasuks 3.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809- 1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur. Elamupiirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;  rajada krundile konkreetne juurdepääs;  tagada maa-ala korrashoid;  kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ja väikevorme;  kasutada tugevaid, vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ning lukke;  kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid. 3.12 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi. Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei ohusta selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist, vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning 25 vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 3.13 Planeeringu elluviimise tingimused Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringu ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on detailplaneeringukohaste tehnorajatiste väljaehitamine ning rajatistele on väljastatud kasutusload või vastavad dokumendid, mis tõendavad rajatise vastuvõtmist. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitab välja kinnistu omanik (sh ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud kuni Järve tänaval asuvate olemasolevate torustikeni juhul, kui need ei ole planeeringu elluviimise hetkeks vastavalt ÜVK arendamise kavale 3 rajatud), kui ei lepita kokku teisiti. Planeeritud tehnovõrgud väljaspool H. Raudsepa tn 3 kinnistut rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja tehnovõrgu valdaja vahelistele kokkulepetele. Vastavalt AS Emajõe Veevärk 16.11.2020. a kirjale nr AD-9/473-1 korraldab AS Emajõe Veevärk Hugo Raudsepa tänavale veetorustiku rajamise ning Järve tänava veetorustiku rekonstrueerimise ja ringistamise Palu tee ning Tartu mnt vahel hiljemalt 01.06.2023. a. Rajatav reoveepumpla ja kinnistusisene survekanalisatsioonitorustik kuni liitumispunktini jääb kinnistuomanike hallata ja hooldada. Teised kinnistuvälised tehnovõrgud nagu elektrikaabel, kanalisatsioonitrass, veetrass ja hüdrant jäävad tehnovõrgu valdaja hallata ja hooldada. Huvitatud isik kohustub sõlmima vajaliku servituudi seadmise lepingu (sh seadma vastava märkme kinnistusraamatusse). Ehitusõigus realiseeritakse planeeritud krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusseadustikule. 3 Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 26 4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Tabel 4. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Jrk Kooskõlastav Kuupäev ja Kooskõlastaja nimi ja Kooskõlastuse Märkused instants number ametikoht asukoht kaustas 1. Elektrilevi OÜ 27.05.2020 Yulia Dun II köide, lisa 8 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. nr 2225090792 Tehnilised tingimused 345036 2. AS Emajõe Veevärk 04.06.2020 Rauno Ränkel II köide, lisa 9 Järgnevad projekti staadiumid kooskõlastada nr 20-00465 täiendavalt AS-iga Emajõe Veevärk. 3. Päästeameti Lõuna 16.09.20 Margo Lempu II köide, lisa 11 päästekeskus nr K-ML/58 Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik 4. Keskkonnaamet 12.08.2020 Ena Poltimäe II köide, lisa 10 Seni, kuni Elva-Peedu metsapark kuulub riikliku nr 6-2/20/13044-2 Lõuna regiooni juhataja kaitse alla, vajab detailplaneeringu kehtestamine pargis kaitseala valitseja nõusolekut. 27 Huvitatud isik: Metsapunkt OÜ Objekti asukoht: Elva linn Objekt: Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering Joonis: ILLUSTREERIV JOONIS Peaarhitekt: Staadium: R. Smuškin DP Planeerija: Töö nr.: J. Vaine DP-40-19 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev: MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022 Registrikood: 10439501 Skaala: Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu Arhitektuuribüroo® tel.: (+372) 7 308 260 e-post: [email protected] Joonise nr.: web: www.arhpro.ee 6 ELVA VALLAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] Meie: 25.04.2022 nr 6-1/3-54 [email protected] Elva linnas H. Raudsepa 3 kinnistu täiendatud detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Elva Vallavalitsus edastab Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse paragrahv 138 lõike 1 alusel Elva linnas H. Raudsepa 3 kinnistu täiendatud detailplaneeringu. Seisukohad ja selgitused Rahandusministeeriumi 30.11.2021 kirjas nr 14-11/6876-3 esitatud arvamustele on toodud Elva Vallavalitsuse 18.04.2022 korralduse nr 194 lisas 2. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kertu Vuks abivallavanem Lisa: Elva Vallavalitsuse 19.04.2022 korraldus nr 194 Maarika Uprus [email protected] 527 1860 Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel