Elva Vallavalitsuse korralduse 19.04.2022 lisa 2
Seisukohad ja selgitused Rahandusministeeriumi 30.11.2021 kirjas nr 14-11/6876-3 esitatud arvamustele
Rahandusministeeriumi 30.11.2021 kirjaga nr 14-11/6876-3 jäeti heaks kiitmata Elva linnas H. Raudsepa
3 kinnistu detailplaneering. Rahandusministeerium poolt edastatud kirjas märgitakse: „lähtudes kirjas
toodust ja PlanS 138 lõike 3 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis
2 antud volitust leian, et Elva linn H. Raudsepa 3 detailplaneeringut ei ole võimalik heaks kiita enne
kohaliku omavalitsuse poolt kehtiva detailplaneeringu kui tervikliku ruumilahenduse õiguskindla
kehtivuse, avaliku huvi ning kehtiva planeeringu vaid osalise erahuvist ajendatud muutmise veenvat ja
igakülgselt kaalumist“. Rahandusministeerium tagastab detailplaneeringu seaduskohasuse tagamiseks
vajalike paranduste tegemiseks.
Elva Vallavalitsus analüüsis Rahandusministeeriumi kirjas toodud arvamusi ning täiendas nende alusel H.
Raudsepa 3 kinnistu detailplaneeringut (edaspidi Detailplaneering). Vallavalitsus vastab ja annab
täiendavaid selgitusi Rahandusministeeriumi kirjas toodud arvamuste osas nende esitamise kaupa.
Rahandusministeeriumi arvamus: Vaidlusalune teave on lõppkokkuvõttes huvitatud isikuni jõudnud. PlanS
§ 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust
planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama
planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.
PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering
puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Kohalik omavalitsus peab olema hoolikas ja
järgima, et kõik huvitatud isikud õigeaegselt saaksid kaasatud planeeringumenetlusse. Kohalik
omavalitsus on selgitanud, et detailplaneering algatati 03.12.2019 ning teavitas vallavalitsus
detailplaneeringu algatamisest ajalehes ja veebilehel. Naaberkinnisaja omanikku P. Petterit teavitas
detailplaneeringu algatamisest 09.12.2019, selle vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust 29.12.2020.
PlanS § 128 lõike 8 kohaselt detailplaneeringu algatamisest teavitatakse kaasatavaid isikuid ja asutusi 30
päeva jooksul selle algatamisest arvates. PlanS § 136 lõike 6 kohaselt detailplaneeringu avalikust
väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele
hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Seega on detailplaneeringu algatamisest ja avalikust
väljapanekust arvamuse esitajat teavitatud. Menetlusdokumentidest ei selgu PlanS § 133 lõike 1 kohane
detailplaneeringu esitamine kaasatud isikutele arvamuse avaldamiseks enne planeeringu vastuvõtmist.
Vallavalitsuse toodud selgituse kohaselt on P. P. arvatud kaasatud isikuks ning teda sellest 19.01.2021
kirjaga informeeritud. Antud juhul on informeerimine toimunud alles pärast detailplaneeringu
vastuvõtmist 22.12 2020 ja avaliku väljapaneku algust 11.01.2021.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Vallavalitsus selgitab täiendavalt, et Detailplaneeringu piirinaaber P. P. on
Detailplaneeringu koostamisse kaasatud olnud kogu menetluse vältel ning temaga on Detailplaneeringu
teemadel peetud ka aktiivset kirjavahetust. Toome siinkohal välja P. P.-ga peetud Detailplaneeringu
kirjavahetuse kuupäevade kaupa:
Elva Vallavalitsuse kiri – 09.12.2019;
Elva Vallavalitsuse kiri – 29.12.2020;
P. P. kiri – 19.01.2021;
Elva Vallavalitsuse kiri – 19.01.2021;
P. P. kiri – 25.01.2021;
Elva Vallavalitsuse kiri – 10.02.2021;
P. P. kiri – 16.02.2021;
Elva Vallavalitsuse kiri – 04.03.2021;
P. P. kiri – 15.03.2021;
Elva Vallavalitsuse kiri – 09.04.2021;
Elva Vallavalitsuse kiri - 12.05.2021;
Elva Vallavalitsuse kiri – 06.08.2021;
P. P. kiri – 27.08.2021;
Elva Vallavalitsuse kiri – 30.08.2021;
P. P. kiri – 10.09.2021;
Elva Vallavalitsuse kiri – 27.09.2021.
2
Rahandusministeeriumi arvamus: PlanS § 140 lõige 7 sätestab, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb
koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses
detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 140 lg lõige 8 sätestab, et uue
detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud
detailplaneering kehtetuks. Kehtiva detailplaneeringu muutmiseks uue detailplaneeringu algatamisel
tuleb arvesse võtta kõiki planeerimisseaduse sätteid, sealhulgas PlanS § 124 lõiget 2 (detailplaneeringu
eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine),
PlanS §-i 8 (planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja
kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö
arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi), PlanS § 12 lõiget 2 (asustuse planeerimisel peab
tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning
asukohast tulenevaid asjaolusid). Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kogukondlikke väärtusi kandvat
ruumilise struktuuri säilitamisvajadust ning olemasolevat keskkonda ja asukohast tulenevaid asjaolusid
arvesse võetud.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeerium toob välja, et detailplaneeringu eesmärk on eelkõige
üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole Detailplaneeringu koostamisel arvesse võetud kogukondlikke
väärtusi kandvat ruumilise struktuuri säilitamisvajadust ning olemasolevat keskkonda ja asukohast
tulenevaid asjaolusid.
PlanS § 8 ja § 12 lõikes 2 sätestatud planeerimise põhimõtted, mida Elva Vallavalitsus pole väidetavalt
heakskiitmiseks esitatud Detailplaneeringus arvestanud ega kaalunud, on olemuslikult sellised, mis viiakse
ellu detailplaneeringust kõrgema järgu planeeringutes. Kogukondlikke väärtusi kandev ruumiline
struktuur väljendub reeglina laiemal kui ühe detailplaneeringuga hõlmatud alal. Kaitsmisväärseks
ruumiliseks struktuuriks saab lugeda piirkonnale iseloomulikku miljööd, kohalike elanike traditsioonilist
kooskäimiskohta, parki või puhkeala.1 Rahandusministeerium ei ole sõnaselgelt piiritlenud, millise
kaitsmisväärse ruumilise struktuuri säilitamist Detailplaneering kahjustab (planeeringuala on kasutuseta),
kuid võib eeldada, et selleks on Verevi järve lõunakalda miljöö (nn professorite linnaosa). Samale
kaalutlusele tugineb vallavalitsusele arusaadavalt ka Rahandusministeeriumi seisukoht, et
Detailplaneering ei arvesta „olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid“. Seega on
küsimus ennekõike piirkonna miljöö säilitamises. PlanS seletuskirja kohaselt saab miljööalaks lugeda
teravalt ja eripäraselt distinktiivse kultuurikeskkonna, mis sisaldab endas inimeste rajatud ja kujundatud
eluasemepiirkondi.2 Elva Vallavalitsus ei nõustu Rahandusministeeriumi arvamusega, et Detailplaneering
on PlanS §-ga 8 ja § 12 lõikega 2 vastuolus. Vallavalitsus on seisukohal, et antud Detailplaneeringuga
viiakse ellu Elva linna üldplaneeringut ning planeeringualal on loodud tasakaalustatud ruumiline
terviklahendus.
Vallavalitsus selgitab, et kehtiva Detailplaneeringu koostamise aluseks oli tol ajal kehtinud Elva linna
üldplaneering (kehtis aastani 2017), mille järgi asus planeeringuala segahoonestusega piirkonnas, kus
maakasutuse juhtotstarbeks oli määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa.
Detailplaneeringuga tehti ettepanek muuta ärimaa elamumaaks, et toetada piirkonna kujunemist
privaatseks ja turvaliseks elupiirkonnaks.
2017. aastal kehtestati uus Elva linna üldplaneering, kus H. Raudsepa tn 3 juhtotstarbeks on määratud
väikeelamute maa-ala. Väikeelamute maa-alale võib kavandada nii üksikelamuid, kaksikelamuid, kui ka
ridaelamuid. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt võimaldatakse väikeelamute maa-alale ridaelamute
kavandamist just efektiivsema ressursikasutuse eesmärgil, et tihendada olemasolevate tänavate äärset
asustust juba väljakujunenud piirkondades. Detailplaneering ei too kaasa piirkonnale iseloomulike
põhifunktsioonide muutusi, vaid säilitab 2012. aasta detailplaneeringus sätestatud elamufunktsiooni.
1
Tänavots, M. Projekteerimistingimuste väljastamise lubatavuse piirid detailplaneeringu olemasolul. Magistritöö.
Juhendajad V. Vaske ja A. Lott. Tallinn: Tartu Ülikool 2021, lk 20
2
PlanS eelnõu (571), lk 37
3
Seega pole Detailplaneeringu ala ja selle lähiala näol juba ammu tegemist nn professorite linnaosaga.
Tegemist on Elva kujunemisloo ühe etapiga, millest tänaseks on säilinud mõned üksikud näited (nt
professor V. Afanasjevi suvemaja), mis ei määra enam piirkonna üldilmet.
Koostatav Detailplaneering viib ellu kehtivas üldplaneeringus sätestatud eesmärke. Terviklik
ruumilahendus Detailplaneeringu alal on nägemus sellest, kuidas ala tulevikus parimal võimalikul viisil
kasutama peaks. Vallavalitsuse hinnangul väljendab Detailplaneering menetlusse kaasatud isikute huvide
tasakaalustamise tulemusena leitud parimat maakasutusviisi.
Kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi planeerimine kuulub Elva valla kohustuslike ülesannete ja
pädevuse hulka (KOKS § 6 lõige 1) ning tegemist on kohalikule omavalitsusüksusele põhiseadusega
tagatud enesekorraldusõiguse ühe osaga (PS § 154). Linna või valla arengu põhisuundade ja tingimuste
määramine on omavalitsusüksuse otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on
omavalitsusüksus õigustatud varemtehtud otsuseid muutma.3
Tervikliku ruumilahenduse koostamisel on arvestatud väga paljude asjaoludega, mh sellega, millist mõju
avaldab Detailplaneering looduslikule ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning kuidas mõjutab
Detailplaneering piirkonna miljööd. Detailplaneeringu seletuskirja on vastavalt täiendatud.
Detailplaneeringu lahendus sisaldab planeeringuala ja selle kontaktvööndi analüüsi ning analüüsil
põhinevaid järeldusi. Samuti on Detailplaneeringu tervikliku ruumilahenduse andmisel käsitletud PlanS §
126 lõikes 1 toodud ülesandeid. Elva Vallavalitsus on seisukohal, et Detailplaneering täidab peamist
eesmärki viia ellu üldplaneeringut ning luua detailplaneeringu alal ruumiline terviklahendus.
Rahandusministeeriumi arvamus: Sellise hoone kavandamine ei vasta PlanS § 8 nõudele (kogukondlikke
väärtusi kandva ruumilise struktuuri säilitamine ning esteetilise miljöö areng, säilitades olemasolevaid
väärtusi) ning PlanS § 12 nõudele (olemasolevat keskkonda ja asukohast tulenevate asjaolude arvesse
võtmine). Puudub põhjendus, kuidas kehtiva detailplaneeringu muutmiseks koostatavas
detailplaneeringus on arvesse võetud eelnimetatud planeerimisseaduse paragrahvides sätestatud
planeerimise põhimõtteid.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud vastava kirjelduse, analüüsi ja
analüüsil põhinevate järelduste ning kaalutlustega. Vallavalitsus on seisukohal, et planeeringualale
kavandatud tegevusega ei kahjustata olemasolevat miljööd ega muid kogukondlikke väärtusi. Vallavalitsus
selgitab, et Detailplaneeringut koostatakse ainult H. Raudsepa 3 kinnistu osas, kontaktvööndisse jäävate
hoonestatud kinnistute osas muudatusi ei kavandata. Detailplaneeringuga kinnistule kavandatud hoone
ümbritsevat keskkonda ei kahjusta, ei varjuta naaberkinnistul asuvaid hooneid, samuti säilitatakse
olemasolevad harjumuspärased vaatekoridorid järve suunas. Järvevaadete säilimise kohta on
Detailplaneeringu seletuskirja lk-le 14 lisatud skeem 1.
Samuti tekitab kavandatav hoonestus H. Raudsepa tänava põhjaküljele loogilise hoonestuse rütmi. H.
Raudsepa tn äärne ruumiline struktuur muutub kavandatava Detailplaneeringuga loogiliseks ja
terviklikuks. Arvestades olemasoleva hoonestuse mahtu, on sarnase mahuga hoone paigutamine
piirkonna terviklahenduse saavutamiseks eelistatud. Detailplaneeringu ala kinnistule väikesemahulise
hoone paigutamine ei ole olemasolevasse ruumistruktuuri sobiv ja ei väärtusta piirkonna ühtsust. Elva
Vallavalitsus on seisukohal, et Detailplaneeringu alale hoonestuse kavandamisega säilitatakse
kogukondlikke väärtusi kandev ruumistruktuur ning tagatakse esteetilise miljöö areng, säilitades
olemasolevaid väärtusi.
Rahandusministeeriumi arvamus: Planeerimisseaduse kohased ruumilised planeeringud jõustatakse
haldusaktiga. Kahtlemata on isikuil õigus eeldada haldusakti õiguskindlust. Haldusmenetluse seaduse §
64 lõige 3 sätestab, et haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks kaalutlusõiguse teostamisel
tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti
andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost
isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest
3
Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-12-07 p 13
4
möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Kehtivad planeeringud on põhimõtteliselt PlanS
kohaselt kehtetuks tunnistatavad, kuid nii PlanS kui haldusmenetluse seadus nõuavad selleks huvide
igakülgset kaalumist. Pelgalt planeeringu kehtestamisest möödunud aeg ei saa olla aluseks
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele ja detailplaneeringu muutmisele.
PlanS § 126 lõige 1 sätestab detailplaneeringu ülesandeks hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike
ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramise, kuid ei sätesta nende dimensioneerimise kohustust. Siinjuures tuleb arvestada PlanS § 140
lõiget 2, mille kohaselt detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu
terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Terviklahenduse
toimimine tähendab muuhulgas rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste toimimist. Detailplaneeringu
olemasoleva olukorra ega tehnovõrkude joonistelt ei nähtu olemasolevaid vee- ja kanalisatsioonirajatisi.
Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.13 on toodud, et planeeritud tehnovõrgud väljaspool H. Raudsepa tn
3 kinnistut rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja tehnovõrgu valdaja vahelistele kokkulepetele.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et pelgalt planeeringu
kehtestamisest möödunud aeg ei saa olla aluseks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele ja
detailplaneeringu muutmisele.
Vallavalitsus selgitab, et Detailplaneeringu muutmise põhjenduseks ei ole ainult Detailplaneeringu
kehtestamisest möödunud aeg, kuigi PlanS § 140 lõige 1 punkti 1 järgi omab ajafaktor detailplaneeringu
kehtivuse küsimuses olulist rolli. Mida pikem on detailplaneeringu kehtestamisest möödunud aeg, seda
tõenäolisemalt on muutunud planeeringu kehtestamise aluseks olevad asjaolud ning seda suurem on
eelduslikult vajadus detailplaneeringu lahendused üle vaadata. Detailplaneeringute kohtulahendis
21.10.2020 nr 3-20-1344 on halduskohus detailplaneeringute kehtima jäämise ootuse kohta öelnud
järgmist: PlanS § 140 lg 1 p 1, mille kohaselt võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada, kui seda ei ole
viie aasta jooksul ellu viima asutud, peegeldab seadusandja seisukohta, et juba viie aastaga võivad aset
leida sellised arengud ja ilmneda uued asjaolud, mille valguses võib olla põhjendatud konkreetse krundi
seni realiseerimata ehitusõiguse küsimuse uuesti vaagimine. Vallavalitsus kinnitab, et on lisaks 2012. a
detailplaneeringu kehtestamisest möödunud ajale arvestanud väga paljude muude Detailplaneeringu
kehtestamise kasuks rääkivate asjaoludega, mis tulenevad õigusaktidest, kehtivast üldplaneeringust,
koostatud Detailplaneeringust ning planeerimismenetluses tehtud otsustest.
Rahandusministeeriumi kriitika tugineb arusaadavalt Rahandusministeeriumi poolsele arvamusele, et
vallavalitsus ei ole otsuste tegemisel piisavalt väärtustanud Detailplaneeringule vastuväited esitanud
isikute (P. P. ja A. A.) õigusi ja huve ning on jätnud need Detailplaneeringu menetluses arvestamata.
Vallavalitsuse hinnangul on ilmne, et nimetatud isikute vastuväited ei ole kantud eesmärgist kaitsta
avalikke huve vaid enda erahuve, sh isiklikke ja ärihuve. Vallavalitsus ei nõustu P. P. ja A. A. vastuväidetega
ning on seisukohal, et nende õigused ja huvid ei kaalu antud juhul üles H. Raudsepa tn 3 omaniku õigusi
ja huve ning veelgi olulisemana – ei kaalu üles avalikke huve.
Samuti on vallavalitsuse hinnangul põhjendamatu jätta Detailplaneering kehtestamata tuginedes
usalduskaitsele. HMS § 67 lõige 4 punkti 2 kohaselt ei saa haldusakti kehtimajäämise usaldusele tugineda,
kui haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus
haldusaktis. PlanS § 140 lõige 1 punkt 1 sätestab just sellise aluse, mis välistab isikute usalduse 2012. aasta
detailplaneeringu kehtimajäämise vastu.
Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud vastava analüüsiga, milles on välja toodud Detailplaneeringu
muutmise asjaolud ning eelised võrdluses praegu kehtiva Detailplaneeringuga.
Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on
tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Vallavalitsus on seisukohal, et planeeringu terviklahenduse elluviimine on tagatud Detailplaneeringu kui
terviku kehtestamisega. Detailplaneeringuga on loodud H. Raudsepa 3 kinnistule ruumiline
terviklahendus, mis arvestab kontaktvööndiga, on sellega kooskõlas ega kahjusta selle toimimist.
Detailplaneeringu lahendus toetab keskkonna terviklikkust, kuna lahendusega ei vähendata avalike alade
omavahelist sidusust ja ligipääsu neile. Samuti säilib kõikidele H. Raudsepa tänava kruntidele juurdepääs
5
avalikult kasutatavalt teelt. Planeeringulahendused ei sea ohtu Detailplaneeringu ala enda ega
lähipiirkonna elukeskkonna toimimist. Samuti ei halvenda see naaberkruntide elukeskkonda või väärtust.
Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud ning koostatud kontaktvööndi analüüs, milles on hinnatud
planeeringualaga piirneva alaga seonduvaid olulisi asjaolusid. Sellest lähtudes on antud ehituslikud ja
arhitektuurilised tingimused, mida on vaja täita, et kavandatu sobituks keskkonda.
Rahandusministeeriumi kirjas juhitakse tähelepanu, et terviklahenduse toimimine tähendab muuhulgas
rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste toimimist, ja et Detailplaneeringust ei nähtu olemasolevad vee- ja
kanalisatsioonirajatised.
Elva Vallavalitsus selgitab, et nii kehtivas 2012. aasta detailplaneeringus kui koostatavas
Detailplaneeringus on ühisvee- ja kanalisatsioonilahendus H. Raudsepa tänavale ette nähtud vastavalt AS
Emajõe Veevärk tingimustele Järve tänava torustikust. Käesoleval ajal ei ole Detailplaneeringus
ettenähtud torustikku rajatud.
Vallavalitsus selgitab, et Detailplaneeringuala naaberkrunt, H. Raudsepa 5 on rajanud oma kinnistu
ühendamiseks torustiku, millel puudusid Detailplaneeringu koostamisel ajal andmed teostusmõõdistuse
kohta, torustikku ei ole üle antud piirkonna vee-ettevõtjale ning rajatistele ei ole väljastatud kasutusluba.
Seetõttu ei kajastu need tehnovõrgud Detailplaneeringu olemasoleva olukorra ja tehnovõrkude joonistel.
Samuti on H. Raudsepa 5 kinnistu omanik ise tunnistanud, et kinnistul puudub ühendus
ühiskanalisatsiooniga, seetõttu on kinnistule paigaldatud reovee biopuhasti. Antud lahendus ei ole
nõuetekohane.
Vallavalitsus selgitab, et Detailplaneeringu terviklahendus on elluviidav. H. Raudsepa tänavale rajatakse
H. Raudsepa 3 kinnistu ühendamiseks ühisvee ja -kanalisatsioonitorustik kas Emajõe Veevärk poolt või
Detailplaneeringu ala arendaja poolt. Detailplaneeringu ala arendajaga on vallavalitsus sõlminud vastava
lepingu.
Rahandusministeeriumi arvamus: Hoone arhitektuuri kõrgetasemelisus ei sõltu hoone tüübist, küll aga
muuhulgas olemasolevasse keskkonda sobivusest. PlanS § 8 sätestab, et planeeringuga tuleb luua
eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise
struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Üldplaneeringu peatükis „Maaja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused“ on tingimused: ehitis
peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi;
ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, kõrge arhitektuurse tasemega ning linna ruumi rikastav;
ehitise maht ja välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma
väljakujunenud arhitektuurse olukorraga. Ministeeriumi hinnangul pole planeerimisseadusest ja
üldplaneeringust tulenevaid nõudeid asjakohaselt kaalutud ja arvesse võetud.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeeriumi hinnangul pole PlanS-ist ja üldplaneeringust
tulenevaid nõudeid asjakohaselt kaalutud ja arvesse võetud. Vallavalitsus ei nõustu selle hinnanguga ning
on seisukohal, et Detailplaneeringus on täidetud Elva linna üldplaneeringu peatükis „Maa ja veealade
üldised ehitus- ja kasutustingimuse“ sätestatud tingimusi, et luua kasutajasõbralik ja turvaline
elukeskkond, kus säilitatakse ka kogukondlikke väärtusi kandev ruumiline struktuur.
Detailplaneeringu seletuskirjas on antud hoone arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, mille
kohaselt alale kavandatavad ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud
ehituslike põhimõtete järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoone projekteerimisel tuleb
lähtuda tingimusest, et selle arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne, linnaruumi rikastav
ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Kavandatud hoone peab paiknema krundil liigendatult.
Vallavalitsusele ei ole mõistetav ning vallavalitsus ei nõustu etteheitega nagu ei vastaks Detailplaneering
nõudele „ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike
põhimõtete järgi“. Teadaolevalt on hoone projekteerimise ja ehitamise etapp detailplaneeringu
menetlusest ajaliselt lahutatud ning järgneb sellele. Vallavalitsus kontrollib projekteerimise ja ehitamise
6
vastavust heale projekteerimis- ja ehitamistavale (EhS § 7) ehitusloa ja kasutusloa andmise menetlustes
ning mittevastavuse korral keeldub ehitus- või kasutusloa andmisest (EhS § 44 p 1, § 55 p 1).
Detailplaneeringu seletuskirja täiendatud lahenduses on analüüsitud piirkonna hoonestuslaadi ning antud
sellele vastavad arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Alale ei ole lubatud ehitada kõrgemat
hoonet, kui on piirkonnas väljakujunenud, hoone võib olla kuni 9 m kõrge ja kuni kahekorruseline.
Sarnaselt piirkonna hoonestuslaadile tuleb alale projekteerida viil-, kelp-, murdkelpkatusega hoone
katusekalde vahemikuga 15°-45°. Lähiala hoonestuse põhilise välisviimistluse materjalina on kasutatud
puitlaudist, tellist ja krohvi. Detailplaneeringu seletuskirjas on sätestatud, et viimistlusmaterjalide valikul
kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning linnakeskkonda sobivaid materjale. Fassaadi lahendamisel
kasutada erinevate materjalide liigendamist. Lubatud on kasutada puitu, kivi, krohvi ja klaasi. Imiteerivate
materjalide ning pleki ja palgi kasutamine välisviimistlusena ei ole lubatud.
Lisatingimusena on antud, et hoone välismõjuga tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid,
satelliitantennid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need sulanduksid hoone arhitektuursesse
terviklahendusse või oleksid varjestatud.
Detailplaneeringu astmes ei saa anda kavandatava hoone projektlahendust, mistõttu on
Detailplaneeringus sätestatud kõrvaltingimus, et enne ehitusloa taotlemist tuleb taotlejal esitada Elva
Vallavalitsusele kavandatava hoone kohta vähemalt kaks hoone arhitektuurilist lahendust. Tingimus
annab vallavalitsuse lisavõimaluse suunata hoone arhitektuurilist sobivust keskkonda.
Lähtudes eelnevast on Detailplaneeringus arvestatud üldplaneeringuga seatud tingimusi ja
Detailplaneering ei ole vastuolus kvaliteetse ruumi põhimõtetega.
Rahandusministeeriumi arvamus: Vaatamata kohaliku omavalitsuse põhjalikele selgitustele on arvamuse
esitajal õigus eeldada kehtestatud planeeringu osas selle kehtimise õiguskindlust. Kehtiva planeeringu
vaid osaline muutmine kehtiva detailplaneeringu tervikliku, uutel alustel läbitöötamise asemel ei ole ei hea
haldus- ega planeerimispraktika. Ei saa nõustuda vallavalitsuse väitega, et detailplaneeringuga ei
muudeta piirkonna arhitektuurilist omapära. Ridaelamu on olemasolevatest hoonetest tüpoloogiliselt
märkimisväärselt erinev.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeerium on seisukohal, et arvamuse esitajal on õigus eeldada
kehtestatud planeeringu osas selle kehtimise õiguskindlust. Kohtupraktikast ei selgu, et ühelgi
kinnistuomanikul oleks aegumatu õigustatud ootus iga neile sobiliku planeeringulahenduse kehtima
jäämise osas. Ka kohtupraktika järgi ei tekita planeering isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust sellega
kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Kõigil isikutel tuleb leppida võimalusega, et teda
ümbritsev elukeskkond võib muutuda.4 Kehtiva detailplaneeringu kehtestamisest on tänaseks möödunud
ligikaudu 10 aastat. H. Raudsepa 3 kinnistul on uus omanik, kes soovib teostada ehitustegevust, mis on
kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Vallavalitsus leiab, et on igati mõistlik ehitusõiguse küsimus
Detailplaneeringu menetluses üle vaadata ning selgitada välja asjassepuutuvad huvid ja õigused tänases
situatsioonis.
Vallavalitsusel on PlanS §-st 10 tulenevalt kohustus tasakaalustada erinevaid huve, sh avalikke huve ja
väärtusi, kaaluda neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimida
need planeeringulahendusse. 2012. aastal kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega H. Raudsepa 3
krundi osas ei ole alustatud, sh ei ole ehitisregistri andmetele tuginedes asunud seda ellu viima ka H.
Raudsepa tn 5 kinnistu omanik P. P. Seetõttu on kõikvõimalikud ootused 2012. aastal kehtestatud
detailplaneeringu kehtimise vastu tänaseks mitte üksnes oluliselt vähenenud, vaid tulenevalt asjaolust, et
P. P. omas H. Raudsepa tn 5 ja 7 kinnistuid juba 2017 üldplaneeringu kehtestamise ajal, lõplikult kadunud
(kuivõrd üldplaneeringuga nähti ette võimalus rajada H. Raudsepa tn 3 kinnistule erinevat tüüpi elamuid).
Vallavalitsus on Detailplaneeringu algatamisel ja vastuvõtmisel võtnud arvesse H. Raudsepa tn 3 omaniku
omandiõigust. Tegemist on asjaoludega, mille kaalumine on planeerimismenetluses iseenesest mõistetav
4
Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-12-07 p 13
7
ega vaja ülekordamist planeerimisdokumentides. H. Raudsepa tn 3 omanikul on õigustatud ootus, et H.
Raudsepa 3 suhtes on võimalik taotleda üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu koostamist
ja kehtestamist ning nendes raamides enda omandiõigust oma nägemusest lähtuvalt teostada. Samuti on
Detailplaneering avalikes huvides. Vallavalitsuse hinnangul puuduvad kaalukad asjaolud
Detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks.
Rahandusministeerium toob välja, et Detailplaneeringuga muudetakse piirkonna arhitektuurilist
omapära. Vallavalitsus ei ole esitatud väitega nõus. Arvestades P. P. ja A. A. vastuväiteid, on
arhitektuuriline omapära vallavalitsusele arusaadavalt seotud Verevi järve lõunakaldal ajalooliselt asunud
nn professorite linnaosaga. Tänaseks on sajanditagustest villadest vähe säilinud ning selle asemel on
piirkonnas kujunenud välja väga eriilmeline arhitektuur.
Antud piirkonna arhitektuuriline omapära seisnebki selles, et piirkonna hoonestus on väga erinev.
Tegemist ei ole traditsioonilise ühepereelamu piirkonnaga. Piirkonnas paiknevad kaks lasteaiahoonet,
kahepereelamuna ehitatud perekoduhoone ning kahekorruseline majutushoone koos suuremahulise
abihoonega. H. Raudsepa tänava põhjapoolsel küljel paikneb H. Raudsepa 5 kinnistul asuv hoone, mis
kehtiva detailplaneeringu järgi on eeldatavalt ühepereelamu, kuid mille kohta andmed ehitisregistris
puuduvad.
Detailplaneeringuga planeeritav perekodu elamufunktsioon sarnaneb mitmepereelamu funktsioonile,
sest hoones elab ca 14 inimest. Kontaktvööndis asub Järve lasteaed, kus paikneb kaks hoonet, milles on
neli rühma. Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud kontaktvööndi kirjelduse ja analüüsiga, lisatud
on ka fotod olemasolevast hoonestusest, et Rahandusministeeriumil oleks võimalik veenduda eeltoodu
õigsuses. Piirkonna hoonestuslaadi analüüsile tuginedes ei saa väita, et tegemist on piirkonnaga, kus
valdavaks hoonestuslaadiks on üksikelamud ja neid teenindavad kõrvalhooned. Piirkonna hoonestus on
väga eripärane. Elva Vallavalitsus ei nõustu väitega, et Detailplaneeringuga muudetakse piirkonna
omapära.
Rahandusministeeriumi arvamus: PlanS § 12 lõige 2 kohustab asustuse planeerimisel tasakaalustatult
käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast
tulenevaid asjaolusid. Verevi järve piiranguvööndis ühele kinnistule suurema hoonestusmahu
kavandamisel kui kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud, peab planeeringulahenduse kujundamise
põhjendamisel täitma ka PlanS § 12 lõikes 2 seatud nõuded. Põhjendamata on jäetud, kuivõrd oluliselt
väiksema ühepereelamu asemel ridaelamu planeerimine tagaks parema ehitatava keskkonna ja
rohealade tasakaalu, sh liikumisvõimaluste, Verevi järvele vaadete ja valgustingimuste osas, arvestaks
seejuures ka PlanS §-s 8 sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtet.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Detailplaneeringu koostamisel on käsitletud tasakaalustatult ehitatud
keskkonda ja rohealasid. Detailplaneeringuala vastas asub H. Raudsepa 6 metsapargi ala, suurusega 1,5
ha, millele ehitusõigust tulevikus ei võimaldata. Kontaktvööndisse jääb veel H. Raudsepa 7 roheala,
suurusega ca 5000 m2 ning Verevitaguse roheala, suurusega ca 29 ha. Kõik rohealad on avalikkusele
ligipääsetavad ning loovad ja toetavad loodusliku ja ehitatud keskkonna tasakaalu. Üldplaneeringu p 3.3.2
(Verevi asum) kohaselt on rohealade ning nendest tulenevate piirangutega tagatud piisav maareserv nii
supelrannale kui ka metsaalade säilimine. Detailplaneeringu hoonestusala ei asu üheski piiranguvööndis.
Seega on üldplaneeringuga asustuse tasandil inimtekkelise keskkonna ja rohealade tasakaal tagatud.
Detailplaneering seda tasakaalu ei kahjusta.
Erinevate huvide tasakaalustamise kontekstis ei ole kohane võrrelda 2012. aasta detailplaneeringut
menetluses oleva Detailplaneeringuga. Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine
(PlanS § 124 lõige 2) ning kuivõrd Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas, siis puudub
vajadus täiendavalt põhjendada, kuidas Detailplaneering tagab parema inimtekkelise keskkonna ja
rohealade tasakaalu, sh liikumisvõimalused, vaated ja valgustingimused, kui 2012. aasta detailplaneering.
Planeerimist reguleerivate õigusnormide ja praktika kontekstis on tavaline, et kehtestatud
planeeringulahendused vaadatakse aja möödudes üle ning vajadusel neid ka muudetakse. Seda enam
olukorras, kus detailplaneeringu kehtestamise järel on kehtestatud uus üldplaneering, mis määrab
8
kindlaks raamid, milles kinnistu igakordne omanik võib õiguspärasele ootusele tuginedes oma õigusi ja
huve realiseerida.
Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud ning analüüsitud kavandatava tegevuse sotsiaal-
majanduslikku mõju ning mõju looduskeskkonnale. Vallavalitsus selgitab, et ehitatud ja loodusliku
keskkonna tasakaal on tagatud ka Detailplaneeringu ala tasandil. Detailplaneeringu alal säilib peale hoone
ja parkimisala rajamist vähemalt 75% ulatuses looduslikku roheala, mistõttu tagatakse krundil haljastuslik
tasakaal loodusliku keskkonna ja rajatud keskkonna vahel. Detailplaneeringu realiseerumisel säilivad
vaatesektorid Verevi järvele sarnaselt praegustele hoonestatud kinnistutele, kusjuures vaade järvele
avaneb tänavamaal asukohas, kus järve veepiir on tänavale kõige lähemal. Detailplaneeringu elluviimise
mõju looduskeskkonnale ei ole suur, arvestades konkreetselt Detailplaneeringuala taimestikku, aga
samuti lähedalasuvaid ulatuslikke rohealasid.
Täiendavalt on jõutud järeldusele, et piirkonnas asustuse kompaktsuse hoidmine ja arendamine selle
sisestruktuuri tihendamise, ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu avaldab
mõju majanduslikule energiasäästlikkusele. Linnalise keskkonna tihendamine ja planeeritav ruumiline
ning arhitektuurne terviklahendus väljakujunenud piirkonnas (infrastruktuur, tehnovarustuse valmidus
jms) suurendab veeäärse ala ressursside efektiivsemat kasutamist säilitades samaaegselt väljakujunenud
maastikulist, ruumilist ja miljöölist eripära.
Üldplaneeringu eesmärgiks ei ole Elva valla põlistamine puhkepiirkonnana. Vallavalitsus on seisukohal, et
Detailplaneeringuga ettenähtud ridaelamu annab võimaluse mitmele perele rajada oma kodu Elva valda
ning saada osa Verevi järve ja metsapargi läheduses olevast heast elukeskkonnast. Vallavalitsuse
hinnangul on see enam valla huvides, kui vaid ühe pereelamu rajamine. Üldplaneeringu ruumilise arengu
üheks eesmärgiks on elanike arvu suurendamine, mis on valla arengule oluline (positiivne majanduslik ja
sotsiaalne mõju, mh valla eelarvele, kohalikele teenusepakkujatele). Seetõttu on mitmepereelamu
kavandamine krundile põhjendatum.
Rahandusministeeriumi arvamus: Lisaks üldplaneeringus olevatele tingimuste rakendamisel
detailplaneeringus tuleb lähtuda PlanS §-s 8 sätestatud planeerimise põhimõttest, et planeeringuga tuleb
luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise
struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Käesoleval juhul pole üldplaneeringust tulenevat rakendatud olemasolevaid väärtusi säilitavalt.
Üldplaneeringus lubatud elamutüüp ei tähenda, et seda võiks väljaehitatud ja kehtivate planeeringutega
kavandatud keskkonda sobivust analüüsimata rakendada.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Vallavalitsus selgitab, et nimetatud arvamuse osas on antud vastus ja
selgitused Detailplaneeringu seletuskirjas ja käesoleva kirja eelmistest punktides.
Rahandusministeeriumi arvamus: Detailplaneeringu menetlemisel peab kohalik omavalitsus lähtuma
planeerimisseaduses sätestatud menetlusnõuetest ning planeerimise põhimõtetest. PlanS § 10 lõike 1
kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke
huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning
lõimima need planeeringulahendusse. Käesoleval juhul on vallavalitsus lähtunud vaid kinnistuomaniku
huvist.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeerium põhjendab, et Detailplaneeringu menetluses peab
vallavalitsus kaaluma ja tasakaalustama erinevaid huve, sh avalikku huvi. Rahandusministeerium väidab,
et vallavalitsus on lähtunud ainult kinnistuomaniku huvist. Vallavalitsus ei ole esitatud väitega nõus ja
selgitab, et Detailplaneeringu lahenduse koostamisel ei ole lähtutud ainult H. Raudsepa 3 kinnistu
omaniku huvist, vaid on arvestatud kõigi menetluses osalenud isikute õiguste ja huvidega, sh avaliku
huviga. Detailplaneeringuala kinnistu omanik on üks menetluse osapool, mistõttu tuleb mh arvestada
tema õigusega teostada omandit ja vabadusega tegeleda ettevõtlusega. Vallavalitsus on menetluses välja
selgitanud ka avaliku huvi. Detailplaneeringu menetluses on olnud võimalus kaasa rääkida kõikidel
isikutel, sh Elva linna ja selle ümbruse elanikel, kellele H. Raudsepa tänava ja laiemalt Elva valla ruumiline
areng korda läheb. Vallavalitsus on läbi viinud Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.
9
Vallavalitsusele ei ole teada, et avalikkus oleks Detailplaneeringu kehtestamise vastu, nagu on väidetud P.
P. poolsetes arvamustes. Eriarvamusele on jäänud kaks kodanikku, kes vallavalitsusele arusaadavalt
kaitsevad oma isiklikke ja ärihuvisid. Vallavalitsuse hinnangul ei saa need huvid Detailplaneeringu
elluviimise korral kahjustatud ning isegi kui saavad, siis mitte määral, mis õigustaks Detailplaneeringu
kehtestamata jätmist. Vallavalitsus palub Rahandusministeeriumil eeltoodus veendumiseks täiendavalt
tutvuda Detailplaneeringu seletuskirjaga.
Rahandusministeeriumi arvamus: Kehtiva detailplaneeringu osalise muutmise ehk selle ühele krundile uue
detailplaneeringu kehtestamise vajaduse aluseks ei saa olla pelgalt kinnistuomaniku soov ja planeeringu
kehtestamise aeg, selleks tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda PlanS §-des 8, 10 ja 12 sätestatud
planeerimise põhimõtteid. Samuti kõiki teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada või mõjutavad olemasolevat
või varasemalt kavandatud elukeskkonda, arvestades planeeringu liiki ja eesmärki (PlanS § 4 lg 5).
Seejuures on oluline hinnata ka asjakohaseid mõjusid, mis on sätestatud PlanS § 4 lõike 2 punktis 5.
Üldplaneeringus lubatud elamutüüp ei tähenda, et seda võiks väljaehitatud ja kehtivate planeeringutega
kavandatud keskkonda sobivust analüüsimata rakendada.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Vallavalitsus selgitab, et Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud ning
hinnatud on asjakohaseid mõjusid – sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mõju looduslikule keskkonnale ning
mõju piirkonna miljöölisusele. Rahandusministeeriumi arvamuse osas on antud vastus ja selgitused
Detailplaneeringu seletuskirjas ja käesoleva kirja eelmistest punktides.
Rahandusministeeriumi arvamus: PlanS § 4 lõike 2 punkti 6 kohaselt on planeerimisalase tegevuse
korraldaja (Elva Vallavalitsuse) ülesandeks kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle
elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete
täitmist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne
korraldada vallas veevarustust ja kanalisatsiooni, samuti teede ehitamist ja korrashoidu, kui need
ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ministeerium ei saa seadusega kohalikule
omavalitsusele pandud ülesande üle otsustada. Erinevate kütmisviiside mõju on ümbritsevale
elukeskkonnale erinev, võib kaasneda saasterisk, müra jms. Detailplaneeringust ei selgu PlanS § 126 lõike
1 punkti 12 ülesande „müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine“ täitmine soojusvarustuse kavandamisel ehk kuidas
välditakse õhusaaste vedel- ja tahkekütuse kasutamisel ja müra õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumpade
rakendamisel.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Rahandusministeeriumi hinnangul on Detailplaneeringuga lahendamata PlanS
§ 126 lõike 1 punkti 12 ülesanne „müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine“ täitmine soojusvarustuse osas. Vallavalitsus selgitab, et
Detailplaneeringu soojavarustuse lahendus on antud Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.7.8. Antud
punkti on täiendatud ning lisatud tingimused, et vältida soojavarustuse rajamisel müra-, vibratsiooni- ja
saasteriski. Muu hulgas on keelatud kütteallikana kasutada seadmeid, mille tööshoidmiseks kasutatakse
raskeõli või kivisütt ning soojuspumpade kasutamisel tuleb järgida nõuet, et pumpade müra vastab
normtasemetele. Samuti on täiendatud seletuskirja punkti 3.8 insolatsioonitingimuste osas. Hoone
projekteerimisel tuleb tagada planeeritud ja naaberkinnistutel asuvate eluruumide insolatsiooninõuded
lähtuvalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Kavandatud hoone asukoht
ja orientatsioon on valitud selline, et eluruumides oleks tagatud piisav ehk 3-tunnine katkematu
insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Detailplaneeringuga on kohustus liita
kavandatav hoone ühisvee ja -kanalisatsioonivõrku, mistõttu ei suurene planeeringutegevusega pinnase
ja põhjavee reostusoht.
Vallavalitsus on seisukohal, et täiendatud Detailplaneeringus on täidetud PlanS § 126 lõike 1 punktis 12
toodud ülesanded.
Rahandusministeeriumi arvamus: Kohalik omavalitsus on selgituses tuginenud elamumaadele, mitte
liikluskoormust põhjustavale elanike arvule. Transpordiameti juhendi 11/2014 „Jalakäijate- ja
jalgrattateede projekteerimine“ https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/2014- 11_jalakaijate_ja_jalgrattateede_projekteerimine.pdf ptk
10
5.1.3 kohaselt hoonestatud alal eraldatakse jalakäijad autoliiklusest, välja arvatud õue- ja jalakäijate
tänavatel, kortermajade rajoonides, linnastute keskuste teedel, kõikidel ringliiklusteedel nagu ka
ühistranspordi vööndis ühistranspordi põhimarsruutidel. H. Raudsepa tänav teenindab koos planeeritava
14 hoonega vaid kaheksat majapidamist, seega on kehtiva detailplaneeringu 2 sõiduki asemel 10
lisandumine märkimisväärne liikluskoormuse suurendamine. PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua
eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise
struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole planeeringulahendamise kujundamisel järgitud PlanS § 8
põhimõtet.
Elva Vallavalitsuse selgitus: Detailplaneeringu liiklus- ja parkimiskorraldus on antud Detailplaneeringu
seletuskirja punktis 3.4. Vallavalitsus selgitab, et viie ridaelamuboksi kavandamisega lisandub piirkonna
liikluskoormusele prognoositavalt kümme sõidukit. Arvestades seda, et Hugo Raudsepa tänaval on kaks
ühendust ümbritseva tänavavõrguga, võib seda käsitleda kvartalisisese tänavana juurdepääsuks kuni
kümnele majapidamisele. Planeeringuala logistiline paiknemine linnakeskuse lähedal soodustab jalgsi ja
jalgrattaga liikumist, mis omakorda vähendab autode pidevat kasutusvajadust ja liikluskoormust Hugo
Raudsepa tänavale. Seetõttu on H. Raudsepa tänava puhul otstarbekas rakendada jagatud tänavaruumi
põhimõtet, kus lisaks autoliiklusele soodustakse liikumisi ka jalgrattaga ja jalgsi. Elva vallal on plaanis tänav
rekonstrueerida ja viia mustkatte alla eeldatavalt 2023. aastal pärast kommunikatsioonide rajamist.
ELVA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
19. aprill 2022 nr 194
Elva linnas H. Raudsepa 3 kinnistu täiendatud
detailplaneeringu Rahandusministeeriumile
heakskiitmiseks esitamine
Elva Vallavalitsus esitas 29.09.2021 kirjaga nr 6-33-38 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse
(PlanS) § 138 lõike 1 alusel heakskiitmiseks Elva linn H. Raudsepa tn 3 krundi detailplaneeringu (edaspidi
Detailplaneering).
Rahandusministeerium jäs Detailplaneeringu heaks kiitmata põhjendusel, et detailplaneeringut
ei ole võimalik heaks kiita enne kohaliku omavalitsuse poolt kehva detailplaneeringu kui
tervikliku ruumilahenduse õiguskindla kehvuse, avaliku huvi ning kehva planeeringu vaid osalise
erahuvist ajendatud muutmise veenvat ja igakülgset kaalumist. Rahandusministeerium tagastas
Detailplaneeringu seadusekohasuse tagamiseks vajalike paranduste tegemiseks.
Elva Vallavalitsus analüüsis Rahandusministeeriumi poolt esitatud arvamusi ning otsustas täiendada
Detailplaneeringut. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal on Detailplaneeringu kohta esitanud
arvamusi kaks Detailplaneeringu ala kontaktvööndisse jäävat isikut, laiem avalikkus Detailplaneeringu
kohta arvamusi ei esitanud.
Arvestades arvamusi esitanud isikute eepanekuid ja Rahandusministeeriumi arvamust, täienda
Detailplaneeringu lahendust ja vähenda ka krundile kavandatava hoone ehisealust pindala
120m2 võrra. Elva valla veebilehel korralda Detailplaneeringu täiendav avalik väljapanek ning
Detailplaneering esita tutvumiseks arvamusi esitanud isikutele 23.03.2022. Arvamuste esitajad
esitasid Elva Vallavalitsuse kirjalikud arvamused 06.04.2022 ja 07.04.2022. Kumbki arvamuse esitaja ei
nõustunud täiendatud Detailplaneeringu lahendusega.
Elva Vallavalitsus leidis, et kuna laiem avalikkus ei ole Detailplaneeringu koostamise jooksul
Detailplaneeringu kohta arvamusi esitanud, saab järeldada, et avalikkus ei ole kavandatava
tegevuse vastu. Vallavalitsus kaalus täiendatud Detailplaneeringu lahendust, selles toodud analüüsi,
arvamuse esitanud isikute arvamusi, H. Raudsepa 3 kinnistu omaniku huvi ning avalikku huvi ning
leidis, et Detailplaneeringu koostamise lõpetamise ei ole põhjendatud. Kaalutlemise tulemusena
otsustas vallavalitsus esitada Detailplaneeringu heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Täiendatud
Detailplaneeringu lahendus ning Elva Vallavalitsuse vastused, analüüs ja selgitused on toodud käesoleva
korralduse lisades 1 ja 2.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 4, planeerimisseaduse § 138 lg 1, Elva
Vallavolikogu 13.02.2018 otsuse nr 37 „Planeerimisseaduses, ehitusseaduskus ehitusseadusku
ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses ning nende alusel kehtestatud määrustes kohaliku
omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“, alusel Elva
Vallavalitsus
k o r r a l d a b:
1. Esitada Elva linnas H. Raudsepa 3 kinnistu täiendatud detailplaneering heakskiitmiseks
Rahandusministeeriumile.
Lisad:
1.Elva linnas H. Raudsepa 3 kinnistu detailplaneering, Tartu Arhitektuuribüroo töö nr DP-40-19
(pdf).
2. Seisukohad ja selgitused Rahandusministeeriumi 30.11.2021 kirjas nr 14-116876-3 esitatud
arvamustele (pdf).
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3. Korralduse peale võib esitada Elva Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud
korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse
seaduskus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Värv
vallavanem Salle Ritso
vallasekretär
N
Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering
Väljavõte Elva linna üldplaneeringust
S
AND
B
B
ELR
SU P
ÜLDKASUTATAV MAA Balti sõrmkäpp Elamud Elvas
Dactylorhiza baltica (Db) Supelranna 25 ja 27,
1 1920-1930. a
5 Db
ÜLDKASUTATAV
2 Db Db
MAA
Aas-karukell
Pulsatilla pratensis (Pp)
3
ÜLDKASUTATAV MAA
(Pp)
Seiklus-
Verevi motell park end. prof. Afanasjevi
TARTU -->
Seiklus- suvila Elvas Järve tn 1,
park 1905-1908. a
ÜLDKASUTATAV MAA ÜLDKASUTATAV
6 MAA
4 PLANEERINGUALA PIIR
(Pp) EV VÄIKEELAMU MAA-ALA
PUHKE-, SPORDI- JA KULTUURIRAJATISE MAA-ALA
Ä ÄRI- JA TEENINDUSETTEVÕTETE MAA-ALA
* Alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist 01.2020
Ü ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA
TINGMÄRGID EKSPLIKATSIOON PR SUPELRANNA MAA-ALA
ROHEALA
PLANEERINGUALA PIIR 1 H. RAUDSEPA TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING
kehtestatud 25.06.2012 VEEKOGU
ELVA-PEEDU METSAPARGI PIIR
2 JÄRVE TN 1 KINNISTU DETAILPLANEERING TEE JA TÄNAVA MAA-ALA
OLEMASOLEV ASULAT LÄBIV RIIGITEE
kehtestatud 22.03.2010
OLEMASOLEV TÄNAV JUURDEPÄÄS KALLASRAJALE
3 TARTU MNT 16 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
OLEMASOLEV KINNISTU PÕHI- JA ABIHOONEGA kehtestatud 30.05.2011
PLANEERITUD VÕIMALIK HOONE 4 PALU TEE 28a KINNISTU DETAILPLANEERING
OLEMASOLEV VEREVI JÄRVE KAITSEVÖÖND kehtestatud 03.09.2019
KALLASRAJA ULATUS 4 m 5 H. RAUDSEPA 2d MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Huvitatud isik:
Metsapunkt OÜ
VAREM KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUALA PIIR kehtestatud 30.05.2005 Objekti asukoht:
OLEMASOLEV EHITISMÄLESTIS / KINNISMÄLESTISE KAITSEVÖÖND 6 VAMBOLA 14 KINNISTU DETAILPLANEERING Elva linn
Objekt:
OLEMASOLEV ROHEALA / METSAPARK Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering
Joonis:
OLEMASOLEV VEEKOGU
OLEMASOLEV PÕLD
Peaarhitekt: Staadium:
B OLEMASOLEV BUSSIPEATUS (Ujula) R. Smuškin DP
Planeerija: Töö nr.:
OLEMASOLEV PUURKAEV (PRK0006870) KUJAGA J. Vaine DP-40-19
OLEMASOLEV LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev:
III KATEGOORIA KAITSEALUNE LIIK MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022
Registrikood: 10439501 Skaala:
OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT (LOODUSLIK VEEVÕTUKOHT / HÜDRANT) vastavalt Maa-ameti andmetele Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1:5000
tel.: (+372) 7 308 260
Arhitektuuribüroo® e-post:
[email protected] Joonise nr.:
web: www.arhpro.ee 3
Verevi järv Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering
338
z
17001:002:0053
339
z
337
z
75% veekogude maa OLEMASOLEV OLUKORD
320
321
toruv
322
traed
25% üldkasutatav maa
168 089 m²
mand
336
z
319
lpuu2
323
340 traed
z
335
z
324
mand
334
z
326
traed
341
z
353
43 z
kkpik
314
kkpik
425
veez
333
z
352
z
355
z
327
traed
354
z
332
z
330
z
302
64.47
hari 5
hari 342
z
315
kkpik
331
z
356 420
163 mand z
kuusk
47 162
kkpik mand
363 367
mand z
328
traed
316
kkpik
299
48
kkpik
kkpik 351
311 343 z
kkpik z 366
mand
365
mand
410
varav
329
varav
161
mand
357 361 417
z z z
364 374
mand z
421
57.1232 z
sokkel 344
z 219
z
422
294 z
kkpik
411
varav
298
kkpik 409
226 mand
z
350
z
368 423
57.0833 z aiapkaan
sokkel 346
z
7
sein
424
54.9742412 aiapkaan
varav
aedrist
64.63 6303 387
hari lpuu
284 345
null z 220
312 z 360
295 kkpik 216 227 z
kkpik kank 358 z 416
z z
217
kank 388 373
218 z
PLANEERINGUALA PIIR
z lpuu
215
213 kank
kank
212
214 kank 413
kank 46
45
44 z
kkpik
kkpik
168
169
210 arek 418
arek
unik 348 349 z
z 347
z z
OLEMASOLEV KINNISTU PIIR
225 380
167 166 z mand 414
arek 165 z
arek
arek 222
mand 369
211 221 z
297 unik z
kkpik 372 407
z mand
57.19 34 408
sokkel 9 228 359 mand
8 313
sein z
sein 296 kkpik z
kkpik 180 151
eluphekk z 41
seis
170
171
arek 223
arek z 415
379
OLEMASOLEV HOONE
mand z
378
mand
230
z
377
160 mand
mand
150
z
159
mand 370
z
375
mand
158
mand
H. Raudsepa tn 5
224
OLEMASOLEV ROHUMAA
z
381
mand 376
152 mand
231
z z
107
108 nolvy
nolvy 237
z
17001:002:0055
209 238
unik z
105
H. Raudsepa tn 3
nolva
239
406
mand
mand
229
z 371
157
173 mand z
172
arek 181 149 383
arek
OLEMASOLEV PALJASTUNUD LIIVAGA ALA
eluphekk 155 z mand
100% elamumaa
386
mand mand
382
153 mand
17001:002:0054
z
385
mand
384
5542 m²
mand
208
unik
109
nolvy 232
z
235
401 100% elamumaa
OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU / HEKK
mand
405
240
126 mand
mand
178 z
arek
179
arek 241
404
3868 m²
236
403 mand
mand
mand
233
z
402
234
207 127 156 mand
mand
tees z mand
242
traed
177
arek
176
arek 175
174
arek
arek
104
206 nolva
tees
148
z 282
285 182 143 z
tees eluphekk z
OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE
110
nolvy
128
205 nolva
tees
142
z
280
129 z
nolvy 27
pkpik
56
pkpik
204 57
tees 131 katal
nolva
26
pkpik 59
pkpik 58
TRANSPORDI LIIKUMISSUUNAD
pkpik
203
tees
286
tees
125
z
130
nolvy 147
z
55
25
pkpik
pkpik
24
pkpik
Järve tn 1
64.35 2
ristenis
183
111
nolvy
103
nolva
141
281
z
243
traed
23
pkpik
17001:002:0001
OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABELLIIN
eluphekk nolva 80
144 nolva
100% ühiskondlike ehitiste maa
z
81
nolva
132
202 nolva
tees
102
nolva
279 244
133
13 494 m²
z traed
nolvy
112
nolvy
201 278
tees z
200
OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN
tees
199
tees
140 79
nolva nolvy
198
tees
101
287 nolva
tees 124
z 146 277 82
113 276 z z nolva
nolvy 134 z
V
nolvy
245
traed
139
nolva
eh erev
135
nolvy
OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP
136 78
nolvy nolvy
145
itus
z
i
138
kee järve
nolva
100
nolva
290
187
197 tees 289 85
tees nolva 114 nolva 84
tees nolvy
186 nolva
nolva
291 184
tees eluphekk
OLEMASOLEV VÕRKAED
288
tees
86
nolva
luv k
196
nolva 74
nolvy
öö alda
73
137 nolvy
nolvy
87
nolva 83
nolva 246
traed
195 75
nolva 72 nolvy
nolvy
188 189
nd
nolvy nolvy 88 77
nolva nolvy
190
71
nolvy
251
mand
OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI
50
nolvy 70
nolvy
76
nolvy
115
nolvy
250
89 lpuu
99 nolva 257
m
nolva
194 z
nolva 123
z 69
nolvy
10
sein
90
nolva
263
191 hunnik
nolvy 264 262
hunnik hunnik
292
z 68
nolvy 265
hunnik
293 91
z 193 nolva 252 59.99 1
nolva z aedrist
17
67 katal
nolvy 271 261
192 59
272 z hunnik 52
nolvy mand 270 249
z lpuu katal
266
hunnik
98
116 nolva
nolvy 267 260
60 hunnik hunnik
58 mand
mand 11
92 275 sein
nolva z 256
z 49
sein
248 53
lpuu katal
53
mand
247
traed
66
H. R
2 3 nolvy
elkapp elkapp
4
auds
kape
54
mand 59.0928
sokkel
18
97 katal
nolva
epa
117
nolvy 122 51
z 269 sein
z
93 65 274 273
nolva nolvy z z 253
8 12
täna
z sein
kr 57 41
mand traed
268
z
9
v
kr
96 31
21
nolva 95 seis
nolva 54
katal
94
nolva
7 118
kr nolvy
119 255
27 z 19
nolvy kr
120 56 katal
nolvy mand 28 13 50
55 kr sein sein
mand
64 20
nolvy 22 254 katal 14
kr z 44 sein 65.28 3
121 16 kori hari
6 11 nolvy
kr kr 21
kr kr 49
61
mand
mand 40
45 traed 48
26 31 kori
kr kr 43 hekk
14 elkapp
kr
12 23 30
kr 59.0929
kr kr 42 sokkel
17 elkapp
kr
25
kr
13 29
kr kr
24 34 65.27 60
kr kr hari
51 50
19 mand
kr mand
63
elpp
32
kr
39
5 traed
plpostel 62
vapp
35
33 kr
kr
15
sein
36
kr
37
kr
Huvitatud isik:
Metsapunkt OÜ
47
hekk
59.1030
16
sokkel
sein
22
katal
V Objekti asukoht:
H. Raudsepa tn 6 pii erev Elva linn
17001:002:0051 ran i j Hugo Raudsepa tänav T1
gu ärv 17001:002:0049 65.264
hari
Objekt:
Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering
100% üldkasutatav maa vö e k 100% transpordimaa
ön
d 1 alda
15 449 m² Joonis:
6412 m²
00 OLEMASOLEV OLUKORD
m
Peaarhitekt: Staadium:
R. Smuškin DP
Märkused:
Planeerija: Töö nr.:
* Geodeetilise alusplaani on koostanud Desmantes OÜ 10.2019. J. Vaine DP-40-19
M 1:500 ; töö nr 4-10-2019
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev:
koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis
MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022
Katastriüksuste piirid on plaanile kantud katastriandmete järgi Registrikood: 10439501 Skaala:
Elektrikaabel kantud plaanile teostusjooniselt Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1:500
Arhitektuuribüroo®
* Kaardi paremaks lugemiseks on planeeringuala piiri nihutatud tel.: (+372) 7 308 260
e-post:
[email protected] Joonise nr.:
krundi piiridelt naabermaaüksuste territooriumile web: www.arhpro.ee 2
Verevi järv
17001:002:0053 PLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV KINNISTU PIIR
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV KRUUSKATTEGA SÕIDUTEE (Hugo Raudsepa tänav)
PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT (vt märkus nr 3)
PLANEERITUD JÄÄTMEMAJA / KATUSEALUSE VÕIMALIK ASUKOHT (vt märkus nr 3)
PLANEERITUD VÕIMALIK KÕNNITEE (vt märkus nr 3)
PLANEERITUD VÕIMALIK JUURDEPÄÄSUTEE / PARKLA (vt märkus nr 3)
PLANEERITUD SÕIDUAUTODE VÕIMALIKUD PARKIMISKOHAD (vt märkus nr 3)
H. Raudsepa tn 5
17001:002:0055
HALJASTUS
OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU / HEKK ( vt märkus nr 4)
H. Raudsepa tn 3
17001:002:0054 PLANEERITUD JUURDEPÄÄS H. RAUDSEPA TN 3 KINNISTULE
TRANSPORDI LIIKUMISSUUNAD
Järve tn 1 OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABELLIIN
17001:002:0001
OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN
V OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP
ehi erev
tus i
kee järve
p
OLEMASOLEV VÕRKAED
10
luv k
öön alda OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI
d5
0m
ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED
Aadress Hoonete Lubatud Lubatud
lubatud suurim lubatud katusekatte
kasutamise lubatud katusekallete materjalid materjalid
otstarve korruselisus vahemik ja
V 15°-45°
pii ere puit, kivi,
ra vi Hu viilkatus, kivi,
ng jä go Tänava H. Raudsepa tn 3 11221 Ridaelamu 2
valtsplekk
krohv,
uv rve R kelpkatus,
tänauds kaitse- klaas
öö av ep murdkelpkatus
nd kald a vöönd 10 m
10 a Hugo Raudsepa tänav T1
0m Huvitatud isik:
Metsapunkt OÜ
17001:002:0049
Objekti asukoht:
Elva linn
Objekt:
Aadress Krundi Krundi kasutamise Hoonete Hoonete suurim Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering
Märkused:
pindala sihtotstarve suurim lubatud suurim 1.Geodeetilise alusplaani on koostanud Desmantes OÜ 10.2019. Joonis:
(juhtotstarve)* lubatud summaarne lubatud M 1:500 ; töö nr 4-10-2019
arv krundil ehitisealune pind koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis
Peaarhitekt: Staadium:
(põhihoone + Katastriüksuste piirid on plaanile kantud katastriandmete järgi R. Smuškin DP
jäätmemaja või Elektrikaabel kantud plaanile teostusjooniselt
Planeerija: Töö nr.:
prügikonteinerite 2.Kaardi paremaks lugemiseks on planeeringuala piiri nihutatud J. Vaine DP-40-19
varjualune) krundi piiridelt naabermaaüksuste territooriumile
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev:
H. Raudsepa tn 3 3868 m² Ridaelamu maa 1+1 500 m² 9m
3.Illustreeriv lahendus kajastab võimalikku hoone ja jäätmemaja/katusealuse MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022
paiknemist, kõnniteed ning parkimislahendust. Täpne lahendus antakse Registrikood: 10439501 Skaala:
*Juhtotstarvet võivad toetada krundi hoonestuse brutopinnast kuni 40% ulatuses toetavad otstarbed, projekteerimise käigus. Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1:500
Arhitektuuribüroo®
milleks võib olla piirkonda teenindav kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordihoone, haridus-, 4.Joonisel ei kajastu likvideeritavad puud, need selguvad projekteerimise tel.: (+372) 7 308 260
e-post:
[email protected] Joonise nr.:
kultuuri-, kogunemis-, lasteasutuste, haljasalade ja puhkerajatiste maa otstarve. käigus. web: www.arhpro.ee 4
Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering
SITUATSIOONISKEEM
PLANEERITAV MAA-ALA
Märkus:
* Alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist (30.01.2020)
Huvitatud isik:
Metsapunkt OÜ
Objekti asukoht:
Elva linn
Objekt:
Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering
Joonis:
SITUATSIOONISKEEM
Peaarhitekt: Staadium:
R. Smuškin DP
Planeerija: Töö nr.:
J. Vaine DP-40-19
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev:
MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022
Registrikood: 10439501 Skaala:
Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1: 10 000
Arhitektuuribüroo®
tel.: (+372) 7 308 260
e-post:
[email protected] Joonise nr.:
web: www.arhpro.ee 1
Verevi järv
17001:002:0053
PLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV KINNISTU PIIR
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT (vt märkus nr 5)
PLANEERITUD JÄÄTMEMAJA / KATUSEALUSE VÕIMALIK ASUKOHT (vt märkus nr 5)
PLANEERITUD VÕIMALIK KÕNNITEE (vt märkus nr 5)
PLANEERITUD VÕIMALIK JUURDEPÄÄSUTEE / PARKLA (vt märkus nr 5)
H. Raudsepa tn 5
17001:002:0055
PLANEERITUD SÕIDUAUTODE VÕIMALIKUD PARKIMISKOHAD (vt märkus nr 5)
Planeeritud OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU / HEKK (vt märkus nr 4)
H. Raudsepa tn 3
reoveepumpla 17001:002:0054 PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS
OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABELLIIN
Järve tn 1
17001:002:0001 PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABELLIIN (vt märkus nr 3)
OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN
OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP
PLANEERITUD VEETRASS (vt märkus nr 3)
PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITRASS (vt märkus nr 3)
PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITRASS (vt märkus nr 3)
PLANEERITUD REOVEEPUMPLA KUJA 10 m ( vt märkus nr 3)
PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANT (vt märkus nr 3)
OLEMASOLEV VÕRKAED
OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI
Planeeritud vee- ja
Planeeritud reoveekanalisatsioonitorustikud
kanalisatsiooni- Planeeritud Planeeritud Planeeritud ühendada
Hugo Raudsepa tänav T1 Huvitatud isik:
varustuse kanalisatsiooni veevarustuse elektrivarustus 17001:002:0049 olemasolevate ühisveevärgi- ja Metsapunkt OÜ
liitumispunkt rahustuskaev liitumispunkt olemasolevast kanalisatsioonitorustikega Järve Objekti asukoht:
liitumiskilbist tänaval (vt skeem 1) Elva linn
Objekt:
Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering
SKEEM 1. PLANEERITUD VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS
M 1:5000 Joonis:
Märkused:
1. Geodeetilise alusplaani on koostanud Desmantes OÜ 10.2019.
Peaarhitekt: Staadium:
M 1:500 ; töö nr 4-10-2019 R. Smuškin DP
koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis
Planeerija: Töö nr.:
Katastriüksuste piirid on plaanile kantud katastriandmete järgi J. Vaine DP-40-19
Elektrikaabel kantud plaanile teostusjooniselt
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev:
2. Kaardi paremaks lugemiseks on planeeringuala piiri nihutatud krundi piiridelt naabermaaüksuste territooriumile. MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022
3. Tehnovõrkude paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus. Registrikood: 10439501 Skaala:
4. Joonisel ei kajastu likvideeritavad puud, need selguvad projekteerimise käigus. Vee- ja kanalisatsioonivarustuse Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1:500
ühenduskoht olemasolevate tel.: (+372) 7 308 260
5. Illustreeriv lahendus kajastab võimalikku hoone ja jäätmemaja/katusealuse paiknemist, kõnniteed ning parkimislahendust.
torustikega asub Järve tänaval Arhitektuuribüroo® e-post:
[email protected] Joonise nr.:
Täpne lahendus antakse projekteerimise käigus. web: www.arhpro.ee 5
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501
Ülikooli 4–3, 51003 Tartu
tel +372 730 8260, e-post
[email protected]
Töö nr DP-40-19
Elva linn
ELVA LINNAS H. RAUDSEPA TN 3 KINNISTU
DETAILPLANEERING
I köide
Huvitatud isik: OÜ Metsapunkt
Büroo juhataja: Urmas Makrjakov
Vastutav spetsialist: Roman Smuškin
volitatud arhitekt 7
Planeerija: Janne Vaine
Tartu
2022
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS, ALUSED JA EESMÄRK ..................................... 3
1.1 Geodeetiline alusplaan................................................................................................... 3
1.2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid ........................................ 3
2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ........................................................... 4
2.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus............................................................................... 4
2.2 Kehtivast Elva linna üldplaneeringust tulenevad tingimused........................................... 5
2.3 Menetletavast Elva valla üldplaneeringust tulenevad tingimused ................................... 6
2.4 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ........................................................................... 6
2.5 Kontaktvööndi analüüsi järeldused ............................................................................... 11
2.6 Kehtiva H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneeringu ülevaade .................................... 11
2.7 Koostatava planeeringulahenduse võrdlus kehtiva detailplaneeringuga ....................... 12
2.8 Detailplaneeringu lahendusega kaasnevad mõjud ....................................................... 13
2.9 Planeeringulahenduse kaalutlused, põhjendused ja järeldused ................................... 15
3. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................ 17
3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine .......................................................................... 17
3.2 Krundi ehitusõigus ....................................................................................................... 17
3.3 Kruntide hoonestusala piiritlemine................................................................................ 17
3.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 18
3.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted....................................................................... 19
3.6 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ................................................................ 20
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ............................................................................ 20
3.7.1 Veevarustus ........................................................................................................... 20
3.7.2 Tuletõrje veevarustus ............................................................................................. 21
3.7.3 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................ 22
3.7.4 Sademevesi ........................................................................................................... 22
3.7.5 Elektrivarustus ....................................................................................................... 23
3.7.6 Välisvalgustus........................................................................................................ 23
3.7.7 Sidevarustus .......................................................................................................... 23
3.7.8 Soojavarustus ........................................................................................................ 23
3.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks..................................... 24
3.9 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ................................................... 25
3.10 Servituutide seadmise vajadus ................................................................................... 25
3.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................... 25
3.12 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................ 25
3.13 Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................ 26
4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ............................................................ 27
GRAAFILINE OSA
Situatsiooniskeem M 1:5000 Joonis 1
Olemasolev olukord M 1:500 Joonis 2
Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Joonis 3
Põhijoonis M 1:500 Joonis 4
Tehnovõrgud M 1:500 Joonis 5
Illustreeriv joonis Joonis 6
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS, ALUSED JA EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Elva Vallavalitsus.
Vajadus
Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse muuta kehtiva detailplaneeringuga
määratud ehitusõigust.
Planeeringualal kehtib Elva Linnavolikogu 25.06.2012. a otsusega nr 26 kehtestatud H.
Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering. H. Raudsepa tn 3 kinnistu suurus oli 1,4 ha, millest
moodustati neli krunti aadressidega
H. Raudsepa tn 3 (kt 17001:002:0055) krundi kasutusotstarve pereelamumaa,
H. Raudsepa tn 5 (kt 17001:002:0055), krundi kasutusotstarve pereelamumaa,
H. Raudsepa tn 7 (kt 17001:002:0056), krundi kasutusotstarve haljasalamaa,
H. Raudsepa tn 7a (kt 17001:002:0057), krundi kasutusotstarve haljasalamaa.
Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on H. Raudsepa tn 3 krundile ette nähtud ehitusõigus
ühepereelamu ja abihoone rajamiseks.
Elva Linnavolikogu 24.04.2017. a otsusega nr 18 kehtestatud Elva linna üldplaneeringu
kohaselt on planeeritava kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon väikeelamute maa-ala (EV) –
üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid
teenindava maakasutuse juhtotstarbega (nt mänguväljakud, lastehoid jne) maa-ala.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva detailplaneeringu muutmiseks H.
Raudsepa tn 3 krundi osas. Planeeringu lahendus on kooskõlas kehtiva Elva linna
üldplaneeringuga.
Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel muutub Elva Linnavolikogu 25.06.2012. a
otsusega nr 26 kehtestatud H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering käesoleva
detailplaneeringu kehtestamisega planeeringuala ulatuses kehtetuks.
Alused
Huvitatud isiku, OÜ Metsapunkt, poolt 07.11.2019. a esitatud detailplaneeringu
algatamise taotlus Elva Vallavalitsusele H. Raudsepa tn 3 kinnistule detailplaneeringu
koostamise algatamiseks;
Elva Vallavalitsuse 03.12.2019. a korraldus nr 2-3/812 Elva linnas H. Raudsepa tn 3
kinnistu detailplaneeringu algatamisest
Eesmärk
Planeeringu koostamise eesmärgiks on H. Raudsepa tn 3 krundil ridaelamu ehitamise
võimalikkuse väljaselgitamine. Samuti planeeringualal liikluskorralduse, parkimise ja haljastuse
põhimõtete määramine ning servituutide seadmise vajaduse märkimine.
1.1 Geodeetiline alusplaan
Detailplaneeringu koostamisel on geodeetilise alusplaanina kasutatud Desmantes OÜ poolt
10.2019. a koostatud geoalust täpsusastmega 1:500 (töö nr 4-10-2019). Koordinaadid L-Est 97
süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Elektrikaabel on geoalusele kantud vastavalt teostusjoonisele.
1.2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid
● Planeerimisseadus;
● Ehitusseadustik;
● Tartumaa maakonnaplaneering 2030+
3
(kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/29);
● Elva valla arengukava 2019-2025 ja eelarvestrateegia 2021-2025
(jõustunud 02.10.2021);
● Elva linna üldplaneering
(kehtestatud Elva Linnavolikogu 24.04.2017. a otsusega nr 18);
● Koostamisel olev Elva valla üldplaneering
(algatatud Elva Vallavolikogu 27.08.2018. a otsusega nr 83);
● Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded
(Riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrus nr 50);
● H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering
(kehtestatud Elva Linnavolikogu 25.06.2012. a otsusega nr 26)
2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS
2.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus
Detailplaneeringu ala asub Tartu maakonnas, Elva linnas, Verevi asumis, Verevi järve
lõunaosas.
Planeeringuala moodustavate kruntide andmed on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala maaüksuste andmed
Krundi aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve
H. Raudsepa tn 3 17001:002:0054 3868 m² elamumaa 100%
Hugo Raudsepa tänav T1 17001:002:0049 planeeringu joonistel transpordimaa 100%
osaliselt hõlmatud näidatud ulatuses
Planeeringuala on hoonestamata. Kinnistu lõunaküljele jääb avalikult kasutatav ja valgustatud
Hugo Raudsepa tänav (Hugo Raudsepa tänav T1, kohalik tee nr 1700018). Juurdepääs
kinnistule on võimalik Hugo Raudsepa tänavalt.
Rajatistest ulatub planeeringualale Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektrimaakaabelliin. Tänava
valgustuspostid on ühenduses elektri madalpinge õhuliiniga.
Planeeringuala jääb osaliselt Verevi järve kalda 50 m ehituskeeluvööndisse ja valdavalt Verevi
järve kalda 100 m piiranguvööndisse. Järve kallasrada ja veekaitsevööndi piir planeeringualani
ei ulatu.
Planeeringuala jääb Elva-Peedu metsapargi (KLO1200271) kaitseala piiranguvööndisse.
Tegemist on 80-100 aasta vanuse männienamuse puistuga Elva linna puhketsoonis. Vastavalt
Elva linna üldplaneeringule on Elva-Peedu metsapark kaitse alla võetud Eesti NSV Elva rajooni
TSN TK 13.10.1951. a otsusega nr 2. Tegemist on uuendamata piiridega kaitsealaga, mistõttu
on piiride kulgemine kohati ebatäpne ega jälgi pargi looduslikke piire. Ühtlasi on Elva linna
üldplaneeringuga tehtud kohalikul tasandil kaitse alla võetavale metsapargile uus
piiriettepanek, mille kohaselt on H. Raudsepa tn 3 kinnistu kaitseala piiridest välja arvatud.
Arvestades metsapargile omast puistu tüüpilist tihedust, on kõrghaljastuse osakaal
planeeringualal küllaltki hõre. Tihedam kõrghaljastus paikneb krundi põhjapoolsemas küljes,
kus domineeriva puuliigina on esindatud harilikud männid.
Maapind planeeringualal on reljeefne ja langeb tugevalt järve poole. Kinnistu keskosa on veidi
tasasema pinnaga. Kohapeal on märgatav, et maaüksuse edela- ja keskosas on teostatud
mõningast maapinna süvendamist/koorimist, mistõttu esineb järsemaid kõrguste üleminekuid ja
liivapinnase paljastumist (vt foto 1). Vastavalt varem koostatud ja kehtestatud H. Raudsepa tn 3
kinnistu detailplaneeringu (kehtestatud 2012.a) andmetele võib tegemist olla kunagise
4
õuealaga. Võrreldes naaberkinnistutega idas ja läänes, on planeeringuala maapind osaliselt
madalam. Planeeringuala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 52,00 – 60,00 m.
Foto 1. Vaade planeeringualale H. Raudsepa tn 3 kinnistu edelanurgast
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.
Kehtivad piirangud
Verevi järve kalda ehituskeeluvöönd 50 m;
Verevi järve kalda piiranguvöönd 100 m;
Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid;
Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega
(kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;
Tänava (Hugo Raudsepa tänav) kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast
on kuni 10 m;
Kaitseala Elva-Peedu metsapark (keskkonnaregistri kood KLO1200271), mille valitseja
on Keskkonnaameti Lõuna regioon.
2.2 Kehtivast Elva linna üldplaneeringust tulenevad tingimused
Kehtiva Elva linna üldplaneeringu kohaselt on H. Raudsepa tn 3 kinnistu maakasutuse
juhtfunktsiooniks määratud väikeelamute maa-ala (EV), mis on üksikelamu, kaksikelamu,
ridaelamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse
juhtotstarbega (nt mänguväljakud, lastehoid jne) maa-ala.
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1 on välja toodud väikeelamute maa-alale seatavad
järgmised tingimused:
5
- väljakujunenud hoonestusega aladel on väikseim lubatud moodustatava krundi suurus
ridaelamul 300 m² ühe sektsiooni kohta;
- suurim lubatud krundi täisehitusprotsent on kuni 30%;
- krundi suurima ehitusaluse pinna määramisel tuleb arvestada, et kõvakattega alad
krundil ei või olla kokku suuremad kui krundi haljastatav osa;
- hoonete suurim lubatud korruselisus on kaks korrust;
- krundi piirete kavandamisel lähtuda naaberkruntide piiretest. Piirded peavad reeglina
asuma krundi piiril ja soovitav on need kombineerida hekkidega.
2.3 Menetletavast Elva valla üldplaneeringust tulenevad tingimused
Koostamisel oleva Elva valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusalal ja
väikeelamu maa-alal, mis on määratud Verevi miljööväärtusliku ala koosseisu.
Tiheasustusaladel on eesmärk luua võimalused kompaktsuse tõstmiseks. Eelistatud on ehitada
ennekõike asulasisestele tühjadele aladele, vältides asulate olulist laialivalgumist, eesmärgiga
elavdada elukeskkonda ja tagada efektiivsem ressursikasutus.
Väikeelamumaa on üksikelamu, kaksikelamu, erandjuhtumil linnaehitusliku sobivuse korral
kaalutlusotsuse alusel otsustades ka ridaelamu ja elamute vahelise välisruumi ning muu
elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (mänguväljakud, kohalikud väikepoed,
lastehoid jne) maa-ala.
Verevi miljööala moodustab Verevi järve ja Järve tänava ning H. Raudsepa tänava ääres
paiknev piirkond, mis on rahvasuus tuntud kui „professorite linnaosa“. Üldplaneeringu kohaselt
on miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk säilitada ja väärtustada piirkondade iseloomulikke
tunnuseid - algset krundistruktuuri, kujunenud tänavavõrku, iseloomulikku haljastust ja
maastikuelemente, kaug-, lähi- ja sisevaateid ning ajaloolist omanäolist hoonestust.
Miljööväärtuslikul alal asuva hoonestuse kaitse eesmärk on tagada ehitiste ja selle osade
ajalooline arhitektuurne kuju ja detailid. Miljööala kruntidel paiknev kõrghaljastus tuleb säilitada
suurimas võimalikus mahus.
Üldplaneeringu seletuskirja Tabelis 4 on välja toodud järgmised väikeelamu maa-ala ehitus- ja
kasutustingimused:
- ridaelamu võimalikkus otsustatakse kaalutlusotsusena lähtudes linnaehituslikust
sobivusest ümbritsevasse piirkonda;
- hoonealusest pinnast üle jääv sõidukite liiklus- ja parkimisala ei või olla suurem, kui
haljas- ja puhkeotstarbeline ala;
- kõrghaljastuse minimaalne protsent maaüksusel elamu ehitamise korral (täiskasvanud
puu võraalune pind jagatud maaüksuse pindalaga) on 15%;
- suurim lubatud ehitusalune pind on 35%;
- koormusindeks KI ridaelamu hoone korral (m² krundi pinda elamuühiku kohta) on 400
m²;
- ridaelamu maksimaalne kõrgus maapinnast on 10 m;
- võimalusel järgida piirkonnas väljakujunenud piirdetüüpe.
2.4 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs
Planeeringuala asub Elva linna lääneosas, keskusest linnulennult ca 940 m kaugusel ja kauni
Verevi järve kaldal. Populaarne supelrand jääb H. Raudsepa tn 3 kinnistust linnulennult ca 300
m kaugusele.
Planeeringualast idas ja kagus asuvad äri- ja ühiskondlike hoonetega (majutushoone, lasteaia
hooned, perekodu hoone) maaüksused.
1920-1930ndatel nimetati Elvas Verevi järve lõunakaldal Järve ja H. Raudsepa tänavate ääres
6
paiknevat piirkonda nn „professorite linnaosaks“. Uhke nime pälvis piirkond tänu mitmetele
toonastele Tartu Ülikooli professoritele, kes sinna oma suvilad rajasid. Tänaseks on
sajanditagustest villadest säilinud vähe ja piirkonna identiteet on ajas muutunud, kuid tänu
säilinud ajaloolistele hoonete, krundistruktuurile ja hoonestusviisile, kannab ala endiselt
miljöölist väärtust, olgugi ei arhitektuuriliselt on piirkonnas tegu üsna erinäoliste lahenduste ja
ajastu näidetega.
Järve tn 1 kinnistul paikneb kahe lasteaiahoonega Järve lasteaed. Üks lasteaia hoonetest (vt
foto 2) on 20. sajandi alguses ehitatud heimatstiilis ehitismälestis (professor V. Afanasjevi
suvemaja), mis moodustab terviku samal kinnistul paikneva hoovimajaga (Järve tn 1/1).
Murdkelpkatusega hoone välisilme loovad punasest kivist katusepinnad, erineva kuju ja
jaotusega aknad, seinte vahvärksõrestik ja krohvipinnad ning kõrged korstnad. Järve tn 1
kinnistu on valdavalt (v.a olemasolev ühekorruseline hoone Hugo Raudsepa tänava servas)
haaratud ehitismälestise (arhitektuurimälestis reg. numbriga 7147) kaitsevööndi koosseisu.
Afanasjevi suvila peamine juurdepääs toimub Järve tänavalt ning piirkonna haljastuse ja
reljeefiomaduste tõttu mälestisele Hugo Raudsepa tänavalt vaateid ei avane.
Foto 2. V. A. Afanasjevi suvemaja, praegune Järve lasteaed
(foto Emmeliina blogist. http://emmeliina.blogspot.com/2013/05/pildikesi-pioneerilaagrist-elva-
1963.html)
Nn „professorite linnaosa“ koosseisu kuulus ka I. Z. Šurupovile ehitatud suvila H. Raudsepa tn
2 kinnistul, mis paraku originaalkujul säilinud ei ole. 20. sajandi algusest pärit hoone on
tänaseks oluliselt ümber ehitatud ja kasutuses motellina (Verevi Motell – vt foto 3). Hoone ei
kuulu kaitse alla, kuid omab miljöölises mõistes piirkonnas olulist väärtust.
7
Foto 3. Verevi Motell (dets 2019)
Lisaks eespool nimetatud ehitistele paikneb H. Raudsepa tn 1 kinnistul suuremahuline ja
osaliselt krohvitud puithoone (vt foto 4), mis vastavalt ehitisregistrile kannab kohviku, baari või
söökla otstarvet, kuid on põhimahus kasutusest väljas. Hugo Raudsepa tänava serva (Järve tn
1 kinnistule) on 2012. a püstitatud madala kelpkatuse ja laiade räästastega perekoduna
kasutuses olev kahepere-elamu (vt foto 5). H. Raudsepa tn 5 kinnistul asub lihtne, ühtlase
kõrguse ja ristkülikukujulise põhiplaaniga ning suure ehitisealuse pindalaga endine
pioneerilaagri hoone (vt foto 6), mida rekonstrueeritakse (kehtiva detailplaneeringu alusel
eeldatavasti ühepereelamuks).
Foto 4. Endine söökla H. Raudsepa tn 1 kinnistul (Googlemaps väljavõte 01.2022)
8
Foto 5. Perekodu Järve tn 1 kinnistul (dets 2019)
Foto 6. Hoone H. Raudsepa tn 5 kinnistul (dets 2019)
Lähiala hoonestuse põhilise välisviimistluse materjalina on kasutatud puitlaudist, tellist ja
krohvi.
9
Verevi järve lõunakaldal paiknevad krundid on küllaltki suured, vahemikus 3022-15 449 m² ja
varieeruva kujuga. Piirkonnas esineva hoonestuse tüüp on eriilmeline ja ehitiste paiknemine
maaüksustel ebakorrapärane. Ehitised asuvad nii kinnistu piiril Hugo Raudsepa tänava ääres
kui ka maaüksuste sügavuses, mistõttu ühtlast ehitusjoont välja kujunenud ei ole. Põhihoonete
arhitektuur on mahukas - tegemist on ühe- kuni kolmekorruseliste mansard- ja viilkatusega
hoonetega, mille eriilmelisus on tingitud nende rajamise erinevast ajalisest perioodist, mistõttu
esineb vastavale ajastule omast materjali ja arhitektuurijoone kasutust.
Hugo Raudsepa tn 3 krundi vahetus läheduses asuvad järgmised avalikult kasutatavad rohe- ja
puhkealad, mis kuuluvad valdavalt Elva-Peedu metsapargi koosseisu:
H. Raudsepa tn 6 kinnistul (kt 17001:002:0051) metsapargi ala suurusega 1,5 ha;
H. Raudsepa tn 7 kinnistul (kt 17001:002:0056) roheala suurusega 4845 m²;
Verevitaguse kinnistu (kt 17001:001:0075) metsaala suurusega 29,7 ha;
Verevi järve kinnistu (17001:002:0053) veekogu- ja üldkasutatav maa suurusega 16,8
ha.
Planeeringuala lõunapoolne külg on hoonestamata ja vastavalt Elva linna üldplaneeringule ette
nähtud rohealana, kuhu elamuehitust kavandatud ei ole. Sealsest metsapargi puistust lõuna
poole jääb korrapärase planeeringuga elamurajoon kuni kahekorruseliste üksikelamutega. H.
Raudsepa tn 6 kinnistul asuv metsapark lisab planeeringualale ja selle kontaktvööndile
roheväärtust ja privaatsust ning mitmekesistab linnaruumi kasutusvõimalusi. Samuti moodustab
männipuistu hea eraldusvööndi erinevate hoonestustüüpidega alade vahel ehk väikeelamutega
korrapärase piirkonna ja järveäärse mahukama hoonestuse ja vabakujunduslikuma stiiliga
alade vahel.
Planeeringualast ca 180 m kaugusele kagu suunas jääb Elva-Peedu metsapargi ulatuslikum
roheala seikluspargi ja terviseradadega, mis lisab piirkonda võimalusi puhke- ja
sporditegevusteks ning loob jalakäijale meeldiva ühendustee Elva linna keskusega.
Verevi järve 4 m laiune kallasrada annab võimaluse vabaks liikumiseks ja viibimiseks veekogu
ääres. Lähim juurdepääs kallasrajale asub planeeringualast idas, Järve tänavalt, Tartu mnt 16
kinnistu (kt 17001:002:0010) kaudu.
Kohati on kinnistute piiridele rajatud metallpostidel võrkaedasid. Võrkaiaga on piiratud Järve tn
1 kinnistu ja planeeringuala järvepoolne külg, mille värava kaudu on tagatud juurdepääs
veekogu kallasrajale. Haljaspiirdena on H. Raudsepa tn 3 kinnistu lääneküljele istutatud
osaliselt üherealine elupuuhekk.
Planeeringualaga piirnevad järgnevad kinnistud:
põhjas
Verevi järv
(kt 17001:002:0053, sihtotstarve: 75% veekogude maa, 25% üldkasutatav maa)
kinnistu on hoonestamata,
järve kaguosas paiknevad supelranna rajatised;
idas
Järve tn 1
(kt 17001:002:0001, 100% ühiskondlike ehitiste maa)
Vastavalt ehitisregistri andmetele paikneb kinnistul neli hoonet (kaksikelamu, Elva
Väikelastekodu, lastehoid ja abihoone)
kinnistul tegutseb SA Elva Laste- ja Perekeskus;
läänes
H. Raudsepa tn 5
(kt 17001:002:0055, 100% elamumaa)
kinnistul asub üksikelamu;
10
lõunas
Hugo Raudsepa tänav T1
(kt 17001:002:0049, 100% transpordimaa)
kinnistu on hoonestamata
Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu kool, lasteaed, kauplused, perearstid, apteegid ja
raamatukogu jäävad planeeringualast ca 900 m kuni 1,2 km raadiusesse kesklinna.
Planeeringualast ca 580 m kaugusel kirdes, Verevi järve idakaldal, Tartu mnt servas, asub
lähim ühistranspordi peatus (Ujula). Elva linnal on väga hea bussi- ja rongiühendus ka
maakonna tõmbekeskuse Tartuga.
Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalseid seoseid kajastab joonis 3.
2.5 Kontaktvööndi analüüsi järeldused
Planeeringuala paiknemine suhteliselt keskuse lähedal ja samas asula äärealal, kauni
Verevi järve kaldal, loob sinna atraktiivse elamispaiga, mis meelitab inimesi tänu
sealsele suurepärasele loodus- ja puhkeväärtusele. Planeeringuala asukoht
linnakeskusest jalgsikäigu kaugusel, loob mugava ühenduse ja kättesaadavuse linna
põhiteenustele, puhke- ja vabaaja veetmise võimalustele ning bussi- ja
rongiühendustele nii Tartu, Tallinna kui ka lähiasulate suunal. Eelnev soodustab
piirkonnas elamuehituse arendamist ja elanike lisandumist rohelisse väikelinna.
Piirkonna miljööväärtust kandvad säilinud ehitised on vaadeldavad Järve tänavalt ja
Hugo Raudsepa tänava algusest. Arvestades H. Raudsepa tn 3 kinnistu paiknemist üld-
miljöölises mõistes eemal ajaloolis-kultuurilistest hoonetest, ei varjuta planeeringualal
kavandatav tegevus negatiivselt väärtuslike ehitiste ruumilist tervikut ja vaadeldavust
ning harjumuspäraseid vaatekoridore Verevi järve suunas.
Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate eriilmeliste ja mitmekülgsete funktsioonidega
mahukad ehitised lubavad planeeringuala lahenduses käsitleda hoonestusviisi, mis
arvestab kehtivas üldplaneeringus määratud vastava maakasutuse sihtotstarbega, kuid
ei lähtu kindlast hoonetüübist. Uue hoone arhitektuurse sobivuse planeeringualal
määrab piirkonna linnaehituslik omapära ehk sealsed ehitusmahud, hoonete vormid ja
ühtsed arhitektuurilised tingimused.
Piirkonnas on olemas aastaringselt kasutatav teedevõrk ja juurdepääsud avalikult
kasutatavatele rohe- ja puhkealadele, millega tagatakse elanike liikumisvajadusele
vajalikud tingimused ning suunatakse elanikke kasutama säästvaid liikumisviise.
2.6 Kehtiva H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneeringu ülevaade
Käesoleval ajal kehtiv H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering on koostatud vastavalt 2017.
aastani kehtinud Elva linna üldplaneeringule. Varasemalt kehtinud üldplaneeringu järgi asus
planeeringuala segahoonestusega piirkonnas, kus maakasutuse juhtotstarbeks oli määratud
kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneeringuga tehti ettepanek muuta
ärimaa elamumaaks, et toetada piirkonna kujunemist privaatseks ja turvaliseks elupiirkonnaks.
Kehtiva detailplaneeringuga on H. Raudsepa tn 3 krundile (planeeringus märgitud tähisega
POS 1) ette nähtud ehitusõigus kuni 2-korruselisele ühepereelamule ja ühele abihoonele.
Maksimaalseks hoonete ehitisealuseks pindalaks on määratud kuni 400 m². Põhihoone
maksimaalseks kõrguseks on lubatud kuni 9 meetrit, abihoonel kuni 6 meetrit.
11
2.7 Koostatava planeeringulahenduse võrdlus kehtiva detailplaneeringuga
Asjaolud, mis tingivad kehtiva detailplaneeringu muutmise
Muutunud on detailplaneeringu koostamise aluseks olev Elva linna üldplaneering.
Kehtiva üldplaneeringu järgi on H. Raudsepa tn 3 katastriüksusel tegemist väikeelamute
maa-alaga, mis on määratud üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu maa ja elamute
vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-
alaks.
Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus, mida
on seaduseandja kaudselt defineerinud viie aasta möödumisega. Kehtiva
detailplaneeringu kehtestamisest on möödas peaaegu kümme aastat. Niivõrd pika
ajavahemiku möödumine võib olla aluseks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele,
detailplaneeringu muutmisele või detailplaneeringut täpsustavate
projekteerimistingimuste andmisele.
H. Raudsepa tn 3 kinnistu on vahetanud omanikku. Uue omaniku soovid kinnistu
arendamise osas ei kattu kehtivas detailplaneeringus esitatud eesmärkidega, mistõttu
on alustatud uue detailplaneeringu koostamist. Koostatava detailplaneeringu eesmärk
on seada planeeringualale ehitusõigus ridaelamu püstitamiseks.
Planeeringuala lähiala olemasolev olukord on võrreldes varasema detailplaneeringu
algsituatsiooniga muutunud. H. Raudsepa tn 3 kinnistu naabrusesse (Järve tn 1) on
lisandunud mahuka põhiplaaniga perekodu ning H. Raudsepa tn 5 kinnistul asuvat
endist pioneerilaagri hoonet on asutud rekonstrueerima.
Piirkonna praegune ruumiline struktuur toetab mahuka põhiplaaniga elamuehitust.
Linnalises keskkonnas asuva väärtusliku maa-ala energia- ja ressursitõhusust soosiva
ruumilise lahenduse eelistamine.
Vastavalt Elva valla arengukavale 2019-2025 on valla varasem elanike arvu
kahanemine peatunud ning alates 2018. aastast võib täheldada kerget kasvutrendi, kuid
probleemiks on elamispindade vähesus.
Põhimõtted, mida võrreldes kehtiva detailplaneeringuga ei muudeta
säilib planeeritava maa-ala sihtotstarve;
säilib olemasolev krundistruktuur;
säilib hoonestuse kavandamine krundi keskmesse;
kavandatakse mahukas eluhoone;
säilib hoone maksimaalne korruselisus (2 korrust);
säilib hoone suurim lubatud kõrgus – 9 m;
säilivad hoone lubatud välisviimistlusmaterjalid;
säilib hoone katusetüüp;
säilib juurdepääsu asukoht krundile;
säilib valdav osa krundi kõrghaljastusest;
säilib varem planeeritud tehnotrasside põhimõtteline lahendus.
Koostatava planeeringulahenduse eelised kehtiva planeeringulahenduse ees
Kehtiv detailplaneering on kehtestatud enam kui üheksa aastat tagasi, mistõttu on
õigustatud uue detailplaneeringu koostamine, mis vastab Elva linna arengu
eesmärkidele;
Vastavalt kehtivas Elva linna üldplaneeringus määratud elamukruntide planeerimise
tingimustele on planeeritava ridaelamu rajamine H. Raudsepa tn 3 krundile lubatud ja
kooskõlas üldplaneeringuga;
Mitme elamisühiku kavandamine aitab kaasa Elva valla arengukava eesmärkide
elluviimisele. Luuakse kaasaegne, kasutajasõbralik ja looduslähedane elukeskkond,
millega suurenevad võimalused uute elanike piirkonda elama asumiseks;
Asustuse kompaktsuse hoidmine ja arendamine selle sisestruktuuri tihendamise,
ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu avaldab mõju ka
12
majanduslikule energiasäästlikkusele. Linnalise keskkonna tihendamine ja planeeritav
ruumiline ning arhitektuurne terviklahendus väljakujunenud piirkonnas (infrastruktuur,
tehnovarustuse valmidus jms) suurendab veeäärse ala ressursside efektiivsemat
kasutamist säilitades samaaegselt väljakujunenud maastikulist, ruumilist ja miljöölist
eripära;
Elukeskkonna väärtus tõuseb läbi sotsiaalse arengu soodustamise. Elanike
lisandumisel piirkonda tugevneb naabrivalve, mis tagab turvalisema elukeskkonna;
Ridaelamu kavandamine toetab praegust eriilmelist linnaruumi, luues keskkonna
erineva tausta ja elustiiliga inimeste kohtumiseks ning suurendades seeläbi kõigi
elanike tolerantsi.
Kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud uuele hoonele minimaalset kohustuslikku
ehitisealust pindala, mille alusel on võimalik rajada oluliselt väiksema ehitisealuse
pindalaga hoone, kui detailplaneeringu ehitusõigus seda võimaldab. Sel viisil võib
uushoonestus jääda olemasolevate mahukate ehitiste vahel mõjuma sobimatult
väiksena.
2.8 Detailplaneeringu lahendusega kaasnevad mõjud
Mõjud looduslikule keskkonnale
Planeeringuala paikneb Elva-Peedu metsapargi koosseisus. Kehtiva üldplaneeringuga on
metsapargile tehtud piiriettepanek, mille kohaselt on H. Raudsepa tn 3 krunt kaitseala
koosseisust välja arvatud. Olgugi, et elamumaa kavandamine toimub loodusliku maastiku
arvelt, asuvad planeeringuala ümbruses looduslikud alad, kus arendustegevus on keelatud ja
rohelus säilib. Uushoonestus on ette nähtud olemasolevate ehitiste vahele, kus taimestik on
suhteliselt hõre ja kõrghaljastusest esinevad vaid üksikud puud, millel puudub esile tõstetud
looduskaitseline väärtus. Arvestades, et H. Raudsepa tn 3 krundi hoonestamisel säilib valdav
osa maaüksuse olemasolevast haljastusest, ei ole planeeringutegevuse mõju
looduskeskkonnale oluline, sest ulatuslikku looduslike alade vähendamist ei toimu ning roheala
osakaal krundil ja selle ümbruses püsib suur.
Elamu ning juurdepääsutee ja parkla alt hävib looduslik pinnas. Kuna see ei ole aga
substraadiks väärtuslikele (kaitsealustele) liikidele, ei kaasne pinnase eemaldamisega olulist
negatiivset mõju. Ehituse lõppedes ala heakorrastatakse ning tegevusega kaasneb
vaatesektorite avamine Verevi järvele, mis avaldab piirkonna maastikuilmele positiivset mõju.
Planeeringutegevusega ei suurene pinnase ja põhjavee reostusoht, kuna uus elamu
ühendatakse ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku.
Sotsiaal-majanduslikud mõjud
Linna sotsiaal-majanduslikule arengule mõjub ridaelamu planeerimine positiivselt.
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete
lisandumise näol, kes on tarbijateks linnas pakutavatele teenustele. See omakorda soodustab
kohaliku ettevõtluse arengut ning majandustegevust. Uute elanike näol lisandub piirkonda
maksumaksjaid, mis võib elavdada kohalikku sotsiaalsfääri. Samuti mõjub sotsiaal-
majanduslikule keskkonnale positiivselt erinevat tüüpi elamute rajamine. Ridaelamu
kavandamine eriilmeliste hoonete ja hoonetüüpide vahele mitmekesistab asumi üldpilti. Linna
asustusstruktuuri tihendamisel valmivad kvaliteetsed elamispinnad atraktiivses keskkonnas,
mis parandab elanike elukohtade valikuvõimalusi ehk pakub elamisvõimalusi erinevate
eelistustega inimestele ning soodustab uute elanike sisserännet. See omakorda parandab linna
kui terviku konkurentsivõimet.
Planeeringuala aktiivse kasutamise ja sinna tänapäevase infrastruktuuri rajamisega ala väärtus
tõuseb. Samuti mõjub linnakeskkonna tihendamine positiivselt energia- ja ressursisäästlikule
planeerimisele tiheasustusalal, kus vajamineva taristu olemasolu ja kättesaadavus juba
13
toetavad planeeringulahendust.
Mõjud piirkonna miljöölisusele
Kehtiv üldplaneering planeeringuala piirkonnale eraldi miljöölisi tingimusi välja ei too, kuid ala
erilisust rõhutavad liivase kõrge kaldaga Verevi järv, jalutusradadega puhkemetsa alad,
ajalooline looklev Hugo Raudsepa tänav ja suured kõrghaljastusega krundid, millel on säilinud
ajaloolisest kontekstist üksikuid näiteid endisaegse nn „professorite linnaosa“ hoonestusest.
Planeeringulahenduse eesmärk on piirkonnas väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja seda
kujundavate ehitiste, kinnistustruktuuri, maastikuelementide, miljöölise eripära ning järvele
avanevate vaatesektorite säilitamine.
Olemasolevad hooned ei paikne kindlal ehitusjoonel, vaid hoonestamisel on lähtutud krundi
kasutusest, struktuurist, vaadetest ja kõrghaljastusest. Asukohast tulenevalt ei avalda
planeeritud hoone piirkonnas olulist visuaalset mõju, kuna see paikneb maaüksuse kesksel
madalamal kohal ega jää domineerima tänava sihis ja ümbritsevate hoonete üle. Lisaks
moodustavad planeeritud elamule visuaalse puhvri naaberhooned, vaheldusrikas reljeef, Elva-
Peedu metsapark ja Verevi järv. Visuaalne mõju järve suunalt on olemas, kuid seda vähendab
oluliselt hoonestusala ja järve kalda vahele jääv kõrghaljastus.
Planeeringulahenduse realiseerimisel vaate laius tänavalt järvele krundi ulatuses väheneb, kuid
säilivad vaatesektorid planeeritud ehitise ja naaberhoonestuse vahel (vt skeem 1). Arvestades
üldist vaadeldavust tänavalt järvele läbi olemasolevate hoonestatud kruntide, on piirkonnale
omased poolavatud vaatesektorid ja -sihid hoonete ja kõrghaljastuse vahelt. Planeeringuala
heakorrastamine avab vaatesektorid paremini ning parandab seeläbi ka antud ala
valgustingimusi. Vaadeldavust järvele soodustab tänavamaa paiknemine maastikuliselt oluliselt
kõrgemal reljeefiosal kui planeeritava hoone asukoht.
Skeem 1. Vaadeldavus Verevi järvele Hugo Raudsepa tänavalt
(alus: Maa-ameti kaardiserver 02.2022)
kollasega – planeeritud hoone
rohelisega – vaatesihid olemasoleva hoonestuse vahelt;
sinisega – säilivad vaatesektorid planeeritud hoone puhul
Hugo Raudsepa tänav säilib oma endisaegses transpordimaa koridoris ning selle kohandamine
14
tänapäevastele vajadustele vastavaks ei vähenda piirkonna omanäolisust, vaid tõstab tee
kasutajate ohutust ja kasutusmugavust.
Uue hoone sulandamisel maastikuruumi ei ole kavandatud järske arhitektuurilisi üleminekuid,
mistõttu detailplaneeringuga seatud ehitus- ja arhitektuurinõuete asjakohasel järgimisel ei
vähenda ridaelamu kavandamine piirkonna miljöölisust. Elamuehituse järgselt säilib piirkonnale
omane asustusmuster, miljöölist väärtust kandvad ehitised ja maastikuelemendid ning peamine
üldilme. Eelnevast tulenevalt puuduvad negatiivsed mõjueeldused paiga kultuuripärandile ja
miljöölisusele.
2.9 Planeeringulahenduse kaalutlused, põhjendused ja järeldused
Planeeringulahendus arvestab üldisematest planeeringutest tulenevate tingimustega.
Detailplaneeringu lahendus vastab Elva Vallavalitsuse poolt väljastatud
detailplaneeringu algatamise korralduse tingimusetele.
Detailplaneeringuga esitatud lahendus on vastavuses kehtivas Elva linna
üldplaneeringus sätestatuga, kus väikeelamu maa-alale kavandatakse üldplaneeringu
tingimustega kooskõlas olev ridaelamu. Samuti arvestab koostatud detailplaneeringu
lahendus menetluses oleva Elva valla üldplaneeringu põhimõtetega.
Planeeringulahendus toetab Elva linna arengukavaga seatud eesmärki tõsta
elamispindade arvu läbi elamuehituseks atraktiivsete maa-alade planeerimise.
Planeeringulahendus säilitab olulises ulatuses kehtiva detailplaneeringuga määratud
linnaehituslikud tingimused.
Piirkonna linnaehituslik omapära seisneb sealse hoonestuse eriilmelisuses. Tegemist ei
ole traditsioonilise ühepereelamu piirkonnaga, kuna sealseks valdavaks
hoonestuslaadiks ei ole üksikelamud koos neid teenindavate kõrvalhoonetega.
Planeeringuala paikneb linnaruumis, mida iseloomustavad suured kinnistud ja
mahulised ning erinevaid otstarbeid kandvad ehitised (sotsiaalsed, äri- ja
elamufunktsioonid).
Kehtiva detailplaneeringu lahendusega ei ole võimalik kindlustada, et planeeringualale
püstitatakse suuremahuline ühepereelamu, mille ehitamine ja ülalpidamine on
majanduslikult küllaltki kulukas ning linnalises kontekstis ebaotstarbekas. Samas ei
oleks H. Raudsepa tn 3 krundile väikesemahulise eluhoone paigutamine sealsesse
ruumistruktuuri sobiv ega väärtustaks piirkonna ühtsust. Arvestades asjaolu, et
planeeritava krundi lähiala hoonetüübid ja välisilmed on väga erinevad, ei tulene uue
ehitise sobivus antud alale niivõrd hoone tüübist, kuivõrd selle harmoonilisest
koosmõjust ümbritsevaga. Arvestades piirkonna olemasoleva hoonestuse mahtu, on
sarnase mahuga hoone paigutamine planeeringualale piirkonna ruumilise
terviklahenduse saavutamiseks sobilikuim ja eelistatud. Seetõttu sobitub ridaelamu kui
ristkülikukujulise põhiplaani ja suuremate proportsioonidega hoonetüüp
planeeringualale väga hästi nii oma mahult kui ka funktsioonilt. Olemasolevate
naaberhoonete proportsioonid on nii kõrguse kui ehitisealuse pindala suhtes
võrreldavad planeeritava ehitisega. Ridaelamu kavandamine tagab H. Raudsepa tänava
põhjaküljele loogilise hoonestusrütmi ning selle asetus Hugo Raudsepa tänavajoonest
eemal ei halvenda ega varjuta vaadeldavust olemasolevatele ajaloolistele ehitistele.
Kavandatud ridaelamu ei mõju ülejäänud kontaktvööndi hoonestusega võrreldes
erandlik, vaid pigem mitmekesistab piirkonna eripärasust, kuna järgides piirkonnale
omaseid ehitus- ja arhitektuurinõudeid, on mitmepereelamu võimalik sobitada antud
keskkonda nii, et see tagab kogukondlikke väärtusi ja miljöölist pärandit kandva
ruumistruktuuri säilimise. Ühtlasi on planeeringualal olemas eeldused mitmepereelamu
kavandamiseks. Näiteks Järve tn 1 kinnistul paikneva perekodu elamufunktsioon
sarnaneb pigem mitmepereelamu funktsioonile, kuna hoones elab ca 14 inimest.
15
Kontaktvööndis asub veel kahe hoone ja nelja rühmaga Järve lasteaed ning
kahekorruseline majutushoone.
Planeeringulahendusega moodustub sujuv üleminekukeskkond sotsiaalfunktsiooniga
alalt (Järve tn 1 kinnistu) elamumaaks, mida toetavad privaatsust ja roheväärtust
lisavad looduslikud tingimused.
Piirkonna olemasolev arhitektuuriline väärtus praeguste ehitiste näol säilib.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ulatu ehitismälestise kaitsevööndisse ega
kahjusta mälestise kaitse-eesmärke. Kuna planeeritav maaüksus paikneb endise
„professorite linnaosa“ sisealal, ei varjuta ega vähenda perspektiivne ehitustegevus
vaadeldavust sealsetele säilinud väärtuslikele hoonetele.
Planeeritud hoone asukohavalikul on arvestatud kõrvalasuvate kinnistute hoonestuse
paiknemisega. Uuselamu on kavandatud krundile viisil, kus see moodustab sujuva
ülemineku ühelt ehitiselt teisele luues küllaltki privaatse õueala, parima vaadeldavuse
Verevi järvele ja naaberkinnistutega sarnased keskkonnatingimused, mistõttu ei
halvenda planeeringulahendus naaberkinnistute elukeskkonda.
Detailplaneeringu lahendusega ei vähendata avalike alade omavahelist sidusust ja
ligipääsu neile, mistõttu toetab kavandatu keskkonna terviklikkust. Juurdepääsud
kallasrajale on võimalikud planeeringuala naabruses asuvate üldkasutatavate
maaüksuste kaudu. Samas võimaldab olemasolev kõrghaljastus tagada kavandatava
elamu ja avalikult kasutatava kallasraja vahel piisava puhverala privaatsusele.
Detailplaneeringu üks oluline põhimõte on tagada krundil võimalikult suur
kõrghaljastuse osakaal ja olemasoleva miljöölise piirkonna terviklikkus. Sel eesmärgil
on planeeringuga kavandatud hoonestusala paigutatud valdavalt lagedale krundiosale,
kus kõrghaljastuse osakaal on hõredaim, üksikpuud kasvavad vaid hoonestusala
servaaladel. Seega säilib planeeringualal peale ehitustegevust valdav osa krundist
(vähemalt 75%) looduslikuna, mistõttu on tehiskeskkonna vahel tagatud loodust hoidev
tasakaal.
Detailplaneeringu realiseerumisel säilivad vaatesektorid Verevi järvele sarnaselt
praegustele hoonestatud lähiala kinnistutele, kusjuures vaade järvele avaneb
tänavamaal asukohas, kus järve veepiir on tänavale kõige lähemal. Vaatesektorite
avanemine veepeeglile toetab Verevi asumile olulise maastikuelemendi sidusust
piirkonnaga.
Planeeringuala asub tiheasustusalal, kus krundile on tagatavad vajalikud ühendused
tehnovõrkudega ehk krundil on olemas eeldused ridaelamu kavandamiseks. Hugo
Raudsepa tänavale rajatakse ühisvee ja -kanalisatsioonitorustik, mille käigus ehitatakse
välja ka piirkonna tuleohutust tagav tuletõrjehüdrant.
Olemasoleva kompaktse ruumistruktuuriga asula tihendamisel kasutatakse ära linna
olemasolevat taristut nii, et see ei too kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse
taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil, kuid soodustab mitmekesise ja kvaliteetse
elukeskkonna säilimist. Kaasaegsete tehnovõrkude rajamine planeeringualale toetab ka
selle naaberkinnistute tehnovarustatust ning välistab reostusohu pinnasele ja
põhjaveele. Ridaelamu kavandamine planeeringualale tagab tehnilise taristu rajamisel
majandusliku otstarbekuse, kuna teenindab enamat hulka kasutajaid. Samuti annab
ridaelamu kavandamine võimaluse mitmele perele rajada kodu ja saada osa Verevi
järve ning metsapargi läheduses olevast heast elukeskkonna hüvest, kui seda oleks
ainult ühe pereelamu kavandamisel krundile. Seetõttu on mitmepereelamu
kavandamine krundile põhjendatum.
Planeeringulahendus ei sea ohtu ala enda ega lähipiirkonna elukeskkonna toimimist,
kuna kõikidele Hugo Raudsepa tänava maaüksustele tagatakse juurdepääsud avalikult
kasutatavalt teelt.
Hugo Raudsepa tänav on kitsas ega võimalda seetõttu jalakäijatele ja sõidukitele (sh
operatiivmasinatele ja teenindavale transpordile) selle mugavat ja ohutut kasutamist.
Tänava transpordimaa koridori laius võimaldab tänavaruumi kaasajastamist sealsetele
kasutustingimustele vastavaks. Vastavalt Elva valla arengukavale, on aastatel 2022-
2025 ette nähtud H. Raudsepa tänava ehitustööd. Elva vallal on plaanis eeldatavalt
16
2023. aastal pärast kommunikatsioonide rajamist viia tänav ka mustkatte alla.
Uuendatav tänav on võimeline lisanduva ridaelamu rajamisega kaasneva koormusega
toime tulema ning tagab piirkonnale paremad võimalused ligipääsudeks ja
liiklusohutuseks.
Uute elanike lisandumist Elva linna soosivad ühiskonnas toimuvad muutused nagu
liikuvuse kasv, kaugtöövõimalused, suurem ettevõtlikkus ja trend kolida
looduslähedasemasse keskkonda. Arvestades Elva linna mugavaid ühendusi Tartu
linnaga, kohalike põhiteenuste kättesaadavuse võimalusi ning kaugtöö populaarsust,
muutuvad ka põhikeskustest kaugemad piirkonnad atraktiivseteks elupaikadeks,
mistõttu soosib ridaelamu kavandamine kauni Verevi järve kaldale elanike lisandumist
Elva linna ning suurendab samaaegselt linna tulubaasi.
3. PLANEERINGULAHENDUS
Käesolev detailplaneering ei too kaasa piirkonnale iseloomulike põhifunktsioonide muutusi, vaid
loob eeldused olemasoleva keskkonna heakorrastamiseks ja kaasajastamiseks.
Planeeringulahendus loob kasutajasõbraliku ja turvalise ning esteetiliselt nauditava elupaiga,
mis arvestab maastikuga nii looduslikest kui ka ajaloolis-kultuurilistest aspektidest lähtuvalt.
3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
H. Raudsepa tn 3 kinnistu piire ei muudeta.
3.2 Krundi ehitusõigus
Elva linna üldplaneeringu järgi on H. Raudsepa tn 3 krundi suurim lubatud täisehitusprotsent
kuni 30%. Planeeringualale kavandatud maksimaalne 500 m² ehitisealune pind moodustab
krundi pindalast ca 13%.
Raudsepa tn 3 krundile on ette nähtud kuni viie sektsiooniga kahekorruselise ridaelamu.
Ridaelamu kavandamisel ja joonisel kujutatud võimaliku asukoha illustreerimisel on aluseks
võetud krundi kuju, reljeefi iseärasused, järvest tulenevad piirangud, naaberhoonestuse
paiknemine, juurdepääsu võimalus ja maaüksuse asukoht ümbritseva keskkonna suhtes ning
seeläbi hinnatud planeeritud elamu sobivust olemasolevasse keskkonnaruumi. Kuna piirkonnas
puudub kindel ehitusjoon, loob diagonaalselt paigutatud ridaelamu visuaalse ühenduse ja
sujuvuse olemasolevate naaberhoonete vahel. Samuti tagab selline hoone paigutus
suurepärase vaate Verevi järvele ja piisava ruumi parkimisala ning võimaliku prügikonteinerite
varjualuse või jäätmemaja tarvis.
Krundi ehitusõigusega on määratud:
1) krundi kasutamise sihtotstarve;
2) hoonete suurim lubatud arv krundil;
3) hoone suurim lubatud ehitisealune pind;
4) hoone suurim lubatud kõrgus.
Krundi ehitusõigus on toodud tabelina joonisel 4.
3.3 Kruntide hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on näidatud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hoone. Väljaspoole hoonestusala on ehitise/rajatise püstitamine keelatud. Terrasside
rajamine võib toimuda üksnes hoonestusala sees. Hoonestusala planeerimisel on lähtutud
vajalikust tuleohutuskujast.
17
Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel
(joonis 4). Hoonestusala sees on näidatud planeeritud ehitise võimalik asukoht. Hoone suurus
ja selle täpne konfiguratsioon ning paiknemine hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise
etapis.
Hoonestusala on antud suurem kui suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab lisaks
planeeringus välja töötatud kontseptsioonile arvestada ka vastava krundi hoonestaja soove.
3.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud kahesuunalise liiklusega Hugo Raudsepa tänavalt.
Tegemist on kolme meetri laiuse kruuskattega kohaliku teega nr 1700018. Üldplaneeringu
kohaselt on Hugo Raudsepa tänava puhul tegemist juurdepääsutänavaga, mille funktsiooniks
on tagada ühendus põhitänavatelt valdustele. Olemasoleva tänava kõrgusarve planeeringuga
ei muudeta ja mahasõit avalikult tänavalt on kavandatud varem koostatud H. Raudsepa tn 3
kinnistu detailplaneeringuga ette nähtud asukohas, kinnistu kagunurgast. Põhijoonisel (joonis
4) on näidatud kavandatud juurdepääsu orienteeruv asukoht, mis täpsustatakse hoone
projektiga.
Viie ridaelamuboksi kavandamisega lisandub piirkonna liikluskoormusele prognoositavalt
kümme sõidukit. Arvestades seda, et Hugo Raudsepa tänaval on kaks ühendust ümbritseva
tänavavõrguga, võib seda vastavalt standardi (EVS 843:2016) tabelile 6.7 käsitleda
kvartalisisese tänavana juurdepääsuks kuni kümnele majapidamisele, kus tänava heaks
normikohaseks laiuseks on 3,5 m. Käesoleval ajal on Hugo Raudsepa tänav nii kitsas, et
võimaldab autodel vabalt liigelda ühesuunaliselt. Kahe sõiduki möödumisel üksteisest on vajalik
kasutada „taskutena“ kinnistute juurdepääsualasid või muud vaba ruumi tee servas.
Olemasolev kitsas tänav teenib küll liikluse rahustamise eesmärki, kuid transpordimaa koridor
(laius ca 14 m) võimaldab teed laiendada ja korrastada nii, et see tagaks kõigile selle
kasutajatele ohutu liiklemise üksteise vajadusi arvestades. Sellise liikluskoormusega tänaval
(standardi järgi 50-600 a/ööp), kus esineb ka pikisuunalist kergliiklust, on lubatud erinevate
liiklejate puhul kasutada ühist liiklusruumi ja sõidukite möödasõiduvõimalused lahendada
möödasõidutaskutega. Arvestada tuleb, et sellises tänavaruumis on vajalik lisaks
regulatiivsetele vahenditele kasutada ka füüsilise liikluse rahustamise võtteid. Liikluse
rahustamise põhimõtete kasutamine loob meeldivama ja ohutuma elukeskkonna ning on
põhjendatud ka planeeringuala lähinaabruses paiknevate lasteaia, perekodu, majutusasutuse
ja puhkealade tõttu. Linnatänavale seatavad tingimused määrab kohalik omavalitsus. Kohalikul
omavalitsusel on plaanis tänav rekonstrueerida ja viia mustkatte alla eeldatavalt 2023. aastal
pärast kommunikatsioonide rajamist.
Planeeringuala logistiline paiknemine linnakeskuse lähedal soodustab jalgsi ja jalgrattaga
liikumist, mis omakorda vähendab autode pidevat kasutusvajadust ja liikluskoormust Hugo
Raudsepa tänavale.
Käesolev planeeringulahendus näeb ette parkimise elamumaa krundil. Parkla projekteerimisel
näha ette selle liigendamine haljastusega.
Kavandatud hoone standardipõhine (EVS 843:2016) parkimisvajadus on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Hoone kasutamise otstarve ja parkimiskohtade arv
Kinnistu aadress Hoone lubatud Suurim Normatiivne Planeeritud
kasutamise elamisühikute parkimiskohtade võimalik
otstarve arv krundil arv krundil parkimiskohtade
arv krundil
H. Raudsepa tn 3 11221 - ridaelamu 5 9 10
18
Parkimiskohtade arvu (viie ridaelamuboksi puhul mitte vähem kui 9 kohta) ja paiknemist võib
projekteerimise käigus muuta kavandatud hoone juurde sobiva lahenduse leidmisel. Parkla
tuleb täpsustada vastava projektiga, mille käigus täpsustatakse ka parkla ja juurdepääsu
katendi liik.
Liikluslahendus ja põhimõtteline parkimiskorraldus on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis
4).
3.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeringualal esineb kõrghaljastust, millest peamiselt on esindatud männid. Kõrghaljastuse
osatähtsus on suurim kinnistu põhjaosas, kuhu ei ole kavandatud ehitustegevust. Planeering
näeb ette säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Hoone, parkla,
juurdepääsutee ja tehnovõrkude ning nende kaitsevööndite alt välja jäävad elujõulised puud
tuleb võimalusel säilitada. Lubatud on täiendava kõrg- ja madalhaljastuse rajamine, kuid
kinnistu lõunaküljes ehk Hugo Raudsepa tänava poolsel küljel on see lubatud kinnistu piirist
vähemalt 5 m kaugusel, et tagada nähtavus tänavale.
Planeeritud elamukrundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala. Väljaspool
kõvakattega ala on ette nähtud murukate ja muud vett läbilaskvad katendid. Hoonestuse
püstitamisel tuleb eemaldatud kõrghaljastuse asemele ette näha asendusistutus, mis on
omavalitsusega kooskõlastatud.
H. Raudsepa tn 3 krundi detailplaneeringuga tõuseb planeeringuala esteetiline väärtus.
Detailplaneeringuga kaob küll terve krundi ulatuses poolavatud maastikuvaade Verevi järvele,
kuid ridaelamu rajamine tagab ala hoolduse ja võimaldab paremini avada järvele
vaatesektoreid.
Lisanduva kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
● tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega;
● puude kaugus hoonest peab olema vähemalt 5 m;
● arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja
kohapealsete kasvutingimustega;
● eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega
ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku;
● lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist.
Planeeritud parkimisalalt kokku kogutav lumi tuleb ladustada elamukrundi sees. Vallitatud lumi
ei tohi takistada sõiduautode parkimiskohtade kasutamise võimalust, jalakäijate/sõiduautode
liikumist ja nähtavust tänavale.
Planeeringuga on soovitav elamukrunti aiaga mitte piirata. Vajadusel on lubatud piirdena
kasutada läbipaistvat metallvõrkaeda, mille kõrgus peab kinnistu lõunapoolsel küljel ühtima
Järve tn 1 kinnistu tänavapoolse piirdeaia kõrgusega ega tohi varjata nähtavust sõiduteele.
Ülejäänud kinnistu piiridel on vajadusel lubatud kuni 1,6 m kõrguse metallvõrkaia kasutamine,
mida võib kombineerida hekiga.
Planeeringuala vertikaalplaneerimine on ette nähtud lahendada vastava projektiga.
Sademeveed tuleb immutada pinnasesse.
Heakorra tagamisel tuleb järgida Elva linna heakorra eeskirjas1 sätestatud nõudeid.
1 Elva Linnavolikogu 17.12.12. a vastu võetud määrus nr 41
19
3.6 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ vähemalt kaheksa
meetrit. Kui ehitistevaheline tuleohutuskuja laius on alla kaheksa meetri, tuleb tule levikut
piirata ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui
välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja
selle osa välisservast.
Lähim naaberkinnistu ehitis asub Järve tn 1 kinnistul, kus olemasoleva hoone kaugus
planeeritava krundi piirist on 3,2 meetrit. Planeeritud ridaelamu hoonestusala on kavandatud
olemasolevast ehitisest 8,1 m kaugusele.
Ehitistevahelised kujad on kajastatud joonisel 4.
Planeeritud on rajada I kasutusviisiga hoone (ridaelamu), mille madalaim tulepüsivusklass on
TP3.
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
H. Raudsepa tn 3 krundile on planeeritud vee-, reovee- ja elektriühendus ning võimalus
tuletõrjeveele. Kõik kommunikatsioonid on planeeritud maa-alustena. Küttesüsteem
planeeritakse lokaalküttena.
Detailplaneeringuga on näidatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mis täpsustatakse
projekti(de)ga. Tehnovõrkude projekteerimine ja ehitus tuleb võrguvaldajatega täiendavalt
kooskõlastada. Tehnovõrkude põhimõtteline paiknemise lahendus on toodud joonisel nr 5.
3.7.1 Veevarustus
Olemasolev olukord
Olemasolev ühisveevärgi torustik asub planeeringualast ca 160 m kaugusel kagu suunas,
Järve tänaval.
Planeeritud lahendus
1. Planeeringuala veevarustus lahendatakse vastavalt AS Emajõe Veevärk tehnilistele
tingimustele nr TT-20-00007 (väljastatud 10.03.2020).
Objekti eeldatav veevajadus on 2,5 m³/ööp.
Planeeritava kinnistu veega varustamiseks on ette nähtud alates olemasolevast AS Emajõe
Veevärk ühisveevärgi torustikust Järve tänaval kuni H. Raudsepa tn 3 kinnistuni uus
veetorustik. Planeeritavale kinnistule on kavandatud eraldi veevarustuse liitumispunkt, mis on
ette nähtud avalikult kasutatavale tänavamaale (Hugo Raudsepa tänaval) ja kuni üks meeter
väljaspoole kinnistu piiri.
Ühisveevärgi torustiku kaevudele peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga, 28T.
Veetorustiku projekteerimisel tuleb lähtuda AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest
tingimustest.
2. Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2019-
2030 näeb lühiajalise investeerimisprogrammi2 raames Hugo Raudsepa tänavale ette
veetorustiku rajamise. Vastavalt AS Emajõe Veevärk 16.11.2020. a kirjale nr AD-9/473-1
korraldab AS Emajõe Veevärk Hugo Raudsepa tänavale veetorustiku rajamise ning
2 Projekti prioriteetsusest ja finantseerimisallikate leidmise võimalustest lähtuvalt, toimub tegevus eeldatavalt
aastatel 2019-2023
20
Järve tänava veetorustiku rekonstrueerimise ja ringistamise Palu tee ning Tartu mnt
vahel hiljemalt 01.06.2023. a.
Juhul, kui veetorustik ehitatakse vastavalt ÜVK arendamise kavale välja enne
detailplaneeringulahenduse realiseerimist, kavandatakse H. Raudsepa tn 3 kinnistu
veevarustuse liitumispunkt antud veetorustikule.
3.7.2 Tuletõrje veevarustus
Olemasolev olukord
Planeeringualale lähim tuletõrjehürdant (ID:1817) asub H. Raudsepa tn 3 kinnistust ca 200 m
kaugusel kagus, Järve tänaval. Paraku ei saa Järve tänava hüdranti käesoleval ajal
eesmärgipäraselt kasutada, kuna see ei taga vajaliku koguse ja survega tuletõrjeveevõttu ega
kuulu seega Päästeameti ametlike hüdrantide nimekirja. Lisaks puudub antud hüdrandil
ringtoide.
Lähim töökorras tuletõrje veevõtuhüdrant (ID:1910) asub planeeringualast ca 560 m kaugusel
Tartu mnt 13 kinnistu juures. Planeeritud ridaelamu jääb väljaspoole mainitud hüdrandi
teenindusraadiust.
Planeeritud lahendus
Tuletõrje veevarustuse tagamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 812-6:2012 +A1+A2
„Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Vajalik vooluhulk väliskustutuseks on 10 l/s ja arvestuslik tulekahju kestvus 3 tundi. Vastavalt
eelnevatele andmetele on vajaliku kustutusvee hulk 108 m³.
Tuletõrje veevarustus lahendatakse ühisveevärgi baasil planeeritud hüdrandiga.
Kinnistu tuletõrjeveega varustamiseks on Hugo Raudsepa tänava planeeritud veetorustikule
ette nähtud hüdrant, mille kasutusvõimalus ja töökindlus sõltuvad Järve tänaval asuva
veetorustiku seisukorrast, kuna tänavate trassid ühendatakse. Käesoleval ajal vajab Järve
tänava veetorustik rekonstrueerimist ja ringistamist, et tagada ka praeguste kasutusest väljas
olevate hüdrantide töökindlus.
Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2019-2030 näeb
Järve tänavale ette veetorustiku rekonstrueerimise ning selle ringistamise Palu tee ja Tartu mnt
vahel. Peale Järve tänava veetorustiku rekonstrueerimist ja ringistamist on võimalik tagada
vajalik veekogus ja –surve ka planeeringualale lähimas hüdrandis (ID:1817), mis jääb
kavandatud uuest hüdrandist ca 200 m kaugusele.
Nõutav vooluhulk peab olema kättesaadav ühest tuletõrjehüdrandist. Tuletõrjehüdrantide
vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m, arvestusega, et kõik
hooned ning rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui
100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast.
Tuletõrjehüdrandi tüübi valik, paigaldamine, tähistamine ja korrashoid peab vastama
siseministri määrusele nr 37.
Detailplaneeringuga seatud eluhoone ehitusõigust ei ole võimalik realiseerida enne Järve
tänava veetorustiku ja sealse planeeringualale lähima hüdrandi rekonstrueerimist ning
planeeringuga kavandatud uue hüdrandi rajamist.
Vastavalt AS Emajõe Veevärk 16.11.2020. a kirjale nr AD-9/473-1 korraldab AS Emajõe
Veevärk Hugo Raudsepa tänavale veetorustiku rajamise ning Järve tänava veetorustiku
rekonstrueerimise ja ringistamise Palu tee ning Tartu mnt vahel hiljemalt 01.06.2023. a.
21
3.7.3 Reoveekanalisatsioon
Olemasolev olukord
Vastavalt Elva linna üldplaneeringule on H. Raudsepa tn 3 kinnistu määratud perspektiivse
reoveekogumisala koosseisu.
Olemasolev ühiskanalisatsioonitorustik (isevoolne ja survetorustik) asub planeeringualast ca
160 m kaugusel kagus, Järve tänaval.
Planeeritud lahendus
1. Planeeringuala reovee ärajuhtimine lahendatakse vastavalt AS Emajõe Veevärk
tehnilistele tingimustele nr TT-20-00007 (väljastatud 10.03.2020).
Objekti eeldatav ärajuhitava reovee kogus on 2,5 m³/ööp.
Reovesi kogutakse planeeringualal isevoolselt kokku ja suunatakse krundi lääneküljele
kavandatud reovee pumplasse, kust see ülepumpamise teel juhitakse Hugo Raudsepa
tänavale planeeritud isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku. Enne reovee kanaliseerimist
isevoolsesse torustikku, läbib see rahustuskaevu. Reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus
reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritavast kinnistust kuni AS Emajõe Veevärk
isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni Järve tänaval. H. Raudsepa tn 3 krundile on ette
nähtud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt, mis on planeeritud avalikult kasutatavale
tänavamaale (Hugo Raudsepa tänav) kuni üks meeter väljaspoole elamukrundi piiri.
Ühiskanalisatsiooni torustiku kaevudele peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga,
28T.
Reoveekanalisatsioonitorustiku projekteerimisel tuleb lähtuda AS Emajõe Veevärk tehnilistest
tingimustest.
2. Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2019-
2030 näeb lühiajalise investeerimisprogrammi raames Hugo Raudsepa tänavale ette
survekanalisatsioonitorustiku rajamise. Juhul, kui kanalisatsioonitorustik ehitatakse
vastavalt ÜVK arendamise kavale välja enne detailplaneeringulahenduse realiseerimist,
kavandatakse H. Raudsepa tn 3 kinnistu reoveekanalisatsiooni liitumispunkt antud
torustikule.
3.7.4 Sademevesi
Olemasolev olukord
Planeeringualal puudub sademevee ärajuhtimise süsteem.
Planeeritud lahendus
Planeeringuala sademevee lahendamisel on aluseks võetud AS Emajõe Veevärk 10.03.2020. a
väljastatud tehnilised tingimused nr TT-20-00007.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning naaberkruntidele ei ole
lubatud.
H. Raudsepa tn 3 krundil tekkiv sademevesi juhitakse vertikaalplaneerimise teel hoonest
eemale ja immutatakse pinnasesse.
Krundisiseselt on võimalik katusevett eraldi koguda ja kasutada kastmisveena või ka olmes nt
vesikäimla loputusveena. Sel juhul kogutakse katuselt lähtuvad sademeveed kinnisesse
mahutisse, mis on ühenduses maapealse kraaniga. Veemahuti ühendatakse toruga, et kinnise
mahuti täitumisel juhtida vesi pinnasesse.
Planeeritud sõiduautode parkla katend on soovitav rajada vett läbilaskvana, et võimaldada vee
22
kiiret imbumist pinnasesse.
Konkreetne realiseeritav sademevee lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
3.7.5 Elektrivarustus
Olemasolev olukord
Planeeringualale ulatub Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektrimaakaabelliin (Järve tn mast).
Planeeritud lahendus
Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 04.03.2020. a koostatud
tehnilised tingimused nr 345036.
Kavandatud ridaelamu elektrivarustus on planeeritud kinnistu kagunurgas asuvast
olemasolevast liitumiskilbist, millest nähakse elektritoide hooneni ette 0,4 kV maakaabliga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu
käigus vajadusel olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb
esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ
poole.
3.7.6 Välisvalgustus
Olemasolev olukord
Hugo Raudsepa tänav on valgustatud.
Planeeritud lahendus
Krundisisene välisvalgustus lahendatakse eraldi projekti koosseisus.
3.7.7 Sidevarustus
Olemasolev olukord
Planeeringualal puudub sidevarustus.
Planeeritud lahendus
Sidevarustus lahendatakse mobiilsidevõrgu baasil.
3.7.8 Soojavarustus
Olemasolev olukord
Planeeringualal puudub soojavarustus.
Planeeritud lahendus
Elva linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala väljaspoole kaugkütte piirkonda.
Planeeritud elamu soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Võimalikud variandid kütmiseks on:
elektriküte;
tahkeküte;
maaküte või muud taastuvenergia allikatel baseeruvad lahendused;
erinevate kütteliikide kombineerimine.
Keelatud on keskkonda oluliselt saastava raskeõli ja kivisöe kasutamine.
23
Maasoojussüsteeme on lubatud rajada vastava projekti olemasolul ja seadusest tulenevate
dokumentide esitamisel. Kaitsealal (Elva-Peedu metsapark) on vajalik maasoojussüsteemide
ehitamiseks kaitseala valitseja nõusolek.
Vajaliku piisava ruumi puudumisel on planeeringualal välistatud horisontaalkontuuridega
maasoojussüsteemi rajamine. Kinnise kontuuriga hoonevälise soojuspuuraugu ehk
energiakaevu projektis tuleb ette näha soojuspuuraugu võimalikuks hoolduseks, remondiks või
likvideerimiseks vajalik maa, mida võib käsitleda ka soojuspuuraugu kaitsealana (soovituslikult
vähemalt raadiusega 3 m, kuna peab võimaldama tehnika juurdepääsu). Hoonealustel nn vaia
tüüpi soojuspuuraukudel (kohtvai) puudub hooldusala väljaspool hoonekontuuri.
Soojuspumpade kasutamisel tuleb rakendada selliseid ehituslikke võtteid, et pump ei mõjutaks
hoone välisilmet ega häiriks naabermajade elanikke. Ventilatsiooni- ja soojuspumpade valikul
tuleb arvestada sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel
keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM määrus nr 71) lisa 1
normtasemeid.
Tahkekütusega kütmisel kasutada nõuetele vastavaid tootjavastutusega ahju- ja
kaminasüdamikke ja/või paigaldada korstnale vastav filter.
Kütteliigi valik täpsustatakse hoone projektiga. Lahenduse väljatöötamisel arvestada
tänapäevaste innovatiivsete võimaluste ja keskkonnasäästlike lahendustega.
3.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Küll võib
positiivse mõjuna välja tuua territooriumi kasutuselevõttu elamualana koos sellega seotud
võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord). Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud,
peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt
planeeringualaga.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale
tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm
ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et
lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal
häirida piirkonna elanikke.
Planeeritud hoonestusala, selle kaugus naaberhoonetest ja lubatud maksimaalne hoone
kõrgus võimaldab arhitektuurinõudeid arvestades rajada ehitise, millega on tagatud piisav
päikesevalgus nii planeeritud kui naabermaaüksuste hoonetes. Hoone projekteerimisel tuleb
tagada planeeritud ja naaberkinnistutel asuvate eluruumide insolatsiooninõuded lähtuvalt EVS
894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Kavandatud hoone asukoht ja
orientatsioon on valitud selliselt, et eluruumides oleks tagatud piisav ehk 3-tunnine katkematu
insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini.
Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on piirkonnas põhjavesi
kaitstud ja esineb väga madal reostusohtlikkus.
Jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse
prügikonteinerisse, millele on vajalik tagada vaba juurdepääs. Eraldi konteinereid kasutada
sorteeritud ja olmejäätmetele. Prügikonteineri(te) võimalik asukoht täpsustatakse hoone
projekteerimise käigus. Elamukrundil on konteinerite paiknemine lubatud varjualusega või
lahendada jäätmemajas. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid
jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle
selleks õigust omavale ettevõttele.
24
Kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a
määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele.
3.9 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Planeeritud ehitiste arhitektuurilised tingimused on kajastatud joonise 4 vastavas tabelis.
Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete
järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda
tingimusest, et selle arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne, linnaruumi rikastav
ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Kavandatud hoone peab paiknema krundil
liigendatult. Enne ehitusloa taotlemist tuleb taotlejal esitada Elva Vallavalitsusele kavandatava
hoone kohta vähemalt kaks hoone arhitektuurilist lahendust.
Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning linnakeskkonda sobivaid
materjale. Fassaadi lahendamisel on soovitav kasutada erinevate materjalide liigendamist.
Imiteerivate materjalide ning pleki ja palgi kasutamine välisviimistlusena ei ole lubatud.
Hoone +/- 0,00 täpsustatakse projekteerimise etapis.
Hoone väismõjuga tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid, satelliitantennid
jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need sulanduksid hoone arhitektuursesse
terviklahendusse või oleksid varjestatud.
3.10 Servituutide seadmise vajadus
Tabelis 3 on ära toodud planeeringuga määratletud servituudi vajadusega objektid. Servituudi
vajadusega alad on fikseeritud joonisel 5.
Tabel 3. Servituutide vajadus
Teeniv kinnisasi Servituut Servituudi sisu
H. Raudsepa tn 5 Planeeritud reoveepumpla kuja Tagada reoveepumpla hooldamise võimalus
selle kuja ulatuses H. Raudsepa tn 3 kinnistu
kasuks
3.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-
1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Elamupiirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;
rajada krundile konkreetne juurdepääs;
tagada maa-ala korrashoid;
kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ja väikevorme;
kasutada tugevaid, vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ning lukke;
kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid.
3.12 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi. Igakordne krundi omanik peab tagama
vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei ohusta selle kasutajate
ega teiste inimeste elu, tervist, vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning
25
vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate
jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb
tekitaja poolt hüvitada koheselt.
3.13 Planeeringu elluviimise tingimused
Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeringu ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on detailplaneeringukohaste tehnorajatiste
väljaehitamine ning rajatistele on väljastatud kasutusload või vastavad dokumendid, mis
tõendavad rajatise vastuvõtmist. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitab välja kinnistu omanik (sh
ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud kuni Järve tänaval asuvate olemasolevate torustikeni
juhul, kui need ei ole planeeringu elluviimise hetkeks vastavalt ÜVK arendamise kavale 3
rajatud), kui ei lepita kokku teisiti.
Planeeritud tehnovõrgud väljaspool H. Raudsepa tn 3 kinnistut rajatakse vastavalt huvitatud
isiku ja tehnovõrgu valdaja vahelistele kokkulepetele.
Vastavalt AS Emajõe Veevärk 16.11.2020. a kirjale nr AD-9/473-1 korraldab AS Emajõe
Veevärk Hugo Raudsepa tänavale veetorustiku rajamise ning Järve tänava veetorustiku
rekonstrueerimise ja ringistamise Palu tee ning Tartu mnt vahel hiljemalt 01.06.2023. a.
Rajatav reoveepumpla ja kinnistusisene survekanalisatsioonitorustik kuni liitumispunktini jääb
kinnistuomanike hallata ja hooldada. Teised kinnistuvälised tehnovõrgud nagu elektrikaabel,
kanalisatsioonitrass, veetrass ja hüdrant jäävad tehnovõrgu valdaja hallata ja hooldada.
Huvitatud isik kohustub sõlmima vajaliku servituudi seadmise lepingu (sh seadma vastava
märkme kinnistusraamatusse).
Ehitusõigus realiseeritakse planeeritud krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Ehitusprojekt
peab olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale
projekteerimistavale ning ehitusseadustikule.
3 Elva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030
26
4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Tabel 4. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Jrk Kooskõlastav Kuupäev ja Kooskõlastaja nimi ja Kooskõlastuse Märkused
instants number ametikoht asukoht
kaustas
1. Elektrilevi OÜ 27.05.2020 Yulia Dun II köide, lisa 8 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
nr 2225090792 Tehnilised tingimused 345036
2. AS Emajõe Veevärk 04.06.2020 Rauno Ränkel II köide, lisa 9 Järgnevad projekti staadiumid kooskõlastada
nr 20-00465 täiendavalt AS-iga Emajõe Veevärk.
3. Päästeameti Lõuna 16.09.20 Margo Lempu II köide, lisa 11
päästekeskus nr K-ML/58 Lõuna päästekeskuse
ohutusjärelevalve büroo
nõunik
4. Keskkonnaamet 12.08.2020 Ena Poltimäe II köide, lisa 10 Seni, kuni Elva-Peedu metsapark kuulub riikliku
nr 6-2/20/13044-2 Lõuna regiooni juhataja kaitse alla, vajab detailplaneeringu kehtestamine
pargis kaitseala valitseja nõusolekut.
27
Huvitatud isik:
Metsapunkt OÜ
Objekti asukoht:
Elva linn
Objekt:
Elva linnas H. Raudsepa tn 3 kinnistu detailplaneering
Joonis:
ILLUSTREERIV JOONIS
Peaarhitekt: Staadium:
R. Smuškin DP
Planeerija: Töö nr.:
J. Vaine DP-40-19
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev:
MRT reg. nr.: EEP001313 03.2022
Registrikood: 10439501 Skaala:
Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu
Arhitektuuribüroo®
tel.: (+372) 7 308 260
e-post:
[email protected] Joonise nr.:
web: www.arhpro.ee 6
ELVA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected] Meie: 25.04.2022 nr 6-1/3-54
[email protected]
Elva linnas H. Raudsepa 3 kinnistu täiendatud detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks
Elva Vallavalitsus edastab Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse paragrahv 138 lõike 1 alusel Elva
linnas H. Raudsepa 3 kinnistu täiendatud detailplaneeringu. Seisukohad ja selgitused
Rahandusministeeriumi 30.11.2021 kirjas nr 14-11/6876-3 esitatud arvamustele on toodud Elva
Vallavalitsuse 18.04.2022 korralduse nr 194 lisas 2.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kertu Vuks
abivallavanem
Lisa: Elva Vallavalitsuse 19.04.2022 korraldus nr 194
Maarika Uprus
[email protected]
527 1860
Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank
Elva vald, Tartumaa e-post:
[email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank
reg nr 77000170