Tuuliku rootorilabade ulatuse arvestamine planeeringute koostamisel

Saatja: Kristiina Nauts <[email protected]> Saadetud: 25.04.2022 08:33 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Eleri Kautlenbach <[email protected]>; Kadi-Kaisa Kaljuveer <Kadi- [email protected]> Koopia: Rene Tammist <[email protected]>; Sandor Elias | TRINITI <[email protected]> Teema: Tuuliku rootorilabade ulatuse arvestamisest planeeringute koostamisel Tere Saadan Utilitas Wind OÜ poolt kirja tuuliku rootorilabade ulatuse arvestamisest planeeringute koostamisel. Oleme valmis Rahandusministeeriumiga igati koostööd tegema ning vastame täiendavatele küsimustele meeleldi. Vastust ootama jäädes. Parimate soovidega Kristiina Nauts Planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise juht OÜ Utilitas Wind Tel: Maakri 19/1 , 10145 Tallinn Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means. Rahandusministeerium [email protected] [email protected] [email protected] 2 2 .0 4 .2022 Tuuliku rootorilabade ulatuse arvestamine planeeringute koostamisel 14.04.2022 toimunud tuuleenergeetika ümarlaual avaldati kohati arvamust, et elektrituulikute üld- , eri- ja detailplaneeringuid koostades tuleks tuuliku rootorilabade ulatus arvata rajatisealuse pinna ja hoonestusala hulka. Eeltoodu tähenda b tuuleparkide arendamiseks sobivate alade olulist kitsendamist (rootori labade ulatuse võrra). H etkel juba tootmises olevate tuulikute rootori diameeter on üle 170 m ning see on analoogsete tuuliku tipukõrgustega ajas suurenev . Utilitas Wind OÜ ( „Utilitas Wind“ ) hinnangul ei ole selline tõlgendus õige (vähemalt mitte ainumõeldav) ning tekitab uue kunstliku takistuse taastuvenergeetika arendamisel ning sobilike alade välja selgitamise l. Utilitas Wind selgitab enda tõlgendust alljärgnevalt ning palub ka Rahandusministeeriumi seisukohta. I Elektrituuliku rajatisealune pind hõlmab üksnes vundamendi (torni), mitte rootorilabade projektsiooni. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus e nr 57 „ Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused “ ( „määrus nr 57“ ) § 19 lg 7 sätestab, et rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal. Määruse nr 57 seletuskirjas on selgitatud: „ Võrreldes kehtiva määrusega olulisi muudatusi tehtud ei ole, täpsustused on normitehnilist laadi . /---/ Ühtlustati mõisteid „ehitisealune pind“ ja „ehitusalune pind“ ning viimane on asendatud samuti mõistega „ehitisealune pind“. Seega tuleb „ehitisealuse pinna“ mõiste sisustamisel arvestada ka planeerimisprotsessist tulenevate vajadustega . “ Enne määrust nr 57 kehtinud Majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määruse nr 84 „ Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused “ ( „määrus nr 84“ ) § 19 lg 7 oli täpselt sama sõnastusega, mis määruses nr 57. Samas määruse nr 84 esialgse eelnõu § 19 lg 7 kohaselt olnuks rajatisealune pind rajatist ümbritsevast maapinnast kõrgemal ja madalamal asuvate rajatise osade projektsioon horisontaaltasapinnal. Tõlgendus, mille kohaselt tuleks tuuliku rootorilabade kogu ulatus määrata rajatisealuse pinna hulka, ei ole õige ega eesmärgipärane: Esiteks, rajatisealuse pinna hulka kuuluvad määruse nr 57 § 19 lg 7 kohaselt “maapealse” ja “maa-aluse” osa projektsioon horisontaaltasapinnal. Samas ei ole määruses nr 57 defineeritud, mis on rajatise “maapealne” osa. Võrdluseks – hoone puhul on „maapealne“ osa määruses defineeritud. H oonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal (määruse nr 57 § 19 lg 2). Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal (määruse nr 57 § 19 lg 3). Määruse nr 57 seletuskirjas on samuti viidatud, et just hoonete puhul tuleb arvestada ka ehitise osasid, mis asuvad soklikorrusest kõrgemal ( et täita planeerimislikke eesmärke ). Ehk – hoonete puhul tuleneb määrusest nr 57 selgelt, et kõrgemate (eenduvate) hooneosade projektsioon tuleb hoonealuse pinna hulka arvestada (v.a § 19 lg-s 6 toodud erandid). Rajatiste puhul vastavaid sätteid aga pole. Seega – määrus nr 57 eristab hoonete ja rajatiste ehitisealuse pinna arvutamist . Rajatise puhul (erinevalt hoonest) ei ole määruse nr 57 kohaselt kõrgemal asuva t e (eenduvate) osade projektsioon „maapealse osa“ hulka hõlmatud. Järelikult, rajatise puhul ei peeta „maapealse“ osa all silmas maapinnast kõrgemal, maapinna kohal asuvaid osi, vaid ainult maapinnal asuvaid osi (tuuliku puhul vundament) . Siinkohal on oluline, et määruse nr 84 eelnõu algse versiooni kohaselt hõlmanuks rajatisealune pind ka rajatise maapinnast „kõrgemal asuvate osade projektsiooni“. Lõppversioonis aga definitsiooni muudeti. Teiseks, kuni 01.07.2015 kasutati planeerimisõiguses terminit „ ehitusalune pind “ või „ ehitusalune pindala “ (PES § 9 lg 4 p 3 ja PlanS v.r § 9 lg 4 p 3) erinevalt ehitusõiguse mõistest „ ehitisealune pind “ ( Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 69 ( „määrus nr 69“ ) § 17 lg 1) . Kohtupraktikas selgitati, et tegemist oli erinevate terminitega ning planeerimisõiguses oli „ ehitusaluse pinna “ piirangu eesmärgiks krundi liigse visuaalse täisehitatuse vältimine (RKHKo nr 3-3-1-4-12, p 22; RKHKo nr 3-3-1-59-13, p 24). Määruse nr 57 seletuskirja kohaselt on nüüd mõiste „ ehitisealune pind “ ehitus- ja planeerimisõiguses sama ning arvestada tuleb ka planeerimismenetluse vajadustega. Seega tuleks lähtuda ehitisealuse pinna määramise planeerimislikust eesmärgist (piirata visuaalset täisehitatust). Tuuliku labad (erinevalt hoone kõrgematest osadest) ei tekita kogu projektsiooni ulatuses visuaalse täisehitatuse tunnet (eriti kuna need liiguvad). Kolmandaks, praktikas ei ole Utilitas Windile teadaolevalt ühtegi (detail)planeeringut, kus tuulikute rootorilabade ulatus oleks arvestatud rajatisealuse pinna hulka . Näiteks Saarde vallas 12.10.2016 algatatud ja 15.04.2020 kehtestatud tuuleenergeetika detailplaneeringutes aladel P14, P15 ja P16 on rajatiste (tuulikute) ehitisealune pind määratud üksnes vundamendi pindala järgi. Rahandusministeerium ei ole 19.12.2019 arvamuses selle kohta vastuväiteid esitanud. Neljandaks, kohtupraktikaski on aktsepteeritud, et tuulikute ehitisealuse pinna hulka ei arvutata tuuliku rootorilabade ulatust (RKHKo nr 3-3-1-15-16, p 24). Tegemist oli küll määruse nr 69 kehtivuse ajal antud ehituslubadega, ent määruse nr 69 § 17 lg 1 ehitisealuse pinna definitsioon oli võrreldes määruse nr 57 § 19 lg-ga 7 isegi rangem Seega, ehkki määrust nr 57 võiks kiiremas korras selles küsimuses täpsustada, siis ka juba kehtiva redaktsiooni kohaselt ei pea elektrituulikute rootorilabade ulatust arvestama rajatisealuse pinna hulka. Isegi mitmeti mõistetavuse korral puudub õigustus rajatisealuse pinna mõistet arendajale ebasoodsamalt tõlgendada. II Isegi kui elektrituulikute rootorilabade ulatus tuleks arvestada rajatisealuse pinna hulka, ei tähenda see, et detailplaneeringu hoonestusala peaks hõlmama peale tuuliku torni vundamendi ka rootorilabade ulatust. „Ehitisealune pind“ ja „hoonestusala“ on erineva sisuga mõisted. PlanS § 126 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt määratakse detailplaneeringuga muu hulgas krundi hoonestusala ja krundi ehitusõigus. PlanS § 6 p 5 sätestab, et krundi hoonestusala on planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. PlanS § 126 lg 4 p 3 sätestab, et krundi ehitusõigusega määratakse muu hulgas hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind . Kohtupraktikas on selgitatud, et ehitisealune pind ja hoonestusala on erinevad mõisted – esimene on defineeritud määruse nr 57 §-s 19 ning teise all mõeldakse maa-alal, kuhu on võimalik ehitis rajada. Ehitisealune pind näitab ära selle, kui suure aluspõhjaga ehitise võib hoonestusalale rajada. (TalRKo nr 3-20-158, p 18) Järelikult, “hoonestusala” ja “ehitisealune pind” on erineva sisuga mõisted ning isegi kui elektrituuliku rajatisealune pind peaks hõlmama ka rootorilabade ulatust , ei tähenda see, et detailplaneeringu hoonestusala peab hõlmama ka rootorilabade projektsiooni. Detailplaneeringus ei pea tingimata üldse elektrituuliku ehitisealust pinda määrama ehk määrus nr 57 ei pruugigi konkreetses detailplaneeringu menetluses kohalduda. PlanS § 125 lg 1 p 3 ja 4 sätestavad, et detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise , näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks ning olulise ruumilise mõjuga ehitise ( „ORME“ ) ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Kehtiva PlanS § 126 lg 4 p 3 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega üksnes hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind . (TalRKo nr 3-17-1880, p 20) Seega, juhul kui tuuleparki/tuulikuid ei käsitleta detailplaneeringu algatamisel olulise avaliku huviga rajatisena ( olenemata, kas tegemist on ORME-ga ), ei pea detailplaneeringus nende ehitisealust pinda tingimata üldse määrama. Järelikult ei peagi tekkima olukorda, kus „ehitisealuse pinna“ mõistest määruses nr 57 „tuletatakse“ nõuded detailplaneeringu hoonestusalale. Utilitas Wind toob ka praktilise näite. PlanS v.r § 7 lg 3 p-st 5 ja § 7 lg 4 ls-st 2 tulenes, et ka maakonnaplaneeringus sai määrata detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid ja juhtusid väljaspool linnu ja aleveid. 18.07.2013 algatatud ja 29.03.2018 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu ( „Pärnu MP“ ) lisaks 6 olev Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu ( „Pärnu MP tuuleenergeetika TP“ ) ( algatatud 18.09.2009 ja kehtestatud 21.11.2013 ) seletuskirja ptk 3.3.1 kohaselt on arendusaladel elektrituulikute (tuulikupark) rajamise aluseks detailplaneering. Järelikult tuleneb Pärnu MP/Pärnu MP tuuleenergeetika TP elektrituulikute arendusalal detailplaneeringu koostamise kohustus maakonnaplaneeringust, mitte asjaolust, et tegemist oleks olulise avaliku huviga rajatisega PlanS § 125 lg-s 2 nimetatud aladel. Seega ei pea tuulikute ehitisealust (rajatisealust) pinda detailplaneeringus määramagi. Praktikas ei määrata rootorilabade ulatust detailplaneeringute hoonestusalaks. Praktikas ei ole Utilitas Windile teadaolevalt ühtegi detailplaneeringut, kus tuulikute rootorilabade ulatus oleks arvestatud hoonestusala hulka. Näiteks eelviidatud Saarde valla detailplaneeringutes aladel P14, P15 ja P16 on hoonestusala üksnes vundamendi asukoht (koos nihutamisruumiga) . Rahandusministeerium ei ole 19.12.2019 arvamuses selle kohta vastuväiteid esitanud. III Isegi kui detailplaneeringu hoonestusala peaks hõlmama tuuliku rootorilabade ulatust, ei tähenda see, et koostatavas üldplaneeringus määratav tuuleparkide asukoht („tuuleala“) peaks samuti väljendama ka rootorilabade ulatust. PlanS § 75 lg 1 p 4 sätestab, et üldplaneeringuga valitakse muu hulgas ORME asukoht. Riigikohus on selgitanud, et üldplaneeringu eesmärk on määratleda ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused (PlanS § 74 lg 1) ning üldplaneeringus ei lahendata PlanS § 126 lg-s 1 sätestatud detailplaneeringu ülesandeid (RKHKo nr 3-18-1901). Hoonestusala määramine on aga just detailplaneeringu ülesandeks (PlanS § 126 lg 1 p 2) ning ka PlanS eelnõu 571 SE seletuskirjas on märgitud: „ Hoonestusala mõistet kasutatakse detailplaneeringu menetluses.“ Järelikult, üldplaneeringu tuuleala piirid ei pea tingimata vastama detailplaneeringu hoonestusala piiridele. „Ehitisealune pind“ ja „hoonestusala“ on detailplaneeringu mõisted ning neist ei saa tagurpidi tuletada nõudeid üldplaneeringu tuuleala piiride määramisele. P ealegi on ORME-ks (mille asukohta valitakse) tuulepark, mitte elektrituulik kui rajatis eraldivõetuna (mille puhul saab üldse rajatisealuse pinna määratleda). Eelnõu 571 SE II lugemise seletuskirja muudatusettepaneku nr 66 kohaselt on ORME asukoha valimine/määramine võimalik nii üldplaneeringus kui ka alternatiivina kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus ( „KOVEP“ ). KOVEP puhul lahendatakse aga hoonestusala (piiride) küsimus samuti mitte asukoha eelvaliku, vaid detailse lahenduse etapis ( PlanS § 111 lg 1) . Seega võib üldplaneeringu järgne tuuleala täiesti õiguspäraselt märkida ka elektrituulikute vundamentide asukohtade piire (ilma rootorilabade ulatust arvestamata). IV Isegi kui üldplaneeringu järgne tuuleala peaks vaikimisi hõlmama ka rootorilabade ulatust, ei saa sel alusel kunstlikult tuuleparkide rajamiseks sobilikku ala kitsendada. Üldplaneeringu tuulealad peaksid kujunema erinevaid huve tasakaalustades ning keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi arvestavalt (PlanS § 10 lg 1, PlanS § 86 lg 2, KeHJS § 43 p 1) . Seega, rajatisealuse pinna mõiste määruses nr 57 (isegi kui see hõlmaks tuuliku rootorilabasid) ei saa kuidagi õigustada tuulikute rajamiseks sobivate alade kunstlikku kitsendamist rootorilabade ulatuse võrra . Vastupidi – sellise tõlgenduse korral tuleb kaaluda tuulealade laiendamist rootorilabade ulatuse võrra. Nimelt , peamise mõjutuse ehk müra allikaks on ikkagi tuuliku gondel ja vähemal määral tuuliku rootorilaba tornist möödumine. Tuuliku rootorilaba liikumisel ülemisest punktist alumisse punkti olulist müra ei teki, eriti uute suurerootoriliste ja aeglase rootori pöörlemisega tuulikute puhul. Samas just mõjutused (eriti müra) kujundavad üldplaneeringu tuulealade paigutuse (sh puhvrid) ning ulatuse. M üratundlike liikide (näiteks metsis ) puhul ei mängi rootor ilabad mingit rolli. Samas, k otkaste puhul võib olla oht hukkumisel kokkupõrkel rootorilabadega - seda aspekti aga saab ki hinnata keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (st kui oluline mõju rootorilabal on) . V Juba kehtestatud või koostatud maakonna- või üldplaneeringute puhul tuleb lähtuda planeeringus sätestatust. Esiteks, nagu eespool selgitatud, ei pea üldplaneeringus (seega ka maakonnaplaneeringus) tingimata tuulealasid määrama tuulikute rootorilabade ulatuseni. Juhul, kui juba koostatud või kehtestatud üld- või maakonnaplaneeringus ei ole expressis verbis sätestatud, et rootori labad ei või ületada tuuleala piiri, tuleb lähtuda tõlgendusest, et üksnes tuuliku vundament peab jääma tuuleala sisse . Määrus nr 57 ning selle alusel antav (vaieldav) tõlgendus detailplaneeringu ehitisealuse pinna ja hoonestusala mõistetele ei saa muuta planeeringu tegelikku sisu. Utilitas Wind juhib tähelepanu, et tuulealad on tihti määratud nö sopilisena ning kui rootori labad ei võiks selle piire ületada, ei saaks suurele osale tuulealast (nö nurkadesse) tuulikuid üldse paigutadagi. Eeltoodu kinnitab, et olemasolevates planeeringutes on tegelikult tuulealana peetud silmas üksnes tuuliku vundamendi (koos torniga) asukohta. Näiteks Pärnu MP tuuleenergeetika TP seletuskirja p 3.3.1 kohaselt on erandina ning põhjendatud juhul võimalik elektrituulik paigaldada elamule lähemale kui 1000 m (omaniku nõusolekul) – see aga tähendabki, et rootorilabad peaksidki ületa ma mh elektrituulikute arendusala piiri. Teiseks, eriti kehtib eeltoodu enne 01.07.2015 kehtinud PlanS v.r alusel menetletud Pärnu MP (ja Pärnu tuuleenergeetika TP) kohta. Isegi kui väita, et maakonnaplaneering pidi juba „ette“ arvestama detailplaneeringu ehitusõigusega, siis PlanS v.r § 9 lg 2 p 2 ja 3 ja lg 4 p 3 kohaselt määrati hoonestusala ja ehitusalune pindala üksnes hoonetele , mitte rajatistele ( TalRKo nr 3-15-873, p 25). Pealegi, nagu eespool selgitatud, oli ehitusaluse pindala määramise eesmärk reguleerida visuaalset täisehitatust (mida rootorilabad ei tekita). Seega, PlanS v.r ei kohustanud mingil juhul tuuliku rootorilabade ulatust tuuleala sisse arvama. Oleme valmis Rahandusministeeriumiga jätkuvalt igati koostööd tegema ning vastame küsimustele meeleldi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rene Tammist Juhatuse liige OÜ Utilita s Wind