ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 28.04.2022
kehtiv kuni 28.04.2027
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Riigikantselei Meie 29.04.2022 nr 1.1-10.1/3769-1
[email protected]
Riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskirja muudatus
Austatud härra Peterkop,
Esitame riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu parandatud seletuskirja.
Seletuskirjas tehtud parandus seisneb Maaeluministeeriumi meetmesse „Laiapindne
julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine“ suunatud lisarahastuse valdkonna kitsendust.
Varasemalt kajastas see põllumajandussektorit, kalandus- ja vesiviljelussektorit, kuid
parandatud seletuskirja versioonis kajastatakse ainult põllumajandussektorit.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa:
Riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Anu Kikas 611 3509
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE
EELNÕU SELETUSKIRI
Tallinn 2022
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Sisukord
SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 3
2022. aasta lisaeelarve eelnõust............................................................................................................ 3
Eelnõu ülesehitus.................................................................................................................................. 5
Eelnõu seletuskirja ülesehitus .............................................................................................................. 5
Kasutatud lühendid ............................................................................................................................... 6
I OSA. ÜLEVAADE 2022. AASTA LISAEELARVE EELDUSTEST JA MEETMETE MÕJUST ....... 7
Ülevaade riigi majanduse ja rahanduse olukorrast ............................................................................... 7
Majanduse hetkeolukord ja väljavaated ........................................................................................... 7
Riigi rahanduse hetkeolukord ja väljavaated ................................................................................... 9
Lisaeelarve eeldustest ......................................................................................................................... 11
Lisaeelarves otsustatud meetmete mõju ............................................................................................. 11
Meetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile....................................................................... 11
Meetmete mõju valitsussektori finantseerimisele ........................................................................... 13
II OSA. ÜLEVAADE 2022. AASTA LISAEELARVE EELNÕUST VALITSEMISALADE LÕIKES 15
1. Lisaeelarvest üldiselt ............................................................................................................. 15
2. Riigikogu ................................................................................................................................ 21
3. Vabariigi Presidendi Kantselei .............................................................................................. 21
4. Riigikohus .............................................................................................................................. 21
5. Vabariigi Valitsus .................................................................................................................. 22
6. Riigikantselei haldusala ......................................................................................................... 24
7. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala .................................................................... 25
8. Justiitsministeeriumi valitsemisala ........................................................................................ 27
9. Kaitseministeeriumi valitsemisala ......................................................................................... 28
10. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala .............................................................................. 29
11. Kultuuriministeeriumi valitsemisala .................................................................................. 30
12. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ........................................... 31
13. Maaeluministeeriumi valitsemisala ................................................................................... 33
14. Rahandusministeeriumi valitsemisala................................................................................ 35
15. Siseministeeriumi valitsemisala ......................................................................................... 36
16. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ................................................................................... 37
17. Välisministeeriumi valitsemisala ....................................................................................... 42
III OSA. 2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU TEKSTIPARAGRAHVIDE
SELGITUSED ................................................................................................................................................ 43
§ 2 lõike 6 punkti 3 muutmine ......................................................................................................... 43
§ 3 lõike 3 muutmine....................................................................................................................... 43
§ 3 lõike 4 punkti 4 muutmine ja täiendamine punktiga 4¹ ............................................................. 43
§ 7 muutmine .................................................................................................................................. 44
§ 8 muutmine .................................................................................................................................. 44
Eelnõu § 3 lisatakse lisaeelarvele järgmine säte ............................................................................ 45
LISA 1: LISAEELARVE MEETMETE MAHUD ..................................................................................... 46
LISA 2: LISAEELARVE EELMÕU MÕJU 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE
MAHTUDELE ............................................................................................................................................... 51
LISA 3: LISAEELARVEGA MUUDETUD 2022. AASTA RIIGIEELARVE ........................................ 69
Lk 2 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
SISSEJUHATUS
2022. aasta lisaeelarve eelnõust
2022. aasta lisaeelarve koostamise tingis kiireloomuline ja erakorraline vajadus tugevdada kõige
laiemas mõttes Eesti julgeolekut. Lisaeelarve on suunatud nendele erakorralistele vajadustele, mille
katmisest Venemaa alustatud täiemahulise Ukrainas peetava sõja mõjude tõttu pole võimalik
hoiduda.
Riigikogu võttis 8. detsembril vastu 2022. aasta riigieelarve, mille tulud on 13,13 miljardit,
investeeringud 0,72 miljardit ning kulud (ilma põhivara amortisatsioonita ja käibemaksuta) 13,36
miljardit eurot.
2022. aasta riigieelarve koostati rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi põhjal teadmises,
et Eesti majandus on viirusest põhjustatud kriisile hästi vastu pidanud ja nii globaalselt kui Eesti
majanduses toimub käesoleval aastal kiire taastumine pandeemiaga seotud mõjust. Venemaa uut
sõjalist agressiooni Ukrainas ning sellega kaasnevaid majandusmõjusid ja sanktsioone ning suurt
sõjapõgenikelainet 2022. aastaks koostatud riigieelarve ette näha ei saanud.
Tegelikkuses alustas Venemaa täpselt Eesti Iseseisvuspäeval ehk 24. veebruaril laiaulatuslikke
sõjalisi rünnakuid Ukraina riigi vastu, mille tõttu tööstus- ja toidutoorme ning energiahinna muutused
on taltumise asemel jätkanud tõusu rekordtasemetele, erasektori kindlustunne on halvenemas,
Euroopa Liidus on liikmesriigid langetamas üksteise järel otsuseid Venemaa päritolu energiatoodete
(eelkõige naftatooted ja maagaas) ostmise lõpetamiseks ning Ukrainast on sõja eest põgenenud üle
viie miljoni inimese, sh on Eesti käesoleva lisaeelarve koostamise hetkeks vastu võtnud üle 31
tuhande põgeniku. Rahumeelse Euroopa riigi vastu alustatud Venemaa sõjategevusele vastuseks
kehtestatud sanktsioonid on peatamas majandustegevust Venemaa- ja Valgevenega, alternatiivsete
turgude leidmisega tegeletakse. Sõjas enda riigi puutumatust kaitsva Ukrainaga on majandussuhted
raskendatud.
Uutes, järsult halvenenud oludes koostas Vabariigi Valitsus kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat
kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust
tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava. Nendega seotud
vajaduste rahastamine vajab 2022. aasta lisaeelarve heaks kiitmist.
Lisaks otsustasid 3.03.2022 EL siseministrid käivitada Ukraina sõjapõgenike jaoks nn. ajutise kaitse
direktiivi (2001/55/EÜ), mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste
esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamise. Lisaeelarve arvestab sellega. 2022. aasta
lisaeelarve koostamisel lähtuti eeldusest, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 tuhat inimest.
Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht 803,0 mln eurot käibemaksuga
(779,9 mln eurot käibemaksuta) sh eraldatakse laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime
tugevdamiseks 247,6 mln eurot (käibemaksuga), energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit
eurot (käibemaksuga) ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 mln eurot
(käibemaksuga). Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks
valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning suurendatakse
reservi täiendavalt 68,4 miljoni euro võrra selliselt, et 2021. aasta eelarvest üle kantud summasid
kaasates tõuseb valitsuse reserv 100 miljoni euroni.
Lisaeelarve moodustab ca 2,2 % 2022. aasta Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest SKPst.
Samas on lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile mõnevõrra väiksem kuna toetuste kasutamine toob
Lk 3 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
riigile maksuraha osaliselt tagasi. Mõlemat arvesse võttes on mõju valitsussektori nominaalsele
eelarvepositsioonile sel aastal 627 miljonit eurot ehk 1,9 % SKPst.
Muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Lk 4 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Eelnõu ülesehitus
Lisaeelarve seaduse eelnõu on üles ehitatud 2021. aasta lõpus jõustunud 2022. aasta riigieelarve
seaduse alusel.
Riigieelarve on liigendatud administratiivselt põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse,
Riigikantselei haldusala ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa ning majandusliku sisu järgi
tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Kulud on täiendavalt liigendatud
tulemusvaldkondadeks, programmideks ning programmi tegevusteks. Lisaeelarves on kajastatud
investeeringud objektiti alates 10 miljonist eurost.
Riigieelarve vahendid jagunevad piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks, piirmääraga vahenditele on
määratud seaduse alusel kasutamise limiit. Ka riigi lisaeelarves kavandatud vahendid esitatakse kahes
veerus: „Eelarve kokku“ ja „sh piirmääraga vahendid“. Veerus „Eelarve kokku“ on kajastatud nii
piirmääraga kui piirmäärata eelarve vahendid.
Lisaeelarve on esitatud tuhandetes eurodes ning seetõttu väiksemad summad kui viissada eurot
nullidena. Sellised read tekivad valitsemisalade kulumudelite detailsete jaotusreeglite alusel.
Eelnõu seletuskirja ülesehitus
Lisaeelarve seletuskirjaga selgitatakse ainult lisaeelarve seadust – st kajastatakse vastavat
lisaeelarvega seotud informatsiooni, ei esitata uuesti kogu 2022. aasta riigieelarve seadust täies
mahus.
Kõikides seletuskirja tabelites esitatakse riigieelarve vahendeid tuhandetes eurodes, kui ei ole öeldud
teisiti.
Seletuskirjas on toodud lisaeelarvega eraldatud vahendite kasutamise otstarve ministeeriumide
valitsemisalade lõikes ning omakorda liigendatud Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud teemade
lõikes:
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine,
Energiajulgeolek,
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv.
Eelnõu seletuskiri koosneb sissejuhatusest, kolmest osast ja lisadest. Esimene osa annab ülevaate
majanduslikust olukorrast lisaeelarve koostamise ajal, eelarvepositsioonist ning kuludest. Teine osa
annab ülevaate lisaeelarvest administratiivses liigenduses. Kolmas osa selgitab lisaeelarvega
muudetavaid ja lisatavaid tekstiparagrahve.
Eelnõu seletuskirja lisades on toodud kriisileevendusmeetmete nimekiri koos lisaeelarve mahtudega
valitsemisalade lõikes, ülevaated lisaeelarve administratiivse ja majandusliku sisu järgi võrreldes
2022. aasta riigieelarve vastavate ridadega ning lisaeelarvega muudetud 2022. aasta riigieelarve.
Lk 5 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Kasutatud lühendid
AS – aktsiaselts
EL – Euroopa Liit
EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020
IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
IT – infotehnoloogia
KOV – Kohalik omavalitsus
LNG – veeldatud maagaas (liquefied natural gas)
mld – miljard
mln – miljon
NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
PPA – Politsei – ja Piirivalveamet
RMIT – Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus
SKP – sisemajanduse kogutoodang
VV – Vabariigi Valitsus
Lk 6 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
I OSA. ÜLEVAADE 2022. AASTA LISAEELARVE EELDUSTEST
JA MEETMETE MÕJUST
Ülevaade riigi majanduse ja rahanduse olukorrast
Rahandusministeerium avalikustas kevadise majandus- ja rahandusprognoosi 7. aprillil. Prognoosi
seletuskirjaga saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel:
https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja-rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-
majandusprognoos
Majanduse hetkeolukord ja väljavaated
2022. aasta kevadel on prognoosijad sarnaselt kahe aasta taguse ajaga olukorras, kus
määramatus tuleviku suhtes on enneolematult suur. Nii nagu viirusekriisis, ei määra ka praegu
majanduse arengut niivõrd majanduse sisemised toimemehhanismid, vaid majanduse välised tegurid,
millega majandus kohandub.
Eesti majandus on pärast järsku langust 2020. aasta kevadel kenasti kosunud ja ületab oma tasemelt
ka enne viirusekriisi tehtud prognoose. Jõulisele taastumisele on aidanud oluliselt kaasa info-side-
sektor, mille pikalt kestnud kiire kasv aeglustus viirusekriisis vaid veidi. Eelmisel aastal taastusid
kenasti ka veondus-laondus ja töötlev tööstus, mille kasvuperspektiiv oli veel paar kuud tagasi väga
hea. 2022. aastal oleks võinud uuesti jalad alla saada ka turismisektor, kuid geopoliitilised pinged
meie regioonis võivad heidutada kaugemalt tulevad turistid taas eemale.
Kõige otsesem mõju Eesti majandusele selles kriisis tuleb väliskaubanduse piirangute kaudu.
Prognoos lähtub kaubavahetuse katkemisest Vene-Valgevene-Ukraina suunal, millele lisandub ka
Eesti ülejäänud kaubanduspartnerite tagasihoidlikum nõudlus seoses suurenenud ebakindluse ning
tarneraskustega. Lisaks sellele pärsib lisandväärtuse loomist imporditud sisendite kiire hinnatõus.
Seetõttu pöördub kaupade ja teenuste eksport 2022. aastal püsihindades kergesse langusesse.
Ekspordi puhul on siiski olulisem rahaline väärtus ja kuna ekspordihindade kasv on oodatavalt üle
kümne protsendi, siis ettevõtete eksporditulu suureneb siiski oluliselt. Paraku kallinevad imporditud
tootmissisendid veelgi rohkem, mis kärbib kohalikku lisandväärtust. Prognoosi järgi õnnestub
järgmise aasta jooksul Eesti ettevõtetel vabaneda sõltuvusest Venemaa ja Valgevene toormest ja
turgudest ning eksport hakkab taastuma vastavalt peamiste ekspordipartnerite ja uute turgude
arengule.
Sisenõudluse kiirele kasvule eelmisel aastal järgneb 2022. aastal langus. Selle tingib ettevõtete
investeeringute selge vähenemine kahel põhjusel. Esiteks olid eelmisel aastal ettevõtete
investeeringud paisutatud ajutise, kuid väga suure investeeringu kaudu, mis aasta lõpus juba osaliselt
realiseeriti. Teiseks on hinnatõus ehituses olnud väga kiire, mis sunnib planeeritud investeeringuid
edasi lükkama. Kolmandaks ei soodusta sõjasündmused praegu pika tasuvusajaga projektidega
alustamist, mis samuti soodustab juba kavandatud investeeringutega ootama olukorra selginemiseni.
Majapidamiste investeeringud, mis 2021. aastal uute korterite nappuse tõttu vähenesid, peaksid 2022.
aastal selgelt kasvama, mis eeldab küll optimistlikku tulevikuvaadet. Seni selgeid märke
korteriostjate ebakindlusest ei ole.
Eratarbimise kasv osutus 2021. aastal oodatust suuremaks, kuna septembris vabanenud pensioniraha
kulutati suures koguses juba enne aasta lõppu. 2022. aastal on oodata eratarbimise reaalmahu langust,
Lk 7 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
kuigi tarbimiskulutused eurodes kasvavad. Kaupade ja teenuste tarbimise languse toob endaga kaasa
kiirenev hinnatõus, mida ei suuda kompenseerida sissetulekute kasv. Üle kümne protsendi ulatuv
tarbijahindade kasv ületab sel aastal selgelt nii palgatulu kui ka pensionitulu kasvu. Prognoosi
kohaselt kahandab ärevus idapiiri taga ka tarbijate kindlustunnet, mis pärast viirusekriisi aegset
sügavat kukkumist on eelmise aasta teises pooles siiski kosunud. Lisaks kahandab kasvuvõimalusi
eelmise aasta kõrge võrdlusbaas, mis oli mõjutatud suures mahus teise samba pensionivarade
vabanemisest. Valitsussektori tarbimiskulutused on prognoosis vastavalt kehtivale riigieelarvele ja
riigieelarve strateegiale, kuid kavandatav lisaeelarve suurendab neid ilmselt oluliselt.
Sõjategevusega kaasnenud energia- ja toorainehindade tõus kiirendab tarbijahindade kasvu
tänavu 12,7 protsendini, millest poole annavad energiakandjad. Lisaks tõstab toidutoorme hindu
Euroopa viljaaida võimetus kasvatada ja eksportida tavapärases koguses põllumajandussaaduseid.
Eestis on 2022. aastal oodata toidukorvi kallinemist kümnendiku võrra. Püsib ka eelmisel aastal
kiirenenud tööstuskaupade hinnatõus, mis algas viirusekriisist tulenevate tarneraskustega ja mida
võimendab nüüd erinevate tootmissisendite kiire hinnatõus. Energiahindade mõningane langus
järgmisel aastal viib tarbijahindade aastakasvu 2% lähedale ja sealt edasi veelgi madalamale.
Tööturg on pärast koroonakriisi jõudsalt taastunud, mis on väljendunud nii hõivatute arvu
suurenemises kui ka mõõdukalt kiire palgakasvu jätkumises. Senini on turismisektori hõive jätkuvalt
allpool kriisieelset taset, kuid koroonapiirangute leevenedes võiks käesoleval aastal oodata majutuses
ja toitlustuses jõulisemat taastumist. Idasuunalise väliskaubanduse takistused võivad mõjutada 10
kuni 20 tuhandet töötajat, valdavalt tööstuses, transpordis ning ehituses. Kui ettevõtted suudavad
eksporditurgude ja toorme varustuskanalite osas kiirelt ümber orienteeruda, püsib tööturu reaktsioon
mõõdukana ehk töötajaid hoitakse palgal edasi ning vähendatakse ajutiselt töötunde. Kuna šokk on
mõnede ettevõtete jaoks suur, siis arvestame põhistsenaariumis tööpuuduse kasvuga kahe
protsendipunkti võrra praegusega võrreldes. Vaatamata halvenevale konjunktuurile hoiab jõuline
hinnatõus palgasurved lähiajal kõrgena. Palgatulu ostujõud siiski väheneb käesoleval aastal ligikaudu
viie protsendi võrra kahekohalise inflatsiooni tõttu.
Tabel 1. Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi põhinäitajad (protsenti)
Muutus võrreldes 2021. aasta
2022. aasta kevadine prognoos
suvise prognoosiga
2021 2022* 2023* 2021 2022* 2023*
SKP jooksevhindades (mld EUR) 30,7 32,7 33,9 0,5 0,4 0,0
SKP reaalkasv 8,3 -1,0 1,2 -1,1 -4,9 -1,4
SKP nominaalkasv 14,3 6,7 3,7 1,9 -0,6 -1,1
Tarbijahinnaindeks 4,6 12,7 2,1 0,8 9,0 0,0
Tööhõive (15–74-aastased, tuhat) 650,5 649,8 642,2 -3,8 -13,8 -22,1
Hõive kasv -0,5 -0,1 -1,2 -0,2 -1,5 -1,3
Palga reaalkasv 2,1 -5,1 3,4 -1,0 -7,9 -0,4
Palga nominaalkasv 6,8 7,0 5,6 -0,2 0,3 -0,4
Kasvuallikad
Eratarbimiskulutused 6,5 -4,6 0,1 2,1 -7,9 -2,3
Valitsussektori lõpptarbimiskulutused 3,9 -1,4 0,0 0,5 -0,4 0,0
Kapitali kogumahutus põhivarasse 3,3 -7,2 3,9 -3,5 -5,0 -2,0
Sisenõudlus 7,6 -4,6 1,0 0,0 -5,4 -1,8
Lk 8 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Muutus võrreldes 2021. aasta
2022. aasta kevadine prognoos
suvise prognoosiga
2021 2022* 2023* 2021 2022* 2023*
Kaupade ja teenuste eksport 19,8 -2,0 2,3 6,0 -8,5 -1,7
Kaupade ja teenuste import 20,6 -6,6 2,1 8,1 -8,9 -2,3
Väliseeldused
Nafta hind (Brent, USD/barrel) 70,8 100,4 86,1 2,4 32,7 21,9
Riigi rahanduse hetkeolukord ja väljavaated
Rahandusprognoosi koostamise aluseks on eelnevas peatükis kirjeldatud makromajandusprognoos.
Täiendavalt lähtutakse prognoosis kehtivast olukorrast (kehtivad õigusaktid, info riigieelarve
täitmise ja muu valitsussektori kohta) ning heakskiidetud muudatustest/meetmetest (vastuvõetud
eelnõud, riigi eelarvestrateegia 2022-2025). Prognoosis on lisaeelarve meetmetest arvestatud
kaitsekuludega, mis olid prognoosi koostamise ajaks Vabariigi Valitsuse põhimõttelise heakskiidu
saanud, ning automaatsete seadusest tulenevate sõjapõgenike kuludega.
Aprilli alguses valminud prognoosi kohaselt kujuneb käesoleva aasta valitsussektori nominaalseks
eelarvepuudujäägiks 1,25 mld eurot ehk 3,8% SKPst. See on tugevalt mõjutatud Venemaa-Ukraina
sõjast, mistõttu on defitsiit võrreldes kehtiva riigieelarvega 2,2% SKPst suurem. Maksutulude kasvu
on vähendatud nii sel kui ka järgmistel aastatel. Tänu 2021. aasta tugevale maksulaekumisele jääb
selle aasta maksutulude tase aeglasemale kasvule vaatamata riigieelarves oodatud tasemele.
Järgnevatel aastatel tulude kasv aeglustub. Kulude tase kasvab sõja mõjust tingituna valitsussektori
tasanditel. Suurim koormus lisakulude kandmisel jääb riigieelarvele, kuhu lisandub julgeolekuga
ning põgenikega seotud kulusid. Lisaks suurenevad saabunud sõjapõgenike ning kasvava töötuse
tõttu Töötukassa kulud töötuturumeetmetele. Väheneb ka töötuskindlustusmakse laekumine.
Töötukassa eelarvepuudujääk halveneb märgatavalt võrreldes kehtiva riigieelarvega. Prognoosis
ootame ligi 100 miljoni euro suurust puudujääki käesoleval aastal. Haigekassa kulud suurenevad
sõjapõgenikele tervishoiuteenuste pakkumise tõttu. Järgnevatel aastatel väheneb ka
sotsiaalmaksulaekumine. Haigekassale ootame ülejäägi olulist vähenemist. Kohalike omavalitsuste
kulud kasvavad oluliselt kiiremini kui tulud. Seda survestab nii tarbijahindade ja riigi keskmise palga
tõus (prognoositav kasv 2022. aastal vastavalt 12,7% ja 7,0%), energiakandjate kõrged hinnad kui ka
sõjapõgenikega lisanduvad kulud. Samal ajal omavalitsuste põhitegevuse tulud kasvavad 2022. aastal
vaid 4,5%, mistõttu omavalitsuste põhitegevuse tulem (põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude
vahe) väheneb, ¼ võrra, jäädes alla 200 mln euro. Põhitegevuse tulemi langus vähendab nende
võimalusi rahastada ja ellu viia investeeringuid ning suurendab vajadust laenuvahendite järele.
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on kogu prognoosiperioodi kestel puudujäägis,
ulatudes sel aastal 3,1%ni SKPst ning vähenedes 2026. aastaks 2%ni SKPst.
Lk 9 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 2. Valitsussektori eelarvepositsioon 2022 ja 2023
2022 2023
Kevadine Kevadine
Eelarve Muutus
prognoos prognoos
Valitsussektori nominaalne
-698 -1 248 -551 -1 267
eelarvepositsioon, mln €:
Keskvalitsus -781 -1 072 -291 -1 114
Sotsiaalkindlustusfondid 123 -72 -195 -32
Kohalikud omavalitsused -47 -104 -65 -120
Nominaalne positsioon, % SKPst -2,2 -3,8 -1,7 -3,7
Struktuurne positsioon, % SKPst -2,6 -3,1 -0,4 -2,4
Allikas: Rahandusministeerium
Lk 10 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Lisaeelarve eeldustest
Lisaeelarve sisaldab erinevaid hinnanguid kuluvajadustele ning see lähtub 7. aprillil 2022. aastal
avaldatud kevadisest majandus- ja rahandusprognoosist. Suurim eelduste erinevus puudutab
sõjapõgenikega seonduvat. Prognoosis on arvestatud 30 000 põgenikuga ning ainult nende kuludega,
mis tekivad automaatselt, neile ajutise kaitse andmisel. Lisaeelarves on arvestatud mõnevõrra
suurema põgenike arvuga, 50 000ga, ning ka nende kuludega, mille jaoks on vaja eraldi otsuseid või
seadusemuudatusi.
Käesoleva lisaeelarve meetmete eesmärk on suurendada riigi kaitsevõimet ning katta sõjapõgenikega
seotud kulusid. Meetmed on detailselt valitsemisalade lõikes lahti kirjutatud seletuskirja järgmises
osas. Meetmete mõju eelarve kuludele ning eelarvepositsioonile kui ka rahavoole võivad erineda,
kuna eelarvepositsiooni ja rahavoo leidmisel arvestatakse täiendavalt meetmete rakendamisel riigile
laekuvat maksutulu.
Lisaeelarves otsustatud meetmete mõju
Meetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile
Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud lisaeelarve meetmete negatiivne mõju valitsussektori
nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 627 mln euro ehk 1,9% SKPst. Mõju
eelarvepositsioonile on väiksem kui kulumeetmete maht kokku (724 mln eurot), sest eelarvest
makstavate toetustega kaasneb nii tööjõumaksude kui tarbimismaksude kasv. Suurenev maksutulu
toob kaasa ka kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemise ca 15 miljoni euro võrra läbi kohalikele
omavalitsustele suunatava füüsilise isiku tulumaksu. Lisaeelarve sisaldab ka kahte tulusid
vähendavat meedet, milleks on erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetamine EL
miinimumtasemele ning ajakirjanduseväljaannete madalama käibemaksumäära rakendamine (5%)
kogumõjuga 8 miljonit eurot.
Lähtuvalt lisaeelarve vajadusest otsustati eraldada täiendavat raha kolme peamisse valdkonda (tabel
3): laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine, energiajulgeolek (sh keskse riigi
gaasivaru soetamine ning LNG terminali rajamine ning Soomes ja Rootsis hoiustatud riigi kütusevaru
Eestisse toomine), sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduvad kulud (sh Eesti haridussüsteemi
tugevdamine, eesti keele õpe, tööturuteenused, öömaja). Lisaks on otsustatud suurendada
vastupanuvõime suurendamiseks Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi, sest määramatus on
väliskeskkonnas suur ning on oluline olla valmis ootamatusteks.
Majandusliku sisu järgi moodustavad lisaeelarve mahust, sh Vabariigi Valitsuse reservi kantavad
vahendid, ca 35 protsenti majandamiskulud (peamiselt kaitse ja julgeolekuga seotud meetmed), 31
protsenti investeeringud (sh energiavaldkonna meetmed), 19 protsenti tööjõukulud (sh põgenike
teenindamisega seotud kulud) ning 15 protsenti toetused erasektorile ning teistele valitsussektori
asutustele (ühekordne toetus pensionäridele ja lastega peredele, toimetulekutoetus, tööturuteenused
ja muud sotsiaaltoetused).
Saabunud sõjapõgenikele tööturumeetmete pakkumise tõttu suurenevad Töötukassa kulud
käesoleval aastal 36 mln euro võrra, millest osa eraldatakse riigieelarvest. Töötukassa puudujääk
siiski olulisel määral võrreldes prognoosiga ei muutu, kuna prognoos juba sisaldas hinnangut
põgenikega seotud kuludele. Haigekassa kulud suurenevad sõjapõgenikele tervishoiuteenuste
Lk 11 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
pakkumise tõttu ligi 50 miljoni euro võrra. Nagu Töötukassa puhul, sisaldas kevadine
majandusprognoos täiendavad põgenikega seotud tervishoiukulutusi, lisaks parandavad lisaeelarve
kulutused veidi sotsiaalmaksulaekumist võrreldes prognoosiga, mistõttu ka Haigekassa
eelarvepositsioon oluliselt ei muutu.
Koos lisaeelarve meetmetega ulatub valitsussektori eelarvepuudujääk sel aastal 1,72 miljardi euroni
ehk 5,3%ni SKPst.
Tabel 3. 2022. aasta lisaeelarve meetmete mõju positsioonile valdkondade lõikes
Mõju positsioonile,
mln eurot
KULUMEETMED 619
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine 173
Energiajulgeolek 249
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv 197
TULUMEETMED 8
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine 8
MEETMED KOKKU 627
Meetmetega seotud maksutulu
2022.a ulatub lisaeelarve meetmete mõju ligi 149 mln euroni (vt tabel 4), eelkõige kasvab
käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumine. Käibemaksu mõjutavad suuremad meetmed on toetused ja
põgenikega seotud koolikohad, mis suurendavad kaudselt tarbimist. Sotsiaalmaksu mõjutavad
sarnaselt käibemaksule enamus meetmeid, esile võib tuua samuti sõjapõgenikega seotud
haridussüsteemi tugevdamise, mis suurendab palgafondi.
Tulusid vähendava mõjuga on infosõja oludes vajalik ajakirjandusväljaannete 9%lt 5%le langetatav
käibemaksumäär ning toidujulgeolekut tagava põllumajandussektori jaoks oluline erimärgistatud
diislikütuse aktsiisi langetamine Euroopa Liidu miinimumtasemele.
Lk 12 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 4. Lisaeelarve meetmete mõju maksudele 2022, mln €
2022
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, mln €: 148,9
Füüsilise isiku tulumaks (RE osa) 3,9
Füüsilise isiku tulumaks (KOV osa) 14,7
Juriidilise isiku tulumaks 0,7
Sotsiaalmaks 40,2
Käibemaks 66,9
Aktsiisid: 22,4
Alkoholiaktsiis 7,1
Tubakaaktsiis 6,5
Kütuseaktsiis 8,8
Kulumeetmete puhul arvestame mõjuga maksudele, mis erineb sõltuvalt kululiigist. Lähtume neljast
erinevast kululiigist: palgakulu, majandamiskulu, investeering ja toetus, mille arvestamise
põhimõtted on järgnevalt lahti selgitatud.
Palgakulu maksusisalduseks on arvestatud 48%, pool sellest moodustab sotsiaalmaks, ülejäänu
jaguneb füüsilise isiku tulumaksu (nii riigieelarve kui KOVide osa) ja tarbimismaksude (käibemaks,
aktsiisid) vahel. Siin on arvestatud tööjõu efektiivse maksumääraga1 35%, tarbimise efektiivse
maksumääraga 23% ning säästumääraga 10%.
Vahetarbimise/majandamiskulude maksusisalduseks on arvestatud 23%, mis jaguneb suuremate
tarbimismaksude vahel. Arvestame ainult otsese mõjuga ehk tarbimise efektiivse maksumääraga.
Investeeringute maksusisalduseks on arvestatud 33%, mis jaguneb kõikide suuremate maksude
vahel, millest olulisemad on sotsiaalmaks ja käibemaks. Oleme arvestanud ehitusinvesteeringu
otseste, kaudsete ja indutseeritud mõjudega maksulaekumisele. Ligikaudu 60% valitsemissektori
investeeringutest on seotud hoonete ja rajatiste ehitusega (viimase 10.a keskmine), eeldame
lihtsustatult ka mitteehitusinvesteeringu puhul sama maksusisaldust.
Toetuste maksusisalduseks on arvestatud 21%, mis tuleneb tarbimise efektiivsest maksumäärast 23%
ja säästumäärast 10% ning jaguneb suuremate tarbimismaksude vahel.
Meetmete mõju valitsussektori finantseerimisele
Lisaeelarve toetusmeetmete rahavooline mõju moodustab kokku 627 miljonit eurot ehk 1,9% SKPst,
mille väljamaksed tehakse 2022. aasta jooksul. Riigil tuleb antud meetmeid finantseerida
likviidsusreservi ja täiendavalt kaasatud võlavahendite abil. Tagamaks riigi kohustuste õigeaegset
täitmist ei tohi likviidsusreservi jääk ja valmisolekulaenude maht langeda alla seatud likviidsuse
sihttaset (2022 a. vahemikus 1,1-1,2 miljardit eurot). 13.04.2022 seisuga on likviidsusreservi (1,2
mld) ja valmisolekulaenude vahendeid (0,1 mld) üle likviidsusreservi sihttaseme 250 mln euro
1
Efektiivne maksumäär on kogutud maksud jagatuna maksubaasiga. Tüüpiliselt leitakse majandusliku funktsiooni järgi
– töötamine, tarbimine, kapitaliomanik.
Lk 13 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
ulatuses, mis on ligi 40% lisaeelarve meetmete maksumusest. Riik alustas võla kaasamist selle aasta
jaanuaris kui võeti lepingujärgselt kasutusse EIB ja CEB laenud summas 170 miljonit eurot ning
märtsi lõpul emiteeriti T-bille (refinantseerimine 400 miljoni euro ulatuses). 2022.a teisel poolaastal
on võimalik täiendava võla võtmiseks kasutada võlainstrumendina lühi- ja pikaajalisi
võlakirjaemissioone.
Kui mullu võimaldas 2020. aastal tehtud Riigikogu otsus kriisireservi vahendeid kasutusele võtta
2021. aasta lõpuni, siis 2022. aastal stabiliseerimisreservi vahendite (427 mln) kasutuselevõttu ei
kaaluta.
2022. aasta riigieelarve seaduses kehtestatud 7,2 miljardilist riigi võlakohustuste suurimat lubatud
jääki antud lisaeelarve toetusmeetmed ja sellega kaasnev negatiivne rahavoog ei suurenda.
Lk 14 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
II OSA. ÜLEVAADE 2022. AASTA LISAEELARVE EELNÕUST
VALITSEMISALADE LÕIKES
1. Lisaeelarvest üldiselt
2022. aasta lisaeelarve tegemise ajal on meie regiooni julgeolekuolukord iseseisvuse taastanud Eesti
ajaloo kõige kriitilisemas seisus. Euroopas Venemaa poolt alustatud sõja mõjude tõttu on ka
majanduses erakordselt palju määramatust ning lisaks tuleb meil leida lahendused tõsises
sõjapõgenike kriisis.
Lisaeelarve on oma olemuselt erakorraline lahendus, mida saab kasutada erakorralistes oludes. Kuna
kõikide prognooside kohaselt seisab ees keeruline aeg ning aasta, on eriti oluline keskenduda
lisaeelarvega kavandatavate täiendavate, vältimatute kulutuste kavandamisel kõige laiemas mõistes
Eesti julgeoleku tugevdamisele ning hoiduda praegu muude, täiendavate kulutuste maksumaksja
kanda võtmisest.
Eesti julgeoleku vahetul tagamisel on kandev roll kollektiivkaitsel ning NATO kollektiivkaitse
tugevdamise nimel käivad tõsised pingutused. Sellele lisaks on 2022. aastal Vabariigi Valitsuse poolt
juba antud põhimõtteline heakskiit kavale panustada Eesti laiapindse riigikaitse tugevdamisse
järgmiste aastate jooksul täiendavalt üle 800 miljoni euro. Kui Riigikogu vastavate aastate
riigieelarveid arutades ettepanekud heaks kiidab, tugevneb Eesti riigikaitse tasemele, kus ta
varasemalt olnud pole. Lisaeelarvega anname olulise täiendava rahastuse ka Eesti kübervõimekuse
ja -turvalisuse tugevdamiseks ning panustame tõsiselt Eesti elanikkonnakaitsesse ja
sisejulgeolekusse.
Oleme viimastel aegadel uuesti näinud, kuidas Venemaa ei kõhkle enda kontrolli all olevaid
energiakandjaid kasutamast poliitilise relvana. Eesti energiaportfellis on juba praegu Venemaa gaasi
osakaal väike, kuid meie energiajulgeoleku tugevdamine on sellegipoolest kriitilise tähtsusega.
Lisaeelarve annab vahendid Eesti täielikuks lahti sidumiseks Venemaa gaasist ning panustab oluliselt
energiasäästu ja väikeste taastuvenergiavõimsuste loomisesse. Viimased aitavad tulevikus paremini
vältida olukordi, kus Eesti tarbijate olukord on oluliselt mõjutatav meie kontrolli alt väljas olevate
energiahindade järskudest kõikumistest.
2022. aastal on Eesti silmitsi meie jaoks esimese sedavõrd tõsise põgenikekriisiga. Ukrainas
Venemaa peetava sõja, piinamiste ja tapmiste eest põgenevatest inimestest on kümned tuhanded
jõudnud ka Eestisse. Valdav osa Eestisse jõudnud sõjapõgenikest on naised ja lapsed, kelle mehed ja
isad on jäänud Ukrainasse võitlema. Eesti inimesed, kodanikuühiskond ja ettevõtjad on olnud
sõjapõgenikele öömaja ja turvalise peatuspaiga pakkumisel ning ka nende Eestis hakkamasaamise
toetamisel väga oluliseks abiks. Lisaeelarvega kavandame sõjapõgenike esmaste vajaduste ning
rahvusvahelise kaitsega seonduva riigipoolse katmise.
Lk 15 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Lisaeelarve kulud
2022. aasta lisaeelarve kulude kogumaht on 540,9 mln eurot ja sellega suurendatakse Riigikogu poolt
kinnitatud riigieelarve kulusid 4% võrra (vt tabel 5). 2020. ja 2021. aastal suurendati lisaeelarvega
riigieelarve kulusid vastavalt 1% ja 5% võrra.
Tabel 5. 2022. aasta lisaeelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, tuhat eurot
2022. aasta 2022. aasta Täpsustatud
riigieelarve lisaeelarve 2022. aasta Muutus
seadus eelnõu riigieelarve
Kulud kokku -13 633 056 -540 860 -14 173 917 4%
Tööjõu- ja majandamiskulud -1 834 336 -147 920 -1 982 257 8%
Finantskulud -2 914 0 -2 914 0%
Muud tegevuskulud -245 763 -118 893 -364 655 48%
Sotsiaaltoetused -3 181 252 -47 314 -3 228 566 1%
Investeeringutoetused -680 140 -28 436 -708 575 4%
Muud toetused -3 456 984 -149 034 -3 606 018 4%
Edasiantavad maksud -3 865 701 -33 772 -3 899 473 1%
Käibemaks -100 776 -15 491 -116 268 15%
Põhivara amortisatsioon -265 190 0 -265 190 0%
Enamik 2022. aasta lisaeelarve kuludest planeeritakse Sotsiaalministeeriumi (35%), Vabariigi
Valitsuse (27%), Haridus- ja Teadusministeeriumi (14%), Siseministeeriumi valitsemisala (9%) ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (7%) valitsemisala eelarvesse (vt joonis 1).
Joonis 1. 2022. aasta lisaeelarve kulude jaotus valitsemisala järgi, tuhat eurot
Lk 16 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Majandusliku sisu järgi moodustavad 2022. aasta lisaeelarve kuludest suurima osa muud toetused
(28%), tööjõu- ja majandamiskulud (27%) ning muud tegevuskulud (22%). Enim suurenevad
lisaeelarvega riigieelarve muud tegevuskulud (48%).
Muud toetused
Muude toetuste maht lisaeelarves on 149,0 mln eurot (4%) ja sellest 70,3 mln eurot (47%) antakse
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Toimetulekutoetusteks planeeritakse 28,6
mln eurot (19%) – see liigub Vabariigi Valitsuse eelarvesse ning peamiselt tööturutoetusteks
planeeritud 26,4 mln eurot (18%) Sotsiaalministeeriumi eelarvesse.
Tööjõu- ja majandamiskulud
Tööjõu- ja majandamiskuludeks on lisaeelarvesse planeeritud 147,9 mln eurot, millest 111,4 mln
eurot (75%) moodustavad majandamiskulud ja 36,5 mln eurot (25%) tööjõukulud.
Majandamiskuludest 80,3 mln eurot (72%) antakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse ja
tööjõukuludest 18,6 mln eurot (51%) Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse.
Muud tegevuskulud
Muudeks tegevuskuludeks planeeritakse 118,9 mln eurot, millest 103,8 mln eurot (87%) kasutatakse
Vabariigi Valitsuse reservi suurendamiseks.
Lisaeelarve investeeringud
2022. aasta lisaeelarve investeeringute kogumaht on 49,1 mln eurot ja see suurendab Riigikogu poolt
kinnitatud riigieelarve investeeringute eelarvet 7% võrra (vt tabel 6). 2020. aasta lisaeelarve
suurendas riigieelarve investeeringute kulusid 2% ja 2021. aasta lisaeelarve 0,1% võrra.
Tabel 6. 2022. aasta lisaeelarve investeeringud, tuhat eurot
2022. aasta 2022. aasta Täpsustatud
riigieelarve lisaeelarve 2022. aasta Muutus
seadus eelnõu riigieelarve
Investeeringud kokku -724 321 -49 119 -773 440 7%
Inventar -3 174 0 -3 174 0%
IT investeeringud -56 217 -19 586 -75 802 35%
Transpordivahendid -18 139 -120 -18 259 1%
Masinad ja seadmed -10 047 -1 205 -11 252 12%
Muud investeeringud -8 433 -12 707 -21 140 151%
Kinnisvara -517 534 -7 887 -525 420 2%
Käibemaks -110 778 -7 615 -118 393 7%
Lisaeelarve investeeringutest 37% planeeritakse Siseministeeriumi valitsemisalasse, 30% Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ja 16% Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Lk 17 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Suurima osa lisaeelarvega riigieelarvesse planeeritud investeeringutest moodustavad IT
investeeringud (40%), muud investeeringud (26%) ja investeeringud kinnisvarasse (16%).
IT investeeringud
Lisaeelarve IT investeeringuteks planeeritakse 19,6 mln eurot, millest 63% antakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Lisaeelarve investeeringud suurendavad
2022. aasta riigieelarve IT investeeringuid 35% võrra.
Muud investeeringud
Muudeks investeeringuteks planeeritakse 12,7 mln eurot ning sellega suurendatakse riigieelarve
muude investeeringute summat üle 2,5 korra. Enamik lisaeelarvega planeetavatest vahenditest liigub
Siseministeeriumi eelarvesse laiapõhjalise julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringute maht lisaeelarves on 7,9 mln eurot. 85% vahenditest antakse
Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse liitlaste taristuga seotud investeeringuteks, 9%
Justiitsministeeriumi valitsemisalale vanglate turvalisemaks muutmiseks ja toimepidevuse
tagamiseks ning 6% Siseministeeriumi valitsemisalale Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleksiga
seotud investeeringuteks.
Lisaeelarve finantseerimistehingud
2022. aasta lisaeelarve finantseerimistehingute kogumaht on 213 mln eurot ja see vähendab
Riigikogu poolt kinnitatud riigieelarve finantseerimistehingute eelarvet 33% võrra.
Finantseerimistehingud on planeeritud Majandus- ja Kommunikatsiooni valitsemisala eelarvesse.
Finantseerimistehinguna kajastatakse vedelkütusevaru Eestisse roteerimist (13 mln eurot), riigi
keskse gaasivaru moodustamist (170 mln eurot) ning osaluse omandamist Elering AS poolt LNG
terminali opereerivas ettevõttes (kuni 30 mln eurot).
Lk 18 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Lisaeelarve meetmete mahtude jaotusest
Lisaeelarve vahendid jaotuvad üpris võrdselt kolme meetme vahel (vt Joonis 2).
Joonis 2. Lisaeelarve vahendite jaotus lisaeelarve meetmete lõikes, tuhat eurot
Enamik meetme Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine vahenditest (81%)
jaotub Vabariigi Valitsuse ning Siseministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalade vahel (vt Joonis 3).
Joonis 3. Lisaeelarve meetme "Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine" vahendite
jaotus, tuhat eurot
Lk 19 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Peaaegu kogu meetme Energiajulgeolek vahendid on jaotunud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ja Vabariigi Valitsuse vahel (vt Joonis 4).
Joonis 4. Lisaeelarve meetme "Energiajulgeolek" vahendite jaotus, tuhat eurot
Meetme Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv lisaeelarve maht suures osas (94%) jaotub
Sotsiaalministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalade vahel (vt Joonis 5).
Joonis 5. Lisaeelarve meetme "Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv" vahendite jaotus, tuhat
eurot
Lk 20 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
2. Riigikogu
Riigikogule eraldatakse lisaeelarvega vahendeid Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime
tugevdamiseks 0,71 mln eurot.
Need vahendid on ette nähtud küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta Riigikogu Kantselei riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 9. Riigikogu, tuhat eurot
3. Vabariigi Presidendi Kantselei
Vabariigi Presidendi Kantseleile eraldatakse lisaeelarvega vahendeid Laiapindse julgeoleku ja
vastupanuvõime tugevdamiseks 0,36 mln eurot.
Need vahendid on ette nähtud küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta Vabariigi Presidendi Kantselei riigieelarve vahendite
mahtudele:
LISA 2, Tabel 10. Vabariigi Presidendi Kantselei, tuhat eurot
4. Riigikohus
Riigikohtule eraldatakse lisaeelarvega vahendeid Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime
tugevdamiseks 0,01 mln eurot.
Need vahendid on ette nähtud küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta Riigikohtu riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 11. Riigikohus, tuhat eurot
Lk 21 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
5. Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsusele lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 147,3 mln eurot, mis rakendub
meetmetes Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine (96,9 mln eurot, 65,8%
Vabariigi Valitsuse eelarvest), Energiajulgeolek (30 mln eurot, 20,4% Vabariigi Valitsuse
eelarvest), Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv (5,7 mln eurot, 3,9% Vabariigi Valitsuse
eelarvest) ning millele lisanduvad Maksutuludest sõltuvad kulud (14,7 mln eurot, 9,9% Vabariigi
Valitsuse eelarvest).
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine
68,4 mln eurot planeeritakse Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi suurendamiseks erakorraliste
ja kiireloomuliste kulutuste katmiseks. Kuna olukord on pidevas muutumises, siis kõiki lisaeelarvega
kaasnevaid vajadusi on keeruline valitsemisalade lisaeelarvetes koheselt ette näha. Valitsuse reservis
on selliste kulutuste katmiseks tagatud paindlikkus.
28,6 mln eurot eraldatakse toimetulekutoetuseks sh:
• Ukraina sõjapõgenikele makstav kulu 22,3 mln eurot,
• Eesti elanikonnale makstav lisakulu 6,3 mln eurot.
Tegevus sisaldab toimetulekupiiri tõusu 50 eurot (150-lt 200-le eurole), eluasemelaenu arvestamist
toetuse määramisel (alates 1. juulist) ning korralduskulusid. Arvestatud on 21 834 leibkonnaga, sh
10 275 sõjapõgenike leibkonnaga.
Lisaks nähakse meetmega ette võimalus sotsiaalhoolekande seaduses juba sätestatud
toimetulekutoetuse arvestuses eluasemekulude hulgas arvesse võtta kuni kuuel kuul kalendriaastas
ka eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid (laenu põhiosa, intresse ja kohustusliku
eluasemekindlustuse makset) võttes arvesse seaduses sätestatud tingimusi ja KOV sätestatud
eluasemekulude piirmäärasid. Meetmega toetatakse eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid
sarnastel alustel nende peredega, kes tasuvad igakuiselt eluaseme kasutamise eest üüri, vähendades
nii majanduslike raskuste ulatust (sh täiendavate võlgnike lisandumist) ja vältides eluaseme
kaotamist.
Energiajulgeolek
30 mln eurot planeeritakse Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt ühekordseks toetuseks
pensionäridele ja lastega peredele sh:
• ca 13 mln eurot lastega peredele,
• ca 17 mln eurot pensionäridele.
Toetus on kavas välja maksta novembrikuus ning see on suunatud kahe kõige haavatavama grupi
toime tulemise toetamiseks. Lastega peredele makstakse toetust 50 eurot peres kasvava lapse kohta.
Pensionäridele mõeldud toetus hõlmab kõiki vanaduspensionäre ning toitjakaotuspensioni saajajd ja
töövõimetuspensionäre.
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv
5,4 mln eurot planeeritakse Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt KOV-idele Ukraina
sõjapõgenike vältimatu abi ja majutamiskulude hüvitamiseks.
Lk 22 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
0,2 mln eurot eraldatakse KOV-idele riiklike rahvastiku toimingute ülesannete täitmise
korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks. Kulude maht kasvab seoses Ukraina sõjapõgenike
vastuvõtmisega, nendele isikukoodide loomise ja väljastamise ning muude rahvastikutoimingute
tegemisega.
Maksutuludest sõltuv kulu
14,7 mln eurot on KOV-idele edasiantava üksikisiku tulumaksu suurenemise mõju seoses
lisaeelarvesse planeeritud meetmete rakendamisega.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta Vabariigi Valitsuse riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 12. Vabariigi Valitsus, tuhat eurot
Lk 23 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
6. Riigikantselei haldusala
Riigikantseleile lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 1,51 mln eurot, mis rakendub meetmes
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine ja jaguneb järgmisteks tegevusteks:
Üleriigilise küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse kiireloomuliseks tõstmiseks 0,16
mln eurot;
Küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks 0,37 mln eurot;
Ühiskonna sidusust suurendavateks tegevusteks 0,25 mln eurot;
Arvamusuuringute sageduse suurendamiseks ja täiendavaks seirevõimekuseks 0,11 mln
eurot;
Meediakirjaoskuse edendamiseks 0,32 mln eurot;
Riigikantselei kriisijuhtimise tugevdamiseks ning CREVEX2023 toimepidavuse õppuseks
0,30 mln eurot.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta Riigikantselei riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 13. Riigikantselei haldusala, tuhat eurot
Lk 24 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
7. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 77,2 mln
eurot sh Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmesse suunatakse 0,5 mln
eurot (0,6 % valitsemisalale eraldatud eelarvest) ning Sõjapõgenike esmaste vajadustega
seonduvaks meetmeks eraldatakse 76,7 mln eurot (99,4 % valitsemisalale eraldatud lisaeelarvest).
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine
Tegevuse Küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks eraldatakse 0,5 mln eurot, mis
hõlmab Haridus- ja Teadusministeeriumis Küberturvalisuse seadusega seotud turvalahenduste
haldamist, veebirakenduste töökindluse tõstmist sh prioriteetsete infosüsteemide turvalisuse seisu ja
turvavigade parandamise monitooringu teenuse arendamist ning tulemüüride ja koormusjaoturite
soetust.
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv
Keeleõpe ja lõimumine
Eesti keele õppega seotud tegevusteks (keelekümbluse täiendavad tegevused, keeleõppe laagrid)
eraldatakse 6,5 mln eurot. Keelekümbluse täiendavad tegevused - arendatakse keeleõppealast
pädevust ja koolitusvõimekust. Toetatakse koole ja lasteaedu eesti keelest erineva emakeelega lapse
eestikeelse õppe läbiviimisel. Uussisserändaja keeleõppetoetus, muukeelse lapse keeleõppetoetus
eesti õppekeelega koolis, keelekümblustoetus. Eesti keele õpet toetavad suvised noortelaagrid -
tegevus hõlmab eesti keele õpet toetavat suvist laagritegevust Eesti ja Ukraina päritoluga noortele.
Ukraina ja Eesti noorte omavaheliste sõprussuhete soodustamiseks ja eestikeelse suhtlusjulguse
arendamiseks komplekteeritakse laagrivahetused põhimõttel, et Ukraina noored moodustavad 50%
laagrivahetuse täituvusest ning ülejäänud 50% on eesti keelt kõnelevad noored. Laagrite sihtgruppi
kuuluvate noorte osakaal Ukraina sõjapõgenike koguarvuks (aluseks võetud 50 tuhat põgenikku,
osakaal arvestatud PPA 25.03.2022. a põgenike vanuselise jaotuse andmete põhjal) on 19 208, kellest
25%-le planeeritakse võimaldada osalemist laagritegevustes.
Täiskasvanute eesti keele õpetajate täiendavaks koolitamiseks eraldatakse 0,14 mln eurot.
Tegevus hõlmab eesti keele õpetajate koolitamist. Tartu Ülikooli eesti keele õpetaja mikrokraadi
andmise hind on arvestuslikult 700 eurot õpetaja kohta, arvestatud on 200 õpetaja koolitamisega.
Keelekliki e-õppe kursuse loomine ukraina keeles algajatele (0-A2) arendamiseks suunatakse
0,25 mln eurot. Arendus näeb ette uue keele baasil grammatikate kirjeldamist nii, et need selgitaksid
vastava keele rääkijale eesti keele omapärasid ja aitaksid luua seoseid ning näha erisusi kahe keele
vahel. Luuakse uus eestikeelne stsenaarium koos ekraanile minevate tekstide, animatsioonide
kirjeldamise, uue keele eripärade arvestamisega koos visuaalse lahendusega.
Haridus
Alushariduses täiendavate kohtade loomiseks, mis moodustavad 10% Ukraina sõjapõgenike
koguarvust (aluseks võetud 50 tuhat põgenikku), eraldatakse 16,3 mln eurot. Ühe lapse koha
kogumaksumus kuus on 465 eurot ning rahastamine aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud
Ukraina märkega sõjapõgenikest laste andmed (eralastehoidude laste andmed arvestatakse
omavalitsuste esitatud andmete alusel). Lapsepõhine pearaha sisaldab muuhulgas õpetajate ja teiste
töötajate tööjõukulu, õppevahendeid.
Lk 25 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täiendavad koolikohad üldhariduses moodustavad 25% põgenike koguarvust (aluseks 50 tuhat
põgenikku), milleks eraldatakse 44,9 mln eurot. Ühe õpilaskoha maksumus kuus on 506 eurot.
Õpilaskoha maksumus sisaldab muuhulgas õpetajate, direktori ja teiste töötajate tööjõukulu,
õppevahendeid, õppehoone ülalpidamiskulusid, kohanemistasu ja keeleõppe (96 eurot ühe õpilase
kohta ühes kuus) kulusid.
Kõrghariduses tekkivate vajaduste rahastamiseks eraldatakse 2,5 mln eurot, mille tegevuse kulu
on arvestuslikult 5000 eurot aastas ühe üliõpilase kohta (2022. aasta lisaeelarvesse on arvestatud 50%
vajadusest). Arvestus on indikatiivselt tehtud 1000 üliõpilase kohta. Summa sisaldab mh tasulise
õppe maksumuse hüvitamist ülikoolidele, täiendavate õppekohtade loomist tasuta õppes, riigikeele
süvaõppe pakkumist, vajadusel stipendiumide maksmist.
Täiendavad koolikohad kutsehariduses moodustavad 5% Ukraina sõjapõgenike koguarvust
(aluseks 50 tuhat põgenikku), milleks eraldatakse 6,2 mln eurot. Ühe koolikoha keskmine
arvestuslik maksumus on kuus 353 eurot, mis sisaldab õpetajate jt kooli töötajate tööjõu- ning
koolituskulusid, õppevahendeid, koolihoonete halduskulusid, koolilõuna toetust, õppetoetusi ja muid
õpet toetavate tegevuste rahastamist. Tegelik rahade eraldamine koolidele arvestab õppekavade
maksumust, millele põgenikud õppima asuvad ja teisi vajaduspõhiseid kulusid.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 14. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Lk 26 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
8. Justiitsministeeriumi valitsemisala
Justiitsministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahendite maht on 6,1 mln eurot (sh 1 mln eurot
käibemaks), mis rakendub meetmes Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine.
Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmesse planeeritud 5,1 mln eurot (83,7%
valitsemisalale eraldatud lisaeelarvest) suunatakse vanglate varustusele ja relvastusele ning vanglate
toimepidevusele. Summa sisaldab nii investeeringuid vanglate turvalisemaks muutmiseks ja
toimepidevuse tagamiseks kui ka majandamiskulusid.
Meetmesse planeeritud 0,2 mln eurot (2,9% valitsemisala eelarvest) eraldatakse Riigi Teataja
väljaandmise tagamiseks võrguhäirete korral ning kohtu ja prokuratuuri võimekuse tõstmisele,
eesmärgiga luua võimekus kohtunikele ja prokuröridele kiiremate menetluste läbiviimiseks ka
väljaspool tavapärast töökeskkonda.
Meetmesse planeeritud 0,8 mln eurot (13,4% valitsemisala eelarvest) on küberturbevõimekuse
kiireloomuliseks tõstmiseks.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 15. Justiitsministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Lk 27 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
9. Kaitseministeeriumi valitsemisala
Kaitseministeeriumi valitsemisalale 2022. aasta lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on kokku
15,66 mln eurot (13,05 mln eurot, millele lisandub arvestuslikuna käibemaksukulu 2,61 mln eurot).
Lisaeelarvega eraldatud vahendid rakenduvad 98,6% osas Vabariigi Valitsuse lisaeelarve meetmes
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine ning 1,4% osas meetmes Sõjapõgenike
esmaste vajadustega seonduv.
Vahendid jagunevad majandamiskuludeks (6,39 mln eurot, 40,8%) ja investeeringuteks (6,67 mln
eurot, 42,6%) ning käibemaksuks (2,61 mln eurot, 16,7%).
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine
Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisse suunatakse lisaeelarvest 15,45 mln eurot
järgmisteks tegevusteks:
Täiendavateks liitlaste kohalolekuga seotud investeeringuvajadusteks suunatakse 8 mln
eurot majutushallide, sanitaarruumide ja parkimisalade rajamise alustamiseks ning Ämari
lennubaasis parendustööde tegemiseks. Liitlaste kohaloleku tugevdamiseks planeeritud
investeeringud kajastuvad liitlaste taristu investeeringutena (6,67 mln eurot) ning seonduv
käibemaks (1,33 mln eurot) kajastub Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute
käibemaksuna.
Sõjalise kaitsevõime tugevdamiseks suunatakse 7,45 mln eurot, mis kulub tankitõrjevõime
tugevdamisele. Soetused kajastuvad kaitseotstarbelise erivarustuse kuludena (6,21 mln eurot)
programmi tegevustes „Väeloome: muud üksused“ (5,59 mln eurot) ning „Kaitsevalmidus“
(0,62 mln) ning seonduv käibemaks 1,24 mln eurot kajastub Kaitseministeeriumi
valitsemisala kulude käibemaksuna.
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv
Sõjapõgenikega seonduvateks kuludeks suunatakse lisaeelarvest Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusele kokku 0,21 mln eurot, millega kohandatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse objekte
sõjapõgenike majutuseks – remonditakse ruumid ning soetatakse ruumide väljaüürimiseks vajalikku
inventari ja mööblit. Samuti kaetakse lisaeelarve vahenditest sõjapõgenike majutamisega kaasnevad
haldus- ja tarbimisteenuste kulud. Põgenikega seotud kulud 0,18 mln eurot kajastuvad programmi
tegevuses „Riigikaitseliste investeeringute korraldus“, seonduv käibemaks 0,04 mln eurot kajastub
Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude käibemaksuna.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 16. Kaitseministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Lk 28 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
10.Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 1,02 mln eurot,
mis rakendub kahes meetmes: Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine summas
0,72 mln (71% valitsemisala eelarvest) ja Energiajulgeolek summas 0,3 mln (29% valitsemisala
eelarvest).
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine
Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetme 0,72 mln eurot lisaeelarvega
eraldatud mahust läheb Keskkonnaministeeriumi küberturbevõimekuse tõstmiseks. Planeeritud
kulud lisaametikohtadele 24/7 reageerimise võimekuse ja infoturbe personali kasvatamiseks,
küberturbe alaste koolituste läbiviimiseks, andmete varundamise, logi – ja monitooringusüsteemi
täiendamiseks ning IT teenuste dokumentatsiooni inventeerimiseks ja uuendamiseks.
Energiajulgeolek
Energiajulgeoleku meetme 0,3 mln eurot lisaeelarvega eraldatud mahust on planeeritud tuumajaama
teemalise aruande valmimise kiirendamiseks. Selleks kaardistatakse riigis vajaminevad kompetentsid
ja regulatiivne raamistik ning tagatakse vajalik õigusloome võimekus, et valmistada ette õigusaktid
ja tuumaseaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Tegemist on ühekordsete kuludega.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 17. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Lk 29 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
11.Kultuuriministeeriumi valitsemisala
Kultuuriministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 11,8 mln eurot,
millest 2,2 mln eurot suunatakse Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks, ning
9,1 mln eurot on Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduvad kulud. Kultuurkapitali eraldis
suureneb 0,5 mln euro võrra.
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine
Vabariigi Valitsuse 2022 lisaeelarve laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise kulud
jagunevad Kultuuriministeeriumil kahe tegevuse vahel.
480 tuhat eurot suunatakse katkematu raadioeetri arendamiseks. Tegevus on ette nähtud
Rahvusringhäälingu uudiste toimetusele päevakajaliste sündmuste kajastamiseks, välispoliitika- ja
erisaadete toimetajate ja ajakirjanike töötasude maksmiseks.
Küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks on ette nähtud 1,7 mln eurot. Tegevus seisneb
Rahvusringhäälingu teenuste vastavusse viimises Küberturvalisuse seadusega.
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv
Vabariigi Valitsuse 2022 lisaeelarve sõjapõgenikega seonduvad kulud jagunevad
Kultuuriministeeriumil kahe tegevuse kohanemisprogrammi ja eesti keele õppe vahel.
Kohanemisprogrammi elluviimiseks on ette nähtud 4,6 mln eurot ja eesti keele õppe pakkumiseks
4,5 mln eurot.
Kohanemisprogrammi tegevuse kulude arvestus on tehtud 20 000 inimese kohta. Ühe inimese
praegune maksumus on 225 eurot. Praegu olemasolevate lepingute alusel suudetakse pakkuda
tavarände raames saabunutele kuni 1000 kohanemisprogrammi koolitust ja ajutise kaitse saajatele
kuni 200 koolitust. Ülejäänud kulu tekkimise eelduseks on uute hankelepingute sõlmimine või
koolituste lisatellimused.
Kohanemisprogrammiga on seotud andmevahetuslahenduse ja veebiportaali "Settle in Estonia"
toimepidevuse tagamine ning arendus. 0,1 mln eurot on ette nähtud kahe arendaja töötasuks koos
maksudega.
Eesti keele õppe tegevuste arvestus on tehtud 10 000 inimese kohta. Ühe inimese: A1 keeletaseme
saavutamise maksumus on 450 eurot. Keeleõppe pakkumiseks on kavas sõlmida uued hankelepingud
või teha lisatellimused.
Kui haridus- ja teadusministeerium panustab lisaeelarve meetmetes õpetajate koolitusse ja
formaalharidussüsteemis õppivate laste-noorte eesti keele õppesse, siis kultuuriministeeriumi
kavandatavad keeleõppe tegevused on suunatud täiskasvanutele.
Aktsiisimaksude tulude suurenemisest tulenevalt suunatakse Kultuurikapitalile 0,5 mln eurot.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 18. Kultuuriministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Lk 30 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
12.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale eraldatakse lisaeelarvega Laiapindse
julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise ja Energiajulgeoleku meetmeteks 264,2 mln eurot
(sh 2,1 mln eurot käibemaks).
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine
Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmesse planeeritud 37,2 mln eurot. See
suunatakse Eesti ühe kuu teraviljavaru (0,45 mln eurot) moodustamiseks, vedelkütusevaru Eestisse
roteerimiseks (13 mln eurot) ning üleriigiliseks küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse
kiireloomuliseks tõstmiseks (23,7 mln).
Riigi tegevusvarud moodustab AS Eesti Varude Keskus. 0,45 mln euro ulatuses moodustatakse
elanikkonna tarbeks ühe kuu riigi teraviljavaru - koguseliselt umbes 7500 tonni teravilja delegeeritud
varuna toidujulgeoleku suurendamiseks säilitamaks tootmisvõimekust ka kriisiolukorras. Vahendid
suunatakse AS-ile Eesti Varude Keskus sihtotstarbelise tegevustoetusena.
13 mln euro ulatuses tehakse sissemakse AS-i Eesti Varude Keskus aktsiakapitali, et roteerida
Eestisse riigi kütusevaru (lennukikütus, diislikütus, mootoribensiin) võimaldamaks kriisiolukorras
kiiret kütuse kasutuselevõttu.
Üleriigiliseks küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse kiireloomuliseks tõstmiseks eraldatud
vahendeid summas 23,7 mln eurot plaanitakse kasutada investeeringuteks ja tegevuskuludeks
järgmiselt:
15,4 mln eurot riigi keskse küberturvalisuse taseme tõstmiseks, sh riigi oluliste veebide
kaitsmiseks, riigivõrgu ja internetiühenduse toimepidevuse tõstmiseks, kesksete
töökohateenuste turvalisuse taseme tõstmiseks, keskse turvatestimise tõhustamiseks ning riigi
keskse küberturvalisuse juhtimise täiustamiseks;
1,2 mln eurot meediakanalite ja raadioeetri seire tõhustamiseks, et tuvastada nende kaudu
toimuvaid küberründeid või ebaseaduslikku sisu;
0,2 mln eurot satelliitandmeside toimepidevuse tõstmiseks;
0,3 mln euro ulatuses tõstetakse avalikkuse teadlikkust küberruumi ohtudest eesmärgiga
suurendada elanikkonna kerksust;
1,2 mln eurot riigi toimimise ja järjepidevuse tagamiseks oluliste andmete varundamise
laiendamiseks väljaspool riigi territooriumit;
4 mln eurot valimiste küberturvalisuse tagamiseks ning valimiste infosüsteemide arendamise
tõhustamiseks;
1,4 mln eurot riigi turvalise telefoniside arendamiseks.
Energiajulgeolek
Energiajulgeoleku meetmesse on planeeritud 227 mln eurot. See suunatakse riigi keskse gaasivaru
moodustamiseks (kuni 170 mln eurot), energiasäästuks ja investeeringuteks väikelahendustesse (19
mln eurot), investeeringuteks energiaühendustesse (8 mln eurot) ning osaluse omandamiseks Elering
AS poolt LNG terminali opereerivas ettevõttes (kuni 30 mln eurot).
1 TWh väljaostetud gaasivarust moodustatava riigi keskse gaasivaru moodustamiseks eraldatakse
170 miljonit eurot. 1 TWh moodustab umbes 20% Eesti aastasest tavatarbimisest. Gaasivaru saab
Lk 31 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
hädaolukorras müüa AS Eesti Varude Keskus süsteemihaldurite vahendusel selleks soovi avaldanud
bilansihalduritele kehtiva turuhinna alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse varu kasutuselevõtu otsusele.
Gaasivaru haldamise esimese aasta kulud kaetakse lisaeelarvest, edaspidi bilansihalduritele
rakendatavast varumaksemäärast. Gaasivaru moodustatakse Läti Vabariigi territooriumile.
Nimetatud summa ulatuses tehakse sissemakse AS Eesti Varude Keskus aktsiakapitali.
19 mln eurot on kavandatud suunata investeeringutoetusteks väikeelamute energiasäästu ja -tõhususe
suurendamise eesmärgil. Energiatõhususe parandamine ja taastuvenergialahenduste loomine on
oluline, et vähendada energiakulu ning fossiilse energia importi. Rekonstrueerimisel toetatakse
taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamist, samuti seadmeid energia muundamiseks,
tarbimiskoormuse juhtimiseks või energiatoodangu salvestamiseks.
8 mln euro ulatuses kavandatakse investeeringutoetusi elektri jaotusvõrku taastuvelektri
tootmisseadmete ühendamise võimekuse suurendamiseks. Nende vahenditega kaasrahastatakse
jaotusvõrgus taastuvelektri tootmisseadmete liitmiseks tehtavaid investeeringuid, mille tulemusena
suureneb kaasrahastatud investeeringute piirkonnas võimekus taastuvelektri tootmisseadmeid
võrguga liita ning vähenevad liituda soovijate kulud.
Kuni 10 mln ulatuses võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha sissemakse Elering
AS-i aktsiakapitali, et see võiks omandada osaluse LNG-terminali opereerivas ettevõttes.
Aktsiakapitali suurendamine peab olema seotud vaid osaluse omandamisega ja 10 miljonit eurot
ületavast sissemaksest tuleb eelnevalt teavitada Vabariigi Valitsust.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 19. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, tuhat
eurot
Lk 32 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
13.Maaeluministeeriumi valitsemisala
Maaeluministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahendite maht on 9,5 mln eurot (sh 0,05 mln eurot
käibemaks), mis rakendub meetmetes Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine ja
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv.
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine
Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmesse planeeritud 9,1 mln eurot
suunatakse toidu varustuskindluse tagamiseks ja toetatakse põllumajandussektori toimetulekut
energiakriisi ja Ukraina sõjaga kaasnevate mõjudega. Kogusummast 5, 1 mln moodustab toetus
põllumajandussektorile ja 4 mln riigiabi põllumajandussektoris Ukraina sõja mõjudega
toimetulemiseks.
23. märtsil 2022 otsustas Euroopa Komisjon toetada Eesti põllumajandussektorit 2,6 mln euroga,
millele lisab Eesti riik omalt poolt maksimaalses võimalikus summas täiendavalt 5,1 mln eurot (200%
summast). Põllumajandustootjatel on võimalus saada toetust, kui nad tegelevad ühe või mitme
järgmise tegevusega nende eesmärkide saavutamiseks: ringmajandus, toitainete majandamine,
ressursside tõhus kasutamine ning keskkonna- ja kliimasõbralikud tootmismeetodid.
Sõda Ukrainas ja energiakriis avaldavad suurt mõju põllumajandussaadustele ja tootmissisenditele
(teravili, loomasööt, gaas, väetiste pakkumine), tuues kaasa energia ja söödahindade kasvu. Samal
ajal tõusevad põllumajandussaaduste hinnad aga oluliselt aeglasemalt kui sisendite hinnad. Ka
taimekasvatus on silmitsi kiire sisendite hinnatõusuga, väetiste pakkumine on oluliselt vähenenud,
sealjuures sõltume Venemaa turust 67% ulatuses Taimekasvatuse sisendikulu kandub omakorda üle
loomakasvatusse. Kallima hinnaga ostetakse vähem väetiseid ning loomasöödas asendatakse
kallimaid energiarikkamaid komponente odavamatega, mis omakorda vähendavad saagikust ja
toodangut. Eesti põllumajandustoodangu väärtus ilma toetusteta ei kata tootmiseks vajalikke kulusid
ja praeguste hinnaarengute juures see suhtarv halveneb veelgi.
4 mln euroga antakse põllumajandussektorile riigiabi tulemaks toime Ukraina sõja mõjudega.
Töötatakse välja riigiabi raamistikuga kooskõlas olevad toetusmeetmed sektori toetamiseks.
Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmesse planeeritud 0,3 mln (2,5%
valitsemisalale eraldatud lisaeelarvest) on küberturbevõimekuse kiireloomulise tõstmise tagamiseks.
Lisavahendid panustavad programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu“ ja „Kalandus“ eesmärkide
saavutamiseks.
Sõjapõgenikega esmaste vajadustega seonduv
Sõjapõgenikega seonduvas meetmes planeeritud 0,1 mln euroga (0,5% valitsemisalale eraldatud
lisaeelarvest) toetatakse marutaudiohu riskide maandamist. Lisavahendid panustavad programmi
„Põllumajandus, toit ja maaelu“ tegevuse „Loomatervis“ eesmärgi saavutamisesse. Ukrainast
liiguvad koos põgenikega ka nende lemmikloomad, mis toob paratamatult kaasa ka suurema ohu
haiguste, sh marutaudi levikuks. Põllumajandus- ja Toiduamet on välja töötanud korra, mille puhul
sõjapõgenik teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit riiki tulnud lemmikloomast ning seejärel
teostatakse sihtkohas vajalikud menetlused (looma märgistamine, registreerimine, vaktsineerimine
marutaudi vastu, näidustusel mingiks perioodiks isoleerimine), mis lõppkokkuvõttes võimaldavad
looma vaba liikumist nii riigi siseselt kui ELis tervikuna. Marutaudi ohuga seotud kulud on trükiste,
tõlgete ja üldise informeerituse korraldamine ning lemmikloomade kontrollimise, kiibistamise ja
vaktsineerimisega seotud toimingud.
Lk 33 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 20. Maaeluministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Lk 34 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
14.Rahandusministeeriumi valitsemisala
Rahandusministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud kulude ja investeeringute maht on 4,4
mln eurot, mis rakendub täies mahus meetmes Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime
tugevdamine järgmiselt:
3,0 mln eurot on planeeritud tolli IT süsteemide täiendamiseks seoses sanktsioonide
rakendamisega kaubaveole ja heidutushoiakute tõhustamisega parandamaks julgeoleku
koosvõimet Eestis, Balti riikides ja EU üleselt.
1,0 mln eurot on planeeritud küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks, sh
küberturbe organiseerimise ja ülevaatlikuse parendamiseks, priviligeeritud õiguste kasutuse
järelvalveks, IT teenuste ja ärirakenduste kaitse- ja seiremeetmete rakendamiseks ning
arendustegevuste väljundi operatiivsemaks turvatestimiseks.
0,2 mln eurot on planeeritud tollikontrolliga seotud täiendavate tööjõukulude katmiseks
seoses sisepiiril kontrolli taastamise ja sanktsioonide jõustumisega kaubaveole.
0,1 mln eurot on planeeritud ajakirjandusväljaannete madalama käibemaksumäära
rakendamise IT arenduskuludeks.
0,1 mln eurot on planeeritud käsiraadiojaamade soetamiseks operatiivse ja turvalise side
tagamiseks.
Lisaeelarves on Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks ette nähtud erimärgistatud
diislikütuse aktsiisimaksu määra langetamine Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemeni. See
meede mõjutab aktsiisimaksutulusid 5,3 mln eurot ja käibemaksutulusid 1,0 mln eurot. Arvestatud
on ka infosõja olukorras tegutsevate ajakirjandusväljaannete müügile kohalduva madalama
käibemaksumääraga (5%), mille mõju tuludele on 1,7 mln eurot.
Lisaeelarves ette nähtud kulud ja investeeringud mõjutavad maksude laekumist. Arvestatud on
järgmiste lisalaekumistega:
sotsiaalmaks 40,21 mln eurot
üksikisiku tulumaks 18,56 mln eurot (millest kohalikele omavalitsustele edasiantav osa on
14,65 mln eurot)
juriidilise isiku tulumaks 0,73 mln eurot
käibemaks 66,92 mln eurot
aktsiisimaks 22,43 mln eurot.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 21. Rahandusministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Lk 35 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
15.Siseministeeriumi valitsemisala
Siseministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 67,0 mln eurot (sh
käibemaks), mis rakendub täies mahus meetmes Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime
tugevdamine.
37,7 mln eurot on planeeritud Ukraina sõjapõgenikega otseselt seotud kulude katmiseks. Sellest on
planeeritud vahendid piirivalve tugevdamiseks ja sisejulgeoleku tagamiseks, Ukraina sõjapõgenike
vastuvõtmiseks ning kriisijuhtimiseks ja -kommunikatsiooniks. Lisaeelarvet kasutatakse
sõjapõgenike vastuvõtmiseks piiril, menetlustoimingute tegemiseks Pärnu ja Tartu
vastuvõtupunktides, saabujatele isikukoodide loomiseks, Ukraina sõjapõgenike kaasamiseks
vabatahtlike tegevusse, kriisistaabi tegevusteks. Arvestuste aluseks on võetud 50 000 sõjapõgeniku
saabumine.
26,7 mln eurot on planeeritud elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisoleku tõstmiseks. Sellest on
planeeritud arendada ohuteavitust, tugevdada päästevõimekust, ulatusliku evakuatsiooni- ja
varjumisvõimekust, tõsta Politsei- ja Piirivalveameti eriettevalmistuse võimekust. Nimetatud
tegevustest on investeeringutena planeeritud 15,1 mln euro ulatuses soetusi ning arendustegevusi.
2,0 mln eurot on planeeritud digivaldkonna arendamiseks, sh küberturbevõimekuse kiireloomuliseks
tõstmiseks ja eID alternatiivsete teenusepakkujate hankimiseks.
0,6 mln eurot on planeeritud Siseministeeriumi varuasukohta alternatiivse energialahenduse ja
riigisaladuse töötlemise võimekuse tagamiseks.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 22. Siseministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Lk 36 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
16.Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on 192,78 mln eurot.
Sotsiaalministeerium on valitsemisaladest kõige enam seotud Eestisse jõudvate sõjapõgenike
toimetulemise korraldamisega. Kunagi varem ei ole Eesti sedavõrd suures mahus sõjapõgenikele
varju ja turvalist peatuspaika pakkuma pidanud, kui Venemaa alustatud Ukrainavastase sõja
tulemusel. Ka lisaeelarve heakskiitmise hetkel on keeruline prognoosida, kui paljud sõjapõgenikud
vajavad 2022. aastal Eesti riigipoolseid teenuseid ja tuge. Kuna sõjapõgenike vastuvõtmisel on Eesti
inimesed, kodanikuühiskond ja ettevõtted olnud erakordselt toetavad ja reageerinud kiiresti, on
paljud Eestisse jõudnud sõjapõgenikud leidnud nii öömaja kui võimalusel ka tööalase rakenduse
iseseisvalt.
Laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmetesse suunatakse lisaeelarvega
1,64 mln eurot ning Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduva meetme vahenditeks 150,9 mln
eurot.
Lisaks on arvestatud 40,22 mln eurot täiendavateks pensionikuludeks ja ravikindlustuse
seadusest tulenevateks kohustusteks suurenevast sotsiaalmaksu laekumisest.
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine
1,64 mln eurot laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmes, (sh meetme kulud
1,37 mln eurot ja käibemaks 0,27 mln eurot) on kajastatud IKT küberturbevõimekuse tõstmisega
seotud kulud.
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv
Rahvusvahelist kaitset toetavad meetmed 83,08 mln eurot jagunevad järgmisteks tegevusteks:
44,29 mln eurot öömaja andmine, sh esmased investeeringud peatumiskohtade ette-
valmistamiseks ja majutamise korraldamiseks.
Ukraina sõjapõgenikele öömaja andmises on kajastatud ajutisele ja pikaajalisele majutamisele
suunamist, sh majutuspindade leidmist, ettevalmistamist, korrastamist jms kulusid. Esmased
investeeringud majutuskohtade ettevalmistamiseks sisaldavad inventari ja investeeringuid (sh
hädavajaliku mööbli hankimist ja ruumide parendusremonti).
8,07 mln eurot koordinaatorite kulud vastuvõtupunktides ja majutuskeskustes.
Vastuvõtupunktid on loodud eesmärgiga selgitada välja põgenike abivajadused võimalikult
vahetult Eestisse saabumisel, viia läbi esmased toimingud (sh ajutise kaitse menetlus) ning
suunata ajutise kaitse taotlejad/saanud riigipoolsesse majutusse (majutuskeskused), kui
selleks on vajadus. Samuti tehakse vastuvõtupunktis kindlaks inimese esmased
baasvajadused (rõivad, ravimid, toitlustus jms) ning tagatakse nende olemasolu.
Vastuvõtupunktide arv on ajas varieeruv ja sõltub saabuvate põgenike arvust. Maksimaalselt
oleme arvestanud kuni nelja vastuvõtupunktiga. Ühe täiskoormusel rakendatava
vastuvõtupunkti kuluks kuus on arvestatud 482 292 eurot.
Lk 37 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Majutuskeskustes (põgenikele majutusteenust pakkuvad majutusasutused), mida on
22.04.2022 seisuga kaheksakümmend, antakse sõjapõgenikul võimalus Eestis esialgseks
kohanemiseks. Sõjapõgenikke informeeritakse võimalustest Eesti tööturul, haridusmaastikul
ja sotsiaalvaldkonnas. Suuremates majutuskeskustes tagatakse ööpäevaringne koordinaatorite
kohalolek. Väiksemates majutuskeskustes tagatakse koordinaatorite kohalolek päevasel ajal
või vastavalt vajadusele. Ühe täiskoormusel rakendatava majutuskeskusega seotud
koordineerivate tegevuste kuluks kuus on arvestatud 24 616 eurot.
1,4 mln eurot muud kulud majutuskeskustes, need on kulud esmatarbeesemetele ja
retseptiravimitele majutuskeskustes ning vastuvõtupunktides. Retseptiravimi kulu tekib enne
ravikindlustuse saamist (sh ei saa retseptiravimeid osta soodushinnaga) või on seotud
ravimitega, mida Eesti Haigekassa ei hüvita. Keskmiseks retseptiravimi kuluks isikule on
arvestatud 12 eurot kuus. Esmatarbekulu on ühekordne keskmine kulu 25 eurot iga
sõjapõgeniku kohta ning sisaldab, riideabi, hügieenitarbeid jms.
17,12 mln eurot ühekordne kulu eluaseme üürilepingu sõlmimiseks üürileandjale.
Üürilepingu sõlmisega seotud kulud on ühekordsed kulud, mida hüvitatakse kehtiva seaduse
alusel kuni 6 toimetulekutoetuse piirmäära ulatuses perekonna ja ühe korteri kohta.
Üürilepingu sõlmimise üldkulu sees võidakse katta elamispinna kasutuselevõtmise või
hädavajaliku sisustamisega seotud kulusid, mis on seotud üüripinnaga. Võttes aluseks märtsis
tulnud sõjapõgenike pereliikmete arvu on arvestatud, et ühekordse üürilepingu sõlmimisega
seotud kulu katmist on vaja 14 268 leibkonnale.
1,28 mln eurot transport. Tegevus sisaldab puudega inimeste ja mitme lapsega pereliikmete
transporti majutusasutusse või tervishoiuteenuse osutaja juurde. Saajateks on arvestatud 15%
majutusasutustes olevatest inimestest võttes arvesse Ukraina sõjapõgenike profiili statistikat.
Kulu on keskmiselt 28 eurot isiku kohta kalendrikuus.
0,44 mln eurot Ukraina sõjapõgenike toetamine pikaajalise majutuskoha leidmisel ja uues
elukohas kohanemisega.
Tegevuse eesmärk on toetada Ukraina sõjapõgenikke nii pikaajalisse majutusse liikumisel kui
ka hilisemal kohanemisel. Tegevuse koordinaatorid on igas maakonnas.
1,46 mln eurot tõlketeenused.
Tõlketeenuse kulude hüvitamisel kahe aasta jooksul tagatakse perekonna kohta 16
toimetulekutoetuse piirmäära ja üksikisiku puhul 8 toimetulekutoetuse piirmäära kohaliku
omavalitsusele tekkinud kulude katmise Sotsiaalkindlustusameti poolt. Tõlketeenuste
maksimaalne määr on 1600 eurot isiku kohta. Tõlkekuludeks on arvestatud 20 000 lapsele
keskmiselt 35 eurot isiku kohta tagamaks lastele koolides vajaliku tõlke ning 15 000
täiskasvanule keskmiselt 175 eurot isiku kohta tagamaks asjaajamisega seotud tõlkekulude
vajaduse. Kulud on arvestatud maksimaalmäärast väiksemad, kuna palju asjaajamist saab teha
vene- või inglise keeles, mille osas ei ole vajalik tõlgi kaasamist. Tõlketeenuse alla lähevad
Lk 38 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
kõik olukorrad, mis on seotud isiku asjaajamisega kohalikus omavalitsuses, riigiasutustes,
õppeasutustes ja muudes olukordade.
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seotud muud meetmed 67,84 mln eurot sisaldavad meetme
kulusid summas 66,5 mln eurot ja käibemaksu 1,34 mln eurot. Meetme kulud (käibemaksuta)
jagunevad järgmisteks tegevusteks:
0,81 mln eurot põgenike kriisi strateegiline juhtimine ja pikaajaline planeerimine.
Tegevus sisaldab Ukraina sõjapõgenike majutamisega seotud maaklerteenust ja
Sotsiaalministeeriumi koordineerimiskulusid ning kommunikatsiooni kulusid, sh erinevaid
kampaaniad, info- ja teabepäevi, audiovisuaalsete materjalide tootmist, pressikonverentside
tehnilist tuge ja ülekandeteenuseid, ukrainakeelset tõlget, loovtööd, otsepostitusi.
1,99 mln eurot psühhosotsiaalse toe ja vaimse tervise abi koordineerimine.
Tegevus sisaldab psühhosotsiaalse kriisiabi võimekuse tõstmist ja kriisiabi tagamist. Teenuse
saajate arvuks on planeeritud 16% põgenikest. Lisaks on tegevusesse planeeritud traumatöö
võimekuse tõstmine ja sõjapõgenikele sihitatud vaimse tervise abi pakkumine. Hõlmab
traumatöö võimekuse kasvatamist läbi väljaõppe, hingehoiuteenuse täiendavat pakkumist ja
võõrkeelsete traumasekkumiste pakkumist. Sihitatud vaimse tervise abi on arvestatud 2000
põgenikule.
21,1 mln eurot tööturutoetused, mis sisaldavad:
Töötutoetust 14,6 mln eurot, mille arvestamisel on eeldatud, et sihtrühmast 20% on
tööealised, kes võtavad end töötuna arvele. Keskmine töötutoetus kuus on 292 eurot.
Sotsiaalmaksu töötu eest 3,8 mln eurot, mille keskmine kulu ühe töötu kohta on 75,9
eurot kuus.
Töövõimetoetust puuduva või osalise töövõime korral 2,7 mln eurot, mille
arvestamisel on eeldatud, et ca 7% on Ukraina sõjapõgenikest vähenenud
töövõimega isikud. Keskmine töövõimetoetus kuus on 334 eurot.
0,4 mln eurot sõjapõgenike väärkohtlemise ennetamine ja tööalaste õiguste kaitse.
Seoses Tööinspektsiooni suurenenud töökoormusega, mis on tingitud tööturule lisandunud
haavatavate inimeste täiendava kaitsmise vajadusest ning nende õiguste tagamiseks, on vaja
tööle võtta täiendavalt 10 tööinspektorit ning 5 nõustamisjuristi. Tööinspektsioon vajab
lisarahastust, et tagada tõhus ja süsteemne riikliku järelevalve läbiviimine ning
ennetustegevusena Eesti tööturule lisandunud inimeste ja nende tööandjate toetav
nõustamine. Lisavajaduse arvestamisel on aluseks võetud Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni ILO eelduslikud kriteeriumid tööinspektorite tõhusaks tegevuseks.
0,58 mln eurot tervishoiuteenuste osutamise korraldamine ja tööpraktika tasustamine
Terviseameti poolt.
Lk 39 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
0,1 mln eurot on planeeritud Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste osutamise
korraldamiseks Terviseameti poolt (vältimatu abi, COVID testimine ja
vaktsineerimine, esmane tervisekontroll vastuvõtukeskustes, üldarstiabi, sh perearsti
määramine, siseriiklik ja rahvusvaheline meditsiinihumanitaarabi, kliiniliste
tegevusjuhiste koostamine, infoandlus).
0,48 mln eurot on planeeritud kolmandates riikides hariduse omandanud arstide
tööpraktika tasustamiseks. Ühe arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti
integreerumine maksab kokku 15 012 eurot. Aastaprognoos on 50 arsti, millest
Terviseameti eelarvest kaetakse 18 arsti praktikatasu vajadus, lisaeelarvesse on
arvestatud täiendava 32 arsti praktikatasu vajadus.
3,05 mln eurot sõjas haavata saanud isikute ravi ja transport.
Sõjas haavata saanud isikute raviks on planeeritud 2,75 mln eurot. Teenust osutatakse Eesti
Haigekassa poolt, mille keskmine kulu ühe isiku kohta kuus on 5500 eurot. Haiglate
võimekus on hinnanguliselt vastu võtta 45-50 patsienti. Kiirabi teenuse pakkumiseks
suunatakse 0,3 mln eurot. Lähtutud on kiirabibrigaadi ööpäeva maksumusest (1600 eurot)
ning sellest, et ühe vigastatu transpordi korraldamiseks kulub pea 4 ööpäeva (transpordi
maksumus ühe vigastatu kohta on 6000 eurot).
2,8 mln eurot sotsiaalteenuste, pensionide ja perehüvitiste menetlemine.
Menetlemiskulude prognoosimisel on arvestatud sõjapõgenikega seotud teenuste täiendava
menetlemisega seotud mahu kasvu. Menetlemiskulusid on arvestatud üheksale erinevale
teenusele. Menetlemishind erinevate teenuste osas on 9-140 eurot teenuse kohta.
Abivahendite hüvitise määramise menetluskulud on 9 eurot, perehüvitise määramise
menetlemine 140 eurot.
34,69 mln eurot sotsiaaltoetused, -hüvitised ja -teenused.
3,93 mln eurot toiduabi. Peale toimetulekutoetuse määramist on võimalik saada
toiduabi ca 22 eurot inimese kohta kuus. Toiduabi saab nii ostetud kui annetatud
toiduabina. Arvestatud on kõikidele toimetulekutoetuse saajatele (10 275 leibkonda),
aastas kokku saajaid ca 288 063.
9,47 mln eurot lapsetoetused. Eeldatud on, et sihtrühmast on 37,4% lapsed ning neist
enamus ehk 75,4% saab 1. lapse toetust, 21,9% 2. lapse toetust ning 2,7% 3. ja enama
lapse toetust, kulu isiku kohta on 61,08 eurot kuus.
7,7 mln eurot vanemahüvitis. Eeldatud on, et lastest 8,5% on alla 2-aastased ning
nende vanem saab vanemahüvitist vanemahüvitise määras, kulu isiku kohta on 584
eurot kuus.
0,92 mln eurot lasterikka peretoetus. Eeldatud on, et 2,7% on 3. ja enama lastega
peresid, kulu isiku kohta on 300 eurot kuus.
2,33 mln eurot rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenuse ostmine.
Rehabilitatsiooniteenuse osas on arvestatud, et 1,9% ajutise kaitse saajatest saaksid
vastavat teenust. Kulu inimese kohta on ca 130 eurot kuus. Erihoolekande teenusel
on arvestatud 1,5% ajutise kaitse saajatest ning kulu inimese kohta on 206,5 eurot
kuus.
Lk 40 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
1,64 mln eurot asendushooldusteenus saatjata alaealistele. Eeldatud, et 60 last vajab
teenust, ühiku hind on 100 eurot päevas.
0,95 mln eurot eestkostetava lapse toetus 240 eurot kuus, arvestatud on
maksimaalselt 700 last kuus.
2,42 mln eurot puuetega inimeste toetused. Arvestatud on, et 7% Ukraina
sõjapõgenike lastest saavad puude raskusastmega seotud toetust 154,93 eurot ja 7%
täisealistest saavad puude toetust 41,06 eurot kuus ning 7% vanemaealistest toetus
25,26 eurot kuus.
1,05 mln eurot abivahendite hüvitamine. Eeldatud on, et sihtgrupist 5% vajab
abivahendite hüvitamist. Keskmine kulu ühe isiku kohta on 50 eurot
3,01 mln eurot rahvapension. Eeldatud on, et sihtrühmast 6% on pensioniealised,
rahvapension on 180 eurot kuus.
1,27 mln eurot vanaduspensioniealiste eest ravikindlustus. Kulu isiku kohta on 75,9
eurot kuus.
1,12 mln eurot Ukraina sõjapõgenike teenustega seotud info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arendused.
Maksutuludest sõltuv kulu
40,22 mln eurot täiendavad pensionikulud ja ravikindlustuse seadusest tulenevad kohustused
suurenevast sotsiaalmaksu laekumisest.
Lisaeelarve meetmetega seoses muutis Rahandusministeerium maksude laekumise prognoose.
Seoses sellega suureneb edasiantav sotsiaalmaks 37,42 mln eurot ning edasiantav
kogumispensionimakse 2,8 mln eurot.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 23. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Lk 41 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
17.Välisministeeriumi valitsemisala
Välisministeeriumi valitsemisalale lisaeelarvega eraldatud vahendite maht on kokku 3,47 mln eurot
(3,26 mln eurot, millele lisandub arvestuslikuna käibemaksukulu 0,21 mln eurot). Lisaeelarvega
eraldatud vahendid rakenduvad täies mahus Vabariigi Valitsuse lisaeelarve meetmes Laiapindne
julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine.
Lisaeelarvega eraldatud vahenditest suunatakse Ukraina abistamiseks 3,13 mln eurot ning
küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks 0,34 mln eurot.
Lisaeelarvega Ukraina abistamiseks kavandatud vahendid jagunevad kiireloomuliseks
humanitaarabiks toiduabi ja elatisvõimaluste, tervishoiu, ajutise peavarju tarvete ja nende transpordi
kuludeks ning samuti humanitaardemineerimisele ja varingupäästele ning pikemaajalise
humanitaarabi ja arengukoostöö lõimetegevusteks ülesehitusfaasis. Humanitaarabi osutatakse nii
kahepoolsete abitegevuste kui Välisministeeriumi strateegiliste humanitaarabipartnerite vahendusel.
Lisaeelarvega küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks ettenähtud raha kasutamise
eesmärgiks on viia ministeeriumi infosüsteemide ja andmekogude töö- ning ründekindlus senisest
kõrgemale tasemele. Küberturbevõimekuse tõstmiseks planeeritud investeeringud kajastuvad IT
investeeringutena (0,11 mln eurot) ning seonduv käibemaks (0,02 mln eurot) kajastub
Välisministeeriumi valitsemisala investeeringute käibemaksuna. Küberturbevõimekuse tõstmisega
seotud kulud (0,17 mln eurot) jagunevad kõikide programmi tegevuste vahel, seonduv käibemaks
(0,03 mln eurot) kajastub Välisministeeriumi valitsemisala kulude käibemaksuna.
Lisaeelarve eelnõu mõju 2022. aasta valitsemisala riigieelarve vahendite mahtudele:
LISA 2, Tabel 24. Välisministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Lk 42 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
III OSA. 2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU
TEKSTIPARAGRAHVIDE SELGITUSED
Eelnõuga muudetakse 2022. aasta riigieelarve seaduse (edaspidi 2022RE) tekstiparagrahve ning
antakse uued sätted.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse 2022. aasta riigieelarve seadust järgmiselt:
§ 2 lõike 6 punkti 3 muutmine
2022RE § 2 lõikes 6 on toodud sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi ka SHS) alusel kehtestatavad
määrad. Eelnõuga muudetakse SHS § 131 lõike 3 alusel 2022RE § 2 lõike 6 punktiga 3 kehtestatud
üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiiri kuus 2022. aastal. Toimetulekupiiri
tõstetakse 50 euro võrra kuus ehk 150-lt eurolt 200-le eurole. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt
lähtutakse toimetulekupiiri kehtestamisel minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja
jalanõudele, samuti muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Viimati tõsteti
toimetulekupiiri 2019. aastal. Arvestades leibkondade tegelike kulutuste kasvu viimase kolme aasta
jooksul, peaks 2022. aastal toimetulekupiir esimesele leibkonnaliikmele olema vähemalt 200 eurot
kuus.
§ 3 lõike 3 muutmine
2022RE § 3 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise
põhimõtted. Selle lõikes 3 tuuakse riigieelarve seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud toetusfondi kuuluvate
toetuste liigid. Eelnõuga täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike
rahvastikutoimingute ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks ettenähtud
vahendite mahtu (rahvastikutoimingute hüvitise maht kasvab seoses Ukraina sõjapõgenike
vastuvõtmisega 233 930 euro võrra) ja määrasid menetlusjuhtumi kohta.
§ 3 lõike 4 punkti 4 muutmine ja täiendamine punktiga 4¹
Kehtiva korra kohaselt on andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise kulude hüvitis 6,82 eurot.
Muudatusega täpsustatakse andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise kulu hüvitis selliselt, et
vajadusel oleks eristatav isikukoodi andmisega seonduv dokumentide vastuvõtmise ja andmete
rahvastikuregistrisse kandmise kulu ning isikukoodi andmiseks kande tegemise kulu. Muudatus on
tingitud Ukraina põgenikega seotud isikukoodide väljastamisest, võimaldamaks vajaduse korral
jagada kulu maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) ja teiste KOV-de
vahel.
Kehtiva õiguse kohaselt on andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise õigus maakonnakeskuse
KOV-del. Seoses Ukraina põgenike saabumisega Eestisse tõusid isikukoodide andmise
Lk 43 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
menetlusjuhtumid suures mahus ja seetõttu ka maakonnakeskuse KOV-ide töö maht. Seega lepiti
kokku, et teised KOV-id, kes ei ole maakonnakeskuse KOV-id, võtavad vastu isikukoodi taotlejate
dokumente ja edastavad need rahvastikuregistri menetlustarkvara kaudu maakonnakeskuse KOV-ile
andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise menetluse läbiviimiseks. Täna kehtiv hind 6,82 eurot
on mõeldud tavaolukorras maakonnakeskuse KOV-ile kulu hüvitamiseks, kus see katab kogu
menetluse läbiviimist alates isiku tuvastamisest kuni isikukoodi andmiseni.
Võimaldamaks hüvitada kulusid teistele KOV-idele, kes dokumente vastuvõtmise ja andmete
kandmisega isikukoodi menetluse osaliselt läbi viivad, nähakse sel juhul ette võimalus hüvitada
kulud just vastavate tegevuste eest selles menetluses.
Kulu hüvitise jaotusel on mõõdetud varasemat protsessi sisest kulgu ja arvestatud sellega, et
isikukoodi andmise puhul on ajamahukam osa tööst isiku tuvastamise ja dokumentide
vastuvõtmisega ning andmete rahvastikuregistrisse kandmisega seonduv. Seetõttu on andmekogusse
kandmiseks isikukoodi andmise dokumentide vastuvõtmise ja andmete registrisse kandmise kulude
eest kulude hüvitise osakaal suurem kui isikukoodi moodustamiseks kande tegemise kulude hüvitise
osakaal. Kulude hüvitis jaotub järgmiselt: dokumentide vastuvõtmisega ja andmete registrisse
kandmisega seonduv 60% (KOV või maakonnakeskuse KOV) ja isikukoodi moodustamiseks
kandega seonduv 40% (maakonnakeskuse KOV).
Näiteks juhul kui maakonnakeskuse KOV ei võta vastu isikukoodi andmiseks vajalikke dokumente,
siis saab ta hüvitise ainult isikukoodi moodustamiseks kande tegemise kulude katmiseks ehk § 3 lg
4 punkti 41 alusel. Kui aga maakonnakeskuse KOV teeb kogu menetluse otsast lõpuni ise
(dokumentide vastu võtmisest isikukoodi andmiseni) , siis saab ta hüvitist nii § 3 lg 4 punktide 4 ja
41 alusel. KOV-id, kes võtavad vaid dokumente vastu, saavad hüvitist § 3 lg 4 punkti 4 alusel.
§ 7 muutmine
2022RE § 7 on sätestatud kaitsekulud. Eelnõuga täpsustatakse, millise osa 2022. aasta riigieelarvest
koos riigi 2022. aasta lisaeelarvega moodustavad kaitsekulud NATO metoodika kohaselt. Kui
kehtivas seaduses on see 749,6 eurot, siis eelnõuga tõstetakse see 770,8 miljoni euroni.
§ 8 muutmine
§ 8 on esitatud Eesti Haigekassa eelarvepositsioon põhitegevuse tulemina. Eelarvepositsiooni
muutmise aluseks on Rahandusministeeriumi 2022. kevadine majandusprognoos maksutulude osas
ning Ukraina sõjapõgenikega seonduvad lisakulud. Selliselt arvestatakse kriisi mõjuga haigekassa
eelarvele, milleks kohustab riiki Eesti Haigekassa seaduse § 5 lõige 4 ning viiakse haigekassa
positsioon kooskõlla riigi eelarvestrateegiaga 2022–2025. Eelnõuga Paragrahv arvestab riigieelarve
seaduse § 6 sätestatuga.
Lk 44 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Eelnõu § 3 lisatakse lisaeelarvele järgmine säte
Eelnõu §-ga 3 nähakse ette lisaeelarvega eraldatud vahendite eristamiseks vajalikud arvestusobjektid.
Olemasolevaid kinnisasja investeeringute objektikoode ei muudeta, kuna ühe ja sama kinnisasja
eelarve ja täitmise arvestust ei ole mõistlik eraldi arvestusobjektidel kajastada.
Arvestusobjektide kasutuselevõtt võimaldab piirmääraga vahendeid eristada muudest riigieelarve
piirmääraga vahenditest kõikides eelarve ja finantsarvestuse infosüsteemides, sh on lihtsasti eristatav
ja lisaeelarve täitmine. Lisaks vahendite arvestuse täpsusele võimaldab kindla arvestusobjekti
kasutamine jälgida ka vahendite ülekandmist. Esialgse plaani kohaselt ei ole vajadust lisaeelarve
vahendite kandmiseks järgnevasse eelarveaastasse. Kuna eelarve vahendite kasutamise pikendamise
kord ja tingimused on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud, siis on võimalik seda täpsustada
aasta teises pooles.
Lõikes 2 sätestatakse, et ministri liigendusega ei ole lubatud objektikoode kaotada. Kui algses
riigieelarve seaduses on ministril lubatud oma liigendusega teha sisemisi muudatusi eelarves, siis
lisaeelarve puhul ei ole lubatud lisaeelarve objektitunnustelt vahendeid mujale tõsta. Lubatud on
muudatused lisaeelarve vahendite sees. Näiteks kui on vaja täpsustada investeeringute koodi
tunnuseid lõikes 1 toodud objektide vahel.
Lk 45 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
LISA 1: LISAEELARVE MEETMETE MAHUD
Tabel 7. Lisaeelarve meetmete nimekiri, tuhat eurot
Eelarve Eelarve
Lisaeelarve summa summa
Lisaeelarve meetme tegevuse nimetus
meetmete jaotus (käibe- (käibe-
maksuta) maksuga)
Riigikogu -650 -710
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -650 -710
Üleriigiline küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse -350 -350
kiireloomuline tõstmine
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -300 -360
Vabariigi Presidendi Kantselei -295 -354
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -295 -354
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -295 -354
Riigikohus -8 -10
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -8 -10
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -8 -10
Vabariigi Valitsus -147 305 -147 305
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -96 970 -96 970
VV sihtotstarbeta reservi suurendamine -68 396 -68 396
Toimetulekutoetus, sh piirmäära tõus (50 eurot). -28 574 -28 574
Eluasemelaenu arvesse võtmine toetuse määramisel.
Energiajulgeolek -30 000 -30 000
Ühekordne toetus pensionäridele ja lastega peredele (50 -30 000 -30 000
eurot)
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv -5 682 -5 682
KOV-idele vältimatu abi ja majutamise kulude hüvitamine -5 448 -5 448
Rahvastikutoimingute kulude hüvitis -234 -234
Maksutuludest sõltuv kulu -14 653 -14 653
Meetmetest tingitud üksikisiku tulumaks, KOV-idele -14 653 -14 653
edasiantav osa
Riigikantselei haldusala -1 296 -1 513
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -1 296 -1 513
Arvamusuuringute sageduse suurendamine ja täiendav -92 -110
seirevõimekus
CREVEX2023 toimepidevuse õppus -9 -9
Meediakirjaoskuse edendamine -267 -321
Riigikantselei kriisijuhtimise tugevdamine -272 -287
Ühiskonna sidusust suurendavad tegevused -213 -256
Üleriigiline küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse -138 -164
kiireloomuline tõstmine
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -305 -366
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -77 106 -77 229
Lk 46 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Eelarve Eelarve
Lisaeelarve summa summa
Lisaeelarve meetme tegevuse nimetus
meetmete jaotus (käibe- (käibe-
maksuta) maksuga)
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -410 -492
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -410 -492
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv -76 696 -76 737
Alushariduse täiendavad kohad (osakaal 10% põgenike -16 261 -16 261
koguarvust)
Eesti keele õppega seotud tegevused (keelekümbluse -6 535 -6 535
täiendavad tegevused, "+1 programm", keeleõppe laagrid)
Keelekliki e-õppe kursuse loomine ukraina keeles algajatele -209 -250
(0-A2)
Täiendavad koolikohad kutsehariduses (osakaal 5% -6 172 -6 172
põgenike koguarvust)
Täiendavad koolikohad kõrghariduses -2 500 -2 500
Täiendavad koolikohad üldhariduses (osakaal 25% -44 879 -44 879
põgenike koguarvust)
Täiskasvanute eesti keele õpetajate täiendav koolitamine -140 -140
Justiitsministeeriumi valitsemisala -5 046 -6 056
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -5 046 -6 056
Kriisikohvrid - menetluste läbiviimine väljaspool tavapärast -125 -150
töökeskkonda
Vanglate toimepidevus -1 425 -1 710
Vanglate varustus ja relvastus -2 800 -3 361
Võimekuse loomine Riigi Teataja väljaandmiseks -20 -24
võrguhäirete korral
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -676 -811
Kaitseministeeriumi valitsemisala -13 054 -15 664
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -12 875 -15 450
Iseseisev sõjaline kaitsevõime. Väeloome: (lühimaa -6 208 -7 450
õhutõrje, tankitõrje, kaudtuli, olukorrateadlikkus, maakaitse
struktuuri oluline suurendamine)
Liitlaste kohalolek Eestis, Liitlaste taristu investeeringud -6 667 -8 000
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv -179 -214
Majutust ja toitlustust toetavad meetmed -179 -214
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala -847 -1 016
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -597 -716
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -597 -716
Energiajulgeolek -250 -300
Tuumajaama teemalise aruande valmimise kiirendamine -250 -300
Kultuuriministeeriumi valitsemisala -11 806 -11 806
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -2 210 -2 210
Katkematu raadioeetri arendamine -480 -480
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -1 730 -1 730
Lk 47 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Eelarve Eelarve
Lisaeelarve summa summa
Lisaeelarve meetme tegevuse nimetus
meetmete jaotus (käibe- (käibe-
maksuta) maksuga)
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv -9 120 -9 120
Eesti keele õpe -4 500 -4 500
Kohanemisprogramm -4 620 -4 620
Maksutuludest sõltuv kulu -476 -476
Kultuurkapitali eraldis aktsiisimaksude laekumise tõusust -476 -476
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -262 016 -264 156
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -35 016 -37 156
1 kuu teraviljavaru (ca 7500 tonni) moodustamine -450 -450
delgeeritud varuna
Vedelkütusevaru Eestisse roteerimine -13 000 -13 000
Üleriigiline küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse -21 566 -23 706
kiireloomuline tõstmine
Energiajulgeolek -227 000 -227 000
Energiasääst ja investeeringud väikelahendustesse -19 000 -19 000
Energiaühendused (investeeringud võrkudesse) -8 000 -8 000
Keskse riigi gaasivaru moodustamine - 1 TWh väljaostetud -170 000 -170 000
gaasivaru
Osaluse omandamine Elering AS poolt LNG terminali -30 000 -30 000
opereerivas ettevõttes
Maaeluminitseeriumi valitsemisala -9 409 -9 462
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -9 360 -9 404
Põllumajandussektori erakorralise kohandamise toetus -9 142 -9 142
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -218 -262
Sõjapõgenikega seonduv -48 -58
Loomade heaolu -48 -58
Rahandusministeeriumi valitsemisala 137 141 136 436
Maksutulu 148 855 148 855
Meetmetega kaasnev maksutulu: üksikisiku tulumaks 18 561 18 561
Meetmetega kaasnev maksutulu: juriidilise isiku tulumaks 731 731
Meetmetega kaasnev maksutulu: sotsiaalmaks 40 217 40 217
Meetmetega kaasnev maksutulu: käibemaks 66 919 66 919
Meetmetega kaasnev maksutulu: aktsiisid 22 427 22 427
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine (tulumeetmed) -8 000 -8 000
Erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetamine EL -5 300 -5 300
miinimumtasemele (tulumeede)
Erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetamise mõju -1 000 -1 000
käibemaksutulule (tulumeede)
Ajakirjanduseväljaannete madalama käibemaksumäära -1 700 -1 700
rakendamine (5 %)
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -3 714 -4 419
Sideturvalisuse lahendused tööülesannete täitmiseks -68 -81
Lk 48 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Eelarve Eelarve
Lisaeelarve summa summa
Lisaeelarve meetme tegevuse nimetus
meetmete jaotus (käibe- (käibe-
maksuta) maksuga)
Tolliprotseduuride sh. eTolli süsteemide (riskianalüüsid, -2 484 -2 981
import, eksport, transiit) täiendamine seoses sanktsioonide
rakendamisega ja heidutushoiakute tõhustamisega
Täiendavad tööjõukulud seoses sanktsioonide jõustamise -180 -180
ning täiendava tollikontrolli töömahuga välispiiril
Ületunnitöö EL sisepiiril kontrolli taastamisel kui MTA -11 -11
peab suunama täiendava ressrusi tööülesannete teostamiseks
pikemaks ajaks
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -872 -1 046
Ajakirjanduseväljaannete madalama käibemaksumäära -100 -120
rakendamise arenduskulud
Siseministeeriumi valitsemisala -61 892 -67 030
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -61 892 -67 030
Elanike kriisivalmiduse tugevdamine -795 -954
Elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisoleku arendamine -1 788 -1 877
Kriisideks valmisoleku arendamine -4 970 -4 970
Kriisijuhtimine (ületunnid) -5 473 -5 473
Kriisikommunikatsioon -93 -105
Ohuteavitus/sireenid -4 560 -5 472
Piirivalve tugevdamine idapiiril (sh ületunnid) -11 769 -12 263
Siseministeeriumi varuasukoha kulud -500 -600
Sõjaolukorras päästevõimekuse tagamine -7 342 -8 810
Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine -8 992 -9 793
Ukraina tegevuskavaga seotud RS kulud -10 078 -10 078
Ulatusliku evakuatsiooni ja elanikkonnakaitse arendamine -185 -219
Ulatusliku evakuatsiooni võimekuse tugevdamine -3 410 -4 092
Varjumisvõimekuse tugevdamine -295 -354
Üleriigiline küberturvalisuse ja IKT süsteemide kerksuse -1 000 -1 200
kiireloomuline tõstmine
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -642 -770
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -182 165 -192 780
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -1 370 -1 644
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -1 370 -1 644
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduv -140 578 -150 919
Sõjapõgenike esmaste vajadustega seotud muud meetmed -66 500 -67 842
Rahvusvahelist kaitset toetavad meetmed -74 078 -83 077
Maksutuludest sõltuv kulu -40 217 -40 217
Täiendavad pensionikulud ja ravikindlustuse seadusest -40 217 -40 217
tulenevad kohustused suurenevast sotsiaalmaksu
laekumisest
Välisministeeriumi valitsemisala -3 263 -3 469
Laiapindne julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine -3 263 -3 469
Lk 49 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Eelarve Eelarve
Lisaeelarve summa summa
Lisaeelarve meetme tegevuse nimetus
meetmete jaotus (käibe- (käibe-
maksuta) maksuga)
Humanitaarabi Ukrainasse (tsiviilabi) -2 980 -3 129
Küberturbevõimekuse kiireloomuline tõstmine -283 -340
Lk 50 / 90
LISA 2: LISAEELARVE EELMÕU MÕJU 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE MAHTUDELE
Tabel 8. Riik kokku, tuhat eurot
Lisaeelarvest üldiselt
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga
vahendid vahendid vahendid
TULUD 13 132 233 0 140 855 0 13 273 088 0
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 107 296 0 140 855 0 11 248 151 0
sh riigisisene käibemaks 211 570 0 23 106 0 234 676 0
KULUD -13 633 056 -3 659 466 -540 860 -329 977 -14 173 917 -3 989 444
TULUDE JA KULUDE VAHE -500 824 -3 659 466 -400 005 -329 977 -900 828 -3 989 444
INVESTEERINGUD -724 321 -429 429 -49 119 -41 504 -773 440 -470 934
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 -169 415 -213 000 -213 000 434 348 -382 415
Tabel 9. Riigikogu, tuhat eurot
Riigikogu
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga
vahendid vahendid vahendid
KULUD -22 535 -12 725 -710 -650 -23 245 -13 375
sh käibemaks -522 0 -60 0 -582 0
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 10. Vabariigi Presidendi Kantselei, tuhat eurot
Vabariigi Presidendi Kantselei
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga
vahendid vahendid vahendid
KULUD -4 813 -3 952 -150 -125 -4 963 -4 077
sh käibemaks -247 0 -25 0 -272 0
INVESTEERINGUD -277 -200 -204 -170 -481 -370
sh käibemaks -78 0 -34 0 -112 0
Tabel 11. Riigikohus, tuhat eurot
Riigikohus
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga
vahendid vahendid vahendid
KULUD -5 689 -3 469 -10 -8 -5 699 -3 478
sh käibemaks -88 0 -2 0 -89 0
Lk 52 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 12. Vabariigi Valitsus, tuhat eurot
Vabariigi Valitsus
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga
vahendid vahendid vahendid
KULUD -2 606 387 -692 207 -147 305 -104 079 -2 753 693 -796 286
Vabariigi Valitsuse reservid -122 778 -122 778 -103 845 -103 845 -226 623 -226 623
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -479 676 -462 127 -28 807 -234 -508 484 -462 361
sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -18 676 -1 127 -28 807 -234 -47 484 -1 361
Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 539 216 0 -14 653 0 -1 553 869 0
Lk 53 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 13. Riigikantselei haldusala, tuhat eurot
Riigikantselei
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga
vahendid vahendid vahendid
KULUD -15 717 -12 849 -1 139 -983 -16 856 -13 832
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -14 704 -12 849 -983 -983 -15 687 -13 832
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -14 704 -12 849 -983 -983 -15 687 -13 832
Käibemaks -1 013 0 -156 0 -1 169 0
INVESTEERINGUD -8 021 -6 643 -374 -313 -8 395 -6 956
sh käibemaks -1 337 0 -61 0 -1 398 0
Lk 54 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 14. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga
vahendid vahendid vahendid
KULUD -810 757 -610 226 -76 598 -76 588 -887 355 -686 815
Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -565 626 -436 820 -76 588 -76 588 -642 214 -513 408
Haridus- ja noorteprogramm
Ligipääsu tagamine üldharidusele -111 134 -107 579 -61 280 -61 280 -172 413 -168 859
Ligipääsu tagamine kutseõppele -97 847 -78 913 -6 172 -6 172 -104 019 -85 085
Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -200 334 -192 496 -2 500 -2 500 -202 834 -194 996
Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -26 412 -17 186 -102 -102 -26 513 -17 287
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -10 368 -5 729 -6 535 -6 535 -16 904 -12 264
Käibemaks -11 804 0 -10 0 -11 814 0
INVESTEERINGUD -77 500 -14 653 -631 -518 -78 131 -15 171
sh käibemaks -13 381 0 -114 0 -13 495 0
Lk 55 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 15. Justiitsministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Justiitsministeeriumi valitsemisala
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga
vahendid vahendid vahendid
KULUD -192 562 -142 467 -3 440 -2 866 -196 002 -145 333
Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -183 286 -142 467 -2 866 -2 866 -186 152 -145 333
Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
Kriminaalpoliitika elluviimine -27 082 -18 674 -15 -15 -27 096 -18 688
Karistuste täideviimise korraldamine -69 507 -67 309 -2 045 -2 045 -71 553 -69 354
Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -54 804 -31 470 -111 -111 -54 914 -31 581
Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine -12 629 -10 849 -696 -696 -13 325 -11 545
Käibemaks -9 277 0 -573 0 -9 850 0
INVESTEERINGUD -330 -191 -2 616 -2 180 -2 946 -2 371
sh käibemaks -35 0 -436 0 -471 0
Lk 56 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 16. Kaitseministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Kaitseministeeriumi valitsemisala
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga
vahendid vahendid vahendid
KULUD -545 680 -438 680 -7 664 -6 387 -553 345 -445 067
Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -519 852 -438 680 -6 387 -6 387 -526 239 -445 067
Iseseisev sõjaline kaitsevõime
Väeloome: muud üksused -131 234 -90 196 -5 588 -5 588 -136 822 -95 784
Kaitsevalmidus -44 497 -36 067 -621 -621 -45 118 -36 688
Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
Riigikaitse investeeringute korraldus -11 895 -11 391 -179 -179 -12 074 -11 570
Käibemaks -25 828 0 -1 277 0 -27 105 0
INVESTEERINGUD -281 057 -217 604 -8 000 -6 667 -289 057 -224 271
sh käibemaks -38 187 0 -1 333 0 -39 521 0
Lk 57 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 17. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
KULUD -175 701 -79 756 -1 016 -847 -176 717 -80 603
Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -5 750 -4 533 -1 -1 -5 751 -4 534
Kalandus
Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -5 750 -4 533 -1 -1 -5 751 -4 534
Tulemusvaldkond: KESKKOND -165 201 -75 223 -846 -846 -166 047 -76 069
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm
Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -25 420 -2 412 -589 -589 -26 009 -3 000
Õhukvaliteedi parendamine -7 070 -6 798 -1 -1 -7 071 -6 799
Kiirgusohutuse tagamine -1 399 -1 129 -250 -250 -1 649 -1 379
Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 706 -2 325 -1 -1 -19 706 -2 326
Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 225 -1 117 -0,3 -0,3 -1 225 -1 117
Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 275 -1 190 -0,4 -0,4 -1 275 -1 191
Jäätmemajanduse korraldamine -4 009 -2 851 -0,1 -0,1 -4 009 -2 851
Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 351 -1 235 -0,4 -0,4 -1 351 -1 235
Merekeskkonna kaitse suunamine -2 682 -2 405 -1 -1 -2 683 -2 406
Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -48 067 -12 070 -1 -1 -48 068 -12 071
Elurikkuse kaitse tagamine -17 002 -10 113 -1 -1 -17 003 -10 114
Metsanduse arengu suunamine -11 142 -10 768 -1 -1 -11 143 -10 768
Jahinduse arengu suunamine -1 510 -1 406 -0,2 -0,2 -1 510 -1 406
Maatoimingute korraldamine -6 023 -3 960 -0,3 -0,3 -6 024 -3 960
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -5 691 -5 379 -0,4 -0,4 -5 692 -5 380
Käibemaks -4 749 0 -169 0 -4 919 0
Lk 58 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 18. Kultuuriministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Kultuuriministeeriumi valitsemisala
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
KULUD -295 459 -252 476 -11 806 -11 330 -307 265 -263 807
Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -7 072 -5 390 -9 120 -9 120 -16 192 -14 510
Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine -5 383 -3 824 -9 120 -9 120 -14 503 -12 944
Tulemusvaldkond: KULTUUR JA SPORT -286 656 -247 087 -2 686 -2 210 -289 343 -249 297
Kultuuriprogramm
Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -7 248 -4 743 -52 0 -7 300 -4 743
Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -38 355 -35 722 -57 0 -38 412 -35 722
Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -11 759 -8 633 -67 0 -11 825 -8 633
Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -16 449 -13 323 -67 0 -16 515 -13 323
Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -8 172 -5 208 -62 0 -8 234 -5 208
Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 200 -392 -38 0 -2 238 -392
Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -57 271 -57 271 -2 210 -2 210 -59 482 -59 482
Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -10 977 -7 900 -62 0 -11 039 -7 900
Spordiprogramm
Saavutusspordi toetamine ja arendamine -38 155 -34 839 -71 0 -38 226 -34 839
Lk 59 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 19. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
KULUD -941 214 -381 703 -37 150 -36 734 -978 364 -418 437
Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -55 049 -10 804 -8 450 -8 450 -63 499 -19 254
Energeetika
Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine -6 266 -6 247 -450 -450 -6 716 -6 697
Energiatõhususe suurendamine -15 190 -452 -8 000 -8 000 -23 190 -8 452
Tulemusvaldkond: INFOÜHISKOND -87 467 -26 988 -9 284 -9 284 -96 751 -36 272
Digiühiskonna programm
Digiriigi arenguhüpped -2 129 -610 -11 -11 -2 140 -621
Digiriigi alusbaasi kindlustamine -61 260 -10 283 -3 732 -3 732 -64 991 -14 014
Riikliku küberturvalisuse korraldamine -731 -253 -700 -700 -1 431 -953
Analüüsivõime arendamine -145 -138 -1 -1 -146 -139
Küberturvalisuse tagamine -5 485 -2 377 -4 280 -4 280 -9 765 -6 657
Õigusruumi tagamine -13 195 -13 110 -560 -560 -13 755 -13 670
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING -310 140 -112 364 -19 000 -19 000 -329 140 -131 364
ETTEVÕTLUS
Ehitus
Eluasemepoliitika -57 843 -9 848 -19 000 -19 000 -76 843 -28 848
Ettevõtluskeskkond
Käibemaks -11 861 0 -416 0 -12 277 0
INVESTEERINGUD -296 981 -149 684 -14 006 -12 282 -310 987 -161 966
2022 LEA IT investeeringud 0 0 -12 282 -12 282 -12 282 -12 282
Käibemaks -49 014 0 -1 724 0 -50 738 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD -80 300 -55 300 -213 000 -213 000 -293 300 -268 300
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused 0 0 -213 000 -213 000 -213 000 -213 000
Lk 60 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 20. Maaeluministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Maaeluministeeriumi valitsemisala
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
KULUD -451 610 -56 454 -9 462 -9 409 -461 072 -65 863
Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -448 684 -56 454 -9 409 -9 409 -458 092 -65 863
Põllumajandus, toit ja maaelu
Taimekaitse -1 128 -990 -2 -2 -1 130 -992
Väetised -318 -255 -1 -1 -319 -256
Täiendav keskkonnahoid -100 080 -1 354 -32 -32 -100 112 -1 385
Taimetervis -2 212 -1 693 -2 -2 -2 214 -1 695
Loomatervis -8 412 -4 300 -57 -57 -8 470 -4 357
Söödaohutus -1 442 -1 020 -2 -2 -1 444 -1 022
Loomade heaolu -8 313 -790 -7 -7 -8 319 -796
Toiduohutus -9 054 -6 433 -14 -14 -9 069 -6 447
Maakasutus -7 544 -760 -3 -3 -7 547 -763
Maaparandus -11 395 -3 118 -4 -4 -11 399 -3 122
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -8 845 -6 362 -5 -5 -8 851 -6 367
Põllumajandusloomade aretus -6 276 -5 046 -3 -3 -6 279 -5 049
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -53 877 -8 688 -9 177 -9 177 -63 054 -17 865
Põlvkondade vahetus -8 589 -357 -8 -8 -8 597 -365
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -1 706 -969 -8 -8 -1 714 -976
Ühistegevus ja koostöö -3 075 -833 -2 -2 -3 077 -835
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -131 377 -4 755 -21 -21 -131 397 -4 776
Mahepõllumajandus -28 442 -2 325 -3 -3 -28 446 -2 328
Maaelu ja kohalik kogukond -26 775 -4 098 -27 -27 -26 802 -4 125
Finantsinstrumendid -1 531 -55 -1 -1 -1 532 -56
Kalandus
Kutseline kalapüük -13 352 -1 437 -16 -16 -13 368 -1 453
Lk 61 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Vee-elusressursside töötlemine -6 207 -417 -5 -5 -6 212 -422
Vesiviljelus -5 723 -227 -4 -4 -5 727 -232
EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 010 -172 -3 -3 -3 013 -175
Käibemaks -2 927 0 -53 0 -2 980 0
Lk 62 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 21. Rahandusministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Rahandusministeeriumi valitsemisala
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga
vahendid vahendid vahendid
TULUD 11 218 847 0 140 855 0 11 359 702 0
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 107 296 0 140 855 0 11 248 151 0
KULUD -273 202 -126 596 -1 318 -1 130 -274 520 -127 727
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -266 429 -126 596 -1 130 -1 130 -267 559 -127 727
Riigi rahandus
Maksu- ja tollikorraldus -51 444 -48 386 -258 -258 -51 702 -48 644
Halduspoliitika
IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -23 718 -14 148 -872 -872 -24 590 -15 020
Käibemaks -6 773 0 -188 0 -6 961 0
INVESTEERINGUD -7 814 -5 659 -3 101 -2 584 -10 915 -8 243
sh käibemaks -1 126 0 -517 0 -1 643 0
Lk 63 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 22. Siseministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Siseministeeriumi valitsemisala
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
KULUD -465 372 -393 287 -48 783 -46 718 -514 155 -440 005
Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -434 329 -379 847 -46 345 -46 345 -480 674 -426 192
Siseturvalisus
Kogukondliku turvalisuse suurendamine -6 504 -6 153 -757 -757 -7 261 -6 911
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -16 678 -15 158 -982 -982 -17 660 -16 140
Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 889 -2 748 -303 -303 -3 192 -3 050
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -1 978 -1 948 -69 -69 -2 047 -2 017
Süüteomenetluse tõhustamine -61 910 -59 936 -4 157 -4 157 -66 067 -64 093
Avaliku korra tagamine -50 439 -47 711 -4 147 -4 147 -54 587 -51 858
Demineerimine -3 223 -3 143 -204 -204 -3 427 -3 347
Päästmine maismaal ja siseveekogul -64 397 -62 449 -4 095 -4 095 -68 492 -66 544
Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel -18 386 -12 524 -880 -880 -19 266 -13 404
Põhiseadusliku korra tagamine -63 845 -63 784 -15 159 -15 159 -79 004 -78 944
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -19 683 -14 038 -1 414 -1 414 -21 096 -15 451
Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine -3 125 -3 002 -107 -107 -3 232 -3 110
Piirihaldus -49 081 -33 587 -7 790 -7 790 -56 871 -41 377
Objektivalve ja isikukaitse -8 662 -8 408 -1 030 -1 030 -9 692 -9 438
Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -14 531 -7 195 -1 147 -1 147 -15 678 -8 342
Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -18 182 -11 277 -1 205 -1 205 -19 387 -12 482
Migratsioonijärelevalve -4 792 -4 502 -2 898 -2 898 -7 691 -7 400
Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -14 549 -13 440 -373 -373 -14 922 -13 813
Kogukondlik Eesti
Kodanikuühiskonna arengu toetamine -2 371 -2 342 -100 -100 -2 471 -2 442
Nutikas rahvastikuarvestus
Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine -3 210 -2 481 -273 -273 -3 483 -2 754
Lk 64 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Käibemaks -16 494 0 -2 065 0 -18 559 0
INVESTEERINGUD -34 669 -22 906 -18 246 -15 174 -52 915 -38 080
2022 LEA muud investeeringud 0 0 -12 572 -12 572 -12 572 -12 572
Muud investeeringud kokku -29 402 -22 906 -2 602 -2 602 -32 004 -25 508
Käibemaks -5 267 0 -3 072 0 -8 340 0
Lk 65 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 23. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
KULUD -6 723 444 -360 080 -190 971 -28 969 -6 914 415 -389 050
Tulemusvaldkond: HEAOLU -4 566 157 -95 294 -160 668 -24 822 -4 726 825 -120 116
Tööturuprogramm
Tööturuvaldkonna arendamine -2 390 -2 172 -10 -10 -2 399 -2 182
Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -785 881 -223 -21 064 -5 -806 945 -228
Tööelu kvaliteet -11 579 -3 828 -445 -445 -12 024 -4 273
Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -3 684 -2 980 -13 -13 -3 697 -2 993
Sotsiaalkindlustuse programm
Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine -603 -589 -2 -2 -606 -591
Pensionid, toetused ja hüvitised -2 845 805 -5 294 -31 182 -100 -2 876 988 -5 394
Muu materiaalne abi inimestele -1 946 0 -3 927 -3 927 -5 873 -3 927
Hoolekandeprogramm
Hoolekandevaldkonna arendamine -6 666 -6 620 -28 -28 -6 694 -6 648
Sotsiaalhoolekandeteenused -84 716 -48 767 -80 773 -18 266 -165 489 -67 034
Ohvriabi arendamine -430 -273 -1 -1 -431 -274
Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -5 741 -3 833 -1 274 -1 274 -7 016 -5 108
Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamine -393 -388 -1 -1 -394 -389
Soolise võrdõiguslikkuse programm
Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -779 -443 -3 -3 -782 -445
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -616 -600 -4 -4 -621 -604
Laste ja perede programm
Laste ja perede valdkonna arendamine -1 230 -1 061 -5 -5 -1 234 -1 065
Toimiv lastekaitsesüsteem -2 974 -2 417 -36 -36 -3 011 -2 454
Vanemlike oskuste arendamine -1 598 -1 418 -5 -5 -1 603 -1 423
Puudega laste toetamine -17 156 -7 035 -1 123 -600 -18 279 -7 635
Lk 66 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -1 723 -534 -1 650 -7 -3 373 -541
Riskikäitumisega noorte toetamine -3 086 -2 566 -21 -21 -3 106 -2 587
Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -787 158 -4 251 -19 101 -70 -806 259 -4 321
Tulemusvaldkond: TERVIS -2 150 602 -264 786 -19 991 -4 147 -2 170 592 -268 934
Tervist toetava keskkonna programm
Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -749 -727 -3 -3 -752 -730
Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -1 595 -1 357 -10 -10 -1 604 -1 367
Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 132 -1 105 -11 -11 -1 143 -1 116
Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -3 867 -2 121 -21 -21 -3 888 -2 143
Tervist toetavate valikute programm
Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 011 -413 -1 -1 -1 012 -414
Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -7 922 -7 842 -0,2 -0,2 -7 922 -7 843
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 064 -5 988 -0,2 -0,2 -6 065 -5 989
Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -6 774 -4 493 -24 -24 -6 797 -4 516
Inimkeskse tervishoiu programm
Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -3 938 -2 979 -145 -145 -4 084 -3 125
Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -5 124 -3 974 -3 050 -3 050 -8 174 -7 024
Teenuste mudelite ümberkujundamine -2 064 234 -189 628 -16 130 -287 -2 080 364 -189 916
Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 984 -1 953 -491 -491 -3 475 -2 444
Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -547 -532 -2 -2 -549 -535
Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus -6 016 -3 347 -64 -64 -6 079 -3 411
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -37 385 -37 065 -38 -38 -37 423 -37 103
Käibemaks -6 685 0 -10 313 0 -16 998 0
INVESTEERINGUD -5 806 -3 231 -1 808 -1 507 -7 614 -4 738
sh käibemaks -650 0 -301 0 -951 0
Lk 67 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Tabel 24. Välisministeeriumi valitsemisala, tuhat eurot
Välisministeeriumi valitsemisala
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga Eelarve kokku piirmääraga
vahendid vahendid vahendid
KULUD -94 628 -84 913 -3 337 -3 153 -97 965 -88 066
Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -94 168 -84 913 -3 153 -3 153 -97 321 -88 066
Välispoliitika
Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -33 146 -31 235 -84 -84 -33 231 -31 319
Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidustamine -6 016 -5 757 -41 -41 -6 057 -5 798
Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine -24 352 -18 578 -20 -20 -24 371 -18 597
Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine -5 033 -4 473 -4 -4 -5 037 -4 477
Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil -7 565 -6 952 -12 -12 -7 578 -6 965
Arengukoostöö ja humanitaarabi
Arengukoostöö poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -11 929 -11 800 -11 -11 -11 939 -11 811
Humanitaarabi poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -6 127 -6 118 -2 981 -2 981 -9 108 -9 099
Käibemaks -460 0 -184 0 -643 0
INVESTEERINGUD -4 768 -3 554 -132 -110 -4 900 -3 664
sh käibemaks -221 0 -22 0 -243 0
Lk 68 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
LISA 3: LISAEELARVEGA MUUDETUD 2022. AASTA RIIGIEELARVE
Tabel 25. Lisaeelarvega muudetud 2022. aasta riigieelarve, tuhat eurot
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 13 132 233 0 140 855 0 13 273 088 0
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 107 296 0 140 855 0 11 248 151 0
sh riigisisene käibemaks 211 570 0 23 106 0 234 676 0
Saadud toetused 1 363 342 0 0 0 1 363 342 0
Riigilõivud 87 264 0 0 0 87 264 0
Tulu majandustegevusest 300 337 0 0 0 300 337 0
Tulu põhivara ja varude müügist 24 975 0 0 0 24 975 0
Trahvid ja muud varalised karistused 18 402 0 0 0 18 402 0
Keskkonnatasud 78 610 0 0 0 78 610 0
Muud tulud 43 641 0 0 0 43 641 0
Intressi- ja omanikutulud 108 365 0 0 0 108 365 0
KULUD -13 633 056 -3 659 466 -540 860 -329 977 -14 173 917 -3 989 444
sh põhivara amortisatsioon -265 190 0 0 0 -265 190 0
TULUDE JA KULUDE VAHE -500 824 -3 659 466 -400 005 -329 977 -900 828 -3 989 444
INVESTEERINGUD -724 321 -429 429 -49 119 -41 504 -773 440 -470 934
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 -169 415 -213 000 -213 000 434 348 -382 415
0,0000001
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
RIIGIKOGU piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
KULUD -22 535 -12 725 -710 -650 -23 245 -13 375
sh käibemaks -522 0 -60 0 -582 0
INVESTEERINGUD -631 -524 0 0 -631 -524
sh käibemaks -107 0 0 0 -107 0
Lk 69 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 28 0 0 0 28 0
Tulu majandustegevusest 28 0 0 0 28 0
KULUD -4 813 -3 952 -150 -125 -4 963 -4 077
sh käibemaks -247 0 -25 0 -272 0
INVESTEERINGUD -277 -200 -204 -170 -481 -370
sh käibemaks -78 0 -34 0 -112 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
RIIGIKONTROLL piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
KULUD -5 214 -4 825 0 0 -5 214 -4 825
sh käibemaks -214 0 0 0 -214 0
INVESTEERINGUD -120 -100 0 0 -120 -100
sh käibemaks -20 0 0 0 -20 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
KULUD -3 071 -2 798 0 0 -3 071 -2 798
sh käibemaks -105 0 0 0 -105 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
RIIGIKOHUS piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Lk 70 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 220 0 0 0 220 0
Muud tulud 220 0 0 0 220 0
KULUD -5 689 -3 469 -10 -8 -5 699 -3 478
sh käibemaks -88 0 -2 0 -89 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
VABARIIGI VALITSUS piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
KULUD -2 606 387 -692 207 -147 305 -104 079 -2 753 693 -796 286
Euroopa Liidu makse -357 415 0 0 0 -357 415 0
Vabariigi Valitsuse reservid -122 778 -122 778 -103 845 -103 845 -226 623 -226 623
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -479 676 -462 127 -28 807 -234 -508 484 -462 361
sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -18 676 -1 127 -28 807 -234 -47 484 -1 361
Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -107 302 -107 302 0 0 -107 302 -107 302
Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 539 216 0 -14 653 0 -1 553 869 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
RIIGIKANTSELEI HALDUSALA piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 916 0 0 0 916 0
Saadud toetused 916 0 0 0 916 0
KULUD -15 717 -12 849 -1 139 -983 -16 856 -13 832
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -14 704 -12 849 -983 -983 -15 687 -13 832
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -14 704 -12 849 -983 -983 -15 687 -13 832
Käibemaks -1 013 0 -156 0 -1 169 0
INVESTEERINGUD -8 021 -6 643 -374 -313 -8 395 -6 956
Lk 71 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
sh käibemaks -1 337 0 -61 0 -1 398 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 199 846 0 0 0 199 846 0
Saadud toetused 189 490 0 0 0 189 490 0
Riigilõivud 61 0 0 0 61 0
Tulu majandustegevusest 10 251 0 0 0 10 251 0
Muud tulud 29 0 0 0 29 0
Intressi- ja omanikutulud 15 0 0 0 15 0
KULUD -810 757 -610 226 -76 598 -76 588 -887 355 -686 815
Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -5 874 -5 448 0 0 -5 874 -5 448
Keeleprogramm
Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -712 -712 0 0 -712 -712
Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 787 -3 420 0 0 -3 787 -3 420
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -1 376 -1 316 0 0 -1 376 -1 316
Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -565 626 -436 820 -76 588 -76 588 -642 214 -513 408
Haridus- ja noorteprogramm
Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -42 778 -18 830 0 0 -42 778 -18 830
Ligipääsu tagamine üldharidusele -111 134 -107 579 -61 280 -61 280 -172 413 -168 859
Ligipääsu tagamine kutseõppele -97 847 -78 913 -6 172 -6 172 -104 019 -85 085
Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -200 334 -192 496 -2 500 -2 500 -202 834 -194 996
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -6 213 -151 0 0 -6 213 -151
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -34 624 -1 865 0 0 -34 624 -1 865
Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -26 412 -17 186 -102 -102 -26 513 -17 287
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -10 368 -5 729 -6 535 -6 535 -16 904 -12 264
Lk 72 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -6 639 -587 0 0 -6 639 -587
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -2 089 -1 349 0 0 -2 089 -1 349
Õppe seostamine tööturu vajadustega -15 485 -6 065 0 0 -15 485 -6 065
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -3 472 -61 0 0 -3 472 -61
Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -853 0 0 -853 -853
Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -5 078 -4 955 0 0 -5 078 -4 955
Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -2 300 -200 0 0 -2 300 -200
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING -218 717 -160 019 0 0 -218 717 -160 019
ETTEVÕTLUS
Teadussüsteemi programm
Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -161 095 -131 601 0 0 -161 095 -131 601
Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -15 194 -11 078 0 0 -15 194 -11 078
Teadmussiirde programm
Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -42 428 -17 340 0 0 -42 428 -17 340
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -8 736 -7 940 0 0 -8 736 -7 940
Arhiivindusprogramm
Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -8 736 -7 940 0 0 -8 736 -7 940
Käibemaks -11 804 0 -10 0 -11 814 0
INVESTEERINGUD -77 500 -14 653 -631 -518 -78 131 -15 171
Gümnaasiumivõrgu korrastamine -48 689 0 0 0 -48 689 0
Muud investeeringud kokku -15 430 -14 653 0 0 -15 430 -14 653
Käibemaks -13 381 0 -114 0 -13 495 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD 261 -14 0 0 261 -14
Laenukohustused -14 -14 0 0 -14 -14
Laenunõuded 275 0 0 0 275 0
Lk 73 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 47 444 0 0 0 47 444 0
Saadud toetused 2 653 0 0 0 2 653 0
Riigilõivud 29 235 0 0 0 29 235 0
Tulu majandustegevusest 5 665 0 0 0 5 665 0
Trahvid ja muud varalised karistused 861 0 0 0 861 0
Muud tulud 9 030 0 0 0 9 030 0
KULUD -192 562 -142 467 -3 440 -2 866 -196 002 -145 333
Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -183 286 -142 467 -2 866 -2 866 -186 152 -145 333
Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
Andmekaitse valdkonna rakendamine -862 -851 0 0 -862 -851
Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -8 278 -8 114 0 0 -8 278 -8 114
Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 384 -1 851 0 0 -4 384 -1 851
Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine -4 811 -2 673 0 0 -4 811 -2 673
Kriminaalpoliitika elluviimine -27 082 -18 674 -15 -15 -27 096 -18 688
Karistuste täideviimise korraldamine -69 507 -67 309 -2 045 -2 045 -71 553 -69 354
Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -54 804 -31 470 -111 -111 -54 914 -31 581
Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine -12 629 -10 849 -696 -696 -13 325 -11 545
Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -929 -675 0 0 -929 -675
Käibemaks -9 277 0 -573 0 -9 850 0
INVESTEERINGUD -330 -191 -2 616 -2 180 -2 946 -2 371
sh käibemaks -35 0 -436 0 -471 0
0,0000001 0,0000001 0
Lk 74 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 21 416 0 0 0 21 416 0
Saadud toetused 18 647 0 0 0 18 647 0
Tulu majandustegevusest 175 0 0 0 175 0
Tulu põhivara ja varude müügist 87 0 0 0 87 0
Trahvid ja muud varalised karistused 205 0 0 0 205 0
Muud tulud 2 301 0 0 0 2 301 0
KULUD -545 680 -438 680 -7 664 -6 387 -553 345 -445 067
Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -519 852 -438 680 -6 387 -6 387 -526 239 -445 067
Iseseisev sõjaline kaitsevõime
Väeloome: maavägi -139 545 -121 340 0 0 -139 545 -121 340
Väeloome: merevägi -16 227 -14 562 0 0 -16 227 -14 562
Väeloome: õhuvägi -33 171 -30 252 0 0 -33 171 -30 252
Väeloome: muud üksused -131 234 -90 196 -5 588 -5 588 -136 822 -95 784
Kaitsevalmidus -44 497 -36 067 -621 -621 -45 118 -36 688
Kollektiivkaitses osalemine
Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -27 805 -27 036 0 0 -27 805 -27 036
Liitlaste kohalolek Eestis -13 975 -8 358 0 0 -13 975 -8 358
Luure ja eelhoiatus
Luure ja eelhoiatus -51 482 -51 482 0 0 -51 482 -51 482
Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
Kaitsetahte arendamine -17 794 -17 446 0 0 -17 794 -17 446
Heidutus -6 728 -6 704 0 0 -6 728 -6 704
Riigikaitseline inimvara -25 499 -23 846 0 0 -25 499 -23 846
Riigikaitse investeeringute korraldus -11 895 -11 391 -179 -179 -12 074 -11 570
Lk 75 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Käibemaks -25 828 0 -1 277 0 -27 105 0
INVESTEERINGUD -281 057 -217 604 -8 000 -6 667 -289 057 -224 271
Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -54 528 -41 181 0 0 -54 528 -41 181
Kaitseotstarbeline erivarustus -126 439 -126 092 0 0 -126 439 -126 092
Kaitseinvesteeringute programm -38 333 -38 333 0 0 -38 333 -38 333
Muud investeeringud kokku -23 569 -11 998 -6 667 -6 667 -30 236 -18 665
Käibemaks -38 187 0 -1 333 0 -39 521 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 412 946 0 0 0 412 946 0
Saadud toetused 65 971 0 0 0 65 971 0
Riigilõivud 511 0 0 0 511 0
Tulu majandustegevusest 211 607 0 0 0 211 607 0
Tulu põhivara ja varude müügist 24 000 0 0 0 24 000 0
Trahvid ja muud varalised karistused 200 0 0 0 200 0
Keskkonnatasud 77 770 0 0 0 77 770 0
Muud tulud 20 0 0 0 20 0
Intressi- ja omanikutulud 32 867 0 0 0 32 867 0
KULUD -175 701 -79 756 -1 016 -847 -176 717 -80 603
Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -5 750 -4 533 -1 -1 -5 751 -4 534
Kalandus
Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -5 750 -4 533 -1 -1 -5 751 -4 534
Tulemusvaldkond: KESKKOND -165 201 -75 223 -846 -846 -166 047 -76 069
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm
Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -25 420 -2 412 -589 -589 -26 009 -3 000
Lk 76 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Õhukvaliteedi parendamine -7 070 -6 798 -1 -1 -7 071 -6 799
Kiirgusohutuse tagamine -1 399 -1 129 -250 -250 -1 649 -1 379
Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 706 -2 325 -1 -1 -19 706 -2 326
Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 225 -1 117 -0,3 -0,3 -1 225 -1 117
Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 275 -1 190 -0,4 -0,4 -1 275 -1 191
Jäätmemajanduse korraldamine -4 009 -2 851 -0,1 -0,1 -4 009 -2 851
Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 351 -1 235 -0,4 -0,4 -1 351 -1 235
Merekeskkonna kaitse suunamine -2 682 -2 405 -1 -1 -2 683 -2 406
Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -48 067 -12 070 -1 -1 -48 068 -12 071
Elurikkuse kaitse tagamine -17 002 -10 113 -1 -1 -17 003 -10 114
Metsanduse arengu suunamine -11 142 -10 768 -1 -1 -11 143 -10 768
Jahinduse arengu suunamine -1 510 -1 406 -0,2 -0,2 -1 510 -1 406
Maatoimingute korraldamine -6 023 -3 960 -0,3 -0,3 -6 024 -3 960
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -7 615 -7 274 0 0 -7 615 -7 274
Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 015 -2 792 0 0 -4 015 -2 792
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -5 691 -5 379 -0,4 -0,4 -5 692 -5 380
Käibemaks -4 749 0 -169 0 -4 919 0
INVESTEERINGUD -3 109 -2 075 0 0 -3 109 -2 075
sh käibemaks -852 0 0 0 -852 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD 4 200 0 0 0 4 200 0
Laenunõuded 4 200 0 0 0 4 200 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 5 781 0 0 0 5 781 0
Saadud toetused 4 322 0 0 0 4 322 0
Lk 77 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Riigilõivud 7 0 0 0 7 0
Tulu majandustegevusest 1 450 0 0 0 1 450 0
Muud tulud 2 0 0 0 2 0
KULUD -295 459 -252 476 -11 806 -11 330 -307 265 -263 807
Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -7 072 -5 390 -9 120 -9 120 -16 192 -14 510
Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine -1 689 -1 565 0 0 -1 689 -1 565
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine -5 383 -3 824 -9 120 -9 120 -14 503 -12 944
Tulemusvaldkond: KULTUUR JA SPORT -286 656 -247 087 -2 686 -2 210 -289 343 -249 297
Kultuuriprogramm
Loovisikute toetamine ja tunnustamine -2 754 -375 0 0 -2 754 -375
Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -7 248 -4 743 -52 0 -7 300 -4 743
Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -38 355 -35 722 -57 0 -38 412 -35 722
Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -11 759 -8 633 -67 0 -11 825 -8 633
Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -16 449 -13 323 -67 0 -16 515 -13 323
Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -8 172 -5 208 -62 0 -8 234 -5 208
Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 200 -392 -38 0 -2 238 -392
Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -57 271 -57 271 -2 210 -2 210 -59 482 -59 482
Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine -41 361 -39 279 0 0 -41 361 -39 279
Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine -7 425 -6 275 0 0 -7 425 -6 275
Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -14 251 -14 251 0 0 -14 251 -14 251
Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -10 977 -7 900 -62 0 -11 039 -7 900
Kultuurivaldkonna digiteerimine -284 -235 0 0 -284 -235
Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -4 247 -4 247 0 0 -4 247 -4 247
Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 637 -16 0 0 -1 637 -16
Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -13 694 -3 971 0 0 -13 694 -3 971
Spordiprogramm
Lk 78 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Saavutusspordi toetamine ja arendamine -38 155 -34 839 -71 0 -38 226 -34 839
Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -198 -198 0 0 -198 -198
Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -10 218 -10 210 0 0 -10 218 -10 210
Käibemaks -1 731 0 0 0 -1 731 0
INVESTEERINGUD -93 -93 0 0 -93 -93
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
VALITSEMISALA kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 612 430 0 0 0 612 430 0
Saadud toetused 465 069 0 0 0 465 069 0
Riigilõivud 33 391 0 0 0 33 391 0
Tulu majandustegevusest 53 632 0 0 0 53 632 0
Tulu põhivara ja varude müügist 120 0 0 0 120 0
Trahvid ja muud varalised karistused 209 0 0 0 209 0
Muud tulud 20 465 0 0 0 20 465 0
Intressi- ja omanikutulud 39 544 0 0 0 39 544 0
KULUD -941 214 -381 703 -37 150 -36 734 -978 364 -418 437
Tulemusvaldkond: TRANSPORT -476 697 -231 546 0 0 -476 697 -231 546
Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm
Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -122 675 -14 849 0 0 -122 675 -14 849
Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -26 286 -19 596 0 0 -26 286 -19 596
Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -13 411 -9 375 0 0 -13 411 -9 375
Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -170 350 -52 164 0 0 -170 350 -52 164
Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -6 686 -155 0 0 -6 686 -155
Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -25 388 -23 741 0 0 -25 388 -23 741
Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -111 902 -111 666 0 0 -111 902 -111 666
Lk 79 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -55 049 -10 804 -8 450 -8 450 -63 499 -19 254
Energeetika
Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -408 -383 0 0 -408 -383
Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine -6 266 -6 247 -450 -450 -6 716 -6 697
Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -235 -223 0 0 -235 -223
Energiatõhususe suurendamine -15 190 -452 -8 000 -8 000 -23 190 -8 452
Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -29 910 -706 0 0 -29 910 -706
Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -1 216 -1 163 0 0 -1 216 -1 163
Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 824 -1 629 0 0 -1 824 -1 629
Tulemusvaldkond: INFOÜHISKOND -87 467 -26 988 -9 284 -9 284 -96 751 -36 272
Digiühiskonna programm
Digiriigi arenguhüpped -2 129 -610 -11 -11 -2 140 -621
Digiriigi alusbaasi kindlustamine -61 260 -10 283 -3 732 -3 732 -64 991 -14 014
Riikliku küberturvalisuse korraldamine -731 -253 -700 -700 -1 431 -953
Analüüsivõime arendamine -145 -138 -1 -1 -146 -139
Küberturvalisuse tagamine -5 485 -2 377 -4 280 -4 280 -9 765 -6 657
Õigusruumi tagamine -13 195 -13 110 -560 -560 -13 755 -13 670
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -4 403 -106 0 0 -4 403 -106
5G taristu ja teenuste arendamine -120 -112 0 0 -120 -112
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING -310 140 -112 364 -19 000 -19 000 -329 140 -131 364
ETTEVÕTLUS
Teadmussiirde programm
Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -111 404 -45 010 0 0 -111 404 -45 010
Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -165 -142 0 0 -165 -142
Ehitus
E-ehitus -2 166 -809 0 0 -2 166 -809
Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -1 295 -1 208 0 0 -1 295 -1 208
Lk 80 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Eluasemepoliitika -57 843 -9 848 -19 000 -19 000 -76 843 -28 848
Ettevõtluskeskkond
Ettevõtluse arendamise soodustamine -27 088 -12 731 0 0 -27 088 -12 731
Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -88 214 -34 293 0 0 -88 214 -34 293
Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -21 966 -8 323 0 0 -21 966 -8 323
Käibemaks -11 861 0 -416 0 -12 277 0
INVESTEERINGUD -296 981 -149 684 -14 006 -12 282 -310 987 -161 966
IT investeeringud -28 228 -9 717 0 0 -28 228 -9 717
Riigimaanteede remondi koondprojekt -127 838 -126 976 0 0 -127 838 -126 976
Rail Balticu arendus -41 320 0 0 0 -41 320 0
Kose-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamine -15 385 -7 833 0 0 -15 385 -7 833
2022 LEA IT investeeringud 0 0 -12 282 -12 282 -12 282 -12 282
Muud investeeringud kokku -35 197 -5 158 0 0 -35 197 -5 158
Käibemaks -49 014 0 -1 724 0 -50 738 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD -80 300 -55 300 -213 000 -213 000 -293 300 -268 300
Lühiajalised finantsinvesteeringud -54 500 -54 500 0 0 -54 500 -54 500
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised
osalused 0 0 -213 000 -213 000 -213 000 -213 000
Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -25 800 -800 0 0 -25 800 -800
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 352 948 0 0 0 352 948 0
Saadud toetused 342 800 0 0 0 342 800 0
Riigilõivud 1 320 0 0 0 1 320 0
Tulu majandustegevusest 7 218 0 0 0 7 218 0
Lk 81 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Tulu põhivara ja varude müügist 500 0 0 0 500 0
Trahvid ja muud varalised karistused 2 0 0 0 2 0
Keskkonnatasud 840 0 0 0 840 0
Muud tulud 22 0 0 0 22 0
Intressi- ja omanikutulud 245 0 0 0 245 0
KULUD -451 610 -56 454 -9 462 -9 409 -461 072 -65 863
Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -448 684 -56 454 -9 409 -9 409 -458 092 -65 863
Põllumajandus, toit ja maaelu
Taimekaitse -1 128 -990 -2 -2 -1 130 -992
Väetised -318 -255 -1 -1 -319 -256
Täiendav keskkonnahoid -100 080 -1 354 -32 -32 -100 112 -1 385
Taimetervis -2 212 -1 693 -2 -2 -2 214 -1 695
Loomatervis -8 412 -4 300 -57 -57 -8 470 -4 357
Söödaohutus -1 442 -1 020 -2 -2 -1 444 -1 022
Loomade heaolu -8 313 -790 -7 -7 -8 319 -796
Toiduohutus -9 054 -6 433 -14 -14 -9 069 -6 447
Maakasutus -7 544 -760 -3 -3 -7 547 -763
Maaparandus -11 395 -3 118 -4 -4 -11 399 -3 122
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -8 845 -6 362 -5 -5 -8 851 -6 367
Põllumajandusloomade aretus -6 276 -5 046 -3 -3 -6 279 -5 049
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -53 877 -8 688 -9 177 -9 177 -63 054 -17 865
Põlvkondade vahetus -8 589 -357 -8 -8 -8 597 -365
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -1 706 -969 -8 -8 -1 714 -976
Ühistegevus ja koostöö -3 075 -833 -2 -2 -3 077 -835
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -131 377 -4 755 -21 -21 -131 397 -4 776
Mahepõllumajandus -28 442 -2 325 -3 -3 -28 446 -2 328
Maaelu ja kohalik kogukond -26 775 -4 098 -27 -27 -26 802 -4 125
Lk 82 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Finantsinstrumendid -1 531 -55 -1 -1 -1 532 -56
Kalandus
Kutseline kalapüük -13 352 -1 437 -16 -16 -13 368 -1 453
Vee-elusressursside töötlemine -6 207 -417 -5 -5 -6 212 -422
Vesiviljelus -5 723 -227 -4 -4 -5 727 -232
EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 010 -172 -3 -3 -3 013 -175
Käibemaks -2 927 0 -53 0 -2 980 0
INVESTEERINGUD -3 144 -2 312 0 0 -3 144 -2 312
sh käibemaks -504 0 0 0 -504 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 11 218 847 0 140 855 0 11 359 702 0
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 107 296 0 140 855 0 11 248 151 0
Saadud toetused 62 986 0 0 0 62 986 0
Riigilõivud 1 300 0 0 0 1 300 0
Tulu majandustegevusest 823 0 0 0 823 0
Tulu põhivara ja varude müügist 13 0 0 0 13 0
Trahvid ja muud varalised karistused 380 0 0 0 380 0
Muud tulud 10 355 0 0 0 10 355 0
Intressi- ja omanikutulud 35 694 0 0 0 35 694 0
KULUD -273 202 -126 596 -1 318 -1 130 -274 520 -127 727
Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -266 429 -126 596 -1 130 -1 130 -267 559 -127 727
Riigi rahandus
Eelarvepoliitika kujundamine -11 862 -3 768 0 0 -11 862 -3 768
Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -5 253 -1 152 0 0 -5 253 -1 152
Lk 83 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 422 -1 410 0 0 -1 422 -1 410
Maksu- ja tollikorraldus -51 444 -48 386 -258 -258 -51 702 -48 644
Halduspoliitika
Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine -1 144 -716 0 0 -1 144 -716
Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine -1 180 -672 0 0 -1 180 -672
Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine -1 277 -1 266 0 0 -1 277 -1 266
Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTKs -18 517 -9 183 0 0 -18 517 -9 183
IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -23 718 -14 148 -872 -872 -24 590 -15 020
Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -6 728 -6 668 0 0 -6 728 -6 668
Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -10 116 -8 295 0 0 -10 116 -8 295
Regionaalpoliitika
Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -120 101 -17 872 0 0 -120 101 -17 872
Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse koordineerimine -2 376 -2 355 0 0 -2 376 -2 355
Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise -569 -414 0 0 -569 -414
korraldamine
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -4 620 -4 603 0 0 -4 620 -4 603
Finantspoliitika
Finantspoliitika kujundamine -5 823 -5 412 0 0 -5 823 -5 412
Arvestuspoliitika kujundamine -279 -277 0 0 -279 -277
Käibemaks -6 773 0 -188 0 -6 961 0
INVESTEERINGUD -7 814 -5 659 -3 101 -2 584 -10 915 -8 243
sh käibemaks -1 126 0 -517 0 -1 643 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD 723 209 -114 079 0 0 723 209 -114 079
Laenukohustused 847 552 -79 0 0 847 552 -79
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised
osalused -120 328 -114 000 0 0 -120 328 -114 000
Laenunõuded -4 000 0 0 0 -4 000 0
Lk 84 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Käibemaks -15 0 0 0 -15 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 63 899 0 0 0 63 899 0
Saadud toetused 25 305 0 0 0 25 305 0
Riigilõivud 18 079 0 0 0 18 079 0
Tulu majandustegevusest 3 328 0 0 0 3 328 0
Tulu põhivara ja varude müügist 12 0 0 0 12 0
Trahvid ja muud varalised karistused 16 475 0 0 0 16 475 0
Muud tulud 700 0 0 0 700 0
KULUD -465 372 -393 287 -48 783 -46 718 -514 155 -440 005
Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -434 329 -379 847 -46 345 -46 345 -480 674 -426 192
Siseturvalisus
Kogukondliku turvalisuse suurendamine -6 504 -6 153 -757 -757 -7 261 -6 911
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -16 678 -15 158 -982 -982 -17 660 -16 140
Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 889 -2 748 -303 -303 -3 192 -3 050
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -1 978 -1 948 -69 -69 -2 047 -2 017
Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -9 755 -9 036 0 0 -9 755 -9 036
Süüteomenetluse tõhustamine -61 910 -59 936 -4 157 -4 157 -66 067 -64 093
Avaliku korra tagamine -50 439 -47 711 -4 147 -4 147 -54 587 -51 858
Demineerimine -3 223 -3 143 -204 -204 -3 427 -3 347
Päästmine maismaal ja siseveekogul -64 397 -62 449 -4 095 -4 095 -68 492 -66 544
Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel -18 386 -12 524 -880 -880 -19 266 -13 404
Põhiseadusliku korra tagamine -63 845 -63 784 -15 159 -15 159 -79 004 -78 944
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -19 683 -14 038 -1 414 -1 414 -21 096 -15 451
Lk 85 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine -3 125 -3 002 -107 -107 -3 232 -3 110
Piirihaldus -49 081 -33 587 -7 790 -7 790 -56 871 -41 377
Objektivalve ja isikukaitse -8 662 -8 408 -1 030 -1 030 -9 692 -9 438
Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -14 531 -7 195 -1 147 -1 147 -15 678 -8 342
Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -18 182 -11 277 -1 205 -1 205 -19 387 -12 482
Migratsioonijärelevalve -4 792 -4 502 -2 898 -2 898 -7 691 -7 400
Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -13 829 -11 288 0 0 -13 829 -11 288
Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -1 044 -1 035 0 0 -1 044 -1 035
IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 394 -926 0 0 -1 394 -926
Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -14 549 -13 440 -373 -373 -14 922 -13 813
Kogukondlik Eesti
Kodanikuühiskonna arengu toetamine -2 371 -2 342 -100 -100 -2 471 -2 442
Usuvabaduse tagamine -1 443 -1 440 0 0 -1 443 -1 440
Nutikas rahvastikuarvestus
Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine -2 284 -1 936 0 0 -2 284 -1 936
Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine -3 210 -2 481 -273 -273 -3 483 -2 754
Erakondade rahastamine
Erakondade rahastamine -5 241 -5 241 0 0 -5 241 -5 241
Käibemaks -16 494 0 -2 065 0 -18 559 0
INVESTEERINGUD -34 669 -22 906 -18 246 -15 174 -52 915 -38 080
2022 LEA muud investeeringud 0 0 -12 572 -12 572 -12 572 -12 572
Muud investeeringud kokku -29 402 -22 906 -2 602 -2 602 -32 004 -25 508
Käibemaks -5 267 0 -3 072 0 -8 340 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Lk 86 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 186 387 0 0 0 186 387 0
Saadud toetused 179 396 0 0 0 179 396 0
Riigilõivud 360 0 0 0 360 0
Tulu majandustegevusest 6 063 0 0 0 6 063 0
Trahvid ja muud varalised karistused 70 0 0 0 70 0
Muud tulud 498 0 0 0 498 0
KULUD -6 723 444 -360 080 -190 971 -28 969 -6 914 415 -389 050
Tulemusvaldkond: HEAOLU -4 566 157 -95 294 -160 668 -24 822 -4 726 825 -120 116
Tööturuprogramm
Tööturuvaldkonna arendamine -2 390 -2 172 -10 -10 -2 399 -2 182
Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -785 881 -223 -21 064 -5 -806 945 -228
Tööelu kvaliteet -11 579 -3 828 -445 -445 -12 024 -4 273
Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -3 684 -2 980 -13 -13 -3 697 -2 993
Sotsiaalkindlustuse programm
Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine -603 -589 -2 -2 -606 -591
Pensionid, toetused ja hüvitised -2 845 805 -5 294 -31 182 -100 -2 876 988 -5 394
Muu materiaalne abi inimestele -1 946 0 -3 927 -3 927 -5 873 -3 927
Hoolekandeprogramm
Hoolekandevaldkonna arendamine -6 666 -6 620 -28 -28 -6 694 -6 648
Sotsiaalhoolekandeteenused -84 716 -48 767 -80 773 -18 266 -165 489 -67 034
Ohvriabi arendamine -430 -273 -1 -1 -431 -274
Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -5 741 -3 833 -1 274 -1 274 -7 016 -5 108
Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamine -393 -388 -1 -1 -394 -389
Soolise võrdõiguslikkuse programm
Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -779 -443 -3 -3 -782 -445
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -616 -600 -4 -4 -621 -604
Laste ja perede programm
Lk 87 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Laste ja perede valdkonna arendamine -1 230 -1 061 -5 -5 -1 234 -1 065
Toimiv lastekaitsesüsteem -2 974 -2 417 -36 -36 -3 011 -2 454
Vanemlike oskuste arendamine -1 598 -1 418 -5 -5 -1 603 -1 423
Puudega laste toetamine -17 156 -7 035 -1 123 -600 -18 279 -7 635
Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -1 723 -534 -1 650 -7 -3 373 -541
Riskikäitumisega noorte toetamine -3 086 -2 566 -21 -21 -3 106 -2 587
Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -787 158 -4 251 -19 101 -70 -806 259 -4 321
Tulemusvaldkond: TERVIS -2 150 602 -264 786 -19 991 -4 147 -2 170 592 -268 934
Tervist toetava keskkonna programm
Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -749 -727 -3 -3 -752 -730
Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -1 595 -1 357 -10 -10 -1 604 -1 367
Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 132 -1 105 -11 -11 -1 143 -1 116
Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -3 867 -2 121 -21 -21 -3 888 -2 143
Tervist toetavate valikute programm
Vaimse tervise edendamine -1 260 -1 260 0 0 -1 260 -1 260
Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 011 -413 -1 -1 -1 012 -414
Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -7 922 -7 842 -0,2 -0,2 -7 922 -7 843
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 064 -5 988 -0,2 -0,2 -6 065 -5 989
Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -6 774 -4 493 -24 -24 -6 797 -4 516
Inimkeskse tervishoiu programm
Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -3 938 -2 979 -145 -145 -4 084 -3 125
Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -5 124 -3 974 -3 050 -3 050 -8 174 -7 024
Teenuste mudelite ümberkujundamine -2 064 234 -189 628 -16 130 -287 -2 080 364 -189 916
Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 984 -1 953 -491 -491 -3 475 -2 444
Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -547 -532 -2 -2 -549 -535
Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus -6 016 -3 347 -64 -64 -6 079 -3 411
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -37 385 -37 065 -38 -38 -37 423 -37 103
Lk 88 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Käibemaks -6 685 0 -10 313 0 -16 998 0
INVESTEERINGUD -5 806 -3 231 -1 808 -1 507 -7 614 -4 738
sh käibemaks -650 0 -301 0 -951 0
0,0000001 0,0000001 0
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
TULUD 9 125 0 0 0 9 125 0
Saadud toetused 5 786 0 0 0 5 786 0
Riigilõivud 3 000 0 0 0 3 000 0
Tulu majandustegevusest 96 0 0 0 96 0
Tulu põhivara ja varude müügist 243 0 0 0 243 0
KULUD -94 628 -84 913 -3 337 -3 153 -97 965 -88 066
Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -94 168 -84 913 -3 153 -3 153 -97 321 -88 066
Välispoliitika
Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -33 146 -31 235 -84 -84 -33 231 -31 319
Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidustamine -6 016 -5 757 -41 -41 -6 057 -5 798
Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine -24 352 -18 578 -20 -20 -24 371 -18 597
Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine -5 033 -4 473 -4 -4 -5 037 -4 477
Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil -7 565 -6 952 -12 -12 -7 578 -6 965
Arengukoostöö ja humanitaarabi
Arengukoostöö poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -11 929 -11 800 -11 -11 -11 939 -11 811
Humanitaarabi poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -6 127 -6 118 -2 981 -2 981 -9 108 -9 099
Käibemaks -460 0 -184 0 -643 0
INVESTEERINGUD -4 768 -3 554 -132 -110 -4 900 -3 664
sh käibemaks -221 0 -22 0 -243 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD -22 -22 0 0 -22 -22
Lk 89 / 90
2022. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Täpsustatud 2022.a
2022.a riigieelarve seadus Lisaeelarve
riigieelarve
Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas
Eelarve Eelarve Eelarve
piirmääraga piirmääraga piirmääraga
kokku kokku kokku
vahendid vahendid vahendid
Laenukohustused -22 -22 0 0 -22 -22
Lk 90 / 90