dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigi Kinnisvara AS korralise üldkoosoleku protokoll

Rahandusministeerium · 28. aprill 2022
Viit
12.5-4/3746-1
Registreeritud
28. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Kinnisvara AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-4/2022
Vastutaja
Kalle Viks (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎12.5-43746-1 28.04.2022 Väljaminev kiri.asice4814 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 ärinimi: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts registrikood: 10788733 tänava nimi ja maja number: Tartu mnt 85 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10115 telefon: +372 6063400 e-posti aadress: [email protected] Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 71 Bilanss 71 Kasumiaruanne 72 Rahavoogude aruanne 73 Omakapitali muutuste aruanne 74 Raamatupidamise aastaaruande lisad 75 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 75 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 80 Lisa 3 Varud 80 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 81 Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud 81 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 82 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 83 Lisa 8 Kapitalirent 83 Lisa 9 Kasutusrent 84 Lisa 10 Laenukohustised 85 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 86 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 87 Lisa 13 Sihtfinantseerimine 87 Lisa 14 Aktsiakapital 89 Lisa 15 Müügitulu 90 Lisa 16 Muud äritulud 90 Lisa 17 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 91 Lisa 18 Turustuskulud 91 Lisa 19 Üldhalduskulud 92 Lisa 20 Tööjõukulud 92 Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud 92 Lisa 22 Seotud osapooled 92 Aruande allkirjad 94 Vandeaudiitori aruanne 95 2 Riigi Kinnisvara AS Tegevusaruanne 2021 3 Sisukord Nõukogu esimehe pöördumine ..................................................................................................................................... 6 Juhatuse esimehe pöördumine ..................................................................................................................................... 7 Ettevõttest ........................................................................................................................................................................ 8 Lühiülevaade ................................................................................................................................................................. 8 Võtmenäitajad ................................................................................................................................................................ 9 Olulisemad sündmused ................................................................................................................................................. 9 Tunnustus .................................................................................................................................................................... 11 Strateegia ....................................................................................................................................................................... 13 Ettevõtte missioon, visioon ja väärtused ..................................................................................................................... 13 Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted 2021 .................................................................................................................... 13 Omaniku ootused ........................................................................................................................................................ 14 Ettevõtte strateegiline fookus 2021‒2023 ................................................................................................................... 15 Majanduskeskkond ja -tulemused ............................................................................................................................... 17 Majanduskeskkond 2021+ ........................................................................................................................................... 17 Ehitus- ja kinnisvaraturu ülevaade............................................................................................................................... 18 Riigi Kinnisvara majandustulemused .......................................................................................................................... 19 Olulisemad arendusprogrammid 2021+...................................................................................................................... 21 Kinnisvaraportfell .......................................................................................................................................................... 25 Teenuste portfell ........................................................................................................................................................... 29 Kinnisvarahaldus ja -korrashoid .................................................................................................................................. 29 Kinnisvaraarendus ....................................................................................................................................................... 32 Mittevajaliku kinnisvara müük ...................................................................................................................................... 36 Hanketegevus ................................................................................................................................................................ 38 Ülevaade...................................................................................................................................................................... 38 Energiaportfelli ühishanked ......................................................................................................................................... 40 Kunstiteoste tellimise konkursside korraldamine......................................................................................................... 41 Arhitektuurivõistluste korraldamine.............................................................................................................................. 43 Kliendid .......................................................................................................................................................................... 44 Kliendiportfell ............................................................................................................................................................... 44 Kliendikogemuse arendamine ..................................................................................................................................... 45 Tarnijad ja teenuseosutajad ......................................................................................................................................... 48 Teenuste tarnemahud ................................................................................................................................................. 48 Tarnijate tagasiside ..................................................................................................................................................... 48 Töötajad ......................................................................................................................................................................... 51 Töötajate koosseis ....................................................................................................................................................... 51 Töötajate pühendumus ja rahulolu .............................................................................................................................. 52 Ühiskond ja sotsiaalne vastutus ................................................................................................................................. 53 Liikmesus ühendustes ja koostöö erialaliitudega ........................................................................................................ 53 Teadus- ja arendustegevuse toetamine ...................................................................................................................... 53 Avaliku ruumi väärtustamine ....................................................................................................................................... 55 Keskkond ....................................................................................................................................................................... 58 4 Energiatarbimine ja -tõhusus ....................................................................................................................................... 58 Energiamärgised ......................................................................................................................................................... 60 Hoonete energiatõhususe parandamine ..................................................................................................................... 62 Juhtimine ....................................................................................................................................................................... 63 Organisatsiooni juhtimine ............................................................................................................................................ 63 Hea Ühingujuhtimise Tava .......................................................................................................................................... 63 Kvaliteedijuhtimine ....................................................................................................................................................... 66 Riskijuhtimine............................................................................................................................................................... 67 Riigi Kinnisvara tänab kõiki, kes panustasid oma aega ja mõtteid 2021. majandusaasta aruande valmimisse. Fotode autorid – Tõnu Tunnel, Kristiina Vasar, Tanel Murd, Tarmo Haud, Mardo Männimäe, Viljo Pettinen ja Kaido Haagen. 5 Nõukogu esimehe pöördumine Hea lugeja Kahekümne eduka tegutsemisaasta jooksul on Riigi Kinnisvara loonud riigi heaolu nimel töötavatele inimestele kaasaegset, kvaliteetset ning inspireerivat tegevus- ja töökeskkonda. Sünnipäeva-aastal võib uhkusega tõdeda, et kõik need 20 arenguaastat on olnud meile arenguväljakutseks ka organisatsioonina ning lihvinud meie kogemusi, võimet õppida kriisidest ning teha paremaid otsuseid. Oleme oma rollidega asjatundlikult hakkama saanud, mis sisendab kindlustunnet ka tulevikuks. Silmapaistvate tulemuste aluseks on nii pühendunud ja asjatundlik tiim kui ka mõistev, lugupidav ja lahendustele orienteeritud koostöö kõigi osapooltega. Tiimina oleme mõistnud, et keerulisematel aegadel on hinnas inimeste endi põhiväärtused ning et nende väärtuste loomine ja kujundamine toimub headel aegadel. Seni oleme ühtsete väärtuste loomisega hästi hakkama saanud - hoolimata kõigest ja tänu kõigile suutsime küllaltki keerulise aasta jooksul jääda asjatundlikuks, julgeks ja töökaks. Riigile oluline kinnisvara on loodud pikaajalist perspektiivi silmas pidades – riiklikult tähtsate strateegiliste ja eelarveliste eesmärkide saavutamiseks. Riigi Kinnisvara tiimil on nende eesmärkide saavutamisel olnud jätkuvalt üks võtmerollidest. Professionaalidena on meile usaldatud kinnisvarakeskkonna ajakohastamisel meie fookus jätkuvalt klientide vajaduste tuvastamisel ja asjatundlike lahenduste pakkumisel. Meie senised head tulemused ei tähenda loorberitele puhkama jäämist. Me näeme ja kasutame jätkuvalt võimalusi parandada nii kliendi- kui ka töötajakogemust, samuti tugevdada suhteid ning koostööd meie tarnijate ja teenuseosutajatega. Riigi Kinnisvara vastutus keskkonna ja ühiskonna heaolu tagamisel on aastatega kasvanud. Kui varem oleme pööranud suurt rõhku heale ühingujuhtimise tavale ning sotsiaalsete riskidega seotud mõjudele kinnisvarakeskkonnas, siis järjest rohkem oleme rõhutatult hakanud tegelema ka keskkonnariskide ning jätkusuutlikkuse teemadega. Praktilises võtmes näeme Riigi Kinnisvara ka tulevikus kinnisvara kompetentsikeskusena ning usume, et suudame oma eesmärgid saavutada lähtudes parimast juhtimiskogemusest ja positiivsetest sotsiaalsetest mõjudest ning pühendudes kliimaeesmärkidele. Eeltoodut arvestades kujuneb Riigi Kinnisvara üheks loomulikuks rolliks järgnevatel aastatel riigi rohepöörde toetamine vajalike rohehangetega. Tänan sel Riigi Kinnisvara 20. tegevusaastal kõiki, kes on kujundanud meie tänase potentsiaali ning panustavad üha pidevasse arengusse! Parimad lahendused sünnivad koostöös. Suur tänu kõigile! Sulev Luiga Riigi Kinnisvara AS nõukogu esimees 6 Juhatuse esimehe pöördumine Head kaasteelised Riigi Kinnisvara AS asutamisel 20 aastat tagasi püstitas riik äriühingu omanikuna eesmärgi hallata riigi kinnisvara senisest tõhusamalt ning vabastada riigiasutused kinnisvaraga tegelemisest, et asutused saaksid keskenduda oma põhifunktsioonidele. Selleks alustati kogu kinnisvaraalase tegevuse koondamist ühte äriühingusse, mille kaudu saaks riik ühtse juhtimisega suunata ressursse tasakaalustatumalt, tagamaks riigile kuuluva või riigi poolt kasutatava kinnisvara kvaliteet ja ajakohane keskkond. Lisatulemiks oli kulude ja tegevuste läbipaistvus, selge vastutuse tekkimine ning jätkusuutlikkuse tagamine. Riigi Kinnisvara üks strateegiline fookus riigi kinnisvaravaldkonna kompetentsikeskusena on olla valdkonna suunanäitaja, et viia järjepidevalt ellu ettevõtte asutamisel püstitatud eesmärke. Meie meeskonnal on laiapõhjaline kogemus ja teadmised ning ulatuslik koostöövõrgustik nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ligi 1,6 miljoni ruutmeetri teenindatava hooneportfelli mahuga oleme suurim Eestis tegutsev kinnisvaraettevõte. Eripalgelised ja keerukad hooned ning kinnisvaraarendusprojektid kohustavad ja võimaldavad meie inimestel pidevalt oma kompetentse arendada - teisiti poleks mõeldav eestvedaja rolli täitmine. Kinnituseks, et oleme õigel teel võib lugeda Riigi Kinnisvarale möödunud aastal erialaliitude ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt antud Targa Tellija auhinda. 2021. aasta pani jätkuvalt proovile nii Eesti ühiskonna, Riigi Kinnisvara kui ettevõtte ning ka meie meeskonna võimekuse ja vastupidavuse. Aastat iseloomustasid koroonakriisi väljakutsete jätkumine, probleemid globaalsetes tarneahelates ning nende mõju ehitusmaterjalide hinnale ja kättesaadavusele ning mured tööjõuturul. Aastat kokku võttes võib öelda, et saime väljakutsetega hakkama. Hea tulemuse kindlustas mõistev, lugupidav ja lahendustele orienteeritud koostöö. Juhina on mul suur rõõm, et sõltumata väljakutsetest ja hetkelistest tagasilöökidest suudame hoida nii klientide kui ka tarnijate ja teenuseosutajate rahulolu meiega koostöö osas kõrgel tasemel. Kuigi meeskonnale oli möödunud aasta pingeline, siis töötajate pühendumuse, töö ning ettevõttega rahulolu näitajaid olid endiselt kõrgel tasemel. Samas ei võimalda head ja stabiilsed tulemused järeleandmisi kvaliteedis ja arengus, vastupidi, näeme võimalusi parandada nii kliendi- kui töötajakogemust, samuti tugevdada suhteid ning koostööd meie tarnijate ja teenuseosutajatega. Püüame alanud 2022. aastal ikka olla valdkonna eestvedajaks, kelle poole kliendid esimesena pöörduvad ja kellega partnerid rahuliku südamega koos tegutsevad. Suur tänu usalduse eest! Kati Kusmin Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees 7 Ettevõttest Lühiülevaade Riigi Kinnisvara AS (edaspidi Riigi Kinnisvara või RKAS) eesmärk on hoida heaperemehelikult riigi kinnisvara, kasvatades selle väärtust. Meie kui kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegeleva ettevõtte missiooniks on toetada riigi arengut, tagades kvaliteetse tegevus- ja töökeskkonna Eesti inimeste ja ettevõtete heaolu nimel töötajatele. Riigi Kinnisvaras töötab 228 valdkonna professionaali, kes on uhked oma töö ja ettevõtte, kolleegide ning ühiselt saavutatu üle. Ettevõte on asutatud aastal 2001, kuulub 100% Eesti Vabariigile ning ettevõtte aktsiaid valitseb Rahandusministeerium. Ettevõtte varade maht on seisuga 31.12.2021 637 miljonit eurot. Riigi Kinnisvara tegutseb riigi kinnisvaravaldkonna kompetentsikeskusena, kelle klientideks on valdavalt riigiasutused ja avalike teenuste pakkujad. Ettevõte on nimetatud vabariigi valitsuse poolt vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetel, mis võimaldab meie kogemust ja kompetentsi kasutada lihtsustatud korras ka teistel avaliku sektori hankijatel, näiteks kohalikel omavalitsustel, riigi osalusega eraõiguslikel äriühingutel, sihtasutustel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Riigi Kinnisvara neli esindust asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Riigi Kinnisvara omandis ja haldamisel on 1349 hoonet enam kui 1.6 miljoni ruutmeetri suletud netopinnaga. Ettevõte tegi 2021. aasta jooksul oma varaportfellis investeeringuid 35 miljoni euro ulatuses ning teenusprojektidena korraldas lisaks investeeringuid 49 miljoni euro väärtuses. Riigi Kinnisvara on üks Eesti suuremaid riigihangete korraldajaid. 2021. aastal korraldasime 1091 hankemenetlust eeldatava maksumusega 320 miljonit eurot. Riigi Kinnisvara tunnustati ehitussektori kõige olulisemal aastakonverentsil „Ehitus 2022+“ erialaliitude ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt esmakordselt välja antud tiitliga Tark tellija 2021. Auhind anti välja aasta jooksul edukalt ellu viidud arendusprojektide eest, tuues eraldi esile Tabasalu riigigümnaasiumi rajamise. 2021. aasta oli Riigi Kinnisvarale juubeliaasta, mil tähistati 20. tegevusaastat. 8 Võtmenäitajad FINANTS KINNISVARA ARENDUS Müügitulu (mln €) 148 Investeeringute maht (mln €) 84 Ärikasum (mln €) 43 sh oma varaportfell 35 Puhaskasum (mln €) 35 Valminud investeeringuobjektide arv (tk) 14 Varade maht (mln €) 637 sh oma varaportfell 11 Varaportfelli tootlus (%) 9 REMONTTÖÖDE KORRALDAMINE KINNISVARAPORTFELL Tööde maht (mln €) 26 Kinnisasjade arv (tk) 754 sh oma varaportfell 13 sh omandis 552 Objektide arv (tk) 352 Varaportfelli kinnistute kogupindala (tuh m2) 5 632 sh oma varaportfell 272 Hoonete suletud netopind portfellis (tuh m2) 1 658 sh omandis (tuh m2) 1 010 ENERGIAPORTFELL Elektrienergia kogu tarbimine (MWh) 190 140 TÖÖTAJAD sh oma varaportfell (MWh) 124 369 Töötajate arv (in) seisuga 31.12.2021 228 Maagaasi kogu tarbimine (MWh) 27 702 Tööjõu voolavus (%) 12 sh oma varaportfell (MWh) 20 974 HANKED MÜÜK Riigihangete koguarv (tk) 1091 Müüdud objektide arv (tk) 96 Riigihangete kogumaht (mln €) 320 Müüdud objektide tulu (mln €) 13 Olulisemad sündmused Jaanuar • Valmis klaasimaali tehnikas pannoo „Maja" büroo- ja teenindushoones (Pepleri 35, Tartu), autor Rait • Põllumajandusameti ja PRIA büroohoone Prääts. (Teaduse tn 2/4, Saku) kunstikonkursi võitis • Narva kordonis valmis teenistuskoerte uus ideekavand „Rauduss”, autor Fred Tuus. eluhoone ja harjutusväljak. • Valmis keraamiline pannoo „Vaade“ büroohoones • Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli õpilaskodu (Tartu mnt 85, Tallinn), autorid Liisu Arro ja Elmet kunstikonkursi võitis ideekavand „Mudelmootor“, Treier. autor Karel Koplimets. • Tartus avati Pepleri 35 büroohoone ning Sotsiaalkindlustusameti teenindussaal. Veebruar • Rapla riigimaja kunstikonkursi võitis ideekavand “Kärajad”, autorid Margus Tammik ja Eva Unt. Märts • Kärdla riigi- ja kohtumaja arhitektuurivõistluse võitis Karisma arhitektid. • Jõgeva riigimaja kunstikonkursi võitis ideekavand „Kromaatika”, autor Herkki Erich Merila 9 Aprill • Paide riigigümnaasiumi kunstikonkursi võitis ideekavand „Teadmiste värvid“, autorid Vahram • Luua Metsanduskooli õpilaskodu kunstikonkursi Muradyan ja Svetlana Bogomolova. võitis ideekavand „Inimloomus“, autorid Vahram Muradyan ja Svetlana Bogomolova. • Toimus veebiseminar „Ühistöökeskkonnad, kas säästuprojekt või nutika riigi nurgakivi“. • Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia (RES) ja kinnisvaraotsused aastateks 2022-2025. • Toimus Riigi Kinnisvara AS üldkoosolek. Mai • Allkirjastati ehitusleping Viljandi haigla ja tervisekeskus „Tervikum“ ehitamiseks. • Avati rekonstrueeritud Valga Politseimaja. Juuni • Asetati nurgakivi Paide riigigümnaasiumile ja Saue riigigümnaasiumile. • Valitsus kinnitas Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted 2021. Juuli • Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli õpilaskodus valmis installatsioon „Mudelmootor", autor Karel • Keskkonnaameti büroohoone (Aleksandri 14, Koplimets. Tartu) kunstikonkursi võitis ideekavand „Elu paiga laik“, autorid Jane Remm ja Jarõna Ilo. August • Järvamaa Kutsehariduskeskuse) peahoones (Tehnikumi 4, Särevere) valmis maaliseeria „Küüvits“, autor Liisi Örd. • Vabariigi presidendi kantselei kinnistu rekonstrueerimise projekteerimishanke võitis arhitektuuribüroo Peeter Pere Arhitektid. • Kuressaares avati Saaremaa riigigümnaasium. September • Valmis Saaremaa riigigümnaasiumi kunstikonkursi • Avati Tabasalu haridushoonete kompleks ja võidutöö, fotokollaaž „Elu ätsed“, autorid Margus Lilleküla päästekomando hoone Tallinnas. Tammik ja Eva Unt. • Asetati nurgakivi Eesti Põllumajandusuuringute • Tabasalu riigigümnaasiumis valmis kunstikonkursi Keskusele ja Tallinna Muusika- ja Balletikoolile. võidutöö kolmeosaline mosaiikpannoo „Lennu • Avati Jõgeva riigimaja. eel“, autor Jass Kaselaan. • Tartu Kohtumaja sisearhitektuurivõistluse võitis Projekt Kuubis OÜ. Oktoober November • Valmis Jõgeva riigimaja kunstikonkursi võidutöö • Toimus Riigi Kinnisvara korraldatud kinnisvara ja - „Kromaatika“, autor Herkki Erich Merila. innovatsioonikonverents „Mõttemuutjad 2021“. • Pärnu riigimaja kunstikonkursi võitis ideekavand • Saue riigigümnaasiumi kunstikonkursi võitis „Kodutee“, autor Maryliis Teinfeldt-Grins. skulptuuri ideekavand „Kas sa koera oskad • Valmis Luua Metsanduskooli kunstikonkursi teha!?“, autorid Oliver Soomets ja Argo Männik. võidutöö, puutrükitehnikas taies „Inimloomus”, • Tallinna Muusika- ja Balletikooli kunstikonkursi autorid Vahram Muradyan ja Svetlana võitis ideekavand „Helix“, autorid Liis Uustal, Egon Bogomolova. Metusala, Mariliis Kundla, Mihkel Pajuste ja Mari • Avati Luua Metsanduskooli metsamasinate Ronimois. 10 õppekeskus ja barokkstiilis mõisahoonesse rajatud õpilaskodu. • Valmis Rapla riigimaja kunstikonkursi võidutöö „Kärajad”, autorid Margus Tammik ja Eva Unt. Detsember • Selgusid Riigi Kinnisvara stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“ võitjad. • Valmis Paide riigigümnaasiumi kunstikonkursi võidutöö „Teadmiste värvid“, autorid Vahram Muradyan ja Svetlana Bogomolova Tunnustus • Eesti väärtuslikumate ettevõtete TOP 101 – 7. koht Prudentia ning Nasdaq Tallinna korraldatud väärtuslikumate ettevõtete uuringu tulemusel kuulub Riigi Kinnisvara kolmandat aastat järjest Eesti väärtuslikemate ettevõtete esikümnesse. Varem oleme positsioneerunud 8. ja 5. kohale. • Atraktiivne tööandja tehnikaerialade tudengite seas – 8. koht Instar EBC tööandjate maine uuringus tehnikatudengite edetabelis olime 2019. aastal 30. kohal ning 2020. aastal 10. kohal. • Tark tellija 2021, Aasta tegu 2021, Aasta innovatsiooniprojekt 2021 Auhinnad anti üle ehitussektori aastakonverentsil „Ehitus 2022+“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, erialaliitude ning digitaalehituse klastri poolt. Tiitli Tark tellija 2021 hoonete kategoorias pälvisime aasta jooksul edukalt ellu viidud arenduste eest ning eraldi toodi välja Tabasalu riigigümnaasiumi rajamine. Auhind Aasta Tegu 2021 anti Eesti Rahvusraamatukogu projekteerimise arendusprojekti meeskonnale Riigi Kinnisvara AS-ile ja Sirkel & Mall OÜ-le. Aasta innovatsiooniprojekti 2021 tiitliga pärjati Rapla riigimaja arendusprojekti meeskonda – Riigi Kinnisvara AS, Nordlin Ehitus OÜ, Tulitec OÜ, Infragate Eesti AS ja Hades Geodeesia OÜ. • Euroopa Liidu IT-agentuuri peamaja valiti 2021. aasta nelja parima ELi avaliku sektori ehitise hulka Maastrichtis novembris toimunud EPSA auhinnagalal valiti Euroopa Liidu IT-agentuuri peamaja Tallinnas nelja parima ELi avaliku sektori ehitise hulka 2021. aastal. IT-agentuuri peamaja rajamise korraldas Riigi Kinnisvara Siseministeeriumi tellimusel. Hoone projekteerisid DAGOpen OÜ ja LÜNK arhitektid OÜ, sisekujunduse on loonud Stuudio TEMA OÜ ning hoone ehitas Fund Ehitus OÜ. Hoone valmis 2018.aastal. • Pärnu aasta tegu – Pärnu siseturvalisuse ühishoone Pärnu aasta teo valimist korraldavad Pärnu linnavalitsus ja Pärnu Postimees juba 2006. aastast. Aastal 2021 hääletati võitjaks Pärnu siseturvalisuse ühishoone 11 • Järvamaa aasta tegu – Paide riigigümnaasium Järvamaa aasta teo valimist korraldavad Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja. Rahvahääletuse teel valiti maakonnale oluline ja eriline aasta tegu 2021 ning auhinna pälvis Paide riigigümnaasiumi rajamine. • Aasta puitehitise konkursi eriauhind – Saaremaa Gümnaasium Aasta puitehitise konkursil pälvis Raitwoodi fassaadi eripreemia ja rahva lemmiku auhinna pilkupüüdva geomeetrilise puitraamistikuga Saaremaa Gümnaasium. Teostus Karisma arhitektid ja T43 Sisearhitektid ning ehitas Nordecon. 12 Strateegia Ettevõtte missioon, visioon ja väärtused Missioon Toetame riigi arengut, tagades kodanike heaolu nimel töötavatele inimestele kvaliteetse tegevus- ja töökeskkonna. Visioon Eesti tugevaim kinnisvaraettevõte valdkonna parimate professionaalidega, kus kõik töötajad on uhked oma töö ja ettevõtte, kolleegide ja ühiselt saavutatu üle ning kus kliendid on ettevõtte parimad soovitajad ja saadikud. Põhiväärtused Oleme teadlikud, et suurem osa meie tegevusest ja otsustest on avalikkuse tähelepanu all. Strateegia eduka elluviimise võtmetegur on ühine organisatsioonikultuur ja väärtushinnangud. Põhiväärtused toetavad meie eesmärkide täitmist, ühendavad meeskonda ja teevad meid oma valdkonnas edukaks. Me oleme: • Pühendunud - Keskendume eesmärgile ja lahendusele. Oleme põhjalikud, pühendunud ja sihikindlad. Tunneme oma valdkonda, oleme alati valmis teadmisi jagama ja kaasa mõtlema. Tahame areneda ja teeme selle nimel tööd. • Sõnapidajad - Peame kinni lubadustest, tähtaegadest ja kokkulepetest. Oleme ausad, meie sõnad ja teod on kooskõlas. Tegutseme läbipaistvalt. Tunnistame oma vigu ja õpime neist. Julgeme võtta vastutuse, arvestame oma tegevuste ja otsuste mõjuga. • Lugupidavad - Oleme oma tegevuses avatud ja lugupidavad nii enda kui ka teiste vastu. Aitame ja toetame üksteist, oskame kuulata ja anname tagasisidet. Oskame oma tegemistest ja lahendustest rääkida lihtsalt ja arusaadavalt. Väärtustame pikaajalist koostööd. Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted 2021 Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel kiideti 13.04.2021 heaks riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted, mis asendab alates 2007. aastast kehtinud riigi kinnisvarastrateegiat. Riigi kinnisvarapoliitika fookuses on kolm põhieesmärki: 1) kinnisvarakeskkond peab toetama riigi põhitegevust, 2) kinnisvaraüksuse elueakulud peavad olema optimaalsed ja 3) valdkondlike strateegiate eesmärgid on täidetud. Viimase punkti all on silmas peetud, et kinnisvara investeeringu- ja korrashoiuotsuste tegemisel tuleb lähtuda riigi teistest olulistest strateegilistest eesmärkidest ja kokkulepetest, millega lahendatakse konkreetseid valdkondlike probleeme (kvaliteetne elukeskkond, pärandikaitse, kliimaeesmärgid, jätkusuutlikkus jne). Riigi kinnisvarapoliitika dokumendis on sõnastatud missioon, visioon ja väärtused. Missioon: Tagada riigile tema tegevuseks ja avalike hüvede pakkumiseks tõhus ning toetav kinnisvarakeskkond. Tõhusa riigi eesmärk on suurendada haldusvõimekust, parandades riigihalduse kvaliteeti koos tõhusama ressursside kasutamisega. Samas ei tohi tõhususe kõrval unustada, et vajalik kinnisvarakeskkond peab toetama põhifunktsiooni elluviimist, olles mugav nii töötajale kui teenuse tarbijale. Visioon: Riik on eeskujuks kinnisvara omaniku, haldaja ja kasutajana Strateegiast „Eesti 2035“ tuleneb strateegiline siht, et Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Ka riigi kinnisvaraalane tegevus mõjutab elukeskkonda, mistõttu on oluline järgida otsustes läbivalt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ja kaasava disaini põhimõtteid, eelistada planeerimisel ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi ning planeerida kinnisvarakeskkonda pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. 13 Väärtused: Riigi kinnisvarategevus on tõhus, jätkusuutlik, läbipaistev Tõhusus tähendab optimaalse ruumikasutusega kinnisvarakeskkonna vajaliku kvaliteedi saavutamist vähima elueakuluga, rakendades seejuures parimaid kogemusi. Tõhus ei tähenda odavaid lahendusi ja järeleandmisi vajadustes, vaid parimat tasakaalu ressursikulu ja saadava kinnisvarakeskkonna vahel. Jätkusuutlikkus tähendab tervist, keskkonda ja pärandit hoidvat, head avalikku ruumi loovat ja riiki kui institutsiooni väärtustavat kinnisvarakeskkonda. Eelistame energiasäästlikke, hea sisekliimaga, kohandatavaid, väiksema kasvuhoonegaaside heitmekogusega hooneid ja ökoloogiliselt väikese jalajäljega materjalide kasutamist ning ringmajandust. Läbipaistvus kui väärtus tuleneb eelkõige demokraatlikust riigikorrast – igal kodanikul on õigus teada Omaniku ootused Riik kui ainuaktsionär on välja toonud, et riigi osalemise põhjus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis on riigi põhitegevust toetava kinnisvarakeskkonna tagamine keskselt ja tõhusalt ning sõnastanud 28.12.2020 järgmised omaniku ootused ja strateegilised ning finantseesmärgid. Strateegilised eesmärgid: 1. Olla keskvalitsuse asutustele kinnisvarakeskkonna ja -teenuste kompetentsikeskus ning teenuse osutajana eelistatuim valik. 2. Olla Rahandusministeeriumile strateegiline partner riigi kinnisvarastrateegia kujundamisel, riigi hoonestatud kinnisvarakeskkonna juhtimissüsteemi arendamisel ja riigieelarve protsessi sisendi andmisel. 3. Olla avaliku sektori kinnisvaravaldkonna innovatsiooni eestvedaja, parimate praktikate looja ja levitaja. 4. Olla tarnijatele asjatundlik partner ja soodustada konkurentsi, et saavutada optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. 5. Panustada riigiasutuste juhtimiskava võtmenäitajate sihttasemete parendamisse, sh vähendada kliendi kulusid kulusäästlike kinnisvarakeskkonna lahenduste ja RKASi tegevuste efektiivsuse tõstmise kaudu. Finantseesmärgid: 6. Lähtuda majandustegevuse kavandamisel riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamisel RKASile ainuaktsionäri otsusega seatavast valitsussektori eelarvepositsiooni mõju eesmärgist, netovõlakoormuse eesmärgist ning kinnisvarainvesteeringute mahu eesmärgist. 7. Äriühingu omakapitali tootlus peab olema võrreldav sarnastel tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate tootlusega. Lähtuda oma tegevust kujundades omakapitali hinnast 4,3% ning tagada igal-aastal äriühingu omakapitali tootlus vähemalt eelmise viie aasta keskmise omakapitali hinna tasemel. 8. Aktiivsel investeerimisperioodil omanik RKASilt üldjuhul dividende ei oota. Investeerimismahtude stabiliseerudes on omaniku eesmärk teenida stabiilset omanikutulu ning ootuspäraseks dividendiks on 50–100% puhaskasumist, võttes arvesse ettevõtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust. 9. Lähtuda majandustegevuse kavandamisel optimaalsest riskitasemest ja kapitalistruktuurist. Seada eesmärgiks optimaalse omakapitali osakaalu saavutamine keskpikas perspektiivis tasemel 55–60% varade kogumahust. 14 Ettevõtte strateegiline fookus 2021‒2023 Riigi Kinnisvara strateegia keskendub kliendikesksusele ning teenustele, mille toel jätkata riigi kinnisvara juhtimist kompetentsikeskusena ning leida võimalusi optimeerimiseks, kulude pikaajalisemaks planeerimiseks ning vara väärtuse säilitamiseks ja kasvuks. Strateegia elluviimisel lähtume järgmistest kriteeriumitest: • Jätkusuutlikkus – kinnisvarakeskkonna lahendused peavad tagama jätkusuutlikkuse. • Paindlikud töökeskkonnad – üha dünaamilisem töökorraldus eeldab kinnisvarakeskkonna paindlikkust ning kiiret kohanemisvõimet. • Digiteerimine – tegevuste ja teenuste järjepidev digiteerimine vähendab vajadust füüsiliste keskkondade järele. • Tark pinnakasutus –hoonete efektiivne pinnakasutus aitab tagada kulusäästlikkuse hoone elukaare jooksul. • Kinnisvara keskne juhtimine – targad investeeringud ja otsused sünnivad siis, kui juhtida kinnisvaraportfelli kui tervikut. • Kinnisvarakompetents – uudsete lahenduste ja innovatsiooni vajadus kinnisvaravaldkonnas aina suureneb. Omaniku ootusi, tegevuskeskkonda ja ettevõtte visiooni kaaludes seadis RKAS aastateks 2021–2023 järgmised strateegilised prioriteedid: • Oleme kompetentsikeskusena eestvedaja riigi kinnisvaraalaste väljakutsete lahendamisel. • Korraldame efektiivset kinnisvara korrashoiu teenust avaliku sektori hoonetes. • Parandame riigiasutuste töö- ja teenuskeskkonda, optimeerides pinnakasutust ja kinnisvarakulusid hoone elukaare jooksul. 1. Riigi kinnisvaravaldkonna kompetentsikeskus Riigi Kinnisvara eesmärk on pakkuda parimatest kogemustest lähtuvaid lahendusi ning olla kinnisvaravaldkonnas suunanäitajaks. Meil on laiapõhjalised kogemused ja teadmised ning ulatuslikud koostöövõrgustikud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Tunneme riigi vajadusi ning loome lahendusi koostöös asutustega. Eesmärgid aastaks 2023: • RKAS-i portfelli osakaal riigi keskvalitsuse kasutuses olevast hoonestatud kinnisvarast on kasvanud üle 50%; • Oleme kinnisvara kompetentsikeskus kogu avaliku sektori jaoks, sh toetame ka kohalikke omavalitsusi kinnisvarakeskkonna arendamisel; • Koostöös ülikoolidega loome hoonestatud kinnisvara remontide planeerimise ja korraldamise metoodika, et tagada hoonete säilimine ning kulutõhus ja jätkusuutlik keskkond; • Oleme energiatõhusate ja keskkonnasäästlike hoonete arendamise, hoone elukaare investeeringute ja kulude juhtimise, ehitise infomudeli BIM (ingl building information modeling) ning hoone automaatikasüsteemide, kaughalduse ja energiateenuste hankimise eestvedaja; • Seisame kvaliteetse ruumiloome eest, korraldades avalikke arhitektuurivõistlusi ja kunsti tellimise konkursse. Oleme eeskujuks hoonete ligipääsetavuse tagamisel. 2. Efektiivne kinnisvara korrashoid Riigi Kinnisvara eesmärk on tagada hoone kasutajatele kaasaegne ja nende põhitegevust toetav tegevuskeskkond. Rakendame hooneautomaatika, kaughalduse ja kaasaegsete turvasüsteemide lahendusi, et tagada kuluefektiivne ja kvaliteetne keskkond hoone kogu elukaare jooksul. Korraldame koostöös partneritega hoonete seisukorra säilitamiseks tõhusaid ja läbimõeldud korrashoiu- ja remonttöid. Eesmärgid aastaks 2023: • Hoiame hoonete ülalpidamiskulude kasvutempo pinnaühiku kohta turu keskmisest aeglasemana; • Tagame hoonete pinna väljaüürimise vähemalt 94% ulatuses; • Teostame hoonete remonte, et tagada hea seisukord vähemalt 60%-l hooneportfellist; • Uutes hoonetes võtame kasutusele tehisintellektil põhinevaid kaughalduse- ja automaatikasüsteeme, et optimeerida hoone ülalpidamiskulusid ning tuvastada kiiremini rikked ja anomaaliad; • Võtame kinnisvara korrashoiutegevustes kasutusele uute hoonete BIM-lahendused. 15 3. Tulevikku vaatav ja jätkusuutlik töö- ja teenuskeskkond Riigi Kinnisvara eesmärk on kujundada tulevikku vaatav ja jätkusuutlik kinnisvarakeskkond. Investeerime hoonetesse, mida on kavas kasutada pikaajaliselt. Aina kiirenevate muudatuste keskkonnas on investeeringute optimaalsus ja hoonete paindlik kasutamine kriitilise tähtsusega. Eesmärgid aastaks 2023: • Juurutame tegevuspõhise töökeskkonna ning ühis- ja kaugtöökeskkondade loomist maakonnakeskustes, tagades säästlikuma pinnakasutuse ja paindliku töökeskkonna ning toetades seeläbi riigiteenistujate elukohapõhist värbamist ja regionaalarengut; • Soodustame ühiskasutatavate ruumide ja alade loomist ning toetame sarnase funktsiooni või tegevusvaldkonna asutuste põhiste hoonete rajamist, et säästa kinnisvarakulusid ja soodustada koostööd asutuste vahel; • Jätkame hooneportfelli tsentraliseerimise ja optimeerimisega riigi tasandil, investeerides pikaajalise kasutusega hoonetesse; • Suurendame energiatõhususe miinimumnõuetele vastavate hoonete pinda 3% aastas, viies osakaalu ligi 50%ni kogu mahust. Viime ellu keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetme investeerimisprojektid; • Realiseerime riigile mittevajaliku kinnisvara ja vajadusel väärindame kinnistuid enne müüki, luues täiendavat lisafinantsressurssi hooneportfelli korrastamiseks. 16 Majanduskeskkond ja -tulemused Majanduskeskkond 2021+ Aastal 2020 alanud COVID-19 pandeemia pööras maailmamajanduse langusesse, kuid Eesti majanduse taastumine osutus prognoositust kiiremaks ja juba 2021. aasta I kvartalis ületas Eesti majandus oma kriisieelset mahtu. Statistikaameti andmetel suurenes Eesti SKP 2021. aastal 8,6%, mis on oluliselt kõrgem kui Euroala keskmine (4,6%). Maailmamajanduse taastumise ja kasvu osas oodatakse küll nende jätkumist, kuid aeglasemas tempos kui 2021. aasta esimeses pooles. Majandusaktiivsust piiravad häired globaalsetes tarneahelates, süvenenud tööjõupuudus, toorainete kallinemine ja energiahindade kasv. Loodetakse, et pandeemiast tingitud nõudluse ja pakkumise ebakõlad ning kõrged energiahinnad on ajutise iseloomuga ning nende mõju peaks 2022. aastal leevenema. Samas võivad riigid Covid-19 uute tüvede tõttu kehtestada uusi piiranguid, mis võivad mõjutada üldist majandusaktiivsust. Veelgi prognoosimatuks teeb olukorra 2022. aasta veebruaris Venemaa Föderatsioon poolt alustatud sõjaline rünnak Ukraina territooriumil, mille tulemused võivad omada kauakestvaid tagajärgi majandusele üle kogu Euroopa ja kaugemalgi. Ülevaates välja toodud eeldused 2022. aasta väljavaadete kohta on tehtud lootusega, et sõda Ukrainas lõpeb võimalikult kiiresti, tekitamata pöördumatuid tagajärgi Ukraina ja teiste Euroopa riikide majandustele. Analüütikute ootuste kohaselt aeglustub kiire taastumisega kaasnenud majanduskasv Eestis 2022. aastal, jäädes tasemele ca 3,5%. Hetke prognooside kohaselt peaks sarnaseks kujunema ka 2023. aasta majanduskasv. Kasvu raugemist põhjustab ühelt poolt madala võrdlusbaasi väljataandumine. Teisalt on mõju ka kiirenenud hinnakasvul, tööjõu, seadmete ja materjalide puudusel. Tootmisressursside rakendatus jõudis 2021. aastal rekordtasemele, mis koos kasvanud eksporditellimustega viitab investeerimisvajadusele. Samas võib loodetud tarneprobleemide leevenemine 2022. aastal sõja tõttu ära jääda või isegi süvendada probleemi. Samal ajal kui tööjõupuudus piirab üha suurema hulga ettevõtete majandustegevust, on tööhõive näiteks teenindussektoris endiselt allpool pandeemiaeelset taset ja tööpuudus on 2017–2019. aastate tasemest kõrgem. See viitab töötute oskuste ja vabade töökohtade kehvale sobitumisele. Kuna lähiaastate majanduskasv prognooside kohaselt jätkub ja nõudlus tööjõu järele on suur, prognoositakse ka töötuse määra langust. Pingelisemaks muutuv tööturg avaldab survet palkadele – järgmiste aastate palgakasvu ootus on analüütikute hinnangul vahemikus 6-8% . Aastaks 2022 kehtestatud töötasu alammääraks on 654 eurot kuus, kasvades ca 12% ning jõudes sellega lähedale kokkulepitud künnisele, millega alampalk moodustaks 40% riigi keskmisest palgast. Oodatavalt kanduvad nii töötasu alammäära mõjud kui ka üldine palgakasv edasi ka tööjõumahukatesse kinnisvara korrashoiu teenuste (nt heakord) hindadesse. Tarbijahinnad tõusid 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 4,6% peamiselt energiahindade mõjul. 2022. aastaks oodatakse tarbijahindade muutust vahemikus 3,6 – 6,9% ning edaspidi ca 2,1 – 3,2%. Ettevõtete hinnangud pankade valmisolekule laenu anda olid 2021. aasta teises pooles viimase kaheksa aasta kõrgeima taseme lähedal. Kuigi euroala hinnakasv on kiirenenud, siis näeb Euroopa Keskpank 2021. aasta lõpu seisuga, et rahapoliitika toetav kurss on endiselt vajalik ning selle taustal olulist intressimäärade tõstmist 2022. aastal ei oodata. Majandususaldusindeks jõudis 2021. aasta veebruaris kriisieelsele tasemele. Kõigi majandussektorite kindlustunne oli 2021. aasta aprillist alates 2020. aasta tasemest kõrgem. Selle taga nähakse ärikliima kiiret paranemist ja optimistlikke nõudluse väljavaateid. Hoolimata maksulaekumiste hoogsast kasvust, millele andis lisastiimuli pensioni II sambast välja võetud varadelt tasutud tulumaks, kujunes valitsussektori eelarve puudujäägiks 2021. aastal 2,7% SKPst põhjusel, et tervishoiu- ja erasektorisse suunatud toetusmeetmed suurendasid samal ajal valitsussektori kulusid. 2022. aastal oodatakse puudujäägi vähenemist maksutulude suurenemisest seoses eratarbimise ja hõive kasvuga, samuti võib väheneda majanduse taastumisega vajadus kriisiaegsete toetusmeetmete järele. Allikad: Eesti Pank, Eesti Konjunktuuriinstituut, Eurostat, Rahandusministeerium, Statistikaamet, Swedbank 17 Ehitus- ja kinnisvaraturu ülevaade Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2021. aastal kodumaal ja välisriikides kokku 3,6 miljardi euro väärtuses ja ehitusmaht kasvas aastases võrdluses 9%. Pärast 2020. aasta langust, millest tulenes madalam võrdlusbaas, ületas maht kriisile eelnenud aasta taseme ja püstitas uue mahurekordi. Hooneid ehitati 2,5 miljardi ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 1,1 miljardi euro eest. Võrreldes 2020. aastaga ehitati hooneid 12% ja rajatisi 4% rohkem. Välismaal tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht vähenes aastatagusega võrreldes 5%. Välismaal tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 5%, 2020. aastal oli see 6%. Kasutusse lubati 1 136 mitteelamut kasuliku pinnaga kokku 638 000 m2. Büroohoonete pind oli sellest 8,5%. Võrreldes 2020. aastaga vähenes kasutusse lubatud mitteelamute pind 31,2% võrra. Kasutusloa sai 6 735 uut eluruumi, mis on ligi 11,1% võrra vähem kui aasta varem. Ehitusluba väljastati 8 773 eluruumi (793 000 m2) ja 2 611 (1,23 mln m2) mitteeluruumi ehitamiseks, mis on objektide arvu poolest samal tasemel eelmise aasta näitajatega (+/-1%) ning suletud netopinna poolest 6% suurem eluruumide osas ning 6,1% väiksem mitteelamute osas. Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator oli 2021. aasta detsembris erakordselt kõrge (+16; detsembris 2015-2019 keskmiselt -8). Suurenenud nõudluse tulemusel püsib jätkuvalt kõrge ka hinnang tulevastele ehitustöödele. 27 protsendil ettevõtetest on tellimusi tavalisest enam ja talvekuudele mitteomaselt prognoosisid ettevõtted ka töömahu kasvu 2022. aasta esimesel kolmel kuul. Selle tulemusel hindas iga neljas ehitusettevõte, et vajab lähikuudel täiendavaid töötajaid. Samas oli just tööjõu puudus peamiseks ehitustegevust pidurdavaks teguriks. Kui 2021. aasta suvekuudel oli materjalide puudus peamiseks probleemiks ligi kolmandikul ettevõtetest, siis detsembriks oli see langenud 11%-ni. 2022. aasta ehitusturu arenguid on juba oluliselt mõjutamas veebruaris alanud sõda Ukrainas. Mõju ehitusturule avaldub peamiselt kolme valdkonna kaudu: materjalide impordi takistused Euroopa Liitu Venemaalt ja Valgevenest (mh metall ja puit), energiahindade (ennekõike nafta ja gaasi) tõus maailmaturul ning tööjõu mobiilsuse vähenemine (välistööjõu saadavus). Negatiivse mõju ulatust määrab ennekõike sõja kestus, millest sõltub materjalide tarnehäirete periood võimalike sanktsioonide tõttu ja energiakandjate pakkumisšoki pärast tekkiv hinnatõus. Riigi Kinnisvara poolt riigihangete alusel jälgitav büroode ehitushind kallines eelmise aasta IV kvataliga võrreldes 30,8%, jõudis tasemele 2 206 eur/m2. Samas on riigihangete põhjal leitud projekteerimistööde hind tõusnud 8,4%. 18 2021. aastal tehti Eesti kinnisvaraturul 60 499 müügitehingut koguväärtusega 5,5 miljardit eurot. Tehingute arv kasvas 2021. aastal 21% võrreldes 2020. aastaga, mil toimus 50 190 müügitehingut, koguväärtusega 3,7 miljardit eurot. Kui aastal 2020 lisandus Tallinna büroosegmendis turule ca 83 000 m 2 uut büroopinda, siis 2021. aasta mahuks kujunes ca 30 000 m2. Nagu eelmistel aastatel, on uued büroopinnad ehitatud peamiselt välja üürimise eesmärgil ja likviidsemad pinnad on suurusjärgus 100-250 m2. Suurematele pindadele (1000+ m2) on kiire lahenduse leidmine jätkuvalt raskendatud. Uusarendustes on võimalik pindu broneerida, kuid analoogseid valmis hoonetes olevaid üüripakkumisi on vähe ja uute büroopindade valmimine võtab aega. Samuti on sageli probleemiks parkimine. Suurem nõudlus on A asukoha pindade järele, kuid samas on A asukoha parkimisvõimalused on jätkuvalt piiratud. A-klassi büroo rendihind jäi vahemikku 13,5-18,0 eurot m2 kohta, B1 segmendis 9,5-15,8 eurot m2, sealhulgas on uusarenduste üüritase võrreldes varem valminud hoonetega 0,5-2,0 eurot/m2 madalam. Vakantsuse osas ei ole turul 2021. aastal muutusi toimunud: A-klassi büroo puhul oli vakantsusemäär valdavalt vahemikus 0–5%, B-klassi büroode puhul juba 2,5% – 10%. Kuigi ruutmeetrites mõõdetuna pole uute eluruumide ehituseks väljastatud ehituslubade maht 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes oluliselt suurenenud, hoiab piiratud pakkumine eluasemeinvesteeringute kasvu lähiajal tagasi. Kinnisvara ostukavatsusi vähendab ka eluasemete kiire hinnakasv: 2021. aasta II poolaastal tõusis uute korteritega tehtud tehingute mediaanhind Tallinnas 14%, teistes Eesti piirkondades (v.a. Tallinn) 8% ning hinnatõusu märkimisväärset aeglustumist pole lähiajal ette näha. Järelturu hinnatase Tallinnas on kasvanud 20% ning teistes Eesti piirkondades 21%. Rahandusministeerium ootab paari aasta vaates ehitus- ja kinnisvaraturu rahunemist ning stabiilse kasvu jätkumist. Allikad: Eesti Pank, Eesti Konjunktuuriinstituut, Maa-amet, Statistikaamet Colliers, Pindi Kinnisvara, Rahandusministeerium Riigi Kinnisvara majandustulemused Riigi Kinnisvara müügitulu 2021. aastal oli 147,5 mln eurot, mis on 17,4 mln eurot rohkem kui 2020. aastal. 2021. aastal müüdi mittevajalikku kinnisvara 13,5 mln euro väärtuses (eelmisel aastal 8,1 mln euro eest). Üüritulu oli 2021. aastal 87,8 mln eurot, mida on eelmise perioodiga võrreldes 2,3 mln eurot rohkem. Peamiselt on kasv tingitud arendusprojektidest, mis valmisid kas 2021. aastal või 2020. aasta jooksul ja mille üüriperiood hõlmas esmakordselt kogu aastat. Samuti on tulu kasvu põhjuseks lepingute nn vara üleminekuperioodi järgne üüri suurenemine omaniku poolt aktsiakapitali üleantud varadel. Vahendatud teenuste tulu oli 2021. aastal 43,3 mln eurot, mis on eelmisest perioodist 10,3 mln eurot rohkem. Kasvu põhjuseks on elektrienergia ja küttehindade kasv, lisaks ka heakorrateenuste suurenenud maht. Kinnisvaraarenduse teenuste tulud vähenesid 0,5 mln eurot sarnaselt vastavate kulude kahanemisele. Selle põhjuseks on projektide vähenemine, mille kulud kaetakse klientide eelarvest projekti jooksul või lõppedes. Müüdud toodangu kulu oli 2021. aastal 104,6 mln eurot, suurenemine võrreldes eelmise perioodiga on 14,6 mln eurot. Varude müügikulud suurenesid 2021. aastal 4,3 mln euro võrra, kuna nii müüdud varade hulk kui ka bilansiline väärtus olid suuremad, samas kasvas ka varude müügikasum. Haldusobjektide kulud suurenesid 9,6 mln eurot, peamiseks põhjuseks tarbimisteenuste (elektri- ja soojusenergia) suurenenud kulud. Mõnevõrra kasvasid ka tehnohoolduse ja heakorra kulud. Haldusobjektide kulum kasvas 1,3 mln eurot, mis oli proportsioonis valminud objektide mahuga. Arenduse teenuste kulud vähenesid 0,8 mln eurot ja on vastavuses nimetatud tulude vähenemisega. Muud äritulud olid 2021. aastal 5,5 mln eurot, mida on 5,3 mln eurot vähem kui 2020. aastal. Meetmest „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine“ finantseeritakse investeeringuid aastatel 2019-2024 kolmes paketis mahus 20,3 + 9,9 + 6,7 mln eurot vastavalt investeeringute teostusjärgsele akteerimisele. Madalam toetustest finantseeritavate kinnisvarainvesteeringute maht võrreldes eelmise aastaga tõi kaasa muu äritulu vähenemise. 2021. aasta ärikasum oli 43,1 mln eurot (2020. aastal 45,8 mln eurot). Ärikasumi marginaal oli 29,2%, vähenedes eelmise aastaga 5,9% võrra tingituna toetuste mahu langusest. Finantskulud olid 2021. aastal 1,0 mln eurot, vähenedes eelmise perioodiga võrreldes 56 tuhande euro võrra tulenevalt laenude vähenemisest. Puhaskasumiks kujunes 2021. aasta kokkuvõttes 34,8 mln eurot (2020. aastal 34,7 mln eurot). 19 RKAS on kinnisvaraarenduses keskendunud eriotstarbeliste hoonete (nt päästehooned, koolimajad jt) ning büroo- ja teenindushoonete arendamisele. 2021. aastal investeeriti 34,7 mln eurot (2020. aastal 48,6 mln eurot). Suurim investeeringumaht haldusobjektide kapitaliseeritud remonttöödest (5,9 mln eurot), Rapla riigimajast (3,8 mln eurot), Sakus Teaduse 4/6 hoonest (3,3 mln eurot) ja Meremuuseumi Lennusadama hoonest (2,5 mln eurot). Klientidele anti suurematest valminud arendusobjektidest üle Pärnu siseturvalisuse ühishoone (Tammsaare pst 61 ja 70, Pärnu), rekonstrueeritud Riigikantselei büroohoone Tallinnas (Rahukohtu 2, Tallinn), Tartu büroo- ja teenindushoone (Pepleri 35, Tartu), Valga politseihoone (Puiestee 4, Valga), Jõgeva riigimaja (Suur 3, Jõgeva), rekonstrueeritud Viljandi katsekeskuse kontori-laborihoone Matapera külas (Männi tee 5, Matapera, Viljandimaa), Eesti Maaelumuusemi töökoda-garaaž Ülenurmel (Muuseumi tn 2 ja 4, Pargi tn 4, Tartu maakond), Maksu- ja Tolliameti läbivalgustusseadme viilhalli soojustustööd Pärnus (Rannametsa tee 4, Pärnu) ja Läänemaa riigigümnaasiumi söökla laiendustööd Haapsalus (F. J. Wiedemanni tn 15, Haapsalu). Aktsiakapital moodustas 31.12.21 seisuga 240,3 mln eurot, suurenedes 31.12.20 seisuga võrreldes 2,2 mln euro võrra objektide lisandumisest mitterahaliste sissemaksetena. 2021. aasta lõpuks suurenes eelmise aasta lõpu tasemega võrreldes omakapital kokku 3,0 mln euro võrra reservide ja aktsiakapitali mõjul. Omakapital moodustas 31.12.21 seisuga 444,1 mln eurot. Aasta kokkuvõttes on ettevõte püsinud seatud eesmärkide ja valitsussektori limiitide piires. Tingituna COVID-19 viiruse leviku tõttu jälgis ettevõtte juhtkond läbi kogu aasta suure tähelepanuga viirusolukorda ja sellest tingitud mõjusid. Eelnevalt olid aastal 2020 ettevõttes kirjeldatud võimalikud riskid ja meetmed nende maandamiseks või võimalike kahjude minimeerimiseks. Samuti olid koostatud eriolukorra kommunikatsioonipõhimõtted ja -plaan. Töökorralduses rakendame jätkuvalt kaugtöö võimalust, koosolekutel osalemine nii ettevõttes kui ka klientidega on võimalik video- või telefonikonverentsi vahendusel. Pandeemia majanduslikud mõjud avaldusid ennekõike kaudselt - pandeemiast tingitud ülemaailmsed tarneraskused ja kasvanud sisendhinnad ehitussektoris põhjustasid kulude suurenemist ning viivitusi tööde tähtaegses valmimises. Sarnaselt 2020. aastale vähendasime piirangute ajal erasektori klientide üürimakseid: erasektori kliendi pöördumisel peatati põhjendatud juhtudel nimetatud ajaks üürimakse netoüüri, haldusteenuse ja remontööde komponendi osas, s.t. arvete esitamine toimus üksnes üüri- ja kõrvalteenuste eest. Enamasti oli tegemist toitlustus-, kaubandus- ja koolitusettevõtetega ning üüri vähendamine on aidanud tagada üürisuhte toimimise jätkusuutlikkuse pikas vaates. Kuna erasektori klientide osakaal on alla 5% varaportfellist, siis oluline majanduslik mõju üüride vähendamisest ettevõttele puudus. Hoonete parema sisekliima tagamiseks oleme eritähelepanu all hoidnud ventilatsioonisüsteemide toimimise ja puhastamise. Kuna kinnisvara halduses ja arendamisel on töö lahutamatuks osaks objektidel viibimine ja seeläbi ka kontaktid klientide ning koostööpartneritega, on ettevõttes olnud tähelepanu all vaktsineeritud töötajate kõrge osakaalu saavutamine. Töötajate haigestumisel ei ole olnud ettevõtte tegevusele olulist pärssivat mõju. Samuti ei põhjustanud COVID-19 ettevõtte töömahu vähenemist ega tööjõu koondamist. Ettevõtte põhitegevust iseloomustavad finantssuhtarvud 2021 2020 2019 Puhaskasumi marginaal (puhaskasum / müügitulu) 23,6% 26,7% 25,8% Ärikasumi marginaal (ärikasum / müügitulu) 29,2% 35,2% 26,6% Omakapitali tootlus (puhaskasum / perioodi keskmine omakapital) 7,9% 7,8% 8,3% Omakapitali määr (omakapital / varad) 69,7% 69,2% 69,1% Varade tootlus (puhaskasum / perioodi keskmised koguvarad) 5,5% 5,4% 5,6% Kinnisvaraportfelli tootlus ((ärikasum + kulum) / aasta keskmine 13,1% 13,7% 11,6% kinnisvaraportfell)* * Kinnisvaraportfell antud mõistes koosneb pikaajalistest finantsinvesteeringutest, kinnisvarainvesteeringutest ja materiaalsest põhivarast (v.a RKASi enda kontoriseadmed, kontoriga seotud muu materiaalne põhivara ning lõpetamata ehitised ja ettemaksed). 20 Olulisemad arendusprogrammid 2021 Valitsemisalade kinnisvara juhtimiskavad ja riigi hoonestatud kinnisvara planeerimine 2021. aastal koostasime juba kolmandat aastat koostöös valitsemisalade (VA) ja Rahandusministeeriumiga hoonestatud kinnisvara juhtimiskavad, mille eesmärk on saada ülevaade valitsemisalade kasutuses oleva (va Kaitse- ja Välisministeerium, RMK ja KAPO) kinnisvara mahust, seisukorrast, remondivajadusest, optimeerimisvõimalustest ja lähiaastate prioriteetsetest investeeringuvajadustest. Riigi tasandil annavad kinnisvara juhtimiskavad võimaluse valitsemisalade üleseks pinna optimeerimiseks ning tervikliku vaate kinnisvararessursi pikaajaliseks planeerimiseks ja prioriteetide seadmiseks. Kinnisvara juhtimiskavasid ajakohastatakse igal aastal enne seda, kui Vabariigi Valitsus hakkab tegema riigieelarvestrateegia (RES) protsessis kinnisvara investeeringuotsuseid. Kinnisvara juhtimiskavadest tulenevate valitsemisalade prioriteetsete investeeringuvajaduste realiseerimiseks ja Riigi Kinnisvara kaudu tehtavateks investeeringuteks kinnitab valitsus Riigi Kinnisvarale nn optimeerimisfondi limiidi, mille ulatuses kokkulepitud hindamiskriteeriumite põhjal vajadused asetatakse pingeritta ja tehakse teoks limiidi piires. Riigi Kinnisvara optimeerimisfondi limiidi kogumaht aastateks 2021–2024 on ligi 157 miljonit eurot. 2021. aastal valmisid optimeerimisfondi limiidi raames Jõgeva riigimaja, Valga politseihoone ja mitu väiksemat investeeringut. 2022. aastal valmivad suurematest investeeringutest Põllumajandusameti peahoone ja labor Sakus, Rapla ja Pärnu riigimaja ning Keskkonnaameti Tartu kontor. 21 Hoonete kompleks- ja toimivuskatsetused Riigi Kinnisvara jätkas 2021. aastal neli aastat tagasi välja töötatud komplekskatsetuste metoodika rakendamist uusehitiste ja suuremate rekonstrueerimistööde vastuvõtmisel. Komplekskatsetuse eesmärk on testida hoone funktsionaalset toimivust ning ehitatud süsteemide vastavust projekteeritud süsteemidega. Hästi planeeritud ning metoodiliselt läbi viidud komplekskatsetus aitab viia miinimumini tehnosüsteemides esinevate vigade tõenäosust ekspluatatsiooni ajal. Keerukaim objekt 2021. aastal oli Pärnu siseturvalisuse hoone, kus tellija komplekskatsetused kestsid objektil kokku neli päeva ning Riigi Kinnisvara meeskonnas olid kaasatud seitse inseneri, lisaks täiendavalt veel mitu kinnisvarahalduse spetsialisti. Komplekskatsetuste eduloost tulenevalt alustasime 2021. aasta alguses metoodika väljatöötamisega, et veenduda kasutusel olevate hoonete tehnilises toimivuses. Metoodikat nimetame toimivuskatsetuseks. Toimivuskatsetus viiakse läbi kindla lühikese ajavahemiku sees (maksimaalselt neli tundi) ning katsetatakse fookustatult objekti funktsioonist tulenevalt hoone kriitilisi süsteeme. Kaasatud on alati hoone kasutajad, haldaja ja tehnohooldaja poolt erinevate süsteemide tehnikud, kes moodustavad kokku toimivuskatsetuse meeskonna. Toimivuskatsetuse eesmärk on kontrollida hoone süsteemide toimivust ja nõuetele vastavust erinevates tööolukordades. 2021. aastal viisime läbi kolm pilootkatsetust, mille käigus saime väga head tagasisidet metoodika jätkuarenduseks. 2022. aastal on plaanis täiendada metoodikat, analüüsida ressursivajadust ning korraldada toimivuskatsetused vähemalt kümnel objektil. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele Riigi Kinnisvara täiendas juhendit „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“, mille abil on võimalik tulevikus projekteerida ja ehitada kvaliteetsemaid ühiskondlikke hooneid. Olulisemate muudatustena lisandus nõuetesse peatükk ligipääsetavuse kohta ning täienesid nõuded ruumikaartidele ja ventilatsioonisüsteemide ehitusele lähtudes epidemioloogilisest olukorrast maailmas. Edaspidi on projekteerijal kohustus kajastada hoone ehitusprojekti arhitektuuriosa seletuskirjas eraldi peatükina nõudeid ja nende tagamise lahendusi, et tagada liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele liikumisvõimalused üldkasutatavatel aladel. Tehniliste nõuete ühe osa moodustavad ruumikaardid, kus antakse ülevaade ühiskondlikes hoonetes üldlevinud ruumitüüpide projekteerimise põhimõtetest ja Riigi Kinnisvara poolsetest lisanõuetest. Tehnilised juhendid ja ruumikaardid on laialdaselt kasutuses nii avalikus kui erasektoris ja sellest lähtusime ruumikaartide muudatuste loogika ning sisu uuendamisel. Eesmärgiks oli kasutajasõbralikkus, nõuete selgus ja ülereguleerimise vähendamine. Ruumikaartide uuendamisel kaasati peale ettevõtte enda spetsialistidele ka Eesti Sisearhitektide Liidu ekspert. Muutsime ruumikaartide vormistust veebisõbralikumaks, ruumi jaotuste grupeerimist loogilisemaks ning muutsime ka kaartide sisustruktuuri. Kasutajamugavust lisavad ka konkreetsete viimistlusmaterjalide soovitamise asemel märgitud materjali omaduste nõuded. Juhendi „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele" värskendamisse kaasati Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL), Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Selts (EVKIS), Eesti Soojuspumba Liit (ESPEL), Eesti Külmaliit (EKL), Digitaalehituse klaster ning mitmete teemavaldkonna erialade professionaalid. Riigimajade programm 2021. aasta jätkus riigimajade programm ning valmis esimene täisfunktsionaalne riigimaja Jõgeval. Ehitustööd on lõppenud 2022. aasta alguses Raplas ning lõppemas Pärnus, ehitustööd on algamas aga Valga ja Paide riigimajas ning Pärnu teises riigimajas Keskkonna- ja Maaeluministeeriumi asutustele. Suure tähelepanu all on Kärdla riigi- ja kohtumaja arendamine, kus selleks, et mõista paremini teenistujate ootusi rajatavale riigimajale, koostati pilootprojekti raames töö- ja teenuskeskkonna analüüs. Jõgeval avati ühise klienditeenindusalaga riigimaja, kus paikneb 11 riigiasutust, et Jõgevamaa inimesed saaksid paljud avalikud teenused mugavalt ühest kohast. Jõgeva riigimajas tegutsevad näiteks Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ja mitu muud asutust. 22 Riigimajade programmis seati eesmärk, et riigiasutuste pinnakasutust tuleb vähendada seniselt 30 m² büroopinnalt 20 m²-ni töötaja kohta. Jõgeva riigimaja rajamisega vähendati pinnakasutust koguni 16 m²-ni inimese kohta, mis saavutati töökeskkonna muutmise ning ühiste ruumide ristkasutusega. Riigimaja rajamisega vabastati neli hoonet (sh 3 riigi omanduses olevat hoonet ja 1 eraomandis pind) ning riik vabanes 4 152 m2 pinnast. Jõgeva riigimaja investeering oli 2,9 miljonit eurot. Juhul kui oleks pidanud kõiki Jõgeval paiknevaid hooneid renoveerima, olnuks investeeringu kulu olnud riigile 8,8 miljonit eurot. Seega hoiti Jõgeva riigimaja rajamisega riigile kokku tuleviku investeeringutelt 5,9 miljonit eurot. Lisaks on näha kokkuhoidu ka halduskuludelt. Kärdlasse kavandatavas riigi- ja kohtumajas on esimest korda Eestis loomisel asutuste ülese ühistöökeskkonna lahendus. Läbimõeldud ruumiotsuste tegemiseks tellisime antud projekti raames Rakendusliku Antropoloogia Keskuselt 2021. aasta septembrist kuni novembrini läbi viidud uuringu, mille eesmärgiks oli analüüsida Kärdlas paiknevate riigiasutuste tänast töö- ja teenuskeskkonda. Analüüsi tulemus andis ülevaate olemasolevast ruumikasutusest, töökäitumisest ja teenus- protsessidest. Lisaks kirjeldati ametnike tööprofiilid ja teenuste kasutajate tänased klienditeekonnad, mille erisused mõjutavad seda, millised vajadused on asutustel uue riigimaja ruumiprogrammi osas ning millised on töötajate ootused tulevasele töö- ja teenuskeskkonnale Kärdla riigimajas. Seitsmes asutuses korraldati osalusvaatlusi, mille käigus vaadeldi töökäitumist, sealhulgas ka kliendikontaktide toimumist. Välitööde käigus vesteldi kokku 37 inimesega, neist 31 olid süvaintervjuud, ülejäänud olid vaatluspäevade käigus peetud veidi lühemad vestlused peamistel uurimisteemadel. Intervjuude eesmärk oli avada laiemalt töötajate motivatsiooni, kogemust ning ootusi oma tööle, töökeskkonnale ja kolleegidele. Lisaks koguti kuus tööaja päevikut nende asutuste töötajatelt, kus inimesi on rohkem ning kus tööprofiilid on vahelduvad. Tööaja päevikute peamine eesmärk oli teistel viisidel kogutud informatsiooni ja mustrite valideerimine ning esmastele järeldustele kinnituse saamine. Valminud uuring on aluseks järgmisele etapile Kärdla riigimaja ruumiprogrammi loomisel, kui toimuvad ühised töötoad riigimajja kolivate asutuste esindajatega. Töötubades täpsustame asutuste vajadusi ning töötame koos maja tulevaste kasutajatega välja võimalikke lahendusi suuresti ühiskasutuses olevate ruumiosade loomiseks ja kasutamiseks. Siseturvalisuse hoonete arendus Riigi Kinnisvara panustab koostöös Siseministeeriumi ja ministeeriumi allasutustega Eesti siseturvalisuse suurendamisse. Praegu on programmi raames töös 12 kinnisvara arendusprojekti. 2021. aastal viisime läbi ning sõlmimise ehituslepingud kolme erineva siseturvalisuse hoone ehitamiseks: Kohtla-Järve ühishoone, Kiviõli ühishoone ning Türi päästekomando. Ruhnu ühishoone puhul tehti projekteerimis- ja ehitustööde hange, mis jõudis ka lepinguni. Projektide prognoositav kogumaksumus on 45,5 miljonit eurot. 2021. aastal alustasime seitsme erineva siseturvalisuse hoone projekteerimisega ning projekteerimis- töödega plaanime valmis saada 2022. aasta II-III kvartalis. Elva ühishoone projekt valmis 2021. aasta lõpus ning 2022. aasta alguses toimub ehitustööde riigihange. Jõgeva-, Viljandi- ja Jüri päästekomando projekteerimistööd valmivad 23 eeldatavasti 2022. aasta II kvartalis ning Haapsalu-, Paide-, Kilingi-Nõmme päästekomando projekteerimistööde eeldatav valmimine III kvartalis. Siseturvalisuse hoonete rajamisel on olnud lähtekohaks tüüpprojektide koostamine. Sellest tulenevalt viidi läbi Viljandi, Haapsalu, Paide ja Elva päästekomandode projekteerimishange. Kuna hooned on oma funktsioonilt ja ruumiprogrammilt sarnased, siis saavutame ühise projekteerimishankega projekteerimistöödes nii ajalist, kui ka rahalist võitu, sest erinevad projekteerijad ei pea samu lahendusi uuesti looma. Riigigümnaasiumide rajamise programm Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu programmi kohaselt on kavandatud Riigi Kinnisvaraga koostöös 2023. aastaks kokku 26 riigigümnaasiumi õppehoonet. Lisaks varem avatud koolimajadele alustati 2021. aastal õppetegevust Kuressaares Saaremaa Riigigümnaasiumis, Tabasalu Riigigümnaasiumis ja aastaid tegutsenud Paide Gümnaasiumi rekonstrueeritud Posti tänav 12 hoones. Tabasalu Riigigümnaasiumi rajamine pälvis eraldi ära märkimis konkursi „Tark Tellija 2021“ hoonete kategoorias. 2021. aasta augustis sõlmisime Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi õppehoone ehitustööde lepingu Astlanda Ehitus OÜ-ga summas 13 miljonit eurot ja septembris Narva Gümnaasiumi ehitustööde lepingu Ehitustrust AS-ga summas 12,6 miljonit eurot. Oktoobris kuulutasime välja Pelgulinna riigigümnaasiumi õppehoone ehitustööde riigihanke, mille tulemusel sõlmitakse ehitustööde leping 2022. aasta veebruaris. Detsembris alustasime ettevalmistusi Rae Gümnaasiumi ja Narva Eesti Riigigümnaasiumi ehitustööde riigihangete läbiviimiseks. 2022. aastal on planeeritud alustada õppetegevust uutes Saue ja Rakvere Riigigümnaasiumis, 2023. aastal Tallinnas Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumi õppehoones, Rae Gümnaasiumis, Narva Eesti Riigigümnaasiumis ja Narva Gümnaasiumis. 2024. aastal on planeeritud valmima Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumi õppehoone ning 2025-2026 aastal riigigümnaasiumi õppehoone Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Kõik uued riigigümnaasiumi õppehooned on kavandatud ja ehitatud nii ehitustehnoloogiliselt kui ka õpikeskkonna poolest uuenduslikena nii seest kui väljast. Seejuures toetame ja soodustame õppehoonetes keskkonnasäästlike lahenduste kasutamist, näiteks on Pelgulinna ja Rae riigigümnaasiumi õppehoone kandeelemendid ja nende viimistluskihid kavandatud rist-kihtpuidust. Riigi Kinnisvara juurutatav protsess, mille kohaselt uued hooned valmivad avalike arhitektuurivõistluste tulemusel koostatud projektide järgi, on olnud kindlasti üks olulisi katalüsaatoreid tänapäevase elukeskkonna tekkimisele Eestis. Viimastel aastatel suure hoo sisse saanud uute riigigümnaasiumite rajamise programmi saab pidada edulooks, mille raames on tänapäevast õpikeskkonda ning kvaliteetarhitektuuri esindavaid koolihooneid loodud üle kogu Eesti. Riigigümnaasiumite õppehooned esindavad ajakohast nägemust õpikeskkonnast, mis on kaasav, turvaline ning inspireeriv. Kõik uued riigigümnaasiumid saavad omale kunstikonkursside kaudu valitud kõrgetasemelise taiese, et kaunistada loodud hooneid. 24 Kinnisvaraportfell Kinnisvaraportfelli jaotus RKASi eesmärk on osutada kinnisvarateenuseid peamiselt riigiasutustele ja avalike teenuste pakkujatele ning nõustada neid kinnisvaraga seotud küsimustes. Ettevõtte põhitegevusaladeks on kinnisvara haldamine ja hooldus, kinnisvaraarendus ja remonttööde korraldamine, samuti kinnisvara ost, müük ja üürile andmine. RKASi kinnisvaraportfell jaguneb viieks kategooriaks: • haldusportfell – kinnistud, mis kuuluvad RKASile, on kaetud üürilepingutega ja on tavapärases kasutuses; • arendusportfell – kinnistud, mille potentsiaali on arendustegevusega tõenäoline suurendada ning varad, mille arendusprotsess on aktiivne; • müügiportfell – riigile mittevajalik vara, mida ei ole riigi vajadustest lähtuvalt vajalik hoida ning mille RKAS on otsustanud võõrandada, seda vajadusel eelnevalt väärtustades; • lepinguline portfell – haldusobjektid, mis ei kuulu RKASile ja kus RKAS osutab haldusteenust lepingu alusel; • vaheüüri portfell – kinnistud, millest RKASi üüritav osa kuulub kolmandale isikule ja mida RKAS üürib omakorda riigiasutustele edasi. Seisuga 31.12.2021 oli RKASi kinnisvara varaportfellis (haldus-, arendus- ja müügiportfell, edaspidi varaportfell). 552 kinnistut pindalaga 5,6 mln m2. Nendel kinnistutel paiknes 977 hoonet suletud netopinnaga 1,0 mln m². Lepingulises portfellis oli 173 kinnistut pindalaga 7,8 mln m², kinnistutel paiknes 336 hoonet suletud netopinnaga 0,56 mln m². Vaheüüri portfellis oli 29 kinnistut pindalaga 0,4 mln m², kinnistutel paiknes 36 hoonet suletud netopinnaga 0,09 mln m². Haldusportfelli vakantsus oli seisuga 31.12.2021 tasemel 5,2%. Eesmärk on hoida stabiilset vakantsuse taset 5-6%, et tagada operatiivne valmisolek pakkuda remonttööde korral asenduspinda, alternatiivset üüripinda või vajaduse tekkides muud sarnast pinda. Portfelli üldinfo seisuga 31.12.2021. Kinnisasjad Suletud netopind Üüritud Portfell % Hoonete arv % % Üüripind (m²) (tk) (m²) pind (m²) Haldus 377 68% 689 71% 867 381 86% 764 387 724 284 Müük 123 22% 185 19% 55 160 5% 50 508 5 298 Arendus 52 9% 103 11% 87 259 9% 57 100 19 738 KOKKU 552 977 1 009 799 871 995 749 320 Vaheüür 29 14% 36 10% 85 387 13% 0 0 Lepinguline 173 86% 336 90% 562 407 87% 0 0 KOKKU 754 1 349 1 657 593 871 995 749 320 Kinnisasjad, Suletud netopind, Üüritud, Pinna tüüp % Hoonete arv % % Üüripind, m2 tk m2 pind m2 Elukondlik 68 9% 97 7% 10 249 1% 10 105 3 035 Mitteelukondlik 686 91% 1 252 93% 1 647 345 99% 861 890 746 285 Kokku 754 1 349 1 657 593 871 995 749 320 25 Hoonestatus Vaheüüri Lepinguline Haldusportfell % Müügiportfell % Arendusportfell % % % m2 portfell portfell Hoonestamata 918 035 20% 72 421 10% 127 870 33% 0 0% 125 894 2% Hoonestatud 3 608 405 80% 642 535 90% 262 954 67% 395 040 100% 7 625 238 98% Kokku 4 526 440 714 956 390 824 395 040 7 751 132 Varaportfelli finantsvaade seisuga 31.12.2021. Rahavoog Portfell*** Soetusmaksumus* (€) NOI** Sissevool (€) Väljavool (€) Haldus 661 884 011 104 113 714 -41 323 969 62 789 745 Müük 8 957 816 405 237 -750 914 -345 678 Arendus 20 077 092 1 010 808 -1 202 319 -191 510 KOKKU 690 918 918 105 529 759 -43 277 202 62 252 557 * Vara soetusmaksumus ilma võimalike raamatupidamislike allahindlusteta. ** NOI (net operating income) ehk netotegevustulu. *** Vaheüüri portfelli NOI oli 551 582 eurot. Lepingulise portfelli NOI oli – 1 034 581 eurot, valdavalt tingituna jaanuaris 2021 toimunud 2020. aasta tasaarveldustest. Muutused RKASi varaportfellis 2021. aastal Kinnisasjade arv vähenes 13% 635 objektilt 552 objektini, mis on suuresti tingitud kinnisasjade arvu vähenemisest müügiportfellis: • Haldusportfelli varade arv kahanes 18 kinnistu võrra ehk 5%; • Arendusportfelli maht suurenes kahe kinnistu ehk 4% võrra, tulenevalt väärtustamisele kuuluvate varade arvu kasvust; • Müügiportfelli maht vähenes 67 kinnistu ehk 35% võrra, tulenevalt suurema hulga korterite müügist; • Hoonestuse suletud netopind varaportfellis kahanes 1% ehk 11 600 m² võrra; • Elukondlik vara vähenes 800 m² ehk 7,1% võrra. Kuna elukondliku vara üürimine pole RKASi põhitegevus; on see lähiaastatel fookuses; • Haldusportfelli vakantsus püsis aasta jooksul vahemikus 5–8% ja oli aasta lõpu seisuga 5,2%; • Varaportfelli tootlus kõikus kuude lõikes vahemikus 8,8–9,4%, püsides detsembris tasemel 9,0%. Muutused RKASi lepingulises portfellis ja vaheüüri portfellis 2021. aastal Kinnisasjade arv suurenes vaheüüri portfellis 16 objektilt 29 objektini ehk 81%, mis on tingitud nii asenduspindade kui vahendatavate üüripindade lisandumisest. Kinnisasjade arv suurenes lepingulises portfellis 169 objektilt 173 objektini ehk 2,4%. Hoonestuse suletud netopind kasvas vaheüüri portfellis 27% ehk 18 100 m² võrra ja lepingulises portfellis 3% ehk 17 000 m² võrra. 26 Kinnisvaraportfelli piirkondlik jaotus Ligikaudu 60% kinnistute arvust ja 68% hoonestuse pinnast RKASi portfellis paikneb põhja- ja lõunapiirkonnas. Lepingu- Haldus- Arendus- Müügi- Vaheüüri line Kokku portfell portfell portfell portfell portfell Hoonestuse Kinnistute Piir- Hoonestuse suletud netopind (m²) Osakaal suletud Osakaal arv (tk) kond netopind (m²) Põhja 380 053 55 402 6 042 56 744 155 383 223 30% 653 625 39% Lääne 107 309 18 957 10 729 5 547 143 285 193 26% 285 828 17% Ida 123 604 4 631 15 533 10 992 97 974 107 14% 252 733 15% Lõuna 256 414 8 269 22 855 12 104 165 765 231 31% 465 407 28% Kokku 867 381 87 259 55 160 85 387 562 407 754 100% 1 657 593 100% 27 Riigi omandist ettevõttele üleantava vara perspektiiv 2021. aastal võttis Riigi Kinnisvara üle suletud netopinnas 7 831 m² vajalikku ja 756 m² mittevajalikku hoonestust. Vajalik vara, sh väärtustamisele kuuluv liikus haldus- või arendusportfelli ning mittevajalik vara müügiportfelli. Riigi Kinnisvarale üle antud hoonete suletud netopind 100 000 90 000 80 000 70 000 60 000 50 000 40 000 30 000 20 000 10 000 0 2017 2018 2019 2020 2021 Ülevõetud hoonestus, riigile mittevajalik, 7 744 14 176 3 517 1 296 756 m² Ülevõetud hoonestus, riigile vajalik, m² 52 399 60 776 2 602 2 727 7 831 Omandisse ülevõtmisel on 19 kinnisasja (Siseministeeriumi Süsta tn kompleks Tallinnas, Sisekaitseakadeemia kinnisvaraportfell ning Keskkonnaministeeriumilt Tallinnas Vesilennuki 12 asuv kinnistu ja kaks hoonestamata kinnistut Tartus). Nimetatud vara on orienteeruva suletud netopinnaga 51 000 m² ja kogu ulatuses riigile vajalik. Riigi omandis olev kinnisvara valitsemisala vaates 2021. aasta seisuga: Varavalitseja Registrivara pind (m²) Siseministeerium 55 528 Maaeluministeerium 6 261 Haridus- ja Teadusministeerium 554 291* Kultuuriministeerium 16 126 Välisministeerium 8 950 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 38 895 Kokku 680 051 *Sisaldab RKASi lepingulise portfelli hooneid ligi 500 000 m2. Kui riigi omandis Riigi Kinnisvarale üle andmata vara hulgast maha arvestada Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Siseministeeriumi halduslepingutega kaetud pind, on riigi omandis ja haldamisel jätkuvalt ligi 160 000 ruutmeetrit hoonestust. 28 Teenuste portfell Kinnisvarahaldus ja -korrashoid Haldusteenuste peamine ülesanne on tagada kinnisvara elukaare toimimine võimalikult pika aja vältel, mille käigus pakutakse kinnisvarale tehnohooldust, heakorra- (sh sise- ja väliheakorda) ja remonttöid, valveteenust (sh tehnilist ja mehitatud valvet), omanikukohustuste täitmist ning tarbimis- ja tugiteenuseid. Riigihanke korras ostetakse sisse kõik teenused peale halduse ning omanikukohustuse kandmise. RKAS kinnisvara korrashoiu teenused: Kinnisvaraportfelli haldamise mudelid • Üürimudel - varad on Riigi Kinnisvara omandis ja nende kasutamise eest tasub klient üüri, peale selle tasub klient remondikomponendi, mis võimaldab hoida varasid hoone elukaare vältel heas seisukorras. • Haldusmudel - varad on kliendi omandis ja nende kasutamise eest klient üüri ei maksa. Samuti ei koguta remondikomponenti, vaid Riigi Kinnisvara planeerib ja korraldab remonttööde tegemist koos kliendiga ja tööde eest tasub klient oma eelarveliste vahendite arvelt. • Vaheüür - kolmandale isikule kuuluvad kinnistud, mida Riigi Kinnisvara üürib omakorda edasi. Üürimudeli kinnistute arvu osakaal üürimudeli netopinna osakaalust on oluliselt suurem seetõttu, et müügiportfellis olevad üürilepinguga korteriomandid on eraldi kinnistuna arvel, kuid pindala on neil väike 29 Haldusteenust iseloomustavad näitajad kinnisvara halduri (edaspidi: haldur) kohta Kinnisvarahaldurite arv on aastate jooksul olnud stabiilne. 2019. aasta lõpus oli haldureid 35, 2020. ja 2021. aasta lõpus 34. Keskmine kinnistute ja hoonete arv halduri kohta on langenud seoses elukondliku kinnisvara objektide (korterid) intensiivsema müügiga. Keskmine netopinna ja lepingute arvu kasv halduri kohta on tingitud suuremate arendusobjektide valmimisest. Piirkonniti on haldurite koormusnäitajad erinevad. Keskmisest suurem kinnistute ja lepingute arv halduri kohta on lääne ja lõuna piirkonnas, põhja piirkonnas on keskmine kinnistute arv aga väiksem, kuid ruuteetrite arv suur, sest piirkonnas on rohkem suuremahulisi hooneid. 30 Töötaotlused Riigi Kinnisvara korraldab klientide operatiivküsimuste lahendamise klienditoe teenuse kaudu. Klient saab oma küsimuse või vajadusega pöörduda telefoni või e-kirja teel klienditoe spetsialisti poole, kes registreerib töötaotluse ja edastab selle töövõtjale täitmiseks. Klient võib soovi korral töötaotlusi ka ise sisestada ja jälgida täitmist haldustarkvaras Works. Samuti saab haldur sisestada objektiil tuvastatud mittevastavusi. Tähtajaks täidetud taotluste (nn mittevastavuste kõrvaldamine) suur osakaal on kliendi rahulolu saavutamiseks oluline näitaja. Seetõttu on tööde teostamise järelevalvet suurendatud. Seoses sagenenud kontrollidega ning suurema tähelepanu osutamisega erinevatele mittevastavustele, suurenes 2021. aastal tehnohooldusteenustes tähtajaks täitmata töötaotluste arv. 2021. aastal suurenes märgatavalt töövõtjate tööjõu liikuvus, mis põhjustas ajutiselt tööjõuressursi puudust ning sellest tulenevalt töötaotluse õigeaegse täitmise ja sulgemise viibimist. 31 Tehnohoolduse töötaotluste osakaal moodustab kõigist taotlustest ligi ¾. Valimis olevad töötaotlused sisaldavad nii ennetustegevusi, materjalide tellimusi, kliendi soovil tehtud töid, kui ka kontrollide käigus tuvastatud mittevastavusi. 2021. aastal kasvas oluliselt tehnohooldusteenuste kontrolli- ja järelevalvetegevuste järelkontrollide sagedus. Peale selle tehti koostöös kliendi ja töövõtjatega läbi toimivuskatsetuste pilootprojektid, mille eesmärk oli saada parem ülevaade objekti tehnosüsteemide seisukorrast ja omavahelistest koostoimivustest. Samuti tõid katsetused välja süsteemide töös võimalikud puudused. Heakorrateenuste puhul jätkus pidev koostöö puhastusteenuste osutajatega, et ennetada ja likvideerida tekkinud puudused, varustada objektid vajalike desinfitseerimisvahenditega ning tagada klientidele võimalikult puhas ja turvaline töökeskkond. Haldusteenuste fookuses on 2022. aastal toimivuskatsetused ja objektide ülevaatused; hooneautomaatika haldus ja digioperaatori kasutuselevõtt; ennetava hoolduse e-keskkonna arendamine; andmete korrektsus ja kvaliteet andmebaasides; haldustarkvarade ja rakenduste edasiarendused. Kinnisvaraarendus Kinnisvaraarendus on peamiselt keskendunud eriotstarbeliste hoonete (nt päästehooned ja koolimajad) ning büroo- ning teeninduspindade arendamisele. Arendusprojektid jaotuvad kaheks: investeeringud oma kinnisvaraportfelli ning teenusprojektid (sh projektijuhtimine, nõustamine, hangete korraldamine). Teenusprojektide hanked korraldatakse kliendi nimel ja investeeringud hüvitavad kliendid. RKAS loob riigile vajalikku kinnisvarakeskkonda, arendades uusi hooneid või rekonstrueerides olemasolevaid. Kinnisvara arendusega tagatakse hoonete energiasäästlikkus, pinna efektiivne kasutus ning hoonete funktsionaalne vastavus kasutaja vajadustele oma põhitegevuse korraldamiseks ja/või teenuste osutamiseks. Kasutajate vaates on oluline tagada tänapäevane, kvaliteetne ja motiveeriv töö-, teenuste osutamise ja õpikeskkond. Kinnisvara arendusprotsess algab lähteülesande koostamisega, kus selgitatakse välja, millist keskkonda hoone kasutaja vajab. Oleme võtnud eesmärgiks suunata hoonete kasutajaid paindlikuma ruumikasutuse poole. Näiteks soovitame büroopindade planeerimisel võimaluse korral rakendada tegevuspõhise kontori põhimõtteid. See aitab tagada büroopinna kasutamise paindlikkuse ning annab ühtlasi positiivse efekti investeeringu- ja ekspluatatsioonikuludele, kuna ruumikasutus on üldjuhul väiksem. Alates 2020. aastast oleme projekteerimis- ja omanikujärelevalve teenuste hankimisel kasutanud hangete hindamisel, mitte ainult madalama maksumusega hinnakriteeriumit, vaid hinnanud pakkumuste juures ka pakkujate poolt esitatud töökorralduskavasid, spetsialiste ja referentse ning andud neile väärtuspunkte. Samuti oleme hinnanud pakkumuste erinevust läbi mediaanhinna, millega soovime saada kvaliteetset teenust turuhinna tasemel. Selline hankimisviis on aidanud meil leida kvaliteetse ja majanduslikult soodsaima pakkuja. Alates 2021. aastas oleme hankinud eelpool kirjeldatud meetodil ka ehitustegevust. 32 2021. aastal valminud varaportfelli objektid: Büroo- ja teenindushoone, Pepleri 35, rekonstrueerimistööd Tellija: Riigi Kinnisvara AS Aadress: Pepleri 35, Tartu Projekti algus: detsember 2019 Valmimisaeg: jaanuar 2021 Suletud netopind: 2 417,2 m2 Maksumus: 3,0 mln eurot + km Projekteerija: RTG Projektbüroo AS Ehitaja: Embach Ehitus OÜ Eesti Põllumajandusmuuseumi garaaž-töökoda Tellija: Eesti Maaelumuuseumid SA Aadress: Muuseumi tn 4, Muuseumi tn 2 ja Pargi tn 4, Ülenurme Projekti algus: september 2020 Valmimisaeg: märts 2021 Suletud netopind: 422 m2 Maksumus: 1,1 mln eurot + km Projekteerija: Kuubik Projekt OÜ Ehitaja: Tartu Ehitus AS Valga Politseihoone rekonstrueerimine Tellija: Siseministeerium Aadress: Puiestee 4, Valga Projekti algus: veebruar 2020 Valmimisaeg: mai 2021 Suletud netopind: 1 552 m2 Maksumus: 3,6 mln eurot + km Projekteerija: Kuubik Projekt OÜ Ehitaja: Embach Ehitus OÜ Pärnu siseturvalisuse ühishoone Tellija: Siseministeerium Aadress: Tammsaare pst 61 ja Tammsaare pst 70, Pärnu Projekti algus: jaanuar 2019 Valmimisaeg: juuni 2021 Suletud netopind: 11 324 m2 Maksumus: 26,0 mln eurot + km Projekteerija: AS Novarc Group Ehitaja: Ehitustrust AS ja Tallinna Ehitustrust OÜ 33 Viljandi katsekeskuse kontori-laborihoone rekonstrueerimine Tellija: Põllumajandusuuringute keskus Aadress: Männi tee 5, Matapera, Viljandimaa Projekti algus: detsember 2020 Valmimisaeg: juuli 2021 Suletud netopind: 311 m2 Maksumus: 0,6 mln eurot + km Projekteerija: Kuubik Projekt OÜ Ehitaja: Embach Ehitus OÜ Jõgeva riigimaja rekonstrueerimine Tellija: Riigi Kinnisvara AS Aadress: Suur 3, Jõgeva Projekti algus: september 2020 Valmimisaeg: august 2021 Suletud netopind: 1 809 m2 Maksumus: 2,8 mln eurot + km Projekteerija: AS RTG Projektbüroo Ehitaja: AS Ehitustrust Rahukohtu 2 hoone rekonstrueerimine Tellija: Riigikantselei Aadress: Rahukohtu 2, Tallinn Projekti algus: jaanuar 2019 Valmimisaeg: oktoober 2021 Suletud netopind: 1 238 m2 Maksumus: 5,4 mln eurot + km Projekteerija: ConArte OÜ Ehitaja: AS Oma Ehitaja (üldehitus) ja Viking Security AS (nõrkvool) Maksu- ja Tolliameti läbivalgustusseadme viilhall Tellija: Maksu- ja Tolliamet Aadress: Rannametsa tee 4, Pärnu Projekti algus: oktoober 2021 Valmimisaeg: detsember 2021 Suletud netopind: 582 m2 Maksumus: 0,3 mln eurot + km Projekteerija: Trevorin OÜ Ehitaja: Silindia Ehitus OÜ 34 Kolde pst 65, Tallinn serveriruumi ümberehitus Läänemaa ühisgümnaasiumi söökla laiendamine Tellija: Siseministeerium Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium Aadress: Kolde pst 65, Tallinn Aadress: F. J. Wiedemanni tn 15, Haapsalu Projekti algus: aprill 2021 Projekti algus: juuni 2021 Valmimisaeg: september 2021 Valmimisaeg: september 2021 Suletud netopind: 300 m2 (hoone pind 4 266,3 m2) Suletud netopind: 150 m2 ( hoone pind 3 712,2 m2) Maksumus: 0,5 mln eurot + km Maksumus: 0,2 mln eurot + km Projekteerija: Projektibüroo OÜ Projekteerija: RTG Projektbüroo AS Ehitaja: Reparo Ehitus OÜ Ehitaja: Agretten OÜ Maa-ameti hoone gaaskustutussüsteemi rekonstrueerimine Tellija: Maa-amet Aadress: Mustamäe tee 51 Projekti algus: veebruar 2021 Valmimisaeg: september 2021 Suletud netopind: 2408 m2 (hoone maht 11 134,6 m2) Maksumus: 0,5 mln eurot + km Projekteerija: Nõrkvoolu Paigalduse OÜ Ehitaja: Nõrkvoolu Paigalduse OÜ Teenusprojektid RKAS osutab klientidele ka kinnisvara arendamise projektijuhtimise teenust. Teenusprojektidena valmis 2021. aastal Saaremaa riigigümnaasium ja Tabasalu riigigümnaasium. Lisaks rekonstrueeriti Riigikantselei Rahukohtu 1 hoone Tallinnas. Üheks suuremaks teenusprojektide tellijaks on Haridus- ja Teadusministeerium, kellega koostöös oleme alates 2013. aastast rajanud üle Eesti riigigümnaasiume. Praegu on ehitamisel Rakvere riigigümnaasium, Saue riigigümnaasium, Mustamäe riigigümnaasium. 2021. aastal valmis teenusprojektina Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekteerimine, ehitustöödega alustatakse 2022. aasta alguses, ehitustööd kestavad kuni 2025. aastani. 2021. aastal teenusprojektina valminud objektid Rahukohtu 1, Tallinn hoone rekonstrueerimine Tellija: Riigikantselei Aadress: Rahukohtu 1, Tallinn Projekti algus: september 2018 Valmimisaeg: juuli 2021 Suletud netopind: 2 518,6 m2 Maksumus: 3,6 mln eurot + km Projekteerija: ConArte OÜ Ehitaja: AS Oma Ehitaja (üldehitus) ja Viking Security AS (nõrkvool) 35 Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium Aadress: Väljaku tn 8 ja Garnisoni tn 18, Kuressaare Projekti algus: juuli 2018 Valmimisaeg: august 2021 Suletud netopind: 4320 m2 Maksumus: 7,2 mln eurot + km Projekteerija: KARISMA arhitektid OÜ Ehitaja: Nordecon AS Tabasalu riigigümnaasiumi õppehoone Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium Aadress: Nooruse tn 6, Tabasalu Projekti algus: märts 2018 Valmimisaeg: september 2021 Suletud netopind: 3 491 m2 Maksumus: 6,3 mln eurot + km Projekteerija: Doomino Arhitektid OÜ, Hoov AB OÜ Ehitaja: Astlanda Ehitus OÜ Remonttööde korraldamine Remonttööde korraldamise eesmärk on tagada hoonete ja üüripindade seisukorra säilitamine. 2021. aastal tegi RKAS ligikaudu 26,5 miljoni eurot eest remonttöid, millest 13,1 mln euro väärtuses töid tehti RKASi omandis objektidel ja 13,3 miljonit euro väärtuses töid korraldati lepingulistel haldusteenuse portfelli objektidel. Kokku tehti 2000 remonttööd 352 erineval objektil. Suurim remonttööde tellija on haldusteenuse portfelli objektide kaudu Haridus- ja Teadusministeerium. Nende tellitavate tööde hulgas ei eristata arvestuslikult hoone seisukorra säilitamiseks tehtavaid töid ja hoonete suuremahulisi rekonstrueerimisprojekte. Viimaste osakaal 2021. aastal kasvas ning võrreldes eelmise aastaga objektide ja tööde arv vähenes, aga tööde rahaline kogumaht suurenes. Mittevajaliku kinnisvara müük Riigi Kinnisvara toimemudel näeb ette riigiasutustele mittevajaliku kinnisvara müüki avaliku pakkumise teel. Aasta jooksul võõrandati mittevajalikku kinnisvara kokku 7,5 mln euro väärtuses ja müüdi 91 kinnistut. 2021. aasta suurima müügituluga objektid: Objekt Tehingu hind (€) Asukoht Kinnistu pindala (m2) Endine Pärnu Kutsekeskkooli hoonete kompleks 1 512 000 Pärnu linn 5 764 Endine Harjumaa veterinaarkeskus 567 000 Tallinn 919 Pärnu mnt 123 asuv perspektiivne korterelamu arendus 270 137 Tallinn 604 Ladu/töökojahoone 264 000 Saku linn 1 179 36 2022. aastal on Riigi Kinnisvara võtnud eesmärgiks vähendada oma portfellis esmajoones elukondliku kinnisvara osakaalu. Elukondlik kinnisvara koosneb peamiselt korteriomanditest. Märkimisväärsematest objektidest on plaanis müüa Liberty mõis Tallinnas Rocca al Mare piirkonnas ja endine PPA hoone Tallinnas Virmalise tänaval. 37 Hanketegevus Ülevaade Hanketegevus on RKASi protsessides üks kriitilisi võtmetegevusi. Ettevõte sooritab kõik ostud, järgides riigihangete seadust ning sellest juhinduvaid ettevõttesiseseid regulatsioone, mis on avaldatud ettevõtte kodulehel. Hangete korraldamiseks ning hangetega seonduvate materjalide menetlemiseks on loodud vastav infokeskkond, mis muuhulgas võimaldab koostada ja jälgida hankeplaani ning hankemenetluse käiku. Ettevõttes on kasutusel dünaamiline hankeplaan, mis tähendab, et planeeritavad hanked kuvatakse informatsiooni sisestamisel või muutmisel kodulehel praktiliselt reaalajas värskendatuna. Riigi ühe suurima riigihankemenetluste läbiviijana korraldas RKAS 2021. aastal 1 091 hanget eeldatava maksumusega 320 miljonit eurot. Hankemenetluse liikidest korraldati arvuliselt enim alla lihthanke piirmäära jäävaid hankeid (70%), mille maksumuse osakaal moodustas 5% hangete kogumahust. Hangete maksumuse põhjal moodustasid suurima osa avatud hankemenetluse raames korraldatud hanked kogusummas ligi 272,5 miljonit eurot. Hankeobjekti järgi liigitatuna on suurema arvulise osakaaluga ehitushanked, moodustades 54% kõigist hangetest ning 66% hangete kogumaksumusest. 2021 hangete koguarv ja maksumus 340 000 000 1200 1100 290 000 000 1000 240 000 000 900 800 190 000 000 700 140 000 000 600 500 90 000 000 400 40 000 000 300 2017 2018 2019 2020 2021 Hangete arv Hangete eeldatav maksumus 38 2021 hanked menetlusliigi ja eeldatava maksumuse põhiselt 900 300 000 000 EUR 800 250 000 000 EUR 700 600 200 000 000 EUR 500 150 000 000 EUR 400 300 100 000 000 EUR 200 50 000 000 EUR 100 0 0 EUR Avatud HM Lihthange Alla lihthanke Väljakuulutamiseta Muud menetlusliigid piirmäära läbirääkimistega HM (sh erandmentlused, eriteenuste erimenetlus) Hangete arv Eeldatav maksumus 2021 hanked hankeobjekti ja eeldatava maksumuse põhiselt 250 000 000 EUR 700 600 200 000 000 EUR 500 150 000 000 EUR 400 100 000 000 EUR 300 200 50 000 000 EUR 100 0 EUR 0 asjad teenused ehitustööd Hangete arv Hangete eeldatav maksumus 2021. aastal vaidlustasid pakkujad läbiviidud 1091 hankest kuus hanget (0.5%), millest kolm vaidlustust jäeti läbi vaatamata. Vabatahtlik keskne hankija 2020. aasta kevadel kinnitas Vabariigi Valitsus Riigi Kinnisvara vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab ettevõtte kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. Nüüd on selleks võimalus näiteks kohalikel omavalitsustel, riigi osalustega eraõiguslikel äriühingutel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Sisuliselt on tegemist kinnisvara tugiteenuse keskse korraldamisega, mis vabastab teenuse tellija veelgi rohkem tugiteenusega tegelemise kohustusest. Rõhutada tuleks siinkohal ka seda, et vabatahtliku keskse hankija kasutamine on vabatahtlik, samuti nagu ka teenuse osutamine. Teenuse sisu, maht, maksumus ning muud üksikasjad lepitakse poolte vahel kokku eraldiseisva lepinguga. Lisaks kompetentsi rakendamisele hankekindluse tagamiseks (professionaalsus ja väiksem vaidlustamisrisk) saavutatakse hangete tsentraliseerimisel oluline mastaabisääst ja sellest tulenevalt ka optimaalsem teenuste hinna-kvaliteedi suhe. 39 Riigi Kinnisvara nimetamist keskseks vabatahtlikuks hankijaks toetasid mitmed erialaliidud, sh Eesti Ehitus- konsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit. Vabatahtlik keskne hankija kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonnas on seotud kahe teenusvaldkonnaga: korrashoiu- ja arendusteenused. Korrashoiuteenuste alla kuuluvad haldus-, tehnohooldus-, heakorra-, tarbimis- ja turvateenused, remonttööd ja tugiteenused (nõustamine - nt hoonete turvakontseptsioon, hoone seisukorra hindamine, korrashoiuteenuste korraldamine jms). Arendusteenuste alla nt projekteerimis- ja ehitustegevuse ning omanikujärelevalve korraldamine, sisustamine, arendusprojekti juhtimine (ettevalmistamine, korraldamine, lepingu täitmise kontroll ja tagamine) ning kunstiteoste tellimine. Silmapaistvama ning suuremahulisema näitena vabatahtliku keskse hankija tööst saame tuua koostöös SA Viljandi Haiglaga käivitatud projekti, mille raames valmib Viljandi linna tänapäevane maakonnahaigla ja tervisekeskus (ehitus - riigihange viitenumber 231509, lepinguline maksumus 39 314 130,10 eurot, omanikujärelevalve – riigihanke viitenumber 232084, lepinguline maksumus 373 300 eurot). Väärtuspõhised hanked Riigi ühe suurema riigihankemenetluste korraldajana on Riigi Kinnisvara seadnud fookusse küsimuse, kuidas juurutada ja kasutada peale hinnapõhiste hangete efektiivselt ka väärtuspõhiseid hankeid. Eelkõige, kuidas vältida alapakkumisi ning kuidas suurendada tellija teadlikkust ja vastutust, st kuidas olla hankemenetluses tark tellija. Hinnapõhise hanke puhul peegeldavad pakkumised, millist riski on pakkuja valmis võtma ning see tähendab omakorda survet kogu projekti valmimisele. Tellija roll on siin panustada projekti kvaliteeti ning eelkõige selgusesse, millised on osaliste rollid, vastutus ja ootused. Mida selgemad on projekti eesmärk ja osaliste ootused, seda vähem ruumi on vaidlusteks. Väärtuspõhine hange tähendab, et peale maksumuse hinnatakse väärtuspunktide põhimõttel näiteks spetsialisti oskusi, varasemat kogemust ja töökorraldust. Kui hinnapõhine hange on tellija vaates lihtsam ja otsustamiseks selgem, siis väärtuspõhise hanke korraldamine on ajamahukam ning võib kätkeda hoopis teistsuguseid erimeelsuste tekkekohti ja riske. Ettevõttel on plaanis jätkata väärtuspõhiste hangete praktika kujundamist ja sellise hankeviisi osakaal suureneb järkjärgult. Energiaportfelli ühishanked RKAS on pakkunud juba aastaid oma klientidele mugavat energiaostu kompleksteenust. Energiaportfelli kuuluvad elektriostu tarbijana 11 ministeeriumi ja nende allasutused ning maagaasiostu tarbijana kuus asutust. Ühise energiahanke eesmärk on tagada hankemenetluse läbipaistvus ja võimalikult soodsad tingimused. Peale elektrienergia ja maagaasi hankimise oleme oma kliente toetanud ka võrgulepingute haldamisel, sh optimeerinud võrgupakette, mis on kliendile kaasa toonud kulude kokkuhoiu. 2021. aastal korraldatud minikonkurssidel raamlepingute alusel oli elektrienergia partneriks Eesti Energia ja maagaasi ostu partneriks Latvijas Gaze. Taastuvatest energiaallikatest toodetud Rohelist Energiat hankisime Hooldekandeteenused AS-le ja Vabariigi Presidendi Kantseleile. 2021 aastal oli kogutarbimine 190 GWh elektrienergiat, millest 124,4 GWh oli RKAS objektide maht ja 65,6 GWh oli ühishankes RKAS objektid Ühishankes osalejad osalejate maht. 2021. aasta erines eelnevatest elektriostu aastatest selle poolest, et seni suhteliselt stabiilne börsihinnaga ostetud elektri hind hakkas aasta teises pooles järsult tõusma. 40 Kui viimastel aastatel oli keskmine elektri hind püsinud 45 €/MWh lähedal, siis uues olukorras kerkisid hinnad üle 100 €/MWh-st. Kaitsmaks meie kliente ebastabiilse börsihinna eest, oleme otsustanud muuta lepingu perioode lühemaks, samuti viime lepingu sõlmise alguse aasta lõpust kevadele, kui tavapärase sesoonsuse tõttu on turul soodsamad tingimused. Kavas on laiendada elektriostu ühishanke partnerite ringi. Vabariigi Valitsus andis Riigi Kinnisvarale ülesande läbi viia kõikide valitsemisalade jaoks taastuvenergia ühishange ehk Rohehange, et panustada avaliku sektori järkjärgulisse üleminekusse taastuvenergia tarbimisele. Rohehanke läbiviimist on tutvustatud senistele energiaportfelli klientidele. Hangitud on juriidiline nõustaja ja on alustatud hankedokumentatsiooni koostamist. Rohehange viiakse läbi 2022. aasta III kvartalis ja hanke mahuks on kavandatud 50% tänasest elektrienergia portfellist ehk ca 100 GWh/a. Hanke võitjatega sõlmitakse pikaajaline fikseeritud hinnaga elektriostu leping. Kunstiteoste tellimise konkursside korraldamine Eestis kehtib alates 2011. aastast kunstiteoste tellimise seadus, mille eesmärgiks on tuua avalikku ruumi rohkem kunsti. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise seaduse kohaselt suunatakse 1% avalikku kasutusse antava ehitise maksumusest kunstiteoste tellimiseks ja seeläbi avaliku ruumi rikastamiseks kunstiga. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot. Avaliku kunstikonkursi teel tellitavate taieste ampluaa on lai, hõlmates nii traditsioonilisi õli- või akrüülmaale, graafikat ja skulptuuri kui ka interaktiivseid installatsioone, videoteoseid ning valgus- ja heliobjekte. Võidutöö valimisel ei ole kriteeriumiks pakkumuse maksumus ehk hind, vaid see on ette määratud ning teada kõigile osalejatele konkursi väljakuulutamise hetkest. Žürii hindab esitatud kavandite alusel teoste kunstilisi, funktsionaalseid ja keskkonda mõjutavaid omadusi vastavalt võistlusjuhendis määratud kriteeriumitele. Võitjaks valitakse asukohta, hoone kasutuseesmärki ja -viisi, asutuse tegevusala ning teose potentsiaalset auditooriumi arvesse võttes kunstiliselt parim teos. Võistlusjuhendi koostamisel ja konkursi läbiviimisel lähtub Riigi Kinnisvara põhimõttest, et protsess peab olema läbipaistev ning üheselt mõistetav. Kunstiteose tellimise konkursil hindab anonüümseid ideekavandeid vähemalt viieliikmeline žürii. Tagamaks tellitavate teoste kõrget kunstiline taset, on seaduses ette nähtud, et vähemalt kaks kolmandikku žürii liikmetest peab olema nimetatud kujutava kunsti alal tegutseva loomeliidu juhatuse poolt. Sõltuvalt lähteülesandest ja vajadusest on žüriisse kaasatud ka hoone arhitekt, sisearhitekt, muinsuskaitse või muu eriala ekspert. 41 2021. aastal valmis Riigi Kinnisvara korraldatud kunstiteoste tellimise konkursside tulemustel rekordiliselt 11 teost kogumaksumusega 401 900 eurot: • Pannoo „Maja“, autor Rait Prääts. Büroohoone, Pepleri 35, Tartu. • Maaliseeria „Valgus“, autor Mall Nukke. Valga politseihoone, Puiestee 4, Valga. • Maal „Rex“, autor Laurentsius. Majutushoone, Tulika 37, Tallinn. • Mosaiikpannoode seeria „Lennu eel“, autor Jass Kaselaan. Tabasalu riigigümnaasium, Nooruse tn 6, Tabasalu alevik, Harku vald, Harjumaa. • Maaliseeria „Küüvits“, autor Liisi Örd. Järvamaa Kutsehariduskeskus, Tehnikumi 4, Särevere alevik, Järva maakond. • Aatriumi lae fotokollaaž „Flora Noir“, autorid Margus Tammik ja Eva Unt. Saaremaa riigigümnaasium, Väljaku 8, Kuressaare. • Installatsioon „Mudelmootor", autor Karel Koplimets. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli õpilaskodu, Uuslinna 10, Tallinn. • Akrüül- ja fototehnikas taies „Kromaatika”, autor Herkki-Erich Merila. Jõgeva riigimaja, Suur tn 3, Jõgeva. • Puutrükitehnikas teos „Inimloomus“, autorid Vahram Muradyan ja Svetlana Bogomolova. Luua Metsanduskooli õpilaskodu, Luua mõis, Jõgeva maakond. • Installatsioon „Kärajad", autorid Margus Tammik ja Eva Unt. Rapla riigimaja, Tallinna mnt 14, Rapla. • Installatsioon „Teadmiste värvid“, autorid Vahram Muradyan ja Svetlana Bogomolova. Paide riigigümnaasium, Posti 12, Paide. 2021. aastal korraldas Riigi Kinnisvara 11 kunstiteoste tellimise konkurssi. Esitatud kavandite arv: • Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli õpilaskodu kunstikonkurss 24 • Rapla riigimaja Tallinna mnt 14 kunstikonkurss 23 • Jõgeva riigimaja kunstikonkurss 34 • Luua Metsanduskooli õpilaskodu kunstikonkurss 47 • Paide riigigümnaasiumi kunstikonkurss 45 • Keskkonnaameti Tartu büroohoone kunstikonkurss 23 • Pärnu Riigimaja Akadeemia 2 kunstikonkurss 26 • Põllumajandusuuringute Keskuse kunstikonkurss 36 • Tallinna Muusika- ja Balletikooli kunstikonkurss 28 • Laagri riigigümnaasiumi kunstikonkurss 19 • Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse kunstikonkurss 27 2022. aastal on Riigi Kinnisvara korraldatud kunstiteoste tellimise konkursside tulemusel teostamisel seitse teost: • Sepakunsti taies „Rauduss“, autor Fred Truus. Põllumajandusameti kunstikonkursi võidutöö valmib 2022. aasta jaanuaris. • Keraamiline pannoo „Elu paiga laik", autorid Jane Remm ja Jarõna Ilo. Keskkonnaameti Tartu büroohoone kunstikonkursi võidutöö valmib 2021. aasta veebruaris. • Tekstiilikunstiteos „Kodutee", autor Maryliis Teinfeldt-Grins. Pärnu Riigimaja Akadeemia 2 kunstikonkursi võidutöö valmib 2022. aasta märtsis. • Pronksist pannoo „Elu sees“, autor Vergo Vernik. Põllumajandusuuringute Keskuse kunstikonkursi võidutöö valmib 2022. aasta juunis. • Installatsioon „Helix", autorid Liis Uustal, Egon Metusala, Mariliis Kundla, Mihkel Pajuste ja Mari Ronimois. Tallinna Muusika- ja Balletikooli kunstikonkursi võidutöö valmib 2022. aasta juunis. • Skulptuur „Kas sa koera oskad teha!?“, autorid Oliver Soomets ja Argo Männik. Laagri riigigümnaasiumi kunstikonkursi võidutöö valmib 2022. aasta juunis. 42 • Skulptuur „Androgynos“, autorid Leena Kuutma ja Eeva-Ruth Niitvägi. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse kunstikonkursi võidutöö valmib 2023. aasta mais. 2021. aasta lõpus kuulutati välja kolm kunstikonkurssi: Räpina Aianduskooli õpilaskodu kunstikonkurss, Rakvere riigigümnaasiumi kunstikonkurss ja Pärnu siseturvalisuse ühishoone kunstikonkurss. Žürii teeb oma valikud 2022. aasta kevadel. Arhitektuurivõistluste korraldamine Eelmisel aastal Eestis korraldatud 33-st avalikust arhitektuurivõistlusest korraldas RKAS neli. Kokku kvalifitseerus 36 kavandit, mis teeb keskmiselt üheksa kavandit võistluse kohta. See on Eesti kohta hea saavutus ja näitab ideevõistluste populaarsust ning usaldust RKASi, kui tellija vastu. Viimastel aastatel on üldiselt suurenenud avalike arhitektuurivõistluste arv. Nii toimus 2021. aastal 33 avalikku arhitektuurivõistlus, millest 30 olid riigihanked; 2020. aastal vastavalt 22 võistlust, sh 18 riigihanget; 2019. aastal 32 arhitektuurivõistlust, sh 28 riigihanget. Esitatud ideekavandite keskmised arvud on aastati muutunud vastavalt: 2021. aastal 7,8; 2020. aastal 16,6; 2019. aastal 9,4. Eestis on 483 arhitektil kutsetunnistus, kuid tegelikkuses osalevad võistlustel siiski üksikud arhitektid ning preemiasaajate seas korduvad samad nimed. Põhjusi on mitu, mh see, et preemiasummad ei motiveeri ning riigihanke formaat ei sobigi paljudele. 2019. aasta avalike arhitektuurivõistluste keskmine preemiafond oli 26 000 eurot, 2020. aastal 24 600 eurot ja 2021. aastal rekordiliselt 43 000 eurot. See on aga täpselt kümme korda väiksem keskmise Soome ideevõistluse preemiafondist. See on ka põhjus, miks välisriikidest saadetakse siinsetele võistlustele ideekavandeid haruharva. Võrdluseks moodustasid välja makstud preemiafondid eelmisel aastal kokku 164 000 eurot, mis teeb põhjamaade skaalas ühe korraliku võistluse preemiafondi. Laiemalt võttes on arhitektuurivõistlus sotsiaalmajanduslikult väga kulukas ideede hankimise viis. Näiteks Soomes ja Taanis korraldatud küsitluse järgi kulus arhitektuurivõistlusel osalejatel keskmiselt 700 töötundi ideekavandi kohta. Eesti Arhitektide Liidu küsitlusele vastanute järgi oli see arv 200 - 400 töötunni vahemikus. Kui lisada siia hangetega kaasnev bürokraatia, võtavad arhitektuurivõistlustest osa need kollektiivid, kellel on varasem kogemus. Tekkinud on professionaalsed võistlejad, kellel tööliin välja töötatud, võtted lihvitud ja võistluste „keel“ omandatud. See pole muidugi läbinisti halb, sest kavandite tase on aasta-aastalt paranenud. RKASi eelmise aasta arhitektuurivõistluse pinnalt võiks öelda, et Eestis on võtta 20 elujõulist arhitektuuribürood, kes suudavad panustada põhitöö kõrvalt nii valdkonna kui iseenda loomingulisse tegevusse. Aga seda pole palju. Positiivsena tuleb välja tuua, et 2021. aastal korraldasime RKASi poolt esimese sisearhitektidele mõeldud ideevõistluse, mis kaasas ka selle valdkonna kvaliteedikriteeriumitel põhinevate hangete juurde. Ühtlasi tekkis esimest korda sisearhitektidel sellistele võistlustele puhul võimalus osaleda VKLR hangetel ja saada selle protsessi kaudu peaprojekteerijaks. Eelmisel aastal korraldatud ideekonkursside seas oli kaks erimenetlust, mille tingis riigikaitseobjektide kõrgendatud turvanõuded. Hanked õnnestusid ja protsess sai eeskujulikult läbi viidud, kuid tulevikus võiks erimenetlusi teha siiski vaid erandjuhul. Põhjuseks on hankemenetluse keerukus. 43 Kliendid Kliendiportfell Riigi Kinnisvara kliendid on riigiasutused ja avalike teenuste pakkujad. Tegeleme nende kinnisvaraküsimustega, et hoonete kasutajad saaksid keskenduda oma põhitegevusele. Toetame oma kliente kinnisvara-, töö- ning õpikeskkonnaga seotud haldus-, arendus-, hanke- ja projektijuhtimise teenustega. Selle kõige juures on kandvaks jooneks meie klientide tegevusvaldkondade ning eripärade mõistmine. 2021. aasta detsembri seisuga juhib Riigi Kinnisvara 1 061 lepingulist kliendisuhet, millest 915 on üürilepingu- ja 146 halduslepingupõhised. Üürilepingu korral oleme ise vara omanikuks või vahendame üüripinda kolmandalt osapoolelt ja osutame kliendile kokkulepitud korrashoiuteenuseid üürilepingu alusel. Halduslepingu puhul on klient temale kuuluva hoonestatud kinnisvara andnud meie hallata ning meie tagame selle korrashoiu ja vastavuse kliendi vajadustele. Riigi Kinnisvara aktiivses kinnisvaraportfellis on kasutatava pinna osas valitsemisaladest suurima osakaaluga (40%) Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) asutused, kellega on sõlmitud nii üüri- kui halduslepinguid ning mille hulgas on palju gümnaasiume ja kutseõppeasutusi, kus pinnakasutus on keskmisest suurem, mistõttu HTM osakaal lepingute arvust on vaid 13%. Valitsemisaladest suuremad lepingupartnerid on veel Siseministeerium (SIM), kelle osakaal pinnast on 19% ja lepingute arvust 19% ning Justiitsministeerium (JUM), kelle osakaal pinnast on 14%, samas lepingute arvust vaid 7% tulenevalt kolme vangla suurest mahust kogu portfellis. Lepingute arvu poolest on suurima osakaaluga (25%) erasektori kliendid, samas osakaal üüritud pinnast on vaid 4%. Kuna RKASi põhitegevus on suunatud riigiasutustest klientide teenindamisele, siis erasektori üürilepinguid saab käsitleda kui vakantsi juhtimise meedet ning erasektorile pakume üüripinda vaid juhul, kui olemasolevates hoonetes jääb seda vabaks. Erasektorile suunatud arendustegevusi RKAS üldjuhul ei planeeri. Kinnisvaraportfelli (üüri- ja halduslepingud) jaotus Kinnisvaraportfelli (üüri- ja halduslepingud) jaotus lepingute arvu järgi seisuga 31.12.2021 üüritava pinna järgi seisuga 31.12.2021 Suurimad kliendid lepingulises portfellis: Klient Lepingulise portfelli pindala (m2) Haridus- ja Teadusministeerium 500 012 Siseministeerium 87 320 Kultuuriministeerium 14 702 Põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei 6 919 eu-LISA (IT-agentuur) 5 006 Tartu Linnavalitsus (Nooruse tn 9, Tartu) 2 476 44 Kliendikogemuse arendamine RKAS mõõdab kliendisuhte tugevust koostöös uuringufirmaga Kantar Emor juba 10 aastat. Uuringu põhieesmärk on selgitada välja Riigi Kinnisvara klientide rahulolu teenuste, teeninduse, kliendisuhtluse ja kontaktisiku tegevusega. Uuringus mõõdetakse TRI*M indeksi mudeli alusel rahulolu ja seda mõjutavaid aspekte ning analüüsitakse nende mõju kliendisuhtele, sh arvestab mudel kliendisuhete hindamisel ka konkurentsiolukorraga. 2021. aastal läbi viidud küsitlusele saime 357 vastust (vastamismäär 61%), vastanute arv suurenes varasemate aastatega võrreldes veelgi, mis näitab, et meie kliendid peavad arvamuse avaldamist ja kaasa rääkimist oluliseks ning hindavad kaasamist kõrgelt. Rahulolu ja eelistus on võrreldes 2020. aastaga püsinud samal tasemel - TRI*M indeks oli 76 (eelmisel aastal 77 punkti), mis iseloomustab keskmisest tugevamaid kliendisuhteid. Vaadates eraldi otsustajate ja klientide sihtrühmi, on otsustajate indeks oluliselt kasvanud (+7 punkti, koondindeks 67), klientidel veidi langenud (-2 punkti; koondindeks 79). Kliendid peavad Riigi Kinnisvara peamiseks tugevuseks nende kontaktisikute kompetentsust kinnisvara valdkonnas ja kokkulepetest kinnipidamine. Kliendid väärtustavad ka seda, et Riigi Kinnisvara arvestab nende asutuste vajaduste ja eripäradega. Allikas: Kantar Emor Soovitusindeksi juurutamine Parema kliendikogemuse pakkumiseks võtsime 2021. aastal kliendirahulolu mõõtmiseks kasutusele soovitusindeksi metoodika (ing.k Net Promoter Score, NPS), mille peamine eelis on operatiivne tagasiside, väike küsimuste arv ja selge sisu. Rahvusvahelise metoodika aluspõhimõte seisneb selles, et kui inimene kedagi või midagi oma tuttavale-kolleegile soovitab, siis võtab ta endale justkui vastutuse soovitatu kvaliteedi eest. Sama metoodikat kasutavad Eestis laialdaselt nii erasektori- kui ka avaliku sektori asutused. Soovitusindeksit mõõdame ühe lihtsa küsimusega: mõeldes oma kogemusele, kas Te soovitaksite Riigi Kinnisvara teenuseid analoogsetele kasutajatele/ kolleegidele? (0-10 skaala). Regulaarne, senisest mõnevõrra sagedasem ja konkreetsem tagasiside aitab murekohad kiiremini lahendada ning annab võimaluse paremini hinnata, millega kliendid on rahul ja mida on vaja parandada. Aasta jooksul saatsime välja 2 638 ankeeti ning saime 617 vastust st. vastamismääraks 26% (Eesti keskmine 20%). 45 Vastamismäär 900 29% 29% 800 28% 700 600 27% 27% 500 26% 26% 400 300 25% 200 24% 24% 100 0 23% I kv II kv III kv IV kv Saadetud ankeetide arv Vastajate arv vastajate osakaal Allikas: Recommy.com Ettevõtte kumuleeruv NPS jõudis 2021. aasta lõpuks 17% tasemele. Ettevõtte NPS kvartalite lõikes 50% 30% 45% 26% 24% 25% 40% 35% 18% 20% 30% 25% 15% 20% 10% 15% 6% 10% 5% 5% 0% 0% I kv II kv III kv IV kv Soovitajad (%) Mittesoovitajad (%) SI Allikas: Recommy.com Küsisime klientide hinnangut ka meie teenustele: tehnohooldus, heakord, turvateenus, remonttööde korraldamine, kinnisvaraalane nõustamine ja kinnisvara arendamine. 46 Allikas: Recommy.com Soovitusindeksi metoodika kasutamist jätkame ka 2022. aastal, et mõõta kliendikogemust ja koguda operatiivset tagasisidet RKASi teenuste kohta. Aastase kogemuse põhjal on NPS metoodika andnud meile hea ülevaate klientide ootustest ning seeläbi oleme saanud kiiremini ülevaate nõrkadest külgedest ning suunanud oma fookuse nende lahendamisele. 2022. aastal plaanime suurendada tagasiside küsimist juhtumipõhiselt – näiteks töötaotluste sulgemisel, remontide-, riigimajade jt arendusprojektide valmimisel. 47 Tarnijad ja teenuseosutajad Teenuste tarnemahud Riigi Kinnisvara kliendirahulolu sõltub tulenevalt ärimudelist peale ettevõtte töötajate panusele oluliselt ka meie koostööpartneritest. Riik kui RKASi omanik on ühe strateegilise eesmärgina väljendanud ootust, et RKAS oleks tarnijatele asjatundlik partner ning soodustaks konkurentsi, et saavutada teenuste korraldamisel optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Nagu ka eelnevale aastal, mõjutas 2021. aastal partneritega koostööd suures ulatuses toimetulek COVID-19 kriisi väljakutsetega. Viiruse leviku tõttu jätkasime ellu viidud töökorralduslike muudatuste rakendamist. Oleme jätkanud selgitus- ja teavitustööd võimalike uute teenusepakkujate hulgas. 2021. aastal leidsime ka uusi koostööpartnereid ja pakkujate ring on pidevalt laienemas. 2021. aasta olulisemate teenuste tarnemahud kategooriate kaupa, kokku 78 miljonit eurot. Tarnijate tagasiside RKAS mõõdab kolmandat aastat tarnijate ja teenuseosutajate partnersuhte tugevust koostöös uuringufirmaga Kantar Emor. Uuringu eesmärk on selgitada Riigi Kinnisvara partnerettevõtete kontaktisikute hinnangul välja suhete peamised tugevad ja nõrgad küljed. Tulemused on süstemaatilise partnersuhete haldamise aluseks, eesmärgiga kasvatada Riigi Kinnisvara ja partnerite vahel tugev, jätkusuutlik ning mõlemale osapoolele kasulik koostöö. Uuringus mõõdetakse ka partnersuhete tugevuse TRI*M indeksit, mille abil hinnata partnersuhete arendamisel ellu viidud tegevuste tulemuslikkust. Uuringu sihtrühm on Riigi Kinnisvara partnerid erinevatest kategooriatest (ehitus, remont, heakord, tehnohooldus, sisustus, projekteerimine, elektrienergia, soojusenergia, eritehnoloogia, turvateenus, omanikujärelevalve, ekspertiisid, vesi ja kanalisatsioon). Kokku oli valimis 168 erinevat partnerettevõtet, kes osutanud teenuseid viimase kolme aasta jooksul. Uuringus kutsuti osalema 653 kontakti ja vastuseid laekus kokku 226 partneri poolt, tagasiside määr erinevate organisatsioonide lõikes on 45%, kogu kontaktbaasist 35%. 48 Koostööpartnerite suhte tugevus on stabiilne ja aastaga isegi veidi paranenud – TRI*M indeks oli 2021. aastal 100 punkti, aasta varem 98 punkti. Rahulolevate partnerite osakaal on tendentsina kasvanud. Üldine rahuloluhinnangu indeks on aga aastatagusest mõnevõrra madalam, kuna veidi on lisandunud ka rahulolematuid kliente, kes annavad 5-palli skaalal hinde 1-2. Riigi Kinnisvara eelistamine muude kinnisvarateenuste tellijate ees on aastaga kasvanud (63%lt 79%le), mis toetab tugevate partnersuhete säilimist. Sarnaselt möödunud aastale on 78% partneritest valmis Riigi Kinnisvara koostööpartnerina soovitama ning 87% väljendab soovi koostööd ka edaspidi jätkata. Uuringus käsitleti Riigi Kinnisvara kliendisuhete uuringule sarnaseid teemasid: üldised rahulolu aspektid ja rahulolu kontaktisikuga, lisaks partneritele olulised hanke- ja koostööprotsessi puudutavad teemad, kokku 23 erinevat aspekti. Rahuloluhinnangute keskmiseks 5-palli skaalal kujunes 4.0, varieerudes aspektide lõikes 4.3 pallist 3.7 pallini. Sarnaselt varasematele aastatele on kõige tugevamad suhted remontide segmendis ning see segment tajub koostöös oluliselt suuremaid eeliseid. Segmendi üldine rahulolu on jätkuvalt keskmisest kõrgem, kuid aastases võrdluses on see 49 vähenenud. Tehnohooldus on segmentide seas madalamate rahuloluhinnangutega. Kui remondi segmendis küünib rahulolevate partnerite osakaal 88%, siis tehnohoolduses vaid 55%ni. Kõige rohkem ollakse rahul partneriga suhtlemise viisi ning lubadustest ja kokkulepetest kinnipidamisega (keskmine hinne vastavalt 4.3 ja 4.2 palli) - täiesti rahul on vähemalt pooled ning rahul üle 80% partneritest. Need on Riigi Kinnisvara tugevad küljed, mistõttu on tähtis, kõrget taset ka edaspidi hoida. Tugevad küljed on ka teenustega alustamise sujuvus ja põhitööülesannete selgus. Teenusega alustamise sujuvuse mõju partnersuhetele on aastaga kasvanud ning ka rahuloluhinnangud näitavad kasvutendentsi. 50 Töötajad Töötajate koosseis Riigi Kinnisvaras töötas 31.12.2021 seisuga 228 inimest (sh lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad). Täistööajaga töötajate arv oli 2021. aastal 217 ning osalise tööajaga töötajate arv 11. 2021. aastal asus ettevõttesse tööle 26 uut töötajat. Tööjõu voolavus oli 11,6%, mis on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 0,4 protsendipunkti. 2021. aastal oli praktikal neli inimest. Ettevõttes töötas kaks erivajadusega töötajat. Ühtegi rikkumist, mis viitaks diskrimineerimisele või inimõiguste rikkumisele, ei toimunud. Aasta jooksul esitati Töövaidluskomisjoni Riigi Kinnisvara AS vastu üks töövaidlusasi, mis jäeti täies ulatuses rahuldamata. Riigi Kinnisvaras järgitakse kehtivaid seadusi ja õigusakte, kehtestatud on tööohutuse protseduurid ning töökeskkonnakorralduse reeglid. Riskianalüüsiga selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mida seejärel analüüsitakse ja jälgitakse. Määratud on töökeskkonnaspetsialist, valitud on töökeskkonnavolinikud ning tegutseb töökeskkonnanõukogu, milles on võrdselt nii tööandja kui ka töötajate valitud esindajaid. Regulaarselt viiakse läbi töötajate tervisekontrolle. RKAS tagab töövahendite, tööriiete ja isikukaitsevahenditega varustamise. 2021. aastal ei esinenud ühtegi tööõnnetust. Ettevõtte tegevus on jagatud nelja asukoha vahel: Tallinnas töötab 171 inimest (kinnisvaraarenduses 42, haldusteenustes 50, kliendisuhetes 12, hangetes 11 ning tugiüksustes kokku 56), Tartus 25 inimest (kinnisvaraarenduses 9, haldusteenustes 16), Pärnus 16 inimest (kinnisvaraarenduses 3, haldusteenustes 13) ja Jõhvis 16 inimest (kinnisvaraarenduses 4, haldusteenustes 12). Riigi Kinnisvara töötajate haridustase on väga kõrge: 78,5% töötajatest omab kas rakenduskõrgharidust, bakalaureuse- või magistrikraadi, ühel töötajal on doktorikraad. RKAS toetab töötajate õppimist kõrgkoolis ning osalemist erialastel koolitustel. 2021. aastal investeeriti töötajate koolitustesse 99 000 eurot. Peame täiendusõpet tähtsaks ja 28,5%-l töötajatest on ühel või mitmel erialal kutsetunnistus. Riigi Kinnisvaras on kaetud 34 erinevat kompetentsi liiki ja töötajatele on väljastatud kokku 97 kutse- või pädevustunnistust. 51 Töötajate pühendumus ja rahulolu Viis aastat järjest on korraldatud koostöös Eesti Rakendusuuringute Keskusega CentAR läbi töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringut, mis põhineb CentARi ja ja Psience poolt Rahandusministeeriumi tellimusel välja töötatud metoodikal. Küsitlusele vastas 163 töötajat, mis teeb vastamismääraks 81%. Läbi aastate on vastamismäär olnud kõrge (vahemikus 81-90%), mis väljendab töötajate suurt tahet oma töökeskkonna kujundamisel kaasa rääkida. Uuringus vaadeldi 15 erinevat teemavaldkonda, mis mõjutavad töötajate pühendumuse ja üldise rahulolu väljundnäitajaid. Kõrgelt on hinnatud töökorralduse paindlikkust, vahetut juhtimist, karjäärivõimalusi, tippjuhi rolli, tööandja mainet, töö mõttekust, arenguvõimalusi, kogukonda tööl, süvenemist ja tööst haaratust. Kriitilisemalt hinnati Riigi Kinnisvaras tervikuna oma rolli selgust, töö ja eraelu tasakaalu ja töökoormust. Kriitilisemalt hinnatud teemavaldkonnad vajavad organisatsioonis tervikuna enam tähelepanu. 52 Ühiskond ja sotsiaalne vastutus Liikmesus ühendustes ja koostöö erialaliitudega Riigi Kinnisvara soovib ühiskonnas kaasa rääkida erinevates valdkondades ning on liige mitmes Eesti organisatsioonis: Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum; Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Süsteemiinseneride Selts; Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE; Eesti Maksumaksjate Liit; digitaalehituse klaster; Workplace Evolutionaries Estonia (WE Hub) ; Muinsuskaitse nõukogu; Sotsiaalministeeriumi ligipääsetavuse nõukogu Riigi Kinnisvara on esindatud Sotsiaalministeeriumi ligipääsetavuse nõukogus, mille üks ülesandeid on juhtida avalikke arutelusid ligipääsetavuse ja universaalse disaini vallas, suurendada ühiskonna teadlikkust ning juurutada kaasava elukeskkonna põhimõtteid arvestavat mõtte- ja tegutsemisviisi. Ligipääsetav ühiskond võimaldab kõigil elust täiel määral osa saada. Eestis on seatud sihiks saavutada see aastaks 2035. Nimetatud eesmärgi täitmiseks loodi 2019. aastal Vabariigi Valitsuse korraldusel ligipääsetavuse rakkerühm, mille liige on ka Riigi Kinnisvara. Rakkerühm töötab välja ettepanekud ja meetmed ligipääsetavuse tagamiseks nii avalikus kui ka erasektoris. Riigi Kinnisvara on rahvusvaheliste organisatsioonide PuRE-net (The Public Real Estate Network) ja The Workplace Network liige. PuRE-net koondab 23 Euroopa riigi avaliku sektori ja riigi kinnisvara eest vastutavaid riigi äriühinguid, ministeeriume, agentuure ja asutusi. Tegemist on tippjuhtide ja spetsialistide võrgustikuga, kus vahetada teadmisi ja kogemusi riigi kinnisvara haldamisel ning arendamisel. TWN on ülemaailmne avaliku sektori kinnisvara valdkonna tippjuhte ühendav organisatsioon, mille liikmed on nii ettevõtted, valitsusasutused kui ka institutsioonid 17 riigist. EFFECT4buildings – energiateenuse arendamine ja laialdasem energiasäästumeetmete kasutuselevõtt EFFECT4buildings on koostööprojekt, mille eesmärk on suurendada Läänemere piirkonnas olemasolevate avalike hoonete rakendatud energiatõhususe meetmeid Läänemere piirkonnas. Riigi Kinnisvara suurim panus on testida hoonete energiamonitooringut võimaldavaid rakendusi. Energiamonitooringu eesmärk on avastada kiiresti energia ülekulu jälgides pidevalt hoone energiakasutust ning reageerides proaktiivselt, et energia ülekulu vähendada. Teadus- ja arendustegevuse toetamine Kooskõlas Riigi Kinnisvara omaniku ootuste ja strateegiaga soovime jätkuvalt olla Eesti kinnisvarasektori innovatsiooni eestvedajaks. Seetõttu pühendume oma igapäevatöös kolmele olulisele teemale: • käivitame valdkonna arenguks olulisi teadus- ja arendustegevuse projekte ning arendame järjepidevat koostööd haridus- ja teadusasutustega; • keskendume oma töötajate teadmiste ja kompetentside arendamisele ja jagamisele nii ettevõttes kui ka sellest väljapool; 53 • panustame projektidesse, mis äratavad noorte ehk tuleviku tippude huvi kinnisvara- ja ehitusvaldkonna, aga ka teiste valdkonnaga seotud erialade vastu, et Eesti kinnisvaravaldkond areneks innovaatiliselt inimkesksemaks, keskkonda säästvamaks ja tõhusamaks. Teadustööde toetamine 2021. aastal toetas Riigi Kinnisvara hoonete remondimetoodikate uuringu ning vastava metoodika väljatöötamise teadusprojekti, mis valmib kolme ülikooli koostöös (juhtivpartner Tallinna Tehnikaülikool, osalevad Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool). Aastas korraldab Riigi Kinnisvara ca 25 miljoni euro (summa ilma käibemaksuta) eest remonttöid ca 1,6 miljoni ruutmeetri suurusele kinnisvaraportfellile. Remonte tehakse lähtuvalt hoone elukaarest, hoone seisundist, kliendi vajadustest ning võimalustest, tervikobjekti või hoone osade kaupa. Kehtiv regulatsioon näeb ette prognoositavate remonttööde jaoks vajalike vahendite arvestamise raamistiku, kuid tööde planeerimise osas puudub keskne lahendus. Käesoleva uuringu eesmärgiks on luua remontööde planeerimisele teaduslikult põhjendatud ja laiapõhjaliselt aktsepteeritud metoodika. Arvestades investeeringute suurust remonttöödesse, suurendab remondimetoodika loomine remontide teostamise efektiivsust nii ettevõtte kui ka riigi jaoks tervikuna. Toetussumma suuruseks on 56 700 eurot. Riigi Kinnisvara on alates 2021. aastast Life IP BuildEST projekti partner. Projekti käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse vaates. Projekti suurem eesmärk on, et keskkonna ja kliima teemad oleks tihedalt seotud ehitatud keskkonna arendamisega, mis tähendab, et see peab toimuma terviklikult, kestlikult ja pikka vaadet silmas pidades. Projekt algab 2022. aastal ja kestab aastani 2028. See rakendub kolmes etapis 2-2,5 aastaste tsüklitena. Life IP BuildEST projekti Eesti riigi kogueelarve on ca 16,3 miljonit eurot, millest Euroopa toetus on 9,5 miljonit. Seda rahastab Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnaagentuur (CINEA) Life IP (Integrated Projects) programmi kaudu, mis on mõeldud keskkonna- ja kliimameetmete projektidele. Riigi Kinnisvara panustab projekti nii professionaalse meeskonna kaasamise kui ka testobjektide ja -projektide näol. Toetussumma suuruseks 2021. aastal oli on 4 000 eurot2. Teadmiste jagamine ja innovatsiooni toetamine Septembris toetas Riigi Kinnisvara Garage48 digitaalehituse häkatoni 2021 arendusnädalavahetuse toimumist, mis tõi nii virtuaalselt kui ka kohapeal kokku ehitus- ja kinnisvaraeksperte erinevatest riikidest. 2021. aastal oli tihe koostöö Soomega ning kogu üritus toimus ühel ajal kahes riigis korraga. Häkatoni eesmärk oli arendada sektori digiteerimist toetavaid lahendusi. Üheteistkümne võistkonna hulgast, sai Riigi Kinnisvara tunnustuse PROCYON meeskond, kes esitles ideed kombineerida erinevaid andmebaase ühele platvormile ja kaardile, et kinnisvara ostja või ka arendaja saaks teha kiiremini ja lihtsamini oma otsuse, kui on soov midagi osta või arendada. Novembris korraldas Riigi Kinnisvara teadus- ja innovatsioonikonverentsi „Mõttemuutjad 2021“, mille fookuses oli tark ja jätkusuutlik ehitus. Konverentsil jagasid oma kogemusi ja ideid kinnisvara- ja ehitussektori tippspetsialistid Soomest, Norrast, USA-st ja Eestist. Konverentsil olid fookuses rohevaade, hoonete toimivuskatsetused ja tehnoloogia, tark töökeskkondade kavandamine, säästlik ja jätkusuutlik ehitus ning muud ehitus- ja kinnisvaraalased teemad. Toimus arutelu, kuidas lähitulevikus uusi hooneid ehitada ja testida viisil, et nende tehnosüsteemid oleksid võimelised kriisisituatsioonis edukalt vastu pidama ja tagama inimeste ohutuse parimal moel. Hübriidkonvrentsi jälgis veebi vahendusel ligi 700 inimest. Konverents on järelvaadatav. Järelkasvu toetamine ning kinnisvara- ja ehitusvaldkonna erialade populariseerimine 2021. aastal korraldasime hariduse edendamise ja Riigi Kinnisvaraga seotud erialade tutvustamise eesmärgil Riigi Kinnisvara stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“, et Eesti suurima kinnisvaraettevõttena märgata, tunnustada ja toetada uut andekat kinnisvara- ja ehitussektori innovatsiooni arendavat põlvkonda. Stipendiumile said kandideerida kõik Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe, inseneri- või magistriõppe ning doktoriõppe tudengid, kelle teadustöö suund on seotud Riigi Kinnisvara tegevuseesmärkidega. 54 2021. aastal pälvisid Riigi Kinnisvara stipendiumi järgmised üliõpilased: Liis Tammekand (keskkonna-, energia ja keemiatehnoloogia bakalaureuseõpe, TalTech),kelle diplomitöö teemakäsitlus on väga lähedane sellele, millega RKAS igas hoone arendusprojektis kokku puutub – energiatõhusus, kvaliteetne sisekliima koos valgustusega, hooneautomaatika ja tarbimiskulude kokkuhoid. Lõputöö tulemusi saab võrrelda Riigi Kinnisvara AS poolt tehtud varasemate sarnaste analüüsidega. Stipendiumi suurus: 1 500 eurot. Anna Krasnikova (hoonete sisekliima ja veetehnika magistriõpe, TalTech) lõputöö teema on väga aktuaalne käsitledes linna sadeveesüsteemide üleujutusriski leevendamismeetmete planeerimist. RKAS puutub kokku paljude probleemidega, mis kaasnevad nii hoonete kui ka kinnistutega pärast üleujutusi. Stipendiumi suurus: 2 000 eurot. Meelis Vapperi (inseneriteaduskond hooned ja rajatised magistriõpe, Taltech) teemat - kergkonstruktsioonide kaitse plahvatusest tingitud ülerõhu tõttu - on seni väga vähe käsitletud. Töö autori poolt läbiviidud katsed toetavad teema püstitust ja RKASi jaoks on see teema väga oluline just hoonete turvalisuse tagamise aspektist. Stipendiumi suurus: 2000 eurot. Eneli Kleemann (arhitektuur ja linnaplaneerimine magistriõpe, EKA) on kindlasti tuleviku tipptegija. Väga praktiline, suure mõjuga ja aktuaalne töö - tühjad kontoriruumid ja kodukontor. Lahendus ülearustele kontoripindadele tulevikus. Stipendiumi suurus: 2 000 eurot. Robert Krautmann (doktorant-nooremteadur, keemiliste kiletetehnoloogiate labor, Taltech) uurimisteema tegeleb uudse, kulutõhusa, poolläbipaistva ja kahepoolse päikeseelemenditehnoloogia väljaarendamisega. Praktika ja katsed toetavad teema püstitust. Tegu on oma ala tippspetsialistiga. Stipendiumi suurus: 3 000 eurot. Avaliku ruumi väärtustamine Riigi Kinnisvara tegevustel on avalik mõõde ning seetõttu ka kõrgendatud avalik huvi. Läbi selle on meil omakorda ühiskonna ees sotsiaalne vastutus, kuna kinnisvara puudutavad otsused on strateegilised, pikaajalised ning puudutavad inimeste igakülgset heaolu. Arendustegevustes on mitmeid protsesse, mis avaliku ruumi kvaliteeti otseselt loovad igas projekti etapis. Projekti alguses puudutab see näiteks kvaliteetse lähteülesande koostamist ja avalikel objektidel ideekonkursi korraldamist; projekteerimise perioodil näiteks kvaliteedipõhiste hangete läbiviimist, ligipääsetavuse nõuete kohandamist ja kunstiteose tellimise seaduse alusel kunstikonkursside korraldamist ning objekti valmides näiteks tehnosüsteemide komplekskatsetusi ja hoone vastuvõtmisel selle põhjalikku kontrolli. Läbi oma tegevuste väärtustame igapäevaselt Eesti avalikku ruumi – meie kõigi ühist ruumi - ja oleme suunanäitajad nii avalikule kui erasektorile. Kompetentsikeskusena jagame oma teadmisi ja koolituste, konverentsi ning üldkasutatavate tehniliste nõuete paketi abil. Planeeringute korraldamine Riigi Kinnisvaral on läbi aastate olnud suur roll ehitatud keskkonna kujundamisel. Vähetähtsam ei ole panus linnakeskkonna planeerimisel. Läbimõeldud ning tuleviku vaatav planeerimine tagab piirkonna tasakaalustatud arengu. Üheks laiapõhjalisemaks valla või linna arengust suunav dokumendiks on üldplaneering. Peale haldusreformi jäi alles 79 kohalikku omavalitsust ning liitunud valdadel ja linnadel tuli alustada uue üldplaneeringu koostamisega. Arvestades olukorda võttis RKAS endale ülesandeks üle vaadata enda omandis või halduses rohkem kui 700 kinnistu tuleviku arendusplaanid veendumaks, et üldplaneeringu lahendus vastab riigi tuleviku ootustele ja vajadustele. Väga oluline on tagada, et planeeritu oleks kooskõlas kinnistu arenduspotentsiaaliga, kuna hilisemalt üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine on äärmiselt halduskoormav ning kulukas nii maa omanikule kui ka kohalikule omavalitsusele. Riigi Kinnisvara on jõudnud läbi analüüsida ligi 300 kinnistu andmed planeeringute kontekstis 39 kohalikus omavalitsuses. Analüüsides kinnistuid leiti, et kinnistustest pea kolmandiku, st 79 kinnistu arendusplaanid ei vasta riigi tuleviku väljavaadetele ning koostöös kohaliku omavalitusega viidi üldplaneering riigi ootustega vastavusse. Kahe kolmandiku kinnistute osas tänane ja tulevikuvajadus planeeringutes kajastatuga kattus. 55 PROTSESS ETTEPANEKUTE 800 ESITAMINE 700 350 600 291 300 500 250 79 400 200 300 150 200 433 100 212 100 50 0 0 Läbi töödeldud Ettepanekuid Läbi töötlemata Ei tehtud ettepanekuid Arhitektuur ja kunsti tellimine Kvaliteetse avaliku ruumi ja kinnisvarakeskkonna loomisel on terviku lahutamatud osad funktsionaalsus ja esteetilisus. Juba I sajandil eKr elanud arhitekt Vitruvius sõnastas arhitektuuri põhipunkte firmitas-utilitas-venustas ehk tugevus-kasulikkus-ilu. Parima hoone lahenduse leidmiseks on umbes samast ajast alates kasutatud arhitektuurivõistluse formaati, mis soovitab teha erinevate pakutud ideekavandite vahel kaalutud otsuse. Seda head tava järgib ka RKAS. Eelmise aasta eripäraks oli kahe erimenetlusega ideekonkursi korraldamine, mida nõudsid tellijate kõrgendatud turvakaalutused ning esimese sisearhitektuurivõistluse läbi viimine. See viimane oli tähelepanuväärne just kontekstis, et lähiaastatel on oodata renoveerimislainet millega mõtestatakse ümber paljude hoonete kasutusotstarbed. Ja siin saavad sisearhitektid anda oma väärtusliku panuse toimides ka projekteerimise peatöövõtjatena. Lisaks arhitektuurivõistluste korraldajana omab RKAS ulatuslikku kompetentsi ka kunstiteoste tellimise osas. Eestis kehtib alates 2011. aastast kunstiteoste tellimise seadus, mille eesmärgiks on avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osaks oleva hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Avaliku ruumi kunstiteostel on tähenduslik roll kõnetades ja ärgitades märkama ümbritsevat kõiki selle ruumi kasutajaid, sealhulgas ka neid, kes kunstimuuseumitesse ja galeriidesse tavapäraselt ei satu. Kvaliteetse avaliku ruumi üheks tunnuseks peetaksegi mitmekesisust, kus ruumi elemendid, sealhulgas kogemisele avatud kunst, toetavad selle keskkonna kasutamist. Kunst avalikus ruumis tõstab selle väärtust, mõjutades keskkonna kuvandit ja selles viibijate elukvaliteeti. Kunstiteoste tellimise seaduse kehtestamisest alates on Eestis korraldatud ligikaudu 130 kunstikonkurssi, millest pea pooled on läbi viinud RKAS. 2021. aastal korrati 2020. aasta rekordilist tulemust ning viidi läbi 11 kunstiteoste tellimise konkurssi. See on ühtpidi võimalus ja ka vastutus aidata kaasa lisandväärtuse loomisele nii töökeskkonnas kui ka avalikus ruumis. Riigi Kinnisvara poolt läbi viidud kunstikonkursside eesmärgiks on tellida avaliku raha eest võimalikult kvaliteetne ja kõrge kunstilise väärtusega teos üldkasutatavasse ruumi. Kunstikonkursid, mille žüriidesse kuuluvad loomeliitude juhatuste poolt määratud kunstnikud, kuraatorid ja kunstiteadlased, tellijate esindajad ja ruumi projekteerinud arhitektid, annavad kunstnikele võimaluse luua unikaalset, vahel monumentaalsete mõõtmetega teoseid. Nii saab kunst olla oma sõnumitega seal, kus inimesed igapäevaselt liiguvad. Avaliku ruumi kunst peab toimima dialoogis nii keskkonna, arhitektuuri, kasutajate kui tellijatest partneritega. Eestis suurima avaliku ruumi kunstiteoste tellija Riigi Kinnisvara eesmärgiks on, et võidaks avalik ruum ja seeläbi meie riigi atraktiivsus ning konkurentsivõime. 56 Hoonete ligipääsetavuse tagamine Vabariigi Valitsus otsustas luua 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma, mille ülesandeks on selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ning ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele või kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele. RKAS on aktiivselt osalenud rakkerühma töös ning ka omalt poolt panustanud, et riigi omandis olevad hooned oleks kasutatavad kõigile. Oleme lähtunud põhimõttest, et avalikke hooneid saaksid kõik inimesed kogu oma elukaare vältel külastada väärikalt ja iseseisvalt. Mõtteviis, et ligipääsetavust on vaja ainult erivajadustega inimestele, ei ole tänapäeval enam pädev argument. Arvestades Eesti tööjõuvajadust ja järjest vananevat ühiskonda, tuleb meil läbi mõelda, kuidas kõik inimesed, kes soovivad ja tahavad tööd teha ja teenuseid tarbida, seda ka teha saaksid. RKAS on välja töötanud lahendused, mis parandaksid hoonete ligipääsetavust. Kõiki neid lahedusi kasutasime esmakordselt Tartus Pepleri 35, büroo- ja teenindushoones, kus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindas loodud lahendusi väga heaks. Ameti tõstis eriliselt esile punktkirjas majajuhti ja viitasid, taktiilseid juhtteid, fonoluku lahendust, silmusvõimendite rakendust ning ka erimööbli kasutamist – kõik nimetatud ja täiendavad lahendused tagavad hoone täieliku ligipääsetavuse ning Pepleri 35 hoone on näidishooneks ja õppematerjaliks tuleviku arendusprojektides nii Riigi Kinnisvarale kui ka kõigile teistele arendajatele. Muinsuskaitse ja arhitektuuripärandi hoidmine Alates 2015. aastast on ettevõte kuulunud riigi muinsuskaitsenõukogusse, mille ettepanekud ja seisukohad on Muinsuskaitseameti ja kohalike omavalitsuste muinsuskaitsetöö kavandamise ning muinsuskaitse põhimõtete väljatöötamise soovituslikuks aluseks 2021. aasta seisuga on Riigi Kinnisvara omandis 119 muinsuskaitselist või muinsuskaitsevööndis olevat hoonet. Sarnaselt varasemate aastatega teostati 2021. aastal 35 muinsuskaitse all olevas või muinsuskaitsealal asuval hoones remonttöid, mis olid suunatud hoone seisukorra säilitamisele või parendamisele. 2021. aasta remonttööde kogumaksumus Riigi Kinnisvara muinsuskaitselistel objektidel oli 1,6 mln eurot, mis moodustas ettevõtte poolt 2021. aastal läbi viidud remonttöödest 12,3%. Suurematest Riigi Kinnisvara juhitud muinsuskaitsega seotud teenusprojektidest valmis 2021.aastal Riigikantselei hoone rekonstrueerimine Tallinna vanalinnas. Suure avaliku tähelepanu all on Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine, mille ehitustöödega alustatakse 2022. aasta alguses. Riigi Kinnisvara omandis olevatest muinsuskaitselistest hoonetest on alustanud rekonstrueerimisprojektide koostamisega järgnevates asukohtades: Kesk 12, Valga; Tallinna tn 18, Paide. Tegemist on hoonetega, mis arendatakse riigimajadeks. Antud objektide ehitustööd algavad 2022. aastal. Samuti on alustatud ehitustegevusega Kuressaares Lossi tn 2 kohtuhoones. Nende kolme objekti kavandatavad investeeringud kokku on 16,8 miljonit eurot. 57 Keskkond Energiatarbimine ja -tõhusus Energiatarbimise vähendamine ja energiatõhususe suurendamine on Riigi Kinnisvara üheks prioriteediks. Hoone energiatõhususe all mõtleme energiahulka, mis on vajalik hoone kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks. Siia loetellu lisandub veel peamiselt kasutajast sõltuv energiakasutus. Hoonete energiakasutusest tulenevat keskkonnamõju vähendame erinevate remonttööde, regulaarse energiakasutuse jälgimise ja kiire ülekuludele reageerimisega ning hoone kasutaja teadlikkuse tõstmise abil. Uusarenduste ja mahukamate rekonstrueerimisprojektide elluviimisel täidame õigusaktides kehtestatud energiatõhususe miinimumnõudeid. Energiatarbimist ja -tõhusust suuname juhiste ja reaalsete tegevustega, alates kinnisvara optimeerimisest, arendamisest, ehitamisest ja haldamisest ning lõpetades hooldamise või vara portfellist väljumisega. Ettevõtte energia- ja veekasutus RKAS jälgib regulaarselt hoonete energia- ja veekasutust, analüüsib andmeid ning töötab välja meetmed tarbimise stabiliseerimiseks ja vähendamiseks. Riigi Kinnisvara enda tarbimine on marginaalne, moodustades organisatsioonivälisest tarbimisest vaid ca 0,2%. Organisatsioonivälise tarbimise all mõistame oma kinnisvaraportfelli energia- ja veekasutust, mida mõjutavad otseselt meie kliendid ja koostööpartnerid, kelle tegevust saame suunata teadlikkuse tõstmise, kasutatava pinna optimeerimise ning energiatõhususele suunatud remonttööde abil. Järgneval graafikul on esitatud Riigi Kinnisvara haldus- ja lepingulise portfelli viimase kolme aasta energia- ja veekasutuse näitajad. 58 Soojusenergia Riigi Kinnisvara portfellis kasutatakse hoonete soojaga varustamisel valdavalt kaugkütet. Lokaalselt toodetud soojusenergia jaotus erinevate energiaallikate lõikes (sh taastuvad nagu pellet, puit) on järgmine: Elektrienergia Kogu 2021. aastal kasutatud elektrienergia osteti Riigi Kinnisvara energiaportfellile börsihinnaga. Tarnitud energia ja vee kogused erineva kasutusotstarbega kinnistute kaupa Riigi Kinnisvara haldus- ja lepingulises portfellis on erineva kasutusprofiili ja otstarbega kinnistuid ja hooneid, mida on võimalik jagada viide gruppi: büroo, sisejulgeolek, vanglad ning haridus- ja kultuurihooned. Energia- ja veetarbimise intensiivsust iseloomustab erikasutus, mille dünaamika on nähtav järgmistel graafikutel. 59 Energiakasutust jälgitakse regulaarselt ning viiakse läbi erinevaid energiatõhusust parandavaid remonttöid, et stabiliseerida energia- ja veekasutus. Järjepidev töö aitab vähendada energia ülekulu ja tõsta sisekliima kvaliteeti. Energiamärgised Energiamärgis annab ülevaate hoone energiatõhususest ja kasutusintensiivsusest (A-energiamärgisega hooned on suurima energiatõhususega ning H-märgisega tarbivad enim). Energiamärgise klass on indikatsiooniks hoonete tehnilisest olukorrast ja kasutaja kasutusharjumustest. RKAS kaardistab hoonete andmeid järjepidevalt ning väljastab hoonetele energiamärgiseid. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ tulenevalt peab hoone energiamärgise klass olema vähemalt C või parem, et see vastaks energiatõhususe miinimumnõuetele. Riigi Kinnisvara uusarendused on kõik kavandatud A-energiamärgise klassi (liginullenergia) hooneteks. Ülevaade Riigi Kinnisvara haldusportfelli hoonete energiatõhususest Haldusportfelli kuuluvad kinnistud ja hooned, mis on ettevõtte omandis ja kaetud üürilepingutega. Alljärgneval joonisel on esitatud ettevõtte haldusportfellis olevate hoonete energiamärgiste jaotus, millele kohaldub Ehitusseadustiku peatükk 7 (Hoone energiatõhusus) nõuded. Ülevaatest on välja jäetud hooned, millele energiatõhususe nõuded ei kohaldu (st. erinevad miljöö- ja kultuuriväärtuslikud hooned, sisekliima tagamiseta hooned). Kokku on haldusportfellis olevast 689 hoonest 288 (42%) sellised, kus energiamärgis on kohustuslik ning millele on see ka väljastatud. 60 Energiamärgist vajavates hoonetest 79 hoonet (27%) vastab energiatõhususe miinimumnõuetele (märgisega A, B, C) ning 209 (73%) ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele. Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) ühe kohustusena peab iga liikmesriik igal aastal vähemalt 3% keskvalitsuse kasutuses olevatest hoonetest, millele miinimumnõuded kohalduvad, aga mis neile ei vasta, viima nõuetele vastavaks ehk rekonstrueerima vähemalt C-energiamärgise klassi nõuetele vastavaks. Jälgime selle kohustuse täitmist enda haldusportfellis ning analüüsime igal aastal teostatud parendustööde mõju energiatõhususele. Viimastel aastatel oleme energiatõhususe miinimumnõuetele viinud ja Euroopa Komisjoni nõuet täitnud järgmises mahus: Ülevaade Riigi Kinnisvara lepingulise portfelli hoonete energiatõhususest Lepingulisse portfelli kuuluvad kinnistud ja hooned, mis ei ole Riigi Kinnisvara omandis ja kus ettevõte osutab haldusteenust lepingu alusel. Kõigi lepingulises portfellis olevate hoonete energiamärgiste jaotus, millele kohaldub Ehitusseadustiku peatükk 7 (Hoone energiatõhusus) nõuded on esitatud alljärgneval joonisel. Ülevaatest on välja jäetud hooned, millele energiatõhususe nõuded ei kohaldu (st. erinevad miljöö- ja kultuuriväärtuslikud hooned, sisekliima tagamiseta hooned). 2021. aastal viisime läbi analüüsi lepingulise portfelli hoonete energiamärgiste osas. Kokku on lepingulises portfellis olevast 336 hoonest teada 228 (68%) sellist, mis vajavad energiamärgist. Analüüsi käigus selgus, et 123 hoonel puudub märgis ning puudub ka info, kas antud hoonetel on mõni välistus, millega märgis ei ole nõutav. 61 Energiamärgis oli väljastatud 105 hoonele, millest 56 hoonet (53%) vastab energiatõhususe miinimumnõuetele ning 49 (47%) ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui võtta arvesse ka 123 puuduva märgisega hoonet ja eeldada, et antud hooned ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele, vastab energiatõhususe miinimumnõuetele 25 % lepingulises portfellis olevatest hoonetest. 2022. Aastal viime lepingulise portfelli analüüsi lõpule ja loome selguse energiamärgiste olemasolu ja nõutavuse osas. Hoonete energiatõhususe parandamine Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeede 2021. aastal taotles RKAS investeeringutoetusi meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” kolmandast taotlusvoorust. Toetusmeetmega panustatakse keskvalitsuse hoonete energiatõhususe suurendamisse ja sisekliima parendamisse. RKAS taotles ja sai toetust 7 hoone rekonstrueerimiseks. Rekonstrueerimise tulemusena viiakse olemasolevad hooned vastavaks energiatõhususe miinimumnõuetele. Toetust said järgmised projektid: Projekt Aadress Toetussumma, EUR Tartu Vangla E-hoone Turu tn 56, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond 471 500 Tartu vangla S-hoone Turu tn 56, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond 210 000 Kohtla-Järve ühishoone Järveküla tee 40 ja 40c, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 2 081 610 Kärdla riigi- ja kohtumaja Hiiu tn 1a, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 1 404 810 Elva ühishoone Kirde 14, Elva linn, Elva vald, Tartu maakond 1 114 740 Kiviõli ühishoone Viru tn 23, Kiviõli linn, Ida-Viru maakond 1 188 450 Türi komandohoone Tehnika tn 6, Türi linn, Türi vald, Järva maakond 185 460 2021. aastal valmisid järgmised 2019. aasta taotlusvoorus toetust saanud renoveerimisprojektid ja uusarendused: Lõplik Toetussumma, Projekt Aadress toetussumma, EUR EUR Keila Päästekomando Ülejõe tee 2a, Keila linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond 672 420 666 253 A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu 8 146 250 8 146 250 Pärnu Ühishoone maakond Valga Politseihoone Puiestee tn 4, Valga linn, Valga vald, Valga maakond 1 077 650 1 077 650 1 120 000 1 120 000 Jõgeva Riigimaja Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Hoonete energiatõhususe suurendamine ja energiakulude vähendamine läbi tarkvarapõhise hooneautomaatika operaatorteenuse 2021. aastal viis Riigi Kinnisvara läbi riigihanke eesmärgiga kinnisvaraobjektidel vähendada energiatarbimist; suurendada hoonete energiatõhusust; tõsta hoone kasutajate sisekliimaga rahulolu taset ja vähendada igakuised kulusid hoonete ülalpidamiseks vajalikule energiale. Kokku oli hankega seotud 28 kinnisvaraobjekti. Hanke eesmärk on valitud hoonetel teostada kuupõhise teenuse toel tarkvarapõhist lokaalse hooneautomaatikasüsteemi juhtimist ja veatuvastust. Hangitavad tarkvaralahendused omavad sisseehitatud tehisintellekti, mis on iseõppiv ja võimaldab seeläbi ajas saavutada liidestatud hoones optimaalse energiakasutuse ilma sisekliima arvelt järeleandmisi tegemata . 62 Juhtimine Organisatsiooni juhtimine Riigi Kinnisvara ASi aktsionär on 100% Eesti Vabariik ning aktsiakapital 31.12.2021 seisuga oli 240,3 mln eurot. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium ning üldkoosoleku rollis on riigihaldusminister. Ettevõte juhtorganite töökorraldus ning tegevuse eesmärgid on sätestatud põhikirjas ja muudes ettevõtte tegevust reguleerivates dokumentides. Riigi äriühinguna lähtume oma tegevuses nii riigivaraseaduse kui ka äriseadustiku nõuetest. Ettevõte omab ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaati ja ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati. Riigi Kinnisvara organisatsioonistruktuur 31.12.2021 seisuga: Hea Ühingujuhtimise Tava järgimine Tulenevalt riigivaraseadusest on Riigi Kinnisvara ASil kui riigi äriühingul kohustus rakendada Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) ning kirjeldada selle järgimist majandusaasta aruande koosseisus. RKAS on 100% riigile kuuluv äriühing ja selle asutajaõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse poolt määratud Rahandusministeerium. Sellest on tingitud mõned iseärasused ja erandid kontserni juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, mis on selles aruandes välja toodud. Üldkoosolek Aktsionäride üldkoosolek on Riigi Kinnisvara kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustiku § 298 lõikes 1 ja muude seaduses nimetatud küsimuste otsustamine. 63 Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab ja korraldab juhatus vastavalt seaduse nõuetele. Üldkoosoleku päevakorra kinnitab nõukogu. Üldkoosoleku otsused avalikustatakse Riigi Kinnisvara veebilehel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates, järgides seaduses sätestatut. RKAS ei järgi alljärgnevaid üldkoosoleku korraldamisega seonduvaid HÜTi punkte: • p 1.2.1 – üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi veebilehel; • p 1.2.3 – samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav; • p 1.2.4 – mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta; • p 1.3.3 – emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet). 2021. aastal tegi üldkoosolek 12 otsust, mis on avaldatud aadressil www.rkas.ee. Juhatus ja juhtkond Juhatus on Riigi Kinnisvara juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtet. Vastavalt põhikirjale võib juhatusel olla üks kuni viis liiget. Juhatuse liige valitakse äriseadustiku järgi tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. 2021. aastal kuulusid juhatusse Andrus Ait ja Kati Kusmin. 2021. aasta jooksul toimus 93 juhatuse koosolekut. Aruande koostamise hetkel on ettevõtte juhatus üheliikmeline. Andrus Ait volitused lõppesid 18.02.2022. Juhatuse liikmete ülesanded ja tasu on määratletud sõlmitud teenistuslepingus. Ühe majandusaasta jooksul on Riigi Kinnisvara nõukogu otsusel juhatuse liikmele tulemuslikkuse eest makstavate täiendavate tasude piirmääraks juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordne keskmine kuutasu. Juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituste tähtaja möödumist maksab ettevõte juhatuse liikmele ühekordse hüvitisena lahkumishüvitist tagasikutsumise ajal kehtiva juhatuse liikme kolme kuu tasu ulatuses. 2021. aasta jooksul on arvestatud juhatuse liikmetele tasusid, mis sisaldavad põhitasu, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist kui ka 2021. aasta eest nõukogu poolt määratud tulemustasu kokku järgmiselt: Andrus Ait 96 183,72 eurot, Kati Kusmin 127 038,72 eurot. Nõukogu Vabariigi Valitsus on moodustanud riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamisega seotud ettepanekute tegemiseks nimetamiskomitee, kes äriühingu spetsiifikat arvestades teeb äriühingu osaluse valitsejale ettepanekud sõltumatute nõukogu liikmete ning nõukogu esimehe kandidaadi valimise ja nõukogu liikme tagasikutsumise kohta; nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse kohta; nõukogu liikmetele makstava tasu määra kohta. Riigi äriühingu nõukogus on kaks osalust valitsevat ministeeriumi (Rahandusministeeriumi) esindavat nõukogu liiget. Nõukogu planeerib Riigi Kinnisvara tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu annab juhatusele suuniseid ettevõtte juhtimise korraldamiseks. Nõukogu otsustab ettevõtte arengustrateegia ja investeerimispoliitika üle, kinnisasjade tehingute teostamise ning juhatuse koostatud investeeringute kava ja aastaeelarve vastuvõtmise üle. Põhikirja kohaselt on nõukogul viis kuni seitse liiget. Nõukogu liikmeid nimetab ja kutsub ametist tagasi üldkoosolek. Nõukogu liige nimetatakse ametisse kuni kolmeks aastaks. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt aruandeperioodi alguses kinnitatud tööplaanile, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2021. aastal pidas nõukogu kokku kuus koosolekut ning ühe hääletuse koosolekut kokku kutsumata. Alates 12.06.2017 on nõukogu esimehe tasu ainuaktsionäri otsusega 1 000 eurot kuus, liikme tasu 500 eurot kuus. Nõukogu liikmete tasusid makstakse igakuiselt ning arvestatud tasust arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud. Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2021. aastal kuulusid nõukokku Sulev Luiga (nõukogu esimees), Tõnu Toompark, Kaie Karniol, Ruth Valksaar (kuni 07.06.2021), Norman Aas ja Tarmo Leppoja. Ülevaade 2021. aastal nõukogu liikmetele makstud tasudest: Sulev Luiga (nõukogu esimees) 12 000 eurot, Tõnu Toompark 6 000 eurot, Kaie Karniol 6 000 eurot, Ruth Valksaar 2 625 eurot, Norman Aas 6 000 eurot ning Tarmo Leppoja 6 000 eurot. 64 Auditikomitee Auditikomitee ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalvega seotud küsimustes. Komitee teostab järelevalvet raamatupidamise korraldamise, finantseelarve ja aruannete koostamise ja kinnitamise, finantsriskide juhtimise, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, sisekontrollisüsteemi toimimise ning tegevuse seaduslikkuse üle. Ettevõtte auditikomitee on kolmeliikmeline. Komitee liige määratakse kolmeks aastaks, kuid nõukogu otsusel võib komitee liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda. Auditikomitee koosolekud toimuvad mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, 2021. aastal toimus 6 koosolekut. Oma ülesannete täitmisel teeb komitee koostööd nõukogu, juhatuse, siseaudiitorite, audiitorite ning vajadusel ettevõtteväliste ekspertidega. Mitte nõukogu liikmest auditikomitee liige saab tasu, mis vastab 75% ettevõtte nõukogu liikmele määratud kuutasust, ja mitte nõukogu liikmest esimees saab 100% ettevõtte nõukogu liikmele määratud kuutasust. Nõukogu liikmetest auditikomitee liige saab auditikomitee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 133 eurot komitee esimehele ja 88 eurot komitee liikmele. 2021. aastal kuulusid komiteesse Taavi Saat (esimees, nõukogu väline liige), Marianne Paas (nõukogu väline liige) ja Kaie Karniol. Auditikomitee liikmetele makstud tasud 2021: Taavi Saat 6 000 eurot, Marianne Paas 4 500 eurot ja Kaie Karniol 528 eurot. Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõttele seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Teabe avaldamine Riigi Kinnisvara veebilehel www.rkas.ee on välja toodud andmed ja info, mis kuuluvad õigusaktidest tulenevalt avaldamisele. Veebilehel on esitatud majandusaasta aruanded, majandustulemused, tegevusnäitajad, põhitegevuse ülevaade, struktuur, strateegia kokkuvõtte, uudised ja teated ning muu informatsioon, mis on üldsusele vajalik. Veebilehel olevat informatsiooni (sh uudiseid ja teateid) uuendatakse pidevalt. Finantsaruandlus ja auditeerimine Ettevõtte raamatupidamisaruanded koostatakse Eesti finantsaruandluse standardite alusel. Audiitori valikul lähtub ettevõte audiitori sõltumatusest, pädevusest, usaldusväärsusest ning tema teenuse hinnast. Audiitorteenus tellitakse riigihangete seadusest juhindudes. Juhatuse koostatud 2021. majandusaasta aruannet auditeerib audiitorfirma AS PricewaterhouseCoopers. Riigi Kinnisvara juhatus avalikustab lisaks majandusaasta aruandele regulaarselt ka kvartaalsed vahearuanded. Majandusaasta I ja III kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande avalikustatakse hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks, majandusaasta II ja IV kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, mille on allkirjastanud juhatuse ja nõukogu liikmed. 65 Kvaliteedijuhtimine RKAS rakendab ISO 9001 (kvaliteedijuhtimine) ja ISO 14001 (keskkonnajuhtimine) standarditele vastavat juhtimissüsteemi. Juhtimissüsteem katab kõiki Riigi Kinnisvara tegevusvaldkondi, s.o kinnisvara haldamine ja hooldamine, kinnisvara arendamine ja -investeeringud, kinnisvara ost, müük ja üürile andmine ning projektijuhtimine. Kvaliteedipoliitika annab suuna omaniku ootuste ja ettevõtte eesmärkide täitmiseks klientide, koostööpartnerite ja töötajate rahulolu kaudu. Riigi Kinnisvara kvaliteedijuhtimise põhimõtted: 1. Oleme riigiasutustele kinnisvarakeskkonna ja -teenuse kompetentsikeskus; 2. Tagame kinnisvara hea kvaliteedi, energiatõhususe, vastutustundliku haldamise ja seadusest tulenevate nõuete täimise; 3. Panustame, et tagada riigiasutuste ülesannete iseloomust lähtuv optimaalne, efektiivne ja kestlik kinnisvaralahendus ja -teenused; 4. Pakume riigiasutustele lahendusi pinnakasutuse optimeerimiseks, et parendada riigiasutuste tegevuste kuluefektiivsust ja jätkusuutlikkust; 5. Arendame ja rakendame kaasaegseid ehitus- ja kinnisvara korrashoiu metoodikaid; 6. Teenuste ja asjade hankimisel lähtume rahaliste vahendite majanduslikult parimast kasutamisest, sh kestlikkusest ja vastutustundlikkusest; 7. Seirame kasutatavaid ressursse ning rakendatud tegevusi, et optimeerida kulusid, suurendada tulemuslikkust ja edendada vastutustundlikku käitumist. Keskkonnapoliitika annab suuna säästlikule ressursside kasutamisele ning on osaks meie vastutustundlikust käitumisest. Keskkonna- ja energiasäästu tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestame majanduslikku põhjendatust. Riigi Kinnisvara keskkonna- ja energiasäästu juhtimise põhimõtted: 1. Ohutu ja puhas kinnisvarakeskkond. Loome meetmed ohutu ja sotsiaalselt vastutustundliku kinnisvarakeskkonna tagamiseks (sh sisekliima, ruumide puhtus ja viimistlusmaterjalide kasutus). 2. Energiatõhusus. Vähendame hoonete energia kasutamisest tingitud keskkonnamõju tõhusama ressursside juhtimise kaudu, täidame õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning optimeerime energiakulusid. 3. Vesi. Vähendame veekasutusest tulenevat keskkonnamõju ja kulusid tõhusama ressursside kasutamise kaudu. 4. Jäätmekäitlus. Optimeerime jäätmekäitlusega seotud kulud. Teostame jäätmekäitlust hea tava kohaselt ning lähtume põhimõttest, et jäätmed on ressurss. Tõstame oma klientide teadlikkust jäätmekäitluse teemal. 5. Heitmed õhus. Monitoorime õhku eralduvaid heitmeid eesmärgiga tuvastada heitmete vähendamise võimalusi, vähendada keskkonna saastamist ja leida võimalusi kulude optimeerimiseks. 6. Hanked. Hangete korraldamisele läheneme keskkonnasäästlikult, jätkusuutlikult ja kuluefektiivselt (nt ühishankimine, keskkonnahoidlikud riigihanked, väärtuspõhised hanked). 7. Ehitus ja remont. Hoonete ehitamisel, rekonstrueerimisel ja remontimisel lähtume energiatõhususe, keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse printsiipidest, tagades tervisliku ja puhta kinnisvarakeskkonna. Projekteerimisel ja projektdokumentatsiooni hindamisel arvestame keskkonnamärgise kriteeriumitega. 8. Huvigruppide kaasamine. Julgustame ning toetame personali ja meie huvigruppe säästva eluviisi valikute tegemiseks. Olulisemad tegevused aastal 2021 kvaliteedijuhtimise valdkonnas ISO-resertifitseerimine Metrosert AS viis läbi ettevõttele väljastatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardite ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 resertifitseerimise, mille käigus kinnitati Riigi Kinnisvaras juurutatud juhtimissüsteemide vastavust eeltoodud standarditele ning ettevõttele väljastati kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavuse (standard ISO 9001:2015) sertifikaat nr K-173/N ja keskkonnajuhtimissüsteemi vastavuse (standard ISO 14001:2015) sertifikaat nr KK-053/N kehtivusega kuni 28.02.2024. ISO 9001:2015 järgimine tagab ettevõtte süsteemse toimimise ja spetsifitseerib nõuded kvaliteedijuhtimissüsteemile. 66 ISO 14001:2015 järgimine annab ettevõtte sidusrühmadele kindluse, et ettevõte on oma äritegevuses pühendunud jätkusuutlikkuse tagamisele, tegevus vastab püsivalt keskkonda puudutavatele õigusaktidele ning keskkonnajuhtimise süsteem toimib tõhusalt ja järjepidevalt. Juhtimissüsteemi korrastamine Ettevõttele püstitatud eesmärkide saavutamiseks ning kliendiootuste efektiivsemaks juhtimiseks jätkus juhtimissüsteemi korrastamine ning tööprotsesside optimeerimine. Vastavalt juhtimissüsteemi siseauditi plaanile viidi 2020. aastal läbi protsesside muudatuste juhtimist, riskijuhtimise süsteemi ja riskide hindamist, haldustegevuse remontide ning parendustööde läbiviimist ning IT talitluspidevuse ja teenustasemete kaetust käsitlevad vastavusauditid. Audiitorite kõigi tähelepanekute kohta on ettevõte koostanud tegevuskavad, et likvideerida mittevastavused ning rakendada täiendavaid soovitusi. 2021. aasta juunis aset leidnud Terviseameti külmladude intsidendi analüüsist tulenevalt viidi sisse mitmeid muudatusi ettevõtte juhtimisprotsessidesse, sh täpsustati projektide juhtimise ning lahenduste kavandamise, IT arenduste parimate kogemuste ning IT intsidentide halduse protsesse, kirjeldati uute normdokumentidena IT teenuste või serverite sulgemise ning objekti tehnoseadmete ja -süsteemide kaughalduse ühendamise protsessid. Riskijuhtimine Riigi Kinnisvara riskijuhtimise eesmärk on mõista, hinnata ja juhtida oma tegevusriske, et tagada edukus, saavutada püstitatud eesmärgid ja vähendada tagasilööke. Riskide võimalikud negatiivsed tagajärjed Riigi Kinnisvaras hõlmavad järgmist: 1. ei saavutata strateegilisi eesmärke; 2. esinevad vead, kahjud, õnnetusjuhtumid või kuritarvitused; 3. riskide osalisel või täielikul realiseerumisel võib kaasneda maine- ja varaline kahju; 4. ettevõtte jätkusuutlikkus seatakse kahtluse alla. Riskide haldamiseks on ettevõttes kinnitatud ühtne raamistik, mis on kirjeldatud ettevõtte riskijuhtimise protsessis. Protsessi omanikuks on ettevõtte riskijuht. Kõik riskijuhtimise protsessi andmed fikseeritakse elektroonilises riskiregistris. Ettevõtte 2021. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks enim maandamismeetmeid vajanud riskid: • tururisk – turult hangitavate teenuste kvaliteet ning turutõrked; • kvaliteedirisk – eesmärkide saavutamiseks püstitatud lähteülesande selgus ning andmete kvaliteet laiemalt; • mainerisk – riigi omandis oleva äriettevõtte kuvand, selged protseduurid ja sõnumid partneritele, läbipaistvad otsused; • haldusteenuse järelevalve kvaliteedirisk – objekti haldamiseks sõlmitud teenuslepingute täitmise järelevalve; • protsessiriskid – informatsiooni killustatus, normdokumentide aegumine; • projektiriskid – arendusprojektide püsimine eelarves, ajagraafikus ning nõutud kvaliteedis; • töötervishoiu riskid – COVID-19ga seonduvad riskid, mis puudutasid töötajate, klientide ning teenuseosutajate turvalisust. Võrrelduna eelmiste aastatega suurenes oluliselt ehitusturu ebakindlusest tingitud nn turutõrke risk. Riskide hindamist ja monitooringut viivad koostöös riskijuhiga läbi Riigi Kinnisvara vastava valdkonna spetsialistid, kellele seatud eesmärkide saavutamist risk mõjutab (riskiomanikud), seejärel vaatab juhtkond need perioodilise aruandluse käigus üle. Riskijuht ajakohastab riskiregistrit ning kontrollib tingimuslike ja kriitiliste riskide maandamist. Riskiregistri ajakohastatud riskide hindamise kokkuvõte esitatakse ettevõtte juhtorganitele kinnitamiseks üks kord aastas. 67 Olulisemad tegevused 2021. aastal riskijuhtimise valdkonnas 1. Regulaarne riskide hindamine. 2021. aastal viidi läbi regulaarne riskide hindamine, mille tulemusena on hetkel riskiregistri monitooringus 62 riski, mis jagunevad alljärgnevalt: Finantsrisk 9 Mainerisk 1 Pettuste risk 3 Strateegilised riskid 3 Tegevusrisk 44 Väliskeskkonnarisk 2 KOKKU 62 2. Toimiv kriisijuhtimise süsteem. COVID-19 vallandumisel 2020. aasta alguses moodustati ettevõttes kriisijuhtrühm, kes monitooris pandeemiaga seonduvat, uuendas jooksvalt ettevõtte talitluspidevuse plaane ning sisemisi kordasid, tagasisidestas klientidele ja koostööpartneritele Riigi Kinnisvara võimalusi ning ka ootusi COVID- 19 ohjamiseks. Kõige selle käigus suurendati oluliselt töötajate kaugtöö osakaalu, kaardistati kõigi koostööpartnerite võimekus ja valmisolek kiiresti reageerida klientide COVID-19st lähtuvatele ülesannetele ja soovidele. Kirjeldatud tegevused jätkusid ka 2021. aastal. 3. Toimiv ISO kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise protsess. 2021. aastal viidi Metrosert AS poolt läbi ettevõttele väljastatud ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimise ja ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimise sertifikaatide resertifitseerimine ning uuendati vastavaid sertifikaate kuni 28.02.2024. Eelnimetatud audit kinnitas ettevõtte juhtimissüsteemide vastavust kehtestatud reeglitele, mis annab kindluse nii ettevõtte juhtorganitele kui ka sidusrühmadele, et RKAS on oma äritegevuses pühendunud jätkusuutlikkuse tagamisele ning vastab keskkonda puudutavatele regulatsioonidele. 4. Regulaarsed siseauditid. Ettevõtte siseauditi osakond auditeeris 2021. aastal protsesside muudatuste juhtimist, riskijuhtimise süsteemi ja riskide hindamist, haldustegevuse remontide ning parendustööde läbiviimist ning IT talitluspidevuse ja teenustasemete kaetust käsitlevaid tegevusi. Kõiki audiitorite tähelepanekuid arvestades on RKAS koostanud tegevuskavad, et kitsaskohad likvideerida. 5. Riigi Kinnisvara protsesside ajakohastamine. Jätkus ettevõtte protsesside uuendamine lähtuvalt ettevõtte struktuurist ning protsessikirjelduse põhimõtetest. 6. Infoturve. 2021. aastal valmisid mitmed IT-arendused, mis lihtsustavad informatsiooni ühtset ning turvalist käitlemist nii ettevõtte sees kui ka klientidega informatsiooni vahetamisel. 7. Ühtsed tegevuskavad. Jätkus ettevõtte 2021.–2023. aasta strateegial põhinevate tegevuskavade elluviimine ning kvartaalne aruandlus. 68 Korruptsiooniennetus Riigi Kinnisvara lähtub nulltolerantsi põhimõttest korruptsiooni igasuguste vormide suhtes. Meie tegevus tugineb aususel ja läbipaistvusel ning peame oluliseks, et kõik töötajad järgiksid samasuguseid eetilisi tõekspidamisi. Korruptsiooniennetuse põhimõtete tagamise meetmed Riigi Kinnisvaras on järgmised: 1. töötajate eetikakoodeks; 2. väärkäitumisest teavitamise reeglistik; 3. vihjeliin; 4. kohustuslikust nelja silma printsiibist lähtuvad üldmeetmed protsesside ja tehingute teostamisel; 5. selgelt reglementeeritud hankeprotseduurid; 6. selgelt reglementeeritud ning fikseeritud piirmääradega volitused tehingute teostamiseks; 7. ärihuvide deklareerimise ning huvide konfliktist hoidumise kord. Ärihuvide deklareerimise ning huvide konfliktist hoidumise kord täpsustab eetikakoodeksiga kehtestatud üldpõhimõtteid ning määratleb iga töötaja konkreetsed tegevused huvide konflikti korral, sh kingituste vastuvõtmise ja teenustest keeldumise tingimused. Ühtlasi määratletakse isikute ring, kes on kohustatud minimaalselt üks kord aastas esitama isiklike huvide deklaratsiooni. 2021. aastal kontrolliti 187 Riigi Kinnisvara töötajate esitatud deklaratsiooni. Lisaks huvide deklaratsioonides esitatule on RKAS allutatud alalisele audiitorkontrollile, mille raames hinnatakse ka võimalikke pettuse riske, sh huvide konflikti situatsioone. 2021. aastal võimaliku huvide konflikti või korruptsiooni kahtlusega seotud tegevusi Riigi Kinnisvara töötajate seas ei tuvastatud. 69 Raamatupidamise aastaruanne 70 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 33 061 38 777 Nõuded ja ettemaksed 17 096 12 134 2 Varud 6 616 10 217 3 Kokku käibevarad 56 773 61 128 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 2 005 2 102 2 Kinnisvarainvesteeringud 10 718 13 539 5 Materiaalsed põhivarad 565 420 558 421 6 Immateriaalsed põhivarad 1 988 2 036 7 Kokku põhivarad 580 131 576 098 Kokku varad 636 904 637 226 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 6 374 6 373 10 Võlad ja ettemaksed 21 872 22 363 11 Kokku lühiajalised kohustised 28 246 28 736 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 109 420 115 795 10 Võlad ja ettemaksed 55 117 51 564 11 Kokku pikaajalised kohustised 164 537 167 359 Kokku kohustised 192 783 196 095 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 240 032 238 052 14 Registreerimata aktsiakapital 230 0 14 Ülekurss 2 2 Kohustuslik reservkapital 9 588 7 853 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 159 489 160 524 Aruandeaasta kasum (kahjum) 34 780 34 700 Kokku omakapital 444 121 441 131 Kokku kohustised ja omakapital 636 904 637 226 71 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Lisa nr Müügitulu 147 506 130 089 15 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -104 636 -90 075 17 Brutokasum (-kahjum) 42 870 40 014 Turustuskulud -1 217 -1 130 18 Üldhalduskulud -3 924 -3 911 19 Muud äritulud 5 504 10 831 16 Muud ärikulud -98 -37 Ärikasum (kahjum) 43 135 45 767 Muud finantstulud ja -kulud -1 018 -1 067 21 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 42 117 44 700 Tulumaks -7 337 -10 000 14 Aruandeaasta kasum (kahjum) 34 780 34 700 72 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 43 135 45 767 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 28 413 27 066 17,19 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -11 -8 Muud korrigeerimised -7 773 -10 650 Kokku korrigeerimised 20 629 16 408 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -6 486 1 847 Varude muutus 4 216 3 670 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -9 2 857 Laekumised sihtfinantseerimisest 53 76 13 Kokku rahavood äritegevusest 61 538 70 625 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -31 738 -48 495 6,7 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 14 14 müügist Laekumised sihtfinantseerimisest 6 740 10 041 13 Laekunud intressid 5 27 Kokku rahavood investeerimistegevusest -24 979 -38 413 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -6 346 -6 334 10 Makstud intressid -1 025 -1 081 21 Makstud dividendid -27 567 -40 000 14 Makstud ettevõtte tulumaks -7 337 -10 000 14 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -42 275 -57 415 Kokku rahavood -5 716 -25 203 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 38 777 63 980 Raha ja raha ekvivalentide muutus -5 716 -25 203 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 33 061 38 777 73 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kokku Aktsiakapital Registreerimata Ülekurss Kohustuslik Jaotamata nimiväärtuses aktsiakapital reservkapital kasum (kahjum) 31.12.2019 237 208 239 2 6 094 201 118 444 661 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 34 700 34 700 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 844 -239 0 0 0 605 Väljakuulutatud 0 0 0 0 -40 000 -40 000 dividendid Muutused reservides 0 0 0 1 759 -1 759 0 Muud muutused 0 0 0 0 1 165 1 165 omakapitalis 31.12.2020 238 052 0 2 7 853 195 224 441 131 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 34 780 34 780 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 1 980 230 0 0 0 2 210 Väljakuulutatud 0 0 0 0 -34 000 -34 000 dividendid Muutused reservides 0 0 0 1 735 -1 735 0 31.12.2021 240 032 230 2 9 588 194 269 444 121 Täiendavat informatsiooni omakapitali kirjete kohta on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas 14. 74 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Riigi Kinnisvara AS (lühendina RKAS või ettevõte) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga kasutades soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes, kui ei ole teisiti märgitud. Finantsvarad Ettevõttel on järgmised finantsvarad: raha, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Raha, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Nõuded loetakse ebatõenäoliselt laekuvaks (ehk nende osas kajastatakse allahindlus) siis, kui nõue on rohkem kui 6 kuud üle tähtaja. Nõudeid hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks ka varem, kui on muid sündmusi, mis viitavad sellele, et nõude kaetav väärtus on väiksem kui nõude bilansiline väärtus. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Finantsvarade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Raha Bilansis kajastatud raha sisaldab pangakontode saldosid. Rahavoogude aruandes näidatud raha ekvivalendid on väga likviidsed, riskivabad ja lühiajalised investeeringud, mida saab kiiresti realiseerida rahaks. Äritegevuse rahavood on koostatud kasutades kaudset meetodit. Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja väljamaksetena. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised 75 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (ettevõtte arvestusvaluuta on euro). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Varud Müügiks ostetud kaubad ning tooraine ja materjal võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo- ning teistest otsestest väljaminekutest, millest on maha arvatud hinnaalandid. Aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena üle antud kinnistud, mis on plaanis müüa, kajastatakse varudes. Need võetakse arvele hindamisaktides toodud harilikus väärtuses, millele on lisatud tehingukulud. Varud on hinnatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks, turustamiseks ja müügi sooritamiseks. Varude arvestamisel kasutatakse individuaalse hindamise meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringuks Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ning mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis arvele algselt tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Komponentarvestust ei kasutata ning varale ja tema osadele kehtib ühtne amortisatsioonimäär. Ettevõtte kinnisvarainvesteeringutele rakendatav amortisatsioonimäär on 4%. Maad ei amortiseerita. Hilisemad kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks pisiremont, hooldus) kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha. Kinnisvarainvesteeringu kajastamine bilansis lõpetatakse objekti võõrandamise või kasutusest eemaldamise korral, kui varast ei teki eeldatavasti tulevat majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tekkinud kasum või kahjum kajastatakse lõpetamise perioodi kasumiaruandes tuluna varude müügist. Kui kinnisvaraobjekti kasutuseesmärk muutub selliselt, et erasektori kasutuses olnud objekt läheb üle avaliku sektori kasutusse, liigitatakse vara ümber põhivaraks. Kui kinnisvaraobjekti kohta on vastu võetus otsus selle müümise kohta, liigitatakse vara ümber varuks. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 5 000 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Laenude intressikulusid põhivara soetusmaksumuses ei kapitaliseerita. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. 76 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara grupile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberliigitamisel kinnisvarainvesteeringuks või varuks. Immateriaalne põhivara võetakse arvele ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: • varaobjekt on ettevõtte poolt kontrollitav; • on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; • objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Hoonestusõiguslepingute alusel kasutatavad kinnistud Materiaalse põhivara hulgas on lisaks ettevõtte omanduses olevatele kinnistutele ka hoonestusõiguslepingu alusel kasutatavad põhivarad. Ettevõte renoveeris hoonestusõiguslepingu alusel kasutatavatel kinnistutel paiknevad hooned ning kajastab neid kuni lepingu lõppemiseni oma põhivaras. Arvestuspõhimõte on identne ettevõtte materiaalse põhivara arvestusmeetodile. Arvelevõetud hoonestusõiguse tasud Hoonestusõiguse tasud on võetud arvele diskonteeritud väärtuses, kuna tasude maksmise kohustus saabub lepingu tähtaja saabudes. Vara väärtus kasvab lineaarselt kuni hoonestusõiguse tähtaja saabumiseni. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Vara väärtuse langus avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile ei tehta varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Vara väärtuse langus, va avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Igal bilansipäeval hinnatakse, kas on märke, mis viitavad vara väärtuse langusele. Juhul, kui on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara kaetav väärtus. Juhul, kui väärtuse test ei ole teostatav üksiku varaobjekti osas, viiakse väärtuse test läbi väikseima varade grupi, kuhu see vara kuulub, ehk raha teeniva üksuse kohta. Kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga vara neto müügihinnast miinus tehingukulud ja kasutusväärtusest. Kasutusväärtus on vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt saadavate rahavoogude nüüdisväärtus, kasutades diskontomäärana sarnase riskitasemega investeeringute oodatavat tulusust. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hoone ja ehitised 25 a Sisustus 5-10 a Andmetöötlusseadmed 3-5 a Immateriaalne põhivara 2-10 a Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, välja arvatud avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis nimetatud ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahelised rendilepingud, mida kajastatakse alati kasutusrendina. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. 77 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Ettevõte kui rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas (võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega, pluss renditava vara garanteerimata jääkväärtus rendiperioodi lõpuks). Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile arvestusega, et rendileandja tulususe määr on igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendilepingute sõlmimisega kaasnevad esmased otsekulutused (komisjonitasud ja notaritasud), mis jäävad rendileandja kanda, võetakse arvesse rendi sisemise intressimäära ja kapitalirendinõude arvestusel ning kajastatakse tulu vähendusena rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõtte sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt sisemise intressimäära meetodit kasutades intressikulu. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangutest, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest ning need kajastatakse bilansis summas, mis on bilansipäeva seisuga vajalikud eraldisega seotud kohustiste rahuldamiseks. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on emaettevõtja juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise aastaaruande lisades. Sihtfinantseerimine Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist, sihtfinantseerimist järgmiselt: sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes „Muu äritulu“ kirjel. Mitterahalisel sihtfinantseerimisel võetakse saadud vara bilansis arvele tema õiglases väärtuses. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 78 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Tulud Tulu varade ja kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu varade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel või juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis vaheaktide alusel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Kapitalirendilepingute intressitulu kajastatakse müügituludes. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksetele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a esimene arvesse võetav aasta. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades. 79 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 15 223 15 223 0 0 Ostjatelt 15 224 15 224 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -1 -1 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 105 105 0 0 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 1 535 1 535 0 0 Viitlaekumised 1 535 1 535 0 0 Ettemaksed 136 136 0 0 Kapitalirendi nõuded 2 102 97 360 1 645 8 Kokku nõuded ja 19 101 17 096 360 1 645 ettemaksed 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 8 703 8 703 0 0 Ostjatelt 8 709 8 709 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -6 -6 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 55 55 0 0 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 3 188 3 188 0 0 Viitlaekumised 3 188 3 188 0 0 Ettemaksed 91 91 0 0 Kapitalirendi nõuded 2 199 97 387 1 715 8 Kokku nõuded ja 14 236 12 134 387 1 715 ettemaksed Lisa 3 Varud (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Müügiks ostetud kaubad 6 616 10 217 Kokku varud 6 616 10 217 2021. aastal teostati allahindlust 83 tuhande euro (2020: 31 tuhat) väärtuses varudena kajastatavate müügiks hoitavate kinnistute neto realiseerimismaksumuse languse tõttu. Riigile tasuti dividendide eest varude üleandmisega 6 430 tuhande euro (2020: 0) väärtuses. Vt ka lisa 14. 80 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 6 0 4 Käibemaks 0 1 161 0 15 Üksikisiku tulumaks 0 199 0 198 Sotsiaalmaks 0 352 0 348 Kohustuslik kogumispension 0 15 0 17 Töötuskindlustusmaksed 0 24 0 24 Ettemaksukonto jääk 105 55 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 105 1 757 55 606 Vt lisa 2 ja 11. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ning trahv. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud (tuhandetes eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2020 Soetusmaksumus 7 413 8 638 16 051 Akumuleeritud kulum -320 -2 192 -2 512 Jääkmaksumus 7 093 6 446 13 539 Amortisatsioonikulu 0 -363 -363 Ümberliigitamised -1 093 -1 365 -2 458 31.12.2021 Soetusmaksumus 6 320 6 930 13 250 Akumuleeritud kulum -320 -2 212 -2 532 Jääkmaksumus 6 000 4 718 10 718 Vt ka lisa 9,17 ja 19. Kuna RKAS oma kinnisvaraportfelli majandustegevuses kinnisvarainvesteeringuteks ja põhivaraks ei jaga, siis ei peeta ka eraldi arvestust kinnisvarainvesteeringutena kajastatud varade teenitud tulude ja haldamisega otseselt kaasnevate kulude üle. Nimetatud kulud sisalduvad müüdud toodangu kuludes. Seisuga 31.12.2021 nagu ka 31.12.2020 ei ole kinnisvarainvesteeriguid laenukohustiste tagatisena panditud. 81 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed projektid 31.12.2020 Soetusmaksumus 32 195 613 815 8 22 201 43 233 1 130 44 363 712 582 Akumuleeritud kulum 0 -145 856 -6 -8 301 0 0 0 -154 163 Jääkmaksumus 32 195 467 959 2 13 900 43 233 1 130 44 363 558 419 Ostud ja parendused 124 597 74 23 32 596 168 32 764 33 582 Maa ja varem kasutusel 124 597 0 168 168 889 olnud ehitiste ost Uute ehitiste ost, 0 32 596 0 32 596 32 596 uusehitus, parendused Muud ostud ja 74 23 0 0 0 97 parendused Amortisatsioonikulu 0 -25 303 -9 -2 171 0 0 0 -27 483 Allahindlused väärtuse 0 0 0 -11 0 0 0 -11 languse tõttu Müügid 0 0 0 -3 0 0 0 -3 (jääkmaksumuses) Ümberliigitamised -156 47 650 0 3 005 -51 481 -57 -51 538 -1 039 Ümberliigitamised 117 48 580 0 2 365 -51 005 -57 -51 062 0 lõpetamata projektidest Ümberliigitamised 292 1 386 0 13 -413 0 -413 1 278 kinnisvarainvesteeringutega Ümberliigitamised -565 -1 795 0 -4 -63 0 -63 -2 427 varudega Muud ümberliigitamised 0 -521 0 631 0 0 0 110 Muud muutused 19 1 936 0 0 0 0 0 1 955 31.12.2021 Soetusmaksumus 32 182 662 718 81 25 136 24 348 1 241 25 589 745 706 Akumuleeritud kulum 0 -169 879 -14 -10 393 0 0 0 -180 286 Jääkmaksumus 32 182 492 839 67 14 743 24 348 1 241 25 589 565 420 Vt ka lisa 17 ja 19. 2021. aastal lisandus aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena materiaalset põhivara 2 102 tuhande euro väärtuses (2020: 2 314). Seoses aktsiakapitali tühistamisega anti materiaalset põhivara riigile üle 144 tuhande euro väärtuses (2020: 3 537). Dividendide eest tasuti materiaalse põhivara riigile üleandmisega 3 tuhande euro väärtuses (2020: 0). Vt ka lisa 14. Aktsiakapitali lisandumised ja vähendamised näidatakse muude muutuste real. Lõpetamata projektidest senise soetusmaksumusega suurimad on (mln eurot): Rapla riigimaja rekonstrueerimine 4,5 Põllumajandusuuringute Keskuse administratiiv-laborihoone rekonstrueerimine 3,8 Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitus 2,8 Lennusadama katusekatte vahetus ja fassaaditööd 2,5 82 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Teaduse 2, Saku büroohoone rekonstrueerimine 2,2 Keskkonnaameti Tartu büroohoone rekonstrueerimine 1,6 Pärnu riigimaja rekonstrueerimine 1,3 2021. aastal akteeriti 5 038 tuhande euro väärtuses (2020: 10 514) lõpetamata projektidena ehitustöid, mille osas kajastati tulu varade sihtfinantseerimisest keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse osas (vt. ka lisa 6 ja 13). Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Arvutitarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2020 Soetusmaksumus 4 207 25 4 232 Akumuleeritud kulum -2 196 0 -2 196 Jääkmaksumus 2 011 25 2 036 Ostud ja parendused 0 620 620 Amortisatsioonikulu -668 0 -668 Ümberliigitamised 519 -519 0 31.12.2021 Soetusmaksumus 4 659 126 4 785 Akumuleeritud kulum -2 797 0 -2 797 Jääkmaksumus 1 862 126 1 988 Vt ka lisa 17 ja 19. Lisa 8 Kapitalirent (tuhandetes eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul KOV koolid 1 961 63 253 1 645 11.2038 (väljaostuõigusega) Muud väljaostuõigusega 141 34 107 0 01.2026 Kapitalirendinõuded 2 102 97 360 1 645 2 kokku 83 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul KOV koolid 2 023 63 248 1 712 11.2038 (väljaostuõigusega) Muud väljaostuõigusega 176 34 139 3 01.2026 Kapitalirendinõuded 2 199 97 387 1 715 2 kokku Kõik lepingud on sõlmitud Eesti kroonides, kuid peale eurole üleminekut käib arvestus eurodes. Kapitalirendi nõuete intressimäär on 0,7% + 12 kuu EURIBOR. Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised 386 28 127 231 10 kokku 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised 412 27 121 264 10 kokku Lisa 9 Kasutusrent (tuhandetes eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2021 2020 Kasutusrenditulu 87 757 85 451 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Kinnisvarainvesteeringud 2 700 5 613 Muud varad 533 429 511 663 Kokku 536 129 517 276 Muude varade all on kajastatud materiaalseks põhivaraks liigitatud ja välja üüritud maad, hooned ning muu inventar. Enamikku lepingutest on sisse kirjutatud, et üüritasu on võimalik korrigeerida kord aastas tarbijahinnaindeksiga. Kinnisvarainvesteeringud bilansilise jääkmaksumusega 8 018 tuhat eurot (2020: 7 926 tuhat eurot) tulu ei teeni, kuna need ei ole välja renditud ja ootavad uusi ärilahendusi. Kinnisvarainvesteeringute osas vt lisa 5. Aruandekohustuslane kui rentnik 84 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne 2021 2020 Kasutusrendikulu 8 164 8 035 2021. aastal moodustas suurema osa renditud varast erasektorilt üürile võetud hooned ja ruumid, mida ettevõte üürib oma klientidele edasi. 2021. aastal oli nimetatud hoonete üüritulu 8 544 tuhat eurot ja üürikulu 7 695 tuhat eurot (2020: tulu 8 395 ja kulu 7 527 tuhat eurot). Lisa 10 Laenukohustised (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 66 908 6 346 25 385 35 177 kokku Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised 48 500 0 0 48 500 võlakirjad kokku Kapitalirendikohustised 386 28 127 231 8 kokku Laenukohustised 115 794 6 374 25 512 83 908 kokku 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 73 256 6 346 25 385 41 525 kokku Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised 48 500 0 0 48 500 võlakirjad kokku Kapitalirendikohustised 412 27 121 264 8 kokku Laenukohustised 122 168 6 373 25 506 90 289 kokku Pikaajaliste pangalaenude intressimäär põhineb kuue kuu Euriboril, millele lisandub marginaal 0,34 – 0,68% aastas. Pikaajaliste pangalaenude tähtajad on 2028. ja 2038. aastal ning 6 kuu laenuintressid on kuni 0,68%. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 1,61% ja lunastustähtaeg saabub 2027. aastal. Riigi Kinnisvara AS võlakirjad on registreeritud väärtpaberiregistris (ISIN-kood EE3300111236). Laenude ja võlakirjade alusvaluuta on euro. Laenukohustise tagatiseks on seatud hüpoteek ettevõttele kuuluvale materiaalse põhivarana kajastatud kinnistule bilansilise jääkmaksumusega 31 300 tuhat eurot. 85 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 14 350 14 350 0 0 Võlad töövõtjatele 780 780 0 0 Maksuvõlad 1 757 1 757 0 0 4 Muud võlad 2 132 2 132 0 0 Intressivõlad 21 21 0 0 Muud viitvõlad 2 111 2 111 0 0 Saadud ettemaksed 57 970 2 853 2 292 52 825 Tulevaste perioodide 57 970 2 853 2 292 52 825 tulud Kokku võlad ja 76 989 21 872 2 292 52 825 ettemaksed 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 14 463 14 463 0 0 Võlad töövõtjatele 788 788 0 0 Maksuvõlad 606 606 0 0 4 Muud võlad 2 394 2 394 0 0 Intressivõlad 23 23 0 0 Muud viitvõlad 2 371 2 371 0 0 Saadud ettemaksed 55 676 4 112 8 150 43 414 Tulevaste perioodide 54 559 2 995 8 150 43 414 tulud Muud saadud 1 117 1 117 0 0 ettemaksed Kokku võlad ja 73 927 22 363 8 150 43 414 ettemaksed Võlgade ja saadud ettemaksete hulgas kajastatakse RKASle laekunud tagatisraha 2 110 tuhat eurot (2020: 2 275 tuhat eurot), ostjate ettemakseid 1 500 tuhat eurot (2020: 1 588 tuhat eurot) ning lepingutest tulenevaid tulevaste perioodide remondikohustisi 1 353 tuhat eurot (2020: 1 406 tuhat eurot). Nimetatud kohustised on intressi mittekandvad. Pikaajalise tulevaste perioodide tuluna kajastatakse Haridusministeeriumi poolt tasutud üüri ettemaksu Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse eest 4 307 tuhat eurot (2020: 4 494 tuhat eurot) ja Eesti Rahva Muuseumi üüri ettemaksu 46 041 tuhat eurot (2020: 42 186 tuhat eurot). Pikaajaliste tulevaste perioodide tulus kajastub Suur-Ameerika 1 hoonestusõiguse müügist laekunud tasu, mida periodiseeritakse tuludesse kokku 50 aasta jooksul. Kohustise jääk on 4 769 tuhat eurot (2020: 4 884 tuhat eurot). 86 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (tuhandetes eurodes) Tingimuslikud investeerimiskohustised Seisuga 31.12.2021 on RKASil investeerimiskohustisi (kohustisi, mille täitmise vajadust hindame sisuliselt kindlaks) kokku summas ca 77,8 mln eurot (2020: 96,5 mln eurot). Sellest ca 40,2 mln on kehtivatest üürilepingutest tulenevad tuleviku remondikohustised. Arendusprojektidega seotud investeerimiskohustistest suuremad on (mln eurot): PPA Kohtla-Järve ühishoone 6,9 Põllumajandusuuringute Keskuse administratiiv-ja laborihoone Sakus 5,2 PPA Kiviõli ühishoone 4,6 Pärnu riigimaja (Roheline 64) 3,4 Eesti Taimekasvatuse Instituudi universaalhalli rajamine Jõgeva alevikus 3,4 Kuressaare kohtuhoone (Lossi 2) 3,0 Türi päästekomando 2,5 Ruhnu päästekomando 2,1 Suurim investeerimiskohustus on seotud Siseministeeriumi päästekomandode ja PPA ühishoonete projektidega, kuhu investeeritakse alates 2022. aastast üle 16,3 mln euro. Järgnevad Maaeluministeerium 8,6 mln euroga, Riigimajad 5,2 mln euroga ja Justiitsministeeriumi objektid 3,0 mln euroga. Lisaks hindame olemasolevatest üürilepingutest tulenevaks remontidega seotud tinglikuks kohustuseks 40,2 mln eurot. Kindlad investeerimiskohustised (v.a. tuleviku remondikohustised) realiseeritakse eeldatavalt järgnevas tempos (mln eurot): 2022 – 34,4 2023 – 2,7 Remondikohustisi realiseeritakse üürilepingute kestvuse jooksul vastavalt tekkivale vajadusele. Investeeringute finantseerimisel on aluseks ettevõtte omaniku ootused, mille kohaselt lähtume majandustegevuse kavandamisel optimaalsest riskitasemest ja kapitalistruktuurist. Keskpikas perspektiivis liigutakse omakapitali osakaalu 55-60% varade kogumahust suunas. Aastatel 2022-2024 finantseeritakse investeeringuid 18,7 mln euro ulatuses meetmest „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ (vt ka lisa 13 ja 16). Lisaks märgime, et Riigi Kinnisvara AS on kaasatud rahvamajanduse arvepidamises valitsussektori hulka ja uute investeeringumahtude teostamiseks on vajalik üldkoosoleku nõusolek. Eelnevalt toodud investeeringuteks on olemas vajalikud volitused. Lisa 13 Sihtfinantseerimine (tuhandetes eurodes) 87 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 Lisa kasumiaruandes nr Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 2 550 10 041 10 514 3 023 6,16 parandamine Muud 0 0 86 86 Kokku sihtfinantseerimine 2 550 10 041 10 600 3 109 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 76 81 5 tegevuskuludeks Kokku 2 550 10 117 10 681 3 114 sihtfinantseerimine 31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 Lisa kasumiaruandes nr Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 3 023 6 653 5 038 1 408 6,16 parandamine Muud 86 86 82 82 Kokku sihtfinantseerimine 3 109 6 739 5 120 1 490 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 5 58 55 2 tegevuskuludeks Kokku 3 114 6 797 5 175 1 492 sihtfinantseerimine Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetust saadakse samanimelise meetme vahenditest. Toetuse andjaks on Rahandusministeerium. Ettevõte on kohustatud hoidma hoonet keskvalitsuse kasutuses vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates, seejuures ei või tõsta üürilepingu kehtivuse lõpuni keskvalitsuse üürimakseid johtuvalt projektiga kaasnevatest, kuid toetusega kaetud kuludest. 2021. aastal on enim arvestatud järgmiste rekonstrueerimistööde toetuseks (mln eurot): Põllumajandusuuringute Keskuse administratiiv-laborihoone 1,9 Teaduse 2, Saku büroohoone 1,4 Vt ka lisa 12. 88 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Aktsiakapital 240 032 238 052 Aktsiate arv (tk) 2 400 315 2 380 517 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Aktsiakapital täiseurodes: 31.12.2020 238 051 700 Emiteeritud ja registreeritud aktsiakapital 1 979 800 31.12.2021 240 031 500 2021. aastal toimusid järgmised liikumised: - Raamatupidamises võeti arvele ja registreeriti äriregistris 220 2020. aastal emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises võeti arvele ja registreeriti äriregistris 19 578 2021. aastal emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises võeti arvele kuid aastaaruande lõpu seisuga on äriregistris registreerimata 2 300 emiteeritud uut aktsiat. Emiteeritud aktsiate eest anti 2021. aastal mitterahaliste sissemaksetena üle kinnistuid 2 354 tuhande euro väärtuses, millest varudeks liigitati 252 tuhande euro väärtuses ja materiaalseks põhivaraks 2 102 tuhande euro väärtuses kinnistuid. Varasemate aastate otsuste tühistamisena tagastati riigile üks materiaalse põhivarana arvel olnud kinnistu väärtusega 144 tuhat eurot. 2020. aastal toimusid järgmised liikumised: - Äriregistris registreeriti 2 393 uut aktsiat, millest kõik olid emiteeritud ja raamatupidamises registreerimata aktsiakapitali real arvele võetud 2018. aastal. - Raamatupidamises võeti arvele ja äriregistris registreeriti 6 041 2020. aastal emiteeritud uut aktsiat. Emiteeritud aktsiate eest anti mitterahaliste sissemaksetena üle kinnistuid 5 306 tuhande euro väärtuses, millest varudeks liigitati 2 544 tuhande euro väärtuses, kinnisvarainvesteeringuteks 448 tuhande euro väärtuses ja materiaalseks põhivaraks 2 314 tuhande euro väärtuses kinnistuid. Varasema aasta otsuse tühistamisena tagastati riigile kolm kinnistut 4 702 tuhande euro väärtuses. Mitterahalise sissemaksena saadud kinnistud kantkse ettevõtte bilansis registreerimata aktsiakapitali reale, kui kinnistusregistris on vastavad kinnistamisotsused sisse kantud. 2021. aastal on aktsionäridele välja kuulutatud ja välja makstud dividende summas 34 000 tuhat eurot (2020: 40 000). Dividendidest 6 433 tuhande euro (2020: 0) väärtuses tasuti riigile kinnistute üleandmisena mitterahaliselt. Vt ka lisa 3 ja 6. Dividendide maksmisega kaasnes tulumaksukulu summas 7 337 tuhat eurot (2020: 10 000). RKASi jaotamata kasum (arvestades seaduses ette nähtud kohustust kanda 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali) seisuga 31. detsember 2021 moodustas 192 530 tuhat eurot (2020: 193 489). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu madalama maksumääraga 14/86 ja tavamääraga 20/80 netodividendidena väljamakstavalt summalt. Seega on bilansipäevaseisuga eksisteerinud jaotamata kasumist võimalik omanikele dividendidena välja maksta 155 745 tuhat eurot (2020: 155 721) ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 36 785 tuhat eurot (2020: 37 768). 89 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Müügitulu (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 147 140 129 749 Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 366 340 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 147 506 130 089 Kokku müügitulu 147 506 130 089 Müügitulu tegevusalade lõikes Tulu üürist ja vahendatud teenustest 131 057 118 421 Arendusteenused 2 988 3 526 Varude müük 13 456 8 132 Intressitulu kapitalirendilepingutest 5 10 Kokku müügitulu 147 506 130 089 Lisa 16 Muud äritulud (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 5 175 10 514 6,12,13 Muud äritulud 329 317 Kokku muud äritulud 5 504 10 831 Sihtfinantseerimine on keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeede. 90 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Lisa nr Müügi eesmärgil ostetud kinnisvara 7 965 3 650 Haldustegevusega seotud kulud: Haldamisteenus 214 278 Tehnohooldus 6 177 5 576 Heakord 12 484 11 972 Ehitus- ja remonttööd 6 884 7 647 Omanikukohustused 505 489 Elektrienergia 17 113 9 639 Küte (soojusenergia) 6 590 4 894 Vesi ja kanalisatsioon 1 427 1 536 Kommunikatsiooniteenused 13 12 Tugiteenused 2 188 2 222 Üürikulu 7 695 7 473 Haldusobjektide kulum 27 707 26 395 5,6,7 Palk ja sotsiaalmaksud 5 248 5 054 20 Kapitaliseeritud tööjõukulud -219 -222 Muud kulud 225 192 Arendusteenuste kulud: Arendusprojektide kulu 1 803 2 634 Palk ja sotsiaalmaksud 598 611 20 Muud kulud 19 23 Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 104 636 90 075 Lisa 18 Turustuskulud (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Lisa nr Sisseostetud teenused 156 85 Palk ja sotsiaalmaksud 1 823 1 868 20 Kapitaliseeritud tööjõukulud -829 -895 Muud kulud 67 72 Kokku turustuskulud 1 217 1 130 91 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 19 Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Lisa nr Palk ja sotsiaalmaksud 2 055 2 026 20 Kontori põhivara kulum 706 671 5,6,7 Üür ja muud kontoripinna kulud 117 148 IT kulud 446 429 Muud personalikulud 141 141 Muud kulud 459 496 Kokku üldhalduskulud 3 924 3 911 Lisa 20 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Lisa nr Palgakulu 7 371 7 260 Sotsiaalmaksud 2 473 2 434 Kokku tööjõukulud 9 844 9 694 17-19 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 235 229 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 206 219 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 19 7 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 10 Palgakuludes sisalduvad töötasud summas 7 284 tuhat eurot (2020: 7 162) ja erisoodustusena antud hüved 87 tuhat eurot (2020: 98). Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Finantstulud 5 12 Intressikulu -1 023 -1 079 Kokku muud finantstulud ja -kulud -1 018 -1 067 Lisa 22 Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2021 31.12.2020 Võlad ja ettemaksed 92 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2021. a. majandusaasta aruanne Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 5 0 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 5 0 OSTETUD 2021 2020 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 27 37 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 27 37 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 273 276 Tehinguteks seotud osapooltega loetakse tehinguid aktsionäriga ja tema konsolideerimisgrupiga, nõukogu ja juhatuse liikmetega, töötajatega, nende lähisugulastega ja ettevõtetega, milles nad omavad olulist osalust. Tegev- ja kõrgema juhtkonna hulka loetakse ema- ja tütarettevõtjate juhatuse ning nõukogu liikmed. Riigi Kinnisvara ASi omanikuks on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Rahandusministeerium. Riigi Kinnisvara AS-i kui riigiraamatupidamiskohustuslase aruandes ei ole avalikustatud tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades. Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liikmetel on õigus lahkumishüvitisele, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituse tähtaja möödumist. Seisuga 31.12.2021 on potentsiaalne lahkumiskompensatsioon 44 tuhat eurot (31.12.2020: 42). Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2021. aastal nii nagu ka 2020. aastal moodustatud allahindluseid. 93 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2021; • kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Ettevõttest ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Lauri Past Vandeaudiitor, litsents nr 567 Rando Rand Vandeaudiitor, litsents nr 617 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn 28. märts 2022 Tallinn, Eesti Riigi Kinnisvara AS n õukogu aruanne 20 2 1 . aasta äriühingu tegevuse korraldamisest, juhtimisest ja järelevalve teostamisest 07 .aprill 20 2 2 . a. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on 2001. aastal riigi kinnisvara tõhusaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile 100%-liselt kuuluv ning 31.12.2021 seisuga 2 40,3 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga ning 444,1 miljoni euro suuruse netovaraga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev äriühing. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium. RKAS-i peamine ülesanne on riigi poolt üle antud kinnisvara saneerida, läbipaistvalt ja efektiivselt arendada ja hallata ning riigivalitsemiseks mittevajalik vara võõrandada. Ettevõtte peamisteks klientideks on riigiasutused ja avalike teenuste pakkujad, kellele osutatakse kinnisvara haldus - ja arendusteenust, projekteerimise ja ehituse projektijuhtimisteenust, korraldatakse kinnisvara valdkonna hankeid jmt. RKASi t öötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 2021.aastal 235 , sh töötamise liikide kaupa järgmine : t öölepingu alusel töötav isik 206 ; v õlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja 19 ; j uriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 . 31.12.202 1 seisuga oli ettevõttes 228 töötajat (sh lapsehoolduspuhukusel viibivad töötajad ja juhatuse liikmed) , kes on jagatud nelja asukoha vahel: Tallinnas tööta s 171 inimest (kinnisvaraarenduses 4 2 , haldusteenustes 50 , kliendisuhetes 12 , hangetes 11 ning tugiüksustes kokku 56 ), Tartus 25 inimest (kinnisvaraarenduses 9 , haldusteenustes 16 ), Pärnus 16 inimest (kinnisvaraarenduses 3 , haldusteenustes 13 ) ja Jõhvis 1 6 inimest (kinnisvaraarenduses 4 , haldusteenustes 12). 202 1 . aastal asus ettevõttesse tööle 26 uut töötajat. Töötajate paiknemist mõjutab põhiliselt varade ja hallatavate kinnistute ning objektide asukoht. Tööjõu voolavus oli 11,6%, mis on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 0,4 protsendipunkti . 2021. aasta vältel oli praktikal 4 inimest. Ettevõttes töötas 2 erivajadusega töötajat. Äriühingul on ülevaate allkirjastamise seisuga viie liikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Sulev Luiga (nõukogu esimees), Norman Aas, Kaie Karniol, Tarmo Leppoja ja Tõnu Toompark . Perioodil 01.01.-07.06.2021 kuulus nõukogusse lisaks Ruth Valksaar . RK AS nõukogu on koostöös aktsiate valitseja ning seltsi juhatusega korraldanud , järel e valvanud ja suunanud rii gi äriühingu tegevust lähtudes ettevõtte põhikirjast , äriseadustiku st ja muude st nõukogu tegevust regu leerivate õigusaktide nõuete st . Alljärgnevalt esitame ülevaade, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust 31.12.2021 lõppenud majandusaastal planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud . 1. Nõukogu peamised tegevused 20 2 1 . aastal 20 2 1 . aastal p idas nõukogu kokku kuus koosolekut ning ühe hääletuse koosolekut kokku kutsumata ( osalemine kajastatud lisas 1 ). Lähtudes 20 20 . aastal kinnitatud ettevõtte strateegiast aastateks 20 21 -202 3 , vaadati üle 31.12.20 2 0 lõppenud majandusaasta tulemused, aruandeaasta plaanid ning kiideti heaks äriühingu 20 22 . aasta eelarve ja tegevus eesmärgid . RKAS finantstulemuste ja -positsiooni järelevalve leidis põhiosas aset juhatuse poolt antud kvartaalsete tegevus ülevaadete raames , läbi nõukogu tööorgani - auditikomitee , suhtluse l välis e finants audiitori ga ja siseaudiitori ga ning 2020. aasta l moodustatud ettevõtte siseauditi osakonnaga . Nõukogu tavapäraste tegevuste taustal saab 31.12.202 1 lõppenud majandusaasta l esile tõsta : 20 2 1 . ja 202 2 . aasta eelarvete, tööplaanide , eesmärkide , kavade ja mõõdikute menetlemine, ülevaatamine , muutmine, kinnitamine ning hindamine ; juhatuse , auditkomitee ning nõukogu häireteta töö korraldamine (sh koosseis , mehitatus , hinnang eesmärkide ja mõõdikute täitmise osas ) ; investeeringute optimeerimisreservi raames teostatavate täiendava te projektid e loetelu kinnitamine ; juhatusele nõusolek u andmine sõlmida Salinee OÜ- ga nõudeõiguse loovutamise leping , mis tuleneb sellest, et Riigi Kinnisvara AS on maksnud AS Tallina Vesi veeteenuse eest põhjendamatult kõrget tasu AS Tallina Vesi poolt kehtestatud õigusvastase hinnakirja alusel; seoses Terviseameti Paldiski mnt 81, Tallinn hoone külmaruumide intsidendi ga juriidilise analüüsiga tutvumine ja seisukohavõtt kolmandatele osapooltele nõude esitamise küsimuses ; ettevõtte eesmärkide, uuringute, mõõdikute, tulemuslikkuse, tegevuskavade, metoodikate, protsesside, strateegiate, siseauditite tulemuste, töötajate-, tarnijate- ja kliendirahulolu ülevaadete ning analüüsidega tutvumine, suuniste andmine ning järeltegevuste kavandamine. 2. Sisekontrolli süsteem, auditite läbiviimine ja tulemused Koostöös auditikomiteega ning juhatusega täiustati ning täpsustati äriühingu sisekontrollisüsteemi, se a lhulgas 2020. aastal loodud siseauditi osakonna töö korraldust. Et t evõtte kontrollikeskkonnaga seoses korraldas nõukogu läbi auditikomitee sise- ja välisauditite läbiviimist ettevõttes, lahendas auditikomitee töökorraldusega seonduvaid küsimusi, vaatas üle erinevate siseauditite tulemuste ning nendest lähtuvate tähelepanekute rakendamise kokkuvõtted. Nõukogu on moodustanud järelevalve teostamisega seotud küsimuste korraldamiseks ja lahendamiseks auditikomitee . A uditikomitee on mehitatud põhimõttel, et e namik auditikomitee liikmetest, nende hulgas auditikomitee esimees, on auditeeritavast üksusest sõltumatud. Komitee põhikirjaliseks ülesanneteks on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorteenuste, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise, eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Äriühingul oli 31.12.20 2 1 ning on ka ülevaate allkirjastamise seisuga kolmeliikmeline auditikomitee, millesse kuuluvad Taavi Saat (esimees), Kaie Karniol ning Marianne Paas. 20 2 1 . aastal toimusid auditikomitee koosolekud kuuel korral (osalemine kajastatud lisas 2 ). Majandusaasta aruande auditi kohustuse täitmiseks on 20 20 . aastal läbi viidud han ge , mille tulemusena täidab eelnimetatud auditiülesandeid 20 20 -202 3 aruannete osas audiitoräriühing AS PricewaterhouseCoopers. Majandusaasta aruande audiitor on kinnitanud nõukogule ja auditikomiteele oma vastavust sõltumatuse-, eetika- jt. asjakohastele nõuetele . Auditikomitee on jooksvalt ka jälginud, et audiitoräriühing ei osutaks RKAS-le teenuseid, mis seaksid ohtu audiitori sõltumatuse kindlustandvate audiitorteenuste osutamisel. RKAS sisekontrollisüsteemi üks oluline osa on vihjeliin , mille e-kirja või kodulehe vihjeankeeti võivad kasutada nii ettevõtte töötajad, koostööpartnerid kui ka kolmandad isikud. Märgitud kanalite kaudu edastatud informatsioon i töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse regulatsioonidele ja taga takse teavitaja anonüümsus . 2021. a laekus vihjeliinile 3 sisulist vihjet . Läbiviidud menetlustoimingute tulemusel ei tuvastatud neist ühelgi juhul RKASi suhtes pettus i . 2020. aastal moodustati ettevõttes oma sisene siseauditi üksus . . Siseauditi üksuse p oolt viidi 2021. aastal läbi vastavus auditid teemadel: protsesside muudatuste juhtimine läbi protseduuride kaasajastamise, riskide hindamine ja juhtimise süsteem, lähteülesande koostamise protsess remont- ja parendustööde korral, IT toimepidevus ja teenustasemed. Lisaks eeltoodule viis siseauditi üksus läbi kaks järelseiret eelnevate auditite tähelepanekute rakendamisest ning osales rahandusministeeriumi kontrollitoimingute läbiviimisel põhilise koordineerijana ettevõtte siseselt . 2021. aastal uuendati standardi ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteemi ja ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati. Väljastatud sertifikaadid tõendavad, et ettevõte tegutseb kinnisvara arendamise, haldamise ja hooldamise ning ehitusjuhtimise ja omanikujärelevalve valdkonnas kooskõlas eelpool toodud standardite nõuetega. Nõukogu ülesandel käsitles auditikomitee aruandeaasta jooksul: eelarvestamise põhimõtteid; nõukogule esitatavate audititega seonduvaid tegevusaruandeid /ülevaateid ; siseauditi osakonna mõõdikuid ning töö tulemuslikkust; perioodilisi ülevaateid siseauditite tulemustest ning järeltegevuste seisust; siseauditite tööplaani perioodi l 20 2 1 ning tegi plaane aastaks 202 2 ; riskijuhtimise ülevaateid ja võimalikke arengusuundi; pettuste ennetamise ja rikkumistest teavitamise mehhanismide ülevaadet ja hindamist , sh korruptsiooniennetus e meetmed; vihjeliini ülevaateid; ettevõtte finantsriskide ülevaadet; raamatupidamise kuu, kvartali ja aastaaruande koondamise protsessi; ISO auditite ülevaadet; auditikomitee töökorra ajakohasust ; välisauditi tegevusulatus t , -plaani, -metoodikat ; s iseauditi o s akonna põhimääruse ajakohasust; auditikomitee tegevusplaani 2022. aastaks; investeeringute-, hankeplaani täitmise ning nõuetele vastavuse (sh käimasolevad ja eesseisvad vaidlused) ülevaateid ; r ahandusministeeriumi kontrolltoimingute ülevaadet. 3. Korruptsiooni ennetamine RKAS lähtub nulltolerantsi põhimõttest korruptsiooni igasuguste vormide suhtes. Ettevõtte tegevus tugineb aususel ja läbipaistvusel ning nõukogu pea b oluliseks, et kõik ettevõtte töötajad ning juht- ja kontrollorganite liikmed järgiksid samasuguseid eetilisi tõekspidamisi - eeltoodu on fikseeritud ettevõtte nõukogu poolt ajakohastatud ja kinnitatud ühtsete korruptsiooniennetuse põhimõtetena. Nimetatud korruptsiooniennetuse põhimõtete tagamiseks on ettevõttes: kehtestatud töötajate eetikakoodeks, milles on määratletud võrdse kohtlemise printsiip, õiguskuulekus, vastutustunne, hoolsuskohustus, täpsus ning kõiksugu konkurentsi moonutavate võtete kasutamise keeld tööülesannete täitmisel; toimi v vihjeliin - 24/7 toimiv tehniline lahendus, mis võimaldab anonüümselt edastada teavet sündmuse kohta, mis ei ole kooskõlas heade äritavade ning üldtunnustatud moraalinormidega; ärihuvide deklareerimise ning huvide konfliktist hoidumise kord, mis täpsustab eetikakoodeksiga kehtestatud üldprintsiipe ning määratleb iga töötaja konkreetsed tegevused huvide konflikti korral, sh kingituste vastuvõtmise ja teenustest keeldumise tingimused. Ühtlasi määratleb isikute ringi, kes on kohustatud minimaalselt üks kord aastas esitama isiklike majanduslike huvide deklaratsiooni, mis hõlmab andmeid töötajate ning nendega seotud isikute osaluste kohta äriühingutes, kuulumist äriühingute või muude juriidiliste isikute juhtorganitesse, kuulumist erialaliitudesse, kehtivate majandustegevuste registreeringute informatsiooni ning muud võimalikku huvide konflikti võimaldavate andmete edastamist.; regulaarsed korruptsiooniennetuse sisekoolitused uutele töötajatele. Lisaks huvide deklaratsioonides esitatule on RKAS majandusaasta auditi kohustuslane , mille raames hinnatakse ja analüüsiatkse sõltumatu audiitorettevõtja poolt ka võimalikke pettuse riske, sh huvide konflikti (realiseerumise) situatsioone ning tehinguid seotud osapooltega . 20 2 1 . aastal võimaliku huvide konflikti või korruptsiooni kahtlusega seotud tegevusi ettevõtte töötajate ning juht- ja kontrollorganite liikmete seas ei tuvastatud. 4 . Juhatuse eesmärkide täitmine E ttevõte täitis majandusaastaks püstitatud olulisemad finantseesmärgid. Ettevõtte netovara moodustas majandusaasta lõpu seisuga 44 4 ,1 mln eurot ( 20 20 . majandusaastal 4 4 1,1 mln eurot) ja käibekapital 28,5 mln eurot ( eelmisel majandusaastal 32,4 mln eurot), müügi tulu teeniti 1 47,5 mln eurot ( eelmisel majandusaastal 13 0,1 mln eurot) ning puhas kasumiks kujunes 3 4, 8 mln eurot ( eelmisel majandusaastal 3 4,7 mln eurot). Ettevõte püsi s nõutud riigieelarve tasakaalulimiidi piires ning hoi dis netovõlakoormuse kokkulepitud taset. Tasakaalulimiidi tulemuse kujunemist mõjutasid mh planeeritust suurem kasum ja väiksem investeeringute maht. 2021. aastaks lubatud suurim negatiivne mõju riigieelarve tasakaalupositsioonile oli - 12,4 mln EUR (eesmärk), tegelik mõju tasakaalupositsioonile oli positiivne summas + 2,6 mln eurot. RKAS on kinnisvaraarenduses keskendunud eriotstarbeliste hoonete (nt päästehooned, koolimajad jt) ning büroo- ja teenindushoonete arendamisele. 2021. aastal investeeriti 34,7 mln eurot (2020. aastal 48,6 mln eurot). Suurim investeeringumaht tuli haldusobjektide kapitaliseeritud remonttöödest (5,9 mln eurot), Rapla riigimajast (3,8 mln eurot), Sakus Teaduse 4/6 hoonest (3,3 mln eurot) ja Meremuuseumi Lennusadama hoonest (2,5 mln eurot). Klientidele anti suurematest valminud arendusobjektidest üle Pärnu siseturvalisuse ühishoone (Tammsaare pst 61 ja 70, Pärnu), rekonstrueeritud Riigikantselei büroohoone Tallinnas (Rahukohtu 2, Tallinn), Tartu büroo- ja teenindushoone (Pepleri 35, Tartu), Valga politseihoone (Puiestee 4, Valga), Jõgeva riigimaja (Suur 3, Jõgeva), rekonstrueeritud Viljandi katsekeskuse kontori-laborihoone (Männi tee 5, Matapera, Viljandimaa), Eesti Maaelumuuse u mi töökoda-garaaž Ülenurmel (Muuseumi tn 2 ja 4, Pargi tn 4, Tartu maakond) jmt. Kinnisvara arenduses 20 20 . aastaks planeeritud investeeringu id teostati ligi 77 % ulatuses . Remonttööde maht kokku oli 13,1 mln eurot ehk plaan on täidetud 90% ulatuses (lubatud hälbe piires). Remonttöid kajastatakse remonttööde kuludena ja investeeringutena. Investeeringute summaks oli 5,9 mln eurot, eelarvestatud investeeringute maht oli 6,0 mln eurot. Seega alatäitmine oli tingitud kuludena kajastuvate remonttööde (väiksemad remonttööd, mida ei võeta põhivarasse arvele, vaid kantakse otse kuludesse) ära jäämisest. Mittevajalik ku kinnis vara realiseeri ti 13,5 m iljoni euro väärtuses (eelmisel aastal 8,1 m iljonit euro t). 20 2 1 . a lõpus uuringufirma Kantar Emor poolt läbiviidud R KAS klientide rahulolu-uuringu tulemused näitavad, et viimas t e aastate jooksul ettevõtte poolt ellu viidud muudatused on tehtud õ iges suunas ning on andnud positiivseid tulemusi. Kliendisuhete tugevust iseloomustav nn TRIM indeks otsustajate segmendis paranes aastaga 7 punkti , jõudes tasemeni 6 7 , ületades eesmärgiks seatud 61 punkti taseme. K lientide segmendi hinnang oli 79 punkti, mis on kahe punkti võrra möödunud aasta kõrgest 81 punkti tasemest madalam ja jäi eesmärgile taset säilitada alla. Võrreldes analoogsete kinnisvara üüri, halduse jms teenuseid pakkuvate ettevõtete uuringutulemustega Euroopas (vastajate kogubaas 19 000 i sikut ) kuulub R K AS oma tulemusega 33% parimate ettevõtete hulka. Jooksval ning eelnevatel majandusaastatel läbiviidud hangete tulemuse d mõjutavad RKAS hallatavate büroopindade ülalpidamiskulude kasv u. Büroopinna ülalpidamiskulude kasvu mõõdikut arvutatakse 4 aasta libiseva keskmise põhjal ning võrreldakse tarbijahinna indeksi muudu 4 aasta libiseva keskmisega. Kui eelnevatel aastatel on ülalpidamiskulude kasv ja THI muut olnud aastate lõikes võrreldavas suurusjärgus, siis 2021. aastal tekkis peamiselt energiahindade suure tõusu tõttu aga ka teenuseosutajate tööjõukulude kasvu tõttu tasemete vahel suur erinevus. THI muudu arvutusmetoodikas on ülalpidamiskulude (sh tarbimisteenuste kulude) komponent oluliselt väiksema osakaaluga kui büroopinna ülalpidamiskuludes. 2021. aastal suurenes 4,7%, aga ülalpidamiskulud 18,7%. Tõusu suurimateks komponentideks olid elekter (+75,3%) ja küte (+31,4%). Juhul, kui võrrelda ülalpidamiskulude komponenti ilma elektri- ja küttekuludeta THI muuduga, oli ülalpidamiskulude kasvumäär 4 aasta libiseva keskmisena 2,84% , mis üle tas THI muudu libiseva keskmise 2,5%. 2021.aastal jätkus üle-eestilise riigimajade programmi elluviimine. Riigimajade programmi eesmärk koosneb investeeringute mahu alameesmärgist ning valitsuskabineti 16.03.2018 istungil otsustatud kontseptsiooni alameesmärkidest. Riigimajade investeeringute mahu e esmärk täidet i 79% ulatuses, mis on pigem kõrge täitmise määr arvestades ehitushindade erakordselt kiiret kasvu ja pakkujate ebakindlust pakkumiste esitamisel ja hangetes osalemisel. Riigimajade kontseptsiooni alameesmärkide täitmine : viia otseste avalike teenuste osutamine maakonnakeskustes (v.a Tallinn ja Tartu) võimalikult vähestesse füüsilistesse asukohtadesse . Jõgeva riigimaja rajamisega vabastati asukohad 4 hoones (sh 3 riigi omanduses olevat hoonet ja 1 eraomandis olnud pind). Kogu riigimaja programmi raames on plaanis asutuste kasutuses olevast 63 hoonest vabastada 45. luua sotsiaalvaldkonna riigimajad : 2019. aastal valmis Viljandi riigimaja (Vabaduse plats 2), ehituses on Pärnu riigimaja (Akadeemia 2) ning projekteerimisel on Paide riigi- ja kohtumaja (Tallinna mnt 18). Riigimajade programmis sisalduvad lisaks sotsiaalvaldkonna riigimajad Haapsalus ja Jõhvis. luua põllumajandus- ja keskkonnavaldkonna riigimajad : 2020. aastal valmis Jõhvi riigimaja (Pargi 15), 2021. aastal valmis projekteerimine ning läheb 2022. aastal ehitusse Pärnu riigimaja (Roheline 64) ning 2022. aastal alustame projekteerimist Haapsalu riigimajas (Lahe 24). luua igas maakonnakeskuses nüüdisaegne kaugtöökeskkond (kuni 15 töökohaga tegevuspõhine kontor), mida saavad kasutada kõik riigiasutused : vastav kaugtöökohtade kasutamise võimalus on tagatud Viljandi, Rakvere ja 2021. aastal valminud Jõgeva riigimajas. Lisaks luuakse kaugtöökohtade kasutamise võimalus Rapla (2022), Pärnu (2022) riigimajades ning Valga, Paide ja Kärdla riigi- ja kohtumajades. seada büroopindade optimeerimisel eesmärgiks saavutada olemasolevates hoonetes sihttase 20 m² töötaja kohta, uute hoonete rajamisel 15 m² töötaja kohta : 2021. aastal valminud Jõgeva riigimajas optimeeriti pinnakasutust 34 m2/töötaja tasemele 16 m2/töötaja. Riigi ühe suurima riigihankemenetluste läbiviijana korraldas RKAS 2021. aastal 1091 hanget eeldatava maksumusega 320 miljonit eurot. Hankemenetluse liikidest korraldati arvuliselt enim alla lihthanke piirmäära jäävaid hankeid (70%), mille maksumuse osakaal moodustas 5% hangete kogumahust. Hangete maksumuse põhjal moodustasid suurima osa avatud hankemenetluse raames korraldatud hanked kogusummas ligi 272,5 miljonit eurot. Hankeobjekti järgi liigitatuna on suurema arvulise osakaaluga ehitushanked, moodustades 54% kõigist hangetest ning 66% hangete kogumaksumusest. 2021. aastal toetas Riigi Kinnisvara teadus- ja arendustegevusi : 1) Hoonete remondimetoodikate uuringu ning vastava metoodika väljatöötamise teadusprojekti, mis valmib kolme ülikooli koostöös (Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool). 2 ) Garage48 digitaalehituse häkatoni 2021 arendusnädalavahetuse toimumist, mis tõi nii virtuaalselt kui ka kohapeal kokku ehitus- ja kinnisvaraeksperte erinevatest riikidest. 3) Novembris 2021 korraldas Riigi Kinnisvara teaduskonverentsi „Mõttemuutjad 2021“, mille fookuses oli tark ja jätkusuutlik ehitus. Konverentsil jagasid oma kogemusi ja ideid kinnisvara- ja ehitussektori tippspetsialistid Soomest, Norrast, USA-st ja Eestist. Konverentsi teemadeks olid rohevaade, hoonete toimivuskatsetused ja tehnoloogia, tark töökeskkondade kavandamine, säästlikud ja jätkusuutlikud ehitused ning muud ehitus- ja kinnisvaraalased teemad. Hübriidkonv e rentsi jälgis veebi vahendusel ligi 700 inimest. 4) 2021. aastal viis Riigi Kinnisvara AS läbi hariduse edendamise ja erialade tutvustamise eesmärgil Riigi Kinnisvara stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“, et Eesti suurima kinnisvaraettevõttena märgata, tunnustada ja toetada uut andekat kinnisvara- ja ehitussektori innovatsiooni vedavat põlvkonda. 2021. aastal pälvisid Riigi Kinnisvara stipendiumi järgmised üliõpilased: Liis Tammekand (Keskkonna-, energia ja keemiatehnoloogia bakalaureuseõpe, TalTech) - s tipendium 1500 eurot. Anna Krasnikova (Hoonete sisekliima ja veetehnika magistriõpe, TalTech) - s tipendium 2000 eurot. Meelis Vapper (Inseneri teaduskond hooned ja rajatised magistriõpe, Taltech) - s tipendium 2000 eurot. Eneli Kleemann (Arhitektuur ja linnaplaneerimine magistriõpe, EKA) - s tipendium 2000 eurot. Robert Krautmann (Doktorant-nooremteadur, keemiliste kiletehnoloogiate labor, Taltech ) – s tipendium 3000 eurot. Ettevõttete ostu ja müügi nõustamise ettevõtte Prudentia ning Nasdaq Tallinn poolt koostatakse Eesti väärtuslikumate ettevõtete TOP 101. Ettevõtete viimase kolme aasta aruannete põhjal kokku pandud edetabeli ja kogu projekti mõte on avaliku debati tekitamine ettevõtete väärtuse ja väärtuse loomise teemal laiemalt. Ligi 300 analüüsitud ettevõtte seas positsioneerus Riigi Kinnisvara AS kõrgele 7. kohale (2020.aastal 5.koht ja 2019. aastal 8.koht) . Riigi Kinnisvara pälvis 2021.aastal tiitli „Tark tellija“ hoonete kategoorias. Konkursi kutsus ellu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos erialaliitudega. Konkursi eesmärgiks on anda ühiskonnale teada Targa Tellija olulisusest ehitussektori arengule ja ehituskultuuri tõusule Eestis ja väärtustada tellijaid, kes annavad selleks oma panuse. Riigi Kinnisvara kandidatuur esitati konkursile koguni 4 objekti meeskonna poolt. Konkursi valikukomisjon märkis, et RKAS-i kogemust ja kompetentsi tellijana Eestis hinnatakse ja pidas valdkonna arengu huvides väga oluliseks avaliku sektori eeskuju ning soovis RKAS-i tunnustada kvaliteetse ruumi ja hea koostöö eest. Kokkuvõtvalt leidis aset nõukogu poolt määratud juhatuse eesmär kide täitmine 31.12.202 1 lõppenud majandusaastal alljärgnev a lt : Kokkuvõte Läbiviidud ja esitatud välis- ja siseauditite ning muude kontroll - ja järelevalve tegevuste tulemustest lähtuvalt saab nõukogu väita, et nõukogule ei ole teada ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks ettevõtte sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimivuse katkemise ja/või võiks avaldada sedakaudu olulist mõju ettevõtte majandustulemustele. 07 .04.202 2 toimunud nõukogu koosolekul otsustas nõukogu ühehäälselt : 1) K iita heaks juhatuse poolt nõukogule esitatud Riigi Kinnisvara AS konsolideeritud 202 1 . majandusaasta auditeeritud aruanne . 2) Kiita heaks Riigi Kinnisvara ASi kasumi jaotamine alljärgnevalt: 5% 2021. aasta puhaskasumist summas 1 738 999 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali vastavalt äriseadustikus sätestatule; Dividendideks 34 800 000 eurot ning tulumaksuks 6 548 837 eurot; Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 157 730 255 eurot. 3 ) Esitada Riigi Kinnisvara AS 202 1 . majandusaasta auditeeritud aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos nõukogu aruandega üldkoosolekule kinnitamiseks. 4) Kiita heaks korralise üldkoosoleku päevakord: 1. Juhatuse ülevaade 2021. a majandusaasta kohta 2. Nõukogu aruanne 2021. aasta majandusaasta kohta 3. 2021. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine 4. Ettevõtte kasumi jaotamisest 5. Hinnang omaniku ootuste täitmisele 202 1 . aastal . 6. Juhatuse ülevaade 2022. a. eesmärkide kohta Riigi Kinnisvara AS n õukogu nimel (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Luiga n õukogu esimees Lisad: LISA 1. Äriühingu nõukogu-, auditikomitee- ja juhatuse liikmetele makstud tasud 2021. aastal Lisa 2. Nõukogu- ja auditikomitee liikmete osalemine organi koosolekutel 2021. aastal LISA 1. Äriühingu nõukogu-, auditikomitee - ja juhatuse liikmetele makstud tasud 20 2 1 . aastal 1 .1. Juhatuse liikmete tasud 20 2 1 . aastal (bruto) , sh isikliku s õiduauto kasutamise hüvitis Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Alus Kati Kusmin juhatuse liikme tasu 106 788,72 01.01.202 1 -31.12.202 1 juhatuse liikme leping tulemustasu 20 250 ,00 kokku 127 038,72 Andrus Ait juhatuse liikme tasu 81 183,72 01.01.2021-31.12.2021 juhatuse liikme leping tulemustasu 15 000 ,00 kokku 96 183,72 Juhatuse liikmete tasud 20 2 1 . aastal kokku moodustasid 223 222,44 EUR 1 .2. Nõukogu - ja auditikomitee liikmete tasud 20 2 1 . aastal (bruto) Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Alus Sulev Luiga nõukogu esimehe tasu 12 000,00 01.01.202 1 -31.12.202 1 ainuomaniku otsus Norman Aas nõukogu liikme tasu 6 000,00 01.01.202 1 -31.12.202 1 ainuomaniku otsus Kaie Karniol nõukogu liikme tasu/ auditikomitee liikme tasu 6 528,00 01.01.202 1 -31.12.202 1 ainuomaniku otsus Tarmo Leppoja nõukogu liikme tasu 6 000,00 01.01.202 1 -31.12.202 1 ainuomaniku otsus Tõnu Toompark nõukogu liikme tasu 6 000,00 01.01.202 1 -31.12.202 1 ainuomaniku otsus Ruth Valksaar nõukogu liikme tasu 2 625,00 01.01.202 1 - 07.06.2021 ainuomaniku otsus Taavi Saat auditikomitee esimehe tasu 6 000,00 01.01.202 1 -31.12.202 1 nõukogu otsus Marianne Paas auditikomitee liikme tasu 4 500,00 01.01.202 1 -31.12.202 1 nõukogu otsus Nõukogu- ja auditikomitee liikmete tasud 202 1 . aastal kokku moodustasid 49 653,00 EUR Lisa 2 . Nõukogu - ja auditikomitee liikmete osalemine organi koosolekutel 20 2 1 . a astal 2.1. Nõukogu liikmete osalemine nõukogu koosolekutel 20 2 1 . aastal Toimumise kuupäev Sulev Luiga Tõnu Toompark Kaie Karniol Norman Aas Tarmo Leppoja Ruth Valksaar 18.02.2021 jah jah jah jah jah jah 15.04.2021 jah jah jah jah jah jah 26.05.2021 jah jah jah jah jah jah 26.08.2021 jah jah jah jah jah volitused lõppenud 19.10.2021* jah jah jah jah jah volitused lõppenud 11.11.2021 jah jah jah jah jah volitused lõppenud 16.12.2021 jah jah jah jah jah volitused lõppenud * vastavalt äriseadustiku § 323 sätestatule (otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata) 2. 2 . Auditikomitee liikmete osalemine komitee koosolekutel 20 2 1 . aastal Toimumise kuupäev Taavi Saat Kaie Karniol Marianne Paas 18.02.2021 jah jah jah 15.04.2021 jah jah jah 26.05.2021 jah jah jah 26.08.2021 jah jah jah 11.11.2021 jah jah jah 16.12.2021 jah jah jah RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTS Tallinn, Tartu mnt 85, registrikood äriregistris 10788733 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT 19. aprill 2022.a, algus kell 15:00, lõpp kell 16:30 Rahandusministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn AINUAKTSIONÄR Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) ainuaktsionär on Eesti Vabariik (häälte arv 2 406 547, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest), kelle nimel teostab RKAS aktsiate valitsemist Rahandusministeerium (RM), mida esindab riigihalduse minister Jaak Aab. KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja: Jaak Aab, riigihalduse minister Kutsutud: Sulev Luiga, RKAS nõukogu esimees Kaie Karniol, RKAS nõukogu liige, RM riigivara osakonna juhataja Kati Kusmin, RKAS juhatuse esimees Kaur Kajak, RM halduspoliitika asekantsler Kalle Viks, RM riigivara osakonna analüütik PÄEVAKORD 1. Juhatuse ülevaade 2021. a majandusaasta kohta 2. Nõukogu aruanne 2021. a majandusaasta kohta 3. Auditeeritud 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine 4. Aktsiaseltsi 2021. a puhaskasumi jaotamine 5. Hinnang omaniku ootuste täitmisele 2021. aastal 6. Juhatuse ülevaade 2022. a. eesmärkide kohta Koosolekut juhatas Jaak Aab ja protokollis Kalle Viks. Päevakorrapunkt 1. Juhatuse ülevaade 2021. a majandusaasta kohta Juhatuse esimees Kati Kusmin andis ülevaate RKAS-i 2021. a majandusaasta võtmenäitajatest ja olulisematest sündmustest, ettevõtte ja juhatuse eesmärkide täitmisest ning aasta jooksul toimunud arengutest. Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 2. Nõukogu aruanne 2021. a majandusaasta kohta Nõukogu esimees Sulev Luiga andis ülevaate RKAS-i nõukogu ja auditikomitee tegevusest 2021. aastal, samuti käsitles juhatuse tegevust püstitatud eesmärkide saavutamisel. Nõukogu aruanne 2021. a majandusaasta kohta on lisatud protokollile. Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 3. Auditeeritud 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine Juhatuse esimees Kati Kusmin esitas ainuaktsionäri esindajale kinnitamiseks RKAS-i auditeeritud 2021. a majandusaasta aruande koos sõltumatu vandeaudiitori märkusteta aruandega. RKAS-i nõukogu on majandusaasta aruande oma 07.04.2022.a. toimunud koosolekul heaks kiitnud. Auditeeritud 2021. a majandusaasta aruanne on lisatud protokollile. Ainuaktsionäri esindaja hindas äriühingu majandustulemused 2021. aastal väga heaks. Ainuaktsionär otsustas: Kinnitada RKAS-i auditeeritud 2021. a. majandusaasta aruanne (lisatud). Päevakorrapunkt 4. Aktsiaseltsi 2021. a puhaskasumi jaotamine Juhatuse esimees Kati Kusmin andis ülevaate juhatuse ettepanekust kasumi jaotamiseks, mille RKAS-i nõukogu oma 07.04.2022.a. toimunud koosolekul heaks kiitis. Juhatuse ettepanek on jaotada RKAS-i kasum alljärgnevalt:  5% 2021. aasta puhaskasumist summas 1 738 999 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali vastavalt äriseadustikus sätestatule;  dividendideks 34 800 000 eurot ning tulumaksuks 6 548 837 eurot;  eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 157 730 255 eurot. Juhatuse esimees Kati Kusmin tegi ainuaktsionärile ettepaneku, mille kohaselt maksab RKAS likviidsuse juhtimise eesmärgil dividendi välja kuues võrdses osas maist oktoobrini. See toob ainuaktsionäri esindajale kaasa vajaduse taotleda rahandusministrilt dividendi tasumise ajatamist. Ainuaktsionäri esindaja teavitas RKAS-i juhatust, et kuna riigil võib tekkida vajadus omandada Riigi Kinnisvara AS-ilt mõni kinnisasi mitterahalise dividendina, on Rahandusministeerium valmistanud Vabariigi Valitsusele ette dividendikorralduse eelnõu, millega nähakse Riigi Kinnisvara AS-ile ette võimalus tasuda dividendisummast (34 800 000 eurot) osa (kuni 2 400 000 eurot) mitterahalise dividendina. Ainuaktsionär otsustas: 1. Jaotada Riigi Kinnisvara AS-i kasum alljärgnevalt: o Kanda 2021. aasta puhaskasumist 5% ehk 1 738 999 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali vastavalt äriseadustikus ja põhikirjas sätestatule; o Maksta aruandeaasta puhaskasumi ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendideks 34 800 000 eurot, millest vähemalt 32 400 000 eurot tasutakse rahalise dividendina ja kuni 2 400 000 eurot tasutakse mitterahalise dividendina; o Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasumiks 157 730 255 eurot. 2. Otsus jõustub pärast Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2022. aastaks“ jõustumist. Riigihalduse minister kui Riigi Kinnisvara AS-i ainuaktsionäri esindaja teeb rahandusministrile taotluse dividendi ajatamiseks ehk dividendisumma tasumise võimaldamiseks kuues võrdses osas kuue kuu jooksul ehk perioodil 1. maist kuni 31. oktoobrini 2022. a. Dividendi tasumise tähtaeg sõltub rahandusministri otsusest. 3. Olukorras, kus realiseerub vajadus vara riigile võõrandamiseks mitterahalise dividendina, sõlmib Riigi Kinnisvara AS Rahandusministeeriumiga vara üleandmise lepingu. Päevakorrapunkt 5. Hinnang omaniku ootuste täitmisele 2021. aastal Ainuaktsionäri esindaja andis RM ametnike abil RKAS-i juhatusele ja nõukogule omapoolse hinnangu RKAS-i omaniku ootuste täitmisele 2021. aastal. Valdav enamus omaniku ootustes määratletud strateegilistest ja finantseesmärkidest on täidetud või osaliselt täidetud ning kokkuvõttes on omaniku koondhinnang omaniku ootuste täitmisele 2021. aastal rahuldav. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 6. Juhatuse ülevaade 2022. a. eesmärkide kohta Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud Kõik otsused on vastu võetud 2 406 547 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest), juhindudes äriseadustiku § 278, § 279, § 298 lg 1, § 305, § 334 lg 1 ja § 335 lg 1 sätestatust. Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 16:35. Protokolli lisad: 1. RKAS-i nõukogu aruanne 2021. a majandusaasta kohta 2. RKAS-i auditeeritud 2021.a majandusaasta aruanne koos audiitori aruandega Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Koosoleku juhataja Protokollija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Jaak Aab Kalle Viks
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel