dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud Sillamäe linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

Rahandusministeerium · 28. aprill 2022
Viit
15-3/2998-2
Registreeritud
28. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sillamäe Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Virumaa talitus (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond))

Failid

  • 📎15-32998-2 28.04.2022 Väljaminev kiri.asice560 KB

Sisu (failidest)

Sillamäe Linnavalitsus Teie 31.03.2022 nr 7-6/842-1 [email protected] Meie 28.04.2022 nr 15-3/2998-2 Ettepanekud Sillamäe linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta Austatud linnapea Sillamäe Linnavalitsus esitas planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 80 lõike 1 kohaselt Rahandusministeeriumile ettepanekute tegemiseks Sillamäe Linnavolikogu 30.03.2021 otsusega nr 150 algatatud Sillamäe linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Üldplaneeringu eesmärk on kogu Sillamäe linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering seab eesmärgiks ruumiliste eelduste loomise jätkusuutlikule ja turvalisele elukeskkonnale, mis arvestab kohalike eripärade ja väärtustega, kahaneva elanikkonnaga ja kaasaegsete lahendustega. Linna konkurentsivõime tõstmiseks tuleb kavandada tingimused ligitõmbava elu-, ettevõtlus- ja külastuskeskkonna loomiseks, kus olulisel kohal on kvaliteetne avalik ruum. Linn peab olema avatud kõigile ja pakkuma valikuvõimalusi, olema ligipääsetav ja mugav. Linna planeerimine eeldab erinevate huvide ja vajadustega arvestamist ning nende koosmõju kompaktses ruumis. Üldplaneeringu eesmärk on luua terviklik ruumilahendus, mis arvestab tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Üldplaneeringus määratakse kindlaks maakasutus- ja ehitustingimused, mis on detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamise aluseks. Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtuvalt PlanS § 81 lõikest 2 märgin, et esitatud materjalid on asjakohased ja esitame: 1. Ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH VTK-le. 1.1. Peatükis 6 on esitatud seosed strateegiliste dokumentidega, mille põhimõtted peavad kajastuma üldplaneeringu lahenduses. Erinevate keskuste arengu kavandamisel tuleb võtta lähtealuseks Ida-Viru maakonnaplaneeringus (edaspidi maakonnaplaneering) toodud keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Asustuse arengut suunavate tingimuste seadmisel tuleb lähtuda maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtetest. Juhin tähelepanu, et üldplaneeringuga täpsustatakse mitte ainult linnalise asustusega alade asustuse suunamise põhimõtteid, vaid ka alade piire. 1.2. Juhin tähelepanu, et maakonnaplaneeringus on kavandatud ohutumate ja mugavamate ühenduste tagamiseks jalg- ja jalgrattateed, mis on lähtuvalt olulisusest jagatud kolme tähtsusklassi. Jalg- ja jalgrattateede arendamise üldpõhimõtteid ja paiknemist täpsustatakse üldplaneeringutega. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringuga. 1.3 Maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub läbi kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute. 1.4. Lisada lähtematerjalide (Lisa 1) nimekirja maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi–Sillamäe teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Sillamäe ümbersõidu trassikoridori määramine“ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124). 1.5. Leheküljel 22 on toodud, et kaalutakse maakonnaplaneeringu muutmise vajadust. Üldplaneeringuga saab teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Sellised ettepanekud on kindlasti vaja sisuliselt põhjendada ja tuua planeeringu seletuskirjas selgelt välja (soovitavalt eraldi peatükis). 1.6. Sillamäe linna ruumilise arengu eesmärke arvestades on soovitav integreerida üldplaneeringusse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete hea tava, mille üheks osaks on ligipääsetavus laiemas ruumilises mõttes ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine. Nimetatud põhimõtetesse on integreeritud planeerimisseaduse 2. peatükis toodud planeerimise põhimõtted. Tegu on olulise teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi ja eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust. 1.7. Teen ettepaneku käsitleda üldplaneeringus päikeseenergeetikaga seonduvat ja seada vastavad ehitus- ja kasutustingimused. Juhin tähelepanu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soovitusele kaaluda üldplaneeringu koostamisel võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks ja teha sellekohast koostööd. Vastavad soovitused ja põhimõtted on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastanud kohalikele omavalitsustele kirjadega 07.01.2020 nr 17-7/2019/112 ja 13.03.2019 nr 17- 7/2019/2142. Tähtis on ka juhinduda Kaitseministeeriumi 08.04.2022 kirjast nr 12-1/22/1470 „Päikeseelektrijaamade kavandamine kohalikes omavalitsustes“. 1.8. Leheküljel 13 on nimetatud, et Sillamäe sadam on Eesti suurim kaubasadam. Palun viidata allikale, mille alusel on see määratletud, kas territooriumi, kaubakäibe, teenindatava kaubasortimendi või muu parameetri järgi. 1.9. Leheküljel 14 on nimetatud, et teiselpool Tallinn-Narva mnt paikneb suvilapiirkond, mis on kasutuses nii aiamaana kui ka elamutena. Kehtivas Sillamäe linna üldplaneeringus on nimetatud ala juhtotstarbeks määratud suvilate ja aiamajade maa, mistõttu seal elamuid, kui aastaringseks kasutuseks olevaid ehitisi olla ei tohiks. Kui Sillamäe Linnavalitsusel on soov nimetatud piirkond osaliselt või terviklikult muuta väikeelamu maaks, siis on vajalik selle piirkonna jaoks välja töötada ehitustingimused, mis võimaldavad hooajaliseks kasutamiseks 2 rajatud ehitised ümber ehitada aastaringseks kasutamiseks mõeldud hooneteks (sh kanalisatsioon, teed, veevärk ja ohutus/korrashoid). 1.10. Leheküljel 17 üldiste ehitustingimuste määramisel tuleks esitada krundi suuruse piirangud, haljastusnõuded, vertikaalplaneerimise tingimused jms vajadus ning määrata need erinevates linna asumites. Enamasti piiratakse ehitamist teatud pindalast väiksematele kruntidele, et säilitada hoonestuse või õuealade mustrit. Seetõttu on soovitav täpsustada krundi suuruse piirangu sõnastust nii, et oleks aru saada krundi pindala ja ehitusõiguse vaheline seos. 1.11. Leheküljel 18 on toodud, et pikemat aega mitte realiseerunud detailplaneeringualadel aja- ja asjakohasuse välja selgitamine. Soovitav on võtta aluseks kehtestatud ja mitte ellu viidud detailplaneeringute ajakohasuse analüüs, hinnata ühtlasi enam mitte ajakohaste detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadust (juhul kui seda pole juba tehtud). 1.12. Leheküljel 21 on viidatud Sillamäe 1940.-1950. aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringule, mis on „vastu võetud“. Kuna see on vaid vastuvõetud ja pole kehtestatud, siis tuleb kaaluda miljööalade täpsemat käsitlust üldplaneeringus. 1.13. Maakonnaplaneeringuga tuleb arvestada järgmises: 1.13.1 Sillamäe linn on maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse alaks, mille piiri täpsustatakse üldplaneeringuga. Tingimused linnalise asustuse aladel üldplaneeringute koostamiseks on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 2.2 lk 23. Linnalise asustuse alasid arendatakse terviklikult, lähtudes planeerimispõhimõtetest, mis tagavad kvaliteetse, harmoonilise ja inimmõõtmelise linnaruumi. Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustuse aladel on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 2.2 lk 22. Põhimõtted linnakeskkonna planeerimiseks üldplaneeringuga on toodud peatükis 3.1.4 lk 35. 1.13.2 Soovitan kaaluda Sillamäe linnas üldplaneeringu osana ruumimudeli koostamist (näiteks kindlale piirkonnale). Ruumimudel võimaldab arvestada sihipärasemalt piirkonna loodusliku, kultuurilise ja linnaehitusliku eripäraga. 1.13.3 Ettevõtluspiirkondadena näeb maakonnaplaneering eelkõige linnalise asustuse alasid. Üldised ruumilised suunised ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade paiknemiseks on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 2.1.1 lk 18. 1.13.4 Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes (ptk 2.4 lk 26). Nimetatud peatükis toodud juhtudel palun kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustuse määramise vajadust üldplaneeringuga. 1.13.5 Maakonna erinevad kultuuriväärtused on nii atraktiivsed identiteedikandjad kui ka külastuskohad. Kasutustingimused kultuuripärandi osas on esitatud peatükis 3.1.2 lk 30. „Põhimõtted üldplaneeringu koostamiseks“. 1.13.6 Linnalise asustuse aladele ulatuvad rohevõrgustiku osad on eelkõige puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise asustuse ala siseselt kui ka ühendusi linnalist ala ümbritseva rohevõrgustikuga. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Tingimused üldplaneeringute koostamiseks rohelise võrgustiku osas on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 3.1.3 lk 31, tingimused puhkealade osas lk 32. 3 1.13.7 Veekogude kasutamise, samuti põhjaveega ja reoveekogumisalaga seonduvad põhimõtted üldplaneeringu koostamiseks on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 3.1.5 lk 36 - 39. 1.13.8 Põhimõtted sadamate arendamisel on toodud peatükis 4.1.3 lk 51. 1.13.9 Põhimõtted maanteevõrgu arendamiseks on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.1 lk 46. 1.13.10 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „E20 Jõhvi-Sillamäe teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Sillamäe ümbersõidu trassikoridori määramine" käsitletakse planeerimisseaduse tähenduses riigi eriplaneeringuna (EhSRS § 13 lg 2). Üldplaneeringuga on vajalik teemaplaneeringus kavandatut kajastada, ent seda ei saa üldplaneeringuga täpsustada. Vt ka maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.1.1, kus on toodud maade kasutamis- ja ehitustingimused E20 põhimaantee Jõhvi-Sillamäe lõigu trassikoridori puhveralas. 1.13.11 Põhimõtted raudteevõrgu arendamisel on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.2 lk 50. 1.13.12 Maakonnaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteed, esmatähtsad põhimõtted kergliiklusteede planeerimisel ja tingimused kergliiklusteede kavandamiseks üld- ja detailplaneeringutes ja projektides on toodud peatükis 4.1.5. Põhimõtted ühistranspordi arendamisel on toodud peatükis 4.1.6 lk 55. 1.13.13 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduv on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 4.2.1. Sidevõrkudega seonduv peatükis 4.2.2. 1.13.14 Taastuvenergia üldised arendamistingimused on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 4.3 lk 57. 1.13.15 Tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks üldplaneeringute koostamisel on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 4.8 lk 72. Muuhulgas tuleb tiheasustusaladel tagada toimiv sademeveesüsteem, et vältida sademeveeüleujutusi. 1.14 Paljude osapoolte kaasamist ja koostöö korraldamist hõlbustaks läbimõeldud ja osapooltele nende rollist ja arvamuse tähendusest selgeid sõnumeid andev valla veebilehel avalikustatud kaasamiskava. 2. Palun arvestada 2.1. PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. PlanS teises peatükis toodud oluliste põhimõtete rakendamisest on põhjalikumalt kirjutatud juhendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf . 2.2. Üldplaneeringu koostamisel palun kasutada juhendit „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp- noustik/ . Soovitan kasutada juhendis toodud mõisteid. 4 2.3. Palun arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust, elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu koostamisel soovitan kasutada juhendit „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/seadus-ja- juhendid/kahaneva-asustusega-piirkond/ . 2.4. Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel palun kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjal „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis on kättesaadav aadressilt https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/projektid/elme/materjalid/rohevorgustiku-toimivuse- analuus-ja-planeerimisjuhendi-koostamine . 2.5. Juhin tähelepanu metsaseaduse § 42 lõikele 3, mille kohaselt „planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta“. Soovitan linnade rohealad määrata joonisel, et hiljem oleks vajadusel võimalik tuvastada, kas ja milliste alade kohta jõustunud säte kohaldub. Rohealade määramisel palun kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjali „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“ 2.6. Juhin tähelepanu, et üldplaneeringu kui kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu kõige olulisema alusdokumendi koostamisel on asjakohane käsitleda kõiki kaasava elukeskkonna kavandamise vajadust ehk ligipääsetavust. Seda nii tasakaalustatud tervikliku elukeskkonna planeerimise kui ka elukondliku kinnisvara ehitamise ja kohandamise seisukohast. Ligipääsetavuse nõuded on kehtestatud ehitusseadustiku alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (vastu võetud 29.05.2018). Täiendav teave on leitav veebilehelt planeerimine.ee, sh juhend „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“. 2.7. Seoses kahanemisega kohanemise temaatikaga juhin tähelepanu vajadusele kaaluda võimalusi elamute renoveerimise ja elamumajanduse suunamiseks läbi üldplaneeringu. Näiteks, millistes piirkondades korruselamute rekonstrueerimine toetab linna ruumilise arengu perspektiivseid suundi. 2.8. Palun üldplaneeringu vormistamisel ja ülesehitamisel juhinduda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Palun hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Virumaa talitust kursis linna üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Ühtlasi palume linna veebilehel kajastada üldplaneeringu koostamise protsessi kohta jooksvalt ajakohast teavet. Palun esitada Sillamäe linna üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ning PlanS § 81 lõike 3 alusel täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutuste määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 5 Tiit Toos 715 5813 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel