Sillamäe Linnavalitsus Teie 31.03.2022 nr 7-6/842-1
[email protected] Meie 28.04.2022 nr 15-3/2998-2
Ettepanekud Sillamäe linna
üldplaneeringu lähteseisukohtade
ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise väljatöötamise kavatsuse
kohta
Austatud linnapea
Sillamäe Linnavalitsus esitas planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 80 lõike 1 kohaselt
Rahandusministeeriumile ettepanekute tegemiseks Sillamäe Linnavolikogu 30.03.2021
otsusega nr 150 algatatud Sillamäe linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK).
Üldplaneeringu eesmärk on kogu Sillamäe linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine. Üldplaneering seab eesmärgiks ruumiliste eelduste loomise
jätkusuutlikule ja turvalisele elukeskkonnale, mis arvestab kohalike eripärade ja väärtustega,
kahaneva elanikkonnaga ja kaasaegsete lahendustega. Linna konkurentsivõime tõstmiseks
tuleb kavandada tingimused ligitõmbava elu-, ettevõtlus- ja külastuskeskkonna loomiseks, kus
olulisel kohal on kvaliteetne avalik ruum. Linn peab olema avatud kõigile ja pakkuma
valikuvõimalusi, olema ligipääsetav ja mugav. Linna planeerimine eeldab erinevate huvide ja
vajadustega arvestamist ning nende koosmõju kompaktses ruumis. Üldplaneeringu eesmärk
on luua terviklik ruumilahendus, mis arvestab tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja
kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
Üldplaneeringus määratakse kindlaks maakasutus- ja ehitustingimused, mis on
detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamise aluseks.
Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtuvalt PlanS § 81 lõikest 2 märgin, et esitatud
materjalid on asjakohased ja esitame:
1. Ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH VTK-le.
1.1. Peatükis 6 on esitatud seosed strateegiliste dokumentidega, mille põhimõtted peavad
kajastuma üldplaneeringu lahenduses. Erinevate keskuste arengu kavandamisel tuleb võtta
lähtealuseks Ida-Viru maakonnaplaneeringus (edaspidi maakonnaplaneering) toodud
keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Asustuse arengut suunavate tingimuste seadmisel tuleb lähtuda maakonnaplaneeringus
sätestatud põhimõtetest. Juhin tähelepanu, et üldplaneeringuga täpsustatakse mitte ainult
linnalise asustusega alade asustuse suunamise põhimõtteid, vaid ka alade piire.
1.2. Juhin tähelepanu, et maakonnaplaneeringus on kavandatud ohutumate ja mugavamate
ühenduste tagamiseks jalg- ja jalgrattateed, mis on lähtuvalt olulisusest jagatud kolme
tähtsusklassi. Jalg- ja jalgrattateede arendamise üldpõhimõtteid ja paiknemist täpsustatakse
üldplaneeringutega. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada
maakonnaplaneeringuga.
1.3 Maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub läbi kohalike omavalitsuste
üld- ja teemaplaneeringute.
1.4. Lisada lähtematerjalide (Lisa 1) nimekirja maakonnaplaneeringut täpsustav
teemaplaneering „E20 Jõhvi–Sillamäe teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Sillamäe
ümbersõidu trassikoridori määramine“ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 17.04.2013
korraldusega nr 1-1/2013/124).
1.5. Leheküljel 22 on toodud, et kaalutakse maakonnaplaneeringu muutmise vajadust.
Üldplaneeringuga saab teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Sellised
ettepanekud on kindlasti vaja sisuliselt põhjendada ja tuua planeeringu seletuskirjas selgelt
välja (soovitavalt eraldi peatükis).
1.6. Sillamäe linna ruumilise arengu eesmärke arvestades on soovitav integreerida
üldplaneeringusse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete hea tava, mille üheks osaks on
ligipääsetavus laiemas ruumilises mõttes ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine.
Nimetatud põhimõtetesse on integreeritud planeerimisseaduse 2. peatükis toodud
planeerimise põhimõtted. Tegu on olulise teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi ja eeldab
poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust.
1.7. Teen ettepaneku käsitleda üldplaneeringus päikeseenergeetikaga seonduvat ja seada
vastavad ehitus- ja kasutustingimused. Juhin tähelepanu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi soovitusele kaaluda üldplaneeringu koostamisel võimalusi
energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks ja teha sellekohast koostööd. Vastavad
soovitused ja põhimõtted on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastanud
kohalikele omavalitsustele kirjadega 07.01.2020 nr 17-7/2019/112 ja 13.03.2019 nr 17-
7/2019/2142. Tähtis on ka juhinduda Kaitseministeeriumi 08.04.2022 kirjast nr 12-1/22/1470
„Päikeseelektrijaamade kavandamine kohalikes omavalitsustes“.
1.8. Leheküljel 13 on nimetatud, et Sillamäe sadam on Eesti suurim kaubasadam. Palun
viidata allikale, mille alusel on see määratletud, kas territooriumi, kaubakäibe, teenindatava
kaubasortimendi või muu parameetri järgi.
1.9. Leheküljel 14 on nimetatud, et teiselpool Tallinn-Narva mnt paikneb suvilapiirkond, mis
on kasutuses nii aiamaana kui ka elamutena. Kehtivas Sillamäe linna üldplaneeringus on
nimetatud ala juhtotstarbeks määratud suvilate ja aiamajade maa, mistõttu seal elamuid, kui
aastaringseks kasutuseks olevaid ehitisi olla ei tohiks. Kui Sillamäe Linnavalitsusel on soov
nimetatud piirkond osaliselt või terviklikult muuta väikeelamu maaks, siis on vajalik selle
piirkonna jaoks välja töötada ehitustingimused, mis võimaldavad hooajaliseks kasutamiseks
2
rajatud ehitised ümber ehitada aastaringseks kasutamiseks mõeldud hooneteks (sh
kanalisatsioon, teed, veevärk ja ohutus/korrashoid).
1.10. Leheküljel 17 üldiste ehitustingimuste määramisel tuleks esitada krundi suuruse
piirangud, haljastusnõuded, vertikaalplaneerimise tingimused jms vajadus ning määrata need
erinevates linna asumites. Enamasti piiratakse ehitamist teatud pindalast väiksematele
kruntidele, et säilitada hoonestuse või õuealade mustrit. Seetõttu on soovitav täpsustada
krundi suuruse piirangu sõnastust nii, et oleks aru saada krundi pindala ja ehitusõiguse
vaheline seos.
1.11. Leheküljel 18 on toodud, et pikemat aega mitte realiseerunud detailplaneeringualadel
aja- ja asjakohasuse välja selgitamine. Soovitav on võtta aluseks kehtestatud ja mitte ellu
viidud detailplaneeringute ajakohasuse analüüs, hinnata ühtlasi enam mitte ajakohaste
detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadust (juhul kui seda pole juba tehtud).
1.12. Leheküljel 21 on viidatud Sillamäe 1940.-1950. aastate miljööväärtuslike
hoonestusalade teemaplaneeringule, mis on „vastu võetud“. Kuna see on vaid vastuvõetud ja
pole kehtestatud, siis tuleb kaaluda miljööalade täpsemat käsitlust üldplaneeringus.
1.13. Maakonnaplaneeringuga tuleb arvestada järgmises:
1.13.1 Sillamäe linn on maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse alaks, mille piiri
täpsustatakse üldplaneeringuga. Tingimused linnalise asustuse aladel üldplaneeringute
koostamiseks on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 2.2 lk 23. Linnalise asustuse alasid
arendatakse terviklikult, lähtudes planeerimispõhimõtetest, mis tagavad kvaliteetse,
harmoonilise ja inimmõõtmelise linnaruumi. Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustuse
aladel on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 2.2 lk 22. Põhimõtted linnakeskkonna
planeerimiseks üldplaneeringuga on toodud peatükis 3.1.4 lk 35.
1.13.2 Soovitan kaaluda Sillamäe linnas üldplaneeringu osana ruumimudeli koostamist
(näiteks kindlale piirkonnale). Ruumimudel võimaldab arvestada sihipärasemalt piirkonna
loodusliku, kultuurilise ja linnaehitusliku eripäraga.
1.13.3 Ettevõtluspiirkondadena näeb maakonnaplaneering eelkõige linnalise asustuse alasid.
Üldised ruumilised suunised ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade paiknemiseks
on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 2.1.1 lk 18.
1.13.4 Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise kohustusega alade
ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes (ptk 2.4 lk 26). Nimetatud peatükis toodud juhtudel
palun kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustuse määramise vajadust üldplaneeringuga.
1.13.5 Maakonna erinevad kultuuriväärtused on nii atraktiivsed identiteedikandjad kui ka
külastuskohad. Kasutustingimused kultuuripärandi osas on esitatud peatükis 3.1.2 lk 30.
„Põhimõtted üldplaneeringu koostamiseks“.
1.13.6 Linnalise asustuse aladele ulatuvad rohevõrgustiku osad on eelkõige
puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise
asustuse ala siseselt kui ka ühendusi linnalist ala ümbritseva rohevõrgustikuga. Sidususe
säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Tingimused üldplaneeringute koostamiseks
rohelise võrgustiku osas on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 3.1.3 lk 31, tingimused
puhkealade osas lk 32.
3
1.13.7 Veekogude kasutamise, samuti põhjaveega ja reoveekogumisalaga seonduvad
põhimõtted üldplaneeringu koostamiseks on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 3.1.5 lk
36 - 39.
1.13.8 Põhimõtted sadamate arendamisel on toodud peatükis 4.1.3 lk 51.
1.13.9 Põhimõtted maanteevõrgu arendamiseks on toodud maakonnaplaneeringu peatükis
4.1.1 lk 46.
1.13.10 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „E20 Jõhvi-Sillamäe teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Sillamäe ümbersõidu trassikoridori määramine" käsitletakse
planeerimisseaduse tähenduses riigi eriplaneeringuna (EhSRS § 13 lg 2). Üldplaneeringuga
on vajalik teemaplaneeringus kavandatut kajastada, ent seda ei saa üldplaneeringuga
täpsustada. Vt ka maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.1.1, kus on toodud maade kasutamis- ja
ehitustingimused E20 põhimaantee Jõhvi-Sillamäe lõigu trassikoridori puhveralas.
1.13.11 Põhimõtted raudteevõrgu arendamisel on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.2
lk 50.
1.13.12 Maakonnaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteed, esmatähtsad põhimõtted
kergliiklusteede planeerimisel ja tingimused kergliiklusteede kavandamiseks üld- ja
detailplaneeringutes ja projektides on toodud peatükis 4.1.5. Põhimõtted ühistranspordi
arendamisel on toodud peatükis 4.1.6 lk 55.
1.13.13 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduv on toodud maakonnaplaneeringu peatükis
4.2.1. Sidevõrkudega seonduv peatükis 4.2.2.
1.13.14 Taastuvenergia üldised arendamistingimused on toodud maakonnaplaneeringu
peatükis 4.3 lk 57.
1.13.15 Tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks üldplaneeringute
koostamisel on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 4.8 lk 72. Muuhulgas tuleb
tiheasustusaladel tagada toimiv sademeveesüsteem, et vältida sademeveeüleujutusi.
1.14 Paljude osapoolte kaasamist ja koostöö korraldamist hõlbustaks läbimõeldud ja
osapooltele nende rollist ja arvamuse tähendusest selgeid sõnumeid andev valla veebilehel
avalikustatud kaasamiskava.
2. Palun arvestada
2.1. PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase
tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut
mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi
ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. PlanS teises peatükis
toodud oluliste põhimõtete rakendamisest on põhjalikumalt kirjutatud juhendmaterjalis
„Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressilt
https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf .
2.2. Üldplaneeringu koostamisel palun kasutada juhendit „Nõuandeid üldplaneeringu
koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp-
noustik/ . Soovitan kasutada juhendis toodud mõisteid.
4
2.3. Palun arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust,
elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu
koostamisel soovitan kasutada juhendit „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks
ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/seadus-ja-
juhendid/kahaneva-asustusega-piirkond/ .
2.4. Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste
täpsustamisel palun kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjal
„Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis on kättesaadav aadressilt
https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/projektid/elme/materjalid/rohevorgustiku-toimivuse-
analuus-ja-planeerimisjuhendi-koostamine .
2.5. Juhin tähelepanu metsaseaduse § 42 lõikele 3, mille kohaselt „planeeringuga linna kui
asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse
nõusolekuta“. Soovitan linnade rohealad määrata joonisel, et hiljem oleks vajadusel võimalik
tuvastada, kas ja milliste alade kohta jõustunud säte kohaldub. Rohealade määramisel palun
kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjali „Rohevõrgustiku
planeerimisjuhend“
2.6. Juhin tähelepanu, et üldplaneeringu kui kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu kõige
olulisema alusdokumendi koostamisel on asjakohane käsitleda kõiki kaasava elukeskkonna
kavandamise vajadust ehk ligipääsetavust. Seda nii tasakaalustatud tervikliku elukeskkonna
planeerimise kui ka elukondliku kinnisvara ehitamise ja kohandamise seisukohast.
Ligipääsetavuse nõuded on kehtestatud ehitusseadustiku alusel antud ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded
ehitisele“ (vastu võetud 29.05.2018). Täiendav teave on leitav veebilehelt planeerimine.ee, sh
juhend „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“.
2.7. Seoses kahanemisega kohanemise temaatikaga juhin tähelepanu vajadusele kaaluda
võimalusi elamute renoveerimise ja elamumajanduse suunamiseks läbi üldplaneeringu.
Näiteks, millistes piirkondades korruselamute rekonstrueerimine toetab linna ruumilise
arengu perspektiivseid suundi.
2.8. Palun üldplaneeringu vormistamisel ja ülesehitamisel juhinduda riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Palun hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Virumaa talitust kursis linna
üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Ühtlasi palume linna
veebilehel kajastada üldplaneeringu koostamise protsessi kohta jooksvalt ajakohast teavet.
Palun esitada Sillamäe linna üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu
Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ning PlanS §
81 lõike 3 alusel täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutuste määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
5
Tiit Toos 715 5813
[email protected]
6