Riigikontroll
[email protected] 27.04.2022 nr 8-1/22-1
Riigikogu Kantselei 2021. aasta tegevusaruanne
Riigikogu Kantselei edastab 2021. aasta tegevusaruande tulenevalt raamatupidamise seaduse
§ 24.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Antero Habicht
direktor
Lisa: 1. Tegevusaruanne 32 lehel, pdf.
Koopia: Rahandusministeerium
[email protected]
1
2021. AASTA TEGEVUSARUANNE
RIIGIKOGU KANTSELEI
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS .................................................. 3
PEAMISED TEGEVUSED ............................................ 4
PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES .................... 8
ALATISED KOMISJONID .......................................... 8
ERIKOMISJONID ............................................... 15
PROBLEEMKOMISJONID ......................................... 18
PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL ................ 19
AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE ..................... 24
ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE ....................... 26
TÄIENDAV INFORMATSIOON ....................................... 27
RIIGI VALIMISTEENISTUS .......................................... 28
ARENGUSEIRE KESKUS............................................ 31
ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON .................... 32
3
I. SISSEJUHATUS
Riigikogu on põhiseaduslik institutsioon, kelle peamine tegevusvaldkond on
seadusandliku võimu teostamine.
Riigikogu tegevuse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi jätkusuutlik areng, ühiskonnas
kehtiv stabiilne õiguskord ning täitevvõimu funktsioneerimine Riigikogu järelevalve all
ja seadusi täites. Riigikogu võtab vastu seadusi, teostab järelevalvet täitevvõimu üle,
otsustab eelarve üle ja peab lahendama muid riigieluga seotud küsimusi, mis ei ole
antud põhiseadusega Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite ja
kohalike omavalitsuste otsustada.
Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub peamiselt Riigikogu täiskogu istungitel,
komisjonides, fraktsioonides ja välisdelegatsioonides. Riigikogus on 11 alatist komisjoni
ja 3 erikomisjoni. Vastavalt vajadusele moodustatakse probleem- ja uurimiskomisjone.
2021. aastal tegutses Riigikogu XIV koosseisus 2 probleemkomisjon: eesti keele õppe
arengu probleemkomisjon ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon (11.01-
18.06.2021).
Riigikogu tegevust reguleerivad Eesti Vabariigi põhiseadus, Riigikogu kodu- ja töökorra
seadus, välissuhtlemisseadus, Riigikogu liikme staatuse seadus, Riigikogu valimise
seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, rahvahääletuse seadus, samuti
Riigikogu otsused välisdelegatsioonide ja komisjonide moodustamise kohta.
Riigikogu Kantselei (registreerimisnumber 74000101) eesmärk on luua Riigikogule
tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalikud tingimused.
Riigikogu Kantselei ülesanne on nõustada Riigikogu, tema juhatust, komisjone,
fraktsioone ja Riigikogu liikmeid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised,
majanduslikud ja tehnilised tingimused Riigikogu, tema juhatuse, komisjonide,
fraktsioonide ja Riigikogu liikmete tööks, samuti osutada kaasabi Riigikogu suhtlemisel
teiste institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ja korraldada Riigikogu
liikmete ametihüvedega seonduvat.
Riigikogu Kantselei täiendav ülesanne on riigi valimisteenistuse, Arenguseire Keskuse,
Vabariigi Valimiskomisjoni ja elektroonilise hääletamise komisjoni ning Erakondade
Rahastamise Järelevalve Komisjoni teenindamine.
Vabariigi Valimiskomisjoni (registreerimisnumber 70008256) ülesanne on tagada
Riigikogu valimise seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, teha kindlaks
üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse
järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (registreerimisnumber 70009043)
ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide tegevuse
vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele.
Arenguseire Keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna ja majanduse pikaajalisi
arenguid, aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundusele ning välja tuua uusi
trende ja arengusuundi.
4
II. PEAMISED TEGEVUSED
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, ainus vahetult rahva valitud riigiorgan. Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Seaduste
vastuvõtmise kaudu kujundab Riigikogu Eesti õiguskorda. Põhiseaduse ja teiste
seadustega ettenähtud vahendite (arupärimised, küsimused, uurimiskomisjonid jms)
abil kontrollib Riigikogu täitevvõimu teostamist. Riigikogu pädevusse kuulub
põhiseaduse järgi ka eelarve vastuvõtmine, mis tähendab, et Riigikogu määrab
kindlaks riigi ülesannete täitmiseks eraldatavate summade suuruse. Kokkuvõtvalt:
Riigikogul on Eesti põhiseadusega kindlaks määratud riigikorralduses keskne asend ning
tema olemasolust ja tegevusest sõltub Eesti Vabariigi kui demokraatliku ja sotsiaalse
õigusriigi jätkusuutlik areng ning igaühe põhiõiguste ja -vabaduste tagatus.
Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus, kes tagab Riigikogu, tema organite ja
Riigikogu liikmete teenindamise. Kantselei ülesanded on sätestatud Riigikogu kodu- ja
töökorra seaduses. Kantseleil ei ole muid eesmärke, mis ei oleks seotud Riigikogu
tegevusega.
Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll
Riigikogu XIV koosseis võttis 2021. aastal 5. ja 6. istungjärgul (kevadistungjärk
11.01.2021–17.06.2021; sügisistungjärk 13.09.2021–17.12.2021) vastu 129 õigusakti,
sealhulgas 96 seadust, 31 otsust ja 1 avalduse.
Riigikogu XIV koosseisu kevadistungjärgul toimus 73 istungit, millest 2 olid täiendavad
istungid (12.06.2021 ja 13.06.2021), ja sügisistungjärgul 44 istungit – kokku 117 korralist
istungit. Toimus 2 erakorralist istungjärku (30.08.2021 ja 31.08.2021).
Riigikogu XIV koosseis võttis 2021. aastal kollektiivseid pöördumisi menetlusse 28 korral:
1. Kollektiivne pöördumine "Peatame 5G!";
2. Kollektiivne pöördumine "TEEME ÄRA! Anname ehituses ja kõikides
valdkondades Soomes töötavatele Eesti inimestele võimaluse täita oma
tööülesandeid ja tulla kasvõi korraks koju";
3. Kollektiivne pöördumine "Nõuame Kaja Kallase tagasiastumist";
4. Kollektiivne pöördumine "Kaitseme lapsi seksuaalkurjategijate eest!";
5. Kollektiivne pöördumine "Sooritada riigieksamid 2021. aastal ainult õpilaste
tahtel ja valiku põhjal";
6. Kollektiivne pöördumine "Riik peab eemaldama RMK-lt raiesurve";
7. Kollektiivne pöördumine "Riigieksamid vabatahtlikuks!";
8. Kollektiivne pöördumine "Kaitseme koos Eesti merd! Keelustame
STS-operatsioonid Eesti merel";
9. Kollektiivne pöördumine "Tootjavastutuse laiendamine sigaretikonile kui
ohtlikule jäätmele";
10. Kollektiivne pöördumine "Puhas elekter aastaks 2035";
11. Kollektiivne pöördumine "Petitsioon sõnavabaduse kaitseks";
12. Kollektiivne pöördumine "Kaja Kallase valitsus peab astuma tagasi";
13. Kollektiivne pöördumine "EXIT – Eesti lõpetab kuulumise Euroopa Liitu";
14. Kollektiivne pöördumine "Eesti ei ole tuumapolügoon";
15. Kollektiivne pöördumine "Ka kõrgemad riigiteenistujad saavad väiksema
palgaga hakkama";
16. Kollektiivne pöördumine "Siseminister Kristian Jaani peab tagasi astuma";
17. Kollektiivne pöördumine "Noortele tasuta menstruaaltarvikud";
18. Kollektiivne pöördumine "Petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks";
19. Kollektiivne pöördumine "Peatame meediateenuste seaduse muutmise eelnõu";
20. Kollektiivne pöördumine "Kohustuslik pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse!";
5
21. Kollektiivne pöördumine "Peatame Rail Balticu!";
22. Kollektiivne pöördumine "Peatage Covid-19 massvaktsineerimine laste ja noorte
peal (<25 a.)";
23. Kollektiivne pöördumine "Umbusaldame peaminister Kaja Kallast";
24. Kollektiivne pöördumine "Laste vaimne tervis on olulisem kui nende
lahterdamine vaktsineerituse alusel";
25. Kollektiivne pöördumine "Üleskutse Sõrve looduskaitseala toetuseks Harju
maakonnas";
26. Kollektiivne pöördumine "Hoiame Alutaguse loodust – toetame rahvuspargi
laiendamist!";
27. Kollektiivne pöördumine "Sõnaväega perevägivalla vastu";
28. Kollektiivne pöördumine "Laidevahe looduskaitseala laiendamise peatamine.
Looduskaitseseaduse muudatus – kohalike traditsioonide ja kogukonna mõiste
lisamine seadusesse".
Riigikogu istungitel toimus 20 olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelu:
1. OTRK "Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030" (algataja: Riigikogu
sotsiaalkomisjon; ettekandjad: sotsiaalminister Tanel Kiik, Hele Everaus, Tervise
Arengu Instituudi direktor Annika Veimer);
2. OTRK "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" (algataja: Riigikogu
riigikaitsekomisjon; ettekandjad: Andres Metsoja, kaitseminister Jüri Luik, Kaitseväe
juhataja kindralmajor Martin Herem, SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute
Keskuse direktor Indrek Kannik);
3. OTRK "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" (algataja: Riigikogu
keskkonnakomisjon; ettekandjad: Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja
huvikaitse ekspert Madis Vasser, Erki Savisaar, Cambridge'i ülikooli
kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni
teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi; Energiasalv
Pakri OÜ juhatuse liige, Team Paldiski OÜ juhatuse liige ja CleanTech ForEst
MTÜ kaasasutaja Peep Siitam);
4. OTRK "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" (algataja: Riigikogu
riigikaitsekomisjon; ettekandjad: Enn Eesmaa, kaitseminister Kalle Laanet,
SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik, Kaitseväe
juhataja kindralleitnant Martin Herem);
5. OTRK "Välispoliitika arutelu" (algataja: Riigikogu väliskomisjon; ettekandjad:
välisminister Eva-Maria Liimets, Marko Mihkelson);
6. OTRK "COVID-19 vaktsineerimise korraldamine" (algataja: Riigikogu
sotsiaalkomisjon; ettekandjad: tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Eesti
Haigekassa esindaja Maivi Parv, Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne
Härma, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Elle-Mall Sadrak);
7. OTRK "Tegevustest koroonaviiruse tõrjumisel" (algataja: Riigikogu riigieelarve
kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel
Kiik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Krista Fischer);
8. OTRK "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" (algataja: Riigikogu
keskkonnakomisjon; ettekandjad: Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja
huvikaitse ekspert Madis Vasser, Yoko Alender, keskkonnaminister Tõnis
Mölder, Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO
kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees
Annela Anger-Kraavi);
6
9. OTRK "Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides" (algataja: Eesti
keele õppe arengu probleemkomisjon; ettekandja: Mihhail Stalnuhhin);
10. OTRK "Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi, taasterahastu ja õiglase
üleminekufondi raha planeerimisest" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli
erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, rahandusminister Keit Pentus-
Rosimannus, makroökonoomika teadur Lenno Uusküla);
11. OTRK "Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse väljakutsetest" (algataja:
Isamaa fraktsioon; ettekandjad: Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute
ja energeetikakomisjoni liige Riho Terras; TalTechi energiatehnoloogia instituudi
professor, jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht Alar Konist,
Andres Metsoja);
12. OTRK "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?" (algataja:
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon; ettekandjad: majandusanalüütik Madis
Aben, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, emeriitprofessor
Marju Lauristin, Riina Sikkut);
13. OTRK "Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe
arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)" (algataja: eesti keele õppe arengu
probleemkomisjon; ettekandjad: Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi
kasvatusteaduse dotsent PhD Tiiu Kuurme, Tartu Ülikooli eesti keele
võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang, Mihhail Stalnuhhin);
14. OTRK "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?" (algataja: Eesti Keskerakonna
fraktsioon; ettekandjad: tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Andrei Korobeinik,
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukoja liige prof Peep
Talving, COVID-19 teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini
instituudi professor Irja Lutsar);
15. OTRK "CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale?" (algataja:
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu,
majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige
Marko Allikson);
16. OTRK "Kuidas elektri hind alla saada?" (algataja: Eesti Konservatiivse
Rahvaerakonna fraktsioon; ettekandjad: TalTechi energeetikaprofessor Alar
Konist, Teaduste Akadeemia liige tehnikateaduste doktor Arvi Hamburg, Martin
Helme);
17. OTRK "Olukord koroonaviiruse tõrjumisel" (algataja: Riigikogu riigieelarve
kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel
Kiik, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi);
18. OTRK "Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid aastani 2035 – "Eesmärk 55"
saavutamine" (algataja: Euroopa Liidu asjade komisjon; ettekandjad: Euroopa
Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun,
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste;
Tartu Ülikooli professor ning Milrem ASi teadus- ja arendusdirektor Mart
Noorma, Siim Kallas);
19. OTRK "Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused" (algataja: Riigikogu
kultuurikomisjon; ettekandjad: Aadu Must, haridus- ja teadusminister Liina Kersna,
Margit Sutrop, Rektorite Nõukogu juhatuse liige professor Toomas Asser);
20. OTRK "Hinnakriis elektriturul" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli
erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi
Aas, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg).
7
Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid Riigikogu ees 2021. aastal 18 aruande,
ettekande või ülevaatega:
1. Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles
valdkonnas (peaminister);
2. Ettekanne spordipoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimisest (kultuuriminister);
3. Ettekanne Euroopa Liidu poliitika teostamisest (peaminister, Euroopa Liidu
asjade komisjoni esimees);
4. Ettekanne kultuuripoliitika põhialuste aastani 2020 elluviimisest
(kultuuriminister);
5. Eesti Panga 2020. aasta aruanne (Eesti Panga president);
6. Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruanne (Finantsinspektsiooni juhatuse
esimees);
7. Riigi eelarvestrateegia 2022–2025 ja stabiilsusprogramm 2021 (rahandusminister);
8. Ülevaade kohtukorraldusest (Riigikohtu esimees);
9. Kultuuri arengukava 2021–2030 (kultuuriminister);
10. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030 (kultuuriminister);
11. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (majandus- ja taristuminister);
12. Õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile
seadusega pandud ülesannete täitmisest (õiguskantsler);
13. Avaliku teenistuse 2020. aasta aruanne (riigihalduse minister);
14. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister);
15. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2020.–2021. aastal (riigikontrolör);
16. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel
(peaminister, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees);
17. Aruanne Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis (rahandusminister);
18. Ettekanne kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimisest (justiitsminister).
2021. aastal andsid Riigikogu liikmed ametivande 16 korral ja muud ametiisikud andsid
ametivande 1 korral.
2021. aastal esineti Riigikogu ees poliitiliste avalduste ja kõnedega 8 korral:
1. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast Eestis;
2. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse mõjude
leevendamise kavast;
3. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus 2022. aasta riigieelarve seaduse
eelnõu üleandmisel Riigikogule;
4. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast;
5. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa poliitiline avaldus energia hindade teemal;
6. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus elektrituru olukorrast;
7. Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi kõne 6. istungjärgu avaistungil;
8. Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise kõne ametisse astumise tseremoonial.
Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimuse otsustamine toimus 2 korral:
1. Kirjalik nõue avaldada umbusaldust peaminister Kaja Kallasele;
2. Kirjalik nõue avaldada umbusaldust kaitseminister Kalle Laanetile.
Riigikogu XIV kooseisu 5. ja 6. istungjärgul esitasid Riigikogu liikmed Vabariigi
Valitsusele ja selle liikmetele kokku 44 arupärimist (neist tagastati 3 arupärimist ja võeti
tagasi 1 arupärimine) ning esitati 76 kirjalikku küsimust (neist tagastati 1). Riigikogu
liikmed edastasid Riigikogu juhatusele kevadistungjärgul 192 ja sügisistungjärgul 117
taotlust valitsusliikmetele küsimuste esitamiseks infotunnis.
8
III. PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES
Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll
Otsuste ja arutelude kvaliteedi parendamiseks ning parlamendi tegevuse uurimiseks
pöörati tähelepanu Riigikogu töö ja seda reguleerivate õigusaktide analüüsimisele,
telliti väliskomisjoni ettepanekul uuring ning anti välja Riigikogu Kantselei eripreemia.
Kõrgetasemeliste ekspertide ja fraktsioonide esindajate koostöös toimusid mitmed
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse arutelud, mille eesmärk oli lahenduste leidmine
Riigikogu töö paremaks korraldamiseks, kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja
parlamentaarse debati suurendamiseks.
Riigikogu väliskomisjoni ettepanekul telliti uuring "Eesti huvid ja võimalused seoses
globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil", mille viisid läbi Eesti
Välispoliitika Instituut ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Uuring andis
ülevaate mitmetest olulistest Arktikaga seotud valdkondadest ja teemadest, sealhulgas
majandustegevus, keskkonnamuutused, julgeolek, teadus- ja arendustegevus ning
põlisrahvaste olukorraga seotud küsimused.
Jätkati noorte innustamist parlamendi tegevuse uurimisel. Kuulutati välja järjekordne
August Rei parlamendiuuringu stipendiumikonkurss, kuid sobiva kvaliteediga
töökavandi puudumisel otsustati stipendiumi seekord mitte välja anda.
Riigikogu Kantselei osales esmakordselt üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi
hindamiskomisjoni töös ja määras oma eripreemia Anita Jaansonile 2021. aastal
Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö "Poliitiline õppimine erakondade tegevuses" eest.
Alatised komisjonid
Euroopa Liidu asjade komisjon
Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) on alatine komisjon, kellel on Riigikogus
Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. Komisjoni seisukohtadest
juhindub Euroopa Liidu küsimustes ka Vabariigi Valitsus.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 77 istungit (neist 9
olid ühisistungid väliskomisjoniga ning 1 avalik ühisistung riigieelarve kontrolli
erikomisjoniga). ELAK kujundas Riigikogu seisukoha 66 Euroopa Liidu algatuse kohta
ja andis valitsusele mandaadi osaleda Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu
poliitilistes aruteludes 121 päevakorrapunkti raames. ELAK korraldas 8 parlamentaarset
kuulamist, millest 3 keskendusid Euroopa Liidu kliimapaketile "Eesmärk 55".
COVID-19 pandeemia tõttu toimus vaadeldaval perioodil vaid 1 välislähetus – ELAKi
aseesimees Riina Sikkut ja liige Anti Poolamets osalesid Euroopa tuleviku konverentsi
täiskogul Strasbourgis. Välissuhtlus jätkus peamiselt videoformaadis ning külaliste
vastuvõtmisega Riigikogus. Parlamentaarse koostöö COSACi (Euroopa Liidu asjade
komisjonide konverentsi) arutelud jätkusid samuti videoistungite vahendusel.
Olulisema mõjuga teemadeks olid Euroopa Liidu tulevik, rohepööre ja Euroopa Liidu
taaskäivitamise kava.
Kliimapaketiga põhjalikumaks tutvumiseks korraldas ELAK Riigikogu täiskogus ka
1 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.
9
Keskkonnakomisjon
Keskkonnakomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes menetleb riigi keskkonnapoliitikat
ja -kaitset, loodusressursside kasutamist ja looduskaitset, sealhulgas keskkonnaalaste
rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist käsitlevaid, eelnõusid. Samuti kontrollib
komisjon oma töövaldkonna piires valitsuse tegevust.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 65 istungit,
sealhulgas 4 ühisistungit majanduskomisjoniga, 4 ühisistungit maaelukomisjoniga,
2 avalikku istungit ja 2 väljasõiduistungit. Väljasõiduistungite käigus tutvus komisjon
soode taastamise ja erametsandusega.
Komisjon menetles 14 õigusakti eelnõu, millest 8 võeti vastu seadusena, 2 võeti vastu
otsusena, menetlusest võeti tagasi 2 eelnõu ja menetlusse jäi 2 eelnõu. Komisjon andis
10 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile, 1 arvamuse majanduskomisjonile ja
1 arvamuse Riigikohtule. Komisjon arutas 5 kollektiivset pöördumist ja korraldas
1 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ("Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035").
Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel käsitleti järgmisi olulisi teemasid:
- rohevõrgustik ja rohekoridorid (18.01.2021);
- transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030 eesmärgid (15.03.2021);
- vääriselupaikade hävimisest riigimetsas (raport 16.03.2021);
- Riigikontrolli ülevaade "Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt" ja
audit "Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle"
(25.03.2021);
- ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine Eesti merealal (05.04.2021);
- metsaregistri andmete väärkasutus (12.04.2021);
- ülevaade maavarade kaevandamisest ja varudest Eestis (04.05.2021);
- biolagunevate jäätmete sertifitseerimine (18.05.2021);
- Eestimaa Looduse Fondi ja Estwatchi uuring loodusväärtusega metsade olukorrast
(20.05.2021);
- infopäev Rohetiigri eesmärkidest (02.06.2021);
- Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamine (eelnõude tutvustamine 14.06.2021);
- Elroni plaanid raudtee elektrifitseerimisel ja jalgratastega liikumise edendamiseks
asjakohase infrastruktuuri arendamisel (20.09.2021);
- tuuleparkide kohaliku kasu instrumendid (21.09.2021);
- uuring "Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori
sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050" (28.09.2021);
- rohepoliitika juhtkomisjoni tegevus ja eesmärgid (18.10.2021);
- väärtuslike metsaelupaikade inventeerimine (22.11.2021);
- Rohetiigri koostatud Eesti energia teekaart (06.12.2021);
- metsanduse arengukava aastani 2030 hetkeseis (14.12.2021).
Kultuurikomisjon
Kultuurikomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb haridust, teadust,
noorsootööd, keelt, meediat, muinsuskaitset, sporti, loovisikuid, etendusasutusi,
muuseume ja raamatukogusid käsitleva seadusloomega.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 77 istungit,
millest 2 olid ühisistungid teiste Riigikogu komisjonidega. Perioodi jooksul võeti vastu
3 seadust ja 2 otsust. Tagasi lükati 3 ning tagasi võeti 1 eelnõu. Komisjon andis
1 arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja 1 arvamuse rahanduskomisjonile.
Perioodi jooksul võttis komisjon seisukoha 3 kollektiivse pöördumise kohta.
10
Komisjon algatas olulise tähtsusega riikliku küsimuse teemal "Kõrghariduse roll,
kvaliteet ja rahastamise alused", mille arutelu toimus 9. detsembril 2021. Arutelu
ettevalmistamiseks kohtuti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning erinevate
huvirühmade, sealhulgas ülikoolide ja üliõpilaste esindajatega.
Seadusloomes pälvisid enam tähelepanu COVID-19 levikuga seotud
seadusemuudatused (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine ning loovisikute ja
loomeliitude seaduse muutmine), samuti autoriõiguse direktiivide ning Euroopa Liidu
audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmisega seotud eelnõud.
Riigikogu võttis 2021. aastal vastu kultuurikomisjoni algatatud riiklikult tähtsate
kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse, millega arvati
pingeritta viis objekti (Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal
"Manufaktuur", Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse
hoone juurdeehitus, Tallinna filmilinnak). Riigikogu kultuurikomisjon alustas otsuse
eelnõu ettevalmistamist 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku üleskutse
ettepanekute tegemiseks ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad
kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja
kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist
koostööd.
Komisjon jätkas haridus-, keele-, noorte- ja teadusvaldkonna arengukavade, samuti
sidusa Eesti arengukava menetlemist, nende arutelud toimusid Riigikogu täiskogus
2021. aastal.
Maaelukomisjon
Maaelukomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusandlikku tegevust
ning arenguid maaelu- ja regionaalpoliitika, põllumajanduse, kalanduse, toidu, taime- ja
loomakaitse, kohaliku omavalitsuse korralduse ning maareformi ja -korralduse
valdkonnas. Komisjon kontrollib ka valitsuse tegevust eelmainitud valdkondades.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 50 istungit,
sealhulgas 44 korralist, 2 erakorralist ja 4 ühisistungit keskkonnakomisjoniga. Komisjon
menetles 13 õigusakti eelnõu, millest on vastu võetud 8 eelnõu. Komisjon andis 2 korral
arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja viis lõpule 1 kollektiivse pöördumise
menetluse.
Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel on käsitletud järgmisi olulisi teemasid:
- piimandussektori olukord (13.04.2021), lihaturusektori olukord (04.05.2021),
teraviljakasvatussektori olukord (20.09.2021) ja maasikakasvatussektori olukord
(08.03.2021);
- toidukaupade hinnauuring jaekaubanduskettides ja nende e-poodides, sealhulgas
hinnavaatlus Eestis, Lätis ja Leedus (23.03.2021);
- Maaeluministeeriumi valitsemisala 2021. aasta lisaeelarve ja 2022. aasta eelarve
ning ettepanekud riigi eelarvestrateegiasse (06.04.2021; 10.05.2021);
- Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027
(31.05.2021; 18.10.2021);
- Tori tõugu hobuste säilitamine ja aretamine (17.05.2021);
- põllumajandussektori lisatoetused ja mahepõllumajandustoetused (18.01.2021;
01.03.2021);
- teadus- ja arendustegevus, kohtumine Eesti Maaülikooli esindajatega
(25.10.2021).
Komisjon oli partneriks Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsioonilise
konverentsi „Aasta Põllumees“ korraldamisel ja läbiviimisel 26. oktoobril 2021.
11
Majanduskomisjon
Majanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusloomet ja kontrollib
valitsust paljudes majandusega seotud või seda otseselt mõjutavates valdkondades.
Komisjon tegeleb küsimustega, mis käsitlevad ehitust ja elamumajandust,
postiteenuseid ja elektroonilise side temaatikat, energeetikat, transporti, turismi,
riigivara ja riigihangetega seonduvat, nõudeid pakutavatele toodetele ja teenustele,
majandusarengut ning ettevõtlust.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 65 istungit,
sealhulgas 64 korralist istungit, 1 erakorraline istung, 5 ühist istungit koos teiste
komisjonidega (rahanduskomisjoniga ja keskkonnakomisjoniga), 3 avalikku istungit ja
59 elektroonilist istungit. Istungite käigus toimus arvukalt parlamentaarseid kontrolle ja
kuulamisi ning huvigruppidega kohtumisi.
2021. aastal menetles komisjon 36 õigusakti eelnõu (neist 4 aastast 2020). Aasta lõpu
seisuga oli majanduskomisjonis menetluses 14 eelnõu, vastu võeti 19 seadust, tagasi
lükati 2 otsuse eelnõu, tagasi võeti 1 seaduseelnõu. Lisaks seaduseelnõudele oli
majanduskomisjoni menetleda 2 arengukava eelnõu.
Riigikogu komisjonidele andis majanduskomisjon kokku 25 arvamust: Euroopa Liidu
asjade komisjonile anti 24 arvamust ja väliskomisjonile 1 arvamus. Riigikohtule andis
komisjon põhiseaduslikkuse järelevalve asjades 2 arvamust.
Käsitletaval perioodil menetles majanduskomisjon 3 kollektiivset pöördumist.
Välissuhtluses võtsid majanduskomisjoni liikmed osa rahvusvahelistest
videokonverentsidest 2 korral, delegatsioone võeti vastu 1 korral.
Põhiseaduskomisjon
Põhiseaduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kelle töövaldkond on piiritletud
põhiseaduslike aspektidega. Komisjon menetleb muu hulgas põhiseaduse muutmise
seaduse eelnõusid ning Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse,
Riigikontrolli, kohtute ja õiguskantsleri tegevust reguleerivaid eelnõusid, samuti
kodakondsust, välismaalasi ja valimisi käsitlevaid eelnõusid.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 33 istungit, millest
29 istungit olid korralised ja 4 istungit olid erakorralised. Komisjon korraldas
1 ühisistungi kultuurikomisjoniga ja 1 sotsiaalkomisjoniga.
Komisjon menetles 28 õigusakti eelnõu, millest 15 eelnõu võeti vastu seaduse või
otsusena, tagasi lükati 10 eelnõu ning algataja poolt võeti tagasi 3 eelnõu. Riigikohtule
andis komisjon 1 arvamuse, Euroopa Liidu asjade komisjonile 3 arvamust. Presidendi
poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine toimus 1 korral. Komisjon
menetles 5 kollektiivset pöördumist.
Komisjonile andsid oma iga-aastase ülevaate Riigikohtu esimees, riigi peaprokurör ja
õiguskantsler.
Rahanduskomisjon
Rahanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi rahanduspoliitikaga
seotud õigusaktidega, nagu riigieelarvet ning maksundust ja pangandust reguleerivad
eelnõud. Komisjon kontrollib nendes valdkondades ka valitsuse tegevust.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 62 istungit, sealhulgas
3 erakorralist istungit. Komisjon korraldas 2 ühisistungit koostöös majanduskomisjoniga,
Euroopa Liidu asjade komisjoniga ja riigieelarve kontrolli erikomisjoniga.
12
Komisjon menetles 57 õigusakti eelnõu, millest 28 eelnõu võeti vastu, 3 eelnõu lükati
tagasi, 1 eelnõu võeti algataja poolt tagasi ja 13 eelnõu jäi menetlusse.
Komisjon andis 6 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile ja menetles 2 kollektiivset
pöördumist.
Kaasamise raames toimus 25 kohtumist erinevate huvigruppide, valdkondlike
ministeeriumide ja ametkondadega.
Välissuhtlus:
– komisjoni esimees Erki Savisaar ning liikmed Aivar Sõerd ja Jürgen Ligi osalesid
virtuaalselt Brüsselis toimunud Euroopa Liidu eesistujariigi Portugali korraldatud
Euroopa parlamentaarsel nädalal (22.02.2021);
– komisjoni liige Jürgen Ligi osales Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF)
parlamentaarse võrgustiku korraldatud globaalsel konverentsil "Pandeemiast Pariisi
lepinguni: kuidas vältida suurt lahknevust" (05.04.2021);
– kohtumine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega (06.05.2021);
– komisjoni esimees Erki Savisaar ning liikmed Jürgen Ligi ja Aivar Sõerd osalesid
Euroopa Liidu eesistujariigi Sloveenia korraldatatud SECG (Inter-parliamentary
Conference on Stability, Economic Coordination and Governance in the European
Union) virtuaalsel konverentsil (28.09.2021);
– komisjoni esimees Erki Savisaar ja komisjoni liige Jürgen Ligi osalesid ülemaailmsel
parlamentaarsel foorumil seonduvalt Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi
(IMF) I aastakonverentsiga (06.–08.10.2021);
– komisjoni esimees Andrei Korobeinik ja liige Riina Sikkut kohtusid Prantsuse
eelarveministri Olivier Dussopti ja tema delegatsiooniga (25.11.2021).
Riigikaitsekomisjon
Riigikaitsekomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset
reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist
ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel. Riigikaitsekomisjoni töö
oluliseks osaks on välissuhtlus ning liitlassuhete arendamine.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas riigikaitsekomisjon 62 istungit,
sealhulgas 3 ühisistungit ja 15 väljasõiduistungit, millest 2 olid ühised väljasõiduistungid
väliskomisjoniga. Istungjärkude vahelisel ajal toimus 1 erakorraline istung.
Komisjon menetles 13 õigusakti eelnõu, neist 11 Riigikogu otsuse eelnõu ja
2 seaduseelnõu. Riigikogu otsused käsitlesid Kaitseväe osalusega välismissioone,
vastu võeti kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seadus. Perioodi lõpuks jäi
riigikaitsekomisjoni menetlusse 1 seaduseelnõu – riigikaitseseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Riigikaitsekomisjon andis 4 arvamust, millest 3 olid Euroopa Liidu asjade komisjonile ja
1 põhiseaduskomisjonile. Riigikogu täiskogu istungil toimus riigikaitsekomisjoni algatatud
olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" arutelu.
Komisjon sai korrapäraselt ülevaateid julgeolekuolukorra arengutest, samuti Eesti
tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogus valitud liikmena ning tutvus Eesti Uuringukeskuse
uuringuga "Avalik arvamus ja riigikaitse 2021".
Toimusid kohtumised riigikaitse kõrgeima juhi Eesti Vabariigi presidendiga, peaministriga
ning Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Siseministeeriumi jt julgeoleku- ja
kaitsepoliitiliste asutuste esindajatega. Väljasõidul Mereväebaasi saadi ülevaade
mereväe tegevusest ning miinijahtijalt Admiral Cowan viidi läbi demolõhkamine merel.
Külastati Tapal paiknevat 1. jalaväebrigaadi, NATO lahingugruppi ning Kaitseväe
keskpolügooni, vaadeldi rahvusvahelist ühisõppust Swift Response 21 ja Kaitseväe
13
suurõppust Kevadtorm 2021, tutvuti Riigi Infosüsteemi Ameti ja Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse tööga, osaleti mitmel riigikaitsealasel konverentsil ning mälestusüritusel.
Videosilla vahendusel kohtuti Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlamendi
alamkoja riigikaitsekomisjoniga ning viidi läbi ühine istung Soome Eduskunta
kaitsekomisjoniga. Komisjoni liikmed kohtusid NATO arendusväejuhatuse ülemaga ja
Hispaania kõrgema riigikaitsekursuse kursuslastega, kelle hulgas oli ka Hispaania
parlamendi liikmeid, kindraleid ja admirale. Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa
kohtus Leedu Seimi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimehega, Prantsusmaa Senati
välis- ja riigikaitsekomisjoni esimehega, Euroopa Parlamendi asepresidendiga,
Eduskunta riigikaitsekomisjoni esimehega ning Georgia asevälisministriga ja
suursaadikuga. Enn Eesmaa osales ka Euroopa Liidu parlamentidevahelisel ühise
välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika videokonverentsil,
Balti Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni istungil ning Põhjamaade ja Baltimaade
parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste videokohtumisel.
Sotsiaalkomisjon
Sotsiaalkomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb töövaldkonda,
sotsiaalhoolekannet, sotsiaalkindlustust ja tervishoidu reguleerivate eelnõudega. Peale
selle kontrollib komisjon oma töölõigus valitsuse tegevust, algatab juhtivkomisjonina
ise seadus- ja otsuse eelnõusid ning olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelusid.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas sotsiaalkomisjon 72 istungit,
nendest 3 erakorralist ja 8 avalikku istungit ning 1 ühisistung rahvastikukriisi
lahendamise probleemkomisjoniga teemal "Laste vaesus – jalg taha juba stardis".
Komisjon menetles 17 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 11 ja tagasi lükati 6 eelnõu.
Sotsiaalkomisjon andis 7 korral arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja 2 korral
Riigikohtule ning menetles 7 kollektiivset pöördumist.
Lisaks eelnõude aruteludele kohtuti mitmete huvirühmadega ning riigiametite
esindajatega, arutati märgukirju, käsitleti erinevate ministeeriumide ja nende
allasutuste tegevust ning õigusloomeplaane, korraldati parlamentaarseid kuulamisi
ühiskonnale olulistes päevakajalistes küsimustes.
Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel on käsitletud järgmisi olulisi teemasid:
- COVID-19 viiruse levik ja COVID-19 immuniseerimiskava ning Eesti valmisolek
COVID-19 uute tüvedega tegelemiseks;
- vähitõrje tegevuskava;
- pikaajalise hoolduse tegevuskava;
- e-apteekidest kolmandale inimesele retseptiravimite väljastamine ja sellega seotud
probleemid;
- Terviseameti külmlaos kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiini- ja ravimivarudega
seotud küsimused;
- naistevastase vägivalla ennetamise hetkeseis;
- õiguskantsleri märgukirjadest lähtuvalt toimusid diskussioonid teemadel:
- lähikontaktsetena karantiini määratud inimeste sissetuleku säilitamine;
- haigushüvitise maksmine raseduse ajal;
- töötasu hüvitise ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine sama kalendrikuu
eest;
- saatekirja nõue androloogi vastuvõtule saamiseks.
Komisjon tutvus Arenguseire Keskuse uuringuga "Pikaajalise hoolduse tulevik.
Arengusuundumused aastaks 2035".
14
Väliskomisjon
Väliskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes osaleb Eesti välispoliitika
kujundamisel ja välissuhtlemise põhimõtete väljatöötamisel ning kontrollib valitsuse
välispoliitilist tegevust. Komisjon kujundab ka Riigikogu arvamuse Euroopa Liidu ühise
välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, arutab vajaduse korral teisi olulisi Euroopa Liidu
teemasid ning kinnitab Eesti seisukohad enne Euroopa Liidu välis-, kaitse-, arengu- ja
kaubandusministrite kohtumisi.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 81 istungit, sealhulgas
korraldati 8 ühisistungit Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoniga.
Koroonakriisi tõttu vähenenud välissuhtlus sai uuesti hoo sisse 2021. aasta kevadel.
Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeeste visiidid toimusid Saksamaale,
Prantsusmaale ja Moldovasse ning väliskomisjoni delegatsiooni visiidid
Ühendkuningriiki, Hispaaniasse ja Ameerika Ühendriikidesse.
Väliskomisjon oli juhtivkomisjoniks 7 eelnõule, millest seadusena võeti vastu 2,
otsusena 2, avaldusena 2 ja pöördumisena 1. Kevadel 2021 andsid rohkem kui tuhat
inimest allkirja kollektiivsele pöördumisele, mille sisuks oli koroonapiirangute
põhjustatud olukord, kus Soomes töötavatel elamisloata eestlastel ei olnud võimalik
tulla koju lähedaste juurde. Pöördumise esitajad soovisid, et inimesi lubataks Eestisse
humanitaarsetel kaalutlustel ning palusid edastada rahvaalgatuse Soome riigi
juhtidele. Aprillis võttis Riigikogu vastu pöördumise Soome Vabariigi parlamendi
Eduskunna poole eesmärgiga leida töörände korraldamiseks usaldusmeetmed, mis
vähendaksid viiruse levikut piiriülesel liikumisel, kuid võimaldaksid taastada töötajate
liikumise Eesti ja Soome vahel.
2021. aasta veebruaris võttis Riigikogu vastu avalduse "Euroopa Liidu ühtse
välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal", mis oli ajendatud
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva-
visiidist. Avalduses rõhutati, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma
liikmesriikide huve rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest
väärtustest, ning et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes
sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika
kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet.
Õiguskomisjon
Õiguskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb eraõiguse-, kriminaalõiguse- ja
sisejulgeolekualaste eelnõudega, samuti politsei-, piirivalve- ja päästeteenistust
reguleerivate eelnõudega. Komisjoni tööalas on ka advokaatide, notarite, vandetõlkide,
kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust korraldavad seadused ning valitsuse
tegevuse ja reformide rakendamise kontroll oma valdkonna piires.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 50 korralist
istungit. Komisjon menetles 21 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 14 ja tagasi lükati
2 eelnõu. Komisjon andis 4 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile, 4 arvamust
Riigikohtule, 1 seisukoha riigieelarve kontrolli erikomisjonile Riigikogu rollist eelarve
menetlemisel ning menetles 3 kollektiivset pöördumist.
Välissuhtlus:
- õiguskomisoni liige Urve Tiidus osales Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti
tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma VIII kohtumisel
videosilla vahendusel (01.–02.02.2021);
15
- õiguskomisjoni liikmed Urve Tiidus ja Uno Kaskpeit võtsid osa Euroopa Liidu
Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli
töörühma kohtumisest videosilla vahendusel (25.10.2021).
Erikomisjonid
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes teostab
järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja
jälitusametkondade tegevusega seonduvates küsimustes.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 20 istungit,
sealhulgas 1 erakorralise istungi. Komisjon ei pidanud istungeid perioodil märts-mai,
kuna komisjoni istungid peavad olema füüsilise kohalolekuga ja COVID-19 tõttu ei
olnud see võimalik.
Parlamentaarse kontrolli käigus kuulas erikomisjon juhtiva riigiprokuröri ülevaadet
jälitusasutustes 2019. aastal teostatud pealtkuulamiste seaduslikkuse kontrollist.
Kontrolli põhitähelepanu oli suunatud logifailide olemasolu ja nende kaudu tuvastatud
pealtkuulamiste seaduslikkusele. Kõik kontrollitud pealtkuulamised olid teostatud
kohtumääruse alusel ja selles lubatud tähtaegadel. Kriminaalmenetluse seadustiku
§ 12615 alusel teostab järelevalvet jälitustoimingute üle julgeolekuasutuste seaduse
§-s 36 nimetatud erikomisjon. Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet,
Justiitsministeerium ning Kaitsepolitseiamet esitab vähemalt üks kord kolme kuu
jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande kohtu luba
nõudvate jälitustoimingute tegemise kohta.
Julgeolekuasutuste eelarvete arutelud toimusid kaitse- ja siseministriga ning
Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektoritega. Eelarvete aruteludel lähtuti
julgeolekuasutuste arengust ja võimekuse kasvust ning tööülesannete täitmise
võimalikkusest etteantud eelarvete ulatuses. Komisjon veendus, et eelarved
võimaldavad täita ettenähtud tööülesanded ja lahendamist vajavad probleemid leiavad
lahenduse.
Toimusid regulaarsed parlamentaarsed kuulamised Vabariigi Valitsuse tegevusest,
samuti allasutustes tehtavast tööst ja nende töökorraldusest, et hinnata valitsuse tööd
ja jälgida eelarve täitmist ning saada ülevaade vajadustest ja probleemidest ning
meetmete rakendamisest ettenägematute asjaolude lahendamiseks. Kuulamised
toimusid Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Kaitseväe luurekeskuse,
Riigiprokuratuuri ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga. Eesmärk oli ülevaate
saamine ametkondade tegevusest ja ülesannete täitmise järelevalve tõhususest.
Erikomisjoni tööruumides toimusid riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni istungid.
Erikomisjoni ametnikud korraldasid riigisaladuse kohustuse täitmise järgimist komisjoni
liikmete, kutsutud külaliste ja ametnike tegevuses ning riigisaladust sisaldavate
dokumentide registreerimist, säilitamist ja inventeerimist.
Komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine toimus aruandeperioodil kaks
korda.
19. mail 2021 muutis Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni
moodustamise otsust. Muudatus (334 OE) sätestab komisjoni moodustamise, lähtudes
koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist, seega otsustas Riigikogu
juhatus lisada komisjoni koosseisu ühe liikme.
16
Korruptsioonivastane erikomisjon
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud
korruptsioonivastaseid meetmeid ka tegelikult rakendataks. Komisjon arutab ja hindab
seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib Riigikogu
liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist ja kontrollib huvide deklaratsioone. Kord
aastas esitab erikomisjon Riigikogule ülevaate oma tegevusest.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 33 istungit.
Komisjoni 15. märtsi 2021 avalikul istungil kaardistas komisjon aktuaalseimad teemad
oma peamiste koostööpartneritega – korruptsioonivastase tegevuse riikliku koordinaatori
Justiitsministeeriumiga, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga ja MTÜga
Korruptsioonivaba Eesti.
Aasta jooksul jälgis korruptsioonivastane erikomisjoni GRECO V hindamisvooru
soovituste rakendamise käiku ja korruptsioonivastase tegevuskava 2021–2025
täitmist ning monitooris jätkuvalt korruptsioonivastase seaduse rakendamise analüüsi
alusel seaduse muutmise eelnõude (nt korruptsioonivastane seadus,
erakonnaseadus) väljatöötamist.
2020. aastal alanud COVID-19 mõjud jätkusid ka 2021. aastal, kui erikomisjon jätkas
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) ja SA KredEx poolt kriisimeetmete
rakendamise uurimist nii abimeetmete rakendamise menetluse kui ka raha kasutamise
eesmärgipärasuse osas, sealhulgas koostöös riigieelarve kontrolli erikomisjoni,
Riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantseleiga, MESi esindajate ja Maaeluministeeriumiga.
Kriisimeetmete käsitlemisest on arenenud riigi juriidilistes isikutes haldusmenetluse
rakendamise kohustuse uurimine laiemas plaanis. Samuti alustas komisjon koolide
jaoks COVID-19 kiirtestide hanke väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluses
seadusele vastavuse uurimist.
Kuna erikomisjon on eraldi tähelepanu pööranud kohaliku omavalitsuse tasandil
korruptsiooni tõkestamisele, jätkas komisjon kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muudatuste väljatöötamise jälgimist ning kohtus eelnõu väljatöötajatega.
Erikomisjon kontrollis korruptsioonivastase seaduse 2021. aastal jõustunud
muudatuste tulemusena huvide deklareerimise kohustuse saanud poliitiliste nõunike ja
ministeeriumide asekantslerite, samuti uute Riigikogu liikmete huvide deklaratsioone.
Huvide deklaratsioonide ideoloogilise ja tehnilise edendamise osas on komisjon
esitanud oma ettepanekud huvide deklaratsioonide registri vastutavale töötlejale
Justiitsministeeriumile ja volitatud töötlejale Rahandusministeeriumile, neist on näiteks
ajakohaste finantslahenduste deklareerimist käsitlevad muudatused jõudnud
korruptsioonivastase seaduse muutmise eelnõusse.
Aasta jooksul sai erikomisjon teavitusi korruptsioonikahtlustest kohaliku omavalitsuse
ning juriidiliste ja füüsiliste isikute, sealhulgas kõrgemate ametiisikute kohta. Nende
juhtumite puhul tegi komisjon täiendavaid päringuid ja käsitles juhtumeid ka oma
istungitel.
Riigieelarve kontrolli erikomisjon
Riigieelarve kontrolli erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes kontrollib koostöös
Riigikontrolliga Vabariigi Valitsust, et riigieelarve oleks täidetud ning riigi vara ja eelarve
vahendeid kasutataks säästlikult, otstarbekalt ja õiguspäraselt.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 52 istungit (neist
5 erakorralist istungit), sealhulgas 1 ühisistung Euroopa Liidu asjade komisjoniga ja
1 väljasõiduistung. Aruandeperioodil võttis komisjon menetlusse 17 uut kontrolliaruannet ja
17
ülevaadet ning korraldas 5 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu
täiskogus.
Lisaks aruannetele ja ülevaadetele olid komisjoni päevakorras ka muud riigieelarve
seisukohast olulised teemad:
- Toetusmeetmed
Vabariigi Valitsuse määruse nr 31 "COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud
toetusmeetmete üldtingimused" §-s 13 nimetatud kriisimeetmete rahaliste ning muude
vahendite kasutamise ülevaadete ja aruannete jälgimine ning arutelude korraldamine.
- Koroonaviirus
Komisjon on tegelenud koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud küsimustega,
sealhulgas vaktsineerimise korralduse küsimuste materjalide väljanõudmisega ja
läbitöötamisega, ning korraldanud arutelusid erinevate osapooltega (nt Terviseamet,
tervise- ja tööminister, meditsiinistaapide juhid). Samuti on korraldatud 2 teemakohast
olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelu Riigikogu täiskogus. 11. märtsil
2021 esinesid OTRK "Tegevustest koroonaviiruse tõrjumisel" arutelul komisjoni
esimees Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Eesti Teaduste
Akadeemia akadeemik Krista Fischer. 28. oktoobril 2021 esines OTRK "Olukord
koroonaviiruse tõrjumisel" arutelul peale komisjoni esimehe ning tervise- ja tööministri
ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi. Aasta lõpus planeeriti
külastust Terviseameti uutesse külmladudesse, kuid see lükkus 2022. aasta
algusesse.
- Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve
Riigikogu rolli suurendamise, läbipaistvuse ning selguse huvides küsis komisjon
fraktsioonidelt ja komisjonidelt ettepanekuid. Ettepanekud koondati, analüüsiti ning
edastati ka Rahandusministeeriumile. Toimunud on riigi eelarvestrateegia ja
riigieelarve teemalised arutelud erinevate osapooltega. 2022. aastal on planeeritud
suurem koostöö Rahandusministeeriumiga, et töötada välja uus riigieelarve
baasseadus, mis kajastaks ka erikomisjoni ootusi.
Lisaks toimus iga-aastase riigieelarve seaduse ja seletuskirja jälgimise kontroll nii sisu
kui ka summade osas.
- Euroopa Liidu eelarve, taasterahastu ja üleminekufond
Komisjon peab vajalikuks olla kursis kõikide euroraha kasutamist puudutavate
materjalidega. 19. aprillil 2021 sai komisjon ülevaate Euroopa Liidu 2021–2027
eelarveperioodi põhimõtetest ning 2014–2020 eelarveperioodi täitmisest. Selle järel
otsustati 6. mail 2021 korraldada OTRK arutelu Riigikogu täiskogus. OTRK "Euroopa
Liidu järgmise finantsperspektiivi, taasterahastu ja õiglase üleminekufondi raha
planeerimisest" arutelul esinesid komisjoni esimees, rahandusminister Keit Pentus-
Rosimannus ja makroökonoomika teadur Lenno Uusküla. Novembris toimus Euroopa
Liidu asjade komisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisistung, kus saadi
ülevaade Euroopa Kontrollikoja 2020. aasta aruandest.
- CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale
2021. aasta teises pooles oli komisjoni päevakorras läbivalt CO2 kvoodi hinnatõusu
mõju riigieelarvele ja ühiskonnale. 20. septembril 2021 korraldati samal teemal
komisjoni istung, kus osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi, Eesti Energia ja teiste asutuste esindajad. Komisjon otsustas
korraldada OTRK "CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale" arutelu
Riigikogu täiskogus 28. septembril 2021. Arutelul esinesid komisjoni esimees,
majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige
Marko Allikson. Energiakriisi süvenedes arutati teemat ka komisjoni 13. detsembri
istungil ning 14. detsembril 2021 korraldati OTRK "Hinnakriis elektriturul" arutelu
18
Riigikogu täiskogus. Arutelul esinesid komisjoni esimees, majandus- ja taristuminister
Taavi Aas ning Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi
Hamburg. Komisjoni ettepanek, et 2022. aasta riigieelarve seaduseelnõu menetlemisel
tuleb leida elektri hinnatõusu leevendamise meetmeid, leidis toetust.
Probleemkomisjonid
Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon
Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon loodi Riigikogu 2019. aasta 30. mai otsuse
alusel eesmärgiga uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna
arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti
keele õppe tagamiseks ning õppevahendite, õppekavade, metoodikate ja õpetajate
ettevalmistamiseks.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 16 istungit.
Parlamentaarsete kuulamiste käigus kohtus komisjon haridus- ja teadusministriga
(31.05.2021 ja 25.10.2021); arutas Tallinna Ülikooli, Balti Uuringute Instituudi ja Tartu
Ülikooli eesti keele instituudi esindajatega "Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu 2020"
aruannet (7.06.2021); kohtus Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga teemadel õpetajate
järelkasv, õppevahendite tagamine ning järelevalve eesti keele õppe üle (8.11.2021);
kohtus kirjastuse Argo esindajatega õppe- ja teaduskirjanduse väljaandmise küsimuses
(25.11.2021).
Komisjon algatas olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Olukord eesti keele õpetamisel
muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)"
arutelu, mis toimus Riigikogu täiskogus 23. septembril 2021, ning töötas välja ja esitas
haridus- ja teadusministrile ettepanekud eesti keele õppe tõhustamiseks muukeelsetes
koolides. Neid ettepanekuid on Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud eestikeelse
hariduse tegevuskava töödokumendis arvesse võetud.
Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon
Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon loodi Riigikogu 2019. aasta 30. mai
otsuse alusel eesmärgiga kujundada Eesti rahvastikupoliitikat ning tagada eesti
rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 4 istungit,
sealhulgas üks avalik ühisistung sotsiaalkomisjoniga teemal „Laste vaesus – jalg taha
juba stardis “.
Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis käsitletud teemad:
- perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu arutamine koos
rahvastikuministriga (11.01.2021);
- 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse plaani arutamine (18.01.2021);
- rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni töö lõpparuande arutamine
(31.05.2021);
- laste vaesus (01.06.2021).
Komisjoni tegevus lõppes 08.06.2021. Samal kuupäeval andis Riigikogu
rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees Peeter Ernits täiskogu
istungil parlamendile üle komisjoni 2-aastase tegevuse lõpparuande.
19
IV. PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL
2021. aasta välissuhtlust raamis vajadus tulla toime pandeemia järelmitega. 2020. aastal
rakendatud virtuaalsed suhtlusvahendid aitasid rahvusvahelisi kontakte luua ja hoida.
Kokkuvõttes oli virtuaalse välissuhtluse maht aasta jooksul suur, aga lisandus ka palju
ürituste hübriidvorme. Veebipõhise suhtluse ladususele vaatamata süvenes vajadus
vahetult suhelda ning ajuti leevendatud piirangute vältel avanes võimalus võõrustada
väliskülalisi ja korraldada visiite.
Riigikogu (RK) esimehe Jüri Ratase ametisse astumisele järgnes arvukalt videokohtumisi
ametikaaslastega ning osalemine veebipõhisel Euroopa Liidu liikmesriikide
parlamendiesimeeste konverentsil 10.05.2021. Riigikogu algatusel toimus ajaloos
esmakordselt Kolme Mere Algatuse parlamentaarne foorum, millel osalesid RK esimehe
eestvedamisel seitsme osalisriigi parlamendiesimehed, 3SI Fondi esindaja ning USA
Kongressi liige. Riigikogu algatus pälvis osalejate tunnustuse, väljendati lootust, et
foorum saab tulevikus järje. 2021. aasta silmapaistvaimaks parlamentaarse diplomaatia
sündmuseks kujunes Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva
tähistamine 19.–20.08.2021. Pidulikest üritustest võtsid osa Läti, Leedu ja Islandi
parlamendi esimehed, Poola Sejmi marssal ja Euroopa Parlamendi president.
Eestis võõrustas RK esimees Jüri Ratas 31.05.–01.06 Leedu spiikrit, 18.–19.08 Poola
Sejmi marssalit, 31.10.–02.11 Tšehhi Senati presidenti ja 25.11 Soome parlamendi
esimeest. Toimus kolm RK esimehe kahepoolset välisvisiiti: juunis külastas Jüri Ratas
Šveitsi Konföderatsiooni, novembris Ungarit ja detsembris Montenegrot. 08.–09.07 osales
esimees Läti kolleegi kutsel Jurmalas toimunud kolme Balti spiikri kohtumisel. 18.08
külastas Jüri Ratas koos Euroopa Parlamendi esimehe ning Läti ja Leedu spiikriga
Leedu-Valgevene piiri. 15.–18.09 tähistasid Eesti, Läti ja Leedu spiikrid Rootsi spiikri
kutsel Stockholmis riikidevaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva.
21.–22.10 osales Jüri Ratas sõnavõtuga Ateenas ENPA liikmesriikide parlamendiesimeeste
konverentsil, ürituse raames toimusid mitmed kahepoolsed kohtumised kolleegidega.
23.–24.11 toimus Prantsuse Senati ja Rahvusassamblee ühisel kutsel kolme Balti riigi
parlamendiesimeeste ühisvisiit Pariisi, kus märgiti diplomaatiliste suhete taastamise
30. aastapäeva. 28.–29.11 osales esimees Kopenhaagenis NB8 spiikrite
hübriidkohtumisel.
RK esimene aseesimees Hanno Pevkur osales Varssavi julgeolekufoorumil
ettekandega. RK teine aseesimees Martin Helme omakorda esines sõnavõtuga
Portugalis suve alguses toimunud konverentsil "Another project for Europe".
Riigikogu parlamendirühmade peamisteks kohapealseteks suhtluspartneriteks sellel
perioodil olid Eestis asuvad välisesindused ja siin resideeruvad suursaadikud. Rühmade
töö kulges sellel aastal siiski suures osas virtuaalselt ja videosilla teel kohtusid oma
vastavate parlamentide sõprusrühmadega Eesti-Suurbritannia, Eesti-Leedu, Eesti-
Horvaatia, Eesti-Prantsuse, Eesti-Mongoolia, Eesti-Aserbaidžaani, Eesti-Kreeka ja
Eesti-Kasahstani parlamendirühmad.
Riigikogu välisdelegatsioonide töö kulges veebipõhiselt harjumuspärase tõhususega.
20
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (NATO PA)
Eesti delegatsioon
Aktiivse NATO liikmesriigina peab Eesti oluliseks sisulist panustamist NATO PA töösse.
2021. aasta märtsis toimunud kolme komitee ühisel virtuaalsel kohtumisel toodi
prioriteetsete teemadena välja demokraatia ja ühiskondliku vastupanuvõime jätkuv
tugevdamine, kiirete tehnoloogiliste muutustega kohanemine, Venemaa ja Hiina poolt
arenevatele ohtudele vastamine, partnerite kaasamine, nutikad investeeringud
uutesse kaitsesüsteemidesse ja kaitsekulutuste suurendamine. Aprilli teises pooles
toimus NATO PA julgeoleku tsiviilmõõtme komitee (nüüdseks juba demokraatia- ja
julgeolekukomitee) esimene virtuaalne Eesti visiit. Kohtumisel keskenduti ühiskonna
kerksusele, desinformatsioonile ja küberohtudele.
Maikuus toimus Rootsi delegatsiooni korraldatud virtuaalne kevadistung. Peamiste
teemadena käsitleti NATO 2030 reflektsiooniprotsessi ning ootusi NATO
tippkohtumisele ja NATO strateegilise kontseptsiooni ajakohastamisele; uuendatud
Atlandi-üleseid suhteid; Venemaa mitmetahulist ja kõrgendatud väljakutset Euro-Atlandi
piirkonna julgeolekule; Hiina tõusu ja sõjalise moderniseerimise tagajärgi; ühiskonna ja
demokraatia kerksust, sealhulgas desinformatsiooni; NATO ja tema partnerite
käimasolevat vägede väljaviimist Afganistanist; jätkuvat ebastabiilsust kogu Lähis-Ida
ja Põhja-Aafrika (MENA) regioonis; julgeolekut Kaug-Põhjas; pandeemia
majanduslikku mõju ning küsimust, kuidas säilitada kaitsekulutusi ja töötada õiglasema
koormajagamise nimel; relvastuskontrolli ja tuumarelva leviku tõkestamise
väljakutseid, sealhulgas Iraani tuumaprobleemi; uusi arenguid kosmose valdkonnas
ning NATO partnerlussuhteid, eriti Aasias.
Oktoobris hübriidvormis toimunud aastaistungil Lissabonis olid peamised teemad
NATO kohanemine ohtude ja nendest põhjustatud olukordadega, rõhuasetusega
NATO uuel strateegilisel kontseptsioonil, mille põhieesmärk on poliitilise dimensiooni
tugevdamine; jagatud demokraatlike väärtuste hoidmine; uued väljakutsed Hiina poolt;
kestev julgeolekuoht Venemaa poolt ning Afganistan ja sellega seotud õppetunnid.
Eesti seisukohast oli aastaistungil käsitletud teemadest olulisim jätkuv julgeolekuoht
Venemaa poolt, mille tõttu on meie riik igati toetamas Ukrainat ja Gruusiat. Väga
tervitatav oli näha, et päevakorras hoitakse ka arenguid avatud uste poliitikas. Eesti
jaoks on igati oluline osaleda aktiivselt ka uue strateegilise kontseptsiooni
konsultatsiooniprotsessis.
Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (EISC)
2021. aastal oli jätkuvalt organisatsiooni eesistujaks Norra. 10. mail toimus virtuaalne
plenaaristung, mis keskendus kosmose ja satelliitide rollile Arktikas ning riiklike
kosmoseseaduste väljatöötamisele, millele parlamentide liikmed annavad oma
seadusandliku vastutuse kaudu märkimisväärse panuse. Nimetatud teema oli Eesti
jaoks oluline, sest samal ajal toimus Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse
taotlusprotsess. Eesti delegatsiooni toonane juht Raivo Tamm ütles oma sõnavõtus, et
kosmosetehnoloogiatel on palju omadusi, tänu millele on need ideaalselt kasutatavad
Arktika kontekstis: satelliidid näevad kaugeid piirkondi, kuhu muul viisil juurde ei pääse,
need võivad hõlmata laia ala, kus on suhteliselt vähe infrastruktuuri, ja nad võivad
pakkuda sellist tüüpi teavet, mis ei ole saadaval mis tahes muust allikast.
Kosmosetehnoloogiad võivad aidata kaasa Arktika-poliitika prioriteetidele paljudes
valdkondades, nagu kommunikatsioon, Maa vaatlus, navigatsioon, seire ja teadus.
Arktika ise võib pakkuda Euroopale näiteks täiendavaid stardikohti. Raivo Tamm
tutvustas Eesti riikliku kosmoseseaduse väljatöötamist, mille abil reguleeritakse
satelliitide registreerimist ning riigi ja erasektori vahelist suhtlust ja vastutust.
Plenaaristungi lõpus võeti ühehäälselt vastu EISCi 2021. aasta resolutsioon, mis
keskendus riiklike kosmoseseaduste väljatöötamisele, kosmose ja satelliitide rollile
Arktikas ning COVID-19 järgsetele mõjudele kosmosesektoris.
21
23.–26. oktoobril osalesid Andrei Korobeinik ja Raivo Tamm Rahvusvahelisel
Astronautika Kongressil Dubais. Keskseks teemaks oli kosmosesektoris pakutavad
lahendused tsiviilühiskonna kasuks.
Novembris toimus Tromsøs (Norra) töötuba, kus osales delegatsiooni liige Raivo
Tamm. Töötuba keskendus võimalustele ja väljakutsetele kasutamaks
kosmosetehnoloogiaid Arktikas.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA)
Kõik neli ENPA osaistungit toimusid hübriidvormis. Füüsiliselt osales Eesti
delegatsioon juunis ja septembris toimunud osaistungitel.
Jaanuaris toimunud osaistungi läbivaks teemaks oli Venemaa Föderatsiooni volituste
vaidlustamine, Aleksei Navalnõi vahistamine ja ENPA ühisprotseduur. Muude
teemadena tuli arutusele COVID-19 vaktsiinide temaatika, Gruusia parlamendi
valimiste tulemused, Poola ja Moldova kohtunike sõltumatuse küsimused ning
kodanikuühiskonna tegevuste piirangud mitmetes Euroopa Nõukogu liikmesriikides.
Aprillis toimunud osaistungil arutati vähemusrahvuste kaitset Euroopas ja valimisreformi
vajadust Valgevenes. Tuliseks diskussiooniteemaks osutusid COVID-passid ja -tõendid.
Samuti oli päevakorra üks olulisemaid punkte Aleksei Navalnõi kinnipidamisega
seonduv. Juunis toimunud osaistungil keskenduti taaskord võitlusele pandeemiaga ja
selle õppetundidele. Samuti pöörati tähelepanu põhiõiguste kaitsele muutunud
olukorras. Debateeriti ka meediavabaduse teemadel. Lisaks käsitleti pandeemia
tekitatud sotsiaal-majanduslikku kriisi ning selle mõju laste õigustele. Septembrikuu
täiskogu keskendus eelkõige keskkonnale, inimõigustele ja sotsiaal-majanduslikule
ebavõrdsusele. Samuti tuli arutusele Armeenia-Aserbaidžaani konflikti järgsed
leevendustegevused, olukord Afganistanis, pandeemiaga võitlemine ja Valgevene
hübriidrünnak Euroopa riikide vastu.
2021. aastal valiti ka ENPA delegatsiooni koordineerimisel Eesti esindajaks Piinamise
ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komiteesse Mari Amos. Delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osales 5.–10. septembril
Maroko parlamendivalimiste vaatlusmissioonil ja 11.–15. novembril Bulgaaria
presidendi- ja parlamendivalimiste vaatlemisel.
Balti Assamblee (BA)
2021. aasta Leedu eesistumise ajal jäid Balti riikide ja laiema rahvusvahelise
kogukonna vaheliste arutelude keskmesse COVID-19 kriisi ja kriisist taastumise
teemad. Aktiivsed arutelud ning infovahetus toimus Põhjamaade Nõukogu (PN) ja
Beneluxi parlamendiga. BA leidis muu hulgas, et oluline on ühise elektroonilise
immuunsuspassi loomine, et tagada kolme Balti riigi ja Euroopa Liidu kodanike ohutu
liikumine ja reisimine.
BA 4.–5. novembril Vilniuses 40. istungjärgul kogunenud 27. Balti Nõukogu leidis, et
koostöö Balti riikide vahel on mitmes valdkonnas hea, kuid COVID-19 kriisi mõjude
leevendamise meetmed võiks olla tõhusamad. Parlamentide esimehed kinnitasid
kohtumisel BA presiidiumiga, et BA on oluline platvorm Balti riikide koostööks ja ideede
jagamiseks. Aasta jooksul kohtusid BA komisjonid enamasti videosilla vahendusel ning
fookuses oli julgeolek, kriisiohjamine, Valgevene hübriidrünnakud Leedule ja Lätile
ning Balti riikide koostöö nimetatud rünnakute tõrjumisel, tervishoid, sotsiaalsed ja
tööhõive aspektid ning majanduskoostöö ja haridus. BA presiidium kutsus Balti riikide
valitsusi üles koordineerima ühiseid tegevusi seoses Valgevene-Leedu ja Läti piiril
toimuvaga, aga ka operatiivse infovahetuse ja pandeemia tekitatud kriisiteemadega.
22
Jätkus BA koostöö rahvusvaheliste partneritega. PNi koostööformaadis toimusid
virtuaalsed kohtumised, kus vahetati infot ja pandeemia ohjamisega seotud parimaid
praktikaid ning arutati olukorda Valgevenes. BA, PNi ja Beneluxi parlamendi
kolmepoolsel kohtumisel septembris oli vaatluse all COVID-19 mõju riikidele ning peeti
debatt õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste teemal, pidades silmas hiljutisi sündmusi
Valgevenes. Koostöö GUAMi (Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaani ja Moldova) ja IPAga
(Gruusia, Ukraina ja Moldova) idapartnerluse raames oli pea olematu pandeemia leviku
ja keerulise olukorra tõttu nendes riikides. Läänemeremaade parlamentaarsel
konverentsil osales BA delegatsioon samuti virtuaalsetel istungitel ning kliimamuutuse
ja bioloogilise mitmekesisuse töörühmas.
Parlamentidevaheline Liit (IPU)
IPU Eesti rühma tegevust mõjutas COVID-19 pandeemiast tingitud olukord ja sellega
seotud piirangud. Aasta esimeses pooles füüsilisi kohtumisi ei toimunud.
IPU 142. assamblee ja 207. nõukogu kogunes 24.–27. mail 2021 videosilla
vahendusel. 26. mail toimus täiskogul interaktiivne debatt teemal "Pandeemiast
jagusaamine ja parema tuleviku ehitamine: parlamentide roll". IPU president rõhutas
oma sõnavõtus, et COVID-19 pandeemiast räsitud maailmas on inimõiguste, võrdsete
võimaluste ja demokraatia tagamine kõigile ühiskonnagruppidele üks olulisemaid
prioriteete. President toonitas, et riikide majandused tuleb üles ehitada "targalt" läbi
jätkusuutliku tootmise ja tarbimise, ning lisas, et parlamendid peavad tegema rohkem
koostööd, et tagada kõikides riikides ligipääs vaktsiinidele. Eksperdid ja parlamentide
esindajad keskendusid oma sõnavõttudes pandeemia tõttu ilmnenud ebavõrdsusele,
mis on eriti rängalt mõjutanud naiste, noorte ja laste õigusi, ning vajadusele tagada
vaktsiinide kui intellektuaalse omandi kättesaadavust vaesemal järjel olevatele
riikidele. IPU Eesti rühma liikmed osalesid mitmel 12+ rühma videokohtumisel.
IPU 143. assamblee ja 208. nõukogu toimus 26.–30. novembril 2021 Madridis. Kokku
osales 120 delegatsiooni. Assamblee tööst ei võtnud osa Kanada ja Hiina. IPU
konsultatiivorgani, Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsiooni (ASGP) töös osales
Madridis Riigikogu Kantselei asedirektor Antero Habicht. 143. assamblee
peateemadeks olid demokraatia väljakutsed, lõhestumise vähendamine ja
sõnavabaduse kaitsmine. 28. novembril toimunud plenaaristungil esines kõnega Eesti
delegatsiooni juht Toomas Kivimägi.
Euroopa Julgeoleku- ja Kootööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee
(OSCE PA)
OSCE PA tegevuse peaeesmärk on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa
poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste
küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. Assamblee
võtab vastu resolutsioone soovitustega liikmesmaadele OSCE kriteeriumite täitmiseks,
esindab OSCE parlamendisaadikute kollektiivset häält ja parlamentaarset diplomaatiat
ning omab laiahaardelist valimiste vaatlemise programmi.
OSCE PA talveistung toimus 24.–26. veebruaril. Eesti delegatsioonist osalesid Sven
Sester, Marko Šorin ja Heljo Pikhof. OSCE PA pidas oma talveistungit esimest korda
virtuaalselt, mistõttu toimusid komiteede koosolekud, debatid ja sõnavõtud lühemalt
kui muidu. Alalise komitee olulisim vastuvõetud otsus oli kodukorrareeglite muutmine
eesmärgiga lubada kaughääletamine. OSCE PA 30. juunist 6. juulini Viinis toimunud
aastaistung oli esmakordselt hübriidformaadis. Eesti delegatsioonist osalesid Mati
Raidma, Heljo Pikhof ja Marko Šorin. Füüsiliselt kohapeal sai olla ainult delegatsiooni
juht ja üks ametnik. Istungi fookuses oli riikidevaheline koostöö ülemaailmse kriisi ajal
ja parlamentide roll. Valiti uued bürooliikmed ja president, kelleks sai võiduka
ülekaaluga Margareta Cederfelt. OSCE PA sügisistungil, mis oli samuti virtuaalne,
osales delegatsiooni juht Mati Raidma.
23
Alalise komitee istungil andis OSCE PA president Margareta Cederfelt ülevaate oma
tegevusest. Olulisima teemana tõi ta välja olukorra Afganistanis ja selle mõjud
naaberriikidele.
2021. aastal osaleti aktiivselt ka valimiste vaatlusmissioonidel Armeenias,
Kõrgõzstanis ja Usbekistanis.
Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskus (ECPRD)
ECPRD koostöövõrgustikus osaleb ligi 70 parlamendikoda, selle toimimisse on
panustanud ka Riigikogu Kantselei. ECPRD võrgustiku raames on õigus- ja
analüüsiosakond 2021. aastal vastanud 255 infopäringule erinevates valdkondades.
Toimus kümme ECPRD võrgustiku korraldatud videoseminari.
24
V. AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE
Sarnaselt 2020. aastale jättis COVID-19 pandeemia avalike suhete osakonna
tegemistele oma jälje ka 2021. aastal. Viiruse ohtliku leviku tõttu tuli esmakordselt
piirata huviliste juurdepääsu pidulikule lipuheiskamisele 24. veebruaril Kuberneri aias,
taas tuli ära jätta traditsiooniline lahtiste uste päev Riigikogu sünnipäeval ja vähenesid
ka võimalused ekskursioonide korraldamiseks Toompea lossis.
Kõigest hoolimata külastas läinud aastal Riigikogu 116 ekskursioonigruppi, millest 95
olid Eestist ja 21 välisriikidest. Kokku osales Riigikogu ekskursioonidel 4061 külastajat:
3529 eestlast ja 532 välismaalast. Välisriikidest olid esindatud USA, Saksamaa,
Ukraina, Soome, Jaapan, Venemaa, Läti, Leedu, Rootsi, Taani ja Suurbritannia
(peamiselt ametnikud, delegatsioonid, ajakirjanikud). Välisturistidele ei saanud
pandeemiaga seoses kahjuks ekskursioone korraldada.
Suveperioodil osaleti mitmes majavälises projektis:
- 10.–11. juulil toimusid Open House Tallinn raames eelregistreerimisega külastused
(kokku 8 gruppi 264 külastajaga), kus tutvustati Toompea lossikompleksi
hoonete ajalugu ja arhitektuuri nii eesti, vene kui ka inglise keeles;
- 14.–15. augustil toimusid vanalinna päevad, mille raames tutvustati keskaegset
arhitektuuri Toompea linnuse näitel.
2021. aasta suursündmuseks oli 20. augustil Eesti iseseisvuse taastamise
30. aastapäeva väärikas tähistamine varahommikuse riigilipu piduliku heiskamisega
Pika Hermanni torni, 20. augusti mälestuskivile lillede asetamise tseremooniaga,
tervikasja esitlusega Valges saalis, XIV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi piduliku
ühisistungiga Riigikogu istungisaalis, 20. Augusti Klubi koosolekuga Valges saalis ja
pidupäevakontserti "Naise vaim ja vägi" korraldamisega Kuberneri aias.
Selle olulise sündmuse puhul avati Riigikogus kolm päevakohast näitust:
- "Teel iseseisvuse taastamisele. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu";
- Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia vaibanäitus "Sinitriipu kirjatud";
- Mauri Grossi maalinäitus "Suguvõsa 3".
Tähistamaks 100 aasta möödumist I Riigikogu tööle asumisest alustasime aastat
põhjaliku ülevaatenäitusega "Riigikogu I koosseis: erakonnad, liikmed, tegevus", kus
sisuloojaks oli meie hea koostööpartner Eesti Rahvusraamatukogu. Kokku
eksponeeriti läinud aastal Riigikogus kümmekond näitust.
Pressiteenistuse tööd ilmestasid Riigikogu esimehe aktiivne välissuhtlus ja tema
visiitide kajastused sõnas ja pildis.
Sügisistungjärgu eel olid tähelepanu keskpunktis Vabariigi Presidendi valimistele
suunatud tegevused ja ajakirjanikele toe pakkumine sündmuse kajastamisel, samuti
pressikonverentsi korraldamine.
Ajakirjanikega suhtlemisel olid olulisel kohal elektroonilised kanalid. Meediale pakuti
ülekandeid Riigikogus toimuvatest sündmustest, täpset ja põhjalikku informatsiooni
eelolevatest sündmustest ning parlamendi tööd kajastavaid pressiteateid eesti, vene
ja inglise keeles. Veebiülekannete juures kasutati sageli ka viipekeeletõlke.
Riigikogu istungite videosalvestised koos subtiitritega on järelvaadatavad Youtube’i
keskkonnas. Riigikogu tööd kajastavad fotod on kättesaadavad Riigikogu veebilehel
asuvas fotoarhiivis.
Eesti Rahvusringhääling tegi Riigikogu istungisaalist palju otseülekandeid, võttes luubi
alla infotunnid, olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelud, peaministri poliitilised
avaldused ja ettekanded valitsuse tegevusest. Koostöös kantselei erinevate
struktuuriüksustega said vastuse paljud ajakirjanike meediapäringud.
25
Aasta-aastalt on suhtlemisel meedia ja avalikkusega kasvanud sotsiaalmeedia roll.
Facebooki jälgijate arv ületas aasta lõpuks 17 000 piiri. Toimusid Facebooki
kampaaniad Riigikogu sünnipäeva ja taasiseseisvumispäeva tähistamiseks ning
koostöös Riigikogu liikme Jaak Valge ja Rahvusarhiiviga valmisid videod Asutava Kogu
olulisematest õigusaktidest. Jätkus Riigikogu eelmiste koosseisude liikmete elulugude
uuendamine ja kaasajastamine veebis.
Plaanitult ilmusid Riigikogu Toimetiste uued numbrid. Koroonakriisile keskendunud
RiTo nr 43 esitlus toimus juunis, kliimamuutused ja rohepöörde fookusesse võtnud
nr 44 esitlus detsembris. Novembris nägi ilmavalgust järjekordne Riigikogu
aastaraamat, mis vaatles ajaperioodi 2020. aasta septembrist 2021. aasta septembrini.
Oluliseks sihtgrupiks on noored, kes võtavad aktiivselt osa riiklikel tähtpäevadel
toimuvatest pidulikest lipuheiskamise tseremooniatest Kuberneri aias. Noorte
liputoimkonnad on alati väljas 24. veebruaril, 4. juunil ja 20. augustil. Vastupanuvõitluse
päeval, 22. septembril assisteerivad lipuheiskamist Pika Hermanni torni
traditsiooniliselt Tallinna 21. kooli õpilased. Piirangute leevendumisega oli Toompea
lossis võimalik korraldada traditsioonilisi noorteparlamendi simulatsioonimänge ja
oktoobris toimus Riigikogu istungisaalis Mudel-Euroopa Parlamendi lõppfoorum.
26
VI. ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE
Riigikogu Kantselei eesmärk on toetada Riigikogu tema põhiseaduslike ülesannete
täitmisel. Sellest tulenevalt on Kantseleil kohustus värvata ja hoida kõrge
kvalifikatsiooniga teenistujaid, kes parimal viisil toetavad Eesti rahva esindust riigi ja
parlamentarismi edendamisel ning täidavad ühiskonnas olulist rolli seadusandliku ja
täitevvõimu tasakaalustamisel võrdsete partneritena. Püstitatud eesmärkide
saavutamiseks ning teenistujate professionaalsuse hoidmiseks ja kasvatamiseks
tegeleb Kantselei ka arenduse ja koolitustega.
COVID-19 epideemia jätkumisega oli 2021. aastal rõhuasetus eelkõige veebipõhistel
koolitustel. Jätkus vaimse tervise koolituste sari, samuti juhtidele suunatud veebitöötoad
kaugtöö juhtimise, konfliktijuhtimise ja koostöö valdkonnas. Aktiivselt osaleti Riigikohtu
korraldatavatel õiguskoolitustel, Riigi Tugiteenuste Keskuse kesksetes koolitustegevustes
ja Õigusloome Akadeemia koolitustel ning tagati teenistujatele võimalus osaleda
coaching’u- ja mentorlusprogrammides.
Kantselei palgapoliitika eesmärk on tasustada professionaalseid teenistujaid õiglaselt
nii organisatsiooni sees (tagada sisemine õiglus) kui ka konkurentsivõimeliselt
palgaturul (tagada väline õiglus). Rahandusministeeriumi koostatud 2021. aasta
ministeeriumide haldusalade ning põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei
palkade koondraporti kohaselt on Kantselei palgapositsioon antud võrdlusgrupis veidi
paranenud, aga jätkuvalt madalaim. Kantseleis teenitakse selle raporti andmete põhjal
keskmiselt 6% madalamat tasu kui teistes põhiseaduslikes institutsioonides ja
Riigikantseleis. 2021. aastal oli keskmine kuupõhipalk Kantseleis 1877 eurot, olles
kasvanud võrreldes 2020. aasta keskmisega 2,1%.
2021. aastal vähenes vabatahtlik personali voolavus (4,9%) võrreldes 2020. aastaga,
küll aga suurenes hüppeliselt vabatahtlik voolavus mõnes kindlas teenistusgrupis.
Peamine vabatahtliku voolavuse põhjus on seotud madala palgatasemega.
Kantselei kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav ametiasutus on vaatamata
eeltoodud statistikale suutnud hoida oma positiivset mainet tööandjana. Riigikogu
nõustamise ja teenindamisega seotud kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid on
motiveeritud Kantseleis töötama.
Kantseleis (koos Arenguseire Keskuse ja riigi valimisteenistusega) oli 2021. aastal
täistööajale taandatud avalike teenistujate keskmine arv 213,8 (sh ametnike keskmine
arv 76,41 ja töötajate keskmine arv 137,39).
Riigikogu juhatusele makstud töötasud olid aruandeaastal kokku 218 432 eurot.
Riigikogu Kantselei juhtkonna (direktori ja asedirektorite) tasud olid 147 045 eurot.
2021. aastal arvestati töötasu ja hüvitiste kulu Riigikogu liikmetele ning Kantselei
ametnikele ja teenistujatele kokku 11 627 286 eurot.
Õigusaktidele, Kantselei siseaktide üldistele nõuetele või turutingimustele
mittevastavaid tehinguid seotud isikutega aruandeaastal ei tehtud.
27
VII. TÄIENDAV INFORMATSIOON
Olulisemad investeeringud
2021. aastal jätkati varasemalt alustatud Toompea lossi hoonete renoveerimistööde
ettevalmistamisega. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnalt
tellitud Toompea lossi muinsuskaitsealaste eritingimuste koostamine takerdus ning
need ei valminud 2021. aastal.
Muude suuremahuliste investeeringute tegemine on seiskunud kuni Lossi plats 1a
kinnistu renoveerimistööde saatuse selgumiseni.
Riigikogu Kantselei võttis vastu Tallinna linnalt soetatud Toom-Kooli 9 kinnistu.
Valmisid hoone muinsuskaitsealased eritingimused ning digitaalne mõõdistamine.
Edasiste renoveerimistööde ettevalmistamiseks sõlmiti käsundusleping Riigi
Kinnisvara ASiga.
Toompea lossis toimunud suuremad remondid olid Riigikogu hoone III ja IV korruse
akende renoveerimine, mitmete kütte- ja veesüsteemi avariide likvideerimine ja nende
ennetamine ning esindusruumide korrastamine.
Infotehnoloogia investeeringute kava prioriteet 2021. aastal oli soetada
koosolekuruumidesse kvaliteetsed konverentsitehnika seadmed.
Jätkati stenogrammi infosüsteemi HANS ja dokumendihaldus- ja
stenogrammisüsteemi tarkvara EMS arendamist.
Tarkvaraarendusega seotud töid tehti 2021. aastal kogumaksumusega 279 112 eurot
(käibemaksuta).
Riigikogu Kantselei tähtsamad majandusnäitajad 2021. aastal olid järgmised:
varad 20 702 399 eurot
kohustused 3 099 004 eurot
tegevustulud 137 825 eurot
tegevuskulud 23 056 588 eurot
intressikulud 68 931 eurot
28
VIII. RIIGI VALIMISTEENISTUS
Riigi valimisteenistus (RVT) on valimisseaduste alusel moodustatud ja Riigikogu Kantselei
koosseisus olev üksus, kelle ülesanne on ette valmistada ja läbi viia Riigikogu, Vabariigi
Presidendi, Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogude, Riigikogu esimehe
ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. Lisaks sellele lahendab teenistus muid
valimistega seotud küsimusi, sealhulgas infotehnoloogilisi küsimusi.
RVT põhiülesanne oli korraldada 2021. aasta oktoobris kohaliku omavalitsuse volikogu
valimised. Valimisnädal oli 11.–17.10, valimispäev 17.10. E-hääletamine toimus 11.–16.10;
15.–17.10 olid avatud kõik valimisjaoskonnad. E-hääletamise tulemused tegi RVT kindlaks
17.10, tervikluse kontrolli 18.10.
RVT nõustas valla- ja linnasekretäre jaoskonnakomisjonide moodustamise,
valimisjaoskondade loomise ja hääletamisruumide asukohtade küsimustes. RVT koostas
juhendmaterjalid kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks,
samuti jaoskonnakomisjoni käsiraamatu koos hääletamise korraldamise ja
hääletamistulemuste kindlakstegemise juhendiga ning juhendi valimiste
korraldamiseks COVID-19 tingimustes.
RVT viis läbi koolitused valla- ja linnasekretäridele ja jaoskonnakomisjonide liikmetele.
Koolitusel oli eraldi rõhuasetus uue valimiste infosüsteemi (VIS) ja
hääletamiskorralduse tutvustamisel. Koolituseks oli avatud ka eraldi Moodle’i
keskkond. Jaoskonnakomisjonidele tegi RVT koolitusvideod. Koolitus toimus lisaks ka
erakondade volitatud esindajatele VISi kasutamise ja kandidaatide registreerimiseks
esitamise kohta.
Valimistel võeti esmakordselt kasutusele elektrooniline valijate nimekiri. Selleks
arendas Riigi Infosüsteemi Amet koostöös RVTga uue VISi, milles sisaldus
esmakordselt elektroonilise valijate nimekirja moodul, samuti kandidaatide
elektrooniliselt registreerimiseks esitamise moodul. Riigi Infosüsteemi Amet viis läbi
VISi läbistustesti.
Elektrooniline valijate nimekiri eeldab, et kõigis hääletamisruumides kasutatakse VISi,
selleks varustas RVT need koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (arvutid,
logistika, süsteemi image ja selle uuendamine, kasutajatugi) ja Riigi Infosüsteemi
Ametiga (küberturve) arvutite, printerite ja mobiilse internetiühendusega.
Elektroonilise hääletamise süsteem (EHS) ajakohastati kohalikeks valimisteks. RVT viis
läbi EHSi ISKE auditi ja EHSi läbistustesti ning koostas EHSi riskianalüüsi. Valmis
analüüs valijarakenduse ligipääsetavuse (vaegnägijate toe täiendamine) kohta.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas Vabariigi Valimiskomisjonile
hinnangu valimiste küberturbe nõuete täitmise kohta. Valmis kolm selgitavat videot e-
hääletamise põhimõtete kohta. EHSi kogumisteenust pakkus Riigi Infosüsteemi Amet.
Enne valimisi moodustas RVT e-hääletamise rakkerühma. Kõik RVT läbiviidud EHSi
toimingud olid soovijatele vaadeldavad online-keskkonnas Teams. Enne seda korraldas
RVT ettevalmistava vaatlejakoolituse. Jätkus e-hääletamise toimingute kirjelduste ja
dokumentatsiooni täiendamine. Valmis uuring näotuvastuse rakendatavuse kohta e-
hääletamisel (tellija Riigi Infosüsteemi Amet).
RVT koostas valimiste riskianalüüsi, mis käsitles tehnoloogilisi riske ning juhtimisega,
küberrünnakutega, õõnestamisega, jaoskondade töökorralduse häiretega ja
koroonaviiruse levikuga seotud riske.
29
Valijate nõustamiseks avas RVT eraldi infotelefoni, seda teenust osutas Häirekeskus,
kes suunas vajaduse korral kõned edasi. Keerulisemad küsimused suunas
Häirekeskus vastavalt sisule edasi RVT, Riigi Infosüsteemi Ameti, Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT), Politsei- ja Piirivalveameti või kohaliku
omavalitsuse numbritele. Riigi Infosüsteemi Amet pakkus kasutajatuge
valijarakenduse kasutamisel tekkinud tehnilistes küsimustes nii telefoni kui ka e-posti
vahendusel. RVT kaasas ka nii-öelda teise astme kasutajatoeks Riigikogu Kantselei
vabatahtlikke.
RVT üheks ülesandeks on Vabariigi Valimiskomisjoni teenindamine, sealhulgas
koosolekute ja eelnõude ettevalmistamine. 2021. aastal pidas Vabariigi
Valimiskomisjon 27 koosolekut. 31.08.2021 toimusid Vabariigi Presidendi valimised,
mille korraldamisel abistas RVT Vabariigi Valimiskomisjoni. Valimistega seonduvalt
vaatas Vabariigi Valimiskomisjon läbi kaebused, mille kohta RVT valmistas ette otsuste
eelnõud.
21.01.2021 sõlmisid RVT, Riigi Infosüsteemi Amet ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium kolmepoolse koostöölepingu kohalike valimiste
korraldamiseks, sealhulgas e-hääletamise korraldamiseks, valimiste infosüsteemide
majutus- ja haldamisteenuse osutamiseks ning valimiste küberturvalisuse tagamiseks.
Valimiste ettevalmistamiseks kohtusid regulaarselt mitteformaalsed töörühmad:
1) infotehnoloogia valdkond (RVT, RIA, CERT, SiM, MKM);
2) valimiste kommunikatsioon (RVT, Riigikantselei, RIA, SiM, SoM, MKM);
3) valimiste korraldamine nakkusohu tingimustes (RVT, Terviseamet, SoM);
4) rahvastikuregistri ja valijate nimekirja küsimused (SiM, SMIT, RVT, Tallinna linn).
Samuti toimusid regulaarsed kohtumised Tallinna linna ja RVT vahel.
Välissuhtluse valdkonnas vaatlesid RVT teenistujad Soome kohalikke valimisi, et saada
kogemusi valimiste korraldamiseks COVID-19 nakkusohu olukorras. Euroopa
Nõukogu Veneetsia komisjon ja Vabariigi Valimiskomisjon korraldasid 29.10.2021
ühiselt 18. Euroopa valimisi korraldavate institutsioonide aastakonverentsi "Lessons
learned from the impact of the COVID-19 health crisis on electoral processes".
Organisatsioon International IDEA korraldas koostöös RVTga 15.12.2021 seminari
"Cybersecurity in Elections: Recent Developments in Europe". Mõlemad üritused
toimusid online-keskkonnas.
Kommunikatsiooni valdkonnas koostas RVT kohalike valimiste kommunikatsiooniplaani.
RVT edastas jooksvalt valimistega seonduvat infot nii ajakirjanduse kui ka
sotsiaalmeedia kaudu. Seejuures olid fookuses uuendused – hääletamise korraldus
valimisjaoskondades, muutunud hääletamise ajad ning võimalus hääletada vabalt valitud
hääletamisruumis valimisringkonna piires. Täiendavalt viis Riigi Infosüsteemi Amet läbi
turvalise e-hääletamise kampaania. Projekti ”Tagasi Kooli” raames valmis
valimisteteemaline e-külalistund gümnaasiumiklassidele. Noortele valmis veel neli
klippi (kolm eesti ja üks vene keeles), milles noored kutsuvad valimistel osalema. RVT
korraldas teabepäevi nii ajakirjanikele kui ka erakondade esindajatele.
Ligipääsetavuse valdkonnas juhendas RVT valla- ja linnakomisjone hääletamisruumide
ligipääsetavaks muutmisel. Valmis viipekeelne video kohalike valimiste korralduse
kohta. RVT tellis juurde hääletamissirme, mida saavad kasutada valijad, kellel on
tavalises hääletamiskabiinis hääletamine raskendatud.
30
2021. aasta eelarves investeeringuteks ette nähtud 221 532 eurot kasutati ära 62,7%
ulatuses, valimiste veebilehe ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamiseks
(sh valijarakenduse ligipääsetavuse analüüsi lõppversiooni üleandmine lükkus aastasse
2022). Kasutamata jääk kasutatakse elektroonilise hääletamise süsteemi ja valimiste
veebilehe arenduseks arvestusega, et arendus lõpetatakse 2022. aasta lõpuks, et olla
valmis 2023. aasta Riigikogu valimisteks.
RVT koosseisus oli 2021. aasta lõpu seisuga kümme teenistujat, neist kaheksa töötas
täiskoormusega (ühe töösuhe peatunud) ja kaks osakoormusega.
RVT 2021. aasta eelarve koos investeeringutega oli 1 563 565 eurot, millest kasutati
1 291 864 eurot, sealhulgas investeeringuteks 83 812 eurot.
31
XI. ARENGUSEIRE KESKUS
Arenguseire Keskus tegeles 2021. aastal kolme uurimissuunaga: liikuvuse tulevik,
pikaajalise hoolduse tulevik ja tulevikukindel maksustruktuur. Lisaks viidi läbi kordus-
küsitlusuuring platvormitöö leviku kohta Eestis.
Igale uurimissuunale komplekteeriti juhtkomisjon ja eksperdikogu ning koostati põhjalik
lähteülesanne. Kõigi uurimissuundade lõppeesmärk oli analüüsida valdkonnas
toimivaid ja tärkavaid trende ja esitada alternatiivsed stsenaariumid võimalikest
tulevikuarengutest. Uuringute läbiviimisse oli kaasatud üle 50 teadlase ja eksperdi.
- Raport "Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" valmis mais 2021.
- Küsitlusuuring "Platvormitöö Eestis" valmis juunis 2021.
- Raport "Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" valmis
oktoobris 2021.
- Raport "Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035" valmis
novembris 2021.
Avaldatud lühiraportid:
- platvormitöö Eestis 2021;
- teadus- ja arendustegevust soodustavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis;
- tervisekäitumist mõjutavad maksud Eestis 2021;
- keskkonnahoidu mõjutavad maksud Eestis 2021;
- maksutrendid Eestis ja Euroopa Liidus;
- varamaksud Eestis ja Euroopa Liidus;
- ettevõtte tulumaks Eestis ja Euroopa riikides;
- pikaajalise hoolduse vajadus Eestis;
- pikaajalise hoolduse kulud Eestis.
Lisaks uurimisprojektide läbiviimisele anti välja trendiraportit "Pikksilm" ning korraldati
kaheksa järelkuulatavat veebiseminari, kus koos pädevate ekspertidega arutleti valitud
tulevikuteemadel. Laiema avalikkuse kaasamiseks ning arenguseire tulemuste
tutvustamiseks korraldati veebikonverentsid "Teistmoodi tulevik" ja "Kas Eesti
maksusüsteem vajab muutmist?".
2021. aasta lõpus alustati arenguseire 2022. aasta tegevuskava ettevalmistamist. Selleks
küsiti ettepanekuid uurimisteemade kohta Riigikogu fraktsioonidelt. Arenguseire
nõukoda arutas saadud ettepanekuid ja kinnitas 2022. aastaks kolm uurimissuunda:
- Kõrghariduse tulevik
- Andmevabaduse tulevik
- Rohepöörde stsenaariumid Eestis
Organisatsiooni arengus olid verstapostideks kiirelt haaratavate lühiraportite juurutamine,
uus visuaalne identiteet, väljaannete standardiseerimine ja selge struktuuri loomine
ning üleminek uuele veebilehele.
Keskuse kasvavat tuntust ühiskonnas näitab meediakajastuste kasvutempo. 2021. aastal
oli Arenguseire Keskusel 830 meediakajastust, aasta varem 622. Kantar Emorilt tellitud
küsitlus andis tulemuseks, et Arenguseire Keskust teab ligi veerand (23,6%)
vastanutest. Arenguseire Keskuse tuntus Eestis jääb veel alla näiteks Ühiskonnauuringute
Instituudile (50%) ja Praxisele (36,8%), kuid edestab Tartu Ülikooli Rakendusuuringute
Keskust (16,4%) ja SEI Tallinna (15,8%).
Arenguseire Keskuses töötas 2022. aasta jaanuari lõpu seisuga viis täiskoormusega
töötajat ja üks osalise koormusega töötaja, üks töötaja oli lapsehoolduspuhkusel.
2021. aasta eelarve oli 822 598 eurot, millest kasutati 744 782 eurot.
32
X. ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON
Komisjoni strateegiline eesmärk ja töö sisu on aidata kaasa erakondade tulude ja
kulude seaduslikkuse ja läbipaistvuse tagamisele, nõustada erakondasid erakonna
rahastamise küsimustes ning esitada erakonna taotluse alusel erakonnale
ettepanekuid majanduslike raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks,
maksejõulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (registreerimisnumber 70009043)
alustas oma tööd 2011. aasta 6. mail.
Komisjon kontrollis ja menetles mitmeid avastatud erakonnaseaduse rikkumisi ning
laekunud kaebusi, millest enamik oli seotud kohaliku omavalitsuse 2021. aasta
valimistega. Jätkus ka seni suurimas summas 1,02 mln eurot keelatud annetuse
tagastamiseks tehtud ettekirjutuse kohtumenetlus, mis 2021. aasta lõpus jõudis
Riigikohtusse.
2021. aastal oli komisjonil kasutada rahalisi vahendeid koos 2020. aasta eelarve
kasutamata jääkidega ja Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditega
käibemaksuta summas 146 000 eurot, millest kasutati ära 113 400 eurot.
Sealhulgas oli investeeringuteks (komisjoni veebilahendus) ette nähtud käibemaksuta
29 300 eurot, millest kasutati ära 29 200 eurot. Komisjoni personalikuludeks planeeriti
53 000 eurot, millest kasutati 44 600 eurot ja majandamiskuludeks planeeriti
käibemaksuta 63 700 eurot, millest kasutati 39 600 eurot.
Komisjoni majandusnäitajad 2021. aastal olid järgmised:
- varade maht 66 100 eurot;
- kohustuste maht 3800 eurot;
- tegevuskulud 98 700 eurot.
Riigikontroll
[email protected] 27.04.2022 nr 8-1/22-1
Riigikogu Kantselei 2021. aasta tegevusaruanne
Riigikogu Kantselei edastab 2021. aasta tegevusaruande tulenevalt raamatupidamise seaduse
§ 24.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Antero Habicht
direktor
Lisa: 1. Tegevusaruanne 32 lehel, pdf.
Koopia: Rahandusministeerium
[email protected]
1
2021. AASTA TEGEVUSARUANNE
RIIGIKOGU KANTSELEI
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS .................................................. 3
PEAMISED TEGEVUSED ............................................ 4
PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES .................... 8
ALATISED KOMISJONID .......................................... 8
ERIKOMISJONID ............................................... 15
PROBLEEMKOMISJONID ......................................... 18
PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL ................ 19
AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE ..................... 24
ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE ....................... 26
TÄIENDAV INFORMATSIOON ....................................... 27
RIIGI VALIMISTEENISTUS .......................................... 28
ARENGUSEIRE KESKUS............................................ 31
ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON .................... 32
3
I. SISSEJUHATUS
Riigikogu on põhiseaduslik institutsioon, kelle peamine tegevusvaldkond on
seadusandliku võimu teostamine.
Riigikogu tegevuse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi jätkusuutlik areng, ühiskonnas
kehtiv stabiilne õiguskord ning täitevvõimu funktsioneerimine Riigikogu järelevalve all
ja seadusi täites. Riigikogu võtab vastu seadusi, teostab järelevalvet täitevvõimu üle,
otsustab eelarve üle ja peab lahendama muid riigieluga seotud küsimusi, mis ei ole
antud põhiseadusega Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite ja
kohalike omavalitsuste otsustada.
Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub peamiselt Riigikogu täiskogu istungitel,
komisjonides, fraktsioonides ja välisdelegatsioonides. Riigikogus on 11 alatist komisjoni
ja 3 erikomisjoni. Vastavalt vajadusele moodustatakse probleem- ja uurimiskomisjone.
2021. aastal tegutses Riigikogu XIV koosseisus 2 probleemkomisjon: eesti keele õppe
arengu probleemkomisjon ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon (11.01-
18.06.2021).
Riigikogu tegevust reguleerivad Eesti Vabariigi põhiseadus, Riigikogu kodu- ja töökorra
seadus, välissuhtlemisseadus, Riigikogu liikme staatuse seadus, Riigikogu valimise
seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, rahvahääletuse seadus, samuti
Riigikogu otsused välisdelegatsioonide ja komisjonide moodustamise kohta.
Riigikogu Kantselei (registreerimisnumber 74000101) eesmärk on luua Riigikogule
tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalikud tingimused.
Riigikogu Kantselei ülesanne on nõustada Riigikogu, tema juhatust, komisjone,
fraktsioone ja Riigikogu liikmeid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised,
majanduslikud ja tehnilised tingimused Riigikogu, tema juhatuse, komisjonide,
fraktsioonide ja Riigikogu liikmete tööks, samuti osutada kaasabi Riigikogu suhtlemisel
teiste institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ja korraldada Riigikogu
liikmete ametihüvedega seonduvat.
Riigikogu Kantselei täiendav ülesanne on riigi valimisteenistuse, Arenguseire Keskuse,
Vabariigi Valimiskomisjoni ja elektroonilise hääletamise komisjoni ning Erakondade
Rahastamise Järelevalve Komisjoni teenindamine.
Vabariigi Valimiskomisjoni (registreerimisnumber 70008256) ülesanne on tagada
Riigikogu valimise seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, teha kindlaks
üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse
järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (registreerimisnumber 70009043)
ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide tegevuse
vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele.
Arenguseire Keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna ja majanduse pikaajalisi
arenguid, aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundusele ning välja tuua uusi
trende ja arengusuundi.
4
II. PEAMISED TEGEVUSED
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, ainus vahetult rahva valitud riigiorgan. Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Seaduste
vastuvõtmise kaudu kujundab Riigikogu Eesti õiguskorda. Põhiseaduse ja teiste
seadustega ettenähtud vahendite (arupärimised, küsimused, uurimiskomisjonid jms)
abil kontrollib Riigikogu täitevvõimu teostamist. Riigikogu pädevusse kuulub
põhiseaduse järgi ka eelarve vastuvõtmine, mis tähendab, et Riigikogu määrab
kindlaks riigi ülesannete täitmiseks eraldatavate summade suuruse. Kokkuvõtvalt:
Riigikogul on Eesti põhiseadusega kindlaks määratud riigikorralduses keskne asend ning
tema olemasolust ja tegevusest sõltub Eesti Vabariigi kui demokraatliku ja sotsiaalse
õigusriigi jätkusuutlik areng ning igaühe põhiõiguste ja -vabaduste tagatus.
Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus, kes tagab Riigikogu, tema organite ja
Riigikogu liikmete teenindamise. Kantselei ülesanded on sätestatud Riigikogu kodu- ja
töökorra seaduses. Kantseleil ei ole muid eesmärke, mis ei oleks seotud Riigikogu
tegevusega.
Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll
Riigikogu XIV koosseis võttis 2021. aastal 5. ja 6. istungjärgul (kevadistungjärk
11.01.2021–17.06.2021; sügisistungjärk 13.09.2021–17.12.2021) vastu 129 õigusakti,
sealhulgas 96 seadust, 31 otsust ja 1 avalduse.
Riigikogu XIV koosseisu kevadistungjärgul toimus 73 istungit, millest 2 olid täiendavad
istungid (12.06.2021 ja 13.06.2021), ja sügisistungjärgul 44 istungit – kokku 117 korralist
istungit. Toimus 2 erakorralist istungjärku (30.08.2021 ja 31.08.2021).
Riigikogu XIV koosseis võttis 2021. aastal kollektiivseid pöördumisi menetlusse 28 korral:
1. Kollektiivne pöördumine "Peatame 5G!";
2. Kollektiivne pöördumine "TEEME ÄRA! Anname ehituses ja kõikides
valdkondades Soomes töötavatele Eesti inimestele võimaluse täita oma
tööülesandeid ja tulla kasvõi korraks koju";
3. Kollektiivne pöördumine "Nõuame Kaja Kallase tagasiastumist";
4. Kollektiivne pöördumine "Kaitseme lapsi seksuaalkurjategijate eest!";
5. Kollektiivne pöördumine "Sooritada riigieksamid 2021. aastal ainult õpilaste
tahtel ja valiku põhjal";
6. Kollektiivne pöördumine "Riik peab eemaldama RMK-lt raiesurve";
7. Kollektiivne pöördumine "Riigieksamid vabatahtlikuks!";
8. Kollektiivne pöördumine "Kaitseme koos Eesti merd! Keelustame
STS-operatsioonid Eesti merel";
9. Kollektiivne pöördumine "Tootjavastutuse laiendamine sigaretikonile kui
ohtlikule jäätmele";
10. Kollektiivne pöördumine "Puhas elekter aastaks 2035";
11. Kollektiivne pöördumine "Petitsioon sõnavabaduse kaitseks";
12. Kollektiivne pöördumine "Kaja Kallase valitsus peab astuma tagasi";
13. Kollektiivne pöördumine "EXIT – Eesti lõpetab kuulumise Euroopa Liitu";
14. Kollektiivne pöördumine "Eesti ei ole tuumapolügoon";
15. Kollektiivne pöördumine "Ka kõrgemad riigiteenistujad saavad väiksema
palgaga hakkama";
16. Kollektiivne pöördumine "Siseminister Kristian Jaani peab tagasi astuma";
17. Kollektiivne pöördumine "Noortele tasuta menstruaaltarvikud";
18. Kollektiivne pöördumine "Petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks";
19. Kollektiivne pöördumine "Peatame meediateenuste seaduse muutmise eelnõu";
20. Kollektiivne pöördumine "Kohustuslik pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse!";
5
21. Kollektiivne pöördumine "Peatame Rail Balticu!";
22. Kollektiivne pöördumine "Peatage Covid-19 massvaktsineerimine laste ja noorte
peal (<25 a.)";
23. Kollektiivne pöördumine "Umbusaldame peaminister Kaja Kallast";
24. Kollektiivne pöördumine "Laste vaimne tervis on olulisem kui nende
lahterdamine vaktsineerituse alusel";
25. Kollektiivne pöördumine "Üleskutse Sõrve looduskaitseala toetuseks Harju
maakonnas";
26. Kollektiivne pöördumine "Hoiame Alutaguse loodust – toetame rahvuspargi
laiendamist!";
27. Kollektiivne pöördumine "Sõnaväega perevägivalla vastu";
28. Kollektiivne pöördumine "Laidevahe looduskaitseala laiendamise peatamine.
Looduskaitseseaduse muudatus – kohalike traditsioonide ja kogukonna mõiste
lisamine seadusesse".
Riigikogu istungitel toimus 20 olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelu:
1. OTRK "Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030" (algataja: Riigikogu
sotsiaalkomisjon; ettekandjad: sotsiaalminister Tanel Kiik, Hele Everaus, Tervise
Arengu Instituudi direktor Annika Veimer);
2. OTRK "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" (algataja: Riigikogu
riigikaitsekomisjon; ettekandjad: Andres Metsoja, kaitseminister Jüri Luik, Kaitseväe
juhataja kindralmajor Martin Herem, SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute
Keskuse direktor Indrek Kannik);
3. OTRK "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" (algataja: Riigikogu
keskkonnakomisjon; ettekandjad: Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja
huvikaitse ekspert Madis Vasser, Erki Savisaar, Cambridge'i ülikooli
kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni
teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi; Energiasalv
Pakri OÜ juhatuse liige, Team Paldiski OÜ juhatuse liige ja CleanTech ForEst
MTÜ kaasasutaja Peep Siitam);
4. OTRK "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" (algataja: Riigikogu
riigikaitsekomisjon; ettekandjad: Enn Eesmaa, kaitseminister Kalle Laanet,
SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik, Kaitseväe
juhataja kindralleitnant Martin Herem);
5. OTRK "Välispoliitika arutelu" (algataja: Riigikogu väliskomisjon; ettekandjad:
välisminister Eva-Maria Liimets, Marko Mihkelson);
6. OTRK "COVID-19 vaktsineerimise korraldamine" (algataja: Riigikogu
sotsiaalkomisjon; ettekandjad: tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Eesti
Haigekassa esindaja Maivi Parv, Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne
Härma, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Elle-Mall Sadrak);
7. OTRK "Tegevustest koroonaviiruse tõrjumisel" (algataja: Riigikogu riigieelarve
kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel
Kiik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Krista Fischer);
8. OTRK "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" (algataja: Riigikogu
keskkonnakomisjon; ettekandjad: Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja
huvikaitse ekspert Madis Vasser, Yoko Alender, keskkonnaminister Tõnis
Mölder, Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO
kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees
Annela Anger-Kraavi);
6
9. OTRK "Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides" (algataja: Eesti
keele õppe arengu probleemkomisjon; ettekandja: Mihhail Stalnuhhin);
10. OTRK "Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi, taasterahastu ja õiglase
üleminekufondi raha planeerimisest" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli
erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, rahandusminister Keit Pentus-
Rosimannus, makroökonoomika teadur Lenno Uusküla);
11. OTRK "Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse väljakutsetest" (algataja:
Isamaa fraktsioon; ettekandjad: Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute
ja energeetikakomisjoni liige Riho Terras; TalTechi energiatehnoloogia instituudi
professor, jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht Alar Konist,
Andres Metsoja);
12. OTRK "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?" (algataja:
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon; ettekandjad: majandusanalüütik Madis
Aben, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, emeriitprofessor
Marju Lauristin, Riina Sikkut);
13. OTRK "Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe
arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)" (algataja: eesti keele õppe arengu
probleemkomisjon; ettekandjad: Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi
kasvatusteaduse dotsent PhD Tiiu Kuurme, Tartu Ülikooli eesti keele
võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang, Mihhail Stalnuhhin);
14. OTRK "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?" (algataja: Eesti Keskerakonna
fraktsioon; ettekandjad: tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Andrei Korobeinik,
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukoja liige prof Peep
Talving, COVID-19 teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini
instituudi professor Irja Lutsar);
15. OTRK "CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale?" (algataja:
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu,
majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige
Marko Allikson);
16. OTRK "Kuidas elektri hind alla saada?" (algataja: Eesti Konservatiivse
Rahvaerakonna fraktsioon; ettekandjad: TalTechi energeetikaprofessor Alar
Konist, Teaduste Akadeemia liige tehnikateaduste doktor Arvi Hamburg, Martin
Helme);
17. OTRK "Olukord koroonaviiruse tõrjumisel" (algataja: Riigikogu riigieelarve
kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel
Kiik, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi);
18. OTRK "Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid aastani 2035 – "Eesmärk 55"
saavutamine" (algataja: Euroopa Liidu asjade komisjon; ettekandjad: Euroopa
Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun,
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste;
Tartu Ülikooli professor ning Milrem ASi teadus- ja arendusdirektor Mart
Noorma, Siim Kallas);
19. OTRK "Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused" (algataja: Riigikogu
kultuurikomisjon; ettekandjad: Aadu Must, haridus- ja teadusminister Liina Kersna,
Margit Sutrop, Rektorite Nõukogu juhatuse liige professor Toomas Asser);
20. OTRK "Hinnakriis elektriturul" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli
erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi
Aas, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg).
7
Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid Riigikogu ees 2021. aastal 18 aruande,
ettekande või ülevaatega:
1. Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles
valdkonnas (peaminister);
2. Ettekanne spordipoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimisest (kultuuriminister);
3. Ettekanne Euroopa Liidu poliitika teostamisest (peaminister, Euroopa Liidu
asjade komisjoni esimees);
4. Ettekanne kultuuripoliitika põhialuste aastani 2020 elluviimisest
(kultuuriminister);
5. Eesti Panga 2020. aasta aruanne (Eesti Panga president);
6. Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruanne (Finantsinspektsiooni juhatuse
esimees);
7. Riigi eelarvestrateegia 2022–2025 ja stabiilsusprogramm 2021 (rahandusminister);
8. Ülevaade kohtukorraldusest (Riigikohtu esimees);
9. Kultuuri arengukava 2021–2030 (kultuuriminister);
10. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030 (kultuuriminister);
11. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (majandus- ja taristuminister);
12. Õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile
seadusega pandud ülesannete täitmisest (õiguskantsler);
13. Avaliku teenistuse 2020. aasta aruanne (riigihalduse minister);
14. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister);
15. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2020.–2021. aastal (riigikontrolör);
16. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel
(peaminister, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees);
17. Aruanne Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis (rahandusminister);
18. Ettekanne kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimisest (justiitsminister).
2021. aastal andsid Riigikogu liikmed ametivande 16 korral ja muud ametiisikud andsid
ametivande 1 korral.
2021. aastal esineti Riigikogu ees poliitiliste avalduste ja kõnedega 8 korral:
1. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast Eestis;
2. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse mõjude
leevendamise kavast;
3. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus 2022. aasta riigieelarve seaduse
eelnõu üleandmisel Riigikogule;
4. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast;
5. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa poliitiline avaldus energia hindade teemal;
6. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus elektrituru olukorrast;
7. Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi kõne 6. istungjärgu avaistungil;
8. Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise kõne ametisse astumise tseremoonial.
Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimuse otsustamine toimus 2 korral:
1. Kirjalik nõue avaldada umbusaldust peaminister Kaja Kallasele;
2. Kirjalik nõue avaldada umbusaldust kaitseminister Kalle Laanetile.
Riigikogu XIV kooseisu 5. ja 6. istungjärgul esitasid Riigikogu liikmed Vabariigi
Valitsusele ja selle liikmetele kokku 44 arupärimist (neist tagastati 3 arupärimist ja võeti
tagasi 1 arupärimine) ning esitati 76 kirjalikku küsimust (neist tagastati 1). Riigikogu
liikmed edastasid Riigikogu juhatusele kevadistungjärgul 192 ja sügisistungjärgul 117
taotlust valitsusliikmetele küsimuste esitamiseks infotunnis.
8
III. PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES
Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll
Otsuste ja arutelude kvaliteedi parendamiseks ning parlamendi tegevuse uurimiseks
pöörati tähelepanu Riigikogu töö ja seda reguleerivate õigusaktide analüüsimisele,
telliti väliskomisjoni ettepanekul uuring ning anti välja Riigikogu Kantselei eripreemia.
Kõrgetasemeliste ekspertide ja fraktsioonide esindajate koostöös toimusid mitmed
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse arutelud, mille eesmärk oli lahenduste leidmine
Riigikogu töö paremaks korraldamiseks, kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja
parlamentaarse debati suurendamiseks.
Riigikogu väliskomisjoni ettepanekul telliti uuring "Eesti huvid ja võimalused seoses
globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil", mille viisid läbi Eesti
Välispoliitika Instituut ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Uuring andis
ülevaate mitmetest olulistest Arktikaga seotud valdkondadest ja teemadest, sealhulgas
majandustegevus, keskkonnamuutused, julgeolek, teadus- ja arendustegevus ning
põlisrahvaste olukorraga seotud küsimused.
Jätkati noorte innustamist parlamendi tegevuse uurimisel. Kuulutati välja järjekordne
August Rei parlamendiuuringu stipendiumikonkurss, kuid sobiva kvaliteediga
töökavandi puudumisel otsustati stipendiumi seekord mitte välja anda.
Riigikogu Kantselei osales esmakordselt üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi
hindamiskomisjoni töös ja määras oma eripreemia Anita Jaansonile 2021. aastal
Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö "Poliitiline õppimine erakondade tegevuses" eest.
Alatised komisjonid
Euroopa Liidu asjade komisjon
Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) on alatine komisjon, kellel on Riigikogus
Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. Komisjoni seisukohtadest
juhindub Euroopa Liidu küsimustes ka Vabariigi Valitsus.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 77 istungit (neist 9
olid ühisistungid väliskomisjoniga ning 1 avalik ühisistung riigieelarve kontrolli
erikomisjoniga). ELAK kujundas Riigikogu seisukoha 66 Euroopa Liidu algatuse kohta
ja andis valitsusele mandaadi osaleda Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu
poliitilistes aruteludes 121 päevakorrapunkti raames. ELAK korraldas 8 parlamentaarset
kuulamist, millest 3 keskendusid Euroopa Liidu kliimapaketile "Eesmärk 55".
COVID-19 pandeemia tõttu toimus vaadeldaval perioodil vaid 1 välislähetus – ELAKi
aseesimees Riina Sikkut ja liige Anti Poolamets osalesid Euroopa tuleviku konverentsi
täiskogul Strasbourgis. Välissuhtlus jätkus peamiselt videoformaadis ning külaliste
vastuvõtmisega Riigikogus. Parlamentaarse koostöö COSACi (Euroopa Liidu asjade
komisjonide konverentsi) arutelud jätkusid samuti videoistungite vahendusel.
Olulisema mõjuga teemadeks olid Euroopa Liidu tulevik, rohepööre ja Euroopa Liidu
taaskäivitamise kava.
Kliimapaketiga põhjalikumaks tutvumiseks korraldas ELAK Riigikogu täiskogus ka
1 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.
9
Keskkonnakomisjon
Keskkonnakomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes menetleb riigi keskkonnapoliitikat
ja -kaitset, loodusressursside kasutamist ja looduskaitset, sealhulgas keskkonnaalaste
rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist käsitlevaid, eelnõusid. Samuti kontrollib
komisjon oma töövaldkonna piires valitsuse tegevust.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 65 istungit,
sealhulgas 4 ühisistungit majanduskomisjoniga, 4 ühisistungit maaelukomisjoniga,
2 avalikku istungit ja 2 väljasõiduistungit. Väljasõiduistungite käigus tutvus komisjon
soode taastamise ja erametsandusega.
Komisjon menetles 14 õigusakti eelnõu, millest 8 võeti vastu seadusena, 2 võeti vastu
otsusena, menetlusest võeti tagasi 2 eelnõu ja menetlusse jäi 2 eelnõu. Komisjon andis
10 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile, 1 arvamuse majanduskomisjonile ja
1 arvamuse Riigikohtule. Komisjon arutas 5 kollektiivset pöördumist ja korraldas
1 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ("Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035").
Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel käsitleti järgmisi olulisi teemasid:
- rohevõrgustik ja rohekoridorid (18.01.2021);
- transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030 eesmärgid (15.03.2021);
- vääriselupaikade hävimisest riigimetsas (raport 16.03.2021);
- Riigikontrolli ülevaade "Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt" ja
audit "Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle"
(25.03.2021);
- ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine Eesti merealal (05.04.2021);
- metsaregistri andmete väärkasutus (12.04.2021);
- ülevaade maavarade kaevandamisest ja varudest Eestis (04.05.2021);
- biolagunevate jäätmete sertifitseerimine (18.05.2021);
- Eestimaa Looduse Fondi ja Estwatchi uuring loodusväärtusega metsade olukorrast
(20.05.2021);
- infopäev Rohetiigri eesmärkidest (02.06.2021);
- Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamine (eelnõude tutvustamine 14.06.2021);
- Elroni plaanid raudtee elektrifitseerimisel ja jalgratastega liikumise edendamiseks
asjakohase infrastruktuuri arendamisel (20.09.2021);
- tuuleparkide kohaliku kasu instrumendid (21.09.2021);
- uuring "Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori
sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050" (28.09.2021);
- rohepoliitika juhtkomisjoni tegevus ja eesmärgid (18.10.2021);
- väärtuslike metsaelupaikade inventeerimine (22.11.2021);
- Rohetiigri koostatud Eesti energia teekaart (06.12.2021);
- metsanduse arengukava aastani 2030 hetkeseis (14.12.2021).
Kultuurikomisjon
Kultuurikomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb haridust, teadust,
noorsootööd, keelt, meediat, muinsuskaitset, sporti, loovisikuid, etendusasutusi,
muuseume ja raamatukogusid käsitleva seadusloomega.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 77 istungit,
millest 2 olid ühisistungid teiste Riigikogu komisjonidega. Perioodi jooksul võeti vastu
3 seadust ja 2 otsust. Tagasi lükati 3 ning tagasi võeti 1 eelnõu. Komisjon andis
1 arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja 1 arvamuse rahanduskomisjonile.
Perioodi jooksul võttis komisjon seisukoha 3 kollektiivse pöördumise kohta.
10
Komisjon algatas olulise tähtsusega riikliku küsimuse teemal "Kõrghariduse roll,
kvaliteet ja rahastamise alused", mille arutelu toimus 9. detsembril 2021. Arutelu
ettevalmistamiseks kohtuti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning erinevate
huvirühmade, sealhulgas ülikoolide ja üliõpilaste esindajatega.
Seadusloomes pälvisid enam tähelepanu COVID-19 levikuga seotud
seadusemuudatused (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine ning loovisikute ja
loomeliitude seaduse muutmine), samuti autoriõiguse direktiivide ning Euroopa Liidu
audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmisega seotud eelnõud.
Riigikogu võttis 2021. aastal vastu kultuurikomisjoni algatatud riiklikult tähtsate
kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse, millega arvati
pingeritta viis objekti (Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal
"Manufaktuur", Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse
hoone juurdeehitus, Tallinna filmilinnak). Riigikogu kultuurikomisjon alustas otsuse
eelnõu ettevalmistamist 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku üleskutse
ettepanekute tegemiseks ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad
kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja
kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist
koostööd.
Komisjon jätkas haridus-, keele-, noorte- ja teadusvaldkonna arengukavade, samuti
sidusa Eesti arengukava menetlemist, nende arutelud toimusid Riigikogu täiskogus
2021. aastal.
Maaelukomisjon
Maaelukomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusandlikku tegevust
ning arenguid maaelu- ja regionaalpoliitika, põllumajanduse, kalanduse, toidu, taime- ja
loomakaitse, kohaliku omavalitsuse korralduse ning maareformi ja -korralduse
valdkonnas. Komisjon kontrollib ka valitsuse tegevust eelmainitud valdkondades.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 50 istungit,
sealhulgas 44 korralist, 2 erakorralist ja 4 ühisistungit keskkonnakomisjoniga. Komisjon
menetles 13 õigusakti eelnõu, millest on vastu võetud 8 eelnõu. Komisjon andis 2 korral
arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja viis lõpule 1 kollektiivse pöördumise
menetluse.
Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel on käsitletud järgmisi olulisi teemasid:
- piimandussektori olukord (13.04.2021), lihaturusektori olukord (04.05.2021),
teraviljakasvatussektori olukord (20.09.2021) ja maasikakasvatussektori olukord
(08.03.2021);
- toidukaupade hinnauuring jaekaubanduskettides ja nende e-poodides, sealhulgas
hinnavaatlus Eestis, Lätis ja Leedus (23.03.2021);
- Maaeluministeeriumi valitsemisala 2021. aasta lisaeelarve ja 2022. aasta eelarve
ning ettepanekud riigi eelarvestrateegiasse (06.04.2021; 10.05.2021);
- Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027
(31.05.2021; 18.10.2021);
- Tori tõugu hobuste säilitamine ja aretamine (17.05.2021);
- põllumajandussektori lisatoetused ja mahepõllumajandustoetused (18.01.2021;
01.03.2021);
- teadus- ja arendustegevus, kohtumine Eesti Maaülikooli esindajatega
(25.10.2021).
Komisjon oli partneriks Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsioonilise
konverentsi „Aasta Põllumees“ korraldamisel ja läbiviimisel 26. oktoobril 2021.
11
Majanduskomisjon
Majanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusloomet ja kontrollib
valitsust paljudes majandusega seotud või seda otseselt mõjutavates valdkondades.
Komisjon tegeleb küsimustega, mis käsitlevad ehitust ja elamumajandust,
postiteenuseid ja elektroonilise side temaatikat, energeetikat, transporti, turismi,
riigivara ja riigihangetega seonduvat, nõudeid pakutavatele toodetele ja teenustele,
majandusarengut ning ettevõtlust.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 65 istungit,
sealhulgas 64 korralist istungit, 1 erakorraline istung, 5 ühist istungit koos teiste
komisjonidega (rahanduskomisjoniga ja keskkonnakomisjoniga), 3 avalikku istungit ja
59 elektroonilist istungit. Istungite käigus toimus arvukalt parlamentaarseid kontrolle ja
kuulamisi ning huvigruppidega kohtumisi.
2021. aastal menetles komisjon 36 õigusakti eelnõu (neist 4 aastast 2020). Aasta lõpu
seisuga oli majanduskomisjonis menetluses 14 eelnõu, vastu võeti 19 seadust, tagasi
lükati 2 otsuse eelnõu, tagasi võeti 1 seaduseelnõu. Lisaks seaduseelnõudele oli
majanduskomisjoni menetleda 2 arengukava eelnõu.
Riigikogu komisjonidele andis majanduskomisjon kokku 25 arvamust: Euroopa Liidu
asjade komisjonile anti 24 arvamust ja väliskomisjonile 1 arvamus. Riigikohtule andis
komisjon põhiseaduslikkuse järelevalve asjades 2 arvamust.
Käsitletaval perioodil menetles majanduskomisjon 3 kollektiivset pöördumist.
Välissuhtluses võtsid majanduskomisjoni liikmed osa rahvusvahelistest
videokonverentsidest 2 korral, delegatsioone võeti vastu 1 korral.
Põhiseaduskomisjon
Põhiseaduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kelle töövaldkond on piiritletud
põhiseaduslike aspektidega. Komisjon menetleb muu hulgas põhiseaduse muutmise
seaduse eelnõusid ning Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse,
Riigikontrolli, kohtute ja õiguskantsleri tegevust reguleerivaid eelnõusid, samuti
kodakondsust, välismaalasi ja valimisi käsitlevaid eelnõusid.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 33 istungit, millest
29 istungit olid korralised ja 4 istungit olid erakorralised. Komisjon korraldas
1 ühisistungi kultuurikomisjoniga ja 1 sotsiaalkomisjoniga.
Komisjon menetles 28 õigusakti eelnõu, millest 15 eelnõu võeti vastu seaduse või
otsusena, tagasi lükati 10 eelnõu ning algataja poolt võeti tagasi 3 eelnõu. Riigikohtule
andis komisjon 1 arvamuse, Euroopa Liidu asjade komisjonile 3 arvamust. Presidendi
poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine toimus 1 korral. Komisjon
menetles 5 kollektiivset pöördumist.
Komisjonile andsid oma iga-aastase ülevaate Riigikohtu esimees, riigi peaprokurör ja
õiguskantsler.
Rahanduskomisjon
Rahanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi rahanduspoliitikaga
seotud õigusaktidega, nagu riigieelarvet ning maksundust ja pangandust reguleerivad
eelnõud. Komisjon kontrollib nendes valdkondades ka valitsuse tegevust.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 62 istungit, sealhulgas
3 erakorralist istungit. Komisjon korraldas 2 ühisistungit koostöös majanduskomisjoniga,
Euroopa Liidu asjade komisjoniga ja riigieelarve kontrolli erikomisjoniga.
12
Komisjon menetles 57 õigusakti eelnõu, millest 28 eelnõu võeti vastu, 3 eelnõu lükati
tagasi, 1 eelnõu võeti algataja poolt tagasi ja 13 eelnõu jäi menetlusse.
Komisjon andis 6 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile ja menetles 2 kollektiivset
pöördumist.
Kaasamise raames toimus 25 kohtumist erinevate huvigruppide, valdkondlike
ministeeriumide ja ametkondadega.
Välissuhtlus:
– komisjoni esimees Erki Savisaar ning liikmed Aivar Sõerd ja Jürgen Ligi osalesid
virtuaalselt Brüsselis toimunud Euroopa Liidu eesistujariigi Portugali korraldatud
Euroopa parlamentaarsel nädalal (22.02.2021);
– komisjoni liige Jürgen Ligi osales Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF)
parlamentaarse võrgustiku korraldatud globaalsel konverentsil "Pandeemiast Pariisi
lepinguni: kuidas vältida suurt lahknevust" (05.04.2021);
– kohtumine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega (06.05.2021);
– komisjoni esimees Erki Savisaar ning liikmed Jürgen Ligi ja Aivar Sõerd osalesid
Euroopa Liidu eesistujariigi Sloveenia korraldatatud SECG (Inter-parliamentary
Conference on Stability, Economic Coordination and Governance in the European
Union) virtuaalsel konverentsil (28.09.2021);
– komisjoni esimees Erki Savisaar ja komisjoni liige Jürgen Ligi osalesid ülemaailmsel
parlamentaarsel foorumil seonduvalt Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi
(IMF) I aastakonverentsiga (06.–08.10.2021);
– komisjoni esimees Andrei Korobeinik ja liige Riina Sikkut kohtusid Prantsuse
eelarveministri Olivier Dussopti ja tema delegatsiooniga (25.11.2021).
Riigikaitsekomisjon
Riigikaitsekomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset
reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist
ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel. Riigikaitsekomisjoni töö
oluliseks osaks on välissuhtlus ning liitlassuhete arendamine.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas riigikaitsekomisjon 62 istungit,
sealhulgas 3 ühisistungit ja 15 väljasõiduistungit, millest 2 olid ühised väljasõiduistungid
väliskomisjoniga. Istungjärkude vahelisel ajal toimus 1 erakorraline istung.
Komisjon menetles 13 õigusakti eelnõu, neist 11 Riigikogu otsuse eelnõu ja
2 seaduseelnõu. Riigikogu otsused käsitlesid Kaitseväe osalusega välismissioone,
vastu võeti kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seadus. Perioodi lõpuks jäi
riigikaitsekomisjoni menetlusse 1 seaduseelnõu – riigikaitseseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Riigikaitsekomisjon andis 4 arvamust, millest 3 olid Euroopa Liidu asjade komisjonile ja
1 põhiseaduskomisjonile. Riigikogu täiskogu istungil toimus riigikaitsekomisjoni algatatud
olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" arutelu.
Komisjon sai korrapäraselt ülevaateid julgeolekuolukorra arengutest, samuti Eesti
tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogus valitud liikmena ning tutvus Eesti Uuringukeskuse
uuringuga "Avalik arvamus ja riigikaitse 2021".
Toimusid kohtumised riigikaitse kõrgeima juhi Eesti Vabariigi presidendiga, peaministriga
ning Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Siseministeeriumi jt julgeoleku- ja
kaitsepoliitiliste asutuste esindajatega. Väljasõidul Mereväebaasi saadi ülevaade
mereväe tegevusest ning miinijahtijalt Admiral Cowan viidi läbi demolõhkamine merel.
Külastati Tapal paiknevat 1. jalaväebrigaadi, NATO lahingugruppi ning Kaitseväe
keskpolügooni, vaadeldi rahvusvahelist ühisõppust Swift Response 21 ja Kaitseväe
13
suurõppust Kevadtorm 2021, tutvuti Riigi Infosüsteemi Ameti ja Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse tööga, osaleti mitmel riigikaitsealasel konverentsil ning mälestusüritusel.
Videosilla vahendusel kohtuti Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlamendi
alamkoja riigikaitsekomisjoniga ning viidi läbi ühine istung Soome Eduskunta
kaitsekomisjoniga. Komisjoni liikmed kohtusid NATO arendusväejuhatuse ülemaga ja
Hispaania kõrgema riigikaitsekursuse kursuslastega, kelle hulgas oli ka Hispaania
parlamendi liikmeid, kindraleid ja admirale. Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa
kohtus Leedu Seimi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimehega, Prantsusmaa Senati
välis- ja riigikaitsekomisjoni esimehega, Euroopa Parlamendi asepresidendiga,
Eduskunta riigikaitsekomisjoni esimehega ning Georgia asevälisministriga ja
suursaadikuga. Enn Eesmaa osales ka Euroopa Liidu parlamentidevahelisel ühise
välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika videokonverentsil,
Balti Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni istungil ning Põhjamaade ja Baltimaade
parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste videokohtumisel.
Sotsiaalkomisjon
Sotsiaalkomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb töövaldkonda,
sotsiaalhoolekannet, sotsiaalkindlustust ja tervishoidu reguleerivate eelnõudega. Peale
selle kontrollib komisjon oma töölõigus valitsuse tegevust, algatab juhtivkomisjonina
ise seadus- ja otsuse eelnõusid ning olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelusid.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas sotsiaalkomisjon 72 istungit,
nendest 3 erakorralist ja 8 avalikku istungit ning 1 ühisistung rahvastikukriisi
lahendamise probleemkomisjoniga teemal "Laste vaesus – jalg taha juba stardis".
Komisjon menetles 17 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 11 ja tagasi lükati 6 eelnõu.
Sotsiaalkomisjon andis 7 korral arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja 2 korral
Riigikohtule ning menetles 7 kollektiivset pöördumist.
Lisaks eelnõude aruteludele kohtuti mitmete huvirühmadega ning riigiametite
esindajatega, arutati märgukirju, käsitleti erinevate ministeeriumide ja nende
allasutuste tegevust ning õigusloomeplaane, korraldati parlamentaarseid kuulamisi
ühiskonnale olulistes päevakajalistes küsimustes.
Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel on käsitletud järgmisi olulisi teemasid:
- COVID-19 viiruse levik ja COVID-19 immuniseerimiskava ning Eesti valmisolek
COVID-19 uute tüvedega tegelemiseks;
- vähitõrje tegevuskava;
- pikaajalise hoolduse tegevuskava;
- e-apteekidest kolmandale inimesele retseptiravimite väljastamine ja sellega seotud
probleemid;
- Terviseameti külmlaos kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiini- ja ravimivarudega
seotud küsimused;
- naistevastase vägivalla ennetamise hetkeseis;
- õiguskantsleri märgukirjadest lähtuvalt toimusid diskussioonid teemadel:
- lähikontaktsetena karantiini määratud inimeste sissetuleku säilitamine;
- haigushüvitise maksmine raseduse ajal;
- töötasu hüvitise ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine sama kalendrikuu
eest;
- saatekirja nõue androloogi vastuvõtule saamiseks.
Komisjon tutvus Arenguseire Keskuse uuringuga "Pikaajalise hoolduse tulevik.
Arengusuundumused aastaks 2035".
14
Väliskomisjon
Väliskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes osaleb Eesti välispoliitika
kujundamisel ja välissuhtlemise põhimõtete väljatöötamisel ning kontrollib valitsuse
välispoliitilist tegevust. Komisjon kujundab ka Riigikogu arvamuse Euroopa Liidu ühise
välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, arutab vajaduse korral teisi olulisi Euroopa Liidu
teemasid ning kinnitab Eesti seisukohad enne Euroopa Liidu välis-, kaitse-, arengu- ja
kaubandusministrite kohtumisi.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 81 istungit, sealhulgas
korraldati 8 ühisistungit Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoniga.
Koroonakriisi tõttu vähenenud välissuhtlus sai uuesti hoo sisse 2021. aasta kevadel.
Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeeste visiidid toimusid Saksamaale,
Prantsusmaale ja Moldovasse ning väliskomisjoni delegatsiooni visiidid
Ühendkuningriiki, Hispaaniasse ja Ameerika Ühendriikidesse.
Väliskomisjon oli juhtivkomisjoniks 7 eelnõule, millest seadusena võeti vastu 2,
otsusena 2, avaldusena 2 ja pöördumisena 1. Kevadel 2021 andsid rohkem kui tuhat
inimest allkirja kollektiivsele pöördumisele, mille sisuks oli koroonapiirangute
põhjustatud olukord, kus Soomes töötavatel elamisloata eestlastel ei olnud võimalik
tulla koju lähedaste juurde. Pöördumise esitajad soovisid, et inimesi lubataks Eestisse
humanitaarsetel kaalutlustel ning palusid edastada rahvaalgatuse Soome riigi
juhtidele. Aprillis võttis Riigikogu vastu pöördumise Soome Vabariigi parlamendi
Eduskunna poole eesmärgiga leida töörände korraldamiseks usaldusmeetmed, mis
vähendaksid viiruse levikut piiriülesel liikumisel, kuid võimaldaksid taastada töötajate
liikumise Eesti ja Soome vahel.
2021. aasta veebruaris võttis Riigikogu vastu avalduse "Euroopa Liidu ühtse
välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal", mis oli ajendatud
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva-
visiidist. Avalduses rõhutati, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma
liikmesriikide huve rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest
väärtustest, ning et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes
sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika
kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet.
Õiguskomisjon
Õiguskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb eraõiguse-, kriminaalõiguse- ja
sisejulgeolekualaste eelnõudega, samuti politsei-, piirivalve- ja päästeteenistust
reguleerivate eelnõudega. Komisjoni tööalas on ka advokaatide, notarite, vandetõlkide,
kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust korraldavad seadused ning valitsuse
tegevuse ja reformide rakendamise kontroll oma valdkonna piires.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 50 korralist
istungit. Komisjon menetles 21 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 14 ja tagasi lükati
2 eelnõu. Komisjon andis 4 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile, 4 arvamust
Riigikohtule, 1 seisukoha riigieelarve kontrolli erikomisjonile Riigikogu rollist eelarve
menetlemisel ning menetles 3 kollektiivset pöördumist.
Välissuhtlus:
- õiguskomisoni liige Urve Tiidus osales Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti
tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma VIII kohtumisel
videosilla vahendusel (01.–02.02.2021);
15
- õiguskomisjoni liikmed Urve Tiidus ja Uno Kaskpeit võtsid osa Euroopa Liidu
Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli
töörühma kohtumisest videosilla vahendusel (25.10.2021).
Erikomisjonid
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes teostab
järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja
jälitusametkondade tegevusega seonduvates küsimustes.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 20 istungit,
sealhulgas 1 erakorralise istungi. Komisjon ei pidanud istungeid perioodil märts-mai,
kuna komisjoni istungid peavad olema füüsilise kohalolekuga ja COVID-19 tõttu ei
olnud see võimalik.
Parlamentaarse kontrolli käigus kuulas erikomisjon juhtiva riigiprokuröri ülevaadet
jälitusasutustes 2019. aastal teostatud pealtkuulamiste seaduslikkuse kontrollist.
Kontrolli põhitähelepanu oli suunatud logifailide olemasolu ja nende kaudu tuvastatud
pealtkuulamiste seaduslikkusele. Kõik kontrollitud pealtkuulamised olid teostatud
kohtumääruse alusel ja selles lubatud tähtaegadel. Kriminaalmenetluse seadustiku
§ 12615 alusel teostab järelevalvet jälitustoimingute üle julgeolekuasutuste seaduse
§-s 36 nimetatud erikomisjon. Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet,
Justiitsministeerium ning Kaitsepolitseiamet esitab vähemalt üks kord kolme kuu
jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande kohtu luba
nõudvate jälitustoimingute tegemise kohta.
Julgeolekuasutuste eelarvete arutelud toimusid kaitse- ja siseministriga ning
Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektoritega. Eelarvete aruteludel lähtuti
julgeolekuasutuste arengust ja võimekuse kasvust ning tööülesannete täitmise
võimalikkusest etteantud eelarvete ulatuses. Komisjon veendus, et eelarved
võimaldavad täita ettenähtud tööülesanded ja lahendamist vajavad probleemid leiavad
lahenduse.
Toimusid regulaarsed parlamentaarsed kuulamised Vabariigi Valitsuse tegevusest,
samuti allasutustes tehtavast tööst ja nende töökorraldusest, et hinnata valitsuse tööd
ja jälgida eelarve täitmist ning saada ülevaade vajadustest ja probleemidest ning
meetmete rakendamisest ettenägematute asjaolude lahendamiseks. Kuulamised
toimusid Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Kaitseväe luurekeskuse,
Riigiprokuratuuri ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga. Eesmärk oli ülevaate
saamine ametkondade tegevusest ja ülesannete täitmise järelevalve tõhususest.
Erikomisjoni tööruumides toimusid riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni istungid.
Erikomisjoni ametnikud korraldasid riigisaladuse kohustuse täitmise järgimist komisjoni
liikmete, kutsutud külaliste ja ametnike tegevuses ning riigisaladust sisaldavate
dokumentide registreerimist, säilitamist ja inventeerimist.
Komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine toimus aruandeperioodil kaks
korda.
19. mail 2021 muutis Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni
moodustamise otsust. Muudatus (334 OE) sätestab komisjoni moodustamise, lähtudes
koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist, seega otsustas Riigikogu
juhatus lisada komisjoni koosseisu ühe liikme.
16
Korruptsioonivastane erikomisjon
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud
korruptsioonivastaseid meetmeid ka tegelikult rakendataks. Komisjon arutab ja hindab
seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib Riigikogu
liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist ja kontrollib huvide deklaratsioone. Kord
aastas esitab erikomisjon Riigikogule ülevaate oma tegevusest.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 33 istungit.
Komisjoni 15. märtsi 2021 avalikul istungil kaardistas komisjon aktuaalseimad teemad
oma peamiste koostööpartneritega – korruptsioonivastase tegevuse riikliku koordinaatori
Justiitsministeeriumiga, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga ja MTÜga
Korruptsioonivaba Eesti.
Aasta jooksul jälgis korruptsioonivastane erikomisjoni GRECO V hindamisvooru
soovituste rakendamise käiku ja korruptsioonivastase tegevuskava 2021–2025
täitmist ning monitooris jätkuvalt korruptsioonivastase seaduse rakendamise analüüsi
alusel seaduse muutmise eelnõude (nt korruptsioonivastane seadus,
erakonnaseadus) väljatöötamist.
2020. aastal alanud COVID-19 mõjud jätkusid ka 2021. aastal, kui erikomisjon jätkas
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) ja SA KredEx poolt kriisimeetmete
rakendamise uurimist nii abimeetmete rakendamise menetluse kui ka raha kasutamise
eesmärgipärasuse osas, sealhulgas koostöös riigieelarve kontrolli erikomisjoni,
Riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantseleiga, MESi esindajate ja Maaeluministeeriumiga.
Kriisimeetmete käsitlemisest on arenenud riigi juriidilistes isikutes haldusmenetluse
rakendamise kohustuse uurimine laiemas plaanis. Samuti alustas komisjon koolide
jaoks COVID-19 kiirtestide hanke väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluses
seadusele vastavuse uurimist.
Kuna erikomisjon on eraldi tähelepanu pööranud kohaliku omavalitsuse tasandil
korruptsiooni tõkestamisele, jätkas komisjon kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muudatuste väljatöötamise jälgimist ning kohtus eelnõu väljatöötajatega.
Erikomisjon kontrollis korruptsioonivastase seaduse 2021. aastal jõustunud
muudatuste tulemusena huvide deklareerimise kohustuse saanud poliitiliste nõunike ja
ministeeriumide asekantslerite, samuti uute Riigikogu liikmete huvide deklaratsioone.
Huvide deklaratsioonide ideoloogilise ja tehnilise edendamise osas on komisjon
esitanud oma ettepanekud huvide deklaratsioonide registri vastutavale töötlejale
Justiitsministeeriumile ja volitatud töötlejale Rahandusministeeriumile, neist on näiteks
ajakohaste finantslahenduste deklareerimist käsitlevad muudatused jõudnud
korruptsioonivastase seaduse muutmise eelnõusse.
Aasta jooksul sai erikomisjon teavitusi korruptsioonikahtlustest kohaliku omavalitsuse
ning juriidiliste ja füüsiliste isikute, sealhulgas kõrgemate ametiisikute kohta. Nende
juhtumite puhul tegi komisjon täiendavaid päringuid ja käsitles juhtumeid ka oma
istungitel.
Riigieelarve kontrolli erikomisjon
Riigieelarve kontrolli erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes kontrollib koostöös
Riigikontrolliga Vabariigi Valitsust, et riigieelarve oleks täidetud ning riigi vara ja eelarve
vahendeid kasutataks säästlikult, otstarbekalt ja õiguspäraselt.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 52 istungit (neist
5 erakorralist istungit), sealhulgas 1 ühisistung Euroopa Liidu asjade komisjoniga ja
1 väljasõiduistung. Aruandeperioodil võttis komisjon menetlusse 17 uut kontrolliaruannet ja
17
ülevaadet ning korraldas 5 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu
täiskogus.
Lisaks aruannetele ja ülevaadetele olid komisjoni päevakorras ka muud riigieelarve
seisukohast olulised teemad:
- Toetusmeetmed
Vabariigi Valitsuse määruse nr 31 "COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud
toetusmeetmete üldtingimused" §-s 13 nimetatud kriisimeetmete rahaliste ning muude
vahendite kasutamise ülevaadete ja aruannete jälgimine ning arutelude korraldamine.
- Koroonaviirus
Komisjon on tegelenud koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud küsimustega,
sealhulgas vaktsineerimise korralduse küsimuste materjalide väljanõudmisega ja
läbitöötamisega, ning korraldanud arutelusid erinevate osapooltega (nt Terviseamet,
tervise- ja tööminister, meditsiinistaapide juhid). Samuti on korraldatud 2 teemakohast
olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelu Riigikogu täiskogus. 11. märtsil
2021 esinesid OTRK "Tegevustest koroonaviiruse tõrjumisel" arutelul komisjoni
esimees Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Eesti Teaduste
Akadeemia akadeemik Krista Fischer. 28. oktoobril 2021 esines OTRK "Olukord
koroonaviiruse tõrjumisel" arutelul peale komisjoni esimehe ning tervise- ja tööministri
ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi. Aasta lõpus planeeriti
külastust Terviseameti uutesse külmladudesse, kuid see lükkus 2022. aasta
algusesse.
- Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve
Riigikogu rolli suurendamise, läbipaistvuse ning selguse huvides küsis komisjon
fraktsioonidelt ja komisjonidelt ettepanekuid. Ettepanekud koondati, analüüsiti ning
edastati ka Rahandusministeeriumile. Toimunud on riigi eelarvestrateegia ja
riigieelarve teemalised arutelud erinevate osapooltega. 2022. aastal on planeeritud
suurem koostöö Rahandusministeeriumiga, et töötada välja uus riigieelarve
baasseadus, mis kajastaks ka erikomisjoni ootusi.
Lisaks toimus iga-aastase riigieelarve seaduse ja seletuskirja jälgimise kontroll nii sisu
kui ka summade osas.
- Euroopa Liidu eelarve, taasterahastu ja üleminekufond
Komisjon peab vajalikuks olla kursis kõikide euroraha kasutamist puudutavate
materjalidega. 19. aprillil 2021 sai komisjon ülevaate Euroopa Liidu 2021–2027
eelarveperioodi põhimõtetest ning 2014–2020 eelarveperioodi täitmisest. Selle järel
otsustati 6. mail 2021 korraldada OTRK arutelu Riigikogu täiskogus. OTRK "Euroopa
Liidu järgmise finantsperspektiivi, taasterahastu ja õiglase üleminekufondi raha
planeerimisest" arutelul esinesid komisjoni esimees, rahandusminister Keit Pentus-
Rosimannus ja makroökonoomika teadur Lenno Uusküla. Novembris toimus Euroopa
Liidu asjade komisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisistung, kus saadi
ülevaade Euroopa Kontrollikoja 2020. aasta aruandest.
- CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale
2021. aasta teises pooles oli komisjoni päevakorras läbivalt CO2 kvoodi hinnatõusu
mõju riigieelarvele ja ühiskonnale. 20. septembril 2021 korraldati samal teemal
komisjoni istung, kus osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi, Eesti Energia ja teiste asutuste esindajad. Komisjon otsustas
korraldada OTRK "CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale" arutelu
Riigikogu täiskogus 28. septembril 2021. Arutelul esinesid komisjoni esimees,
majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige
Marko Allikson. Energiakriisi süvenedes arutati teemat ka komisjoni 13. detsembri
istungil ning 14. detsembril 2021 korraldati OTRK "Hinnakriis elektriturul" arutelu
18
Riigikogu täiskogus. Arutelul esinesid komisjoni esimees, majandus- ja taristuminister
Taavi Aas ning Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi
Hamburg. Komisjoni ettepanek, et 2022. aasta riigieelarve seaduseelnõu menetlemisel
tuleb leida elektri hinnatõusu leevendamise meetmeid, leidis toetust.
Probleemkomisjonid
Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon
Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon loodi Riigikogu 2019. aasta 30. mai otsuse
alusel eesmärgiga uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna
arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti
keele õppe tagamiseks ning õppevahendite, õppekavade, metoodikate ja õpetajate
ettevalmistamiseks.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 16 istungit.
Parlamentaarsete kuulamiste käigus kohtus komisjon haridus- ja teadusministriga
(31.05.2021 ja 25.10.2021); arutas Tallinna Ülikooli, Balti Uuringute Instituudi ja Tartu
Ülikooli eesti keele instituudi esindajatega "Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu 2020"
aruannet (7.06.2021); kohtus Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga teemadel õpetajate
järelkasv, õppevahendite tagamine ning järelevalve eesti keele õppe üle (8.11.2021);
kohtus kirjastuse Argo esindajatega õppe- ja teaduskirjanduse väljaandmise küsimuses
(25.11.2021).
Komisjon algatas olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Olukord eesti keele õpetamisel
muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)"
arutelu, mis toimus Riigikogu täiskogus 23. septembril 2021, ning töötas välja ja esitas
haridus- ja teadusministrile ettepanekud eesti keele õppe tõhustamiseks muukeelsetes
koolides. Neid ettepanekuid on Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud eestikeelse
hariduse tegevuskava töödokumendis arvesse võetud.
Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon
Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon loodi Riigikogu 2019. aasta 30. mai
otsuse alusel eesmärgiga kujundada Eesti rahvastikupoliitikat ning tagada eesti
rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 4 istungit,
sealhulgas üks avalik ühisistung sotsiaalkomisjoniga teemal „Laste vaesus – jalg taha
juba stardis “.
Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis käsitletud teemad:
- perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu arutamine koos
rahvastikuministriga (11.01.2021);
- 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse plaani arutamine (18.01.2021);
- rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni töö lõpparuande arutamine
(31.05.2021);
- laste vaesus (01.06.2021).
Komisjoni tegevus lõppes 08.06.2021. Samal kuupäeval andis Riigikogu
rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees Peeter Ernits täiskogu
istungil parlamendile üle komisjoni 2-aastase tegevuse lõpparuande.
19
IV. PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL
2021. aasta välissuhtlust raamis vajadus tulla toime pandeemia järelmitega. 2020. aastal
rakendatud virtuaalsed suhtlusvahendid aitasid rahvusvahelisi kontakte luua ja hoida.
Kokkuvõttes oli virtuaalse välissuhtluse maht aasta jooksul suur, aga lisandus ka palju
ürituste hübriidvorme. Veebipõhise suhtluse ladususele vaatamata süvenes vajadus
vahetult suhelda ning ajuti leevendatud piirangute vältel avanes võimalus võõrustada
väliskülalisi ja korraldada visiite.
Riigikogu (RK) esimehe Jüri Ratase ametisse astumisele järgnes arvukalt videokohtumisi
ametikaaslastega ning osalemine veebipõhisel Euroopa Liidu liikmesriikide
parlamendiesimeeste konverentsil 10.05.2021. Riigikogu algatusel toimus ajaloos
esmakordselt Kolme Mere Algatuse parlamentaarne foorum, millel osalesid RK esimehe
eestvedamisel seitsme osalisriigi parlamendiesimehed, 3SI Fondi esindaja ning USA
Kongressi liige. Riigikogu algatus pälvis osalejate tunnustuse, väljendati lootust, et
foorum saab tulevikus järje. 2021. aasta silmapaistvaimaks parlamentaarse diplomaatia
sündmuseks kujunes Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva
tähistamine 19.–20.08.2021. Pidulikest üritustest võtsid osa Läti, Leedu ja Islandi
parlamendi esimehed, Poola Sejmi marssal ja Euroopa Parlamendi president.
Eestis võõrustas RK esimees Jüri Ratas 31.05.–01.06 Leedu spiikrit, 18.–19.08 Poola
Sejmi marssalit, 31.10.–02.11 Tšehhi Senati presidenti ja 25.11 Soome parlamendi
esimeest. Toimus kolm RK esimehe kahepoolset välisvisiiti: juunis külastas Jüri Ratas
Šveitsi Konföderatsiooni, novembris Ungarit ja detsembris Montenegrot. 08.–09.07 osales
esimees Läti kolleegi kutsel Jurmalas toimunud kolme Balti spiikri kohtumisel. 18.08
külastas Jüri Ratas koos Euroopa Parlamendi esimehe ning Läti ja Leedu spiikriga
Leedu-Valgevene piiri. 15.–18.09 tähistasid Eesti, Läti ja Leedu spiikrid Rootsi spiikri
kutsel Stockholmis riikidevaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva.
21.–22.10 osales Jüri Ratas sõnavõtuga Ateenas ENPA liikmesriikide parlamendiesimeeste
konverentsil, ürituse raames toimusid mitmed kahepoolsed kohtumised kolleegidega.
23.–24.11 toimus Prantsuse Senati ja Rahvusassamblee ühisel kutsel kolme Balti riigi
parlamendiesimeeste ühisvisiit Pariisi, kus märgiti diplomaatiliste suhete taastamise
30. aastapäeva. 28.–29.11 osales esimees Kopenhaagenis NB8 spiikrite
hübriidkohtumisel.
RK esimene aseesimees Hanno Pevkur osales Varssavi julgeolekufoorumil
ettekandega. RK teine aseesimees Martin Helme omakorda esines sõnavõtuga
Portugalis suve alguses toimunud konverentsil "Another project for Europe".
Riigikogu parlamendirühmade peamisteks kohapealseteks suhtluspartneriteks sellel
perioodil olid Eestis asuvad välisesindused ja siin resideeruvad suursaadikud. Rühmade
töö kulges sellel aastal siiski suures osas virtuaalselt ja videosilla teel kohtusid oma
vastavate parlamentide sõprusrühmadega Eesti-Suurbritannia, Eesti-Leedu, Eesti-
Horvaatia, Eesti-Prantsuse, Eesti-Mongoolia, Eesti-Aserbaidžaani, Eesti-Kreeka ja
Eesti-Kasahstani parlamendirühmad.
Riigikogu välisdelegatsioonide töö kulges veebipõhiselt harjumuspärase tõhususega.
20
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (NATO PA)
Eesti delegatsioon
Aktiivse NATO liikmesriigina peab Eesti oluliseks sisulist panustamist NATO PA töösse.
2021. aasta märtsis toimunud kolme komitee ühisel virtuaalsel kohtumisel toodi
prioriteetsete teemadena välja demokraatia ja ühiskondliku vastupanuvõime jätkuv
tugevdamine, kiirete tehnoloogiliste muutustega kohanemine, Venemaa ja Hiina poolt
arenevatele ohtudele vastamine, partnerite kaasamine, nutikad investeeringud
uutesse kaitsesüsteemidesse ja kaitsekulutuste suurendamine. Aprilli teises pooles
toimus NATO PA julgeoleku tsiviilmõõtme komitee (nüüdseks juba demokraatia- ja
julgeolekukomitee) esimene virtuaalne Eesti visiit. Kohtumisel keskenduti ühiskonna
kerksusele, desinformatsioonile ja küberohtudele.
Maikuus toimus Rootsi delegatsiooni korraldatud virtuaalne kevadistung. Peamiste
teemadena käsitleti NATO 2030 reflektsiooniprotsessi ning ootusi NATO
tippkohtumisele ja NATO strateegilise kontseptsiooni ajakohastamisele; uuendatud
Atlandi-üleseid suhteid; Venemaa mitmetahulist ja kõrgendatud väljakutset Euro-Atlandi
piirkonna julgeolekule; Hiina tõusu ja sõjalise moderniseerimise tagajärgi; ühiskonna ja
demokraatia kerksust, sealhulgas desinformatsiooni; NATO ja tema partnerite
käimasolevat vägede väljaviimist Afganistanist; jätkuvat ebastabiilsust kogu Lähis-Ida
ja Põhja-Aafrika (MENA) regioonis; julgeolekut Kaug-Põhjas; pandeemia
majanduslikku mõju ning küsimust, kuidas säilitada kaitsekulutusi ja töötada õiglasema
koormajagamise nimel; relvastuskontrolli ja tuumarelva leviku tõkestamise
väljakutseid, sealhulgas Iraani tuumaprobleemi; uusi arenguid kosmose valdkonnas
ning NATO partnerlussuhteid, eriti Aasias.
Oktoobris hübriidvormis toimunud aastaistungil Lissabonis olid peamised teemad
NATO kohanemine ohtude ja nendest põhjustatud olukordadega, rõhuasetusega
NATO uuel strateegilisel kontseptsioonil, mille põhieesmärk on poliitilise dimensiooni
tugevdamine; jagatud demokraatlike väärtuste hoidmine; uued väljakutsed Hiina poolt;
kestev julgeolekuoht Venemaa poolt ning Afganistan ja sellega seotud õppetunnid.
Eesti seisukohast oli aastaistungil käsitletud teemadest olulisim jätkuv julgeolekuoht
Venemaa poolt, mille tõttu on meie riik igati toetamas Ukrainat ja Gruusiat. Väga
tervitatav oli näha, et päevakorras hoitakse ka arenguid avatud uste poliitikas. Eesti
jaoks on igati oluline osaleda aktiivselt ka uue strateegilise kontseptsiooni
konsultatsiooniprotsessis.
Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (EISC)
2021. aastal oli jätkuvalt organisatsiooni eesistujaks Norra. 10. mail toimus virtuaalne
plenaaristung, mis keskendus kosmose ja satelliitide rollile Arktikas ning riiklike
kosmoseseaduste väljatöötamisele, millele parlamentide liikmed annavad oma
seadusandliku vastutuse kaudu märkimisväärse panuse. Nimetatud teema oli Eesti
jaoks oluline, sest samal ajal toimus Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse
taotlusprotsess. Eesti delegatsiooni toonane juht Raivo Tamm ütles oma sõnavõtus, et
kosmosetehnoloogiatel on palju omadusi, tänu millele on need ideaalselt kasutatavad
Arktika kontekstis: satelliidid näevad kaugeid piirkondi, kuhu muul viisil juurde ei pääse,
need võivad hõlmata laia ala, kus on suhteliselt vähe infrastruktuuri, ja nad võivad
pakkuda sellist tüüpi teavet, mis ei ole saadaval mis tahes muust allikast.
Kosmosetehnoloogiad võivad aidata kaasa Arktika-poliitika prioriteetidele paljudes
valdkondades, nagu kommunikatsioon, Maa vaatlus, navigatsioon, seire ja teadus.
Arktika ise võib pakkuda Euroopale näiteks täiendavaid stardikohti. Raivo Tamm
tutvustas Eesti riikliku kosmoseseaduse väljatöötamist, mille abil reguleeritakse
satelliitide registreerimist ning riigi ja erasektori vahelist suhtlust ja vastutust.
Plenaaristungi lõpus võeti ühehäälselt vastu EISCi 2021. aasta resolutsioon, mis
keskendus riiklike kosmoseseaduste väljatöötamisele, kosmose ja satelliitide rollile
Arktikas ning COVID-19 järgsetele mõjudele kosmosesektoris.
21
23.–26. oktoobril osalesid Andrei Korobeinik ja Raivo Tamm Rahvusvahelisel
Astronautika Kongressil Dubais. Keskseks teemaks oli kosmosesektoris pakutavad
lahendused tsiviilühiskonna kasuks.
Novembris toimus Tromsøs (Norra) töötuba, kus osales delegatsiooni liige Raivo
Tamm. Töötuba keskendus võimalustele ja väljakutsetele kasutamaks
kosmosetehnoloogiaid Arktikas.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA)
Kõik neli ENPA osaistungit toimusid hübriidvormis. Füüsiliselt osales Eesti
delegatsioon juunis ja septembris toimunud osaistungitel.
Jaanuaris toimunud osaistungi läbivaks teemaks oli Venemaa Föderatsiooni volituste
vaidlustamine, Aleksei Navalnõi vahistamine ja ENPA ühisprotseduur. Muude
teemadena tuli arutusele COVID-19 vaktsiinide temaatika, Gruusia parlamendi
valimiste tulemused, Poola ja Moldova kohtunike sõltumatuse küsimused ning
kodanikuühiskonna tegevuste piirangud mitmetes Euroopa Nõukogu liikmesriikides.
Aprillis toimunud osaistungil arutati vähemusrahvuste kaitset Euroopas ja valimisreformi
vajadust Valgevenes. Tuliseks diskussiooniteemaks osutusid COVID-passid ja -tõendid.
Samuti oli päevakorra üks olulisemaid punkte Aleksei Navalnõi kinnipidamisega
seonduv. Juunis toimunud osaistungil keskenduti taaskord võitlusele pandeemiaga ja
selle õppetundidele. Samuti pöörati tähelepanu põhiõiguste kaitsele muutunud
olukorras. Debateeriti ka meediavabaduse teemadel. Lisaks käsitleti pandeemia
tekitatud sotsiaal-majanduslikku kriisi ning selle mõju laste õigustele. Septembrikuu
täiskogu keskendus eelkõige keskkonnale, inimõigustele ja sotsiaal-majanduslikule
ebavõrdsusele. Samuti tuli arutusele Armeenia-Aserbaidžaani konflikti järgsed
leevendustegevused, olukord Afganistanis, pandeemiaga võitlemine ja Valgevene
hübriidrünnak Euroopa riikide vastu.
2021. aastal valiti ka ENPA delegatsiooni koordineerimisel Eesti esindajaks Piinamise
ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komiteesse Mari Amos. Delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osales 5.–10. septembril
Maroko parlamendivalimiste vaatlusmissioonil ja 11.–15. novembril Bulgaaria
presidendi- ja parlamendivalimiste vaatlemisel.
Balti Assamblee (BA)
2021. aasta Leedu eesistumise ajal jäid Balti riikide ja laiema rahvusvahelise
kogukonna vaheliste arutelude keskmesse COVID-19 kriisi ja kriisist taastumise
teemad. Aktiivsed arutelud ning infovahetus toimus Põhjamaade Nõukogu (PN) ja
Beneluxi parlamendiga. BA leidis muu hulgas, et oluline on ühise elektroonilise
immuunsuspassi loomine, et tagada kolme Balti riigi ja Euroopa Liidu kodanike ohutu
liikumine ja reisimine.
BA 4.–5. novembril Vilniuses 40. istungjärgul kogunenud 27. Balti Nõukogu leidis, et
koostöö Balti riikide vahel on mitmes valdkonnas hea, kuid COVID-19 kriisi mõjude
leevendamise meetmed võiks olla tõhusamad. Parlamentide esimehed kinnitasid
kohtumisel BA presiidiumiga, et BA on oluline platvorm Balti riikide koostööks ja ideede
jagamiseks. Aasta jooksul kohtusid BA komisjonid enamasti videosilla vahendusel ning
fookuses oli julgeolek, kriisiohjamine, Valgevene hübriidrünnakud Leedule ja Lätile
ning Balti riikide koostöö nimetatud rünnakute tõrjumisel, tervishoid, sotsiaalsed ja
tööhõive aspektid ning majanduskoostöö ja haridus. BA presiidium kutsus Balti riikide
valitsusi üles koordineerima ühiseid tegevusi seoses Valgevene-Leedu ja Läti piiril
toimuvaga, aga ka operatiivse infovahetuse ja pandeemia tekitatud kriisiteemadega.
22
Jätkus BA koostöö rahvusvaheliste partneritega. PNi koostööformaadis toimusid
virtuaalsed kohtumised, kus vahetati infot ja pandeemia ohjamisega seotud parimaid
praktikaid ning arutati olukorda Valgevenes. BA, PNi ja Beneluxi parlamendi
kolmepoolsel kohtumisel septembris oli vaatluse all COVID-19 mõju riikidele ning peeti
debatt õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste teemal, pidades silmas hiljutisi sündmusi
Valgevenes. Koostöö GUAMi (Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaani ja Moldova) ja IPAga
(Gruusia, Ukraina ja Moldova) idapartnerluse raames oli pea olematu pandeemia leviku
ja keerulise olukorra tõttu nendes riikides. Läänemeremaade parlamentaarsel
konverentsil osales BA delegatsioon samuti virtuaalsetel istungitel ning kliimamuutuse
ja bioloogilise mitmekesisuse töörühmas.
Parlamentidevaheline Liit (IPU)
IPU Eesti rühma tegevust mõjutas COVID-19 pandeemiast tingitud olukord ja sellega
seotud piirangud. Aasta esimeses pooles füüsilisi kohtumisi ei toimunud.
IPU 142. assamblee ja 207. nõukogu kogunes 24.–27. mail 2021 videosilla
vahendusel. 26. mail toimus täiskogul interaktiivne debatt teemal "Pandeemiast
jagusaamine ja parema tuleviku ehitamine: parlamentide roll". IPU president rõhutas
oma sõnavõtus, et COVID-19 pandeemiast räsitud maailmas on inimõiguste, võrdsete
võimaluste ja demokraatia tagamine kõigile ühiskonnagruppidele üks olulisemaid
prioriteete. President toonitas, et riikide majandused tuleb üles ehitada "targalt" läbi
jätkusuutliku tootmise ja tarbimise, ning lisas, et parlamendid peavad tegema rohkem
koostööd, et tagada kõikides riikides ligipääs vaktsiinidele. Eksperdid ja parlamentide
esindajad keskendusid oma sõnavõttudes pandeemia tõttu ilmnenud ebavõrdsusele,
mis on eriti rängalt mõjutanud naiste, noorte ja laste õigusi, ning vajadusele tagada
vaktsiinide kui intellektuaalse omandi kättesaadavust vaesemal järjel olevatele
riikidele. IPU Eesti rühma liikmed osalesid mitmel 12+ rühma videokohtumisel.
IPU 143. assamblee ja 208. nõukogu toimus 26.–30. novembril 2021 Madridis. Kokku
osales 120 delegatsiooni. Assamblee tööst ei võtnud osa Kanada ja Hiina. IPU
konsultatiivorgani, Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsiooni (ASGP) töös osales
Madridis Riigikogu Kantselei asedirektor Antero Habicht. 143. assamblee
peateemadeks olid demokraatia väljakutsed, lõhestumise vähendamine ja
sõnavabaduse kaitsmine. 28. novembril toimunud plenaaristungil esines kõnega Eesti
delegatsiooni juht Toomas Kivimägi.
Euroopa Julgeoleku- ja Kootööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee
(OSCE PA)
OSCE PA tegevuse peaeesmärk on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa
poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste
küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. Assamblee
võtab vastu resolutsioone soovitustega liikmesmaadele OSCE kriteeriumite täitmiseks,
esindab OSCE parlamendisaadikute kollektiivset häält ja parlamentaarset diplomaatiat
ning omab laiahaardelist valimiste vaatlemise programmi.
OSCE PA talveistung toimus 24.–26. veebruaril. Eesti delegatsioonist osalesid Sven
Sester, Marko Šorin ja Heljo Pikhof. OSCE PA pidas oma talveistungit esimest korda
virtuaalselt, mistõttu toimusid komiteede koosolekud, debatid ja sõnavõtud lühemalt
kui muidu. Alalise komitee olulisim vastuvõetud otsus oli kodukorrareeglite muutmine
eesmärgiga lubada kaughääletamine. OSCE PA 30. juunist 6. juulini Viinis toimunud
aastaistung oli esmakordselt hübriidformaadis. Eesti delegatsioonist osalesid Mati
Raidma, Heljo Pikhof ja Marko Šorin. Füüsiliselt kohapeal sai olla ainult delegatsiooni
juht ja üks ametnik. Istungi fookuses oli riikidevaheline koostöö ülemaailmse kriisi ajal
ja parlamentide roll. Valiti uued bürooliikmed ja president, kelleks sai võiduka
ülekaaluga Margareta Cederfelt. OSCE PA sügisistungil, mis oli samuti virtuaalne,
osales delegatsiooni juht Mati Raidma.
23
Alalise komitee istungil andis OSCE PA president Margareta Cederfelt ülevaate oma
tegevusest. Olulisima teemana tõi ta välja olukorra Afganistanis ja selle mõjud
naaberriikidele.
2021. aastal osaleti aktiivselt ka valimiste vaatlusmissioonidel Armeenias,
Kõrgõzstanis ja Usbekistanis.
Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskus (ECPRD)
ECPRD koostöövõrgustikus osaleb ligi 70 parlamendikoda, selle toimimisse on
panustanud ka Riigikogu Kantselei. ECPRD võrgustiku raames on õigus- ja
analüüsiosakond 2021. aastal vastanud 255 infopäringule erinevates valdkondades.
Toimus kümme ECPRD võrgustiku korraldatud videoseminari.
24
V. AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE
Sarnaselt 2020. aastale jättis COVID-19 pandeemia avalike suhete osakonna
tegemistele oma jälje ka 2021. aastal. Viiruse ohtliku leviku tõttu tuli esmakordselt
piirata huviliste juurdepääsu pidulikule lipuheiskamisele 24. veebruaril Kuberneri aias,
taas tuli ära jätta traditsiooniline lahtiste uste päev Riigikogu sünnipäeval ja vähenesid
ka võimalused ekskursioonide korraldamiseks Toompea lossis.
Kõigest hoolimata külastas läinud aastal Riigikogu 116 ekskursioonigruppi, millest 95
olid Eestist ja 21 välisriikidest. Kokku osales Riigikogu ekskursioonidel 4061 külastajat:
3529 eestlast ja 532 välismaalast. Välisriikidest olid esindatud USA, Saksamaa,
Ukraina, Soome, Jaapan, Venemaa, Läti, Leedu, Rootsi, Taani ja Suurbritannia
(peamiselt ametnikud, delegatsioonid, ajakirjanikud). Välisturistidele ei saanud
pandeemiaga seoses kahjuks ekskursioone korraldada.
Suveperioodil osaleti mitmes majavälises projektis:
- 10.–11. juulil toimusid Open House Tallinn raames eelregistreerimisega külastused
(kokku 8 gruppi 264 külastajaga), kus tutvustati Toompea lossikompleksi
hoonete ajalugu ja arhitektuuri nii eesti, vene kui ka inglise keeles;
- 14.–15. augustil toimusid vanalinna päevad, mille raames tutvustati keskaegset
arhitektuuri Toompea linnuse näitel.
2021. aasta suursündmuseks oli 20. augustil Eesti iseseisvuse taastamise
30. aastapäeva väärikas tähistamine varahommikuse riigilipu piduliku heiskamisega
Pika Hermanni torni, 20. augusti mälestuskivile lillede asetamise tseremooniaga,
tervikasja esitlusega Valges saalis, XIV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi piduliku
ühisistungiga Riigikogu istungisaalis, 20. Augusti Klubi koosolekuga Valges saalis ja
pidupäevakontserti "Naise vaim ja vägi" korraldamisega Kuberneri aias.
Selle olulise sündmuse puhul avati Riigikogus kolm päevakohast näitust:
- "Teel iseseisvuse taastamisele. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu";
- Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia vaibanäitus "Sinitriipu kirjatud";
- Mauri Grossi maalinäitus "Suguvõsa 3".
Tähistamaks 100 aasta möödumist I Riigikogu tööle asumisest alustasime aastat
põhjaliku ülevaatenäitusega "Riigikogu I koosseis: erakonnad, liikmed, tegevus", kus
sisuloojaks oli meie hea koostööpartner Eesti Rahvusraamatukogu. Kokku
eksponeeriti läinud aastal Riigikogus kümmekond näitust.
Pressiteenistuse tööd ilmestasid Riigikogu esimehe aktiivne välissuhtlus ja tema
visiitide kajastused sõnas ja pildis.
Sügisistungjärgu eel olid tähelepanu keskpunktis Vabariigi Presidendi valimistele
suunatud tegevused ja ajakirjanikele toe pakkumine sündmuse kajastamisel, samuti
pressikonverentsi korraldamine.
Ajakirjanikega suhtlemisel olid olulisel kohal elektroonilised kanalid. Meediale pakuti
ülekandeid Riigikogus toimuvatest sündmustest, täpset ja põhjalikku informatsiooni
eelolevatest sündmustest ning parlamendi tööd kajastavaid pressiteateid eesti, vene
ja inglise keeles. Veebiülekannete juures kasutati sageli ka viipekeeletõlke.
Riigikogu istungite videosalvestised koos subtiitritega on järelvaadatavad Youtube’i
keskkonnas. Riigikogu tööd kajastavad fotod on kättesaadavad Riigikogu veebilehel
asuvas fotoarhiivis.
Eesti Rahvusringhääling tegi Riigikogu istungisaalist palju otseülekandeid, võttes luubi
alla infotunnid, olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelud, peaministri poliitilised
avaldused ja ettekanded valitsuse tegevusest. Koostöös kantselei erinevate
struktuuriüksustega said vastuse paljud ajakirjanike meediapäringud.
25
Aasta-aastalt on suhtlemisel meedia ja avalikkusega kasvanud sotsiaalmeedia roll.
Facebooki jälgijate arv ületas aasta lõpuks 17 000 piiri. Toimusid Facebooki
kampaaniad Riigikogu sünnipäeva ja taasiseseisvumispäeva tähistamiseks ning
koostöös Riigikogu liikme Jaak Valge ja Rahvusarhiiviga valmisid videod Asutava Kogu
olulisematest õigusaktidest. Jätkus Riigikogu eelmiste koosseisude liikmete elulugude
uuendamine ja kaasajastamine veebis.
Plaanitult ilmusid Riigikogu Toimetiste uued numbrid. Koroonakriisile keskendunud
RiTo nr 43 esitlus toimus juunis, kliimamuutused ja rohepöörde fookusesse võtnud
nr 44 esitlus detsembris. Novembris nägi ilmavalgust järjekordne Riigikogu
aastaraamat, mis vaatles ajaperioodi 2020. aasta septembrist 2021. aasta septembrini.
Oluliseks sihtgrupiks on noored, kes võtavad aktiivselt osa riiklikel tähtpäevadel
toimuvatest pidulikest lipuheiskamise tseremooniatest Kuberneri aias. Noorte
liputoimkonnad on alati väljas 24. veebruaril, 4. juunil ja 20. augustil. Vastupanuvõitluse
päeval, 22. septembril assisteerivad lipuheiskamist Pika Hermanni torni
traditsiooniliselt Tallinna 21. kooli õpilased. Piirangute leevendumisega oli Toompea
lossis võimalik korraldada traditsioonilisi noorteparlamendi simulatsioonimänge ja
oktoobris toimus Riigikogu istungisaalis Mudel-Euroopa Parlamendi lõppfoorum.
26
VI. ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE
Riigikogu Kantselei eesmärk on toetada Riigikogu tema põhiseaduslike ülesannete
täitmisel. Sellest tulenevalt on Kantseleil kohustus värvata ja hoida kõrge
kvalifikatsiooniga teenistujaid, kes parimal viisil toetavad Eesti rahva esindust riigi ja
parlamentarismi edendamisel ning täidavad ühiskonnas olulist rolli seadusandliku ja
täitevvõimu tasakaalustamisel võrdsete partneritena. Püstitatud eesmärkide
saavutamiseks ning teenistujate professionaalsuse hoidmiseks ja kasvatamiseks
tegeleb Kantselei ka arenduse ja koolitustega.
COVID-19 epideemia jätkumisega oli 2021. aastal rõhuasetus eelkõige veebipõhistel
koolitustel. Jätkus vaimse tervise koolituste sari, samuti juhtidele suunatud veebitöötoad
kaugtöö juhtimise, konfliktijuhtimise ja koostöö valdkonnas. Aktiivselt osaleti Riigikohtu
korraldatavatel õiguskoolitustel, Riigi Tugiteenuste Keskuse kesksetes koolitustegevustes
ja Õigusloome Akadeemia koolitustel ning tagati teenistujatele võimalus osaleda
coaching’u- ja mentorlusprogrammides.
Kantselei palgapoliitika eesmärk on tasustada professionaalseid teenistujaid õiglaselt
nii organisatsiooni sees (tagada sisemine õiglus) kui ka konkurentsivõimeliselt
palgaturul (tagada väline õiglus). Rahandusministeeriumi koostatud 2021. aasta
ministeeriumide haldusalade ning põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei
palkade koondraporti kohaselt on Kantselei palgapositsioon antud võrdlusgrupis veidi
paranenud, aga jätkuvalt madalaim. Kantseleis teenitakse selle raporti andmete põhjal
keskmiselt 6% madalamat tasu kui teistes põhiseaduslikes institutsioonides ja
Riigikantseleis. 2021. aastal oli keskmine kuupõhipalk Kantseleis 1877 eurot, olles
kasvanud võrreldes 2020. aasta keskmisega 2,1%.
2021. aastal vähenes vabatahtlik personali voolavus (4,9%) võrreldes 2020. aastaga,
küll aga suurenes hüppeliselt vabatahtlik voolavus mõnes kindlas teenistusgrupis.
Peamine vabatahtliku voolavuse põhjus on seotud madala palgatasemega.
Kantselei kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav ametiasutus on vaatamata
eeltoodud statistikale suutnud hoida oma positiivset mainet tööandjana. Riigikogu
nõustamise ja teenindamisega seotud kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid on
motiveeritud Kantseleis töötama.
Kantseleis (koos Arenguseire Keskuse ja riigi valimisteenistusega) oli 2021. aastal
täistööajale taandatud avalike teenistujate keskmine arv 213,8 (sh ametnike keskmine
arv 76,41 ja töötajate keskmine arv 137,39).
Riigikogu juhatusele makstud töötasud olid aruandeaastal kokku 218 432 eurot.
Riigikogu Kantselei juhtkonna (direktori ja asedirektorite) tasud olid 147 045 eurot.
2021. aastal arvestati töötasu ja hüvitiste kulu Riigikogu liikmetele ning Kantselei
ametnikele ja teenistujatele kokku 11 627 286 eurot.
Õigusaktidele, Kantselei siseaktide üldistele nõuetele või turutingimustele
mittevastavaid tehinguid seotud isikutega aruandeaastal ei tehtud.
27
VII. TÄIENDAV INFORMATSIOON
Olulisemad investeeringud
2021. aastal jätkati varasemalt alustatud Toompea lossi hoonete renoveerimistööde
ettevalmistamisega. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnalt
tellitud Toompea lossi muinsuskaitsealaste eritingimuste koostamine takerdus ning
need ei valminud 2021. aastal.
Muude suuremahuliste investeeringute tegemine on seiskunud kuni Lossi plats 1a
kinnistu renoveerimistööde saatuse selgumiseni.
Riigikogu Kantselei võttis vastu Tallinna linnalt soetatud Toom-Kooli 9 kinnistu.
Valmisid hoone muinsuskaitsealased eritingimused ning digitaalne mõõdistamine.
Edasiste renoveerimistööde ettevalmistamiseks sõlmiti käsundusleping Riigi
Kinnisvara ASiga.
Toompea lossis toimunud suuremad remondid olid Riigikogu hoone III ja IV korruse
akende renoveerimine, mitmete kütte- ja veesüsteemi avariide likvideerimine ja nende
ennetamine ning esindusruumide korrastamine.
Infotehnoloogia investeeringute kava prioriteet 2021. aastal oli soetada
koosolekuruumidesse kvaliteetsed konverentsitehnika seadmed.
Jätkati stenogrammi infosüsteemi HANS ja dokumendihaldus- ja
stenogrammisüsteemi tarkvara EMS arendamist.
Tarkvaraarendusega seotud töid tehti 2021. aastal kogumaksumusega 279 112 eurot
(käibemaksuta).
Riigikogu Kantselei tähtsamad majandusnäitajad 2021. aastal olid järgmised:
varad 20 702 399 eurot
kohustused 3 099 004 eurot
tegevustulud 137 825 eurot
tegevuskulud 23 056 588 eurot
intressikulud 68 931 eurot
28
VIII. RIIGI VALIMISTEENISTUS
Riigi valimisteenistus (RVT) on valimisseaduste alusel moodustatud ja Riigikogu Kantselei
koosseisus olev üksus, kelle ülesanne on ette valmistada ja läbi viia Riigikogu, Vabariigi
Presidendi, Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogude, Riigikogu esimehe
ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. Lisaks sellele lahendab teenistus muid
valimistega seotud küsimusi, sealhulgas infotehnoloogilisi küsimusi.
RVT põhiülesanne oli korraldada 2021. aasta oktoobris kohaliku omavalitsuse volikogu
valimised. Valimisnädal oli 11.–17.10, valimispäev 17.10. E-hääletamine toimus 11.–16.10;
15.–17.10 olid avatud kõik valimisjaoskonnad. E-hääletamise tulemused tegi RVT kindlaks
17.10, tervikluse kontrolli 18.10.
RVT nõustas valla- ja linnasekretäre jaoskonnakomisjonide moodustamise,
valimisjaoskondade loomise ja hääletamisruumide asukohtade küsimustes. RVT koostas
juhendmaterjalid kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks,
samuti jaoskonnakomisjoni käsiraamatu koos hääletamise korraldamise ja
hääletamistulemuste kindlakstegemise juhendiga ning juhendi valimiste
korraldamiseks COVID-19 tingimustes.
RVT viis läbi koolitused valla- ja linnasekretäridele ja jaoskonnakomisjonide liikmetele.
Koolitusel oli eraldi rõhuasetus uue valimiste infosüsteemi (VIS) ja
hääletamiskorralduse tutvustamisel. Koolituseks oli avatud ka eraldi Moodle’i
keskkond. Jaoskonnakomisjonidele tegi RVT koolitusvideod. Koolitus toimus lisaks ka
erakondade volitatud esindajatele VISi kasutamise ja kandidaatide registreerimiseks
esitamise kohta.
Valimistel võeti esmakordselt kasutusele elektrooniline valijate nimekiri. Selleks
arendas Riigi Infosüsteemi Amet koostöös RVTga uue VISi, milles sisaldus
esmakordselt elektroonilise valijate nimekirja moodul, samuti kandidaatide
elektrooniliselt registreerimiseks esitamise moodul. Riigi Infosüsteemi Amet viis läbi
VISi läbistustesti.
Elektrooniline valijate nimekiri eeldab, et kõigis hääletamisruumides kasutatakse VISi,
selleks varustas RVT need koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (arvutid,
logistika, süsteemi image ja selle uuendamine, kasutajatugi) ja Riigi Infosüsteemi
Ametiga (küberturve) arvutite, printerite ja mobiilse internetiühendusega.
Elektroonilise hääletamise süsteem (EHS) ajakohastati kohalikeks valimisteks. RVT viis
läbi EHSi ISKE auditi ja EHSi läbistustesti ning koostas EHSi riskianalüüsi. Valmis
analüüs valijarakenduse ligipääsetavuse (vaegnägijate toe täiendamine) kohta.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas Vabariigi Valimiskomisjonile
hinnangu valimiste küberturbe nõuete täitmise kohta. Valmis kolm selgitavat videot e-
hääletamise põhimõtete kohta. EHSi kogumisteenust pakkus Riigi Infosüsteemi Amet.
Enne valimisi moodustas RVT e-hääletamise rakkerühma. Kõik RVT läbiviidud EHSi
toimingud olid soovijatele vaadeldavad online-keskkonnas Teams. Enne seda korraldas
RVT ettevalmistava vaatlejakoolituse. Jätkus e-hääletamise toimingute kirjelduste ja
dokumentatsiooni täiendamine. Valmis uuring näotuvastuse rakendatavuse kohta e-
hääletamisel (tellija Riigi Infosüsteemi Amet).
RVT koostas valimiste riskianalüüsi, mis käsitles tehnoloogilisi riske ning juhtimisega,
küberrünnakutega, õõnestamisega, jaoskondade töökorralduse häiretega ja
koroonaviiruse levikuga seotud riske.
29
Valijate nõustamiseks avas RVT eraldi infotelefoni, seda teenust osutas Häirekeskus,
kes suunas vajaduse korral kõned edasi. Keerulisemad küsimused suunas
Häirekeskus vastavalt sisule edasi RVT, Riigi Infosüsteemi Ameti, Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT), Politsei- ja Piirivalveameti või kohaliku
omavalitsuse numbritele. Riigi Infosüsteemi Amet pakkus kasutajatuge
valijarakenduse kasutamisel tekkinud tehnilistes küsimustes nii telefoni kui ka e-posti
vahendusel. RVT kaasas ka nii-öelda teise astme kasutajatoeks Riigikogu Kantselei
vabatahtlikke.
RVT üheks ülesandeks on Vabariigi Valimiskomisjoni teenindamine, sealhulgas
koosolekute ja eelnõude ettevalmistamine. 2021. aastal pidas Vabariigi
Valimiskomisjon 27 koosolekut. 31.08.2021 toimusid Vabariigi Presidendi valimised,
mille korraldamisel abistas RVT Vabariigi Valimiskomisjoni. Valimistega seonduvalt
vaatas Vabariigi Valimiskomisjon läbi kaebused, mille kohta RVT valmistas ette otsuste
eelnõud.
21.01.2021 sõlmisid RVT, Riigi Infosüsteemi Amet ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium kolmepoolse koostöölepingu kohalike valimiste
korraldamiseks, sealhulgas e-hääletamise korraldamiseks, valimiste infosüsteemide
majutus- ja haldamisteenuse osutamiseks ning valimiste küberturvalisuse tagamiseks.
Valimiste ettevalmistamiseks kohtusid regulaarselt mitteformaalsed töörühmad:
1) infotehnoloogia valdkond (RVT, RIA, CERT, SiM, MKM);
2) valimiste kommunikatsioon (RVT, Riigikantselei, RIA, SiM, SoM, MKM);
3) valimiste korraldamine nakkusohu tingimustes (RVT, Terviseamet, SoM);
4) rahvastikuregistri ja valijate nimekirja küsimused (SiM, SMIT, RVT, Tallinna linn).
Samuti toimusid regulaarsed kohtumised Tallinna linna ja RVT vahel.
Välissuhtluse valdkonnas vaatlesid RVT teenistujad Soome kohalikke valimisi, et saada
kogemusi valimiste korraldamiseks COVID-19 nakkusohu olukorras. Euroopa
Nõukogu Veneetsia komisjon ja Vabariigi Valimiskomisjon korraldasid 29.10.2021
ühiselt 18. Euroopa valimisi korraldavate institutsioonide aastakonverentsi "Lessons
learned from the impact of the COVID-19 health crisis on electoral processes".
Organisatsioon International IDEA korraldas koostöös RVTga 15.12.2021 seminari
"Cybersecurity in Elections: Recent Developments in Europe". Mõlemad üritused
toimusid online-keskkonnas.
Kommunikatsiooni valdkonnas koostas RVT kohalike valimiste kommunikatsiooniplaani.
RVT edastas jooksvalt valimistega seonduvat infot nii ajakirjanduse kui ka
sotsiaalmeedia kaudu. Seejuures olid fookuses uuendused – hääletamise korraldus
valimisjaoskondades, muutunud hääletamise ajad ning võimalus hääletada vabalt valitud
hääletamisruumis valimisringkonna piires. Täiendavalt viis Riigi Infosüsteemi Amet läbi
turvalise e-hääletamise kampaania. Projekti ”Tagasi Kooli” raames valmis
valimisteteemaline e-külalistund gümnaasiumiklassidele. Noortele valmis veel neli
klippi (kolm eesti ja üks vene keeles), milles noored kutsuvad valimistel osalema. RVT
korraldas teabepäevi nii ajakirjanikele kui ka erakondade esindajatele.
Ligipääsetavuse valdkonnas juhendas RVT valla- ja linnakomisjone hääletamisruumide
ligipääsetavaks muutmisel. Valmis viipekeelne video kohalike valimiste korralduse
kohta. RVT tellis juurde hääletamissirme, mida saavad kasutada valijad, kellel on
tavalises hääletamiskabiinis hääletamine raskendatud.
30
2021. aasta eelarves investeeringuteks ette nähtud 221 532 eurot kasutati ära 62,7%
ulatuses, valimiste veebilehe ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamiseks
(sh valijarakenduse ligipääsetavuse analüüsi lõppversiooni üleandmine lükkus aastasse
2022). Kasutamata jääk kasutatakse elektroonilise hääletamise süsteemi ja valimiste
veebilehe arenduseks arvestusega, et arendus lõpetatakse 2022. aasta lõpuks, et olla
valmis 2023. aasta Riigikogu valimisteks.
RVT koosseisus oli 2021. aasta lõpu seisuga kümme teenistujat, neist kaheksa töötas
täiskoormusega (ühe töösuhe peatunud) ja kaks osakoormusega.
RVT 2021. aasta eelarve koos investeeringutega oli 1 563 565 eurot, millest kasutati
1 291 864 eurot, sealhulgas investeeringuteks 83 812 eurot.
31
XI. ARENGUSEIRE KESKUS
Arenguseire Keskus tegeles 2021. aastal kolme uurimissuunaga: liikuvuse tulevik,
pikaajalise hoolduse tulevik ja tulevikukindel maksustruktuur. Lisaks viidi läbi kordus-
küsitlusuuring platvormitöö leviku kohta Eestis.
Igale uurimissuunale komplekteeriti juhtkomisjon ja eksperdikogu ning koostati põhjalik
lähteülesanne. Kõigi uurimissuundade lõppeesmärk oli analüüsida valdkonnas
toimivaid ja tärkavaid trende ja esitada alternatiivsed stsenaariumid võimalikest
tulevikuarengutest. Uuringute läbiviimisse oli kaasatud üle 50 teadlase ja eksperdi.
- Raport "Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" valmis mais 2021.
- Küsitlusuuring "Platvormitöö Eestis" valmis juunis 2021.
- Raport "Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" valmis
oktoobris 2021.
- Raport "Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035" valmis
novembris 2021.
Avaldatud lühiraportid:
- platvormitöö Eestis 2021;
- teadus- ja arendustegevust soodustavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis;
- tervisekäitumist mõjutavad maksud Eestis 2021;
- keskkonnahoidu mõjutavad maksud Eestis 2021;
- maksutrendid Eestis ja Euroopa Liidus;
- varamaksud Eestis ja Euroopa Liidus;
- ettevõtte tulumaks Eestis ja Euroopa riikides;
- pikaajalise hoolduse vajadus Eestis;
- pikaajalise hoolduse kulud Eestis.
Lisaks uurimisprojektide läbiviimisele anti välja trendiraportit "Pikksilm" ning korraldati
kaheksa järelkuulatavat veebiseminari, kus koos pädevate ekspertidega arutleti valitud
tulevikuteemadel. Laiema avalikkuse kaasamiseks ning arenguseire tulemuste
tutvustamiseks korraldati veebikonverentsid "Teistmoodi tulevik" ja "Kas Eesti
maksusüsteem vajab muutmist?".
2021. aasta lõpus alustati arenguseire 2022. aasta tegevuskava ettevalmistamist. Selleks
küsiti ettepanekuid uurimisteemade kohta Riigikogu fraktsioonidelt. Arenguseire
nõukoda arutas saadud ettepanekuid ja kinnitas 2022. aastaks kolm uurimissuunda:
- Kõrghariduse tulevik
- Andmevabaduse tulevik
- Rohepöörde stsenaariumid Eestis
Organisatsiooni arengus olid verstapostideks kiirelt haaratavate lühiraportite juurutamine,
uus visuaalne identiteet, väljaannete standardiseerimine ja selge struktuuri loomine
ning üleminek uuele veebilehele.
Keskuse kasvavat tuntust ühiskonnas näitab meediakajastuste kasvutempo. 2021. aastal
oli Arenguseire Keskusel 830 meediakajastust, aasta varem 622. Kantar Emorilt tellitud
küsitlus andis tulemuseks, et Arenguseire Keskust teab ligi veerand (23,6%)
vastanutest. Arenguseire Keskuse tuntus Eestis jääb veel alla näiteks Ühiskonnauuringute
Instituudile (50%) ja Praxisele (36,8%), kuid edestab Tartu Ülikooli Rakendusuuringute
Keskust (16,4%) ja SEI Tallinna (15,8%).
Arenguseire Keskuses töötas 2022. aasta jaanuari lõpu seisuga viis täiskoormusega
töötajat ja üks osalise koormusega töötaja, üks töötaja oli lapsehoolduspuhkusel.
2021. aasta eelarve oli 822 598 eurot, millest kasutati 744 782 eurot.
32
X. ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON
Komisjoni strateegiline eesmärk ja töö sisu on aidata kaasa erakondade tulude ja
kulude seaduslikkuse ja läbipaistvuse tagamisele, nõustada erakondasid erakonna
rahastamise küsimustes ning esitada erakonna taotluse alusel erakonnale
ettepanekuid majanduslike raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks,
maksejõulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (registreerimisnumber 70009043)
alustas oma tööd 2011. aasta 6. mail.
Komisjon kontrollis ja menetles mitmeid avastatud erakonnaseaduse rikkumisi ning
laekunud kaebusi, millest enamik oli seotud kohaliku omavalitsuse 2021. aasta
valimistega. Jätkus ka seni suurimas summas 1,02 mln eurot keelatud annetuse
tagastamiseks tehtud ettekirjutuse kohtumenetlus, mis 2021. aasta lõpus jõudis
Riigikohtusse.
2021. aastal oli komisjonil kasutada rahalisi vahendeid koos 2020. aasta eelarve
kasutamata jääkidega ja Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditega
käibemaksuta summas 146 000 eurot, millest kasutati ära 113 400 eurot.
Sealhulgas oli investeeringuteks (komisjoni veebilahendus) ette nähtud käibemaksuta
29 300 eurot, millest kasutati ära 29 200 eurot. Komisjoni personalikuludeks planeeriti
53 000 eurot, millest kasutati 44 600 eurot ja majandamiskuludeks planeeriti
käibemaksuta 63 700 eurot, millest kasutati 39 600 eurot.
Komisjoni majandusnäitajad 2021. aastal olid järgmised:
- varade maht 66 100 eurot;
- kohustuste maht 3800 eurot;
- tegevuskulud 98 700 eurot.