dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Rahandusministeerium · 28. aprill 2022
Viit
4-1/3728-1
Registreeritud
28. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2022
Vastutaja
Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond)

Failid

  • 📎8-3-22-2-1_-_Tegevusaruande_edastamine.asice499 KB
  • 📎Kaaskiri_(2021._tegevusaruanne).pdf103 KB
  • 📎Riigikogu_Kantselei_tegevusaruanne_2021(1).pdf433 KB

Sisu (failidest)

Riigikontroll [email protected] 27.04.2022 nr 8-1/22-1 Riigikogu Kantselei 2021. aasta tegevusaruanne Riigikogu Kantselei edastab 2021. aasta tegevusaruande tulenevalt raamatupidamise seaduse § 24. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Antero Habicht direktor Lisa: 1. Tegevusaruanne 32 lehel, pdf. Koopia: Rahandusministeerium [email protected] 1 2021. AASTA TEGEVUSARUANNE RIIGIKOGU KANTSELEI 2 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................. 3 PEAMISED TEGEVUSED ............................................ 4 PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES .................... 8 ALATISED KOMISJONID .......................................... 8 ERIKOMISJONID ............................................... 15 PROBLEEMKOMISJONID ......................................... 18 PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL ................ 19 AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE ..................... 24 ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE ....................... 26 TÄIENDAV INFORMATSIOON ....................................... 27 RIIGI VALIMISTEENISTUS .......................................... 28 ARENGUSEIRE KESKUS............................................ 31 ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON .................... 32 3 I. SISSEJUHATUS Riigikogu on põhiseaduslik institutsioon, kelle peamine tegevusvaldkond on seadusandliku võimu teostamine. Riigikogu tegevuse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi jätkusuutlik areng, ühiskonnas kehtiv stabiilne õiguskord ning täitevvõimu funktsioneerimine Riigikogu järelevalve all ja seadusi täites. Riigikogu võtab vastu seadusi, teostab järelevalvet täitevvõimu üle, otsustab eelarve üle ja peab lahendama muid riigieluga seotud küsimusi, mis ei ole antud põhiseadusega Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite ja kohalike omavalitsuste otsustada. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub peamiselt Riigikogu täiskogu istungitel, komisjonides, fraktsioonides ja välisdelegatsioonides. Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja 3 erikomisjoni. Vastavalt vajadusele moodustatakse probleem- ja uurimiskomisjone. 2021. aastal tegutses Riigikogu XIV koosseisus 2 probleemkomisjon: eesti keele õppe arengu probleemkomisjon ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon (11.01- 18.06.2021). Riigikogu tegevust reguleerivad Eesti Vabariigi põhiseadus, Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, välissuhtlemisseadus, Riigikogu liikme staatuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, rahvahääletuse seadus, samuti Riigikogu otsused välisdelegatsioonide ja komisjonide moodustamise kohta. Riigikogu Kantselei (registreerimisnumber 74000101) eesmärk on luua Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalikud tingimused. Riigikogu Kantselei ülesanne on nõustada Riigikogu, tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja Riigikogu liikmeid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised, majanduslikud ja tehnilised tingimused Riigikogu, tema juhatuse, komisjonide, fraktsioonide ja Riigikogu liikmete tööks, samuti osutada kaasabi Riigikogu suhtlemisel teiste institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ja korraldada Riigikogu liikmete ametihüvedega seonduvat. Riigikogu Kantselei täiendav ülesanne on riigi valimisteenistuse, Arenguseire Keskuse, Vabariigi Valimiskomisjoni ja elektroonilise hääletamise komisjoni ning Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni teenindamine. Vabariigi Valimiskomisjoni (registreerimisnumber 70008256) ülesanne on tagada Riigikogu valimise seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (registreerimisnumber 70009043) ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele. Arenguseire Keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid, aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundusele ning välja tuua uusi trende ja arengusuundi. 4 II. PEAMISED TEGEVUSED Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, ainus vahetult rahva valitud riigiorgan. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Seaduste vastuvõtmise kaudu kujundab Riigikogu Eesti õiguskorda. Põhiseaduse ja teiste seadustega ettenähtud vahendite (arupärimised, küsimused, uurimiskomisjonid jms) abil kontrollib Riigikogu täitevvõimu teostamist. Riigikogu pädevusse kuulub põhiseaduse järgi ka eelarve vastuvõtmine, mis tähendab, et Riigikogu määrab kindlaks riigi ülesannete täitmiseks eraldatavate summade suuruse. Kokkuvõtvalt: Riigikogul on Eesti põhiseadusega kindlaks määratud riigikorralduses keskne asend ning tema olemasolust ja tegevusest sõltub Eesti Vabariigi kui demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi jätkusuutlik areng ning igaühe põhiõiguste ja -vabaduste tagatus. Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus, kes tagab Riigikogu, tema organite ja Riigikogu liikmete teenindamise. Kantselei ülesanded on sätestatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses. Kantseleil ei ole muid eesmärke, mis ei oleks seotud Riigikogu tegevusega. Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll Riigikogu XIV koosseis võttis 2021. aastal 5. ja 6. istungjärgul (kevadistungjärk 11.01.2021–17.06.2021; sügisistungjärk 13.09.2021–17.12.2021) vastu 129 õigusakti, sealhulgas 96 seadust, 31 otsust ja 1 avalduse. Riigikogu XIV koosseisu kevadistungjärgul toimus 73 istungit, millest 2 olid täiendavad istungid (12.06.2021 ja 13.06.2021), ja sügisistungjärgul 44 istungit – kokku 117 korralist istungit. Toimus 2 erakorralist istungjärku (30.08.2021 ja 31.08.2021). Riigikogu XIV koosseis võttis 2021. aastal kollektiivseid pöördumisi menetlusse 28 korral: 1. Kollektiivne pöördumine "Peatame 5G!"; 2. Kollektiivne pöördumine "TEEME ÄRA! Anname ehituses ja kõikides valdkondades Soomes töötavatele Eesti inimestele võimaluse täita oma tööülesandeid ja tulla kasvõi korraks koju"; 3. Kollektiivne pöördumine "Nõuame Kaja Kallase tagasiastumist"; 4. Kollektiivne pöördumine "Kaitseme lapsi seksuaalkurjategijate eest!"; 5. Kollektiivne pöördumine "Sooritada riigieksamid 2021. aastal ainult õpilaste tahtel ja valiku põhjal"; 6. Kollektiivne pöördumine "Riik peab eemaldama RMK-lt raiesurve"; 7. Kollektiivne pöördumine "Riigieksamid vabatahtlikuks!"; 8. Kollektiivne pöördumine "Kaitseme koos Eesti merd! Keelustame STS-operatsioonid Eesti merel"; 9. Kollektiivne pöördumine "Tootjavastutuse laiendamine sigaretikonile kui ohtlikule jäätmele"; 10. Kollektiivne pöördumine "Puhas elekter aastaks 2035"; 11. Kollektiivne pöördumine "Petitsioon sõnavabaduse kaitseks"; 12. Kollektiivne pöördumine "Kaja Kallase valitsus peab astuma tagasi"; 13. Kollektiivne pöördumine "EXIT – Eesti lõpetab kuulumise Euroopa Liitu"; 14. Kollektiivne pöördumine "Eesti ei ole tuumapolügoon"; 15. Kollektiivne pöördumine "Ka kõrgemad riigiteenistujad saavad väiksema palgaga hakkama"; 16. Kollektiivne pöördumine "Siseminister Kristian Jaani peab tagasi astuma"; 17. Kollektiivne pöördumine "Noortele tasuta menstruaaltarvikud"; 18. Kollektiivne pöördumine "Petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks"; 19. Kollektiivne pöördumine "Peatame meediateenuste seaduse muutmise eelnõu"; 20. Kollektiivne pöördumine "Kohustuslik pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse!"; 5 21. Kollektiivne pöördumine "Peatame Rail Balticu!"; 22. Kollektiivne pöördumine "Peatage Covid-19 massvaktsineerimine laste ja noorte peal (<25 a.)"; 23. Kollektiivne pöördumine "Umbusaldame peaminister Kaja Kallast"; 24. Kollektiivne pöördumine "Laste vaimne tervis on olulisem kui nende lahterdamine vaktsineerituse alusel"; 25. Kollektiivne pöördumine "Üleskutse Sõrve looduskaitseala toetuseks Harju maakonnas"; 26. Kollektiivne pöördumine "Hoiame Alutaguse loodust – toetame rahvuspargi laiendamist!"; 27. Kollektiivne pöördumine "Sõnaväega perevägivalla vastu"; 28. Kollektiivne pöördumine "Laidevahe looduskaitseala laiendamise peatamine. Looduskaitseseaduse muudatus – kohalike traditsioonide ja kogukonna mõiste lisamine seadusesse". Riigikogu istungitel toimus 20 olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelu: 1. OTRK "Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030" (algataja: Riigikogu sotsiaalkomisjon; ettekandjad: sotsiaalminister Tanel Kiik, Hele Everaus, Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer); 2. OTRK "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" (algataja: Riigikogu riigikaitsekomisjon; ettekandjad: Andres Metsoja, kaitseminister Jüri Luik, Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik); 3. OTRK "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" (algataja: Riigikogu keskkonnakomisjon; ettekandjad: Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser, Erki Savisaar, Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi; Energiasalv Pakri OÜ juhatuse liige, Team Paldiski OÜ juhatuse liige ja CleanTech ForEst MTÜ kaasasutaja Peep Siitam); 4. OTRK "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" (algataja: Riigikogu riigikaitsekomisjon; ettekandjad: Enn Eesmaa, kaitseminister Kalle Laanet, SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem); 5. OTRK "Välispoliitika arutelu" (algataja: Riigikogu väliskomisjon; ettekandjad: välisminister Eva-Maria Liimets, Marko Mihkelson); 6. OTRK "COVID-19 vaktsineerimise korraldamine" (algataja: Riigikogu sotsiaalkomisjon; ettekandjad: tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Eesti Haigekassa esindaja Maivi Parv, Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Elle-Mall Sadrak); 7. OTRK "Tegevustest koroonaviiruse tõrjumisel" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Krista Fischer); 8. OTRK "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" (algataja: Riigikogu keskkonnakomisjon; ettekandjad: Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser, Yoko Alender, keskkonnaminister Tõnis Mölder, Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi); 6 9. OTRK "Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides" (algataja: Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon; ettekandja: Mihhail Stalnuhhin); 10. OTRK "Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi, taasterahastu ja õiglase üleminekufondi raha planeerimisest" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, rahandusminister Keit Pentus- Rosimannus, makroökonoomika teadur Lenno Uusküla); 11. OTRK "Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse väljakutsetest" (algataja: Isamaa fraktsioon; ettekandjad: Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige Riho Terras; TalTechi energiatehnoloogia instituudi professor, jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht Alar Konist, Andres Metsoja); 12. OTRK "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?" (algataja: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon; ettekandjad: majandusanalüütik Madis Aben, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, emeriitprofessor Marju Lauristin, Riina Sikkut); 13. OTRK "Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)" (algataja: eesti keele õppe arengu probleemkomisjon; ettekandjad: Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kasvatusteaduse dotsent PhD Tiiu Kuurme, Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang, Mihhail Stalnuhhin); 14. OTRK "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?" (algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon; ettekandjad: tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Andrei Korobeinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukoja liige prof Peep Talving, COVID-19 teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar); 15. OTRK "CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale?" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson); 16. OTRK "Kuidas elektri hind alla saada?" (algataja: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon; ettekandjad: TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist, Teaduste Akadeemia liige tehnikateaduste doktor Arvi Hamburg, Martin Helme); 17. OTRK "Olukord koroonaviiruse tõrjumisel" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi); 18. OTRK "Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid aastani 2035 – "Eesmärk 55" saavutamine" (algataja: Euroopa Liidu asjade komisjon; ettekandjad: Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste; Tartu Ülikooli professor ning Milrem ASi teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma, Siim Kallas); 19. OTRK "Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused" (algataja: Riigikogu kultuurikomisjon; ettekandjad: Aadu Must, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Margit Sutrop, Rektorite Nõukogu juhatuse liige professor Toomas Asser); 20. OTRK "Hinnakriis elektriturul" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg). 7 Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid Riigikogu ees 2021. aastal 18 aruande, ettekande või ülevaatega: 1. Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas (peaminister); 2. Ettekanne spordipoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimisest (kultuuriminister); 3. Ettekanne Euroopa Liidu poliitika teostamisest (peaminister, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees); 4. Ettekanne kultuuripoliitika põhialuste aastani 2020 elluviimisest (kultuuriminister); 5. Eesti Panga 2020. aasta aruanne (Eesti Panga president); 6. Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruanne (Finantsinspektsiooni juhatuse esimees); 7. Riigi eelarvestrateegia 2022–2025 ja stabiilsusprogramm 2021 (rahandusminister); 8. Ülevaade kohtukorraldusest (Riigikohtu esimees); 9. Kultuuri arengukava 2021–2030 (kultuuriminister); 10. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030 (kultuuriminister); 11. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (majandus- ja taristuminister); 12. Õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest (õiguskantsler); 13. Avaliku teenistuse 2020. aasta aruanne (riigihalduse minister); 14. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister); 15. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2020.–2021. aastal (riigikontrolör); 16. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel (peaminister, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees); 17. Aruanne Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis (rahandusminister); 18. Ettekanne kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimisest (justiitsminister). 2021. aastal andsid Riigikogu liikmed ametivande 16 korral ja muud ametiisikud andsid ametivande 1 korral. 2021. aastal esineti Riigikogu ees poliitiliste avalduste ja kõnedega 8 korral: 1. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast Eestis; 2. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse mõjude leevendamise kavast; 3. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisel Riigikogule; 4. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast; 5. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa poliitiline avaldus energia hindade teemal; 6. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus elektrituru olukorrast; 7. Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi kõne 6. istungjärgu avaistungil; 8. Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise kõne ametisse astumise tseremoonial. Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimuse otsustamine toimus 2 korral: 1. Kirjalik nõue avaldada umbusaldust peaminister Kaja Kallasele; 2. Kirjalik nõue avaldada umbusaldust kaitseminister Kalle Laanetile. Riigikogu XIV kooseisu 5. ja 6. istungjärgul esitasid Riigikogu liikmed Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele kokku 44 arupärimist (neist tagastati 3 arupärimist ja võeti tagasi 1 arupärimine) ning esitati 76 kirjalikku küsimust (neist tagastati 1). Riigikogu liikmed edastasid Riigikogu juhatusele kevadistungjärgul 192 ja sügisistungjärgul 117 taotlust valitsusliikmetele küsimuste esitamiseks infotunnis. 8 III. PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll Otsuste ja arutelude kvaliteedi parendamiseks ning parlamendi tegevuse uurimiseks pöörati tähelepanu Riigikogu töö ja seda reguleerivate õigusaktide analüüsimisele, telliti väliskomisjoni ettepanekul uuring ning anti välja Riigikogu Kantselei eripreemia. Kõrgetasemeliste ekspertide ja fraktsioonide esindajate koostöös toimusid mitmed Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse arutelud, mille eesmärk oli lahenduste leidmine Riigikogu töö paremaks korraldamiseks, kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja parlamentaarse debati suurendamiseks. Riigikogu väliskomisjoni ettepanekul telliti uuring "Eesti huvid ja võimalused seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil", mille viisid läbi Eesti Välispoliitika Instituut ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Uuring andis ülevaate mitmetest olulistest Arktikaga seotud valdkondadest ja teemadest, sealhulgas majandustegevus, keskkonnamuutused, julgeolek, teadus- ja arendustegevus ning põlisrahvaste olukorraga seotud küsimused. Jätkati noorte innustamist parlamendi tegevuse uurimisel. Kuulutati välja järjekordne August Rei parlamendiuuringu stipendiumikonkurss, kuid sobiva kvaliteediga töökavandi puudumisel otsustati stipendiumi seekord mitte välja anda. Riigikogu Kantselei osales esmakordselt üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi hindamiskomisjoni töös ja määras oma eripreemia Anita Jaansonile 2021. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö "Poliitiline õppimine erakondade tegevuses" eest. Alatised komisjonid Euroopa Liidu asjade komisjon Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) on alatine komisjon, kellel on Riigikogus Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. Komisjoni seisukohtadest juhindub Euroopa Liidu küsimustes ka Vabariigi Valitsus. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 77 istungit (neist 9 olid ühisistungid väliskomisjoniga ning 1 avalik ühisistung riigieelarve kontrolli erikomisjoniga). ELAK kujundas Riigikogu seisukoha 66 Euroopa Liidu algatuse kohta ja andis valitsusele mandaadi osaleda Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu poliitilistes aruteludes 121 päevakorrapunkti raames. ELAK korraldas 8 parlamentaarset kuulamist, millest 3 keskendusid Euroopa Liidu kliimapaketile "Eesmärk 55". COVID-19 pandeemia tõttu toimus vaadeldaval perioodil vaid 1 välislähetus – ELAKi aseesimees Riina Sikkut ja liige Anti Poolamets osalesid Euroopa tuleviku konverentsi täiskogul Strasbourgis. Välissuhtlus jätkus peamiselt videoformaadis ning külaliste vastuvõtmisega Riigikogus. Parlamentaarse koostöö COSACi (Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi) arutelud jätkusid samuti videoistungite vahendusel. Olulisema mõjuga teemadeks olid Euroopa Liidu tulevik, rohepööre ja Euroopa Liidu taaskäivitamise kava. Kliimapaketiga põhjalikumaks tutvumiseks korraldas ELAK Riigikogu täiskogus ka 1 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. 9 Keskkonnakomisjon Keskkonnakomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes menetleb riigi keskkonnapoliitikat ja -kaitset, loodusressursside kasutamist ja looduskaitset, sealhulgas keskkonnaalaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist käsitlevaid, eelnõusid. Samuti kontrollib komisjon oma töövaldkonna piires valitsuse tegevust. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 65 istungit, sealhulgas 4 ühisistungit majanduskomisjoniga, 4 ühisistungit maaelukomisjoniga, 2 avalikku istungit ja 2 väljasõiduistungit. Väljasõiduistungite käigus tutvus komisjon soode taastamise ja erametsandusega. Komisjon menetles 14 õigusakti eelnõu, millest 8 võeti vastu seadusena, 2 võeti vastu otsusena, menetlusest võeti tagasi 2 eelnõu ja menetlusse jäi 2 eelnõu. Komisjon andis 10 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile, 1 arvamuse majanduskomisjonile ja 1 arvamuse Riigikohtule. Komisjon arutas 5 kollektiivset pöördumist ja korraldas 1 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ("Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035"). Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel käsitleti järgmisi olulisi teemasid: - rohevõrgustik ja rohekoridorid (18.01.2021); - transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030 eesmärgid (15.03.2021); - vääriselupaikade hävimisest riigimetsas (raport 16.03.2021); - Riigikontrolli ülevaade "Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt" ja audit "Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle" (25.03.2021); - ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine Eesti merealal (05.04.2021); - metsaregistri andmete väärkasutus (12.04.2021); - ülevaade maavarade kaevandamisest ja varudest Eestis (04.05.2021); - biolagunevate jäätmete sertifitseerimine (18.05.2021); - Eestimaa Looduse Fondi ja Estwatchi uuring loodusväärtusega metsade olukorrast (20.05.2021); - infopäev Rohetiigri eesmärkidest (02.06.2021); - Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamine (eelnõude tutvustamine 14.06.2021); - Elroni plaanid raudtee elektrifitseerimisel ja jalgratastega liikumise edendamiseks asjakohase infrastruktuuri arendamisel (20.09.2021); - tuuleparkide kohaliku kasu instrumendid (21.09.2021); - uuring "Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050" (28.09.2021); - rohepoliitika juhtkomisjoni tegevus ja eesmärgid (18.10.2021); - väärtuslike metsaelupaikade inventeerimine (22.11.2021); - Rohetiigri koostatud Eesti energia teekaart (06.12.2021); - metsanduse arengukava aastani 2030 hetkeseis (14.12.2021). Kultuurikomisjon Kultuurikomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb haridust, teadust, noorsootööd, keelt, meediat, muinsuskaitset, sporti, loovisikuid, etendusasutusi, muuseume ja raamatukogusid käsitleva seadusloomega. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 77 istungit, millest 2 olid ühisistungid teiste Riigikogu komisjonidega. Perioodi jooksul võeti vastu 3 seadust ja 2 otsust. Tagasi lükati 3 ning tagasi võeti 1 eelnõu. Komisjon andis 1 arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja 1 arvamuse rahanduskomisjonile. Perioodi jooksul võttis komisjon seisukoha 3 kollektiivse pöördumise kohta. 10 Komisjon algatas olulise tähtsusega riikliku küsimuse teemal "Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused", mille arutelu toimus 9. detsembril 2021. Arutelu ettevalmistamiseks kohtuti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning erinevate huvirühmade, sealhulgas ülikoolide ja üliõpilaste esindajatega. Seadusloomes pälvisid enam tähelepanu COVID-19 levikuga seotud seadusemuudatused (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine ning loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine), samuti autoriõiguse direktiivide ning Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmisega seotud eelnõud. Riigikogu võttis 2021. aastal vastu kultuurikomisjoni algatatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse, millega arvati pingeritta viis objekti (Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Tallinna filmilinnak). Riigikogu kultuurikomisjon alustas otsuse eelnõu ettevalmistamist 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku üleskutse ettepanekute tegemiseks ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd. Komisjon jätkas haridus-, keele-, noorte- ja teadusvaldkonna arengukavade, samuti sidusa Eesti arengukava menetlemist, nende arutelud toimusid Riigikogu täiskogus 2021. aastal. Maaelukomisjon Maaelukomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusandlikku tegevust ning arenguid maaelu- ja regionaalpoliitika, põllumajanduse, kalanduse, toidu, taime- ja loomakaitse, kohaliku omavalitsuse korralduse ning maareformi ja -korralduse valdkonnas. Komisjon kontrollib ka valitsuse tegevust eelmainitud valdkondades. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 50 istungit, sealhulgas 44 korralist, 2 erakorralist ja 4 ühisistungit keskkonnakomisjoniga. Komisjon menetles 13 õigusakti eelnõu, millest on vastu võetud 8 eelnõu. Komisjon andis 2 korral arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja viis lõpule 1 kollektiivse pöördumise menetluse. Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel on käsitletud järgmisi olulisi teemasid: - piimandussektori olukord (13.04.2021), lihaturusektori olukord (04.05.2021), teraviljakasvatussektori olukord (20.09.2021) ja maasikakasvatussektori olukord (08.03.2021); - toidukaupade hinnauuring jaekaubanduskettides ja nende e-poodides, sealhulgas hinnavaatlus Eestis, Lätis ja Leedus (23.03.2021); - Maaeluministeeriumi valitsemisala 2021. aasta lisaeelarve ja 2022. aasta eelarve ning ettepanekud riigi eelarvestrateegiasse (06.04.2021; 10.05.2021); - Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027 (31.05.2021; 18.10.2021); - Tori tõugu hobuste säilitamine ja aretamine (17.05.2021); - põllumajandussektori lisatoetused ja mahepõllumajandustoetused (18.01.2021; 01.03.2021); - teadus- ja arendustegevus, kohtumine Eesti Maaülikooli esindajatega (25.10.2021). Komisjon oli partneriks Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsioonilise konverentsi „Aasta Põllumees“ korraldamisel ja läbiviimisel 26. oktoobril 2021. 11 Majanduskomisjon Majanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusloomet ja kontrollib valitsust paljudes majandusega seotud või seda otseselt mõjutavates valdkondades. Komisjon tegeleb küsimustega, mis käsitlevad ehitust ja elamumajandust, postiteenuseid ja elektroonilise side temaatikat, energeetikat, transporti, turismi, riigivara ja riigihangetega seonduvat, nõudeid pakutavatele toodetele ja teenustele, majandusarengut ning ettevõtlust. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 65 istungit, sealhulgas 64 korralist istungit, 1 erakorraline istung, 5 ühist istungit koos teiste komisjonidega (rahanduskomisjoniga ja keskkonnakomisjoniga), 3 avalikku istungit ja 59 elektroonilist istungit. Istungite käigus toimus arvukalt parlamentaarseid kontrolle ja kuulamisi ning huvigruppidega kohtumisi. 2021. aastal menetles komisjon 36 õigusakti eelnõu (neist 4 aastast 2020). Aasta lõpu seisuga oli majanduskomisjonis menetluses 14 eelnõu, vastu võeti 19 seadust, tagasi lükati 2 otsuse eelnõu, tagasi võeti 1 seaduseelnõu. Lisaks seaduseelnõudele oli majanduskomisjoni menetleda 2 arengukava eelnõu. Riigikogu komisjonidele andis majanduskomisjon kokku 25 arvamust: Euroopa Liidu asjade komisjonile anti 24 arvamust ja väliskomisjonile 1 arvamus. Riigikohtule andis komisjon põhiseaduslikkuse järelevalve asjades 2 arvamust. Käsitletaval perioodil menetles majanduskomisjon 3 kollektiivset pöördumist. Välissuhtluses võtsid majanduskomisjoni liikmed osa rahvusvahelistest videokonverentsidest 2 korral, delegatsioone võeti vastu 1 korral. Põhiseaduskomisjon Põhiseaduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kelle töövaldkond on piiritletud põhiseaduslike aspektidega. Komisjon menetleb muu hulgas põhiseaduse muutmise seaduse eelnõusid ning Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikontrolli, kohtute ja õiguskantsleri tegevust reguleerivaid eelnõusid, samuti kodakondsust, välismaalasi ja valimisi käsitlevaid eelnõusid. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 33 istungit, millest 29 istungit olid korralised ja 4 istungit olid erakorralised. Komisjon korraldas 1 ühisistungi kultuurikomisjoniga ja 1 sotsiaalkomisjoniga. Komisjon menetles 28 õigusakti eelnõu, millest 15 eelnõu võeti vastu seaduse või otsusena, tagasi lükati 10 eelnõu ning algataja poolt võeti tagasi 3 eelnõu. Riigikohtule andis komisjon 1 arvamuse, Euroopa Liidu asjade komisjonile 3 arvamust. Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine toimus 1 korral. Komisjon menetles 5 kollektiivset pöördumist. Komisjonile andsid oma iga-aastase ülevaate Riigikohtu esimees, riigi peaprokurör ja õiguskantsler. Rahanduskomisjon Rahanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi rahanduspoliitikaga seotud õigusaktidega, nagu riigieelarvet ning maksundust ja pangandust reguleerivad eelnõud. Komisjon kontrollib nendes valdkondades ka valitsuse tegevust. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 62 istungit, sealhulgas 3 erakorralist istungit. Komisjon korraldas 2 ühisistungit koostöös majanduskomisjoniga, Euroopa Liidu asjade komisjoniga ja riigieelarve kontrolli erikomisjoniga. 12 Komisjon menetles 57 õigusakti eelnõu, millest 28 eelnõu võeti vastu, 3 eelnõu lükati tagasi, 1 eelnõu võeti algataja poolt tagasi ja 13 eelnõu jäi menetlusse. Komisjon andis 6 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile ja menetles 2 kollektiivset pöördumist. Kaasamise raames toimus 25 kohtumist erinevate huvigruppide, valdkondlike ministeeriumide ja ametkondadega. Välissuhtlus: – komisjoni esimees Erki Savisaar ning liikmed Aivar Sõerd ja Jürgen Ligi osalesid virtuaalselt Brüsselis toimunud Euroopa Liidu eesistujariigi Portugali korraldatud Euroopa parlamentaarsel nädalal (22.02.2021); – komisjoni liige Jürgen Ligi osales Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) parlamentaarse võrgustiku korraldatud globaalsel konverentsil "Pandeemiast Pariisi lepinguni: kuidas vältida suurt lahknevust" (05.04.2021); – kohtumine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega (06.05.2021); – komisjoni esimees Erki Savisaar ning liikmed Jürgen Ligi ja Aivar Sõerd osalesid Euroopa Liidu eesistujariigi Sloveenia korraldatatud SECG (Inter-parliamentary Conference on Stability, Economic Coordination and Governance in the European Union) virtuaalsel konverentsil (28.09.2021); – komisjoni esimees Erki Savisaar ja komisjoni liige Jürgen Ligi osalesid ülemaailmsel parlamentaarsel foorumil seonduvalt Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) I aastakonverentsiga (06.–08.10.2021); – komisjoni esimees Andrei Korobeinik ja liige Riina Sikkut kohtusid Prantsuse eelarveministri Olivier Dussopti ja tema delegatsiooniga (25.11.2021). Riigikaitsekomisjon Riigikaitsekomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel. Riigikaitsekomisjoni töö oluliseks osaks on välissuhtlus ning liitlassuhete arendamine. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas riigikaitsekomisjon 62 istungit, sealhulgas 3 ühisistungit ja 15 väljasõiduistungit, millest 2 olid ühised väljasõiduistungid väliskomisjoniga. Istungjärkude vahelisel ajal toimus 1 erakorraline istung. Komisjon menetles 13 õigusakti eelnõu, neist 11 Riigikogu otsuse eelnõu ja 2 seaduseelnõu. Riigikogu otsused käsitlesid Kaitseväe osalusega välismissioone, vastu võeti kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seadus. Perioodi lõpuks jäi riigikaitsekomisjoni menetlusse 1 seaduseelnõu – riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikaitsekomisjon andis 4 arvamust, millest 3 olid Euroopa Liidu asjade komisjonile ja 1 põhiseaduskomisjonile. Riigikogu täiskogu istungil toimus riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" arutelu. Komisjon sai korrapäraselt ülevaateid julgeolekuolukorra arengutest, samuti Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogus valitud liikmena ning tutvus Eesti Uuringukeskuse uuringuga "Avalik arvamus ja riigikaitse 2021". Toimusid kohtumised riigikaitse kõrgeima juhi Eesti Vabariigi presidendiga, peaministriga ning Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Siseministeeriumi jt julgeoleku- ja kaitsepoliitiliste asutuste esindajatega. Väljasõidul Mereväebaasi saadi ülevaade mereväe tegevusest ning miinijahtijalt Admiral Cowan viidi läbi demolõhkamine merel. Külastati Tapal paiknevat 1. jalaväebrigaadi, NATO lahingugruppi ning Kaitseväe keskpolügooni, vaadeldi rahvusvahelist ühisõppust Swift Response 21 ja Kaitseväe 13 suurõppust Kevadtorm 2021, tutvuti Riigi Infosüsteemi Ameti ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tööga, osaleti mitmel riigikaitsealasel konverentsil ning mälestusüritusel. Videosilla vahendusel kohtuti Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja riigikaitsekomisjoniga ning viidi läbi ühine istung Soome Eduskunta kaitsekomisjoniga. Komisjoni liikmed kohtusid NATO arendusväejuhatuse ülemaga ja Hispaania kõrgema riigikaitsekursuse kursuslastega, kelle hulgas oli ka Hispaania parlamendi liikmeid, kindraleid ja admirale. Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtus Leedu Seimi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimehega, Prantsusmaa Senati välis- ja riigikaitsekomisjoni esimehega, Euroopa Parlamendi asepresidendiga, Eduskunta riigikaitsekomisjoni esimehega ning Georgia asevälisministriga ja suursaadikuga. Enn Eesmaa osales ka Euroopa Liidu parlamentidevahelisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika videokonverentsil, Balti Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni istungil ning Põhjamaade ja Baltimaade parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste videokohtumisel. Sotsiaalkomisjon Sotsiaalkomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb töövaldkonda, sotsiaalhoolekannet, sotsiaalkindlustust ja tervishoidu reguleerivate eelnõudega. Peale selle kontrollib komisjon oma töölõigus valitsuse tegevust, algatab juhtivkomisjonina ise seadus- ja otsuse eelnõusid ning olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelusid. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas sotsiaalkomisjon 72 istungit, nendest 3 erakorralist ja 8 avalikku istungit ning 1 ühisistung rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoniga teemal "Laste vaesus – jalg taha juba stardis". Komisjon menetles 17 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 11 ja tagasi lükati 6 eelnõu. Sotsiaalkomisjon andis 7 korral arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja 2 korral Riigikohtule ning menetles 7 kollektiivset pöördumist. Lisaks eelnõude aruteludele kohtuti mitmete huvirühmadega ning riigiametite esindajatega, arutati märgukirju, käsitleti erinevate ministeeriumide ja nende allasutuste tegevust ning õigusloomeplaane, korraldati parlamentaarseid kuulamisi ühiskonnale olulistes päevakajalistes küsimustes. Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel on käsitletud järgmisi olulisi teemasid: - COVID-19 viiruse levik ja COVID-19 immuniseerimiskava ning Eesti valmisolek COVID-19 uute tüvedega tegelemiseks; - vähitõrje tegevuskava; - pikaajalise hoolduse tegevuskava; - e-apteekidest kolmandale inimesele retseptiravimite väljastamine ja sellega seotud probleemid; - Terviseameti külmlaos kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiini- ja ravimivarudega seotud küsimused; - naistevastase vägivalla ennetamise hetkeseis; - õiguskantsleri märgukirjadest lähtuvalt toimusid diskussioonid teemadel: - lähikontaktsetena karantiini määratud inimeste sissetuleku säilitamine; - haigushüvitise maksmine raseduse ajal; - töötasu hüvitise ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine sama kalendrikuu eest; - saatekirja nõue androloogi vastuvõtule saamiseks. Komisjon tutvus Arenguseire Keskuse uuringuga "Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastaks 2035". 14 Väliskomisjon Väliskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes osaleb Eesti välispoliitika kujundamisel ja välissuhtlemise põhimõtete väljatöötamisel ning kontrollib valitsuse välispoliitilist tegevust. Komisjon kujundab ka Riigikogu arvamuse Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, arutab vajaduse korral teisi olulisi Euroopa Liidu teemasid ning kinnitab Eesti seisukohad enne Euroopa Liidu välis-, kaitse-, arengu- ja kaubandusministrite kohtumisi. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 81 istungit, sealhulgas korraldati 8 ühisistungit Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoniga. Koroonakriisi tõttu vähenenud välissuhtlus sai uuesti hoo sisse 2021. aasta kevadel. Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeeste visiidid toimusid Saksamaale, Prantsusmaale ja Moldovasse ning väliskomisjoni delegatsiooni visiidid Ühendkuningriiki, Hispaaniasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Väliskomisjon oli juhtivkomisjoniks 7 eelnõule, millest seadusena võeti vastu 2, otsusena 2, avaldusena 2 ja pöördumisena 1. Kevadel 2021 andsid rohkem kui tuhat inimest allkirja kollektiivsele pöördumisele, mille sisuks oli koroonapiirangute põhjustatud olukord, kus Soomes töötavatel elamisloata eestlastel ei olnud võimalik tulla koju lähedaste juurde. Pöördumise esitajad soovisid, et inimesi lubataks Eestisse humanitaarsetel kaalutlustel ning palusid edastada rahvaalgatuse Soome riigi juhtidele. Aprillis võttis Riigikogu vastu pöördumise Soome Vabariigi parlamendi Eduskunna poole eesmärgiga leida töörände korraldamiseks usaldusmeetmed, mis vähendaksid viiruse levikut piiriülesel liikumisel, kuid võimaldaksid taastada töötajate liikumise Eesti ja Soome vahel. 2021. aasta veebruaris võttis Riigikogu vastu avalduse "Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal", mis oli ajendatud Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva- visiidist. Avalduses rõhutati, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huve rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest, ning et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet. Õiguskomisjon Õiguskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb eraõiguse-, kriminaalõiguse- ja sisejulgeolekualaste eelnõudega, samuti politsei-, piirivalve- ja päästeteenistust reguleerivate eelnõudega. Komisjoni tööalas on ka advokaatide, notarite, vandetõlkide, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust korraldavad seadused ning valitsuse tegevuse ja reformide rakendamise kontroll oma valdkonna piires. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 50 korralist istungit. Komisjon menetles 21 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 14 ja tagasi lükati 2 eelnõu. Komisjon andis 4 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile, 4 arvamust Riigikohtule, 1 seisukoha riigieelarve kontrolli erikomisjonile Riigikogu rollist eelarve menetlemisel ning menetles 3 kollektiivset pöördumist. Välissuhtlus: - õiguskomisoni liige Urve Tiidus osales Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma VIII kohtumisel videosilla vahendusel (01.–02.02.2021); 15 - õiguskomisjoni liikmed Urve Tiidus ja Uno Kaskpeit võtsid osa Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma kohtumisest videosilla vahendusel (25.10.2021). Erikomisjonid Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega seonduvates küsimustes. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 20 istungit, sealhulgas 1 erakorralise istungi. Komisjon ei pidanud istungeid perioodil märts-mai, kuna komisjoni istungid peavad olema füüsilise kohalolekuga ja COVID-19 tõttu ei olnud see võimalik. Parlamentaarse kontrolli käigus kuulas erikomisjon juhtiva riigiprokuröri ülevaadet jälitusasutustes 2019. aastal teostatud pealtkuulamiste seaduslikkuse kontrollist. Kontrolli põhitähelepanu oli suunatud logifailide olemasolu ja nende kaudu tuvastatud pealtkuulamiste seaduslikkusele. Kõik kontrollitud pealtkuulamised olid teostatud kohtumääruse alusel ja selles lubatud tähtaegadel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 12615 alusel teostab järelevalvet jälitustoimingute üle julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud erikomisjon. Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Justiitsministeerium ning Kaitsepolitseiamet esitab vähemalt üks kord kolme kuu jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande kohtu luba nõudvate jälitustoimingute tegemise kohta. Julgeolekuasutuste eelarvete arutelud toimusid kaitse- ja siseministriga ning Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektoritega. Eelarvete aruteludel lähtuti julgeolekuasutuste arengust ja võimekuse kasvust ning tööülesannete täitmise võimalikkusest etteantud eelarvete ulatuses. Komisjon veendus, et eelarved võimaldavad täita ettenähtud tööülesanded ja lahendamist vajavad probleemid leiavad lahenduse. Toimusid regulaarsed parlamentaarsed kuulamised Vabariigi Valitsuse tegevusest, samuti allasutustes tehtavast tööst ja nende töökorraldusest, et hinnata valitsuse tööd ja jälgida eelarve täitmist ning saada ülevaade vajadustest ja probleemidest ning meetmete rakendamisest ettenägematute asjaolude lahendamiseks. Kuulamised toimusid Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Kaitseväe luurekeskuse, Riigiprokuratuuri ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga. Eesmärk oli ülevaate saamine ametkondade tegevusest ja ülesannete täitmise järelevalve tõhususest. Erikomisjoni tööruumides toimusid riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni istungid. Erikomisjoni ametnikud korraldasid riigisaladuse kohustuse täitmise järgimist komisjoni liikmete, kutsutud külaliste ja ametnike tegevuses ning riigisaladust sisaldavate dokumentide registreerimist, säilitamist ja inventeerimist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine toimus aruandeperioodil kaks korda. 19. mail 2021 muutis Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamise otsust. Muudatus (334 OE) sätestab komisjoni moodustamise, lähtudes koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist, seega otsustas Riigikogu juhatus lisada komisjoni koosseisu ühe liikme. 16 Korruptsioonivastane erikomisjon Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud korruptsioonivastaseid meetmeid ka tegelikult rakendataks. Komisjon arutab ja hindab seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist ja kontrollib huvide deklaratsioone. Kord aastas esitab erikomisjon Riigikogule ülevaate oma tegevusest. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 33 istungit. Komisjoni 15. märtsi 2021 avalikul istungil kaardistas komisjon aktuaalseimad teemad oma peamiste koostööpartneritega – korruptsioonivastase tegevuse riikliku koordinaatori Justiitsministeeriumiga, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga ja MTÜga Korruptsioonivaba Eesti. Aasta jooksul jälgis korruptsioonivastane erikomisjoni GRECO V hindamisvooru soovituste rakendamise käiku ja korruptsioonivastase tegevuskava 2021–2025 täitmist ning monitooris jätkuvalt korruptsioonivastase seaduse rakendamise analüüsi alusel seaduse muutmise eelnõude (nt korruptsioonivastane seadus, erakonnaseadus) väljatöötamist. 2020. aastal alanud COVID-19 mõjud jätkusid ka 2021. aastal, kui erikomisjon jätkas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) ja SA KredEx poolt kriisimeetmete rakendamise uurimist nii abimeetmete rakendamise menetluse kui ka raha kasutamise eesmärgipärasuse osas, sealhulgas koostöös riigieelarve kontrolli erikomisjoni, Riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantseleiga, MESi esindajate ja Maaeluministeeriumiga. Kriisimeetmete käsitlemisest on arenenud riigi juriidilistes isikutes haldusmenetluse rakendamise kohustuse uurimine laiemas plaanis. Samuti alustas komisjon koolide jaoks COVID-19 kiirtestide hanke väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluses seadusele vastavuse uurimist. Kuna erikomisjon on eraldi tähelepanu pööranud kohaliku omavalitsuse tasandil korruptsiooni tõkestamisele, jätkas komisjon kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatuste väljatöötamise jälgimist ning kohtus eelnõu väljatöötajatega. Erikomisjon kontrollis korruptsioonivastase seaduse 2021. aastal jõustunud muudatuste tulemusena huvide deklareerimise kohustuse saanud poliitiliste nõunike ja ministeeriumide asekantslerite, samuti uute Riigikogu liikmete huvide deklaratsioone. Huvide deklaratsioonide ideoloogilise ja tehnilise edendamise osas on komisjon esitanud oma ettepanekud huvide deklaratsioonide registri vastutavale töötlejale Justiitsministeeriumile ja volitatud töötlejale Rahandusministeeriumile, neist on näiteks ajakohaste finantslahenduste deklareerimist käsitlevad muudatused jõudnud korruptsioonivastase seaduse muutmise eelnõusse. Aasta jooksul sai erikomisjon teavitusi korruptsioonikahtlustest kohaliku omavalitsuse ning juriidiliste ja füüsiliste isikute, sealhulgas kõrgemate ametiisikute kohta. Nende juhtumite puhul tegi komisjon täiendavaid päringuid ja käsitles juhtumeid ka oma istungitel. Riigieelarve kontrolli erikomisjon Riigieelarve kontrolli erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes kontrollib koostöös Riigikontrolliga Vabariigi Valitsust, et riigieelarve oleks täidetud ning riigi vara ja eelarve vahendeid kasutataks säästlikult, otstarbekalt ja õiguspäraselt. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 52 istungit (neist 5 erakorralist istungit), sealhulgas 1 ühisistung Euroopa Liidu asjade komisjoniga ja 1 väljasõiduistung. Aruandeperioodil võttis komisjon menetlusse 17 uut kontrolliaruannet ja 17 ülevaadet ning korraldas 5 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus. Lisaks aruannetele ja ülevaadetele olid komisjoni päevakorras ka muud riigieelarve seisukohast olulised teemad: - Toetusmeetmed Vabariigi Valitsuse määruse nr 31 "COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused" §-s 13 nimetatud kriisimeetmete rahaliste ning muude vahendite kasutamise ülevaadete ja aruannete jälgimine ning arutelude korraldamine. - Koroonaviirus Komisjon on tegelenud koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud küsimustega, sealhulgas vaktsineerimise korralduse küsimuste materjalide väljanõudmisega ja läbitöötamisega, ning korraldanud arutelusid erinevate osapooltega (nt Terviseamet, tervise- ja tööminister, meditsiinistaapide juhid). Samuti on korraldatud 2 teemakohast olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelu Riigikogu täiskogus. 11. märtsil 2021 esinesid OTRK "Tegevustest koroonaviiruse tõrjumisel" arutelul komisjoni esimees Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Krista Fischer. 28. oktoobril 2021 esines OTRK "Olukord koroonaviiruse tõrjumisel" arutelul peale komisjoni esimehe ning tervise- ja tööministri ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi. Aasta lõpus planeeriti külastust Terviseameti uutesse külmladudesse, kuid see lükkus 2022. aasta algusesse. - Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve Riigikogu rolli suurendamise, läbipaistvuse ning selguse huvides küsis komisjon fraktsioonidelt ja komisjonidelt ettepanekuid. Ettepanekud koondati, analüüsiti ning edastati ka Rahandusministeeriumile. Toimunud on riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve teemalised arutelud erinevate osapooltega. 2022. aastal on planeeritud suurem koostöö Rahandusministeeriumiga, et töötada välja uus riigieelarve baasseadus, mis kajastaks ka erikomisjoni ootusi. Lisaks toimus iga-aastase riigieelarve seaduse ja seletuskirja jälgimise kontroll nii sisu kui ka summade osas. - Euroopa Liidu eelarve, taasterahastu ja üleminekufond Komisjon peab vajalikuks olla kursis kõikide euroraha kasutamist puudutavate materjalidega. 19. aprillil 2021 sai komisjon ülevaate Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveperioodi põhimõtetest ning 2014–2020 eelarveperioodi täitmisest. Selle järel otsustati 6. mail 2021 korraldada OTRK arutelu Riigikogu täiskogus. OTRK "Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi, taasterahastu ja õiglase üleminekufondi raha planeerimisest" arutelul esinesid komisjoni esimees, rahandusminister Keit Pentus- Rosimannus ja makroökonoomika teadur Lenno Uusküla. Novembris toimus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisistung, kus saadi ülevaade Euroopa Kontrollikoja 2020. aasta aruandest. - CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale 2021. aasta teises pooles oli komisjoni päevakorras läbivalt CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale. 20. septembril 2021 korraldati samal teemal komisjoni istung, kus osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Energia ja teiste asutuste esindajad. Komisjon otsustas korraldada OTRK "CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale" arutelu Riigikogu täiskogus 28. septembril 2021. Arutelul esinesid komisjoni esimees, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson. Energiakriisi süvenedes arutati teemat ka komisjoni 13. detsembri istungil ning 14. detsembril 2021 korraldati OTRK "Hinnakriis elektriturul" arutelu 18 Riigikogu täiskogus. Arutelul esinesid komisjoni esimees, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg. Komisjoni ettepanek, et 2022. aasta riigieelarve seaduseelnõu menetlemisel tuleb leida elektri hinnatõusu leevendamise meetmeid, leidis toetust. Probleemkomisjonid Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon loodi Riigikogu 2019. aasta 30. mai otsuse alusel eesmärgiga uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks ning õppevahendite, õppekavade, metoodikate ja õpetajate ettevalmistamiseks. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 16 istungit. Parlamentaarsete kuulamiste käigus kohtus komisjon haridus- ja teadusministriga (31.05.2021 ja 25.10.2021); arutas Tallinna Ülikooli, Balti Uuringute Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti keele instituudi esindajatega "Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu 2020" aruannet (7.06.2021); kohtus Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga teemadel õpetajate järelkasv, õppevahendite tagamine ning järelevalve eesti keele õppe üle (8.11.2021); kohtus kirjastuse Argo esindajatega õppe- ja teaduskirjanduse väljaandmise küsimuses (25.11.2021). Komisjon algatas olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)" arutelu, mis toimus Riigikogu täiskogus 23. septembril 2021, ning töötas välja ja esitas haridus- ja teadusministrile ettepanekud eesti keele õppe tõhustamiseks muukeelsetes koolides. Neid ettepanekuid on Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud eestikeelse hariduse tegevuskava töödokumendis arvesse võetud. Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon loodi Riigikogu 2019. aasta 30. mai otsuse alusel eesmärgiga kujundada Eesti rahvastikupoliitikat ning tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 4 istungit, sealhulgas üks avalik ühisistung sotsiaalkomisjoniga teemal „Laste vaesus – jalg taha juba stardis “. Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis käsitletud teemad: - perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu arutamine koos rahvastikuministriga (11.01.2021); - 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse plaani arutamine (18.01.2021); - rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni töö lõpparuande arutamine (31.05.2021); - laste vaesus (01.06.2021). Komisjoni tegevus lõppes 08.06.2021. Samal kuupäeval andis Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees Peeter Ernits täiskogu istungil parlamendile üle komisjoni 2-aastase tegevuse lõpparuande. 19 IV. PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL 2021. aasta välissuhtlust raamis vajadus tulla toime pandeemia järelmitega. 2020. aastal rakendatud virtuaalsed suhtlusvahendid aitasid rahvusvahelisi kontakte luua ja hoida. Kokkuvõttes oli virtuaalse välissuhtluse maht aasta jooksul suur, aga lisandus ka palju ürituste hübriidvorme. Veebipõhise suhtluse ladususele vaatamata süvenes vajadus vahetult suhelda ning ajuti leevendatud piirangute vältel avanes võimalus võõrustada väliskülalisi ja korraldada visiite. Riigikogu (RK) esimehe Jüri Ratase ametisse astumisele järgnes arvukalt videokohtumisi ametikaaslastega ning osalemine veebipõhisel Euroopa Liidu liikmesriikide parlamendiesimeeste konverentsil 10.05.2021. Riigikogu algatusel toimus ajaloos esmakordselt Kolme Mere Algatuse parlamentaarne foorum, millel osalesid RK esimehe eestvedamisel seitsme osalisriigi parlamendiesimehed, 3SI Fondi esindaja ning USA Kongressi liige. Riigikogu algatus pälvis osalejate tunnustuse, väljendati lootust, et foorum saab tulevikus järje. 2021. aasta silmapaistvaimaks parlamentaarse diplomaatia sündmuseks kujunes Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva tähistamine 19.–20.08.2021. Pidulikest üritustest võtsid osa Läti, Leedu ja Islandi parlamendi esimehed, Poola Sejmi marssal ja Euroopa Parlamendi president. Eestis võõrustas RK esimees Jüri Ratas 31.05.–01.06 Leedu spiikrit, 18.–19.08 Poola Sejmi marssalit, 31.10.–02.11 Tšehhi Senati presidenti ja 25.11 Soome parlamendi esimeest. Toimus kolm RK esimehe kahepoolset välisvisiiti: juunis külastas Jüri Ratas Šveitsi Konföderatsiooni, novembris Ungarit ja detsembris Montenegrot. 08.–09.07 osales esimees Läti kolleegi kutsel Jurmalas toimunud kolme Balti spiikri kohtumisel. 18.08 külastas Jüri Ratas koos Euroopa Parlamendi esimehe ning Läti ja Leedu spiikriga Leedu-Valgevene piiri. 15.–18.09 tähistasid Eesti, Läti ja Leedu spiikrid Rootsi spiikri kutsel Stockholmis riikidevaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva. 21.–22.10 osales Jüri Ratas sõnavõtuga Ateenas ENPA liikmesriikide parlamendiesimeeste konverentsil, ürituse raames toimusid mitmed kahepoolsed kohtumised kolleegidega. 23.–24.11 toimus Prantsuse Senati ja Rahvusassamblee ühisel kutsel kolme Balti riigi parlamendiesimeeste ühisvisiit Pariisi, kus märgiti diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva. 28.–29.11 osales esimees Kopenhaagenis NB8 spiikrite hübriidkohtumisel. RK esimene aseesimees Hanno Pevkur osales Varssavi julgeolekufoorumil ettekandega. RK teine aseesimees Martin Helme omakorda esines sõnavõtuga Portugalis suve alguses toimunud konverentsil "Another project for Europe". Riigikogu parlamendirühmade peamisteks kohapealseteks suhtluspartneriteks sellel perioodil olid Eestis asuvad välisesindused ja siin resideeruvad suursaadikud. Rühmade töö kulges sellel aastal siiski suures osas virtuaalselt ja videosilla teel kohtusid oma vastavate parlamentide sõprusrühmadega Eesti-Suurbritannia, Eesti-Leedu, Eesti- Horvaatia, Eesti-Prantsuse, Eesti-Mongoolia, Eesti-Aserbaidžaani, Eesti-Kreeka ja Eesti-Kasahstani parlamendirühmad. Riigikogu välisdelegatsioonide töö kulges veebipõhiselt harjumuspärase tõhususega. 20 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsioon Aktiivse NATO liikmesriigina peab Eesti oluliseks sisulist panustamist NATO PA töösse. 2021. aasta märtsis toimunud kolme komitee ühisel virtuaalsel kohtumisel toodi prioriteetsete teemadena välja demokraatia ja ühiskondliku vastupanuvõime jätkuv tugevdamine, kiirete tehnoloogiliste muutustega kohanemine, Venemaa ja Hiina poolt arenevatele ohtudele vastamine, partnerite kaasamine, nutikad investeeringud uutesse kaitsesüsteemidesse ja kaitsekulutuste suurendamine. Aprilli teises pooles toimus NATO PA julgeoleku tsiviilmõõtme komitee (nüüdseks juba demokraatia- ja julgeolekukomitee) esimene virtuaalne Eesti visiit. Kohtumisel keskenduti ühiskonna kerksusele, desinformatsioonile ja küberohtudele. Maikuus toimus Rootsi delegatsiooni korraldatud virtuaalne kevadistung. Peamiste teemadena käsitleti NATO 2030 reflektsiooniprotsessi ning ootusi NATO tippkohtumisele ja NATO strateegilise kontseptsiooni ajakohastamisele; uuendatud Atlandi-üleseid suhteid; Venemaa mitmetahulist ja kõrgendatud väljakutset Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule; Hiina tõusu ja sõjalise moderniseerimise tagajärgi; ühiskonna ja demokraatia kerksust, sealhulgas desinformatsiooni; NATO ja tema partnerite käimasolevat vägede väljaviimist Afganistanist; jätkuvat ebastabiilsust kogu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) regioonis; julgeolekut Kaug-Põhjas; pandeemia majanduslikku mõju ning küsimust, kuidas säilitada kaitsekulutusi ja töötada õiglasema koormajagamise nimel; relvastuskontrolli ja tuumarelva leviku tõkestamise väljakutseid, sealhulgas Iraani tuumaprobleemi; uusi arenguid kosmose valdkonnas ning NATO partnerlussuhteid, eriti Aasias. Oktoobris hübriidvormis toimunud aastaistungil Lissabonis olid peamised teemad NATO kohanemine ohtude ja nendest põhjustatud olukordadega, rõhuasetusega NATO uuel strateegilisel kontseptsioonil, mille põhieesmärk on poliitilise dimensiooni tugevdamine; jagatud demokraatlike väärtuste hoidmine; uued väljakutsed Hiina poolt; kestev julgeolekuoht Venemaa poolt ning Afganistan ja sellega seotud õppetunnid. Eesti seisukohast oli aastaistungil käsitletud teemadest olulisim jätkuv julgeolekuoht Venemaa poolt, mille tõttu on meie riik igati toetamas Ukrainat ja Gruusiat. Väga tervitatav oli näha, et päevakorras hoitakse ka arenguid avatud uste poliitikas. Eesti jaoks on igati oluline osaleda aktiivselt ka uue strateegilise kontseptsiooni konsultatsiooniprotsessis. Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (EISC) 2021. aastal oli jätkuvalt organisatsiooni eesistujaks Norra. 10. mail toimus virtuaalne plenaaristung, mis keskendus kosmose ja satelliitide rollile Arktikas ning riiklike kosmoseseaduste väljatöötamisele, millele parlamentide liikmed annavad oma seadusandliku vastutuse kaudu märkimisväärse panuse. Nimetatud teema oli Eesti jaoks oluline, sest samal ajal toimus Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse taotlusprotsess. Eesti delegatsiooni toonane juht Raivo Tamm ütles oma sõnavõtus, et kosmosetehnoloogiatel on palju omadusi, tänu millele on need ideaalselt kasutatavad Arktika kontekstis: satelliidid näevad kaugeid piirkondi, kuhu muul viisil juurde ei pääse, need võivad hõlmata laia ala, kus on suhteliselt vähe infrastruktuuri, ja nad võivad pakkuda sellist tüüpi teavet, mis ei ole saadaval mis tahes muust allikast. Kosmosetehnoloogiad võivad aidata kaasa Arktika-poliitika prioriteetidele paljudes valdkondades, nagu kommunikatsioon, Maa vaatlus, navigatsioon, seire ja teadus. Arktika ise võib pakkuda Euroopale näiteks täiendavaid stardikohti. Raivo Tamm tutvustas Eesti riikliku kosmoseseaduse väljatöötamist, mille abil reguleeritakse satelliitide registreerimist ning riigi ja erasektori vahelist suhtlust ja vastutust. Plenaaristungi lõpus võeti ühehäälselt vastu EISCi 2021. aasta resolutsioon, mis keskendus riiklike kosmoseseaduste väljatöötamisele, kosmose ja satelliitide rollile Arktikas ning COVID-19 järgsetele mõjudele kosmosesektoris. 21 23.–26. oktoobril osalesid Andrei Korobeinik ja Raivo Tamm Rahvusvahelisel Astronautika Kongressil Dubais. Keskseks teemaks oli kosmosesektoris pakutavad lahendused tsiviilühiskonna kasuks. Novembris toimus Tromsøs (Norra) töötuba, kus osales delegatsiooni liige Raivo Tamm. Töötuba keskendus võimalustele ja väljakutsetele kasutamaks kosmosetehnoloogiaid Arktikas. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) Kõik neli ENPA osaistungit toimusid hübriidvormis. Füüsiliselt osales Eesti delegatsioon juunis ja septembris toimunud osaistungitel. Jaanuaris toimunud osaistungi läbivaks teemaks oli Venemaa Föderatsiooni volituste vaidlustamine, Aleksei Navalnõi vahistamine ja ENPA ühisprotseduur. Muude teemadena tuli arutusele COVID-19 vaktsiinide temaatika, Gruusia parlamendi valimiste tulemused, Poola ja Moldova kohtunike sõltumatuse küsimused ning kodanikuühiskonna tegevuste piirangud mitmetes Euroopa Nõukogu liikmesriikides. Aprillis toimunud osaistungil arutati vähemusrahvuste kaitset Euroopas ja valimisreformi vajadust Valgevenes. Tuliseks diskussiooniteemaks osutusid COVID-passid ja -tõendid. Samuti oli päevakorra üks olulisemaid punkte Aleksei Navalnõi kinnipidamisega seonduv. Juunis toimunud osaistungil keskenduti taaskord võitlusele pandeemiaga ja selle õppetundidele. Samuti pöörati tähelepanu põhiõiguste kaitsele muutunud olukorras. Debateeriti ka meediavabaduse teemadel. Lisaks käsitleti pandeemia tekitatud sotsiaal-majanduslikku kriisi ning selle mõju laste õigustele. Septembrikuu täiskogu keskendus eelkõige keskkonnale, inimõigustele ja sotsiaal-majanduslikule ebavõrdsusele. Samuti tuli arutusele Armeenia-Aserbaidžaani konflikti järgsed leevendustegevused, olukord Afganistanis, pandeemiaga võitlemine ja Valgevene hübriidrünnak Euroopa riikide vastu. 2021. aastal valiti ka ENPA delegatsiooni koordineerimisel Eesti esindajaks Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komiteesse Mari Amos. Delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osales 5.–10. septembril Maroko parlamendivalimiste vaatlusmissioonil ja 11.–15. novembril Bulgaaria presidendi- ja parlamendivalimiste vaatlemisel. Balti Assamblee (BA) 2021. aasta Leedu eesistumise ajal jäid Balti riikide ja laiema rahvusvahelise kogukonna vaheliste arutelude keskmesse COVID-19 kriisi ja kriisist taastumise teemad. Aktiivsed arutelud ning infovahetus toimus Põhjamaade Nõukogu (PN) ja Beneluxi parlamendiga. BA leidis muu hulgas, et oluline on ühise elektroonilise immuunsuspassi loomine, et tagada kolme Balti riigi ja Euroopa Liidu kodanike ohutu liikumine ja reisimine. BA 4.–5. novembril Vilniuses 40. istungjärgul kogunenud 27. Balti Nõukogu leidis, et koostöö Balti riikide vahel on mitmes valdkonnas hea, kuid COVID-19 kriisi mõjude leevendamise meetmed võiks olla tõhusamad. Parlamentide esimehed kinnitasid kohtumisel BA presiidiumiga, et BA on oluline platvorm Balti riikide koostööks ja ideede jagamiseks. Aasta jooksul kohtusid BA komisjonid enamasti videosilla vahendusel ning fookuses oli julgeolek, kriisiohjamine, Valgevene hübriidrünnakud Leedule ja Lätile ning Balti riikide koostöö nimetatud rünnakute tõrjumisel, tervishoid, sotsiaalsed ja tööhõive aspektid ning majanduskoostöö ja haridus. BA presiidium kutsus Balti riikide valitsusi üles koordineerima ühiseid tegevusi seoses Valgevene-Leedu ja Läti piiril toimuvaga, aga ka operatiivse infovahetuse ja pandeemia tekitatud kriisiteemadega. 22 Jätkus BA koostöö rahvusvaheliste partneritega. PNi koostööformaadis toimusid virtuaalsed kohtumised, kus vahetati infot ja pandeemia ohjamisega seotud parimaid praktikaid ning arutati olukorda Valgevenes. BA, PNi ja Beneluxi parlamendi kolmepoolsel kohtumisel septembris oli vaatluse all COVID-19 mõju riikidele ning peeti debatt õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste teemal, pidades silmas hiljutisi sündmusi Valgevenes. Koostöö GUAMi (Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaani ja Moldova) ja IPAga (Gruusia, Ukraina ja Moldova) idapartnerluse raames oli pea olematu pandeemia leviku ja keerulise olukorra tõttu nendes riikides. Läänemeremaade parlamentaarsel konverentsil osales BA delegatsioon samuti virtuaalsetel istungitel ning kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse töörühmas. Parlamentidevaheline Liit (IPU) IPU Eesti rühma tegevust mõjutas COVID-19 pandeemiast tingitud olukord ja sellega seotud piirangud. Aasta esimeses pooles füüsilisi kohtumisi ei toimunud. IPU 142. assamblee ja 207. nõukogu kogunes 24.–27. mail 2021 videosilla vahendusel. 26. mail toimus täiskogul interaktiivne debatt teemal "Pandeemiast jagusaamine ja parema tuleviku ehitamine: parlamentide roll". IPU president rõhutas oma sõnavõtus, et COVID-19 pandeemiast räsitud maailmas on inimõiguste, võrdsete võimaluste ja demokraatia tagamine kõigile ühiskonnagruppidele üks olulisemaid prioriteete. President toonitas, et riikide majandused tuleb üles ehitada "targalt" läbi jätkusuutliku tootmise ja tarbimise, ning lisas, et parlamendid peavad tegema rohkem koostööd, et tagada kõikides riikides ligipääs vaktsiinidele. Eksperdid ja parlamentide esindajad keskendusid oma sõnavõttudes pandeemia tõttu ilmnenud ebavõrdsusele, mis on eriti rängalt mõjutanud naiste, noorte ja laste õigusi, ning vajadusele tagada vaktsiinide kui intellektuaalse omandi kättesaadavust vaesemal järjel olevatele riikidele. IPU Eesti rühma liikmed osalesid mitmel 12+ rühma videokohtumisel. IPU 143. assamblee ja 208. nõukogu toimus 26.–30. novembril 2021 Madridis. Kokku osales 120 delegatsiooni. Assamblee tööst ei võtnud osa Kanada ja Hiina. IPU konsultatiivorgani, Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsiooni (ASGP) töös osales Madridis Riigikogu Kantselei asedirektor Antero Habicht. 143. assamblee peateemadeks olid demokraatia väljakutsed, lõhestumise vähendamine ja sõnavabaduse kaitsmine. 28. novembril toimunud plenaaristungil esines kõnega Eesti delegatsiooni juht Toomas Kivimägi. Euroopa Julgeoleku- ja Kootööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee (OSCE PA) OSCE PA tegevuse peaeesmärk on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. Assamblee võtab vastu resolutsioone soovitustega liikmesmaadele OSCE kriteeriumite täitmiseks, esindab OSCE parlamendisaadikute kollektiivset häält ja parlamentaarset diplomaatiat ning omab laiahaardelist valimiste vaatlemise programmi. OSCE PA talveistung toimus 24.–26. veebruaril. Eesti delegatsioonist osalesid Sven Sester, Marko Šorin ja Heljo Pikhof. OSCE PA pidas oma talveistungit esimest korda virtuaalselt, mistõttu toimusid komiteede koosolekud, debatid ja sõnavõtud lühemalt kui muidu. Alalise komitee olulisim vastuvõetud otsus oli kodukorrareeglite muutmine eesmärgiga lubada kaughääletamine. OSCE PA 30. juunist 6. juulini Viinis toimunud aastaistung oli esmakordselt hübriidformaadis. Eesti delegatsioonist osalesid Mati Raidma, Heljo Pikhof ja Marko Šorin. Füüsiliselt kohapeal sai olla ainult delegatsiooni juht ja üks ametnik. Istungi fookuses oli riikidevaheline koostöö ülemaailmse kriisi ajal ja parlamentide roll. Valiti uued bürooliikmed ja president, kelleks sai võiduka ülekaaluga Margareta Cederfelt. OSCE PA sügisistungil, mis oli samuti virtuaalne, osales delegatsiooni juht Mati Raidma. 23 Alalise komitee istungil andis OSCE PA president Margareta Cederfelt ülevaate oma tegevusest. Olulisima teemana tõi ta välja olukorra Afganistanis ja selle mõjud naaberriikidele. 2021. aastal osaleti aktiivselt ka valimiste vaatlusmissioonidel Armeenias, Kõrgõzstanis ja Usbekistanis. Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskus (ECPRD) ECPRD koostöövõrgustikus osaleb ligi 70 parlamendikoda, selle toimimisse on panustanud ka Riigikogu Kantselei. ECPRD võrgustiku raames on õigus- ja analüüsiosakond 2021. aastal vastanud 255 infopäringule erinevates valdkondades. Toimus kümme ECPRD võrgustiku korraldatud videoseminari. 24 V. AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE Sarnaselt 2020. aastale jättis COVID-19 pandeemia avalike suhete osakonna tegemistele oma jälje ka 2021. aastal. Viiruse ohtliku leviku tõttu tuli esmakordselt piirata huviliste juurdepääsu pidulikule lipuheiskamisele 24. veebruaril Kuberneri aias, taas tuli ära jätta traditsiooniline lahtiste uste päev Riigikogu sünnipäeval ja vähenesid ka võimalused ekskursioonide korraldamiseks Toompea lossis. Kõigest hoolimata külastas läinud aastal Riigikogu 116 ekskursioonigruppi, millest 95 olid Eestist ja 21 välisriikidest. Kokku osales Riigikogu ekskursioonidel 4061 külastajat: 3529 eestlast ja 532 välismaalast. Välisriikidest olid esindatud USA, Saksamaa, Ukraina, Soome, Jaapan, Venemaa, Läti, Leedu, Rootsi, Taani ja Suurbritannia (peamiselt ametnikud, delegatsioonid, ajakirjanikud). Välisturistidele ei saanud pandeemiaga seoses kahjuks ekskursioone korraldada. Suveperioodil osaleti mitmes majavälises projektis: - 10.–11. juulil toimusid Open House Tallinn raames eelregistreerimisega külastused (kokku 8 gruppi 264 külastajaga), kus tutvustati Toompea lossikompleksi hoonete ajalugu ja arhitektuuri nii eesti, vene kui ka inglise keeles; - 14.–15. augustil toimusid vanalinna päevad, mille raames tutvustati keskaegset arhitektuuri Toompea linnuse näitel. 2021. aasta suursündmuseks oli 20. augustil Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva väärikas tähistamine varahommikuse riigilipu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni, 20. augusti mälestuskivile lillede asetamise tseremooniaga, tervikasja esitlusega Valges saalis, XIV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi piduliku ühisistungiga Riigikogu istungisaalis, 20. Augusti Klubi koosolekuga Valges saalis ja pidupäevakontserti "Naise vaim ja vägi" korraldamisega Kuberneri aias. Selle olulise sündmuse puhul avati Riigikogus kolm päevakohast näitust: - "Teel iseseisvuse taastamisele. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu"; - Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia vaibanäitus "Sinitriipu kirjatud"; - Mauri Grossi maalinäitus "Suguvõsa 3". Tähistamaks 100 aasta möödumist I Riigikogu tööle asumisest alustasime aastat põhjaliku ülevaatenäitusega "Riigikogu I koosseis: erakonnad, liikmed, tegevus", kus sisuloojaks oli meie hea koostööpartner Eesti Rahvusraamatukogu. Kokku eksponeeriti läinud aastal Riigikogus kümmekond näitust. Pressiteenistuse tööd ilmestasid Riigikogu esimehe aktiivne välissuhtlus ja tema visiitide kajastused sõnas ja pildis. Sügisistungjärgu eel olid tähelepanu keskpunktis Vabariigi Presidendi valimistele suunatud tegevused ja ajakirjanikele toe pakkumine sündmuse kajastamisel, samuti pressikonverentsi korraldamine. Ajakirjanikega suhtlemisel olid olulisel kohal elektroonilised kanalid. Meediale pakuti ülekandeid Riigikogus toimuvatest sündmustest, täpset ja põhjalikku informatsiooni eelolevatest sündmustest ning parlamendi tööd kajastavaid pressiteateid eesti, vene ja inglise keeles. Veebiülekannete juures kasutati sageli ka viipekeeletõlke. Riigikogu istungite videosalvestised koos subtiitritega on järelvaadatavad Youtube’i keskkonnas. Riigikogu tööd kajastavad fotod on kättesaadavad Riigikogu veebilehel asuvas fotoarhiivis. Eesti Rahvusringhääling tegi Riigikogu istungisaalist palju otseülekandeid, võttes luubi alla infotunnid, olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelud, peaministri poliitilised avaldused ja ettekanded valitsuse tegevusest. Koostöös kantselei erinevate struktuuriüksustega said vastuse paljud ajakirjanike meediapäringud. 25 Aasta-aastalt on suhtlemisel meedia ja avalikkusega kasvanud sotsiaalmeedia roll. Facebooki jälgijate arv ületas aasta lõpuks 17 000 piiri. Toimusid Facebooki kampaaniad Riigikogu sünnipäeva ja taasiseseisvumispäeva tähistamiseks ning koostöös Riigikogu liikme Jaak Valge ja Rahvusarhiiviga valmisid videod Asutava Kogu olulisematest õigusaktidest. Jätkus Riigikogu eelmiste koosseisude liikmete elulugude uuendamine ja kaasajastamine veebis. Plaanitult ilmusid Riigikogu Toimetiste uued numbrid. Koroonakriisile keskendunud RiTo nr 43 esitlus toimus juunis, kliimamuutused ja rohepöörde fookusesse võtnud nr 44 esitlus detsembris. Novembris nägi ilmavalgust järjekordne Riigikogu aastaraamat, mis vaatles ajaperioodi 2020. aasta septembrist 2021. aasta septembrini. Oluliseks sihtgrupiks on noored, kes võtavad aktiivselt osa riiklikel tähtpäevadel toimuvatest pidulikest lipuheiskamise tseremooniatest Kuberneri aias. Noorte liputoimkonnad on alati väljas 24. veebruaril, 4. juunil ja 20. augustil. Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril assisteerivad lipuheiskamist Pika Hermanni torni traditsiooniliselt Tallinna 21. kooli õpilased. Piirangute leevendumisega oli Toompea lossis võimalik korraldada traditsioonilisi noorteparlamendi simulatsioonimänge ja oktoobris toimus Riigikogu istungisaalis Mudel-Euroopa Parlamendi lõppfoorum. 26 VI. ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE Riigikogu Kantselei eesmärk on toetada Riigikogu tema põhiseaduslike ülesannete täitmisel. Sellest tulenevalt on Kantseleil kohustus värvata ja hoida kõrge kvalifikatsiooniga teenistujaid, kes parimal viisil toetavad Eesti rahva esindust riigi ja parlamentarismi edendamisel ning täidavad ühiskonnas olulist rolli seadusandliku ja täitevvõimu tasakaalustamisel võrdsete partneritena. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks ning teenistujate professionaalsuse hoidmiseks ja kasvatamiseks tegeleb Kantselei ka arenduse ja koolitustega. COVID-19 epideemia jätkumisega oli 2021. aastal rõhuasetus eelkõige veebipõhistel koolitustel. Jätkus vaimse tervise koolituste sari, samuti juhtidele suunatud veebitöötoad kaugtöö juhtimise, konfliktijuhtimise ja koostöö valdkonnas. Aktiivselt osaleti Riigikohtu korraldatavatel õiguskoolitustel, Riigi Tugiteenuste Keskuse kesksetes koolitustegevustes ja Õigusloome Akadeemia koolitustel ning tagati teenistujatele võimalus osaleda coaching’u- ja mentorlusprogrammides. Kantselei palgapoliitika eesmärk on tasustada professionaalseid teenistujaid õiglaselt nii organisatsiooni sees (tagada sisemine õiglus) kui ka konkurentsivõimeliselt palgaturul (tagada väline õiglus). Rahandusministeeriumi koostatud 2021. aasta ministeeriumide haldusalade ning põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei palkade koondraporti kohaselt on Kantselei palgapositsioon antud võrdlusgrupis veidi paranenud, aga jätkuvalt madalaim. Kantseleis teenitakse selle raporti andmete põhjal keskmiselt 6% madalamat tasu kui teistes põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis. 2021. aastal oli keskmine kuupõhipalk Kantseleis 1877 eurot, olles kasvanud võrreldes 2020. aasta keskmisega 2,1%. 2021. aastal vähenes vabatahtlik personali voolavus (4,9%) võrreldes 2020. aastaga, küll aga suurenes hüppeliselt vabatahtlik voolavus mõnes kindlas teenistusgrupis. Peamine vabatahtliku voolavuse põhjus on seotud madala palgatasemega. Kantselei kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav ametiasutus on vaatamata eeltoodud statistikale suutnud hoida oma positiivset mainet tööandjana. Riigikogu nõustamise ja teenindamisega seotud kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid on motiveeritud Kantseleis töötama. Kantseleis (koos Arenguseire Keskuse ja riigi valimisteenistusega) oli 2021. aastal täistööajale taandatud avalike teenistujate keskmine arv 213,8 (sh ametnike keskmine arv 76,41 ja töötajate keskmine arv 137,39). Riigikogu juhatusele makstud töötasud olid aruandeaastal kokku 218 432 eurot. Riigikogu Kantselei juhtkonna (direktori ja asedirektorite) tasud olid 147 045 eurot. 2021. aastal arvestati töötasu ja hüvitiste kulu Riigikogu liikmetele ning Kantselei ametnikele ja teenistujatele kokku 11 627 286 eurot. Õigusaktidele, Kantselei siseaktide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid seotud isikutega aruandeaastal ei tehtud. 27 VII. TÄIENDAV INFORMATSIOON Olulisemad investeeringud 2021. aastal jätkati varasemalt alustatud Toompea lossi hoonete renoveerimistööde ettevalmistamisega. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnalt tellitud Toompea lossi muinsuskaitsealaste eritingimuste koostamine takerdus ning need ei valminud 2021. aastal. Muude suuremahuliste investeeringute tegemine on seiskunud kuni Lossi plats 1a kinnistu renoveerimistööde saatuse selgumiseni. Riigikogu Kantselei võttis vastu Tallinna linnalt soetatud Toom-Kooli 9 kinnistu. Valmisid hoone muinsuskaitsealased eritingimused ning digitaalne mõõdistamine. Edasiste renoveerimistööde ettevalmistamiseks sõlmiti käsundusleping Riigi Kinnisvara ASiga. Toompea lossis toimunud suuremad remondid olid Riigikogu hoone III ja IV korruse akende renoveerimine, mitmete kütte- ja veesüsteemi avariide likvideerimine ja nende ennetamine ning esindusruumide korrastamine. Infotehnoloogia investeeringute kava prioriteet 2021. aastal oli soetada koosolekuruumidesse kvaliteetsed konverentsitehnika seadmed. Jätkati stenogrammi infosüsteemi HANS ja dokumendihaldus- ja stenogrammisüsteemi tarkvara EMS arendamist. Tarkvaraarendusega seotud töid tehti 2021. aastal kogumaksumusega 279 112 eurot (käibemaksuta). Riigikogu Kantselei tähtsamad majandusnäitajad 2021. aastal olid järgmised: varad 20 702 399 eurot kohustused 3 099 004 eurot tegevustulud 137 825 eurot tegevuskulud 23 056 588 eurot intressikulud 68 931 eurot 28 VIII. RIIGI VALIMISTEENISTUS Riigi valimisteenistus (RVT) on valimisseaduste alusel moodustatud ja Riigikogu Kantselei koosseisus olev üksus, kelle ülesanne on ette valmistada ja läbi viia Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogude, Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. Lisaks sellele lahendab teenistus muid valimistega seotud küsimusi, sealhulgas infotehnoloogilisi küsimusi. RVT põhiülesanne oli korraldada 2021. aasta oktoobris kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Valimisnädal oli 11.–17.10, valimispäev 17.10. E-hääletamine toimus 11.–16.10; 15.–17.10 olid avatud kõik valimisjaoskonnad. E-hääletamise tulemused tegi RVT kindlaks 17.10, tervikluse kontrolli 18.10. RVT nõustas valla- ja linnasekretäre jaoskonnakomisjonide moodustamise, valimisjaoskondade loomise ja hääletamisruumide asukohtade küsimustes. RVT koostas juhendmaterjalid kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks, samuti jaoskonnakomisjoni käsiraamatu koos hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise juhendiga ning juhendi valimiste korraldamiseks COVID-19 tingimustes. RVT viis läbi koolitused valla- ja linnasekretäridele ja jaoskonnakomisjonide liikmetele. Koolitusel oli eraldi rõhuasetus uue valimiste infosüsteemi (VIS) ja hääletamiskorralduse tutvustamisel. Koolituseks oli avatud ka eraldi Moodle’i keskkond. Jaoskonnakomisjonidele tegi RVT koolitusvideod. Koolitus toimus lisaks ka erakondade volitatud esindajatele VISi kasutamise ja kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta. Valimistel võeti esmakordselt kasutusele elektrooniline valijate nimekiri. Selleks arendas Riigi Infosüsteemi Amet koostöös RVTga uue VISi, milles sisaldus esmakordselt elektroonilise valijate nimekirja moodul, samuti kandidaatide elektrooniliselt registreerimiseks esitamise moodul. Riigi Infosüsteemi Amet viis läbi VISi läbistustesti. Elektrooniline valijate nimekiri eeldab, et kõigis hääletamisruumides kasutatakse VISi, selleks varustas RVT need koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (arvutid, logistika, süsteemi image ja selle uuendamine, kasutajatugi) ja Riigi Infosüsteemi Ametiga (küberturve) arvutite, printerite ja mobiilse internetiühendusega. Elektroonilise hääletamise süsteem (EHS) ajakohastati kohalikeks valimisteks. RVT viis läbi EHSi ISKE auditi ja EHSi läbistustesti ning koostas EHSi riskianalüüsi. Valmis analüüs valijarakenduse ligipääsetavuse (vaegnägijate toe täiendamine) kohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas Vabariigi Valimiskomisjonile hinnangu valimiste küberturbe nõuete täitmise kohta. Valmis kolm selgitavat videot e- hääletamise põhimõtete kohta. EHSi kogumisteenust pakkus Riigi Infosüsteemi Amet. Enne valimisi moodustas RVT e-hääletamise rakkerühma. Kõik RVT läbiviidud EHSi toimingud olid soovijatele vaadeldavad online-keskkonnas Teams. Enne seda korraldas RVT ettevalmistava vaatlejakoolituse. Jätkus e-hääletamise toimingute kirjelduste ja dokumentatsiooni täiendamine. Valmis uuring näotuvastuse rakendatavuse kohta e- hääletamisel (tellija Riigi Infosüsteemi Amet). RVT koostas valimiste riskianalüüsi, mis käsitles tehnoloogilisi riske ning juhtimisega, küberrünnakutega, õõnestamisega, jaoskondade töökorralduse häiretega ja koroonaviiruse levikuga seotud riske. 29 Valijate nõustamiseks avas RVT eraldi infotelefoni, seda teenust osutas Häirekeskus, kes suunas vajaduse korral kõned edasi. Keerulisemad küsimused suunas Häirekeskus vastavalt sisule edasi RVT, Riigi Infosüsteemi Ameti, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT), Politsei- ja Piirivalveameti või kohaliku omavalitsuse numbritele. Riigi Infosüsteemi Amet pakkus kasutajatuge valijarakenduse kasutamisel tekkinud tehnilistes küsimustes nii telefoni kui ka e-posti vahendusel. RVT kaasas ka nii-öelda teise astme kasutajatoeks Riigikogu Kantselei vabatahtlikke. RVT üheks ülesandeks on Vabariigi Valimiskomisjoni teenindamine, sealhulgas koosolekute ja eelnõude ettevalmistamine. 2021. aastal pidas Vabariigi Valimiskomisjon 27 koosolekut. 31.08.2021 toimusid Vabariigi Presidendi valimised, mille korraldamisel abistas RVT Vabariigi Valimiskomisjoni. Valimistega seonduvalt vaatas Vabariigi Valimiskomisjon läbi kaebused, mille kohta RVT valmistas ette otsuste eelnõud. 21.01.2021 sõlmisid RVT, Riigi Infosüsteemi Amet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kolmepoolse koostöölepingu kohalike valimiste korraldamiseks, sealhulgas e-hääletamise korraldamiseks, valimiste infosüsteemide majutus- ja haldamisteenuse osutamiseks ning valimiste küberturvalisuse tagamiseks. Valimiste ettevalmistamiseks kohtusid regulaarselt mitteformaalsed töörühmad: 1) infotehnoloogia valdkond (RVT, RIA, CERT, SiM, MKM); 2) valimiste kommunikatsioon (RVT, Riigikantselei, RIA, SiM, SoM, MKM); 3) valimiste korraldamine nakkusohu tingimustes (RVT, Terviseamet, SoM); 4) rahvastikuregistri ja valijate nimekirja küsimused (SiM, SMIT, RVT, Tallinna linn). Samuti toimusid regulaarsed kohtumised Tallinna linna ja RVT vahel. Välissuhtluse valdkonnas vaatlesid RVT teenistujad Soome kohalikke valimisi, et saada kogemusi valimiste korraldamiseks COVID-19 nakkusohu olukorras. Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja Vabariigi Valimiskomisjon korraldasid 29.10.2021 ühiselt 18. Euroopa valimisi korraldavate institutsioonide aastakonverentsi "Lessons learned from the impact of the COVID-19 health crisis on electoral processes". Organisatsioon International IDEA korraldas koostöös RVTga 15.12.2021 seminari "Cybersecurity in Elections: Recent Developments in Europe". Mõlemad üritused toimusid online-keskkonnas. Kommunikatsiooni valdkonnas koostas RVT kohalike valimiste kommunikatsiooniplaani. RVT edastas jooksvalt valimistega seonduvat infot nii ajakirjanduse kui ka sotsiaalmeedia kaudu. Seejuures olid fookuses uuendused – hääletamise korraldus valimisjaoskondades, muutunud hääletamise ajad ning võimalus hääletada vabalt valitud hääletamisruumis valimisringkonna piires. Täiendavalt viis Riigi Infosüsteemi Amet läbi turvalise e-hääletamise kampaania. Projekti ”Tagasi Kooli” raames valmis valimisteteemaline e-külalistund gümnaasiumiklassidele. Noortele valmis veel neli klippi (kolm eesti ja üks vene keeles), milles noored kutsuvad valimistel osalema. RVT korraldas teabepäevi nii ajakirjanikele kui ka erakondade esindajatele. Ligipääsetavuse valdkonnas juhendas RVT valla- ja linnakomisjone hääletamisruumide ligipääsetavaks muutmisel. Valmis viipekeelne video kohalike valimiste korralduse kohta. RVT tellis juurde hääletamissirme, mida saavad kasutada valijad, kellel on tavalises hääletamiskabiinis hääletamine raskendatud. 30 2021. aasta eelarves investeeringuteks ette nähtud 221 532 eurot kasutati ära 62,7% ulatuses, valimiste veebilehe ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamiseks (sh valijarakenduse ligipääsetavuse analüüsi lõppversiooni üleandmine lükkus aastasse 2022). Kasutamata jääk kasutatakse elektroonilise hääletamise süsteemi ja valimiste veebilehe arenduseks arvestusega, et arendus lõpetatakse 2022. aasta lõpuks, et olla valmis 2023. aasta Riigikogu valimisteks. RVT koosseisus oli 2021. aasta lõpu seisuga kümme teenistujat, neist kaheksa töötas täiskoormusega (ühe töösuhe peatunud) ja kaks osakoormusega. RVT 2021. aasta eelarve koos investeeringutega oli 1 563 565 eurot, millest kasutati 1 291 864 eurot, sealhulgas investeeringuteks 83 812 eurot. 31 XI. ARENGUSEIRE KESKUS Arenguseire Keskus tegeles 2021. aastal kolme uurimissuunaga: liikuvuse tulevik, pikaajalise hoolduse tulevik ja tulevikukindel maksustruktuur. Lisaks viidi läbi kordus- küsitlusuuring platvormitöö leviku kohta Eestis. Igale uurimissuunale komplekteeriti juhtkomisjon ja eksperdikogu ning koostati põhjalik lähteülesanne. Kõigi uurimissuundade lõppeesmärk oli analüüsida valdkonnas toimivaid ja tärkavaid trende ja esitada alternatiivsed stsenaariumid võimalikest tulevikuarengutest. Uuringute läbiviimisse oli kaasatud üle 50 teadlase ja eksperdi. - Raport "Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" valmis mais 2021. - Küsitlusuuring "Platvormitöö Eestis" valmis juunis 2021. - Raport "Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" valmis oktoobris 2021. - Raport "Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035" valmis novembris 2021. Avaldatud lühiraportid: - platvormitöö Eestis 2021; - teadus- ja arendustegevust soodustavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis; - tervisekäitumist mõjutavad maksud Eestis 2021; - keskkonnahoidu mõjutavad maksud Eestis 2021; - maksutrendid Eestis ja Euroopa Liidus; - varamaksud Eestis ja Euroopa Liidus; - ettevõtte tulumaks Eestis ja Euroopa riikides; - pikaajalise hoolduse vajadus Eestis; - pikaajalise hoolduse kulud Eestis. Lisaks uurimisprojektide läbiviimisele anti välja trendiraportit "Pikksilm" ning korraldati kaheksa järelkuulatavat veebiseminari, kus koos pädevate ekspertidega arutleti valitud tulevikuteemadel. Laiema avalikkuse kaasamiseks ning arenguseire tulemuste tutvustamiseks korraldati veebikonverentsid "Teistmoodi tulevik" ja "Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?". 2021. aasta lõpus alustati arenguseire 2022. aasta tegevuskava ettevalmistamist. Selleks küsiti ettepanekuid uurimisteemade kohta Riigikogu fraktsioonidelt. Arenguseire nõukoda arutas saadud ettepanekuid ja kinnitas 2022. aastaks kolm uurimissuunda: - Kõrghariduse tulevik - Andmevabaduse tulevik - Rohepöörde stsenaariumid Eestis Organisatsiooni arengus olid verstapostideks kiirelt haaratavate lühiraportite juurutamine, uus visuaalne identiteet, väljaannete standardiseerimine ja selge struktuuri loomine ning üleminek uuele veebilehele. Keskuse kasvavat tuntust ühiskonnas näitab meediakajastuste kasvutempo. 2021. aastal oli Arenguseire Keskusel 830 meediakajastust, aasta varem 622. Kantar Emorilt tellitud küsitlus andis tulemuseks, et Arenguseire Keskust teab ligi veerand (23,6%) vastanutest. Arenguseire Keskuse tuntus Eestis jääb veel alla näiteks Ühiskonnauuringute Instituudile (50%) ja Praxisele (36,8%), kuid edestab Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskust (16,4%) ja SEI Tallinna (15,8%). Arenguseire Keskuses töötas 2022. aasta jaanuari lõpu seisuga viis täiskoormusega töötajat ja üks osalise koormusega töötaja, üks töötaja oli lapsehoolduspuhkusel. 2021. aasta eelarve oli 822 598 eurot, millest kasutati 744 782 eurot. 32 X. ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON Komisjoni strateegiline eesmärk ja töö sisu on aidata kaasa erakondade tulude ja kulude seaduslikkuse ja läbipaistvuse tagamisele, nõustada erakondasid erakonna rahastamise küsimustes ning esitada erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejõulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (registreerimisnumber 70009043) alustas oma tööd 2011. aasta 6. mail. Komisjon kontrollis ja menetles mitmeid avastatud erakonnaseaduse rikkumisi ning laekunud kaebusi, millest enamik oli seotud kohaliku omavalitsuse 2021. aasta valimistega. Jätkus ka seni suurimas summas 1,02 mln eurot keelatud annetuse tagastamiseks tehtud ettekirjutuse kohtumenetlus, mis 2021. aasta lõpus jõudis Riigikohtusse. 2021. aastal oli komisjonil kasutada rahalisi vahendeid koos 2020. aasta eelarve kasutamata jääkidega ja Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditega käibemaksuta summas 146 000 eurot, millest kasutati ära 113 400 eurot. Sealhulgas oli investeeringuteks (komisjoni veebilahendus) ette nähtud käibemaksuta 29 300 eurot, millest kasutati ära 29 200 eurot. Komisjoni personalikuludeks planeeriti 53 000 eurot, millest kasutati 44 600 eurot ja majandamiskuludeks planeeriti käibemaksuta 63 700 eurot, millest kasutati 39 600 eurot. Komisjoni majandusnäitajad 2021. aastal olid järgmised: - varade maht 66 100 eurot; - kohustuste maht 3800 eurot; - tegevuskulud 98 700 eurot. Riigikontroll [email protected] 27.04.2022 nr 8-1/22-1 Riigikogu Kantselei 2021. aasta tegevusaruanne Riigikogu Kantselei edastab 2021. aasta tegevusaruande tulenevalt raamatupidamise seaduse § 24. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Antero Habicht direktor Lisa: 1. Tegevusaruanne 32 lehel, pdf. Koopia: Rahandusministeerium [email protected] 1 2021. AASTA TEGEVUSARUANNE RIIGIKOGU KANTSELEI 2 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................. 3 PEAMISED TEGEVUSED ............................................ 4 PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES .................... 8 ALATISED KOMISJONID .......................................... 8 ERIKOMISJONID ............................................... 15 PROBLEEMKOMISJONID ......................................... 18 PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL ................ 19 AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE ..................... 24 ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE ....................... 26 TÄIENDAV INFORMATSIOON ....................................... 27 RIIGI VALIMISTEENISTUS .......................................... 28 ARENGUSEIRE KESKUS............................................ 31 ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON .................... 32 3 I. SISSEJUHATUS Riigikogu on põhiseaduslik institutsioon, kelle peamine tegevusvaldkond on seadusandliku võimu teostamine. Riigikogu tegevuse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi jätkusuutlik areng, ühiskonnas kehtiv stabiilne õiguskord ning täitevvõimu funktsioneerimine Riigikogu järelevalve all ja seadusi täites. Riigikogu võtab vastu seadusi, teostab järelevalvet täitevvõimu üle, otsustab eelarve üle ja peab lahendama muid riigieluga seotud küsimusi, mis ei ole antud põhiseadusega Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite ja kohalike omavalitsuste otsustada. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub peamiselt Riigikogu täiskogu istungitel, komisjonides, fraktsioonides ja välisdelegatsioonides. Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja 3 erikomisjoni. Vastavalt vajadusele moodustatakse probleem- ja uurimiskomisjone. 2021. aastal tegutses Riigikogu XIV koosseisus 2 probleemkomisjon: eesti keele õppe arengu probleemkomisjon ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon (11.01- 18.06.2021). Riigikogu tegevust reguleerivad Eesti Vabariigi põhiseadus, Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, välissuhtlemisseadus, Riigikogu liikme staatuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, rahvahääletuse seadus, samuti Riigikogu otsused välisdelegatsioonide ja komisjonide moodustamise kohta. Riigikogu Kantselei (registreerimisnumber 74000101) eesmärk on luua Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalikud tingimused. Riigikogu Kantselei ülesanne on nõustada Riigikogu, tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja Riigikogu liikmeid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised, majanduslikud ja tehnilised tingimused Riigikogu, tema juhatuse, komisjonide, fraktsioonide ja Riigikogu liikmete tööks, samuti osutada kaasabi Riigikogu suhtlemisel teiste institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ja korraldada Riigikogu liikmete ametihüvedega seonduvat. Riigikogu Kantselei täiendav ülesanne on riigi valimisteenistuse, Arenguseire Keskuse, Vabariigi Valimiskomisjoni ja elektroonilise hääletamise komisjoni ning Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni teenindamine. Vabariigi Valimiskomisjoni (registreerimisnumber 70008256) ülesanne on tagada Riigikogu valimise seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (registreerimisnumber 70009043) ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele. Arenguseire Keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid, aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundusele ning välja tuua uusi trende ja arengusuundi. 4 II. PEAMISED TEGEVUSED Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, ainus vahetult rahva valitud riigiorgan. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Seaduste vastuvõtmise kaudu kujundab Riigikogu Eesti õiguskorda. Põhiseaduse ja teiste seadustega ettenähtud vahendite (arupärimised, küsimused, uurimiskomisjonid jms) abil kontrollib Riigikogu täitevvõimu teostamist. Riigikogu pädevusse kuulub põhiseaduse järgi ka eelarve vastuvõtmine, mis tähendab, et Riigikogu määrab kindlaks riigi ülesannete täitmiseks eraldatavate summade suuruse. Kokkuvõtvalt: Riigikogul on Eesti põhiseadusega kindlaks määratud riigikorralduses keskne asend ning tema olemasolust ja tegevusest sõltub Eesti Vabariigi kui demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi jätkusuutlik areng ning igaühe põhiõiguste ja -vabaduste tagatus. Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus, kes tagab Riigikogu, tema organite ja Riigikogu liikmete teenindamise. Kantselei ülesanded on sätestatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses. Kantseleil ei ole muid eesmärke, mis ei oleks seotud Riigikogu tegevusega. Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll Riigikogu XIV koosseis võttis 2021. aastal 5. ja 6. istungjärgul (kevadistungjärk 11.01.2021–17.06.2021; sügisistungjärk 13.09.2021–17.12.2021) vastu 129 õigusakti, sealhulgas 96 seadust, 31 otsust ja 1 avalduse. Riigikogu XIV koosseisu kevadistungjärgul toimus 73 istungit, millest 2 olid täiendavad istungid (12.06.2021 ja 13.06.2021), ja sügisistungjärgul 44 istungit – kokku 117 korralist istungit. Toimus 2 erakorralist istungjärku (30.08.2021 ja 31.08.2021). Riigikogu XIV koosseis võttis 2021. aastal kollektiivseid pöördumisi menetlusse 28 korral: 1. Kollektiivne pöördumine "Peatame 5G!"; 2. Kollektiivne pöördumine "TEEME ÄRA! Anname ehituses ja kõikides valdkondades Soomes töötavatele Eesti inimestele võimaluse täita oma tööülesandeid ja tulla kasvõi korraks koju"; 3. Kollektiivne pöördumine "Nõuame Kaja Kallase tagasiastumist"; 4. Kollektiivne pöördumine "Kaitseme lapsi seksuaalkurjategijate eest!"; 5. Kollektiivne pöördumine "Sooritada riigieksamid 2021. aastal ainult õpilaste tahtel ja valiku põhjal"; 6. Kollektiivne pöördumine "Riik peab eemaldama RMK-lt raiesurve"; 7. Kollektiivne pöördumine "Riigieksamid vabatahtlikuks!"; 8. Kollektiivne pöördumine "Kaitseme koos Eesti merd! Keelustame STS-operatsioonid Eesti merel"; 9. Kollektiivne pöördumine "Tootjavastutuse laiendamine sigaretikonile kui ohtlikule jäätmele"; 10. Kollektiivne pöördumine "Puhas elekter aastaks 2035"; 11. Kollektiivne pöördumine "Petitsioon sõnavabaduse kaitseks"; 12. Kollektiivne pöördumine "Kaja Kallase valitsus peab astuma tagasi"; 13. Kollektiivne pöördumine "EXIT – Eesti lõpetab kuulumise Euroopa Liitu"; 14. Kollektiivne pöördumine "Eesti ei ole tuumapolügoon"; 15. Kollektiivne pöördumine "Ka kõrgemad riigiteenistujad saavad väiksema palgaga hakkama"; 16. Kollektiivne pöördumine "Siseminister Kristian Jaani peab tagasi astuma"; 17. Kollektiivne pöördumine "Noortele tasuta menstruaaltarvikud"; 18. Kollektiivne pöördumine "Petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks"; 19. Kollektiivne pöördumine "Peatame meediateenuste seaduse muutmise eelnõu"; 20. Kollektiivne pöördumine "Kohustuslik pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse!"; 5 21. Kollektiivne pöördumine "Peatame Rail Balticu!"; 22. Kollektiivne pöördumine "Peatage Covid-19 massvaktsineerimine laste ja noorte peal (<25 a.)"; 23. Kollektiivne pöördumine "Umbusaldame peaminister Kaja Kallast"; 24. Kollektiivne pöördumine "Laste vaimne tervis on olulisem kui nende lahterdamine vaktsineerituse alusel"; 25. Kollektiivne pöördumine "Üleskutse Sõrve looduskaitseala toetuseks Harju maakonnas"; 26. Kollektiivne pöördumine "Hoiame Alutaguse loodust – toetame rahvuspargi laiendamist!"; 27. Kollektiivne pöördumine "Sõnaväega perevägivalla vastu"; 28. Kollektiivne pöördumine "Laidevahe looduskaitseala laiendamise peatamine. Looduskaitseseaduse muudatus – kohalike traditsioonide ja kogukonna mõiste lisamine seadusesse". Riigikogu istungitel toimus 20 olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelu: 1. OTRK "Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030" (algataja: Riigikogu sotsiaalkomisjon; ettekandjad: sotsiaalminister Tanel Kiik, Hele Everaus, Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer); 2. OTRK "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" (algataja: Riigikogu riigikaitsekomisjon; ettekandjad: Andres Metsoja, kaitseminister Jüri Luik, Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik); 3. OTRK "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" (algataja: Riigikogu keskkonnakomisjon; ettekandjad: Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser, Erki Savisaar, Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi; Energiasalv Pakri OÜ juhatuse liige, Team Paldiski OÜ juhatuse liige ja CleanTech ForEst MTÜ kaasasutaja Peep Siitam); 4. OTRK "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" (algataja: Riigikogu riigikaitsekomisjon; ettekandjad: Enn Eesmaa, kaitseminister Kalle Laanet, SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem); 5. OTRK "Välispoliitika arutelu" (algataja: Riigikogu väliskomisjon; ettekandjad: välisminister Eva-Maria Liimets, Marko Mihkelson); 6. OTRK "COVID-19 vaktsineerimise korraldamine" (algataja: Riigikogu sotsiaalkomisjon; ettekandjad: tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Eesti Haigekassa esindaja Maivi Parv, Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Elle-Mall Sadrak); 7. OTRK "Tegevustest koroonaviiruse tõrjumisel" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Krista Fischer); 8. OTRK "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" (algataja: Riigikogu keskkonnakomisjon; ettekandjad: Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser, Yoko Alender, keskkonnaminister Tõnis Mölder, Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi); 6 9. OTRK "Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides" (algataja: Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon; ettekandja: Mihhail Stalnuhhin); 10. OTRK "Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi, taasterahastu ja õiglase üleminekufondi raha planeerimisest" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, rahandusminister Keit Pentus- Rosimannus, makroökonoomika teadur Lenno Uusküla); 11. OTRK "Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse väljakutsetest" (algataja: Isamaa fraktsioon; ettekandjad: Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige Riho Terras; TalTechi energiatehnoloogia instituudi professor, jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht Alar Konist, Andres Metsoja); 12. OTRK "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?" (algataja: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon; ettekandjad: majandusanalüütik Madis Aben, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, emeriitprofessor Marju Lauristin, Riina Sikkut); 13. OTRK "Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)" (algataja: eesti keele õppe arengu probleemkomisjon; ettekandjad: Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kasvatusteaduse dotsent PhD Tiiu Kuurme, Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang, Mihhail Stalnuhhin); 14. OTRK "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?" (algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon; ettekandjad: tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Andrei Korobeinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukoja liige prof Peep Talving, COVID-19 teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar); 15. OTRK "CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale?" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson); 16. OTRK "Kuidas elektri hind alla saada?" (algataja: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon; ettekandjad: TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist, Teaduste Akadeemia liige tehnikateaduste doktor Arvi Hamburg, Martin Helme); 17. OTRK "Olukord koroonaviiruse tõrjumisel" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi); 18. OTRK "Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid aastani 2035 – "Eesmärk 55" saavutamine" (algataja: Euroopa Liidu asjade komisjon; ettekandjad: Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste; Tartu Ülikooli professor ning Milrem ASi teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma, Siim Kallas); 19. OTRK "Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused" (algataja: Riigikogu kultuurikomisjon; ettekandjad: Aadu Must, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Margit Sutrop, Rektorite Nõukogu juhatuse liige professor Toomas Asser); 20. OTRK "Hinnakriis elektriturul" (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg). 7 Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid Riigikogu ees 2021. aastal 18 aruande, ettekande või ülevaatega: 1. Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas (peaminister); 2. Ettekanne spordipoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimisest (kultuuriminister); 3. Ettekanne Euroopa Liidu poliitika teostamisest (peaminister, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees); 4. Ettekanne kultuuripoliitika põhialuste aastani 2020 elluviimisest (kultuuriminister); 5. Eesti Panga 2020. aasta aruanne (Eesti Panga president); 6. Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruanne (Finantsinspektsiooni juhatuse esimees); 7. Riigi eelarvestrateegia 2022–2025 ja stabiilsusprogramm 2021 (rahandusminister); 8. Ülevaade kohtukorraldusest (Riigikohtu esimees); 9. Kultuuri arengukava 2021–2030 (kultuuriminister); 10. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030 (kultuuriminister); 11. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (majandus- ja taristuminister); 12. Õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest (õiguskantsler); 13. Avaliku teenistuse 2020. aasta aruanne (riigihalduse minister); 14. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister); 15. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2020.–2021. aastal (riigikontrolör); 16. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel (peaminister, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees); 17. Aruanne Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis (rahandusminister); 18. Ettekanne kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimisest (justiitsminister). 2021. aastal andsid Riigikogu liikmed ametivande 16 korral ja muud ametiisikud andsid ametivande 1 korral. 2021. aastal esineti Riigikogu ees poliitiliste avalduste ja kõnedega 8 korral: 1. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast Eestis; 2. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse mõjude leevendamise kavast; 3. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisel Riigikogule; 4. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast; 5. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa poliitiline avaldus energia hindade teemal; 6. Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus elektrituru olukorrast; 7. Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi kõne 6. istungjärgu avaistungil; 8. Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise kõne ametisse astumise tseremoonial. Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimuse otsustamine toimus 2 korral: 1. Kirjalik nõue avaldada umbusaldust peaminister Kaja Kallasele; 2. Kirjalik nõue avaldada umbusaldust kaitseminister Kalle Laanetile. Riigikogu XIV kooseisu 5. ja 6. istungjärgul esitasid Riigikogu liikmed Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele kokku 44 arupärimist (neist tagastati 3 arupärimist ja võeti tagasi 1 arupärimine) ning esitati 76 kirjalikku küsimust (neist tagastati 1). Riigikogu liikmed edastasid Riigikogu juhatusele kevadistungjärgul 192 ja sügisistungjärgul 117 taotlust valitsusliikmetele küsimuste esitamiseks infotunnis. 8 III. PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll Otsuste ja arutelude kvaliteedi parendamiseks ning parlamendi tegevuse uurimiseks pöörati tähelepanu Riigikogu töö ja seda reguleerivate õigusaktide analüüsimisele, telliti väliskomisjoni ettepanekul uuring ning anti välja Riigikogu Kantselei eripreemia. Kõrgetasemeliste ekspertide ja fraktsioonide esindajate koostöös toimusid mitmed Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse arutelud, mille eesmärk oli lahenduste leidmine Riigikogu töö paremaks korraldamiseks, kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja parlamentaarse debati suurendamiseks. Riigikogu väliskomisjoni ettepanekul telliti uuring "Eesti huvid ja võimalused seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil", mille viisid läbi Eesti Välispoliitika Instituut ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Uuring andis ülevaate mitmetest olulistest Arktikaga seotud valdkondadest ja teemadest, sealhulgas majandustegevus, keskkonnamuutused, julgeolek, teadus- ja arendustegevus ning põlisrahvaste olukorraga seotud küsimused. Jätkati noorte innustamist parlamendi tegevuse uurimisel. Kuulutati välja järjekordne August Rei parlamendiuuringu stipendiumikonkurss, kuid sobiva kvaliteediga töökavandi puudumisel otsustati stipendiumi seekord mitte välja anda. Riigikogu Kantselei osales esmakordselt üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi hindamiskomisjoni töös ja määras oma eripreemia Anita Jaansonile 2021. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö "Poliitiline õppimine erakondade tegevuses" eest. Alatised komisjonid Euroopa Liidu asjade komisjon Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) on alatine komisjon, kellel on Riigikogus Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. Komisjoni seisukohtadest juhindub Euroopa Liidu küsimustes ka Vabariigi Valitsus. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 77 istungit (neist 9 olid ühisistungid väliskomisjoniga ning 1 avalik ühisistung riigieelarve kontrolli erikomisjoniga). ELAK kujundas Riigikogu seisukoha 66 Euroopa Liidu algatuse kohta ja andis valitsusele mandaadi osaleda Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu poliitilistes aruteludes 121 päevakorrapunkti raames. ELAK korraldas 8 parlamentaarset kuulamist, millest 3 keskendusid Euroopa Liidu kliimapaketile "Eesmärk 55". COVID-19 pandeemia tõttu toimus vaadeldaval perioodil vaid 1 välislähetus – ELAKi aseesimees Riina Sikkut ja liige Anti Poolamets osalesid Euroopa tuleviku konverentsi täiskogul Strasbourgis. Välissuhtlus jätkus peamiselt videoformaadis ning külaliste vastuvõtmisega Riigikogus. Parlamentaarse koostöö COSACi (Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi) arutelud jätkusid samuti videoistungite vahendusel. Olulisema mõjuga teemadeks olid Euroopa Liidu tulevik, rohepööre ja Euroopa Liidu taaskäivitamise kava. Kliimapaketiga põhjalikumaks tutvumiseks korraldas ELAK Riigikogu täiskogus ka 1 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. 9 Keskkonnakomisjon Keskkonnakomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes menetleb riigi keskkonnapoliitikat ja -kaitset, loodusressursside kasutamist ja looduskaitset, sealhulgas keskkonnaalaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist käsitlevaid, eelnõusid. Samuti kontrollib komisjon oma töövaldkonna piires valitsuse tegevust. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 65 istungit, sealhulgas 4 ühisistungit majanduskomisjoniga, 4 ühisistungit maaelukomisjoniga, 2 avalikku istungit ja 2 väljasõiduistungit. Väljasõiduistungite käigus tutvus komisjon soode taastamise ja erametsandusega. Komisjon menetles 14 õigusakti eelnõu, millest 8 võeti vastu seadusena, 2 võeti vastu otsusena, menetlusest võeti tagasi 2 eelnõu ja menetlusse jäi 2 eelnõu. Komisjon andis 10 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile, 1 arvamuse majanduskomisjonile ja 1 arvamuse Riigikohtule. Komisjon arutas 5 kollektiivset pöördumist ja korraldas 1 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ("Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035"). Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel käsitleti järgmisi olulisi teemasid: - rohevõrgustik ja rohekoridorid (18.01.2021); - transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030 eesmärgid (15.03.2021); - vääriselupaikade hävimisest riigimetsas (raport 16.03.2021); - Riigikontrolli ülevaade "Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt" ja audit "Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle" (25.03.2021); - ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine Eesti merealal (05.04.2021); - metsaregistri andmete väärkasutus (12.04.2021); - ülevaade maavarade kaevandamisest ja varudest Eestis (04.05.2021); - biolagunevate jäätmete sertifitseerimine (18.05.2021); - Eestimaa Looduse Fondi ja Estwatchi uuring loodusväärtusega metsade olukorrast (20.05.2021); - infopäev Rohetiigri eesmärkidest (02.06.2021); - Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamine (eelnõude tutvustamine 14.06.2021); - Elroni plaanid raudtee elektrifitseerimisel ja jalgratastega liikumise edendamiseks asjakohase infrastruktuuri arendamisel (20.09.2021); - tuuleparkide kohaliku kasu instrumendid (21.09.2021); - uuring "Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050" (28.09.2021); - rohepoliitika juhtkomisjoni tegevus ja eesmärgid (18.10.2021); - väärtuslike metsaelupaikade inventeerimine (22.11.2021); - Rohetiigri koostatud Eesti energia teekaart (06.12.2021); - metsanduse arengukava aastani 2030 hetkeseis (14.12.2021). Kultuurikomisjon Kultuurikomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb haridust, teadust, noorsootööd, keelt, meediat, muinsuskaitset, sporti, loovisikuid, etendusasutusi, muuseume ja raamatukogusid käsitleva seadusloomega. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 77 istungit, millest 2 olid ühisistungid teiste Riigikogu komisjonidega. Perioodi jooksul võeti vastu 3 seadust ja 2 otsust. Tagasi lükati 3 ning tagasi võeti 1 eelnõu. Komisjon andis 1 arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja 1 arvamuse rahanduskomisjonile. Perioodi jooksul võttis komisjon seisukoha 3 kollektiivse pöördumise kohta. 10 Komisjon algatas olulise tähtsusega riikliku küsimuse teemal "Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused", mille arutelu toimus 9. detsembril 2021. Arutelu ettevalmistamiseks kohtuti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning erinevate huvirühmade, sealhulgas ülikoolide ja üliõpilaste esindajatega. Seadusloomes pälvisid enam tähelepanu COVID-19 levikuga seotud seadusemuudatused (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine ning loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine), samuti autoriõiguse direktiivide ning Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmisega seotud eelnõud. Riigikogu võttis 2021. aastal vastu kultuurikomisjoni algatatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse, millega arvati pingeritta viis objekti (Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Tallinna filmilinnak). Riigikogu kultuurikomisjon alustas otsuse eelnõu ettevalmistamist 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku üleskutse ettepanekute tegemiseks ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd. Komisjon jätkas haridus-, keele-, noorte- ja teadusvaldkonna arengukavade, samuti sidusa Eesti arengukava menetlemist, nende arutelud toimusid Riigikogu täiskogus 2021. aastal. Maaelukomisjon Maaelukomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusandlikku tegevust ning arenguid maaelu- ja regionaalpoliitika, põllumajanduse, kalanduse, toidu, taime- ja loomakaitse, kohaliku omavalitsuse korralduse ning maareformi ja -korralduse valdkonnas. Komisjon kontrollib ka valitsuse tegevust eelmainitud valdkondades. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 50 istungit, sealhulgas 44 korralist, 2 erakorralist ja 4 ühisistungit keskkonnakomisjoniga. Komisjon menetles 13 õigusakti eelnõu, millest on vastu võetud 8 eelnõu. Komisjon andis 2 korral arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja viis lõpule 1 kollektiivse pöördumise menetluse. Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel on käsitletud järgmisi olulisi teemasid: - piimandussektori olukord (13.04.2021), lihaturusektori olukord (04.05.2021), teraviljakasvatussektori olukord (20.09.2021) ja maasikakasvatussektori olukord (08.03.2021); - toidukaupade hinnauuring jaekaubanduskettides ja nende e-poodides, sealhulgas hinnavaatlus Eestis, Lätis ja Leedus (23.03.2021); - Maaeluministeeriumi valitsemisala 2021. aasta lisaeelarve ja 2022. aasta eelarve ning ettepanekud riigi eelarvestrateegiasse (06.04.2021; 10.05.2021); - Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027 (31.05.2021; 18.10.2021); - Tori tõugu hobuste säilitamine ja aretamine (17.05.2021); - põllumajandussektori lisatoetused ja mahepõllumajandustoetused (18.01.2021; 01.03.2021); - teadus- ja arendustegevus, kohtumine Eesti Maaülikooli esindajatega (25.10.2021). Komisjon oli partneriks Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsioonilise konverentsi „Aasta Põllumees“ korraldamisel ja läbiviimisel 26. oktoobril 2021. 11 Majanduskomisjon Majanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusloomet ja kontrollib valitsust paljudes majandusega seotud või seda otseselt mõjutavates valdkondades. Komisjon tegeleb küsimustega, mis käsitlevad ehitust ja elamumajandust, postiteenuseid ja elektroonilise side temaatikat, energeetikat, transporti, turismi, riigivara ja riigihangetega seonduvat, nõudeid pakutavatele toodetele ja teenustele, majandusarengut ning ettevõtlust. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 65 istungit, sealhulgas 64 korralist istungit, 1 erakorraline istung, 5 ühist istungit koos teiste komisjonidega (rahanduskomisjoniga ja keskkonnakomisjoniga), 3 avalikku istungit ja 59 elektroonilist istungit. Istungite käigus toimus arvukalt parlamentaarseid kontrolle ja kuulamisi ning huvigruppidega kohtumisi. 2021. aastal menetles komisjon 36 õigusakti eelnõu (neist 4 aastast 2020). Aasta lõpu seisuga oli majanduskomisjonis menetluses 14 eelnõu, vastu võeti 19 seadust, tagasi lükati 2 otsuse eelnõu, tagasi võeti 1 seaduseelnõu. Lisaks seaduseelnõudele oli majanduskomisjoni menetleda 2 arengukava eelnõu. Riigikogu komisjonidele andis majanduskomisjon kokku 25 arvamust: Euroopa Liidu asjade komisjonile anti 24 arvamust ja väliskomisjonile 1 arvamus. Riigikohtule andis komisjon põhiseaduslikkuse järelevalve asjades 2 arvamust. Käsitletaval perioodil menetles majanduskomisjon 3 kollektiivset pöördumist. Välissuhtluses võtsid majanduskomisjoni liikmed osa rahvusvahelistest videokonverentsidest 2 korral, delegatsioone võeti vastu 1 korral. Põhiseaduskomisjon Põhiseaduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kelle töövaldkond on piiritletud põhiseaduslike aspektidega. Komisjon menetleb muu hulgas põhiseaduse muutmise seaduse eelnõusid ning Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikontrolli, kohtute ja õiguskantsleri tegevust reguleerivaid eelnõusid, samuti kodakondsust, välismaalasi ja valimisi käsitlevaid eelnõusid. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 33 istungit, millest 29 istungit olid korralised ja 4 istungit olid erakorralised. Komisjon korraldas 1 ühisistungi kultuurikomisjoniga ja 1 sotsiaalkomisjoniga. Komisjon menetles 28 õigusakti eelnõu, millest 15 eelnõu võeti vastu seaduse või otsusena, tagasi lükati 10 eelnõu ning algataja poolt võeti tagasi 3 eelnõu. Riigikohtule andis komisjon 1 arvamuse, Euroopa Liidu asjade komisjonile 3 arvamust. Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine toimus 1 korral. Komisjon menetles 5 kollektiivset pöördumist. Komisjonile andsid oma iga-aastase ülevaate Riigikohtu esimees, riigi peaprokurör ja õiguskantsler. Rahanduskomisjon Rahanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi rahanduspoliitikaga seotud õigusaktidega, nagu riigieelarvet ning maksundust ja pangandust reguleerivad eelnõud. Komisjon kontrollib nendes valdkondades ka valitsuse tegevust. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 62 istungit, sealhulgas 3 erakorralist istungit. Komisjon korraldas 2 ühisistungit koostöös majanduskomisjoniga, Euroopa Liidu asjade komisjoniga ja riigieelarve kontrolli erikomisjoniga. 12 Komisjon menetles 57 õigusakti eelnõu, millest 28 eelnõu võeti vastu, 3 eelnõu lükati tagasi, 1 eelnõu võeti algataja poolt tagasi ja 13 eelnõu jäi menetlusse. Komisjon andis 6 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile ja menetles 2 kollektiivset pöördumist. Kaasamise raames toimus 25 kohtumist erinevate huvigruppide, valdkondlike ministeeriumide ja ametkondadega. Välissuhtlus: – komisjoni esimees Erki Savisaar ning liikmed Aivar Sõerd ja Jürgen Ligi osalesid virtuaalselt Brüsselis toimunud Euroopa Liidu eesistujariigi Portugali korraldatud Euroopa parlamentaarsel nädalal (22.02.2021); – komisjoni liige Jürgen Ligi osales Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) parlamentaarse võrgustiku korraldatud globaalsel konverentsil "Pandeemiast Pariisi lepinguni: kuidas vältida suurt lahknevust" (05.04.2021); – kohtumine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega (06.05.2021); – komisjoni esimees Erki Savisaar ning liikmed Jürgen Ligi ja Aivar Sõerd osalesid Euroopa Liidu eesistujariigi Sloveenia korraldatatud SECG (Inter-parliamentary Conference on Stability, Economic Coordination and Governance in the European Union) virtuaalsel konverentsil (28.09.2021); – komisjoni esimees Erki Savisaar ja komisjoni liige Jürgen Ligi osalesid ülemaailmsel parlamentaarsel foorumil seonduvalt Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) I aastakonverentsiga (06.–08.10.2021); – komisjoni esimees Andrei Korobeinik ja liige Riina Sikkut kohtusid Prantsuse eelarveministri Olivier Dussopti ja tema delegatsiooniga (25.11.2021). Riigikaitsekomisjon Riigikaitsekomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel. Riigikaitsekomisjoni töö oluliseks osaks on välissuhtlus ning liitlassuhete arendamine. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas riigikaitsekomisjon 62 istungit, sealhulgas 3 ühisistungit ja 15 väljasõiduistungit, millest 2 olid ühised väljasõiduistungid väliskomisjoniga. Istungjärkude vahelisel ajal toimus 1 erakorraline istung. Komisjon menetles 13 õigusakti eelnõu, neist 11 Riigikogu otsuse eelnõu ja 2 seaduseelnõu. Riigikogu otsused käsitlesid Kaitseväe osalusega välismissioone, vastu võeti kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seadus. Perioodi lõpuks jäi riigikaitsekomisjoni menetlusse 1 seaduseelnõu – riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikaitsekomisjon andis 4 arvamust, millest 3 olid Euroopa Liidu asjade komisjonile ja 1 põhiseaduskomisjonile. Riigikogu täiskogu istungil toimus riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng" arutelu. Komisjon sai korrapäraselt ülevaateid julgeolekuolukorra arengutest, samuti Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogus valitud liikmena ning tutvus Eesti Uuringukeskuse uuringuga "Avalik arvamus ja riigikaitse 2021". Toimusid kohtumised riigikaitse kõrgeima juhi Eesti Vabariigi presidendiga, peaministriga ning Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Siseministeeriumi jt julgeoleku- ja kaitsepoliitiliste asutuste esindajatega. Väljasõidul Mereväebaasi saadi ülevaade mereväe tegevusest ning miinijahtijalt Admiral Cowan viidi läbi demolõhkamine merel. Külastati Tapal paiknevat 1. jalaväebrigaadi, NATO lahingugruppi ning Kaitseväe keskpolügooni, vaadeldi rahvusvahelist ühisõppust Swift Response 21 ja Kaitseväe 13 suurõppust Kevadtorm 2021, tutvuti Riigi Infosüsteemi Ameti ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tööga, osaleti mitmel riigikaitsealasel konverentsil ning mälestusüritusel. Videosilla vahendusel kohtuti Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja riigikaitsekomisjoniga ning viidi läbi ühine istung Soome Eduskunta kaitsekomisjoniga. Komisjoni liikmed kohtusid NATO arendusväejuhatuse ülemaga ja Hispaania kõrgema riigikaitsekursuse kursuslastega, kelle hulgas oli ka Hispaania parlamendi liikmeid, kindraleid ja admirale. Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtus Leedu Seimi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimehega, Prantsusmaa Senati välis- ja riigikaitsekomisjoni esimehega, Euroopa Parlamendi asepresidendiga, Eduskunta riigikaitsekomisjoni esimehega ning Georgia asevälisministriga ja suursaadikuga. Enn Eesmaa osales ka Euroopa Liidu parlamentidevahelisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika videokonverentsil, Balti Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni istungil ning Põhjamaade ja Baltimaade parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste videokohtumisel. Sotsiaalkomisjon Sotsiaalkomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb töövaldkonda, sotsiaalhoolekannet, sotsiaalkindlustust ja tervishoidu reguleerivate eelnõudega. Peale selle kontrollib komisjon oma töölõigus valitsuse tegevust, algatab juhtivkomisjonina ise seadus- ja otsuse eelnõusid ning olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelusid. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas sotsiaalkomisjon 72 istungit, nendest 3 erakorralist ja 8 avalikku istungit ning 1 ühisistung rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoniga teemal "Laste vaesus – jalg taha juba stardis". Komisjon menetles 17 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 11 ja tagasi lükati 6 eelnõu. Sotsiaalkomisjon andis 7 korral arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ja 2 korral Riigikohtule ning menetles 7 kollektiivset pöördumist. Lisaks eelnõude aruteludele kohtuti mitmete huvirühmadega ning riigiametite esindajatega, arutati märgukirju, käsitleti erinevate ministeeriumide ja nende allasutuste tegevust ning õigusloomeplaane, korraldati parlamentaarseid kuulamisi ühiskonnale olulistes päevakajalistes küsimustes. Komisjoni istungitel ja toimunud kohtumistel on käsitletud järgmisi olulisi teemasid: - COVID-19 viiruse levik ja COVID-19 immuniseerimiskava ning Eesti valmisolek COVID-19 uute tüvedega tegelemiseks; - vähitõrje tegevuskava; - pikaajalise hoolduse tegevuskava; - e-apteekidest kolmandale inimesele retseptiravimite väljastamine ja sellega seotud probleemid; - Terviseameti külmlaos kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiini- ja ravimivarudega seotud küsimused; - naistevastase vägivalla ennetamise hetkeseis; - õiguskantsleri märgukirjadest lähtuvalt toimusid diskussioonid teemadel: - lähikontaktsetena karantiini määratud inimeste sissetuleku säilitamine; - haigushüvitise maksmine raseduse ajal; - töötasu hüvitise ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine sama kalendrikuu eest; - saatekirja nõue androloogi vastuvõtule saamiseks. Komisjon tutvus Arenguseire Keskuse uuringuga "Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastaks 2035". 14 Väliskomisjon Väliskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes osaleb Eesti välispoliitika kujundamisel ja välissuhtlemise põhimõtete väljatöötamisel ning kontrollib valitsuse välispoliitilist tegevust. Komisjon kujundab ka Riigikogu arvamuse Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, arutab vajaduse korral teisi olulisi Euroopa Liidu teemasid ning kinnitab Eesti seisukohad enne Euroopa Liidu välis-, kaitse-, arengu- ja kaubandusministrite kohtumisi. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 81 istungit, sealhulgas korraldati 8 ühisistungit Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoniga. Koroonakriisi tõttu vähenenud välissuhtlus sai uuesti hoo sisse 2021. aasta kevadel. Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeeste visiidid toimusid Saksamaale, Prantsusmaale ja Moldovasse ning väliskomisjoni delegatsiooni visiidid Ühendkuningriiki, Hispaaniasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Väliskomisjon oli juhtivkomisjoniks 7 eelnõule, millest seadusena võeti vastu 2, otsusena 2, avaldusena 2 ja pöördumisena 1. Kevadel 2021 andsid rohkem kui tuhat inimest allkirja kollektiivsele pöördumisele, mille sisuks oli koroonapiirangute põhjustatud olukord, kus Soomes töötavatel elamisloata eestlastel ei olnud võimalik tulla koju lähedaste juurde. Pöördumise esitajad soovisid, et inimesi lubataks Eestisse humanitaarsetel kaalutlustel ning palusid edastada rahvaalgatuse Soome riigi juhtidele. Aprillis võttis Riigikogu vastu pöördumise Soome Vabariigi parlamendi Eduskunna poole eesmärgiga leida töörände korraldamiseks usaldusmeetmed, mis vähendaksid viiruse levikut piiriülesel liikumisel, kuid võimaldaksid taastada töötajate liikumise Eesti ja Soome vahel. 2021. aasta veebruaris võttis Riigikogu vastu avalduse "Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal", mis oli ajendatud Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva- visiidist. Avalduses rõhutati, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huve rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest, ning et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet. Õiguskomisjon Õiguskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb eraõiguse-, kriminaalõiguse- ja sisejulgeolekualaste eelnõudega, samuti politsei-, piirivalve- ja päästeteenistust reguleerivate eelnõudega. Komisjoni tööalas on ka advokaatide, notarite, vandetõlkide, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust korraldavad seadused ning valitsuse tegevuse ja reformide rakendamise kontroll oma valdkonna piires. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 50 korralist istungit. Komisjon menetles 21 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 14 ja tagasi lükati 2 eelnõu. Komisjon andis 4 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile, 4 arvamust Riigikohtule, 1 seisukoha riigieelarve kontrolli erikomisjonile Riigikogu rollist eelarve menetlemisel ning menetles 3 kollektiivset pöördumist. Välissuhtlus: - õiguskomisoni liige Urve Tiidus osales Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma VIII kohtumisel videosilla vahendusel (01.–02.02.2021); 15 - õiguskomisjoni liikmed Urve Tiidus ja Uno Kaskpeit võtsid osa Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma kohtumisest videosilla vahendusel (25.10.2021). Erikomisjonid Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega seonduvates küsimustes. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 20 istungit, sealhulgas 1 erakorralise istungi. Komisjon ei pidanud istungeid perioodil märts-mai, kuna komisjoni istungid peavad olema füüsilise kohalolekuga ja COVID-19 tõttu ei olnud see võimalik. Parlamentaarse kontrolli käigus kuulas erikomisjon juhtiva riigiprokuröri ülevaadet jälitusasutustes 2019. aastal teostatud pealtkuulamiste seaduslikkuse kontrollist. Kontrolli põhitähelepanu oli suunatud logifailide olemasolu ja nende kaudu tuvastatud pealtkuulamiste seaduslikkusele. Kõik kontrollitud pealtkuulamised olid teostatud kohtumääruse alusel ja selles lubatud tähtaegadel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 12615 alusel teostab järelevalvet jälitustoimingute üle julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud erikomisjon. Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Justiitsministeerium ning Kaitsepolitseiamet esitab vähemalt üks kord kolme kuu jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande kohtu luba nõudvate jälitustoimingute tegemise kohta. Julgeolekuasutuste eelarvete arutelud toimusid kaitse- ja siseministriga ning Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektoritega. Eelarvete aruteludel lähtuti julgeolekuasutuste arengust ja võimekuse kasvust ning tööülesannete täitmise võimalikkusest etteantud eelarvete ulatuses. Komisjon veendus, et eelarved võimaldavad täita ettenähtud tööülesanded ja lahendamist vajavad probleemid leiavad lahenduse. Toimusid regulaarsed parlamentaarsed kuulamised Vabariigi Valitsuse tegevusest, samuti allasutustes tehtavast tööst ja nende töökorraldusest, et hinnata valitsuse tööd ja jälgida eelarve täitmist ning saada ülevaade vajadustest ja probleemidest ning meetmete rakendamisest ettenägematute asjaolude lahendamiseks. Kuulamised toimusid Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Kaitseväe luurekeskuse, Riigiprokuratuuri ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga. Eesmärk oli ülevaate saamine ametkondade tegevusest ja ülesannete täitmise järelevalve tõhususest. Erikomisjoni tööruumides toimusid riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni istungid. Erikomisjoni ametnikud korraldasid riigisaladuse kohustuse täitmise järgimist komisjoni liikmete, kutsutud külaliste ja ametnike tegevuses ning riigisaladust sisaldavate dokumentide registreerimist, säilitamist ja inventeerimist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine toimus aruandeperioodil kaks korda. 19. mail 2021 muutis Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamise otsust. Muudatus (334 OE) sätestab komisjoni moodustamise, lähtudes koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist, seega otsustas Riigikogu juhatus lisada komisjoni koosseisu ühe liikme. 16 Korruptsioonivastane erikomisjon Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud korruptsioonivastaseid meetmeid ka tegelikult rakendataks. Komisjon arutab ja hindab seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist ja kontrollib huvide deklaratsioone. Kord aastas esitab erikomisjon Riigikogule ülevaate oma tegevusest. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 33 istungit. Komisjoni 15. märtsi 2021 avalikul istungil kaardistas komisjon aktuaalseimad teemad oma peamiste koostööpartneritega – korruptsioonivastase tegevuse riikliku koordinaatori Justiitsministeeriumiga, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga ja MTÜga Korruptsioonivaba Eesti. Aasta jooksul jälgis korruptsioonivastane erikomisjoni GRECO V hindamisvooru soovituste rakendamise käiku ja korruptsioonivastase tegevuskava 2021–2025 täitmist ning monitooris jätkuvalt korruptsioonivastase seaduse rakendamise analüüsi alusel seaduse muutmise eelnõude (nt korruptsioonivastane seadus, erakonnaseadus) väljatöötamist. 2020. aastal alanud COVID-19 mõjud jätkusid ka 2021. aastal, kui erikomisjon jätkas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) ja SA KredEx poolt kriisimeetmete rakendamise uurimist nii abimeetmete rakendamise menetluse kui ka raha kasutamise eesmärgipärasuse osas, sealhulgas koostöös riigieelarve kontrolli erikomisjoni, Riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantseleiga, MESi esindajate ja Maaeluministeeriumiga. Kriisimeetmete käsitlemisest on arenenud riigi juriidilistes isikutes haldusmenetluse rakendamise kohustuse uurimine laiemas plaanis. Samuti alustas komisjon koolide jaoks COVID-19 kiirtestide hanke väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluses seadusele vastavuse uurimist. Kuna erikomisjon on eraldi tähelepanu pööranud kohaliku omavalitsuse tasandil korruptsiooni tõkestamisele, jätkas komisjon kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatuste väljatöötamise jälgimist ning kohtus eelnõu väljatöötajatega. Erikomisjon kontrollis korruptsioonivastase seaduse 2021. aastal jõustunud muudatuste tulemusena huvide deklareerimise kohustuse saanud poliitiliste nõunike ja ministeeriumide asekantslerite, samuti uute Riigikogu liikmete huvide deklaratsioone. Huvide deklaratsioonide ideoloogilise ja tehnilise edendamise osas on komisjon esitanud oma ettepanekud huvide deklaratsioonide registri vastutavale töötlejale Justiitsministeeriumile ja volitatud töötlejale Rahandusministeeriumile, neist on näiteks ajakohaste finantslahenduste deklareerimist käsitlevad muudatused jõudnud korruptsioonivastase seaduse muutmise eelnõusse. Aasta jooksul sai erikomisjon teavitusi korruptsioonikahtlustest kohaliku omavalitsuse ning juriidiliste ja füüsiliste isikute, sealhulgas kõrgemate ametiisikute kohta. Nende juhtumite puhul tegi komisjon täiendavaid päringuid ja käsitles juhtumeid ka oma istungitel. Riigieelarve kontrolli erikomisjon Riigieelarve kontrolli erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes kontrollib koostöös Riigikontrolliga Vabariigi Valitsust, et riigieelarve oleks täidetud ning riigi vara ja eelarve vahendeid kasutataks säästlikult, otstarbekalt ja õiguspäraselt. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon 52 istungit (neist 5 erakorralist istungit), sealhulgas 1 ühisistung Euroopa Liidu asjade komisjoniga ja 1 väljasõiduistung. Aruandeperioodil võttis komisjon menetlusse 17 uut kontrolliaruannet ja 17 ülevaadet ning korraldas 5 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus. Lisaks aruannetele ja ülevaadetele olid komisjoni päevakorras ka muud riigieelarve seisukohast olulised teemad: - Toetusmeetmed Vabariigi Valitsuse määruse nr 31 "COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused" §-s 13 nimetatud kriisimeetmete rahaliste ning muude vahendite kasutamise ülevaadete ja aruannete jälgimine ning arutelude korraldamine. - Koroonaviirus Komisjon on tegelenud koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud küsimustega, sealhulgas vaktsineerimise korralduse küsimuste materjalide väljanõudmisega ja läbitöötamisega, ning korraldanud arutelusid erinevate osapooltega (nt Terviseamet, tervise- ja tööminister, meditsiinistaapide juhid). Samuti on korraldatud 2 teemakohast olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelu Riigikogu täiskogus. 11. märtsil 2021 esinesid OTRK "Tegevustest koroonaviiruse tõrjumisel" arutelul komisjoni esimees Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Krista Fischer. 28. oktoobril 2021 esines OTRK "Olukord koroonaviiruse tõrjumisel" arutelul peale komisjoni esimehe ning tervise- ja tööministri ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi. Aasta lõpus planeeriti külastust Terviseameti uutesse külmladudesse, kuid see lükkus 2022. aasta algusesse. - Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve Riigikogu rolli suurendamise, läbipaistvuse ning selguse huvides küsis komisjon fraktsioonidelt ja komisjonidelt ettepanekuid. Ettepanekud koondati, analüüsiti ning edastati ka Rahandusministeeriumile. Toimunud on riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve teemalised arutelud erinevate osapooltega. 2022. aastal on planeeritud suurem koostöö Rahandusministeeriumiga, et töötada välja uus riigieelarve baasseadus, mis kajastaks ka erikomisjoni ootusi. Lisaks toimus iga-aastase riigieelarve seaduse ja seletuskirja jälgimise kontroll nii sisu kui ka summade osas. - Euroopa Liidu eelarve, taasterahastu ja üleminekufond Komisjon peab vajalikuks olla kursis kõikide euroraha kasutamist puudutavate materjalidega. 19. aprillil 2021 sai komisjon ülevaate Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveperioodi põhimõtetest ning 2014–2020 eelarveperioodi täitmisest. Selle järel otsustati 6. mail 2021 korraldada OTRK arutelu Riigikogu täiskogus. OTRK "Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi, taasterahastu ja õiglase üleminekufondi raha planeerimisest" arutelul esinesid komisjoni esimees, rahandusminister Keit Pentus- Rosimannus ja makroökonoomika teadur Lenno Uusküla. Novembris toimus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisistung, kus saadi ülevaade Euroopa Kontrollikoja 2020. aasta aruandest. - CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale 2021. aasta teises pooles oli komisjoni päevakorras läbivalt CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale. 20. septembril 2021 korraldati samal teemal komisjoni istung, kus osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Energia ja teiste asutuste esindajad. Komisjon otsustas korraldada OTRK "CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale" arutelu Riigikogu täiskogus 28. septembril 2021. Arutelul esinesid komisjoni esimees, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson. Energiakriisi süvenedes arutati teemat ka komisjoni 13. detsembri istungil ning 14. detsembril 2021 korraldati OTRK "Hinnakriis elektriturul" arutelu 18 Riigikogu täiskogus. Arutelul esinesid komisjoni esimees, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg. Komisjoni ettepanek, et 2022. aasta riigieelarve seaduseelnõu menetlemisel tuleb leida elektri hinnatõusu leevendamise meetmeid, leidis toetust. Probleemkomisjonid Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon loodi Riigikogu 2019. aasta 30. mai otsuse alusel eesmärgiga uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks ning õppevahendite, õppekavade, metoodikate ja õpetajate ettevalmistamiseks. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 16 istungit. Parlamentaarsete kuulamiste käigus kohtus komisjon haridus- ja teadusministriga (31.05.2021 ja 25.10.2021); arutas Tallinna Ülikooli, Balti Uuringute Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti keele instituudi esindajatega "Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu 2020" aruannet (7.06.2021); kohtus Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga teemadel õpetajate järelkasv, õppevahendite tagamine ning järelevalve eesti keele õppe üle (8.11.2021); kohtus kirjastuse Argo esindajatega õppe- ja teaduskirjanduse väljaandmise küsimuses (25.11.2021). Komisjon algatas olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)" arutelu, mis toimus Riigikogu täiskogus 23. septembril 2021, ning töötas välja ja esitas haridus- ja teadusministrile ettepanekud eesti keele õppe tõhustamiseks muukeelsetes koolides. Neid ettepanekuid on Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud eestikeelse hariduse tegevuskava töödokumendis arvesse võetud. Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon loodi Riigikogu 2019. aasta 30. mai otsuse alusel eesmärgiga kujundada Eesti rahvastikupoliitikat ning tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riigikogu XIV koosseisu 5. ja 6. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 4 istungit, sealhulgas üks avalik ühisistung sotsiaalkomisjoniga teemal „Laste vaesus – jalg taha juba stardis “. Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis käsitletud teemad: - perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu arutamine koos rahvastikuministriga (11.01.2021); - 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse plaani arutamine (18.01.2021); - rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni töö lõpparuande arutamine (31.05.2021); - laste vaesus (01.06.2021). Komisjoni tegevus lõppes 08.06.2021. Samal kuupäeval andis Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees Peeter Ernits täiskogu istungil parlamendile üle komisjoni 2-aastase tegevuse lõpparuande. 19 IV. PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL 2021. aasta välissuhtlust raamis vajadus tulla toime pandeemia järelmitega. 2020. aastal rakendatud virtuaalsed suhtlusvahendid aitasid rahvusvahelisi kontakte luua ja hoida. Kokkuvõttes oli virtuaalse välissuhtluse maht aasta jooksul suur, aga lisandus ka palju ürituste hübriidvorme. Veebipõhise suhtluse ladususele vaatamata süvenes vajadus vahetult suhelda ning ajuti leevendatud piirangute vältel avanes võimalus võõrustada väliskülalisi ja korraldada visiite. Riigikogu (RK) esimehe Jüri Ratase ametisse astumisele järgnes arvukalt videokohtumisi ametikaaslastega ning osalemine veebipõhisel Euroopa Liidu liikmesriikide parlamendiesimeeste konverentsil 10.05.2021. Riigikogu algatusel toimus ajaloos esmakordselt Kolme Mere Algatuse parlamentaarne foorum, millel osalesid RK esimehe eestvedamisel seitsme osalisriigi parlamendiesimehed, 3SI Fondi esindaja ning USA Kongressi liige. Riigikogu algatus pälvis osalejate tunnustuse, väljendati lootust, et foorum saab tulevikus järje. 2021. aasta silmapaistvaimaks parlamentaarse diplomaatia sündmuseks kujunes Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva tähistamine 19.–20.08.2021. Pidulikest üritustest võtsid osa Läti, Leedu ja Islandi parlamendi esimehed, Poola Sejmi marssal ja Euroopa Parlamendi president. Eestis võõrustas RK esimees Jüri Ratas 31.05.–01.06 Leedu spiikrit, 18.–19.08 Poola Sejmi marssalit, 31.10.–02.11 Tšehhi Senati presidenti ja 25.11 Soome parlamendi esimeest. Toimus kolm RK esimehe kahepoolset välisvisiiti: juunis külastas Jüri Ratas Šveitsi Konföderatsiooni, novembris Ungarit ja detsembris Montenegrot. 08.–09.07 osales esimees Läti kolleegi kutsel Jurmalas toimunud kolme Balti spiikri kohtumisel. 18.08 külastas Jüri Ratas koos Euroopa Parlamendi esimehe ning Läti ja Leedu spiikriga Leedu-Valgevene piiri. 15.–18.09 tähistasid Eesti, Läti ja Leedu spiikrid Rootsi spiikri kutsel Stockholmis riikidevaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva. 21.–22.10 osales Jüri Ratas sõnavõtuga Ateenas ENPA liikmesriikide parlamendiesimeeste konverentsil, ürituse raames toimusid mitmed kahepoolsed kohtumised kolleegidega. 23.–24.11 toimus Prantsuse Senati ja Rahvusassamblee ühisel kutsel kolme Balti riigi parlamendiesimeeste ühisvisiit Pariisi, kus märgiti diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva. 28.–29.11 osales esimees Kopenhaagenis NB8 spiikrite hübriidkohtumisel. RK esimene aseesimees Hanno Pevkur osales Varssavi julgeolekufoorumil ettekandega. RK teine aseesimees Martin Helme omakorda esines sõnavõtuga Portugalis suve alguses toimunud konverentsil "Another project for Europe". Riigikogu parlamendirühmade peamisteks kohapealseteks suhtluspartneriteks sellel perioodil olid Eestis asuvad välisesindused ja siin resideeruvad suursaadikud. Rühmade töö kulges sellel aastal siiski suures osas virtuaalselt ja videosilla teel kohtusid oma vastavate parlamentide sõprusrühmadega Eesti-Suurbritannia, Eesti-Leedu, Eesti- Horvaatia, Eesti-Prantsuse, Eesti-Mongoolia, Eesti-Aserbaidžaani, Eesti-Kreeka ja Eesti-Kasahstani parlamendirühmad. Riigikogu välisdelegatsioonide töö kulges veebipõhiselt harjumuspärase tõhususega. 20 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsioon Aktiivse NATO liikmesriigina peab Eesti oluliseks sisulist panustamist NATO PA töösse. 2021. aasta märtsis toimunud kolme komitee ühisel virtuaalsel kohtumisel toodi prioriteetsete teemadena välja demokraatia ja ühiskondliku vastupanuvõime jätkuv tugevdamine, kiirete tehnoloogiliste muutustega kohanemine, Venemaa ja Hiina poolt arenevatele ohtudele vastamine, partnerite kaasamine, nutikad investeeringud uutesse kaitsesüsteemidesse ja kaitsekulutuste suurendamine. Aprilli teises pooles toimus NATO PA julgeoleku tsiviilmõõtme komitee (nüüdseks juba demokraatia- ja julgeolekukomitee) esimene virtuaalne Eesti visiit. Kohtumisel keskenduti ühiskonna kerksusele, desinformatsioonile ja küberohtudele. Maikuus toimus Rootsi delegatsiooni korraldatud virtuaalne kevadistung. Peamiste teemadena käsitleti NATO 2030 reflektsiooniprotsessi ning ootusi NATO tippkohtumisele ja NATO strateegilise kontseptsiooni ajakohastamisele; uuendatud Atlandi-üleseid suhteid; Venemaa mitmetahulist ja kõrgendatud väljakutset Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule; Hiina tõusu ja sõjalise moderniseerimise tagajärgi; ühiskonna ja demokraatia kerksust, sealhulgas desinformatsiooni; NATO ja tema partnerite käimasolevat vägede väljaviimist Afganistanist; jätkuvat ebastabiilsust kogu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) regioonis; julgeolekut Kaug-Põhjas; pandeemia majanduslikku mõju ning küsimust, kuidas säilitada kaitsekulutusi ja töötada õiglasema koormajagamise nimel; relvastuskontrolli ja tuumarelva leviku tõkestamise väljakutseid, sealhulgas Iraani tuumaprobleemi; uusi arenguid kosmose valdkonnas ning NATO partnerlussuhteid, eriti Aasias. Oktoobris hübriidvormis toimunud aastaistungil Lissabonis olid peamised teemad NATO kohanemine ohtude ja nendest põhjustatud olukordadega, rõhuasetusega NATO uuel strateegilisel kontseptsioonil, mille põhieesmärk on poliitilise dimensiooni tugevdamine; jagatud demokraatlike väärtuste hoidmine; uued väljakutsed Hiina poolt; kestev julgeolekuoht Venemaa poolt ning Afganistan ja sellega seotud õppetunnid. Eesti seisukohast oli aastaistungil käsitletud teemadest olulisim jätkuv julgeolekuoht Venemaa poolt, mille tõttu on meie riik igati toetamas Ukrainat ja Gruusiat. Väga tervitatav oli näha, et päevakorras hoitakse ka arenguid avatud uste poliitikas. Eesti jaoks on igati oluline osaleda aktiivselt ka uue strateegilise kontseptsiooni konsultatsiooniprotsessis. Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (EISC) 2021. aastal oli jätkuvalt organisatsiooni eesistujaks Norra. 10. mail toimus virtuaalne plenaaristung, mis keskendus kosmose ja satelliitide rollile Arktikas ning riiklike kosmoseseaduste väljatöötamisele, millele parlamentide liikmed annavad oma seadusandliku vastutuse kaudu märkimisväärse panuse. Nimetatud teema oli Eesti jaoks oluline, sest samal ajal toimus Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse taotlusprotsess. Eesti delegatsiooni toonane juht Raivo Tamm ütles oma sõnavõtus, et kosmosetehnoloogiatel on palju omadusi, tänu millele on need ideaalselt kasutatavad Arktika kontekstis: satelliidid näevad kaugeid piirkondi, kuhu muul viisil juurde ei pääse, need võivad hõlmata laia ala, kus on suhteliselt vähe infrastruktuuri, ja nad võivad pakkuda sellist tüüpi teavet, mis ei ole saadaval mis tahes muust allikast. Kosmosetehnoloogiad võivad aidata kaasa Arktika-poliitika prioriteetidele paljudes valdkondades, nagu kommunikatsioon, Maa vaatlus, navigatsioon, seire ja teadus. Arktika ise võib pakkuda Euroopale näiteks täiendavaid stardikohti. Raivo Tamm tutvustas Eesti riikliku kosmoseseaduse väljatöötamist, mille abil reguleeritakse satelliitide registreerimist ning riigi ja erasektori vahelist suhtlust ja vastutust. Plenaaristungi lõpus võeti ühehäälselt vastu EISCi 2021. aasta resolutsioon, mis keskendus riiklike kosmoseseaduste väljatöötamisele, kosmose ja satelliitide rollile Arktikas ning COVID-19 järgsetele mõjudele kosmosesektoris. 21 23.–26. oktoobril osalesid Andrei Korobeinik ja Raivo Tamm Rahvusvahelisel Astronautika Kongressil Dubais. Keskseks teemaks oli kosmosesektoris pakutavad lahendused tsiviilühiskonna kasuks. Novembris toimus Tromsøs (Norra) töötuba, kus osales delegatsiooni liige Raivo Tamm. Töötuba keskendus võimalustele ja väljakutsetele kasutamaks kosmosetehnoloogiaid Arktikas. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) Kõik neli ENPA osaistungit toimusid hübriidvormis. Füüsiliselt osales Eesti delegatsioon juunis ja septembris toimunud osaistungitel. Jaanuaris toimunud osaistungi läbivaks teemaks oli Venemaa Föderatsiooni volituste vaidlustamine, Aleksei Navalnõi vahistamine ja ENPA ühisprotseduur. Muude teemadena tuli arutusele COVID-19 vaktsiinide temaatika, Gruusia parlamendi valimiste tulemused, Poola ja Moldova kohtunike sõltumatuse küsimused ning kodanikuühiskonna tegevuste piirangud mitmetes Euroopa Nõukogu liikmesriikides. Aprillis toimunud osaistungil arutati vähemusrahvuste kaitset Euroopas ja valimisreformi vajadust Valgevenes. Tuliseks diskussiooniteemaks osutusid COVID-passid ja -tõendid. Samuti oli päevakorra üks olulisemaid punkte Aleksei Navalnõi kinnipidamisega seonduv. Juunis toimunud osaistungil keskenduti taaskord võitlusele pandeemiaga ja selle õppetundidele. Samuti pöörati tähelepanu põhiõiguste kaitsele muutunud olukorras. Debateeriti ka meediavabaduse teemadel. Lisaks käsitleti pandeemia tekitatud sotsiaal-majanduslikku kriisi ning selle mõju laste õigustele. Septembrikuu täiskogu keskendus eelkõige keskkonnale, inimõigustele ja sotsiaal-majanduslikule ebavõrdsusele. Samuti tuli arutusele Armeenia-Aserbaidžaani konflikti järgsed leevendustegevused, olukord Afganistanis, pandeemiaga võitlemine ja Valgevene hübriidrünnak Euroopa riikide vastu. 2021. aastal valiti ka ENPA delegatsiooni koordineerimisel Eesti esindajaks Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komiteesse Mari Amos. Delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osales 5.–10. septembril Maroko parlamendivalimiste vaatlusmissioonil ja 11.–15. novembril Bulgaaria presidendi- ja parlamendivalimiste vaatlemisel. Balti Assamblee (BA) 2021. aasta Leedu eesistumise ajal jäid Balti riikide ja laiema rahvusvahelise kogukonna vaheliste arutelude keskmesse COVID-19 kriisi ja kriisist taastumise teemad. Aktiivsed arutelud ning infovahetus toimus Põhjamaade Nõukogu (PN) ja Beneluxi parlamendiga. BA leidis muu hulgas, et oluline on ühise elektroonilise immuunsuspassi loomine, et tagada kolme Balti riigi ja Euroopa Liidu kodanike ohutu liikumine ja reisimine. BA 4.–5. novembril Vilniuses 40. istungjärgul kogunenud 27. Balti Nõukogu leidis, et koostöö Balti riikide vahel on mitmes valdkonnas hea, kuid COVID-19 kriisi mõjude leevendamise meetmed võiks olla tõhusamad. Parlamentide esimehed kinnitasid kohtumisel BA presiidiumiga, et BA on oluline platvorm Balti riikide koostööks ja ideede jagamiseks. Aasta jooksul kohtusid BA komisjonid enamasti videosilla vahendusel ning fookuses oli julgeolek, kriisiohjamine, Valgevene hübriidrünnakud Leedule ja Lätile ning Balti riikide koostöö nimetatud rünnakute tõrjumisel, tervishoid, sotsiaalsed ja tööhõive aspektid ning majanduskoostöö ja haridus. BA presiidium kutsus Balti riikide valitsusi üles koordineerima ühiseid tegevusi seoses Valgevene-Leedu ja Läti piiril toimuvaga, aga ka operatiivse infovahetuse ja pandeemia tekitatud kriisiteemadega. 22 Jätkus BA koostöö rahvusvaheliste partneritega. PNi koostööformaadis toimusid virtuaalsed kohtumised, kus vahetati infot ja pandeemia ohjamisega seotud parimaid praktikaid ning arutati olukorda Valgevenes. BA, PNi ja Beneluxi parlamendi kolmepoolsel kohtumisel septembris oli vaatluse all COVID-19 mõju riikidele ning peeti debatt õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste teemal, pidades silmas hiljutisi sündmusi Valgevenes. Koostöö GUAMi (Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaani ja Moldova) ja IPAga (Gruusia, Ukraina ja Moldova) idapartnerluse raames oli pea olematu pandeemia leviku ja keerulise olukorra tõttu nendes riikides. Läänemeremaade parlamentaarsel konverentsil osales BA delegatsioon samuti virtuaalsetel istungitel ning kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse töörühmas. Parlamentidevaheline Liit (IPU) IPU Eesti rühma tegevust mõjutas COVID-19 pandeemiast tingitud olukord ja sellega seotud piirangud. Aasta esimeses pooles füüsilisi kohtumisi ei toimunud. IPU 142. assamblee ja 207. nõukogu kogunes 24.–27. mail 2021 videosilla vahendusel. 26. mail toimus täiskogul interaktiivne debatt teemal "Pandeemiast jagusaamine ja parema tuleviku ehitamine: parlamentide roll". IPU president rõhutas oma sõnavõtus, et COVID-19 pandeemiast räsitud maailmas on inimõiguste, võrdsete võimaluste ja demokraatia tagamine kõigile ühiskonnagruppidele üks olulisemaid prioriteete. President toonitas, et riikide majandused tuleb üles ehitada "targalt" läbi jätkusuutliku tootmise ja tarbimise, ning lisas, et parlamendid peavad tegema rohkem koostööd, et tagada kõikides riikides ligipääs vaktsiinidele. Eksperdid ja parlamentide esindajad keskendusid oma sõnavõttudes pandeemia tõttu ilmnenud ebavõrdsusele, mis on eriti rängalt mõjutanud naiste, noorte ja laste õigusi, ning vajadusele tagada vaktsiinide kui intellektuaalse omandi kättesaadavust vaesemal järjel olevatele riikidele. IPU Eesti rühma liikmed osalesid mitmel 12+ rühma videokohtumisel. IPU 143. assamblee ja 208. nõukogu toimus 26.–30. novembril 2021 Madridis. Kokku osales 120 delegatsiooni. Assamblee tööst ei võtnud osa Kanada ja Hiina. IPU konsultatiivorgani, Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsiooni (ASGP) töös osales Madridis Riigikogu Kantselei asedirektor Antero Habicht. 143. assamblee peateemadeks olid demokraatia väljakutsed, lõhestumise vähendamine ja sõnavabaduse kaitsmine. 28. novembril toimunud plenaaristungil esines kõnega Eesti delegatsiooni juht Toomas Kivimägi. Euroopa Julgeoleku- ja Kootööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee (OSCE PA) OSCE PA tegevuse peaeesmärk on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. Assamblee võtab vastu resolutsioone soovitustega liikmesmaadele OSCE kriteeriumite täitmiseks, esindab OSCE parlamendisaadikute kollektiivset häält ja parlamentaarset diplomaatiat ning omab laiahaardelist valimiste vaatlemise programmi. OSCE PA talveistung toimus 24.–26. veebruaril. Eesti delegatsioonist osalesid Sven Sester, Marko Šorin ja Heljo Pikhof. OSCE PA pidas oma talveistungit esimest korda virtuaalselt, mistõttu toimusid komiteede koosolekud, debatid ja sõnavõtud lühemalt kui muidu. Alalise komitee olulisim vastuvõetud otsus oli kodukorrareeglite muutmine eesmärgiga lubada kaughääletamine. OSCE PA 30. juunist 6. juulini Viinis toimunud aastaistung oli esmakordselt hübriidformaadis. Eesti delegatsioonist osalesid Mati Raidma, Heljo Pikhof ja Marko Šorin. Füüsiliselt kohapeal sai olla ainult delegatsiooni juht ja üks ametnik. Istungi fookuses oli riikidevaheline koostöö ülemaailmse kriisi ajal ja parlamentide roll. Valiti uued bürooliikmed ja president, kelleks sai võiduka ülekaaluga Margareta Cederfelt. OSCE PA sügisistungil, mis oli samuti virtuaalne, osales delegatsiooni juht Mati Raidma. 23 Alalise komitee istungil andis OSCE PA president Margareta Cederfelt ülevaate oma tegevusest. Olulisima teemana tõi ta välja olukorra Afganistanis ja selle mõjud naaberriikidele. 2021. aastal osaleti aktiivselt ka valimiste vaatlusmissioonidel Armeenias, Kõrgõzstanis ja Usbekistanis. Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskus (ECPRD) ECPRD koostöövõrgustikus osaleb ligi 70 parlamendikoda, selle toimimisse on panustanud ka Riigikogu Kantselei. ECPRD võrgustiku raames on õigus- ja analüüsiosakond 2021. aastal vastanud 255 infopäringule erinevates valdkondades. Toimus kümme ECPRD võrgustiku korraldatud videoseminari. 24 V. AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE Sarnaselt 2020. aastale jättis COVID-19 pandeemia avalike suhete osakonna tegemistele oma jälje ka 2021. aastal. Viiruse ohtliku leviku tõttu tuli esmakordselt piirata huviliste juurdepääsu pidulikule lipuheiskamisele 24. veebruaril Kuberneri aias, taas tuli ära jätta traditsiooniline lahtiste uste päev Riigikogu sünnipäeval ja vähenesid ka võimalused ekskursioonide korraldamiseks Toompea lossis. Kõigest hoolimata külastas läinud aastal Riigikogu 116 ekskursioonigruppi, millest 95 olid Eestist ja 21 välisriikidest. Kokku osales Riigikogu ekskursioonidel 4061 külastajat: 3529 eestlast ja 532 välismaalast. Välisriikidest olid esindatud USA, Saksamaa, Ukraina, Soome, Jaapan, Venemaa, Läti, Leedu, Rootsi, Taani ja Suurbritannia (peamiselt ametnikud, delegatsioonid, ajakirjanikud). Välisturistidele ei saanud pandeemiaga seoses kahjuks ekskursioone korraldada. Suveperioodil osaleti mitmes majavälises projektis: - 10.–11. juulil toimusid Open House Tallinn raames eelregistreerimisega külastused (kokku 8 gruppi 264 külastajaga), kus tutvustati Toompea lossikompleksi hoonete ajalugu ja arhitektuuri nii eesti, vene kui ka inglise keeles; - 14.–15. augustil toimusid vanalinna päevad, mille raames tutvustati keskaegset arhitektuuri Toompea linnuse näitel. 2021. aasta suursündmuseks oli 20. augustil Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva väärikas tähistamine varahommikuse riigilipu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni, 20. augusti mälestuskivile lillede asetamise tseremooniaga, tervikasja esitlusega Valges saalis, XIV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi piduliku ühisistungiga Riigikogu istungisaalis, 20. Augusti Klubi koosolekuga Valges saalis ja pidupäevakontserti "Naise vaim ja vägi" korraldamisega Kuberneri aias. Selle olulise sündmuse puhul avati Riigikogus kolm päevakohast näitust: - "Teel iseseisvuse taastamisele. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu"; - Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia vaibanäitus "Sinitriipu kirjatud"; - Mauri Grossi maalinäitus "Suguvõsa 3". Tähistamaks 100 aasta möödumist I Riigikogu tööle asumisest alustasime aastat põhjaliku ülevaatenäitusega "Riigikogu I koosseis: erakonnad, liikmed, tegevus", kus sisuloojaks oli meie hea koostööpartner Eesti Rahvusraamatukogu. Kokku eksponeeriti läinud aastal Riigikogus kümmekond näitust. Pressiteenistuse tööd ilmestasid Riigikogu esimehe aktiivne välissuhtlus ja tema visiitide kajastused sõnas ja pildis. Sügisistungjärgu eel olid tähelepanu keskpunktis Vabariigi Presidendi valimistele suunatud tegevused ja ajakirjanikele toe pakkumine sündmuse kajastamisel, samuti pressikonverentsi korraldamine. Ajakirjanikega suhtlemisel olid olulisel kohal elektroonilised kanalid. Meediale pakuti ülekandeid Riigikogus toimuvatest sündmustest, täpset ja põhjalikku informatsiooni eelolevatest sündmustest ning parlamendi tööd kajastavaid pressiteateid eesti, vene ja inglise keeles. Veebiülekannete juures kasutati sageli ka viipekeeletõlke. Riigikogu istungite videosalvestised koos subtiitritega on järelvaadatavad Youtube’i keskkonnas. Riigikogu tööd kajastavad fotod on kättesaadavad Riigikogu veebilehel asuvas fotoarhiivis. Eesti Rahvusringhääling tegi Riigikogu istungisaalist palju otseülekandeid, võttes luubi alla infotunnid, olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelud, peaministri poliitilised avaldused ja ettekanded valitsuse tegevusest. Koostöös kantselei erinevate struktuuriüksustega said vastuse paljud ajakirjanike meediapäringud. 25 Aasta-aastalt on suhtlemisel meedia ja avalikkusega kasvanud sotsiaalmeedia roll. Facebooki jälgijate arv ületas aasta lõpuks 17 000 piiri. Toimusid Facebooki kampaaniad Riigikogu sünnipäeva ja taasiseseisvumispäeva tähistamiseks ning koostöös Riigikogu liikme Jaak Valge ja Rahvusarhiiviga valmisid videod Asutava Kogu olulisematest õigusaktidest. Jätkus Riigikogu eelmiste koosseisude liikmete elulugude uuendamine ja kaasajastamine veebis. Plaanitult ilmusid Riigikogu Toimetiste uued numbrid. Koroonakriisile keskendunud RiTo nr 43 esitlus toimus juunis, kliimamuutused ja rohepöörde fookusesse võtnud nr 44 esitlus detsembris. Novembris nägi ilmavalgust järjekordne Riigikogu aastaraamat, mis vaatles ajaperioodi 2020. aasta septembrist 2021. aasta septembrini. Oluliseks sihtgrupiks on noored, kes võtavad aktiivselt osa riiklikel tähtpäevadel toimuvatest pidulikest lipuheiskamise tseremooniatest Kuberneri aias. Noorte liputoimkonnad on alati väljas 24. veebruaril, 4. juunil ja 20. augustil. Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril assisteerivad lipuheiskamist Pika Hermanni torni traditsiooniliselt Tallinna 21. kooli õpilased. Piirangute leevendumisega oli Toompea lossis võimalik korraldada traditsioonilisi noorteparlamendi simulatsioonimänge ja oktoobris toimus Riigikogu istungisaalis Mudel-Euroopa Parlamendi lõppfoorum. 26 VI. ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE Riigikogu Kantselei eesmärk on toetada Riigikogu tema põhiseaduslike ülesannete täitmisel. Sellest tulenevalt on Kantseleil kohustus värvata ja hoida kõrge kvalifikatsiooniga teenistujaid, kes parimal viisil toetavad Eesti rahva esindust riigi ja parlamentarismi edendamisel ning täidavad ühiskonnas olulist rolli seadusandliku ja täitevvõimu tasakaalustamisel võrdsete partneritena. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks ning teenistujate professionaalsuse hoidmiseks ja kasvatamiseks tegeleb Kantselei ka arenduse ja koolitustega. COVID-19 epideemia jätkumisega oli 2021. aastal rõhuasetus eelkõige veebipõhistel koolitustel. Jätkus vaimse tervise koolituste sari, samuti juhtidele suunatud veebitöötoad kaugtöö juhtimise, konfliktijuhtimise ja koostöö valdkonnas. Aktiivselt osaleti Riigikohtu korraldatavatel õiguskoolitustel, Riigi Tugiteenuste Keskuse kesksetes koolitustegevustes ja Õigusloome Akadeemia koolitustel ning tagati teenistujatele võimalus osaleda coaching’u- ja mentorlusprogrammides. Kantselei palgapoliitika eesmärk on tasustada professionaalseid teenistujaid õiglaselt nii organisatsiooni sees (tagada sisemine õiglus) kui ka konkurentsivõimeliselt palgaturul (tagada väline õiglus). Rahandusministeeriumi koostatud 2021. aasta ministeeriumide haldusalade ning põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei palkade koondraporti kohaselt on Kantselei palgapositsioon antud võrdlusgrupis veidi paranenud, aga jätkuvalt madalaim. Kantseleis teenitakse selle raporti andmete põhjal keskmiselt 6% madalamat tasu kui teistes põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis. 2021. aastal oli keskmine kuupõhipalk Kantseleis 1877 eurot, olles kasvanud võrreldes 2020. aasta keskmisega 2,1%. 2021. aastal vähenes vabatahtlik personali voolavus (4,9%) võrreldes 2020. aastaga, küll aga suurenes hüppeliselt vabatahtlik voolavus mõnes kindlas teenistusgrupis. Peamine vabatahtliku voolavuse põhjus on seotud madala palgatasemega. Kantselei kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav ametiasutus on vaatamata eeltoodud statistikale suutnud hoida oma positiivset mainet tööandjana. Riigikogu nõustamise ja teenindamisega seotud kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid on motiveeritud Kantseleis töötama. Kantseleis (koos Arenguseire Keskuse ja riigi valimisteenistusega) oli 2021. aastal täistööajale taandatud avalike teenistujate keskmine arv 213,8 (sh ametnike keskmine arv 76,41 ja töötajate keskmine arv 137,39). Riigikogu juhatusele makstud töötasud olid aruandeaastal kokku 218 432 eurot. Riigikogu Kantselei juhtkonna (direktori ja asedirektorite) tasud olid 147 045 eurot. 2021. aastal arvestati töötasu ja hüvitiste kulu Riigikogu liikmetele ning Kantselei ametnikele ja teenistujatele kokku 11 627 286 eurot. Õigusaktidele, Kantselei siseaktide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid seotud isikutega aruandeaastal ei tehtud. 27 VII. TÄIENDAV INFORMATSIOON Olulisemad investeeringud 2021. aastal jätkati varasemalt alustatud Toompea lossi hoonete renoveerimistööde ettevalmistamisega. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnalt tellitud Toompea lossi muinsuskaitsealaste eritingimuste koostamine takerdus ning need ei valminud 2021. aastal. Muude suuremahuliste investeeringute tegemine on seiskunud kuni Lossi plats 1a kinnistu renoveerimistööde saatuse selgumiseni. Riigikogu Kantselei võttis vastu Tallinna linnalt soetatud Toom-Kooli 9 kinnistu. Valmisid hoone muinsuskaitsealased eritingimused ning digitaalne mõõdistamine. Edasiste renoveerimistööde ettevalmistamiseks sõlmiti käsundusleping Riigi Kinnisvara ASiga. Toompea lossis toimunud suuremad remondid olid Riigikogu hoone III ja IV korruse akende renoveerimine, mitmete kütte- ja veesüsteemi avariide likvideerimine ja nende ennetamine ning esindusruumide korrastamine. Infotehnoloogia investeeringute kava prioriteet 2021. aastal oli soetada koosolekuruumidesse kvaliteetsed konverentsitehnika seadmed. Jätkati stenogrammi infosüsteemi HANS ja dokumendihaldus- ja stenogrammisüsteemi tarkvara EMS arendamist. Tarkvaraarendusega seotud töid tehti 2021. aastal kogumaksumusega 279 112 eurot (käibemaksuta). Riigikogu Kantselei tähtsamad majandusnäitajad 2021. aastal olid järgmised: varad 20 702 399 eurot kohustused 3 099 004 eurot tegevustulud 137 825 eurot tegevuskulud 23 056 588 eurot intressikulud 68 931 eurot 28 VIII. RIIGI VALIMISTEENISTUS Riigi valimisteenistus (RVT) on valimisseaduste alusel moodustatud ja Riigikogu Kantselei koosseisus olev üksus, kelle ülesanne on ette valmistada ja läbi viia Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogude, Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. Lisaks sellele lahendab teenistus muid valimistega seotud küsimusi, sealhulgas infotehnoloogilisi küsimusi. RVT põhiülesanne oli korraldada 2021. aasta oktoobris kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Valimisnädal oli 11.–17.10, valimispäev 17.10. E-hääletamine toimus 11.–16.10; 15.–17.10 olid avatud kõik valimisjaoskonnad. E-hääletamise tulemused tegi RVT kindlaks 17.10, tervikluse kontrolli 18.10. RVT nõustas valla- ja linnasekretäre jaoskonnakomisjonide moodustamise, valimisjaoskondade loomise ja hääletamisruumide asukohtade küsimustes. RVT koostas juhendmaterjalid kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks, samuti jaoskonnakomisjoni käsiraamatu koos hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise juhendiga ning juhendi valimiste korraldamiseks COVID-19 tingimustes. RVT viis läbi koolitused valla- ja linnasekretäridele ja jaoskonnakomisjonide liikmetele. Koolitusel oli eraldi rõhuasetus uue valimiste infosüsteemi (VIS) ja hääletamiskorralduse tutvustamisel. Koolituseks oli avatud ka eraldi Moodle’i keskkond. Jaoskonnakomisjonidele tegi RVT koolitusvideod. Koolitus toimus lisaks ka erakondade volitatud esindajatele VISi kasutamise ja kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta. Valimistel võeti esmakordselt kasutusele elektrooniline valijate nimekiri. Selleks arendas Riigi Infosüsteemi Amet koostöös RVTga uue VISi, milles sisaldus esmakordselt elektroonilise valijate nimekirja moodul, samuti kandidaatide elektrooniliselt registreerimiseks esitamise moodul. Riigi Infosüsteemi Amet viis läbi VISi läbistustesti. Elektrooniline valijate nimekiri eeldab, et kõigis hääletamisruumides kasutatakse VISi, selleks varustas RVT need koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (arvutid, logistika, süsteemi image ja selle uuendamine, kasutajatugi) ja Riigi Infosüsteemi Ametiga (küberturve) arvutite, printerite ja mobiilse internetiühendusega. Elektroonilise hääletamise süsteem (EHS) ajakohastati kohalikeks valimisteks. RVT viis läbi EHSi ISKE auditi ja EHSi läbistustesti ning koostas EHSi riskianalüüsi. Valmis analüüs valijarakenduse ligipääsetavuse (vaegnägijate toe täiendamine) kohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas Vabariigi Valimiskomisjonile hinnangu valimiste küberturbe nõuete täitmise kohta. Valmis kolm selgitavat videot e- hääletamise põhimõtete kohta. EHSi kogumisteenust pakkus Riigi Infosüsteemi Amet. Enne valimisi moodustas RVT e-hääletamise rakkerühma. Kõik RVT läbiviidud EHSi toimingud olid soovijatele vaadeldavad online-keskkonnas Teams. Enne seda korraldas RVT ettevalmistava vaatlejakoolituse. Jätkus e-hääletamise toimingute kirjelduste ja dokumentatsiooni täiendamine. Valmis uuring näotuvastuse rakendatavuse kohta e- hääletamisel (tellija Riigi Infosüsteemi Amet). RVT koostas valimiste riskianalüüsi, mis käsitles tehnoloogilisi riske ning juhtimisega, küberrünnakutega, õõnestamisega, jaoskondade töökorralduse häiretega ja koroonaviiruse levikuga seotud riske. 29 Valijate nõustamiseks avas RVT eraldi infotelefoni, seda teenust osutas Häirekeskus, kes suunas vajaduse korral kõned edasi. Keerulisemad küsimused suunas Häirekeskus vastavalt sisule edasi RVT, Riigi Infosüsteemi Ameti, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT), Politsei- ja Piirivalveameti või kohaliku omavalitsuse numbritele. Riigi Infosüsteemi Amet pakkus kasutajatuge valijarakenduse kasutamisel tekkinud tehnilistes küsimustes nii telefoni kui ka e-posti vahendusel. RVT kaasas ka nii-öelda teise astme kasutajatoeks Riigikogu Kantselei vabatahtlikke. RVT üheks ülesandeks on Vabariigi Valimiskomisjoni teenindamine, sealhulgas koosolekute ja eelnõude ettevalmistamine. 2021. aastal pidas Vabariigi Valimiskomisjon 27 koosolekut. 31.08.2021 toimusid Vabariigi Presidendi valimised, mille korraldamisel abistas RVT Vabariigi Valimiskomisjoni. Valimistega seonduvalt vaatas Vabariigi Valimiskomisjon läbi kaebused, mille kohta RVT valmistas ette otsuste eelnõud. 21.01.2021 sõlmisid RVT, Riigi Infosüsteemi Amet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kolmepoolse koostöölepingu kohalike valimiste korraldamiseks, sealhulgas e-hääletamise korraldamiseks, valimiste infosüsteemide majutus- ja haldamisteenuse osutamiseks ning valimiste küberturvalisuse tagamiseks. Valimiste ettevalmistamiseks kohtusid regulaarselt mitteformaalsed töörühmad: 1) infotehnoloogia valdkond (RVT, RIA, CERT, SiM, MKM); 2) valimiste kommunikatsioon (RVT, Riigikantselei, RIA, SiM, SoM, MKM); 3) valimiste korraldamine nakkusohu tingimustes (RVT, Terviseamet, SoM); 4) rahvastikuregistri ja valijate nimekirja küsimused (SiM, SMIT, RVT, Tallinna linn). Samuti toimusid regulaarsed kohtumised Tallinna linna ja RVT vahel. Välissuhtluse valdkonnas vaatlesid RVT teenistujad Soome kohalikke valimisi, et saada kogemusi valimiste korraldamiseks COVID-19 nakkusohu olukorras. Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja Vabariigi Valimiskomisjon korraldasid 29.10.2021 ühiselt 18. Euroopa valimisi korraldavate institutsioonide aastakonverentsi "Lessons learned from the impact of the COVID-19 health crisis on electoral processes". Organisatsioon International IDEA korraldas koostöös RVTga 15.12.2021 seminari "Cybersecurity in Elections: Recent Developments in Europe". Mõlemad üritused toimusid online-keskkonnas. Kommunikatsiooni valdkonnas koostas RVT kohalike valimiste kommunikatsiooniplaani. RVT edastas jooksvalt valimistega seonduvat infot nii ajakirjanduse kui ka sotsiaalmeedia kaudu. Seejuures olid fookuses uuendused – hääletamise korraldus valimisjaoskondades, muutunud hääletamise ajad ning võimalus hääletada vabalt valitud hääletamisruumis valimisringkonna piires. Täiendavalt viis Riigi Infosüsteemi Amet läbi turvalise e-hääletamise kampaania. Projekti ”Tagasi Kooli” raames valmis valimisteteemaline e-külalistund gümnaasiumiklassidele. Noortele valmis veel neli klippi (kolm eesti ja üks vene keeles), milles noored kutsuvad valimistel osalema. RVT korraldas teabepäevi nii ajakirjanikele kui ka erakondade esindajatele. Ligipääsetavuse valdkonnas juhendas RVT valla- ja linnakomisjone hääletamisruumide ligipääsetavaks muutmisel. Valmis viipekeelne video kohalike valimiste korralduse kohta. RVT tellis juurde hääletamissirme, mida saavad kasutada valijad, kellel on tavalises hääletamiskabiinis hääletamine raskendatud. 30 2021. aasta eelarves investeeringuteks ette nähtud 221 532 eurot kasutati ära 62,7% ulatuses, valimiste veebilehe ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamiseks (sh valijarakenduse ligipääsetavuse analüüsi lõppversiooni üleandmine lükkus aastasse 2022). Kasutamata jääk kasutatakse elektroonilise hääletamise süsteemi ja valimiste veebilehe arenduseks arvestusega, et arendus lõpetatakse 2022. aasta lõpuks, et olla valmis 2023. aasta Riigikogu valimisteks. RVT koosseisus oli 2021. aasta lõpu seisuga kümme teenistujat, neist kaheksa töötas täiskoormusega (ühe töösuhe peatunud) ja kaks osakoormusega. RVT 2021. aasta eelarve koos investeeringutega oli 1 563 565 eurot, millest kasutati 1 291 864 eurot, sealhulgas investeeringuteks 83 812 eurot. 31 XI. ARENGUSEIRE KESKUS Arenguseire Keskus tegeles 2021. aastal kolme uurimissuunaga: liikuvuse tulevik, pikaajalise hoolduse tulevik ja tulevikukindel maksustruktuur. Lisaks viidi läbi kordus- küsitlusuuring platvormitöö leviku kohta Eestis. Igale uurimissuunale komplekteeriti juhtkomisjon ja eksperdikogu ning koostati põhjalik lähteülesanne. Kõigi uurimissuundade lõppeesmärk oli analüüsida valdkonnas toimivaid ja tärkavaid trende ja esitada alternatiivsed stsenaariumid võimalikest tulevikuarengutest. Uuringute läbiviimisse oli kaasatud üle 50 teadlase ja eksperdi. - Raport "Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" valmis mais 2021. - Küsitlusuuring "Platvormitöö Eestis" valmis juunis 2021. - Raport "Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" valmis oktoobris 2021. - Raport "Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035" valmis novembris 2021. Avaldatud lühiraportid: - platvormitöö Eestis 2021; - teadus- ja arendustegevust soodustavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis; - tervisekäitumist mõjutavad maksud Eestis 2021; - keskkonnahoidu mõjutavad maksud Eestis 2021; - maksutrendid Eestis ja Euroopa Liidus; - varamaksud Eestis ja Euroopa Liidus; - ettevõtte tulumaks Eestis ja Euroopa riikides; - pikaajalise hoolduse vajadus Eestis; - pikaajalise hoolduse kulud Eestis. Lisaks uurimisprojektide läbiviimisele anti välja trendiraportit "Pikksilm" ning korraldati kaheksa järelkuulatavat veebiseminari, kus koos pädevate ekspertidega arutleti valitud tulevikuteemadel. Laiema avalikkuse kaasamiseks ning arenguseire tulemuste tutvustamiseks korraldati veebikonverentsid "Teistmoodi tulevik" ja "Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?". 2021. aasta lõpus alustati arenguseire 2022. aasta tegevuskava ettevalmistamist. Selleks küsiti ettepanekuid uurimisteemade kohta Riigikogu fraktsioonidelt. Arenguseire nõukoda arutas saadud ettepanekuid ja kinnitas 2022. aastaks kolm uurimissuunda: - Kõrghariduse tulevik - Andmevabaduse tulevik - Rohepöörde stsenaariumid Eestis Organisatsiooni arengus olid verstapostideks kiirelt haaratavate lühiraportite juurutamine, uus visuaalne identiteet, väljaannete standardiseerimine ja selge struktuuri loomine ning üleminek uuele veebilehele. Keskuse kasvavat tuntust ühiskonnas näitab meediakajastuste kasvutempo. 2021. aastal oli Arenguseire Keskusel 830 meediakajastust, aasta varem 622. Kantar Emorilt tellitud küsitlus andis tulemuseks, et Arenguseire Keskust teab ligi veerand (23,6%) vastanutest. Arenguseire Keskuse tuntus Eestis jääb veel alla näiteks Ühiskonnauuringute Instituudile (50%) ja Praxisele (36,8%), kuid edestab Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskust (16,4%) ja SEI Tallinna (15,8%). Arenguseire Keskuses töötas 2022. aasta jaanuari lõpu seisuga viis täiskoormusega töötajat ja üks osalise koormusega töötaja, üks töötaja oli lapsehoolduspuhkusel. 2021. aasta eelarve oli 822 598 eurot, millest kasutati 744 782 eurot. 32 X. ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON Komisjoni strateegiline eesmärk ja töö sisu on aidata kaasa erakondade tulude ja kulude seaduslikkuse ja läbipaistvuse tagamisele, nõustada erakondasid erakonna rahastamise küsimustes ning esitada erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejõulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (registreerimisnumber 70009043) alustas oma tööd 2011. aasta 6. mail. Komisjon kontrollis ja menetles mitmeid avastatud erakonnaseaduse rikkumisi ning laekunud kaebusi, millest enamik oli seotud kohaliku omavalitsuse 2021. aasta valimistega. Jätkus ka seni suurimas summas 1,02 mln eurot keelatud annetuse tagastamiseks tehtud ettekirjutuse kohtumenetlus, mis 2021. aasta lõpus jõudis Riigikohtusse. 2021. aastal oli komisjonil kasutada rahalisi vahendeid koos 2020. aasta eelarve kasutamata jääkidega ja Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditega käibemaksuta summas 146 000 eurot, millest kasutati ära 113 400 eurot. Sealhulgas oli investeeringuteks (komisjoni veebilahendus) ette nähtud käibemaksuta 29 300 eurot, millest kasutati ära 29 200 eurot. Komisjoni personalikuludeks planeeriti 53 000 eurot, millest kasutati 44 600 eurot ja majandamiskuludeks planeeriti käibemaksuta 63 700 eurot, millest kasutati 39 600 eurot. Komisjoni majandusnäitajad 2021. aastal olid järgmised: - varade maht 66 100 eurot; - kohustuste maht 3800 eurot; - tegevuskulud 98 700 eurot.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel