Selgitustaotlus

Saatja: "Info - SOM" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: FW: Palume taas mõtestamist Kuupäev: 2026-01-12 09:32 From: Ulli Luide <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, January 12, 2026 11:02 AM To: Merike Võsotskaja - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Palume taas mõtestamist Importance: High Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Meil tekib küsimusi nagu seeni pärast vihma, aga katsun mõelda nii, et tegelikult on see hea, sest tahame paremini mõista ja õigesti toimetada TTT raames. 😊 Reedel oli meil igakuine laia ringi kohtumine toetuste osas ja seekord teemaks eluasemekulud ja eluaseme kasutamise õigus. Loomulikult saame aru, et lähtuda tuleb § 132 lõikest 4: (4) Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad: 1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel; 2) käesoleva seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid. Eluruumi kasutamise õigust on seletuskirjades ja praktikas käsitletud laiemalt – selleks võib olla üürileping, kasutusleping (kuid siis, ei saa üüri küsida ega kompenseerida), omandiõigust tõendav dokument vms. Järjest enam on nii nagu töötamisega, ka elamisvõimalusi aina rohkem ja kirjumaid (nt mikrokorterid, kus teenused on hinna sees – nt Larsen majad, inimesed elavad hostelis pikaajaliselt, sest see on kõige soodsam variant, lisaks üüritakse hosteli tubasid ka nt kahekesi). Seni on olnud praktika selline (nii juhendasin ka ise SOM-is ja nii toimetavad mitmed KOV-id ka täna), et kui inimesel on majutusteenuse leping (nt soodsas hostelis vms), on ka seda saanud võtta kulude katmisel aluseks juhul, kui a) olemas on leping ja b) kulud on lahti löödud esitatud arvel. Siit aga tegelikult kerkib esile mitu erinevat probleemkohta, mille osas oleme valmis kaasa mõtlema, aga tahaks väga ka SOM seisukohta, millest tegelikult oleks abi kõikidele KOV-idele, et talitaksime õigesti ja võrdsetel alustel. Juhtumid: * Inimesel on pikaajaline leping hosteliga. Lepingus on kirjas, et inimene maksab majutustasu ja kõrvalkulusid, mis esitatakse igakuiselt eraldi (vesi, elekter jne). Ütleks, et kulude kompenseerimine on võimalik ja probleemi ega küsimust ei ole. * Sama juhtum, kuid eraldatud on vaid majutustasu ja kõrvalkulud ühtse koondina (nn kommunaalid X eurot). Kas siis saaks võtta arvesse vaid majutustasu kui üüri, aga mitte kommunaale, kuna need on esitatud koondarvena? Kuigi, kui need oleks lahti löödud, saaks ka neid kompenseerida. Lisaks võivad need olla nii väiksed, et mahuks ka nt kütte vms alla ja inimene saaks abi kätte, aga see ei ole korrektne talitamine seaduse kohaselt ja kajastub ka statistikas siis ebakorrektselt. * Sama juhtum, kuid leping ütlebki, et tasuda tuleb vaid üür, mis ilmselgelt sisaldab kõrvalkulusid, kuid neid ei ole lepingus mainitud ja selle kohta mingeid arveid/tõendeid ei esitata. Justkui ei saaks kompenseerida midagi, kuigi tegelikult on see inimesele nt soodsaim võimalus elukoht tagada. * Sama juhtum, kuid lepingus on fikseeritud, et inimene maksab majutustasu, mis sisaldab ka kommunaalkulusid. Lisaks esitatakse tõend, et majutustasust 15 eurot on vesi, 20 eurot elekter, 30 eurot küte. Iga kuu on täpselt samad summad ehk et tegelikku mõõtmist ei toimu. Kas ja mida saab TTT-s arvesse võtta? Mõnes mõttes ju fiktiivne olukord, samad esineb sellist lähenemist ka nt üürilepingutega – kommunaalid on küll lahti löödud, kuid on nii talvel kui suvel samad, omanik on lähtunud sellest, et summa summaarum on tulem tema jaoks sama. * Inimene rendib hostelis kaheses toas kohta. Lepingu variandid on kõik sarnased nagu eelpool mainitud. Kas kulu saab TTT-s arvesse võtta? Meie vaatest on väga oluline, et oleks võimalik inimesele vastu tulla. Sageli on hostelid soodsamad või on mingi muu põhjus, miks korterit nt ei õnnestu inimesel üürida (nt kriminaalne taust, võlad vms). Samas tahame täpsemalt aru saada, kui paindlik saab seaduse looja hinnangul olla ja kust jooksevad piirid. Piiriks ei saa ju olla lihtsalt asjaolu, et SHS lööb kululiigid lahku ja statistikat tehakse samuti kululiigi põhiselt ja seega ei saa inimest toetada. Oleme valmis ka arutama vajadusel, aga soov oleks, et saaks ikkagi natuke selgemad suunised, kas ja millal abistada saame. Tegelikkuses tekib ka küsimus, mis on kulude eraldamise mõte? Saan aru, et SHS sätestab kululiigid eraldi ja KOV on kohustatud neile ajakohased piirmäärad seadma. Aga näiteks olukord, kus inimene maksab hosteli eest kuus 255 eurot, aga arve esitatakse ühel real, ta toetust ei saaks. Kuidas saaks omavalitsus teda toetada? Üks variant on sotsiaaleluruum, aga ka seal on omad reeglid ja kriteeriumid ja alati ei pruugi see tegelikult vajalik olla, sest elukoht on inimesel olemas, lihtsalt seda ei saa nt TTT-s arvesse võtta. Samas oleks korteri üür kindlasti kallim kui see kogukulu hostelis. Samuti oleks ju ebaaus, kui nt saaksime TTT-d maksta siis, kui arve esitaja esitab iga kuu täpselt samade kuludega arve, aga ei saa võtta arvesse, kui kõik kulud on arvatud üüri/majutuskulusse. Saan aru, et paberi mõistes on üks JOKK ja teine mitte, aga sisuliselt ju on suhteliselt sarnane olukord. Tulem aga väga erinev. Palun aidake paremini seda teemat lahti mõtestada. 😊 Lugupidamisega Ulli Luide juhtivspetsialist sotsiaalteenuste ja -toetuste osakond 505 5931