AKI taotlus: "Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs"

Sotsiaalministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS ILMA ISIKU NÕUSOLEKUTA Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse. Uuringu nimi Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüs Uuring hõlmab järgmisi isikuandmeid (tee vastavasse kasti rist): Uuring hõlmab isikuandmeid X Uuring hõlmab ka eriliigilisi isikuandmeid Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X 1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks? Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi eesmärk on pakkuda teadmispõhist sisendit poliitikakujundajatele, poliitikutele ja avalikkusele. Analüüsis koostatakse Eesti pensionisüsteemi baasprognoos ning stsenaariumid koos nende kirjeldustega. Analüüsikohustus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS ja § 615), mille kohaselt tuleb pensionisüsteemi põhjalikult analüüsida iga viie aasta järel ning vajaduse korral esitada Riigikogule ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks. Uuringu eesmärk on hinnata Eesti pensionisüsteemi pikaajalist toimivust, sealhulgas nii finantsilist jätkusuutlikkust kui ka sotsiaalset õiglust ja mõju erinevatele elanikkonnarühmadele. Selle saavutamiseks on vajalik kasutada pseudonüümseid indiviiditasandi andmeid, mis võimaldavad modelleerida inimeste elu- ja karjäärikäike ajas, sealhulgas töö- ja sissetulekutrajektoore, kindlustusperioode, teise ja kolmanda samba kogumist ning pensioniõiguste kujunemist. Indiviidipõhine lähenemine on vältimatu, sest pensioniõigused kujunevad elukaare jooksul ning neid ei ole võimalik adekvaatselt hinnata üksnes koondandmete põhjal. Pensionisüsteemi muudatuste mõju on pikaajaline ja mõjutab otseselt väga suurt osa elanikkonnast. Analüüsi tulemused esitatakse koondtasemel ega võimalda üksikisikuid tuvastada. Teisisõnu, analüüs hõlmab nii riiklikku pensionit ja mõlemat kogumispensioni sammast. Analüüsi läbiviimiseks on vajalik analüüsida inimeste tänaseid pensione ja pensioniõiguseid. Pensionisammaste andmed asuvad erinevates registrites: I samba andmed Sotsiaalkindlustusametis, II ja III samba pensionifondide andmed AS Pensionikeskuses ja III samba kindlustuslepingute andmed kindlustusseltsides. Analüüsi läbiviimiseks on vajalik erinevate registrite pensioniandmed ühendada, et tekiks tervikpilt inimeste pensioniõigustest ja -varadest. Andmeid ühendamata ei ole võimalik korrektselt ja terviklikult hinnata ning prognoosida pensionisüsteemi sotsiaalset jätkusuutlikkust, sh erinevate sotsiaalmajanduslike gruppide pensioni suurust, vaesusriski jm. Analüüsis prognoositakse pensionisüsteemi kuni 2100. aastani. Pensionisüsteemides toimuvad muutused ja mõju väga pikaajaliselt. Pikkade prognooside alusteks on mudelid, kus alusandmed ja prognoositavad andmed on kõikide vanuste kohta alates sünnihetkest kuni 100+ aastani. Pensioniõigused tekivad ka inimestele kõikides sammastes (I sambas saab iga töötatud aasta eest osakuid, kogumispensionides tehakse sissemakseid) üle kogu töötamise perioodi (alates 18 või isegi madalamast vanusest). Pensioniõiguste kogunemise analüüsimisel on võrdselt tähtsad kõik vanusegrupid. Pensionipoliitikat tehakse kõikide inimeste jaoks ühetaoliselt, mitte ainult pensionäride või pensionieelikute kohta. Jättes nooremad inimesed analüüsist välja, ei ole võimalik adekvaatselt hinnata pikaajalisi trende ja noorte käitumist pensionisüsteemis (kes liituvad II ja III sambaga, kui palju kogutakse, millised on nende I samba pensioniõigused jne). Pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt on noorte käitumine isegi olulisem, kui vanemaealiste oma, sest senised rahvastikuprognoosid näitavad demograafilist „madalseisu“ just aastatel 2050–2070, mil tänased noored lähevad pensionile. 1.2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Ülekaaluka avaliku huvi olemasolu tuleneb nii õiguslikust kohustusest kui ka Eesti pensionisüsteemi pikaajalisest mõjust ühiskonnale. RPKS § 615 lõike 2 kohaselt peab Vabariigi Valitsus regulaarselt hindama pensionisüsteemi finantsilist ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ning esitama Riigikogule vajaduse korral ettepanekud süsteemi muutmiseks. Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium täidavad seadusest tulenevat ülesannet tagada pensionisüsteemi toimimine, rahastamine ja tulevikukindlus (Vabariigi Valituse seaduse §-d 67 ja 65). Kuna pensioniõigused kujunevad elukaare jooksul (tavapäraselt 45 tööaasta jooksul) ning muudatuste mõju on pikaajaline (väljamaksed keskmiselt 20 aastat, aga võivad kesta ka 40-50 aastat), on sellise analüüsi tegemine riigi jaoks vältimatult vajalik ning mõjutab otseselt kogu elanikkonda. Pensionikulud moodustavad riigieelarvest ligikaudu 1/5, mis tähendab, et selle jätkusuutlikkus omab kõige suuremat mõju riigieelarve rahalisele jätkusuutlikkusele. Samas on Eesti rahvastik vananemas, tööealine elanikkond vähenemas ja praegune suhteliselt madal pensionite tase veelgi vähenemas. Madal pensionite tase on jätnud suure osa vanemaealistest suhtelisse vaesusesse. Avalik huvi on ülekaalukas, sest pensionisüsteem täidab põhiseaduslikku sotsiaalriigi eesmärki (PS § 10 ja 28), tagades vanaduse korral abi ning vältides vaesusriski. Valesti kavandatud või ebapiisavalt analüüsitud poliitikamuudatused võivad tuua kaasa pikaajalise alarahastuse, pensionite reaalse väärtuse vähenemise, ebavõrdsuse suurenemise ja märkimisväärse koormuse riigieelarvele. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse hindamiseks on vajalikud indiviiditasandi andmed, mis võimaldavad mikrosimulatsiooni abil analüüsida poliitikavalikute mõju erinevatele elanikkonnarühmadele (vanuserühmad, sissetuleku tasemed, staažigrupid jne). Sellist analüüsi ei ole võimalik teostada koondandmete põhjal, sest pensioniõigused ja -varad kujunevad kumulatiivselt kogu töötamise ajal ning mõju hinnatakse elu- ja karjääritrajektooride alusel (analüüsis nii tegelikud kui ka simuleeritud ehk mittetegelik info). Lisaks on riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjas, et vajaliku muudatusena nähakse rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas sotsiaalkaitse korralduse uuendamist, arvestades ühiskondlikke muutusi ning tagades pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja pensionäride heaolu. Strateegia üheks aluspõhimõtteks on, et Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Pensionisüsteemi muudatused on väga pikaajalised nii mõju tekkimise hetke kui kestvuse vaates. Sellest tulenevalt on vajalik indiviiditaseme andmed, et neid analüüsimisel kasutada, mille üheks analüüsitööriistaks on mikrosimulatsioonimudel, mis pakub väljundit pensionipoliitika kujundamisel ja pensionisüsteemi trendide (kulud, pensionisuurus, jaotuslikud mõjud jm) prognoosimisel. Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse sotsiaalkaitsesüsteemi kaudu ning püsiva ja kvaliteetse pensionipoliitika läbiviimiseks on vaja kvaliteetseid alusandmeid. 1.3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi sisuliseks läbiviijateks on Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga. Andmete kasutamine on jagatud kaheks: 1) andmete sidumine ja ettevalmistamine ning baasandmestiku loomine; 2) pseudonüümitud baasandmestiku kasutamine pensionide sotsiaal ja finantsilise jätkusuutlikkuse analüüsi tegemiseks. Järgnevalt neist lähemalt: 1) Baasandmestiku valmistab ette Statistikaamet ja selleks sõlmitakse Rahandusministeeriumi ja Statistikaamet vahel leping. Turvalisse andmetöötluskeskkonda pääseb vaid piiratud arv mudeli kasutamise ja baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevaid inimesi, kellega Statistikaamet sõlmib kooskõlastatult vastutava töötlejaga andmetöötluslepingud ja/või konfidentsiaalsuskohustused. Analüüsi töövahendina kasutatava pensionimudeli arendajad (baasandmestiku uuendajad) pääsevad ligi erinevatele andmestikele ehk arendajad pensionimudeli baasandmestiku uuendamiseks vajalikele andmetele (ja ka baasandmestikule, mis selle tulemusena tekib). Väljundina valmib pseudonüümitud baasandmestik. 2) Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi analüütikud saavad ligipääsu ainult pseudonüümitud baasandmestikule, mille töötlemiseks kasutatakse Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda 1. Statistikaameti teadlaste keskkonda paigutatud andmeid hoitakse Statistikaameti serveris ning analüüsi tegijatel on ligipääs andmetele ainult Statistikaameti turvalise kaugühenduse teel. Andmeanalüüsiks kasutatakse statistikatarkvara R, mikrosimulatsioonide käitamise tarkvara LIAM2 ja tabelarvutustarkvara MS Excel. Analüüsi teevad analüütikud nii Sotsiaalministeeriumist kui ka Rahandusministeeriumist. Pseudonüümitud baasandmestikes ei sisaldu andmeid, mis võimaldavad isikut otseselt tuvastada (st baasandmestiku ettevalmistajate ega mudeli kasutajate kätte ei satu inimeste isikukoodid ega nimed). Kokkuvõtvalt, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi analüütikutel on juurdepääs baasandmestikule, mudeli arendajatel andmetele, mis on vajalikud pensionimudeli baasandmestiku uuendamiseks; mõlemal juhul rakendatakse minimaalsuse põhimõtet. Turvalisse andmetöötluskeskkonda sisenemiseks kasutatakse nii paroole kui ID-kaardiga identifitseerimist. Uuringu käigus keskkonnast välja viidavad väljundid (raportid, tabelid, joonised) on agregeeritud ja tagatakse, et isikud ei ole otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Vastavad nõuded kajastatakse andmetöötluslepingutes. Analüüsitöö läbiviimise ja selleks vajaliku töövahendi eesmärgiks on pensionisüsteemi analüüs, selle põhjal ei langetata (ega saagi langetada) administratiivotsuseid üksikindiviidi kohta. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna see ei oma mõju isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus ja analüüs toimub pseudonümiseeritud andmetega ning töötlejal puudub võimalus andmeid isikustada. 1.4. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Andmete töötlemiseks kasutatakse Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda 2. Andmed paiknevad Statistikaameti serverites. Pseudonüümitud baasandmestiku valmistab ette Statistikaamet ja baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevad inimesed, kellega Statistikaamet sõlmib kooskõlastatult vastutava töötlejaga andmetöötluslepingud ja/või konfidentsiaalsuskohustused. Analüüsimiseks ja mudeldamiseks on Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi analüütikutel juurdepääs üksnes pseudonüümitud baasandmestikule. 1 Teadlaste Remote Desktop Protocol (RDP) keskkonda. 2 Statistikaameti teadlaste keskkond Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend | Statistikaamet. 2. VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA3 2.1. Vastutava töötleja üldandmed 2.1.1. Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium 2.1.2. Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 2.1.3. Registrikood või isikukood 70001952 ja 70001975 2.1.4. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, aadressid 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Rahandusministeerium – Suur-Ameerika 1,10122, Tallinn 2.1.5. Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1.6. Kontaktandmed Sotsiaalministeerium: telefon, e-post Magnus Piirits Hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert [email protected] +372 5915 7976 Rahandusministeerium: Tõnu Lillelaid Finantsteenuste poliitika osakonna nõunik tel 5885 1488 [email protected] 3. ÕIGUSLIK ALUS Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Riikliku pensionikindlustuse seadus (edaspidi RPKS), mille § 615 lg 2 kohaselt koostab Vabariigi Valitsus 2023. aastaks ja iga järgmise viie aasta järel analüüsi pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; 3Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad  rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Sotsiaalministeeriumi põhimäärus § 2 ütleb, et üheks ministeeriumi valitsemisalas olevaks tegevuseks on pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine. Lisaks on § 17 lõike 2 punkt 26 järgi on hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna põhiülesandeks kavandada ja koordineerida sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja pensionipoliitikat ning korraldada selle elluviimist. Osakond koordineerib ka riigisisest ja piiriülest sotsiaalkindlustust. Osakonnal on juhtiv roll ebavõrdsuse ja vaesuse ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel, pensionäridele adekvaatse sissetuleku tagamiseks jätkusuutliku pensionisüsteemi kujundamisel ning sotsiaalkindlustusskeemide riigisisese ja piiriülese tervikvaate kujundamisel. 4. Rahandusministeeriumi tegevusvald- konda piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 65 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prog- noos, riigiabialane nõustamine ja koordi- neerimine, raamatupidamise, audiitorte- gevuse, riikliku statistika, avaliku teenis- tuse ja riigi personalipoliitika koordineeri- mine, riigivara ja riigihangetega seotud tegevus, riigihalduse kavandamine ja koordineerimine, riigi rahavoo juhtimine, välisvahendite kasutamise korraldamine ning riigi antavate laenude ja riigigaran- tiide korraldamine ning vastavate õigu- saktide eelnõude koostamine. 4. UURINGU TELLIJA Uuringu tellija Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium 5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS 5.1. Isikuandmete töötlemise eesmärk Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi eesmärk on pakkuda teadmispõhist sisendit poliitikakujundajatele, poliitikutele, avalikkusele. Koostatakse Eesti pensionisüsteemi baasprognoos ning stsenaariumid koos nende kirjeldustega. Analüüsikohustus tuleneb RPKSst, mille kohaselt tuleb pensionisüsteemi põhjalikult analüüsida iga viie aasta järel. Täpsemalt on uuringu eesmärk hinnata Eesti pensionisüsteemi pikaajalist toimivust, sealhulgas nii finantsilist jätkusuutlikkust kui ka sotsiaalset õiglust ja mõju erinevatele elanikkonnarühmadele. Selle saavutamiseks on vajalik kasutada indiviiditasandi andmeid, mis võimaldavad anda poliitikakujundamise analüüsiks parima teadmise inimeste senisest tegelikest õigustest ja varadest (II ja III samba pensionivarad). Indiviidipõhine lähenemine on vältimatu, sest pensioniõigused ei teki ühel hetkel, vaid on pikaajaliste karjääriprotsesside koondsumma. Seetõttu ei ole võimalik üksnes koondandmete põhjal hinnata, kuidas erinevad reformid mõjutavad inimesi vanuse-, sissetuleku-, staaži- või haridusgruppide jt lõikes tuleviku vaates. Ühendatud pensioniandmetest on näha pensioniõiguste ja pensionide suuruste tervikpilti, mille abil on võimalik täpsemalt analüüsida ja prognoosida pensionide suuruseid, pensionäride vaesusriski, pensionisüsteemi muudatuste mõju jms. Teisalt on oluline tuleviku muutused ja pensionide jaotuslikud aspektid. Et eraldiseisvalt ei ole üheski registris korraga informatsiooni kõikide pensionisammaste kohta, siis on vajalik isikuandmete töötlemine, et saaks analüüsida pensionisüsteemi tervikpilti. Analüüsi tulemused esitatakse koondtasemel ega võimalda üksikisikuid tuvastada. Isikuandmeid töödeldakse üksnes teaduslikul ja statistilisel eesmärgil. Uuringu tegijatel on ligipääs pseudonüümistud baasandmestikule ja analüüsimudelile, mis on vajalik olemasoleva mudeli rakendamiseks. Mudeli väljund on piiratud minimaalse mahuga, et analüüsi teha. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi tegemiseks on vajalik kasutada viimast teadaolevat informatsiooni, et analüüs põhineks parimal kättesaadaval teadmisel. Selleks kasutatakse andmeid seisuga 2025. aasta lõpp. 5.2. Isikute kategooriad, kelle andmeid Analüüs hõlmab kõiki isikuid, kes on töödeldakse ning valimi suurus rahvastikuregistri andmetel Eesti residendid mingil perioodil ajavahemikus 01.01.2016–  31.12.2025. 5.3. Töödeldavate isikuandmete koosseis Kirjeldatud taotluse lisas 2 ja 3. Töödeldavad andmestikke ei kasutata eraldiseisvalt, vaid nende alusel on kokku pandud pseudonüümitud baasandmestik (lisa 2-s kirjeldatud andmestik), mis on vajalik tervikuna töötava riikliku pensionimudeli jaoks, et analüüsida pensionisüsteemi sotsiaalset ja finantsilist jätkusuutlikkust. Lisa kolmes on kirjeldatud baasandmestiku loomiseks olevaid alusandmestikku. 5.4. Isikuandmete allikad Uuringus kasutatakse riiklikus statistika tegemiseks Statistikaametisse kogutud andmeid. Andmeid pärinevad järgmistest registritest: • Rahvastikuregister (vastutav töötleja Siseministeerium) • Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet) • Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium) • Pensioniregister (AS Pensionikeskus) Lisaks AS Pensionikeskusest juba praegu Statistikaametile edastatavatele andmetele tuleb AS Pensionikeskusest juurde küsida täiendavaid andmeid (vt lisa 2 täpsema andmekoosseisu kohta). Andmepäringu teeb Statistikaamet. 6. ANDMETE SÄILITAMINE JA ANONÜÜMIMINE 6.1. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Andmed ühendab ja seejärel pseudonümiseerib Statistikaamet. Kasutatakse Statistikaameti olemasolevat pseudonüümimisvõtit. Pseudonüümsetele andmetele on uuringumeeskonnal ligipääs kuni uuringu valmimiseni, s.o 31.12.2027. Seejärel kustutab Statistikaamet järgmise kolme kuu jooksul (31.03.2028) baasandmestiku või säilitab, kui selleks on loodud andmetöötluse pikemaajalisem õiguslik alus (Riikliku Pensionikindlustuse Seaduse vastavasisuline eelnõu on ettevalmistamisel). 6.2. Isikuandmete pseudonümiseerimise/anonümiseerimise viib läbi: Statistikaamet 6.3. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, mis säilitatakse Statistikaamet säilitab kõik pseudonüümitud andmed, aga uuringumeeskonnal kaob nendele ligipääs pärast uuringus määratud perioodi. 7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST 7.1. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest  Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs on avalikes huvides tehtav teadusuuring. Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis. Andmesubjekti personaalne teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: • andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. • andmesubjektide kontaktandmed ei ole andmete töötlejale kättesaadavad ning pärast pseudonümiseerimist pole võimalik määratleda andmesubjekti kontaktandmeid. Sotsiaalministeerium informeerib avalikust käimasolevatest uuringutest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud Sotsiaalministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja-statistika/kaimasolevad-uuringud Rahandusministeerium informeerib avalikust isikuandmete töötlemise asjaoludest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud rahandusministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://fin.ee/privaatsussatted Rahandusministeeriumid uuringud ja analüüsid leiab ministeeriumi kodulehelt: Uuringud ja analüüsid | Rahandusministeerium Analüüsi väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Analüüsi tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks. 8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI 8.1. Isikuandmete edastamine välisriiki4 Isikuandmeid kolmandatesse riikidesse ei edastata. 9. EETIKAKOMITEE OTSUS5 Ei ole eriliigilisi andmeid. 10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEL RAKENDATUD TEHNILISED TURVAMEETMED6 10.1. Töövahendite ja infovara turve Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid. 4 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). 5 IKS § 6 lg 4 6 IKS § 43  10.2. Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid, mida kontrollib üle Statistikaamet. 10.3. Töötlussüsteemi turve Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid. 10.4. Kasutatakse pilvepõhist andmemajutus- või töötlusteenust? Ei 11. MUU INFO 11.1. Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Lisa 2: Andmekooseis ja andmete liikumine Lisa 3: Baasandmestiku alusandmestik (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja  Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüs“ Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Statistikaamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000332 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134, Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Tatari 51, 10134, Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Ilona Reiljan, [email protected], +372 5331 1740, telefon, e-post Volitatud töötleja nimi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 11343217 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Statistikaameti keskkonnas aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Rataskaevu tn 2-6, 10123, Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Janno Järve, [email protected], +372 56 668 440 telefon, e-post  Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüs“ Lisa nr 2 Andmekooseis ja andmete liikumine Uuringu läbiviimiseks kasutatava tööriista – riikliku pensionimudeli vajaliku baasandmestiku koosseis on toodud tabelis 1. Mudeli baasandmestik (2022. aasta andmetega) paikneb Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas. Seda keskkonda on plaanis kasutada ka analüüsitöö läbiviimisel. Andmeid liigutada ei ole vaja. Tabel 1. Baasandmestiku koosseis Muutuja nimi Muutuja sisu kirjeldus id Isiku (sh ema, isa, laps) pseudo-id kood period Periood (aasta number) MakroID Ühiskonna id. See on kõigil inimestel üks ja seda kasutatakse makronäitajate arvutamiseks. PartneriID Isiku partneri id EmaID Ema isiku id IsaID Isa isiku id Vanus Isiku vanus vaatlusaluse aasta lõpu seisuga täisaastates Sugu Isiku sugu Haridus Isiku kõrgeim omandatud haridustase vaatlusaluse aasta alguse seisuga Perekonnaseis Isiku perekonnaseis vaatlusalusel aastal Elukoht Isiku elukoht vaatlusalusel aastal MigratsiooniStaatus Tunnus, mis näitab, kas inimene on sisserändaja või kohalik Sisserandeaasta Aastal millal sisserändaja Eestisse tuli NoorimaLapseVanus Isiku noorima lapse vanus vaatlusaluse aasta lõpus Synniaasta Isiku sünniaasta Synnikuu Isiku sünnikuu Surmaaasta Isiku surma-aasta Surmakuu Isiku surmakuu Hoiveseisund Hõiveseisund HoiveseisundLag Hõiveseisund eelmisel aastal (2021) Brutotulu Isiku aastane sotsiaalmaksustatud brutotulu BrutotuluLag Isiku aastane sotsiaalmaksustatud brutotulu eelmisel aastal (2021) BrutotuluKvantiil Isiku tuludetsiil LasteArvPensionilisa Laste arv, kelle eest isik on õigustatud saama pensionilisa LasteArvAllaKolmeAasta Isiku alla kolmeaastaste laste arv, kelle eest tehakse täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni süsteemi, vaatlusalusel aastal LasteArvKokku Isiku laste arv KPLasteArv Laste arv, kelle eest on tasutud kogumispensioni lisamakseid VPSuurus Vanaduspensioni suurus VPLiik Vanaduspensioni liik KPLiitunu Isik on liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga 1  KPLahkumiseAasta Kohustusliku kogumispensioni süsteemist (ennetähtaegselt või pensionile) lahkumise aasta VPArvestuslikAasta Pensionieast tuletatud pensionile jäämise aasta (kuud teisendatud kümnendsüsteemi) PensionioigusLastelt Lastelt tekkivate erinevad pensioniõigused kuuluvus endale või lapse teisele vanemale PKs Pensionikindlustusstaaž POs Pensioniõiguslik staaž PKoKuni2020 Pensionikindlustusosakud kuni 2020. aastani PKoAlates2021 Pensionikindlustusosakud alates 2021. aastast PKoISammas Pensionikindlustusosakud kumulatiivselt kokku PSo Pensioni solidaarosakud PYo Pensioni ühendosa suurus KPRiskitase Millise riskitasemega fondi teeb sissemakseid kohustuslikus kogumispensionisüsteemis KPVMadal Madala riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus KPVKeskmine Keskmise riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus KPVKorge Kõrge riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus KPVPIK Pensioni investeerimiskontol olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus KPValjamakseAnnuiteet Kohustusliku kogumispensioni aastane väljamakse annuiteedina (enne 2023. aastat pensionile läinutel) OEluigaKPLahkumiseAa Elada jäänud aastate arv kohustusliku kogumispensioni stal süsteemist pensionile minemise aastal vastavalt inimese vanusele OEluigaTPLahkumiseAa Elada jäänud aastate arv täiendava kogumispensioni stal süsteemist pensionile minemise aastal vastavalt inimese vanusele TPLahkumiseAasta Täiendava kogumispensioni süsteemist (ennetähtaegselt või pensionile) lahkumise aasta TPLiitumiseAasta Täiendava kogumispensioni süsteemiga liitumise aasta TPLiitunu Isik on liitunud täiendava kogumispensioni süsteemiga TPRiskitase Millise riskitasemega fondi teeb sissemakseid täiendavas kogumispensionisüsteemis TPValjamakseAnnuiteet Täiendava kogumispensioni aastane väljamakse annuiteedina (enne 2023. aastat pensionile läinutel) TPVKeskmine Keskmise riskiga fondis olevate täiendava kogumispensioni varade väärtus TPVKorge Kõrge riskiga fondis olevate täiendava kogumispensioni varade väärtus TPVMadal Madala riskiga fondis olevate täiendava kogumispensioni varade väärtus Pensionimudeli baasandmestiku uuendamiseks vajalik andmekoosseis on toodud taotluse lisas 3. Andmete liikumine toimub valdavalt Statistikaameti siseselt (vt Lisas 3 tulbas Olemas statistikaametis? == Jah). Baasandmestiku uuendamiseks vajalik alusandmestik paigutatakse Statistikaameti turvalisse andmetöötluskeskkonda, millele võimaldatakse juurdepääs uue baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevatele analüütikutele (lepingut pole veel sõlmitud). Kui uus baasandmestik ja uuendatud käitumuslikud seosed on loodud, võimaldab 2 Statistikaamet analüüsitöö läbiviijatele juurdepääsu baasandmestikule (ja uuendatud seostele). Isikuandmed ei välju Statistikaametist. Lisaks juba täna Statistikaameti kasutuses olevatele andmetele on vaja Pensionikeskusest andmeid, mida täna Statistikaameti ja Pensionikeskuse andmevahetuses ei ole (vt Lisas 3 tulbas Olemas statistikaametis? == Küsitakse juurde Pensionikeskusest). Need andmed lisatakse juurde AS Pensionikeskuse ja Statistikaameti vahelisele regulaarsele andmevahetusele. 3