Õigusloome protsess (P03_ver2) kinnitamine

Õigusloome protsess 1. Eesmärk ja üldsätted 1.1 . Eesmärk Eesmärk on kirjeldada õigusakti eelnõu (sh väljatöötamiskavatsuse koostamise) väljatöötamise protsess i ja ajakava Sotsiaalministeeriumis ( edaspidi SoM) , et tagada poliitikakujundamise õigeaegne ja asjakohane rakendamine ning põhiseadusest lähtuv kvaliteetne ja ühtne õiguskord. 1.2. Rakendusala Õigusloome on oluline etapp poliitikakujundamise protsessis (P15), mis on teekond õiguslik ku lahend ust vajava probleemi tuvastamisest kuni selle rakendamisen i . Enne õigusloome muudatuse algatamist tuleb põhjalikult läbi mõelda huvirühmade kaasamine. Kaasamine ei tähenda neile valmis eelnõu saatmist , vaid s ee peab olema sisuline arutelu, mis algab juba esimesest hetkest, kui tekib idee midagi muuta. Sihtrühmad ja rakendusasutused tuleb kaasata juba probleemi defineerimise faasis, et tagada ühtne arusaam kitsaskohtadest ning nende prioriteetsusest. Varajane koostöö parandab ressursside planeerimist, suunates fookuse suurima mõjuga teemadele, ning tagab praktikas toimivamad lahendused. Kui töötada koos nendega, keda muudatus puudutab, sünnivad paremini toimivad lahendused. Pidev dialoog loob usaldust ja tagab, et regulatsioon on kvaliteetne ning teenib inimeste huve. Probleemi tuvastamisel tuleb mõelda läbi, kas probleemi saab lahendada mitteregulatiivse te vahend itega , rohkem infot leiad poliitikajuhtimise protsessist ( P15 ) . Õiguslik u reguleerimi sega probleemide lahendami ne on viimane abinõu – enne seda ka alutakse teisi võimalusi. Õigusloome protsessi ja ajakava rakendatakse SoM - i valitsemisala õigusloomelise probleemi äratundmisest ja määratlemisest kuni rakendamiseni , v .a välisvahendi d, mi lle protsess on kirjeldatud So Mi kui rakendusasutuse tööprotseduuride kirjeldus es ( P14 ) . Välislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu koostamisel tuleb lähtuda Välislepingute riigisisese menetlemise juhendist. Välislepingut käsitlev eelnõu kooskõlastatakse Välisministeeriumiga . K orraldus e ja seaduse eelnõu võib kooskõlastada sama l ajal , kui lepingu rakendamiseks ei ole vaja muuta ega koostada uusi õigusakte ning seletuskiri vastab seaduse eelnõu seletuskirjale kehtestatud nõuetele. Eelnõu esita takse Vabariigi Valitsuse istungile Välisministeeriumi nõusolek ul . H ea ja kvaliteetse õigusloome puhul on oluline kaasa ta huvirühmi ning avalikkust neid puudutavate otsuste kujundamisse ning järgida kokkulepitud tähtaeg u . Partnerite osalemist (osalemisvõimalused) suunab kaasamise hea tava . Õigus loome protsess ja selle etapid on toodud järgmisel joonisel: 573405 181610 Osalemis-võimalused 0 0 Osalemis-võimalused 612168 4749 Lahendus-viiside välja-selgitamine ja kaalumine, sh mõjude analüüs 0 0 Lahendus-viiside välja-selgitamine ja kaalumine, sh mõjude analüüs 5716905 163830 Osalemis-võimalused 0 0 Osalemis-võimalused -271145 113030 Osalemis-võimalused 0 0 Osalemis-võimalused 2973705 190499 Osalemisvõimalused 0 0 Osalemisvõimalused 5755005 229961 Õigusakti rakendamine ja poliitika hindamine 0 0 Õigusakti rakendamine ja poliitika hindamine 3011805 257175 Poliitiline otsustamine 0 0 Poliitiline otsustamine -232410 164738 Probleemi äratundmine ja määratlemine 0 0 Probleemi äratundmine ja määratlemine 813662 39778 0 0 507365 239849 2770952 210950 0 0 99876 256359 4894059 9583 0 0 3855907 144419 0 0 4676775 64770 1 kuu 1 kuu 3664585 90714 3 kuud 0 0 3 kuud 610870 63863 X kuud 0 0 X kuud 2564765 64498 4 kuud 0 0 4 kuud 2154555 184150 Osalemis-võimalused 0 0 Osalemis-võimalused 1379855 184150 Osalemis-võimalused 0 0 Osalemis-võimalused 4318091 249646 Seaduse väljakuulutamine (Vabariigi President), õigusaktide vastuvõtmine, Riigi Teatajas avaldamine ja jõustumine 0 0 Seaduse väljakuulutamine (Vabariigi President), õigusaktide vastuvõtmine, Riigi Teatajas avaldamine ja jõustumine 3664948 249646 Riigikogu menetlus 0 0 Riigikogu menetlus 3011805 249737 Vabariigi Valitsuse heakskiit 0 0 Vabariigi Valitsuse heakskiit 2189934 249646 Eelnõu koos-kõlastamine 0 0 Eelnõu koos-kõlastamine 1422945 249555 Eelnõu koostamine 0 Eelnõu koostamine 5755005 249646 Rakendamine 0 0 Rakendamine -204924 249646 Algatuse, ettevalmistuse protsess (uue, kiireloomulise teema algatus) 0 Algatuse, ettevalmistuse protsess (uue, kiireloomulise teema algatus) 1323974 36558 1 . 3 . Põhimõtted ja a lusdokumendid Õigusloome tugineb kehtivatele õigusaktidele ning selle üldpõhimõtted on sätestatud Õigusloomepoliitika põhialustes aastani 2030 ja järgmiste s õigusaktides: Eesti Vabariigi põhiseadus Haldusmenetluse seadus Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri Normitehnika käsiraamat Riigikogu kodu- ja töökorra seadus Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri Riigi Teataja seadus Vabariigi Valitsuse reglement Vabariigi Valitsuse seadus 1 . 4 . Rollid ja vastut u s V astutav täitja on reeglina poliitik ajuht või vajadus e korral muu teenistuja , kui ei ole määratud teisiti . Ta vastutab enda vastutusel oleva õigus loome protsessi sujuva kulgemise eest, sealhulgas tähtaegade jälgimise, vajalike osapoolte kaasamise ning kogu suhtluse koordineerimise eest alates projekti algatamisest kuni selle rakendamiseni. Vastutav täitja: j uhib protsessi ; v astutab kokkulepitud poliitikamuudatuste sisulise korrektsuse , projekti etappide , lõpptulemuse tähtaegse elluviimise ja rakendamise eest ; valdab oma teemat võ i teeb selle endale selgeks kaastäitjate , teis te asutus te ja huvigruppide ekspertide abiga ; kaasab partnerid ning teeb nendega igakülgset koostööd; korraldab ja juhib poliitikakujundamise otsuste tegemist ja nendega seotud lahenduste leidmis t , sh teavitab olulistest probleemidest aegsasti juhtkonda ning esitab ettepanekud nende lahendamiseks ; tagab otsuste õigeaegse tegemise, sh otsustamise viimise õigeaegselt õigele juhtimistasandile ; o mab ülevaadet oma valdkonda puudutavatest õigusaktidest, eelarvest ja IT - arendusvajadustest ning j älgib, et rahade planeerimine toimuks koos eelarveprotsessiga ; IT - arendus vajaduse korral kavandab ja planeerib tegevuse d ja kulud võimalikult vara kult ; õigus aktide koostamisel kaasab nõustamiseks õigusosakonna varakult ; mõtleb läbi kommunikatsioonivajaduse ning kooskõlastab selle meedianõunikuga vastavalt kommunikatsiooniprotsessi le ja -põhimõtete le ( P11 ); v astutab, et kõik dokumendid oleksid vormistatud SoM - is kasutusel olevatele ja kehtivatele dokumendi mallidele ning hoitud poliitikavaldkonna S har e P ointis/saidil , samuti paneb valmis dokumendid kooskõlastamiseks Deltasse ; tööplaanivälise ülesande korral korraldab selle lisamise tööplaani; t eavitab tiimi liikmeid tekkinud probleemidest ja küsitavustest ; k oordineerib tekkinud probleemidele ja küsitavustele lahenduste leidmist ; j ärgib tööplaanis ülesande õigusloome etappe ja tähtaegu ning koordineerib protsessi selliselt, et kavandatavad muudatused saaks ellu viia tähtaegselt ; t eavitab olulistest probleemidest aegsasti juhtkonda ning esitab ettepanekud nende lahendamiseks . Kaastäitja on reeglina analüüsi - , finants - , kommunikatsiooni - , õigus e - , andmekaitse - , keeletoimet use - , IT-lahenduste vm valdkonna ekspert (võib olla ka teisest asutusest) , kes k aasub vastavalt tööplaani le ning a bistab ja vast utab oma pädevuse raames ( nt õigusküsimused, andmekaitse, IT-lahendused, analüüs, finants, kommunikatsioon vm valdkond ) ja vajadusel osakonnajuh atajad . Tööplaanivälis ed kaasumise palved tuleb esitada läbi osakonnajuh ataja . J uhtkond (ministrid, kantsler, asekantslerid) teeb kõik olulised otsused , kooskõlastab ja allkirjastab dokumendid. Dokumendihaldus e spetsialis t toeta b toimingute tegemisel Deltas ning vastutab dokum entide registreerimi s e ja väljasaatmi s e eest . 1 . 5 . Mõisted ja lühendid HYPERLINK "https://delta.sm.ee/dhs/" Delta – SoM - i dokumendihaldussüsteem, kus kooskõlastatakse ja allkirjastatakse valmis dokumendid. Töödokumente ja kavandeid hoitakse ning koost atakse SharePointis . Eelnõude infosüsteem ( EIS ) – töökeskkond, kus toimub dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine (v.a huvigrupid) , samuti valitsusele ja Riigikogule esitamine . Eesti Vabariigi põhiseadus ( PS ) – isikute põhiõigused ja vabadused, seadusandluse põhireeglid. Haldusmenetluse seadus ( HMS ) – haldusmenetluse põhimõtted, avatud menetlus, määruse andmine jm. Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ( HÕNTE ) – üldnõuded VTK, eelnõu ja seletuskirja väljatöötamise ning mõju hindamise kohta , s amuti vormistuse ning keele - ja stiili nõuded. Huvirühmad – organisatsioonid või liidud, kes esindavad teatud sektori huve. Kontrollküsimustik – valitsemisala sisene vorm kiireloomulise tööplaanivälise probleemi, eesmärkide, võimalike lahenduste kirjeldamiseks. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ( RKKTS ) – Riigikogu töökorraldus, seaduseelnõude menetlemise kord jms. Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri – üld nõuded Riigikogu eelnõule, s elgitus ed ja näited eeskirja rakendamiseks . E eskirjas on m h nõuded Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabeli le ning eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhend, kus on välja toodud üksikasjalikud vormistusnõuded (sh veeris ed , kirjastiil, pealkirja d , tekst, leheküljenumbri d ning eelnõu põhiteksti ja seletuskirja lõp p) . Riigi Teataja ( RT ) – õigusaktide andmebaas. Riigi Teataja seadus ( RTS ) – õigusaktide avaldamine. Sihtrühmad – need, keda õigusakt otseselt mõjutab. Vabariigi Valitsuse istungite infosüsteem ( VIIS ) – infosüsteem VV istungite korraldamiseks . Vabariigi Valitsus ( VV ) – Eesti Vabariigi täidesaatva riigivõimu organ . V äljatöötamiskavatsus ( VTK ) – arutelu- ja kaasamisdokument, mille kooskõlastamise käigus küsitakse probleemi ja lahendusvariantidega seotud huvirühmadelt, spetsialistidelt ja ministeeriumidelt nende arvamust. Vabariigi Valitsuse reglement ( VVR ) – eelnõude ja muude küsimuste ettevalmistamine, Vabariigi Valitsus istung, valitsuskomisjonid jms. Vabariigi Valitsuse seadus ( VVS ) – Vabariigi Valitsuse pädevus, töökorraldus, õigusaktid jms. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm ( VVTP ) – Vabariigi V alitsuse tööplaan koalitsioonileppe eesmärkide elluviimiseks. Õigusloome ajakava – õigusaktide algatuste, nagu VTK, e elnõude koostamine, kaasamine, läbirääkimine, kooskõlastamine, vastuvõtmine, VV - le esitamine, Riigikogu menetlus, mille käigus poliitikad ja õigusaktid kujundatakse. Õ igusloome a jakava planeerides tuleb lähtuda p 1.2 toodud protsessi etappidest ja lisada see tööplaani õigusloome tegevuse juurde. Kui algatamise ja koostamise etappidele kuluv aeg on varieeruv ning sõltub algatuse päritolust, liigist , muudatuse mahukusest jm, siis alates kooskõlastamise etapist on iga etapile kuluv aeg reguleeritud erinevate õigusaktide ga ja SoM - i dokumendihaldusjuhendite ga . Seaduse, VV määruse ja ministri määruse ajakava planeerimisel kasuta õigusaktide ajakava kalkulaatorit . Kooskõlastamise etappide n äidised: Lisa 1 seaduse elnõu kooskõlastamise etapid , Lisa 2 VV määruse eelnõu kooskõlastamise etapid ja Lisa 3 ministri määruse eeln õu kooskõlastamise etapid . Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 ( ÕPPA ) – hea õigusloome standard, ühtne alus, millest õigusloomes lähtuda. Õigusloome protsess A lgat amine , lahendamist vajava probleemi tuvastamine Sisend: Poliitiline , SoM - i algatus, EL või siseriiklik ust õigusaktist tulenev ülesanne , vm ettepanekud (vt algatuse liikide tabel) Väljund : VTK , kontrollküsimustik , memo randum või mistahes o tsus ( ettepaneku töösse võtmise või mitte võtmise kohta) . Probleemi õigusliku reguleerimise vajaduse kindlakstegemisel on esime ne samm selgelt sõnastada , millist probleemi soovitakse lahendada. T ava liselt tehakse seda VTK või kontrollküsimustiku abil . E esmärk on anda ülevaade lahendatavast probleemist, seatud eesmärkidest , võimalikest lahendus test ning põhjendada , miks on õiguslik sekkumine vajalik . Samuti hinnatakse, kas probleemi lahend amiseks on vaja luua uus õigusakt või muut a olemasolevat . Uue tööplaanivälise algatuse puhul on läbivalt oluline, et töösse võtmi se ja aja raami otsustami sel osaleksid juhtkond ning kaas täitjate juhid , et planeerida ressur ssi de ka su tamist . See tähendab, et õigusloomeline algatus koos kontrollküsimustikuga peab olema juhtkonna koosol e ku päevakor ras , kus otsust atakse : algatuse töösse võtmine või mittevõtmine , tegevuse aja raam , vastutav a täitja määramine . Kõik õigusloomelise d algatused , mis pannakse juhtkonna päevakorda , tuleb eelnevalt l äbi rääkida otses e juhiga ja õigusala juhiga . Õigusloome algatamisel vajalikud tegevused enne VTK või kontrollküsimustiku täitmist sõltuvad algatuse päritolust ja liigist: Algatuse liik Olulised tegevused ja erisused Poliitilise tasandi algatus VVTP , sh valimiseelne lubadus või korraldus otse ministrilt. Sõltub, kas ülesanne on planeeritud tööplaanis või see tuleb kiireloomulisena, kas lahendusvariant on teada või ülesanne eeldab analüüsi . Fikseeritud juhtkonna otsus, sh VTK/kontroll - küsimustiku/memo koostamise või mittekoostamise, tegevuse ajaraami ja vastutava täitja kohta. Kui konkreetne lahendus on ette antud ja juhtkon d on otsus tanud VTK/kontrollküsimustik k u mitte koosta da , siis vt 2.2 Kui lahendusviis pole teada , tuleb koostada kontrollküsimustik (kiireloomuline tööplaaniväline ülesanne) või VTK (ajaliselt võimalik või kui ülesanne on juba tööplaanis), kui pole otsustatud teisiti vt 2.1.1 SoMi enda algatus Nt suunis kantslerilt, asekantslerilt, osakonna juhilt, ametnikult või ülesanne, mis tuleneb poliitikaanalüüsist, Rohelisest Raamatust, rakenduspraktika seirest või ministri tasandilt (strateegia) Vajalik on analüüsi da suunise asjakohasus t ja täita suunise alusel kontrollküsimustik vt 2.1.1 . Õigusloomelis t algatus t arut atakse juhtkonna koosolekul, kus otsustatakse selle töösse võtmine või mittevõtmine. Õigusloomelise algatuse päevakorda panemiseks on vaja otsese juhi ja õigusala juhi heakskiit. Edasine tegevus sõltub juhtkonna otsusest. Fikseeritud juhtkonna otsus, sh kaastäitjate arvamused (e-kiri, protokoll, memo) töösse võtmise või mittevõtmise, tegevuse ajaraami ja vastutava täitja kohta. Tavapäraselt vajalik täita kontrollküsimustik (kiireloomuline tööplaaniväline ülesanne) või VTK (kui tööülesanne on juba tööplaanis), vt 2.1.1 Euroopa Liidu õiguse rakendamine (EL õigusakti vastuvõtmisel) EL direktiiv, Nõukogu määrus, otsus Reeglina on EL direktiivide ülevõtmised tööplaanis koos vastutava täitjaga. Kui EL õigusakt jätab liikmesriigile sisuliste valikute tegemisel kaalutlusruumi , on vajalik VTK , vt 2.1.1 , va juhul , kui mõjud on juba hinnatud EL õigusakti eelnõu menetlemisel, vt 2.2 Seadusest tulenevad kohustused (RT) Kui seaduse väljatöötamisega kaasneb kohustus määruse kehtestamiseks või muutmiseks, sh määrused, mille iga-aastane muutmise kohustus tuleb seadusest, täitmata volitusnormid, järelhindamine vm Tavapäraselt tööplaanis koos teadaolevate kohustuste, ajakava ja vastutava täitjaga, vt 2.2 Kiireloomulise tööplaanivälise ülesande puhul vajalik täita kontrollküsimustik , vt 2.1.1 Huvigruppide vm haldusalaväliste isikute ja riigiasutuste ettepaneku d õigusaktide muutmiseks , sh viited õigusaktide kitsaskohtadele Vajalik on analüüsida 1 kuu jooksul ettepaneku asjakohasust ja täita ettepaneku alusel kontrollküsimustik , vt 2.1.1 . Õigusloomelise algatuse töösse võtmine või mitte võtmine otsustatakse juhtkonna koosolekul . Selleks on vaja otsese juhi ja õigusala juhi heakskiit. Edasine tegevus sõltub juhtkonna otsusest. Fikseeritud juhtkonna otsus, sh kaastäitjate arvamused (e-kiri, protokoll, memo) töösse võtmise või mittevõtmise, tegevuse ajaraami ja vastutava täitja kohta. Vastutav täitja: Korraldab kirjaliku pöördumise registreerimise Deltas ning teavitab ettepaneku tegijat juhtkonna otsusest (töösse võtmise või tagasilükkamise ja ajakava kohta) vähemalt e-kirja teel ning lisab teavituse Deltasse VTK või kontrollküsimustiku koostamine ja kooskõlastamine V äljatöötamiskavatsus ( VTK ) koostatakse tavapäraselt seaduseelnõu vajaduse kooskõlastamiseks, välja arvatud HÕNTE § 1 lõikes 2 toodud juhtudel , või kui on olemas fikseeritud juhtkonna otsus VTK mittekoostamise kohta. VTK koostamist ja kooskõlastamist reguleerib HÕNTE . VTK peamine eesmärk on enne eelnõu väljatöötamis t konsulteerida kav andatava eelnõu põhimõttelis te lahendus te osas puudutat ud ministeeriumi de , üleriigilis e omavalitsusliidu ja huvigruppidega . VTK maksimaalne lubatud pikkus on 10 lehekülge . VTK saadetakse teadmiseks Riigikogule (ÕPPA). Kontrollküsimustik ( näidis ) koostatakse kiireloomulise tööplaanivälise seaduseelnõu algatuse puhul , kus VTK-d ei koostata . Kontrollküsimustikku ei kooskõlastata/allkirjastata Deltas . Õ igusloome tegevuse töösse võtmi n e või mittevõtmine otsusta tak se juhtkon n a koosolekul vastutava täitja koostatud analüüsi põhjal . E nne kontrollküsimustiku esitamist juhtkonnale räägitakse see läbi otsese juhiga ja õigusala juhi ga , kes hindab kontrollküsimustiku val misole kut otsustamiseks . Mõlemad dokumendid sisaldavad elemente, mis peavad hiljem sisalduma ka seaduseelnõu seletuskirjas, kuid väiksema detailsusastmega. Seega on võimalik VTK - d ja kontrollküsimustikku kasutada sisendina seletuskirja koostamisel. NB! Eelnõu normi saab kirjutada üksnes juhul, kui teema eest vastutav täitja on välja toodud probleemid, mida soovitakse lahendada , ning eesmär gi , kuhu soovitakse jõuda (ehk sisuliselt läbi mõeldud, mida, miks ja kuidas soovitakse muuta). Vooskeem: Õigusloome algatamine Jrk Tegevus T ähtaeg Vastutaja Analüüsib ettepaneku asjakohasust . S elleks täidab VTK vormi (tegevus tööplaanis või otsus VTK koostamiseks) või kontrollküsimustiku vormi (kiireloomulise ülesande puhul) või koostab memo, sh mõtleb läbi selge probleemikirjelduse (mida soovitakse lahendada) eesmärgi (kuhu soovitakse jõuda) probleemi lahendamise võimalused ja nende mõju ülevaatlikult, sh õigusloomevajaduse ja esialgse ajakava eelarve , rahastusallika IT - lahenduste vajaduse milliseid partnereid on vaja kaasata, vaata täpsemalt kaasamise hea tava halduskoormuse v ä hendamise võimalused , kui kavandata kse uu si n õ u deid , mis too vad kaasa ettev õ tjate, inimeste v õ i vaba ü henduste halduskoormus e kasvu , v.a erandi rakendumisel ( kehtestatakse avalik-õiguslik rahaline kohustus, rakendatakse välislepingut või kehtestatakse ajutine nõue, riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu ) Kaasab kaastäitjad Vastavalt juhtkonnas otsustatud ajaraamile või tööplaanis toodud õigusloome ajakavale Vastutav täitja Täiendab ja korrigeerib vastutava täitja koostatud dokumente (VTK, kontrollküsimustik, memo) oma vastutusvaldkonna piires Kaastäitja Viib läbi mõjude hindamise, v.a andmekaitsealased mõjud ning täiendab vajadusel VTK-d andmelise ja analüütilise sisendiga Analüütik ( analüüsi-osakond) Töötab läbi kaastäitjate märkused , esitab kontrollküsimustiku õigusala juhile või vormistab VTK välisele kooskõlastusringile saatmiseks lähtudes kaasamise heast tavast Vastutav täitja Hindab kontrollküsimustiku valmisolekut esitamiseks juhtkonna koosolekule . V ajadusel palub kontrollküsimustikku täiendada või kiidab heaks selle esitamise juhtkonna koosolekule, kus otsustatakse algatuse töösse võtmine või mittevõtmine 5 tp Õigusala juht Viib kontrollküsimustiku juhtkonna koosolekule, kus otsustatakse algatuse töösse võtmine või mittevõtmine, määratakse ajakava ning vastutav täitja Otsese juhi ja õigusala juhi heakskiidul Vastutav täitja Koostab õigusaktide ajakava kalkulaatori abi l õigusloome ajakava kui analüüsi tulemusel selgub, et probleemi lahendamiseks muudest reguleerimisvahenditest ei piisa (lähtub p 1.2 toodud protsessi etappidest ja näidistest : Lisa 1 seaduse e lnõu kooskõlastamise etapid , Lisa 2 VV määruse eelnõu kooskõlastamise etapid ja Lisa 3 ministri määruse eelnõu kooskõlastamise etapid ) Õigusliku regulatsiooni vajaduse selgumisel Vastutav täitja Lisab õigusloome vajaduse ja põhjenduse koos ajakavaga tööplaani PlanPros , vajadusel seob IT-plaaniga ning kaasab vajalikud partnerid Vastutav täitja Paneb valmis VTK Deltasse kooskõlastamiseks asjassepuutuvatele ja kaasatud osakondadele/ teenistujatele, asekantsleritele, kantslerile, ministri nõunikule VTK luuakse väljamineva kirjana , kasutades VTK töövoo g u VTK valmimisel Vastutav täitja Kooskõlastab VTK eeldusel, et teda või tema osakonnast on inimesed olnud varasemalt kaasatud Kui ei ole kaasatud ning materjal on mahukas ja tekivad küsimused või märkused, mis vajavad lahendamist, peab vastutav täitja arvestama täiendava ajaga 2 – 5 t p Kaastäitja, juhtkond Lisab VTK valdkonna ministri koosoleku protokolli v.a j uhul , kui valdkonna juhiga (osakonnajuh ataja , asekantsler) on kokku lepitud teisiti Hiljemalt koosolekule eelneval päeval, kella 12ks Vastutav täitja Tutvustab VTKd ministri koosolekul enne selle saatmist kooskõlastusringile Valdkonna ministri koosolekul Vastutav täitja Allkirjastab koosolekul tutvustatud dokumendid Deltas Allkirjastamise aeg sõltub sellest, kas eelnõule on saadud kõik kooskõlastused, kas ministril tekivad küsimused või täpsustused, mis nõuavad täiendavat analüüsi või arutelu 2 tp Minister Esitab VTK EISi 1 tp Dokumendihaldus Töötab läbi välisel kooskõlastusringil tehtud märkused ning vajadusel arutab need läbi . Seejärel alustab eelnõu koostamis t vt 2.2 Üldjuhul EISi esitamisest 15 tp pärast Vastutav täitja ERANDID: VTKd või kontrollküsimustikku ei koostata ning p 2.1.1 VTK/kontrollküsimustiku tegevused jäävad vahele: 1) kui kiireloomulise tähtajaga eelnõu koostamise ülesanne tuleb otse ministrilt ning see on läbi räägitud valdkonna eest vastutava asekantsleri ja õigusala juhiga . V astutav täitja põhjendab eelnõu kiireloomulisuse vajadust seletuskirjas; 2) kiireloomulise riigieelarve või lisaeelarvega seotud eelnõude või muudatusettepanekute puhul , kui VV otsused viibivad ja reeglipärane menetlus ei ole võimalik; 3) ministri soovil , kui tegemist on ministri või valitsuskoalitsiooni jaoks oluli s e küsimus ega või ministeeriumite vahelis te erimeelsus t e ga . Sellisel juhul esitab poliitikajuht valitsuskabineti le memorandumi VV heakskiitvat otsust vajavate eelnõude ja muudatusettepanekute kohta. Eelnõu koostamine Sisend : VTK, kontrollküsimustik, memorandum või otsus (ettepaneku töösse võtmise kohta) Väljund : Kooskõlastamiseks v almis e elnõu ( dokumendi mallid ) Vooskeem: Eelnõu koostamine Jrk Tegevus T ähtaeg Vastutaja Kaasab partnerid (SoM - ist ja mujalt ) , lepib nendega kokku edasise tegevuse ja ajakava ning teeb igakülgset koostööd (vt kaasamise hea tava ) Partneri te kaasamise vajadus võib olla juba varasemas etapis Vastavalt tööplaani s toodud õigusloome ajakavale Vastutav täitja Koostab eelnõu kavandi koostöös õigusnõunikuga. Sisuline ja tehniline eelnõu kavandi kirjutamine VTK - s või kontrollküsimustikus kirjeldatud lahenduse põhjal VTK kooskõlastamisel tehtud märkustega tuleb eelnõu koostamisel arvestada Juhul kui õigusmuudatused on keerulised või vastutaval täitjal puudub varasem kogemus , võib ta esmased normid kirjutada õigusakti tervikteksti (leitav RT - st) Vastutav täitja , koostöös õigusnõunikuga Koostab eelnõu seletuskirja kavandi , tagades s isuli se (argumendid, põhjendused) ja tehnili s e (selgus ja arusaadavus, vormiline korrektsus) kvaliteedi , tuginedes VTK - s või kontrollküsimustikus kirj eldatud lahenduste le Se letuskirjas viitab VTK kooskõlastamisel saadud märkuste arvestamata jätmisele ja põhjenda b seda VTK või kontrollküsimustiku kooskõlastamise jär el te htud täiendused kirjelda b seletuskirjas Vastutav täitja Hindab , kas õigusaktis kavandatakse tehnilis t normi ( vt 2. 2 .1 ) , vajadusel kaasab kaastäitjad. Tehnilise normi olemasolu mõjutab kogu protsessi ajakava , kuna teatise kontroll või b kesta kuni 90 päeva, mille jooksul ei ole võimalik eelnõuga edasi liikuda Vastutav täitja Saadab eelnõu ja seletuskirja kavandi täiendamiseks kaastäitjatele , sh partneritele Kavandi valmimisel ja juurdepääsu saamisel SharePointi dokumendile Vastutav täitja Vaatab üle vastutava täitja koostatud eelnõu ja seletuskirja kavandi ning teeb oma pädevuse piires vajalikud parandused ja täiendused Kaastäitja Vaatab üle eelnõu ja seletuskirja kavandi, k ontrollib eelnõu üheselt arusaadavust ning tehnilise normi olemasolu , teeb oma pädevuse piires vajalikud parandused ja täiend used Tagab õigusakti eelnõu vastavuse põhiseadusele, seadustele, teistele õigusaktidele Kontrollib üle normitehnilise korrektsuse Õigusnõunik Viib läbi mõjude hindamise , v.a an dmekai tsealased mõjud ning täiendab vajadusel seletuskirja andmelise ja analüütilise sisendiga Analüütik ( analüüsi-osakond) Kontrollib eelnõu vastavus t isikuandmete kaitse nõuete le ning vajadusel täiendab eelnõu ja seletuskirja kavandit Tagab eelnõus vastavuse isikuandmete kaitse nõuetele Õigusnõunik, andmekaitse spetsialist Koondab eelnõu ja seletuskirja kavandis se tehtud ettepanekud ja täiendused . Kirjeldab lahendusvõimalusi ning hindab nende sobivust. Vajadusel räägib partneritega läbi tõstatunud uued teemad Peale tagasiside saamist Vastutav täitja Vormistab eelnõu ja seletuskirja korrektse lt. S aadab keeletoimetajale toimetamiseks dokumendi lõpliku ja tervikliku versiooni (nt eelnõu koos seletuskirjaga). Keeletoimetamise aeg oleneb materjalide mahukusest ja keeletoimetaja tööde järjekorrast Enne Delta kooskõlastusringi Vastutav täitja Viib sisse keeletoimetaja tehtud ettepanekud Vastutav täitja 2.2.1 . Te hnili n e norm Tehniline norm on õigusaktis sätestatud nõue, mis reguleerib toote valmistamist, turustamist või kasutamist või teenuse osutamist või turustamist . See võib olla nõue, mis on kehtestatud toote või teenuse ohutuse, tarbija kaitse, keskkonnakaitse või töötervishoiu ja tööohutuse tagamise ks ja mis mõjutab toote esma- või korduskasutust, töötlemise või utiliseerimise tingimusi või teenus e osutamis t . Tehnilise normi olemasolu mõjutab kogu protsessi ajakava : teatis t kontroll itakse kuni 90 päeva, mille jooksul eelnõuga edasi minna ei ole võimalik . V astutav täitja esitab tehnilise normi puhul enne eelnõu vastuvõtmiseks esitamist või allakirjutamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tehnilise normi teatise . Tehnilise normi teavitamine on reguleeritud VV määrusega „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine “. Õigusakti eelnõu tuleb teavitamisele esitada sellises menetlusetapis, millal on veel võimalik eelnõus muudatusi teha ( toote nõuetele vastavuse seadus § 43 lg 3 ). Kui eelnõu menetluse käigus muudetakse oluliselt selle sisu, lühendatakse algselt planeeritud rakendamise ajakava, lisatakse tehnilisi norme või muudetakse nõudeid, tuleb eelnõust uuesti teavitada enne selle õigusaktina vastuvõtmist ( VV määrus § 3 lg 4 ). Eelnõu kooskõlastamine Sisend : Kooskõlastamiseks v almis e elnõu Väljund : Kooskõlastatud eelnõu Vastutav täitja kooskõlasta b eelnõu asjassepuutuvate ministeeriumide ga , sh Justiits - ja Digi ministeeriumi ga (JDM) , ning vajadusel saa d ab arvamuse avaldamiseks määratletud huvigruppidele ja teistele puudutatud isikutele (nt rakendusasutused, kohalikud omavalitsused jt) vastavalt VVR § 6 . Kooskõlastusringid ( VVR § 7 ) : Seaduse eelnõu p uhul on kaks EIS - i kooskõlastusringi . M ääruse eelnõu puhul üks EIS - i kooskõlastusring . Kooskõlastamiseks EISi ei pea esitama ministeeriumi ja valitsemisala sisemist töökorraldust puudutavaid määruse eelnõusid, nt asutuse põhimäärust. S oM sisemine kooskõlastamine SoM sisemine kooskõlastamine ja allkirjastamine Deltas kestab üldjuhul 10 tööpäeva. SoM -i sisemine kooskõlastamine on protsessiliselt sama nii EIS I kui EIS II kooskõlastamise eelselt. Vooskeem: SoM sisemine kooskõlastamine Jrk Tegevus T ähtaeg Vastutaja Paneb eelnõu ja selle lisadokumendid Deltasse kooskõlastamiseks asjassepuutuvatele ja kaasatud osakondadele/teenistujatele, oma osakonnajuh atajale , asekantsleritele, kantslerile, ministri nõunikule, keeletoimetajale ( vt Delta juhend ) Lõpliku dokumendi valmimisel Vastutav täitja Kooskõlastab eelnõu dokumendid eeldusel, et tema või tema osakonna inimesed on olnud varasemalt kaasatud Kui kaasa mist ei ole toimunud ning materjal on mahukas ja tekivad küsimused või märkused, mis vajavad lahendamist, peab vastutav täitja arvestama täiendava ajaga 2 – 5 t p Kaastäitja, vastutava täitja juht (osakonnajuh ataja ), juhtkond Lisab materjalid valdkonna ministri koosoleku protokolli v.a j uhul , kui valdkonna juhiga (osakonnajuh ataja , asekantsler) on kokku lepitud teisiti Hiljemalt koosolekule eelneval päeval, kella 12ks Vastutav täitja Tutvustab eelnõu ministri koosolekul enne EIS kooskõlastusringile saatmis t v.a j uhul , kui valdkonna juhiga (osakonnajuh ataja , asekantsler) on kokku lepitud teisiti Valdkonna ministri koosolekul Vastutav täitja Allkirjastab tutvustatud eelnõu dokumendid Deltas Allkirja saamise aeg sõltub sellest, kas eelnõule on saadud kõik kooskõlastused, kas ministril tekivad küsimused või täpsustused, mis nõuavad täiendavat analüüsi või arutelu 2 tp Minister Esitab materjalid EISi 1 tp Dokumendi - haldus EIS I koosk õlastamine ( seaduse ja VV määruse eelnõu l 15 tp , ministri määruse eelnõu l 10 tp ) Vooskeem: HYPERLINK "https://eegovg01.sharepoint.com/:i:/r/sites/SISE_SOM/SoM/JS/Protsessid/P03/Vooskeemid/2.3.2.%20EIS%20I%20koosk%C3%B5lastamine.png?csf=1&web=1&e=OOpe2Q" EIS I kooskõlastamine Jrk Tegevus T ähtaeg Vastutaja Jälgib EISi s kooskõlastuskirjade saabumist ning vajadusel ( tähtaegade pikendamisel) korraldab uute tähtaegade kokkuleppimise ja teavitamise Arvesta , et kooskõlastuskirjad ei pruugi saabuda ettenähtud ajaks Kooskõlastusringi ajal, 10 / 15 t p Vastutav täitja Töötab läbi EIS I ringil esitatud ettepanekud/ märkused/ muudatused, ning otsustab märkustega arvestamise ning põhjendab seda. Teeb eelnõus ja seletuskirjas vajalikud parandused. EIS I ringi järgselt Vastutav täitja Otsustab ja põhjendab märkustega arvestamise või mittearvestamise või viib olulise tähtsusega küsimuse juhtkonna otsu stamiseks ning teavitab sellest aegsasti asjaosalisi Märkuste läbitöötamisel Vastutav täitja Märkuste korral k oostab kooskõlastustabeli ja suunab ( näide ) kaastäitja (vajadusel rakendusasutuse st ) vastama tabelis toodud punktile, mis kuulub kaastäitja pädevusvaldkonda ja määrab vastamiseks tähtaja Vastutav täitja V aatab eelnõus ja seletuskirjas tehtud muudatused üle ja v astab kooskõlastustabelis küsimus t ele , mis kuuluvad tema vastutusvaldkonda Vastutava täitja määratud tähtajal Kaastäitja T ehnilise normi olemasolu l, esitab tehnilise normi teavituse ( vt 2. 2 .1 ) T ehnilise normi olemasolul Vastutav täitja Lähtuvalt õigusakti liigist vormistab Deltas : m inistri määruse allkirjastamiseks ( vt 2.4 ) ; VV määruse eelnõu esitamiseks VV istungile ( vt 2.5 ) ; s eaduse eelnõu kooskõlastamise ks esitamiseks J D M - i le , EIS II ( vt 2.3.3 ). Olu line : kui EIS I ringis on jäänud üles erimeelsusi või eelnõu on saanud mittekooskõlastuse , siis saadetakse EIS II ringil eelnõu täiendava ks kooskõlastamiseks ka m ittekooskõlast use andnud ministeeriumid ele Peale EIS I märkuste läbi töötamist ja vajalike paranduste tegemist Vastutav täitja EIS II kooskõlastusring ( seaduse kooskõlastamine J D Miga, 10 tp ) P uudutab seaduse kooskõlastamist J D M - iga , kes hindab eelnõu vastavust HÕNTE - le. K ui EIS I ringis on jäänud üles erimeelsus ed , on vajalik täiendav kooskõlastus teiste asjassepuutuvate ministeeriumidega. Vooskeem: EIS II kooskõlastamine Jrk Tegevus T ähtaeg Vastutaja Viib läbi SoM -i sisemise kooskõlastamise, vt 2.3.1 Märgib D elta resolutsiooni : kas ja mis osas eelnõu on muutnud või mitte (nt andmekaitset puudutavas osas andmed, subjektid, töötlejad vms muudatus) kas oluliste partneritega on üleval erimeelsusi. Kokku ca 10 tp Vastutav täitja Jälgib EIS - i saabunud kooskõlastuskirja saabumist K ooskõlastuskirjad ei pruugi saabuda ettenähtud ajaks Kooskõlastusringi ajal, 10 tp Vastutav täitja Töötab läbi EIS II ringil esitatud ettepanekud/märkused/muudatused, teeb eelnõus ja seletuskirjas vajalikud parandused ning täiendab/koostab kooskõlastustabelit . S uunab ( näide ) kaastäitja (vajadusel rakendusasutuse) vastama tabelis toodud punktile, mis kuulub kaastäitja pädevusvaldkonda ja määrab vastamiseks tähtaja EIS II ringi järgselt Vastutav täitja V aatab eelnõus ja seletuskirjas tehtud muudatused üle ja v astab kooskõlastustabelis küsimus t ele , mis kuuluvad tema vastutusvaldkonda Vastutava täitja määratud tähtajal Kaastäitja Otsustab ja põhjendab märkustega arvestamise või mittearvestamisega ning teavitab sellest aegsasti asjaosalisi Märkuste läbitöötamisel Vastutav täitja T ehnilise normi olemasolul esitab tehnilise normi teavituse ( vt 2. 2 .1 ) Tehnilise normi olemasolul Vastutav täitja Ministri määruse allkirjastamine Sisend : Ministri määruse eelnõu on kooskõlastatud EIS - is M inisteeriumi ja valitsemisala sisemist töökorraldust puudutavaid määruse eelnõusid, nt asutuse põhimäärust , ei pea kooskõlastama EIS - is . Väljund : Ministri määrus on allkirjastatud kantsl eri ja ministri poolt ning esitatud Riigi Teatajale Vooskeem: Ministri määruse allkirjastamine Jrk Tegevus T ähtaeg Vastutaja Vormistab Deltas eelnõu ministri määruse dokumendi põhjale , lisab seletuskirja ja vajadusel määruse või seletuskirja lisad ning v iib läbi SoM sisemise kooskõlastamise Märgib D elta resolutsiooni : kas ja mis osas eelnõu on muutnud või mitte (nt andmekaitset puudutavas osas andmed, subjektid, töötlejad vms muudatus) kas oluliste partneritega on üleval erimeelsusi Kokku ca 10 tp Vastutav täitja Kooskõlastab eelnõu dokumendid eeldusel, et teda või tema osakonnast on inimesed olnud varasemalt kaasatud Kui ei ole kaasatud ning materjal on mahukas ning tekivad küsimused ja märkused, mis vajavad lahendamist, peab vastutav täitja arvestama täiendava ajaga 2 – 5 t p Kaastäitja, vastutava täitja juht (osakonna - juh ataja ) , juhtkond Lisab materjalid valdkonna ministri koosoleku protokolli v.a j uhul , kui valdkonna juhiga (osakonnajuh ataja , asekantsler) on kokku lepitud teisiti Hiljemalt koosolekule eelneval päeval, kella 12ks Vastutav täitja Tutvustab allkirjastamiseks esitatud määrust ministri koosolekul v.a j uhul , kui valdkonna juhiga (osakonnajuh ataja , asekantsler) on kokku lepitud teisiti Valdkonna ministri koosolekul, enne määruse allkirjastamist Vastutav täitja Allkirjastab koosolekul tutvustatud eelnõu dokumendid Allkirja saamise aeg sõltub sellest, kas eelnõule on saadud kõik kooskõlastused, kas ministril tekivad küsimused või täpsustused, mis nõuavad täiendavat analüüsi või arutelu 2 tp Kantsler Allkirjastab koosolekul tutvustatud eelnõu dokumendid Allkirja saamise aeg sõltub sellest, kas eelnõule on saadud kõik kooskõlastused, kas ministril tekivad küsimused või täpsustused, mis nõuavad täiendavat analüüsi või arutelu 2 t p Minister Esitab allkirjastatud määruse avaldamiseks Riigi Teatajale 1 t p Dokumendi - haldus Ministri määruse m ajasisene m enetlus lõppeb määruse allkirjastamise ga ja esitamisega RT - le . Vt juurde avaldami s e/jõustumi s e (p 2.7 ) ja rakendami s e (p 2.8 ) etapid. Vabariigi Valitsuse heakskiit (seadus eelnõu, VV määruse eelnõu, VV korralduse eelnõu, VV protokolliline otsus, VV memorandum ) Sisend: Kooskõlastatud eelnõu või VV heakskiitu vajav dokument Väljund: VV - s vastu võetud või heaks kiidetud dokument Materjalid tuleb esitada VV istungieelse nädala kolmapäevaks . Istunginädala esmaspäeval toimub kantslerite koosolek , kus arutatakse läbi kõik istungile esitatud materjalid. Istungil arutamise eelduseks on kõigi ministeeriumite kantslerite poolt eelnõu aktsepteerimine ( VIIS - is roheline märge, st eelnõule ei ole ühelgi ministeeriumil vastuväiteid). VV heakskiidu saamisele on mõistlik planeerida vähemalt 2 nädalat . Vooskeem: V abariigi V alitsuse heakskiit Jrk Tegevus T ähtaeg Vastutaja Viib läbi SoM -i sisemise kooskõlastamise Deltas ( vt 2.3.1 ) Märgib D elta resolutsiooni : K as ja mis osas eelnõu on muutnud või mitte (nt andmekaitset puudutavas osas andmed, subjektid, töötlejad vms muudatus) K as oluliste partneritega on üleval erimeelsusi. Lõpliku dokumendi valmimisel Vastutav täitja Koostab eelnõu VV - sse liikumisel VIIS - i sisukokkuvõtte, mis võtab lühidalt ja konkreetselt kokku eelnõu sisu. Märgib sisukokkuvõtte D elta sse, dokumendihaldus kopeerib selle edasi EIS - i Eelnõu Deltasse panemisel Vastutav täitja Saadab eelnõu ja VIIS - i sisukokkuvõtte eelkooskõlastamiseks Riigikantseleile (eelteade/soov konkreetsel istungil käsitlemiseks) Majasisese kooskõlastusringi ajal Vastutav täitja Kooskõlastab eelnõu dokumendid eeldusel, et teda või tema osakonnast on inimesed olnud varasemalt kaasatud Kui ei ole kaasatud ning materjal on mahukas ning tekivad küsimused ja märkused, mis vajavad lahendamist, peab vastutav täitja arvestama täiendava ajaga 2 – 5 t p Vastavalt Delta terviktöövoole Lisab materjalid valdkonna ministri koosoleku protokolli v.a j uhul , kui valdkonna juhiga (osakonnajuh ataja , asekantsler) on kokku lepitud teisiti Hiljemalt koosolekule eelneval päeval, kella 12ks Vastutav täitja Tutvustab eelnõud ministri koosolekul VV istungile esitamiseks v.a j uhul , kui valdkonna juhiga (osakonnajuh a t aja , asekantsler) on kokku lepitud teisiti Valdkonna ministri koosolekul Vastutav täitja Allkirjastab koosolekul tutvustatud eelnõu dokumendid Allkirja saamise aeg sõltub sellest, kas eelnõule on saadud kõik kooskõlastused, kas ministril tekivad küsimused või täpsustused, mis nõuavad täiendavat analüüsi või arutelu 2 t p Minister Esitab materjalid EIS - i, kust need liiguvad edasi VIIS - i 1 t p Dokumendi - haldus NB! ERAKORRALINE MATERJALIDE ESITAMINE VASTAVALT KOKKULEPPELE JUHTKONNAS! K ui objektiivsel põhjusel ei ole VV istungile eelnõu materjale õigeaegselt edastatud ning esineb vajadus eelnõu kiireloomuliselt istungile esitamiseks , peab vastutav täitja teavita ma sellest hiljemalt esmaspäeval kell 12.00 vähemalt e-kirja teel asekantslerit, kantslerit, õigusala juhti ja õigusosakonna peaspetsialisti, kes koondab VV istungi briifi info juhtkonnale . Teavituses tuleb esitada põhjendus ja vastused järgmis t ele küsimus t ele: 1. M iks on materjal kiireloomuline ? 2. M is juhtub , kui seda jooksval nädalal istungile ei panda ? 3. M is takistas asja tähtaegset menetlemist ? Kantsler annab kantslerite koosolekul (esmaspäeviti kell 15.00) teada, et meilt on saabumas materjal, mida soovime kindlasti päevakorda. Lisaks tuleb ühendust võtta Riigikantselei SoM asjadega tegeleva ametnikuga, teavitada teda erakorrali s e materjal i esitamisest ning e das tada materjalid mitteametlikult eelnevaks tutvumiseks. Riigikogu menetlus Pärast seaduseelnõu heakskiitmist VV istungil esitab Riigikantselei eelnõu Riigikogule . E elnõu menetlusse võtmine toimub üldjuhul 3 tööpäeva jooksul alates üleandmisest. Eelnõu üleandmine on võimalik Riigikogu töönädalal (tsükkel : 3 töönädalat, 1 istungite vaba nädal). Selleks, et eelnõu oleks üldse võimalik üle anda , võib nt istungjärkude vahelisel perioodil kuluda mitu nädalat või isegi kuud ( nt aastavahetus el ja suv el ). Eelnõu I lugemine toimub 7 Riigikogu töönädala jooksul alates menetlusse võtmisest . Selle aja jooksul on Riigikogul vähemalt 2 istungitevaba nädalat, kuid periood võib pikeneda istungjärkude vahelisel ajal (nt suvel või aastavahetusel ) . Enne I lugemist toimub Riigikogu sotsiaalkomisjonis eelnõu tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu, kus osale b vastutav täitja, kes vajadusel kaasab kaastäitja . Muudatusettepanekute esitami se tähtaeg on 10 tööpäeva pärast I lugemise lõpetamisest või juhtivkomisjoni ettepanekul muu tähtaeg. Enne II lugemist toimuval sotsiaalkomisjoni istungil vaadatakse koostöös ministeeriumi esindajatega ( vastutava täitjaga ) läbi muudatusettepanekud ning võidakse küsida arvamust nende toetamise või mittetoetamise kohta. Eelnõu II ja III lugemise toimumise aja otsustab komisjon, tähtaega ei ole sätestatud. Jrk Te gevus Olukord/tähtaeg Vastutaja 1. Saadab vastutavale täitjale ja osakonnajuh ataja le teabe Riigikogu komisjonis osalemise vajaduse kohta, paludes vastutaval täitjal ette valmistada eelnõu tutvustamiseks vajalikud materjalid ning saadab need koos osalejate nimedega komisjonile. Neljapäev al , järgmise nädala sotsiaalkomisjoni kava saabumisel Ministri nõunik 2 . Valmistab ette eelnõu tutvustamiseks vajalikud materjalid ja o saleb eelnõu tutvustamisel ja üldpõhimõtete arutelul Riigikogu sotsiaalkomisjonis Arvesta, et VV istungist arvates toimub SOTK - is eelnõu tutvustav arutelu üldjuhul ülejärgmise nädala esmaspäeval või teisipäeval . V astutav täitja peab selles arutelus kindlasti osalema, seega ära planeeri selleks ajaks tegevusi, mida ei saa edasi lükata . Menetluse ajal Vastutav täitja (kui ei ole määratud teisiti) 3 . Vastutava täitja palvel kaasub Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungile Vajaduse korral Kaastäitja NB! Riigikogu menetlusele tuleb planeerida vähemalt 3 kuud , millele lisa nduvad pühad ning istungjärkude v aheline aeg ( juuni kolmandast nädal ast kuni septembri teise nädal ani ) https://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/riigikogu-toograafik/ Seaduse väljakuulutamine, õigusaktide vastuvõtmine, Riigi Teatajas avaldamine ja jõustumine Väljakuulutamine Avaldamine Jõustumine Seadus Eelnõu vastuvõtmisest 5 tööpäeva jooksul kirjutab sellele alla Riigikogu esimees ( RKKTS § 112 ) . President otsustab seaduse väljakuulutamise 14 kalendripäeva jooksul esitamisest arvates ( PS § 107 ) E sitatakse avaldamiseks hiljemalt allakirjutamisele või seaduse väljakuulutamisele järgneval tööpäeval ( RTS § 9 lg 2 ). Riigi Teataja avaldab akti 7 tööpäeva jooksul avaldamiseks esitamisest ( RTS § 9 lg 6 ) J õustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega ( PS §108 ) VV määrus Saab kuupäeva ja numbri peaministri allkirja andmise päeval ( VVR § 20 ) J õustub kolmandal päeval pärast avaldamist ( HMS § 93 lg 2 ) Ministri määrus Saab kuupäeva ja numbri ministri allkirja andmise päeval Rakendamine Õigusakti rakendamine algab juba õigus loome käigus . K ui rakendamine eeldab raha lisi vahendeid , IT-arendusi, hankeid, järelanalüüsi , tutvumis- või koolitusaega vm ressursse , tuleb sellega arvestada juba õigusakti väljatöötamisel ja jõustumis aja määramisel. Seotud dokumendid ja lisad HYPERLINK "https://eegovg01.sharepoint.com/:f:/r/sites/SISE_SOM/SoM/JS/Protsessid/P03?csf=1&web=1&e=mLXApV" Kontrollküsimustik (P3_V1) VTK vorm (P3_V 2 ) Eelnõu seletuskirja ja väljatöötamiskavatsuse viidete vormistamine Dokumendihalduskord HYPERLINK "https://eegovg01.sharepoint.com/:x:/r/sites/SISE_SOM/SoM/OO/Oigusaktid/%C3%95igusaktide%20ajakava%20kalkulaator.xlsx?d=we71421f6ee244a97ba28dc6e27ebd3e1&csf=1&web=1&e=DFGA8b" Õigusaktide ajakava kalkulaator LISA 1. Seaduseelnõu kooskõlastamise etap p id e näidis LISA 2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamise etappide näidis LISA 3. Ministri määruse eelnõu kooskõlastamise etappide näidis Poliitikajuhtimise protsess ( P15 ) Kommunikatsiooni protsess ( P11 ) SoMi kui rakendusasutuse tööprotseduuride kirjeldus ( P14 ) Lisa 1. Seaduseelnõu kooskõlastamise etappide näidis Lisa 2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamise etappide näidis Lisa 3. Ministri määruse eelnõu kooskõlastamise etappide näidis D okumendi muutmise ülevaade Allolev tabel täidetakse alates versioon ist 2. V ersioon Muudatuse sisu 2 Ajakohastatud: välislepingute regulatsioon; kontaktandme d, ametinimetuse d ja lühendid. Lisatud : t asakaalustamisreegel ; õigusaktide ajakava kalkulaator ; mõjude hindamine VTK etapi s ; viide poliitikajuhtimise protsessile (P15). Keelelised parandused. MINISTRI KÄSKKIRI 30.01.2026 nr 9 Terviseministri ja sotsiaalkaitseministri 13.01.2025 käskkirja nr 4 „Õigusloome protsessi kinnitamine“ muutmine (tähis P3_ver2 kinnitamine) Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 7 alusel: muudan ministri 13.01.2025 käskkirja nr 4 „Õigusloome protsessi kinnitamine“ dokumenti „Sotsiaalministeeriumi õigusloome protsessi kinnitamine“ ning asendan selle käesoleva käskkirja lisaga. Sotsiaalministeeriumi õigusloome protsess“ (tähis P3_ver2). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister