Mart Helme Teie nr
Siseministeerium
[email protected] Meie 26.02.2020 nr 6-1/200291/2001037
Politseiteenistuses olevale isikule Kaitseväe tegevteenistuspensioni maksmine
Austatud härra minister
Pöördun Teie poole seoses avaldaja küsimusega, mis puudutab erisust politseipensioni ja Kaitseväe
tegevteenistuspensioni maksmisel isikutele, kes pensioniõiguse tekkimisel politseiteenistuses
jätkavad.
1. mail 2019 jõustus politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) muudatus, mille järgi makstakse
politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni (politseipensioni) täies ulatuses ka siis, kui
ametnik jätkab tööd politseiteenistuses. Seadusemuudatuse eesmärk oli vältida olukorda, kus
kogenud ametnikud lahkuvad politseitöölt muule tööle, et saada lisaks politseipensionile ka palka.
Kõnealune muudatusettepanek tehti eelpool viidatud seaduseelnõule Riigikogus esimese ja teise
lugemise vahel ning selle seletuskirjas on läbivalt muudatuse põhjendusena välja toodud vajadus
tagada Politsei- ja Piirivalveameti ametikohtade mehitatus.
Politseiametnike töö ja politsei roll tervikuna on ühiskonnas rahu ja avaliku korra tagamisel ning
inimeste õiguste ja vabaduste kaitsmisel kahtlemata oluline. Politseiteenistusse on keeruline leida
kvalifitseeritud töötajaid ning see õigustab politseinike erinevat kohtlemist (sh neile teenistuses
jätkamise korral politseipensioni maksmist) võrreldes teiste erialade töötajatega. Ka kohtupraktika
järgi on lubatud kehtestada paremate tingimustega eripension ja motiveerida inimesi sellega teatud
ametikohtadel tööle asuma, kui ametipensioni maksmata ei ole võimalik tagada piisava
kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu.
Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Võrdse kohtlemise põhimõtet on
rikutud juhul, kui sarnases olukorras olevaid gruppe koheldakse meelevaldselt erinevalt.
Politseiametnikena saavad täna töötada (tingimusel, et nad vastavad politseiametnikele kehtestatud
nõuetele) nii need isikud, kes on juba „välja teeninud“ politseipensioni kui ka need, kel tekkinud
õigus mõnele muule nn eripensionile, sh kaitseväelase tegevteenistuspensionile. Kehtiv seadus näeb
aga ette erisuse pensioni väljamaksmisel: samaaegselt politseiteenistuses töötamisega makstakse
küll politseipensioni, aga mitte välja teenitud tegevteenistuspensioni. Selline olukord tekkis, kui
jõustus PPVS-i muudatus, millega tunnistati kehtetuks PPVS-i säte, mis välistas politseipensioni
maksmise politseiteenistuses, kaitseväeteenistuses ja prokuröriteenistuses oleku ajal. Samas aga
2
kehtib jätkuvalt kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse (KVTRS) § 397 lõige 3, mille
kohaselt tegevteenistuspensioni ei maksta, kui isik on tegevteenistuses või politseiteenistuses.
PPVS-i muutmise eesmärki (tagada politseiteenistuses kvalifitseeritud tööjõu olemasolu) ning
teatud grupi isikute võimalikku ebavõrdset kohtlemist silmas pidades on taoline vahetegemine
küsitav. Eeldatavasti võib see otseselt puudutada näiteks neid Politsei- ja Piirivalveameti töötajaid,
kes on tegevteenistuspensioni välja teeninud piirivalvurina enne PPVS-i jõustumisega aset leidnud
kahe ameti liitmist. Raske on pidada eesmärgipäraseks ka olukorda, mis võimaldab
kaitseväeteenistuses olles politseipensioni saada, kuid välistab politseiteenistuses olevale isikule
omakorda välja teenitud kaitseväelase tegevteenistuspensioni maksmise. Sisuliselt motiveerib see
politseipensioni saajaid pigem siirduma kaitseväeteenistusse, aga mitte vastupidi. Õiguskantsleri
ametkonnale ei ole teada, miks ja millistel kaalutlustel selline erisus seaduses ette on nähtud.
Ettepanek PPVS-is sisaldunud vastava piirangu kaotamiseks lisati PPVS-i muutmise eelnõusse
Riigikogus teise lugemise ajal ning KVTRS § 397 lõike 3 muutmata jätmist ei ole analüüsitud ega
põhjendatud.
Palun Siseministeeriumil anda hinnang eelpool mainitud seadustes sisalduva erisuse põhjendatusele.
Kuivõrd haakub eelpool kirjeldatud PPVS-i muutmise eesmärgiga – tagada politseiteenistuses
võimalikult kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, KVTRS § 397 lõikes 3 kehtestatud piirang,
mis keelab politseiteenistuses olevale isikule tegevteenistuspensioni maksmise?
Palun Teie seisukohta hiljemalt 20. märtsiks 2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Odyn Vosman 693 8422
[email protected]