dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Siseministeerium_arvamuse küsimine

Õiguskantsleri Kantselei · 26. veebruar 2020
Viit
6-1/200291/2001037
Registreeritud
26. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/200291
Vastutaja
Odyn Vosman (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎6-12002912001037 26.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc452 KB

Sisu (failidest)

Mart Helme Teie nr Siseministeerium [email protected] Meie 26.02.2020 nr 6-1/200291/2001037 Politseiteenistuses olevale isikule Kaitseväe tegevteenistuspensioni maksmine Austatud härra minister Pöördun Teie poole seoses avaldaja küsimusega, mis puudutab erisust politseipensioni ja Kaitseväe tegevteenistuspensioni maksmisel isikutele, kes pensioniõiguse tekkimisel politseiteenistuses jätkavad. 1. mail 2019 jõustus politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) muudatus, mille järgi makstakse politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni (politseipensioni) täies ulatuses ka siis, kui ametnik jätkab tööd politseiteenistuses. Seadusemuudatuse eesmärk oli vältida olukorda, kus kogenud ametnikud lahkuvad politseitöölt muule tööle, et saada lisaks politseipensionile ka palka. Kõnealune muudatusettepanek tehti eelpool viidatud seaduseelnõule Riigikogus esimese ja teise lugemise vahel ning selle seletuskirjas on läbivalt muudatuse põhjendusena välja toodud vajadus tagada Politsei- ja Piirivalveameti ametikohtade mehitatus. Politseiametnike töö ja politsei roll tervikuna on ühiskonnas rahu ja avaliku korra tagamisel ning inimeste õiguste ja vabaduste kaitsmisel kahtlemata oluline. Politseiteenistusse on keeruline leida kvalifitseeritud töötajaid ning see õigustab politseinike erinevat kohtlemist (sh neile teenistuses jätkamise korral politseipensioni maksmist) võrreldes teiste erialade töötajatega. Ka kohtupraktika järgi on lubatud kehtestada paremate tingimustega eripension ja motiveerida inimesi sellega teatud ametikohtadel tööle asuma, kui ametipensioni maksmata ei ole võimalik tagada piisava kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud juhul, kui sarnases olukorras olevaid gruppe koheldakse meelevaldselt erinevalt. Politseiametnikena saavad täna töötada (tingimusel, et nad vastavad politseiametnikele kehtestatud nõuetele) nii need isikud, kes on juba „välja teeninud“ politseipensioni kui ka need, kel tekkinud õigus mõnele muule nn eripensionile, sh kaitseväelase tegevteenistuspensionile. Kehtiv seadus näeb aga ette erisuse pensioni väljamaksmisel: samaaegselt politseiteenistuses töötamisega makstakse küll politseipensioni, aga mitte välja teenitud tegevteenistuspensioni. Selline olukord tekkis, kui jõustus PPVS-i muudatus, millega tunnistati kehtetuks PPVS-i säte, mis välistas politseipensioni maksmise politseiteenistuses, kaitseväeteenistuses ja prokuröriteenistuses oleku ajal. Samas aga 2 kehtib jätkuvalt kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse (KVTRS) § 397 lõige 3, mille kohaselt tegevteenistuspensioni ei maksta, kui isik on tegevteenistuses või politseiteenistuses. PPVS-i muutmise eesmärki (tagada politseiteenistuses kvalifitseeritud tööjõu olemasolu) ning teatud grupi isikute võimalikku ebavõrdset kohtlemist silmas pidades on taoline vahetegemine küsitav. Eeldatavasti võib see otseselt puudutada näiteks neid Politsei- ja Piirivalveameti töötajaid, kes on tegevteenistuspensioni välja teeninud piirivalvurina enne PPVS-i jõustumisega aset leidnud kahe ameti liitmist. Raske on pidada eesmärgipäraseks ka olukorda, mis võimaldab kaitseväeteenistuses olles politseipensioni saada, kuid välistab politseiteenistuses olevale isikule omakorda välja teenitud kaitseväelase tegevteenistuspensioni maksmise. Sisuliselt motiveerib see politseipensioni saajaid pigem siirduma kaitseväeteenistusse, aga mitte vastupidi. Õiguskantsleri ametkonnale ei ole teada, miks ja millistel kaalutlustel selline erisus seaduses ette on nähtud. Ettepanek PPVS-is sisaldunud vastava piirangu kaotamiseks lisati PPVS-i muutmise eelnõusse Riigikogus teise lugemise ajal ning KVTRS § 397 lõike 3 muutmata jätmist ei ole analüüsitud ega põhjendatud. Palun Siseministeeriumil anda hinnang eelpool mainitud seadustes sisalduva erisuse põhjendatusele. Kuivõrd haakub eelpool kirjeldatud PPVS-i muutmise eesmärgiga – tagada politseiteenistuses võimalikult kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, KVTRS § 397 lõikes 3 kehtestatud piirang, mis keelab politseiteenistuses olevale isikule tegevteenistuspensioni maksmise? Palun Teie seisukohta hiljemalt 20. märtsiks 2020. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Odyn Vosman 693 8422 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel