Eero Merilind Teie 17.12.2019 nr
[email protected]
Meie 17.02.2020 nr 7-4/200233/2000830
Korruptsioonivastase seaduse rakendamine (pere)arsti töös
Lugupeetud Eero Merilind
Küsisite, kas perearstid peavad arvestama korruptsioonivastases seaduses sätestatud
toimingupiirangutega.
Arst peab korruptsioonivastasest seadusest (KVS) juhinduma siis, kui ta täidab ametiisikuna
avalikke ülesandeid. Seadus näeb aga ette ka erandid juhtudeks, kui toimingupiirangut kohaldama
ei pea. Need erandid peaks võimaldama arstidel oma tööd mõistlikult korraldada ja tagama
patsientidele tervishoiuteenuse kättesaadavuse.
Mõistan, et kehtiv seadus võib tekitada segadust. Arstidel ja teistel tervishoiutöötajal peab olema
võimalik keskenduda ravimisele ja seda tööd ei tohiks häirida korruptsioonivastase seaduse
tõlgendamise probleemid ega selle tõttu tekkivad erimeelsused. Seadusest tulenevad kohustused,
mille rikkumise eest on ette nähtud karistus, peavad olema väga selged.
Seetõttu pean vajalikuks lisada KVS § 11 lõikesse 3 sätte, et toimingupiiranguid ei kohaldata
tervishoiuteenuse osutamisele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 mõttes ega
nende otsuste ja toimingute suhtes, mis on lahutamatult seotud tervishoiuteenuse osutamisega.
Lisaks tuleks välja töötada praktiline juhis korruptsioonivastase seaduse rakendamise kohta
tervishoiutöötajate töös. Nii oleks tagatud õigusselgus ja tervise kaitse kui põhiõigus.
Selgitan lähemalt.
Arst kui ametiisik ja toimingupiirangu erandid
Avaliku ülesande täitmisel tehtud otsus või toiming, mis annab isikutele (sh avalikku ülesannet
täitvatele asutustele, nagu Eesti Haigekassa) mingi õiguse või paneb neile kohustuse, peab vastama
korruptsioonivastase seaduse reeglitele. Avalik ülesanne on avalikes huvides täidetav seadusest
tulenev ülesanne, mille osutamise peab tagama riik. Avalikku ülesannet võivad täita ka
eraõiguslikud isikud (nt perearstikeskust või haiglat haldav eraõiguslik äriühing) ning osa ülesande
2
täitmise kuludest võivad katta teenust kasutavad isikud, tasudes otse teenuseosutajale (nt
visiiditasu).1
Õiguskantslerile teadaolevalt puudub siiani selge juhis, millal tervishoiutöötaja osutab avalikke
ülesandeid ja tegutseb korruptsioonivastase seaduse kohaselt ametiisikuna. Avalikuks ülesandeks
tuleks lugeda kõik sellised otsused ja toimingud, mis nõuavad Eesti Haigekassa rahastust.
Tervishoiutöötaja tegutseb ametiisikuna siis, kui ta osutab teenuseid, mis annavad patsiendile
mingi õiguse või kohustuse suhetes riigiga (nt tervisetõend, et saada juhiluba või relvaluba; politsei
nõudmisel narkootilise aine tarvitamise või alkoholijoobe tuvastamine). Tervishoiutöötajat ei
tuleks käsitada ametiisikuna näiteks siis, kui ta paneb diagnoose ja määrab ravi (kui ei kaasne
retseptiravimit) või suunab uuringutele (kui uuringute eest tasub patsient ise).2
Seega, arst peab ametiisikuna tegutsedes arvestama toimingupiirangutega (KVS § 11). Tal tuleb
taandada ennast otsuse või toimingu tegemisest seotud isiku suhtes (vt KVS § 7). Seadus näeb ette
ka erandid, mil toimingupiiranguid kohaldama ei pea (KVS § 11 lg 3). Arst ei pea ennast taandama,
kui näiteks teda asendada ei ole võimalik (KVS § 11 lg 3 p 4). Sellest erandist saab lähtuda
perearst, kes peab nimistus olevale pereliikmele kirjutama välja ravimiretsepti või andma
haiguslehe. Samuti ei pea arst ennast taandama, kui tegemist on rutiinse otsuse või toiminguga
(KVS § 11 lg 3 p 6). Rutiinne tegevus võib olla näiteks tavapäraste ravijuhisest tulenevate
uuringute tellimine, patsiendi järjekorda panemine või retseptide väljakirjutamine.
Perearst peab teenindama oma nimistus olevaid patsiente ja nimistu on seotud piirkonnaga. Kui
perearst elab oma nimistus olevate patsientidega samas piirkonnas, on suure tõenäosusega nimistus
ka tema pereliikmed. Patsiendil on õigus arsti valida ning perearst ei saa seotud isikut omal
algatusel nimistust välja arvata. Seega mõistan, et toimingupiirangute rakendamise nõue muudab
keeruliseks eriti perearstide igapäevatöö.
Ettepanek seaduse täiendamiseks ja rakendusjuhise loomiseks
Korruptsioonivastane seadus on üldine ja abstraktne, sest reguleerib avalike ülesannete täitmist
mitmes eluvaldkonnas. Seaduse järgimiseks on kindlasti vaja välja töötada konkreetsed ja
praktilised rakendussuunised. Sotsiaalministeerium on selle tööga alustanud.
Leian, et lisaks rakendussuunistele tuleks erinevate tõlgenduste vältimiseks täiendada KVS § 11
lõiget 3 selliselt, et toimingupiiranguid ei kohaldataks tervishoiuteenuse osutamisele
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 mõttes ning tervishoiuteenuse osutamisega
lahutamatult seotud otsustele ja toimingutele.
Selline erand võiks hõlmata ravi ja raviskeemi valikut, ravimiretseptide ja töövõimetuslehtede
väljakirjutamist, analüüsidele ja uuringutele suunamist või inimese ravijärjekorda panemist.
Toimingupiirangud kehtiksid endiselt mitmete tõendite väljaandmisel, tervisekirjelduse
koostamisel töövõime hindamiseks, riigihankekomisjonides või ravimite komiteedes otsuste
tegemisel vms. Näiteks mootorsõidukijuhi või relvaloa tervisetõendi saab perearstiga seotud
isikule väljastada ka muu peremeditsiini eriala arst, seda ei pea tegema perearst. Riigikohtu
halduskolleegium on hiljuti öelnud (asjas nr 3-18-1273), et „mootorsõidukijuhi tervisekontrolli
teostaja täidab avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole tervishoiuteenuse
1
Avalikku ülesannet ei ole seadustes üheselt defineeritud. Vt nt Riigikohtu otsuseid nr 3-1-1-98-15, 3-17-2718 või
4-18-616
2
Vt ka Vardo Schneideri magistritöö. „Karistusõiguses arsti ametiisikuna käsitlemise võimalused“ Tartu Ülikooli
õigusteaduskond, 2016.
3
osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 mõttes. /…/ Tervisekontrolli tulemusel
väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (HMS § 52 lg 1 p 2) mootorsõidukijuhi
juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses“.
Korruptsiooniohu ennetamiseks tuleks juhendis siiski meelde tuletada, et avalikku ülesannet täites
on tervishoiutöötajad ametiisikud. Ka juhul, kui toimingupiirangud ei kohaldu, ei tohi ühelegi
patsiendile luua ebavõrdset või põhjendamatut eelist teiste ees (KVS §-d 3−5). Keelatud on
korruptiivse tulu (altkäemaksu) nõudmine, vahendamine ja saamine, ametiseisundi või mõju
korruptiivne kasutamine, kelmus ja võltsimine. Sellised teod (nt fiktiivsete retseptide ja
töövõimetuslehtede väljastamine, tervishoiuteenuste ebatäpne dokumenteerimine või
ravijärjekorras etteostmine) on ametialased süüteod ja karistatavad karistusseadustiku alusel.
Õiguskantsleri nõunikud on esitatud ettepaneku läbi arutanud Justiitsministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo
esindajatega. Esitame ettepaneku ka 18. veebruaril k.a toimuval Riigikogu põhiseaduskomisjoni,
õiguskomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ühisel istungil.
Loodan, et koos Riigikogu ning arstide esindajatega õnnestub võimalikult kiiresti leida olukorrale
mõistlik lahendus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri volitusel
Külli Taro 693 8441
[email protected]