Jelena Antonova Teie 29.01.2020 nr
juhatuse liige
MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete Meie 14.02.2020 nr 6-1/200239/2000804
sõltlaste ühing LUNEST
[email protected]
Täitemenetluse võlgniku pangakonto arestimine
Proua Jelena Antonova
Palusite õiguskantsleril taotleda Riigikogult täitemenetluse seadustiku muutmist nii, et kohtutäitur
kohustuks jätma võlgniku pangakontole iga kuu vähemalt elatusmiinimumi suuruse summa.
Koostöös OÜ-ga Sidiv Õigusbüroo korraldatud projekti raames selgus, et Ida-Virumaa
uimastitarvitajad on sissetuleku arestimise tõttu jäänud terveks kuuks ilma elatusvahenditeta. See
elanike grupp ei ole üldjuhul pärast täitmisteate saamist teatanud kohtutäiturile oma sissetulekutest
ja ülalpeetavatest ega ka sellest, millise panga teenuseid nad kasutavad. Sestap on kohtutäitur
eeldanud, et võlgnik saab sissetuleku sularahas ning on arestinud kogu isiku pangakontodel oleva
raha, sh sissetuleku, mis ei kuulu arestimisele.
Tänan, et teavitasite õiguskantslerit võlgnike sissetuleku arestimisega seotud probleemidest.
Teie kirjeldatud probleem on tingitud sellest, kuidas kohtutäiturid seadust rakendavad, mitte
täitemenetluse seadustiku puudustest. Kui norm ei ole põhiseadusevastane, ei ole ka alust teha
Riigikogule ettepanekut see põhiseadusega kooskõlla viia. Seaduse kohaselt peab kohtutäitur
leidma igale konkreetsele juhtumile kohase lahenduse ning erinevate huvide vahel õiglase
tasakaalu. Õiguskantslerile teadaolevalt tegeleb Justiitsministeerium kohtutäiturite järelevalve1
raames ka sissetuleku arestimise küsimusega2 ja on kohtutäituritele pidevalt asjakohast praktikat
ka selgitanud.3 Soovitan Teil konkreetsetest juhtumitest teada anda Justiitsministeeriumile.
Täitemenetluses on seatud esikohale võla sissenõudja õigustatud huvi. Siiski tuleb arvestada ka
võlgniku õigustatud huviga – võlgniku ja tema pere (laste) õigusega inimväärselt elada.
Kohtutäitur ei ole täitemenetluses sissenõudja ega võlgniku esindaja, kuid ta peab täitemenetluse
seadustikku järgides kaitsma mõlema õigustatud huve. Võlgniku õigustatud huvi kaitseks sätestab
seadus sissetuleku arestimise piirangud (TMS § 131 jj).
1
Vt kohtutäituri seaduse § 54 jj.
2
Vt nt 23.04.2019 ja 06.05.2019 Postimehes ilmunud artiklid võlgnike sissetulekute täieliku arestimise ja
kohtutäiturite vastu distsiplinaarmenetluse alustamise kohta.
3 Vt nt Justiitsministeeriumi 07.06.2019 kiri nr 15-1/3005.
2
Võlgnik võiks täitemenetluses olla ise aktiivne ning teavitada kohtutäiturit oma sissetulekutest ja
varast, samuti ülalpeetavatest ja sellest, milliseid mittearestitavaid sissetulekuid ta saab (nt pere-
ja sotsiaaltoetused) ning millise pangakonto kaudu ta soovib täitemenetluses arestimata jäetud
summat kasutada. Kui võlgnik oma õigusi ei kaitse ning kohtutäiturit neist asjust ei teavita, ei luba
seadus võlgniku pangakontole laekuvat sissetulekut täielikult arestida.
TMS § 131 lg 1 loetleb võlgniku sissetulekud, millele ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata (p-
d 1-5, 9 ja 11-12, nt riiklik peretoetus, sotsiaaltoetus, töötutoetus) või saab seda teha erandjuhul
(p-d 6-7, nt töövõimetoetus; erandi eeldused on sätestatud TMS § 131 lõikes 2) või eriseaduses
ettenähtud korras (p 10, riiklik pension). TMS § 132 näeb ette arestimise piirangud sissetuleku
suurusest lähtuvalt. TMS § 132 lõike 1 kohaselt üldjuhul sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa
ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust
(2020. aastal on töötasu alammäär ühes kuus 584 eurot). Kui võlgnikul on ülalpeetav või maksab
ta elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra töötasu
alammäärast kuus (2020. aastal 194,67 eurot), välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse
elatisnõuet (TMS § 132 lg 2). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TMS § 131 eesmärk
koostoimes eelkõige TMS §-dega 130 ja 132−136 on tagada võlgnikule ja tema ülalpeetavatele
täitemenetluse käigus toimetulekuks minimaalselt vajalikud vahendid (viimati 05.06.2019 määrus
asjas nr 2-18-4480, p 15).
Kohtutäitur peab sissetuleku arestimisel arestimisakti märkima, et arestida ei tohi summat, mis
vastab ühe kuu töötasu alammäärale, ning ära märkima ka summa ülalpeetavate jaoks, mida ei tohi
arestida (TMS § 133 lg 1 lause 1). TMS § 133 lg 1 lause 1 kehtib sel juhul, kui võlgnik saab
regulaarselt näiteks töötasu (vt TMS § 130), aga ka olukorras, kus võlgniku kontole laekuvad
ebaregulaarselt muud summad (Riigikohtu 12.03.2018 määrus asjas nr 2-16-12972, p 23). TMS
§ 133 lg 1 lause 1 on selge ja üheselt mõistetav ning kohtutäituril tuleb seda järgida ka võlgniku
pangakonto arestimise korral. Seda on korduvalt kinnitanud ka Riigikohus (vt 04.03.2008
kohtumäärus asjas nr 3-2-1-3-08, p 11; 11.01.2017 määrus asjas nr 3-2-1-124-16, p 12). Kõnealust
sätet ei pea järgima üksnes siis, kui kohtutäituril on tõsikindlad andmed selle kohta, et võlgnikul
ja tema perel on olemas toimetulekuks vajalik raha ning täitetoimikus on ka seda tõendavad
dokumendid. Seega peab kohtutäitur täitemenetluses kaitsma võlgniku õigustatud huve ning mitte
jätma sissetulekut arestides võlgnikku ja tema peret terveks kuuks elatusvahenditeta.
Hoolimata sellest, et võlgnikul on võimalus kasutada täitemenetluses õiguskaitsevõimalusi –
esitada kohtutäiturile avaldus arestimisele mittekuuluva sissetuleku vabastamiseks või kaebus
kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale (TMS § 133 lg 1 lause 2, TMS §-d 217-218) –, peab
kohtutäitur võlgniku õigustatud huve aktiivselt kaitsma.
Kohtutäitur peab koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ja võtma tarvitusele seadusega lubatud
abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8). Kohtutäituril on võimalik saada sissetulekuallikate
ja ülalpeetavate kohta teavet nii võlgnikult kui ka kolmandatelt isikutelt (tööandjad ja teised
võlgniku suhtes kohustatud isikud (TMS § 26 lõiked 1 ja 2). Kohtutäituril on ka õigus täitmisele
esitatud täitedokumendi alusel nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt
töötlejalt andmeid võlgniku elukoha, tööandja ja sissetulekuallikate, ülalpeetavate ja võlgnikule
kuuluva vara ja sellel lasuvate kohustuste kohta (TMS § 26 lg 4). TMS §-s 131 märgitud asjaolude
ilmnemisel peab kohtutäitur arestimisakti ka viivituseta täiendama (TMS § 134 lg 1; Riigikohtu
15.03.2017 määrus nr 3-2-1-166-16, p 15). Näiteks, kui kohtutäitur teab, et võlgniku pangakontole
laekub peretoetus või toimetulekutoetus, tuleb täituril arestimisaktis mh märkida, et neid
sissetulekuid ei arestita.
3
Pank peab kohtutäiturile andma infot võlgniku konto olemasolu ja selle puudumise kohta (TMS
§ 115 lg 1 lause 2) ning kohtutäituril on õigus nõuda pangalt ka võlgniku konto väljavõtet eelneva
kuue järjestikuse kuu kohta (TMS § 26 lg 3). Konto väljavõtte abil saab kohtutäitur vajaduse korral
määratleda ka pangakonto, mille kaudu saab võlgnik arestimata jäetud summat kasutada (kui
võlgnik ise ei teavita, millist pangakontot ta kasutada soovib).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]