Saatja: Õiguskantsleri info <
[email protected]>
Saadetud: 11.02.2020 19:35
Adressaat: Info <
[email protected]>
Teema: Avaldus õiguskantslerile
Submitted on 11.02.2020
Submitted by user: Anonüümne
Submitted values are:
Nimi: Ihaste Elanike Liit MTÜ
Isikukood või sünnikuupäev: 80557113
Kontaktaadress: Tartumaa, Tartu linn, Tartu linn, Ranna pst 31, 51011
Probleemi kirjeldus:
Tartu linnavalitsus menetleb Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kinnistute
detailplaneeringut
(https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-04-019), mis on Tartu
linna elanikes tekitanud laialdast vastuseisu. 2018. aastal allkirjastas
detailplaneeringu vastase petitsiooni 2275 inimest ning detailplaneeringu
avaliku väljapaneku vältel laekus linnavalitsusele 36 inimeselt ja
organisatsioonilt pöördumisi vastuväidetega. Paraku ei ole ei petitsiooni
ega laekunud vastuväidetega Tartu linnavalitsus arvestanud.
Linnaosaorganisatsioon Ihaste Elanike Liit MTÜ esindab Hipodroomi 4 ja
Männimetsa tee 3a detailplaneeringuga seotud järelvalvemenetluses
detailplaneeringu menetlusest puudutatud Ihaste linnaosa elanikke ja
detailplaneeringu avaliku väljapaneku vältel vastuväited esitanud ning
Ihaste elanike esindajaid koondavat seltsingut Ihaste Looduse Sõbrad
Tartu
linnavalitsuse ja riikliku järelvalve poolt arvestamata või
mitte-rahuldavalt vastatud küsimustes.
Leiame, et Tartu Linnavalitsus ning riiklik järelvalve on toime pannud
rikkumisi detailplaneeringu DP-04-019
menetluse käigus.
1. Planeerimismenetluses esinenud seaduserikkumised
• Kaasamine
Tartu Linnavalitsus on rikkunud Planeerimisseaduse (2002) § 12 (31) ning
(6)
tulenevat teavitamiskohustust, kuna 18.03.2004 algatatud
detailplaneeringust
ei teavitatud kohalikke elanikke ega paigaldatud infotahvlit. Ka § 3. (1)
Planeerimise põhimõtted sätestab, et planeeringute koostamine on avalik.
Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine,
õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu
koostamise käigus. Kuna detailplaneeringu algatamisel ei täidetud
avalikkuse
teavitamiskohustust, siis ei ole huvitatud isikutel olnud võimalik enda
huvisid vajalikul määral ja õigeaegselt kaitsta.
Ka hilisema menetluse käigus on olnud kaasamine vaid minimaalne. Teade
eskiislahenduse arutelust saadeti alles 2008. aastal ja vaid otsestele
krundinaabritele. Oleme seisukohal, et niivõrd kaalukast üldplaneeringut
(UP-01-008) muutvast arendusest peaks olema teavitatud aga terve
kogukond.
Siiski ei tea arvestatav hulk kohalikke inimesi ka praeguseni
planeeritavast
uuselamurajoonist, ehkki planeerimine on kestnud juba enam kui 15 aastat.
2018. aasta juulis loodud kodanikualgatuse Ihaste Metsa Kaitseks
läbiviimisel selgus, kuivõrd valdav oli linnaosas informatsiooni puudus
detailplaneeringu osas ning vabatahtliku teavitustöö tagajärjel
allkirjastas
2275 inimest planeeringut lõpetada paluva petitsiooni, millega Tartu
Linnavalitsus ei ole arvestanud.
• Kehtiva seaduse täitmata jätmine
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS 2015 §
1.
(4) kohaselt oleks enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud
detailplaneeringu menetlus tulnud lõpule viia hiljemalt 2018. aasta 1.
juuliks. Tartu Linnavalitsus ei ole detailplaneeringut vastavalt
seadusele
lõpetanud.
• Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja Planeerimisseaduse eiramine
2275, valdavalt Ihaste linnaosas elavat inimest nõudis 2018. aastal
argumenteeritult petitsiooniga Ihaste Metsa Kaitseks detailplaneeringu
menetlemise lõpetamist ja maa-ala üldkasutatavana ennistamist, alal oleva
metsa säilitamist senisel kujul ning täiendavate elustiku inventuuride
läbiviimist. Selle üldsuse nõudmisega ei arvestatud. Eesti Vabariigi
Põhiseaduse § 32 kohaselt ei tohi omandit kasutada üldiste huvide
vastaselt.
2015. a Ihaste elanike hulgas Ihaste Seltsi poolt läbiviidud küsitluse
kohaselt on Ihaste linnaosa elanikele äärmiselt oluline müravaba,
rohealade
rohke elukeskkond ning peamise kitsaskohana piirkonnas nähakse
elamuarenduse
eesmärgil metsaalade vähendamist ning asustustiheduse kasvu.
Planeerimisseaduse (2002) § 1 (3) sätestab, et ruumiline planeerimine
peab
olema demokraatlik. Tartu linnavalitsus on seega eiranud Eesti Vabariigi
Põhiseadust ning Planeerimisseadust.
• Korduvad rikkumised tähtaegadest kinnipidamisel
Avaliku väljapaneku (24.07.2019-14.08.2018) vältel laekunud
ettepanekutele
ei vastanud Tartu Linnavalitsus tähtaegselt 4 nädala jooksul (PlanS
(2002)§
16(8)), vaid alles 03.10.2019. Samuti viibis ka 15.10.2018 toimunud
avaliku
arutelu protokolli edastamine arutelul osalenutele, kes said protokolli
kätte alles 27.11.2018 ning sealjuures ei peetud Tartu Linnavalitsuse
poolt
oluliseks ka adressaate viibimisest eelnevalt teavitada. Ka osutus
saadetud
protokoll ebakorrektseks, mistõttu vigadele viitamise järel Tartu
Linnavalitsus viis sellesse sisse mõningad parandused, kuid paraku on
selge,
et protokolli pikaajalise viibimise tõttu asjaosalised enam täiel määral
protokolli täpsuses veenduda ei saanud. Samuti ei avaldanud Tartu
Linnavalitsus Informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
tulemuste kohta kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast
arvates nagu nõuab Planeerimisseadus ((PlanS 2002)§ 21).
• Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele kirjalikult vastamata
jätmine
Tartu Linnavalitsus ei vastanud avaliku väljapaneku jooksul esitatud
ettepanekutele ja küsimustele kirjalikult ning neid esitanutele ei ole
siiani kirjalikke vastuseid saadetud ka korduval kirjalikul palvel.
Vastuseid esitatud küsimustele ning ettepanekutele ei esitanud Tartu
Linnavalitsus ka avaliku arutelu käigus. Sealjuures juhime tähelepanu, et
vastavalt Riigikohtu 15.01.2009 lahendile 3-3-1-87-08 on
planeerimismenetluses tehtud ettepanekule vastamine osaks ettepaneku
tegija
ja kohaliku omavalitsuse avalikust diskussioonist tulevase planeeringu
üle.
Vastusele võib ettepaneku esitaja omakorda vastu vaielda, saates
täiendava
märgukirja. Vastus võimaldab arendada ettepaneku üle avalikku
diskussiooni
ajakirjanduses, isikute ühendustes, huvigruppides jne. Ettepanekut saab
kaitsta planeeringu avaliku arutelu käigus (vt Riigikohtu 14.10. 2003
otsust
haldusasjas nr 3-3-1-54-03). Ettepanekutele ja vastuväidetele kirjaliku
seisukoha esitamise nõue kindlustab neile piisava t�
�helepanu pööramise ning aitab kaasa sisulise diskussiooni tekkimisele
planeeringulahenduse osas. Kirjalikele ettepanekutele ja vastuväidetele
suulises vormis alles avaliku arutelu käigus vastuste andmine ei taga
seda
samal tasemel ega ole planeerimismenetluse eesmärkide täitmiseks piisav.
Seetõttu saab öelda, et Tartu Linnavalitsus ei ole planeerimisprotsessis
täitnud planeerimismenetluse eesmärke vajalikul määral.
• Avaliku arutelu ning väljapaneku läbiviimine viisil, mis ei taganud
avalikkuse võimalikult ulatuslikku osavõttu
Tartu Linnavalitsus on korduvalt ajastanud planeeringuga seotud avalikud
väljapanekud ning arutelud suvisele üldlevinud puhkuste hooajale. Avalik
väljapanek ei toimunud Ihaste linnaosas, selle toimumise asukohaks määras
Tartu Linnavalitsus Tartu Raekoja infokeskuse. Samuti viidi avaliku
arutelu
läbi teises linnaosas kellaaegadel, mis on üldlevinud tööajaks. Vastavalt
Riigikohtu 19.05.2011 lahendile 3-3-1-21-11 peab planeeringu avalik
väljapanek tagama avalikkuse võimalikult ulatusliku osavõtu planeeringu
ettevalmistamisest ning tegeliku osalemise võimaluse, sh
planeeringulahendusega tutvumise ja vastuväidete esitamise. Paraku Tartu
Linnavalitsus seda ei ole teinud. Lisaks toome välja, et kaks tundi
väldanud
avaliku arutelu kestusest moodustas 1,5 tundi Tartu Linnavalitsuse
ettekanne, mille vältel kohaletulnutele sõna ei antud. Seetõttu jäi aega
ettepanekute ning vastuväidete esitamiseks napiks.
2. Vastuolud Tartu linna Arengukava, Arengustrateegia, Tegevuskavade ja
Üldplaneeringuga
• Vastuolud Tartu linna Arengukavaga ja Arengustrateegiaga
Tartu linna arengukava (Tartu linna arengukava 2018-2025,
https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnaju
htimine/Arengukavad/AK2018-2025.pdf,
lk 31) peab kogukondade kaasamist linnalooduse ja avaliku ruumiga seotud
poliitikate kujundamisse oluliseks, mistõttu on petitsiooniga välja
öeldud
arvamustega mitte arvestamine Arengukavaga selgelt vastuolus. Kahel
järjestikusel linna üldplaneeringu koostamisel (2005. a ja 2017. a) on
massiliselt ja jätkuvalt vähendatud Ihaste linnaosas rohealasid ning
muudetud need elamumaaks. See ei ole kooskõlas linna üldisemate
arengustrateegiate (Tartu linna arengukava 2018-2025,
https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnaju
htimine/Arengukavad/AK2018-2025.pdf,
lk 9, 10, 12, 21-22, 31, 48; Arengustrateegia TARTU 2030.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4210/4201/5011/Lisa%202.pdf#
19.06.2019, lk 7, 14) ja visiooniga. On põhjendamatu luua piirkonda
järjepidevalt juurde laias ulatuses elamuma
ad, kui varasemalt üldkasutatavate rohealade asemele seatud elamumaad ei
ole otstarbekohaselt realiseeritud ja elanike juurdekasvu Ihastele
märkimisväärsel hulgal toonud. Piirkonnas on rohkelt vabu elamukrunte,
mille
müük ning planeeringukohane täisehitus edeneb visalt. Elamumaade kasv
rohealade arvelt ei ole olnud põhjendatud taktika selle piirkonna elanike
arvukuse tõstmiseks. Tartu arengustrateegia (Arengustrateegia TARTU 2030.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4210/4201/5011/Lisa%202.pdf#
19.06.2019, lk 4) peab pigem määravaks Tartust lahkunute tagasirände
saavutamiseks kodukoha rohelisust ja inspireerivat elukeskonda. Kuna
kehtiv
üldplaneering ei näe ka ette Ihastesse munitsipaalkoolide ja -lasteaedade
rajamist, siis on põhjendamatu sel määral elamumaa juurde tekitamine.
Ka on põhjendamatult hoolimatu lisada arendustegevusest tulenevad riskid
niigi kliimamuutuste tõttu hävimisohus olevatele alal leiduvatele
haruldastele liikidele ning seada piirkonna liigirikkus löögi alla (Tartu
linna arengukava 2018-2025.
https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnaju
htimine/Arengukavad/AK2018-2025.pdf
19.06.2019, lk 22).
• Vastuolud Tartu linna Üldplaneeringuga
Tartu linna üldplaneeringu koostamise algatamise üheks põhjuseks on ka
kliimamuutustega seonduvate riskide leevendamise vajadus (Tartu linna uue
üldplaneeringu koostamine. https://www.tartu.ee/et/uus-uldplaneering
19.06.2019) ning rohealade olulisel määral vähendamine sellist riski
kindlasti nii Tartule kui ka konkreetsemalt Ihaste linnaosale endast
kujutab. Kliimamuutustega arvestamiseks ja vihmavalingute, mitmepäevaste
sadude, tormide ning ekstreemsete kuumaperioodidega toime tulemiseks on
linna rohealadel kandev roll. Kliimamuutustega seonduvate riskide
leevendamisega ei ole planeeringumenetluses Tartu linn arvestanud.
2017. a teostatud Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (Tartu linna üldplaneering. KSH aruanne.
https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/yldpla
neering2030/Lisa_1_Tartu_linna_YP_KSH_aruanne_koos_lisadega_kehtiv.pdf
19.06.2019) käigus leiti, et Hipodroomi 4 asuvat kavandatavat mägi-
piimputke
püsielupaika ohustavad arendustega seoses mõningased mõjud, eelkõige
selle
veerežiimi mõjutamise kaudu. Meile teadaolevalt ning ka teostatud
botaanilise inventuuri
(https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/gpunid/GCD86403513C5CF24C2
25830C00480C82/$FILE/H4_inventuur_2018.bdoc
19.06.2019) kohaselt on mägi-piimputke levikuala laienenud, mistõttu on
esimese kaitsekategooria taime kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega
keskkonnamõju hindamise läbiviimine taime kasvualal, kuid seda ei ole
tehtud. Lisaks toob inventuur välja ka märkimisväärseid kaitsealuste
taimede
leide ning Ihaste Elanike Liidu poolt Keskkonnaametile 2018.a
esitatud informatsiooni kohaselt leidub alal ka botaanilise inventuuri
poolt nimetamata või katmata liike.
• Vastuolu Tartu linna Müra Vähendamise Tegevuskavaga
Tartu Linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava
(https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnaj
uhtimine/Arengukavad/Myra_vahendamise_tegevuskava_13.06.2013.pdf
19.06.2019, lk 37-40) kohaselt on Hipodroomi 4 kinnistu mürataseme
poolest
tunnistatud “vaikseks alaks”. Tegevuskava näeb ette, et uute
planeeringutega
ei tohi halvendada vaiksete alade seisukorda, peab vajalikuks säilitada
olemasolevad vaiksed alad täies mahus, kaitstes neid erinevate
arendustegevuste eest ning isegi rõhutab vajadust linnakeskkonna
inimsõbralikumaks muutmiseks vaiksete alade mürataset veelgi vähendada.
Tartu linn ei ole planeeringumenetluses keskkonnamüra vähendamise
tegevuskava arvesse võtnud.
Kas olete samas küsimuses pöördunud kohtu või mõne teise ametiasutuse
poole?
Oleme pöördunud Rahandusministeeriumi Regionaalhalduse büroo ametniku
Margus
Hendriksoni poole, kuna tema teostas riiklikku järelvalvet DP-04-019 üle.
Kahjuks ei olnud pöördumine tulemuslik.
Lisa dokument:
Saada koopia avaldusest minu e-postile:
[email protected]
The results of this submission may be viewed at:
https://www.oiguskantsler.ee/et/node/17825/submission/2426