dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Ihaste Elanike Liit MTÜ_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 12. veebruar 2020
Viit
14-5/200246/2000754
Registreeritud
12. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ihaste Elanike Liit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid)
Toimik
14-5/200246
Vastutaja
Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)
Lahendamise tähtaeg
13. märts 2020

Failid

  • 📎Ihaste Elanike Liit MTÜ_avaldus.pdf169 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Õiguskantsleri info <[email protected]> Saadetud: 11.02.2020 19:35 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: Avaldus õiguskantslerile Submitted on 11.02.2020 Submitted by user: Anonüümne Submitted values are: Nimi: Ihaste Elanike Liit MTÜ Isikukood või sünnikuupäev: 80557113 Kontaktaadress: Tartumaa, Tartu linn, Tartu linn, Ranna pst 31, 51011 Probleemi kirjeldus: Tartu linnavalitsus menetleb Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kinnistute detailplaneeringut (https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-04-019), mis on Tartu linna elanikes tekitanud laialdast vastuseisu. 2018. aastal allkirjastas detailplaneeringu vastase petitsiooni 2275 inimest ning detailplaneeringu avaliku väljapaneku vältel laekus linnavalitsusele 36 inimeselt ja organisatsioonilt pöördumisi vastuväidetega. Paraku ei ole ei petitsiooni ega laekunud vastuväidetega Tartu linnavalitsus arvestanud. Linnaosaorganisatsioon Ihaste Elanike Liit MTÜ esindab Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a detailplaneeringuga seotud järelvalvemenetluses detailplaneeringu menetlusest puudutatud Ihaste linnaosa elanikke ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku vältel vastuväited esitanud ning Ihaste elanike esindajaid koondavat seltsingut Ihaste Looduse Sõbrad Tartu linnavalitsuse ja riikliku järelvalve poolt arvestamata või mitte-rahuldavalt vastatud küsimustes. Leiame, et Tartu Linnavalitsus ning riiklik järelvalve on toime pannud rikkumisi detailplaneeringu DP-04-019 menetluse käigus. 1. Planeerimismenetluses esinenud seaduserikkumised • Kaasamine Tartu Linnavalitsus on rikkunud Planeerimisseaduse (2002) § 12 (31) ning (6) tulenevat teavitamiskohustust, kuna 18.03.2004 algatatud detailplaneeringust ei teavitatud kohalikke elanikke ega paigaldatud infotahvlit. Ka § 3. (1) Planeerimise põhimõtted sätestab, et planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Kuna detailplaneeringu algatamisel ei täidetud avalikkuse teavitamiskohustust, siis ei ole huvitatud isikutel olnud võimalik enda huvisid vajalikul määral ja õigeaegselt kaitsta. Ka hilisema menetluse käigus on olnud kaasamine vaid minimaalne. Teade eskiislahenduse arutelust saadeti alles 2008. aastal ja vaid otsestele krundinaabritele. Oleme seisukohal, et niivõrd kaalukast üldplaneeringut (UP-01-008) muutvast arendusest peaks olema teavitatud aga terve kogukond. Siiski ei tea arvestatav hulk kohalikke inimesi ka praeguseni planeeritavast uuselamurajoonist, ehkki planeerimine on kestnud juba enam kui 15 aastat. 2018. aasta juulis loodud kodanikualgatuse Ihaste Metsa Kaitseks läbiviimisel selgus, kuivõrd valdav oli linnaosas informatsiooni puudus detailplaneeringu osas ning vabatahtliku teavitustöö tagajärjel allkirjastas 2275 inimest planeeringut lõpetada paluva petitsiooni, millega Tartu Linnavalitsus ei ole arvestanud. • Kehtiva seaduse täitmata jätmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS 2015 § 1. (4) kohaselt oleks enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus tulnud lõpule viia hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks. Tartu Linnavalitsus ei ole detailplaneeringut vastavalt seadusele lõpetanud. • Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja Planeerimisseaduse eiramine 2275, valdavalt Ihaste linnaosas elavat inimest nõudis 2018. aastal argumenteeritult petitsiooniga Ihaste Metsa Kaitseks detailplaneeringu menetlemise lõpetamist ja maa-ala üldkasutatavana ennistamist, alal oleva metsa säilitamist senisel kujul ning täiendavate elustiku inventuuride läbiviimist. Selle üldsuse nõudmisega ei arvestatud. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 kohaselt ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt. 2015. a Ihaste elanike hulgas Ihaste Seltsi poolt läbiviidud küsitluse kohaselt on Ihaste linnaosa elanikele äärmiselt oluline müravaba, rohealade rohke elukeskkond ning peamise kitsaskohana piirkonnas nähakse elamuarenduse eesmärgil metsaalade vähendamist ning asustustiheduse kasvu. Planeerimisseaduse (2002) § 1 (3) sätestab, et ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik. Tartu linnavalitsus on seega eiranud Eesti Vabariigi Põhiseadust ning Planeerimisseadust. • Korduvad rikkumised tähtaegadest kinnipidamisel Avaliku väljapaneku (24.07.2019-14.08.2018) vältel laekunud ettepanekutele ei vastanud Tartu Linnavalitsus tähtaegselt 4 nädala jooksul (PlanS (2002)§ 16(8)), vaid alles 03.10.2019. Samuti viibis ka 15.10.2018 toimunud avaliku arutelu protokolli edastamine arutelul osalenutele, kes said protokolli kätte alles 27.11.2018 ning sealjuures ei peetud Tartu Linnavalitsuse poolt oluliseks ka adressaate viibimisest eelnevalt teavitada. Ka osutus saadetud protokoll ebakorrektseks, mistõttu vigadele viitamise järel Tartu Linnavalitsus viis sellesse sisse mõningad parandused, kuid paraku on selge, et protokolli pikaajalise viibimise tõttu asjaosalised enam täiel määral protokolli täpsuses veenduda ei saanud. Samuti ei avaldanud Tartu Linnavalitsus Informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates nagu nõuab Planeerimisseadus ((PlanS 2002)§ 21). • Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele kirjalikult vastamata jätmine Tartu Linnavalitsus ei vastanud avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekutele ja küsimustele kirjalikult ning neid esitanutele ei ole siiani kirjalikke vastuseid saadetud ka korduval kirjalikul palvel. Vastuseid esitatud küsimustele ning ettepanekutele ei esitanud Tartu Linnavalitsus ka avaliku arutelu käigus. Sealjuures juhime tähelepanu, et vastavalt Riigikohtu 15.01.2009 lahendile 3-3-1-87-08 on planeerimismenetluses tehtud ettepanekule vastamine osaks ettepaneku tegija ja kohaliku omavalitsuse avalikust diskussioonist tulevase planeeringu üle. Vastusele võib ettepaneku esitaja omakorda vastu vaielda, saates täiendava märgukirja. Vastus võimaldab arendada ettepaneku üle avalikku diskussiooni ajakirjanduses, isikute ühendustes, huvigruppides jne. Ettepanekut saab kaitsta planeeringu avaliku arutelu käigus (vt Riigikohtu 14.10. 2003 otsust haldusasjas nr 3-3-1-54-03). Ettepanekutele ja vastuväidetele kirjaliku seisukoha esitamise nõue kindlustab neile piisava t� �helepanu pööramise ning aitab kaasa sisulise diskussiooni tekkimisele planeeringulahenduse osas. Kirjalikele ettepanekutele ja vastuväidetele suulises vormis alles avaliku arutelu käigus vastuste andmine ei taga seda samal tasemel ega ole planeerimismenetluse eesmärkide täitmiseks piisav. Seetõttu saab öelda, et Tartu Linnavalitsus ei ole planeerimisprotsessis täitnud planeerimismenetluse eesmärke vajalikul määral. • Avaliku arutelu ning väljapaneku läbiviimine viisil, mis ei taganud avalikkuse võimalikult ulatuslikku osavõttu Tartu Linnavalitsus on korduvalt ajastanud planeeringuga seotud avalikud väljapanekud ning arutelud suvisele üldlevinud puhkuste hooajale. Avalik väljapanek ei toimunud Ihaste linnaosas, selle toimumise asukohaks määras Tartu Linnavalitsus Tartu Raekoja infokeskuse. Samuti viidi avaliku arutelu läbi teises linnaosas kellaaegadel, mis on üldlevinud tööajaks. Vastavalt Riigikohtu 19.05.2011 lahendile 3-3-1-21-11 peab planeeringu avalik väljapanek tagama avalikkuse võimalikult ulatusliku osavõtu planeeringu ettevalmistamisest ning tegeliku osalemise võimaluse, sh planeeringulahendusega tutvumise ja vastuväidete esitamise. Paraku Tartu Linnavalitsus seda ei ole teinud. Lisaks toome välja, et kaks tundi väldanud avaliku arutelu kestusest moodustas 1,5 tundi Tartu Linnavalitsuse ettekanne, mille vältel kohaletulnutele sõna ei antud. Seetõttu jäi aega ettepanekute ning vastuväidete esitamiseks napiks. 2. Vastuolud Tartu linna Arengukava, Arengustrateegia, Tegevuskavade ja Üldplaneeringuga • Vastuolud Tartu linna Arengukavaga ja Arengustrateegiaga Tartu linna arengukava (Tartu linna arengukava 2018-2025, https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnaju htimine/Arengukavad/AK2018-2025.pdf, lk 31) peab kogukondade kaasamist linnalooduse ja avaliku ruumiga seotud poliitikate kujundamisse oluliseks, mistõttu on petitsiooniga välja öeldud arvamustega mitte arvestamine Arengukavaga selgelt vastuolus. Kahel järjestikusel linna üldplaneeringu koostamisel (2005. a ja 2017. a) on massiliselt ja jätkuvalt vähendatud Ihaste linnaosas rohealasid ning muudetud need elamumaaks. See ei ole kooskõlas linna üldisemate arengustrateegiate (Tartu linna arengukava 2018-2025, https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnaju htimine/Arengukavad/AK2018-2025.pdf, lk 9, 10, 12, 21-22, 31, 48; Arengustrateegia TARTU 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4210/4201/5011/Lisa%202.pdf# 19.06.2019, lk 7, 14) ja visiooniga. On põhjendamatu luua piirkonda järjepidevalt juurde laias ulatuses elamuma ad, kui varasemalt üldkasutatavate rohealade asemele seatud elamumaad ei ole otstarbekohaselt realiseeritud ja elanike juurdekasvu Ihastele märkimisväärsel hulgal toonud. Piirkonnas on rohkelt vabu elamukrunte, mille müük ning planeeringukohane täisehitus edeneb visalt. Elamumaade kasv rohealade arvelt ei ole olnud põhjendatud taktika selle piirkonna elanike arvukuse tõstmiseks. Tartu arengustrateegia (Arengustrateegia TARTU 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4210/4201/5011/Lisa%202.pdf# 19.06.2019, lk 4) peab pigem määravaks Tartust lahkunute tagasirände saavutamiseks kodukoha rohelisust ja inspireerivat elukeskonda. Kuna kehtiv üldplaneering ei näe ka ette Ihastesse munitsipaalkoolide ja -lasteaedade rajamist, siis on põhjendamatu sel määral elamumaa juurde tekitamine. Ka on põhjendamatult hoolimatu lisada arendustegevusest tulenevad riskid niigi kliimamuutuste tõttu hävimisohus olevatele alal leiduvatele haruldastele liikidele ning seada piirkonna liigirikkus löögi alla (Tartu linna arengukava 2018-2025. https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnaju htimine/Arengukavad/AK2018-2025.pdf 19.06.2019, lk 22). • Vastuolud Tartu linna Üldplaneeringuga Tartu linna üldplaneeringu koostamise algatamise üheks põhjuseks on ka kliimamuutustega seonduvate riskide leevendamise vajadus (Tartu linna uue üldplaneeringu koostamine. https://www.tartu.ee/et/uus-uldplaneering 19.06.2019) ning rohealade olulisel määral vähendamine sellist riski kindlasti nii Tartule kui ka konkreetsemalt Ihaste linnaosale endast kujutab. Kliimamuutustega arvestamiseks ja vihmavalingute, mitmepäevaste sadude, tormide ning ekstreemsete kuumaperioodidega toime tulemiseks on linna rohealadel kandev roll. Kliimamuutustega seonduvate riskide leevendamisega ei ole planeeringumenetluses Tartu linn arvestanud. 2017. a teostatud Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (Tartu linna üldplaneering. KSH aruanne. https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/yldpla neering2030/Lisa_1_Tartu_linna_YP_KSH_aruanne_koos_lisadega_kehtiv.pdf 19.06.2019) käigus leiti, et Hipodroomi 4 asuvat kavandatavat mägi- piimputke püsielupaika ohustavad arendustega seoses mõningased mõjud, eelkõige selle veerežiimi mõjutamise kaudu. Meile teadaolevalt ning ka teostatud botaanilise inventuuri (https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/gpunid/GCD86403513C5CF24C2 25830C00480C82/$FILE/H4_inventuur_2018.bdoc 19.06.2019) kohaselt on mägi-piimputke levikuala laienenud, mistõttu on esimese kaitsekategooria taime kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega keskkonnamõju hindamise läbiviimine taime kasvualal, kuid seda ei ole tehtud. Lisaks toob inventuur välja ka märkimisväärseid kaitsealuste taimede leide ning Ihaste Elanike Liidu poolt Keskkonnaametile 2018.a esitatud informatsiooni kohaselt leidub alal ka botaanilise inventuuri poolt nimetamata või katmata liike. • Vastuolu Tartu linna Müra Vähendamise Tegevuskavaga Tartu Linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava (https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnaj uhtimine/Arengukavad/Myra_vahendamise_tegevuskava_13.06.2013.pdf 19.06.2019, lk 37-40) kohaselt on Hipodroomi 4 kinnistu mürataseme poolest tunnistatud “vaikseks alaks”. Tegevuskava näeb ette, et uute planeeringutega ei tohi halvendada vaiksete alade seisukorda, peab vajalikuks säilitada olemasolevad vaiksed alad täies mahus, kaitstes neid erinevate arendustegevuste eest ning isegi rõhutab vajadust linnakeskkonna inimsõbralikumaks muutmiseks vaiksete alade mürataset veelgi vähendada. Tartu linn ei ole planeeringumenetluses keskkonnamüra vähendamise tegevuskava arvesse võtnud. Kas olete samas küsimuses pöördunud kohtu või mõne teise ametiasutuse poole? Oleme pöördunud Rahandusministeeriumi Regionaalhalduse büroo ametniku Margus Hendriksoni poole, kuna tema teostas riiklikku järelvalvet DP-04-019 üle. Kahjuks ei olnud pöördumine tulemuslik. Lisa dokument: Saada koopia avaldusest minu e-postile: [email protected] The results of this submission may be viewed at: https://www.oiguskantsler.ee/et/node/17825/submission/2426
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel