dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogu liikmed_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 10. veebruar 2020
Viit
6-1/200198/2000702
Registreeritud
10. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/200198
Vastutaja
Kristiina Albi (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎6-12001982000702 10.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc326 KB

Sisu (failidest)

Marko Mihkelson Teie 16.01.2020 nr 1-1/14-45/5 Raimond Kaljulaid Riigikogu Meie 10.02.2020 nr 6-1/200198/2000702 [email protected] Välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud Marko Mihkelson ja Raimond Kaljulaid Küsisite õiguskantsleri hinnangut, kas põhiseadusega on kooskõlas kehtiv välisteenistuse seadus ja selle muutmise seaduse eelnõu osas, mis näeb ette sotsiaalsed tagatised (abikaasatasu ja kulude katmine) välisteenistuses oleva teenistuja abikaasale, kuid mitte tema faktilisele elukaaslasele. Põhiseadus ei nõua, et välisteenistuses viibiva diplomaadiga kaasas olevale registreerimata elukaaslasele tuleb anda samasugused sotsiaalsed tagatised, nagu on ette nähtud diplomaadi abikaasale. Riigikogul on aga õigus soovi korral need tagatised diplomaatide elukaaslastele kehtestada. Välisteenistusse saadetavate diplomaatide pereliikmete soodustused on vajalikud nende perekonnapõhiõiguse tõhusaks tagamiseks. Põhiseaduse §-dest 26 ja 27 lg 1 tulenev perekonnapõhiõigus kaitseb perekonnaliikmete õigust hoida perekondlikke sidemeid nende kõige laiemas tähenduses.1 Sellest tuleneb riigile kohustus astuda samme (nn positiivsed kohustused) täisväärtusliku perekonnaelu võimaldamiseks.2 Kui välisteenistusse saadetavate diplomaatide pereliikmetele ei laieneks sotsiaalsed tagatised, oleks pereliikmetel keeruline diplomaadiga välisriiki kaasa minna. Peale selle täidab abikaasa mõnikord ka esindusülesandeid või on ametnikule abiks.3 Perekonnapõhiõiguse kaitse alla kuuluvad Eesti kohtupraktika kohaselt nii abielu kui ka kooselulepingu sõlminud inimesed.4 Abielu institutsioonil on põhiseaduses ja seadustes eriline tähendus ja seda tuleb kõikjal tunnustada. See aga ei tähenda, et pereliikmetele ette nähtud tagatised tuleks keelata kooselulepingu sõlminud partneritele.5 Teisiti on faktilistele elukaaslastele pereliikme hüvede lubamisega. Perekonnapõhiõigus laieneb küll ka püsivatele ja pühendunud kooselusuhetele, sõltumata sellest, kas see on seaduses sätestatud tingimustel ja korras vormistatud6, ent seda õigust võib piirata. Välisteenistuses võib pereliikmetele ettenähtud soodustuste tegemise piiranguid põhjendada sellega, et riik peab 1 RKÜKo 21.06.2019, nr 5-18-5, p 47. 2 RKPJKo 05.03.2001, nr 3-4-1-2-01, p 14; RKÜKo 21.06.2019, nr 5-18-5, p 48. 3 K. Lang, I. Pärnapuu, E. Sarapuu. Avaliku teenistuse käsiraamat seisuga 03.05.2013, Justiitsministeerium, Tallinn, 2013, lk 150. 4 RKPJKo 18.12.2019, nr 5-19-42, p 54. 5 RKPJKo 18.12.2019, nr 5-19-42, p 57-58. 6 RKHKo 19.06.2000, nr 3-3-1-16-00, p 1. 2 pereliikmetele tagatiste võimaldamisel veenduma selles, kas tegemist on toetuse saamiseks õigustatud isikutega. Võib olla keeruline sätestada tingimusi, millest lähtuvalt seda hinnangut anda. Riigikogu on loonud perekonnaelu tõendamiseks võimaluse sõlmida perekonnaseaduse alusel abielu või kooseluseaduse alusel kooselulepingu. Seetõttu ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks piiranguks seda, et pereliikmete soodustusi ei tehta kõigile elukaaslastele. Diplomaatide pereliikmetele ettenähtud sotsiaalsed tagatised peavad laienema registreeritud elukaaslastele. Riigikohus on selgitanud, et kooseluseaduse ja teiste õigusaktide vaheliste vastuolude ilmnemisel tuleb nende ületamisel lähtuda asjakohastest tõlgendusvormidest ja -printsiipidest, nagu näiteks lex posterior derogat priori (hilisem seadus muudab varasema).7 Riigikogu võib täiendavalt seadusega kehtestada, et abikaasale mõeldud soodustused laienevad ka elukaaslastele, kes pole kooselulepingut sõlminud. Asjaolust, et mõne valdkonna õigusaktides on ette nähtud ka faktiliste elukaaslaste õigused või kohustused, ei saa tuletada kohustust, et samasugused sätted peavad olema välisteenistust reguleerivates õigusaktides. Riigikogul on selles asjas lai otsustusõigus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Kristiina Albi 693 8412 [email protected] 7 RKPJKm 10.04.2018, nr 5-17-42, p 38.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel