Marko Mihkelson Teie 16.01.2020 nr 1-1/14-45/5
Raimond Kaljulaid
Riigikogu Meie 10.02.2020 nr 6-1/200198/2000702
[email protected]
Välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Austatud Marko Mihkelson ja Raimond Kaljulaid
Küsisite õiguskantsleri hinnangut, kas põhiseadusega on kooskõlas kehtiv välisteenistuse seadus
ja selle muutmise seaduse eelnõu osas, mis näeb ette sotsiaalsed tagatised (abikaasatasu ja kulude
katmine) välisteenistuses oleva teenistuja abikaasale, kuid mitte tema faktilisele elukaaslasele.
Põhiseadus ei nõua, et välisteenistuses viibiva diplomaadiga kaasas olevale registreerimata
elukaaslasele tuleb anda samasugused sotsiaalsed tagatised, nagu on ette nähtud diplomaadi
abikaasale. Riigikogul on aga õigus soovi korral need tagatised diplomaatide elukaaslastele
kehtestada.
Välisteenistusse saadetavate diplomaatide pereliikmete soodustused on vajalikud nende
perekonnapõhiõiguse tõhusaks tagamiseks. Põhiseaduse §-dest 26 ja 27 lg 1 tulenev
perekonnapõhiõigus kaitseb perekonnaliikmete õigust hoida perekondlikke sidemeid nende kõige
laiemas tähenduses.1 Sellest tuleneb riigile kohustus astuda samme (nn positiivsed kohustused)
täisväärtusliku perekonnaelu võimaldamiseks.2 Kui välisteenistusse saadetavate diplomaatide
pereliikmetele ei laieneks sotsiaalsed tagatised, oleks pereliikmetel keeruline diplomaadiga
välisriiki kaasa minna. Peale selle täidab abikaasa mõnikord ka esindusülesandeid või on
ametnikule abiks.3
Perekonnapõhiõiguse kaitse alla kuuluvad Eesti kohtupraktika kohaselt nii abielu kui ka
kooselulepingu sõlminud inimesed.4 Abielu institutsioonil on põhiseaduses ja seadustes eriline
tähendus ja seda tuleb kõikjal tunnustada. See aga ei tähenda, et pereliikmetele ette nähtud
tagatised tuleks keelata kooselulepingu sõlminud partneritele.5
Teisiti on faktilistele elukaaslastele pereliikme hüvede lubamisega. Perekonnapõhiõigus laieneb
küll ka püsivatele ja pühendunud kooselusuhetele, sõltumata sellest, kas see on seaduses sätestatud
tingimustel ja korras vormistatud6, ent seda õigust võib piirata. Välisteenistuses võib
pereliikmetele ettenähtud soodustuste tegemise piiranguid põhjendada sellega, et riik peab
1
RKÜKo 21.06.2019, nr 5-18-5, p 47.
2
RKPJKo 05.03.2001, nr 3-4-1-2-01, p 14; RKÜKo 21.06.2019, nr 5-18-5, p 48.
3
K. Lang, I. Pärnapuu, E. Sarapuu. Avaliku teenistuse käsiraamat seisuga 03.05.2013, Justiitsministeerium, Tallinn,
2013, lk 150.
4
RKPJKo 18.12.2019, nr 5-19-42, p 54.
5
RKPJKo 18.12.2019, nr 5-19-42, p 57-58.
6
RKHKo 19.06.2000, nr 3-3-1-16-00, p 1.
2
pereliikmetele tagatiste võimaldamisel veenduma selles, kas tegemist on toetuse saamiseks
õigustatud isikutega. Võib olla keeruline sätestada tingimusi, millest lähtuvalt seda hinnangut
anda. Riigikogu on loonud perekonnaelu tõendamiseks võimaluse sõlmida perekonnaseaduse
alusel abielu või kooseluseaduse alusel kooselulepingu. Seetõttu ei ole alust pidada
ebaproportsionaalseks piiranguks seda, et pereliikmete soodustusi ei tehta kõigile elukaaslastele.
Diplomaatide pereliikmetele ettenähtud sotsiaalsed tagatised peavad laienema registreeritud
elukaaslastele. Riigikohus on selgitanud, et kooseluseaduse ja teiste õigusaktide vaheliste
vastuolude ilmnemisel tuleb nende ületamisel lähtuda asjakohastest tõlgendusvormidest ja
-printsiipidest, nagu näiteks lex posterior derogat priori (hilisem seadus muudab varasema).7
Riigikogu võib täiendavalt seadusega kehtestada, et abikaasale mõeldud soodustused laienevad ka
elukaaslastele, kes pole kooselulepingut sõlminud. Asjaolust, et mõne valdkonna õigusaktides on
ette nähtud ka faktiliste elukaaslaste õigused või kohustused, ei saa tuletada kohustust, et
samasugused sätted peavad olema välisteenistust reguleerivates õigusaktides. Riigikogul on selles
asjas lai otsustusõigus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristiina Albi 693 8412
[email protected]
7
RKPJKm 10.04.2018, nr 5-17-42, p 38.