Uuringu "Tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel" AKI taotlus

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Protokolli number: 404/T-2 koosolek: 15.09.2025 Komitee koosseis: Esimees Aime Keis Tartu Ülikool, eetikakomitee esimees Aseesimees Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant Liikmed Diva Eensoo Tervise Arengu Instituut, teadur Katrin Kaarna Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste uuringute keskuse juhataja Kalle Kisand Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Piret Koosa Eesti Rahva Muuseum, teadur Malle Kuum Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor Raivo Puhke Tartu Ülikool, meditsiinteaduste valdkond, funktsionaalse morfoloogia lektor Atko-Sulhan Remmel Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute kaasprofessor Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, professor Anni Tamm Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, arengu- ja koolipsühholoogia lektor / arengupsühholoogia teadur Maarja Torga Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus: Tervisejuhtimisteenuse mõju tervishoiuteenuste kasutusele ja kuludele Ida-Virumaal: retrospektiivne pragmaatiline kontrollrühmaga jälgimisuuring Vastutav uurija (asutus): Mart Kull (SA Viljandi Haigla, Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, 71024 Viljandi maakond) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid: 1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikool inimuuringute eetika komiteelt, 20.09.2025 2. Andmekoosseis ja struktuur 3. Uuringu läbiviijate CVd (M. Kull, L. Puis) Uurimistöö lõpp: 31.12.2027 Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/ Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/ ________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Ülikooli 18a https://ut.ee/et/sisu/ 50090, Tartu inimuuringute-eetikakomitee Selgitus: • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsus uuringu taotluse osas ei kohusta isikuandmete või andmekogu vastutavat või volitatud töötlejat andmeid uurijale väljastama. Isikuandmete või andmekogu vastutav või volitatud töötleja on kohustatud hindama, kas isikuandmete väljastamine uuringu tegemise eesmärgil ja uurija poolt taotletud viisil on tehniliselt võimalik, lubatud ja vastab õigusaktidele. • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee annab hinnangu planeeritavas uuringus isikuandmete töötlemise suhtes taotluses esitatud kirjelduse ja dokumentide alusel. Uuringus kasutatavate isikuandmete vastutav või volitatud töötleja (vastutav uurija ning uuringumeeskond) vastutab isikuandmete töötlemise nõuetekohasuse ja õigusaktidele vastavuse eest ka siis, kui eetikakomitee on uuringu kooskõlastanud. 2  Andmekaitsealane mõjuhinnang uuringule “Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel“ Sotsiaalministeeriumi kui uuringu tellija ja vastutava töötleja hinnangul on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 35 lõike 3 kohaselt vaja Viljandi Haigla poolt läbiviidavas uuringu osas koostada andmekaitsealane mõjuhinnang kuna täidetud on mitu kriteeriumi (eriliiki andmed ning andmekogude ristkasutus, seostamine). Kuna uuringus ei toimu süsteemset ega ulatuslikku automatiseeritud hindamist ega profileerimist, millel oleks uuringus osalejate jaoks õiguslikke tagajärgi või muud olulist mõju ning ei teostata ulatuslikku avalike alade jälgimist, siis need alused käesolevale uuringule ei kohaldu. Uuringus tugineb isikuandmete töötlemine IKÜM artikli 6 lõike 1 punktile (avaliku ülesande täitmine) ning eriliiki isikuandmete puhul artikli 9 lõike 2 punktile j. Töötlemisel juhindutakse IKS §-st 6, mis võimaldab andmete töötlemist teadusuuringu eesmärgil ilma andmesubjekti nõusolekuta, kuna esineb ülekaalukas avalik huvi tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks ning andmete töötlemine muul viisil ei ole võimalik või on ebamõistlikult koormav. Kaasatud asutused (Tervisekassa, SA Viljandi Haigla, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla) rakendavad andmekaitse ja infoturbe meetmeid, mis kehtivad kõigile tööülesannetele. Andmeid hoitakse ainult turvatud keskkondades, millele on ligipääs üksnes volitatud isikutel. Andmete edastamine toimub krüpteeritud kanalite kaudu. Töötajad on saanud juhised andmekaitse nõuete kohta. Isikuandmeid ei koguta rohkem, kui on vajalik ning neid säilitatakse ainult nii kaua, kui see on uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalik. Riskide maandamiseks kasutatakse tehnilisi (nt juurdepääsupiirangud, logimine) ja organisatsioonilisi (nt juurdepääsuloa andmise protseduurid) meetmeid. Uuringu volitatud töötleja edastab Sotsiaalministeeriumiga ainult anonümiseeritud andmed või agregeeritud tulemused, pseudonümiseeritud andmeid ei edastata. Mõjuhinnangu koostamise vajadus puudutab kolme isikuandmete allikat, mille andmeid ka omavahel seotakse:  Tervisekassa raviarvete andmebaas (päritakse raviarvete andmed)  SA Ida-Viru Keskhaigla, haigla infosüsteem (koordineerimisteenuste andmed)  SA Narva haigla, haigla infosüsteem (koordineerimisteenuste andmed) Kuigi töödeldavad andmed sisaldavad eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid), ei kaasne nende töötlemisega füüsilistele isikutele ulatuslikku riski. Uuring ei mõjuta isikute raviprotsessi ega koordineerimisteenuse saamist, kuna teenuse saamine või mittesaamine ei sõltu käesolevast uuringust ning teenuseosutajad ei tee otsuseid uuringu alusel. Uuring ei too uuritavatele kaasa täiendavaid kohustusi, riske ega otseseid tagajärgi. Uuringu raames ei tehta osalejate kohta otsuseid, mis põhineksid üksnes andmeanalüüsil ja millel oleksid õiguslikud või samaväärselt olulised tagajärjed, näiteks mõju isiku õigustele, kohustustele või teenuste mahule. Isikuandmeid ei kasutata automatiseeritud otsuste tegemiseks ega profileerimiseks. See on kooskõlas IKÜM artikliga 22, mille kohaselt on isikul õigus sellele, et tema suhtes ei võetaks vastu otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel (sealhulgas profileerimisel). Uuringu raames kasutatakse ka ainult sekundaarandmeid ja analüüs viiakse läbi pseudonümiseeritud andmetega. Isikuid ei kaasata uuringusse aktiivselt ning neile ei tehta otseseid pöördumisi. Andmesubjektide teavitamine toimub üldiselt (nt Ministeeriumi või Haigla veebilehel uuringute rubriigis), kuna individuaalne teavitamine on uuringu mahu tõttu ebamõistlikult koormav. Kõik analüüsid ja tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistamaks üksikisikute tuvastamise võimaluse. Isikuandmete töötlemisel rakendatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, et tagada isikuandmete turvalisus (sh juurdepääsupiirangud, krüpteerimine ja andmetele juurdepääsu andmine ainult volitatud töötlejatele), eesmärgiga kaitsta isikuandmeid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest. SA Viljandi Haigla rakendab isikuandmete töötlemisel asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid1. Samuti on tagatud läbipaistvus ja andmesubjektide õiguste kaitse vastavalt IKÜM artiklitele 5 ja 25. Uuringus seotakse andmeid eesmärgipäraselt ning kooskõlas IKÜM artikli 5 lõike 1 punktidega b ja c, järgides töötlemise eesmärgipärasuse ja andmeminimaalsuse põhimõtteid. Isikuandmete töötlemisel on võimalik risk, et moodustatud isikuandmete kogumile võivad pääseda ligi volitamata töötajad (sh isikud väljastpoolt organisatsiooni). Algne risk on kõrge (eriliiki andmete leke), kuid pärast krüpteerimise ja juurdepääsupiirangute rakendamist on jääkrisk madal. Riski maandamiseks rakendatakse järgmisi meetmeid:  Andmetele ligipääs on piiratud ligipääsuhalduse süsteemide abil, nii et neid saavad kasutada ainult määratud töötajad. Kasutatakse nii tehnilisi kui ka korralduslikke meetmeid ning antakse selged juhised.  Kõik andmed edastatakse failidena ainult krüpteeritult. Failide avamine on võimalik üksnes töötajatel, kellele on andmete töötlemiseks konkreetselt luba antud. Andmete töötlemisega võib kaasneda ka andmete lekke oht, millest saab isiku tuvastamise korral teha järeldusi isiku tervise kohta. Algne risk on kõrge (eriliiki andmete leke), kuid pärast krüpteerimise ja juurdepääsupiirangute rakendamist on jääkrisk madal. Riski maandamiseks kasutatakse samu meetmeid, mis on esitatud eelmise riski juures. Lisaks viiakse analüüs läbi pseudonümiseeritud andmetega, vältides otsest tuvastamist võimaldavaid andmeühikuid andmete koosseisus. Ka võib esineda risk, et moodustatud isikuandmete kogumi volitatud töötleja töötleb isikuandmeid puudulikul alusel. Riski saab hinnata madalaks. Riski maandamiseks sõlmib Sotsiaalministeerium volitatud töötlejaga lepingu, milles on sätestatud asjakohased nõuded vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 28 lõikele 3. SA Viljandi Haigla tegutseb volitatud töötlejana, järgides Sotsiaalministeeriumi kui vastutava töötleja juhiseid ning lepingu- ja õigusraamistikku (art 28). Kokkuvõtvalt hindab Sotsiaalministeerium, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele ning vabadustele suurt ohtu. 1 AS Viljandi Haigla isikuandmete töötlemise põhimõtted  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikes 5 sätestatust palun kooskõlastada Ida- Viru maakonna raviandmete edastamine Tervisekassa poolt SA-le Viljandi Haigla statistilise uuringu läbiviimiseks Uuringu pealkiri Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel. Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Jah tema nimi ja kontaktandmed)? Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Jah Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium, reg kood: 70001952, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Kontaktisikud: Anneli Taal, sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht, [email protected], 5782 6625 Kadri Kallip, juhtivanalüütik (esmatasandi 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  tervishoid ja spetsialiseeritud abi), [email protected], 5451 0804 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Sotsiaalministeerium antud uuringu raames erineb registriandmetest) isikuandmeid ei töötle. Isikuandmed liiguvad maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks andmevaldajatelt krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale (SA Viljandi Haigla). Andmete töötlemine toimub volitatud töötlejale kuuluvate vahenditega. 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, SA Viljandi Haigla, reg kood: 90004585 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress: Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja vald, 71024 Viljandi maakond telefoninumber Kontaktisik: Mart Kull, ravijuht, SA Viljandi Haigla juhatuse liige, [email protected], 5220 420 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna alus? määratleb Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil põhimäärus“. Põhimääruse § 4 kohaselt on läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest ministeeriumi ülesanne korraldus- ja nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse arendustoimingute tegemine oma valitsemis- korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise alas, lähtudes arengukavas sätestatud otsus, leping vms. strateegilistest eesmärkidest. Põhimääruse § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna ülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise teadmiste- põhisusele, tagades muu hulgas objektiivse ülevaate tervisevaldkonna arengust ning poliitikameetmete mõjususest. Lisaks piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne mh seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus- ja arendustoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. Põhimääruse § 17 lõike 2 punkti 6 kohaselt on analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne luua eeldused ministeeriumi poliitika- kujundamise protsessi teadmiste-põhisusele, et tagada objektiivne ülevaade mh tervise- valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 reguleerib isikuandmete töötlemist teadusuuringuks ning antud sätte lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Isikuandmete töötlemine on vajalik, et uurida, kas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toe- tavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“4 (edaspidi projekt) raames SA Ida- Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla pakutavad teenused – „tervisejuhi osutatav valdkonnaülene koordinatsioon esmatasandil“ ning „tervisejuhi osutatav haiglast kodusele ravile liikumise toeta- mise teenus“ (edaspidi koordineerimisteenus) – omavad positiivset mõju tervishoiusüsteemile (teenuste osutamisele, kuludele) ning võimaldavad tervishoiuteenuseid efektiivsemalt korraldada. Koordineerimisteenuste rakendamise mõju inimestele uuritakse läbi tervishoiuteenuste kasutamise muutuse. Lisaks uuritakse saavutatavat kuluefektiivsust tervishoiusüsteemi vaates. AKI loa eesmärk on anda SA-le Viljandi Haigla mõju-uuringu läbiviimiseks juurdepääs uuringuks vajalikele teenuse andmetele (läbi andmepäringu SA-le Ida-Viru Keskhaigla ja SA-le Narva Haigla) ning Tervisekassa raviarvete andmetele (läbi andmepäringu Tervisekassale). Mõju-uuringus järelduste tegemiseks töödeldakse nende Ida-Viru maakonna elanike terviseandmeid, kes kuuluvad punktis 9 kirjeldatud sihtrühma. Sihtrühma sees võrreldakse koordinatsiooniteenuseid saanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmeid koordinatsiooniteenuseid mittekasutanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmetega. 4 kättesaadav: https://adr.rik.ee/som/dokument/16901808  Eesti tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine ei ole täna Eestis süsteemselt koordineeritud. Koordineerimisteenuste mõju uurimine läbi tervishoiuteenuste kasutamise muutuse on rahvusvahelistes teadusuuringutes tunnustatud tavapraktika. Koordineerimisteenuseid pakutakse projektis inimestele5 , kellel on rohkem kui kolm organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne triaad) ja sotsiaalsed probleemid, samas kui uuringu võrdlusrühma moodustavad Ida-Virumaa elanikud, kellel on kolm või neli või enam organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne triaad) (tuvastamise meetod on kirjeldatud punktis 9). Kuigi välisriikide kogemuste põhjal on valdkonnaülene teenuskoordinatsioon tõenduspõhine ja kuluefektiivne eeskätt esmatasandil (nt perearsti meeskonna) ning haiglast kodusele ravile liikumise toetamisel, ei ole võimalik teiste riikide parimaid praktikaid üks-ühele Eestisse üle võtta. Seetõttu on oluline hinnata loodud koodinatsiooniteenuste mõju Eesti siseselt. Koordineerimisteenuste oodatavaks mõjuks tervishoiusüsteemile on EMO visiitide vähenemine, hospitaliseerimiste (sh erakorraliste hospitaliseerimiste ja rehospitaliseerimiste) vähenemine ja haiglaravi kestuse langus, esmatasandi teenuste (s.o perearsti ja pereõe vastuvõttude, füsioteraapia ja koduõenduse) kasutuse kasv, inimese suurenenud võime kodukeskkonnas toime tulla ja mõju eriarstiabi kuludele. Samuti soovitakse uuringuga hinnata, kui suurel määral koordineerimisteenuste osutamisega oodatavat mõju saavutatakse. Isikuandmete töötlemise protsessi selgitus Projektis pakutakse koordinatsiooniteenuseid SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla tervisejuhtide kaudu. Tervisejuhi juurde jõuab inimene, kui ta on tavapärase tervishoiuteenuse (enamasti perearsti või haigla arsti või muu tervishoiutöötaja poolt osutatava teenuse) raames või KOV sotsiaaltöötaja poolt saanud ettepaneku osaleda teenusel ning andnud selleks oma nõusoleku. Tervisejuhid dokumenteerivad teenuse pakkumise vastava SA Ida-Viru Keskhaigla või SA Narva Haigla infosüsteemis. Mõju-uuringu viib läbi SA Viljandi Haigla, kellele lepingu alusel, kus on ära kirjeldatud käesolevas taotluses toodud andmekoosseis, andmete üleandmise aeg, viis ja nõuded andmete töötlemisele sh hävitamisele, edastavad:  raviarvete andmed Tervisekassa;  koordineerimisteenuste andmed SA Narva Haigla ja Sa Ida-Viru Keskhaigla. SA Viljandi Haigla annab üle analüüsi agregeeritud tulemused Sotsiaalministeeriumile ja tutvustab neid Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pilootprojekti raames teenuseosutamisega seotud isikutele, Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste esindajatele ja Tervisekassale. Sotsiaalministeeriumile üleantavates agregeeritud andmetes puudub isiku tuvastamise võimalus. Koordineerimisteenuste oodatava tulemuse andmeanalüüsiks on vajalikud järgmised isikustatud andmed: a) koordineerimisteenuste osutamisega seotud andmed, mida hoitakse SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla infosüsteemides (vt täpsem andmekoosseis p 9.2. alapunktid B ja C); b) Tervisekassa raviarvete andmed, mis võimaldavad hinnata oodatavat mõju (vt täpsem andmekoosseis p 9.2. alapunkt A). 5 Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 24.03.2025. a käskkirja nr 30 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ muutmine“ Lisa 1 Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2025–31.12.2026 - alategevus 2.1.3. Hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal  5. Selgitage, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Koordineerimisteenuste mõju tuvastamiseks on vajalik võrrelda sihtrühmas koordineerimisteenuseid saanud isikute ja selliseid teenuseid mittesaanud isikute tulemusnäitajaid, samuti võrrelda koordineerimisteenuste saajate tulemusnäitajaid teenuse osutamisele eelneva ajaperioodiga, et teha järeldusi selliste teenuste mõju kohta. Tulemusnäitajate arvutamiseks on vajalik siduda Tervisekassa raviarvete andmed Ida-Virumaa elanike kohta isikupõhiselt koordineerimisteenuse saaja andmetega (kogutavate andmete nimekiri on leitav punktist 9.2 B) - need andmed pärib SA Viljandi Haigla SA-delt Narva Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla. Selleks, et nimetatud tunnuseid ja andmeid Tervisekassa andmetega siduda, on vajalikud andmed isikustatud kujul, s.o isikukoodidega. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teineteisest eraldatud korraldus ja valdkonnaülese koordineerimise puudumine on viinud ressursside ebaoptimaalse kasutuseni sh põhjustades ülemäärast koormust erakorralisele abile ja statsionaarsele arstiabile (s.o haiglaravi), mis on alternatiividest kalleim teenuse osutamise viis. Vananeva elanikkonna tingimustes ei ole Eestil ilma süsteemi olulisel määral ümber korraldamata ja valdkondade vahelist koostööd parandamata võimalik tulla toime suurenenud abivajadusega eakate populatsiooniga. Antud probleemile viitavad nii Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud Heaolu arengukava6 kui ka Rahvastiku tervise arengukava7. Vajalik on leida teenuse osutamise viisid, mis võimaldaks vähendada koormust erakorralisele abile ja haiglaravile. Selleks on seni ellu kutsutud erinevaid pilootprojekte ning analüüsitakse nende tu- lemuslikkust ja mõju: Üheks seni piloteeritud lahenduseks on hoolduskoordinaatori teenus, mis on aidanud luua koostöövõrgustikke.8 Teiseks näiteks on SA Viljandi Haigla PAIK projekt, mis on ka näidanud häid tulemusi – paranenud patsientide ravisoostumust, tunnetuslikku rahulolu ja integrat- siooni taset. PAIK teenus suurendas osalejate hinnangul turvatunnet ning parandas ligipääsu ter- vishoiu- ja sotsiaalteenustele. Teenus tugevdas koostööd perearstide, kohalike omavalitsuste ja haigla spetsialistide vahel, võimaldades paremat juhtumikorraldust. Uuringu aluseks olevasse projekti on koondatud seniste pilootprojektide parimad praktikad 9 ja selle abil loodab Sotsiaalministeerium välja töötada süsteemi integreeritavate koordineerimisteenuste kestliku lahenduse. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. 6 kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf 7 kättesaadav: https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 8 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/hoolduskoordinatsiooni-projektis-jatkatakse-maakondlike-vorgustikega 9 https://paik.vmh.ee/  Kuna mõju-uuringu raames kasutatakse nii Tervisekassa kui ka haiglate andmebaasist pärinevaid sekundaarandmeid, siis mõju-uuringuga seotud isikutelt mõju-uuringuks nõusolekut ei küsita. Mõju-uuringu läbiviimine ei too isikule kaasa negatiivseid tagajärgi ega mõjuta mingil moel talle teenuse osutamist sh valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse saamist. Samuti ei võeta inimese suhtes ühtegi andmeanalüüsil põhinevat otsust, millel oleks füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutaksid oluliselt füüsilist isikut sh tema kohustuste mahtu. Uuringu andmetöötluse ja isikuandmete töötlemise riskid on kajastatud andmekaitsealases mõjuhinnangus (Lisa 2). 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis10 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Tervisekassa andmeanalüütik vastavalt kokkulepitud andmekoosseisule agregeerib Tervisekassa erinevatest andmebaasidest ühtsesse andmemassiivi vajalikud andmeread ja veerud. Seejärel see andmemassiv krüpteeritakse Mart Kull isikukoodile ja pakitakse kokku veel eraldi krüptovõtmega, mis saadetakse meiliga Mart Kullile. Seejärel laetakse topelt krüpteeritud fail üles Tervisekassa turvalisse pilve, mille link jällegi jagatakse Mart Kulliga. Mart Kull laeb lingilt alla kokku pakitud faili ja kannab selle krüptopulgale (füüsilise turvakoodiga mälupulgale). Mälupulga pealt andmed kopeeritakse SA Viljandi Haigla IT osakonna poolt selleks eraldi ette valmistatud ja tulemüüriga turvatud kettamassiivile, millele on turvaline juurdepääs (võimalik ainult kasutades SA Viljandi Haigla VPN ühendust). Seal massiivil alles andmed dekrüpteeritakse. Kui andmebaas on terve ja avaneb kettamassiivil, antakse meilitsi info andmeandja esindajale, et andmed võib pilvest ja teistelt andmekandjatelt lõplikult kustutada. Kustutamine ning andmete kustumises veendumine toimub Tervisekassa andmekaitse reeglite ja sisekorra (Eesti Tervisekassa privaatsuspoliitika) järgi. Samuti kustutatakse andmed SA Viljandi Haigla krüptopulgalt. SA Viljandi Haigla turvalisel kettamassiivil toimub ka kogu andmete analüüs dr Mart Kulli poolt alatöötlejate poolt, kasutades statistikaprogrammi R. Kogu projekti vältel ei kopeerita ega analüüsita nimetatud andmemassiivi kordagi väljaspool turvalist kettamassiivi. Peale uuringu lõppu andmed kettamassiivilt IT osakonna poolt kustutatakse ja tagatakse, et taastamine ei oleks võimalik. Kui uuringu eesmärgist lähtuvad agregeeritud tulemused on saavutatud, siis kontrollitakse, et nende tulemuste põhjal on võimatu tuvastada konkreetseid patsiente. Vajadusel agregeeritakse andmeid täiendavalt kuni nimetatud tingimus on saavutatud. Kui uuringu eesmärgid on saavutatud, hävitatakse andmed. Uuringu andmeid ei edastata kolmandatele isikutele, sh teistele haigla koostööpartneritele ega ka välisriiki. SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla edastavad punktis 9.2 kirjeldatud koordineerimisteenuste osutamise andmed SA Viljandi Haigla volitatud isikule lähtudes samuti nendevahelisest andmete üleandmise lepingust kasutades ID-kaardi krüpteerimist. Andmed edastatakse füüsiliselt krüptopulgale kopeerituna ja krüpteerituna SA-le Viljandi Haigla kui vastutavale töötlejale. Edasi toimub lahti pakkimine ja dekrüopteerimine sarnaselt Tervisekassa andmebaasi juures kirjeldatud protsessile. Kui andmebaas avaneb ja on terve, kustutatakse andmed krüptopulgalt. Samuti antakse teada andmeandjatele (Ida-Viru Keskhaigla ning Narva haigla), et 10 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  nad võivad andmed ka oma andmekandjatelt lõplikult kustutada ja peavad veenduma andmete kustumises vastavalt oma andmekaitse eeskirjadele ja protsessidele. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Tervisekassa moodustab ise uuringu valimi ja väljastab andmeanalüüsi eesmärgil SA-le Viljandi Haigla raviarvete andmed (vt andmekoosseisu täpsemalt p 9.2) nende Ida-Viru maakonna elanike kohta, kes on vanemad kui 7-aastased11 ja kellel on 3 või 4 ja enam kroonilist haigust järgnevast loetelust:  Hüpertensioon (RHK-10: I10-I15)  Artroos (M15–M19)  Diabeet (E10-E14)  Südamepuudulikkus (I50)  Krooniline neeruhaigus (N18, N19)  KOK (J44)  Meeleoluhäired, sh depressioon (F3*)  Rütmihäired (I48)  Isheemiline südametõbi (I20-I25)  Dementsus (F00-F03, G30, G31, R54)  Osteoporoos (M80-M82)  Artriit (M05.0-M05.9, M06.0, M06.4-M06.9, M13)  Ärevushäired (F40-F41)  Tsirroos (K70.3, K74.3-K74.9)  Hüperlipideemia (E78) Kirjeldatud sihtrühma kuulub umbes 6500 inimest s.o ca 5% Ida-Virumaa elanikkonnast (edaspidi nimetatud „sihtrühm“) Sihtrühma sees võrreldakse koordinatsiooniteenuseid saanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmeid koordinatsiooniteenuseid mittekasutanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmetega. Tervishoiuspetsialiste on teavitatud nn teenusele kaasamise kriteeriumite alusel, et just neid haigusi üheaegselt põdevad isikud on teenuse sihtrühmaks. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Tervisekassa andmebaasist tehakse päring mõjuanalüüsiks kord poolaastas alates 30.06.2025 kuni 30.06.2027. Esimene päring tehakse perioodi 01.01.2024-31.12.2024 kohta (so võrdlusbaas), teine päring tehakse perioodi 01.01.2025-30.06.2025 kohta, kolmas 01.07.2025-31.12.2025 kohta, neljas 01.01.2026-30.06.2026 kohta, viies 01.07.2026-31.12.2026 kohta ja kuues 01.01.2027-30.06.2027 kohta. Koordineerimisteenuste osutajad SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla edastatavad koordineerimisteenuste saajate andmed volitatud töötleja esindajale perioodil 01.04.2025– 30.06.2027 järgmiste perioodide kaupa: 2025 I poolaasta, 2025 II poolaasta, 2026 I poolaasta, 2026 II poolaasta ja 2027 I poolaasta. Andmete analüüs viiakse läbi etappide kaupa pooleaastaste intervallidega, kuna selline korraldus 11 Vanus tuleneb Tervisekassa enda metoodikast võimaldab hinnata koordineerimisteenuste rakendamisega seotud muutusi tervishoiuteenuste kasutamises ja kuludes ning toetab teenuste mõju ja toimimise järjepidevat hindamist kogu projekti vältel. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). A. Tervisekassa raviarvete andmebaas Päringute eesmärgiks on saada andmed mõju-uuringu mõõdikute arvutamiseks. Päringu objektiks on perearstiabi, eriarstiabi (v.a hambaravi), õendusabi ja taastusravi raviarved kõigi sihtrühma kuuluvate isikute kohta. Raviarvete andmeid päritakse raviarve alguse kuupäeva järgi kõigi sihtrühma kuuluvate isikute kohta, kellel on mõni raviarve perioodidel 2024 aasta, 2025 I poolaasta, 2025 II poolaasta, 2026 I poolaasta, 2026 II poolaasta, 2027 I poolaasta. Päritavad raviarvete andmed koosnevad kolmest andmetabelist: Andmed raviarvete kohta:  arve kood  raviarve alguse kuupäev  raviarve lõpu kuupäev  raviarve lõpetamise põhjus  patsiendi isikukood  patsiendi sugu  patsiendi vanus arvel  patsiendi riskigrupp (s.o kas patsiendil on 3 kroonilist haigust või 4+ kroonilist haigust)  ravile saabumise liik  vältimatu abi (jah/ei)  raviarve paki tüüp (20 – 0-summaga raviarve, 70 – Eesti Haigekassa kindlustatu, 85 – mit- tekindlustatu, 80 – perearsti arve.)  arve esitaja ärinimi  teenuse osutamise asukoha maakond  teenuse osutamise asukoha vald  arve eriala (arve konto)  arve väljastanud arsti eriala  arve väljastanud arsti kood  tervishoiuteenuse tüüp (ambulatoorne, päevaravi, statsionaarne, õendus, jne)  järgarve (jah/ei)  kas arvel oli EMO tunnus või ei (jah/ei)  raviarve väljamakstud kogusumma Andmed nendel raviarvetel olevate diagnooside kohta:  arve kood   põhi- ja kaasuva(te) diagnoosi(de) ning välispõhjus(te) kood(id) ja nimetus(ed) (RHK-10 järgi)  diagnoosi liik (P – põhi, K – kaasuv, V – välispõhjus) Andmed nendel raviarvetel olevate teenuste kohta:  arve kood  teenuse liik (indikaatorite arvutamiseks on vajalik ainult kolme liiki teenuseid: ambulatoor- sed vastuvõtud sh koduteenused, taastusravi ja perearstiabi)  teenuse kood (kõik ambulatoorse vastuvõtu koodid, kõik taastusravi koodid ja järgmised perearstiabi koodid: 5092A, 5095A, 9001, 9002, 9003, 9004, 9016, 9018, 9019, 9044, 9053,9054, 9061, 9062, 9063, 9064, 9065, 9066, 9067, 9068, 9069, 9070, 9090, 9091, 9092, 9093, 9094, 9095)  teenuse hulk (kordi x koef 1) B. SA Ida-Viru Keskhaigla, haigla infosüsteem Päringu objektiks on koordineerimisteenuste osutamise andmed: - koordineerimisteenuse nimetus, s.o „tervisejuhi poolt osutatav valdkonnaülene koordinatsioon esmatasandil“ või „tervisejuhi poolt osutatav haiglast kodusele ravile liikumise toetamise teenus“, - patsiendi isikukood, - koordineerimisteenuse saamise nõusoleku andmise kuupäev, - koordineerimisteenusest keeldumise kuupäev, - heaoluplaani kinnitamise kuupäev, - heaoluplaani muutmise kuupäev, - teenuse osutamise alguskuupäev, - teenuse osutamise lõppkuupäev. C. SA Narva Haigla, haigla infosüsteem - koordineerimisteenuse nimetus, s.o „tervisejuhi poolt osutatav valdkonnaülene koordinatsioon esmatasandil“ või „tervisejuhi poolt osutatav haiglast kodusele ravile liikumise toetamise teenus“, - patsiendi isikukood, - koordineerimisteenuse saamise nõusoleku andmise kuupäev, - koordineerimisteenusest keeldumise kuupäev, - heaoluplaani kinnitamise kuupäev, - heaoluplaani muutmise kuupäev, - teenuse osutamise alguskuupäev, - teenuse osutamise lõppkuupäev. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. a) Tervisekassa raviarvete andmebaas; b) SA Ida-Viru Keskhaigla, haigla infosüsteem; c) SA Narva haigla, haigla infosüsteem. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Andmed edastatakse SA-le Viljandi Haigla isikustatud kujul. Kõigi andmebaaside kätte saamise järel Tervisekassalt, SA-lt Ida-Viru Keskhaigla ja SA-lt Narva haigla volitatud töötleja need agregeerib isikukoodi alusel (ehk lisab Tervisekassa andmebaasile haiglatest kogutud teenuse tüübi ja algus, lõpu kuupäevad jne). Seejärel kogu andmebaas pseudonümiseeritakse (s.t kustutatakse isikukoodi veerg) ja edasi analüüsitakse andmeid juba pseudonümiseeritud kujul. Analüüsimisel saadavad tulemused on olemuselt anonüümsed (graafikud, protsendid, statistikud) ning kuskil ei avaldata ega esitata andmeid isikustatuna ega pseudonümiseerituna. Andmeid ei edastata ka pseudonümiseeritult vastutavale töötlejale ega SA Viljandi Haigla teistele partnerile (hoitakse ainult selleks ette nähtud ja kokku lepitud kettamassiivil) . 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritavate andmete koosseis on toodud punktis 9.2. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Uuringus kasutatakse pseudonüümimist selleks, et eri andmeallikatest (Tervisekassa raviarvete andmebaas, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla infosüsteemid) pärit isikuandmeid oleks võimalik omavahel siduda, ilma et töötlejatel oleks juurdepääs isikute otsesele tuvastamisele. Andmete sidumine toimub isikukoodi alusel turvatud keskkonnas, mille järel eemaldatakse otsesed isikutuvastajad ja asendatakse need unikaalse pseudonüümkoodiga. Koodide loomisel kasutatakse turvalist algoritmilist lähenemist, mis välistab võimaluse koodi tagurpidi tuvastamiseks ilma võtmeta. Pseudonüümkoodide ja tegelike isikuandmete seos säilitatakse koodivõtmena, mida säilitab üksnes andmete esmase sidumise ja pseudonüümimise eest vastutav isik — Dr Mart Kull. Koodivõti hoitakse turvaliselt ligipääsupiirangutega keskkonnas ning seda säilitatakse kuni projekti lõpuni (s.t järgmised tingimused peavad olema täidetud - lõppraport on valmis, vastutavale töötlejale esitatud, akteeritud ja maksed laekunud). Seejärel nii koodivõti kui andmed hävitatakse ja veendutakse nende mitte taastamise võimaluses. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse SA Viljandi Haigla kettamassiivil kuni kuus kuud pärast uuringu lõppu (31.12.2027; lõppraport on koostatud, vastutavale töötlejale esitatud, akteeritud ja maksed on laekunud), s.t kuni 30.06.2028. Seejärel andmed hävitatakse (hiljemalt 30.06.2028) ja veendutakse nende mitte taastamise võimaluses. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Individuaalselt andmesubjekte ei teavitata isikuandmete töötlemisest? mõju-uuringu raames isikuandmete Jah/ei töötlemisest.  11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage12 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine kõne alla juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil. Tegemist on avalikes huvides teostatava uuringuga. Andmesubjektide teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna: 1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on statistiline üldistus. Töötlemine toimub statistilisel eesmärgil, kusjuures andmeid ei kasutata otsuste tegemiseks üksikisikute kohta. Teavitamise puudumine ei mõjuta andmesubjektide õigusi ega kohustusi. 2. nõusoleku küsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega. Teavitamis- kohustus rakendaks ebaproportsionaalse halduskoormuse, ilma et see aitaks otseselt kaasa isikute õiguste kaitsele. Mõju-uuringu riskirühma kuulumine põhineb TerK andmeanalüüsile ning kõik mõju- uuringusse kaasatud inimesed teenusele ei jõua, seega ei pruugi valdkonnaülese teenuse osutajal olla nende inimestega päriselus üldse kontakti. 3. nõusoleku mittesaamine isikute poolt vähendaks üldistuste valiidsust. Kõik SOM uuringud ja analüüsid avaldatakse ka SOM lehel (Läbiviidud uuringud | Sotsiaalministeerium) 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse. 11.3. Kust on leitavad Andmekaitsetingimused avaldatakse Ida- andmekaitsetingimused13? Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL) ja Ida- Viru maakonna haiglate kodulehtedel (pärast Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja AKI kooskõlastuste saamist. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse14 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 13 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 14 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.  12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Mart Uusjärv ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)15 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht X Lisa 2: Andmekaitsealane mõjuhinnang X Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel.  Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 29.01.2026 nr 5.2-2/275-1 Uuringu "Tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel" AKI taotlus Käesolevaga esitame uuringu "Tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel" taotluse Andmekaitse Inspektsioonile hindamiseks. Taotlus koos lisadega on lisatud kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja Lisad: 1. Taotlus; 2. Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht; 3. Andmekaitsealane mõjuhinnang. Kadri Kallip 5451 0804 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952