ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie nr
Meie 16.08.2022 nr 2.1.-5/22/1894
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas on seaduslik kui
tööandja jälgib pidevalt töötajaid videokaamerate abil.
Selgitan, et kui kaamerate vaatevälja jäävad ka inimesed, on tegemist isikuandmete töötlemisega
ja järgima peab kõiki isikuandmete kaitse põhimõtteid. Igasugune isikuandmete töötlemine peab
olema õiglane, seaduslik ning läbipaistev (isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi IKÜM)
artikkel 5).
Eelkõige peab isikuandmete töötlemiseks (kaamerate kasutamiseks) olema mõni IKÜM artiklis 6
nimetatud seaduslik alus (nt nõusolek, lepingu täitmine, seadusest tulenev kohustus, avalikes
huvides olev ülesanne, õigustatud huvi).
Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik
kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele -
õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see
on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui
sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja – vabadused, mille nimel
tuleb kaitsta isikuandmeid“. Ehk siis tööandja peab enne kaamerate paigaldamist tegema
õigustatud huvi analüüsi. Kui eesmärgiks on tõesti töötajate jälgimine, peab analüüsima, kas
tööandja huvid kaaluvad üles inimese privaatsusõiguse ning saavutada kummagi poole huvide
vahel tasakaal. Juhul, kui andmetöötleja jätab õigustatud huvi analüüsi korrektselt tegemata (sh
ei arvesta töötaja õigustega), on kaamerate kasutamine keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete
rikkumisega.
Täiendavalt rõhutan, et keelatud on töötajate jälgimine kaameratega terve tööaja vältel ning
kaamerad tuleb suunata konkreetsetele turvariskidele. Mis need riskid on, peab tööandja
põhjendama. Alati tuleb kaaluda, kas ei ole eesmärgi saavutamiseks töötajaid vähem häirivaid
meetmeid.
Tööandjal peavad olema ka andmekaitsetingimused, kust selguks, milliseid isikuandmeid, miks
ja kui kaua töödeldakse. Ühtlasi peab olema kaamerate kota paigaldatud vastavad teavitussildid.1
Neis peab olema kajastatud ka kaamerate kasutamise tingimused, kui selleks ei ole eraldi
dokumenti koostatud. Andmekaitsetingimusi peab tööandja töötajale ka tutvustama nii tööle
asumisel kui ka tingimuste muutmisel (läbipaistvuse põhimõte). Töötajatel on õigus tutvuda ka
õigustatud huvi analüüsiga.
1
https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata kujule kohe,
kui langeb ära õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti. Isikuandmete
töötlemise aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei
töödelda vajalikust kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad, kui kaua
isikuandmetega kaamera salvestisi säilitatakse ning tähtaja möödumisel salvestised kustutama.
Selgituste saamiseks, miks ja kuidas kaameraid kasutatakse, peate kõigepealt pöörduma
andmetöötleja (tööandja) poole. Kui vastust ei saa või ei olda sellega rahul, saab esitada
Andmekaitse Inspektsioonile sekkumistaotluse2, millele tuleb lisada asjassepuutuv kirjavahetus
tööandjaga ja muud võimalikud tõendid. Esitatu alusel saab inspektsioon otsustada, kas on vaja
alustada andmetöötleja suhtes järelevalvet. Ühtlasi võite edastada meie vastuse ka tööandjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Alissa Jarova
jurist
peadirektori volitusel
2
https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/esita-sekkumistaotlus
2 (2)