Teie: 15.07.2022 nr 1/22/14
Virve Lans
Andmekaitse Inspektsioon Meie: 11.08.2022 nr 1.1-
10.4/22/3104-3
PIAACi AKI loa taotluse puuduste
kõrvaldamine
Saadame rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC AKI loa taotluse parandatud
versiooni ning küsitud lisadokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler
Lisad:
1. Parandatud AKI loa taotlus
2. Vastused esitatud küsimustele
3. Teavitusvoldik
4. Teavituskiri
5. Eetikakomitee vastus
Elsa Trumm
735 0152
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Saatja: "Kristi Rüütel" <
[email protected]>
Saaja: "Triin Savisto" <
[email protected]>
Teema: FW: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas(Aspose.Email Evaluation)
Kuupäev: 2020-03-18 08:57
This is an evaluation copy of Aspose.Email for .NET
http://www.aspose.com/corporate/purchase/end-user-license-agreement.aspx: View EULA Online
------------------------------
Lugupeetud Triin Savisto
Tänini ei ole eetikakomiteed andnud hinnanguid riigivõimu poolt teostatavatele analüüsidele ja uuringutele. Hinnatud on uurija algatatud teadusuuringuid ja kliinilisi ravimiuuringuid. SoMile me juba edastasime oma vastava seisukoha.
Kui AKI ja JuM Teile siiski keelduvad luba andmast, andke palun uuesti meile märku. Soovitan tekkinud olukorrast koheselt teavitada ka Katrin Pihorit ja Kairi Värvi HTMis, kes on eetikakomiteede maastiku korrastamise eestvedajad.
Heade soovidega
Kristi Rüütel
Kristi Rüütel, MD, PhD
Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee, esimees
Tervise Arengu Instituut, Hiiu 42, 11619 Tallinn
tel 659 3904
[email protected]<mailto:
[email protected]>
https://www.tai.ee/et/instituut/taiek
From: Triin Savisto <
[email protected]<mailto:
[email protected]>>
Sent: Wednesday, March 18, 2020 9:01 AM
To: Eetikakomitee meilid <
[email protected]<mailto:
[email protected]>>
Subject: RE: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas
Tere
Mõistan, et hetkel on ka ilmselt Teil väga kiire. Kas Teil on olnud võimalust alloleva küsimuse peale mõelda?
Ette tänades
Triin Savisto
analüütik
analüüsiosakond, Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected]<mailto:
[email protected]>
www.hm.ee<http://www.hm.ee/> | fb.com/haridusministeerium<http://www.fb.com/haridusministeerium> | twitter.com/haridusmin<https://twitter.com/haridusmin>
From: Triin Savisto
Sent: Monday, March 9, 2020 3:33 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected]<mailto:
[email protected]>>
Subject: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas
Tere
Haridus- ja Teadusministeerium esitas Andmekaitse Inspektsioonile taotluse isikuandmete töötlemiseks rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC prooviuuringus. Andmekaitse Inspektsioon palus oma vastuskirjas taotleda luba eetikakomiteelt.
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on eetikakomiteelt loa taotlemine vajalik seoses eriliigiliste isikuandmete kogumisega.
Eriliigiliste isikuandmete kogumisena käsitletakse vastajale esitatavat küsimust: „Järgnev küsimus puudutab Teie tervist. Kas arvate, et Teie tervis on üldiselt suurepärane, väga hea, hea, rahuldav või halb?“.
Palume Teie hinnangut sellele, kas eetikakomiteelt loa taotlemine on antud juhul vajalik?
Lugupidamisega
Triin Savisto
analüütik
analüüsiosakond, Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected]<mailto:
[email protected]>
www.hm.ee<http://www.hm.ee/> | fb.com/haridusministeerium<http://www.fb.com/haridusministeerium> | twitter.com/haridusmin<https://twitter.com/haridusmin>
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Haridus- ja Teadusministeerium
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 lõikes 5 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu
PIAAC põhiuuring
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Tegemist on rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International
Assessment of Adult Competencies) põhiuuringuga, mida viiakse OECD eestvedamisel läbi 32
riigis. PIAAC uuringu põhifookuses on täiskasvanute peamised kognitiivsed oskused -
funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus ning küsimused
oskuste kujunemise ning oskuste väljundite kohta nii tööturul kui sotsiaalses sfääris. PIAAC
uuringut Eestis koordineerib Haridus- ja teadusministeerium (HTM), uuringu partneriks on
Statistikaamet (SA), kes võtab valimi ja kogub ja kodeerib andmed. Põhiuuringule eelnes
prooviuuring, mille raames koguti andmeid juunist septembrini 2021. aastal ning mille eesmärgiks
oli hinnata põhiuuringus kasutatavate mõõtmisvahendite kvaliteeti, uuringu läbiviimiseks vajalike
tehniliste lahenduste kvaliteeti, küsitlemisega seotud protseduuride asjakohasust ja toimimist,
skaleerimist ja mõõtmisvahendi psühhomeetrilisi näitajaid.
Isikuandmeid töödeldakse andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuringu valimisse
kaasatakse valim konkreetsetest inimestest (16000 inimest), kellele saadetakse posti teel ettepanek
uuringus osalemiseks, teavituskiri ja voldik, milles on informatsioon uuringu (sh konfidentsiaalsuse)
kohta. Informatsioon edastatakse nii posti kui ka e-posti teel. Seejärel läheb küsitleja valimiisiku
aadressile. Kui küsitleja on ennast ja uuringut tutvustanud ning teinud kindlaks, et ta suhtleb
valimiisikuga, küsib küsitleja, kas valimiisik on nõus uuringus osalema. Kui valimiisik on nõus
uuringus osalema, esitab küsitleja valimiisikule nõusolekulehe (mustand esitatud lisas 2) tema
andmete kasutamiseks pseudonümiseeritult Haridus- ja teadusministeeriumis ning anonümiseeritud
kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikus ning anonümiseeritud kujul Statistikaameti teadlase töölaua
teenuse kaudu teadlaste poolt, kes on sõlminud konfidetsiaalsusleppe. Kui valimiisik on
nõusolekulehe täitnud ning allkirjastanud, annab ta selle tagasi küsitlejale ning järgmiseks
alustatakse küsitlusega, kasutades tahvelarvutit, milles on taustaküsimustik, mida on eeltäidetud eri
registritest pärit tunnustega (vt ka lisa 3). Kui valimiisik keeldub uuringus osalemast, siis märgitakse
ta mittevastajaks ning tema andmeid analüüsitakse vaid mittevastamise nihke arvutamise kontekstis.
Valimi võtab Rahvastikuregistrist Statistikaameti andmehõive ja töötluse osakonna juhtivspetsialist.
Mittevastamise nihke arvutamiseks ja andmete kaalumiseks on vajalik teada, millised inimesed
vastasid ja millised mitte. Samuti on isiku tuvastamist võimaldavate andmete (valimiisiku nimi,
aadress, vanus) töötlemine vajalik selleks, et küsitlejad leiaksid valimiisikud üles ning viiksid
küsitluse läbi vaid valimisse määratud isikutega. Lisaks on isiku tuvastamise võimalus vajalik, kuna
uuringu käigus vastajatelt kogutud andmeid siduda registriandmetega, see on plaanis 2023 kevadel.
Isiku tuvastamise võimalus on äärmiselt piiratud ning õigus selleks on vaid Statistikaameti
uuringuga seotud konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel ja volitatud isikutel ning valimiisiku
nõusolekul Haridus- ja Teadusministeeriumi konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel (kuid siiski
vaid pseudonümiseeritud kujul). Kõik uuringuga seotud isikud on alla kirjutanud
konfidentsiaalsusleppele ning küsitlejate koolitus sisaldab eraldi moodulit uuringu eetika- ja
konfidentsiaalsuspõhimõtete kohta.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu:
PIAAC uuring on rahvusvaheline teadusprojekt, mis toimub teist korda (esimene uuring toimus
aastatel 2008-2013, andmekorje aastatel 2011-2012) ning milles osaleb sel korral 32 riiki.
Põhiuuringu tulemusena valmib riiklik raport (ning temaatilised lisaraportid) koos
poliitikakujunduse soovitustega, Eesti tulemusi kajastatakse rahvusvahelistes raportites ning
koostöös Põhjamaadega valmib Põhjamaade raport. PIAACi andmeid kasutatakse erinevate haridust
ja oskusi puudutavate indikaatorite väljatöötamisel nii OECDs, Euroopa Komisjonis kui ka
siseriiklikult. PIAAC uuring pole algatatud kui tavaline teadusuuring, vaid ennekõike kui
alusmaterjali kogumine ja analüüsimine tõenduspõhiseks haridus- ja tööelu poliitikakujunduseks.
Eesti liitus PIAAC uuringu teise lainega Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 26.06.2017.a
kirjaga. Uuringu läbiviimist toetavad nii teised ministeeriumid (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium) kui ka HTMi hallatavad asutused (SA Kutsekoda, HARNO jt)
ning teised asutused (ülikoolid, uuringufirmad, Eesti Töötukassa). HTM eestvedamisel on loodud
uuringu nõukogu, kuhu nimetatud asutuste esindajad kuuluvad. Samuti toetab uuringu läbiviimist
Euroopa Komisjon, tasudes suure osa uuringu osavõtutasust.
Eesti osaleb PIAAC uuringus teist korda. Eelmisel korral koguti Eestis kokku 7632 16-65-aastase
täiskasvanu kohta andmeid aastatel 2011-2012. Tulemuste põhjal avaldas Haridus- ja
Teadusministeerium kokku 8 erinevaid teemasid kajastavat aruannet (kättesaadavad veebilehel
www.hm.ee/piaac) ning lisaks toimus koostöö Põhjamaadega, mille tulemusena ilmus PIAAC
Põhjamaade raport ning valmis küsitlusandmete ja registriandmete ühendandmebaas. PIAAC
uuringu andmeid on kasutatud ka muudes uuringutes (nt TLÜ ja Praxis) ning väga erinevates
üliõpilastöödes. Samuti on andmeid kasutanud teised ministeeriumid (nt Sotsiaalministeerium).
OECD on avaldanud arvukalt aruandeid. Eelmise PIAAC uuringu tulemusi on HTM kasutanud
tõenduspõhise poliitika kujundamiseks (nt kasutati tulemusi elukestva õppe strateegia koostamisel,
sh täiskasvanute täienduskoolituste tellimuse kujundamisel).
PIAAC andmete baasil luuakse 2 avalikuks kasutuseks mõeldud andmebaasi, et anda laiemale
teadlaste ringile võimalus andmete edasiseks analüüsiks. See loob aluse, et lisaks koostatud
raportitele valmivad andmete baasil ka teadusartiklid ja erineval tasemel lõputööd. OECD poolt
koostatavas andmebaasis on 32 riigi küsitlusandmed, Põhja- ja Baltimaade andmebaasis on 6 riigi
küsitlusandmed ja registriandmed.
PIAACi andmete registriandmetega sidumine annab võimaluse uurida põhjuslikke seoseid, avardab
oluliselt analüüsivõimalusi ning on ka Põhja- ja Baltimaade koostöö põhifookus. Põhja ja
Baltimaade nõukogu on oluline ka välispoliitiliselt: see on läbimurre positsioneerimaks ennast
riikide hulgas, kus on maailmas enim hinnatud haridussüsteemid. PIAAC Põhja- ja Baltimaade
võrgustik (Eesti, Soome, Taani, Rootsi, Norra, Läti) tegutseb Põhjamaade Ministrite Nõukogu
toetusel, koostööprojekti sisuks on registriandmetega täiendatud andmebaas, mida saavad kasutada
teadlased, ühisele andmebaasile baseeruv Põhja- ja Baltimaade raport, esmane tulemusi tutvustav
seminar ja konverents.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis, kes
analüüsivad mittevastamise nihet ning seovad kogutud andmeid registriandmetega. Analüüsi jaoks
kasutatavas andmebaasis on isikukoodid eemaldatud ning vähendatud isikute kaudse tuvastamise
võimalust tunnuseid töödeldes/ümber kodeerides. Kui kaudse tuvastamise võimalust ei ole võimalik
välistada, siis sõlmitakse andmete kasutajatega konfidentsiaalsuslepingud. Haridus- ja
Teadusministeerium saab nende inimeste, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud,
pseudonümiseeritud andmestiku töötlemata tunnustega, eemaldatud on elukoha aadress,
telefoninumber, isiku nimi ning isikukood on asendatud PERSID-tunnusega.
Avalikuks kasutamiseks mõeldud OECD andmebaasis ning koostöös Põhjamaade ja Baltimaade
loodavas andmebaasis võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vähendada veelgi isiku
kaudse tuvastamisvõimaluse riski, nt PIAACi esimese laine andmebaasides ei ole näidatud isiku
elukohta suurema täpsusega kui Eesti ja asustustihedus, doktorikraad on ühendatud
magistrikraadiga, laste arvu üle 4 ei näidata.
PIAAC Põhjamaade andmebaas hakkab paiknema Taani Statistikaametis. Seda andmebaasi saavad
kasutada vaid Taani Statistikaametiga lepingu sõlmijad kaugpöördumise teel ehk mikroandmeid
pole võimalik alla laadida.
Eesti andmebaasi saavad kasutada lepingu (sh konfidentsiaalsuslepingu) alusel Eesti uurijad PIAAC
raportite koostamiseks ja PIAACiga seotud teadustööks.
Üheski avalikus raportis ei näidata tulemusi väiksema kui 30 inimeselise grupi kohta.
Kuna oskuste mõõtmisel on kasutatud üksikvastuste teooriat, (ühe inimese vastused genereeritakse
tema tegelike vastuste ning taustatunnuste alusel, kasutades üldkogumi tulemusi) siis oskusi polegi
võimalik analüüsida üksikindiviidide kohta.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Valimi võtab rahvastikuregistrist Statistikaameti valimi moodustamise eest vastutav isik.
Valimiisikule määratakse unikaalne 12-numbriline ID (PERSID). Küsitlejad kasutavad
küsitlusandmete kogumisel tahvelarvutit, milles asub küsitlusrakendus (International Case
Management System, iCMS). Küsitlusrakendus koosneb kahest osast: 1) iCMS Client, mis töötab
küsitleja tahvelarvutis; 2) iCMS Administration System, mis on rakendus, mille abil saab
Statistikaameti uuringuga seotud meeskond jälgida küsitluse edenemist. iCMS-is on piiratud
juurdepääsuga andmed (isikuandmed) krüpteeritud ning ligipääs on vaid Statistikaameti uuringuga
seotud meeskonnal, muud andmed (küsitlusandmed) on krüpteeritud ning kättesaadavad Eesti
uuringumeeskonnale ning teatud konsortsiumi liikmetele. Selleks, et küsitleja saaks minna
valimiisiku juurde, sisaldab iCMS Client valimiisiku aadressi. Esimese sammuna tuleb küsitlejal üle
kontrollida, kas tegemist on õige valimiisikuga. Seega kontrollitakse üle valimiisiku nimi, vanus,
sugu ja aadress. Kui tegemist on õige valimiisikuga, tutvustatakse valimiisikule uuringut
(valimiisikule on eelnevalt posti teel saadetud teavituskiri ja uuringut puudutava informatsiooniga
voldik) ning valimiisik saab nõusolekulehe tema andmete edastamise pseudonümiseeritud kujul
HTMi PIAACi tiimile ja anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikule lubamiseks või
mittelubamiseks. Kui nõusoleku leht on täidetud, alustatakse küsitlemisega. Intervjuu käigus
kogutud andmed (taustaküsimustiku vastused) sisestab Statistikaameti küsitleja tahvelarvutis
olevasse küsitlusprogrammi (PIAAC Delivery System, PDS), mis asub küsitlusrakenduses (iCMS
Client). Kognitiivsete ülesannete lahendused sisestab tahvelarvutisse valimiisik. Peale vastuste
sisestamist PDS-i ei ole küsitlejal võimalik kogutud andmeid vaadata ega täiendada. Statistikaameti
küsitleja laeb päeva lõpus tahvelarvutis olevad andmed krüpteeritud kujul Frankfurdis asuvasse
serverisse. OECD on koos osalevate riikidega organisatsioonidega (nt Eestis Haridus- ja
Teadusministeerium, kes on vastutav töötleja PIAAC uuringu läbiviimiseks Eestis) PIAACI uuringu
vastutav töötleja ning konsortsium volitatud töötleja (sätestatud OECD ja konsortsiumi vahel
sõlmitud lepingu punktis 20.2.21 ). Sama lepingu punkt 20.2.32 ütleb: osapooled on teadlikud ja
nõustuvad, et osalevate riikide poolne isikuandmete töötlemine (sh andmete kogumine ja
edastamine) toimub vastavalt riiklikule seadusandlusele. Konsortsium ega OECD ei pääse ligi
iCMS-is olevatele isikuandmetele (aadress, nimi, kontaktandmed), krüptovõti on olemas ainult
Statistikaametil.
iCMS-ist laeb Statistikaameti andmetöötleja (National Data Manager, NDM) andmed
andmetöötlusprogrammi Data Management Expert (DME). DME on samuti rollipõhise ligipääsuga
rakendus, st riigid saavad vajalikud andmed töödelda, eemaldada, lukustada, kokku suruda jne, ning
seejärel saavad riigi poolt lubatud andmeid (st andmeid, mis ei võimalda isiku otsest ega kaudset
tuvastamist) analüüsiks kasutada IEA-s PIAAC uuringuga töötavad inimesed. IEA puhastab andmed
ning edastab need ETS-ile analüüsiks, kaalumiseks ja mittevastamisest tingitud nihke analüüsiks
Westatile, taustaküsimustiku andmete ülevaatamiseks ROA-le ja GESIS-ele ning OECDle
ülevaatamiseks ning analüüsiks. Isikuandmeid kolmandatele osapooltele ei avaldata.
1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi Haridus- ja Teadusministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis -
1.3 Registrikood või isikukood 70000740
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Munga 18,
registrikandega) 50088 Tartu
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Telefon: 735 0222
e-post:
[email protected]
Uuringu kontaktisik: Analüüsiosakonna
analüütik ja PIAAC uuringu
projektikoordinaator Triin Savisto
e-post:
[email protected]
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1) Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1: Haridus-
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
keelepoliitika kavandamine ning sellega
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti
seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-,
avamise otsus, leping vms kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja
arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja
erinoorsootöö ja keele valdkondade
korraldamine ning vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine.
2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9:
Haridus-ja Teadusministeerium osaleb riikliku
teaduspoliitika elluviimises ja tellib
haridusalaseid uurimistöid.
3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus
§ 5 lg 3:
Ministeeriumi põhiülesanded: 3) poliitika mõju
analüüsimine, uuringute korraldamine ja
statistika koostamine.
3. Uuringu tellija -
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle
edastatakse vaid uuringu tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Antud taotlus on esitatud:
1) põhiuuringu läbiviimiseks.
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud Allpool on toodud mõned peamised küsimused,
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine millele PIAAC andmed annavad võimaluse
vastata:
Millisel tasemel on Eesti täiskasvanute
oskused, võrreldes teiste riikidega ning
võrreldes 10-aastase taguse mõõtmisega?
Kuidas on oskused jagunenud Eesti
elanike hulgas soo, vanuse, piirkondade
ja tegevusalade lõikes?
Kuidas saab oskusi arendada: millised
tegevused, milline haridus ja
töökeskkond toetavad enim oskuste
paranemist?
Kas ja kuidas on oskused seotud inimese
majandusliku edu ja sotsiaalse
toimetulekuga (sh poliitilise ja
kodanikuaktiivsusega, tervise-
käitumisega, usaldusega)?
Oskused ja töötasu. Kas töötasu on
seotud enam oskuste, hariduse, ameti,
tegevusvaldkonnaga jne?
Riikidevahelised erinevused. Kas oskuste
erinevused aitavad selgitada palgalõhet?
Kuidas oskustesse investeerimine
ühiskonnale tagasi toob: majanduskasv,
tervisekulutused, sotsiaalne sidusus jm?
Kas sama haridustasemega inimeste
oskused on riigisiseselt ja riikide vahel
võrreldavad? Kui suured on erinevused
hariduse kvaliteedis?
Kas mõned grupid (immigrandid,
vähemused, naised – mehed, teatud
piirkonnad jne) on jäetud oskuste
arendamisel vaeslapse ossa?
Hariduse ja sotsiaalmajandusliku tausta
tähtsuse võrdlus oskuste arengul? Kas
mõned riigid tulevad paremini toime
sotsiaalsete lõhede kaotamisega?
Oskuste kasutamine eri riikides – kui
palju oskusi on rakendamata?
Riikidevahelised erinevused noorte ja
vanemate inimeste oskustes – kas
võrreldes PISA tulemustega erinevused
riikide vahel süvenevad või taanduvad?
Oskuste vähenemine vanematel
inimestel, kas see erineb riigiti?
Täiskasvanuõppe roll seejuures.
Milline on hariduse/koolituse,
töökogemuse ja töökoha roll oskuste
omandamisel ja hoidmisel? Formaalse vs
informaalse õppe roll? Üldharidus vs
erialaharidus?
2) PIAACi andmete kasutamiseks OECD
raporti, Põhja- ja Baltimaade raporti (sh
anonümiseeritud andmete edastamine Põhja- ja
Baltimaade PIAACi andmebaasi) ning
temaatiliste raportite koostamiseks ning
anonümiseeritud andmete jagamiseks teadlastele
Statistikaameti teadlase töölaua teenuse kaudu.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Valimisse kuuluvad 16-65 aastased Eesti
töödeldakse ning valimi suurus elanikud, va inimesed, kes elavad
institutsioonides (nt vangla, haigla,
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning vanadekodu); 16000 inimest.
kui palju neid on
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Õigete valimiisikute leidmiseks on vajalik
valimiisiku aadress, ees- ja perekonnanimi, sugu
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, ja vanus. Need andmed võtab Statistikaameti
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
valimi moodustamise eest vastutav töötaja
Rahvastikuregistrist. Delikaatseks küsimusteks
küsitlusandmetes on enesehinnanguline küsimus
vastaja tervise kohta. Lisaks on tausta-
küsimustikus küsimused vastaja hariduse,
töökogemuse, keele, tehnoloogia ja oskuste
kasutamise ning demograafilise tausta kohta.
Küsimustikus on 11 osa (A–K) ning selle
täitmiseks kulub umbes 45 minutit. Allpool on
lühike ülevaade igast osast.
A. sotsiaal-demograafiline taust.
Küsimused on vastaja vanuse, soo,
sünniriigi, vanemate sünniriigi, õpitud ja
koduste keelete kohta.
B. Haridus ja koolitus. Küsimused vastaja
formaal- (kõrgeim lõpetatud haridustase,
õppevaldkond jne) ja
mitteformaalhariduse kohta (sh läbitud
koolitused, saadud tunnistused jne).
C. Tööalane seisund ja tööajalugu.
Küsimused vastaja tööalase seisundi
kohta küsitluse ajal, tööajaloo jne kohta.
D. Praegune töökoht (tasustatud või
tasustamata). Küsimused vastaja ameti ja
sissetuleku, organisatsiooni suuruse,
töölepingu tüübi, töökohustuste jne
kohta.
E. Viimane töökoht (vastaja ei tööta, aga
tal oli viimase viie aasta jooksul
töökoht). Küsimused vastaja viimase töö
kohta, mittetöötamise põhjused jne.
F. Töötavate või viimase 12 kuu jooksul
tasustatud tööd teinud vastajate
kasutatavad oskused. Küsimused
vastaja lugemis-, arvutamis- ja
tehnoloogiaoskuste kasutamise kohta
töökohal.
G. Igapäevaelus kasutatavad oskused.
Küsimused arvuti ja muude digiseadmete
(nt nutitelefonid) kasutamise kohta
väljaspool tööd.
H. Töökeskkond (töötavad või viimase 12
kuu jooksul tasustatud tööd teinud
vastajad). Küsimused vastaja töötavade
ja iseseisvuse kohta töökohal;
töökeskkond, meeskonnatöö, tulemuste
ülevaatamine jne.
I. Küsimused vastaja kohta. Küsimused
vastaja hoiakute ja tegevuste kohta, sh
vabatahtliku töö, eluga rahulolu, tervise
jne kohta.
J. Taustainfo. Küsimused vastaja
vanemate, elukaaslaste, laste, vanemate
hariduse jne kohta.
K. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused.
Küsimused vastaja sotsiaalsete ja
emotsionaalsete oskuste kohta, mida
näitavad meeldiv käitumine, avatus
kogemustele, emotsionaalne stabiilsus
jne.
Uuringu teises osas lahendab vastaja ülesandeid,
mille kaudu mõõdetakse funktsionaalset lugemis-
oskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemi-
lahendusoskust.
6. Isikuandmete allikad Küsitlusandmed. Taustaküsimustikku
eeltäidetakse (täidab Statistikaameti valimi
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, moodustamise eest vastutav isik)
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
registriandmetega (sünniaasta ja –kuu, sugu,
kõrgeim omandatud haridustase, ametinimetus).
Õigete valimiisikute leidmiseks ja tuvastamiseks
vajalikud andmed võetakse Rahvastikuregistrist.
Eeltäitmiseks vajalikud andmed saadakse
Rahvastikuregistrist ja Töötamise Registrist.
Valim laetakse iCMS-i üles SCF vormi
kasutades. SCF vorm on Exceli tabel, mis
sisaldab erinevaid kirjeid (täpne andmekoosseis
on toodud lisas 3). SCF vormil olevatest
andmetest on nimi, aadress ja telefoninumber
samuti krüpteeritud ning nähtavad ainult
siseriiklikult, st Statistikaameti töötajatel.
Registriandmed, millega eeltäidetakse
taustaküsimustik (sünniaasta ja –kuu, sugu,
kõrgeim omandatud haridustase ja
ametinimetus), tuleb iCMS süsteemi sisestada
JSON koodi kirjutamise teel.
PIAACi andmed ühendatakse andmetega teistest
registritest. Plaanis on küsida andmeid
järgmistest registritest:
Äriregister
Töötukassa registrid
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
Rahvastikuregister
Pensionikindlustuse register
Haigekasse ravikindlustusregister
Eest Maksu- ja Tolliameti register
Töötamise register
Rahvastiku statistiline register (Statistikaametis)
SKA andmekogu
Kasutatavate tunnust eelduslik loend on esitatud
lisas 3.
7. Uuringu vajadusteks kogutud Jah, isikuandmeid säilitatakse anonümiseeritud
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kujul 20 aastat, et andmeid oleks võimalik
vaadata läbi aja ehk teha longituuduuringuid.
Kuna PIAACi uuringut viiakse läbi iga 10 aasta
tagant, tähendab see seda, et võrrelda on
võimalik kolme eri laine andmeid. Väiksem
võrdlusbaas vähendaks oluliselt meie võimet
prognoosida muutusi ning suunata ressursid
täiskasvanute oskuste vaatest kõige
optimaalsemalt.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise andmete kodeerimisteenuse osutaja ehk
(kodeerimise) viib läbi ... Statistikaamet
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Säilitatakse küsitlusandmetest moodustatud
säilitatakse andmebaas, tuvastamist võimaldavad tunnused
on eemaldatud, isikule on omistatud 12-kohaline
PERSID tunnus.
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole
töötlemisest võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik
üldistus;
nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt
vähendab üldistuste valiidsust;
nõusolekut küsitakse aga andmete
edastamiseks Põhja- ja Baltimaade võrgustikule
ning HTMi PIAACi tiimile.
______________________________________
Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja
enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib
kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi
Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja
enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib
ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Jah
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse -
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid -
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav -
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
Lisa 2: Nõusolekulehe näidis X
Lisa 3: Registriandmete eeldatav koosseis X
Lisa 4: Teavituskirja näidis X
kantsler ____________________
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Statistikaamet
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 70000332
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed PIAAC uuringu projektijuht
Maria Ratassepp,
[email protected], 5563
telefon, e-post 5404
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
Lisa nr 2
Nõusolekulehe mustand
Austatud vastaja!
Haridus- ja Teadusministeerium korraldab sel aastal koostöös Statistikaametiga ülemaailmse
täiskasvanute oskuste uuringut (PIAAC). Uuringu eesmärk on koguda teavet täiskasvanute
igapäevaste tegevuste, näiteks lugemise, informatsiooni otsimise, arvutite ja infotehnoloogia
kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Uuringu tulemusena saame ülevaate lahendamist
vajavatest kitsaskohtadest, et inimeste ettevalmistus vastaks paremini tööturu vajadustele.
Küsime Teilt nõusolekut PIAACi uuringus osalemiseks. Küsitlusega kogutud andmeid haldab Eestis
Statistikaamet ning teie andmeid hoitakse turvaliselt vastavalt isikuandmete kaitse reeglitele.
Statistikaameti spetsialist seob teie vastused teie andmetega erinevatest Eesti asutuste registritest.
Seotavad andmed sisaldavad infot teie praeguse ja endiste töökohtade, pere (sh vanemate sünniriik,
laste arv, abielustaatus), kodakondsuse, päritolu ja elukoha, haridustee, sissetuleku, töövõime ning
saadud toetuste, hüvitiste ning kindlustuste kohta (sh pension, töötuskindlustushüvitis,
toimetulekutoetus, vanemahüvitis, töövõimetustoetus, puudetoetus ja haigushüvitised) kohta. Pärast
andmete sidumist teie andmed pseudonümiseeritakse (eemaldatakse teie nimi, isikukood ja kogu
muu info, mis võimaldab andmeid otseselt teie isikuga seostada). PIAACi andmebaas loodakse vaid
pseudonümiseeritud andmetest. Teie andmeid on võimalik analüüsida üksnes koos teiste vastanute
andmetega ning andmestik väljastatakse vaid teaduslikul eesmärgil ning ainult isikutele, kellega on
sõlmitud konfidentsiaalsuslepe. Analüüsitulemusi on keelatud avaldata vähem kui 30 inimesega
rühmade kohta.
Et PIAACi andmed vastaksid seatud rahvusvahelistele standarditele ning et tulemusi oleks võimalik
võrrelda teiste riikide tulemustega, edastatakse vaid riigi poolt lubatud andmed (st anonümiseeritud
andmed ehk andmed mis ei võimalda isiku otsest ega kaudset tuvastamist) ka OECDle.
Selleks, et kogutud andmestikust saadav info jõuaks võimalikult kiiresti meie haridusmaastikku
puudutavatesse otsustesse, palume ka nõusolekut Teie andmete edastamiseks pseudonümiseeritud
kujul PIAACi koordinaatoritele Eestis (Haridus- ja Teadusministeerium) ja anonümiseeritud kujul
PIAACi Põhja- ja Baltimaade võrgustikule riikidevaheliste erinevuste analüüsimiseks.
Teie andmeid säilitatakse 20 aastat, et oleks võimalik saadud tulemusi võrrelda kahe järgneva PIAACi
uuringu tulemustega ning vaadelda muutusi ajas ja hinnata Eesti inimeste elu puudutavate
(haridus)poliitiliste otsuste mõju.
Loodame heale koostööle!
Kontaktandmed: Haridus- ja Teadusministeeriumi PIAACi projekti koordineerija Triin Savisto, e-
post
[email protected].
________________________________________________________________________
Annan oma allkirjaga nõusoleku uuringus osalemiseks ning oma andmete töötlemiseks Statisti-
kaameti volitatud töötleja poolt ning saatmiseks anonümiseeritud kujul uuringu koordinaatoritele
OECDs. Allkirjaga kinnitan, et olen lugenud läbi ülaltoodud info PIAACi uuringu kohta.
Allkiri:_______________________
Lisaks luban oma vastused saata:
- Pseudonümiseeritud kujul uuringu koordineerijale Eestis (Haridus- ja Teadusministeerium)
Allkiri: _____________________
- Anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade PIAACi võrgustikule:
Allkiri: ____________________
Kuupäev: ________________________ Nimi: _______________________
Lisa nr 3
PIAACi andmetega ühendatavate registriandmete loend
1. ÄRIREGISTER
1.1. Ametialane staatus – palgatöötaja/ettevõtja/FIE.
1.2. Ettevõtjale kuuluva ettevõtte registrikood
1.3. Ettevõtte tegevusala
1.4. Sektor
1.5. Töötajate arv
1.6. Ettevõtte käive
1.7. Ettevõtte kasum
2. TÖÖTUKASSA REGISTRID
2.1. Staatus – Hõivatud, aktiivne, mitteaktiivne
2.2. Registreeritud töötuse
2.3. Töötuskindlustushüvitiste maksmise periood
2.4. Töötuskindlustushüvitisena välja makstud summa
2.5. Töötutoetuse maksmise periood
2.6. Töötutoetusena välja makstud summa
2.7. Rakendatud tööturumeetmed
2.8. Töövõime hindamine
2.9. Töötukassa teenused
3. STAR_SIS
3.1. Toimetulekutoetused
3.2. KOVi toetused
4. SKA
4.1. Vanemahüvitis päevades
4.2. Vanemahüvitis rahas
4.3. Töövõimetuspension
4.4. Töövõimetuspensioni saamise algusaeg
4.5. Puudetoetused
4.6. Puudetoetuse liik
4.7. Puude raskusaste
4.8. Rakendatud SKA toetused ja teenused
5. RAHVASTIKUREGISTER
5.1. Sünniriik
5.2. Päritolu piirkond
5.3. Kodakondsus
5.4. Ema sünniriik
5.5. Isa sünniriik
5.6. Immigratsioonistaatus
5.7. Abielustaatus
5.8. Laste arv
5.9. Alla 18-aastaste laste arv
5.10. Alla 7-aastaste laste arv
5.11. Regioon - NUTS3
5.12. Elukoha asustustüüp - DEGURBA
5.13. Elukoha maakond
5.14. Selle maakonna nimi, mis käib kõige esimese selle isiku kohta registris oleva
elukohainfo kohta
5.15. Elukoha tüüp
5.16. Praeguses abielustaatuses oldud aastate arv
5.17. Riiki immigreerumise aeg
5.18. Kolimiste arv
6. PENSIONIKINDLUSTUSE REGISTER
6.1. Tööturustaatuse jaoks: kas inimene sai 01.09.2020 seisuga pensioni
6.2. Tööturustaatuse jaoks: kas inimene sai 01.09.2022 seisuga pensioni
6.3. Kas inimene sai 2020. aastal varajast pensioni
6.4. Kas inimene sai 2022. aastal varajast pensioni
6.5. II ja III sammas
7. HAIGEKASSA RAVIKINDLUSTUSREGISTER
7.1. Töövõimetuslehe periood
7.2. Töövõimetuslehe liik
7.3. Haigekassa poolt makstud haigushüvitiste summa
8. EMTA
8.1. Kogu sissetulek
8.2. Kasutatav sissetulek
8.3. Palk tööandjalt 1
8.4. Palk tööandjalt 2
8.5. jne
8.6. Dividenditulu
8.7. Tööturuseisund
9. TÖR
9.1. Töötamise liik
9.2. Töösuhte algus ja lõpp
9.3. Töösuhte lõpetamise alus
9.4. Tööandja kood (kodeeritud Äriregistrist)
9.5. Töösuhte peatamise lõpp ja algus
9.6. Töösuhte peatamise alus
9.7. Ametikoht
9.8. Töökoha asukoht KOVi täpsusega
9.9. Tööaja määr
10. EHIS
10.1. Kõrgeim omandatud haridustase
10.2. Kõrgeima omandatud hariduse valdkond
10.3. Kõrgeima omandatud haridustaseme omandamise aeg
10.4. Õppekava keel kõrgeima omandatud haridustaseme omandamisel
10.5. Kõige hiljutisemalt omandatud haridustase
10.6. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse valdkond
10.7. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse omandamise aasta
10.8. Õppekava keel, milles omandati kõige hiljutisemalt omandatud haridus
10.9. Hetkel omandatav haridustase
10.10. Eriala, millel hetkel omandatavat haridustaset omandatakse
10.11. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise algusaasta
10.12. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise õppekeel
10.13. Põhihariduse omandamise aasta
10.14. Põhihariduse omandamise keel
10.15. Keskhariduse omandamise aasta
10.16. Keskhariduse omandamise keel
10.17. (Enamiku) gümnaasiumi lõpueksamite sooritamise aasta
10.18. Kohustuslike gümnaasiumi lõpueksamite tulemused
10.19. Kõigi sooritatud gümnaasiumi lõpueksamite keskmine tulemus
Lisa nr 4
«KONTAKTISIK»
«Aadress1»
«Aadress2» Kuupäev
Hea «KONTAKTISIK»!
Eesti täiskasvanud on funktsionaalses lugemisoskuses ja matemaatilises kirjaoskuses veidi paremad kui teiste riikide täiskasvanud kesk-
miselt.
80% Eesti elanikest peab haridust edukaks toimetulekuks oluliseks.
Enam kui veerand kõrgharitutest ei vaja aga tänase töö saamiseks omandatud haridustaset.
Umbes 13% Eesti täiskasvanutest jääb hätta väga lihtsaid infotöötlusoskusi nõudvate ülesannetega.
Need andmed on killuke kümme aastat tagasi korraldatud rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemustest. Et
selgitada välja, kuidas on Eesti täiskasvanute oskused ja kogemused kümnendiga muutunud, palume Teie abi. Olete valitud
osalema 2022. aasta täiskasvanute oskuste uuringus. Statistikaamet küsitleb selles uuringus 13 000 Eesti elanikku vanuses 16–
65 aastat.
Kõik küsimustikud lõpuni täitnud osalejad saavad tänutäheks 20-eurose Coopi kinkekaardi.
Uuringu küsimustikule saate vastata silmast-silma intervjuul ajavahemikus 1.09.2022–30.04.2023.
Teid külastab väljaõppe saanud Statistikaameti küsitleja «kysitleja», kellel on ameti töötõend.
Uuringuga seotud küsimuste ja ettepanekute korral palun pöörduge statistikaameti klienditoe poole. Võimalusel palume Teil edastada
statistikaametile oma toimiv telefoninumber ja eelistus küsitluse aja kohta
helistades «kysitleja» telefonil «kys_telefon»,
statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9300 (E–N 8.30–16.30, R 8.30–15.30) või
statistikaameti klienditoe e-posti aadressil
[email protected].
Juhul kui Te oma telefoninumbrit ja eelistust küsitluse aja kohta meile edastanud ei ole, helistab küsitleja Teile intervjuu aja
kokkuleppimiseks rahvastikuregistrist saadud telefoninumbril küsitlusperioodi jooksul.
Turvalise küsitlemise kohta saate lähemalt lugeda kirjale lisatud infolehelt.
Uuringu kohta saab lisainfot kirjale lisatud infovoldikust, Statistikaameti kodulehelt rubriigist „Esita andmeid“ > „Andmete
esitamisest“ > „Isiku-uuringud“ või PIAAC-i veebilehelt www.hm.ee/piaac. Uuringus osalemine on vabatahtlik.
ISIKUANDMETE KAITSE JA TURVALISUS
Kogutud andmeid hoitakse turvaliselt isikuandmete kaitse reeglite järgi ning neid ei seostata mingil viisil Teie isikuga, vaid
analüüsitakse üldistatud kujul. Isikuandmete töötlemise kohta saab lähemalt lugeda siit:
https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse.
Tegusat koostööd soovides ja tänades
Urmet Lee
peadirektor
Statistikaamet
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tutvunud Teie taotlusega, saan aru, uuringu käigus töödeldakse ka eriliigilisi isikuandmeid.
Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikest 4, kui teadusuuring põhineb eriliiki
isikuandmetel, siis kontrollib esmalt asjaomase valdkonna eetika komitee käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimuste täitmist. Tulenevalt sellest palun taotleda eetikakomitee luba ning esitada see AKI
le. Kui eetikakomitee leiab, et antud uuringu puhul pole nende kooskõlastus vajalik, siis palun edastada
eetikakomite e vastav otsus.
Oleme eetikakomiteest juba prooviuuringu raames kooskõlastuse kohta küsinud. Lisatud on nende vastus.
Tutvunud Teie taotlusega, tekkisid järgmised küsimused, mille osas soovin täpsustusi:
1. Kas on olemas juba teavituskiri ja voldik, mis inimestele plaanitakse saata? Kui jah, siis palun
edastage need.
Lisatud.
2. Kas ma saan õigesti aru, et küsitlejad saadetakse kõigi 16 000 inimese juurde koju küsitluse
läbiviimiseks?
Jah, valimiisikutele saadetakse teavituskiri selle kohta, et ta on sattunud uuringu valimisse
juhuvaliku teel ning täiendav informatsioon uuringu kohta. Informatsioon edastatakse nii posti
kui ka e-posti teel (e-posti aadressi olemasolul). Seejärel läheb küsitleja valimiisiku aadressile. Kui
küsitleja on ennast ja uuringut tutvustanud ning teinud kindlaks, et ta suhtleb valimiisikuga, küsib
küsitleja, kas valimiisik on nõus uuringus osalema ja annab talle nõusolekulehe. Kui valimiisik on nõus
uuringus osalema, alustatakse küsitlusega.
3. Taotlusest ei ole aru saada, kas teavituskirja saamisel on ka inimesel võimalik keelduda uuringus
osalemisest. Kas selline võimalus on inimesele antud?
a. Kui ei, siis palun põhjendage, miks ei ole sellist võimalust antud.
b. Kui jah, siis palun kirjeldage, kuidas on inimesel võimalik seda teha
Valimiisikul on võimalik uuringus osalemisest loobuda, kui küsitleja loob temaga kontakti. Nõusolekut
küsitakse kohe ning valimiisikule ulatatakse ka nõusolekuleht, mille allkirjastamist loetakse nõusoleku
andmiseks. Kirjaga eitava vastuse andmist ei võimalda OECD ettekirjutised PIAACi uuringu
korraldamiseks. Teavituskirjas on aga märgitud nõuandeliini kontaktid, kust valmiisik saab soovi korral
lisainfot küsida.
4. Taotluse punktis A on öeldud: lisaks on isiku tuvastamise võimalus vajalik, kuna uuringu käigus
vastajatelt kogutud andmeid siduda registriandmetega, see on plaanis 2013 kevadel . Kas siin on aasta
arvus trükiviga? Kui jah, siis palun parandage see või täpsustage, milliste andmetega soovitakse vastajate
andmeid siduda.
Jah, tegemist on kirjaveaga. Küsitlusandmed seotakse registriandmetega 2023. a sügisel.
5. Saan aru, et uuringus on planeeritud töödelda edasi ka küsitlusele mittevastajate keeldujate) andmeid
Palun tooge välja täpselt, mis andmeid uuringus osalemisest keeldujate osas soovitakse edasi töödelda
ning palun põhjendage, miks just neid andmeid on vajalik uuringu eesmärgi täitmiseks endiselt töödelda.
Uuringus kasutatakse mittevastamise nihke analüüsiks järgmisi andmeid: dispositsioonikoodid,
baaskaalud, kontakteerumise arv, vanus, sugu, haridus, tööstaatus, emakeel ja elukoha maakond. Neid
andmeid on vaja analüüsida selleks, et oleks teada, kes on keeldujad ehk kas need on kindlate tunnustega
inimrühmad ja kas nende keeldumine võib muuta küsitlusandmetel tehtud järeldusi ebatäpsemaks, kuna
andmed ei ole üldistatavad kõigile.
6. Kas ma saan õigesti aru, et enne kui andmed antakse uuringut rahvusvaheliselt läbi viivale
konsortsiumile, eemaldab Statistikaamet isiku tuvastamist võimaldavad andmed? Kas see tähendab, et
edastatakse anonümiseeritud andmed?
Ei, isikuandmed liiguvad koos muu andmestikuga küsitleja tahvelarvutist krüpteeritud kujul Frankfurdis
asuvasse serverisse ja neid ei eemaldata. Isikuandmetele on ligipääs ainult krüptovõtmega ja see on
Statistikaametis. Võti on Statistikaameti poolt loodud ning uuringut rahvusvaheliselt läbi viival
konsortsiumil seda ei ole.
7. Taotluses olete kasutanud terminit umbisikustatud andmed, kas selle all olete mõelnud
pseudonümiseeritud andmeid?
Jah, tegemist on pseudonümiseeritud andmetega.
8. Palun toode välja kõikide uuringu raames kasutatavate platvormide, rakenduste, (kus töödeldakse
isikuandmeid) jms serverite asukohaserverite asukohariigidriigid.
Rahvusvahelise konsortsiumi server asub Saksamaal.
Põhja- ja Baltimaade võrgustiku server asub Taanis.
Teadlaste töölaua teenuse raames kasutatavaks tehtavad andmed asuvad Eesti Statistikaametis.
9. Taotluse punkti 5 kohaselt kuulub valimisse 16 –– 65aastased Eesti elanikud, kokku 16 000 inimest.
a. Juhin tähelepanu, et 16. – 17. aastaste puhul on tegemist alaealistega ning nende puhul tuleb
nõusolek võtta nende seaduslikelt esindajatelt. Kuidas seda on planeeritud teha? planeeritud teha?
16. – 17. aastaste puhul võetakse nõusolek nende seaduslikult esindajalt. Nõusoleku küsimiseks ulatatakse
lapse vanemale nõusolekuleht (sama informatsiooniga, nagu on nõusolekuleht lisas nr 2). Juhul kui
vanemal pole võimalik nõusolekulehte allkirjastada kohapeal, saadetakse see talle meiliga. Küsitlust ei
alustata enne, kui nõusolekuleht vanema allkirjaga on küsitlejani jõudnud.
b. Kas tõesti planeeritakse saata teavituskiri kõigile 16 000 inimesele ja seejärel saata kõikide juurde
küsitleja?
Jah, teavituskiri saadetakse kõigile valimiisikule ja seejärel külastab neid küsitleja.
c. Palun põhjendage, miks on vajalik nii suur valim.
Valimi suurus on paika pandud OECD poolt ning selle suur maht tuleneb sellest, et PIAACi andmete
põhjal tehakse järeldusi väga erinevate gruppide kohta (vanuse, soo, elukutse, tööiseloomu, haridustee
jpm järgi). Selleks, et kõikides nendes gruppides oleks üldistamiseks ja usaldusväärsete tulemuste
saamiseks piisavalt vastuseid, on vaja suurt valimit. Lisaks on PIAACi uuring pikk ning vastamismäärad
on ka üleüldiselt uuringute puhul langenud, mistõttu on suur valim piisava hulga vastuste kättesaamiseks
oluline.
10. Taotluse punktis D kirjeldanud seda osa, mis puudutab päringut Rahvastikuregistrist ja seejärel
küsitlust. Kuid andmeid soovite pärida lisaks ka muudest registritest. Palun selgitage ka selle
andmetöötluse osa (kes pärib, kuidas toimub edastamine, kuidas ja kas ühendatakse jms).
Andmed, mis tulevad registritest, mis on Statistikaametil olemas, seob Statistikaamet PIAACi andmetega
isikukoodi alusel, misjärel isikukood kustutatakse ning identifitseerivaks tunnuseks jääb vaid PERSID.
Andmete, mis ei kuulu Statistikaametile edastatavatesse registritesse, puhul annab Statistikaamet PIAACi
küsitlusele vastanute isikukoodid registry omanikule krüpteeritud failina ilma ühegi teise tunnuseta.
Registri omanikud saavad nende alusel teha vastavad väljavõtted ja andmed Statistikaametile edastada,
kus toimub andmete sidumine samamoodi, nagu Statistikaametisse jõudvate registrite puhul. Andmeid
edastatakse HTMi ilma isikukoodideta ning Põhja- ja Baltimaade võrgustikule ilma isikukoodideta ning
täielikult anonümiseeritud kujul ehk eemaldatud on ka kõik tunnused, mis võimaldavad inimest kaudselt
tuvastada.
11. Taotluse punktis 7 on öeldud, et anonümiseeritud andmeid säilitatakse 20 aastat. Punktis 7.2 on
öeldud: küsitlusandmetest moodustatud andmebaas, tuvastamist võimaldavad tunnused on eemaldatud,
isikule on omistatud 12-kohaline PERSID tunnus. .
a. Kas soovitakse säilitada anonümiseeritud andmeid või pseudonümiseeritud andmeid?
Anonümiseeritud andmetega on tegemist siis, kui inimest ei ole võimalik mingil moel tuvastada,
anonümiseerimiseks ei piisa inimese otseselt tuvastavate andmete eemaldamisest. Kui inimest on
võimalik kaudselt, teatud andmete koosmõjust siiski tuvastada, siis tegemist on pseudonümiseeritud
andmetega.
Säilitatakse pseudonümiseeritud andmed.
b. Kas PERSID tunnus on tagasipööratav ehk kas andmete säilitamisel säilitamise säilib ka koodi võti?
PERSID tunnus on tagasipöörav valimi (SCF faili) tasemel. SCF fail koos isikuandmetega (nimi,
perenimi, aadress) laetakse iCMA portaali ning see info projekti käigus on sealt nähtav. Lisaks
isikuandmed on olemas küsitleja arvutis (laetakse iCMA'st), see on vajalik intervjuu läbiviimiseks.
Intervjuu tulemused on aga salvestatud ainult PERSIDga. Tulemused on salvestatud krüpteeritud ZIP faili
sisse. ZIP fail liigub DE serverisse, seejärel DME andmebaasi, seejärel Statistikaameti VAISi jne – igal
sammul ainult PERSIDga.
VAIS andmebaasi tabelites ega DME andmebaasis PERSID ei ole seotud võtme kaudu muude tabelitega,
mille kaudu saaks PERSID siduda nimega või aadressiga.
Seega, kui peale projekti lõpu iCMA portaali andmed hävitada, lisaks hävitada kõik algsed valimi / SCF
failid (ka SA arvutites asuvad koopiad), siis PERSID ei ole enam tagasipööratav.
12. Palun selgitage, kuidas toimub uuringu käigus töödeldavate andmete anonümiseerimine.
Intervjuu tulemused sisaldavad ainult PERSID ja kogu töö toimub PERSIDga. Andmete
anonümiseerimiseks hindab Statistikaamet iga taustatunnuse ja taustatunnuste kombinatsiooni puhul
erinevatesse rühmadesse kuuluvate vastanute arvu. Kui mõnes rühmas on vastanute arv alla 10 inimese,
eemaldatakse nende inimeste puhul mõni taustatunnus, mis rühma kitsendab või laiendatakse vastuste
kategooriaid – nt bakalaureus, magister ja doktor muudetakse kõrghariduseks.
13. Teavitamise osas olete välja toonud, et küsite nõusolekut andmete edastamiseks, kuid ei selgita, juba
toimunud andmetöötlust. Andmesubjektide teavitamise kohustus tuleneb isikuandmete kaitse
üldmäärusest (IKÜM). Üldmäärus sätestab küll ka teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada
pigem erandlikel asjaoludel. Praegusel juhul ei näe ma, et oleksid sellised erandlikud asjaolud, mis
takistaksid teavitamist. IKÜM artiklites 13 – 14 sätestab teabe, mis tuleb inimesele isikuandmete
töötlemisel esitada. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis planeeritud on saata teavituskiri kõigile
inimestele, kelle andmeid töödeldakse, seega tuleks selles teavituskirjas inimesi andmetöötlusest teavitada
ning esitada IKÜM- kohane teave.
Teavituskirjas on olemas viide Statistikaameti kodulehel olevale lehele, kus on põhjalik info selle kohta,
kuidas Statistikaamet saab ja töötleb isikuandmeid.
14. Nõusoleku vormi tuleb täiendada (kust andmed saadi, millised õigused inimesel on, säilitustähtajad
jne), et see vastaks IKÜM nõuetele.
Täiendatud.
Palun hiljemalt 10.08.2022 taotluses esinevad puudused kõrvaldada ning selgitused ja täpsustused
taotlusvormile sisse viia. Taotlus palun allkirjastada esindusõigust omava isiku palun allkirjastada
esindusõigust omava isiku pooltpoolt. Ühtlasi pikendan teadusuuringu loa taotluse menetlemise tähtaega
kuni 24.08.2022. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse
seaduse §15 lg 3 jätta taotluse läbi vaatamata.Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Virve Lans
jurist
peadirektori volitusel
Rahvusvaheline
täiskasvanute oskuste
uuring PIAAC
2010 Hea vastaja!
Kümmekond aastat tagasi osales Eesti
rahvusvahelises täiskasvanute oskuste
uuringus PIAAC. Kohe algab uuringu teine
etapp. Taas kaasa lüües saame tulemusi
eelmistega võrrelda ja teha järeldusi
uuringute vahelisel ajal tehtud elukestvat
õpet mõjutanud otsuste kohta.
Jakob Hurt on
öelnud, et peame väikse
rahvana saama suureks
vaimult. Õpilaste PISA uuringu
tulemused on tõestanud,
et meie pisike, ent pikkade
haridustraditsioonidega riik
kuulub maailma
parimate sekka.
Nüüd on Sinu käes võimalus muuta elu Eestis veel paremaks. Osaledes
uuringus, vastates küsimustele, annad oma panuse, et aidata riigijuhtidel
teha otsuseid, mis toetavad ja mõjutavad meid kõiki parimal võimalikul
moel.
Sinu küsitlusse panustatud aeg on meie jaoks väga oluline. Suur tänu juba
ette!
Parimate soovidega
Tõnis Lukas
haridus- ja teadusminister
Mis on PIAAC?
Eestis
küsitletakse ligi
16 000 elanikku.
PIAAC on kõige
laialdasem täiskasvanute
oskuste uuring, mis kunagi on
läbi viidud. Uuringus osaleb
32 riiki, andmeid kogutakse
ligi 150 000 elaniku kohta
vanuses 16 kuni 65 aastat.
• PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on
rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring.
• Uuringu eesmärk on koguda teavet täiskasvanute igapäevaste tegevuste, näiteks
lugemise, informatsiooni otsimise, arvutite ja infotehnoloogia kasutamise,
samuti hariduse ja töökogemuse kohta.
• Uuringu tulemusena saame ülevaate lahendamist vajavatest kitsaskohtadest
ja võimaluse tegutseda selle nimel, et igaühe ettevalmistus vastaks edaspidi
paremini tööturu vajadustele.
• PIAAC annab võimaluse võrrelda Eesti elanike teadmisi ja oskusi teiste riikidega.
Seepärast on PIAAC uuringut nimetatud ka täiskasvanute PISA uuringuks
(Programme for International Student Assessment), kus Eesti õpilased on
saavutanud silmapaistvaid tulemusi.
• Eesti osales PIAAC uuringus esimest korda aastatel 2008–2013. Sellel korral
toimub PIAACi uuring 2018.–2023. aastal. Uuringu tulemused avalikustatakse
2024. aasta lõpus.
• Rahvusvahelist täiskasvanute oskuste uuringut PIAAC korraldab Eestis Haridus-
ja Teadusministeerium koostöös Statistikaametiga.
Miks seda uuringut vaja on?
• Digiajastul kasutavad täiskasvanud tööl ja igapäevaelus üha rohkem infot
ja tehnoloogiat. Arvuteid ja nutiseadmeid kasutatakse suhtlemiseks, info
otsimiseks ja töötlemiseks. Mida oskuslikum info ja töövahendite kasutaja
Sa oled, seda paremini saad osaleda tööelus, poliitilistes protsessides ja oma
kogukonnas nii praegu kui ka tulevikus.
• Uuring annab haridustöötajatele, -teadlastele ja poliitikakujundajatele
väärtuslikku infot Eesti täiskasvanute praeguste oskuste ja kogemuste kohta.
Teavet kasutatakse selleks, et teha otsuseid ja kavandada tegevusi, mis aitavad
tagada täiskasvanutele nii nende isiklikus kui tööelus parimaid toimetuleku
võimalusi.
Tausta- Oskuste Sotsiaal- Harjutused
küsimustik kasutamine emotsionaalsed
• Lugemisoskus
oskused
• Demograafilised • Kognitiivsed
• Matemaatiline
tunnused oskused • Individuaalsed
kirjaoskus
omadused,
• Haridus • Suhtlemis- ja
käitumine ja • Probleemi-
sotsiaalsed
• Sotsiaalne ja veendumused lahendamise
oskused
keeleline taust nagu kohu- oskus
• Füüsilised setundlikkus,
• Tööstaatus ja avatus, ene-
oskused
sissetulek seusk, suhted
• Õpioskused teistega
• Sotsiaalne mõju
• Töökeskkonna
kvaliteet
Mida Sinult oodatakse?
• Igale valimisse kuuluvale inimesele saadetakse koju kiri palvega
uuringus osaleda. Kirja saamisel võta palun võimalusel ise küsitlejaga
telefoni teel ühendust ja leppige omavahel kokku teile sobivaim
küsitlusaeg ja -koht. Kui Sul pole võimalik helistada, siis oota, kuni
helistab küsitleja ise, et sobiv küsitlusaeg kokku leppida.
• Küsitlejaks on vastava väljaõppe saanud Statistikaameti töötaja,
kellel on fotoga töötõend.
Küsitluse tegemiseks tuleb küsitleja Sinu juurde koju või kokkulepitud
kohta. Intervjuu puudutab Sinu haridust, töökogemust, tehnoloogia
kasutamist ning muud infot. Tahvelarvutis tuleb lahendada
ülesandeid, mille sarnastega puutud kokku oma igapäevaelus, näiteks ravimiretsepti
juhiste järgimine, lennujaamas lennuplaani lugemine, kaardi lugemine suuna
määramiseks või toidukaubal etiketi otsimine säilivusaja leidmiseks. Küsitluseks
kulub aega keskmiselt tund ja 45 minutit. Küsimustele vastamise aeg ei ole piiratud.
Küsitlus tehakse eesti ja/või vene keeles. Vastajana saad valida, kumba keelt Sa
eelistad.
Miks on Sinu osalemine oluline?
• Oled sattunud valimisse juhuse tahtel, oled ainulaadne, esindades
samas ka teisi enda sarnaseid inimesi, kas hariduse, elukoha,
vanuse või muude ühiste parameetrite alusel. Valim on vajalik, kuna
kogu täiskasvanud elanikkonna küsitlemine oleks liiga keerukas.
Seega on Sinu vastused ja igapäevaoskused käimasoleva uuringu jaoks väga
tähtsad ja asendamatud, mis tähendab, et küsitleja ei saa Sind kellegagi
asendada.
• Sinu panus aitab meil rohkem teada saada Sinu kogukonna kohta ja annab
selgema pildi kogu Eesti elanikkonnast. Infot Eesti kohta saab hiljem kõrvutada
teiste riikidega ning võrrelda osalenud riikide majanduslikku ja sotsiaalset
arengut.
• Iga vastaja loeb. Mida rohkem on vastajaid, seda usaldusväärsemad on uuringu
põhjal tehtavad järeldused.
„Ma pole juba aastaid koolis ega tööl käinud. Ma ei usu,
et ma saan aidata.“
Kindlasti saad! Väga oluline on, et uuringus oleks esindatud läbilõige kõigist Eestis
elavatest täiskasvanutest. Vajame andmeid inimestelt, kes:
• on erinevas vanuses;
• praegu töötavad, aga ka neilt, kes ei tööta või on pensionil;
• käivad praegu koolis, aga ka neilt, kes käisid koolis palju aastaid tagasi;
• käisid koolis mõned aastad, aga ka neilt, kes on koolis käinud palju aastaid.
Kuidas olla kindel, et mu vastused
jäävad konfidentsiaalseks?“
Sinu panus
• Seaduse kohaselt ei avaldata Sinu vastuseid
kellelegi, kes ei ole selle uuringuga otseselt on meile
seotud. Kusagil ega kellelegi ei avaldata mitte
mingisugust teavet, mis võimaldaks kellegi oluline!
isikut tuvastada. Selline info eemaldatakse
andmete juurest kohe, kui küsitlus on tehtud.
• Kõik, kes on uuringuga seotud, allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu,
kohustusega kõiki vastajatelt saadud andmeid konfidentsiaalsena
hoida.
Kust ma leian rohkem
teavet?
?
Küsitleja, kes tuleb Sinu koju, oskab vastata küsimustele, mis Sul
uuringu kohta tekkida võivad. Võid igal ajal pöörduda ka Statistika-
ameti klienditoe poole või külastada uuringu veebilehte.
Statistikaameti klienditugi:
+372 625 9300
E-N kl 8:30-16:30, R 8:30-15:30
[email protected]
Uuringu veebileht:
www.hm.ee/piaac
Suur tänu Sulle uuringus osalemise eest!
«KONTAKTISIK»
«Aadress1»
«Aadress2» Kuupäev
Hea «KONTAKTISIK»!
Eesti täiskasvanud on funktsionaalses lugemisoskuses ja matemaatilises kirjaoskuses veidi paremad kui teiste riikide
täiskasvanud keskmiselt.
80% Eesti elanikest peab haridust edukaks toimetulekuks oluliseks.
Enam kui veerand kõrgharitutest ei vaja aga tänase töö saamiseks omandatud haridustaset.
Umbes 13% Eesti täiskasvanutest jääb hätta väga lihtsaid infotöötlusoskusi nõudvate ülesannetega.
Need andmed on killuke kümme aastat tagasi korraldatud rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC
tulemustest. Et selgitada välja, kuidas on Eesti täiskasvanute oskused ja kogemused kümnendiga muutunud, palume Teie
abi. Olete valitud osalema 2022. aasta täiskasvanute oskuste uuringus. Statistikaamet küsitleb selles uuringus 13 000
Eesti elanikku vanuses 16–65 aastat.
Kõik küsimustikud lõpuni täitnud osalejad saavad tänutäheks 20-eurose Coopi kinkekaardi.
Uuringu küsimustikule saate vastata silmast-silma intervjuul ajavahemikus 1.09.2022–30.04.2023.
Teid külastab väljaõppe saanud Statistikaameti küsitleja «kysitleja», kellel on ameti töötõend.
Uuringuga seotud küsimuste ja ettepanekute korral palun pöörduge statistikaameti klienditoe poole. Võimalusel palume Teil
edastada statistikaametile oma toimiv telefoninumber ja eelistus küsitluse aja kohta
helistades «kysitleja» telefonil «kys_telefon»,
statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9300 (E–N 8.30–16.30, R 8.30–15.30) või
statistikaameti klienditoe e-posti aadressil
[email protected].
Juhul kui Te oma telefoninumbrit ja eelistust küsitluse aja kohta meile edastanud ei ole, helistab küsitleja Teile intervjuu
aja kokkuleppimiseks rahvastikuregistrist saadud telefoninumbril küsitlusperioodi jooksul.
Turvalise küsitlemise kohta saate lähemalt lugeda kirjale lisatud infolehelt.
Uuringu kohta saab lisainfot kirjale lisatud infovoldikust, Statistikaameti kodulehelt rubriigist „Esita andmeid“ >
„Andmete esitamisest“ > „Isiku-uuringud“ või PIAAC-i veebilehelt www.hm.ee/piaac. Uuringus osalemine on vabatahtlik.
ISIKUANDMETE KAITSE JA TURVALISUS
Kogutud andmeid hoitakse turvaliselt isikuandmete kaitse reeglite järgi ning neid ei seostata mingil viisil Teie isikuga, vaid
analüüsitakse üldistatud kujul. Isikuandmete töötlemise kohta saab lähemalt lugeda siit:
https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse.
Tegusat koostööd soovides ja tänades
Urmet Lee
peadirektor
Statistikaamet