dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

PIAACi taotluse puuduste kõrvaldamine

Andmekaitse Inspektsioon · 11. august 2022
Viit
2.2.-1/22/14
Registreeritud
11. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2022
Vastutaja
Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
10. september 2022

Failid

  • 📎PIAACi AKI loa taotluse puuduste kõrvaldamine.asice3361 KB

Sisu (failidest)

Teie: 15.07.2022 nr 1/22/14 Virve Lans Andmekaitse Inspektsioon Meie: 11.08.2022 nr 1.1- 10.4/22/3104-3 PIAACi AKI loa taotluse puuduste kõrvaldamine Saadame rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC AKI loa taotluse parandatud versiooni ning küsitud lisadokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Lisad: 1. Parandatud AKI loa taotlus 2. Vastused esitatud küsimustele 3. Teavitusvoldik 4. Teavituskiri 5. Eetikakomitee vastus Elsa Trumm 735 0152 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Saatja: "Kristi Rüütel" <[email protected]> Saaja: "Triin Savisto" <[email protected]> Teema: FW: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas(Aspose.Email Evaluation) Kuupäev: 2020-03-18 08:57 This is an evaluation copy of Aspose.Email for .NET http://www.aspose.com/corporate/purchase/end-user-license-agreement.aspx: View EULA Online ------------------------------ Lugupeetud Triin Savisto   Tänini ei ole eetikakomiteed andnud hinnanguid riigivõimu poolt teostatavatele analüüsidele ja uuringutele. Hinnatud on uurija algatatud teadusuuringuid ja kliinilisi ravimiuuringuid. SoMile me juba edastasime oma vastava seisukoha.   Kui AKI ja JuM Teile siiski keelduvad luba andmast, andke palun uuesti meile märku. Soovitan tekkinud olukorrast koheselt teavitada ka Katrin Pihorit ja Kairi Värvi HTMis, kes on eetikakomiteede maastiku korrastamise eestvedajad.   Heade soovidega Kristi Rüütel     Kristi Rüütel, MD, PhD Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee, esimees Tervise Arengu Instituut, Hiiu 42, 11619 Tallinn  tel 659 3904 [email protected]<mailto:[email protected]> https://www.tai.ee/et/instituut/taiek           From: Triin Savisto <[email protected]<mailto:[email protected]>> Sent: Wednesday, March 18, 2020 9:01 AM To: Eetikakomitee meilid <[email protected]<mailto:[email protected]>> Subject: RE: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas   Tere   Mõistan, et hetkel on ka ilmselt Teil väga kiire. Kas Teil on olnud võimalust alloleva küsimuse peale mõelda?   Ette tänades Triin Savisto   analüütik analüüsiosakond, Haridus- ja Teadusministeerium [email protected]<mailto:[email protected]> www.hm.ee<http://www.hm.ee/> | fb.com/haridusministeerium<http://www.fb.com/haridusministeerium> | twitter.com/haridusmin<https://twitter.com/haridusmin>     From: Triin Savisto Sent: Monday, March 9, 2020 3:33 PM To: '[email protected]' <[email protected]<mailto:[email protected]>>   Subject: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas   Tere   Haridus- ja Teadusministeerium esitas Andmekaitse Inspektsioonile taotluse isikuandmete töötlemiseks rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC prooviuuringus. Andmekaitse Inspektsioon palus oma vastuskirjas taotleda luba eetikakomiteelt. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on eetikakomiteelt loa taotlemine vajalik seoses eriliigiliste isikuandmete kogumisega. Eriliigiliste isikuandmete kogumisena käsitletakse vastajale esitatavat küsimust: „Järgnev küsimus puudutab Teie tervist. Kas arvate, et Teie tervis on üldiselt suurepärane, väga hea, hea, rahuldav või halb?“.   Palume Teie hinnangut sellele, kas eetikakomiteelt loa taotlemine on antud juhul vajalik?   Lugupidamisega Triin Savisto   analüütik analüüsiosakond, Haridus- ja Teadusministeerium [email protected]<mailto:[email protected]> www.hm.ee<http://www.hm.ee/> | fb.com/haridusministeerium<http://www.fb.com/haridusministeerium> | twitter.com/haridusmin<https://twitter.com/haridusmin> Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Haridus- ja Teadusministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 lõikes 5 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC põhiuuring A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Tegemist on rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) põhiuuringuga, mida viiakse OECD eestvedamisel läbi 32 riigis. PIAAC uuringu põhifookuses on täiskasvanute peamised kognitiivsed oskused - funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus ning küsimused oskuste kujunemise ning oskuste väljundite kohta nii tööturul kui sotsiaalses sfääris. PIAAC uuringut Eestis koordineerib Haridus- ja teadusministeerium (HTM), uuringu partneriks on Statistikaamet (SA), kes võtab valimi ja kogub ja kodeerib andmed. Põhiuuringule eelnes prooviuuring, mille raames koguti andmeid juunist septembrini 2021. aastal ning mille eesmärgiks oli hinnata põhiuuringus kasutatavate mõõtmisvahendite kvaliteeti, uuringu läbiviimiseks vajalike tehniliste lahenduste kvaliteeti, küsitlemisega seotud protseduuride asjakohasust ja toimimist, skaleerimist ja mõõtmisvahendi psühhomeetrilisi näitajaid. Isikuandmeid töödeldakse andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuringu valimisse kaasatakse valim konkreetsetest inimestest (16000 inimest), kellele saadetakse posti teel ettepanek uuringus osalemiseks, teavituskiri ja voldik, milles on informatsioon uuringu (sh konfidentsiaalsuse) kohta. Informatsioon edastatakse nii posti kui ka e-posti teel. Seejärel läheb küsitleja valimiisiku aadressile. Kui küsitleja on ennast ja uuringut tutvustanud ning teinud kindlaks, et ta suhtleb valimiisikuga, küsib küsitleja, kas valimiisik on nõus uuringus osalema. Kui valimiisik on nõus uuringus osalema, esitab küsitleja valimiisikule nõusolekulehe (mustand esitatud lisas 2) tema andmete kasutamiseks pseudonümiseeritult Haridus- ja teadusministeeriumis ning anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikus ning anonümiseeritud kujul Statistikaameti teadlase töölaua teenuse kaudu teadlaste poolt, kes on sõlminud konfidetsiaalsusleppe. Kui valimiisik on nõusolekulehe täitnud ning allkirjastanud, annab ta selle tagasi küsitlejale ning järgmiseks alustatakse küsitlusega, kasutades tahvelarvutit, milles on taustaküsimustik, mida on eeltäidetud eri registritest pärit tunnustega (vt ka lisa 3). Kui valimiisik keeldub uuringus osalemast, siis märgitakse ta mittevastajaks ning tema andmeid analüüsitakse vaid mittevastamise nihke arvutamise kontekstis. Valimi võtab Rahvastikuregistrist Statistikaameti andmehõive ja töötluse osakonna juhtivspetsialist. Mittevastamise nihke arvutamiseks ja andmete kaalumiseks on vajalik teada, millised inimesed vastasid ja millised mitte. Samuti on isiku tuvastamist võimaldavate andmete (valimiisiku nimi, aadress, vanus) töötlemine vajalik selleks, et küsitlejad leiaksid valimiisikud üles ning viiksid küsitluse läbi vaid valimisse määratud isikutega. Lisaks on isiku tuvastamise võimalus vajalik, kuna uuringu käigus vastajatelt kogutud andmeid siduda registriandmetega, see on plaanis 2023 kevadel. Isiku tuvastamise võimalus on äärmiselt piiratud ning õigus selleks on vaid Statistikaameti uuringuga seotud konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel ja volitatud isikutel ning valimiisiku nõusolekul Haridus- ja Teadusministeeriumi konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel (kuid siiski vaid pseudonümiseeritud kujul). Kõik uuringuga seotud isikud on alla kirjutanud konfidentsiaalsusleppele ning küsitlejate koolitus sisaldab eraldi moodulit uuringu eetika- ja konfidentsiaalsuspõhimõtete kohta. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu: PIAAC uuring on rahvusvaheline teadusprojekt, mis toimub teist korda (esimene uuring toimus aastatel 2008-2013, andmekorje aastatel 2011-2012) ning milles osaleb sel korral 32 riiki. Põhiuuringu tulemusena valmib riiklik raport (ning temaatilised lisaraportid) koos poliitikakujunduse soovitustega, Eesti tulemusi kajastatakse rahvusvahelistes raportites ning koostöös Põhjamaadega valmib Põhjamaade raport. PIAACi andmeid kasutatakse erinevate haridust ja oskusi puudutavate indikaatorite väljatöötamisel nii OECDs, Euroopa Komisjonis kui ka siseriiklikult. PIAAC uuring pole algatatud kui tavaline teadusuuring, vaid ennekõike kui alusmaterjali kogumine ja analüüsimine tõenduspõhiseks haridus- ja tööelu poliitikakujunduseks. Eesti liitus PIAAC uuringu teise lainega Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 26.06.2017.a kirjaga. Uuringu läbiviimist toetavad nii teised ministeeriumid (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) kui ka HTMi hallatavad asutused (SA Kutsekoda, HARNO jt) ning teised asutused (ülikoolid, uuringufirmad, Eesti Töötukassa). HTM eestvedamisel on loodud uuringu nõukogu, kuhu nimetatud asutuste esindajad kuuluvad. Samuti toetab uuringu läbiviimist Euroopa Komisjon, tasudes suure osa uuringu osavõtutasust. Eesti osaleb PIAAC uuringus teist korda. Eelmisel korral koguti Eestis kokku 7632 16-65-aastase täiskasvanu kohta andmeid aastatel 2011-2012. Tulemuste põhjal avaldas Haridus- ja Teadusministeerium kokku 8 erinevaid teemasid kajastavat aruannet (kättesaadavad veebilehel www.hm.ee/piaac) ning lisaks toimus koostöö Põhjamaadega, mille tulemusena ilmus PIAAC Põhjamaade raport ning valmis küsitlusandmete ja registriandmete ühendandmebaas. PIAAC uuringu andmeid on kasutatud ka muudes uuringutes (nt TLÜ ja Praxis) ning väga erinevates üliõpilastöödes. Samuti on andmeid kasutanud teised ministeeriumid (nt Sotsiaalministeerium). OECD on avaldanud arvukalt aruandeid. Eelmise PIAAC uuringu tulemusi on HTM kasutanud tõenduspõhise poliitika kujundamiseks (nt kasutati tulemusi elukestva õppe strateegia koostamisel, sh täiskasvanute täienduskoolituste tellimuse kujundamisel). PIAAC andmete baasil luuakse 2 avalikuks kasutuseks mõeldud andmebaasi, et anda laiemale teadlaste ringile võimalus andmete edasiseks analüüsiks. See loob aluse, et lisaks koostatud raportitele valmivad andmete baasil ka teadusartiklid ja erineval tasemel lõputööd. OECD poolt koostatavas andmebaasis on 32 riigi küsitlusandmed, Põhja- ja Baltimaade andmebaasis on 6 riigi küsitlusandmed ja registriandmed. PIAACi andmete registriandmetega sidumine annab võimaluse uurida põhjuslikke seoseid, avardab oluliselt analüüsivõimalusi ning on ka Põhja- ja Baltimaade koostöö põhifookus. Põhja ja Baltimaade nõukogu on oluline ka välispoliitiliselt: see on läbimurre positsioneerimaks ennast riikide hulgas, kus on maailmas enim hinnatud haridussüsteemid. PIAAC Põhja- ja Baltimaade võrgustik (Eesti, Soome, Taani, Rootsi, Norra, Läti) tegutseb Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel, koostööprojekti sisuks on registriandmetega täiendatud andmebaas, mida saavad kasutada teadlased, ühisele andmebaasile baseeruv Põhja- ja Baltimaade raport, esmane tulemusi tutvustav seminar ja konverents. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis, kes analüüsivad mittevastamise nihet ning seovad kogutud andmeid registriandmetega. Analüüsi jaoks kasutatavas andmebaasis on isikukoodid eemaldatud ning vähendatud isikute kaudse tuvastamise võimalust tunnuseid töödeldes/ümber kodeerides. Kui kaudse tuvastamise võimalust ei ole võimalik välistada, siis sõlmitakse andmete kasutajatega konfidentsiaalsuslepingud. Haridus- ja Teadusministeerium saab nende inimeste, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud, pseudonümiseeritud andmestiku töötlemata tunnustega, eemaldatud on elukoha aadress, telefoninumber, isiku nimi ning isikukood on asendatud PERSID-tunnusega. Avalikuks kasutamiseks mõeldud OECD andmebaasis ning koostöös Põhjamaade ja Baltimaade loodavas andmebaasis võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vähendada veelgi isiku kaudse tuvastamisvõimaluse riski, nt PIAACi esimese laine andmebaasides ei ole näidatud isiku elukohta suurema täpsusega kui Eesti ja asustustihedus, doktorikraad on ühendatud magistrikraadiga, laste arvu üle 4 ei näidata. PIAAC Põhjamaade andmebaas hakkab paiknema Taani Statistikaametis. Seda andmebaasi saavad kasutada vaid Taani Statistikaametiga lepingu sõlmijad kaugpöördumise teel ehk mikroandmeid pole võimalik alla laadida. Eesti andmebaasi saavad kasutada lepingu (sh konfidentsiaalsuslepingu) alusel Eesti uurijad PIAAC raportite koostamiseks ja PIAACiga seotud teadustööks. Üheski avalikus raportis ei näidata tulemusi väiksema kui 30 inimeselise grupi kohta. Kuna oskuste mõõtmisel on kasutatud üksikvastuste teooriat, (ühe inimese vastused genereeritakse tema tegelike vastuste ning taustatunnuste alusel, kasutades üldkogumi tulemusi) siis oskusi polegi võimalik analüüsida üksikindiviidide kohta. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Valimi võtab rahvastikuregistrist Statistikaameti valimi moodustamise eest vastutav isik. Valimiisikule määratakse unikaalne 12-numbriline ID (PERSID). Küsitlejad kasutavad küsitlusandmete kogumisel tahvelarvutit, milles asub küsitlusrakendus (International Case Management System, iCMS). Küsitlusrakendus koosneb kahest osast: 1) iCMS Client, mis töötab küsitleja tahvelarvutis; 2) iCMS Administration System, mis on rakendus, mille abil saab Statistikaameti uuringuga seotud meeskond jälgida küsitluse edenemist. iCMS-is on piiratud juurdepääsuga andmed (isikuandmed) krüpteeritud ning ligipääs on vaid Statistikaameti uuringuga seotud meeskonnal, muud andmed (küsitlusandmed) on krüpteeritud ning kättesaadavad Eesti uuringumeeskonnale ning teatud konsortsiumi liikmetele. Selleks, et küsitleja saaks minna valimiisiku juurde, sisaldab iCMS Client valimiisiku aadressi. Esimese sammuna tuleb küsitlejal üle kontrollida, kas tegemist on õige valimiisikuga. Seega kontrollitakse üle valimiisiku nimi, vanus, sugu ja aadress. Kui tegemist on õige valimiisikuga, tutvustatakse valimiisikule uuringut (valimiisikule on eelnevalt posti teel saadetud teavituskiri ja uuringut puudutava informatsiooniga voldik) ning valimiisik saab nõusolekulehe tema andmete edastamise pseudonümiseeritud kujul HTMi PIAACi tiimile ja anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikule lubamiseks või mittelubamiseks. Kui nõusoleku leht on täidetud, alustatakse küsitlemisega. Intervjuu käigus kogutud andmed (taustaküsimustiku vastused) sisestab Statistikaameti küsitleja tahvelarvutis olevasse küsitlusprogrammi (PIAAC Delivery System, PDS), mis asub küsitlusrakenduses (iCMS Client). Kognitiivsete ülesannete lahendused sisestab tahvelarvutisse valimiisik. Peale vastuste sisestamist PDS-i ei ole küsitlejal võimalik kogutud andmeid vaadata ega täiendada. Statistikaameti küsitleja laeb päeva lõpus tahvelarvutis olevad andmed krüpteeritud kujul Frankfurdis asuvasse serverisse. OECD on koos osalevate riikidega organisatsioonidega (nt Eestis Haridus- ja Teadusministeerium, kes on vastutav töötleja PIAAC uuringu läbiviimiseks Eestis) PIAACI uuringu vastutav töötleja ning konsortsium volitatud töötleja (sätestatud OECD ja konsortsiumi vahel sõlmitud lepingu punktis 20.2.21 ). Sama lepingu punkt 20.2.32 ütleb: osapooled on teadlikud ja nõustuvad, et osalevate riikide poolne isikuandmete töötlemine (sh andmete kogumine ja edastamine) toimub vastavalt riiklikule seadusandlusele. Konsortsium ega OECD ei pääse ligi iCMS-is olevatele isikuandmetele (aadress, nimi, kontaktandmed), krüptovõti on olemas ainult Statistikaametil. iCMS-ist laeb Statistikaameti andmetöötleja (National Data Manager, NDM) andmed andmetöötlusprogrammi Data Management Expert (DME). DME on samuti rollipõhise ligipääsuga rakendus, st riigid saavad vajalikud andmed töödelda, eemaldada, lukustada, kokku suruda jne, ning seejärel saavad riigi poolt lubatud andmeid (st andmeid, mis ei võimalda isiku otsest ega kaudset tuvastamist) analüüsiks kasutada IEA-s PIAAC uuringuga töötavad inimesed. IEA puhastab andmed ning edastab need ETS-ile analüüsiks, kaalumiseks ja mittevastamisest tingitud nihke analüüsiks Westatile, taustaküsimustiku andmete ülevaatamiseks ROA-le ja GESIS-ele ning OECDle ülevaatamiseks ning analüüsiks. Isikuandmeid kolmandatele osapooltele ei avaldata. 1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Haridus- ja Teadusministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis - 1.3 Registrikood või isikukood 70000740 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Munga 18, registrikandega) 50088 Tartu maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Telefon: 735 0222 e-post: [email protected] Uuringu kontaktisik: Analüüsiosakonna analüütik ja PIAAC uuringu projektikoordinaator Triin Savisto e-post: [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1) Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1: Haridus- 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, avamise otsus, leping vms kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö ja keele valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9: Haridus-ja Teadusministeerium osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid. 3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus § 5 lg 3: Ministeeriumi põhiülesanded: 3) poliitika mõju analüüsimine, uuringute korraldamine ja statistika koostamine. 3. Uuringu tellija - Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Antud taotlus on esitatud: 1) põhiuuringu läbiviimiseks. Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud Allpool on toodud mõned peamised küsimused, hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine millele PIAAC andmed annavad võimaluse vastata:  Millisel tasemel on Eesti täiskasvanute oskused, võrreldes teiste riikidega ning võrreldes 10-aastase taguse mõõtmisega?  Kuidas on oskused jagunenud Eesti elanike hulgas soo, vanuse, piirkondade ja tegevusalade lõikes?  Kuidas saab oskusi arendada: millised tegevused, milline haridus ja töökeskkond toetavad enim oskuste paranemist?  Kas ja kuidas on oskused seotud inimese majandusliku edu ja sotsiaalse toimetulekuga (sh poliitilise ja kodanikuaktiivsusega, tervise- käitumisega, usaldusega)?  Oskused ja töötasu. Kas töötasu on seotud enam oskuste, hariduse, ameti, tegevusvaldkonnaga jne? Riikidevahelised erinevused. Kas oskuste erinevused aitavad selgitada palgalõhet?  Kuidas oskustesse investeerimine ühiskonnale tagasi toob: majanduskasv, tervisekulutused, sotsiaalne sidusus jm?  Kas sama haridustasemega inimeste oskused on riigisiseselt ja riikide vahel võrreldavad? Kui suured on erinevused hariduse kvaliteedis?  Kas mõned grupid (immigrandid, vähemused, naised – mehed, teatud piirkonnad jne) on jäetud oskuste arendamisel vaeslapse ossa?  Hariduse ja sotsiaalmajandusliku tausta tähtsuse võrdlus oskuste arengul? Kas mõned riigid tulevad paremini toime sotsiaalsete lõhede kaotamisega?  Oskuste kasutamine eri riikides – kui palju oskusi on rakendamata?  Riikidevahelised erinevused noorte ja vanemate inimeste oskustes – kas võrreldes PISA tulemustega erinevused riikide vahel süvenevad või taanduvad?  Oskuste vähenemine vanematel inimestel, kas see erineb riigiti? Täiskasvanuõppe roll seejuures.  Milline on hariduse/koolituse, töökogemuse ja töökoha roll oskuste omandamisel ja hoidmisel? Formaalse vs informaalse õppe roll? Üldharidus vs erialaharidus? 2) PIAACi andmete kasutamiseks OECD raporti, Põhja- ja Baltimaade raporti (sh anonümiseeritud andmete edastamine Põhja- ja Baltimaade PIAACi andmebaasi) ning temaatiliste raportite koostamiseks ning anonümiseeritud andmete jagamiseks teadlastele Statistikaameti teadlase töölaua teenuse kaudu. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Valimisse kuuluvad 16-65 aastased Eesti töödeldakse ning valimi suurus elanikud, va inimesed, kes elavad institutsioonides (nt vangla, haigla, Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning vanadekodu); 16000 inimest. kui palju neid on 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Õigete valimiisikute leidmiseks on vajalik valimiisiku aadress, ees- ja perekonnanimi, sugu Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, ja vanus. Need andmed võtab Statistikaameti terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) valimi moodustamise eest vastutav töötaja Rahvastikuregistrist. Delikaatseks küsimusteks küsitlusandmetes on enesehinnanguline küsimus vastaja tervise kohta. Lisaks on tausta- küsimustikus küsimused vastaja hariduse, töökogemuse, keele, tehnoloogia ja oskuste kasutamise ning demograafilise tausta kohta. Küsimustikus on 11 osa (A–K) ning selle täitmiseks kulub umbes 45 minutit. Allpool on lühike ülevaade igast osast. A. sotsiaal-demograafiline taust. Küsimused on vastaja vanuse, soo, sünniriigi, vanemate sünniriigi, õpitud ja koduste keelete kohta. B. Haridus ja koolitus. Küsimused vastaja formaal- (kõrgeim lõpetatud haridustase, õppevaldkond jne) ja mitteformaalhariduse kohta (sh läbitud koolitused, saadud tunnistused jne). C. Tööalane seisund ja tööajalugu. Küsimused vastaja tööalase seisundi kohta küsitluse ajal, tööajaloo jne kohta. D. Praegune töökoht (tasustatud või tasustamata). Küsimused vastaja ameti ja sissetuleku, organisatsiooni suuruse, töölepingu tüübi, töökohustuste jne kohta. E. Viimane töökoht (vastaja ei tööta, aga tal oli viimase viie aasta jooksul töökoht). Küsimused vastaja viimase töö kohta, mittetöötamise põhjused jne. F. Töötavate või viimase 12 kuu jooksul tasustatud tööd teinud vastajate kasutatavad oskused. Küsimused vastaja lugemis-, arvutamis- ja tehnoloogiaoskuste kasutamise kohta töökohal. G. Igapäevaelus kasutatavad oskused. Küsimused arvuti ja muude digiseadmete (nt nutitelefonid) kasutamise kohta väljaspool tööd. H. Töökeskkond (töötavad või viimase 12 kuu jooksul tasustatud tööd teinud vastajad). Küsimused vastaja töötavade ja iseseisvuse kohta töökohal; töökeskkond, meeskonnatöö, tulemuste ülevaatamine jne. I. Küsimused vastaja kohta. Küsimused vastaja hoiakute ja tegevuste kohta, sh vabatahtliku töö, eluga rahulolu, tervise jne kohta. J. Taustainfo. Küsimused vastaja vanemate, elukaaslaste, laste, vanemate hariduse jne kohta. K. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused. Küsimused vastaja sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kohta, mida näitavad meeldiv käitumine, avatus kogemustele, emotsionaalne stabiilsus jne. Uuringu teises osas lahendab vastaja ülesandeid, mille kaudu mõõdetakse funktsionaalset lugemis- oskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemi- lahendusoskust. 6. Isikuandmete allikad Küsitlusandmed. Taustaküsimustikku eeltäidetakse (täidab Statistikaameti valimi Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, moodustamise eest vastutav isik) küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse registriandmetega (sünniaasta ja –kuu, sugu, kõrgeim omandatud haridustase, ametinimetus). Õigete valimiisikute leidmiseks ja tuvastamiseks vajalikud andmed võetakse Rahvastikuregistrist. Eeltäitmiseks vajalikud andmed saadakse Rahvastikuregistrist ja Töötamise Registrist. Valim laetakse iCMS-i üles SCF vormi kasutades. SCF vorm on Exceli tabel, mis sisaldab erinevaid kirjeid (täpne andmekoosseis on toodud lisas 3). SCF vormil olevatest andmetest on nimi, aadress ja telefoninumber samuti krüpteeritud ning nähtavad ainult siseriiklikult, st Statistikaameti töötajatel. Registriandmed, millega eeltäidetakse taustaküsimustik (sünniaasta ja –kuu, sugu, kõrgeim omandatud haridustase ja ametinimetus), tuleb iCMS süsteemi sisestada JSON koodi kirjutamise teel. PIAACi andmed ühendatakse andmetega teistest registritest. Plaanis on küsida andmeid järgmistest registritest: Äriregister Töötukassa registrid Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister Rahvastikuregister Pensionikindlustuse register Haigekasse ravikindlustusregister Eest Maksu- ja Tolliameti register Töötamise register Rahvastiku statistiline register (Statistikaametis) SKA andmekogu Kasutatavate tunnust eelduslik loend on esitatud lisas 3. 7. Uuringu vajadusteks kogutud Jah, isikuandmeid säilitatakse anonümiseeritud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kujul 20 aastat, et andmeid oleks võimalik vaadata läbi aja ehk teha longituuduuringuid. Kuna PIAACi uuringut viiakse läbi iga 10 aasta tagant, tähendab see seda, et võrrelda on võimalik kolme eri laine andmeid. Väiksem võrdlusbaas vähendaks oluliselt meie võimet prognoosida muutusi ning suunata ressursid täiskasvanute oskuste vaatest kõige optimaalsemalt. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise andmete kodeerimisteenuse osutaja ehk (kodeerimise) viib läbi ... Statistikaamet Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Säilitatakse küsitlusandmetest moodustatud säilitatakse andmebaas, tuvastamist võimaldavad tunnused on eemaldatud, isikule on omistatud 12-kohaline PERSID tunnus. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole töötlemisest võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust; nõusolekut küsitakse aga andmete edastamiseks Põhja- ja Baltimaade võrgustikule ning HTMi PIAACi tiimile. ______________________________________ Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Jah Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse - Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid - edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav - töötleja vajalikuks täiendavalt esitada 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Nõusolekulehe näidis X Lisa 3: Registriandmete eeldatav koosseis X Lisa 4: Teavituskirja näidis X kantsler ____________________ (allkirjastatud digitaalselt) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Statistikaamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000332 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed PIAAC uuringu projektijuht Maria Ratassepp, [email protected], 5563 telefon, e-post 5404 Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) Lisa nr 2 Nõusolekulehe mustand Austatud vastaja! Haridus- ja Teadusministeerium korraldab sel aastal koostöös Statistikaametiga ülemaailmse täiskasvanute oskuste uuringut (PIAAC). Uuringu eesmärk on koguda teavet täiskasvanute igapäevaste tegevuste, näiteks lugemise, informatsiooni otsimise, arvutite ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Uuringu tulemusena saame ülevaate lahendamist vajavatest kitsaskohtadest, et inimeste ettevalmistus vastaks paremini tööturu vajadustele. Küsime Teilt nõusolekut PIAACi uuringus osalemiseks. Küsitlusega kogutud andmeid haldab Eestis Statistikaamet ning teie andmeid hoitakse turvaliselt vastavalt isikuandmete kaitse reeglitele. Statistikaameti spetsialist seob teie vastused teie andmetega erinevatest Eesti asutuste registritest. Seotavad andmed sisaldavad infot teie praeguse ja endiste töökohtade, pere (sh vanemate sünniriik, laste arv, abielustaatus), kodakondsuse, päritolu ja elukoha, haridustee, sissetuleku, töövõime ning saadud toetuste, hüvitiste ning kindlustuste kohta (sh pension, töötuskindlustushüvitis, toimetulekutoetus, vanemahüvitis, töövõimetustoetus, puudetoetus ja haigushüvitised) kohta. Pärast andmete sidumist teie andmed pseudonümiseeritakse (eemaldatakse teie nimi, isikukood ja kogu muu info, mis võimaldab andmeid otseselt teie isikuga seostada). PIAACi andmebaas loodakse vaid pseudonümiseeritud andmetest. Teie andmeid on võimalik analüüsida üksnes koos teiste vastanute andmetega ning andmestik väljastatakse vaid teaduslikul eesmärgil ning ainult isikutele, kellega on sõlmitud konfidentsiaalsuslepe. Analüüsitulemusi on keelatud avaldata vähem kui 30 inimesega rühmade kohta. Et PIAACi andmed vastaksid seatud rahvusvahelistele standarditele ning et tulemusi oleks võimalik võrrelda teiste riikide tulemustega, edastatakse vaid riigi poolt lubatud andmed (st anonümiseeritud andmed ehk andmed mis ei võimalda isiku otsest ega kaudset tuvastamist) ka OECDle. Selleks, et kogutud andmestikust saadav info jõuaks võimalikult kiiresti meie haridusmaastikku puudutavatesse otsustesse, palume ka nõusolekut Teie andmete edastamiseks pseudonümiseeritud kujul PIAACi koordinaatoritele Eestis (Haridus- ja Teadusministeerium) ja anonümiseeritud kujul PIAACi Põhja- ja Baltimaade võrgustikule riikidevaheliste erinevuste analüüsimiseks. Teie andmeid säilitatakse 20 aastat, et oleks võimalik saadud tulemusi võrrelda kahe järgneva PIAACi uuringu tulemustega ning vaadelda muutusi ajas ja hinnata Eesti inimeste elu puudutavate (haridus)poliitiliste otsuste mõju. Loodame heale koostööle! Kontaktandmed: Haridus- ja Teadusministeeriumi PIAACi projekti koordineerija Triin Savisto, e- post [email protected]. ________________________________________________________________________ Annan oma allkirjaga nõusoleku uuringus osalemiseks ning oma andmete töötlemiseks Statisti- kaameti volitatud töötleja poolt ning saatmiseks anonümiseeritud kujul uuringu koordinaatoritele OECDs. Allkirjaga kinnitan, et olen lugenud läbi ülaltoodud info PIAACi uuringu kohta. Allkiri:_______________________ Lisaks luban oma vastused saata: - Pseudonümiseeritud kujul uuringu koordineerijale Eestis (Haridus- ja Teadusministeerium) Allkiri: _____________________ - Anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade PIAACi võrgustikule: Allkiri: ____________________ Kuupäev: ________________________ Nimi: _______________________ Lisa nr 3 PIAACi andmetega ühendatavate registriandmete loend 1. ÄRIREGISTER 1.1. Ametialane staatus – palgatöötaja/ettevõtja/FIE. 1.2. Ettevõtjale kuuluva ettevõtte registrikood 1.3. Ettevõtte tegevusala 1.4. Sektor 1.5. Töötajate arv 1.6. Ettevõtte käive 1.7. Ettevõtte kasum 2. TÖÖTUKASSA REGISTRID 2.1. Staatus – Hõivatud, aktiivne, mitteaktiivne 2.2. Registreeritud töötuse 2.3. Töötuskindlustushüvitiste maksmise periood 2.4. Töötuskindlustushüvitisena välja makstud summa 2.5. Töötutoetuse maksmise periood 2.6. Töötutoetusena välja makstud summa 2.7. Rakendatud tööturumeetmed 2.8. Töövõime hindamine 2.9. Töötukassa teenused 3. STAR_SIS 3.1. Toimetulekutoetused 3.2. KOVi toetused 4. SKA 4.1. Vanemahüvitis päevades 4.2. Vanemahüvitis rahas 4.3. Töövõimetuspension 4.4. Töövõimetuspensioni saamise algusaeg 4.5. Puudetoetused 4.6. Puudetoetuse liik 4.7. Puude raskusaste 4.8. Rakendatud SKA toetused ja teenused 5. RAHVASTIKUREGISTER 5.1. Sünniriik 5.2. Päritolu piirkond 5.3. Kodakondsus 5.4. Ema sünniriik 5.5. Isa sünniriik 5.6. Immigratsioonistaatus 5.7. Abielustaatus 5.8. Laste arv 5.9. Alla 18-aastaste laste arv 5.10. Alla 7-aastaste laste arv 5.11. Regioon - NUTS3 5.12. Elukoha asustustüüp - DEGURBA 5.13. Elukoha maakond 5.14. Selle maakonna nimi, mis käib kõige esimese selle isiku kohta registris oleva elukohainfo kohta 5.15. Elukoha tüüp 5.16. Praeguses abielustaatuses oldud aastate arv 5.17. Riiki immigreerumise aeg 5.18. Kolimiste arv 6. PENSIONIKINDLUSTUSE REGISTER 6.1. Tööturustaatuse jaoks: kas inimene sai 01.09.2020 seisuga pensioni 6.2. Tööturustaatuse jaoks: kas inimene sai 01.09.2022 seisuga pensioni 6.3. Kas inimene sai 2020. aastal varajast pensioni 6.4. Kas inimene sai 2022. aastal varajast pensioni 6.5. II ja III sammas 7. HAIGEKASSA RAVIKINDLUSTUSREGISTER 7.1. Töövõimetuslehe periood 7.2. Töövõimetuslehe liik 7.3. Haigekassa poolt makstud haigushüvitiste summa 8. EMTA 8.1. Kogu sissetulek 8.2. Kasutatav sissetulek 8.3. Palk tööandjalt 1 8.4. Palk tööandjalt 2 8.5. jne 8.6. Dividenditulu 8.7. Tööturuseisund 9. TÖR 9.1. Töötamise liik 9.2. Töösuhte algus ja lõpp 9.3. Töösuhte lõpetamise alus 9.4. Tööandja kood (kodeeritud Äriregistrist) 9.5. Töösuhte peatamise lõpp ja algus 9.6. Töösuhte peatamise alus 9.7. Ametikoht 9.8. Töökoha asukoht KOVi täpsusega 9.9. Tööaja määr 10. EHIS 10.1. Kõrgeim omandatud haridustase 10.2. Kõrgeima omandatud hariduse valdkond 10.3. Kõrgeima omandatud haridustaseme omandamise aeg 10.4. Õppekava keel kõrgeima omandatud haridustaseme omandamisel 10.5. Kõige hiljutisemalt omandatud haridustase 10.6. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse valdkond 10.7. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse omandamise aasta 10.8. Õppekava keel, milles omandati kõige hiljutisemalt omandatud haridus 10.9. Hetkel omandatav haridustase 10.10. Eriala, millel hetkel omandatavat haridustaset omandatakse 10.11. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise algusaasta 10.12. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise õppekeel 10.13. Põhihariduse omandamise aasta 10.14. Põhihariduse omandamise keel 10.15. Keskhariduse omandamise aasta 10.16. Keskhariduse omandamise keel 10.17. (Enamiku) gümnaasiumi lõpueksamite sooritamise aasta 10.18. Kohustuslike gümnaasiumi lõpueksamite tulemused 10.19. Kõigi sooritatud gümnaasiumi lõpueksamite keskmine tulemus Lisa nr 4 «KONTAKTISIK» «Aadress1» «Aadress2» Kuupäev Hea «KONTAKTISIK»!  Eesti täiskasvanud on funktsionaalses lugemisoskuses ja matemaatilises kirjaoskuses veidi paremad kui teiste riikide täiskasvanud kesk- miselt.  80% Eesti elanikest peab haridust edukaks toimetulekuks oluliseks.  Enam kui veerand kõrgharitutest ei vaja aga tänase töö saamiseks omandatud haridustaset.  Umbes 13% Eesti täiskasvanutest jääb hätta väga lihtsaid infotöötlusoskusi nõudvate ülesannetega. Need andmed on killuke kümme aastat tagasi korraldatud rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemustest. Et selgitada välja, kuidas on Eesti täiskasvanute oskused ja kogemused kümnendiga muutunud, palume Teie abi. Olete valitud osalema 2022. aasta täiskasvanute oskuste uuringus. Statistikaamet küsitleb selles uuringus 13 000 Eesti elanikku vanuses 16– 65 aastat. Kõik küsimustikud lõpuni täitnud osalejad saavad tänutäheks 20-eurose Coopi kinkekaardi. Uuringu küsimustikule saate vastata silmast-silma intervjuul ajavahemikus 1.09.2022–30.04.2023. Teid külastab väljaõppe saanud Statistikaameti küsitleja «kysitleja», kellel on ameti töötõend. Uuringuga seotud küsimuste ja ettepanekute korral palun pöörduge statistikaameti klienditoe poole. Võimalusel palume Teil edastada statistikaametile oma toimiv telefoninumber ja eelistus küsitluse aja kohta  helistades «kysitleja» telefonil «kys_telefon»,  statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9300 (E–N 8.30–16.30, R 8.30–15.30) või  statistikaameti klienditoe e-posti aadressil [email protected]. Juhul kui Te oma telefoninumbrit ja eelistust küsitluse aja kohta meile edastanud ei ole, helistab küsitleja Teile intervjuu aja kokkuleppimiseks rahvastikuregistrist saadud telefoninumbril küsitlusperioodi jooksul. Turvalise küsitlemise kohta saate lähemalt lugeda kirjale lisatud infolehelt. Uuringu kohta saab lisainfot kirjale lisatud infovoldikust, Statistikaameti kodulehelt rubriigist „Esita andmeid“ > „Andmete esitamisest“ > „Isiku-uuringud“ või PIAAC-i veebilehelt www.hm.ee/piaac. Uuringus osalemine on vabatahtlik. ISIKUANDMETE KAITSE JA TURVALISUS Kogutud andmeid hoitakse turvaliselt isikuandmete kaitse reeglite järgi ning neid ei seostata mingil viisil Teie isikuga, vaid analüüsitakse üldistatud kujul. Isikuandmete töötlemise kohta saab lähemalt lugeda siit: https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse. Tegusat koostööd soovides ja tänades Urmet Lee peadirektor Statistikaamet ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tutvunud Teie taotlusega, saan aru, uuringu käigus töödeldakse ka eriliigilisi isikuandmeid. Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikest 4, kui teadusuuring põhineb eriliiki isikuandmetel, siis kontrollib esmalt asjaomase valdkonna eetika komitee käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Tulenevalt sellest palun taotleda eetikakomitee luba ning esitada see AKI le. Kui eetikakomitee leiab, et antud uuringu puhul pole nende kooskõlastus vajalik, siis palun edastada eetikakomite e vastav otsus. Oleme eetikakomiteest juba prooviuuringu raames kooskõlastuse kohta küsinud. Lisatud on nende vastus. Tutvunud Teie taotlusega, tekkisid järgmised küsimused, mille osas soovin täpsustusi: 1. Kas on olemas juba teavituskiri ja voldik, mis inimestele plaanitakse saata? Kui jah, siis palun edastage need. Lisatud. 2. Kas ma saan õigesti aru, et küsitlejad saadetakse kõigi 16 000 inimese juurde koju küsitluse läbiviimiseks? Jah, valimiisikutele saadetakse teavituskiri selle kohta, et ta on sattunud uuringu valimisse juhuvaliku teel ning täiendav informatsioon uuringu kohta. Informatsioon edastatakse nii posti kui ka e-posti teel (e-posti aadressi olemasolul). Seejärel läheb küsitleja valimiisiku aadressile. Kui küsitleja on ennast ja uuringut tutvustanud ning teinud kindlaks, et ta suhtleb valimiisikuga, küsib küsitleja, kas valimiisik on nõus uuringus osalema ja annab talle nõusolekulehe. Kui valimiisik on nõus uuringus osalema, alustatakse küsitlusega. 3. Taotlusest ei ole aru saada, kas teavituskirja saamisel on ka inimesel võimalik keelduda uuringus osalemisest. Kas selline võimalus on inimesele antud? a. Kui ei, siis palun põhjendage, miks ei ole sellist võimalust antud. b. Kui jah, siis palun kirjeldage, kuidas on inimesel võimalik seda teha Valimiisikul on võimalik uuringus osalemisest loobuda, kui küsitleja loob temaga kontakti. Nõusolekut küsitakse kohe ning valimiisikule ulatatakse ka nõusolekuleht, mille allkirjastamist loetakse nõusoleku andmiseks. Kirjaga eitava vastuse andmist ei võimalda OECD ettekirjutised PIAACi uuringu korraldamiseks. Teavituskirjas on aga märgitud nõuandeliini kontaktid, kust valmiisik saab soovi korral lisainfot küsida. 4. Taotluse punktis A on öeldud: lisaks on isiku tuvastamise võimalus vajalik, kuna uuringu käigus vastajatelt kogutud andmeid siduda registriandmetega, see on plaanis 2013 kevadel . Kas siin on aasta arvus trükiviga? Kui jah, siis palun parandage see või täpsustage, milliste andmetega soovitakse vastajate andmeid siduda. Jah, tegemist on kirjaveaga. Küsitlusandmed seotakse registriandmetega 2023. a sügisel. 5. Saan aru, et uuringus on planeeritud töödelda edasi ka küsitlusele mittevastajate keeldujate) andmeid Palun tooge välja täpselt, mis andmeid uuringus osalemisest keeldujate osas soovitakse edasi töödelda ning palun põhjendage, miks just neid andmeid on vajalik uuringu eesmärgi täitmiseks endiselt töödelda. Uuringus kasutatakse mittevastamise nihke analüüsiks järgmisi andmeid: dispositsioonikoodid, baaskaalud, kontakteerumise arv, vanus, sugu, haridus, tööstaatus, emakeel ja elukoha maakond. Neid andmeid on vaja analüüsida selleks, et oleks teada, kes on keeldujad ehk kas need on kindlate tunnustega inimrühmad ja kas nende keeldumine võib muuta küsitlusandmetel tehtud järeldusi ebatäpsemaks, kuna andmed ei ole üldistatavad kõigile. 6. Kas ma saan õigesti aru, et enne kui andmed antakse uuringut rahvusvaheliselt läbi viivale konsortsiumile, eemaldab Statistikaamet isiku tuvastamist võimaldavad andmed? Kas see tähendab, et edastatakse anonümiseeritud andmed? Ei, isikuandmed liiguvad koos muu andmestikuga küsitleja tahvelarvutist krüpteeritud kujul Frankfurdis asuvasse serverisse ja neid ei eemaldata. Isikuandmetele on ligipääs ainult krüptovõtmega ja see on Statistikaametis. Võti on Statistikaameti poolt loodud ning uuringut rahvusvaheliselt läbi viival konsortsiumil seda ei ole. 7. Taotluses olete kasutanud terminit umbisikustatud andmed, kas selle all olete mõelnud pseudonümiseeritud andmeid? Jah, tegemist on pseudonümiseeritud andmetega. 8. Palun toode välja kõikide uuringu raames kasutatavate platvormide, rakenduste, (kus töödeldakse isikuandmeid) jms serverite asukohaserverite asukohariigidriigid. Rahvusvahelise konsortsiumi server asub Saksamaal. Põhja- ja Baltimaade võrgustiku server asub Taanis. Teadlaste töölaua teenuse raames kasutatavaks tehtavad andmed asuvad Eesti Statistikaametis. 9. Taotluse punkti 5 kohaselt kuulub valimisse 16 –– 65aastased Eesti elanikud, kokku 16 000 inimest. a. Juhin tähelepanu, et 16. – 17. aastaste puhul on tegemist alaealistega ning nende puhul tuleb nõusolek võtta nende seaduslikelt esindajatelt. Kuidas seda on planeeritud teha? planeeritud teha? 16. – 17. aastaste puhul võetakse nõusolek nende seaduslikult esindajalt. Nõusoleku küsimiseks ulatatakse lapse vanemale nõusolekuleht (sama informatsiooniga, nagu on nõusolekuleht lisas nr 2). Juhul kui vanemal pole võimalik nõusolekulehte allkirjastada kohapeal, saadetakse see talle meiliga. Küsitlust ei alustata enne, kui nõusolekuleht vanema allkirjaga on küsitlejani jõudnud. b. Kas tõesti planeeritakse saata teavituskiri kõigile 16 000 inimesele ja seejärel saata kõikide juurde küsitleja? Jah, teavituskiri saadetakse kõigile valimiisikule ja seejärel külastab neid küsitleja. c. Palun põhjendage, miks on vajalik nii suur valim. Valimi suurus on paika pandud OECD poolt ning selle suur maht tuleneb sellest, et PIAACi andmete põhjal tehakse järeldusi väga erinevate gruppide kohta (vanuse, soo, elukutse, tööiseloomu, haridustee jpm järgi). Selleks, et kõikides nendes gruppides oleks üldistamiseks ja usaldusväärsete tulemuste saamiseks piisavalt vastuseid, on vaja suurt valimit. Lisaks on PIAACi uuring pikk ning vastamismäärad on ka üleüldiselt uuringute puhul langenud, mistõttu on suur valim piisava hulga vastuste kättesaamiseks oluline. 10. Taotluse punktis D kirjeldanud seda osa, mis puudutab päringut Rahvastikuregistrist ja seejärel küsitlust. Kuid andmeid soovite pärida lisaks ka muudest registritest. Palun selgitage ka selle andmetöötluse osa (kes pärib, kuidas toimub edastamine, kuidas ja kas ühendatakse jms). Andmed, mis tulevad registritest, mis on Statistikaametil olemas, seob Statistikaamet PIAACi andmetega isikukoodi alusel, misjärel isikukood kustutatakse ning identifitseerivaks tunnuseks jääb vaid PERSID. Andmete, mis ei kuulu Statistikaametile edastatavatesse registritesse, puhul annab Statistikaamet PIAACi küsitlusele vastanute isikukoodid registry omanikule krüpteeritud failina ilma ühegi teise tunnuseta. Registri omanikud saavad nende alusel teha vastavad väljavõtted ja andmed Statistikaametile edastada, kus toimub andmete sidumine samamoodi, nagu Statistikaametisse jõudvate registrite puhul. Andmeid edastatakse HTMi ilma isikukoodideta ning Põhja- ja Baltimaade võrgustikule ilma isikukoodideta ning täielikult anonümiseeritud kujul ehk eemaldatud on ka kõik tunnused, mis võimaldavad inimest kaudselt tuvastada. 11. Taotluse punktis 7 on öeldud, et anonümiseeritud andmeid säilitatakse 20 aastat. Punktis 7.2 on öeldud: küsitlusandmetest moodustatud andmebaas, tuvastamist võimaldavad tunnused on eemaldatud, isikule on omistatud 12-kohaline PERSID tunnus. . a. Kas soovitakse säilitada anonümiseeritud andmeid või pseudonümiseeritud andmeid? Anonümiseeritud andmetega on tegemist siis, kui inimest ei ole võimalik mingil moel tuvastada, anonümiseerimiseks ei piisa inimese otseselt tuvastavate andmete eemaldamisest. Kui inimest on võimalik kaudselt, teatud andmete koosmõjust siiski tuvastada, siis tegemist on pseudonümiseeritud andmetega. Säilitatakse pseudonümiseeritud andmed. b. Kas PERSID tunnus on tagasipööratav ehk kas andmete säilitamisel säilitamise säilib ka koodi võti? PERSID tunnus on tagasipöörav valimi (SCF faili) tasemel. SCF fail koos isikuandmetega (nimi, perenimi, aadress) laetakse iCMA portaali ning see info projekti käigus on sealt nähtav. Lisaks isikuandmed on olemas küsitleja arvutis (laetakse iCMA'st), see on vajalik intervjuu läbiviimiseks. Intervjuu tulemused on aga salvestatud ainult PERSIDga. Tulemused on salvestatud krüpteeritud ZIP faili sisse. ZIP fail liigub DE serverisse, seejärel DME andmebaasi, seejärel Statistikaameti VAISi jne – igal sammul ainult PERSIDga. VAIS andmebaasi tabelites ega DME andmebaasis PERSID ei ole seotud võtme kaudu muude tabelitega, mille kaudu saaks PERSID siduda nimega või aadressiga. Seega, kui peale projekti lõpu iCMA portaali andmed hävitada, lisaks hävitada kõik algsed valimi / SCF failid (ka SA arvutites asuvad koopiad), siis PERSID ei ole enam tagasipööratav. 12. Palun selgitage, kuidas toimub uuringu käigus töödeldavate andmete anonümiseerimine. Intervjuu tulemused sisaldavad ainult PERSID ja kogu töö toimub PERSIDga. Andmete anonümiseerimiseks hindab Statistikaamet iga taustatunnuse ja taustatunnuste kombinatsiooni puhul erinevatesse rühmadesse kuuluvate vastanute arvu. Kui mõnes rühmas on vastanute arv alla 10 inimese, eemaldatakse nende inimeste puhul mõni taustatunnus, mis rühma kitsendab või laiendatakse vastuste kategooriaid – nt bakalaureus, magister ja doktor muudetakse kõrghariduseks. 13. Teavitamise osas olete välja toonud, et küsite nõusolekut andmete edastamiseks, kuid ei selgita, juba toimunud andmetöötlust. Andmesubjektide teavitamise kohustus tuleneb isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM). Üldmäärus sätestab küll ka teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Praegusel juhul ei näe ma, et oleksid sellised erandlikud asjaolud, mis takistaksid teavitamist. IKÜM artiklites 13 – 14 sätestab teabe, mis tuleb inimesele isikuandmete töötlemisel esitada. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis planeeritud on saata teavituskiri kõigile inimestele, kelle andmeid töödeldakse, seega tuleks selles teavituskirjas inimesi andmetöötlusest teavitada ning esitada IKÜM- kohane teave. Teavituskirjas on olemas viide Statistikaameti kodulehel olevale lehele, kus on põhjalik info selle kohta, kuidas Statistikaamet saab ja töötleb isikuandmeid. 14. Nõusoleku vormi tuleb täiendada (kust andmed saadi, millised õigused inimesel on, säilitustähtajad jne), et see vastaks IKÜM nõuetele. Täiendatud. Palun hiljemalt 10.08.2022 taotluses esinevad puudused kõrvaldada ning selgitused ja täpsustused taotlusvormile sisse viia. Taotlus palun allkirjastada esindusõigust omava isiku palun allkirjastada esindusõigust omava isiku pooltpoolt. Ühtlasi pikendan teadusuuringu loa taotluse menetlemise tähtaega kuni 24.08.2022. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse §15 lg 3 jätta taotluse läbi vaatamata.Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans jurist peadirektori volitusel Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC 2010 Hea vastaja! Kümmekond aastat tagasi osales Eesti rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC. Kohe algab uuringu teine etapp. Taas kaasa lüües saame tulemusi eelmistega võrrelda ja teha järeldusi uuringute vahelisel ajal tehtud elukestvat õpet mõjutanud otsuste kohta. Jakob Hurt on öelnud, et peame väikse rahvana saama suureks vaimult. Õpilaste PISA uuringu tulemused on tõestanud, et meie pisike, ent pikkade haridustraditsioonidega riik kuulub maailma parimate sekka. Nüüd on Sinu käes võimalus muuta elu Eestis veel paremaks. Osaledes uuringus, vastates küsimustele, annad oma panuse, et aidata riigijuhtidel teha otsuseid, mis toetavad ja mõjutavad meid kõiki parimal võimalikul moel. Sinu küsitlusse panustatud aeg on meie jaoks väga oluline. Suur tänu juba ette! Parimate soovidega Tõnis Lukas haridus- ja teadusminister Mis on PIAAC? Eestis küsitletakse ligi 16 000 elanikku. PIAAC on kõige laialdasem täiskasvanute oskuste uuring, mis kunagi on läbi viidud. Uuringus osaleb 32 riiki, andmeid kogutakse ligi 150 000 elaniku kohta vanuses 16 kuni 65 aastat. • PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring. • Uuringu eesmärk on koguda teavet täiskasvanute igapäevaste tegevuste, näiteks lugemise, informatsiooni otsimise, arvutite ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. • Uuringu tulemusena saame ülevaate lahendamist vajavatest kitsaskohtadest ja võimaluse tegutseda selle nimel, et igaühe ettevalmistus vastaks edaspidi paremini tööturu vajadustele. • PIAAC annab võimaluse võrrelda Eesti elanike teadmisi ja oskusi teiste riikidega. Seepärast on PIAAC uuringut nimetatud ka täiskasvanute PISA uuringuks (Programme for International Student Assessment), kus Eesti õpilased on saavutanud silmapaistvaid tulemusi. • Eesti osales PIAAC uuringus esimest korda aastatel 2008–2013. Sellel korral toimub PIAACi uuring 2018.–2023. aastal. Uuringu tulemused avalikustatakse 2024. aasta lõpus. • Rahvusvahelist täiskasvanute oskuste uuringut PIAAC korraldab Eestis Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Statistikaametiga. Miks seda uuringut vaja on? • Digiajastul kasutavad täiskasvanud tööl ja igapäevaelus üha rohkem infot ja tehnoloogiat. Arvuteid ja nutiseadmeid kasutatakse suhtlemiseks, info otsimiseks ja töötlemiseks. Mida oskuslikum info ja töövahendite kasutaja Sa oled, seda paremini saad osaleda tööelus, poliitilistes protsessides ja oma kogukonnas nii praegu kui ka tulevikus. • Uuring annab haridustöötajatele, -teadlastele ja poliitikakujundajatele väärtuslikku infot Eesti täiskasvanute praeguste oskuste ja kogemuste kohta. Teavet kasutatakse selleks, et teha otsuseid ja kavandada tegevusi, mis aitavad tagada täiskasvanutele nii nende isiklikus kui tööelus parimaid toimetuleku võimalusi. Tausta- Oskuste Sotsiaal- Harjutused küsimustik kasutamine emotsionaalsed • Lugemisoskus oskused • Demograafilised • Kognitiivsed • Matemaatiline tunnused oskused • Individuaalsed kirjaoskus omadused, • Haridus • Suhtlemis- ja käitumine ja • Probleemi- sotsiaalsed • Sotsiaalne ja veendumused lahendamise oskused keeleline taust nagu kohu- oskus • Füüsilised setundlikkus, • Tööstaatus ja avatus, ene- oskused sissetulek seusk, suhted • Õpioskused teistega • Sotsiaalne mõju • Töökeskkonna kvaliteet Mida Sinult oodatakse? • Igale valimisse kuuluvale inimesele saadetakse koju kiri palvega uuringus osaleda. Kirja saamisel võta palun võimalusel ise küsitlejaga telefoni teel ühendust ja leppige omavahel kokku teile sobivaim küsitlusaeg ja -koht. Kui Sul pole võimalik helistada, siis oota, kuni helistab küsitleja ise, et sobiv küsitlusaeg kokku leppida. • Küsitlejaks on vastava väljaõppe saanud Statistikaameti töötaja, kellel on fotoga töötõend. Küsitluse tegemiseks tuleb küsitleja Sinu juurde koju või kokkulepitud kohta. Intervjuu puudutab Sinu haridust, töökogemust, tehnoloogia kasutamist ning muud infot. Tahvelarvutis tuleb lahendada ülesandeid, mille sarnastega puutud kokku oma igapäevaelus, näiteks ravimiretsepti juhiste järgimine, lennujaamas lennuplaani lugemine, kaardi lugemine suuna määramiseks või toidukaubal etiketi otsimine säilivusaja leidmiseks. Küsitluseks kulub aega keskmiselt tund ja 45 minutit. Küsimustele vastamise aeg ei ole piiratud. Küsitlus tehakse eesti ja/või vene keeles. Vastajana saad valida, kumba keelt Sa eelistad. Miks on Sinu osalemine oluline? • Oled sattunud valimisse juhuse tahtel, oled ainulaadne, esindades samas ka teisi enda sarnaseid inimesi, kas hariduse, elukoha, vanuse või muude ühiste parameetrite alusel. Valim on vajalik, kuna kogu täiskasvanud elanikkonna küsitlemine oleks liiga keerukas. Seega on Sinu vastused ja igapäevaoskused käimasoleva uuringu jaoks väga tähtsad ja asendamatud, mis tähendab, et küsitleja ei saa Sind kellegagi asendada. • Sinu panus aitab meil rohkem teada saada Sinu kogukonna kohta ja annab selgema pildi kogu Eesti elanikkonnast. Infot Eesti kohta saab hiljem kõrvutada teiste riikidega ning võrrelda osalenud riikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut. • Iga vastaja loeb. Mida rohkem on vastajaid, seda usaldusväärsemad on uuringu põhjal tehtavad järeldused. „Ma pole juba aastaid koolis ega tööl käinud. Ma ei usu, et ma saan aidata.“ Kindlasti saad! Väga oluline on, et uuringus oleks esindatud läbilõige kõigist Eestis elavatest täiskasvanutest. Vajame andmeid inimestelt, kes: • on erinevas vanuses; • praegu töötavad, aga ka neilt, kes ei tööta või on pensionil; • käivad praegu koolis, aga ka neilt, kes käisid koolis palju aastaid tagasi; • käisid koolis mõned aastad, aga ka neilt, kes on koolis käinud palju aastaid. Kuidas olla kindel, et mu vastused jäävad konfidentsiaalseks?“ Sinu panus • Seaduse kohaselt ei avaldata Sinu vastuseid kellelegi, kes ei ole selle uuringuga otseselt on meile seotud. Kusagil ega kellelegi ei avaldata mitte mingisugust teavet, mis võimaldaks kellegi oluline! isikut tuvastada. Selline info eemaldatakse andmete juurest kohe, kui küsitlus on tehtud. • Kõik, kes on uuringuga seotud, allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu, kohustusega kõiki vastajatelt saadud andmeid konfidentsiaalsena hoida. Kust ma leian rohkem teavet? ? Küsitleja, kes tuleb Sinu koju, oskab vastata küsimustele, mis Sul uuringu kohta tekkida võivad. Võid igal ajal pöörduda ka Statistika- ameti klienditoe poole või külastada uuringu veebilehte. Statistikaameti klienditugi: +372 625 9300 E-N kl 8:30-16:30, R 8:30-15:30 [email protected] Uuringu veebileht: www.hm.ee/piaac Suur tänu Sulle uuringus osalemise eest! «KONTAKTISIK» «Aadress1» «Aadress2» Kuupäev Hea «KONTAKTISIK»!  Eesti täiskasvanud on funktsionaalses lugemisoskuses ja matemaatilises kirjaoskuses veidi paremad kui teiste riikide täiskasvanud keskmiselt.  80% Eesti elanikest peab haridust edukaks toimetulekuks oluliseks.  Enam kui veerand kõrgharitutest ei vaja aga tänase töö saamiseks omandatud haridustaset.  Umbes 13% Eesti täiskasvanutest jääb hätta väga lihtsaid infotöötlusoskusi nõudvate ülesannetega. Need andmed on killuke kümme aastat tagasi korraldatud rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemustest. Et selgitada välja, kuidas on Eesti täiskasvanute oskused ja kogemused kümnendiga muutunud, palume Teie abi. Olete valitud osalema 2022. aasta täiskasvanute oskuste uuringus. Statistikaamet küsitleb selles uuringus 13 000 Eesti elanikku vanuses 16–65 aastat. Kõik küsimustikud lõpuni täitnud osalejad saavad tänutäheks 20-eurose Coopi kinkekaardi. Uuringu küsimustikule saate vastata silmast-silma intervjuul ajavahemikus 1.09.2022–30.04.2023. Teid külastab väljaõppe saanud Statistikaameti küsitleja «kysitleja», kellel on ameti töötõend. Uuringuga seotud küsimuste ja ettepanekute korral palun pöörduge statistikaameti klienditoe poole. Võimalusel palume Teil edastada statistikaametile oma toimiv telefoninumber ja eelistus küsitluse aja kohta  helistades «kysitleja» telefonil «kys_telefon»,  statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9300 (E–N 8.30–16.30, R 8.30–15.30) või  statistikaameti klienditoe e-posti aadressil [email protected]. Juhul kui Te oma telefoninumbrit ja eelistust küsitluse aja kohta meile edastanud ei ole, helistab küsitleja Teile intervjuu aja kokkuleppimiseks rahvastikuregistrist saadud telefoninumbril küsitlusperioodi jooksul. Turvalise küsitlemise kohta saate lähemalt lugeda kirjale lisatud infolehelt. Uuringu kohta saab lisainfot kirjale lisatud infovoldikust, Statistikaameti kodulehelt rubriigist „Esita andmeid“ > „Andmete esitamisest“ > „Isiku-uuringud“ või PIAAC-i veebilehelt www.hm.ee/piaac. Uuringus osalemine on vabatahtlik. ISIKUANDMETE KAITSE JA TURVALISUS Kogutud andmeid hoitakse turvaliselt isikuandmete kaitse reeglite järgi ning neid ei seostata mingil viisil Teie isikuga, vaid analüüsitakse üldistatud kujul. Isikuandmete töötlemise kohta saab lähemalt lugeda siit: https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse. Tegusat koostööd soovides ja tänades Urmet Lee peadirektor Statistikaamet
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel