ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Lp kodanik Teie nr
Meie 08.08.2022 nr 2.1.-5/22/1785
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses võlaandmete avaldamisega. Pöördumine
on seoses AS Creditinfo Eesti poolse Teie isikuandmete töötlemisega. Küsite, millistel juhul
saab nõuda enda maksehäire kustutamist krediidiregistrist.
Esmalt selgitan, et seadusandja lubab tehingukäibe usaldusväärsuse huvides võlaandmete
avaldamist teistele isikutele seaduses sätestatud tingimustel, pidades teiste isikute kaitset halbade
tehingute eest kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10
lõikest 2 tulenevalt võib võlga avalikustada kui kohustuse rikkumisest (võla maksmata jätmisest)
on möödunud rohkem kui 30 päeva ning see võib olla nähtav kuni 5 aastat pärast kohustuse
rikkumise lõppemist.
Lisaks selgitan nõuete aegumise korral võlaandmete avaldamist. Nõuete aegumine (kuigi nõuete
aegumine annab võlgnikule õiguse jätta nõue täitmata) ei ole tingimata takistuseks võlaandmete
avalikustamiseks. Üldreegli järgi aegub võlg 3 aastaga, tahtliku kohustuse rikkumise puhul 10
aastaga. Ka peale aegumist võib võlaandmeid avalikustada kuni 5 aastat.
Siiski kehtib aegunud nõuete puhul võlaandmete avaldamiseks täiendavad nõuded. Lisaks
sellele, et aegumisele lisanduva andmete avalikustamise ajaperioodi väljaselgitamiseks tuleb
andmetöötlejal arvestada samade kriteeriumidega, nagu aegumata nõuete puhulgi (võlgnevuse
suurus, isiku maksekäitumine jms), kehtib aegunud nõuete osas tingimus, et võlaandmeid võib
maksimaalses ulatuses (5 aastat pärast aegumist) avaldada üksnes siis, kui võlausaldaja astus
aegumistähtaja jooksul aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Vastupidisel juhul
kujuneks andmete avaldamisest taas survemeede võlgade sissenõudmiseks, ilma, et võlausaldaja
oleks aegumise jooksul üritanud kasutada talle võlaõigusseadusega võimaldatud
õiguskaitsevahendeid (näiteks kas võlausaldaja on püüdnud võlga sisse nõuda, sh kas ta on
esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kuid vastuväite saamisel hagi esitamisest
loobunud). Maksehäire avalikustamine ei saa olla võla tasumise sunnimehhanism. Niisiis peab
võlausaldaja tõendama võlgnikule kirjalikult muuhulgas ka seda, et on astunud aktiivseid samme
võlgnevuse sissenõudmiseks.
Kui inimene leiab, et võlaandmete avaldamine ei vasta isikuandmete kaitse seaduse § 10
nõuetele, sh andmete avalikustamine kahjustab teda ülemääraselt, tuleb tal esmalt pöörduda
maksehäireregistri poole ja selgitada ja põhjendada oma konkreetset elulist olukorda ehk
esitada andmetöötlejale isikuandmete kaitse määruse (IKÜM) artikkel 21 lõike 1 kohane
vastuväide oma andmete töötlemise lõpetamiseks.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Vastuväite saamisel on andmetöötlejal (AS Creditinfo Eesti) kohustus läbi viia õigustatud huvi
hindamine ning kaaluda täiendavalt, kas andmete töötlemine konkreetsel juhul on lubatav või
mitte. Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et andmete töötlemise jätkamiseks on olemas
õiguspärased ja kaalukad põhjused, tuleb tal võlaandmete avalikustamine lõpetada.
Andmetöötlejal on aega vastata üks kuu.
Vastuväite saamisel peab andmetöötleja IKÜM artikli 21 kohaselt hindama ja tõendama, kas
inimese konkreetset olukorda arvestades esinevad andmetöötlejal mõjuvad õiguspärased
põhjused isikuandmete edasiseks töötlemiseks. Kui selliseid põhjuseid pole, tuleb andmetöötlus
lõpetada ning juba töödeldud isikuandmed kustutada.1 Lisaks on inimesel õigus nõuda koos
vastuväite esitamisega oma andmete töötlemise peatamist ajaks, mil hinnatakse tema esitatud
vastuväidet (IKÜM artikkel 18 lõike 1 punkt d).
Andmekaitse Inspektsioon selgitab lõpetuseks, et on saanud seoses maksehäireregistrites
(sealhulgas AS Creditinfo Eesti) avalikustatud võlaandmetega palju kaebuseid. Seetõttu oleme
otsustanud võlaandmetega seotud kaebuseid mitte lahendada ühekaupa, vaid viia
maksehäireregistri pidajate suhtes läbi ühtse menetluse, andes esmalt välja inspektsiooni
seisukohad ning nõudes nende täitmist kõigi andmesubjektide suhtes. Selle eesmärk on muuta
maksehäireregistrite praktikat tervikuna, kõigi andmesubjektide osas. Toimime nii ka antud juhul
Teie pöördumisega. Seetõttu ei saada me inspektsiooni pöördujatele edaspidi teateid
järelevalvemenetluse seisust, vaid pöördujatel on võimalus Andmekaitse Inspektsiooni alustatud
järelevalvemenetluste ja ettekirjutustega ise tutvuda meie kodulehe ja dokumendiregistri kaudu.
Kui pöörduja leiab, et talle on isikuandmete mistahes kasutamise järel kahju tekkinud, on Tal
võimalik pöörduda kohtusse (kohus saab muuhulgas hinnata võlasuhte kehtivust, sest
inspektsioon seda ei hinda).
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
Juristi assistent
peadirektori volitusel
1
Vastuväite hindamise kohta saab täpsemalt lugeda õigustatud huvi juhendist.
2 (2)