dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Andmekaitse Inspektsioon · 30. august 2022
Viit
1.2.-3/22/2049
Registreeritud
30. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Postimees
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2022
Vastutaja
Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus.pdf181 KB

Sisu (failidest)

From: Maire Iro Sent: Tuesday, August 30, 2022 6:08 PM To: 'Tarvo Madsen' <[email protected]> Subject: RE: Kaitserajatisi filmiv kodanik Postimehes Tere, Tarvo! Möödunud nädala lõpus lubatud vastusega läks siiski paar päeva kauem. Vabandan ja loodan, et sellest pole hullu. :) Kõnealuste videote puhul ei ole küll peamised küsimused isikuandmete kaitsega seotud, vaid puudutavad eeskätt siseturvalisuse ja julgeoleku valdkonda. Andmekaitse vaatest konkreetsete videote juures väga palju kommenteerida ei olegi. Panime aga siiski üldise vastuse kokku, mis selgitab avalikus ruumis filmimist ja selle avalikustamist sotsiaalmeedias. Loodan, et sellest on abi ja et konkreetsemalt saavad teemat selgitada juba teised asutused. Andmekaitse Inspektsiooni kommentaar: Avalikus kohas võib avalikustamise eesmärgil pildistada ja filmida ilma inimestelt nõusolekut küsimata juhul, kui kaamera vaatevälja jäävaid inimesi sellest teavitatakse. Teavitama peab selliselt, et inimesed, kes ka pelgalt mööda kõndides kaamerapilti jäävad, saaksid aru, et neid jäädvustatakse ning neil oleks võimalus pildile jäämist soovi korral vältida. Näiteks tuleks neile jätta ruumi kaamera tagant mööda kõndimiseks, juhatada neid kasutama kõrvaltänavat, kui see liiga tülikas ei ole, või paluda pildistamise või filmimise hetkeks kaamera taga peatuda ja seisma jääda, kuni salvestis tehtud. Isiklikul otstarbel võib iga inimene filmida ükskõik kus, mida ja mis iganes põhjusel, ilma et ta peaks sellest kedagi teavitama või kelleltki luba küsima. Küll aga ei anna see erand õigust neid jäädvustusi avalikult mõnda internetikeskkonda üles panna. Sotsiaalmeedias avaldamiseks peab filmijal sel juhul olema kõigi äratuntavalt salvestisele jäänud inimeste nõusolek. Esmapilgul tundub, et neid nõudeid ei ole kõnealuste videote puhul silmas peetud. Oluline on ka välja tuua, et ehkki inimene võib isiklikul otstarbel filmida mida iganes ta soovib, ei tähenda see, et ta võiks igas olukorras nõuda, et tal lubataks filmida. Näiteks võib politsei kolmandate isikute õiguste kaitseks piirata kinnipeetud isikute või õnnetuse ohvrite filmimist. Kinnisel territooriumil või ka avalikes asutustes võib piirata filmimist sisekorraeeskirjadega. Näiteks võib see vajalik olla turvameetmete tagamiseks, aga ka kolmandate isikute kaitseks või turvalise töökeskkonna säilitamiseks. Viimastel aastatel on levinud kahetsusväärne trend provotseerida, filmida, sotsiaalmeedias avalikustada ja naeruvääristada oma igapäevast tööd tegevaid politseinikke, turvamehi, klienditeenindajaid, poemüüjaid ja teisi töötajaid, kes täidavad oma tööülesandeid või õigusaktiga neile pandud kohustusi. Selline trend sai erilise hoo sisse 2020. aastal koroonapandeemia ajal ja ehkki on tänaseks juba veidi rahunenud, võib aeg- ajalt siiski avalikus internetiruumis sarnaseid videoid näha. Andmekaitse Inspektsioon mõistab provotseeriva filmimise üheselt hukka ning tuletab meelde, et teise inimese video või pildi avalikustamiseks sotsiaalmeedias peab eelnevalt saama sellelt inimeselt nõusoleku. Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Täiendavate küsimuste tekkimisel võib alati uuesti ühendust võtta! Heade soovidega Maire Iro [email protected] 627 4136, 5345 6900
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel