dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Andmekaitse Inspektsioon · 30. august 2022
Viit
1.2.-3/22/2056
Registreeritud
30. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saarte Hääl
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2022
Vastutaja
Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus.pdf184 KB

Sisu (failidest)

From: Maire Iro Sent: Tuesday, August 30, 2022 4:14 PM To: 'Andres Sepp' <[email protected]> Subject: RE: drooni lennutamise küsimus Tere, Andres! Aitäh, et selle küsimusega meie poole pöördusite! Saame omalt poolt selgitada teema andmekaitselisi aspekte, droonide lennutamisel tuleb aga esmalt arvestada eelkõige lennundusalaste nõuetega. Seetõttu soovitame kindlasti ühendust võtta ka Transpordiametiga, kes oskab sellekohaseid reegleid põhjalikumalt selgitada. Postituse all olevat arutelu vaadates tundub, et konkreetsel juhul ei ole põhiline mure isikuandmete kaitsega seotud, vaid puudutab peamiselt lennunduse ja turvalisusega seotud küsimusi. Selgitan aga siiski põhjalikumalt ka meie vaadet. Ehk on teema kajastamisel siiski abiks ja aitab nii droonide lennutajatel reegleid paremini järgida kui murelikel elanikel oma õigustega paremini kursis olla. Droonid on aasta-aastalt muutunud inimestele kättesaadavamaks ning neid kasutatakse üha enam ka videote ning aerofotode tegemiseks. Andmekaitselisest vaatenurgast on oluline esmalt rõhutada, et õhusõidukilt filmimine või pildistamine loetakse isikuandmete töötlemiseks ainult juhul, kui pildile või videole jäädvustatud inimene on tuvastatav. Kui isik ei ole üheselt tuvastatav, pole tegemist isikuandmetega. Õhusõidukilt filmimise või pildistamise kohta eraldi regulatsiooni ei ole, mistõttu kohaldub ka taolisele isikuandmete töötlemisele üldine regulatsioon. Eraldi tasub siinkohal rääkida isiklikul otstarbel jäädvustamisest, avalikustamise eesmärgil filmimisest või pildistamisest ning ürituste jäädvustamisest. Isiklikul otstarbel pildistamine ja filmimine Isikuandmete töötlemisel kehtib isikliku otstarbe erand. Isikliku otstarbe erand tähendab, et inimene võib ükskõik kus, mida ja misiganes põhjusel filmida, ilma et ta peaks sellest kedagi teavitama või kelleltki luba küsima. Küll aga ei anna see erand õigust neid jäädvustusi pere ringist väljapoole jagada ega avalikustada (nt tehtud salvestisi mõnda internetikeskkonda üles panna). Kuigi inimene võib isiklikul otstarbel filmida mida iganes ta soovib, ei tähenda see, et ta võiks igas olukorras nõuda, et tal lubataks filmida. Näiteks võib politsei kolmandate isikute õiguste kaitseks piirata kinni peetud isikute või õnnetuse ohvrite filmimist. Avalikul kohtuistungil võib pildistada, filmida või helisalvestada üksnes kohtu eelneval loal. Nii peab ka drooniga filmimisel arvestama konkreetsel alal kehtivate reeglitega. Filmimine ja pildistamine avalikustamise eesmärgil Avalikus kohas võib avalikustamise eesmärgil pildistada ja filmida ilma inimestelt nõusolekut küsimata, juhul kui kaamera vaatevälja jäävaid inimesi sellest teavitatakse. Teavitama peab selliselt, et inimesed kes ka pelgalt mööda kõndides kaamerapilti jäävad, saaksid aru, et neid jäädvustatakse ning neil oleks võimalus pildile jäämist soovi korral vältida. Kui tavaliste kaameratega ja näiteks ka mobiiltelefoni kaameraga pildistamist ja filmimist on kaamera vaatevälja jäävatel inimestel kerge märgata, siis õhus liikuvate kaamerate märkamine on keeruline, samuti võib vaatevälja jääda suur ala. See raskendab filmijal teavitamiskohustuse täitmist ja filmitavatel on keeruline soovi korral eemalduda kaamera vaateväljast. Inspektsiooni soovitus on, et kui kaamera vaatevälja jääb ulatuslik paljukäidav ala, peaksid kaamera resolutsioon ja seadistus olema sellised, et vaatevälja jäävad inimesed ei oleks filmil tuvastatavad. Droonid avalikel üritustel Teavitama ei pea avalike ürituste puhul, mille jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Sellised üritused on näiteks laulu- ja tantsupidu, erinevad spordiüritused nagu Tartu maraton ja ka muud suurele publikule suunatud vabaõhuüritused. Sellistel üritustel osaledes peab arvestama, et neid jäädvustatakse ja kajastatakse meedias. Lisaks meediaväljaannetele pildistavad ja filmivad avalikel üritustel tänapäeval järjest enam ka osalejad ise, et jagada saadud elamust oma sotsiaalmeediakanalites. Ka see on lubatud ja sellega peab samuti arvestama. Siiski ei anna see kellelegi automaatselt õigust avalikul üritusel drooni lennutada. Õhusõiduki lennutaja peab hoolt kandma selle eest, et tal oleks drooni lennutamiseks avalikul üritusel olemas kõik vajalikud load – nii Transpordiameti luba kui ka eelnevad kokkulepped ürituse korraldajaga. Mida teha, kui keegi teid drooniga filmib? Esimese asjana soovitame filmijalt uurida, mis eesmärgil ja millisel õiguslikul alusel ta teid jäädvustab. Sageli võib vestluse käigus selguda, et filmiti hoopis lähedusse jäävaid metsamassiive või merevaadet ning läheduses olnud inimesed kaamerapildile ei jäänudki. Kui aga siiski olete salvestistel äratuntav, peab filmija järgima kõiki eeltoodud reegleid. Samuti on teil õigus filmijalt nõuda enda kohta käivate andmete (sh ka piltide ja videote, millel te olete äratuntavad) kustutamist. Lisaks andmekaitsenõuetele: Kinnistu omanikul on samuti õigus asjaõigusseaduse alusel oma valdust kaitsta kahjulike mõjutuste ning valduse rikkumise eest, mida võib tuua kaasa näiteks drooni liig tihe või liig madalal lennutamine tema kinnistu kohal. Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Täiendavate küsimuste korral võib julgelt uuesti ühendust võtta. Samuti võib abi olla Andmekaitse Inspektsiooni kaamerate kasutamise juhendist, mille leiate meie kodulehelt. Heade soovidega Maire Iro avalike suhete nõunik Andmekaitse Inspektsioon ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST [email protected] 627 4136, 5345 6900 Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti www.aki.ee
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →