dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Täiendavad parandused PIAACi AKI loa taotluses

Andmekaitse Inspektsioon · 30. august 2022
Viit
2.2.-1/22/14
Registreeritud
30. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2022
Vastutaja
Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
2. september 2022

Failid

  • 📎Täiendavad parandused PIAACi AKI loa taotluses.asice5428 KB

Sisu (failidest)

Teie: 18.08.2022 nr 2.2.- Virve Lans 1/22/14 Andmekaitse Inspektsioon Meie: 30.08.2022 nr 1.1- 10.4/22/3104-5 Täiendavad parandused PIAACi AKI loa taotluses Austatud Virve Land Saadame täiendavalt parandatud PIAACi AKI loa taotluse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Lisa: 1. Täiendatud PIAACi AKI loa taotlus 2. OECD kiri haridus- ja teadusministrile 3. Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 4. Haridus- ja teadusministri 16. veebruari 2010. a käskkiri nr 135 5. „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toetuse andmise tingimused 6. Selgituskiri Elsa Trumm 735 0152 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Haridus- ja Teadusministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 lõikes 5 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC põhiuuring A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Tegemist on rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) põhiuuringuga, mida viiakse OECD eestvedamisel läbi 32 riigis. PIAAC uuringu põhifookuses on täiskasvanute peamised kognitiivsed oskused - funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus ning küsimused oskuste kujunemise ning oskuste väljundite kohta nii tööturul kui sotsiaalses sfääris. PIAAC uuringut Eestis koordineerib Haridus- ja teadusministeerium (HTM), uuringu partneriks on Statistikaamet (SA), kes võtab valimi ja kogub ja kodeerib andmed. Põhiuuringule eelnes prooviuuring, mille raames koguti andmeid juunist septembrini 2021. aastal ning mille eesmärgiks oli hinnata põhiuuringus kasutatavate mõõtmisvahendite kvaliteeti, uuringu läbiviimiseks vajalike tehniliste lahenduste kvaliteeti, küsitlemisega seotud protseduuride asjakohasust ja toimimist, skaleerimist ja mõõtmisvahendi psühhomeetrilisi näitajaid. Isikuandmeid töödeldakse andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuringu valimisse kaasatakse valim konkreetsetest inimestest (16000 inimest), kellele saadetakse posti teel ettepanek uuringus osalemiseks, teavituskiri ja voldik, milles on informatsioon uuringu (sh konfidentsiaalsuse) kohta. Informatsioon edastatakse nii posti kui ka e-posti teel. Seejärel läheb küsitleja valimiisiku aadressile. Kui küsitleja on ennast ja uuringut tutvustanud ning teinud kindlaks, et ta suhtleb valimiisikuga, küsib küsitleja, kas valimiisik on nõus uuringus osalema. Kui valimiisik on nõus uuringus osalema, esitab küsitleja valimiisikule nõusolekulehe (mustand esitatud lisas 2) tema andmete kasutamiseks pseudonümiseeritult Haridus- ja teadusministeeriumis ning anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikus ning anonümiseeritud kujul Statistikaameti teadlase töölaua teenuse kaudu teadlaste poolt, kes on sõlminud konfidetsiaalsusleppe. Kui valimiisik on nõusolekulehe täitnud ning allkirjastanud, annab ta selle tagasi küsitlejale ning järgmiseks alustatakse küsitlusega, kasutades tahvelarvutit, milles on taustaküsimustik, mida on eeltäidetud eri registritest pärit tunnustega (vt ka lisa 3). Kui valimiisik keeldub uuringus osalemast, siis märgitakse ta mittevastajaks ning tema andmeid analüüsitakse vaid mittevastamise nihke arvutamise kontekstis. Valimi võtab Rahvastikuregistrist Statistikaameti andmehõive ja töötluse osakonna juhtivspetsialist. Mittevastamise nihke arvutamiseks ja andmete kaalumiseks on vajalik teada, millised inimesed vastasid ja millised mitte. Samuti on isiku tuvastamist võimaldavate andmete (valimiisiku nimi, aadress, vanus) töötlemine vajalik selleks, et küsitlejad leiaksid valimiisikud üles ning viiksid küsitluse läbi vaid valimisse määratud isikutega. Lisaks on isiku tuvastamise võimalus vajalik, kuna uuringu käigus vastajatelt kogutud andmeid siduda registriandmetega, see on plaanis 2023 kevadel. Isiku tuvastamise võimalus on äärmiselt piiratud ning õigus selleks on vaid Statistikaameti uuringuga seotud konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel ja volitatud isikutel ning valimiisiku nõusolekul Haridus- ja Teadusministeeriumi konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel (kuid siiski vaid pseudonümiseeritud kujul). Kõik uuringuga seotud isikud on alla kirjutanud konfidentsiaalsusleppele ning küsitlejate koolitus sisaldab eraldi moodulit uuringu eetika- ja konfidentsiaalsuspõhimõtete kohta. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu: PIAAC uuring on rahvusvaheline teadusprojekt, mis toimub teist korda (esimene uuring toimus aastatel 2008-2013, andmekorje aastatel 2011-2012) ning milles osaleb sel korral 32 riiki. Põhiuuringu tulemusena valmib riiklik raport (ning temaatilised lisaraportid) koos poliitikakujunduse soovitustega, Eesti tulemusi kajastatakse rahvusvahelistes raportites ning koostöös Põhjamaadega valmib Põhjamaade raport. PIAACi andmeid kasutatakse erinevate haridust ja oskusi puudutavate indikaatorite väljatöötamisel nii OECDs, Euroopa Komisjonis kui ka siseriiklikult. PIAAC uuring pole algatatud kui tavaline teadusuuring, vaid ennekõike kui alusmaterjali kogumine ja analüüsimine tõenduspõhiseks haridus- ja tööelu poliitikakujunduseks. Eesti liitus PIAAC uuringu teise lainega Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 26.06.2017.a kirjaga. Uuringu läbiviimist toetavad nii teised ministeeriumid (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) kui ka HTMi hallatavad asutused (SA Kutsekoda, HARNO jt) ning teised asutused (ülikoolid, uuringufirmad, Eesti Töötukassa). HTM eestvedamisel on loodud uuringu nõukogu, kuhu nimetatud asutuste esindajad kuuluvad. Samuti toetab uuringu läbiviimist Euroopa Komisjon, tasudes suure osa uuringu osavõtutasust. Eesti osaleb PIAAC uuringus teist korda. Eelmisel korral koguti Eestis kokku 7632 16-65-aastase täiskasvanu kohta andmeid aastatel 2011-2012. Tulemuste põhjal avaldas Haridus- ja Teadusministeerium kokku 8 erinevaid teemasid kajastavat aruannet (kättesaadavad veebilehel www.hm.ee/piaac) ning lisaks toimus koostöö Põhjamaadega, mille tulemusena ilmus PIAAC Põhjamaade raport ning valmis küsitlusandmete ja registriandmete ühendandmebaas. PIAAC uuringu andmeid on kasutatud ka muudes uuringutes (nt TLÜ ja Praxis) ning väga erinevates üliõpilastöödes. Samuti on andmeid kasutanud teised ministeeriumid (nt Sotsiaalministeerium). OECD on avaldanud arvukalt aruandeid. Eelmise PIAAC uuringu tulemusi on HTM kasutanud tõenduspõhise poliitika kujundamiseks (nt kasutati tulemusi elukestva õppe strateegia koostamisel, sh täiskasvanute täienduskoolituste tellimuse kujundamisel). PIAAC andmete baasil luuakse 2 avalikuks kasutuseks mõeldud andmebaasi, et anda laiemale teadlaste ringile võimalus andmete edasiseks analüüsiks. See loob aluse, et lisaks koostatud raportitele valmivad andmete baasil ka teadusartiklid ja erineval tasemel lõputööd. OECD poolt koostatavas andmebaasis on 32 riigi küsitlusandmed, Põhja- ja Baltimaade andmebaasis on 6 riigi küsitlusandmed ja registriandmed. PIAACi andmete registriandmetega sidumine annab võimaluse uurida põhjuslikke seoseid, avardab oluliselt analüüsivõimalusi ning on ka Põhja- ja Baltimaade koostöö põhifookus. Põhja ja Baltimaade nõukogu on oluline ka välispoliitiliselt: see on läbimurre positsioneerimaks ennast riikide hulgas, kus on maailmas enim hinnatud haridussüsteemid. PIAAC Põhja- ja Baltimaade võrgustik (Eesti, Soome, Taani, Rootsi, Norra, Läti) tegutseb Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel, koostööprojekti sisuks on registriandmetega täiendatud andmebaas, mida saavad kasutada teadlased, ühisele andmebaasile baseeruv Põhja- ja Baltimaade raport, esmane tulemusi tutvustav seminar ja konverents. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis, kes analüüsivad mittevastamise nihet ning seovad kogutud andmeid registriandmetega. Analüüsi jaoks kasutatavas andmebaasis on isikukoodid eemaldatud ning vähendatud isikute kaudse tuvastamise võimalust tunnuseid töödeldes/ümber kodeerides. Kui kaudse tuvastamise võimalust ei ole võimalik välistada, siis sõlmitakse andmete kasutajatega konfidentsiaalsuslepingud. Haridus- ja Teadusministeerium saab nende inimeste, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud, pseudonümiseeritud andmestiku töötlemata tunnustega, eemaldatud on elukoha aadress, telefoninumber, isiku nimi ning isikukood on asendatud PERSID-tunnusega. Avalikuks kasutamiseks mõeldud OECD andmebaasis ning koostöös Põhjamaade ja Baltimaade loodavas andmebaasis võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vähendada veelgi isiku kaudse tuvastamisvõimaluse riski, nt PIAACi esimese laine andmebaasides ei ole näidatud isiku elukohta suurema täpsusega kui Eesti ja asustustihedus, doktorikraad on ühendatud magistrikraadiga, laste arvu üle 4 ei näidata. PIAAC Põhjamaade andmebaas hakkab paiknema Taani Statistikaametis. Seda andmebaasi saavad kasutada vaid Taani Statistikaametiga lepingu sõlmijad kaugpöördumise teel ehk mikroandmeid pole võimalik alla laadida. Eesti andmebaasi saavad kasutada lepingu (sh konfidentsiaalsuslepingu) alusel Eesti uurijad PIAAC raportite koostamiseks ja PIAACiga seotud teadustööks. Üheski avalikus raportis ei näidata tulemusi väiksema kui 30 inimeselise grupi kohta. Kuna oskuste mõõtmisel on kasutatud üksikvastuste teooriat, (ühe inimese vastused genereeritakse tema tegelike vastuste ning taustatunnuste alusel, kasutades üldkogumi tulemusi) siis oskusi polegi võimalik analüüsida üksikindiviidide kohta. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Valimi võtab rahvastikuregistrist Statistikaameti valimi moodustamise eest vastutav isik. Valimiisikule määratakse unikaalne 12-numbriline ID (PERSID). Küsitlejad kasutavad küsitlusandmete kogumisel tahvelarvutit, milles asub küsitlusrakendus (International Case Management System, iCMS). Küsitlusrakendus koosneb kahest osast: 1) iCMS Client, mis töötab küsitleja tahvelarvutis; 2) iCMS Administration System, mis on rakendus, mille abil saab Statistikaameti uuringuga seotud meeskond jälgida küsitluse edenemist. iCMS-is on piiratud juurdepääsuga andmed (isikuandmed) krüpteeritud ning ligipääs on vaid Statistikaameti uuringuga seotud meeskonnal, muud andmed (küsitlusandmed) on krüpteeritud ning kättesaadavad Eesti uuringumeeskonnale ning teatud konsortsiumi liikmetele. Selleks, et küsitleja saaks minna valimiisiku juurde, sisaldab iCMS Client valimiisiku aadressi. Esimese sammuna tuleb küsitlejal üle kontrollida, kas tegemist on õige valimiisikuga. Seega kontrollitakse üle valimiisiku nimi, vanus, sugu ja aadress. Kui tegemist on õige valimiisikuga, tutvustatakse valimiisikule uuringut (valimiisikule on eelnevalt posti teel saadetud teavituskiri ja uuringut puudutava informatsiooniga voldik) ning valimiisik saab nõusolekulehe tema andmete edastamise pseudonümiseeritud kujul HTMi PIAACi tiimile ja anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikule lubamiseks või mittelubamiseks. Kui nõusoleku leht on täidetud, alustatakse küsitlemisega. Intervjuu käigus kogutud andmed (taustaküsimustiku vastused) sisestab Statistikaameti küsitleja tahvelarvutis olevasse küsitlusprogrammi (PIAAC Delivery System, PDS), mis asub küsitlusrakenduses (iCMS Client). Kognitiivsete ülesannete lahendused sisestab tahvelarvutisse valimiisik. Peale vastuste sisestamist PDS-i ei ole küsitlejal võimalik kogutud andmeid vaadata ega täiendada. Statistikaameti küsitleja laeb päeva lõpus tahvelarvutis olevad andmed krüpteeritud kujul Frankfurdis asuvasse serverisse. OECD on koos osalevate riikidega organisatsioonidega (nt Eestis Haridus- ja Teadusministeerium, kes on vastutav töötleja PIAAC uuringu läbiviimiseks Eestis) PIAACI uuringu vastutav töötleja ning konsortsium volitatud töötleja (sätestatud OECD ja konsortsiumi vahel sõlmitud lepingu punktis 20.2.21 ). Sama lepingu punkt 20.2.32 ütleb: osapooled on teadlikud ja nõustuvad, et osalevate riikide poolne isikuandmete töötlemine (sh andmete kogumine ja edastamine) toimub vastavalt riiklikule seadusandlusele. Konsortsium ega OECD ei pääse ligi iCMS-is olevatele isikuandmetele (aadress, nimi, kontaktandmed), krüptovõti on olemas ainult Statistikaametil. iCMS-ist laeb Statistikaameti andmetöötleja (National Data Manager, NDM) andmed andmetöötlusprogrammi Data Management Expert (DME). DME on samuti rollipõhise ligipääsuga rakendus, st riigid saavad vajalikud andmed töödelda, eemaldada, lukustada, kokku suruda jne, ning seejärel saavad riigi poolt lubatud andmeid (st andmeid, mis ei võimalda isiku otsest ega kaudset tuvastamist) analüüsiks kasutada IEA-s PIAAC uuringuga töötavad inimesed. IEA puhastab andmed ning edastab need ETS-ile analüüsiks, kaalumiseks ja mittevastamisest tingitud nihke analüüsiks Westatile, taustaküsimustiku andmete ülevaatamiseks ROA-le ja GESIS-ele ning OECDle ülevaatamiseks ning analüüsiks. Isikuandmeid kolmandatele osapooltele ei avaldata. 1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Haridus- ja Teadusministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis - 1.3 Registrikood või isikukood 70000740 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Munga 18, registrikandega) 50088 Tartu maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Telefon: 735 0222 e-post: [email protected] Uuringu kontaktisik: Analüüsiosakonna analüütik ja PIAAC uuringu projektikoordinaator Triin Savisto e-post: [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1) Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1: Haridus- 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, avamise otsus, leping vms kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö ja keele valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9: Haridus-ja Teadusministeerium osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid. 3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus § 5 lg 3: Ministeeriumi põhiülesanded: 3) poliitika mõju analüüsimine, uuringute korraldamine ja statistika koostamine. Eesti kutsuti PIAACi uuringut läbi viima 17. oktoobril 2008 saabunud OECD kirjaga (AG/2008.646.ma) Haridus- ja Teadusministeeriumile. Programm „PIAAC-Eesti“ kinnitati 16. veebruaril 2010. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 135. PIAACi uuringu teine laine on kinnitatud haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015 käskkirjaga 235 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimine“. PIAACi läbiviimine on Täiskasvanuhariduse programmi 2019-2022 tegevuseks nr 2.5. 3. Uuringu tellija - Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Antud taotlus on esitatud: 1) põhiuuringu läbiviimiseks. Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud Allpool on toodud mõned peamised küsimused, hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine millele PIAAC andmed annavad võimaluse vastata:  Millisel tasemel on Eesti täiskasvanute oskused, võrreldes teiste riikidega ning võrreldes 10-aastase taguse mõõtmisega?  Kuidas on oskused jagunenud Eesti elanike hulgas soo, vanuse, piirkondade ja tegevusalade lõikes?  Kuidas saab oskusi arendada: millised tegevused, milline haridus ja töökeskkond toetavad enim oskuste paranemist?  Kas ja kuidas on oskused seotud inimese majandusliku edu ja sotsiaalse toimetulekuga (sh poliitilise ja kodanikuaktiivsusega, tervise- käitumisega, usaldusega)?  Oskused ja töötasu. Kas töötasu on seotud enam oskuste, hariduse, ameti, tegevusvaldkonnaga jne? Riikidevahelised erinevused. Kas oskuste erinevused aitavad selgitada palgalõhet?  Kuidas oskustesse investeerimine ühiskonnale tagasi toob: majanduskasv, tervisekulutused, sotsiaalne sidusus jm?  Kas sama haridustasemega inimeste oskused on riigisiseselt ja riikide vahel võrreldavad? Kui suured on erinevused hariduse kvaliteedis?  Kas mõned grupid (immigrandid, vähemused, naised – mehed, teatud piirkonnad jne) on jäetud oskuste arendamisel vaeslapse ossa?  Hariduse ja sotsiaalmajandusliku tausta tähtsuse võrdlus oskuste arengul? Kas mõned riigid tulevad paremini toime sotsiaalsete lõhede kaotamisega?  Oskuste kasutamine eri riikides – kui palju oskusi on rakendamata?  Riikidevahelised erinevused noorte ja vanemate inimeste oskustes – kas võrreldes PISA tulemustega erinevused riikide vahel süvenevad või taanduvad?  Oskuste vähenemine vanematel inimestel, kas see erineb riigiti? Täiskasvanuõppe roll seejuures.  Milline on hariduse/koolituse, töökogemuse ja töökoha roll oskuste omandamisel ja hoidmisel? Formaalse vs informaalse õppe roll? Üldharidus vs erialaharidus? 2) PIAACi andmete kasutamiseks OECD raporti, Põhja- ja Baltimaade raporti (sh anonümiseeritud andmete edastamine Põhja- ja Baltimaade PIAACi andmebaasi) ning temaatiliste raportite koostamiseks ning anonümiseeritud andmete jagamiseks teadlastele Statistikaameti teadlase töölaua teenuse kaudu. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Valimisse kuuluvad 16-65 aastased Eesti töödeldakse ning valimi suurus elanikud, va inimesed, kes elavad institutsioonides (nt vangla, haigla, Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning vanadekodu); 16000 inimest. kui palju neid on 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Õigete valimiisikute leidmiseks on vajalik valimiisiku aadress, ees- ja perekonnanimi, sugu Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, ja vanus. Need andmed võtab Statistikaameti terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) valimi moodustamise eest vastutav töötaja Rahvastikuregistrist. Delikaatseks küsimusteks küsitlusandmetes on enesehinnanguline küsimus vastaja tervise kohta. Lisaks on tausta- küsimustikus küsimused vastaja hariduse, töökogemuse, keele, tehnoloogia ja oskuste kasutamise ning demograafilise tausta kohta. Küsimustikus on 11 osa (A–K) ning selle täitmiseks kulub umbes 45 minutit. Allpool on lühike ülevaade igast osast. A. sotsiaal-demograafiline taust. Küsimused on vastaja vanuse, soo, sünniriigi, vanemate sünniriigi, õpitud ja koduste keelete kohta. B. Haridus ja koolitus. Küsimused vastaja formaal- (kõrgeim lõpetatud haridustase, õppevaldkond jne) ja mitteformaalhariduse kohta (sh läbitud koolitused, saadud tunnistused jne). C. Tööalane seisund ja tööajalugu. Küsimused vastaja tööalase seisundi kohta küsitluse ajal, tööajaloo jne kohta. D. Praegune töökoht (tasustatud või tasustamata). Küsimused vastaja ameti ja sissetuleku, organisatsiooni suuruse, töölepingu tüübi, töökohustuste jne kohta. E. Viimane töökoht (vastaja ei tööta, aga tal oli viimase viie aasta jooksul töökoht). Küsimused vastaja viimase töö kohta, mittetöötamise põhjused jne. F. Töötavate või viimase 12 kuu jooksul tasustatud tööd teinud vastajate kasutatavad oskused. Küsimused vastaja lugemis-, arvutamis- ja tehnoloogiaoskuste kasutamise kohta töökohal. G. Igapäevaelus kasutatavad oskused. Küsimused arvuti ja muude digiseadmete (nt nutitelefonid) kasutamise kohta väljaspool tööd. H. Töökeskkond (töötavad või viimase 12 kuu jooksul tasustatud tööd teinud vastajad). Küsimused vastaja töötavade ja iseseisvuse kohta töökohal; töökeskkond, meeskonnatöö, tulemuste ülevaatamine jne. I. Küsimused vastaja kohta. Küsimused vastaja hoiakute ja tegevuste kohta, sh vabatahtliku töö, eluga rahulolu, tervise jne kohta. J. Taustainfo. Küsimused vastaja vanemate, elukaaslaste, laste, vanemate hariduse jne kohta. K. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused. Küsimused vastaja sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kohta, mida näitavad meeldiv käitumine, avatus kogemustele, emotsionaalne stabiilsus jne. Uuringu teises osas lahendab vastaja ülesandeid, mille kaudu mõõdetakse funktsionaalset lugemis- oskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemi- lahendusoskust. 6. Isikuandmete allikad Küsitlusandmed. Taustaküsimustikku eeltäidetakse (täidab Statistikaameti valimi Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, moodustamise eest vastutav isik) küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse registriandmetega (sünniaasta ja –kuu, sugu, kõrgeim omandatud haridustase, ametinimetus). Õigete valimiisikute leidmiseks ja tuvastamiseks vajalikud andmed võetakse Rahvastikuregistrist. Eeltäitmiseks vajalikud andmed saadakse Rahvastikuregistrist ja Töötamise Registrist. Valim laetakse iCMS-i üles SCF vormi kasutades. SCF vorm on Exceli tabel, mis sisaldab erinevaid kirjeid (täpne andmekoosseis on toodud lisas 3). SCF vormil olevatest andmetest on nimi, aadress ja telefoninumber samuti krüpteeritud ning nähtavad ainult siseriiklikult, st Statistikaameti töötajatel. Registriandmed, millega eeltäidetakse taustaküsimustik (sünniaasta ja –kuu, sugu, kõrgeim omandatud haridustase ja ametinimetus), tuleb iCMS süsteemi sisestada JSON koodi kirjutamise teel. PIAACi andmed ühendatakse andmetega teistest registritest. Plaanis on küsida andmeid järgmistest registritest: Äriregister Töötukassa registrid Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister Rahvastikuregister Pensionikindlustuse register Haigekasse ravikindlustusregister Eest Maksu- ja Tolliameti register Töötamise register Rahvastiku statistiline register (Statistikaametis) SKA andmekogu Kasutatavate tunnust loend on esitatud lisas 3. 7. Uuringu vajadusteks kogutud Jah, isikuandmeid säilitatakse isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus pseudonümiseeritud kujul 20 aastat, et andmeid oleks võimalik vaadata läbi aja ehk teha longituuduuringuid. Kuna PIAACi uuringut viiakse läbi iga 10 aasta tagant, tähendab see seda, et võrrelda on võimalik kolme eri laine andmeid. Väiksem võrdlusbaas vähendaks oluliselt meie võimet prognoosida muutusi ning suunata ressursid täiskasvanute oskuste vaatest kõige optimaalsemalt. Andmete tagasipööramise võti säilitatakse samuti 20 aastat põhjusel, et oleks võimalik registriandmeid värskendada ehk siduda aja jooksul uued andmed samadest registritest. Andmekoosseisu ei muudeta. Selline registriandmete „värskendamine“ annab meile võimaluse vaadata, kuidas on erinevate oskustega inimeste tööturustaatus, haridustase jne muutunud pärast uuringut ning kuidas see väljendub uutes PIAACi tulemustes. Üksikisikute tulemusi erinevates PIAACi lainetes ei ühendata ning läbi aja ei vaadata. On ka vähe neid inimesi, kes satuvad PIAACi uuringusse mitu korda. Pärast registriandmete värskendamist andmed jälle pseudonümiseeritakse ning tulemusi vaadatakse vaid rühmade kohta. Võtit hoitakse Statistikaametis ning sellele on ligipääs ainult ühel volitatud töötlejal. Võtit kellelegi teisele ei jagata. Registriandmeid värskendatakse vaid juhul, kui see on möödapääsmatult vajalik konkreetse teadusuuringu või mõjuanalüüsi jaoks. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise andmete kodeerimisteenuse osutaja ehk (kodeerimise) viib läbi ... Statistikaamet Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Säilitatakse küsitlusandmetest moodustatud säilitatakse andmebaas, tuvastamist võimaldavad tunnused on eemaldatud, isikule on omistatud 12-kohaline PERSID tunnus. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole töötlemisest võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust; nõusolekut küsitakse isikuandmete töötlemiseks, sh küsitlusega kogutud andmed ning registritest juurde seotavad andmed. ______________________________________ Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Jah Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse - Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid - edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav - töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Nõusolekulehe näidis X 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. Lisa 3: Registriandmete eeldatav koosseis X Lisa 4: Teavituskirja näidis X kantsler ____________________ (allkirjastatud digitaalselt) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Statistikaamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000332 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed PIAAC uuringu projektijuht Maria Ratassepp, [email protected], 5563 telefon, e-post 5404 Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) Lisa nr 2 Nõusolekulehe mustand Austatud vastaja! Haridus- ja Teadusministeerium korraldab sel aastal koostöös Statistikaametiga ülemaailmse täiskasvanute oskuste uuringut (PIAAC). Uuringu eesmärk on koguda teavet täiskasvanute igapäevaste tegevuste, näiteks lugemise, informatsiooni otsimise, arvutite ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Uuringu tulemusena saame ülevaate lahendamist vajavatest kitsaskohtadest, et inimeste ettevalmistus vastaks paremini tööturu vajadustele. Küsime Teilt nõusolekut PIAACi uuringus osalemiseks. Küsitlusega kogutud andmeid haldab Eestis Statistikaamet ning teie andmeid hoitakse turvaliselt vastavalt isikuandmete kaitse reeglitele. Statistikaameti spetsialist seob teie vastused teie andmetega erinevatest Eesti asutuste registritest. Seotavad andmed sisaldavad infot teie praeguse ja endiste töökohtade, pere (sh vanemate sünniriik, laste arv, abielustaatus), kodakondsuse, päritolu ja elukoha, haridustee, sissetuleku, töövõime ning saadud toetuste, hüvitiste ning kindlustuste kohta. Kui see on teaduslikul eesmärgil vajalik, uuendatakse teie andmeid eri registritest konkreetse uuringu tarbeks. Andmekoosseisu ehk tunnuseid, mida registritest päritakse, ei muudeta. Pärast andmete sidumist teie andmed pseudonümiseeritakse (eemaldatakse teie nimi, isikukood ja kogu muu info, mis võimaldab andmeid otseselt teie isikuga seostada). PIAACi andmebaas loodakse vaid pseudonümiseeritud andmetest. Teie andmeid on võimalik analüüsida üksnes koos teiste vastanute andmetega ning andmestik väljastatakse vaid teaduslikul eesmärgil ning ainult isikutele, kellega on sõlmitud konfidentsiaalsuslepe. Selleks, et kogutud andmestikust saadav info jõuaks võimalikult kiiresti meie haridusmaastikku puudutavatesse otsustesse, palume ka nõusolekut Teie andmete edastamiseks pseudonümiseeritud kujul PIAACi koordinaatoritele Eestis (Haridus- ja Teadusministeerium). Teie andmeid säilitatakse pseudonümiseeritult 20 aastat, et oleks võimalik saadud tulemusi võrrelda kahe järgneva PIAACi uuringu tulemustega ning vaadelda muutusi ajas ja hinnata Eesti inimeste elu puudutavate (haridus)poliitiliste otsuste mõju. Loodame heale koostööle! Kontaktandmed: Haridus- ja Teadusministeeriumi PIAACi projekti koordineerija Triin Savisto, e- post [email protected]. ________________________________________________________________________ Annan oma allkirjaga nõusoleku uuringus osalemiseks ning kinnitan, et olen lugenud läbi ülaltoo- dud info PIAACi uuringu kohta: Allkiri:_______________________ Annan oma allkirjaga nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks uuringu koordinaatorite (Statisti- kaamet ja Haridus- ja Teadusministeerium) poolt: Allkiri: _____________________ Kuupäev: ________________________ Nimi: _______________________ Lisa nr 3 PIAACi andmetega ühendatavate registriandmete loend Erinevate registrite andmepäringud on PIAACi uuringu üks äärmiselt tähtis osa. Kuna PIAACi uuring on väga mahukas ja laia haardega (sh riikide osas), on andmete kasutusvõimalusi väga palju. Need on ainsad otseselt oskusi näitavad andmed, mis meil täiskasvanute kohta on. Oluline on silmas pidada, et PIAACit korraldatakse iga 10 aasta tagant ehk praegu kogutavad andmed saavad meie otsustamise aluseks järgmise kümne aasta vältel. Eelmise PIAACi uuringu põhjal koostati 7 põhjalikku temaatilist analüüsi (oskuste kasulikkus tööturul; infotöötlusoskuste tipud ja mahajääjad; Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selitamisel jpm teemadel), lisaks on PIAACi andmeid kasutatud väga mitmetes lõputöödes sotsiaalteaduste valdkonnas ning nende põhjal on teinud uuringuid ka erinevad uuringuasutused. Ingliskeelseid väljaandeid on samuti vähemalt üle 15 ja üheks oluliseks uuringuks oli neist „Täiskasvanute oskused Põhjamaades“, mille koostas Põhja- ja Baltimaade võrgustik, mille osa on Eesti ka sel korral. Aruannetega on võimalik tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel. PIAAC ei ole seda tüüpi uuring, nagu on mõne ministeeriumi tellitud ja uuringuasutuse poolt läbiviidud uuringud kindlal teemal. PIAAC on väga karmilt reglementeeritud ja väga mahukas täiskasvanute tausta kirjeldav ja nende oskusi mõõtev metoodika. PIAACi tulemiks on küll iga riigi aruanne OECDle, kuid põhitulemiks on andmestik ise. PIAACi andmed võimaldavad vastata väga paljudele eri küsimustele ning Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsivaldkonnas hakkavad alates 2024. a algusest kindlad analüütikud ainult PIAACi põhjal analüüse kirjutama. Hetkel on planeeritud vähemalt 7 temaatilist analüüsi, millele lisandub suur Eesti raport OECDle ning Põhja- ja Baltimaade võrgustiku ühine raport. Seega on hetkel juba planeeritud analüüsid erinevatel teemadel, mistõttu on seotavate registrite arv suur. Paljud teemad tulenevad eelmise PIAACi andmete põhjal kirjutatud uuringutest, sest nende puhul on võimalik hinnata muutusi ajas. Nende nimetatud raportite hulka mitte kuuluvate uuringute (nt üliõpilaste või uuringuasutuste analüüsid) puhul väljastab Statistikaamet anonümiseeritud PIAACi andmed koos ainult nende anonümiseeritud registriandmetega, mis on kindla teadustöö jaoks vajalikud. Iga andmepäringu vaatab Statistikaamet eraldi üle ning hindab isikute kaudse tuvastamise võimalust. Liiga väikese vastanute arvuga rühmade andmeid ei väljastata (alla 10). Allpool on kirjeldatud küsitavate tunnuste vajalikkust sellest vaatest, mis aruandeid on juba planeeritud ning mis info järele on olemas konkreetne vajadus (nt mõni asutus on väljendanud selle info vajalikkust). Potentsiaalseid analüüse või mõtteid „mida oleks tore uurida“ ei ole arvestatud kuivõrd ei ole selliste analüüside puhul kindlat tellijat. 1. ÄRIREGISTER 1.1. Isikukood 1.2. Ettevõtjale kuuluva ettevõtte registrikood 1.3. Ettevõtte tegevusala 1.4. Sektor 1.5. Töötajate arv 1.6. Ettevõtte käive Põhjendus: PIAACi andmete ühendamisel äriregistri andmetega on võimalik vaadata, kuidas on erinevate oskustega inimesed jaotunud majandussektoritesse. Millised sektorid võidavad tugevate oskustega töötajatest ning millised sektorid saaksid kasvada töötajate oskuste parandamisega. Tähtis on ka analüüsida, millise tausta ja oskustega on meie ettevõtjad ja kuidas on see seotud ettevõtte edukusega. 2. TÖÖTUKASSA REGISTRID 2.1. Isikukood 2.2. Registreeritud töötus (30.11.2023 seisuga) 2.3. Registreeritud töötuse periood 2.4. Töötuskindlustushüvitiste maksmise periood 2.5. Töötuskindlustushüvitisena välja makstud summa 2.6. Töötutoetuse maksmise periood 2.7. Töötutoetusena välja makstud summa 2.8. Rakendatud tööturumeetmed 2.9. Töövõime hindamine 2.10. Töötukassa teenused Põhjendus: Selleks et analüüsida, kuidas oskused mõjutavad inimese konkurentsivõimet tööturul, on lisaks töötamise infole vaja teada ka töötuseperioodide kohta. PIAACi andmed võimaldavad vaadata, kas madalamad oskused suurendavad ohtu töötuks jääda ja millistes sektorites see nii on ja millistes ei ole. Kas olulisem on haridustase või oskused? Lisaks on oluline vaadata, millised töötud jäävad pikaajalisteks töötuteks. Saame infot selle kohta, kas teatud oskuste arendamine (nt riigi poolt rahastatud koolituste näol) vähendavad tõenäosust jääda pikaajaliseks töötuks. Kui koolitustest oleks kasu, siis kelle puhul. Küsimus on, kas madalama töövõimega inimesi aitavad pigem töötukasse teenused või kindla valdkonna koolitused. Erinevate asutuste teenus- ja toetuspakettide võrdlemisel on võimalik näha, kas teatud oskustetasemega inimestele pakutakse kindlaid teenuseid või on teenuste määramisel oluline midagi muud (nt töökogemus, hariduslik taust vms). PIAACi andmetele toetudes vastatakse, millised teenus- ja toetuspakid on teatud inimrühmale kõige efektiivsemad. 3. STAR_SIS 3.1. Isikukood 3.2. Toimetulekutoetused 3.3. KOVi toetused Põhjendus: STAR_SIS andmebaasist seome PIAACi andmetega toimetulekutoetuse ja KOVi toetuste info osana võimalikust teenus- ja toetustepaketist, mis on inimesele suunatud ning selle võimalikule mõjule inimese elus (sh nt töömotivatsioon). 4. SKA 4.1. Isikukood 4.2. Vanemahüvitis päevades 4.3. Vanemahüvitis rahas 4.4. Töövõimetuspension 4.5. Töövõimetuspensioni saamise algusaeg 4.6. Puudetoetused 4.7. Puudetoetuse liik 4.8. Puude raskusaste 4.9. Rakendatud SKA toetused ja teenused Põhjendus: SKA andmebaasist seome vanemahüvitise, töövõimetuspensioni, puudetoetuse ning rakendatud SKA teenuste ja toetuste info PIAACi andmetega osana võimalikust teenus- ja toetustepaketist, mis on inimesele suunatud ning selle võimalikule mõjule inimese elus (sh nt töömotivatsioon). SKA andmebaasist küsime delikaatseid andmeid nagu puudetoetuse liik ja raskusaste. Seda infot on vaja teada seepärast, et puudetoetusi on mitmeid erinevaid. On toetusi, mis on üldisemad toimetulekut soodustavad toetused, nagu näiteks toetus puudega õppurile või puudega täiskasvanule, aga on ka kindlama eesmärgiga toetusi, nagu näiteks täienduskoolitus- toetus. Olenevalt puudetoetuse liigist, võib see inimese konkurentsivõimele tööturul väga erineval moel mõjuda. Lisaks saame tunnuse järgi teada, et inimesel on mingi puue, mis võib väga oluliselt mõjutada seda, kuidas suudetakse PIAACi ülesandeid lahendada. Selline info on tulemuste tõlgendamisel väga vajalik. Puude raskusastet on vaja teada samal põhjusel. Eesmärk on välja selgitada, kas näiteks kerge puudega inimeste edukust tööturul mõjutavad oluliselt tema oskused ning kuidas erineva raskusega puudega inimeste tulemused erinevad ning suures plaanis on eesmärk leida viisid, kuidas puudega inimeste konkurentsivõimet suurendada, nt mõni kindel täienduskoolituste pakett. 5. RAHVASTIKUREGISTER 5.1. Nimi 5.2. Isikukood 5.3. Elukoha aadress 5.4. Telefoninumber 5.5. Vanus 5.6. Sugu 5.7. Kodakondsus 5.8. Ema sünniriik 5.9. Isa sünniriik 5.10. Immigratsioonistaatus 5.11. Abielustaatus 5.12. Laste arv 5.13. Alla 18-aastaste laste arv 5.14. Alla 7-aastaste laste arv 5.15. Regioon - NUTS3 5.16. Elukoha asustustüüp - DEGURBA 5.17. Elukoha maakond 5.18. Selle maakonna nimi, mis käib kõige esimese selle isiku kohta registris oleva elukohainfo kohta 5.19. Elukoha tüüp 5.20. Praeguses abielustaatuses oldud aastate arv 5.21. Riiki immigreerumise aeg Põhjendus: Isiku nime, telefoninumbrit ja elukoha aadressi on vaja selleks, et valimisse sattunud isikuga ühendust võtta. Küsitlejad helistavad valimiisikule ning selleks, et tuvastada, kas tegemist on õige inimesega, kinnitavad nad üle isiku nime, elukoha, soo ja vanuse, mis on sisestatud küsitlejarakendusse. Kui valimiisikut on võimalik telefoni teel kätte saada, lepitakse kohtumine kokku valimiisikuga suheldes, kui aga telefoni teel ei õnnestu valimiisikut kätte saada (tehtud on vähemalt kaks katset), läheb küsitleja rahvastikuregistrist saadud aadressile ning püüab valimiisikuga seal kohtuda. PIAACi vastamismäär peab usaldusväärsete tulemuste saamiseks olema kõrge ning mitte ükski valimiisik ei ole asendatav, mistõttu peavad küsitleja kasutama erinevaid meetodeid, et vähemalt inimesega kontakti saada, isegi kui ta siis uuringus osalemisest keeldub. Isiku kodakondsus, ema ja isa sünniriiki ja immigratsioonistaatust ja riiki immigreerumise aega on vaja teada selleks, et analüüsida meie haridussüsteemi ühte suurimat proovikivi – eri õppekeelega õpilaste erinevad tulemused. Vene õppekeelega õpilased on pidevalt saanud madalamaid tulemusi, nt PISA testis ja ka riigieksamitel. Oluline on analüüsida, kas mitte-eestlasest isiku staatus ühiskonnas on seotud tema oskustega; sellega, millal ta on riiki immigreerunud; kuhu ta on elama asunud või kultuurist, kust ta pärineb (ema ja isa sünniriik). Selline teadmine võimaldab meil senisest palju täpsemini määratleda rühmad, kes vajavad eriti toetust ja nt ka rühmad, kelle oskused ei vasta sellele, milline staatus neil on ühiskonnas võrreldes sarnase taustaga eestlastega. Elukoha andmeid on vaja selleks, et analüüsida oskusi ja nende seost konkurentsivõimega regionaalsel tasandil. Lisaks õppekeelele, erinevad õpilaste tulemused kohati ka regiooniti. Vaja on analüüsida selle põhjuseid, et oleks võimalik välja töötada lahendusi. Lisaks kasutatakse elukoha tüüpi tihti sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsimiseks. 6. PENSIONIKINDLUSTUSE REGISTER 6.1. Kas inimene sai 01.09.2022 seisuga pensioni 6.2. Kas inimene sai 2022. aastal varajast pensioni 6.3. II ja III sammas Põhjendus: Pensionikindlustuse registrist seome PIAACi andmetega pensioni info osana võimalikust teenus- ja toetustepaketist, mis on inimesele suunatud. Analüüsime, kuidas erineva tööturustaatusega inimeste oskused erinevad ning lisaks on pension osa sissetulekust, mille põhjal analüüsitakse erineva sissetulekuga rühmade vahelisi erinevusi oskustes ja konkurentsivõimes. 7. HAIGEKASSA RAVIKINDLUSTUSREGISTER 7.1. Töövõimetuslehe periood 7.2. Töövõimetuslehe liik 7.3. Haigekassa poolt makstud haigushüvitiste summa Põhjendus: PIAACi uuringus küsitakse, kas isik on viibinud töölt eemal pikaajaliselt ning analüüsitakse selle võimalikku mõju oskustele või mil määral oskused eemalolekut prognoosivad. Nagu puudetoetuse puhul, võib töövõimetuslehe liik anda olulist informatsiooni, mis suudab rühmadevahelisi erinevusi selgitada. Analüüside eesmärk ei ole ainult erinevuste tuvastamine, vaid ka nende selgitamine. 8. EMTA 8.1. Kogu sissetulek 8.2. Kasutatav sissetulek 8.3. Palk tööandjalt 1 8.4. Palk tööandjalt 2 8.5. jne 8.6. Dividenditulu Põhjendus: Haridussüsteemi vaates on äärmiselt oluline, kas paremad oskused viivad parema tööni, sh suurema sissetulekuni. Kas oskustesse panustamine suudab tõsta konkurentsivõimet. Teades inimese tausta kohta mitmesugust infot (kust on valimiisik pärit, mis on tema emakeel, milline oli lapsena tema kodune keskkond, milline on tema töötamise ajalugu jne) ja seda, kuhu see taust on viinud – kui suur on sissetulek, on võimalik põhjalikult analüüsida, „mis on edu valem“ ja milline on hariduse ja oskuste roll inimese edukuses. Meie soov ei ole analüüsida kõiki sissetulekuallikaid eraldi, vaid erinevad sissetuleku andmed koondatakse – vaadatakse töötamise eest saadud tasu, toetusi, dividende, pensionit. Siiski analüüsitakse ka kui mitmekesised need sissetulekud on ning kas sissetulekute mitmekesisus on seotud inimeste oskustega – mis sorti ja mis tasemel oskused prognoosivad, millistest allikatest inimese sissetulek pärineb. Kas selles on üldse seos. 9. TÖR 9.1. Töötamise liik 9.2. Töösuhte algus ja lõpp 9.3. Töösuhte lõpetamise alus 9.4. Tööandja kood (kodeeritud Äriregistrist) 9.5. Töösuhte peatamise lõpp ja algus 9.6. Töösuhte peatamise alus 9.7. Ametikoht 9.8. Töökoha asukoht KOVi täpsusega 9.9. Tööaja määr Põhjendus: Üks Haridus- ja Teadusministeeriumi olulisemaid küsimuskohti, millele PIAACi andmetest vastust oodatakse, on oskuste ja hariduse seosed ja teine on oskuste ja karjääri seosed. PIAACi andmetelt vaadatakse, mis prognoosib inimese tööalast edukast. Milline roll on oskustel. Kas on oskusi, mis on olulisemad kui teised. Kui tähtsad on oskused taustatunnuste kõrval ehk kas rohkem määrab nt kodune keel või ikkagi konkreetsed oskused. Kas see erinev sektoriti. Kas väiksemate oskustega inimesed peavad tööd otsides olema paindlikumad (nt otsima tööd teisest KOVist), kas väiksemate oskustega inimesed töötavad pigem muu lepinguga, kui suuremate oskustega inimesed. Kas oskused prognoosivad, millised on inimese töösuhted. Kuna ametikohtade kategoriseerimine TÖRis on väga keeruline ja täpne, eeltäidetakse ametikoha info taustaküsimustikus ning vastaja saab ametinimetuse kas kinnitada või täpsustada. See kindlustab, et ei teki vastuolu vastaja vastuse ja TÖRi andmete vahel. 10. EHIS 10.1. Kõrgeim omandatud haridustase 10.2. Kõrgeima omandatud hariduse valdkond 10.3. Kõrgeima omandatud haridustaseme omandamise aeg 10.4. Õppekava keel kõrgeima omandatud haridustaseme omandamisel 10.5. Kõige hiljutisemalt omandatud haridustase 10.6. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse valdkond 10.7. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse omandamise aasta 10.8. Õppekava keel, milles omandati kõige hiljutisemalt omandatud haridus 10.9. Hetkel omandatav haridustase 10.10. Eriala, millel hetkel omandatavat haridustaset omandatakse 10.11. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise algusaasta 10.12. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise õppekeel 10.13. Põhihariduse omandamise aasta 10.14. Põhihariduse omandamise keel 10.15. Keskhariduse omandamise aasta 10.16. Keskhariduse omandamise keel 10.17. (Enamiku) gümnaasiumi lõpueksamite sooritamise aasta 10.18. Kohustuslike gümnaasiumi lõpueksamite tulemused 10.19. Kõigi sooritatud gümnaasiumi lõpueksamite keskmine tulemus Põhjendus: Ühelt poolt on EHISe andmeid vaja seetõttu, et Eesti haridusmaastik on üsna keeruline. Haridustaseme nimetused ja üldine süsteem on mitmeid kordi muutunud, mistõttu tuleb kontrollida inimese poolt antud vastust PIAACi küsitluses. Samal põhjusel eeltäidetakse taustaküsimustiku kõr- geima haridustaseme info ning vastaja saab registris oleva info kinnitada või seda parandada. See kindlustab, et vastaja saab haridustasemetest samamoodi aru, nagu need on käsitletud registris ning andmed ei lähe omavahel vastuollu. Küsitluses on vaja aga haridust küsida selle tõttu, et EHIS teatud vanusest vanemate inimeste andmeid ei sisalda ning nende kohta pole muud võimalust info saamiseks. Teiselt poolt tehakse PIAACi andmetele toetudes väga olulisi hariduspoliitilise otsuseid. Näiteks esimese PIAACi uuringu tulemustele toetudes Pöörati Elukestva õppe strateegias erilist tä- helepanu digipöördele: täiendavalt suunati vahendeid täiskasvanuhariduse valdkonnas täiendus- koolitusteks (eelarve aastatel 2016-2023 on kokku 27,6 miljonit ning tänu sellele on koolitustel oma oskusi uuendanud 66 500 täiskasvanut); täiendati laialdaselt kutsehariduse õppekavasid jne. Seega püütakse PIAACi andmetele toetudes vastata väga paljudele haridust puudutavatele küsimustele. Analüüsitakse nii kõrgeima haridustaseme ja oskuste seoseid, kui ka haridustee tervikuna ja oskuste seost. Tulemusi analüüsitakse ka sellest vaatenurgast, et meie haridussüsteem on palju muutunud ning uuritakse, kas see on oskustele mõju avaldanud. Lisaks kõrvutatakse õpitulemusi oskustega, et näha, kui hästi meie hindamine koolides tegelikult oskusi hindab. «KONTAKTISIK» Lisa nr 4 «Aadress1» «Aadress2» Kuupäev Hea «KONTAKTISIK»!  Eesti täiskasvanud on funktsionaalses lugemisoskuses ja matemaatilises kirjaoskuses veidi paremad kui teiste riikide täiskasvanud kesk- miselt.  80% Eesti elanikest peab haridust edukaks toimetulekuks oluliseks.  Enam kui veerand kõrgharitutest ei vaja aga tänase töö saamiseks omandatud haridustaset.  Umbes 13% Eesti täiskasvanutest jääb hätta väga lihtsaid infotöötlusoskusi nõudvate ülesannetega. Need andmed on killuke kümme aastat tagasi korraldatud rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemustest. Et selgitada välja, kuidas on Eesti täiskasvanute oskused ja kogemused kümnendiga muutunud, palume Teie abi. Olete valitud osalema 2022. aasta täiskasvanute oskuste uuringus. Statistikaamet küsitleb selles uuringus 13 000 Eesti elanikku vanuses 16– 65 aastat. Kõik küsimustikud lõpuni täitnud osalejad saavad tänutäheks 20-eurose Coopi kinkekaardi. Uuringu küsimustikule saate vastata silmast-silma intervjuul ajavahemikus 1.09.2022–30.04.2023. Teid külastab väljaõppe saanud Statistikaameti küsitleja «kysitleja», kellel on ameti töötõend. Uuringuga seotud küsimuste ja ettepanekute korral palun pöörduge statistikaameti klienditoe poole. Võimalusel palume Teil edastada statistikaametile oma toimiv telefoninumber ja eelistus küsitluse aja kohta  helistades «kysitleja» telefonil «kys_telefon»,  statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9300 (E–N 8.30–16.30, R 8.30–15.30) või  statistikaameti klienditoe e-posti aadressil [email protected]. Juhul kui Te oma telefoninumbrit ja eelistust küsitluse aja kohta meile edastanud ei ole, helistab küsitleja Teile intervjuu aja kokkuleppimiseks rahvastikuregistrist saadud telefoninumbril küsitlusperioodi jooksul. Turvalise küsitlemise kohta saate lähemalt lugeda kirjale lisatud infolehelt. Uuringu kohta saab lisainfot kirjale lisatud infovoldikust, Statistikaameti kodulehelt rubriigist „Esita andmeid“ > „Andmete esitamisest“ > „Isiku-uuringud“ või PIAAC-i veebilehelt www.hm.ee/piaac. Uuringus osalemine on vabatahtlik. ISIKUANDMETE KAITSE JA TURVALISUS Kogutud andmeid hoitakse turvaliselt isikuandmete kaitse reeglite järgi ning neid ei seostata mingil viisil Teie isikuga, vaid analüüsitakse üldistatud kujul. Isikuandmete töötlemise kohta saab lähemalt lugeda siit: https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud- ja-statistika/piaac/isikuandmete-tootlemine-piaaci-uuringus-eestis Tegusat koostööd soovides ja tänades Urmet Lee peadirektor Statistikaamet Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015 käskkirjaga nr 235 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks“ muutmine „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toetuse andmise tingimused Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. Sisukord 1. REGULEERIMISALA ............................................................................................................................ 2 2. RAKENDUSASUTUS JA –ÜKSUS ....................................................................................................... 2 3. ELLUVIIJA JA PARTNER(ID) .............................................................................................................. 2 4. TEGEVUSTE ABIKÕLBLIKKUSE PERIOOD..................................................................................... 2 5. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK ......................................................................................................... 2 6. TOETATAVAD TEGEVUSED .............................................................................................................. 2 7. TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD ................................................................................................. 6 8. TEGEVUSTE EELDATAV MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE. ..................................................... 8 9. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................... 8 10. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .............................................................................................................. 10 11. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ............................................................................ 10 12. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ...................................................................................... 10 13. TEGEVUSTE ELLUVIIMISE ARUANDLUS ..................................................................................... 11 14. ESF-I TEGEVUSTES OSALEJATE ANDMEKORJE NÕUDED TEGEVUSTE ELLUVIIMISEL JA ARUANDLUSEL .................................................................................................................................. 11 15. TEGEVUSTE JA NENDE ELLUVIIMISE TINGIMUSTE MUUTMINE .......................................... 12 16. FINANTSKORREKTSIOONI MÕJU TEGEVUSTE EELARVELE ................................................... 13 17. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE ....................................................................................................... 13 18. VAIETE MENETLEMINE ...................................................................................................................... 13 1. Reguleerimisala Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna 1. “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi 6: “Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul” meetme “Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine” tegevuse 1.6.2 „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks“ täitmiseks. 2. Rakendusasutus ja –üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja» kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija ja partner(id) Käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Tegevuste 6.3 ja 6.4 elluviimisel osaleb partnerina mittetulundusühing Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras. Tegevuse 6.5 elluviimisel osaleb partnerina Haridus- ja Noorteamet. Tegevuse 6.7 elluviimisel osaleb partnerina Statistikamet. 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.05.2015 kuni 30.11.2023, välja arvatud tegevus 6.7, mille abikõlblikkuse periood on 01.01.2019 kuni 30.11.2023. Ühikuhindade alusel finantseeritavad koolitused on abikõlblikud alates ühikuhindade kehtestamisest käesoleva käskkirja lisaga 2. Täpsem tegevuste ajakava kehtestatakse punktis 6. 5. Toetuse andmise eesmärk Üldeesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. 6. Toetatavad tegevused 6.1. Täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega Käesoleva tegevuse eesmärgiks on täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega. Tegevustega panustatakse õppe ligipääsu suurendamisse, õppe paindlikkuse ja kvaliteedi parandamisse sh analüüsides ja arvesse võttes nii eestisisest kui rahvusvahelist kogemust (sh rahastamiskorraldust). Viiakse ellu arendustegevusi sh konsulteeritakse osapooltega, viiakse läbi koolitusi, seminare jmt ning soodustatakse osapoolte koostööd heade praktikate kasutuse laiendamiseks. Tegevuse käigus on valminud uuringud ja/või kontseptsioon, millest lähtuvalt kavandatakse ja viiakse ellu tegevused hariduskorralduse muutmiseks, õppe paindlikkuse ja kvaliteedi arendamiseks. 2 Tegevuse sihtgrupp: mittestatsionaarset üldharidust pakkuvad õppeasutused, kutseõppeasutused, kõrgkoolid, täiskasvanuhariduse korralduse osapooled. 6.2. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) arendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste avardamiseks Eestis on VÕTA rakendamine käivitunud kutse- ja kõrghariduses ning tegutseb vastav võrgustik, üldhariduse tasemel VÕTA kontseptsiooni välja töötatud seni ei ole. Tegevuse raames arendatakse juba toimivat võrgustikku ja töötatakse välja VÕTA kontseptsioon mittestatsionaarsele üldharidusele, rakendatakse seda ellu. Tagamaks VÕTA sujuv rakendumine, viiakse ellu erinevaid ettevalmistavaid tegevusi sh koolitusi, töötatakse välja juhendmaterjale õppijatele, hindajatele ja juhendajatele. Tegevuste elluviimisel vahetatakse parimaid praktikaid (sh rahvusvaheliselt), viiakse ellu uuringuid ja tutvustatakse VÕTA võimalusi täiskasvanud elanikkonna hulgas. VÕTA võrgustiku efektiivseks toimimiseks kaasajastatakse infomaterjale, metoodikat ja hindamisvahendeid, võrgustiku tugevdamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks parandatakse koostöö- ja infovahetuse võimalusi, korraldatakse asjakohaseid koolitusi ja ühisseminare. Informeerimise ja kaasamise eesmärgil viiakse läbi sidusrühmade (sh hariduse ja koolituse pakkujate, tööandjate, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise protsessiga seotud institutsioonide, töötukassa) vahelisi arutelusid ning teavitustegevusi. Tegevuse tulemusena paraneb elanikkonna seas teadlikkus VÕTA võimalustest. Uuendatud ja kaasaegsete metoodikate ja materjalide rakendamisel suureneb VÕTA kasutamine. Tegevuse sihtgrupp on õppeasutused, VÕTA nõustajad ja hindajad, täiskasvanud elanikkond. 6.3. Piirkondliku koostöö arendamine keskhariduseta ja erialase hariduseta täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse Madalama haridustasemega täiskasvanud on enesetäiendamiseks vähem motiveeritud ning nende hoiakud õppimise suhtes on sageli negatiivsed. Nende täiskasvanute õppimise juurde toomiseks on vaja töötada välja erinevaid tugitegevusi õppijate vajadustest lähtuvalt, arendada koolide võimekust ning tuua kokku erinevad osapooled, kes saavad panustada potentsiaalsete õppijate leidmisesse ja motiveerimisse. Piirkondlikud/kohalikud võrgustikud on vältimatud koostöö arendamisel eesmärkide saavutamiseks. Tegevuse raames kaardistatakse ja kaastakse täiskasvanuhariduse osapooled ja võtmeorganisatsioonid piirkonnas sh haldusreformi tulemusena tekkinud kohalikud omavalitsused ja nende piirkondlikud ühendused, analüüsitakse õppimisvajadusi ja võimalusi madalama haridustasemega täiskasvanutele. Erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate täiskasvanud õppijate leidmiseks ja toomiseks õppimise juurde viiakse ellu vajalikke tugitegevusi (arutelud, koostööseminarid, ühistegevused osapoolte koostöös, kogemuste vahetus, rahvusvaheline koostöö), teavitustegevusi õppimisvõimaluste kohta jne. Tagamaks parem kommunikatsioon ja info jõudmine sihtrühmani koostatakse ja antakse välja asjakohaseid infomaterjale, võetakse kasutusele uusi infokanaleid pidades silmas piirkonna eripära ja vajadusi. Suurendamaks valmisolekut koolitusasutuste seas tugitegevuste väljatöötamiseks, pakkumiseks ja sihtrühmaga töötamiseks korraldatakse mh seminare, koolitusi koolitajatele ja personalile täiskasvanuhariduse programmi eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks. 3 Tegevuse tulemusena on piirkondades loodud jätkusuutlikud täiskasvanuhariduse koostöövõrgustikud elukestva õppe edendamiseks ja täiskasvanute elukestvasse õppesse toomiseks. Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanuhariduse osapooled ja potentsiaalsed täiskasvanud õppijad. 6.4. Elukestva õppe populariseerimine Tegevuse eesmärgiks on tõsta teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Elukestvas õppes osalemise suurendamiseks, vähe või üldse mitte osalenud inimeste õppima toomiseks kutsutakse ellu erinevaid piirkondlikke ja üleriigilisi (meedia)kampaaniaid, teavitustegevusi ja populariseerimist meediakanalites sh tele- ja raadiosaadete vahendusel tutvustamaks võimalusi täiskasvanuna õppida, innustamaks katkenud õpiteed jätkama. Täiskasvanute õpihoiakute kujundamiseks, õppimisvõimaluste tutvustamiseks ja elukestva õppe populariseerimiseks nähakse ette telesarja ettevalmistamine ja ekraniseerimine. Tõhusate teavitustegevuste elluviimiseks rakendatakse erinevaid infokanaleid, kogutakse ja tutvustatakse edulugusid, töötatakse välja ja levitatakse erinevaid teavitusvahendeid, tunnustatakse silmapaistvamaid täiskasvanuhariduse osapooli, laiendatakse ja mitmekesistatakse täiskasvanud õppija nädala tegevusi eesmärgiga jõuda rohkematesse regioonidesse ja rohkemate sihtgruppideni. Populariseerimise tegevustesse kaasatakse teiste osapoolte hulgas tööandjad ja kohalikud omavalitsused. Arendatakse koolitajate omavahelist koostööd täiskasvanu õpitee toetamiseks, koolitajate professionaalsuse tõstmiseks ja koolitajate kutse propageerimiseks. Tegevuse raames läbiviidud piirkondlike ja üleriigiliste teavitustegevuste ja kampaaniate tulemusena paraneb elanikkonna sh madalama haridustasemega täiskasvanute teadlikkus elukestva õppe võimalustest. Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanud elanikkond, koolitajad, tööandjad ja teised täiskasvanuhariduse osapooled. 6.5. Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine Tegevuse raames töötatakse välja ja uuendatakse juhendid, mis toetavad täienduskoolitusasutusi oma tegevuse korraldamisel (nt õppekavade arendamine, potentsiaalsete õppijate informeerimine, kvaliteedi tagamise aluste väljatöötamine jmt), et nende läbiviidav koolitus vastaks täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Korraldatakse koolitusi ja seminare täienduskoolitusasutustele nii eesti kui vene keeles, et rakendada väljundipõhist õpet ja hindamist ning arendada kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Koostöös partneriga Haridus- ja Noorteamet käivitatakse tegevused täiskasvanute koolituse seaduse alusel tegutsevate täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamiseks. Tegevus aitab kaasa täienduskoolitusasutuste tegevuse vastavusse viimisele täiskasvanute koolituse seaduses ja täiskasvanuhariduse standardis kehtestatud nõuetele. Täienduskoolitusasutuste toetamise tulemusena paraneb täienduskoolitusasutuse läbiviidava koolituse kvaliteet. Tegevuse sihtgrupp on koolitajad, täienduskoolitusasutused. 6.6. Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele kvalifikatsiooni tõstmiseks Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse kaudu pakutakse tööalaseid kursusi, et täiskasvanutel olenemata nende haridustasemest ja majanduslikust olukorrast oleks ligipääs 4 nende vajadustele vastavale koolitusele. Tagamaks kvaliteetsete õppekavade alusel asjakohase ja õppija vajadusi arvestava õppe läbiviimine viiakse läbi arendusseminare, koolitusi jm toetavaid tegevusi koolitajatele, koolituse korraldajatele ja teistele osapooltele. Parendatakse täiskasvanute elukestvasse õppesse leidmiseks vajalikke tegevusi ja koolitusvajaduse väljaselgitamise võimekust lähtudes sealhulgas oskuste arendamise prognoosisüsteemi OSKA sisendist. Tegevus toetab kvaliteetse täienduskoolituse läbiviimist, kus õpet viiakse läbi väljundipõhise õppekava alusel ja koolituse lõppedes toimub väljundipõhine hindamine. Rahastatakse kontaktõpet, mis võib toimuda nii füüsilises kui ka virtuaalses õpikeskkonnas ja milles osalevad nii õppija kui täiskasvanute koolitaja, õppekavas sisalduvat iseseisvat õpet ei rahastata. Eraldi hinna ja metoodika alusel rahastatakse täielikult iseseisvalt e-õppena läbitavaid kursusi, arvestades kogu õppekavajärgset õppemahtu. Tegevuse tulemusena on täiskasvanute teadmised ja oskused paranenud, mida tõendab väljastatud kompetentsitunnistus. Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanud õppijad ning täiskasvanute tööalase koolituse riiklikku koolitustellimust pakkuvad koolitusasutused (kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid). 6.7. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis Tegevuse eesmärk on koostöös partnerorganisatsiooni Statistikaametiga aastatel 2018-2023 ette valmistada ja läbi viia täiskasvanute oskuste uuring PIAAC. PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on OECD uuring, mis mõõdab ainsana terviklikult täiskasvanute funktsionaalseid oskusi. Eesti osales PIAAC esimeses tsüklis ning kümneaastase intervalliga kordusmõõtmine aitab teha järeldusi 2014-2020 ellu viidud poliitikamuudatuste kohta. Laiemalt on eesmärgiks hinnata hariduse ja elukestva õppe eri etappide ning tööalase tegevuse rolli pädevuste kujunemisel ja püsimisel ning võrrelda Eesti täiskasvanud elanikkonna pädevusi teiste riikide täiskasvanute pädevustega. PIAAC uuring on esinduslik leibkonna uuring, mille raames küsitletakse ca 7500 16-65-aastast inimest. Uuringus mõõdetakse funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning adaptiivset probleemilahendusoskust, samuti kuulub uuringu juurde informatsiooni kogumine oskustega seotud taustatunnuste kohta. PIAAC kajastab väga kompaktselt hariduse, koolituse, tööturunäitajate ning oskuste taseme ja nende kasutamise seoseid. Tegevus toetab täiskasvanud elanikkonna pädevuste kujundamist läbi tõenduspõhiste poliitikamuudatuste kavandamise haridus- ja koolitussüsteemis. Tegevuse tulemusena on läbi viidud PIAAC uuring, valminud on andmebaas ja tulemusi kajastav riiklik raport. PIAAC uuringu riiklik raport sisaldab lühikokkuvõtet, sissejuhatust, peatükki uuringu tausta ja korralduse kohta ning peatükki tulemustest (sh oskuste võrdlus riikide vahel, hariduse ja oskuste seosed, oskuste seosed tööturu- ja sotsiaalsete näitajatega). Raporti juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet infotöötlusoskuste mõõtmise ja näidisülesannete ning taustaküsimustiku moodulite kohta. Tegevuse sihtgrupp on Eesti elanikud vanuses 16-65. Tegevuste ajakava Tegevus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 5 6.1. Täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavusse parandamine X X X X X X X X X õppijate ja ühiskonna vajadustega 6.2. VÕTA süsteemi arendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse X X X X X X X X X õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste avardamiseks 6.3. Piirkondliku koostöö arendamine keskhariduseta ja erialase hariduseta X X X X X X X X X täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse 6.4. Elukestva õppe populariseerimine X X X X X X X X X 6.5. Täiskasvanute täienduskoolituse X X X X X X X X X kvaliteedi arendamine 6.6. Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe X X X X X X X X X pakkumine täiskasvanutele kvalifikatsiooni tõstmiseks 6.7. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine X X X X X Eestis1 7. Tulemus- ja väljundnäitajad Sihttase Sihttase 2020 Sihttase 2023 Näitaja nimetus Algtase 2018 a a a 1. Tulemusnäitaja tegevusele: Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase 59 000 (sh 86 500 (sh 20 86 500 (sh 20 täienduskoolituse 15 000 Täienduskoolitusel 000 000 ja ümberõppe 0 võtmepädevust osalenud võtmepädevus võtmepädevus pakkumine kutse- e koolitusel täiskasvanute arv2 tel osalenut) tel osalenut) ja erialase osalenut) kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks 1 Tegevus lõppenud Covid-19 pandeemia tõttu aprillis 2020. 2 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes. 6 Kontseptsioon Kontseptsioon Välja on töötatud 1.1. Väljundnäit ist lähtuvad ist lähtuvad kontseptsioon ja aja Tegevusele 0 1 tegevused tegevused käivitatud sellest 6.1 kestavad kuni kestavad kuni lähtuvad tegevused aastani 2020. aastani 2023. Kuni 2018: VÕTA kontseptsioon täiskasvanutele VÕTA üldharidusõppes on kontseptsioon välja töötatud ja seda mittestatsionaar - rakendatakse, ses üldhariduses toimuvad pidevad on välja 1.2. Väljundnäit arendustegevused töötatud aja Tegevusele VÕTA võimaluste 6.2 laiendamiseks Alates 2019: VÕTA 2017.a 7,5% 8,5% 9% kasutajate osakaal kõrgharidus kõrghariduses kõrghariduses kutse- ja es 4,5% 5,5% kõrghariduse 3,5% kutsehariduse kutsehariduse õppijatest (EHIS kutseharidus s s andmetel) es Kuni 2018: Tegevusse kaasatud mittestatsionaarset üldharidust 0 14 1.3. Väljundnäit pakkuvate koolide aja Tegevusele arv 6.3. Alates 2019: piirkondlike 0 0 14 16 täiskasvanuhariduse võrgustike arv Tegevusest 1.4. Väljundnäit rahastatavate aja Tegevusele üleriigiliste 0 5 10 14 6.4. teavitusürituste ja kampaaniate arv Eesti Hariduse Infosüsteemi majandustegevusteat e esitanud või 1.5. Väljundnäit tegevusloa saanud ja aja Tegevusele 0 500 700 700 täiskasvanute 6.5. koolituse seaduse alusel tegutsevate täienduskoolitusasut uste arv 1.6. Väljundnäit Täiskasvanute aja Tegevusele täienduskoolituse 0 34 300 53500 53500 6.6. 3 lõpetajad, kes 3 Tuleneb Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020 tulemusindikaatorist: Täiskasvanute täienduskoolitustel osalenud, kes lahkudes saavad kvalifikatsiooni- või kompetentsitunnistuse. 7 lahkudes saavad kvalifikatsiooni- või kompetentsitunnistu se4 1.7 PIAAC uuringu Väljundnäitaja 0 0 0 1 riiklik raport Tegevusele 6.7 8. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele. Horisontaalne Mõju teema Regionaalne Tegevused toetavad elukestvas õppes osalemist ja täiskasvanute kompetentside areng paranemist kõigis maakondades. Käskkirja raames kavandatavad tegevused hõlmavad kogu Eestit, tegevustesse on kaasatud erinevates piirkondades paiknevad koolitusasutused, rõhk on piirkondlikul tasandil tehtaval koostööl ning koolitusvajaduste, prioriteetide määramisel arvestatakse oluliselt kohaliku tasandi tööturu vajadustega. Tegevuste planeerimisel arvestatakse regionaalseid eripärasid ja koolitusi pakutakse ning teavitustegevusi korraldatakse üle Eesti. Infoühiskonna Tegevused toetavad infoühiskonna edenemist kolmes võtmes, esiteks võimaldab edendamine rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuring saada ülevaate täiskasvanute infotehnoloogiliste oskuste tasemest (sh võrdlus 10 aasta taguse mõõtmisega), teiseks täiskasvanutele suunatud tööalaste koolituste kaudu parandatakse muuhulgas infotehnoloogilisi oskusi, seega suureneb täiskasvanute hulk, kes suudavad tööalaselt edukalt kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Kolmandaks tegevuste elluviimise ja infovahetuse korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi kasutades tekib laiem toetav mõju, ka koolitajate koolitamisel ja kvaliteedi parandamise tegevustel peetakse vastavaid aspekte silmas. Keskkonna- ja Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju kliimapoliitika keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile. Võrdsete Tegevuste raames on oluline tähelepanu pööratud neile täiskasvanud õppijatele, kellele võimaluste täna ei ole õppimisvõimalused täiskasvanueas olnud kättesaadavad. Läbi tasuta tagamine õppimisvõimaluste loomise, tugitegevuste arendamise jõuavad õppimise juurde ka need täiskasvanud, kes erinevatel põhjustel seni on olnud elukestvast õppest eemal. Seeläbi aidatakse kaasa võrdsuse põhimõtete tagamisele täiskasvanuõppes ja luuakse eeldused madalama haridustasemega inimeste konkurentsivõime parandamiseks. Paranenud haridustase toetab edukat toimetulekut tööturul. Ühtne Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalikes omavalitsustes erinevate osapoolte riigivalitsemine vahel kui ka erinevate kohalike omavalitsuste vahel. Täiendavalt toetavad käskkirja tegevused riigi- ja KOV tasandi koostöö tugevnemist. 9. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 26 152 000 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 22 229 200 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 3 922 800 EURi (kuni 15% kogumaksumusest). 4 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes. 8 Väljundnäitaja Tegevused Toetatavate sh partnerite Tulemus tegevuste eelarve eelarve 1.1 Välja on töötatud 6.1. Täiskasvanutele 420 000 0 Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning kontseptsioon ja käivitatud suunatud üldhariduse ja sellest lähtuvad tegevused tasemeõppe sisu, mahu ja korralduse vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega 1.2 VÕTA kasutajate 6.2. Varasema õpi- ja 442 000 0 osakaal kutse- ja töökogemuse arvestamise kõrghariduse õppijatest süsteemi (VÕTA) arendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste avardamiseks 1.3 Piirkondlike 6.3. Piirkondliku koostöö 1 050 000 1 043 150 täiskasvanuhariduse arendamine keskhariduseta ja võrgustike arv erialase hariduseta täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse 1.4 Tegevusest 6.4. Elukestva õppe 2 229 000 2 224 330 rahastatavate üleriigiliste populariseerimine teavitusürituste ja kampaaniate arv 1.5 Eesti Hariduse 6.5. Täiskasvanute 740 000 625 000 Infosüsteemi täienduskoolituse kvaliteedi majandustegevusteate arendamine esitanud või tegevusloa saanud ja täiskasvanute koolituse seaduse alusel tegutsevate täienduskoolitusasutuste arv elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks 1.6. Täiskasvanute 6.6 Kvaliteetse ja asjakohase 19 941 871 0 täienduskoolituse lõpetajad, täienduskoolituse pakkumine kes lahkudes saavad täiskasvanutele kvalifikatsiooni- või kvalifikatsiooni tõstmiseks kompetentsitunnistuse 1.7. PIAAC uuringu riiklik 6.7 Rahvusvahelise 170 129 170 129 raport täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis Horisontaalne tegevus Personalikulu (projektijuht, 1 159 000 0 raamatupidaja jms abistav personal) KOKKU 26 152 000 9 10. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas lisas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas lisas sätestatud tingimustele. 10.2. Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 10.2.1. tegevuse elluviimisega seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 toodud tingimustele; 10.2.2. tegevuses 6.6 nimetatud täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse alusel tellitavate täienduskoolituste kulud standardiseeritud ühikuhinna alusel, mis kehtestatakse lisaga 2. 10.2.3. tegevuse 6.7 kulud ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse alusel kui toetuse maksmise aluseks olev punktis 6.7. sätestatud tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. 10.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblik hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 10.4. Ühikuhindades sisalduvate või kindlasummalise maksena hüvitatavate kulude hüvitamine kuludokumentide alusel. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse - § 14 lõike 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1-3. 11.3. Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. 11.4. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu esitatud maksetaotluse alusel. 11.5. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 12. Elluviija ja partneri kohustused Elluviijale ja partnerile kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustused. 12.1. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 12.1.1. kinnitama eelnevalt RAga kooskõlastatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve käesoleva käskkirjana lisana hiljemalt eelneva kalendriaasta 20. detsembriks. Esimese eelarveaasta tegevuste detailne 10 kirjeldus ja sellele vastav eelarve tuleb kinnitada 2 kuu jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist; 12.1.1. esitama punktis 12.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 12.1.2. rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 12.1.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 12.1.4. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 12.1.4 esitatud prognoosist. 12.1.5. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused, välja arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutseva valitsusasutuse Haridus- ja Noorteametiga. 13. Tegevuste elluviimise aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgneva aasta 20. jaanuariks ning poolaasta vahearuande 5. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 13.1.1. punktis 7 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või ületäitmise kohta; 13.1.2. ülevaade tegevuste elluviimisest; 13.1.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksuse kehtestatud vormil struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu tegevuste elluviimise lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 13.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 8). 13.3. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 13.4. Juhul kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande ja teavitab sellest elluviijat ja rakendusasutust. 13.5. Puuduste esinemisel aruandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist ja teavitab sellest elluviijat ja rakendusasutust. 14. ESF-i tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 14.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osalejate (ESFi tegevustes osaleja) kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama 11 need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 14.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 14.3. Punktides 14.1 ja 14.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 6.6 nimetatud tegevusele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid täiskasvanud õppijate kohta, kes osalevad pakutavatel kursustel. 14.4. ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele rakendusüksuse esitatud vormil ja tähtaegadeks. 14.5. ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 15. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 15.1. Rakendusasutusel on õigus muuta tegevust enda algatusel või rakendusüksuse algatusel. 15.2. Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 15.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 15.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 9 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 15.5 Elluviija muudab punkti 12.1.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 15.6 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 12 16. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 16.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 17. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 18. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 13 Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus .......................................................................... 2 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud ....................................................................................... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused ...................................................................................... 3 3.1. Meede 1: Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks ................................. 3 3.2. Meede 2: Mitteformaalsele koolitusele ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi tõstmine ............................................................................................................................................ 7 3.3. Meede 3: Kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses........................................................... 9 4. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid ........................... 13 5. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ............................................... 15 6. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................ 15 7. Rahastamiskava ................................................................................................................. 16 8. Tegevuskava ...................................................................................................................... 18 1 (23) Tulemusvaldkond haridus 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus Täiskasvanuhariduse programmi ellukutsumisega soovitakse parandada Eesti täiskasvanud elanikkonna võimalusi osaleda kvaliteetses, paindlike ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavas elukestvas õppes. 2014.−2020. aastal on koolitustes eelistatud sihtgrupid keskhariduseta inimesed, erialase väljaõppeta inimesed ning vananenud oskustega inimesed. Programm aitab otseselt kaasa Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EÕS) I eesmärgi Muutunud õpikäsitus saavutamisele, aga panustab ka III eesmärgi Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus ja V eesmärgi Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv saavutamisele, II eesmärgi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid ning IV eesmärgi Digipööre elukestvas õppes elluviimisele. Programm panustab Eesti konkurentsivõime kava Eesti 2020 ja Elukestva õppe strateegia ühistesse eesmärkidesse vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu, suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra ja vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu. Eestis on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr tõusnud, kuid tõsine probleem on jätkuvalt kutse- ja erialase kvalifikatsioonita täiskasvanute suur osakaal (28,5% aastal 2016, mis arvudes väljendatuna teeb hinnanguliselt kokku u 205 000 inimest) ning asjaolu, et jätkuvalt suur on nende inimeste hulk, kelle õpingud katkevad keskhariduse tasemeni jõudmata (2016. a andmetel oli kõigist 25-64-aastastest keskhariduseta 79,9 tuhat inimest ja nende osakaal on suurem nooremates vanuserühmades – vanuses 20−34 on kokku üle 40 tuhande inimese, kes on omandanud vaid põhihariduse või vähem). Madala haridustasemega täiskasvanud on väga ebasoodsas seisundis nii tööturul kui ka elukestvas õppes osalemises. 2016. aasta statistika näitas, et tööealiste (25-64) põhiharidusega inimeste tööhõive määr oli 61,4% (2013. a 57,2%) ja põhihariduseta inimestel oli vastav näitaja vaid 27,2% (2013. a 39,9%). Koolis või koolitustel käis 24−64-aastastest põhiharidusega inimestest vaid 4,9% (2016. a). Haridustaseme paranemine ja paremad oskused aitavad tõsta sihtgrupi konkurentsivõimet tööturul ning vähendada tööjõupuudust/suurendada hõivatute hulka. Viimane on seda olulisem, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tööjõuvajaduse prognoosi1 järgi väheneb iga aastaga tööturule sisenevate noorte arv ning tervikuna on tööturule sisenevate inimeste arv väiksem kui tööturult väljuvate inimeste arv. Programmi meetmed ja tegevused toovad madalama haridustaseme ja oskustega täiskasvanuid tasemeõppesse ja täienduskoolitusse ning toetavad nende võtmepädevuste arengut. Toetatakse võrgustikutööd ja sihtgruppide teavitamist, et leida üles haridustee katkestanud täiskasvanud ning tuua nad võimalusel tagasi tasemeharidust omandama, luues samas eeldused ka nende õppes püsimiseks. Erialase hariduseta inimeste osakaalu vähendamiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) valitsemisala koolitustegevuste rahastamiseks 2015.-2020. aastal planeeritud ELi vahendeid koos kaasfinantseerimisega 37,7 mln eurot. Otseselt IKT valdkonnas on Vabariigi Valitsus koos kaasfinantseerimisega eraldanud 8,5 mln eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalse kirjaoskuse arendamise tegevusse. Puuduliku kvalifikatsiooniga või vananenud oskustega inimeste olukorra leevendamiseks kavandatakse kvaliteetset ja asjakohast täiendus- ja ümberõpet. Erialaoskuste kõrval muutuvad tööturul toimetulekuks üha olulisemaks võtmepädevused, millest käesoleva programmi raames peetakse olulisimaks täiskasvanute digipädevuste, sotsiaalsete oskuste ja ettevõtlikkuse, õppimisoskuse ning riigikeele ja võõrkeelte oskuse arendamist. Täiskasvanute digipädevuste arendamist ja nõustamisteenuseid (karjäärinõustamine) planeeritakse ministeeriumide ja sotsiaalpartnerite vahelises koostöös. Eestis on määratletud majanduse kasvuvaldkonnad, mis tulevad esmajärjekorras kindlustada kvalifitseeritud töötajatega. Kuigi põhirõhk on kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste arvu tõstmisel, pakub täiskasvanuhariduse programm koolitusi ka nende valdkondade madalama haridustasemega töötajatele. Alates 2016. aastast arvestatakse mitteformaalse koolituse pakkumisel tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi OSKA raportite ettepanekutega. 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2024_lyhikirjeldus.pdf 2 (23) Kaasaegse õpikäsituse rakendamiseks mitteformaalses õppes toetatakse väljundipõhise õppe ja hindamise rakendamist täienduskoolituses ning arendatakse edasi kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Parandatakse infovahetust ja koostööd täiskasvanuhariduse võrgustikes. Sarnane arusaam õpikäsitusest võimaldab teha senisest tõhusamat koostööd ning loob vajaliku fooni vähem motiveeritud täiskasvanute õppesse toomiseks ja õppes püsimiseks. Täienduskoolituse süsteemseks arenguks kvaliteedi ja läbipaistvuse suunas võetakse vastu ning rakendatakse ellu uus täiskasvanute koolituse seadus. Tehakse koostööd teiste Haridus- ja Teadusministeeriumi programmide raames juurutamaks täiskasvanuhariduses muutunud õpikäsitust, toetatakse varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (edaspidi VÕTA) süsteemi arendamist kõigis haridussektorites ning tegevusi, mis kindlustavad koolitajate võimekuse tulla toime keerulise ja vähemotiveeritud sihtgrupiga. Sihtrühmade hoiakute muutmiseks ning enesetäiendamise valmiduse tõstmiseks suurendatakse koolituse paindlikkust, tõstetakse kvaliteeti ning tõhustatakse teavitamist. 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. Programm aitab kaasa järgmiste Eesti elukestva õppe strateegia 2020 mõõdikute saavutamisele: Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 sihttase Eri- ja kutsealase 29,1 29,4 28,9 28,5 28,6 26 25,5 25 25 25 hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaal (%)2 Täiskasvanute 12,6 11,6 12,4 15,7 17,3 18 19 20 20 20 elukestvas õppes osalemise määr (%)3 3. Programmi meetmed ja tegevused 3.1. Meede 1: Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks Meetme eesmärk: Tasemeõppe paindlikkuse suurendamise (sh VÕTA rakendamise) ja toetavate tegevuste tulemusena on tõusnud tasemeõppes õppivate täiskasvanute arv. 2 Eesti Statistikaameti andmed 3 Eurostati andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Elukestvas õppes osalemise hulka loetakse nii osalemine tasemeõppes kui ka koolitustel. 2013.-2015.a. näitajad on 0,1-0,2 protsendipunkti võrra korrigeeritud, kuna 2016.a. otsustati andmete võrreldavuse huvides kasutada edaspidi Eurostati andmeid. 3 (23) Meetme sihtgrupp: Õppiv ja mitteõppiv täiskasvanud elanikkond (sh keskhariduseta täiskasvanud – ca 65,1 tuhat inimest; sh põhihariduseta täiskasvanud - 6,4 tuhat inimest4), koolitusasutused ja koolitusasutuste personal, elukestva õppe korraldusega seotud osapooled. Indikaator5 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 sihttase Mittestatsionaarses 5075 5279 5377 5448 5428 ≥5075 ≥5075 ≥5075 ≥5075 ≥5075 üldharidusõppes õppijate arv* Õppetöö katkestajate 35 37 32,9 31,7 35,9 32 31 30 30 30 määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (% kõikidest õppijatest) 25+ õppijaid 26,3 29,2 31,9 35,1 36,7 31 32 33 hoida hoida kutseharidusõppes (% taset taset kõikidest õppijatest) * 2009/10 õppeaastal oli mittestatsionaarses õppes õppijate arv 7831, mis seejärel hakkas aga aasta-aastalt langema, jõudes 2013. aastaks 5075 õppijani. Eesmärk on peatada õppijate arvu langus. Tegevus 1.1: Täiskasvanute üldharidusõppe sisu, mahu ja korralduse vastavusse viimine sihtgrupi vajadustega Võttes arvesse, et madalama haridustasemega inimestel on nõrgem motivatsioon õppida ning et kooli tagasipöördumist mõjutavad väärtushinnangud, tuleb mittestatsionaarne üldharidusõpe oluliselt paindlikumaks muuta. See aitaks vähendada ka suurt väljalangevust. Kuigi põhikooli ja gümnaasiumiseadus lubab üldhariduskoolis varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamist (VÕTA), pole täpsem protseduurireeglistik kokku lepitud ning protsessi ei saa pidada osapoolte jaoks läbipaistvaks ning tõhusaks. Võttes arvesse välisriikide kogemusi madalama haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel, leitakse erinevate osapoolte koostöös lahendused õppekorralduse parendamiseks ning õppes osalemise soodustamiseks. Täiskasvanute gümnaasiume ei käsitleta seejuures klassikaliste gümnaasiumidena, vaid pigem nn teise võimaluse koolidena, kus lisaks tasemekoolitusele pakutakse ka mitteformaalset õpet ning võimalusi elukestva õppe võtmeoskuste parandamiseks. Täiskasvanutele suunatud põhi- ja üldkeskhariduse õpikäsituse kaasajastamiseks: - analüüsitakse mittestatsionaarse üldhariduse õppekavade sisu, mahu ja lõpetamise tingimuste vastavust sihtgrupi vajadustele ning ühiskonna ootustele; - koostatakse ülevaade välisriikide headest praktikatest; - töötatakse välja kontseptsioon õppekorralduse paindlikumaks muutmiseks; - muudetakse vajadusel õppekavu; - töötatakse välja VÕTA põhimõtted ning rakendatakse VÕTAt. Tulemus: Õppetöö paindlik korraldus tagab mittestatsionaarses üldharidusõppes õppijate arvu stabiilsuse ja vähendab väljalangevust. 4 Allikas: Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 2015, koolitusasutused ja koolitusasutuste personal, elukestva õppe korraldusega seotud osapooled. 5 EHIS andebaasi andmed. 4 (23) Tegevus 1.2: Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine põhi- ja üldkeskharidusõppesse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel käivitatakse tegevuste pakett põhi- ja keskhariduseta inimeste tagasitoomiseks tasemeõppesse. Tegevused kavandatakse kolmel tasandil: - koostöö kogukonna osapooltega (mittestatsionaarset üldharidust pakkuvad õppeasutused, täienduskoolituskeskused, KOVi esindajad, tööandjad, Töötukassa, Rajaleidja keskused jt) kes aitaksid sihtgruppi leida ning õppesse suunata; - kooli tegevused sihtgrupi leidmiseks, koolitamiseks ning väljalangevuse vähendamiseks; õppijatele pakutakse nende vajadustest lähtuvalt:  paindlikke täiendavaid õppimisvõimalusi (sh õpioskuste arendamine, tasanduskursused, keeleõpe, sotsiaalsed oskused, sh ajaplaneerimine jmt) õpivalmiduse suurendamiseks ning õpingute lõpetamiseks;  toetavaid teenuseid (nt lapsehoid, individuaalne juhendamine). - inimeste teavitus haridustaseme tõstmise ja õppimise vajalikkusest ning võimalustest. Tegevuse kaudu ei kaeta tavapäraseid koolituskulusid. Kindlasti on vaja lahendada küsimused, kuidas õppeasutused saaksid senisest oluliselt paremini infot sihtgrupi leidmiseks ning kuidas tagada jätkusuutlik koostöö erinevate osapoolte vahel, et infoliikumine toimiks ka edaspidi. Selleks on vajalik tugev koostöö koolide, kohalike omavalitsuste, noorsootööasutuste, vabahariduslike koolituskeskuste, sotsiaaltöötajate, Töötukassa konsultantide jt vahel. Tulemus: Pidurdub õppijate arvu langus täiskasvanute gümnaasiumides, meetme kaudu pakutud tegevuste tulemusel on 2015. kuni 2020. a põhi- või keskhariduse lõpetanud vähemalt 1500 inimest. Tegevus 1.3: Üldharidusõppes õppimiseks täiskasvanutele toetussüsteemi kontseptsiooni väljatöötamine Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR tõi uuringuraportis „Põhi- ja keskhariduseta täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise toetamine“6 välja asjaolu, et põhi- või keskhariduseta täiskasvanutel on atraktiivsem jääda töötuks, kui minna uuesti õppima. Tagasipöördumine on eriti keeruline madalama sissetulekuga inimestel, sest üldhariduskoolides puuduvad õppetoetused. Riiklik toetussüsteem täiskasvanute gümnaasiumites ja kutsekoolides on erinev – kutsehariduse toetamine on lähemal kõrgharidusele, täiskasvanute gümnaasiume nähakse pigem sarnasena tavalistele üldhariduskoolidele ning toetusskeemid puuduvad. CENTARI hinnangul on täiskasvanute peamised takistused tasemekoolituses õppimisel rahalised, mistõttu tuleks leida võimalusi raskemas olukorras gruppide toetamiseks. Tulemus: Välja on töötatud toetuste kontseptsioon, mis vähendaks õppes osalemise takistusi, suurendaks ligipääsu põhi- ja keskharidusele ning vähendaks katkestamist. Tegevus 1.4: Kontseptsiooni väljatöötamine täiskasvanute tagasitoomiseks kutseharidusse Viidatud CENTARi uuring tõi välja kitsaskoha, et kutsekeskharidusõpe pole täiskasvanute jaoks piisavalt paindlik ning kui lühemates kutseõppeliikides on täiskasvanud õppijate osakaal aasta-aastalt järjest kasvanud, ei ole kasv kutsekeskharidusõppes märkimisväärne. 2013/2014 õppeaastal õppis 25+ õppijatest ainult 2,6% kutsekeskharidusõppes. Kutseõppeasutustes on täiskasvanute tasemeõpe korraldatud väga erinevalt ning ka täiskasvanud õppijate osakaal on väga erinev. Kutseõppeasutuse seadus eristab statsionaarse ja mittestatsionaarse õppe vorme, kuid ei reguleeri koolides praktiseeritavat tsükliõpet või sessioonõpet ning õppekorraldusest puudub ühtne ülevaade. Tegevuse raames analüüsitakse koolide valmisolekut ja praktikaid tasemekoolituse pakkumisel täiskasvanutele ning koostatakse kontseptsioon ligipääsu suurendamiseks. Selle põhjal kavandatakse edasised tegevused kutsehariduse või täiskasvanuhariduse programmi. 6 Link uuringu raportile: http://ttka.hm.ee/wp-content/uploads/2014/05/Uuringu-raport-P%C3%B5hi-ja- keskhariduseta-t%C3%A4iskasvanute-tasemeharidusse-tagasitoomine-final-reg-kaardid-uuendatud.pdf 5 (23) Tulemus: Välja on töötatud kontseptsioon, kuidas parandada kutseõppeasutuste valmisolekut täiskasvanute tagasitoomiseks kvaliteetsesse kutseharidusse. Lähtuvalt sellest kavandatakse programmi jätkutegevused. Tegevus 1.5: Õppelaenu võimaldamine osakoormusega õppijatele kõrghariduses (täidetud, jõustus 01.07.2015) Võimalus õppelaenu võtta vähendab sundvalikuid, õppijad saavad valida jõukohasema õppevormi, mis on eeldus katkestamiste vähenemiseks ja annab täiskasvanud õppijatele parema ligipääsu kõrgharidusele. Tulemus: Paraneb täiskasvanud õppijate võimekus oma kõrgharidusõpinguid finantseerida. Tegevus 1.6: VÕTA süsteemi arendamine Euroopa Nõukogu soovitus 20. detsembrist 2012 mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kohta 2012/C 398/01 kohustab liikmesriike kehtestama hiljemalt 2018. aastaks meetmed, mis võimaldavad isikutel hinnata ja tunnustada mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi ning omandada selle alusel täielik või osaline kvalifikatsioon. Mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud kompetentside tunnustamisel on oluline roll tööalase konkurentsivõime edendamisel, samuti motivatsiooni suurendamisel elukestvaks õppeks. Soovitus rõhutab vajadust kasutada VÕTAt just sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras või madala kvalifikatsiooniga inimeste hulgas. Tegevused kavandatakse kolmes osas: - VÕTA kontseptsiooni loomine ja VÕTA eesmärgipärane ja kvaliteetne rakendamine üldhariduses. Luuakse üldharidusele sobiv VÕTA kontseptsioon, mis lähtub VÕTA kvaliteedipõhimõtetest ning -kokkulepetest. Kontseptsiooni rakendumiseks luuakse seadusandlikud alused, arendatakse VÕTA kvaliteedi tagamise mehhanisme. Mitte- ja informaalse õppe käigus omandatud pädevuste tunnustamiseks kaasatakse sidusrühmi ning korraldatakse nende asjakohane teavitamine. - VÕTA metoodilise materjali arendamine ja VÕTA nõustajate ja hindajate koolitamine. Arendatakse ning kaasajastatakse hindamis- ja tunnustusprotsessis osalejate pädevust, tehes kättesaadavaks kaasajastatud hindamise ja nõustamise juhendmaterjalid ning asjakohased koolitused. Selleks arendatakse edasi usaldusväärseid hindamismeetodeid ja -vahendeid (sh Noortepassi ja Europassi dokumendid õpiväljundite dokumenteerimiseks, kompetentside enesehindamise veebikeskkond, nõustamise- ja hindamisjuhendid) üksikisikutele, koolitajatele, VÕTA-hindajatele ning nõustajatele. VÕTA rakendumiseks on vajalik hindamis- ja nõustamistegevuste koordineerimine formaalhariduse, täiskasvanukoolituse, kutse andjate, noorsootöötajate jt asjakohaste sidusrühmade vahel. Selleks toetatakse ning arendatakse täiskasvanute VÕTA tunnustamise ja hindamisega seotud spetsialistide võrgustikku (ühtne e- inforuum, seminarid, koolitused). - Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) arendamine VÕTA hindamise statistika koondamiseks. VÕTA alase teabe koondamiseks ning analüüsimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks arendatakse EHIS-es edasi VÕTA moodulit üldhariduse jaoks. Tulemus: Varasemate õpingute ja töökogemuse kaudu omandatud pädevusi on võimalik üldhariduses hinnata ja tunnustada. On loodud eeldused kvaliteetseks ja läbipaistvaks VÕTA hindamiseks. VÕTA nõustajad ja hindajad on pädevad ning hinnatud partnerid õppijatele ja õppeasutustele. On olemas terviklik ülevaade VÕTA sooritustest üldhariduses. Tegevus 1.7: Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest Eesmärk on luua potentsiaalsete õppijate, tööandjate ja laiema avalikkuse seas positiivne kuvand elukestvast õppest – nii formaal-, mitteformaal kui ka iseseisvast õppest. Levitades elukestva õppe ideed laiemale sihtrühmale, suureneb inimeste valmisolek ja motivatsioon elukestvas õppes osaleda või seda toetada. Kasutatakse erinevaid meetodeid ja lähenemisviise – teavitusüritused, teavitus meedia kaudu, sh suunitletud kampaaniad, täiskasvanuhariduse osapoolte tunnustamine, edulugude jagamine jpm. Osalt viiakse tegevused ellu täiskasvanud õppija nädala kaudu, osalt Euroopa Sotsiaalfondi toel läbi viidavate tegevuste kaudu. 6 (23) Tulemus: Teavituse ja kampaaniate tulemusena on tõusnud osapoolte teadlikkus elukestvast õppest. 3.2. Meede 2: Mitteformaalsele koolitusele ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi tõstmine Meetme eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Meetme sihtgrupp: Õppiv ja mitteõppiv täiskasvanud elanikkond (sh madala haridustasemega täiskasvanud, ca 210 000 inimest7), koolitusasutused ja koolitusasutuste personal, elukestva õppe korraldusega seotud osapooled. Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 sihttase 25−64-aastaste madala 4,0 3,2 4,0 4,9 6,9 6 6,3 6,5 6,5 6,5 haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%)8 Tegevus 2.1: Täiendus- ja ümberõppe pakkumine kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks Täiskasvanute ligipääsu suurendamiseks kvaliteetsele ja täiskasvanute koolituse seaduses kehtestatud nõuetele vastavale mitteformaalsele õppele toetatakse: - Tööalast täienduskoolitust ja ümberõpet. Tööturu olukorrast, tööjõuvajaduse prognoosist ja piirkondlikest vajadusest lähtuv tööalane täienduskoolitus võimaldab kiirelt reageerida tööturul toimuvatele muutustele, olles tasemeõppega võrreldes paindlikum ning kiirem. Tööalaste täienduskoolituste sisu toetab kutsestandardites kirjeldatud kompetentside arendamist, teave koolitusvajaduse kohta saadakse huvipoolte koostöös ning OSKA süsteemist. Kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides toimuvad tööalased täienduskursused on suunatud täiskasvanud tööealisele elanikkonnale, eelkõige madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega (sh aegunud kvalifikatsiooniga või ilma kvalifikatsioonita koolikohustuseta täiskasvanud) või muul viisil ebasoodsas olukorras sihtrühmadele Tööalane koolitus toimub väljundipõhiste õppekavade alusel ja tunnistus väljastatakse ainult nendele, kes saavutavad õpiväljundid. Vajadusel toetatakse ka kutseeksamite kas osalist või täielikku sooritamist. - Täienduskursuste pakkumist võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks. Koolituste eesmärk on kujundada täiskasvanutes positiivne õpihoiak, arendada õpioskusi ning võtmepädevusi tasemeõppes ja täienduskoolitustel toimetulekuks. Võtmepädevused on vajalikud ka väärikaks eneseteostuseks ühiskonnas, töö- ja pereelus. Tegevuse raames prioriteetsed võtmepädevused on digipädevused, õppimisoskus, sotsiaalsed oskused ja ettevõtlikkus, riigikeele- ja võõrkeelteoskus9. Võtmepädevuste koolituste abil suureneb õppijate valmisolek iseseisvalt õppida, osaleda elukestvas õppes. - Digipädevuste arendamist. Pakutakse koolitusi digioskuste uuendamiseks eesmärgiga toetada digilahenduste laiemat kasutuselevõttu kõigis majandussektorites ning tõsta arvutikasutuse/IKT kasutuse efektiivsust töökeskkonnas. Nii tööalastel kui ka võtmepädevuste koolitustel lõimitakse digioskuste arendamine erialaoskuste tõstmisega. Tegevusse panustab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 7 Allikas: Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 2014. 8 Eesti Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64- aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2). 9 õppimisoskuste, sotsiaalsete oskuste ja ettevõtlikkuse ning riigikeele- ja võõrkeelteoskuse koolitustel osalejate osakaal täpsustatakse koos partneriga tegevuse elluviimise käigus. 7 (23) - Riigikeelt mittevaldavate täiskasvanute täienduskoolitust kombineerituna riigikeeleõppega. Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC tõdes, et riigikeelt keskmiselt või halvasti oskavate täiskasvanute olukord tööturul on ebakindlam ja töötasu väiksem kui muus mõttes sarnastel eesti kodukeelega või väga hea eesti keele oskusega täiskasvanutel ning seega vajab erialaoskuste kõrval täiendamist ka riigikeeleoskus. Samuti tuleks arendada venekeelse elanikkonna üldisi infotöötlusoskusi, sh probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas, mis on kehvem kui eesti kodukeelega täiskasvanutel. Tulemus: Vähemalt 73 500 täiskasvanut on parandanud oma tööalaste kompetentside ja/ või võtmepädevuste taset, nendest vähemalt 3 000 majanduse kasvuvaldkondades töötavat või tööle asuvat lõpetajat, 5 000 digipädevuste arendamise koolituse lõpetajat ning 12 000 täienduskoolituse lõpetajat, kelle emakeel ei ole eesti keel. Tegevus 2.2: Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi tõstmine, paindlikkuse ja usaldusväärsuse suurendamine. Täienduskoolituse kvaliteedi tõstmiseks ja usaldusväärsuse suurendamiseks toetatakse: - Ühtsete nõuete kehtestamist täienduskoolitusele. 2015. aastal võeti vastu uus täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) ja kinnitati täienduskoolituse standard. Eesmärk oli kehtestada ühtsed nõuded täienduskoolitusasutuste tegevuse avalikustamisele, õppekavadele ja koolituse läbimise kohta väljastatavatele dokumentidele. 2016. aastal jõustus seaduse rakendussäte, mis nägi ette, et kõik täienduskoolituse asutused peavad sõnastama ja avalikustama kvaliteedi tagamise alused. Alates 2017. aasta märtsist peavad kõik täienduskoolituse asutused regulaarselt esitama Eesti Hariduse Infosüsteemi info oma tegevusnäitajate kohta. Täienduskoolituse asutuste tegevuse avalikustamine nende kodulehekülgedel ning tegevusnäitajate esitamine EHISesse võimaldab nii õppijal kui koolituse tellijal hinnata koolitaja ja koolituse sobilikkust. Samuti loob see aluse kvaliteediarendamise jätkutegevuste planeerimiseks (vt järgmist tegevust). - Täienduskoolituse kvaliteedi tagamise põhimõtete edasiarendamist ja koolituse paindlikkuse suurendamist. Eesmärk on nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamine täiskasvanute koolituses, täienduskoolitusasutusi toetatakse kvaliteedi arendamisel. Kvaliteetne täienduskoolitus on õppijakeskne – kohandatud täiskasvanud õppijate õpivajadustele, motiveeriv, asjakohane, paindlikult korraldatud (sh e-õppe kasutamise kaudu) ning toimub sobivas õpikeskkonnas. Tegevuse käigus analüüsitakse kvaliteedimärgi/ kvaliteedikokkuleppe rakendatavust täienduskoolituses ja konsulteeritakse erinevate osapooltega võimalike lahendusteede ja kvaliteedikriteeriumide üle. - Väljundipõhise õppe ja hindamise rakendamist täienduskoolituses. Toetatakse koolitusasutusi väljundipõhiste õppekavade koostamisel, kasutamisel ning väljundipõhise hindamise rakendamisel. Väljundipõhise õppekava alusel on nii potentsiaalsel õppijal kui ka teistel koolituse tulemustest huvitatud osapooltel – tööandjatel, teistel õppeasutustel – võimalik saada täpsemat informatsiooni, mida koolitusega saavutatakse ning milliseid oskusi, teadmisi, väärtusi arendatakse. ESFi programmi „Täiskasvanute täienduskoolitus ja arendustegevused“ raames töötati välja väljundipõhise õppekava koostamise juhendmaterjal ning õppekava koostamise e-vorm, mida levitatakse ja tutvustatakse erinevatele täienduskoolitusasutustele. Täiendavalt koostatakse juhendmaterjal väljundipõhise hindamise rakendamiseks, mis arvestaks täienduskoolituse eripära ning pööraks tähelepanu kujundava hindamise kasutamisvõimalustele. Samuti jälgitakse, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ESF meetmetest rahastatavatel koolitustel rakendatakse väljundipõhise õppe ja hindamise põhimõtteid. - Täienduskoolituse pakkumise läbipaistvamaks muutmist. Täiskasvanutel on teadlike otsuste tegemiseks vaja adekvaatset informatsiooni täienduskoolituse õppekava, koolitajate, õppekorralduse jmt kohta. Et suurendada asjakohase informatsiooni kättesaadavust, kohustatakse TäKS-iga täienduskoolitusasutusi looma ja pidama veebilehekülge. Luuakse võimalus täienduskoolitusasutuste ning koolituste andmete koondamiseks EHIS-es, et saada senisest täpsem ülevaade valdkonnast ning tõhustada ressursside planeerimist ja valdkonna juhtimist. EHIS-e põhimäärus uuendatakse ja andmete koondamist alustatakse 2016. aastal. 8 (23) - Andmed täienduskoolituse kohta koondatakse kesksesse portaali, kus on kasutajasõbralikult kättesaadav info tööturu vajaduste ning erinevate õppimisvõimaluste kohta. Portaali kontseptsioon valmib 2017. aastal. Tulemus: õppekava e-vorm on kättesaadav ja seda kasutatakse, koostatud on väljundipõhise hindamise juhendmaterjal, täienduskoolituse õppekavad on väljundipõhised ning kättesaadavad täienduskoolitusasutuste veebilehekülgedel. Kokku on lepitud kvaliteedimärgi/ kvaliteedikokkuleppe kontseptsioonis. Tegevus 2.3: Täiskasvanute koolitajate pädevuse tõstmine Eesmärk on tõsta täiskasvanute koolitajate ja koolituse korraldajate professionaalsust, tagamaks koolituste kvaliteet, vastavus täiskasvanud õppijate vajadustele ning valmisolek tööks uute sihtrühmadega – eelkõige vähem motiveeritud õppijatega. Koolitajate pädevuse tõstmiseks: Korraldatakse koolitusi ja seminare. Need on mõeldud täiskasvanute koolitajatele, kellel on käesoleva programmi raames täiskasvanute koolitamiseks vaja täiendada teadmisi ja oskusi sihtrühma leidmisel ja õppimise juurde toomisel, õppijate eripära arvestavate õppekavade koostamisel, madala haridusega õppijate õpioskuste arendamisel ja nende õpitulemuste hindamisel. Koolitused arvestavad täiskasvanute koolitaja ja kutseõpetaja kutsestandarditega. Tegevuste raames suureneb koolitajate valmisolek ja kompetents uue sihtrühmaga (madala haridustaseme ja vähem motiveeritud täiskasvanutega) toimetulekuks õppeprotsessis. Lisaks sellele on vaja parendada koolitajate teadlikkust olemasolevast digitaalsest õppevarast ja koostoimelisest tarkvaralahendusest (digitaalse õppevara portaalist), mis luuakse Õppevara programmi raames tasemeõppe jaoks. Loodavat õppevara saavad kasutada ka teised koolitusasutused, sh mitteformaalset koolitust pakkuvad asutused era- ja kolmandast sektorist. Seega saavad täiskasvanute koolitajad kasutada avalikult kättesaadavat õppevara. Tulemus: Tagatud on programmi raames korraldatavate koolituste kõrge kvaliteet, täiskasvanute koolitajad kasutavad digitaalset õppevara senisest enam Tegevus 2.4: Täiskasvanute koolitaja kutsenõuete kaasaegsena hoidmine ja kutse populariseerimine Tegevuse eesmärk on suurendada tunnustatud kvalifikatsiooniga koolitajate hulka ning parandada seega täiskasvanute koolituse kvaliteeti. Tagatakse, et täiskasvanute koolitaja kutsestandard on pidevalt asjakohane ja nüüdisaegne, selleks kaasatakse valdkonna eksperte ning tehakse koostööd erinevate institutsioonidega (sh erialaliitudega). Täiskasvanute koolitaja kutse populariseerimiseks kutsutakse ellu erinevaid teavitustegevusi, mis on suunatud nii potentsiaalsetele kutse taotlejatele (nt täiskasvanute koolitajatele kutseõppeasutustes, kõrgkoolides; vabaturul) kui ka tööandjatele ja erinevatele asutustele, teadvustamaks kutset kui üht kriteeriumi koolituse kvaliteedi hindamisel ja tagamisel. Tulemus: Täiskasvanute koolitaja kutsestandard on vastavalt vajadusele kaasajastatud ning kutset väärtustavad nii taotlejad kui ka tööandjad. Tegevus 2.5: Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis Tegevuse eesmärk on aastatel 2018 – 2023 ette valmistada ja läbi viia täiskasvanute oskuste uuring. PIAAC on OECD uuring, mis ainsana reaalselt mõõdab täiskasvanute oskusi, tehes seda üle 10 aasta. Teist sellist uuringut, mis läheneks neile teemadele terviklikult, ei ole. Palju nii EL kui OECD rahvusvahelist statistikat ja ülevaateid tehakse PIAACi andmetel. Kümne aastase vahega kordusmõõtmine aitab teha järeldusi 2010-2020 ellu viidud poliitikamuudatuste kohta. Tänaseks on uuringu I tsüklis osalenud/ osalemas ligi 40 riiki. Eestis koguti 2011-12 andmed üle 7500 16-65 a täiskasvanu kohta. Kordus-uuringu andmekogumine on kavandatud samas mahus 2021-22. Sellele eelneb mõõtvahendite väljatöötamises osalemine, vahendite tõlkimine, adapteerimine, tehniline testimine ja pilootuuringu läbiviimine. Uuringu esmased tulemused avaldatakse 2023. Eelmisel korral mõõdeti PIAACiga funktsionaalset lugemisoskust, matemaatiliselt kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas. Uues voorus on kavas uurida ka nn 9 (23) mittekognitiivseid oskusi: suhtlemisvalmidust, avatust, järjepidevust-sihikindlust jms. PIAAC kajastab väga komplekselt hariduse, koolituse, oskuste taseme, oskuste kasutamise ja tööturunäitajate seoseid. Tulemus: Valminud on rahvusvaheliselt võrreldav täiskasvanute oskuste andmebaas ning PIAAC uuringu esmane aruanne, mis annab esmase hinnangu viimase kümnendi elukestva õppe poliitikatele ja võimaldab kavandada prioriteetseid suundi tulevikuks. 10 (23) 3.3. Meede 3: Kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses Meetme eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud ning toimivad koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Meetme sihtrühmad: Õppiv ja mitteõppiv täiskasvanud elanikkond, koolitusasutused ja koolitusasutuste personal, elukestva õppe korraldusega seotud osapooled, kutsesüsteemi osapooled. Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 sihttase Täiskasvanuhariduse metoodika väljatöötamine kasvab kasvab kasvab ja kutsesüsteemi osapoolte rahulolu elukestva õppe, sh täiskasvanuhariduse süsteemi ja kutsesüsteemi toimimisega10 Tegevus 3.1: Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja teavitamine Arengud ja algatused ELi tasandil esitavad liikmesriikidele väljakutseid kvalifikatsioonisüsteemi ja selle osiste arendamisel. Eestis kehtib 8-astmeline Euroopa kvalifikatsiooni-raamistikule (edaspidi EQF) vastav hariduslikke ja kutsekvalifikatsioone ühendav kvalifikatsiooniraamistik. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu soovitusel on kõikides liikmesriikides loodud EQF-i rakendamise koordinatsioonikeskus (National Coordination Point, edaspidi NCP), mille tegevuse eesmärk on toetada ja koordineerida riikliku kvalifikatsioonisüsteemi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku omavahelist sidusust. EQF rakendamise koordinatsioonikeskused on kohustatud esitama Euroopa Komisjonile korrapäraselt aruandeid Eesti riikliku kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) rakendamise ja selle koostoime kohta EQF- iga. Ühtlasi on koordinatsioonikeskus Euroopa Komisjonile ja muudele asjaomastele asutustele EQF-i alal esmaseks kontaktiks. Alates 2010. aastast täidab Eestis EQF-i rakendamise koordinatsioonikeskuse rolli SA Kutsekoda. Koostöös HTM-iga ajakohastatakse järjepidevalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku aruannet ning arendatakse EQF portaali Eesti andmestikku (sh nii kutseregistris kui EHIS-es). Tutvustatakse ning teavitatakse sihtrühmi ning sotsiaalpartnereid Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisega seonduvast. Osaletakse rahvusvahelises Euroopa NCP-de võrgustiku töös. Arendatakse edasi Europassi dokumentide paketti ning veebikeskkonda ja tutvustatakse ning nõustatakse Europassi kasutusvõimalusi. Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas EQF-iga. 10 Keskselt, regulaarselt läbiviidav uuring, mis on aluseks EÕS-i vastava näitaja mõõtmiseks. 11 (23) Tegevus 3.2: Kutsesüsteemi arendamine Kutsesüsteem ehk kutsekvalifikatsioonisüsteem hõlmab nii kutsestandardeid, kutseregistrit kui ka kutsete tunnustamist. Ajakohased kutsestandardid on kutsesüsteemi oluline osa, kuna võimaldavad inimestel võrrelda oma kompetentsust kutsealal nõutavaga ning on aluseks nii formaalhariduse kui ka täiendusõppe õppekavade koostamisel. Kutsesüsteemi arendamisel lähtutakse põhimõttest, et see peab olema kvaliteetne, suhestatud Euroopa riikide vastavate süsteemidega ning riiklikult tunnustatud kvalifikatsioonid peavad olema võrreldavad teiste riikide vastavate kvalifikatsioonidega. Kutsesüsteemi rakendamisel tagatakse kutsenõukogude tegevus ning nendevaheline koostöö, arendatakse kutse andmise kvaliteeti ning kindlustatakse järelevalve kutse andmise tegevuste üle, hallatakse ja arendatakse kutseregistrit sh korraldatakse kutsetunnistuste väljaandmist ja töötatakse välja kutsetunnistuste lisad, koostatakse ning kaasajastatakse ühtse metoodika alusel kutsestandardeid, tutvustatakse kutsesüsteemi asjast huvitatud osapooltele ning koolitatakse neid. Kutsestandardite uuendamise käigus uuendatakse pidevalt standardites digipädevuste kirjeldusi. 2017.a. jätkatakse erialaste keelenõuete kirjeldamist kutsestandardites ning alustatakse kutsestandardite täiendamist tuleviku digioskustega. 2017. aasta jooksul täiendatakse erialaste digioskustega 10-12 valdkondlikku võtmestandardit. Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega. Tegevus 3.3: Kutseeksamite arendamine Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseõppeasutustes kutseeksamiga, mis on alates 1. septembrist 2017. a kutseõppeasutustesse õppima asunuile kooli lõpetamiseks kohustuslikud. Kutseseaduse kohaselt on kutseeksam kutsekomisjoni kinnitatud põhimõtete, metoodika ja hindamiskriteeriumite alusel toimuv protsess isiku kompetentsuse kutsestandardile vastavuse hindamiseks. 2015. a 1. märtsist kehtima hakanud Kutseseaduse kohaselt jagunevad kutseeksami kulud eksami väljatöötamise ja arendamise ning kutsekomisjoni tööga seotud kuludeks ning kutseeksami läbiviimisega seotud kuludeks. 1. jaanuarist 2017. a hakkavad kehtima haridus- ja teadusministri kehtestatud ülemmäärad kutseeksami väljatöötamisele ja arendamisele ning läbiviimisele. Kutseeksami väljatöötamise ja arendamise eest on vastutav vastav kutsekomisjon, eksamit viivad läbi kas konkursiga valitud kutse andjad või kutseõppeasutused, kes on taotlenud kutse andja õigused. Tulemus: Õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja töötatud asjakohaste, töömaailma poolt hinnatud kutseeksamitega. Tegevus 3.4: Täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine Tegevuse käigus viib Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA) Andras ellu projekte täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava (lühidalt AGENDA) rakendamiseks Eestis. ETKA Andras on määratud täiskasvanuhariduse AGENDA riiklikuks koordinaatoriks. Tegemist on Euroopa Komisjoni algatusega, mida rahastatakse projektipõhiselt. AGENDA elluviimise prioriteetsed teemad võivad Euroopa Komisjoni initsiatiivil muutuda ning vastavalt võib muutuda ka Eesti projektide temaatika. Projektidega soodustatakse infovahetust, erinevate osapoolte koostööd, samuti rahvusvaheliste kogemuste tutvustamist erinevatele sihtrühmadele. Tulemus: Tihenenud koostöö, toimunud arutelud, seminarid KOV ja MK tasandil, tugev ja laienenud võrgustik kohalikul tasandil. Tegevus 3.5: Vabahariduslike koolituskeskuste võrgustiku koordineerimine ja arendamine Eestis pakuvad täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust valdavalt kolmanda sektori või erasektori organisatsioonid. Vabahariduslike koolituskeskuste suurimaks katuseorganisatsiooniks on Eesti Vabaharidusliit (VHL), mis vahendab informatsiooni koolituskeskustele, koondab koolituskeskustelt tagasisidet ja infot, sh ülevaate võrgustiku arenguvajadusest ning vahendab infot HTM-ile. Samuti arendab VHL võrgustiku liikmeid ning liikmete vahelist koostööd. Tegevusega tagatakse vabahariduslike koolituskeskuste informeeritus, võrgustiku toimimine ning koolituskeskuste valmisolek ja suutlikkus käesoleva programmi elluviimisesse panustada (sh pakkuda võtmepädevuste alaseid koolitusi, kaasata uusi sihtgruppe). Tegevuse käigus korraldab VHL seminare, teabepäevi, koolitusi, osaleb projektides ning on vabahariduse eestkõneleja Eestis ja rahvusvaheliselt. Tulemus: Võrgustikutöö tulemusena on vabahariduslikud koolituskeskused informeeritud, aktiivsed koostöös ja suutlikud programmi elluviimisesse panustama. 12 (23) Tegevus 3.6: Rahvusvahelise koostöö ja infovahetuse arendamine täiskasvanuhariduses EPALE platvormi kaudu Tegemist on Euroopa Komisjoni algatusega, suurendamaks täiskasvanuhariduse osapoolte koostööd, poliitikate ja heade kogemuste vahetamist, mis toetab innovatsiooni ja kvaliteedi arengut täiskasvanuhariduses. Tegevust rahastab Euroopa Komisjon projektipõhiselt Erasmus+ programmi eelarvest, tegevusi viib ellu SA Kutsekoda, mis on määratud EPALE Eesti kontaktpunktiks. Tegevuse eesmärk on toetada Eesti täiskasvanuhariduse kogukonna rahvusvahelist infovahetust ja koostööd Euroopa täiskasvanuhariduse platvormi (ePlatform for Adult Learning in Europe - EPALE) kaudu ning tagada platvormi kasutatavus ja Eesti täiskasvanuharidust puudutava info ajakohasus. EPALE platvormi Eesti lehekülje arendab välja ning hoiab käigus ja ajakohasena SA Kutsekoda, kes teavitab täiskasvanute koolitajate kogukonda ja huvipooli laiemalt EPALEst ja innustab seda kasutama. Tulemus: EPALE Eesti lehekülg on käivitatud, EPALE sisalduv informatsioon on ajakohastatud. Toimub rahvusvaheline infovahetus, SA Kutsekoda on teavitanud koolitajaid ja avalikkust. Tegevus 3.7: Täiendusõppe rahastamispõhimõtete väljatöötamine Töötatakse välja ja rakendatakse täiendus- ja ümberõppe kättesaadavust soodustavad, õppija, riigi ning tööandja kolmepoolsel panustamisel põhinevad täiendus- ja ümberõppe rahastamispõhimõtted, mis oleksid väljumisstrateegiaks 2014-2020 rahastamisperioodile. Selleks kaardistatakse senised täiskasvanuõppe otsesed ja kaudsed toetusskeemid ning analüüsitakse nende mõju ja tõhusust õppes osalemise soodustamisele. Rahastamispõhimõtete kontseptsiooni kujundamisel arutatakse sotsiaalpartneritega (tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid) ja teiste osapooltega (sh kohalikud omavalitsused) läbi erinevate osapoolte võimalikud viisid panustada täiskasvanute elukestvas õppes osalemisesse. Kontseptsiooni väljatöötamisel võetakse arvesse rahvusvahelist kogemust ning teiste riikide häid praktikaid. Tulemus: Täiendusõppe rahastamispõhimõtted on mitmekesistatud, arvestavad Eesti vajadusi ja võimalusi ning kindlustavad täiendusõppe süsteemi toimimise pärast tõukefondide lõppemist. 4. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid EÕS-i Koolivõrgu programm: Täiskasvanutele kvaliteetse ja valikuterohke põhi- ja keskhariduse võimaluste loomiseks igas maakonnas viiakse ellu koolivõrguprogrammi tegevused, mis riigigümnaasiumi võrgu loomisel arvestavad ka vajadusega soodustada täiskasvanute gümnaasiumide tegevust. Täiskasvanute gümnaasiumite ruumivajadust arvestatakse riigigümnaasiumivõrgu kujundamisel. Riik võtab kokkuleppel kohaliku omavalitsusega üle täiskasvanute gümnaasiumide pidamise juhul, kui see on õppe kättesaadavuse tagamiseks vajalik ning sellega kaasneb õppe kvaliteedi tõus ning efektiivne ressursikasutus. EÕS-i Digipöörde programm ning programmi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid: Digipöörde programmi ning programmi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid meetmed on suunatud ka mittestatsionaarset õpet pakkuvatele üldhariduskoolidele ja kutsekoolidele, programmide rakendamine aitab kaasa õppe paindlikumaks ning asjakohasemaks muutmisele ning õppe kvaliteedi tõusule. Programmi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid raames kaetakse täiskasvanute gümnaasiumide ja kutsekoolide tasemekoolituse õpetajate põhiline koolitusvajadus ning tagatakse täiskasvanute gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpetajate koolitus digipädevuste tõstmiseks. Digipöörde programmist tagatakse koolide digitaristu kaasajastamine. EÕS-i Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm: Programmi raames loodav regulaarne ja süsteemne tööjõuvajaduse seire, prognoosi ja tagasisidestamise süsteem ehk oskuste arenemise programm OSKA analüüsib prioriteetsena kasvuvaldkondade tööjõu- ja tööjõu oskuste vajadust. OSKA on osa kutsesüsteemist ning on seotud käesolevas programmis sisalduvate kutsesüsteemi arendamise tegevustega. 13 (23) EÕS-i Kutseharidusprogramm ja Kõrgharidusprogramm: Kasvuvaldkondade spetsialistide ettevalmistamine tasemekoolituses toimub kõrg- ja kutsehariduse programmides ettenähtud tegevuste raames. Ühtekuuluvusfondide rakenduskava meetmes “Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olev tegevus „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“: Nimetatud tegevuse raames planeerib MKM IKT valdkonna kõrgemate spetsialistide väljaõpet ja täienduskoolituse pilootprojekte ning kavandab tegevusi elanikkonnale, kes ei ole arvuti- ja internetikasutajad. MKM lähtub nende projektide valikul majanduse kasvuvaldkondadest ning Infoühiskonna Arengukava prioriteetidest. Ravikindlustuse seaduse muutmise käigus kaotati alates 1. juulist 2015 ära vanuseline ülempiir, kui kaua kaetakse ravikindlustust mittestatsionaarses õppes põhihariduse või üldkeskhariduse omandajatele, mille eesmärk on vähendada õpingute katkestamist ning soodustada õppesse pöördumist. 14 (23) 5. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne Mõju teema Regionaalne areng Positiivne mõju. Tegevused toetavad elukestvas õppes osalemist ja täiskasvanute kompetentside paranemist kõigis maakondades. Koolitused hõlmavad kogu Eestit, neisse on kaasatud erinevates piirkondades paiknevad koolitusasutused, rõhk on piirkondlikul koostööl ning koolitusvajaduste ja prioriteetide määramisel arvestatakse oluliselt kohaliku tööturu vajadustega. Tegevuste planeerimisel arvestatakse regionaalseid eripärasid ja koolitusi pakutakse ning teavitustegevusi korraldatakse üle Eesti. Infoühiskonna Positiivne mõju. Tegevused toetavad infoühiskonna edenemist kahes võtmes. edendamine Esiteks parandatakse täiskasvanute infotehnoloogilisi oskusi, seega suureneb täiskasvanute hulk, kes suudavad oma töös edukalt kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Teiseks, tegevuste elluviimisel ja infovahetuse korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi kasutades tekib laiem toetav mõju. Keskkonna- ja Neutraalne mõju. Tegevustega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju kliimapoliitika keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile. Võrdsete võimaluste Positiivne mõju. Olulist tähelepanu pööratakse neile täiskasvanud õppijatele, tagamine kellele täna ei ole õppimisvõimalused kättesaadavad. Tasuta õppimisvõimaluste ja tugitegevuste toel jõuavad õppimise juurde ka need täiskasvanud, kes erinevatel põhjustel seni on olnud elukestvast õppest eemal. Seega aidatakse kaasa võrdsuse põhimõtete tagamisele täiskasvanuõppes ja luuakse eeldused madalama haridustasemega inimeste konkurentsivõime parandamiseks. Paranenud haridustase toetab edukat toimetulekut tööturul. Ühtne Pigem positiivne mõju. Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalike riigivalitsemine omavalitsuste sees kui ka erinevate omavalitsuste vahel. Programmi tegevused toetavad ka riigi- ja KOV. tasandi koostöö tugevnemist. 6. Programmi juhtimiskorraldus Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra st kooskõlas riigieelarvestrateegia perioodiga, mis tagab kooskõla riigi eelarvestrateegiaga ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kinnitab haridus- ja teadusminister viivitamatult peale riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programmi rakendamist juhib HTM-i täiskasvanuhariduse osakond. Programmide omavahelise kooskõla parandamiseks võib moodustada tegevuste elluviimist koordineerivaid kogusid. Programmi tegevuste elluviimiseks sõlmib HTM tegevuste elluviijatega lepingud. Tõukefondide vahenditest rahastatavate tegevuste elluviimiseks kinnitatakse programmi juurde detailsemad tingimused vastavalt perioodi 2014+ struktuuritoetuse seadusele. Programmis seatud mõõdikute seiramise ja saavutamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal. Aastaaruande koostab HTM koos programmi täiendamise eelnõuga ning esitab selle teadmiseks täiskasvanuhariduse nõukogule (koosseisu kuuluvad asjassepuutuvate ministeeriumite esindajad, tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide esindajad ning koolitusasutuste katusorganisatsioonid või esindajad). Programm avalikustatakse HTM-i kodulehel. 15 (23) 7. Rahastamiskava (summad kululae piires) Meede Tegevus Tulud/kulud 2019 2020 2021 2022 9.1.1. Täiskasvanute üldharidusõppe sisu, mahu ja korralduse vastavusse viimine sihtgrupi vajadustega K 12 000 7 000 7 000 0 9.1.2. Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine põhi- ja üldkeskharidusõppesse K 2 140 000 534 000 234 000 0 9.1. Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine 9.1.4. Kontseptsiooni väljatöötamine täiskasvanute formaalharidusse ja eelduste loomine tagasitoomiseks kutseharidusse K 6 000 0 0 0 nende õppes püsimiseks ja 9.1.5. Õppelaenu võimaldamine osakoormusega tasemehariduse omandamiseks õppijatele kõrghariduses (täidetud) K 0 0 0 0 9.1.6. VÕTA süsteemi arendamine K 20 000 20 000 20 000 20 000 9.1.7. Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest K 411 000 409 000 249 000 249 000 9.1. KOKKU 2 589 000 970 000 510 000 269 000 9.2.1. Täiendus- ja ümberõppe pakkumine kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks K 8 478 500 7 522 500 5 719 000 3 187 000 9.2.2. Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi tõstmine, paindlikkuse ja usaldusväärsuse 9.2. Mitteformaalsele koolitusele suurendamine K 40 000 38 000 38 000 20 000 ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi tõstmine 9.2.3. Täiskasvanute koolitajate pädevuse tõstmine K 20 000 20 000 0 0 9.2.4. Täiskasvanute koolitaja kutsenõuete kaasaegsena hoidmine ja kutse populariseerimine K 0 0 0 0 9.2.5. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine K 100 000 400 000 600 000 300 000 9.2. KOKKU 8 638 500 7 980 500 6 357 000 3 507 000 9.3. Kutsesüsteemi arendamine ning 9.3.1. Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja elukestva õppe visiooni ellu viivate teavitamine K 23 000 23 000 23 000 23 000 koostöövormide loomine ja toetamine 9.3.2. Kutsesüsteemi arendamine K 322 000 322 000 322 000 322 000 täiskasvanuhariduses 9.3.3. Kutseeksamite arendamine K 829 500 829 500 829 500 829 500 16 (23) 9.3.4. Täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine K 23 000 23 000 23 000 23 000 9.3.5. Vabahariduslike koolituskeskuste võrgustiku koordineerimine ja arendamine K 55 000 55 000 55 000 55 000 9.3.6. Rahvusvahelise koostöö ja infovahetuse arendamine täiskasvanuhariduses EPALE platvormi kaudu K 50 000 50 000 50 000 50 000 9.3.7. Täiendusõppe rahastamispõhimõtete väljatöötamine K 109 000 20 000 0 0 9.3. KOKKU 1 411 500 1 322 500 1 302 500 1 302 500 KOKKU KULUD 12 639 000 10 273 000 8 169 500 5 078 500 KOKKU TULUD 10 623 000 8 257 000 6 152 500 3 061 500 17 (23) 8. Tegevuskava Meetme nr Tegevus ja lõpptulemus Vastutaja/ Tulemus või väljund ja tähtaeg või elluviimise periood elluviija 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021-2022 1.1. Täiskasvanute üldharidusõppe HTM Õppekorralduse ja õppekavade sisu ja Õppeasutustes pakutav õpe on paindlik ning õppijakeskne. Õppeasutused eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks mahu analüüs, väliskogemuse oskavad pakkuda erineva õpi- ja töökogemuse taustaga inimestele haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja sisu, mahu ja korralduse vastavusse viimine sihtgrupi kaardistus, kontseptsioon sobilikke võimalusi edukaks õppes osalemiseks. Väheneb väljalangevus. 1. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv: vajadustega – õppekorralduse paindlikumaks 2018: Üldharidusprogrammis kavandatud õppekavade uuendamise Õppetöö paindlik korraldus toetab muutmisest ning VÕTAst. tegevuste käigus vaadeldakse gümnaasiumi õppekava sisuasjakohasust mittestatsionaarses Vajalikud õigusaktid on muudetud mittestatsionaarse õppe õppijatele (täiskasvanute sihtgrupile) ning üldharidusõppes õppijate arvu vajadusel kavandatakse muudatused. kasvu ning väljalangevuse vähenemist. 1.2. Madala haridustasemega HTM Avatud taotlusvoorude kaudu viiakse perioodil 2016-2020 ESFist ellu projektid, mis suunatud põhi- või täiskasvanute tagasitoomine põhi- keskhariduseta täiskasvanute õppesse tagasitoomiseks ning väljalangevuse vähendamiseks mittestatsionaarses ja üldkeskharidusõppesse - õppes. Esimesed projektid toimuvad 2016.a. augustist 2018.a. augustini. Pidurdub õppijate arvu langus täiskasvanute gümnaasiumis, 2018: kavandatakse ja käivitatakse jätkuprojektid perioodiks 2018-2020. meetme kaudu pakutud tegevuste Tegevustes osaleb vähemalt 1500 täiskasvanut tulemusel on põhi- või keskhariduse lõpetanud vähemalt 1500 inimest (tegevuses osaleb 2000 inimest). 1.3 Üldharidusõppes õppimiseks HTM 2018: Kaardistatakse Kontsept- Kontsept- täiskasvanutele toetussüsteemi tegevuse 1.2 raames sioon on sioonist kontseptsiooni väljatöötamine - toimunud projektide head välja lähtuvad Välja on töötatud kontseptsioon, kogemused ning töötanud töötatud, tegevused kuidas ellu kutsuda lahendused. jätku- kestavad toetussüsteem, mis vähendaks tegevused õppes osalemise barjääre, kajastatakse suurendaks ligipääsu põhi- ja programmi keskhariduse omandamisele ning uuendamisel vähendaks katkestamist. 18 (23) 1.4 Kontseptsiooni väljatöötamine HTM 2018: Viiakse läbi analüüs, Kontsept- täiskasvanute tagasitoomiseks miks keskhariduseta sioonist kutseharidusse. – täiskasvanud ei osale lähtuvad Välja on töötatud kontseptsioon, kutsekeskharidusõppes tegevused kuidas parandada ning kavandatakse kestavad kutseõppeasutuste valmisolekut jätkutegevused. täiskasvanute tagasitoomiseks kvaliteetsesse kutseharidusse. 1.5 Õppelaenu võimaldamine HTM Vastav muudatus jõustus 01.07.2015 osakoormusega õppijatele kõrghariduses (täidetud) – Paraneb täiskasvanud õppijate võimekus oma kõrgharidusõpinguid finantseerida. 1.6. VÕTA süsteemi arendamine. HTM Arendustegevuste kontseptsiooni 2018: VÕTA süsteemi toimimise raporti Tegevuste elluviimine – koostamine koostamine Euroopa Komisjonile vastavalt määratud Mitte- ja informaalse õppe käigus arenguvajadustele omandatud pädevusi on võimalik 2015: üldhariduses VÕTA 2018: arendustegevused ja koolitused hinnata ja tunnustada kõikidel kaardistamine ja seadusandluse üldhariduskoolidele, kutseõppeasutustele VÕTAt rakendatakse haridustasemetel, VÕTA hindajate muutmise kontseptsiooni ja kõrgkoolidele VÕTA rakendamiseks, kõikidel haridustasemetel võrgustik on kujunenud väljatöötamine. võrgustikutöö. professionaalseks ning hinnatud partneriks õppijatele ja 2016: arendustegevuste kontseptsiooni õppeasutustele ning on olemas väljatöötamine ja käivitamine, terviklik ülevaade VÕTA muudatused õigusaktides (PGS ja sooritustest. õppekavad), metoodilise materjali kohandamine VÕTA rakendamiseks üldhariduses, hindajate ja nõustajate koolitus ja võrgustikutöö 19 (23) 1.7. Teadlikkuse tõstmine HTM Tegevuste elluviimine vastavalt TATiga kinnitatud tegevuskavale (tegevusi viib läbi elukestvast õppest ja konkursiga valitud partner ETKA Andras). õppimisvõimalustest – Pidevalt toimuvad teavitusüritused, seminarid, konverentsid, kampaaniad, toimub teavitus kohaliku ja riigitasandi meedias 2.1. Täiendus- ja ümberõppe HTM Täiend- Täiendus- Täiendus- Täiendus- 2. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja pakkumine kvalifikatsiooni koolituses koolituses koolituses koolituses suurendamine kvaliteetsele mitteformaalsele õppes osaluse kasv: täiskasvanute ligipääsu tõstmiseks ja võtmepädevuste osalenud 18000 osalenud osalenud osalenud arendamiseks – täiskasvanut 44000 täis- 55000 täis- 66500 (sihttase kasvanut kasvanut täiskasvanut Vähemalt 66 500 täiskasvanut on tegevuse (sihttase (sihttase osalenud tööalastel koolitustel sh algusest) tegevuse tegevuse 53500 on koolituse edukalt algusest) algusest) lõpetanud. 20000 täiskasvanut on õppele osalenud võtmepädevuste arendamisele suunatud koolitustel. Kõikidest vähemalt 3 000 majanduse kasvuvaldkondades töötavat või tööle asuvat lõpetajat ja 5 000 digipädevuste arendamise koolituse lõpetajat ning 12 000 täienduskoolituse lõpetajat, kes ei valda riigikeelt emakeelena. 20 (23) 2.2. Täiskasvanute HTM TäKS Teavitustegevu 2018: Kvaliteedi Kokku- Kokkulepete või täienduskoolituse kvaliteedi vastuvõtmine; ste läbiviimine, tagamise põhimõtete lepete või seadusemuudatuste ellu- tõstmine, paindlikkuse ja täienduskoolituse Väljundipõhise edasiarendamise seadusemuu rakendamine usaldusväärsuse suurendamine standardi hindamise kontseptsiooni datuste ellu- – kehtestamine; juhend- koostamine rakenda- õppekava e-vorm materjali mine Koostatud on kontseptsioon ja on kättesaadav, koostamine kokkuleppe saavutatud teavitustegevused kvaliteedi tagamise põhimõtete läbiviidud edasiarendamisest täiskasvanute täienduskoolituses. Õppekava e- vorm on kättesaadav ja seda kasutatakse, koostatud on väljundipõhise hindamise juhendmaterjal, täienduskoolituse õppekavad on väljundipõhised ning kättesaadavad täienduskoolitusasutuste veebilehekülgedel. 2.3. Täiskasvanute koolitajate HTM Toimuvad koolitajate koolitused ja teabepäevad. Viiakse läbi koolitustegevuse tagasisideuuring. pädevuse tõstmine – Tagatud on käesoleva programmi raames ESF-i vahenditest korraldatavate koolituste kõrge kvaliteet, digitaalset õppevara kasutatakse senisest enam täiskasvanute koolitajate poolt. 2.4. Täiskasvanute koolitaja HTM, Kutsestandard on asjakohane, regulaarselt toimuvad kutseeksamid. kutsenõuete kaasaegsena ETKA hoidmine ja kutse Andras, populariseerimine – SA Täiskasvanute koolitaja Kutsekoda kutsestandard on pidevalt kaasajastatud ning kutse on väärtustatud nii taotlejate kui tööandjate seas. 21 (23) 2.5. Rahvusvahelise HTM koos 2018: 2019: 2020: 2021-22: 2023: täiskasvanute oskuste uuringu valitud uuringu mõõtva proovi- põhi- valmib PIAAC läbiviimine Eestis partneri(te alustami hendite küsitlus uuring andme- )ga ne: tõlkimi baas ja mõõtvah ne, esmased endite adapte tulemuse välja erimin d töötamin e, e testimi ne 3.1 Kvalifikatsiooniraamistiku HTM, SA Eesti Eesti Kvalifikatsioonisüsteemi rakendamise Eesti töörühm seirab rakendamine ja teavitamine. – Kutsekoda kvalifikatsiooniraa kvalifikatsiooni raamistiku rakendamist ja viib läbi/korraldab teavitustegevusi. Eesti kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate 3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik mistiku ja EQF raamistik on kvalifikatsiooniraamistiku EQF-ga sidumise aruanne on esitatud koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses on rakendunud ja kooskõlas aruanne on kirjeldatud vastavalt Euroopa Komisjoni kinnitatud ajakavale ning uuendatud EQF-iga. uuendatud ja haridusseadusti EQF soovituse kriteeriumitele. esitatud Euroopa kus Komisjonile 3.2. Kutsesüsteemi arendamine. HTM, SA Kutseseaduse Kutsestandardid on uuendatud. – Kutsekoda vastuvõtmine Kutsenõukogude institutsionaalne koosseis uuendatud. Kutseseaduse rakendusaktid on Kutsesüsteem on kooskõlas vastu võetud. haridussüsteemi ja tööturu ootustega. 3.3. Kutseeksamite arendamine. HTM, SA Kutseseaduse 2017: Loodud on tingimused kutseõppeasutuste tasemekoolituse – Kutsekoda vastuvõtmine; Kutseõppe lõpetajatele kutseeksami sooritamiseks Õpingud kutseõppeasutustes Kutseeksamite tasemeõppe lõpevad töömaailmaga koostöös hinna analüüs lõpetajate välja töötatud asjakohaste, kutseõppe kutseeksami töömaailma poolt hinnatud lõpetajate piirhinnad on kutseeksamitega. kutseeksamite kinnitatud. piirhinna määramiseks 3.4. Täiskasvanuhariduse HTM Euroopa Komisjoni projekt on tegevus- ja ajakava kohaselt edukalt ellu viidud. osapoolte koostöö arendamine. – Tihenenud koostöö, toimunud arutelud, seminarid KOV ja MK tasandil, tugev ja laienenud võrgustik kohalikul tasandil. 22 (23) 3.5. Vabahariduslike HTM, Riigieelarvelise toetuse lepingus kokku lepitud tegevused on ellu viidud. koolituskeskuste võrgustiku Eesti koordineerimine ja arendamine. Vaba- – haridusliit Võrgustikutöö tulemusena on vabahariduslikud koolituskeskused informeeritud, aktiivsed koostöös ja suutlikud programmi elluviimisesse panustama. 3.6. Rahvusvahelise koostöö ja HTM, SA Euroopa Komisjoni projekt on tegevus- ja ajakava kohaselt edukalt ellu viidud. infovahetuse arendamine Kutsekoda täiskasvanuhariduses EPALE platvormi kaudu – EPALE Eesti lehekülg on käivitatud, EPALE sisalduv informatsioon on ajakohastatud. Toimub rahvusvaheline infovahetus, SA Kutsekoda on teavitanud koolitajaid ja avalikkust. 3.7. Täiendusõppe HTM. 2018: Töögrupi/-gruppide Kontsept- Kontseptsiooni rahastamispõhimõtete Töö- kokkukutsumine ja siooni välja- laialdane tutvustamine, väljatöötamine. – andjate ja arutelude käivitamine. töötamine vajadusel seadus- Täiendusõppe rahastamise töövõtjate muudatuste põhimõtted on mitmekesistatud organisat- ettevalmistamine tuginedes teiste riikide sioonid praktikale ning Eesti vajadustele ja võimalustele, rahastamispõhimõtete väljatöötamine on oluline komponent tõukefondidest väljumisstrateegias. Terje Haidak täiskasvanuhariduse osakonna juhataja 23 (23) Saatja: "Kristi Rüütel" <[email protected]> Saaja: "Triin Savisto" <[email protected]> Teema: FW: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas(Aspose.Email Evaluation) Kuupäev: 2020-03-18 08:57 This is an evaluation copy of Aspose.Email for .NET http://www.aspose.com/corporate/purchase/end-user-license-agreement.aspx: View EULA Online ------------------------------ Lugupeetud Triin Savisto   Tänini ei ole eetikakomiteed andnud hinnanguid riigivõimu poolt teostatavatele analüüsidele ja uuringutele. Hinnatud on uurija algatatud teadusuuringuid ja kliinilisi ravimiuuringuid. SoMile me juba edastasime oma vastava seisukoha.   Kui AKI ja JuM Teile siiski keelduvad luba andmast, andke palun uuesti meile märku. Soovitan tekkinud olukorrast koheselt teavitada ka Katrin Pihorit ja Kairi Värvi HTMis, kes on eetikakomiteede maastiku korrastamise eestvedajad.   Heade soovidega Kristi Rüütel     Kristi Rüütel, MD, PhD Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee, esimees Tervise Arengu Instituut, Hiiu 42, 11619 Tallinn  tel 659 3904 [email protected]<mailto:[email protected]> https://www.tai.ee/et/instituut/taiek           From: Triin Savisto <[email protected]<mailto:[email protected]>> Sent: Wednesday, March 18, 2020 9:01 AM To: Eetikakomitee meilid <[email protected]<mailto:[email protected]>> Subject: RE: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas   Tere   Mõistan, et hetkel on ka ilmselt Teil väga kiire. Kas Teil on olnud võimalust alloleva küsimuse peale mõelda?   Ette tänades Triin Savisto   analüütik analüüsiosakond, Haridus- ja Teadusministeerium [email protected]<mailto:[email protected]> www.hm.ee<http://www.hm.ee/> | fb.com/haridusministeerium<http://www.fb.com/haridusministeerium> | twitter.com/haridusmin<https://twitter.com/haridusmin>     From: Triin Savisto Sent: Monday, March 9, 2020 3:33 PM To: '[email protected]' <[email protected]<mailto:[email protected]>>   Subject: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas   Tere   Haridus- ja Teadusministeerium esitas Andmekaitse Inspektsioonile taotluse isikuandmete töötlemiseks rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC prooviuuringus. Andmekaitse Inspektsioon palus oma vastuskirjas taotleda luba eetikakomiteelt. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on eetikakomiteelt loa taotlemine vajalik seoses eriliigiliste isikuandmete kogumisega. Eriliigiliste isikuandmete kogumisena käsitletakse vastajale esitatavat küsimust: „Järgnev küsimus puudutab Teie tervist. Kas arvate, et Teie tervis on üldiselt suurepärane, väga hea, hea, rahuldav või halb?“.   Palume Teie hinnangut sellele, kas eetikakomiteelt loa taotlemine on antud juhul vajalik?   Lugupidamisega Triin Savisto   analüütik analüüsiosakond, Haridus- ja Teadusministeerium [email protected]<mailto:[email protected]> www.hm.ee<http://www.hm.ee/> | fb.com/haridusministeerium<http://www.fb.com/haridusministeerium> | twitter.com/haridusmin<https://twitter.com/haridusmin> Täiendavad parandused PIAACi uuringu AKI loa taotluses Selgituskiri Taotlusele on lisatud uus päring Eetikakomiteele. Kuna PIAACi uuring ei ole tundliku sihtrühma uuring, vastajalt on küsitud nõusolekut ning vastajal on võimalik ka vastamisest keelduda, kui küsimus on liiga isiklik või lihtsalt ei soovita vastust avaldada, siis Eetikakomitee vastuse põhjal ei ole neilt luba vaja. Kõikide registrite ja nendest päritavate tunnuste kohta on lisatud eraldi seletus, miks sellist infot on vaja. Eemaldatud on nii palju tunnuseid, kui vähegi võimalik, kuid analüüsitavaid valdkondi on palju. Täpsustatud on infot andmete säilitamise kohta. Loodud on eraldi PIAACi andmekaitse tingimuste alaleht HTMi kodulehel olevasse PIAACi jaotisesse. Viide sellele lehele on lisatud ka teavituskirja. Nõusolekulehte on parandatud. Muudatused on märgitud kollaseks. Lisaks on täiendatud õigusliku aluse osa ning taotlusele on lisatud mainitud dokumendid. Lugupidamisega Elsa Trumm Haridus- ja Teadusministeerium Analüüsivaldkond Juhtivanalüütik
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel