Teie: 18.08.2022 nr 2.2.-
Virve Lans 1/22/14
Andmekaitse Inspektsioon
Meie: 30.08.2022 nr 1.1-
10.4/22/3104-5
Täiendavad parandused PIAACi AKI loa taotluses
Austatud Virve Land
Saadame täiendavalt parandatud PIAACi AKI loa taotluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler
Lisa:
1. Täiendatud PIAACi AKI loa taotlus
2. OECD kiri haridus- ja teadusministrile
3. Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022
4. Haridus- ja teadusministri 16. veebruari 2010. a käskkiri nr 135
5. „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toetuse andmise
tingimused
6. Selgituskiri
Elsa Trumm
735 0152
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Haridus- ja Teadusministeerium
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 lõikes 5 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu
PIAAC põhiuuring
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Tegemist on rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International
Assessment of Adult Competencies) põhiuuringuga, mida viiakse OECD eestvedamisel läbi 32
riigis. PIAAC uuringu põhifookuses on täiskasvanute peamised kognitiivsed oskused -
funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus ning küsimused
oskuste kujunemise ning oskuste väljundite kohta nii tööturul kui sotsiaalses sfääris. PIAAC
uuringut Eestis koordineerib Haridus- ja teadusministeerium (HTM), uuringu partneriks on
Statistikaamet (SA), kes võtab valimi ja kogub ja kodeerib andmed. Põhiuuringule eelnes
prooviuuring, mille raames koguti andmeid juunist septembrini 2021. aastal ning mille eesmärgiks
oli hinnata põhiuuringus kasutatavate mõõtmisvahendite kvaliteeti, uuringu läbiviimiseks vajalike
tehniliste lahenduste kvaliteeti, küsitlemisega seotud protseduuride asjakohasust ja toimimist,
skaleerimist ja mõõtmisvahendi psühhomeetrilisi näitajaid.
Isikuandmeid töödeldakse andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuringu valimisse
kaasatakse valim konkreetsetest inimestest (16000 inimest), kellele saadetakse posti teel ettepanek
uuringus osalemiseks, teavituskiri ja voldik, milles on informatsioon uuringu (sh konfidentsiaalsuse)
kohta. Informatsioon edastatakse nii posti kui ka e-posti teel. Seejärel läheb küsitleja valimiisiku
aadressile. Kui küsitleja on ennast ja uuringut tutvustanud ning teinud kindlaks, et ta suhtleb
valimiisikuga, küsib küsitleja, kas valimiisik on nõus uuringus osalema. Kui valimiisik on nõus
uuringus osalema, esitab küsitleja valimiisikule nõusolekulehe (mustand esitatud lisas 2) tema
andmete kasutamiseks pseudonümiseeritult Haridus- ja teadusministeeriumis ning anonümiseeritud
kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikus ning anonümiseeritud kujul Statistikaameti teadlase töölaua
teenuse kaudu teadlaste poolt, kes on sõlminud konfidetsiaalsusleppe. Kui valimiisik on
nõusolekulehe täitnud ning allkirjastanud, annab ta selle tagasi küsitlejale ning järgmiseks
alustatakse küsitlusega, kasutades tahvelarvutit, milles on taustaküsimustik, mida on eeltäidetud eri
registritest pärit tunnustega (vt ka lisa 3). Kui valimiisik keeldub uuringus osalemast, siis märgitakse
ta mittevastajaks ning tema andmeid analüüsitakse vaid mittevastamise nihke arvutamise kontekstis.
Valimi võtab Rahvastikuregistrist Statistikaameti andmehõive ja töötluse osakonna juhtivspetsialist.
Mittevastamise nihke arvutamiseks ja andmete kaalumiseks on vajalik teada, millised inimesed
vastasid ja millised mitte. Samuti on isiku tuvastamist võimaldavate andmete (valimiisiku nimi,
aadress, vanus) töötlemine vajalik selleks, et küsitlejad leiaksid valimiisikud üles ning viiksid
küsitluse läbi vaid valimisse määratud isikutega. Lisaks on isiku tuvastamise võimalus vajalik, kuna
uuringu käigus vastajatelt kogutud andmeid siduda registriandmetega, see on plaanis 2023 kevadel.
Isiku tuvastamise võimalus on äärmiselt piiratud ning õigus selleks on vaid Statistikaameti
uuringuga seotud konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel ja volitatud isikutel ning valimiisiku
nõusolekul Haridus- ja Teadusministeeriumi konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel (kuid siiski
vaid pseudonümiseeritud kujul). Kõik uuringuga seotud isikud on alla kirjutanud
konfidentsiaalsusleppele ning küsitlejate koolitus sisaldab eraldi moodulit uuringu eetika- ja
konfidentsiaalsuspõhimõtete kohta.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu:
PIAAC uuring on rahvusvaheline teadusprojekt, mis toimub teist korda (esimene uuring toimus
aastatel 2008-2013, andmekorje aastatel 2011-2012) ning milles osaleb sel korral 32 riiki.
Põhiuuringu tulemusena valmib riiklik raport (ning temaatilised lisaraportid) koos
poliitikakujunduse soovitustega, Eesti tulemusi kajastatakse rahvusvahelistes raportites ning
koostöös Põhjamaadega valmib Põhjamaade raport. PIAACi andmeid kasutatakse erinevate haridust
ja oskusi puudutavate indikaatorite väljatöötamisel nii OECDs, Euroopa Komisjonis kui ka
siseriiklikult. PIAAC uuring pole algatatud kui tavaline teadusuuring, vaid ennekõike kui
alusmaterjali kogumine ja analüüsimine tõenduspõhiseks haridus- ja tööelu poliitikakujunduseks.
Eesti liitus PIAAC uuringu teise lainega Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 26.06.2017.a
kirjaga. Uuringu läbiviimist toetavad nii teised ministeeriumid (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium) kui ka HTMi hallatavad asutused (SA Kutsekoda, HARNO jt)
ning teised asutused (ülikoolid, uuringufirmad, Eesti Töötukassa). HTM eestvedamisel on loodud
uuringu nõukogu, kuhu nimetatud asutuste esindajad kuuluvad. Samuti toetab uuringu läbiviimist
Euroopa Komisjon, tasudes suure osa uuringu osavõtutasust.
Eesti osaleb PIAAC uuringus teist korda. Eelmisel korral koguti Eestis kokku 7632 16-65-aastase
täiskasvanu kohta andmeid aastatel 2011-2012. Tulemuste põhjal avaldas Haridus- ja
Teadusministeerium kokku 8 erinevaid teemasid kajastavat aruannet (kättesaadavad veebilehel
www.hm.ee/piaac) ning lisaks toimus koostöö Põhjamaadega, mille tulemusena ilmus PIAAC
Põhjamaade raport ning valmis küsitlusandmete ja registriandmete ühendandmebaas. PIAAC
uuringu andmeid on kasutatud ka muudes uuringutes (nt TLÜ ja Praxis) ning väga erinevates
üliõpilastöödes. Samuti on andmeid kasutanud teised ministeeriumid (nt Sotsiaalministeerium).
OECD on avaldanud arvukalt aruandeid. Eelmise PIAAC uuringu tulemusi on HTM kasutanud
tõenduspõhise poliitika kujundamiseks (nt kasutati tulemusi elukestva õppe strateegia koostamisel,
sh täiskasvanute täienduskoolituste tellimuse kujundamisel).
PIAAC andmete baasil luuakse 2 avalikuks kasutuseks mõeldud andmebaasi, et anda laiemale
teadlaste ringile võimalus andmete edasiseks analüüsiks. See loob aluse, et lisaks koostatud
raportitele valmivad andmete baasil ka teadusartiklid ja erineval tasemel lõputööd. OECD poolt
koostatavas andmebaasis on 32 riigi küsitlusandmed, Põhja- ja Baltimaade andmebaasis on 6 riigi
küsitlusandmed ja registriandmed.
PIAACi andmete registriandmetega sidumine annab võimaluse uurida põhjuslikke seoseid, avardab
oluliselt analüüsivõimalusi ning on ka Põhja- ja Baltimaade koostöö põhifookus. Põhja ja
Baltimaade nõukogu on oluline ka välispoliitiliselt: see on läbimurre positsioneerimaks ennast
riikide hulgas, kus on maailmas enim hinnatud haridussüsteemid. PIAAC Põhja- ja Baltimaade
võrgustik (Eesti, Soome, Taani, Rootsi, Norra, Läti) tegutseb Põhjamaade Ministrite Nõukogu
toetusel, koostööprojekti sisuks on registriandmetega täiendatud andmebaas, mida saavad kasutada
teadlased, ühisele andmebaasile baseeruv Põhja- ja Baltimaade raport, esmane tulemusi tutvustav
seminar ja konverents.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis, kes
analüüsivad mittevastamise nihet ning seovad kogutud andmeid registriandmetega. Analüüsi jaoks
kasutatavas andmebaasis on isikukoodid eemaldatud ning vähendatud isikute kaudse tuvastamise
võimalust tunnuseid töödeldes/ümber kodeerides. Kui kaudse tuvastamise võimalust ei ole võimalik
välistada, siis sõlmitakse andmete kasutajatega konfidentsiaalsuslepingud. Haridus- ja
Teadusministeerium saab nende inimeste, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud,
pseudonümiseeritud andmestiku töötlemata tunnustega, eemaldatud on elukoha aadress,
telefoninumber, isiku nimi ning isikukood on asendatud PERSID-tunnusega.
Avalikuks kasutamiseks mõeldud OECD andmebaasis ning koostöös Põhjamaade ja Baltimaade
loodavas andmebaasis võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vähendada veelgi isiku
kaudse tuvastamisvõimaluse riski, nt PIAACi esimese laine andmebaasides ei ole näidatud isiku
elukohta suurema täpsusega kui Eesti ja asustustihedus, doktorikraad on ühendatud
magistrikraadiga, laste arvu üle 4 ei näidata.
PIAAC Põhjamaade andmebaas hakkab paiknema Taani Statistikaametis. Seda andmebaasi saavad
kasutada vaid Taani Statistikaametiga lepingu sõlmijad kaugpöördumise teel ehk mikroandmeid
pole võimalik alla laadida.
Eesti andmebaasi saavad kasutada lepingu (sh konfidentsiaalsuslepingu) alusel Eesti uurijad PIAAC
raportite koostamiseks ja PIAACiga seotud teadustööks.
Üheski avalikus raportis ei näidata tulemusi väiksema kui 30 inimeselise grupi kohta.
Kuna oskuste mõõtmisel on kasutatud üksikvastuste teooriat, (ühe inimese vastused genereeritakse
tema tegelike vastuste ning taustatunnuste alusel, kasutades üldkogumi tulemusi) siis oskusi polegi
võimalik analüüsida üksikindiviidide kohta.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Valimi võtab rahvastikuregistrist Statistikaameti valimi moodustamise eest vastutav isik.
Valimiisikule määratakse unikaalne 12-numbriline ID (PERSID). Küsitlejad kasutavad
küsitlusandmete kogumisel tahvelarvutit, milles asub küsitlusrakendus (International Case
Management System, iCMS). Küsitlusrakendus koosneb kahest osast: 1) iCMS Client, mis töötab
küsitleja tahvelarvutis; 2) iCMS Administration System, mis on rakendus, mille abil saab
Statistikaameti uuringuga seotud meeskond jälgida küsitluse edenemist. iCMS-is on piiratud
juurdepääsuga andmed (isikuandmed) krüpteeritud ning ligipääs on vaid Statistikaameti uuringuga
seotud meeskonnal, muud andmed (küsitlusandmed) on krüpteeritud ning kättesaadavad Eesti
uuringumeeskonnale ning teatud konsortsiumi liikmetele. Selleks, et küsitleja saaks minna
valimiisiku juurde, sisaldab iCMS Client valimiisiku aadressi. Esimese sammuna tuleb küsitlejal üle
kontrollida, kas tegemist on õige valimiisikuga. Seega kontrollitakse üle valimiisiku nimi, vanus,
sugu ja aadress. Kui tegemist on õige valimiisikuga, tutvustatakse valimiisikule uuringut
(valimiisikule on eelnevalt posti teel saadetud teavituskiri ja uuringut puudutava informatsiooniga
voldik) ning valimiisik saab nõusolekulehe tema andmete edastamise pseudonümiseeritud kujul
HTMi PIAACi tiimile ja anonümiseeritud kujul Põhja- ja Baltimaade võrgustikule lubamiseks või
mittelubamiseks. Kui nõusoleku leht on täidetud, alustatakse küsitlemisega. Intervjuu käigus
kogutud andmed (taustaküsimustiku vastused) sisestab Statistikaameti küsitleja tahvelarvutis
olevasse küsitlusprogrammi (PIAAC Delivery System, PDS), mis asub küsitlusrakenduses (iCMS
Client). Kognitiivsete ülesannete lahendused sisestab tahvelarvutisse valimiisik. Peale vastuste
sisestamist PDS-i ei ole küsitlejal võimalik kogutud andmeid vaadata ega täiendada. Statistikaameti
küsitleja laeb päeva lõpus tahvelarvutis olevad andmed krüpteeritud kujul Frankfurdis asuvasse
serverisse. OECD on koos osalevate riikidega organisatsioonidega (nt Eestis Haridus- ja
Teadusministeerium, kes on vastutav töötleja PIAAC uuringu läbiviimiseks Eestis) PIAACI uuringu
vastutav töötleja ning konsortsium volitatud töötleja (sätestatud OECD ja konsortsiumi vahel
sõlmitud lepingu punktis 20.2.21 ). Sama lepingu punkt 20.2.32 ütleb: osapooled on teadlikud ja
nõustuvad, et osalevate riikide poolne isikuandmete töötlemine (sh andmete kogumine ja
edastamine) toimub vastavalt riiklikule seadusandlusele. Konsortsium ega OECD ei pääse ligi
iCMS-is olevatele isikuandmetele (aadress, nimi, kontaktandmed), krüptovõti on olemas ainult
Statistikaametil.
iCMS-ist laeb Statistikaameti andmetöötleja (National Data Manager, NDM) andmed
andmetöötlusprogrammi Data Management Expert (DME). DME on samuti rollipõhise ligipääsuga
rakendus, st riigid saavad vajalikud andmed töödelda, eemaldada, lukustada, kokku suruda jne, ning
seejärel saavad riigi poolt lubatud andmeid (st andmeid, mis ei võimalda isiku otsest ega kaudset
tuvastamist) analüüsiks kasutada IEA-s PIAAC uuringuga töötavad inimesed. IEA puhastab andmed
ning edastab need ETS-ile analüüsiks, kaalumiseks ja mittevastamisest tingitud nihke analüüsiks
Westatile, taustaküsimustiku andmete ülevaatamiseks ROA-le ja GESIS-ele ning OECDle
ülevaatamiseks ning analüüsiks. Isikuandmeid kolmandatele osapooltele ei avaldata.
1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi Haridus- ja Teadusministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis -
1.3 Registrikood või isikukood 70000740
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Munga 18,
registrikandega) 50088 Tartu
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Telefon: 735 0222
e-post:
[email protected]
Uuringu kontaktisik: Analüüsiosakonna
analüütik ja PIAAC uuringu
projektikoordinaator Triin Savisto
e-post:
[email protected]
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1) Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1: Haridus-
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
keelepoliitika kavandamine ning sellega
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti
seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-,
avamise otsus, leping vms kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja
arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja
erinoorsootöö ja keele valdkondade
korraldamine ning vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine.
2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9:
Haridus-ja Teadusministeerium osaleb riikliku
teaduspoliitika elluviimises ja tellib
haridusalaseid uurimistöid.
3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus
§ 5 lg 3:
Ministeeriumi põhiülesanded: 3) poliitika mõju
analüüsimine, uuringute korraldamine ja
statistika koostamine.
Eesti kutsuti PIAACi uuringut läbi viima 17.
oktoobril 2008 saabunud OECD kirjaga
(AG/2008.646.ma) Haridus- ja
Teadusministeeriumile.
Programm „PIAAC-Eesti“ kinnitati 16.
veebruaril 2010. a haridus- ja teadusministri
käskkirjaga nr 135.
PIAACi uuringu teine laine on kinnitatud
haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015
käskkirjaga 235 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse
edendamine ja õppimisvõimaluste
avardamine“ elluviimine“.
PIAACi läbiviimine on Täiskasvanuhariduse
programmi 2019-2022 tegevuseks nr 2.5.
3. Uuringu tellija -
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle
edastatakse vaid uuringu tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Antud taotlus on esitatud:
1) põhiuuringu läbiviimiseks.
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud Allpool on toodud mõned peamised küsimused,
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine millele PIAAC andmed annavad võimaluse
vastata:
Millisel tasemel on Eesti täiskasvanute
oskused, võrreldes teiste riikidega ning
võrreldes 10-aastase taguse mõõtmisega?
Kuidas on oskused jagunenud Eesti
elanike hulgas soo, vanuse, piirkondade
ja tegevusalade lõikes?
Kuidas saab oskusi arendada: millised
tegevused, milline haridus ja
töökeskkond toetavad enim oskuste
paranemist?
Kas ja kuidas on oskused seotud inimese
majandusliku edu ja sotsiaalse
toimetulekuga (sh poliitilise ja
kodanikuaktiivsusega, tervise-
käitumisega, usaldusega)?
Oskused ja töötasu. Kas töötasu on
seotud enam oskuste, hariduse, ameti,
tegevusvaldkonnaga jne?
Riikidevahelised erinevused. Kas oskuste
erinevused aitavad selgitada palgalõhet?
Kuidas oskustesse investeerimine
ühiskonnale tagasi toob: majanduskasv,
tervisekulutused, sotsiaalne sidusus jm?
Kas sama haridustasemega inimeste
oskused on riigisiseselt ja riikide vahel
võrreldavad? Kui suured on erinevused
hariduse kvaliteedis?
Kas mõned grupid (immigrandid,
vähemused, naised – mehed, teatud
piirkonnad jne) on jäetud oskuste
arendamisel vaeslapse ossa?
Hariduse ja sotsiaalmajandusliku tausta
tähtsuse võrdlus oskuste arengul? Kas
mõned riigid tulevad paremini toime
sotsiaalsete lõhede kaotamisega?
Oskuste kasutamine eri riikides – kui
palju oskusi on rakendamata?
Riikidevahelised erinevused noorte ja
vanemate inimeste oskustes – kas
võrreldes PISA tulemustega erinevused
riikide vahel süvenevad või taanduvad?
Oskuste vähenemine vanematel
inimestel, kas see erineb riigiti?
Täiskasvanuõppe roll seejuures.
Milline on hariduse/koolituse,
töökogemuse ja töökoha roll oskuste
omandamisel ja hoidmisel? Formaalse vs
informaalse õppe roll? Üldharidus vs
erialaharidus?
2) PIAACi andmete kasutamiseks OECD
raporti, Põhja- ja Baltimaade raporti (sh
anonümiseeritud andmete edastamine Põhja- ja
Baltimaade PIAACi andmebaasi) ning
temaatiliste raportite koostamiseks ning
anonümiseeritud andmete jagamiseks teadlastele
Statistikaameti teadlase töölaua teenuse kaudu.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Valimisse kuuluvad 16-65 aastased Eesti
töödeldakse ning valimi suurus elanikud, va inimesed, kes elavad
institutsioonides (nt vangla, haigla,
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning vanadekodu); 16000 inimest.
kui palju neid on
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Õigete valimiisikute leidmiseks on vajalik
valimiisiku aadress, ees- ja perekonnanimi, sugu
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, ja vanus. Need andmed võtab Statistikaameti
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
valimi moodustamise eest vastutav töötaja
Rahvastikuregistrist. Delikaatseks küsimusteks
küsitlusandmetes on enesehinnanguline küsimus
vastaja tervise kohta. Lisaks on tausta-
küsimustikus küsimused vastaja hariduse,
töökogemuse, keele, tehnoloogia ja oskuste
kasutamise ning demograafilise tausta kohta.
Küsimustikus on 11 osa (A–K) ning selle
täitmiseks kulub umbes 45 minutit. Allpool on
lühike ülevaade igast osast.
A. sotsiaal-demograafiline taust.
Küsimused on vastaja vanuse, soo,
sünniriigi, vanemate sünniriigi, õpitud ja
koduste keelete kohta.
B. Haridus ja koolitus. Küsimused vastaja
formaal- (kõrgeim lõpetatud haridustase,
õppevaldkond jne) ja
mitteformaalhariduse kohta (sh läbitud
koolitused, saadud tunnistused jne).
C. Tööalane seisund ja tööajalugu.
Küsimused vastaja tööalase seisundi
kohta küsitluse ajal, tööajaloo jne kohta.
D. Praegune töökoht (tasustatud või
tasustamata). Küsimused vastaja ameti ja
sissetuleku, organisatsiooni suuruse,
töölepingu tüübi, töökohustuste jne
kohta.
E. Viimane töökoht (vastaja ei tööta, aga
tal oli viimase viie aasta jooksul
töökoht). Küsimused vastaja viimase töö
kohta, mittetöötamise põhjused jne.
F. Töötavate või viimase 12 kuu jooksul
tasustatud tööd teinud vastajate
kasutatavad oskused. Küsimused
vastaja lugemis-, arvutamis- ja
tehnoloogiaoskuste kasutamise kohta
töökohal.
G. Igapäevaelus kasutatavad oskused.
Küsimused arvuti ja muude digiseadmete
(nt nutitelefonid) kasutamise kohta
väljaspool tööd.
H. Töökeskkond (töötavad või viimase 12
kuu jooksul tasustatud tööd teinud
vastajad). Küsimused vastaja töötavade
ja iseseisvuse kohta töökohal;
töökeskkond, meeskonnatöö, tulemuste
ülevaatamine jne.
I. Küsimused vastaja kohta. Küsimused
vastaja hoiakute ja tegevuste kohta, sh
vabatahtliku töö, eluga rahulolu, tervise
jne kohta.
J. Taustainfo. Küsimused vastaja
vanemate, elukaaslaste, laste, vanemate
hariduse jne kohta.
K. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused.
Küsimused vastaja sotsiaalsete ja
emotsionaalsete oskuste kohta, mida
näitavad meeldiv käitumine, avatus
kogemustele, emotsionaalne stabiilsus
jne.
Uuringu teises osas lahendab vastaja ülesandeid,
mille kaudu mõõdetakse funktsionaalset lugemis-
oskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemi-
lahendusoskust.
6. Isikuandmete allikad Küsitlusandmed. Taustaküsimustikku
eeltäidetakse (täidab Statistikaameti valimi
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, moodustamise eest vastutav isik)
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
registriandmetega (sünniaasta ja –kuu, sugu,
kõrgeim omandatud haridustase, ametinimetus).
Õigete valimiisikute leidmiseks ja tuvastamiseks
vajalikud andmed võetakse Rahvastikuregistrist.
Eeltäitmiseks vajalikud andmed saadakse
Rahvastikuregistrist ja Töötamise Registrist.
Valim laetakse iCMS-i üles SCF vormi
kasutades. SCF vorm on Exceli tabel, mis
sisaldab erinevaid kirjeid (täpne andmekoosseis
on toodud lisas 3). SCF vormil olevatest
andmetest on nimi, aadress ja telefoninumber
samuti krüpteeritud ning nähtavad ainult
siseriiklikult, st Statistikaameti töötajatel.
Registriandmed, millega eeltäidetakse
taustaküsimustik (sünniaasta ja –kuu, sugu,
kõrgeim omandatud haridustase ja
ametinimetus), tuleb iCMS süsteemi sisestada
JSON koodi kirjutamise teel.
PIAACi andmed ühendatakse andmetega teistest
registritest. Plaanis on küsida andmeid
järgmistest registritest:
Äriregister
Töötukassa registrid
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
Rahvastikuregister
Pensionikindlustuse register
Haigekasse ravikindlustusregister
Eest Maksu- ja Tolliameti register
Töötamise register
Rahvastiku statistiline register (Statistikaametis)
SKA andmekogu
Kasutatavate tunnust loend on esitatud lisas 3.
7. Uuringu vajadusteks kogutud Jah, isikuandmeid säilitatakse
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus pseudonümiseeritud kujul 20 aastat, et
andmeid oleks võimalik vaadata läbi aja ehk
teha longituuduuringuid. Kuna PIAACi uuringut
viiakse läbi iga 10 aasta tagant, tähendab see
seda, et võrrelda on võimalik kolme eri laine
andmeid. Väiksem võrdlusbaas vähendaks
oluliselt meie võimet prognoosida muutusi ning
suunata ressursid täiskasvanute oskuste vaatest
kõige optimaalsemalt. Andmete
tagasipööramise võti säilitatakse samuti 20
aastat põhjusel, et oleks võimalik
registriandmeid värskendada ehk siduda aja
jooksul uued andmed samadest registritest.
Andmekoosseisu ei muudeta. Selline
registriandmete „värskendamine“ annab meile
võimaluse vaadata, kuidas on erinevate
oskustega inimeste tööturustaatus, haridustase
jne muutunud pärast uuringut ning kuidas see
väljendub uutes PIAACi tulemustes.
Üksikisikute tulemusi erinevates PIAACi
lainetes ei ühendata ning läbi aja ei vaadata.
On ka vähe neid inimesi, kes satuvad PIAACi
uuringusse mitu korda. Pärast registriandmete
värskendamist andmed jälle
pseudonümiseeritakse ning tulemusi
vaadatakse vaid rühmade kohta. Võtit
hoitakse Statistikaametis ning sellele on ligipääs
ainult ühel volitatud töötlejal. Võtit kellelegi
teisele ei jagata. Registriandmeid
värskendatakse vaid juhul, kui see on
möödapääsmatult vajalik konkreetse
teadusuuringu või mõjuanalüüsi jaoks.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise andmete kodeerimisteenuse osutaja ehk
(kodeerimise) viib läbi ... Statistikaamet
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Säilitatakse küsitlusandmetest moodustatud
säilitatakse andmebaas, tuvastamist võimaldavad tunnused
on eemaldatud, isikule on omistatud 12-kohaline
PERSID tunnus.
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole
töötlemisest võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik
üldistus;
nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt
vähendab üldistuste valiidsust;
nõusolekut küsitakse isikuandmete
töötlemiseks, sh küsitlusega kogutud andmed
ning registritest juurde seotavad andmed.
______________________________________
Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja
enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib
kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi
Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja
enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib
ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Jah
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse -
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid -
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav -
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
Lisa 2: Nõusolekulehe näidis X
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Lisa 3: Registriandmete eeldatav koosseis X
Lisa 4: Teavituskirja näidis X
kantsler ____________________
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Statistikaamet
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 70000332
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134 Tallinn
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed PIAAC uuringu projektijuht
Maria Ratassepp,
[email protected], 5563
telefon, e-post 5404
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
Lisa nr 2
Nõusolekulehe mustand
Austatud vastaja!
Haridus- ja Teadusministeerium korraldab sel aastal koostöös Statistikaametiga ülemaailmse
täiskasvanute oskuste uuringut (PIAAC). Uuringu eesmärk on koguda teavet täiskasvanute
igapäevaste tegevuste, näiteks lugemise, informatsiooni otsimise, arvutite ja infotehnoloogia
kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Uuringu tulemusena saame ülevaate lahendamist
vajavatest kitsaskohtadest, et inimeste ettevalmistus vastaks paremini tööturu vajadustele.
Küsime Teilt nõusolekut PIAACi uuringus osalemiseks. Küsitlusega kogutud andmeid haldab Eestis
Statistikaamet ning teie andmeid hoitakse turvaliselt vastavalt isikuandmete kaitse reeglitele.
Statistikaameti spetsialist seob teie vastused teie andmetega erinevatest Eesti asutuste registritest.
Seotavad andmed sisaldavad infot teie praeguse ja endiste töökohtade, pere (sh vanemate sünniriik,
laste arv, abielustaatus), kodakondsuse, päritolu ja elukoha, haridustee, sissetuleku, töövõime ning
saadud toetuste, hüvitiste ning kindlustuste kohta. Kui see on teaduslikul eesmärgil vajalik,
uuendatakse teie andmeid eri registritest konkreetse uuringu tarbeks. Andmekoosseisu ehk tunnuseid,
mida registritest päritakse, ei muudeta. Pärast andmete sidumist teie andmed pseudonümiseeritakse
(eemaldatakse teie nimi, isikukood ja kogu muu info, mis võimaldab andmeid otseselt teie isikuga
seostada). PIAACi andmebaas loodakse vaid pseudonümiseeritud andmetest. Teie andmeid on
võimalik analüüsida üksnes koos teiste vastanute andmetega ning andmestik väljastatakse vaid
teaduslikul eesmärgil ning ainult isikutele, kellega on sõlmitud konfidentsiaalsuslepe.
Selleks, et kogutud andmestikust saadav info jõuaks võimalikult kiiresti meie haridusmaastikku
puudutavatesse otsustesse, palume ka nõusolekut Teie andmete edastamiseks pseudonümiseeritud
kujul PIAACi koordinaatoritele Eestis (Haridus- ja Teadusministeerium).
Teie andmeid säilitatakse pseudonümiseeritult 20 aastat, et oleks võimalik saadud tulemusi võrrelda
kahe järgneva PIAACi uuringu tulemustega ning vaadelda muutusi ajas ja hinnata Eesti inimeste elu
puudutavate (haridus)poliitiliste otsuste mõju.
Loodame heale koostööle!
Kontaktandmed: Haridus- ja Teadusministeeriumi PIAACi projekti koordineerija Triin Savisto, e-
post
[email protected].
________________________________________________________________________
Annan oma allkirjaga nõusoleku uuringus osalemiseks ning kinnitan, et olen lugenud läbi ülaltoo-
dud info PIAACi uuringu kohta:
Allkiri:_______________________
Annan oma allkirjaga nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks uuringu koordinaatorite (Statisti-
kaamet ja Haridus- ja Teadusministeerium) poolt:
Allkiri: _____________________
Kuupäev: ________________________ Nimi: _______________________
Lisa nr 3
PIAACi andmetega ühendatavate registriandmete loend
Erinevate registrite andmepäringud on PIAACi uuringu üks äärmiselt tähtis osa. Kuna PIAACi
uuring on väga mahukas ja laia haardega (sh riikide osas), on andmete kasutusvõimalusi väga palju.
Need on ainsad otseselt oskusi näitavad andmed, mis meil täiskasvanute kohta on. Oluline on
silmas pidada, et PIAACit korraldatakse iga 10 aasta tagant ehk praegu kogutavad andmed
saavad meie otsustamise aluseks järgmise kümne aasta vältel. Eelmise PIAACi uuringu põhjal
koostati 7 põhjalikku temaatilist analüüsi (oskuste kasulikkus tööturul; infotöötlusoskuste tipud ja
mahajääjad; Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selitamisel jpm teemadel), lisaks
on PIAACi andmeid kasutatud väga mitmetes lõputöödes sotsiaalteaduste valdkonnas ning nende
põhjal on teinud uuringuid ka erinevad uuringuasutused. Ingliskeelseid väljaandeid on samuti
vähemalt üle 15 ja üheks oluliseks uuringuks oli neist „Täiskasvanute oskused Põhjamaades“, mille
koostas Põhja- ja Baltimaade võrgustik, mille osa on Eesti ka sel korral. Aruannetega on võimalik
tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
PIAAC ei ole seda tüüpi uuring, nagu on mõne ministeeriumi tellitud ja uuringuasutuse poolt
läbiviidud uuringud kindlal teemal. PIAAC on väga karmilt reglementeeritud ja väga mahukas
täiskasvanute tausta kirjeldav ja nende oskusi mõõtev metoodika. PIAACi tulemiks on küll iga riigi
aruanne OECDle, kuid põhitulemiks on andmestik ise. PIAACi andmed võimaldavad vastata väga
paljudele eri küsimustele ning Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsivaldkonnas hakkavad alates
2024. a algusest kindlad analüütikud ainult PIAACi põhjal analüüse kirjutama. Hetkel on
planeeritud vähemalt 7 temaatilist analüüsi, millele lisandub suur Eesti raport OECDle ning
Põhja- ja Baltimaade võrgustiku ühine raport. Seega on hetkel juba planeeritud analüüsid
erinevatel teemadel, mistõttu on seotavate registrite arv suur. Paljud teemad tulenevad eelmise
PIAACi andmete põhjal kirjutatud uuringutest, sest nende puhul on võimalik hinnata muutusi ajas.
Nende nimetatud raportite hulka mitte kuuluvate uuringute (nt üliõpilaste või uuringuasutuste
analüüsid) puhul väljastab Statistikaamet anonümiseeritud PIAACi andmed koos ainult nende
anonümiseeritud registriandmetega, mis on kindla teadustöö jaoks vajalikud. Iga
andmepäringu vaatab Statistikaamet eraldi üle ning hindab isikute kaudse tuvastamise võimalust.
Liiga väikese vastanute arvuga rühmade andmeid ei väljastata (alla 10).
Allpool on kirjeldatud küsitavate tunnuste vajalikkust sellest vaatest, mis aruandeid on juba
planeeritud ning mis info järele on olemas konkreetne vajadus (nt mõni asutus on väljendanud
selle info vajalikkust). Potentsiaalseid analüüse või mõtteid „mida oleks tore uurida“ ei ole
arvestatud kuivõrd ei ole selliste analüüside puhul kindlat tellijat.
1. ÄRIREGISTER
1.1. Isikukood
1.2. Ettevõtjale kuuluva ettevõtte registrikood
1.3. Ettevõtte tegevusala
1.4. Sektor
1.5. Töötajate arv
1.6. Ettevõtte käive
Põhjendus: PIAACi andmete ühendamisel äriregistri andmetega on võimalik vaadata, kuidas on
erinevate oskustega inimesed jaotunud majandussektoritesse. Millised sektorid võidavad tugevate
oskustega töötajatest ning millised sektorid saaksid kasvada töötajate oskuste parandamisega.
Tähtis on ka analüüsida, millise tausta ja oskustega on meie ettevõtjad ja kuidas on see seotud
ettevõtte edukusega.
2. TÖÖTUKASSA REGISTRID
2.1. Isikukood
2.2. Registreeritud töötus (30.11.2023 seisuga)
2.3. Registreeritud töötuse periood
2.4. Töötuskindlustushüvitiste maksmise periood
2.5. Töötuskindlustushüvitisena välja makstud summa
2.6. Töötutoetuse maksmise periood
2.7. Töötutoetusena välja makstud summa
2.8. Rakendatud tööturumeetmed
2.9. Töövõime hindamine
2.10. Töötukassa teenused
Põhjendus: Selleks et analüüsida, kuidas oskused mõjutavad inimese konkurentsivõimet tööturul,
on lisaks töötamise infole vaja teada ka töötuseperioodide kohta. PIAACi andmed võimaldavad
vaadata, kas madalamad oskused suurendavad ohtu töötuks jääda ja millistes sektorites see nii on
ja millistes ei ole. Kas olulisem on haridustase või oskused? Lisaks on oluline vaadata, millised
töötud jäävad pikaajalisteks töötuteks. Saame infot selle kohta, kas teatud oskuste arendamine (nt
riigi poolt rahastatud koolituste näol) vähendavad tõenäosust jääda pikaajaliseks töötuks. Kui
koolitustest oleks kasu, siis kelle puhul. Küsimus on, kas madalama töövõimega inimesi aitavad
pigem töötukasse teenused või kindla valdkonna koolitused. Erinevate asutuste teenus- ja
toetuspakettide võrdlemisel on võimalik näha, kas teatud oskustetasemega inimestele pakutakse
kindlaid teenuseid või on teenuste määramisel oluline midagi muud (nt töökogemus, hariduslik
taust vms). PIAACi andmetele toetudes vastatakse, millised teenus- ja toetuspakid on teatud
inimrühmale kõige efektiivsemad.
3. STAR_SIS
3.1. Isikukood
3.2. Toimetulekutoetused
3.3. KOVi toetused
Põhjendus: STAR_SIS andmebaasist seome PIAACi andmetega toimetulekutoetuse ja KOVi toetuste
info osana võimalikust teenus- ja toetustepaketist, mis on inimesele suunatud ning selle võimalikule
mõjule inimese elus (sh nt töömotivatsioon).
4. SKA
4.1. Isikukood
4.2. Vanemahüvitis päevades
4.3. Vanemahüvitis rahas
4.4. Töövõimetuspension
4.5. Töövõimetuspensioni saamise algusaeg
4.6. Puudetoetused
4.7. Puudetoetuse liik
4.8. Puude raskusaste
4.9. Rakendatud SKA toetused ja teenused
Põhjendus: SKA andmebaasist seome vanemahüvitise, töövõimetuspensioni, puudetoetuse ning
rakendatud SKA teenuste ja toetuste info PIAACi andmetega osana võimalikust teenus- ja
toetustepaketist, mis on inimesele suunatud ning selle võimalikule mõjule inimese elus (sh nt
töömotivatsioon). SKA andmebaasist küsime delikaatseid andmeid nagu puudetoetuse liik ja
raskusaste. Seda infot on vaja teada seepärast, et puudetoetusi on mitmeid erinevaid. On toetusi,
mis on üldisemad toimetulekut soodustavad toetused, nagu näiteks toetus puudega õppurile või
puudega täiskasvanule, aga on ka kindlama eesmärgiga toetusi, nagu näiteks täienduskoolitus-
toetus. Olenevalt puudetoetuse liigist, võib see inimese konkurentsivõimele tööturul väga erineval
moel mõjuda. Lisaks saame tunnuse järgi teada, et inimesel on mingi puue, mis võib väga oluliselt
mõjutada seda, kuidas suudetakse PIAACi ülesandeid lahendada. Selline info on tulemuste
tõlgendamisel väga vajalik. Puude raskusastet on vaja teada samal põhjusel. Eesmärk on välja
selgitada, kas näiteks kerge puudega inimeste edukust tööturul mõjutavad oluliselt tema oskused
ning kuidas erineva raskusega puudega inimeste tulemused erinevad ning suures plaanis on
eesmärk leida viisid, kuidas puudega inimeste konkurentsivõimet suurendada, nt mõni kindel
täienduskoolituste pakett.
5. RAHVASTIKUREGISTER
5.1. Nimi
5.2. Isikukood
5.3. Elukoha aadress
5.4. Telefoninumber
5.5. Vanus
5.6. Sugu
5.7. Kodakondsus
5.8. Ema sünniriik
5.9. Isa sünniriik
5.10. Immigratsioonistaatus
5.11. Abielustaatus
5.12. Laste arv
5.13. Alla 18-aastaste laste arv
5.14. Alla 7-aastaste laste arv
5.15. Regioon - NUTS3
5.16. Elukoha asustustüüp - DEGURBA
5.17. Elukoha maakond
5.18. Selle maakonna nimi, mis käib kõige esimese selle isiku kohta registris oleva
elukohainfo kohta
5.19. Elukoha tüüp
5.20. Praeguses abielustaatuses oldud aastate arv
5.21. Riiki immigreerumise aeg
Põhjendus: Isiku nime, telefoninumbrit ja elukoha aadressi on vaja selleks, et valimisse sattunud
isikuga ühendust võtta. Küsitlejad helistavad valimiisikule ning selleks, et tuvastada, kas tegemist
on õige inimesega, kinnitavad nad üle isiku nime, elukoha, soo ja vanuse, mis on sisestatud
küsitlejarakendusse. Kui valimiisikut on võimalik telefoni teel kätte saada, lepitakse kohtumine
kokku valimiisikuga suheldes, kui aga telefoni teel ei õnnestu valimiisikut kätte saada (tehtud on
vähemalt kaks katset), läheb küsitleja rahvastikuregistrist saadud aadressile ning püüab
valimiisikuga seal kohtuda. PIAACi vastamismäär peab usaldusväärsete tulemuste saamiseks
olema kõrge ning mitte ükski valimiisik ei ole asendatav, mistõttu peavad küsitleja kasutama
erinevaid meetodeid, et vähemalt inimesega kontakti saada, isegi kui ta siis uuringus osalemisest
keeldub.
Isiku kodakondsus, ema ja isa sünniriiki ja immigratsioonistaatust ja riiki immigreerumise aega on
vaja teada selleks, et analüüsida meie haridussüsteemi ühte suurimat proovikivi – eri õppekeelega
õpilaste erinevad tulemused. Vene õppekeelega õpilased on pidevalt saanud madalamaid tulemusi,
nt PISA testis ja ka riigieksamitel. Oluline on analüüsida, kas mitte-eestlasest isiku staatus
ühiskonnas on seotud tema oskustega; sellega, millal ta on riiki immigreerunud; kuhu ta on elama
asunud või kultuurist, kust ta pärineb (ema ja isa sünniriik). Selline teadmine võimaldab meil
senisest palju täpsemini määratleda rühmad, kes vajavad eriti toetust ja nt ka rühmad, kelle
oskused ei vasta sellele, milline staatus neil on ühiskonnas võrreldes sarnase taustaga eestlastega.
Elukoha andmeid on vaja selleks, et analüüsida oskusi ja nende seost konkurentsivõimega
regionaalsel tasandil. Lisaks õppekeelele, erinevad õpilaste tulemused kohati ka regiooniti. Vaja on
analüüsida selle põhjuseid, et oleks võimalik välja töötada lahendusi. Lisaks kasutatakse elukoha
tüüpi tihti sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsimiseks.
6. PENSIONIKINDLUSTUSE REGISTER
6.1. Kas inimene sai 01.09.2022 seisuga pensioni
6.2. Kas inimene sai 2022. aastal varajast pensioni
6.3. II ja III sammas
Põhjendus: Pensionikindlustuse registrist seome PIAACi andmetega pensioni info osana
võimalikust teenus- ja toetustepaketist, mis on inimesele suunatud. Analüüsime, kuidas erineva
tööturustaatusega inimeste oskused erinevad ning lisaks on pension osa sissetulekust, mille põhjal
analüüsitakse erineva sissetulekuga rühmade vahelisi erinevusi oskustes ja konkurentsivõimes.
7. HAIGEKASSA RAVIKINDLUSTUSREGISTER
7.1. Töövõimetuslehe periood
7.2. Töövõimetuslehe liik
7.3. Haigekassa poolt makstud haigushüvitiste summa
Põhjendus: PIAACi uuringus küsitakse, kas isik on viibinud töölt eemal pikaajaliselt ning
analüüsitakse selle võimalikku mõju oskustele või mil määral oskused eemalolekut prognoosivad.
Nagu puudetoetuse puhul, võib töövõimetuslehe liik anda olulist informatsiooni, mis suudab
rühmadevahelisi erinevusi selgitada. Analüüside eesmärk ei ole ainult erinevuste tuvastamine, vaid
ka nende selgitamine.
8. EMTA
8.1. Kogu sissetulek
8.2. Kasutatav sissetulek
8.3. Palk tööandjalt 1
8.4. Palk tööandjalt 2
8.5. jne
8.6. Dividenditulu
Põhjendus: Haridussüsteemi vaates on äärmiselt oluline, kas paremad oskused viivad parema
tööni, sh suurema sissetulekuni. Kas oskustesse panustamine suudab tõsta konkurentsivõimet.
Teades inimese tausta kohta mitmesugust infot (kust on valimiisik pärit, mis on tema emakeel,
milline oli lapsena tema kodune keskkond, milline on tema töötamise ajalugu jne) ja seda, kuhu see
taust on viinud – kui suur on sissetulek, on võimalik põhjalikult analüüsida, „mis on edu valem“ ja
milline on hariduse ja oskuste roll inimese edukuses. Meie soov ei ole analüüsida kõiki
sissetulekuallikaid eraldi, vaid erinevad sissetuleku andmed koondatakse – vaadatakse töötamise
eest saadud tasu, toetusi, dividende, pensionit. Siiski analüüsitakse ka kui mitmekesised need
sissetulekud on ning kas sissetulekute mitmekesisus on seotud inimeste oskustega – mis sorti ja mis
tasemel oskused prognoosivad, millistest allikatest inimese sissetulek pärineb. Kas selles on üldse
seos.
9. TÖR
9.1. Töötamise liik
9.2. Töösuhte algus ja lõpp
9.3. Töösuhte lõpetamise alus
9.4. Tööandja kood (kodeeritud Äriregistrist)
9.5. Töösuhte peatamise lõpp ja algus
9.6. Töösuhte peatamise alus
9.7. Ametikoht
9.8. Töökoha asukoht KOVi täpsusega
9.9. Tööaja määr
Põhjendus: Üks Haridus- ja Teadusministeeriumi olulisemaid küsimuskohti, millele PIAACi
andmetest vastust oodatakse, on oskuste ja hariduse seosed ja teine on oskuste ja karjääri seosed.
PIAACi andmetelt vaadatakse, mis prognoosib inimese tööalast edukast. Milline roll on oskustel.
Kas on oskusi, mis on olulisemad kui teised. Kui tähtsad on oskused taustatunnuste kõrval ehk kas
rohkem määrab nt kodune keel või ikkagi konkreetsed oskused. Kas see erinev sektoriti. Kas
väiksemate oskustega inimesed peavad tööd otsides olema paindlikumad (nt otsima tööd teisest
KOVist), kas väiksemate oskustega inimesed töötavad pigem muu lepinguga, kui suuremate
oskustega inimesed. Kas oskused prognoosivad, millised on inimese töösuhted.
Kuna ametikohtade kategoriseerimine TÖRis on väga keeruline ja täpne, eeltäidetakse ametikoha
info taustaküsimustikus ning vastaja saab ametinimetuse kas kinnitada või täpsustada. See
kindlustab, et ei teki vastuolu vastaja vastuse ja TÖRi andmete vahel.
10. EHIS
10.1. Kõrgeim omandatud haridustase
10.2. Kõrgeima omandatud hariduse valdkond
10.3. Kõrgeima omandatud haridustaseme omandamise aeg
10.4. Õppekava keel kõrgeima omandatud haridustaseme omandamisel
10.5. Kõige hiljutisemalt omandatud haridustase
10.6. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse valdkond
10.7. Kõige hiljutisemalt omandatud hariduse omandamise aasta
10.8. Õppekava keel, milles omandati kõige hiljutisemalt omandatud haridus
10.9. Hetkel omandatav haridustase
10.10. Eriala, millel hetkel omandatavat haridustaset omandatakse
10.11. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise algusaasta
10.12. Hetkel omandatava haridustaseme omandamise õppekeel
10.13. Põhihariduse omandamise aasta
10.14. Põhihariduse omandamise keel
10.15. Keskhariduse omandamise aasta
10.16. Keskhariduse omandamise keel
10.17. (Enamiku) gümnaasiumi lõpueksamite sooritamise aasta
10.18. Kohustuslike gümnaasiumi lõpueksamite tulemused
10.19. Kõigi sooritatud gümnaasiumi lõpueksamite keskmine tulemus
Põhjendus: Ühelt poolt on EHISe andmeid vaja seetõttu, et Eesti haridusmaastik on üsna keeruline.
Haridustaseme nimetused ja üldine süsteem on mitmeid kordi muutunud, mistõttu tuleb kontrollida
inimese poolt antud vastust PIAACi küsitluses. Samal põhjusel eeltäidetakse taustaküsimustiku kõr-
geima haridustaseme info ning vastaja saab registris oleva info kinnitada või seda parandada. See
kindlustab, et vastaja saab haridustasemetest samamoodi aru, nagu need on käsitletud registris
ning andmed ei lähe omavahel vastuollu. Küsitluses on vaja aga haridust küsida selle tõttu, et EHIS
teatud vanusest vanemate inimeste andmeid ei sisalda ning nende kohta pole muud võimalust info
saamiseks. Teiselt poolt tehakse PIAACi andmetele toetudes väga olulisi hariduspoliitilise otsuseid.
Näiteks esimese PIAACi uuringu tulemustele toetudes Pöörati Elukestva õppe strateegias erilist tä-
helepanu digipöördele: täiendavalt suunati vahendeid täiskasvanuhariduse valdkonnas täiendus-
koolitusteks (eelarve aastatel 2016-2023 on kokku 27,6 miljonit ning tänu sellele on koolitustel oma
oskusi uuendanud 66 500 täiskasvanut); täiendati laialdaselt kutsehariduse õppekavasid jne. Seega
püütakse PIAACi andmetele toetudes vastata väga paljudele haridust puudutavatele küsimustele.
Analüüsitakse nii kõrgeima haridustaseme ja oskuste seoseid, kui ka haridustee tervikuna ja oskuste
seost. Tulemusi analüüsitakse ka sellest vaatenurgast, et meie haridussüsteem on palju muutunud
ning uuritakse, kas see on oskustele mõju avaldanud. Lisaks kõrvutatakse õpitulemusi oskustega, et
näha, kui hästi meie hindamine koolides tegelikult oskusi hindab.
«KONTAKTISIK»
Lisa nr 4
«Aadress1»
«Aadress2» Kuupäev
Hea «KONTAKTISIK»!
Eesti täiskasvanud on funktsionaalses lugemisoskuses ja matemaatilises kirjaoskuses veidi paremad kui teiste riikide täiskasvanud kesk-
miselt.
80% Eesti elanikest peab haridust edukaks toimetulekuks oluliseks.
Enam kui veerand kõrgharitutest ei vaja aga tänase töö saamiseks omandatud haridustaset.
Umbes 13% Eesti täiskasvanutest jääb hätta väga lihtsaid infotöötlusoskusi nõudvate ülesannetega.
Need andmed on killuke kümme aastat tagasi korraldatud rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemustest. Et
selgitada välja, kuidas on Eesti täiskasvanute oskused ja kogemused kümnendiga muutunud, palume Teie abi. Olete valitud
osalema 2022. aasta täiskasvanute oskuste uuringus. Statistikaamet küsitleb selles uuringus 13 000 Eesti elanikku vanuses 16–
65 aastat.
Kõik küsimustikud lõpuni täitnud osalejad saavad tänutäheks 20-eurose Coopi kinkekaardi.
Uuringu küsimustikule saate vastata silmast-silma intervjuul ajavahemikus 1.09.2022–30.04.2023.
Teid külastab väljaõppe saanud Statistikaameti küsitleja «kysitleja», kellel on ameti töötõend.
Uuringuga seotud küsimuste ja ettepanekute korral palun pöörduge statistikaameti klienditoe poole. Võimalusel palume Teil edastada
statistikaametile oma toimiv telefoninumber ja eelistus küsitluse aja kohta
helistades «kysitleja» telefonil «kys_telefon»,
statistikaameti klienditoe telefonil +372 625 9300 (E–N 8.30–16.30, R 8.30–15.30) või
statistikaameti klienditoe e-posti aadressil
[email protected].
Juhul kui Te oma telefoninumbrit ja eelistust küsitluse aja kohta meile edastanud ei ole, helistab küsitleja Teile intervjuu aja
kokkuleppimiseks rahvastikuregistrist saadud telefoninumbril küsitlusperioodi jooksul.
Turvalise küsitlemise kohta saate lähemalt lugeda kirjale lisatud infolehelt.
Uuringu kohta saab lisainfot kirjale lisatud infovoldikust, Statistikaameti kodulehelt rubriigist „Esita andmeid“ > „Andmete
esitamisest“ > „Isiku-uuringud“ või PIAAC-i veebilehelt www.hm.ee/piaac. Uuringus osalemine on vabatahtlik.
ISIKUANDMETE KAITSE JA TURVALISUS
Kogutud andmeid hoitakse turvaliselt isikuandmete kaitse reeglite järgi ning neid ei seostata mingil viisil Teie isikuga, vaid
analüüsitakse üldistatud kujul. Isikuandmete töötlemise kohta saab lähemalt lugeda siit: https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-
ja-statistika/piaac/isikuandmete-tootlemine-piaaci-uuringus-eestis
Tegusat koostööd soovides ja tänades
Urmet Lee
peadirektor
Statistikaamet
Lisa 1
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015 käskkirjaga nr 235
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“
elluviimiseks“ muutmine
„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toetuse andmise
tingimused
Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16
lõike 1 alusel.
Sisukord
1. REGULEERIMISALA ............................................................................................................................ 2
2. RAKENDUSASUTUS JA –ÜKSUS ....................................................................................................... 2
3. ELLUVIIJA JA PARTNER(ID) .............................................................................................................. 2
4. TEGEVUSTE ABIKÕLBLIKKUSE PERIOOD..................................................................................... 2
5. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK ......................................................................................................... 2
6. TOETATAVAD TEGEVUSED .............................................................................................................. 2
7. TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD ................................................................................................. 6
8. TEGEVUSTE EELDATAV MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE. ..................................................... 8
9. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................... 8
10. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .............................................................................................................. 10
11. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ............................................................................ 10
12. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ...................................................................................... 10
13. TEGEVUSTE ELLUVIIMISE ARUANDLUS ..................................................................................... 11
14. ESF-I TEGEVUSTES OSALEJATE ANDMEKORJE NÕUDED TEGEVUSTE ELLUVIIMISEL JA
ARUANDLUSEL .................................................................................................................................. 11
15. TEGEVUSTE JA NENDE ELLUVIIMISE TINGIMUSTE MUUTMINE .......................................... 12
16. FINANTSKORREKTSIOONI MÕJU TEGEVUSTE EELARVELE ................................................... 13
17. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE ....................................................................................................... 13
18. VAIETE MENETLEMINE ...................................................................................................................... 13
1. Reguleerimisala
Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna
1. “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite
kasutamise eesmärgi 6: “Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud,
inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende
konkurentsivõime tööturul” meetme “Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine”
tegevuse 1.6.2 „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe
pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste
parandamiseks“ täitmiseks.
2. Rakendusasutus ja –üksus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja» kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja
Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus
(edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija ja partner(id)
Käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium
(HTM). Tegevuste 6.3 ja 6.4 elluviimisel osaleb partnerina mittetulundusühing Eesti Täiskasvanute
Koolitajate Assotsiatsioon Andras. Tegevuse 6.5 elluviimisel osaleb partnerina Haridus- ja
Noorteamet. Tegevuse 6.7 elluviimisel osaleb partnerina Statistikamet.
4. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.05.2015 kuni 30.11.2023, välja arvatud tegevus 6.7, mille
abikõlblikkuse periood on 01.01.2019 kuni 30.11.2023. Ühikuhindade alusel finantseeritavad
koolitused on abikõlblikud alates ühikuhindade kehtestamisest käesoleva käskkirja lisaga 2.
Täpsem tegevuste ajakava kehtestatakse punktis 6.
5. Toetuse andmise eesmärk
Üldeesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu
arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused.
6. Toetatavad tegevused
6.1. Täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna
vajadustega
Käesoleva tegevuse eesmärgiks on täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavuse
parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega. Tegevustega panustatakse õppe ligipääsu
suurendamisse, õppe paindlikkuse ja kvaliteedi parandamisse sh analüüsides ja arvesse võttes
nii eestisisest kui rahvusvahelist kogemust (sh rahastamiskorraldust). Viiakse ellu
arendustegevusi sh konsulteeritakse osapooltega, viiakse läbi koolitusi, seminare jmt ning
soodustatakse osapoolte koostööd heade praktikate kasutuse laiendamiseks.
Tegevuse käigus on valminud uuringud ja/või kontseptsioon, millest lähtuvalt kavandatakse ja
viiakse ellu tegevused hariduskorralduse muutmiseks, õppe paindlikkuse ja kvaliteedi
arendamiseks.
2
Tegevuse sihtgrupp: mittestatsionaarset üldharidust pakkuvad õppeasutused,
kutseõppeasutused, kõrgkoolid, täiskasvanuhariduse korralduse osapooled.
6.2. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) arendamine formaalse,
mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste
avardamiseks
Eestis on VÕTA rakendamine käivitunud kutse- ja kõrghariduses ning tegutseb vastav
võrgustik, üldhariduse tasemel VÕTA kontseptsiooni välja töötatud seni ei ole. Tegevuse
raames arendatakse juba toimivat võrgustikku ja töötatakse välja VÕTA kontseptsioon
mittestatsionaarsele üldharidusele, rakendatakse seda ellu.
Tagamaks VÕTA sujuv rakendumine, viiakse ellu erinevaid ettevalmistavaid tegevusi sh
koolitusi, töötatakse välja juhendmaterjale õppijatele, hindajatele ja juhendajatele. Tegevuste
elluviimisel vahetatakse parimaid praktikaid (sh rahvusvaheliselt), viiakse ellu uuringuid ja
tutvustatakse VÕTA võimalusi täiskasvanud elanikkonna hulgas.
VÕTA võrgustiku efektiivseks toimimiseks kaasajastatakse infomaterjale, metoodikat ja
hindamisvahendeid, võrgustiku tugevdamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks parandatakse
koostöö- ja infovahetuse võimalusi, korraldatakse asjakohaseid koolitusi ja ühisseminare.
Informeerimise ja kaasamise eesmärgil viiakse läbi sidusrühmade (sh hariduse ja koolituse
pakkujate, tööandjate, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise protsessiga seotud
institutsioonide, töötukassa) vahelisi arutelusid ning teavitustegevusi.
Tegevuse tulemusena paraneb elanikkonna seas teadlikkus VÕTA võimalustest. Uuendatud ja
kaasaegsete metoodikate ja materjalide rakendamisel suureneb VÕTA kasutamine.
Tegevuse sihtgrupp on õppeasutused, VÕTA nõustajad ja hindajad, täiskasvanud elanikkond.
6.3. Piirkondliku koostöö arendamine keskhariduseta ja erialase hariduseta täiskasvanute
tagasitoomiseks tasemeõppesse
Madalama haridustasemega täiskasvanud on enesetäiendamiseks vähem motiveeritud ning
nende hoiakud õppimise suhtes on sageli negatiivsed. Nende täiskasvanute õppimise juurde
toomiseks on vaja töötada välja erinevaid tugitegevusi õppijate vajadustest lähtuvalt, arendada
koolide võimekust ning tuua kokku erinevad osapooled, kes saavad panustada potentsiaalsete
õppijate leidmisesse ja motiveerimisse. Piirkondlikud/kohalikud võrgustikud on vältimatud
koostöö arendamisel eesmärkide saavutamiseks. Tegevuse raames kaardistatakse ja kaastakse
täiskasvanuhariduse osapooled ja võtmeorganisatsioonid piirkonnas sh haldusreformi
tulemusena tekkinud kohalikud omavalitsused ja nende piirkondlikud ühendused,
analüüsitakse õppimisvajadusi ja võimalusi madalama haridustasemega täiskasvanutele.
Erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate täiskasvanud õppijate leidmiseks ja toomiseks
õppimise juurde viiakse ellu vajalikke tugitegevusi (arutelud, koostööseminarid,
ühistegevused osapoolte koostöös, kogemuste vahetus, rahvusvaheline koostöö),
teavitustegevusi õppimisvõimaluste kohta jne. Tagamaks parem kommunikatsioon ja info
jõudmine sihtrühmani koostatakse ja antakse välja asjakohaseid infomaterjale, võetakse
kasutusele uusi infokanaleid pidades silmas piirkonna eripära ja vajadusi. Suurendamaks
valmisolekut koolitusasutuste seas tugitegevuste väljatöötamiseks, pakkumiseks ja
sihtrühmaga töötamiseks korraldatakse mh seminare, koolitusi koolitajatele ja personalile
täiskasvanuhariduse programmi eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks.
3
Tegevuse tulemusena on piirkondades loodud jätkusuutlikud täiskasvanuhariduse
koostöövõrgustikud elukestva õppe edendamiseks ja täiskasvanute elukestvasse õppesse
toomiseks.
Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanuhariduse osapooled ja potentsiaalsed täiskasvanud
õppijad.
6.4. Elukestva õppe populariseerimine
Tegevuse eesmärgiks on tõsta teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest.
Elukestvas õppes osalemise suurendamiseks, vähe või üldse mitte osalenud inimeste õppima
toomiseks kutsutakse ellu erinevaid piirkondlikke ja üleriigilisi (meedia)kampaaniaid,
teavitustegevusi ja populariseerimist meediakanalites sh tele- ja raadiosaadete vahendusel
tutvustamaks võimalusi täiskasvanuna õppida, innustamaks katkenud õpiteed jätkama.
Täiskasvanute õpihoiakute kujundamiseks, õppimisvõimaluste tutvustamiseks ja elukestva
õppe populariseerimiseks nähakse ette telesarja ettevalmistamine ja ekraniseerimine. Tõhusate
teavitustegevuste elluviimiseks rakendatakse erinevaid infokanaleid, kogutakse ja
tutvustatakse edulugusid, töötatakse välja ja levitatakse erinevaid teavitusvahendeid,
tunnustatakse silmapaistvamaid täiskasvanuhariduse osapooli, laiendatakse ja
mitmekesistatakse täiskasvanud õppija nädala tegevusi eesmärgiga jõuda rohkematesse
regioonidesse ja rohkemate sihtgruppideni. Populariseerimise tegevustesse kaasatakse teiste
osapoolte hulgas tööandjad ja kohalikud omavalitsused. Arendatakse koolitajate omavahelist
koostööd täiskasvanu õpitee toetamiseks, koolitajate professionaalsuse tõstmiseks ja
koolitajate kutse propageerimiseks.
Tegevuse raames läbiviidud piirkondlike ja üleriigiliste teavitustegevuste ja kampaaniate
tulemusena paraneb elanikkonna sh madalama haridustasemega täiskasvanute teadlikkus
elukestva õppe võimalustest.
Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanud elanikkond, koolitajad, tööandjad ja teised
täiskasvanuhariduse osapooled.
6.5. Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine
Tegevuse raames töötatakse välja ja uuendatakse juhendid, mis toetavad
täienduskoolitusasutusi oma tegevuse korraldamisel (nt õppekavade arendamine,
potentsiaalsete õppijate informeerimine, kvaliteedi tagamise aluste väljatöötamine jmt), et
nende läbiviidav koolitus vastaks täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Korraldatakse
koolitusi ja seminare täienduskoolitusasutustele nii eesti kui vene keeles, et rakendada
väljundipõhist õpet ja hindamist ning arendada kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Koostöös
partneriga Haridus- ja Noorteamet käivitatakse tegevused täiskasvanute koolituse seaduse
alusel tegutsevate täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamiseks. Tegevus aitab kaasa
täienduskoolitusasutuste tegevuse vastavusse viimisele täiskasvanute koolituse seaduses ja
täiskasvanuhariduse standardis kehtestatud nõuetele.
Täienduskoolitusasutuste toetamise tulemusena paraneb täienduskoolitusasutuse läbiviidava
koolituse kvaliteet.
Tegevuse sihtgrupp on koolitajad, täienduskoolitusasutused.
6.6. Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele kvalifikatsiooni
tõstmiseks
Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse kaudu pakutakse tööalaseid kursusi, et
täiskasvanutel olenemata nende haridustasemest ja majanduslikust olukorrast oleks ligipääs
4
nende vajadustele vastavale koolitusele. Tagamaks kvaliteetsete õppekavade alusel asjakohase
ja õppija vajadusi arvestava õppe läbiviimine viiakse läbi arendusseminare, koolitusi jm
toetavaid tegevusi koolitajatele, koolituse korraldajatele ja teistele osapooltele. Parendatakse
täiskasvanute elukestvasse õppesse leidmiseks vajalikke tegevusi ja koolitusvajaduse
väljaselgitamise võimekust lähtudes sealhulgas oskuste arendamise prognoosisüsteemi OSKA
sisendist.
Tegevus toetab kvaliteetse täienduskoolituse läbiviimist, kus õpet viiakse läbi väljundipõhise
õppekava alusel ja koolituse lõppedes toimub väljundipõhine hindamine. Rahastatakse
kontaktõpet, mis võib toimuda nii füüsilises kui ka virtuaalses õpikeskkonnas ja milles
osalevad nii õppija kui täiskasvanute koolitaja, õppekavas sisalduvat iseseisvat õpet ei
rahastata. Eraldi hinna ja metoodika alusel rahastatakse täielikult iseseisvalt e-õppena
läbitavaid kursusi, arvestades kogu õppekavajärgset õppemahtu.
Tegevuse tulemusena on täiskasvanute teadmised ja oskused paranenud, mida tõendab
väljastatud kompetentsitunnistus.
Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanud õppijad ning täiskasvanute tööalase koolituse riiklikku
koolitustellimust pakkuvad koolitusasutused (kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid,
ülikoolid).
6.7. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis
Tegevuse eesmärk on koostöös partnerorganisatsiooni Statistikaametiga aastatel 2018-2023
ette valmistada ja läbi viia täiskasvanute oskuste uuring PIAAC. PIAAC (Programme for the
International Assessment of Adult Competencies) on OECD uuring, mis mõõdab ainsana
terviklikult täiskasvanute funktsionaalseid oskusi. Eesti osales PIAAC esimeses tsüklis ning
kümneaastase intervalliga kordusmõõtmine aitab teha järeldusi 2014-2020 ellu viidud
poliitikamuudatuste kohta. Laiemalt on eesmärgiks hinnata hariduse ja elukestva õppe eri
etappide ning tööalase tegevuse rolli pädevuste kujunemisel ja püsimisel ning võrrelda Eesti
täiskasvanud elanikkonna pädevusi teiste riikide täiskasvanute pädevustega.
PIAAC uuring on esinduslik leibkonna uuring, mille raames küsitletakse ca 7500 16-65-aastast
inimest. Uuringus mõõdetakse funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning
adaptiivset probleemilahendusoskust, samuti kuulub uuringu juurde informatsiooni kogumine
oskustega seotud taustatunnuste kohta. PIAAC kajastab väga kompaktselt hariduse, koolituse,
tööturunäitajate ning oskuste taseme ja nende kasutamise seoseid.
Tegevus toetab täiskasvanud elanikkonna pädevuste kujundamist läbi tõenduspõhiste
poliitikamuudatuste kavandamise haridus- ja koolitussüsteemis.
Tegevuse tulemusena on läbi viidud PIAAC uuring, valminud on andmebaas ja tulemusi
kajastav riiklik raport. PIAAC uuringu riiklik raport sisaldab lühikokkuvõtet, sissejuhatust,
peatükki uuringu tausta ja korralduse kohta ning peatükki tulemustest (sh oskuste võrdlus
riikide vahel, hariduse ja oskuste seosed, oskuste seosed tööturu- ja sotsiaalsete näitajatega).
Raporti juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet infotöötlusoskuste mõõtmise ja
näidisülesannete ning taustaküsimustiku moodulite kohta.
Tegevuse sihtgrupp on Eesti elanikud vanuses 16-65.
Tegevuste ajakava
Tegevus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
5
6.1. Täiskasvanutele suunatud
tasemeõppe vastavusse parandamine X X X X X X X X X
õppijate ja ühiskonna vajadustega
6.2. VÕTA süsteemi arendamine
formaalse, mitteformaalse ja informaalse
X X X X X X X X X
õppe kaudu omandatu tunnustamise
võimaluste avardamiseks
6.3. Piirkondliku koostöö arendamine
keskhariduseta ja erialase hariduseta
X X X X X X X X X
täiskasvanute tagasitoomiseks
tasemeõppesse
6.4. Elukestva õppe populariseerimine X X X X X X X X X
6.5. Täiskasvanute täienduskoolituse
X X X X X X X X X
kvaliteedi arendamine
6.6. Kvaliteetse ja asjakohase
täienduskoolituse ja ümberõppe
X X X X X X X X X
pakkumine täiskasvanutele
kvalifikatsiooni tõstmiseks
6.7. Rahvusvahelise täiskasvanute
oskuste uuringu PIAAC läbiviimine X X X X X
Eestis1
7. Tulemus- ja väljundnäitajad
Sihttase Sihttase 2020 Sihttase 2023
Näitaja nimetus Algtase
2018 a a a
1.
Tulemusnäitaja
tegevusele:
Täiskasvanutele
kvaliteetse ja
asjakohase 59 000 (sh
86 500 (sh 20 86 500 (sh 20
täienduskoolituse 15 000
Täienduskoolitusel 000 000
ja ümberõppe 0 võtmepädevust
osalenud võtmepädevus võtmepädevus
pakkumine kutse- e koolitusel
täiskasvanute arv2 tel osalenut) tel osalenut)
ja erialase osalenut)
kvalifikatsiooni
tõstmiseks ning
elukestva õppe
võtmepädevuste
parandamiseks
1
Tegevus lõppenud Covid-19 pandeemia tõttu aprillis 2020.
2
Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes.
6
Kontseptsioon Kontseptsioon
Välja on töötatud
1.1. Väljundnäit ist lähtuvad ist lähtuvad
kontseptsioon ja
aja Tegevusele 0 1 tegevused tegevused
käivitatud sellest
6.1 kestavad kuni kestavad kuni
lähtuvad tegevused
aastani 2020. aastani 2023.
Kuni 2018: VÕTA
kontseptsioon
täiskasvanutele VÕTA
üldharidusõppes on kontseptsioon
välja töötatud ja seda mittestatsionaar
-
rakendatakse, ses üldhariduses
toimuvad pidevad on välja
1.2. Väljundnäit
arendustegevused töötatud
aja Tegevusele VÕTA võimaluste
6.2
laiendamiseks
Alates 2019: VÕTA 2017.a 7,5%
8,5% 9%
kasutajate osakaal kõrgharidus
kõrghariduses kõrghariduses
kutse- ja es
4,5% 5,5%
kõrghariduse 3,5%
kutsehariduse kutsehariduse
õppijatest (EHIS kutseharidus
s s
andmetel) es
Kuni 2018:
Tegevusse kaasatud
mittestatsionaarset
üldharidust 0 14
1.3. Väljundnäit pakkuvate koolide
aja Tegevusele arv
6.3.
Alates 2019:
piirkondlike
0 0 14 16
täiskasvanuhariduse
võrgustike arv
Tegevusest
1.4. Väljundnäit rahastatavate
aja Tegevusele üleriigiliste 0 5 10 14
6.4. teavitusürituste ja
kampaaniate arv
Eesti Hariduse
Infosüsteemi
majandustegevusteat
e esitanud või
1.5. Väljundnäit
tegevusloa saanud ja
aja Tegevusele 0 500 700 700
täiskasvanute
6.5.
koolituse seaduse
alusel tegutsevate
täienduskoolitusasut
uste arv
1.6. Väljundnäit Täiskasvanute
aja Tegevusele täienduskoolituse 0 34 300 53500 53500
6.6. 3 lõpetajad, kes
3
Tuleneb Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020 tulemusindikaatorist: Täiskasvanute
täienduskoolitustel osalenud, kes lahkudes saavad kvalifikatsiooni- või kompetentsitunnistuse.
7
lahkudes saavad
kvalifikatsiooni- või
kompetentsitunnistu
se4
1.7
PIAAC uuringu
Väljundnäitaja 0 0 0 1
riiklik raport
Tegevusele 6.7
8. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele.
Horisontaalne Mõju
teema
Regionaalne Tegevused toetavad elukestvas õppes osalemist ja täiskasvanute kompetentside
areng paranemist kõigis maakondades. Käskkirja raames kavandatavad tegevused hõlmavad
kogu Eestit, tegevustesse on kaasatud erinevates piirkondades paiknevad
koolitusasutused, rõhk on piirkondlikul tasandil tehtaval koostööl ning
koolitusvajaduste, prioriteetide määramisel arvestatakse oluliselt kohaliku tasandi
tööturu vajadustega. Tegevuste planeerimisel arvestatakse regionaalseid eripärasid ja
koolitusi pakutakse ning teavitustegevusi korraldatakse üle Eesti.
Infoühiskonna Tegevused toetavad infoühiskonna edenemist kolmes võtmes, esiteks võimaldab
edendamine rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuring saada ülevaate täiskasvanute
infotehnoloogiliste oskuste tasemest (sh võrdlus 10 aasta taguse mõõtmisega), teiseks
täiskasvanutele suunatud tööalaste koolituste kaudu parandatakse muuhulgas
infotehnoloogilisi oskusi, seega suureneb täiskasvanute hulk, kes suudavad tööalaselt
edukalt kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Kolmandaks tegevuste
elluviimise ja infovahetuse korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi
kasutades tekib laiem toetav mõju, ka koolitajate koolitamisel ja kvaliteedi parandamise
tegevustel peetakse vastavaid aspekte silmas.
Keskkonna- ja Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju
kliimapoliitika keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile.
Võrdsete Tegevuste raames on oluline tähelepanu pööratud neile täiskasvanud õppijatele, kellele
võimaluste täna ei ole õppimisvõimalused täiskasvanueas olnud kättesaadavad. Läbi tasuta
tagamine õppimisvõimaluste loomise, tugitegevuste arendamise jõuavad õppimise juurde ka need
täiskasvanud, kes erinevatel põhjustel seni on olnud elukestvast õppest eemal. Seeläbi
aidatakse kaasa võrdsuse põhimõtete tagamisele täiskasvanuõppes ja luuakse eeldused
madalama haridustasemega inimeste konkurentsivõime parandamiseks. Paranenud
haridustase toetab edukat toimetulekut tööturul.
Ühtne Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalikes omavalitsustes erinevate osapoolte
riigivalitsemine vahel kui ka erinevate kohalike omavalitsuste vahel. Täiendavalt toetavad käskkirja
tegevused riigi- ja KOV tasandi koostöö tugevnemist.
9. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 26 152 000 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa
Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 22 229 200 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik
kaasfinantseering 3 922 800 EURi (kuni 15% kogumaksumusest).
4
Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes.
8
Väljundnäitaja Tegevused Toetatavate sh partnerite
Tulemus
tegevuste eelarve
eelarve
1.1 Välja on töötatud 6.1. Täiskasvanutele 420 000 0
Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning
kontseptsioon ja käivitatud suunatud üldhariduse ja
sellest lähtuvad tegevused tasemeõppe sisu, mahu ja
korralduse vastavuse
parandamine õppijate ja
ühiskonna vajadustega
1.2 VÕTA kasutajate 6.2. Varasema õpi- ja 442 000 0
osakaal kutse- ja töökogemuse arvestamise
kõrghariduse õppijatest süsteemi (VÕTA)
arendamine formaalse,
mitteformaalse ja informaalse
õppe kaudu omandatu
tunnustamise võimaluste
avardamiseks
1.3 Piirkondlike 6.3. Piirkondliku koostöö 1 050 000 1 043 150
täiskasvanuhariduse arendamine keskhariduseta ja
võrgustike arv erialase hariduseta
täiskasvanute
tagasitoomiseks
tasemeõppesse
1.4 Tegevusest 6.4. Elukestva õppe 2 229 000 2 224 330
rahastatavate üleriigiliste populariseerimine
teavitusürituste ja
kampaaniate arv
1.5 Eesti Hariduse 6.5. Täiskasvanute 740 000 625 000
Infosüsteemi täienduskoolituse kvaliteedi
majandustegevusteate arendamine
esitanud või tegevusloa
saanud ja täiskasvanute
koolituse seaduse alusel
tegutsevate
täienduskoolitusasutuste arv
elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks
1.6. Täiskasvanute 6.6 Kvaliteetse ja asjakohase 19 941 871 0
täienduskoolituse lõpetajad, täienduskoolituse pakkumine
kes lahkudes saavad täiskasvanutele
kvalifikatsiooni- või kvalifikatsiooni tõstmiseks
kompetentsitunnistuse
1.7. PIAAC uuringu riiklik 6.7 Rahvusvahelise 170 129 170 129
raport täiskasvanute oskuste uuringu
PIAAC läbiviimine Eestis
Horisontaalne tegevus Personalikulu (projektijuht, 1 159 000 0
raamatupidaja jms abistav
personal)
KOKKU 26 152 000
9
10. Kulude abikõlblikkus
Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.
a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa
Liidu ja Eesti õigusega.
10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas lisas nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas lisas sätestatud
tingimustele.
10.2. Sealhulgas on abikõlblikud kulud:
10.2.1. tegevuse elluviimisega seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 toodud
tingimustele;
10.2.2. tegevuses 6.6 nimetatud täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse alusel
tellitavate täienduskoolituste kulud standardiseeritud ühikuhinna alusel, mis
kehtestatakse lisaga 2.
10.2.3. tegevuse 6.7 kulud ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse alusel
kui toetuse maksmise aluseks olev punktis 6.7. sätestatud tulemus on täielikult
saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.
10.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblik
hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
10.4. Ühikuhindades sisalduvate või kindlasummalise maksena hüvitatavate kulude
hüvitamine kuludokumentide alusel.
11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15.
11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse - § 14 lõike 1
punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15
lõigetele 1-3.
11.3. Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.
11.4. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele struktuuritoetuse
registri kaudu esitatud maksetaotluse alusel.
11.5. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või
täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
12. Elluviija ja partneri kohustused
Elluviijale ja partnerile kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja
partnerile sätestatud kohustused.
12.1. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
12.1.1. kinnitama eelnevalt RAga kooskõlastatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste
detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve käesoleva käskkirjana lisana hiljemalt
eelneva kalendriaasta 20. detsembriks. Esimese eelarveaasta tegevuste detailne
10
kirjeldus ja sellele vastav eelarve tuleb kinnitada 2 kuu jooksul pärast toetuse
andmise tingimuste kinnitamist;
12.1.1. esitama punktis 12.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva
jooksul rakendusüksusele;
12.1.2. rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja
eelarvele;
12.1.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi
10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta
väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest;
12.1.4. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus
erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 12.1.4 esitatud prognoosist.
12.1.5. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava
ning mõlema poole õigused ja kohustused, välja arvatud Haridus- ja
Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutseva valitsusasutuse Haridus- ja
Noorteametiga.
13. Tegevuste elluviimise aruandlus
13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil
struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu tegevuste elluviimise aasta vahearuande
hiljemalt järgneva aasta 20. jaanuariks ning poolaasta vahearuande 5. augustiks.
Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
13.1.1. punktis 7 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või
ületäitmise kohta;
13.1.2. ülevaade tegevuste elluviimisest;
13.1.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele;
13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest.
13.2. Elluviija esitab rakendusüksuse kehtestatud vormil struktuuritoetuse e-keskkonna
kaudu tegevuste elluviimise lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 13.1
nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust
läbivatele teemadele (punkt 8).
13.3. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on
vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
13.4. Juhul kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande ja teavitab
sellest elluviijat ja rakendusasutust.
13.5. Puuduste esinemisel aruandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt
10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande
5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist ja teavitab sellest elluviijat ja
rakendusasutust.
14. ESF-i tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja
aruandlusel
14.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas
toimingus osalejate (ESFi tegevustes osaleja) kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama
11
need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24
punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa
Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1.
14.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates
tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7.
14.3. Punktides 14.1 ja 14.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 6.6 nimetatud
tegevusele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid täiskasvanud õppijate
kohta, kes osalevad pakutavatel kursustel.
14.4. ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele
rakendusüksuse esitatud vormil ja tähtaegadeks.
14.5. ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda
Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate
andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele
asutustele“.
15. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
15.1. Rakendusasutusel on õigus muuta tegevust enda algatusel või rakendusüksuse
algatusel.
15.2. Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab
rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
15.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab
arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse
andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse
eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud
valdkondlikule komisjonile.
15.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes
punktis 9 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui
muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste
tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
15.5 Elluviija muudab punkti 12.1.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul
kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja
kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul kui muudatus on väiksemas
mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest
teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama
rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve.
15.6 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja
rakendusüksusele.
12
16. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
16.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule.
17. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates
selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud
kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem
tähtaeg.
18. Vaiete menetlemine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le
51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse
esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on
sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
13
Lisa 8
Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022
Sisukord
1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus .......................................................................... 2
2. Programmi eesmärk ja mõõdikud ....................................................................................... 3
3. Programmi meetmed ja tegevused ...................................................................................... 3
3.1. Meede 1: Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja
eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks ................................. 3
3.2. Meede 2: Mitteformaalsele koolitusele ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi
tõstmine ............................................................................................................................................ 7
3.3. Meede 3: Kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate
koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses........................................................... 9
4. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid ........................... 13
5. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ............................................... 15
6. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................ 15
7. Rahastamiskava ................................................................................................................. 16
8. Tegevuskava ...................................................................................................................... 18
1 (23)
Tulemusvaldkond haridus
1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus
Täiskasvanuhariduse programmi ellukutsumisega soovitakse parandada Eesti täiskasvanud elanikkonna
võimalusi osaleda kvaliteetses, paindlike ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi
arvestavas elukestvas õppes. 2014.−2020. aastal on koolitustes eelistatud sihtgrupid keskhariduseta
inimesed, erialase väljaõppeta inimesed ning vananenud oskustega inimesed. Programm aitab otseselt
kaasa Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EÕS) I eesmärgi Muutunud õpikäsitus
saavutamisele, aga panustab ka III eesmärgi Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste
vastavus ja V eesmärgi Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv saavutamisele, II
eesmärgi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid ning IV eesmärgi Digipööre elukestvas õppes
elluviimisele. Programm panustab Eesti konkurentsivõime kava Eesti 2020 ja Elukestva õppe strateegia
ühistesse eesmärkidesse vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid
mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu, suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise
määra ja vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu.
Eestis on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr tõusnud, kuid tõsine probleem on jätkuvalt
kutse- ja erialase kvalifikatsioonita täiskasvanute suur osakaal (28,5% aastal 2016, mis arvudes
väljendatuna teeb hinnanguliselt kokku u 205 000 inimest) ning asjaolu, et jätkuvalt suur on nende
inimeste hulk, kelle õpingud katkevad keskhariduse tasemeni jõudmata (2016. a andmetel oli kõigist
25-64-aastastest keskhariduseta 79,9 tuhat inimest ja nende osakaal on suurem nooremates
vanuserühmades – vanuses 20−34 on kokku üle 40 tuhande inimese, kes on omandanud vaid
põhihariduse või vähem). Madala haridustasemega täiskasvanud on väga ebasoodsas seisundis nii
tööturul kui ka elukestvas õppes osalemises. 2016. aasta statistika näitas, et tööealiste (25-64)
põhiharidusega inimeste tööhõive määr oli 61,4% (2013. a 57,2%) ja põhihariduseta inimestel oli vastav
näitaja vaid 27,2% (2013. a 39,9%). Koolis või koolitustel käis 24−64-aastastest põhiharidusega
inimestest vaid 4,9% (2016. a). Haridustaseme paranemine ja paremad oskused aitavad tõsta sihtgrupi
konkurentsivõimet tööturul ning vähendada tööjõupuudust/suurendada hõivatute hulka. Viimane on
seda olulisem, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tööjõuvajaduse
prognoosi1 järgi väheneb iga aastaga tööturule sisenevate noorte arv ning tervikuna on tööturule
sisenevate inimeste arv väiksem kui tööturult väljuvate inimeste arv.
Programmi meetmed ja tegevused toovad madalama haridustaseme ja oskustega täiskasvanuid
tasemeõppesse ja täienduskoolitusse ning toetavad nende võtmepädevuste arengut. Toetatakse
võrgustikutööd ja sihtgruppide teavitamist, et leida üles haridustee katkestanud täiskasvanud ning tuua
nad võimalusel tagasi tasemeharidust omandama, luues samas eeldused ka nende õppes püsimiseks.
Erialase hariduseta inimeste osakaalu vähendamiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi
HTM) valitsemisala koolitustegevuste rahastamiseks 2015.-2020. aastal planeeritud ELi vahendeid koos
kaasfinantseerimisega 37,7 mln eurot. Otseselt IKT valdkonnas on Vabariigi Valitsus koos
kaasfinantseerimisega eraldanud 8,5 mln eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
digitaalse kirjaoskuse arendamise tegevusse.
Puuduliku kvalifikatsiooniga või vananenud oskustega inimeste olukorra leevendamiseks kavandatakse
kvaliteetset ja asjakohast täiendus- ja ümberõpet. Erialaoskuste kõrval muutuvad tööturul toimetulekuks
üha olulisemaks võtmepädevused, millest käesoleva programmi raames peetakse olulisimaks
täiskasvanute digipädevuste, sotsiaalsete oskuste ja ettevõtlikkuse, õppimisoskuse ning riigikeele ja
võõrkeelte oskuse arendamist. Täiskasvanute digipädevuste arendamist ja nõustamisteenuseid
(karjäärinõustamine) planeeritakse ministeeriumide ja sotsiaalpartnerite vahelises koostöös.
Eestis on määratletud majanduse kasvuvaldkonnad, mis tulevad esmajärjekorras kindlustada
kvalifitseeritud töötajatega. Kuigi põhirõhk on kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste arvu tõstmisel,
pakub täiskasvanuhariduse programm koolitusi ka nende valdkondade madalama haridustasemega
töötajatele. Alates 2016. aastast arvestatakse mitteformaalse koolituse pakkumisel tööjõuvajaduse
prognoosisüsteemi OSKA raportite ettepanekutega.
1
https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2024_lyhikirjeldus.pdf
2 (23)
Kaasaegse õpikäsituse rakendamiseks mitteformaalses õppes toetatakse väljundipõhise õppe ja
hindamise rakendamist täienduskoolituses ning arendatakse edasi kvaliteedi tagamise põhimõtteid.
Parandatakse infovahetust ja koostööd täiskasvanuhariduse võrgustikes. Sarnane arusaam õpikäsitusest
võimaldab teha senisest tõhusamat koostööd ning loob vajaliku fooni vähem motiveeritud täiskasvanute
õppesse toomiseks ja õppes püsimiseks.
Täienduskoolituse süsteemseks arenguks kvaliteedi ja läbipaistvuse suunas võetakse vastu ning
rakendatakse ellu uus täiskasvanute koolituse seadus. Tehakse koostööd teiste Haridus- ja
Teadusministeeriumi programmide raames juurutamaks täiskasvanuhariduses muutunud õpikäsitust,
toetatakse varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (edaspidi VÕTA) süsteemi arendamist kõigis
haridussektorites ning tegevusi, mis kindlustavad koolitajate võimekuse tulla toime keerulise ja
vähemotiveeritud sihtgrupiga.
Sihtrühmade hoiakute muutmiseks ning enesetäiendamise valmiduse tõstmiseks suurendatakse
koolituse paindlikkust, tõstetakse kvaliteeti ning tõhustatakse teavitamist.
2. Programmi eesmärk ja mõõdikud
Programmi eesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed ja paindlikud
ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused.
Programm aitab kaasa järgmiste Eesti elukestva õppe strateegia 2020 mõõdikute saavutamisele:
Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
sihttase
Eri- ja kutsealase 29,1 29,4 28,9 28,5 28,6 26 25,5 25 25 25
hariduseta
täiskasvanute (25-64)
osakaal (%)2
Täiskasvanute 12,6 11,6 12,4 15,7 17,3 18 19 20 20 20
elukestvas õppes
osalemise määr (%)3
3. Programmi meetmed ja tegevused
3.1. Meede 1: Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja
eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks
Meetme eesmärk: Tasemeõppe paindlikkuse suurendamise (sh VÕTA rakendamise) ja toetavate
tegevuste tulemusena on tõusnud tasemeõppes õppivate täiskasvanute arv.
2
Eesti Statistikaameti andmed
3
Eurostati andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele
eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste
hulgas. Elukestvas õppes osalemise hulka loetakse nii osalemine tasemeõppes kui ka koolitustel.
2013.-2015.a. näitajad on 0,1-0,2 protsendipunkti võrra korrigeeritud, kuna 2016.a. otsustati andmete
võrreldavuse huvides kasutada edaspidi Eurostati andmeid.
3 (23)
Meetme sihtgrupp: Õppiv ja mitteõppiv täiskasvanud elanikkond (sh keskhariduseta täiskasvanud –
ca 65,1 tuhat inimest; sh põhihariduseta täiskasvanud - 6,4 tuhat inimest4), koolitusasutused ja
koolitusasutuste personal, elukestva õppe korraldusega seotud osapooled.
Indikaator5 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
sihttase
Mittestatsionaarses 5075 5279 5377 5448 5428 ≥5075 ≥5075 ≥5075 ≥5075 ≥5075
üldharidusõppes õppijate
arv*
Õppetöö katkestajate 35 37 32,9 31,7 35,9 32 31 30 30 30
määr mittestatsionaarses
üldharidusõppes (%
kõikidest õppijatest)
25+ õppijaid 26,3 29,2 31,9 35,1 36,7 31 32 33 hoida hoida
kutseharidusõppes (% taset taset
kõikidest õppijatest)
* 2009/10 õppeaastal oli mittestatsionaarses õppes õppijate arv 7831, mis seejärel hakkas aga aasta-aastalt
langema, jõudes 2013. aastaks 5075 õppijani. Eesmärk on peatada õppijate arvu langus.
Tegevus 1.1: Täiskasvanute üldharidusõppe sisu, mahu ja korralduse vastavusse viimine
sihtgrupi vajadustega
Võttes arvesse, et madalama haridustasemega inimestel on nõrgem motivatsioon õppida ning et kooli
tagasipöördumist mõjutavad väärtushinnangud, tuleb mittestatsionaarne üldharidusõpe oluliselt
paindlikumaks muuta. See aitaks vähendada ka suurt väljalangevust. Kuigi põhikooli ja
gümnaasiumiseadus lubab üldhariduskoolis varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamist (VÕTA), pole
täpsem protseduurireeglistik kokku lepitud ning protsessi ei saa pidada osapoolte jaoks läbipaistvaks
ning tõhusaks.
Võttes arvesse välisriikide kogemusi madalama haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse
tagasitoomisel, leitakse erinevate osapoolte koostöös lahendused õppekorralduse parendamiseks ning
õppes osalemise soodustamiseks. Täiskasvanute gümnaasiume ei käsitleta seejuures klassikaliste
gümnaasiumidena, vaid pigem nn teise võimaluse koolidena, kus lisaks tasemekoolitusele pakutakse ka
mitteformaalset õpet ning võimalusi elukestva õppe võtmeoskuste parandamiseks.
Täiskasvanutele suunatud põhi- ja üldkeskhariduse õpikäsituse kaasajastamiseks:
- analüüsitakse mittestatsionaarse üldhariduse õppekavade sisu, mahu ja lõpetamise tingimuste
vastavust sihtgrupi vajadustele ning ühiskonna ootustele;
- koostatakse ülevaade välisriikide headest praktikatest;
- töötatakse välja kontseptsioon õppekorralduse paindlikumaks muutmiseks;
- muudetakse vajadusel õppekavu;
- töötatakse välja VÕTA põhimõtted ning rakendatakse VÕTAt.
Tulemus: Õppetöö paindlik korraldus tagab mittestatsionaarses üldharidusõppes õppijate arvu
stabiilsuse ja vähendab väljalangevust.
4
Allikas: Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 2015, koolitusasutused ja koolitusasutuste personal, elukestva õppe
korraldusega seotud osapooled.
5
EHIS andebaasi andmed.
4 (23)
Tegevus 1.2: Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine põhi- ja
üldkeskharidusõppesse
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel käivitatakse tegevuste pakett põhi- ja keskhariduseta inimeste
tagasitoomiseks tasemeõppesse.
Tegevused kavandatakse kolmel tasandil:
- koostöö kogukonna osapooltega (mittestatsionaarset üldharidust pakkuvad õppeasutused,
täienduskoolituskeskused, KOVi esindajad, tööandjad, Töötukassa, Rajaleidja keskused jt) kes
aitaksid sihtgruppi leida ning õppesse suunata;
- kooli tegevused sihtgrupi leidmiseks, koolitamiseks ning väljalangevuse vähendamiseks;
õppijatele pakutakse nende vajadustest lähtuvalt:
paindlikke täiendavaid õppimisvõimalusi (sh õpioskuste arendamine, tasanduskursused,
keeleõpe, sotsiaalsed oskused, sh ajaplaneerimine jmt) õpivalmiduse suurendamiseks ning
õpingute lõpetamiseks;
toetavaid teenuseid (nt lapsehoid, individuaalne juhendamine).
- inimeste teavitus haridustaseme tõstmise ja õppimise vajalikkusest ning võimalustest.
Tegevuse kaudu ei kaeta tavapäraseid koolituskulusid. Kindlasti on vaja lahendada küsimused, kuidas
õppeasutused saaksid senisest oluliselt paremini infot sihtgrupi leidmiseks ning kuidas tagada
jätkusuutlik koostöö erinevate osapoolte vahel, et infoliikumine toimiks ka edaspidi. Selleks on vajalik
tugev koostöö koolide, kohalike omavalitsuste, noorsootööasutuste, vabahariduslike koolituskeskuste,
sotsiaaltöötajate, Töötukassa konsultantide jt vahel.
Tulemus: Pidurdub õppijate arvu langus täiskasvanute gümnaasiumides, meetme kaudu pakutud
tegevuste tulemusel on 2015. kuni 2020. a põhi- või keskhariduse lõpetanud vähemalt 1500 inimest.
Tegevus 1.3: Üldharidusõppes õppimiseks täiskasvanutele toetussüsteemi kontseptsiooni
väljatöötamine
Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR tõi uuringuraportis „Põhi- ja keskhariduseta täiskasvanute
tasemeharidusse tagasitoomise toetamine“6 välja asjaolu, et põhi- või keskhariduseta täiskasvanutel on
atraktiivsem jääda töötuks, kui minna uuesti õppima. Tagasipöördumine on eriti keeruline madalama
sissetulekuga inimestel, sest üldhariduskoolides puuduvad õppetoetused. Riiklik toetussüsteem
täiskasvanute gümnaasiumites ja kutsekoolides on erinev – kutsehariduse toetamine on lähemal
kõrgharidusele, täiskasvanute gümnaasiume nähakse pigem sarnasena tavalistele üldhariduskoolidele
ning toetusskeemid puuduvad. CENTARI hinnangul on täiskasvanute peamised takistused
tasemekoolituses õppimisel rahalised, mistõttu tuleks leida võimalusi raskemas olukorras gruppide
toetamiseks.
Tulemus: Välja on töötatud toetuste kontseptsioon, mis vähendaks õppes osalemise takistusi,
suurendaks ligipääsu põhi- ja keskharidusele ning vähendaks katkestamist.
Tegevus 1.4: Kontseptsiooni väljatöötamine täiskasvanute tagasitoomiseks kutseharidusse
Viidatud CENTARi uuring tõi välja kitsaskoha, et kutsekeskharidusõpe pole täiskasvanute jaoks
piisavalt paindlik ning kui lühemates kutseõppeliikides on täiskasvanud õppijate osakaal aasta-aastalt
järjest kasvanud, ei ole kasv kutsekeskharidusõppes märkimisväärne. 2013/2014 õppeaastal õppis 25+
õppijatest ainult 2,6% kutsekeskharidusõppes. Kutseõppeasutustes on täiskasvanute tasemeõpe
korraldatud väga erinevalt ning ka täiskasvanud õppijate osakaal on väga erinev. Kutseõppeasutuse
seadus eristab statsionaarse ja mittestatsionaarse õppe vorme, kuid ei reguleeri koolides praktiseeritavat
tsükliõpet või sessioonõpet ning õppekorraldusest puudub ühtne ülevaade.
Tegevuse raames analüüsitakse koolide valmisolekut ja praktikaid tasemekoolituse pakkumisel
täiskasvanutele ning koostatakse kontseptsioon ligipääsu suurendamiseks. Selle põhjal kavandatakse
edasised tegevused kutsehariduse või täiskasvanuhariduse programmi.
6
Link uuringu raportile: http://ttka.hm.ee/wp-content/uploads/2014/05/Uuringu-raport-P%C3%B5hi-ja-
keskhariduseta-t%C3%A4iskasvanute-tasemeharidusse-tagasitoomine-final-reg-kaardid-uuendatud.pdf
5 (23)
Tulemus: Välja on töötatud kontseptsioon, kuidas parandada kutseõppeasutuste valmisolekut
täiskasvanute tagasitoomiseks kvaliteetsesse kutseharidusse. Lähtuvalt sellest kavandatakse programmi
jätkutegevused.
Tegevus 1.5: Õppelaenu võimaldamine osakoormusega õppijatele kõrghariduses (täidetud,
jõustus 01.07.2015)
Võimalus õppelaenu võtta vähendab sundvalikuid, õppijad saavad valida jõukohasema õppevormi, mis
on eeldus katkestamiste vähenemiseks ja annab täiskasvanud õppijatele parema ligipääsu
kõrgharidusele.
Tulemus: Paraneb täiskasvanud õppijate võimekus oma kõrgharidusõpinguid finantseerida.
Tegevus 1.6: VÕTA süsteemi arendamine
Euroopa Nõukogu soovitus 20. detsembrist 2012 mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise
kohta 2012/C 398/01 kohustab liikmesriike kehtestama hiljemalt 2018. aastaks meetmed, mis
võimaldavad isikutel hinnata ja tunnustada mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud
teadmisi, oskusi ja pädevusi ning omandada selle alusel täielik või osaline kvalifikatsioon.
Mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud kompetentside tunnustamisel on oluline roll
tööalase konkurentsivõime edendamisel, samuti motivatsiooni suurendamisel elukestvaks õppeks.
Soovitus rõhutab vajadust kasutada VÕTAt just sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras või madala
kvalifikatsiooniga inimeste hulgas.
Tegevused kavandatakse kolmes osas:
- VÕTA kontseptsiooni loomine ja VÕTA eesmärgipärane ja kvaliteetne rakendamine
üldhariduses. Luuakse üldharidusele sobiv VÕTA kontseptsioon, mis lähtub VÕTA
kvaliteedipõhimõtetest ning -kokkulepetest. Kontseptsiooni rakendumiseks luuakse
seadusandlikud alused, arendatakse VÕTA kvaliteedi tagamise mehhanisme. Mitte- ja
informaalse õppe käigus omandatud pädevuste tunnustamiseks kaasatakse sidusrühmi ning
korraldatakse nende asjakohane teavitamine.
- VÕTA metoodilise materjali arendamine ja VÕTA nõustajate ja hindajate koolitamine.
Arendatakse ning kaasajastatakse hindamis- ja tunnustusprotsessis osalejate pädevust, tehes
kättesaadavaks kaasajastatud hindamise ja nõustamise juhendmaterjalid ning asjakohased
koolitused. Selleks arendatakse edasi usaldusväärseid hindamismeetodeid ja -vahendeid (sh
Noortepassi ja Europassi dokumendid õpiväljundite dokumenteerimiseks, kompetentside
enesehindamise veebikeskkond, nõustamise- ja hindamisjuhendid) üksikisikutele, koolitajatele,
VÕTA-hindajatele ning nõustajatele. VÕTA rakendumiseks on vajalik hindamis- ja
nõustamistegevuste koordineerimine formaalhariduse, täiskasvanukoolituse, kutse andjate,
noorsootöötajate jt asjakohaste sidusrühmade vahel. Selleks toetatakse ning arendatakse
täiskasvanute VÕTA tunnustamise ja hindamisega seotud spetsialistide võrgustikku (ühtne e-
inforuum, seminarid, koolitused).
- Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) arendamine VÕTA hindamise statistika
koondamiseks. VÕTA alase teabe koondamiseks ning analüüsimiseks ja tulemuslikkuse
hindamiseks arendatakse EHIS-es edasi VÕTA moodulit üldhariduse jaoks.
Tulemus: Varasemate õpingute ja töökogemuse kaudu omandatud pädevusi on võimalik üldhariduses
hinnata ja tunnustada. On loodud eeldused kvaliteetseks ja läbipaistvaks VÕTA hindamiseks. VÕTA
nõustajad ja hindajad on pädevad ning hinnatud partnerid õppijatele ja õppeasutustele. On olemas
terviklik ülevaade VÕTA sooritustest üldhariduses.
Tegevus 1.7: Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest
Eesmärk on luua potentsiaalsete õppijate, tööandjate ja laiema avalikkuse seas positiivne kuvand
elukestvast õppest – nii formaal-, mitteformaal kui ka iseseisvast õppest. Levitades elukestva õppe ideed
laiemale sihtrühmale, suureneb inimeste valmisolek ja motivatsioon elukestvas õppes osaleda või seda
toetada. Kasutatakse erinevaid meetodeid ja lähenemisviise – teavitusüritused, teavitus meedia kaudu,
sh suunitletud kampaaniad, täiskasvanuhariduse osapoolte tunnustamine, edulugude jagamine jpm.
Osalt viiakse tegevused ellu täiskasvanud õppija nädala kaudu, osalt Euroopa Sotsiaalfondi toel läbi
viidavate tegevuste kaudu.
6 (23)
Tulemus: Teavituse ja kampaaniate tulemusena on tõusnud osapoolte teadlikkus elukestvast õppest.
3.2. Meede 2: Mitteformaalsele koolitusele ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi
tõstmine
Meetme eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema
arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele.
Meetme sihtgrupp: Õppiv ja mitteõppiv täiskasvanud elanikkond (sh madala haridustasemega
täiskasvanud, ca 210 000 inimest7), koolitusasutused ja koolitusasutuste personal, elukestva õppe
korraldusega seotud osapooled.
Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
sihttase
25−64-aastaste madala 4,0 3,2 4,0 4,9 6,9 6 6,3 6,5 6,5 6,5
haridustasemega
täiskasvanute elukestvas
õppes osaluse määr (%)8
Tegevus 2.1: Täiendus- ja ümberõppe pakkumine kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste
arendamiseks
Täiskasvanute ligipääsu suurendamiseks kvaliteetsele ja täiskasvanute koolituse seaduses kehtestatud
nõuetele vastavale mitteformaalsele õppele toetatakse:
- Tööalast täienduskoolitust ja ümberõpet. Tööturu olukorrast, tööjõuvajaduse prognoosist ja
piirkondlikest vajadusest lähtuv tööalane täienduskoolitus võimaldab kiirelt reageerida tööturul
toimuvatele muutustele, olles tasemeõppega võrreldes paindlikum ning kiirem. Tööalaste
täienduskoolituste sisu toetab kutsestandardites kirjeldatud kompetentside arendamist, teave
koolitusvajaduse kohta saadakse huvipoolte koostöös ning OSKA süsteemist.
Kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides toimuvad tööalased täienduskursused on suunatud
täiskasvanud tööealisele elanikkonnale, eelkõige madalama haridustaseme ja
konkurentsivõimega (sh aegunud kvalifikatsiooniga või ilma kvalifikatsioonita
koolikohustuseta täiskasvanud) või muul viisil ebasoodsas olukorras sihtrühmadele Tööalane
koolitus toimub väljundipõhiste õppekavade alusel ja tunnistus väljastatakse ainult nendele, kes
saavutavad õpiväljundid. Vajadusel toetatakse ka kutseeksamite kas osalist või täielikku
sooritamist.
- Täienduskursuste pakkumist võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse
suurendamiseks. Koolituste eesmärk on kujundada täiskasvanutes positiivne õpihoiak,
arendada õpioskusi ning võtmepädevusi tasemeõppes ja täienduskoolitustel toimetulekuks.
Võtmepädevused on vajalikud ka väärikaks eneseteostuseks ühiskonnas, töö- ja pereelus.
Tegevuse raames prioriteetsed võtmepädevused on digipädevused, õppimisoskus, sotsiaalsed
oskused ja ettevõtlikkus, riigikeele- ja võõrkeelteoskus9. Võtmepädevuste koolituste abil
suureneb õppijate valmisolek iseseisvalt õppida, osaleda elukestvas õppes.
- Digipädevuste arendamist. Pakutakse koolitusi digioskuste uuendamiseks eesmärgiga toetada
digilahenduste laiemat kasutuselevõttu kõigis majandussektorites ning tõsta arvutikasutuse/IKT
kasutuse efektiivsust töökeskkonnas. Nii tööalastel kui ka võtmepädevuste koolitustel
lõimitakse digioskuste arendamine erialaoskuste tõstmisega. Tegevusse panustab ka Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium.
7
Allikas: Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 2014.
8
Eesti Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab
küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-
aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi
(ISCED 0-2).
9
õppimisoskuste, sotsiaalsete oskuste ja ettevõtlikkuse ning riigikeele- ja võõrkeelteoskuse koolitustel osalejate
osakaal täpsustatakse koos partneriga tegevuse elluviimise käigus.
7 (23)
- Riigikeelt mittevaldavate täiskasvanute täienduskoolitust kombineerituna
riigikeeleõppega.
Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC tõdes, et riigikeelt keskmiselt või halvasti oskavate
täiskasvanute olukord tööturul on ebakindlam ja töötasu väiksem kui muus mõttes sarnastel eesti
kodukeelega või väga hea eesti keele oskusega täiskasvanutel ning seega vajab erialaoskuste
kõrval täiendamist ka riigikeeleoskus. Samuti tuleks arendada venekeelse elanikkonna üldisi
infotöötlusoskusi, sh probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas, mis on kehvem
kui eesti kodukeelega täiskasvanutel.
Tulemus: Vähemalt 73 500 täiskasvanut on parandanud oma tööalaste kompetentside ja/ või
võtmepädevuste taset, nendest vähemalt 3 000 majanduse kasvuvaldkondades töötavat või tööle asuvat
lõpetajat, 5 000 digipädevuste arendamise koolituse lõpetajat ning 12 000 täienduskoolituse lõpetajat,
kelle emakeel ei ole eesti keel.
Tegevus 2.2: Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi tõstmine, paindlikkuse ja
usaldusväärsuse suurendamine.
Täienduskoolituse kvaliteedi tõstmiseks ja usaldusväärsuse suurendamiseks toetatakse:
- Ühtsete nõuete kehtestamist täienduskoolitusele. 2015. aastal võeti vastu uus täiskasvanute
koolituse seaduse (TäKS) ja kinnitati täienduskoolituse standard. Eesmärk oli kehtestada ühtsed
nõuded täienduskoolitusasutuste tegevuse avalikustamisele, õppekavadele ja koolituse läbimise
kohta väljastatavatele dokumentidele. 2016. aastal jõustus seaduse rakendussäte, mis nägi ette,
et kõik täienduskoolituse asutused peavad sõnastama ja avalikustama kvaliteedi tagamise
alused. Alates 2017. aasta märtsist peavad kõik täienduskoolituse asutused regulaarselt esitama
Eesti Hariduse Infosüsteemi info oma tegevusnäitajate kohta. Täienduskoolituse asutuste
tegevuse avalikustamine nende kodulehekülgedel ning tegevusnäitajate esitamine EHISesse
võimaldab nii õppijal kui koolituse tellijal hinnata koolitaja ja koolituse sobilikkust. Samuti loob
see aluse kvaliteediarendamise jätkutegevuste planeerimiseks (vt järgmist tegevust).
- Täienduskoolituse kvaliteedi tagamise põhimõtete edasiarendamist ja koolituse
paindlikkuse suurendamist. Eesmärk on nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamine
täiskasvanute koolituses, täienduskoolitusasutusi toetatakse kvaliteedi arendamisel. Kvaliteetne
täienduskoolitus on õppijakeskne – kohandatud täiskasvanud õppijate õpivajadustele,
motiveeriv, asjakohane, paindlikult korraldatud (sh e-õppe kasutamise kaudu) ning toimub
sobivas õpikeskkonnas. Tegevuse käigus analüüsitakse kvaliteedimärgi/ kvaliteedikokkuleppe
rakendatavust täienduskoolituses ja konsulteeritakse erinevate osapooltega võimalike
lahendusteede ja kvaliteedikriteeriumide üle.
- Väljundipõhise õppe ja hindamise rakendamist täienduskoolituses. Toetatakse
koolitusasutusi väljundipõhiste õppekavade koostamisel, kasutamisel ning väljundipõhise
hindamise rakendamisel. Väljundipõhise õppekava alusel on nii potentsiaalsel õppijal kui ka
teistel koolituse tulemustest huvitatud osapooltel – tööandjatel, teistel õppeasutustel – võimalik
saada täpsemat informatsiooni, mida koolitusega saavutatakse ning milliseid oskusi, teadmisi,
väärtusi arendatakse. ESFi programmi „Täiskasvanute täienduskoolitus ja arendustegevused“
raames töötati välja väljundipõhise õppekava koostamise juhendmaterjal ning õppekava
koostamise e-vorm, mida levitatakse ja tutvustatakse erinevatele täienduskoolitusasutustele.
Täiendavalt koostatakse juhendmaterjal väljundipõhise hindamise rakendamiseks, mis
arvestaks täienduskoolituse eripära ning pööraks tähelepanu kujundava hindamise
kasutamisvõimalustele. Samuti jälgitakse, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ESF meetmetest
rahastatavatel koolitustel rakendatakse väljundipõhise õppe ja hindamise põhimõtteid.
- Täienduskoolituse pakkumise läbipaistvamaks muutmist. Täiskasvanutel on teadlike
otsuste tegemiseks vaja adekvaatset informatsiooni täienduskoolituse õppekava, koolitajate,
õppekorralduse jmt kohta. Et suurendada asjakohase informatsiooni kättesaadavust,
kohustatakse TäKS-iga täienduskoolitusasutusi looma ja pidama veebilehekülge. Luuakse
võimalus täienduskoolitusasutuste ning koolituste andmete koondamiseks EHIS-es, et saada
senisest täpsem ülevaade valdkonnast ning tõhustada ressursside planeerimist ja valdkonna
juhtimist. EHIS-e põhimäärus uuendatakse ja andmete koondamist alustatakse 2016. aastal.
8 (23)
- Andmed täienduskoolituse kohta koondatakse kesksesse portaali, kus on kasutajasõbralikult
kättesaadav info tööturu vajaduste ning erinevate õppimisvõimaluste kohta. Portaali
kontseptsioon valmib 2017. aastal.
Tulemus: õppekava e-vorm on kättesaadav ja seda kasutatakse, koostatud on väljundipõhise hindamise
juhendmaterjal, täienduskoolituse õppekavad on väljundipõhised ning kättesaadavad
täienduskoolitusasutuste veebilehekülgedel. Kokku on lepitud kvaliteedimärgi/ kvaliteedikokkuleppe
kontseptsioonis.
Tegevus 2.3: Täiskasvanute koolitajate pädevuse tõstmine
Eesmärk on tõsta täiskasvanute koolitajate ja koolituse korraldajate professionaalsust, tagamaks
koolituste kvaliteet, vastavus täiskasvanud õppijate vajadustele ning valmisolek tööks uute
sihtrühmadega – eelkõige vähem motiveeritud õppijatega. Koolitajate pädevuse tõstmiseks:
Korraldatakse koolitusi ja seminare. Need on mõeldud täiskasvanute koolitajatele, kellel on käesoleva
programmi raames täiskasvanute koolitamiseks vaja täiendada teadmisi ja oskusi sihtrühma leidmisel ja
õppimise juurde toomisel, õppijate eripära arvestavate õppekavade koostamisel, madala haridusega
õppijate õpioskuste arendamisel ja nende õpitulemuste hindamisel. Koolitused arvestavad täiskasvanute
koolitaja ja kutseõpetaja kutsestandarditega. Tegevuste raames suureneb koolitajate valmisolek ja
kompetents uue sihtrühmaga (madala haridustaseme ja vähem motiveeritud täiskasvanutega)
toimetulekuks õppeprotsessis. Lisaks sellele on vaja parendada koolitajate teadlikkust olemasolevast
digitaalsest õppevarast ja koostoimelisest tarkvaralahendusest (digitaalse õppevara portaalist), mis
luuakse Õppevara programmi raames tasemeõppe jaoks. Loodavat õppevara saavad kasutada ka teised
koolitusasutused, sh mitteformaalset koolitust pakkuvad asutused era- ja kolmandast sektorist. Seega
saavad täiskasvanute koolitajad kasutada avalikult kättesaadavat õppevara.
Tulemus: Tagatud on programmi raames korraldatavate koolituste kõrge kvaliteet, täiskasvanute
koolitajad kasutavad digitaalset õppevara senisest enam
Tegevus 2.4: Täiskasvanute koolitaja kutsenõuete kaasaegsena hoidmine ja kutse
populariseerimine
Tegevuse eesmärk on suurendada tunnustatud kvalifikatsiooniga koolitajate hulka ning parandada seega
täiskasvanute koolituse kvaliteeti. Tagatakse, et täiskasvanute koolitaja kutsestandard on pidevalt
asjakohane ja nüüdisaegne, selleks kaasatakse valdkonna eksperte ning tehakse koostööd erinevate
institutsioonidega (sh erialaliitudega). Täiskasvanute koolitaja kutse populariseerimiseks kutsutakse ellu
erinevaid teavitustegevusi, mis on suunatud nii potentsiaalsetele kutse taotlejatele (nt täiskasvanute
koolitajatele kutseõppeasutustes, kõrgkoolides; vabaturul) kui ka tööandjatele ja erinevatele asutustele,
teadvustamaks kutset kui üht kriteeriumi koolituse kvaliteedi hindamisel ja tagamisel.
Tulemus: Täiskasvanute koolitaja kutsestandard on vastavalt vajadusele kaasajastatud ning kutset
väärtustavad nii taotlejad kui ka tööandjad.
Tegevus 2.5: Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis
Tegevuse eesmärk on aastatel 2018 – 2023 ette valmistada ja läbi viia täiskasvanute oskuste uuring.
PIAAC on OECD uuring, mis ainsana reaalselt mõõdab täiskasvanute oskusi, tehes seda üle 10 aasta.
Teist sellist uuringut, mis läheneks neile teemadele terviklikult, ei ole. Palju nii EL kui OECD
rahvusvahelist statistikat ja ülevaateid tehakse PIAACi andmetel. Kümne aastase vahega
kordusmõõtmine aitab teha järeldusi 2010-2020 ellu viidud poliitikamuudatuste kohta.
Tänaseks on uuringu I tsüklis osalenud/ osalemas ligi 40 riiki. Eestis koguti 2011-12 andmed üle 7500
16-65 a täiskasvanu kohta. Kordus-uuringu andmekogumine on kavandatud samas mahus 2021-22.
Sellele eelneb mõõtvahendite väljatöötamises osalemine, vahendite tõlkimine, adapteerimine, tehniline
testimine ja pilootuuringu läbiviimine. Uuringu esmased tulemused avaldatakse 2023.
Eelmisel korral mõõdeti PIAACiga funktsionaalset lugemisoskust, matemaatiliselt kirjaoskust ja
probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas. Uues voorus on kavas uurida ka nn
9 (23)
mittekognitiivseid oskusi: suhtlemisvalmidust, avatust, järjepidevust-sihikindlust jms. PIAAC kajastab
väga komplekselt hariduse, koolituse, oskuste taseme, oskuste kasutamise ja tööturunäitajate seoseid.
Tulemus: Valminud on rahvusvaheliselt võrreldav täiskasvanute oskuste andmebaas ning PIAAC
uuringu esmane aruanne, mis annab esmase hinnangu viimase kümnendi elukestva õppe poliitikatele ja
võimaldab kavandada prioriteetseid suundi tulevikuks.
10 (23)
3.3. Meede 3: Kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate
koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses
Meetme eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud ning
toimivad koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja
õppimisvõimalustest.
Meetme sihtrühmad: Õppiv ja mitteõppiv täiskasvanud elanikkond, koolitusasutused ja
koolitusasutuste personal, elukestva õppe korraldusega seotud osapooled, kutsesüsteemi osapooled.
Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
sihttase
Täiskasvanuhariduse metoodika väljatöötamine kasvab kasvab kasvab
ja kutsesüsteemi
osapoolte rahulolu
elukestva õppe, sh
täiskasvanuhariduse
süsteemi ja
kutsesüsteemi
toimimisega10
Tegevus 3.1: Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja teavitamine
Arengud ja algatused ELi tasandil esitavad liikmesriikidele väljakutseid kvalifikatsioonisüsteemi ja selle
osiste arendamisel. Eestis kehtib 8-astmeline Euroopa kvalifikatsiooni-raamistikule (edaspidi EQF)
vastav hariduslikke ja kutsekvalifikatsioone ühendav kvalifikatsiooniraamistik.
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu soovitusel on kõikides liikmesriikides loodud EQF-i
rakendamise koordinatsioonikeskus (National Coordination Point, edaspidi NCP), mille tegevuse
eesmärk on toetada ja koordineerida riikliku kvalifikatsioonisüsteemi ja Euroopa
kvalifikatsiooniraamistiku omavahelist sidusust.
EQF rakendamise koordinatsioonikeskused on kohustatud esitama Euroopa Komisjonile korrapäraselt
aruandeid Eesti riikliku kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) rakendamise ja selle koostoime kohta EQF-
iga. Ühtlasi on koordinatsioonikeskus Euroopa Komisjonile ja muudele asjaomastele asutustele EQF-i
alal esmaseks kontaktiks. Alates 2010. aastast täidab Eestis EQF-i rakendamise koordinatsioonikeskuse
rolli SA Kutsekoda. Koostöös HTM-iga ajakohastatakse järjepidevalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku
aruannet ning arendatakse EQF portaali Eesti andmestikku (sh nii kutseregistris kui EHIS-es).
Tutvustatakse ning teavitatakse sihtrühmi ning sotsiaalpartnereid Eesti ja Euroopa
kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisega seonduvast. Osaletakse rahvusvahelises Euroopa NCP-de
võrgustiku töös. Arendatakse edasi Europassi dokumentide paketti ning veebikeskkonda ja tutvustatakse
ning nõustatakse Europassi kasutusvõimalusi.
Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas EQF-iga.
10
Keskselt, regulaarselt läbiviidav uuring, mis on aluseks EÕS-i vastava näitaja mõõtmiseks.
11 (23)
Tegevus 3.2: Kutsesüsteemi arendamine
Kutsesüsteem ehk kutsekvalifikatsioonisüsteem hõlmab nii kutsestandardeid, kutseregistrit kui ka
kutsete tunnustamist. Ajakohased kutsestandardid on kutsesüsteemi oluline osa, kuna võimaldavad
inimestel võrrelda oma kompetentsust kutsealal nõutavaga ning on aluseks nii formaalhariduse kui ka
täiendusõppe õppekavade koostamisel. Kutsesüsteemi arendamisel lähtutakse põhimõttest, et see peab
olema kvaliteetne, suhestatud Euroopa riikide vastavate süsteemidega ning riiklikult tunnustatud
kvalifikatsioonid peavad olema võrreldavad teiste riikide vastavate kvalifikatsioonidega. Kutsesüsteemi
rakendamisel tagatakse kutsenõukogude tegevus ning nendevaheline koostöö, arendatakse kutse
andmise kvaliteeti ning kindlustatakse järelevalve kutse andmise tegevuste üle, hallatakse ja arendatakse
kutseregistrit sh korraldatakse kutsetunnistuste väljaandmist ja töötatakse välja kutsetunnistuste lisad,
koostatakse ning kaasajastatakse ühtse metoodika alusel kutsestandardeid, tutvustatakse kutsesüsteemi
asjast huvitatud osapooltele ning koolitatakse neid. Kutsestandardite uuendamise käigus uuendatakse
pidevalt standardites digipädevuste kirjeldusi. 2017.a. jätkatakse erialaste keelenõuete kirjeldamist
kutsestandardites ning alustatakse kutsestandardite täiendamist tuleviku digioskustega. 2017. aasta
jooksul täiendatakse erialaste digioskustega 10-12 valdkondlikku võtmestandardit.
Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega.
Tegevus 3.3: Kutseeksamite arendamine
Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseõppeasutustes kutseeksamiga, mis on alates 1. septembrist
2017. a kutseõppeasutustesse õppima asunuile kooli lõpetamiseks kohustuslikud. Kutseseaduse
kohaselt on kutseeksam kutsekomisjoni kinnitatud põhimõtete, metoodika ja hindamiskriteeriumite
alusel toimuv protsess isiku kompetentsuse kutsestandardile vastavuse hindamiseks. 2015. a 1. märtsist
kehtima hakanud Kutseseaduse kohaselt jagunevad kutseeksami kulud eksami väljatöötamise ja
arendamise ning kutsekomisjoni tööga seotud kuludeks ning kutseeksami läbiviimisega seotud
kuludeks. 1. jaanuarist 2017. a hakkavad kehtima haridus- ja teadusministri kehtestatud ülemmäärad
kutseeksami väljatöötamisele ja arendamisele ning läbiviimisele.
Kutseeksami väljatöötamise ja arendamise eest on vastutav vastav kutsekomisjon, eksamit viivad läbi
kas konkursiga valitud kutse andjad või kutseõppeasutused, kes on taotlenud kutse andja õigused.
Tulemus: Õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja töötatud asjakohaste,
töömaailma poolt hinnatud kutseeksamitega.
Tegevus 3.4: Täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine
Tegevuse käigus viib Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA) Andras ellu projekte
täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava (lühidalt AGENDA) rakendamiseks Eestis. ETKA Andras
on määratud täiskasvanuhariduse AGENDA riiklikuks koordinaatoriks. Tegemist on Euroopa
Komisjoni algatusega, mida rahastatakse projektipõhiselt. AGENDA elluviimise prioriteetsed teemad
võivad Euroopa Komisjoni initsiatiivil muutuda ning vastavalt võib muutuda ka Eesti projektide
temaatika. Projektidega soodustatakse infovahetust, erinevate osapoolte koostööd, samuti
rahvusvaheliste kogemuste tutvustamist erinevatele sihtrühmadele.
Tulemus: Tihenenud koostöö, toimunud arutelud, seminarid KOV ja MK tasandil, tugev ja laienenud
võrgustik kohalikul tasandil.
Tegevus 3.5: Vabahariduslike koolituskeskuste võrgustiku koordineerimine ja arendamine
Eestis pakuvad täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust valdavalt kolmanda sektori või erasektori
organisatsioonid. Vabahariduslike koolituskeskuste suurimaks katuseorganisatsiooniks on Eesti
Vabaharidusliit (VHL), mis vahendab informatsiooni koolituskeskustele, koondab koolituskeskustelt
tagasisidet ja infot, sh ülevaate võrgustiku arenguvajadusest ning vahendab infot HTM-ile. Samuti
arendab VHL võrgustiku liikmeid ning liikmete vahelist koostööd. Tegevusega tagatakse
vabahariduslike koolituskeskuste informeeritus, võrgustiku toimimine ning koolituskeskuste valmisolek
ja suutlikkus käesoleva programmi elluviimisesse panustada (sh pakkuda võtmepädevuste alaseid
koolitusi, kaasata uusi sihtgruppe). Tegevuse käigus korraldab VHL seminare, teabepäevi, koolitusi,
osaleb projektides ning on vabahariduse eestkõneleja Eestis ja rahvusvaheliselt.
Tulemus: Võrgustikutöö tulemusena on vabahariduslikud koolituskeskused informeeritud, aktiivsed
koostöös ja suutlikud programmi elluviimisesse panustama.
12 (23)
Tegevus 3.6: Rahvusvahelise koostöö ja infovahetuse arendamine täiskasvanuhariduses EPALE
platvormi kaudu
Tegemist on Euroopa Komisjoni algatusega, suurendamaks täiskasvanuhariduse osapoolte koostööd,
poliitikate ja heade kogemuste vahetamist, mis toetab innovatsiooni ja kvaliteedi arengut
täiskasvanuhariduses. Tegevust rahastab Euroopa Komisjon projektipõhiselt Erasmus+ programmi
eelarvest, tegevusi viib ellu SA Kutsekoda, mis on määratud EPALE Eesti kontaktpunktiks. Tegevuse
eesmärk on toetada Eesti täiskasvanuhariduse kogukonna rahvusvahelist infovahetust ja koostööd
Euroopa täiskasvanuhariduse platvormi (ePlatform for Adult Learning in Europe - EPALE) kaudu ning
tagada platvormi kasutatavus ja Eesti täiskasvanuharidust puudutava info ajakohasus. EPALE platvormi
Eesti lehekülje arendab välja ning hoiab käigus ja ajakohasena SA Kutsekoda, kes teavitab täiskasvanute
koolitajate kogukonda ja huvipooli laiemalt EPALEst ja innustab seda kasutama.
Tulemus: EPALE Eesti lehekülg on käivitatud, EPALE sisalduv informatsioon on ajakohastatud.
Toimub rahvusvaheline infovahetus, SA Kutsekoda on teavitanud koolitajaid ja avalikkust.
Tegevus 3.7: Täiendusõppe rahastamispõhimõtete väljatöötamine
Töötatakse välja ja rakendatakse täiendus- ja ümberõppe kättesaadavust soodustavad, õppija, riigi ning
tööandja kolmepoolsel panustamisel põhinevad täiendus- ja ümberõppe rahastamispõhimõtted, mis
oleksid väljumisstrateegiaks 2014-2020 rahastamisperioodile. Selleks kaardistatakse senised
täiskasvanuõppe otsesed ja kaudsed toetusskeemid ning analüüsitakse nende mõju ja tõhusust õppes
osalemise soodustamisele. Rahastamispõhimõtete kontseptsiooni kujundamisel arutatakse
sotsiaalpartneritega (tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid) ja teiste osapooltega (sh kohalikud
omavalitsused) läbi erinevate osapoolte võimalikud viisid panustada täiskasvanute elukestvas õppes
osalemisesse. Kontseptsiooni väljatöötamisel võetakse arvesse rahvusvahelist kogemust ning teiste
riikide häid praktikaid.
Tulemus: Täiendusõppe rahastamispõhimõtted on mitmekesistatud, arvestavad Eesti vajadusi ja
võimalusi ning kindlustavad täiendusõppe süsteemi toimimise pärast tõukefondide lõppemist.
4. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid
EÕS-i Koolivõrgu programm: Täiskasvanutele kvaliteetse ja valikuterohke põhi- ja keskhariduse
võimaluste loomiseks igas maakonnas viiakse ellu koolivõrguprogrammi tegevused, mis
riigigümnaasiumi võrgu loomisel arvestavad ka vajadusega soodustada täiskasvanute gümnaasiumide
tegevust. Täiskasvanute gümnaasiumite ruumivajadust arvestatakse riigigümnaasiumivõrgu
kujundamisel. Riik võtab kokkuleppel kohaliku omavalitsusega üle täiskasvanute gümnaasiumide
pidamise juhul, kui see on õppe kättesaadavuse tagamiseks vajalik ning sellega kaasneb õppe kvaliteedi
tõus ning efektiivne ressursikasutus.
EÕS-i Digipöörde programm ning programmi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning
haridusasutuste juhid: Digipöörde programmi ning programmi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning
haridusasutuste juhid meetmed on suunatud ka mittestatsionaarset õpet pakkuvatele
üldhariduskoolidele ja kutsekoolidele, programmide rakendamine aitab kaasa õppe paindlikumaks ning
asjakohasemaks muutmisele ning õppe kvaliteedi tõusule. Programmi Pädevad ja motiveeritud õpetajad
ning haridusasutuste juhid raames kaetakse täiskasvanute gümnaasiumide ja kutsekoolide
tasemekoolituse õpetajate põhiline koolitusvajadus ning tagatakse täiskasvanute gümnaasiumide ja
kutseõppeasutuste õpetajate koolitus digipädevuste tõstmiseks. Digipöörde programmist tagatakse
koolide digitaristu kaasajastamine.
EÕS-i Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm: Programmi raames loodav regulaarne ja
süsteemne tööjõuvajaduse seire, prognoosi ja tagasisidestamise süsteem ehk oskuste arenemise
programm OSKA analüüsib prioriteetsena kasvuvaldkondade tööjõu- ja tööjõu oskuste vajadust. OSKA
on osa kutsesüsteemist ning on seotud käesolevas programmis sisalduvate kutsesüsteemi arendamise
tegevustega.
13 (23)
EÕS-i Kutseharidusprogramm ja Kõrgharidusprogramm: Kasvuvaldkondade spetsialistide
ettevalmistamine tasemekoolituses toimub kõrg- ja kutsehariduse programmides ettenähtud tegevuste
raames.
Ühtekuuluvusfondide rakenduskava meetmes “Täiskasvanud elanikkonna kompetentside
arendamine“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olev tegevus „Digitaalse
kirjaoskuse suurendamine“: Nimetatud tegevuse raames planeerib MKM IKT valdkonna kõrgemate
spetsialistide väljaõpet ja täienduskoolituse pilootprojekte ning kavandab tegevusi elanikkonnale, kes ei
ole arvuti- ja internetikasutajad. MKM lähtub nende projektide valikul majanduse kasvuvaldkondadest
ning Infoühiskonna Arengukava prioriteetidest.
Ravikindlustuse seaduse muutmise käigus kaotati alates 1. juulist 2015 ära vanuseline ülempiir, kui
kaua kaetakse ravikindlustust mittestatsionaarses õppes põhihariduse või üldkeskhariduse omandajatele,
mille eesmärk on vähendada õpingute katkestamist ning soodustada õppesse pöördumist.
14 (23)
5. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Horisontaalne
Mõju
teema
Regionaalne areng Positiivne mõju. Tegevused toetavad elukestvas õppes osalemist ja täiskasvanute
kompetentside paranemist kõigis maakondades. Koolitused hõlmavad kogu Eestit,
neisse on kaasatud erinevates piirkondades paiknevad koolitusasutused, rõhk on
piirkondlikul koostööl ning koolitusvajaduste ja prioriteetide määramisel
arvestatakse oluliselt kohaliku tööturu vajadustega. Tegevuste planeerimisel
arvestatakse regionaalseid eripärasid ja koolitusi pakutakse ning teavitustegevusi
korraldatakse üle Eesti.
Infoühiskonna Positiivne mõju. Tegevused toetavad infoühiskonna edenemist kahes võtmes.
edendamine Esiteks parandatakse täiskasvanute infotehnoloogilisi oskusi, seega suureneb
täiskasvanute hulk, kes suudavad oma töös edukalt kasutada kaasaegseid
infotehnoloogilisi vahendeid. Teiseks, tegevuste elluviimisel ja infovahetuse
korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi kasutades tekib
laiem toetav mõju.
Keskkonna- ja Neutraalne mõju. Tegevustega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju
kliimapoliitika keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile.
Võrdsete võimaluste Positiivne mõju. Olulist tähelepanu pööratakse neile täiskasvanud õppijatele,
tagamine kellele täna ei ole õppimisvõimalused kättesaadavad. Tasuta õppimisvõimaluste
ja tugitegevuste toel jõuavad õppimise juurde ka need täiskasvanud, kes erinevatel
põhjustel seni on olnud elukestvast õppest eemal. Seega aidatakse kaasa võrdsuse
põhimõtete tagamisele täiskasvanuõppes ja luuakse eeldused madalama
haridustasemega inimeste konkurentsivõime parandamiseks. Paranenud
haridustase toetab edukat toimetulekut tööturul.
Ühtne Pigem positiivne mõju. Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalike
riigivalitsemine omavalitsuste sees kui ka erinevate omavalitsuste vahel. Programmi tegevused
toetavad ka riigi- ja KOV. tasandi koostöö tugevnemist.
6. Programmi juhtimiskorraldus
Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra st kooskõlas riigieelarvestrateegia perioodiga, mis
tagab kooskõla riigi eelarvestrateegiaga ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kinnitab haridus-
ja teadusminister viivitamatult peale riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programmi rakendamist juhib
HTM-i täiskasvanuhariduse osakond. Programmide omavahelise kooskõla parandamiseks võib
moodustada tegevuste elluviimist koordineerivaid kogusid.
Programmi tegevuste elluviimiseks sõlmib HTM tegevuste elluviijatega lepingud. Tõukefondide
vahenditest rahastatavate tegevuste elluviimiseks kinnitatakse programmi juurde detailsemad
tingimused vastavalt perioodi 2014+ struktuuritoetuse seadusele.
Programmis seatud mõõdikute seiramise ja saavutamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.
Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal. Aastaaruande koostab HTM koos programmi
täiendamise eelnõuga ning esitab selle teadmiseks täiskasvanuhariduse nõukogule (koosseisu kuuluvad
asjassepuutuvate ministeeriumite esindajad, tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide esindajad ning
koolitusasutuste katusorganisatsioonid või esindajad).
Programm avalikustatakse HTM-i kodulehel.
15 (23)
7. Rahastamiskava (summad kululae piires)
Meede Tegevus Tulud/kulud 2019 2020 2021 2022
9.1.1. Täiskasvanute üldharidusõppe sisu, mahu ja
korralduse vastavusse viimine sihtgrupi vajadustega K 12 000 7 000 7 000 0
9.1.2. Madala haridustasemega täiskasvanute
tagasitoomine põhi- ja üldkeskharidusõppesse K 2 140 000 534 000 234 000 0
9.1. Haridustee katkestanud
täiskasvanute tagasitoomine 9.1.4. Kontseptsiooni väljatöötamine täiskasvanute
formaalharidusse ja eelduste loomine tagasitoomiseks kutseharidusse K 6 000 0 0 0
nende õppes püsimiseks ja 9.1.5. Õppelaenu võimaldamine osakoormusega
tasemehariduse omandamiseks õppijatele kõrghariduses (täidetud) K 0 0 0 0
9.1.6. VÕTA süsteemi arendamine K 20 000 20 000 20 000 20 000
9.1.7. Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja
õppimisvõimalustest K 411 000 409 000 249 000 249 000
9.1. KOKKU 2 589 000 970 000 510 000 269 000
9.2.1. Täiendus- ja ümberõppe pakkumine
kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste
arendamiseks K 8 478 500 7 522 500 5 719 000 3 187 000
9.2.2. Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi
tõstmine, paindlikkuse ja usaldusväärsuse
9.2. Mitteformaalsele koolitusele suurendamine K 40 000 38 000 38 000 20 000
ligipääsu suurendamine ja koolituse
kvaliteedi tõstmine 9.2.3. Täiskasvanute koolitajate pädevuse tõstmine K 20 000 20 000 0 0
9.2.4. Täiskasvanute koolitaja kutsenõuete
kaasaegsena hoidmine ja kutse populariseerimine K 0 0 0 0
9.2.5. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu
PIAAC läbiviimine K 100 000 400 000 600 000 300 000
9.2. KOKKU 8 638 500 7 980 500 6 357 000 3 507 000
9.3. Kutsesüsteemi arendamine ning 9.3.1. Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja
elukestva õppe visiooni ellu viivate teavitamine K 23 000 23 000 23 000 23 000
koostöövormide loomine ja toetamine 9.3.2. Kutsesüsteemi arendamine K 322 000 322 000 322 000 322 000
täiskasvanuhariduses
9.3.3. Kutseeksamite arendamine K 829 500 829 500 829 500 829 500
16 (23)
9.3.4. Täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö
arendamine K 23 000 23 000 23 000 23 000
9.3.5. Vabahariduslike koolituskeskuste võrgustiku
koordineerimine ja arendamine K 55 000 55 000 55 000 55 000
9.3.6. Rahvusvahelise koostöö ja infovahetuse
arendamine täiskasvanuhariduses EPALE platvormi
kaudu K 50 000 50 000 50 000 50 000
9.3.7. Täiendusõppe rahastamispõhimõtete
väljatöötamine K 109 000 20 000 0 0
9.3. KOKKU 1 411 500 1 322 500 1 302 500 1 302 500
KOKKU KULUD 12 639 000 10 273 000 8 169 500 5 078 500
KOKKU TULUD 10 623 000 8 257 000 6 152 500 3 061 500
17 (23)
8. Tegevuskava
Meetme nr Tegevus ja lõpptulemus Vastutaja/ Tulemus või väljund ja tähtaeg või elluviimise periood
elluviija
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021-2022
1.1. Täiskasvanute üldharidusõppe HTM Õppekorralduse ja õppekavade sisu ja Õppeasutustes pakutav õpe on paindlik ning õppijakeskne. Õppeasutused
eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks
mahu analüüs, väliskogemuse oskavad pakkuda erineva õpi- ja töökogemuse taustaga inimestele
haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja
sisu, mahu ja korralduse
vastavusse viimine sihtgrupi kaardistus, kontseptsioon sobilikke võimalusi edukaks õppes osalemiseks. Väheneb väljalangevus.
1. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv:
vajadustega – õppekorralduse paindlikumaks 2018: Üldharidusprogrammis kavandatud õppekavade uuendamise
Õppetöö paindlik korraldus toetab muutmisest ning VÕTAst. tegevuste käigus vaadeldakse gümnaasiumi õppekava sisuasjakohasust
mittestatsionaarses Vajalikud õigusaktid on muudetud mittestatsionaarse õppe õppijatele (täiskasvanute sihtgrupile) ning
üldharidusõppes õppijate arvu vajadusel kavandatakse muudatused.
kasvu ning väljalangevuse
vähenemist.
1.2. Madala haridustasemega HTM Avatud taotlusvoorude kaudu viiakse perioodil 2016-2020 ESFist ellu projektid, mis suunatud põhi- või
täiskasvanute tagasitoomine põhi- keskhariduseta täiskasvanute õppesse tagasitoomiseks ning väljalangevuse vähendamiseks mittestatsionaarses
ja üldkeskharidusõppesse - õppes. Esimesed projektid toimuvad 2016.a. augustist 2018.a. augustini.
Pidurdub õppijate arvu langus
täiskasvanute gümnaasiumis, 2018: kavandatakse ja käivitatakse jätkuprojektid perioodiks 2018-2020.
meetme kaudu pakutud tegevuste Tegevustes osaleb vähemalt 1500 täiskasvanut
tulemusel on põhi- või
keskhariduse lõpetanud vähemalt
1500 inimest (tegevuses osaleb
2000 inimest).
1.3 Üldharidusõppes õppimiseks HTM 2018: Kaardistatakse Kontsept- Kontsept-
täiskasvanutele toetussüsteemi tegevuse 1.2 raames sioon on sioonist
kontseptsiooni väljatöötamine - toimunud projektide head välja lähtuvad
Välja on töötatud kontseptsioon, kogemused ning töötanud töötatud, tegevused
kuidas ellu kutsuda lahendused. jätku- kestavad
toetussüsteem, mis vähendaks tegevused
õppes osalemise barjääre, kajastatakse
suurendaks ligipääsu põhi- ja programmi
keskhariduse omandamisele ning uuendamisel
vähendaks katkestamist.
18 (23)
1.4 Kontseptsiooni väljatöötamine HTM 2018: Viiakse läbi analüüs, Kontsept-
täiskasvanute tagasitoomiseks miks keskhariduseta sioonist
kutseharidusse. – täiskasvanud ei osale lähtuvad
Välja on töötatud kontseptsioon, kutsekeskharidusõppes tegevused
kuidas parandada ning kavandatakse kestavad
kutseõppeasutuste valmisolekut jätkutegevused.
täiskasvanute tagasitoomiseks
kvaliteetsesse kutseharidusse.
1.5 Õppelaenu võimaldamine HTM Vastav muudatus jõustus 01.07.2015
osakoormusega õppijatele
kõrghariduses (täidetud) –
Paraneb täiskasvanud õppijate
võimekus oma
kõrgharidusõpinguid
finantseerida.
1.6. VÕTA süsteemi arendamine. HTM Arendustegevuste kontseptsiooni 2018: VÕTA süsteemi toimimise raporti Tegevuste elluviimine
– koostamine koostamine Euroopa Komisjonile vastavalt määratud
Mitte- ja informaalse õppe käigus arenguvajadustele
omandatud pädevusi on võimalik 2015: üldhariduses VÕTA 2018: arendustegevused ja koolitused
hinnata ja tunnustada kõikidel kaardistamine ja seadusandluse üldhariduskoolidele, kutseõppeasutustele VÕTAt rakendatakse
haridustasemetel, VÕTA hindajate muutmise kontseptsiooni ja kõrgkoolidele VÕTA rakendamiseks, kõikidel haridustasemetel
võrgustik on kujunenud väljatöötamine. võrgustikutöö.
professionaalseks ning hinnatud
partneriks õppijatele ja 2016: arendustegevuste kontseptsiooni
õppeasutustele ning on olemas väljatöötamine ja käivitamine,
terviklik ülevaade VÕTA muudatused õigusaktides (PGS ja
sooritustest. õppekavad), metoodilise materjali
kohandamine VÕTA rakendamiseks
üldhariduses, hindajate ja nõustajate
koolitus ja võrgustikutöö
19 (23)
1.7. Teadlikkuse tõstmine HTM Tegevuste elluviimine vastavalt TATiga kinnitatud tegevuskavale (tegevusi viib läbi
elukestvast õppest ja konkursiga valitud partner ETKA Andras).
õppimisvõimalustest –
Pidevalt toimuvad
teavitusüritused, seminarid,
konverentsid, kampaaniad, toimub
teavitus kohaliku ja riigitasandi
meedias
2.1. Täiendus- ja ümberõppe HTM Täiend- Täiendus- Täiendus- Täiendus-
2. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja
pakkumine kvalifikatsiooni koolituses koolituses koolituses koolituses
suurendamine kvaliteetsele mitteformaalsele
õppes osaluse kasv: täiskasvanute ligipääsu
tõstmiseks ja võtmepädevuste osalenud 18000 osalenud osalenud osalenud
arendamiseks – täiskasvanut 44000 täis- 55000 täis- 66500
(sihttase kasvanut kasvanut täiskasvanut
Vähemalt 66 500 täiskasvanut on tegevuse (sihttase (sihttase
osalenud tööalastel koolitustel sh algusest) tegevuse tegevuse
53500 on koolituse edukalt algusest) algusest)
lõpetanud. 20000 täiskasvanut on
õppele
osalenud võtmepädevuste
arendamisele suunatud
koolitustel. Kõikidest vähemalt 3
000 majanduse
kasvuvaldkondades töötavat või
tööle asuvat lõpetajat ja 5 000
digipädevuste arendamise
koolituse lõpetajat ning 12 000
täienduskoolituse lõpetajat, kes ei
valda riigikeelt emakeelena.
20 (23)
2.2. Täiskasvanute HTM TäKS Teavitustegevu 2018: Kvaliteedi Kokku- Kokkulepete või
täienduskoolituse kvaliteedi vastuvõtmine; ste läbiviimine, tagamise põhimõtete lepete või seadusemuudatuste ellu-
tõstmine, paindlikkuse ja täienduskoolituse Väljundipõhise edasiarendamise seadusemuu rakendamine
usaldusväärsuse suurendamine standardi hindamise kontseptsiooni datuste ellu-
– kehtestamine; juhend- koostamine rakenda-
õppekava e-vorm materjali mine
Koostatud on kontseptsioon ja on kättesaadav, koostamine
kokkuleppe saavutatud teavitustegevused
kvaliteedi tagamise põhimõtete läbiviidud
edasiarendamisest täiskasvanute
täienduskoolituses. Õppekava e-
vorm on kättesaadav ja seda
kasutatakse, koostatud on
väljundipõhise hindamise
juhendmaterjal,
täienduskoolituse õppekavad on
väljundipõhised ning
kättesaadavad
täienduskoolitusasutuste
veebilehekülgedel.
2.3. Täiskasvanute koolitajate HTM Toimuvad koolitajate koolitused ja teabepäevad. Viiakse läbi koolitustegevuse tagasisideuuring.
pädevuse tõstmine –
Tagatud on käesoleva
programmi raames ESF-i
vahenditest korraldatavate
koolituste kõrge kvaliteet,
digitaalset õppevara kasutatakse
senisest enam täiskasvanute
koolitajate poolt.
2.4. Täiskasvanute koolitaja HTM, Kutsestandard on asjakohane, regulaarselt toimuvad kutseeksamid.
kutsenõuete kaasaegsena ETKA
hoidmine ja kutse Andras,
populariseerimine – SA
Täiskasvanute koolitaja Kutsekoda
kutsestandard on pidevalt
kaasajastatud ning kutse on
väärtustatud nii taotlejate kui
tööandjate seas.
21 (23)
2.5. Rahvusvahelise HTM koos 2018: 2019: 2020: 2021-22: 2023:
täiskasvanute oskuste uuringu valitud uuringu mõõtva proovi- põhi- valmib
PIAAC läbiviimine Eestis partneri(te alustami hendite küsitlus uuring andme-
)ga ne: tõlkimi baas ja
mõõtvah ne, esmased
endite adapte tulemuse
välja erimin d
töötamin e,
e testimi
ne
3.1 Kvalifikatsiooniraamistiku HTM, SA Eesti Eesti Kvalifikatsioonisüsteemi rakendamise Eesti töörühm seirab
rakendamine ja teavitamine. – Kutsekoda kvalifikatsiooniraa kvalifikatsiooni raamistiku rakendamist ja viib läbi/korraldab teavitustegevusi. Eesti
kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate
3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus:
Eesti kvalifikatsiooniraamistik mistiku ja EQF raamistik on kvalifikatsiooniraamistiku EQF-ga sidumise aruanne on esitatud
koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses
on rakendunud ja kooskõlas aruanne on kirjeldatud vastavalt Euroopa Komisjoni kinnitatud ajakavale ning uuendatud
EQF-iga. uuendatud ja haridusseadusti EQF soovituse kriteeriumitele.
esitatud Euroopa kus
Komisjonile
3.2. Kutsesüsteemi arendamine. HTM, SA Kutseseaduse Kutsestandardid on uuendatud.
– Kutsekoda vastuvõtmine Kutsenõukogude institutsionaalne koosseis uuendatud. Kutseseaduse rakendusaktid on
Kutsesüsteem on kooskõlas vastu võetud.
haridussüsteemi ja tööturu
ootustega.
3.3. Kutseeksamite arendamine. HTM, SA Kutseseaduse 2017: Loodud on tingimused kutseõppeasutuste tasemekoolituse
– Kutsekoda vastuvõtmine; Kutseõppe lõpetajatele kutseeksami sooritamiseks
Õpingud kutseõppeasutustes Kutseeksamite tasemeõppe
lõpevad töömaailmaga koostöös hinna analüüs lõpetajate
välja töötatud asjakohaste, kutseõppe kutseeksami
töömaailma poolt hinnatud lõpetajate piirhinnad on
kutseeksamitega. kutseeksamite kinnitatud.
piirhinna
määramiseks
3.4. Täiskasvanuhariduse HTM Euroopa Komisjoni projekt on tegevus- ja ajakava kohaselt edukalt ellu viidud.
osapoolte koostöö arendamine. –
Tihenenud koostöö, toimunud
arutelud, seminarid KOV ja MK
tasandil, tugev ja laienenud
võrgustik kohalikul tasandil.
22 (23)
3.5. Vabahariduslike HTM, Riigieelarvelise toetuse lepingus kokku lepitud tegevused on ellu viidud.
koolituskeskuste võrgustiku Eesti
koordineerimine ja arendamine. Vaba-
– haridusliit
Võrgustikutöö tulemusena on
vabahariduslikud
koolituskeskused informeeritud,
aktiivsed koostöös ja suutlikud
programmi elluviimisesse
panustama.
3.6. Rahvusvahelise koostöö ja HTM, SA Euroopa Komisjoni projekt on tegevus- ja ajakava kohaselt edukalt ellu viidud.
infovahetuse arendamine Kutsekoda
täiskasvanuhariduses EPALE
platvormi kaudu –
EPALE Eesti lehekülg on
käivitatud, EPALE sisalduv
informatsioon on ajakohastatud.
Toimub rahvusvaheline
infovahetus, SA Kutsekoda on
teavitanud koolitajaid ja
avalikkust.
3.7. Täiendusõppe HTM. 2018: Töögrupi/-gruppide Kontsept- Kontseptsiooni
rahastamispõhimõtete Töö- kokkukutsumine ja siooni välja- laialdane tutvustamine,
väljatöötamine. – andjate ja arutelude käivitamine. töötamine vajadusel seadus-
Täiendusõppe rahastamise töövõtjate muudatuste
põhimõtted on mitmekesistatud organisat- ettevalmistamine
tuginedes teiste riikide sioonid
praktikale ning Eesti vajadustele
ja võimalustele,
rahastamispõhimõtete
väljatöötamine on oluline
komponent tõukefondidest
väljumisstrateegias.
Terje Haidak
täiskasvanuhariduse osakonna juhataja
23 (23)
Saatja: "Kristi Rüütel" <
[email protected]>
Saaja: "Triin Savisto" <
[email protected]>
Teema: FW: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas(Aspose.Email Evaluation)
Kuupäev: 2020-03-18 08:57
This is an evaluation copy of Aspose.Email for .NET
http://www.aspose.com/corporate/purchase/end-user-license-agreement.aspx: View EULA Online
------------------------------
Lugupeetud Triin Savisto
Tänini ei ole eetikakomiteed andnud hinnanguid riigivõimu poolt teostatavatele analüüsidele ja uuringutele. Hinnatud on uurija algatatud teadusuuringuid ja kliinilisi ravimiuuringuid. SoMile me juba edastasime oma vastava seisukoha.
Kui AKI ja JuM Teile siiski keelduvad luba andmast, andke palun uuesti meile märku. Soovitan tekkinud olukorrast koheselt teavitada ka Katrin Pihorit ja Kairi Värvi HTMis, kes on eetikakomiteede maastiku korrastamise eestvedajad.
Heade soovidega
Kristi Rüütel
Kristi Rüütel, MD, PhD
Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee, esimees
Tervise Arengu Instituut, Hiiu 42, 11619 Tallinn
tel 659 3904
[email protected]<mailto:
[email protected]>
https://www.tai.ee/et/instituut/taiek
From: Triin Savisto <
[email protected]<mailto:
[email protected]>>
Sent: Wednesday, March 18, 2020 9:01 AM
To: Eetikakomitee meilid <
[email protected]<mailto:
[email protected]>>
Subject: RE: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas
Tere
Mõistan, et hetkel on ka ilmselt Teil väga kiire. Kas Teil on olnud võimalust alloleva küsimuse peale mõelda?
Ette tänades
Triin Savisto
analüütik
analüüsiosakond, Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected]<mailto:
[email protected]>
www.hm.ee<http://www.hm.ee/> | fb.com/haridusministeerium<http://www.fb.com/haridusministeerium> | twitter.com/haridusmin<https://twitter.com/haridusmin>
From: Triin Savisto
Sent: Monday, March 9, 2020 3:33 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected]<mailto:
[email protected]>>
Subject: Päring eetikakomiteelt loa taotlemise osas
Tere
Haridus- ja Teadusministeerium esitas Andmekaitse Inspektsioonile taotluse isikuandmete töötlemiseks rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC prooviuuringus. Andmekaitse Inspektsioon palus oma vastuskirjas taotleda luba eetikakomiteelt.
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on eetikakomiteelt loa taotlemine vajalik seoses eriliigiliste isikuandmete kogumisega.
Eriliigiliste isikuandmete kogumisena käsitletakse vastajale esitatavat küsimust: „Järgnev küsimus puudutab Teie tervist. Kas arvate, et Teie tervis on üldiselt suurepärane, väga hea, hea, rahuldav või halb?“.
Palume Teie hinnangut sellele, kas eetikakomiteelt loa taotlemine on antud juhul vajalik?
Lugupidamisega
Triin Savisto
analüütik
analüüsiosakond, Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected]<mailto:
[email protected]>
www.hm.ee<http://www.hm.ee/> | fb.com/haridusministeerium<http://www.fb.com/haridusministeerium> | twitter.com/haridusmin<https://twitter.com/haridusmin>
Täiendavad parandused PIAACi uuringu AKI loa taotluses
Selgituskiri
Taotlusele on lisatud uus päring Eetikakomiteele. Kuna PIAACi uuring ei ole tundliku
sihtrühma uuring, vastajalt on küsitud nõusolekut ning vastajal on võimalik ka vastamisest
keelduda, kui küsimus on liiga isiklik või lihtsalt ei soovita vastust avaldada, siis
Eetikakomitee vastuse põhjal ei ole neilt luba vaja. Kõikide registrite ja nendest päritavate
tunnuste kohta on lisatud eraldi seletus, miks sellist infot on vaja. Eemaldatud on nii palju
tunnuseid, kui vähegi võimalik, kuid analüüsitavaid valdkondi on palju. Täpsustatud on infot
andmete säilitamise kohta. Loodud on eraldi PIAACi andmekaitse tingimuste alaleht HTMi
kodulehel olevasse PIAACi jaotisesse. Viide sellele lehele on lisatud ka teavituskirja.
Nõusolekulehte on parandatud. Muudatused on märgitud kollaseks.
Lisaks on täiendatud õigusliku aluse osa ning taotlusele on lisatud mainitud dokumendid.
Lugupidamisega
Elsa Trumm
Haridus- ja Teadusministeerium
Analüüsivaldkond
Juhtivanalüütik