Väljaminev kiriAvalik
Vastus täiendavale pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon · 29. august 2022
- Viit
- 2.1.-1/22/1407
- Registreeritud
- 29. august 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- AS SL Õhtuleht
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1-1 Sekkumistaotlused (uus nimi alates 01.03.2024)
- Toimik
- 2.1.-1/2022
- Vastutaja
- Kadri Levand (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 16.08.2022 nr
Meie 29.08.2022 nr 2.1.-1/22/1407
Vastus täiendavale pöördumisele
Saime Teie täiendava pöördumise:
SA Keskkonnaõiguse Keskus sai eile AKI käest vaideotsuse Eesti Energia süsinikuneutraalsuse
plaani avalikustamise osas. Ma saan aru, et AKI kohustas Keskkonnaministeeriumi avalikustama
Eesti Energia dokumenti. https://adr.rik.ee/aki/dokument/12880866. Tunnen huvi, mis saab
sellisel juhul minu sekkumistaotlusest, millega ma palusin kohustada Eesti Energiat
avalikustama sama dokumenti: https://adr.rik.ee/aki/dokument/12722663 Kuna alused ja
asutused on erinevad ja pole selge, kas Keskkonnaministeerium plaanib dokumenti avalikustada,
siis minu soov oleks, et AKI teeks ka teistel alustel sama dokumendi osas otsuse. Konkreetse
dokumendi saamine on üks asi, aga sellest olulisem oleks pretsedent, millega Eesti Energial tekib
kohustus avalikustada keskkonnaandmeid.
Esmalt tahan veel rõhutada, et mõistan igal juhul teema olulisust ja oleme seetõttu ka
Keskkonnaministeeriumile viidatud ettekirjutuse teinud, kus me seadsime kahtluse alla Eesti
Energia süsinikneutraalsuse kava ministeeriumile vabatahtliku esitamise.
Aga nagu ma ka oma 28.04 vastuses selgitasin, siis ei saa inspektsioon hakata tegema
ettekirjutusi ületades seadusega meile antud volitusi ja teha vastav ettekirjutus otse Eesti
Energiale, kui nad ei ole selle teabe osas avaliku teabe seaduse alusel teabevaldajad. Oleme oma
vaideotsuses nr 2.1.-3/22/556 teinud sellest hoolimata Eesti Energiale soovituse teave
vabatahtlikult väljastada ja juhtinud tähelepanu, et kui see edastatakse mõnele teabevaldajale
(antud juhul ongi see nii läinud), kellel on kogu avaliku teabe osas selle avalikustamise kohustus
(v.a. osas kus teabele oleks seatud kohustuslikud juurdepääsupiirangud nagu ärisaladus), siis
seeläbi võib saada teave nagunii avalikuks.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse üle järelevalve pädevus on antud üksnes Keskkonnaametile
(sh ei ole täpsemalt siiski reguleeritud keskkonnateavet puudutavat järelevalvet) ja inspektsioon
ei saa algatada selle seaduse alusel ise järelevalvet. Küll aga on tegemist huvitava ja olulise
teemaga, mis osas võib aidata ka pöördumine Õiguskantsleri poole, kes saab hinnata ja vaadata
kõiki õigusnorme terviklikult ja hinnata, kas keskkonnateabe osas võiks tekkida selle
väljastamise kohustus ka neil isikutel, kes ei ole avaliku teabe seaduse mõistes selle teabe osas
teabevaldajad jms.
Lugupidamisega
Kadri Levand
jurist
peadirektori volitusel
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee