Lp Kadri Artamonov Teie 16.05.2022
Kohtutäitur Kaie Põlts abi
Meie 25.08.2022 nr 2.1-5/22/1296
E-post:
[email protected]
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute inspektsiooni seisukohta
enampakkumise kuulutusel võlgniku nime ja isikukoodi avaldamise õiguspärasuse osas.
Märgite ka oma pöördumises, et nimi ja isikukood on tavalised isikuandmed ning tavalisi
isikuandmeid võib kasutada muuhulgas isiku nõusoleku kõrval ka näiteks avalikes huvides
oleva ülesande täitmise eesmärgil, seadusejärgse kohustuse täitmise eesmärgil, jms.
Selgitan, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus. Isikuandmete
töötlemise õiguslikud alused on sätestatud isikandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 6.
Samuti tuleb isikuandmete töötlemisel lähtuda IKÜM artiklis 5 toodud põhimõtetest, milleks
on muuhulgas ka eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõte. Ehk siis kui andmete
avalikustamine ei ole mingil konkreetsel juhul vajalik, siis igaks juhuks neid ka avalikustada ei
tohi. Kuigi isiku nimi ja isikukood ei ole iseenesest piiranguga andmed, ei tähenda see siiski
seda, et neid võiks piiramatult igal pool kasutada. Lisaks koos muu teabega võivad ka isiku
nimi ja isikukood olla piiranguga teave. Nii näiteks on liiklusregistris piiranguga andmeteks ka
omaniku andmed ning neid saab küsida ainult õigustatud huvi korral.
Siinkohal juhin tähelepanu ka sellele, et kui mingid andmed on kusagil (näiteks mõnes registris)
avalikustatud õiguspäraselt, siis ei tähenda see seda, et neid võiks vabalt kasutada ka muudel
eesmärkidel. Ka kohus on selles osas asunud seisukohale, et õiguspäraselt avalikustatud
andmete muudel eesmärkidel kasutamiseks peab olema uus õiguslik alus. Ehk siis kui
pärimisregistris või kinnistusraamatus on isikuandmed avalikud, siis ei tähenda see seda, et neid
võiks avalikustada ükskõik kus ja ükskõik millisel eesmärgil.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 84 lg 1 annab andmete loetelu andmetest, mis tuleb
vallasasjade enampakkumise kuulutuses avalikustada. See on lõplik loetelu. Eeltoodud sättest
ei tulene, et avalikustada tuleb ka võlgniku andmed. Küll aga näevad TMS § 153 lg 1 punktid
3 ja 4 ette, et kinnisasja enampakkumise kuulutuses tuleb täiendavalt avalikustada
kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nimi ja kinnistusraamatusse kantud omaniku
võlglasest üldõigusjärglase nimi.
Inspektsioon ei saa siinkohal nõustuda Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja tõlgendusega,
et kui TMS § 84 annab lõpliku loetelu andmetest, mida enampakkumise kuulutuses tuleb
märkida (lg 2 punktid 1-9), siis TMS § 153 sätestab loetelu andmetest (lg 1 punktid 1-6), mida
märgitakse „muu hulgas“. Sellest ei tulene, et TMS § 153 sätestaks midagi TMS §-st 84 teisiti,
vaid sõnad „muu hulgas“ viitavad sellele, et „muu“ on sätestatud TMS §-s 84 ja TMS § 153
täpsustab TMS §-s 84 esitatut ning sisuliselt saab vara omaniku nimesse puutuvalt
täpsustatavaks olla vaid TMS § 84 lg 1 punktis 2 sätestatu „enampakkumisel müüdavate asjade
üldine kirjeldus“. TMS § 153 lg 1 p 3 sõnastusest „kinnistusraamatusse kantud kinnisasja
omaniku nimi“ saab TMS § 84 lg 1 p 2 sätestatule täiendavaks lugeda vaid seda, et kuulutuses
tuleb märkida selle isiku nimi, kes on kantud omanikuks kinnistusraamatusse.
Nõustume, et TMS § 153 täpsustab, millised andmed tuleb lisaks TMS §-s 84 toodud andmetele
avalikustada kinnisvara enampakkumiste kuulutustes, kuid ei saa nõustuda, et TMS § 84 lg 1
punkt 2 annaks aluse ka võlgniku andmete avalikustamiseks, kuna eeltoodud säte kohustab
avalikustama müüdava asja üldise kirjelduse. Inspektsiooni hinnangul ei saa asjade üldist
kirjeldust tõlgenda selliselt, et see hõlmab ka omaniku andmeid. Ka ei oleks selline tõlgendus
kooskõlas isikuandmete töötlemise üldiste põhimõtetega (vt IKÜM art 5). Kui avalikke
ülesandeid täitev asutus avalikustab isikuandmeid piiramatule hulgale isikutele, siis peab see
olema ka seaduses selgesõnaliselt sätestatud.
Mõistame, et teatud juhtudel võib olla vajalik ka omaniku andmete avalikustamine, kuid sellisel
juhul peab see olema ka avalikustatavate andmete koosseisus välja toodud. Seda enam, et
näiteks on kohtutäituri määrustikus täiteteadete avalikustamise andmekoosseisus võlgniku
nime avalikustamine selgelt välja toodud. Ka ei saa siin inspektsiooni hinnangul vallasvara
enampakkumiste kuulutustes võlgniku nime avalikustamise õiguslikuks aluseks olla avalikes
huvides avalike ülesannete täitmine või seadusjärgse kohustuse täitmine, kuna TMS § 84 annab
avalikustatavatest andmetest lõpliku loetelu.
Ka ei ole inspektsioonile arusaadav võlglase andmete avalikustamise vajadus kõigi vallasasjade
enampakkumise kuulutustes, seda enam, et see ei tulene ka seadusest, siis ei saa see olla kõigi
kuulutuste puhul kohustuslik väli. Kui aga kohtutäiturid leiavad, et võlgniku andmete
avalikustamine on siiski ka vallasasjade müügi puhul vajalik, siis tuleb seda ka seaduses
täpsustada, sest ka võlgnikul peab olema selgelt arusaadav, mille alusel tema andmeid
avalikustatakse. Praegusel juhul annab TMS § 84 lõpliku loetelu andmetest, mida tuleb
enampakkumise kuulutustes avalikustada ning nende andmete hulgas võlgniku isikuandmeid ei
ole.
Mis aga puudutab enampakkumise kuulutustes kaasomanike nimede avalikustamist, siis
siinkohal soovitan kaaluda, kas oleks võimalik siin viidata näiteks avalikele registritele, kus
oksjonist huvitatud isik saaks ise vajadusel kaasomanike andmetega tutvuda.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel