dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus sissesõidukeeldude riikliku registri põhimääruse eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 19. august 2022
Viit
1.2.-4/22/1863
Registreeritud
19. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2022
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4221863 19.08.2022 Väljaminev kiri.bdoc364 KB

Sisu (failidest)

Lp Lauri Läänemets Teie: 28.07.2022 nr 1-6/2565-1 Siseministeerium [email protected] Meie: 19.08.2022 nr 1.2.-4/22/1863 Arvamus sissesõidukeeldude riikliku registri põhimääruse eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimääruse eelnõu. Esmalt vabandust, et meie arvamus on pisut hiljaks jäänud. Loodame, et saate sellega siiski arvestada. Meil on eelnõu osas mõned märkused: 1. Esmalt märgime, et kuigi sõna „register“ peetakse sõna „andmekogu“ sünonüümiks, siis soovitame siiski kasutada põhimääruses läbivalt sõna „andmekogu“. 2. Põhimääruse eelnõu §-s 7 sätestatakse registriandmete koosseis. Erinevalt hetkel kehtivast sissesõidukeeldude riikliku registri pidamise põhimäärusest ei ole kooskõlastamisele saadetud põhimääruse eelnõus andmekogusse kogutavate andmete koosseisu välja toodud, vaid § 7 lõikes 1 on viidatud EL määruse 2018/1861 artikkel 20 lõikes 2 nimetatud andmetele ning lõikes 2 on märgitud, et registrisse kantakse sissesõidukeelu kehtestamise, kehtivusaja muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise andmed, kuid selgusetuks jääb, milliste andmetega tegelikult tegemist on. Samuti nähtub väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VVS) § 33 lõikest 4, et isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud registrisse. Põhimääruse eelnõu § 16 lõike 3 sõnastusest nähtub, et biomeetrilised andmed kantakse registri infotehnoloogilisse andmekogusse, kuid selgusetuks jääb, millise registri ja millise andmekoguga on tegemist. Eelnõu seletuskirjas on viidatud põhimääruse eelnõu § 4 lõikele 1, mille kohaselt peetakse registrit infotehnoloogilise andmekoguna ja paberil menetlustoimikutena. Ilmselt on siin silmas peetud seda, et biomeetrilisi andmeid kogutakse elektrooniliselt. Kuna põhimäärusest ega seletuskirjast ei nähtu, milliseid andmeid sisaldavad elektroonilised registrikaardid, siis ei ole võimalik ka aru saada, kas biomeetrilised andmed on digitaalse registrikaardi osaks või mitte ning milliseid andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks registrisse kantakse. Seega ei ole põhimäärust lugedes võimalik aru saada, milliseid andmeid registrisse kogutakse. Et aru saada peab õigusakti lugeja tutvuma EL määrusega ja eelnõu seletuskirjaga. Samas sätestab VVS § 33 lõige 8, et registrisse kantavate andmete koosseis määratakse registri põhimääruses. Samuti näeb AvTS § 435 lõige 1 ette, et andmekogu põhimääruses sätestatakse muu hulgas ka andmekogusse kogutavate andmete koosseis. 3. Põhimääruse eelnõu §-s 8 on loetletud andmekogud, mis esitavad registrisse päringuid Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 ning §-s 9 andmeandjad, kuid selgusetuks jääb, milliseid andmeid eelnõus loetletud andmekogudega vahetatakse või milliseid andmeid andmeandjad registrisse esitavad. Eelnõu § 11 lõike 1 järgi edastab andmeandaja vastutavale töötlejale eelnõu §-s 10 loetletud alusdokumendid, mille alusel kannab vastutav töötleja andmed registrikaardile, kuid aru pole saada, millised andmed alusdokumentidelt registrikaardile kantakse. Hetkel ei ole võimalik kontrollida, millises ulatuses esitatud alusdokumentidelt registrisse andmeid kantakse ning kas need andmed on vajalikud andmekogu eesmärkide täitmiseks. Samuti ei ole võimalik aru saada, milliseid andmeid eelnõu §-s 8 loetletud andmekogud päringuga saavad ning millisel õiguslikul alusel. Märgime, et õigus andmeid saada peab tulema seadusest. 4. Eelnõu § 11 lõige 3 loetleb andmed, mida registrisse kande tegija kohta säilitatakse. Nimetatud lõike punkti 1 järgi säilitatakse registris kande tegija ees- ja perekonnanimi, kuid seletuskirja järgi tuleb kande või selle muudatuse või täienduse tegemise logiandmetes salvestada kande tegija ees- ja perekonnanimi või isikukood. Jääb selgusetuks, kas tegelikult salvestatakse logidesse ainult kande tegija ees- ja perekonnanimi või ka isikukood. Kui logid sisaldavad ka isikukoode, siis tuleks põhimääruses andmekoosseisu täpsustada. 5. Eelnõu § 15 lõike 2 punkti 2 järgi säilitab vastutav töötleja iga registrisse tehtud päringu või kande kohta vähemalt toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed, kuid millised need andmed on, põhimäärusest välja ei tule. Eelnõu § 11 lõikes 3 on loetletud kande tegija kohta säilitatavad andmed, kuid eelnõust ei ole aru saada, kas sama andmekoosseis säilitatakse ka iga registrisse tehtud päringu tegija kohta. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib isikuandmete töötlemise toimingu kohta säilitada ka muid logiandmeid, mis on vajalikud, et kontrollida registriandmete kasutamise õiguspärasust. Põhimäärusest ei ole aru saada, mida muude logiandmete all silmas peetakse. Samas peab põhimäärus sisaldama täpset andmekoosseisu, et oleks võimalik hinnata andmete töötlemise eesmärgipärasust ja minimaalsust. 6. Andmekogusse kogutavate andmete koosseisu ja säilitustähtaegadega seonduvalt peame jätkuvalt vajalikuks toonitada, et isikuandmete kogumine ja säilitamine kui eraelupuutumatuse riive peaks põhiseaduse § 26 sõnastusest ja olulisuse põhimõttest tulenevalt olema reguleeritud seaduse tasemel, mitte jäetud reguleerida määruse tasemel. Ka antud juhul näeb VVS § 33 lõige 8 ette, et registrisse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse registri põhimääruses, mitte seaduses. Andmete säilitamist reguleerib põhimääruse eelnõu § 16, mille lõigete 1 ja 2 järgi säilitatakse nii alalise kui tähtajalise sissesõidukeelu puhul registriandmeid alaliselt. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et andmekoosseisud peavad kehtima alaliselt, sest VSS-i § 271 lõike 1 järgi on välismaalasele kohaldatav sissesõidukeeld tähtajaline või alaline. Lisaks on selgitatud, et kuna pärast tähtajalise sissesõidukeelu kehtivusaja lõppu võib välismaalane taotleda viisat või elamisluba, siis aitab taotleja kohta kogutud varasem teave teha ametnikul uue kaalutletud otsuse. Sellega võib nõustuda, kuid küsitav on samal eesmärgil andmete alaline säilitamine. Lisaks on seletuskirjas alalise säilitamise vajadust põhjendatud asjaoluga, et enamik sissesõidukeeldusid kehtestatakse seoses välismaalase tagasi- või väljasaatmisega ning kuna nii välismaalase lahkumiskohustuse andmed kui ka VVS alusel hõivatud biomeetrilised andmed kuuluvad vastavate andmekogude põhimääruste järgi alalisele säilitamisele, siis peavad kõigi kolme andmekogu andmed nende kokku viimiseks kogu nende töötlemise elukaare jooksul säilima sama kaua ehk alaliselt. Sarnase registriandmete säilitamise regulatsiooni kehtestamisega tagatakse terviklik ülevaade välismaalaste tagasi- ja väljasaatmismenetluste asjaoludest. 2 (3) Märgime, et nii IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti e kui isikuandmete kaitse seaduse § 14 punkti 5 järgi ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on kindla säilitustähtajaga. Ka antud juhul ei ole põhjendatud isikustatud kujul andmete alaline säilitamine selleks, et tagada terviklik ülevaade välismaalaste tagasi- ja väljasaatmismenetluste asjaoludest. Selleks, et omada terviklikku ülevaadet menetluse asjaoludest või paremini jälgida ning analüüsida rändesurvet või teha statistikat, ei pea kindlasti säilitama andmeid isikustatud kujul alaliselt. Isikuandmete säilitamise osas peavad säilitustähtajad olema konkreetselt reguleeritud ja nagu eespool märgitud, siis ideaalis peaks volitusnorm ette nägema vähemalt säilitamise maksimaalse aja ja see ei saa olla tähtajatu. Andmekogude kontekstis on Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, miks mingeid andmeid kogutakse, kuhu neid kogutakse, milliseid andmeid kogutakse ja kellega neid jagatakse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel