Lp Lauri Läänemets Teie: 28.07.2022 nr 1-6/2565-1
Siseministeerium
[email protected] Meie: 19.08.2022 nr 1.2.-4/22/1863
Arvamus sissesõidukeeldude riikliku registri põhimääruse eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks
Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimääruse eelnõu.
Esmalt vabandust, et meie arvamus on pisut hiljaks jäänud. Loodame, et saate sellega siiski
arvestada.
Meil on eelnõu osas mõned märkused:
1. Esmalt märgime, et kuigi sõna „register“ peetakse sõna „andmekogu“ sünonüümiks,
siis soovitame siiski kasutada põhimääruses läbivalt sõna „andmekogu“.
2. Põhimääruse eelnõu §-s 7 sätestatakse registriandmete koosseis. Erinevalt hetkel
kehtivast sissesõidukeeldude riikliku registri pidamise põhimäärusest ei ole
kooskõlastamisele saadetud põhimääruse eelnõus andmekogusse kogutavate andmete
koosseisu välja toodud, vaid § 7 lõikes 1 on viidatud EL määruse 2018/1861 artikkel
20 lõikes 2 nimetatud andmetele ning lõikes 2 on märgitud, et registrisse kantakse
sissesõidukeelu kehtestamise, kehtivusaja muutmise, peatamise ja kehtetuks
tunnistamise andmed, kuid selgusetuks jääb, milliste andmetega tegelikult tegemist on.
Samuti nähtub väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VVS) § 33 lõikest 4, et
isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel võib töödelda isiku
identiteediandmeid, mis on kantud registrisse. Põhimääruse eelnõu § 16 lõike 3
sõnastusest nähtub, et biomeetrilised andmed kantakse registri infotehnoloogilisse
andmekogusse, kuid selgusetuks jääb, millise registri ja millise andmekoguga on
tegemist. Eelnõu seletuskirjas on viidatud põhimääruse eelnõu § 4 lõikele 1, mille
kohaselt peetakse registrit infotehnoloogilise andmekoguna ja paberil
menetlustoimikutena. Ilmselt on siin silmas peetud seda, et biomeetrilisi andmeid
kogutakse elektrooniliselt. Kuna põhimäärusest ega seletuskirjast ei nähtu, milliseid
andmeid sisaldavad elektroonilised registrikaardid, siis ei ole võimalik ka aru saada,
kas biomeetrilised andmed on digitaalse registrikaardi osaks või mitte ning milliseid
andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks registrisse kantakse.
Seega ei ole põhimäärust lugedes võimalik aru saada, milliseid andmeid registrisse
kogutakse. Et aru saada peab õigusakti lugeja tutvuma EL määrusega ja eelnõu
seletuskirjaga. Samas sätestab VVS § 33 lõige 8, et registrisse kantavate andmete
koosseis määratakse registri põhimääruses. Samuti näeb AvTS § 435 lõige 1 ette, et
andmekogu põhimääruses sätestatakse muu hulgas ka andmekogusse kogutavate
andmete koosseis.
3. Põhimääruse eelnõu §-s 8 on loetletud andmekogud, mis esitavad registrisse päringuid
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
ning §-s 9 andmeandjad, kuid selgusetuks jääb, milliseid andmeid eelnõus loetletud
andmekogudega vahetatakse või milliseid andmeid andmeandjad registrisse esitavad.
Eelnõu § 11 lõike 1 järgi edastab andmeandaja vastutavale töötlejale eelnõu §-s 10
loetletud alusdokumendid, mille alusel kannab vastutav töötleja andmed
registrikaardile, kuid aru pole saada, millised andmed alusdokumentidelt
registrikaardile kantakse.
Hetkel ei ole võimalik kontrollida, millises ulatuses esitatud alusdokumentidelt
registrisse andmeid kantakse ning kas need andmed on vajalikud andmekogu
eesmärkide täitmiseks. Samuti ei ole võimalik aru saada, milliseid andmeid eelnõu §-s
8 loetletud andmekogud päringuga saavad ning millisel õiguslikul alusel. Märgime, et
õigus andmeid saada peab tulema seadusest.
4. Eelnõu § 11 lõige 3 loetleb andmed, mida registrisse kande tegija kohta säilitatakse.
Nimetatud lõike punkti 1 järgi säilitatakse registris kande tegija ees- ja perekonnanimi,
kuid seletuskirja järgi tuleb kande või selle muudatuse või täienduse tegemise
logiandmetes salvestada kande tegija ees- ja perekonnanimi või isikukood. Jääb
selgusetuks, kas tegelikult salvestatakse logidesse ainult kande tegija ees- ja
perekonnanimi või ka isikukood. Kui logid sisaldavad ka isikukoode, siis tuleks
põhimääruses andmekoosseisu täpsustada.
5. Eelnõu § 15 lõike 2 punkti 2 järgi säilitab vastutav töötleja iga registrisse tehtud
päringu või kande kohta vähemalt toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed,
kuid millised need andmed on, põhimäärusest välja ei tule. Eelnõu § 11 lõikes 3 on
loetletud kande tegija kohta säilitatavad andmed, kuid eelnõust ei ole aru saada, kas
sama andmekoosseis säilitatakse ka iga registrisse tehtud päringu tegija kohta.
Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib isikuandmete töötlemise toimingu kohta säilitada
ka muid logiandmeid, mis on vajalikud, et kontrollida registriandmete kasutamise
õiguspärasust. Põhimäärusest ei ole aru saada, mida muude logiandmete all silmas
peetakse. Samas peab põhimäärus sisaldama täpset andmekoosseisu, et oleks võimalik
hinnata andmete töötlemise eesmärgipärasust ja minimaalsust.
6. Andmekogusse kogutavate andmete koosseisu ja säilitustähtaegadega seonduvalt
peame jätkuvalt vajalikuks toonitada, et isikuandmete kogumine ja säilitamine kui
eraelupuutumatuse riive peaks põhiseaduse § 26 sõnastusest ja olulisuse põhimõttest
tulenevalt olema reguleeritud seaduse tasemel, mitte jäetud reguleerida määruse
tasemel. Ka antud juhul näeb VVS § 33 lõige 8 ette, et registrisse kantavate andmete
koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse registri põhimääruses, mitte seaduses.
Andmete säilitamist reguleerib põhimääruse eelnõu § 16, mille lõigete 1 ja 2 järgi
säilitatakse nii alalise kui tähtajalise sissesõidukeelu puhul registriandmeid alaliselt.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et andmekoosseisud peavad kehtima alaliselt, sest
VSS-i § 271 lõike 1 järgi on välismaalasele kohaldatav sissesõidukeeld tähtajaline või
alaline. Lisaks on selgitatud, et kuna pärast tähtajalise sissesõidukeelu kehtivusaja
lõppu võib välismaalane taotleda viisat või elamisluba, siis aitab taotleja kohta
kogutud varasem teave teha ametnikul uue kaalutletud otsuse. Sellega võib nõustuda,
kuid küsitav on samal eesmärgil andmete alaline säilitamine.
Lisaks on seletuskirjas alalise säilitamise vajadust põhjendatud asjaoluga, et enamik
sissesõidukeeldusid kehtestatakse seoses välismaalase tagasi- või väljasaatmisega ning
kuna nii välismaalase lahkumiskohustuse andmed kui ka VVS alusel hõivatud
biomeetrilised andmed kuuluvad vastavate andmekogude põhimääruste järgi alalisele
säilitamisele, siis peavad kõigi kolme andmekogu andmed nende kokku viimiseks
kogu nende töötlemise elukaare jooksul säilima sama kaua ehk alaliselt. Sarnase
registriandmete säilitamise regulatsiooni kehtestamisega tagatakse terviklik ülevaade
välismaalaste tagasi- ja väljasaatmismenetluste asjaoludest.
2 (3)
Märgime, et nii IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti e kui isikuandmete kaitse seaduse § 14
punkti 5 järgi ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks
peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja
kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb
andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on kindla säilitustähtajaga.
Ka antud juhul ei ole põhjendatud isikustatud kujul andmete alaline säilitamine
selleks, et tagada terviklik ülevaade välismaalaste tagasi- ja väljasaatmismenetluste
asjaoludest. Selleks, et omada terviklikku ülevaadet menetluse asjaoludest või
paremini jälgida ning analüüsida rändesurvet või teha statistikat, ei pea kindlasti
säilitama andmeid isikustatud kujul alaliselt. Isikuandmete säilitamise osas peavad
säilitustähtajad olema konkreetselt reguleeritud ja nagu eespool märgitud, siis ideaalis
peaks volitusnorm ette nägema vähemalt säilitamise maksimaalse aja ja see ei saa olla
tähtajatu.
Andmekogude kontekstis on Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et
andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada,
miks mingeid andmeid kogutakse, kuhu neid kogutakse, milliseid andmeid kogutakse ja
kellega neid jagatakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
3 (3)