Pöördumine

Saatja: Rein Pärtel <[email protected]> Saaja: Info Teema: Taotlus 22.01.2025 6-1/25-6 kirjast tulenevalt Lp Liina Reisberg [email protected]<mailto:[email protected]> Tänan, et vastasite minu pöördumisele 22.01.2025 e-kirjaga 6-1/25-6. Minu pöördumise eesmärgiks oli saada teavet ja juhtida tähelepanu võimalikule vastuolule riigikohtu kodulehel asuva võimaliku eksitava info muutmiseks. Riigikohtu lahend ilmselt ei ole konfidentsiaalne kui selle tekst on kättesaadav, isegi kui kaebaja nimi asendatakse tähemärgiga. Riigikohtu vastuses ei saa kuidagi nõustuda selle asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Selle õigusnormi kohaselt teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Siinkohal jääb arusaamatuks, mis riigikohtu vastuses on käsitatavad isikuandmetena, milleks on ainult minu nimi. Seal ei ole midagi, mis saaks oluliselt kahjustaks ükskõik millise andmesubjekti eralelu puutumatust. Soovin, et põhistaksite oma haldusotsustust selles osas, et saaksin aru teie kaalutluse motiividest. Leian, et asutusesiseseks kasutamiseks märke tegemine on vaadeldaval juhul siiski õigusvastane ja rikub minu õigusi kasutada minule saadetud teavet vastavalt minu vabale tahtele, st ka avalikustada või kasutada kirjutistes, mida võidakse avaldada. Seda enam, et riigikohtu või kellelgi kolmanda isiku õigusi sellega ei rikuta. Paraku olete selle märkega ilmselt tekitanud olukorra, kus ma ei saa oma õigusi kasutada ja riigikohtu vastuse avaldamise eest on võimalik isegi süüteomenetluses karistada! Seega karistatakse mind õiguste kasutamise eest. AvTS § 541 näeb ette vastutuse avaliku teabe avalikustamise ja väljastamise nõuete rikkumise eest. Seejuures pole selge, kas karistatav on andmesubjekti selline tegu ja kes selles asjas üldse on andmesubjektiks, peale minu? Lähtuvalt eeltoodust teen ettepaneku riigikohtu 22.01.2025 vastusest juurdepääsupiirang kehtetuks tunnistada. Kas tõesti parema normi puudumisel tuleks kasutada AvTS § 42 lg 1 analoogiat või muud asjakohast õigusnormi, on teie otsustada. Samas olen üllatunud, et kas tõesti on sellise teabe, mis ei sisalda AvTS §-s 35 lg 1 p 2 sätestatud teavet, otsustanud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada asutuse, st riigikohtu juht. Palun ka selles osas anda asjakohast teavet, mis teatavasti on üldteadaolevalt avalik. Ilmselt on kõnesoleva piirangumärke kehtetuks mittetunnistamine või analoogilise järelmiga käitumine minu jaoks asjaoluks, mis initsieerib edasise tegevuse õigusselguse saamiseks nt kaebuse esitamise Tartu Halduskohtusse. Möönan, et viimane oleks õiguslikus mõttes päris huvitav väljakutse, st halduskohus lahendab kaebust kõrgemalseisva kohtu peale. Juhul, kui madalama astme kohtud minu asjakohast taotlust ei rahulda, siis oleks pretsedenti loov teadmine, kuidas ja kas riigikohus menetleb või keeldub menetlusse võtmast kaebust riigikohtu haldustoimingu peale tehtud lahendis. Soovin siiski asjas õigusselgust ja mõistlikku lahendust. Lugupidav Rein Pärtel 50 10859