Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Teabenõue kodulehelt
Kuupäev: Esmaspäev, 6 jaanuar 2025 - 9:28p.m.
Teie ees- ja perekonnanimi: Rein Pärtel
Ettevõte või organisatsioon:
Vastuse kättetoimetamine: Elektronpost
Kuhu teave edastada:
[email protected]
Taotletava teabe sisu:
Tervist,
Riigikohtu lahendite otsingus on kanne: 21.06.2024 3-22-2022/37 Kohtuotsus |
Konfidentsiaalne
aga otsus on avaldatud ja täiesti loetav ka nn eriliigiliste andmete osas,
küll menetlusosalise nime asendamisega ristikestega. Kuidas riigikohus
tõlgendab konfidentsiaalsuse märget otsuse avaldamise osas, kui otsus
tervikuna pole salajane? Või on lahend ekslikult märgitud
konfidentsiaalsena?
Riigikohtu kohtupraktika analüüsist 2017 on keeruline ühest järeldust
teha. Seal on muuhulgas märgitud, et "Eelöeldule vastupidiselt on
Riigikohtu tsiviilkolleegium kujundanud praktika, et: „Menetluse kinniseks
kuulutamine tähendab muu hulgas seda, et asjas tehtavat kohtulahendit ei
avalikustata.68 Siiski võib kohus TsMS § 38 ja § 462 mõttest tulenevalt
avalikustada
kohtulahendi osas, mis ei kahjusta sama menetluse kinniseks kuulutamise
eesmärgi
realiseerumist. Kolleegium leiab, et tsiviilasjas nr 3-2-1-138-16 tehtud
kohtumäärusest võib
kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil avalikustada lahendi
punktid 17 ja 20.“69
Seega seab Riigikohtu tsiviilkolleegium eelduseks, et kinniseks kuulutatud
menetluse puhul
lahendit üldjuhul ei avaldata, kuid kohus peab siiski kaaluma, kuivõrd on
mingis osas võimalik
lahend avaldada. Ühtki võrdluseks võetud maakohtu otsustest, mis olid
tehtud kinnises
menetluses, ei olnud Riigi Teataja kohtulahendite andmebaasis.70 Niisiis
avaldab menetluse
kinnisus tsiviilasjades mõju lõpplahendi kättesaadavusele. Et pilt oleks
terviklik, olgu siinkohal
võrdluseks toodud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht: „Veel
enam, kohtu hinnangul
ei tähenda asjaolu, et maa- ja ringkonnakohtu istungid olid kuulutatud
kinniseks, automaatselt
seda, et Riigikohtus tehtav kohtulahend ei ole avalik.“71 Nagu näha,
Riigikohtu
kriminaalkolleegium ei pea menetluse kinnisust kohtulahendi avaldamisega
üheselt seotuks.
67 TlnHKm, konfidentsiaalne.
68 Riigikohtu tsiviilkolleegium kasutab „avalikustama“, HKMS-s on
kasutusel „kohtuotsust avaldama“.
69 RKTKm 11.01.2017 tsiviilasjas 3-2-1-138-16, p 1. Samamoodi on menetluse
kinnisust leevendatud
kohtulahendi põhjenduste (osalise) avalikustamise kaudu tsiviilasjades:
RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12;
RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-18-15, p 17; RKÜKo 01.02.2016, 3-2-1-146-15; RKTKm
08.02.2017, 3-2-1-147-16 ja
RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-138-16.
70 Ühes tsiviilasjas, mis maakohtu menetluses oli kinnine, oli
ringkonnakohtu otsus elektroonilisest Riigi Teatajast
leitav, maakohtu otsust aga polnud (TlnRKo 12.03.2012 tsiviilasjas
2-12-10352).
71 RKKKo 10.09.2007 kriminaalasjas 3-1-1-35-07, p 2.
21
Kui vaadata halduskohtute praktikat, siis jõustunud kohtuotsuseid, mis on
KIS-s märkega
„konfidentsiaalne“, avalikust Riigi Teataja kohtulahendi otsingust ei
leia. Seevastu, kui kohus
tunnistab menetluse kinniseks ainult üksikute tõendite või muude
menetlusdokumentide osas,
siis see ei paista iseenesest olevat põhjus, mis mõjutaks kohtuotsuse
avalikkust: näiteks Tallinna
Halduskohus tunnistas menetluse 10 dokumendi suhtes kinniseks, kuid
jõustunud kohtuotsus
samas asjas on Riigi Teataja avalikust otsingumootorist täispikalt
kättesaadav.72 Analüüsi autori
arvates ei oleks liiast arutada, kas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika,
et kinnises asjas tehtud
otsust üldjuhul ei avalikustata, on ülekantav ka halduskohtumenetlusse.
Lõpuks: kas selline avaldatud lahend on siis tegelikult konfidentsiaalne
või mitte?
Lugupidav Rein Pärtel
Seda kirjet saab lähemalt vaadata aadressil:
https://www.riigikohus.ee/et/node/630/submission/6103