Mitteametlik väljavõte.
Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist
Asukohaskeem: Limnoloogiajaama 1. Rannu vald, Tartumaa
X = 6454588, Y = 624363
X = 6453889, Y = 623664 M 1:4110
Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega
ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu.
Leht 1 / 2
Maa-amet 2010. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Leht 2 / 2
Maa-amet 2010. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist
Asukohaskeem: Limnoloogiajaama 1. Rannu vald, Tartumaa
X = 6454588, Y = 624363
X = 6453889, Y = 623664 M 1:4110
Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega
ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu.
Leht 1 / 2
Maa-amet 2010. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Leht 2 / 2
Maa-amet 2010. Kõik õigused kaitstud.
TÖÖ NR: 015-12
TELLIJA: YIT Ehitus AS
EMÜ LIMNOLOOGIAJAAMA PEAHOONE
LIMNOLOOGIAJAAMA 1, RANNU VALD, TARTUMAA
JÄRVEKÜTTE VÄLISOSA
MUUDATUS 05.10.2012
STAADIUM: TÖÖPROJEKT
PROJEKTI KOOSTAJA -
VASTUTAV SPETSIALIST: Janno Parts
TARTU
OKTOOBER 2012
VIVA INSENERID OÜ tel: +372 7 304244 Reg. nr 12237078
Riia 181a, Tartu 51014
[email protected] MTR reg. nr EEP002359
TÖÖ NR: 015-12
STAADIUM: Tööprojekt
KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
SELETUSKIRI
1. ÜLDIST......................................................................................................................... 3
1.1 Lähteandmed ........................................................................................................ 3
1.2 Normatiivne baas .................................................................................................. 3
1.3 Töövõtu maht ........................................................................................................ 4
1.4 Kontroll ja ekspluatatsiooni võtmine: ..................................................................... 4
2. JÄRVEKÜTTE VÄLISKONTUURI LAHENDUS ............................................................ 4
2.1 Üldine .................................................................................................................... 4
2.2 Torustiku materjal ja paigaldamine ........................................................................ 5
2.3 Pumbad ................................................................................................................. 6
2.4 Isolatsioon ............................................................................................................. 7
2.5 Torustiku surveproov, puhastus ja tööle võtmine .................................................. 7
2.6 Ehitustöödest ........................................................................................................ 8
2.6.1 Üldine kirjeldus ............................................................................................... 8
2.6.2 Tasandusaluskiht torudele ............................................................................. 9
2.6.3 Algtagasitäide............................................................................................... 10
2.6.4 Lõputagasitäide ............................................................................................ 10
2.6.5 Kaeviku tasanduskiht ja tagasitäide järves ................................................... 10
2.6.6 Korrastustööd ............................................................................................... 11
3 JÄRVEKÜTTESÕLM .................................................................................................. 11
OÜ Viva Insenerid 2 /11
TÖÖ NR: 015-12
STAADIUM: Tööprojekt
KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
1. ÜLDIST
Käesoleva projekti osas on käsitletud EMÜ Limnoloogiakeskuse peahoone järvekütte
töökirjeldusi tööprojekti mahus.
Ehitusobjekt
EMÜ Limnoloogiakeskuse peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
Projekti tellija:
YIT Ehitus AS
Projekteerijad:
OÜ Viva Insenerid
Tel: 7304244
Janno Parts (VK-insener)
1.1 Lähteandmed
Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised materjalid:
- OÜ MPM Lahendused poolt koostatud asendiplaan.
- AS Kobras poolt koostatud geodeetiline alusplaan.
- Maakütte välisosa põhiprojekt (OÜ Vivaprojekt, VP-035-11)
1.2 Normatiivne baas
Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised normdokumendid:
- EVS 843:2003 Linnatänavad
- AL ST 1-02 Eesti Asfaldiliidu Standard
- RIL 77 – 1990 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
- MaaRYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid.
- Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 (23.09.2006): Kanalisatsiooniehitiste
veekaitsenõuded.
- Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002.
- EVS 844:2004 Hoonete kütte projekteerimine.
- Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76: Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus.
- EVS 843:2003 Linnatänavad.
Käesolev seletuskiri ja joonised täiendavad teineteist.
OÜ Viva Insenerid 3 /11
TÖÖ NR: 015-12
STAADIUM: Tööprojekt
KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
1.3 Töövõtu maht
Välisvõrgud: Töövõtu hulka kuulub joonistes, antud seletuskirjas mainitud kohustused,
tööd ja seadmed.
Töövõtja väljastab tellijale ja teistele töövõtjatele hangete õigeaegses
kohaletoimetamiseks vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule.
Juhul, kui töövõtja kasutab projektis määratud seadmete ja materjalide asemel muid
vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja
tehnilistelt parameetritelt vastama töövõtu dokumentides määratud seadmetele ja
materjalidele. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja tööde
järelvaataja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku
õigsuse eest vastutab töövõtja.
Kõigist tööde käigus esile tulnud jooniste ebatäpsusest peab töövõtja koheselt teatama
projekteerijale.
Töövõtja koostab:
- ehitustöödeks vajalikud tööjoonised (kokkuleppel peatöövõtjaga)
- ühendus ja montaažijoonised teiste töövõtjate ja oma töödega seotud seadmete ja
nende montaaži kohta
- ametiisikute poolt nõutavad kooskõlastusjoonised
1.4 Kontroll ja ekspluatatsiooni võtmine:
Töövõtja peab ise hoolitsema kõigi vajalike ametiisikute poolt tehtavate kontrollide
läbiviimise eest enne tööde üleandmist tellijale. Nendega kaasnevad kulutused tagab
töövõtja.
Kõik seadmete ehitus- ja montaažtööd tuleb teha nii, et nad vastavad kehtivatele
seadustele ja määrustele.
2. JÄRVEKÜTTE VÄLISKONTUURI LAHENDUS
2.1 Üldine
Käesoleva projekti koostamise eesmärgiks on anda lahendus järveküttetorustiku
paigaldamiseks Võrtsjärve.
OÜ Viva Insenerid 4 /11
TÖÖ NR: 015-12
STAADIUM: Tööprojekt
KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
Projekti koostamise aluseks on projekti koostamise aluseks on AS Kobras poolt koostatud
“Limnoloogiajaama 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering” töö nr T 089 ja EMÜ poolt
koostatud Limnoloogiakeskuse Järvemuuseumi projekteerimise lähteülesanne.
2.2 Torustiku materjal ja paigaldamine
Järveküttetorustik paigaldatakse Võrtsjärve, mille põhja st. kontuuri
paigaldusasukohatemperatuur on talvel max. + 2 grd., siis arvestuslikuks
ammutamisvõimsuseks on ~30 W/m².
Rekonstrueeritavate hoonete soojuskoormus kokku on 190 kW. Järvekütte kontuuri
paigaldusala (vt. joonis VV-1) Võrtsjärves on ~6000 m². Järveküttetorustike ringe saab
paigaldada kaldast 80 meetri kaugusel. Kaldale lähemal oleval alal on oht, et veekogu
külmub põhjani läbi. Torude paigaldusvahe on 1,0 m.
Järvekütte torustik peab olema jaotatud kaheks eraldi suureks kontuuriks
(sektoriks) (I kontuur sisaldab 12 järveküttetorustiku ringi ja II kontuur 12
järveküttetorustiku ringi). Kontuurile paigaldada rõhuandur. Lekke korral rõhk
süsteemis alaneb ja süsteem annab häire. Häire süsteemi rõhulangust peab jõudma
hoolduspersonalile. Lekke asukoht tuleb võimalikut kiiresti parandada.
Staatilise rõhu hoidmiseks küttesüsteemides on ettenähtud membraaniga paisupaagid
(eelrõhk 0,15 MPa), mis kompenseerib vedeliku mahu kõikumised erinevatel
veetemperatuuridel. Suletud maasoojussüsteemid täitmisel kasutatakse 30%-lise
lahusega etanooli, mis kinnitatakse vastavalt tootjatehasekaardiga.
Pumbad monteerida vastavalt pumba montaažjuhendile.
Järvesoojus-, jahutus- küttesüsteemide töörõhk on 0,15 MPa (1,5 bar).
Torustiku ja selle kõikide osade maksimaalne töösurve on 0,3 MPa.
Süsteemidele on ettenähtud tsirkulatsioonipumbad.
Paigaldamine järve:
Järveküttetorustik ehitada De40 PE maakütte plasttorudest. Torude ühendused
teha elektrikeevismuhviga. Küttesõlmedes ehitada järvekütte magistraaltorustik
sirgest PE plastmasstorudest ja ühenduskohad elektrikeevismuhvi ühendustega.
Kõik torude lõikekohad tuleb freesida ja torud puhastatakse seest enne ühendamist.
Järve paigaldatava järvekütte ühe toruringi pikkus on 400 m.
Torude vahekaugus on 1,0 m.
Kontuuri uputamisel veekogusse kasutatakse selleks ettenähtud raskuseid
(betoonkaal 5 kg/tk). Raskused paigaldada 1 m sammuga. Kaalud takistavad toru
pinnalekerkimist, kui toru ümber tekib jää.
Lahtise vee ajal paigaldatakse kontuur otse torurullilt, näit. paadiga. Vette lastes
paigaldatakse torule raskused, mis uputavad kontuuri veekogu põhja.
Raskused paigaldatakse ümber toru ja kinnitid pingutatakse hästi.
OÜ Viva Insenerid 5 /11
TÖÖ NR: 015-12
STAADIUM: Tööprojekt
KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
Raskuste vahemaa on umbes 1 m, mis tagab piisavalt sirge kontuuri veekogu
põhjas ja ei lase tekkida õhukotte (kontuuri õhutamine on raske ja võib tekkida
tsirkulatsiooni probleeme).
Paigalduse ajal peab olema kindel, et uputatav kontuur ei satu veekogu põhjas
oleva kõrgema künka, kivi vms. kohale (tekib õhukott).
Veekogu sügavus peaks olema suuremalt osalt vähemalt 3 m.
Toru ühendamise vajadusel on lubatud kasutada ainult elektrikeevitusmuhvi
ühendusi.
Kaldajoonel (torustik kollektorist kuni järves kontuuri paigaldamise alani)
kaevatakse kontuur sellisesse sügavusse (vähemalt 0,8 m veepinnast), mis on
ohutu ka talvel, arvestades madalaima veetaseme juures paksema jää alumist
taset. Antud objektil asub kontuuride paigaldamise ala 80 m kaugusel kaldast. Maal
paigaldatakse kontuur 1,1-1,2 m sügavusele kuni kollektorkaevuni välja.
Kollektorkaevus toimub kontuuride ühendamine kollektortorusse.
Kollektorist kuni alani, kuhu paigaldatakse kütteringid, tuleb järve minevad ja
tulevad torustikud paigaldada eraldi kaevikutesse. Kaevikute vahekaugus peab
olema minimaalselt 1 m.
Järvekütte ringide õhutamine toimub küttesõlmes.
Kollektorist kuni hoonesse paigaldatavate maasoojuspumpadeni ehitada torustik
plasttoruga PEH/PEM PN10. Torustikule paigaldada niiskuskinedel isolatsioon.
Torustik koos isolatsiooniga paigaldada hülsstorusse De160 PVC SN8.
Veekogu põhjas olevad väiksemad objektid (autorehvid, kivid, betoon-elemendid ja
muu prügi) ei sega kollektori uputamist ega töötamist.
Kaldale paigaldatakse ankurusse jäämise ja kalapüüki keelavad märgid. Lisaks
märgistatakse küttekontuuri ala poidega. Küttekontuuri asukoht kantakse
järvekaardile.
Järve paigaldatava küttekontuuri iga on 50 aastat.
Ehituse käigus jälgitakse projekti, Eesti projekteerimisnorme ja Soome kvaliteedi nõudeid
Talotekniikka RYL 2002 (Hoone tehnosüsteemide RYL 2002, Ehitustööde üldised
kvaliteedinõuded) esitatud kvaliteeditaset ja tööviise, kui projektis ei ole esitatud muid
nõudmisi.
2.3 Pumbad
Tsirkulatsiooni tagamiseks torustikes, paigaldatakse elektrilised tsirkulatsioonipumbad.
Pumba mootorid peavad olema otse vahelduvvooluvõrku lülitatavad, parameetritega 230 /
400 V, 50 Hz, niiskus- ning lühiühenduskindlad.
Pumbad varustatakse toru läbimõõdule vastavate sulgurventiilidega.
Pumpade võimsus peab vastama seadmestiku parameetritele (järveküttesüsteemi
väliskontuuri primaarringipump suudaks tagada seadmete maksimaalsel töökoormusel
soovitud vooluhulga).
OÜ Viva Insenerid 6 /11
TÖÖ NR: 015-12
STAADIUM: Tööprojekt
KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
Töövõtja peab kontrollima pumpade tõstevõimsuse vastavust valitud seadmete
survekadudele.
Pumbad kuuluvad hoone küttesõlme töövõttu.
2.4 Isolatsioon
Hoone vundamendist läbiminek ja vundamendist kahe meetri kaugusele jäävad järvekütte
magistraaltorustikud tuleb isoleerida. Torustik isoleeritakse vahustatud
kummiisolatsiooniga, näit. Kaiflex, s=13 mm. Isolatsioon liimitakse kokku niiskuskindlalt.
Kollektori ja hoone vaheline torustik isoleeritakse ja paigaldatakse hülsstorusse De160
PVC SN8.
Isolatsioon peab olema paigaldatud nõuete kohaselt ja välja nägema korrektse ja
esteetilise välimusega. Töö nõuded on kirjeldatud näitena:
1.) EVS 860:2006 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine.
2.) EVS 860-1:2008 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1.
3.) EVS 860-6:2008 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 6.
2.5 Torustiku surveproov, puhastus ja tööle võtmine
Järveküttetorustiku ja armatuuride surveproov toimub järgmiselt:
- Torustikust eraldatakse seadmed, mis ei kannata proovi survet
- Kui on võimalik, ühendatakse erinevad kontuurid surveproovi ajaks
- Torustik täidetakse suruõhuga (torustiku täitmisel toimub plastmasstoru
paisumine, mis peab stabiliseeruma enne surveproovi alustamist)
- Torustiku proovisurve, mis on 1,3 x max. töösurve (1,3 x 0,3 MPa),
tõstetakse survepumbaga
- Pump eraldatakse torustikust
- Torustikust ei tohi surve langeda 180 min. jooksul
- Surveproovi tulemus protokollitakse
- Pärast heakskiidetud surveproovi tagastatakse proovi eelne olukord
Enne torustiku täitmist tuleb torustik vajadusel pesta läbi kas suruõhu või puhta veega.
Pärast pesemist puhastatakse võrkude kõik filtrid.
Veega läbipesemiseks kasutatakse tsirkulatsiooniveepumpasid ja vajaduse korral
abipumpasid. Kui läbipesemine toimub tarbimisveega, vajalikud läbipesemisühendused
kuuluvad töövõttu.
Pärast läbipesu täita Järveküttetorustik 30%-lise etanooli lahusega.
OÜ Viva Insenerid 7 /11
TÖÖ NR: 015-12
STAADIUM: Tööprojekt
KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
2.6 Ehitustöödest
2.6.1 Üldine kirjeldus
Järveküttetorustiku ehitustööd teha vastavalt Heale Ehitustavale. Järveküttetorustiku
paigaldamisel jälgida tootjapoolseid juhiseid.
Ristuvate kommunikatsioonide kõrgused on antud orienteeruvalt. Projekteeritud torudega
ristuvate teiste olemasolevate torude ja kaablite täpsed sügavused kooskõlastada nende
trasside valdajatega. Kaevamistööd lähemal kui 2 m olemasolevatest
kommunikatsioonidest teha käsitsi.
Ristuvate side- ja elektrikaablite ümber paigaldada kaitsehülsid nii, et hülsi ots jääks
torustiku teljest vähemalt 1 m kaugusele. Kui kaevetööde käigus selgub, et kaablid
paiknevad sügavamal kui on toodud pikiprofiilidel, siis tuleb kaablid vajalikus pikkuses lahti
kaevata ning tagada kaabli ja kaugküttetoru mantli 10 cm kuja. Lahti kaevatud
sidekanalisatsioonitorud ning elektri- ja sidekaablid riputada ehitusperioodiks üle kaeviku
asetatud talade külge.
Olemasolevad tööst kõrvale jäävad torustikud likvideerida ja utiliseerida selleks ette
nähtud kohta.
Kaevetööd teostada vastavalt kehtivale korrale ja vastavate lubade alusel.
Väljakaevatud pinnas ladustada selleks ettenähtud pinnase täitekohta või ajada laiali
kinnistul ja ülesvõetud asfalt ladustada kooskõlas kohaliku tee valdajaga
Ohutustehnilisi nõudeid järgides teostada kommunikatsioonitrasside kaitsetsoonis
kaevamistööd käsitsi. Torustike paigaldamisel ja kaevude rajamisel järgida antud toodete
valmistajatehase poolt kindlaksmääratud paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi.
Järve minevad torustikud (pealevool) paigaldada ühte kaevikusse (~1 m laiune) ja järvest
tulevad torustikud (tagasivool) teise kaevikusse (~1 m laiune). Kaevikute vahele peab
jääma vähemalt 1 m laiune pinnase riba. See välistab selle, et järve minevad jahtunud
vedelikuga torustikud ei jahuta maha järvest tulevaid soojema vedelikuga torustike.
Vahetult enne kollektorkaevu paigaldada peale- ja tagasivoolutorustikud ühte kaevikusse.
Torustikud järve kaldal (ala, mis on madalaima veetaseme korral järves) paigaldada 1 m
sügavusele. Järves peab torustik jääma vähemalt 1 m sügavusele (arvestatuna
veepinnast). Võrtsjärve madalaim veetase on Rannu-Jõesuu vaatlusposti 0-punktist (33,07
m BS) 93 cm madalamal (32,14 m). Seega torustiku kaeviku põhja kõrgusmärk on 31,00
(madalaima veetaseme korral veepiirist kuni maakütte kontuuri paigaldamise alani).
Kaevik kaevatakse ekskavaatoriga. Põhjasetted on seal piirkonnas (ala kuhu sisse tuleb
kaevata torustik) puhas järveliiv. Pärast torustiku paigaldust pannakse pinnas samasse
kohta tagasi. Mingit setetest ainete vabastamist sellega ei toimu, nagu järvemuda põhjal .
OÜ Viva Insenerid 8 /11
TÖÖ NR: 015-12
STAADIUM: Tööprojekt
KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(asfalt, kruus, muru jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus.
Kaevik kaevata piisava nõlvusega või kasutada nõlvatoestust. Kaevik hoida kuivana. Enne
kaeviku tagasitäitmist tuleb kontrollida, et kõik keevisliited ja jätkud on kontrollitud ja heaks
kiidetud, torustiku ülevaatus on lõpetatud ja kõik katsetused on tehtud.
Torustikud katta 30 cm liivakihiga (algtäide). Tänavatel täita kaevik kogu ulatuses liivaga ja
tihendada 30 cm kihtide kaupa kuni 98% tihendusastmeni. Haljasalal täita kaevik välja
kaevatud mineraalse pinnasega.
Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma nõudeid avalikult kasutataval
teel, sammuti tee kaitsevööndis juhul, kui teetööga kaasneb või võib kaasneda oht liiklejale
või töötegijale. Liiklus korraldatakse teetööde ajal, tööde katkestamisel ja vaheajal
liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, vilkurite, ohutuslampide, suunavate valgusseadmete,
tõkestus- ja hoiatusvahendite ning muude liikluskorraldusvahenditega või reguleerijate
abil. Koostada ehitusaegne liiklusskeem, mis tagaks juurdepääsu kõikidele hoonetele.
2.6.2 Tasandusaluskiht torudele
Torude alla tasandusaluskihiks kasutatakse liiva, kruusa - suurim fraktsiooniläbimõõt on
10% toru nimiläbimõõdust.
Plastmasstorudel arvestada, et torude DN< 200 mm kasutamisel max fraktsioon on 20 mm
ja torudele DN> 600 mm suurim lubatud on 60 mm.
Killustikku (fraktsioon < 16 mm) võib kasutada aluskihiks plastmasstorudele DN>100 mm.
Kui olukord on selline, et aluskiht (liiv) võib jäätuda - tehakse tasandusalus killustikust või
kruuskillustikust, mille suurim teraläbimõõt on juhiste kohane ja millest puudub
teraläbimõõt < 8 mm.
Tasandusaluskiht tehakse toru alla selle välispinnast mõõdetuna 150mm paksusena,
tihendusaste > 90%.
Tasandusaluskihi materjali sobilikkust kontrollitakse fraktsiooni kontrollmõõtmistega (igast
50 m3 kogusest võetakse 1 proov).
Aluskihi tihendusastet kontrollitakse iga 50 m tagant, siiski vähemalt l proov objekti kohta.
Proovide tulemuste keskmine peab olema nõutav tihendusaste, vähim tulemus ei tohi olla
alla 88%.
Kui kaevise põhjas olev looduslik pinnas vastab aluskihile esitatud nõuetele - võib seda
pinnast kasutada.
OÜ Viva Insenerid 9 /11
TÖÖ NR: 015-12
STAADIUM: Tööprojekt
KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
2.6.3 Algtagasitäide
Üldnõuded
Täitematerjal ei tohi kahjustada torustike kattekihte. Täitematerjalis ei tohi olla jäätunud
materjali.
Algtagasitäide tehakse liivast või kruusast ja tihendatakse k=0.95.
Enne tihendamist peab olema plastmasstorudele asetatud vähemalt 0.3 m paksune
täitekiht. Algtagasitäite kasutatava materjali kontrollproovid võetakse üks proov 200 m 3
kohta igast partiist.
Tihendusastme kontrollproov tehakse iga 50 m tagant. Vähim üksik mõõtetulemus võib
olla k=0.93, mõõtepunktide keskmine peab olema k=0.95. Algtagasitäitel peab jälgima, et
torude asendid ei muutu. On soovitatav esimene kiht vahetult toru ümber; teha labidatööna
käsitsi.
Liiklusaladest väljaspoole jäävale plastmasstorustikule PN>10 võib algtagasitäidet teha
tihendamata kui projektdokumentatsioonis on nii esitatud.
2.6.4 Lõputagasitäide
Teede alune lõputäide tehakse tihendamiskõlblikust pinnasest. Kui kaevisest saadav
pinnas on tihendatav, võib seda kasutada. Suurim lubatud kivide läbimõõt on 2/3 korraga
tihendatava kihi paksusest, kuid < 400 mm. Lõpptagasitäide tehakse tee (tänava) jagava
kihi materjalidega.
Väljaspool teede aluseid võib lõputagasitäiteks kasutada selleks sobivat kaevandatud
pinnast, silmas pidades eeltoodud suurimaid pinnase fraktsioone. Teede aluse
lõputagasitäite tihendusaste k=0.90 tagasitäide ulatub tee konstruktsioonini.
Liiklusalast väljaspool olevat tagasitäite tihendust ei ole vaja teha kui projekt-
dokumentatsioon on nii määratud. Sel juhul tuleb täide teha selliselt, et see järeltihenedes
saavutaks ümbritseva maapinna kõrguse.
Kaevude, hüdrantide jms. ümber tehtav lõputäide tehakse min 0.5 m ulatuses
külmakerkeohutust materjalist . Lõpptagasitäite tihendusastet kontrollitakse iga 50 m
tagant., kuid vähemalt 1 kontrollkatse objekti kohta. Vähim lubatud tulemus k= 0.88,
keskmine peab andma nõutava k=0.90.
2.6.5 Kaeviku tasanduskiht ja tagasitäide järves
Järves paigaldada torustikud kaeviku põhja – looduslikule pinnasele.
Plastmasstorudel arvestada, et torude DN< 200 mm kasutamisel max fraktsioon on 20 mm
ja torudele DN> 600 mm suurim lubatud on 60 mm. Kui kaeviku põhjas on suuremaid
fraksiooniga osakesi, siis tuleb need eemaldada.
OÜ Viva Insenerid 10 /11
TÖÖ NR: 015-12
STAADIUM: Tööprojekt
KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
Kaeviku tagasitäide teha järvest väljakaevatud pinnasega.
2.6.6 Korrastustööd
Peale tööde lõpetamist ehitusplats puhastatakse ja korrastatakse vastavalt esialgsele
olukorrale, kui projektdokumentaisioonis ei ole määratud teisiti. Kõik ehituspraht ja ajutised
ehitised viiakse ära, truubid ja kraavid puhastatakse, ajutiselt ümbertõstetud haljastus
pannakse tagasi jms. Kaevetööde käigus eemaldatud mustmuld paigaldatakse tagasi
peale täite paigaldamist ning külvatakse muru endisele kohale.
3 JÄRVEKÜTTESÕLM
Hoonesse paigaldatava järveküttesõlme kohta koostatakse eraldi projekt.
Koostas: Janno Parts (VK-insener, vastutav spetsialist)
OÜ Viva Insenerid 11 /11
TÖÖ NR: 015-12
STAADIUM: Tööprojekt
KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
ERIALA: Järvekütte välisvõrgud (Vv)
OBJEKT: EMÜ Limnoloogiakeskuse peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
SISUKORD
Jrk Kausta nimetus Dokumendi nimetus Kuupäev Joonise nr Leht nr Lehti kokku Dokumendi faili nimetus Muudatus
1 Vv Tiitelleht 5.07.2012 1 Tiitelleht.doc 5.10.2012
2 Vv Sisukord 5.07.2012 1 Sisukord.xls 5.10.2012
3 Vv Asukohaskeem 5.07.2012 1 asukohaskeem.pdf
4 Vv Seletuskiri 5.07.2012 11 Seletuskiri.doc 5.10.2012
5 Vv Spetsifikatsioon 5.07.2012 1 Spetsifikatsioon.xls 5.10.2012
JOONISED
6 Vv Järveküte 5.07.2012 Vv-1 1 1 Vv-1 Järvekütte asendiplaan.dwg 5.10.2012
Vv Järvekütte maaaluse kollektori skeem 5.07.2012 Vv-2 1 1 Vv-2 Järvekütte maaaluse kollektori skeem.dwg 5.10.2012
7
Vv-3 Järvekütte toru profiil kollektorist
Vv Järvekütte toru profiil kollektorist järveni 5.07.2012 Vv-3 1 1
8 järveni.dwg
Kaeviku lõige tänaval. Teekatte taastamine.
Vv 5.07.2012 Vv-4 1 1 Vv-4 Kaeviku lõiked.dwg 5.10.2012
9 Kaeviku lõige haljasalal
Koostas: Janno Parts (VK-insener, vastutav spetsialist)
Viva Insenerid OÜ 1/1
TÖÖ NR 015-12
STAADIUM Tööprojekt
KUUPÄEV 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012)
OBJEKT EMÜ Limnoloogiakeskuse peahoone
Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa
VÄLISVÕRKUDE MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON
NR. NIMETUS KOGUS ÜHIK MÄRKUSED
MAAKÜTTE VÄLISKONTUUR
maakütte plasttoru De40 PE PN6, L=400
1 24 tk Pipelife
m
2 vee survetoru De110 PE PN6 110 m Pipelife
elektrikeeviskollektor De110 väljavõtted
3 4 tk Hakaplast
12xDe40
4 elektrikeevispõlv 90° torule De110 4 tk Georg Fischer
Maakraan DN32 koos spindli pikenduse
5 48 kpl Hawle
ja kapega
30% etanooli lahus maakontuuri
6 16000 l
täitmiseks
13 mm paksune niiskuskindel ja
7 iseliimuv isolatsioonikoorik torule 110 m KAIMANN GmbH
De110
8 hülsstoru De160 PVC SN8 110 m Pipelife
Raskus 5 kg
vastavalt
9 raskused toru külge (5 kg) paigaldada 1 m
vajadusele
vahega
EHITUSTÖÖD
3
1 kaeviku kaevamine 200 m
2
2 torustiku aluse ettevalmistus 40 m
torustiku paigaldus (maakütte
3 magistraaltorustik kollektor-hoone) 4x25 m jm
4 maakütte torustiku paigaldus järve 9600 jm
5 kaeviku tagasitäide liivaga 100 m3
kaeviku tagasitäide väljakaevatud
6 pinnasega 100 m3
7 taastatav asfaltkate (1 kihti) 30 m2
8 äraveetav/laiali aetav pinnas 100 m3
9 maakütte torustiku paigaldus järve 1 töö
10 maakütte kollektorkaevu ehitus 1 töö
MUUD MATERJALID
3
1 killustik (fr 8…16 mm)/ liiv torualuseks 10 m
2 asfalt TAB12 II 2 m3
3 killustik (fr 16…32 mm) 6 m3
Märkused: 1. Seletuskirjas kirjeldatud tööde teostamiseks vajalikud spetsifikatsioonis puuduvad materjalid
kuuluvad töövõtu sisse.
2. Teede ja platside alla jääv kaeviku tagasitäide teha liivaga (keskliiv) ja pealmine kiht killustikuga.
Koostas: Janno Parts (VK-insener, vastutav spetsialist)
Viva Insenerid OÜ 1/1
PROJEKTEERITUD KOMMUNIKATSIOONID
OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID
paigaldamisel on ca. 0,6 ha V V OLEMASOLEV VEETORUSTIK
K K OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK
D D
paigaldusalani). T T
Kokku 24 ringi. OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
KRUNDI PIIR
TEEKATTE TAASTAMINE
D D
T T
LIKVIDEERITAVAD KOMMUNIKATSIOONID
K K LILVIDEERITAV KANALISATSIOONITORUSTIK
V V LILVIDEERITAV VEETORUSTIK
T T
VAREM PROJEKTEERITUD KOMMUNIKATSIOONID
V1 V1 PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK
K1 K1 PROJEKTEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK
K2 K2
W1.1 Projekteeritud 0,4 kV kaabel AXPK4G240 (B-klassi D=110mm) kaablikaitsetorus
W1.2 Projekteeritud 0,4 kV kaabel MCMK4x6/6 (B-klassi D=75mm) kaablikaitsetorus
Projekteeritud A-klassi kaablikaitsetoru
PJK -2 Projekteeritud muuseumi peajaotuskeskus
JK1-1 Muuseumi jaotuskeskus
KMH vajadusega ala
V1
ca. 2,7 ha W1.2
X
X
W1
W1. 2
W1
W1.2
X
W1.2
X
W1
X 2 W1
1.
X
W
V1
X
K1
K1
JK1-1 X K1 X K1
X K1
X X
X
318,58 m2 W1
W1.2
W1
V1
X
Torustiku paigalduse kogulaius ~3,5 m olemasolevas
X
K1
W1. 2
asukohas likvideerida
X
W1
V1
W1
X
W1.2
X
K1
W1 W1
V1
X
X
Maa-alune
W1.2
Asfaltkatte taastamine
K1
1-kihis TAB12 II
minevatele torustikele
X
86 m
X
vt. skeemi
V1
X W1
XK1
X
Magistraaltorud
X
V1
hoonesse
X
X
K1
V1
X
X
asukoht viilhalli
Maa-alune
X
tulevatele torustikele K1
vt. skeemi
K2
kollektori
ja hoone vaheline torustik Peahoone
4xDe110 PE PN10 + 13 mm
paksune isolatsioonikoorik
A
A
h=-1,2 m, L= 25 m
K2
K2
K2
PJK-2
W
1.
1
W1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W1.
maakraan DN32 koos spindli maakraan DN32 koos spindli
1.6
pikenduse ja kapega (plastluuk)
minevale torustikule (12 tk)
2.0 2.0
maakraan DN32 koos spindli maakraan DN32 koos spindli
2.2
pikenduse ja kapega (plastluuk)
minevale torustikule (12 tk)
magistraaltorustik 2xDe110 hoonesse magistraaltorustik 2xDe110 hoonest
1 1
1.2
1.8
Muudatus Muudatuse kirjeldus Proj.
2.0
kape kape
spindli pikendus spindli pikendus
km. 38,59 km. 38,59
2.0
1.2
maakraan DN32 maakraan DN32
De40 PE
0.2
De40 PE
1.2
9.2
3.0
km. 33.93
1.2
0.2
OLUKORRAGA).
0.3 0.3
0.3 0.2 0.4 0.2 0.3 0.3 0.2 0.4 0.2 0.3
1.8 1.8
Muudatus Muudatuse kirjeldus Proj.
VALITSEVATEST EHITUSTINGIMUSTEST.
Saatja: Markus Mägi <
[email protected]>
Saaja: Ivar Lilleberg, Väino Kaur
Teema: FW: EMÜ limnoloogiajaama järveküte
Tere
Saadan Limnoloogiajaama järvekütte teostusdokumentatsiooni. Selle leiate siit: http://markusmagi.planet.ee/Limnoloogia/
Tervitades
Markus Mägi
53056371
From: Väino Kaur
Sent: Wednesday, November 14, 2012 5:25 PM
To: Markus Mägi
Subject: FW: EMÜ limnoloogiajaama järveküte
From: Väino Kaur
Sent: 14. november 2012. a. 13:44
To: 'Ivar Lilleberg'
Subject: RE: EMÜ limnoloogiajaama järveküte
Tere.
Saadan vajaliku täitedokumentatsiooni ja projekti.
Kasutusloa taotlusega tegelen.
Lisaks saadan ka kaldale paigaldatava keelava ohumärgi. Ohumärgi vastavust nõuetele ootan veel Veeteede ametilt.
Kui midagi on puudu või ebakorrektselt, siis ootan meeleldi tagasisidet.
Ilmselt kohtume tuleval nädalal ja kui kõik on korras, siis ehk ka kasutusluba on meil hiljemalt 26.11.2012 käes. Omalt poolt teen kõik selleks, et see nii ka on.
Lugupidamisega
Väino Kaur
Projektijuht
Lõuna-Eesti piirkond
Mob. +372 513 6450
[email protected]
www.yit.ee
From: Ivar Lilleberg [mailto:
[email protected]]
Sent: 14. november 2012. a. 8:28
To: Väino Kaur
Subject: RE: EMÜ limnoloogiajaama järveküte
Tere,
Kasutusloa menetluses on meil objekti ülevaatuse-vastuvõtu akt tõesti sees. Siinkohal olekski mõistlik mingi aeg kokku leppida, millal Tehnilise Järelevalve Amet kohapeale tuleb. Lisaks esitada kasutusloa taotlus koos kogu dokumentatsiooniga (kirjeldatud ehitusseaduse § 33 lõikes 2), mille saaks enne kohapeale tulekut läbi vaadata.
Lugupidamisega,
Ivar Lilleberg
Ehitus- ja elektriosakonna spetsialist
Tehnilise Järelevalve Amet
Sõle 23A, 10614 Tallinn
667 2154
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.tja.ee <http://www.tja.ee/>
___________________________________________________________________________
Tehnilise Järelevalve Ametiga saab nüüdsest suhelda ka elektrooniliselt läbi
e-teenuste keskkonna: https://emoodul.tja.ee/ <https://emoodul.tja.ee/>
From: Väino Kaur [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, November 13, 2012 4:24 PM
To: Ivar Lilleberg
Subject: EMÜ limnoloogiajaama järveküte
Tere.
Meil on kuidagi äkki saanud EMÜ Limnoloogiajaama järveküte valmis.
Koos on ka täitedokumentatsioon mida sooviks Teile edastada.
Mul puudub varasem kogemus Teie ametkonnaga kasutuslao taotlemise kogemus.
Kas ka Teie ametkonnal on " Objekti ülevaatuse-vastuvõtu akt" või midagi sarnast.
Loodan, et ma ei ole midagi olulist tegemata jätnud.
Lugupidamisega
Väino Kaur
Projektijuht
Lõuna-Eesti piirkond
Mob. +372 513 6450
[email protected]
www.yit.ee