dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

EMÜ Limnoloogiajaama järvekütte ehitamise dokumentatsioon

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 16. november 2012
Viit
12-2376-001
Registreeritud
16. november 2012
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Maaülikool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6.12S Ehitusohutuse järelevalve (2009-2013) (Suletud)
Sari
6.12-3 Avalikku veekogusse ehitamisega seotud dokumendid (va otsused)
Toimik
12-2376
Vastutaja
TJA Migratsioon (Ehitus- ja elektriosakond)
Lahendamise tähtaeg
16. detsember 2012

Failid

  • 📎Dok.rar20002 KB
  • 📎FW EMÜ limnoloogiajaama järveküte.msg70 KB
  • 📎hoiatus_paatide_ankurdamine.jpg
  • 📎L%f5plik J%e4rvek%fcte 05.10.2012.zip4110 KB

Sisu (failidest)

Mitteametlik väljavõte. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist Asukohaskeem: Limnoloogiajaama 1. Rannu vald, Tartumaa X = 6454588, Y = 624363 X = 6453889, Y = 623664 M 1:4110 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu. Leht 1 / 2 Maa-amet 2010. Kõik õigused kaitstud. Mitteametlik väljavõte. Leht 2 / 2 Maa-amet 2010. Kõik õigused kaitstud. Mitteametlik väljavõte. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist Asukohaskeem: Limnoloogiajaama 1. Rannu vald, Tartumaa X = 6454588, Y = 624363 X = 6453889, Y = 623664 M 1:4110 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu. Leht 1 / 2 Maa-amet 2010. Kõik õigused kaitstud. Mitteametlik väljavõte. Leht 2 / 2 Maa-amet 2010. Kõik õigused kaitstud. TÖÖ NR: 015-12 TELLIJA: YIT Ehitus AS EMÜ LIMNOLOOGIAJAAMA PEAHOONE LIMNOLOOGIAJAAMA 1, RANNU VALD, TARTUMAA JÄRVEKÜTTE VÄLISOSA MUUDATUS 05.10.2012 STAADIUM: TÖÖPROJEKT PROJEKTI KOOSTAJA - VASTUTAV SPETSIALIST: Janno Parts TARTU OKTOOBER 2012 VIVA INSENERID OÜ tel: +372 7 304244 Reg. nr 12237078 Riia 181a, Tartu 51014 [email protected] MTR reg. nr EEP002359 TÖÖ NR: 015-12 STAADIUM: Tööprojekt KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa SELETUSKIRI 1. ÜLDIST......................................................................................................................... 3 1.1 Lähteandmed ........................................................................................................ 3 1.2 Normatiivne baas .................................................................................................. 3 1.3 Töövõtu maht ........................................................................................................ 4 1.4 Kontroll ja ekspluatatsiooni võtmine: ..................................................................... 4 2. JÄRVEKÜTTE VÄLISKONTUURI LAHENDUS ............................................................ 4 2.1 Üldine .................................................................................................................... 4 2.2 Torustiku materjal ja paigaldamine ........................................................................ 5 2.3 Pumbad ................................................................................................................. 6 2.4 Isolatsioon ............................................................................................................. 7 2.5 Torustiku surveproov, puhastus ja tööle võtmine .................................................. 7 2.6 Ehitustöödest ........................................................................................................ 8 2.6.1 Üldine kirjeldus ............................................................................................... 8 2.6.2 Tasandusaluskiht torudele ............................................................................. 9 2.6.3 Algtagasitäide............................................................................................... 10 2.6.4 Lõputagasitäide ............................................................................................ 10 2.6.5 Kaeviku tasanduskiht ja tagasitäide järves ................................................... 10 2.6.6 Korrastustööd ............................................................................................... 11 3 JÄRVEKÜTTESÕLM .................................................................................................. 11 OÜ Viva Insenerid 2 /11 TÖÖ NR: 015-12 STAADIUM: Tööprojekt KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa 1. ÜLDIST Käesoleva projekti osas on käsitletud EMÜ Limnoloogiakeskuse peahoone järvekütte töökirjeldusi tööprojekti mahus. Ehitusobjekt EMÜ Limnoloogiakeskuse peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa Projekti tellija: YIT Ehitus AS Projekteerijad: OÜ Viva Insenerid Tel: 7304244 Janno Parts (VK-insener) 1.1 Lähteandmed Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised materjalid: - OÜ MPM Lahendused poolt koostatud asendiplaan. - AS Kobras poolt koostatud geodeetiline alusplaan. - Maakütte välisosa põhiprojekt (OÜ Vivaprojekt, VP-035-11) 1.2 Normatiivne baas Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised normdokumendid: - EVS 843:2003 Linnatänavad - AL ST 1-02 Eesti Asfaldiliidu Standard - RIL 77 – 1990 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - MaaRYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. - Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 (23.09.2006): Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. - Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002. - EVS 844:2004 Hoonete kütte projekteerimine. - Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76: Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus. - EVS 843:2003 Linnatänavad. Käesolev seletuskiri ja joonised täiendavad teineteist. OÜ Viva Insenerid 3 /11 TÖÖ NR: 015-12 STAADIUM: Tööprojekt KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa 1.3 Töövõtu maht Välisvõrgud: Töövõtu hulka kuulub joonistes, antud seletuskirjas mainitud kohustused, tööd ja seadmed. Töövõtja väljastab tellijale ja teistele töövõtjatele hangete õigeaegses kohaletoimetamiseks vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule. Juhul, kui töövõtja kasutab projektis määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt parameetritelt vastama töövõtu dokumentides määratud seadmetele ja materjalidele. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja tööde järelvaataja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab töövõtja. Kõigist tööde käigus esile tulnud jooniste ebatäpsusest peab töövõtja koheselt teatama projekteerijale. Töövõtja koostab: - ehitustöödeks vajalikud tööjoonised (kokkuleppel peatöövõtjaga) - ühendus ja montaažijoonised teiste töövõtjate ja oma töödega seotud seadmete ja nende montaaži kohta - ametiisikute poolt nõutavad kooskõlastusjoonised 1.4 Kontroll ja ekspluatatsiooni võtmine: Töövõtja peab ise hoolitsema kõigi vajalike ametiisikute poolt tehtavate kontrollide läbiviimise eest enne tööde üleandmist tellijale. Nendega kaasnevad kulutused tagab töövõtja. Kõik seadmete ehitus- ja montaažtööd tuleb teha nii, et nad vastavad kehtivatele seadustele ja määrustele. 2. JÄRVEKÜTTE VÄLISKONTUURI LAHENDUS 2.1 Üldine Käesoleva projekti koostamise eesmärgiks on anda lahendus järveküttetorustiku paigaldamiseks Võrtsjärve. OÜ Viva Insenerid 4 /11 TÖÖ NR: 015-12 STAADIUM: Tööprojekt KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa Projekti koostamise aluseks on projekti koostamise aluseks on AS Kobras poolt koostatud “Limnoloogiajaama 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering” töö nr T 089 ja EMÜ poolt koostatud Limnoloogiakeskuse Järvemuuseumi projekteerimise lähteülesanne. 2.2 Torustiku materjal ja paigaldamine Järveküttetorustik paigaldatakse Võrtsjärve, mille põhja st. kontuuri paigaldusasukohatemperatuur on talvel max. + 2 grd., siis arvestuslikuks ammutamisvõimsuseks on ~30 W/m². Rekonstrueeritavate hoonete soojuskoormus kokku on 190 kW. Järvekütte kontuuri paigaldusala (vt. joonis VV-1) Võrtsjärves on ~6000 m². Järveküttetorustike ringe saab paigaldada kaldast 80 meetri kaugusel. Kaldale lähemal oleval alal on oht, et veekogu külmub põhjani läbi. Torude paigaldusvahe on 1,0 m. Järvekütte torustik peab olema jaotatud kaheks eraldi suureks kontuuriks (sektoriks) (I kontuur sisaldab 12 järveküttetorustiku ringi ja II kontuur 12 järveküttetorustiku ringi). Kontuurile paigaldada rõhuandur. Lekke korral rõhk süsteemis alaneb ja süsteem annab häire. Häire süsteemi rõhulangust peab jõudma hoolduspersonalile. Lekke asukoht tuleb võimalikut kiiresti parandada. Staatilise rõhu hoidmiseks küttesüsteemides on ettenähtud membraaniga paisupaagid (eelrõhk 0,15 MPa), mis kompenseerib vedeliku mahu kõikumised erinevatel veetemperatuuridel. Suletud maasoojussüsteemid täitmisel kasutatakse 30%-lise lahusega etanooli, mis kinnitatakse vastavalt tootjatehasekaardiga. Pumbad monteerida vastavalt pumba montaažjuhendile. Järvesoojus-, jahutus- küttesüsteemide töörõhk on 0,15 MPa (1,5 bar). Torustiku ja selle kõikide osade maksimaalne töösurve on 0,3 MPa. Süsteemidele on ettenähtud tsirkulatsioonipumbad. Paigaldamine järve:  Järveküttetorustik ehitada De40 PE maakütte plasttorudest. Torude ühendused teha elektrikeevismuhviga. Küttesõlmedes ehitada järvekütte magistraaltorustik sirgest PE plastmasstorudest ja ühenduskohad elektrikeevismuhvi ühendustega. Kõik torude lõikekohad tuleb freesida ja torud puhastatakse seest enne ühendamist.  Järve paigaldatava järvekütte ühe toruringi pikkus on 400 m.  Torude vahekaugus on 1,0 m.  Kontuuri uputamisel veekogusse kasutatakse selleks ettenähtud raskuseid (betoonkaal 5 kg/tk). Raskused paigaldada 1 m sammuga. Kaalud takistavad toru pinnalekerkimist, kui toru ümber tekib jää.  Lahtise vee ajal paigaldatakse kontuur otse torurullilt, näit. paadiga. Vette lastes paigaldatakse torule raskused, mis uputavad kontuuri veekogu põhja.  Raskused paigaldatakse ümber toru ja kinnitid pingutatakse hästi. OÜ Viva Insenerid 5 /11 TÖÖ NR: 015-12 STAADIUM: Tööprojekt KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa  Raskuste vahemaa on umbes 1 m, mis tagab piisavalt sirge kontuuri veekogu põhjas ja ei lase tekkida õhukotte (kontuuri õhutamine on raske ja võib tekkida tsirkulatsiooni probleeme).  Paigalduse ajal peab olema kindel, et uputatav kontuur ei satu veekogu põhjas oleva kõrgema künka, kivi vms. kohale (tekib õhukott).  Veekogu sügavus peaks olema suuremalt osalt vähemalt 3 m.  Toru ühendamise vajadusel on lubatud kasutada ainult elektrikeevitusmuhvi ühendusi.  Kaldajoonel (torustik kollektorist kuni järves kontuuri paigaldamise alani) kaevatakse kontuur sellisesse sügavusse (vähemalt 0,8 m veepinnast), mis on ohutu ka talvel, arvestades madalaima veetaseme juures paksema jää alumist taset. Antud objektil asub kontuuride paigaldamise ala 80 m kaugusel kaldast. Maal paigaldatakse kontuur 1,1-1,2 m sügavusele kuni kollektorkaevuni välja. Kollektorkaevus toimub kontuuride ühendamine kollektortorusse.  Kollektorist kuni alani, kuhu paigaldatakse kütteringid, tuleb järve minevad ja tulevad torustikud paigaldada eraldi kaevikutesse. Kaevikute vahekaugus peab olema minimaalselt 1 m.  Järvekütte ringide õhutamine toimub küttesõlmes.  Kollektorist kuni hoonesse paigaldatavate maasoojuspumpadeni ehitada torustik plasttoruga PEH/PEM PN10. Torustikule paigaldada niiskuskinedel isolatsioon. Torustik koos isolatsiooniga paigaldada hülsstorusse De160 PVC SN8.  Veekogu põhjas olevad väiksemad objektid (autorehvid, kivid, betoon-elemendid ja muu prügi) ei sega kollektori uputamist ega töötamist.  Kaldale paigaldatakse ankurusse jäämise ja kalapüüki keelavad märgid. Lisaks märgistatakse küttekontuuri ala poidega. Küttekontuuri asukoht kantakse järvekaardile. Järve paigaldatava küttekontuuri iga on 50 aastat. Ehituse käigus jälgitakse projekti, Eesti projekteerimisnorme ja Soome kvaliteedi nõudeid Talotekniikka RYL 2002 (Hoone tehnosüsteemide RYL 2002, Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded) esitatud kvaliteeditaset ja tööviise, kui projektis ei ole esitatud muid nõudmisi. 2.3 Pumbad Tsirkulatsiooni tagamiseks torustikes, paigaldatakse elektrilised tsirkulatsioonipumbad. Pumba mootorid peavad olema otse vahelduvvooluvõrku lülitatavad, parameetritega 230 / 400 V, 50 Hz, niiskus- ning lühiühenduskindlad. Pumbad varustatakse toru läbimõõdule vastavate sulgurventiilidega. Pumpade võimsus peab vastama seadmestiku parameetritele (järveküttesüsteemi väliskontuuri primaarringipump suudaks tagada seadmete maksimaalsel töökoormusel soovitud vooluhulga). OÜ Viva Insenerid 6 /11 TÖÖ NR: 015-12 STAADIUM: Tööprojekt KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa Töövõtja peab kontrollima pumpade tõstevõimsuse vastavust valitud seadmete survekadudele. Pumbad kuuluvad hoone küttesõlme töövõttu. 2.4 Isolatsioon Hoone vundamendist läbiminek ja vundamendist kahe meetri kaugusele jäävad järvekütte magistraaltorustikud tuleb isoleerida. Torustik isoleeritakse vahustatud kummiisolatsiooniga, näit. Kaiflex, s=13 mm. Isolatsioon liimitakse kokku niiskuskindlalt. Kollektori ja hoone vaheline torustik isoleeritakse ja paigaldatakse hülsstorusse De160 PVC SN8. Isolatsioon peab olema paigaldatud nõuete kohaselt ja välja nägema korrektse ja esteetilise välimusega. Töö nõuded on kirjeldatud näitena: 1.) EVS 860:2006 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. 2.) EVS 860-1:2008 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1. 3.) EVS 860-6:2008 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 6. 2.5 Torustiku surveproov, puhastus ja tööle võtmine Järveküttetorustiku ja armatuuride surveproov toimub järgmiselt: - Torustikust eraldatakse seadmed, mis ei kannata proovi survet - Kui on võimalik, ühendatakse erinevad kontuurid surveproovi ajaks - Torustik täidetakse suruõhuga (torustiku täitmisel toimub plastmasstoru paisumine, mis peab stabiliseeruma enne surveproovi alustamist) - Torustiku proovisurve, mis on 1,3 x max. töösurve (1,3 x 0,3 MPa), tõstetakse survepumbaga - Pump eraldatakse torustikust - Torustikust ei tohi surve langeda 180 min. jooksul - Surveproovi tulemus protokollitakse - Pärast heakskiidetud surveproovi tagastatakse proovi eelne olukord Enne torustiku täitmist tuleb torustik vajadusel pesta läbi kas suruõhu või puhta veega. Pärast pesemist puhastatakse võrkude kõik filtrid. Veega läbipesemiseks kasutatakse tsirkulatsiooniveepumpasid ja vajaduse korral abipumpasid. Kui läbipesemine toimub tarbimisveega, vajalikud läbipesemisühendused kuuluvad töövõttu. Pärast läbipesu täita Järveküttetorustik 30%-lise etanooli lahusega. OÜ Viva Insenerid 7 /11 TÖÖ NR: 015-12 STAADIUM: Tööprojekt KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa 2.6 Ehitustöödest 2.6.1 Üldine kirjeldus Järveküttetorustiku ehitustööd teha vastavalt Heale Ehitustavale. Järveküttetorustiku paigaldamisel jälgida tootjapoolseid juhiseid. Ristuvate kommunikatsioonide kõrgused on antud orienteeruvalt. Projekteeritud torudega ristuvate teiste olemasolevate torude ja kaablite täpsed sügavused kooskõlastada nende trasside valdajatega. Kaevamistööd lähemal kui 2 m olemasolevatest kommunikatsioonidest teha käsitsi. Ristuvate side- ja elektrikaablite ümber paigaldada kaitsehülsid nii, et hülsi ots jääks torustiku teljest vähemalt 1 m kaugusele. Kui kaevetööde käigus selgub, et kaablid paiknevad sügavamal kui on toodud pikiprofiilidel, siis tuleb kaablid vajalikus pikkuses lahti kaevata ning tagada kaabli ja kaugküttetoru mantli 10 cm kuja. Lahti kaevatud sidekanalisatsioonitorud ning elektri- ja sidekaablid riputada ehitusperioodiks üle kaeviku asetatud talade külge. Olemasolevad tööst kõrvale jäävad torustikud likvideerida ja utiliseerida selleks ette nähtud kohta. Kaevetööd teostada vastavalt kehtivale korrale ja vastavate lubade alusel. Väljakaevatud pinnas ladustada selleks ettenähtud pinnase täitekohta või ajada laiali kinnistul ja ülesvõetud asfalt ladustada kooskõlas kohaliku tee valdajaga Ohutustehnilisi nõudeid järgides teostada kommunikatsioonitrasside kaitsetsoonis kaevamistööd käsitsi. Torustike paigaldamisel ja kaevude rajamisel järgida antud toodete valmistajatehase poolt kindlaksmääratud paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Järve minevad torustikud (pealevool) paigaldada ühte kaevikusse (~1 m laiune) ja järvest tulevad torustikud (tagasivool) teise kaevikusse (~1 m laiune). Kaevikute vahele peab jääma vähemalt 1 m laiune pinnase riba. See välistab selle, et järve minevad jahtunud vedelikuga torustikud ei jahuta maha järvest tulevaid soojema vedelikuga torustike. Vahetult enne kollektorkaevu paigaldada peale- ja tagasivoolutorustikud ühte kaevikusse. Torustikud järve kaldal (ala, mis on madalaima veetaseme korral järves) paigaldada 1 m sügavusele. Järves peab torustik jääma vähemalt 1 m sügavusele (arvestatuna veepinnast). Võrtsjärve madalaim veetase on Rannu-Jõesuu vaatlusposti 0-punktist (33,07 m BS) 93 cm madalamal (32,14 m). Seega torustiku kaeviku põhja kõrgusmärk on 31,00 (madalaima veetaseme korral veepiirist kuni maakütte kontuuri paigaldamise alani). Kaevik kaevatakse ekskavaatoriga. Põhjasetted on seal piirkonnas (ala kuhu sisse tuleb kaevata torustik) puhas järveliiv. Pärast torustiku paigaldust pannakse pinnas samasse kohta tagasi. Mingit setetest ainete vabastamist sellega ei toimu, nagu järvemuda põhjal . OÜ Viva Insenerid 8 /11 TÖÖ NR: 015-12 STAADIUM: Tööprojekt KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, kruus, muru jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Kaevik kaevata piisava nõlvusega või kasutada nõlvatoestust. Kaevik hoida kuivana. Enne kaeviku tagasitäitmist tuleb kontrollida, et kõik keevisliited ja jätkud on kontrollitud ja heaks kiidetud, torustiku ülevaatus on lõpetatud ja kõik katsetused on tehtud. Torustikud katta 30 cm liivakihiga (algtäide). Tänavatel täita kaevik kogu ulatuses liivaga ja tihendada 30 cm kihtide kaupa kuni 98% tihendusastmeni. Haljasalal täita kaevik välja kaevatud mineraalse pinnasega. Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma nõudeid avalikult kasutataval teel, sammuti tee kaitsevööndis juhul, kui teetööga kaasneb või võib kaasneda oht liiklejale või töötegijale. Liiklus korraldatakse teetööde ajal, tööde katkestamisel ja vaheajal liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, vilkurite, ohutuslampide, suunavate valgusseadmete, tõkestus- ja hoiatusvahendite ning muude liikluskorraldusvahenditega või reguleerijate abil. Koostada ehitusaegne liiklusskeem, mis tagaks juurdepääsu kõikidele hoonetele. 2.6.2 Tasandusaluskiht torudele Torude alla tasandusaluskihiks kasutatakse liiva, kruusa - suurim fraktsiooniläbimõõt on 10% toru nimiläbimõõdust. Plastmasstorudel arvestada, et torude DN< 200 mm kasutamisel max fraktsioon on 20 mm ja torudele DN> 600 mm suurim lubatud on 60 mm. Killustikku (fraktsioon < 16 mm) võib kasutada aluskihiks plastmasstorudele DN>100 mm. Kui olukord on selline, et aluskiht (liiv) võib jäätuda - tehakse tasandusalus killustikust või kruuskillustikust, mille suurim teraläbimõõt on juhiste kohane ja millest puudub teraläbimõõt < 8 mm. Tasandusaluskiht tehakse toru alla selle välispinnast mõõdetuna  150mm paksusena, tihendusaste > 90%. Tasandusaluskihi materjali sobilikkust kontrollitakse fraktsiooni kontrollmõõtmistega (igast 50 m3 kogusest võetakse 1 proov). Aluskihi tihendusastet kontrollitakse iga 50 m tagant, siiski vähemalt l proov objekti kohta. Proovide tulemuste keskmine peab olema nõutav tihendusaste, vähim tulemus ei tohi olla alla 88%. Kui kaevise põhjas olev looduslik pinnas vastab aluskihile esitatud nõuetele - võib seda pinnast kasutada. OÜ Viva Insenerid 9 /11 TÖÖ NR: 015-12 STAADIUM: Tööprojekt KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa 2.6.3 Algtagasitäide Üldnõuded Täitematerjal ei tohi kahjustada torustike kattekihte. Täitematerjalis ei tohi olla jäätunud materjali. Algtagasitäide tehakse liivast või kruusast ja tihendatakse k=0.95. Enne tihendamist peab olema plastmasstorudele asetatud vähemalt 0.3 m paksune täitekiht. Algtagasitäite kasutatava materjali kontrollproovid võetakse üks proov 200 m 3 kohta igast partiist. Tihendusastme kontrollproov tehakse iga 50 m tagant. Vähim üksik mõõtetulemus võib olla k=0.93, mõõtepunktide keskmine peab olema k=0.95. Algtagasitäitel peab jälgima, et torude asendid ei muutu. On soovitatav esimene kiht vahetult toru ümber; teha labidatööna käsitsi. Liiklusaladest väljaspoole jäävale plastmasstorustikule PN>10 võib algtagasitäidet teha tihendamata kui projektdokumentatsioonis on nii esitatud. 2.6.4 Lõputagasitäide Teede alune lõputäide tehakse tihendamiskõlblikust pinnasest. Kui kaevisest saadav pinnas on tihendatav, võib seda kasutada. Suurim lubatud kivide läbimõõt on 2/3 korraga tihendatava kihi paksusest, kuid < 400 mm. Lõpptagasitäide tehakse tee (tänava) jagava kihi materjalidega. Väljaspool teede aluseid võib lõputagasitäiteks kasutada selleks sobivat kaevandatud pinnast, silmas pidades eeltoodud suurimaid pinnase fraktsioone. Teede aluse lõputagasitäite tihendusaste k=0.90 tagasitäide ulatub tee konstruktsioonini. Liiklusalast väljaspool olevat tagasitäite tihendust ei ole vaja teha kui projekt- dokumentatsioon on nii määratud. Sel juhul tuleb täide teha selliselt, et see järeltihenedes saavutaks ümbritseva maapinna kõrguse. Kaevude, hüdrantide jms. ümber tehtav lõputäide tehakse min 0.5 m ulatuses külmakerkeohutust materjalist . Lõpptagasitäite tihendusastet kontrollitakse iga 50 m tagant., kuid vähemalt 1 kontrollkatse objekti kohta. Vähim lubatud tulemus k= 0.88, keskmine peab andma nõutava k=0.90. 2.6.5 Kaeviku tasanduskiht ja tagasitäide järves Järves paigaldada torustikud kaeviku põhja – looduslikule pinnasele. Plastmasstorudel arvestada, et torude DN< 200 mm kasutamisel max fraktsioon on 20 mm ja torudele DN> 600 mm suurim lubatud on 60 mm. Kui kaeviku põhjas on suuremaid fraksiooniga osakesi, siis tuleb need eemaldada. OÜ Viva Insenerid 10 /11 TÖÖ NR: 015-12 STAADIUM: Tööprojekt KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) OBJEKT: EMÜ Limnoloogiajaama peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa Kaeviku tagasitäide teha järvest väljakaevatud pinnasega. 2.6.6 Korrastustööd Peale tööde lõpetamist ehitusplats puhastatakse ja korrastatakse vastavalt esialgsele olukorrale, kui projektdokumentaisioonis ei ole määratud teisiti. Kõik ehituspraht ja ajutised ehitised viiakse ära, truubid ja kraavid puhastatakse, ajutiselt ümbertõstetud haljastus pannakse tagasi jms. Kaevetööde käigus eemaldatud mustmuld paigaldatakse tagasi peale täite paigaldamist ning külvatakse muru endisele kohale. 3 JÄRVEKÜTTESÕLM Hoonesse paigaldatava järveküttesõlme kohta koostatakse eraldi projekt. Koostas: Janno Parts (VK-insener, vastutav spetsialist) OÜ Viva Insenerid 11 /11 TÖÖ NR: 015-12 STAADIUM: Tööprojekt KUUPÄEV: 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) ERIALA: Järvekütte välisvõrgud (Vv) OBJEKT: EMÜ Limnoloogiakeskuse peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa SISUKORD Jrk Kausta nimetus Dokumendi nimetus Kuupäev Joonise nr Leht nr Lehti kokku Dokumendi faili nimetus Muudatus 1 Vv Tiitelleht 5.07.2012 1 Tiitelleht.doc 5.10.2012 2 Vv Sisukord 5.07.2012 1 Sisukord.xls 5.10.2012 3 Vv Asukohaskeem 5.07.2012 1 asukohaskeem.pdf 4 Vv Seletuskiri 5.07.2012 11 Seletuskiri.doc 5.10.2012 5 Vv Spetsifikatsioon 5.07.2012 1 Spetsifikatsioon.xls 5.10.2012 JOONISED 6 Vv Järveküte 5.07.2012 Vv-1 1 1 Vv-1 Järvekütte asendiplaan.dwg 5.10.2012 Vv Järvekütte maaaluse kollektori skeem 5.07.2012 Vv-2 1 1 Vv-2 Järvekütte maaaluse kollektori skeem.dwg 5.10.2012 7 Vv-3 Järvekütte toru profiil kollektorist Vv Järvekütte toru profiil kollektorist järveni 5.07.2012 Vv-3 1 1 8 järveni.dwg Kaeviku lõige tänaval. Teekatte taastamine. Vv 5.07.2012 Vv-4 1 1 Vv-4 Kaeviku lõiked.dwg 5.10.2012 9 Kaeviku lõige haljasalal Koostas: Janno Parts (VK-insener, vastutav spetsialist) Viva Insenerid OÜ 1/1 TÖÖ NR 015-12 STAADIUM Tööprojekt KUUPÄEV 20.07.2012 (muudatus 05.10.2012) OBJEKT EMÜ Limnoloogiakeskuse peahoone Limnoloogiajaama 1, Rannu vald, Tartumaa VÄLISVÕRKUDE MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON NR. NIMETUS KOGUS ÜHIK MÄRKUSED MAAKÜTTE VÄLISKONTUUR maakütte plasttoru De40 PE PN6, L=400 1 24 tk Pipelife m 2 vee survetoru De110 PE PN6 110 m Pipelife elektrikeeviskollektor De110 väljavõtted 3 4 tk Hakaplast 12xDe40 4 elektrikeevispõlv 90° torule De110 4 tk Georg Fischer Maakraan DN32 koos spindli pikenduse 5 48 kpl Hawle ja kapega 30% etanooli lahus maakontuuri 6 16000 l täitmiseks 13 mm paksune niiskuskindel ja 7 iseliimuv isolatsioonikoorik torule 110 m KAIMANN GmbH De110 8 hülsstoru De160 PVC SN8 110 m Pipelife Raskus 5 kg vastavalt 9 raskused toru külge (5 kg) paigaldada 1 m vajadusele vahega EHITUSTÖÖD 3 1 kaeviku kaevamine 200 m 2 2 torustiku aluse ettevalmistus 40 m torustiku paigaldus (maakütte 3 magistraaltorustik kollektor-hoone) 4x25 m jm 4 maakütte torustiku paigaldus järve 9600 jm 5 kaeviku tagasitäide liivaga 100 m3 kaeviku tagasitäide väljakaevatud 6 pinnasega 100 m3 7 taastatav asfaltkate (1 kihti) 30 m2 8 äraveetav/laiali aetav pinnas 100 m3 9 maakütte torustiku paigaldus järve 1 töö 10 maakütte kollektorkaevu ehitus 1 töö MUUD MATERJALID 3 1 killustik (fr 8…16 mm)/ liiv torualuseks 10 m 2 asfalt TAB12 II 2 m3 3 killustik (fr 16…32 mm) 6 m3 Märkused: 1. Seletuskirjas kirjeldatud tööde teostamiseks vajalikud spetsifikatsioonis puuduvad materjalid kuuluvad töövõtu sisse. 2. Teede ja platside alla jääv kaeviku tagasitäide teha liivaga (keskliiv) ja pealmine kiht killustikuga. Koostas: Janno Parts (VK-insener, vastutav spetsialist) Viva Insenerid OÜ 1/1 PROJEKTEERITUD KOMMUNIKATSIOONID OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID paigaldamisel on ca. 0,6 ha V V OLEMASOLEV VEETORUSTIK K K OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK D D paigaldusalani). T T Kokku 24 ringi. OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL OLEMASOLEV SIDEKAABEL KRUNDI PIIR TEEKATTE TAASTAMINE D D T T LIKVIDEERITAVAD KOMMUNIKATSIOONID K K LILVIDEERITAV KANALISATSIOONITORUSTIK V V LILVIDEERITAV VEETORUSTIK T T VAREM PROJEKTEERITUD KOMMUNIKATSIOONID V1 V1 PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK K1 K1 PROJEKTEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK K2 K2 W1.1 Projekteeritud 0,4 kV kaabel AXPK4G240 (B-klassi D=110mm) kaablikaitsetorus W1.2 Projekteeritud 0,4 kV kaabel MCMK4x6/6 (B-klassi D=75mm) kaablikaitsetorus Projekteeritud A-klassi kaablikaitsetoru PJK -2 Projekteeritud muuseumi peajaotuskeskus JK1-1 Muuseumi jaotuskeskus KMH vajadusega ala V1 ca. 2,7 ha W1.2 X X W1 W1. 2 W1 W1.2 X W1.2 X W1 X 2 W1 1. X W V1 X K1 K1 JK1-1 X K1 X K1 X K1 X X X 318,58 m2 W1 W1.2 W1 V1 X Torustiku paigalduse kogulaius ~3,5 m olemasolevas X K1 W1. 2 asukohas likvideerida X W1 V1 W1 X W1.2 X K1 W1 W1 V1 X X Maa-alune W1.2 Asfaltkatte taastamine K1 1-kihis TAB12 II minevatele torustikele X 86 m X vt. skeemi V1 X W1 XK1 X Magistraaltorud X V1 hoonesse X X K1 V1 X X asukoht viilhalli Maa-alune X tulevatele torustikele K1 vt. skeemi K2 kollektori ja hoone vaheline torustik Peahoone 4xDe110 PE PN10 + 13 mm paksune isolatsioonikoorik A A h=-1,2 m, L= 25 m K2 K2 K2 PJK-2 W 1. 1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1. maakraan DN32 koos spindli maakraan DN32 koos spindli 1.6 pikenduse ja kapega (plastluuk) minevale torustikule (12 tk) 2.0 2.0 maakraan DN32 koos spindli maakraan DN32 koos spindli 2.2 pikenduse ja kapega (plastluuk) minevale torustikule (12 tk) magistraaltorustik 2xDe110 hoonesse magistraaltorustik 2xDe110 hoonest 1 1 1.2 1.8 Muudatus Muudatuse kirjeldus Proj. 2.0 kape kape spindli pikendus spindli pikendus km. 38,59 km. 38,59 2.0 1.2 maakraan DN32 maakraan DN32 De40 PE 0.2 De40 PE 1.2 9.2 3.0 km. 33.93 1.2 0.2 OLUKORRAGA). 0.3 0.3 0.3 0.2 0.4 0.2 0.3 0.3 0.2 0.4 0.2 0.3 1.8 1.8 Muudatus Muudatuse kirjeldus Proj. VALITSEVATEST EHITUSTINGIMUSTEST. Saatja: Markus Mägi <[email protected]> Saaja: Ivar Lilleberg, Väino Kaur Teema: FW: EMÜ limnoloogiajaama järveküte Tere Saadan Limnoloogiajaama järvekütte teostusdokumentatsiooni. Selle leiate siit: http://markusmagi.planet.ee/Limnoloogia/ Tervitades Markus Mägi 53056371 From: Väino Kaur Sent: Wednesday, November 14, 2012 5:25 PM To: Markus Mägi Subject: FW: EMÜ limnoloogiajaama järveküte From: Väino Kaur Sent: 14. november 2012. a. 13:44 To: 'Ivar Lilleberg' Subject: RE: EMÜ limnoloogiajaama järveküte Tere. Saadan vajaliku täitedokumentatsiooni ja projekti. Kasutusloa taotlusega tegelen. Lisaks saadan ka kaldale paigaldatava keelava ohumärgi. Ohumärgi vastavust nõuetele ootan veel Veeteede ametilt. Kui midagi on puudu või ebakorrektselt, siis ootan meeleldi tagasisidet. Ilmselt kohtume tuleval nädalal ja kui kõik on korras, siis ehk ka kasutusluba on meil hiljemalt 26.11.2012 käes. Omalt poolt teen kõik selleks, et see nii ka on. Lugupidamisega Väino Kaur Projektijuht Lõuna-Eesti piirkond Mob. +372 513 6450 [email protected] www.yit.ee From: Ivar Lilleberg [mailto:[email protected]] Sent: 14. november 2012. a. 8:28 To: Väino Kaur Subject: RE: EMÜ limnoloogiajaama järveküte Tere, Kasutusloa menetluses on meil objekti ülevaatuse-vastuvõtu akt tõesti sees. Siinkohal olekski mõistlik mingi aeg kokku leppida, millal Tehnilise Järelevalve Amet kohapeale tuleb. Lisaks esitada kasutusloa taotlus koos kogu dokumentatsiooniga (kirjeldatud ehitusseaduse § 33 lõikes 2), mille saaks enne kohapeale tulekut läbi vaadata. Lugupidamisega, Ivar Lilleberg Ehitus- ja elektriosakonna spetsialist Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn 667 2154 [email protected] <mailto:[email protected]> www.tja.ee <http://www.tja.ee/> ___________________________________________________________________________ Tehnilise Järelevalve Ametiga saab nüüdsest suhelda ka elektrooniliselt läbi e-teenuste keskkonna: https://emoodul.tja.ee/ <https://emoodul.tja.ee/> From: Väino Kaur [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, November 13, 2012 4:24 PM To: Ivar Lilleberg Subject: EMÜ limnoloogiajaama järveküte Tere. Meil on kuidagi äkki saanud EMÜ Limnoloogiajaama järveküte valmis. Koos on ka täitedokumentatsioon mida sooviks Teile edastada. Mul puudub varasem kogemus Teie ametkonnaga kasutuslao taotlemise kogemus. Kas ka Teie ametkonnal on " Objekti ülevaatuse-vastuvõtu akt" või midagi sarnast. Loodan, et ma ei ole midagi olulist tegemata jätnud. Lugupidamisega Väino Kaur Projektijuht Lõuna-Eesti piirkond Mob. +372 513 6450 [email protected] www.yit.ee
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel