TÕRTKS muutmise seaduse eelnõu (EL piiravate meetmete direktiiv)

EELNÕU Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse täiendamise seadus (liidu piiravate meetmete direktiiv) § 1. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse täiendamine Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel liidu poolt vastu võetud piiravad meetmed.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 20. mail. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2024. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2025. a (allkirjastatud digitaalselt)  Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi. Sama direktiiviga muudetakse ka direktiivi (EL) 2018/1673, selliselt, et liidu piiravate meetmete rikkumist käsitatakse selle direktiivi kohase rahapesu eelkuriteona. Eesti õiguses tehakse direktiivi üle võtmiseks kaks muudatust: sisulise muudatusena laiendatakse tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses (TÕRTKS) sätestatud tegevusvaldkondade loetelu liidu piiravate meetmetega. Tehnilise muudatusena lisatakse TÕRTKS-i normitehniline märkus direktiivi ülevõtmise kohta. Seaduseelnõu eesmärk on kehtestada ühtne raamistik liidu piiravate meetmete rikkumiste ja nende eest mõistetavate karistuste määratlemiseks, et tagada sanktsioonide ühtne rakendamine. See aitab avastada ja ennetada rikkumisi, toetades liidu õiguse järgimist ning liidu poliitika eesmärkide saavutamist. Eelnõu mõjul tugevneb seaduste järgimine, kaitstakse avalikke huve ning luuakse usaldusväärsem töökeskkond ja väheneb rikkumiste varjamine. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr ([email protected], 620 8118). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud liidu piiravate meetmete direktiiviga. EL-i liikmesriikidel on kohustus direktiiv üle võtta hiljemalt 20.05.2025. Eelnõu on seotud koostamise ajal Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõuga 411 SE1, milles sisaldub direktiivi artikli 3 punktile 3 vastav ettevaatamatusdelikt ning millega sätestatakse direktiivi artikli 3 punktis 2b nimetatud valikuline privilegeeriv erand (väärteokoosseis). Eelnõukohase seadusega täiendatakse tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadust avaldamismärkega RT I, 30.05.2024, 1. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673. 1 Kättesaadav veebis: Eelnõu - Riigikogu Direktiivi eesmärk on tagada liidu piiravate meetmete tulemuslik kohaldamine ja siseturu terviklikkus liidus ning saavutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrge turvalisuse tase. Selle eesmärgi tagamiseks sätestab direktiiv miinimumnormid liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemise ja nende eest mõistetavate karistuste kohta. Kuigi Eesti õigus on suures osas juba direktiiviga kooskõlas, on direktiivi täielikuks ülevõtmiseks mõned muudatused siiski vajalikud. Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 2 alusel – eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Eelnõu koostamisel on arvestatud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõudeid, mis sarnanevad nende nõuetega, millest lähtuti ka eelnõu aluseks oleva direktiivi koostamisel. Eelnõukohase seadusega viiakse Eesti õigus vastavusse nimetatud direktiiviga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. TÕRTKS-i täiendamine Punkt 1 Ülevõetava direktiivi artikli 14 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldatakse ülevõetava direktiivi artiklites 3 ja 4 osutatud liidu piiravate meetmete rikkumistest teavitamise ja sellistest rikkumistest teavitavate isikute kaitse suhtes direktiivis kehtestatud tingimuste kohaselt. Liidu piiravate meetmete täitmist võib aidata paremini tagada rikkumisest teavitajatelt saadav teave, mis võib olla seotud näiteks liidu piiravate meetmete rikkumise faktide, asjaolude ning osalevate isikute, äriühingute ja kolmandate riikidega. Soodustamaks rikkumistest teavitamist, tuleb tagada, et sisse oleks seatud asjakohane kord, mis võimaldaks rikkumisest teavitajatel kasutada pädevate asutuste hoiatamiseks konfidentsiaalseid kanaleid ja kaitseks neid survemeetmete eest. Direktiiv 2019/1937 võeti Eesti õigusesse üle TÕRTKS-i jõustumisega 2024. aasta 1. septembril. Liidu piiravate meetmete direktiivi ülevõtmiseks on vaja lisada TÕRTKS-i sisulise kohaldamisala valdkondade loetellu uus piiravate meetmete punkt (Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel liidu poolt vastu võetud piiravad meetmed). Muudatuse tulemusena hakkab TÕRTKS-is sätestatu kehtima ka liidu piiravate meetmete rikkumisest teavitajate suhtes. See tähendab ühelt poolt, et tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud töötaja, ametnik või muul taolisel positsioonil olev isik (vt täpsemalt TÕRTKS § 3 lg 1 loetelu) peab saama rikkumisest teavitada konfidentsiaalse kanali kaudu. Teiselt poolt tähendab see aga, et tööandjal või ametiasutusel võib olla kohustus asjakohaneteavituskanal luua ja teavitaja suhtes ei tohi survemeetmeid rakendada Punkt 2 HÕNTE § 27 nõude täitmiseks lisatakse TÕRTKS-i ka normitehniline märkus piiravate meetmete direktiivi ülevõtmise kohta. § 2. Seaduse jõustumine 2 Paragrahvis 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2025. aasta 20. mail, sest see on direktiivi ülevõtmise tähtaeg (direktiivi artikli 21 p 1). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kõnesolev eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673. Direktiivi sätete vastavustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Eelnõu on seotud (ja kooskõlas) ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1673, mida muudetakse selliselt, et liidu piiravate meetmete rikkumist käsitatakse piiravate meetmete direktiivi kohase rahapesu eelkuriteona. Veel on eelnõu seotud (ja kooskõlas) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937, mis reguleerib liidu õiguse rikkujast teavitaja kaitset ning mis on Eesti õigusesse üle võetud TÕRTKS-iga. 6. Seaduse mõjud 6.1. Sotsiaalne ja demograafiline mõju Muudatuse tulemusena kohaldatakse eelnõu jõustumisel nende inimeste kaitsmiseks, kes teavitavad liidu piiravate meetmetega seotud rikkumisest tööalases kontekstis, seaduses teavitaja kaitset reguleerivaid sätteid. Need puudutavad kõiki EL-i piiravate meetmetega reguleeritud era- ja avalikus sektoris töötavaid inimesi töövormist olenemata. See tähendab, et ei ole vahet, kas inimene täidab oma tööülesandeid alaliselt või ajutiselt, kas ta saab nende tööülesannete täitmise eest tasu või kas ta täidab tööülesandeid lepingu, nimetamise või valimise alusel. Sihtrühma hulka on arvatud ka äriühingute aktsionärid ja osanikud ning nende juht- ja kontrollorganitesse kuuluvad isikud. Sihtrühma kuuluvad era- ja mittetulundussektori juriidilised isikud, kellel on enam kui 50 töötajat, ning avaliku sektori asutused ja juriidilised isikud, kellel tekib kohustus võtta vastu ja menetleda ka liidu piiravate meetmetega seotud rikkumisteavitusi. Samas tuleb arvestada, et TÕRTKS-i § 8 lõike 2 kohaselt oli teavituskanalite loomine nende majandusüksuste jaoks kohustuslik juba TÕRTKS-i jõustumisel2, mistõttu ei ole teavitaja kaitse puudutatud isikute jaoks üllatuslik meede ja selleks tehakse praegu viimaseid ettevalmistusi (eeldusel, et meetmed juba töös ei ole). Samuti on teatud valdkondades olnud teavitaja kaitse kohustuslik juba enne TÕRTKS jõustumist (nt finantsteenuste pakkujad). Eelnõukohase seadusega laiendatakse üksnes nende valdkondade loetelu, milles tegutsevatele isikutele peavad teavitaja kaitse reeglid laienema. Muudatusest tingituna võib olla vajalik planeeritud teavituskanali halduses vajalike korrektuure. Sektoraalselt puudutavad liidu piiravad meetmed eelkõige (kuid mitte ainult) kaubandusvaldkonda ja finantsvaldkonda3. Teavituskanali loomise kohustus on juba kehtiva õiguse alusel arvestataval hulgal avaliku ning erasektori juriidilistel isikutel ja asutustel. Teavituskanali loomise kohustusega isikute ja asutuste loetelu on toodud TÕRTKS §-s 8. Kahe suurima grupina tasub esile tuua ametiasutused ja rohkem kui 50 töötajaga ettevõtted. 2 Erandina sätestati TÕRTKS-i eelnõus rakendussättega eraldi tähtaeg juriidiliste isikute suhtes, kus on 50–249 töötajat – nendel juriidilistel isikutel on kohustus asutusesisene teavituskanal luua 2025. aasta 1. jaanuariks. 3 Vt kehtestatud sanktsioonide kohta täpsemalt: konsolideeritud TEKST: 32014R0833 — ET — 24.02.2024 3 Statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. aastal rohkem kui 50 töötajaga ettevõtteid 1346 ja asutuste koguarv 2024. aasta aprilli seisuga4 oli 2334. Muudatustel on positiivne sotsiaalne mõju seonduvalt töösuhete ja õigusemõistmisega. Rikkumisest teavitajad saavad ühtmoodi kaitse survemeetmete rakendamise eest ja teavituskanalit haldaval isikul on kohustus tagada teavitajate konfidentsiaalsus. Teisalt tekib muudatuse mõjul turvaline viis liidu piiravate meetmete rikkumistest teavitamiseks, mis aitab rikkumised kõrvaldada võimalikult varases staadiumis, vältides sellega tarbetut avalikustamist, võimalikku mainekahju ning inimeste ja vara kahjustamist. See omakorda võib suurendada rikkumistest teavitamiste arvu, mis omakorda tõhustab potentsiaalseid menetlusi ja parandab õiguskuulekust. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Plaanitav eelnõu võib vähesel määral mõjutada registreeritud süütegude arvu ja suurendada proportsionaalselt ka õiguskaitseasutuste ning kohtute koormust. Samas ei saa prognoosida olulist süütegude registreerimise kasvu. Kuna TÕRTKS regulatsiooni rakendamine pole riigis veel tervikuna käima läinud, puudub hetkel ka põhjalik statistiline ülevaade laekunud teavituste arvust. Finantsteenuste valdkonnas, kus teavitaja kaitset rakendati eriregulatsiooni põhjal juba enne direktiivi 2019/1937 vastu võtmist, esitati olemasolevate andmete põhjal Finantsinspektsioonile 2021. aastal kokku 119 rikkumisteadet5. See arv võib mõningal määral aidata prognoosida teavituste hulka ka liidu piiravate meetmete valdkonnas – eelduslikult on teavituste hulk sektoris aasta lõikes mõõdetav kümnetes või äärmisel juhul ületada saja künnise. Arvestades prognoositavat teavituste arvu ja asjaolu, et kõikide teavituste pinnalt ei pruugita tuvastada õigusvastast tegu, on mõju sisejulgeolekule on vähene. Esineda võib küll mõningast süütegude arvu kasvu, kuid prognoosida ei saa suuremahulist rikkumisest teavitamist ning kohese mõju ulatus ja olulisus on vähesed. Siiski on mõju positiivne, kuna suunab organisatsioone õiguskuulekale käitumisele, mis vähendab rikkumiste arvu tulevikus. Pahatahtlike teavituste sagenemise vastu on eelnõus ette nähtud sanktsioon teadlikult ebaõige teavituse tegemise eest, mistõttu on ebatõenäoline pahatahtlike teavituste kasv. 6.3. Mõju majandusele Muudatus mõjutab erasektori üle 50 töötajaga organisatsioone, kuna neil (juba) on kehtiva TÕRTKS-i kohaselt kohustus luua rikkumistest teavitamiseks asutusesisene konfidentsiaalne teavituskanal, kuid eelnõu kohaselt peab olema võimalik kanalit edaspidi kasutada ka liidu piiravate meetmete rikkumisest teavitamiseks. Majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest6 on mõjutatud vähem kui 1% (majanduslikult aktiivsete ettevõtet koguarv 2023. aastal 153 883, millest rohkem kui 50 töötajaga ettevõtteid oli 1346). Sellest aspektist saab halduskoormuse kasvu mõju ulatust pidada pigem väikeseks, sest mõjutatud ettevõtete osakaal kõigist majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest ei ole kuigi suur. Samas ei keela muudatus siseteavituskanalit sisse seada ka nendel organisatsioonidel, mille töötajate arv on väiksem kui 50. Seega võib kokkuvõttes puudutatud juriidiliste isikute hulk olla suurem. Varajane rikkumisest teada saamine annab ettevõtetele võimaluse need varakult kõrvaldada. See aitab omakorda ära hoida või vähendada rikkumise süvenedes tekkida võivat võimalikku 4 Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium 5 https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/siseriiklik-koostoo/millal-poorduda-finantsinspektsiooni- poole/rikkumisest-teavitamine 6 Vt lähemalt: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 4 finants- ja mainekahju. Samuti suureneb majanduskeskkonna läbipaistvus ja väheneb korruptsioonirisk. Halduskoormus kasvab eelduslikult vähesel määral, sest ei saa prognoosida suurt teavituste arvu. Muudatusega kaasneb kohustus määrata ka töötajad, kes tegelevad laekunud rikkumisteadete lahendamisega. Eeldatavasti on paljudel valimisse kuuluvatel ettevõtetel ja asutustel aga sellised kanalid ning töötajad juba kehtiva TÕRTKS-i nõuete täitmiseks olemas. Kuigi kanalit haldama määratud töötaja peab edaspidi orienteeruma ka liidu piiravate meetmetega seotud valdkonnas, on piiravate meetmetega seotud rikkumiste teavitused prognoositavad üksnes nendes ettevõtetes, mis vastavas valdkonnas tegutsevad. Sellistel ettevõtetel ja asutustel on eelduslikult aga piiravate meetmetega seotud alusteadmised juba olemas, kuna liidu sanktsioonide rikkumine on kehtiva KarS-i § 931 kohaselt kriminaalkorras karistatav. Kahtluse korral on töötajal aga võimalik abi saamiseks pöörduda nt Finantsinspektsiooni, Maksu- ja Tolliameti või Välisministeeriumi poole. Ettevõtetele võivad muudatusega kaasneda mõningad lisakulud personalile täiendavate tööülesannete täitmise eest (rikkumisteate menetlemine). Kuigi TÕRTKS-i reeglid on kehtinud vaid väga lühikest aega7 ning puudub täpne ülevaade seni laekunud teavituste arvust, ei saa ühegi ettevõtte kontekstis pidada tõenäoliseks nii rohket rikkumistest teatamist, et tekiks vajadus täiskohaga spetsialisti värbamiseks. Sektori peale võib prognoosida teavituste arvu, mis võib jääda kümnetesse või ületada saja künnise. Lisanduvaid ülesandeid on eelduslikult võimalik täita olemasoleva töötaja või töötajatega. Selliste ülesannete täitmine võib prognoosi kohaselt võtta maksimaalselt (ja mitte konstantselt, vaid üksnes vastava teavituse laekumisel) 10% töötaja tööajast. Võttes aluseks Eesti keskmise palga, mis oli 2024. aasta III kvartalis 1959 eurot8, tähendab see ettevõttele lisakulu u 300 eurot ühes kalendrikuus. Kuna eelduslikult on selliste õigusalaste teadmistega tööjõu keskmine töötasu kõrgem (õigusvaldkonna tippspetsialistidel keskmiselt ca 3283 eurot9), siis on vastava eksperdi palkamine ettevõtte jaoks kallim ning tööjõukulu on prognoositavalt u 400–450 eurot. Teavitamiskanali sisseseadmine nõuab vähemalt ühe e-posti aadressi loomist ning turvalist võimalust kirjalikult, telefonitsi ja suuliselt teavitusi edastada (kui sellist võimalust juba olemas ei ole). Arvestada tasub, et kuni 249 töötajaga juriidilised isikud ja kontserni kuuluvad ettevõtjad võivad luua ka ühiseid teavituskanaleid, mis aitaks jagada loodava süsteemi halduskulusid10. Muudatusega ei panda kohustusi üksikisikutele ega mikro- või väikeettevõtjatele. Üle 50 töötajaga ettevõtete jaoks on TÕRTKS-i kehtestamise tõttu teavitamiskanalite regulatsioon tuttav ning mehhanismid ka tõenäoliselt juba olemas. Mõningast korrigeerimist ja kohanemist võib vajada teavituste ulatus (sanktsioonirikkumiste valdkond). Samas ei ole muudatuse tõttu prognoositavad suuremahulised kulutused ega suur mõju halduskoormusele, mistõttu on majanduslik mõju väike. 6.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Plaanitav muudatus puudutab ka avaliku sektori asutusi, millel on puutumus liidu piiravate meetmetega (nt sadamad ja raudteesõlmed seoses kaubandussanktsioonidega). Muudatus mõjutab asutuste töökoormust vähesel määral, sest TÕRTKS-i jõustumise järel lõid riigiasutused, KOV-id ja ametiasutused juba teavituskanalid ja määrasid pädevad ametnikud. Ka siin seisneb mõju eeskätt määratud ametniku või töötaja kohanemises lisanduva 7 Eelnõu jõustus alles 1.9.2024; vt Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus–Riigi Teataja 8 Keskmine brutokuupalk | Statistikaamet 9 Statistikaamet https://palgad.stat.ee/ 10 TÕRTKS § 8 lg 5 p 1,3. 5 valdkonnaga. Kuna rohke rikkumistest teavitamine ei ole tõenäoline ja ka omavalitsusüksuste ametiasutused ja nende hallatavad asutused ning riigi ametiasutused ja nende hallatavad asutused võivad asutusesisest teavituskanalit jagada või ühiselt hallata, on mõju kokkuvõttes väike. Lisaks peavad avalikus sektoris olema määratud pädevad asutused, kes haldavad asutuseväliseid teavituskanaleid. Eesti suurust arvestades on ka liidu piiravate meetmete suhtes mõistlik kasutada järelevalveasutustes olevat kompetentsi. Sanktsioonirikkumisi on kehtiva õiguse kohaselt menetlenud Kaitsepolitseiamet (KAPO), kuid võttes arvesse Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõu 411 SE11 muudatusettepanekuid, asub kauba või sularaha sisse- ja väljaveoga seotud sanktsioonirikkumisi tulevikus menetlema Maksu- ja Tolliamet (MTA). Seega tuleks ka teavitaja kaitse funktsioon PPA-lt ja KAPO-lt üle anda MTA-le. Kasutades olemasolevat infrastruktuuri, mh asjaolu, et sanktsioonirikkumiste menetlemine ei ole Eestis uus nähtus, on kulutused minimaalsed. Keeruline on prognoosida, millises mahus ressurss on vajalik, kuna ei ole täpselt teada, kui palju rikkumisteateid laekub, kuid prognoositav teavituste arv ei ole suur. Kokkuvõttes on mõju väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõukohane seadus eeldab, et avaliku sektori asutused peavad looma (täiendavad) siseteavituskanalid teavituste vastuvõtmiseks, teavitajale tagasiside andmiseks ning järelmeetmete rakendamiseks. Võttes arvesse, et TÕRTKS-i jõustumise järel on avalikul sektoril juba vajalik infrastruktuur teavitajate kaitseks loodud, ei nõua liidu piiravate meetmete lisamine TÕRTKS-i § 2 lõike 1 loetellu märkimisväärseid lisainvesteeringuid. Lisaks määratakse kindlaks pädevad asutused, kellele laekuvad teavitused õigusrikkumistest asutuseväliste kanalite kaudu. Sõltuvalt rikkumise iseloomust võib selleks asutuseks olla KAPO või MTA, kes hindavad, kas tegevuses on tuvastatavad süüteokoosseisu tunnused ning algatavad vajadusel kriminaal- või väärteomenetluse. Finantssanktsioonide rikkumisel võib pädevaks asutuseks olla ka nt Finantsinspektsioon, kes hindab teate sisu ning edastab vajadusel kuriteoteate uurimisasutusele või prokuratuurile. Kuna pädevate asutustena hakkavad ülesandeid täitma olemasolevad järelevalveasutused, ei kaasne muudatustega vajadust uue asutuse loomiseks. Lisaks tuleb arvestada, et teavitaja kaitse reeglitega on seotud ka neli väärteokoosseisu (TÕRTKS §-d 18–21), mille menetlemise pädevus on PPA-l ning KAPO-l. Kuna teavitaja kaitse sätted laienevad liidu piiravatele meetmetele, on teoreetiliselt võimalik, et uues reguleerimisvaldkonnas pannakse toime väärtegu. Arvestades, et prognoosi kohaselt esineb teavitamisi vähe ning tahtlikke valeteavitusi eeldatavasti veelgi vähem, ei ole PPA ja KAPO töökoormuse kasv tõenäoline ja lisaressurssi vaja ei lähe. Küll aga peavad PPA ja KAPO määrama ametnikud, kes vajaduse korral väärtegusid menetlevad. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada ega muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine 11 Esitatakse Riigikogule esimesel võimalusel; kättesaadav veebis: Eelnõu - Riigikogu 6 Seadus on kavandatud jõustuma 20. mail 2025. aastal, et direktiiv tähtaegselt riigisisesesse õigusesse üle võtta. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks kohtutele, õiguskantslerile, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Finantsinspektsioonile, Tartu Ülikoolile, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ning Eesti Pangaliidule. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024. a [allkirjastaja nimi ja ametinimetus] __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.....“....................... 2024. a 7  Lisa 1. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1226, 24. aprill 2024, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673 Vastavustabel EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid norm rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Art 1 Ei eelda ülevõtmist Art 2 Ei eelda ülevõtmist Art 3* KarS § 931, 4211, 4213, 4214, RSanS § 361 Art 4 KarS § 22, 25 Art 5 KarS § 49 Art 6 KarS § 14 Art 7 KarS § 44 lg-d 8,9 Art 8 KarS § 58 p 10 Art 9 KarS § 57 lg 1 p 3 Art 10 KarS § 83, 832 Art 11 KarS § 81, 82 Art 12 KarS § 6,7 Art 13 Nt KrMS §1261 jj. Kasutada saab kõiki KrMS-s sätestatud uurimisvahendeid, sealjuures jälitustoiminguid. Art 14* TÕRTKS § 2 lg 1 p 13. Loetelu täiendatakse punktiga 13. Art 15 Eestis täidab sanktsioonide osas koordineerivat rolli Välisministeerium. Art 16 KrMS 19. peatükk. Art 17 Ei eelda ülevõtmist. Art 18 Ei eelda ülevõtmist 1  Art 19 Ei eelda ülevõtmist Art 20 Vastav jõustumissäte lisatud eelnõusse. Art 21 Ei eelda ülevõtmist Art 22 Ei eelda ülevõtmist * Tumedas tekstis muudatused viiakse sisse Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõuga 411 SE. 2  Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Meie 19.12.2024 nr 8-1/8915-1 Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium TÕRTKS muutmise seaduse eelnõu (EL piiravate meetmete direktiiv) Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Finantsinspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Kaubandus-Tööstuskodale, Eesti linnade ja valdade liidule, Eesti ajakirjanike liidule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, MTÜ-le korruptsioonivaba Eesti, Eesti pangaliidule ja Eesti tööandjate keskliidule tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (EL piiravate meetmete direktiivi ülevõtmine). Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: /*Lisaadressaadid: Kohtud Õiguskantsleri Kantselei Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Finantsinspektsioon Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) MTÜ Korruptsioonivaba Eesti Eesti Pangaliit Eesti tööandjate Keskliit Martin Ziehr 620 8118 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898