Hr Raul Siem
Väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 27.10.2020 nr 2-1/20-0365/6589
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 12.11.2020 nr 5.1-1/106-1
Arvamus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-,
mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu
kohta
Täname teid võimaluse eest esitada arvamus määruse „Elutähtsa telefoni-,
mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõule
(edaspidi määrus või nõuded). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)
esitab eelnõu kohta järgmised põhimõttelised ning ka detailsemad ettepanekud.
Alustuseks soovivad ITL-i liikmed väljendada üllatust, et eelnõu on jõudnud ootamatult
ametlikule avalikule konsultatsioonile ning seda etapis, kus riigi ja ITL-i vahelised
arutlused parima strateegilise lahenduse otsimise suunal alles käivad. Rõhutame
vajadust minna nende aruteludega kiiremas korras edasi, sest need on vältimatuks
eelduseks tulemusliku lahenduse leidmisele.
Selgitame, et sideettevõtjad teevad märkimisväärseid investeeringuid oma võrkude
toimepidevusse pidevalt ja suuremahuliselt juba praegu. Selle vajaduse paneb paika
turul toimiv konkurents ning juba kehtivatest õigusaktidest tulenevad kõrgendatud
nõuded. Elutähtsa teenuse osutajad lahendavad oma teenuse toimepidevuse
riskipõhiselt. Samamoodi leiame, et ka riigi poolt peab elutähtsate teenuste toimepidevus
olema lahendatud koordineeritult ja arvestades nende omavahelist ristsõltuvust. Soovitud
tulemust ei anna, kui ühele sektorile määratakse ebamõistlikult kõrged nõuded,
analüüsimata nende ressursimahtu (nii tööjõudu kui rahalist), hindamata investeeringu
tulevikukindlust (kas täna tehtud investeering on relevantne näiteks 5 aasta pärast) ning
kaardistamata, kas ühe sektori panus annab kriisiolukorras elutähtsate teenuste
toimimise üldpildile ka oodatud tulemuse.
2
1. Põhiline ettepanek
Mõistame, et elutähtsate teenuse toimepidevuse nõuete väljatöötamisega on riik juba
pikemat aega tegelenud ja sellest on tingitud vajadus määrusega sideteenuse
toimepidevuse nõuded kehtestada. Leiame, et seejuures on vajalik tagada nõuete
teostatavus sideettevõtete poolt võimalikult optimaalseima lahendusena, mistõttu teeme
ettepaneku sätestada määruse § 5 lõige 2 punktides 4-5 elutähtsa teenuse
kättesaadavus oma sidevõrgu piires minimaalselt kaheks tunniks, kusjuures see
nõue jõustuks (nii nagu eelnõus juba kirjas) 1. jaanuaril 2022.
Sellega seonduvalt teeme ettepaneku täiendada määrust järgnevate sätetega:
- Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel koostatakse 30. juuniks
2021 kõigi elutähtsate teenuse osutajatest (ETO) osapoolte (sideettevõtted,
elektri jaotusvõrgu ettevõtted, elektri põhivõrgu ettevõte, vedelkütuse müüjad, …)
ühine riskianalüüs;
- Antud riskianalüüsi põhjal seatakse eesmärgid ja koostatakse edasise tegevuse
plaan, kuidas etapiviisil antud eesmärkideni jõuda.
Kui need on tehtud, siis saab määrust muuta kehtestades realistlikud sideteenuse
toimepidevuse nõuded (sealhulgas vajadusel pikemad autonoomse elektrivarustuse
tagamise aja nõuded) ning tagatud on toimepidevuse tõstmiseks tehtavate
investeeringute terviklikkus ning efektiivsus.
Rõhutame, et ülaltoodu sätestamine määrusesse ei tähenda, et riik peaks loobuma
tuleviku perspektiivis kõrgendatud nõuete seadmisest. Ka naaberriikide näitel (nt Soome)
on toimepidevuse kõrgete tasemeteni jõutud läbi aastate. Seega riigile jääb järgnevate
aastate vältel võimalus tundide arvu suurendada, viies läbi sideettevõtete, elektri
varustuse ja vedelkütuse varustamisega tegelevate ettevõtete ühise riskianalüüsi ja
juhtides erinevate elutähtsa teenuste osutajate ootusi ja võimalusi koordineeritult.
Riskianalüüsi tulemusena saab koostada edasise tegevuse plaani, kus on kirjeldatud
eesmärgini jõudmise etapid. Selliselt on ka nõutavad uued kohustused kriisi
lahendamisel ka tulemust andvad ning olemuselt arusaadavamad ja
proportsionaalsemad.
Selliselt on võimalik leida ka lahendusi, et vähendada ebamõistlikku ressursikulu
ettevõtetele ja võimalikku tehtud kulude kompenseerimist riigi poolt.
Põhjendame tehtud ettepanekut järgnevalt:
- Avalikul konsultatsioonil oleva eelnõu § 5 lg 2 punktide 4 ja 5 tingimuste
täitmine planeeritud aja jooksul ei ole teostatav, ettevõtetes puudub selleks
vajalik ressurss. Ka ITL-i poolt käesolevas kirjas tehtud ettepanek (ühe aastaga
jõuda kahe tunni tagamiseni) nõuab ettevõtetelt pingutusi. Nimelt võib ettevõte
planeerida oma eelarvet ning tööjõudu, kuid eesmärgi täitmine võib olla ikkagi
raskendatud kolmandate isikute tõttu, nt tarneraskused COVID-19 maailmas;
- Optimaalseima lahenduse väljatöötamiseks on vajalik läbi viia ühine riskianalüüs,
mis arvestab nii sideettevõtete, elektri jaotusvõrgu ettevõtete, kütusemüüjate ja
vajadusel teiste osapoolte võrkude, seadmete, ressursside jms. Lisame näitena,
et majandus- ja taristuministri 28.06.2018 määrusega nr 35 „Elutähtsa teenuse
2
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ § 4 lõikega 1
kehtestati vedelkütuse müüjale kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks
varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas ning
selle kohustuse täitmiseks anti 3,5 aastat. Oleme seisukohal, et riigi poolt ei ole
proportsionaalne kohtlemine anda ühele sideettevõtetele 300-400 erineva
sideobjekti toimepidavuse tõstmise investeeringuteks vaid üks aasta, kui
kütusega varustamine ei ole selgelt paigas. Sideettevõtjad sõltuvad
elektrikatkestuse korral omakorda kütusemüüjatest, mistõttu on põhjendatud viia
läbi ühine riskianalüüs;
- Optimaalsema lahenduse saavutamiseks on oluline omada ka elektri
võrguettevõtete toimepidevuse parendamiseks tehtavate tegevuste (maakaablid,
õhukaablid, liinikoridoride hooldus, …) plaane. Selle põhjal on ilmselt võimalik
sideettevõtetel vältida olukorda, kus alustatakse ebamõistlikkest
investeeringutest. Näiteks kui Elektrilevi plaanib 2021. aastal viia osa kriitilisi
õhuliine maa alla, tasub sideettevõtetel eelistada teiste piirkondade saitide
toimepidevuse tõstmiseks tehtavaid investeeringuid, sest nii paraneb enim üldine
üleriiklik toimepidevus.
- Antud riskianalüüsi väljatöötamist peab koordineerima Majandus-ja
kommunikatsiooniministeerium kui elutähtsate teenuste toimepidevust korraldav
asutus. Seda ei saa teha üksik (ETO) ettevõte või ühe valdkonna ettevõtted
iseseisvalt, sest ettevõtetel puudub õigus anda see ülesandeks teistele
ettevõtetele;
- Kõigi sidevõrkude elektrivarustuse täismahus täiendamine ei ole ettevõtete 2021.
aasta investeeringute plaanis;
- Suuremahuliste ehitustööde ja investeeringute puhul on hädavajalik piisav
ajaperiood nende teostamiseks.
2. Detailsemad ettepanekud
2.1. Leiame, et määruse §-is 3 ja §-is 4 sätestatu vahel on vastuolu. Määruse
kooskõlastusele esitatud versioonis on ootamatult sätestatud spetsiifiline
prioriteetsuse järjekord. Taolise lähenemise puhul tekib olukord, kus olgugi, et on
sätestatud üldised nõuded oma sidevõrgu rikke taastamise osas (§ 3), on siiski veel
n.ö. võrdsetest võrdsemad. Oleme nõus, et teise elutähtsa teenuse ja riigikaitsega
seotud asutuste töö tarbeks side tagamine vajab eritähelepanu. Kuid nimetatut ei ole
võimalik teostada üldsõnalise normiga määruses. Iga sideettevõte vastutab oma
klientide eest. Selleks, et teada kõrgendatud prioriteetsuse vajadusega kliente, nende
asukohti ja nende ootusi, peavad nimetatud kliendid sõlmima oma teenuse osutajaga
teenustaseme kokkuleppe.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta määruse § 4 järgmiselt:
2.1.1. Eemaldada sellest teise ETO võimalus jätta täitmata talle hädaolukorra seaduse §
38 lõike 2 punktis 3 pandud kohustus vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest
teenustest;
2.1.2. Välistada sideettevõtjale kriisi juhtija rolli panemine läbi selle, et ta peab hakkama
hindama teise ETO teenuse mõju vahetule ohule inimelule;
4
2.1.3. Võtta § 4 punktist 2 välja riigikaitse objekt, kuna on loogiline, et selle kohta on
sõlmitud teenuse kasutamise leping koos teenustaseme kirjeldusega vastavalt
määruse § 3 lõikele 2. Lisaks pole mõistetav, miks käsitletakse eelnõus ja selle
seletuskirjas riigikaitse objekti laiapõhilise riigikaitse kontseptsiooni alusel ja nii
nagu teenustaseme lepinguid ei olekski sõlmitud.
2.2. Seoses eelnõu §-iga 4 juhime veel tähelepanu, et kavandatav määrus hakkab
kehtima üksnes elutähtsa teenuse osutajatele. Eesmärk jääb täitmata, kui mõni ETO
(nt haigla, tankla vmt) ise on valinud oma sideteenuse osutajaks mitte-ETO.
2.3. Teeme ettepaneku lisada määruse §-i 5 uus lõige, mis sätestab vääramatu jõu
analoogselt määruse § 3 lõikega 3 järgmises sõnastuses:
Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse
tähenduses, hakatakse lõikes 2 sätestatud tähtaega arvestama alates vääramatu jõu
lõppemisest.
Ei ole põhjendatud näiteks tehnikute saatmine teisaldatava elektrigeneraatoriga
tugijaama juurde, kui torm on alles haripunktis ja seeläbi seatakse ohtu inimelud.
2.4. Teeme ettepaneku jõustada määrus etapiviisiliselt:
2.4.1. Üldises korras jõustub kohustus kõigi elutähtsa teenuse osutajatest
sideettevõtete, elektri jaotusvõrgu ettevõtete, elektri põhivõrgu ettevõtte ja
vedelkütuse müüjate poolt riskianalüüsi koostamiseks, mille alusel koostatakse
terviklik tegevusplaan;
2.4.2. ülejäänud määruse jõustumise ajaks palume määrata 01.01.2022.
Ettevõtetele ei ole uuteks nõueteks vaid elektrienergia katkestusega seonduv.
Esmakordselt kehtestatakse ka oma sidevõrgu piires rikete kõrvaldamisele nõuded jm
seonduv. Ka nimetatud kohustustega seoses on ettevõtetele vajalik tagada mõistlik
üleminekutähtaeg, sest üldine jõustumisaeg (3 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist) on
selgelt ebaproportsionaalne.
Soovime kindlasti Teiega esimesel võimalusel lähinädalatel kohtuda ja meie
ettepanekuid selgitada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]
Saatja: Heleri Vahemäe <
[email protected]>
Saadetud: 12.11.2020 10:48
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Mart Laas <
[email protected]>
Teema: Kirja edastamine
Manused: 12.11.2020_5.1-1_106-1_MKM_side_HOS.asice
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
12.11.2020 kirja nr 5.1-1/106-1 „Arvamus väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja
andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu kohta“.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Juhiabi
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145
[email protected]
www.itl.ee