dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. november 2020
Viit
2-1/20-0365/6589
Registreeritud
12. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0365
Vastutaja
Mart Laas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎12.11.2020_5.1-1_106-1_MKM_side_HOS.asice300 KB
  • 📎E-kiri.pdf70 KB

Sisu (failidest)

Hr Raul Siem Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 27.10.2020 nr 2-1/20-0365/6589 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 12.11.2020 nr 5.1-1/106-1 Arvamus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu kohta Täname teid võimaluse eest esitada arvamus määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõule (edaspidi määrus või nõuded). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) esitab eelnõu kohta järgmised põhimõttelised ning ka detailsemad ettepanekud. Alustuseks soovivad ITL-i liikmed väljendada üllatust, et eelnõu on jõudnud ootamatult ametlikule avalikule konsultatsioonile ning seda etapis, kus riigi ja ITL-i vahelised arutlused parima strateegilise lahenduse otsimise suunal alles käivad. Rõhutame vajadust minna nende aruteludega kiiremas korras edasi, sest need on vältimatuks eelduseks tulemusliku lahenduse leidmisele. Selgitame, et sideettevõtjad teevad märkimisväärseid investeeringuid oma võrkude toimepidevusse pidevalt ja suuremahuliselt juba praegu. Selle vajaduse paneb paika turul toimiv konkurents ning juba kehtivatest õigusaktidest tulenevad kõrgendatud nõuded. Elutähtsa teenuse osutajad lahendavad oma teenuse toimepidevuse riskipõhiselt. Samamoodi leiame, et ka riigi poolt peab elutähtsate teenuste toimepidevus olema lahendatud koordineeritult ja arvestades nende omavahelist ristsõltuvust. Soovitud tulemust ei anna, kui ühele sektorile määratakse ebamõistlikult kõrged nõuded, analüüsimata nende ressursimahtu (nii tööjõudu kui rahalist), hindamata investeeringu tulevikukindlust (kas täna tehtud investeering on relevantne näiteks 5 aasta pärast) ning kaardistamata, kas ühe sektori panus annab kriisiolukorras elutähtsate teenuste toimimise üldpildile ka oodatud tulemuse. 2 1. Põhiline ettepanek Mõistame, et elutähtsate teenuse toimepidevuse nõuete väljatöötamisega on riik juba pikemat aega tegelenud ja sellest on tingitud vajadus määrusega sideteenuse toimepidevuse nõuded kehtestada. Leiame, et seejuures on vajalik tagada nõuete teostatavus sideettevõtete poolt võimalikult optimaalseima lahendusena, mistõttu teeme ettepaneku sätestada määruse § 5 lõige 2 punktides 4-5 elutähtsa teenuse kättesaadavus oma sidevõrgu piires minimaalselt kaheks tunniks, kusjuures see nõue jõustuks (nii nagu eelnõus juba kirjas) 1. jaanuaril 2022. Sellega seonduvalt teeme ettepaneku täiendada määrust järgnevate sätetega: - Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel koostatakse 30. juuniks 2021 kõigi elutähtsate teenuse osutajatest (ETO) osapoolte (sideettevõtted, elektri jaotusvõrgu ettevõtted, elektri põhivõrgu ettevõte, vedelkütuse müüjad, …) ühine riskianalüüs; - Antud riskianalüüsi põhjal seatakse eesmärgid ja koostatakse edasise tegevuse plaan, kuidas etapiviisil antud eesmärkideni jõuda. Kui need on tehtud, siis saab määrust muuta kehtestades realistlikud sideteenuse toimepidevuse nõuded (sealhulgas vajadusel pikemad autonoomse elektrivarustuse tagamise aja nõuded) ning tagatud on toimepidevuse tõstmiseks tehtavate investeeringute terviklikkus ning efektiivsus. Rõhutame, et ülaltoodu sätestamine määrusesse ei tähenda, et riik peaks loobuma tuleviku perspektiivis kõrgendatud nõuete seadmisest. Ka naaberriikide näitel (nt Soome) on toimepidevuse kõrgete tasemeteni jõutud läbi aastate. Seega riigile jääb järgnevate aastate vältel võimalus tundide arvu suurendada, viies läbi sideettevõtete, elektri varustuse ja vedelkütuse varustamisega tegelevate ettevõtete ühise riskianalüüsi ja juhtides erinevate elutähtsa teenuste osutajate ootusi ja võimalusi koordineeritult. Riskianalüüsi tulemusena saab koostada edasise tegevuse plaani, kus on kirjeldatud eesmärgini jõudmise etapid. Selliselt on ka nõutavad uued kohustused kriisi lahendamisel ka tulemust andvad ning olemuselt arusaadavamad ja proportsionaalsemad. Selliselt on võimalik leida ka lahendusi, et vähendada ebamõistlikku ressursikulu ettevõtetele ja võimalikku tehtud kulude kompenseerimist riigi poolt. Põhjendame tehtud ettepanekut järgnevalt: - Avalikul konsultatsioonil oleva eelnõu § 5 lg 2 punktide 4 ja 5 tingimuste täitmine planeeritud aja jooksul ei ole teostatav, ettevõtetes puudub selleks vajalik ressurss. Ka ITL-i poolt käesolevas kirjas tehtud ettepanek (ühe aastaga jõuda kahe tunni tagamiseni) nõuab ettevõtetelt pingutusi. Nimelt võib ettevõte planeerida oma eelarvet ning tööjõudu, kuid eesmärgi täitmine võib olla ikkagi raskendatud kolmandate isikute tõttu, nt tarneraskused COVID-19 maailmas; - Optimaalseima lahenduse väljatöötamiseks on vajalik läbi viia ühine riskianalüüs, mis arvestab nii sideettevõtete, elektri jaotusvõrgu ettevõtete, kütusemüüjate ja vajadusel teiste osapoolte võrkude, seadmete, ressursside jms. Lisame näitena, et majandus- ja taristuministri 28.06.2018 määrusega nr 35 „Elutähtsa teenuse 2 kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ § 4 lõikega 1 kehtestati vedelkütuse müüjale kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas ning selle kohustuse täitmiseks anti 3,5 aastat. Oleme seisukohal, et riigi poolt ei ole proportsionaalne kohtlemine anda ühele sideettevõtetele 300-400 erineva sideobjekti toimepidavuse tõstmise investeeringuteks vaid üks aasta, kui kütusega varustamine ei ole selgelt paigas. Sideettevõtjad sõltuvad elektrikatkestuse korral omakorda kütusemüüjatest, mistõttu on põhjendatud viia läbi ühine riskianalüüs; - Optimaalsema lahenduse saavutamiseks on oluline omada ka elektri võrguettevõtete toimepidevuse parendamiseks tehtavate tegevuste (maakaablid, õhukaablid, liinikoridoride hooldus, …) plaane. Selle põhjal on ilmselt võimalik sideettevõtetel vältida olukorda, kus alustatakse ebamõistlikkest investeeringutest. Näiteks kui Elektrilevi plaanib 2021. aastal viia osa kriitilisi õhuliine maa alla, tasub sideettevõtetel eelistada teiste piirkondade saitide toimepidevuse tõstmiseks tehtavaid investeeringuid, sest nii paraneb enim üldine üleriiklik toimepidevus. - Antud riskianalüüsi väljatöötamist peab koordineerima Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium kui elutähtsate teenuste toimepidevust korraldav asutus. Seda ei saa teha üksik (ETO) ettevõte või ühe valdkonna ettevõtted iseseisvalt, sest ettevõtetel puudub õigus anda see ülesandeks teistele ettevõtetele; - Kõigi sidevõrkude elektrivarustuse täismahus täiendamine ei ole ettevõtete 2021. aasta investeeringute plaanis; - Suuremahuliste ehitustööde ja investeeringute puhul on hädavajalik piisav ajaperiood nende teostamiseks. 2. Detailsemad ettepanekud 2.1. Leiame, et määruse §-is 3 ja §-is 4 sätestatu vahel on vastuolu. Määruse kooskõlastusele esitatud versioonis on ootamatult sätestatud spetsiifiline prioriteetsuse järjekord. Taolise lähenemise puhul tekib olukord, kus olgugi, et on sätestatud üldised nõuded oma sidevõrgu rikke taastamise osas (§ 3), on siiski veel n.ö. võrdsetest võrdsemad. Oleme nõus, et teise elutähtsa teenuse ja riigikaitsega seotud asutuste töö tarbeks side tagamine vajab eritähelepanu. Kuid nimetatut ei ole võimalik teostada üldsõnalise normiga määruses. Iga sideettevõte vastutab oma klientide eest. Selleks, et teada kõrgendatud prioriteetsuse vajadusega kliente, nende asukohti ja nende ootusi, peavad nimetatud kliendid sõlmima oma teenuse osutajaga teenustaseme kokkuleppe. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta määruse § 4 järgmiselt: 2.1.1. Eemaldada sellest teise ETO võimalus jätta täitmata talle hädaolukorra seaduse § 38 lõike 2 punktis 3 pandud kohustus vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest; 2.1.2. Välistada sideettevõtjale kriisi juhtija rolli panemine läbi selle, et ta peab hakkama hindama teise ETO teenuse mõju vahetule ohule inimelule; 4 2.1.3. Võtta § 4 punktist 2 välja riigikaitse objekt, kuna on loogiline, et selle kohta on sõlmitud teenuse kasutamise leping koos teenustaseme kirjeldusega vastavalt määruse § 3 lõikele 2. Lisaks pole mõistetav, miks käsitletakse eelnõus ja selle seletuskirjas riigikaitse objekti laiapõhilise riigikaitse kontseptsiooni alusel ja nii nagu teenustaseme lepinguid ei olekski sõlmitud. 2.2. Seoses eelnõu §-iga 4 juhime veel tähelepanu, et kavandatav määrus hakkab kehtima üksnes elutähtsa teenuse osutajatele. Eesmärk jääb täitmata, kui mõni ETO (nt haigla, tankla vmt) ise on valinud oma sideteenuse osutajaks mitte-ETO. 2.3. Teeme ettepaneku lisada määruse §-i 5 uus lõige, mis sätestab vääramatu jõu analoogselt määruse § 3 lõikega 3 järgmises sõnastuses: Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, hakatakse lõikes 2 sätestatud tähtaega arvestama alates vääramatu jõu lõppemisest. Ei ole põhjendatud näiteks tehnikute saatmine teisaldatava elektrigeneraatoriga tugijaama juurde, kui torm on alles haripunktis ja seeläbi seatakse ohtu inimelud. 2.4. Teeme ettepaneku jõustada määrus etapiviisiliselt: 2.4.1. Üldises korras jõustub kohustus kõigi elutähtsa teenuse osutajatest sideettevõtete, elektri jaotusvõrgu ettevõtete, elektri põhivõrgu ettevõtte ja vedelkütuse müüjate poolt riskianalüüsi koostamiseks, mille alusel koostatakse terviklik tegevusplaan; 2.4.2. ülejäänud määruse jõustumise ajaks palume määrata 01.01.2022. Ettevõtetele ei ole uuteks nõueteks vaid elektrienergia katkestusega seonduv. Esmakordselt kehtestatakse ka oma sidevõrgu piires rikete kõrvaldamisele nõuded jm seonduv. Ka nimetatud kohustustega seoses on ettevõtetele vajalik tagada mõistlik üleminekutähtaeg, sest üldine jõustumisaeg (3 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist) on selgelt ebaproportsionaalne. Soovime kindlasti Teiega esimesel võimalusel lähinädalatel kohtuda ja meie ettepanekuid selgitada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Heleri Vahemäe <[email protected]> Saadetud: 12.11.2020 10:48 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Mart Laas <[email protected]> Teema: Kirja edastamine Manused: 12.11.2020_5.1-1_106-1_MKM_side_HOS.asice Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 12.11.2020 kirja nr 5.1-1/106-1 „Arvamus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Juhiabi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel