dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. november 2020
Viit
2-13/20-6754
Registreeritud
11. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2020
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1320-6754 11.11.2020 Väljaminev kiri.asice35 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Evelin Kuuse </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse> Saaja: Triin Uusberg, Annely Salumaa, Pirjo Turk, Thea Treier Brüsselis, Silver Tammik, Anu Kull, Katry Ahi, 'Mati Kaalep' Teema: EL miinimumpalga direktiivi eelnõu - MKM kommentaarid Tere! Edastan meie ministeeriumi kommentaarid EL miinimumpalga direktiivi eelnõu osas. Kommentaarid teemade kaupa on järgmised: 1. Majandusliku mõju osas, miinimumpalga saajad (2017. andmed ca 7%) leiab siit, lk 10: https://www.eestipank.ee/sites/eestipank.ee/files/publication/et/Tooturg/2018/ty2__2018__est.pdf ). Miinimumpalgaga inimeste osakaal on Eestis ELis võrreldes teiste liikmesriikidega 2014 .a andmetel 6. kohal vähima % poolt loetuna (faktileht juuli 2020 uuendusega: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/pdfscache/1568.pdf - alla 105% miinimumpalgast saajate % graafik lk 6, Eesti ELis 6. kohal vähima % poolt loetuna, kuid statistika on ainult 2010 ja 2014). Loodetavasti on Sotsiaalministeeriumil uuemaid andmeid. Samuti võib mõju tööhõivele olla Eestis üsna suur (sellest allpool). Suur saab olema mõju ka halduskoormusele sealjuures uutes ülesannetes ja inimestes, kes neid peaksid täitma hakkama nii ettevõtetes, liitudes, avalikus sektoris. 2. Eelistaksime direktiivi asemel nõukogu soovitust. Euroopa tasandi miinimumpalga ettepanek ei peaks olema direktiivi vormis, vaid mittesiduv Euroopa Liidu nõukogu soovitus, mis on pigem suunanäitajaks. Selgituseks: Euroopa Liit ei tohiks sekkuda liikmesriikide palgakokkulepete- ja töösuhete reguleerimise süsteemidesse, st miinimumpalga algatus peab arvestama riikide kompetentsi ja sotsiaalpartnerite autonoomiat palgaküsimuste läbirääkimistel. Liikmesriikide sotsiaalpartnerid on kõige paremini kursis liikmesriigi tööturuga ning on seetõttu ka kõige pädevamad leppimaks kokku palga alammäära osas. Leiame, et direktiiviga kavandatav kohustus jõuda kollektiivlepingutega 70% katvuseni (Eestis on katvus väiksem kui 70%) on otsene liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite autonoomia riive. Sotsiaalpartnerid peavad saama sõltumatult pidada sotsiaaldialoogi, mitte poolkohustuslikke kollektiivläbirääkimisi, mis on kehtestatud riigi poolt. Olukorras, kus Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt konkurentsivõimeline ja töötajad ei näe ka ise vajadust ametiühingutesse kuuluda, tundub kollektiivlepingute pealesurumine põhjendamatu. 3. Tootlikkuse ja palga kasvu kooskõla küsimus. Palgakasv saab tugineda vaid majanduskasvul ning peab arvestama ka tootlikkuse tasemega. Selgituseks: Vastasel juhul võime kahjustada oluliselt ettevõtete konkurentsivõimet ja ühtlasi ka nende võimet luua töökohti ning tööjõudu palgata. Nagu Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis Eesti kohta on prognoositud, viiks alampalga kehtestamine tasemel 50% keskmisest või 60% mediaanpalgast töötuse 1% kasvuni ehk on otse öeldud, et Eestis kaotaks Komisjoni algatuse tulemusena töö 7000 inimest. Juba varem Eestis ja Sloveenias läbiviidud uuringute tulemused kinnitavad alampalga ennaktempos tõstmise negatiivset mõju hõivele ning täiendavad, et enim ohustatud on just tööturul nõrgemas positsioonis olevad töötajad – maapiirkondade elanikud, noored ja madalama kvalifikatsiooniga inimesed. Töötute üldine toimetulek on aga töötava inimese omast alati halvem. Seega on inimeste tööhõives hoidmine parim viis, kui eesmärgiks on vaesuse vastu võidelda. Sisuliselt tähendab see, et juhul kui direktiiv sellisel kujul vastu võetakse võivad mõningad ettevõtted tegevuse lõpetada ning märkimisväärne hulk inimesi kaotada töö ja sattuda vaesusriski. Seetõttu tuleks arvestada, et eeldatavasti vajaksime ka võimalikult pikka direktiivi ülevõtmistähtaega, et meie majandus jõuaks investeeringutega innovatsiooni ja uutesse tehnoloogiatesse ning lisandväärtuse kasvuga töötajate kohta võimalikult kõrgele tasemele. Hetkel direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise ajaks ettenähtud kaks aastat ei ole kindlasti piisav. Arvesse tuleb võtta ka majanduse üldist hetkeseisu: COVID-19 pandeemia on EL ja Eesti ettevõtteid juba tänaseks oluliselt nõrgendanud ning töö on kaotanud ka inimesed niiöelda enne kriisi hästi toiminud sektoritest ja seegi kriis ei ole veel tänaseks läbi. 4. Direktiivil on suur regulatiivse läbikukkumise risk. Sotsiaalse õigluse egiidi all taotletav palgadumpingu ohjamine võib tagada soodsamad konkurentsitingimused teatud liikmesriikide ettevõtetele, aga kahjustada ebaloomuliku tööjõukulude kasvuga teisi EL ettevõtteid. Kaasnevat negatiivset mõju tööhõivele on mõjude analüüsis käsitletud üsna pinnapealselt. Väide, et miinimumpalga paremast kaitsest tulenev kasu kaaluks suuresti üles võimaliku negatiivse mõju tööhõivele on põhjendamata. Kuna ettepanekus seisab, et töötajatele tulenev kasu kaaluks üles võimaliku negatiivse mõju just asjaomaste töötajate tööhõivele, siis tekib küsimus sellest, millise ajaperioodi jooksul muutub mõju konkreetsete töö kaotanud inimeste jaoks netopositiivseks. Muuhulgas ei ole selge, kas väikeseks hinnatud agregaatmõju üldisele konkurentsivõimele on summa summarum siiski positiivne – kas EL ettevõtted muutuvad globaalses konkurentsis natuke vähem või natuke rohkem konkurentsivõimelisemaks. 5. Transpordi sektori poolelt saab esile tuua järgmist. Eestis on Transpordiametiühing ja Autoettevõtete liit sõlminud laiendatud kollektiivlepingu (st kehtib kogu sektorile), millega on fikseeritud bussijuhtide ja siseriikliku kaubaveo (oli vist alates 3,5 tonni) autojuhtide palga alammäärad, mis on kõrgemad riiklikust palga alammäärast. Kollektiivlepinguga pole kaetud vaid rahvusvaheline kaubavedu. Tõsi, see laiendatud leping sai juunis tagasilöögi, kui Riigikohus välistas selle kehtivuse AEL-i mittekuuluvatele ettevõtjatele. Kuid s.o eeldatavalt ajutine tagasilöök, kuna SoM on ettevalmistanud ja menetlusse esitanud seaduse muudatuse, millega kõrvaldatakse Riigikohtu osundatud vastuolud, st eeldatavalt järgmisel aastal peale selle muudatuse vastuvõtmist need lepingud jälle „töötavad“. Lisaks on Eestis juba maakondlikus ühistranspordis rakendatud see meede: „rakendada meetmeid, et riigihangetes arvestataks sektoripõhiste palga kollektiivlepingute ja seaduspõhiste miinimumpalkadega;“, st kõnealustel riigihangetel on sektori palgakokkuleppe alammäär kvalifitseerimistingimusena, kuna laiendatud leping (kuni Riigikohtu otsuseni) oli seaduse mõjuga. Eeldades, et ka need: Lisaks näeb eelnõu kõikidele riikidele muuhulgas järgmised kohustused: (soo-, vanuse-, puude-, sektori- ja ettevõtte suuruse põhise) andmekogumine ja iga-aastane raporteerimine, et monitoorida kollektiivläbirääkimiste edukust, miinimumpalkade adekvaatsust ja kaetust; kehtestada karistused sätete rikkumise korral kohustused adresseeruvad SoM-i ülesanneteks (st sektori kollektiivlepingute tegevuskavad, monitooring, JV jms ei kuku vastava sektori ministeeriumi ülesanneteks). Transpordisektorii tööandjad regulaarselt kurdavad, et uusi bussi- ja autojuhte ametialale juurde ei tule kehva töötasu jm sotsiaaltingimuste tõttu, mida see algatus eeldatavalt aitab parandada, mh tööandjate endi huvides. Sh ka ühtsel turul konkureerides teiste (ida) liikmesriikide (LV,LT, PL, jne) vedajatega, kes pole kuulnud ega näinud midagi ei kollektiivlepingutest, maksukuulekusest vms, millega just veotariifides töötasude real suured hinnadumpingud jms. Merenduses on sarnane analoogia, kui kuulutakse ametiühingusse, ent merenduse hangetele ei kirjutata sisse miinimumpalganõudeid, sest riigi kui tellija tahab saada koguteenuse maksumust ning kui hankel parim pakkuja otsustab madalamaid palku maksta (siis olgugi, et see on oht meresõiduohutusele kehvema kvaliteediga tööjõu pärast, kes on valmis madalama palgaga töötama), siis palga suurus ei ole tellija kehtestada. Maanteeamet, kes paar aastat on neid hankeid MKMi järel teinud, jõudis sama tulemini ega kehtesta miinimumnõudeid. Välismaiseid teenusepakkujaid Eestis oluliselt ei ole. Lisaks soovitame ehitusvaldkonnast kaasata kindlasti ka Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Head Evelin Evelin Kuuse Nõunik EL ja rahvusvahelise koostöö osakond +372 625 6353 +372 58505904 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel