dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. november 2020
Viit
25-1/2020/6456-2
Registreeritud
10. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
25 Transpordi arengu korraldamine
Sari
25-1 Transpordi arendamisega seotud dokumendid ja kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
25-1/2020
Vastutaja
Juku Paulus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja invest osakond)

Failid

  • 📎Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta ettepanekute esitamine.asice543 KB

Sisu (failidest)

Teie 20.10.2020 nr 25-1/2020/6456-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 10.11.2020 nr 7-12/20/4636-2 Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta ettepanekute esitamine Edastasite Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) „Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035“ (edaspidi arengukava) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande. Küsite KeM-i seisukohta lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-st 401. KeM on arengukava KSH koostamisel asjaomane asutus KeHJS § 23 lõike 2 alusel. Oleme tutvunud edastatud materjalidega ning esitame järgmised märkused ja ettepanekud arengukava KSH aruandele: 1. Kuigi lk-l 19 viidatud, et „Proportsionaalselt oluliselt vähem on pööratud tähelepanu meretranspordi ja õhutranspordi keskkonnamõjudele, mis on ka mõneti mõistetav, arvestades et enam kui 98% transpordisektori CO2 heitest, aga suur osa õhusaasteainetest pärineb just maanteetranspordist (sh linnaline liikumine).“, siis leiame, et laevanduse mõju merekeskkonnale on käsitletud ebapiisavas ulatuses. Ptk 5.5 Mõju veekeskkonnale ja pinnasele lk-l 36 on välja toodud meretranspordist avalduvad mõjud. Leiame, et nimetatud mõjud ei ole ammendavad ning lisaks tuleks käsitleda laevandusega kaasnevat müra ja heiteid merekeskkonda (sh heitvesi, reovesi, toidujäätmed, laevade heitgaasipuhastusseadmete pesuvesi). 2. Arengukavas on esitatud selged suundumused ja eesmärgid kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heite vähendamiseks, sh ülevaade alternatiivsetest kütustest (biometaan, LNG jne). Teisalt on arengukavas sellega vastuolulisi eesmärke, mis hoopis suurendavad KHG heidet (nt meretranspordi korral Eesti lipu all sõitvate laevade arvu ja kaubaveo suurendamine). Sellest lähtuvalt tuleks täiendada KSH aruande ptk-i 5.2. Mõju kliimamuutustele, sh hinnates kõikide transpordiliikide (nii maantee-, raudtee-, lennu- kui ka meretranspordi) korral ka selliste põhimõtete/tegevuste mõju, mis võimendavad kliimamuutusi. Eelkõige vajavad KeM hinnangul täiendamist ptk-s 5.2 lennu- ja meretranspordiga kaasnev mõju kliimamuutustele. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 3. KSH aruandes nenditakse, et arengukavaga planeeritakse kaubaveo ja konteinervedude mahu suurenemist laevandussektoris. Lk-l 36 on esitatud lõik „Arengukava kavandab tegevusi merendussektori konkurentsivõime suurendamiseks ning sellega seoses intensiivistuvat veeliiklust. Samas rõhutatakse, et merendussektori areng ja konkurentsivõime on tihedalt seotud sektori ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse ning kliimaneutraalsusega, mistõttu kavandatakse tegevused sektori keskkonnamõjude vähendamiseks.“. Palume siinkohal välja tuua, millised on arengukavas kavandatud tegevused merendussektori keskkonnamõjude vähendamiseks. 4. Lk-l 36 on esitatud teave Läänemeres aset leidnud õnnetusjuhtumitest, millega nenditakse, et valmisolek õnnetusjuhtumitele reageerimiseks on heal tasemel. Juhime tähelepanu, et nimetatud väide on esitatud 2016. aastast pärit allikale tuginedes ning selles käsitletakse ainult Soome lahte. Eesti valmisolekut õnnetusjuhtumitele reageerimiseks tuleb samuti hinnata vastavalt Läänemere merekeskkonnakaitse konventsiooni artiklis 14 ja VII lisa 2. reeglis sätestatud nõuetele riikliku reostustõrjeplaani koostamiseks merereostuse vastu võitlemisel. Palume viidata nimetatud plaanile. Samuti palume hinnata riigi võimekust kiireks tegutsemiseks reostuse tõrjel konventsiooni artikli 14 ja soovituse 11/13 kohaselt. 5. Ptk-is 3.1 Valdkonna olemasoleva olukorra ja probleemide lühikirjeldus lk-l 8 on tõdetud, et veekogusid võivad ohustada umbrohu tõrjeks kasutatavad kemikaalid, samas ptk-is 5.5 Mõju veekeskkonnale ja pinnasele ei ole seda täpsemalt käsitletud. Palume ptk-i 5.5 täiendada maantee- ja raudteetaristu hoolduses umbrohu tõrjeks kasutatavate kemikaalide kasutamise mõjude hinnanguga veekeskkonnale ja pinnasele. 6. Lk-l 16 on esitatud Tabel 1 Arengukavaga kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele. Palume lisada tabelis esitatud 6.1 teema alla ka raudteest ja lennuliiklusest ning sadamatest tekkiv müra. Samas tabelis palume eraldi välja tuua õhusaaste kui olulise tervisemõju vähendamine punktis 6.2 ning mitte käsitleda seda ainult kliimamuutuste ja CO2-ga seonduvalt. 7. Tabelis lk 18 punktides 4 ja 5 ei ole mainitud meretranspordist avalduvaid mõjusid, kuid on jõutud järeldusele, et arengukavas planeeritud tegevused toetavad eesmärgi täitmist. Samas nenditakse lk-l 28, et meretranspordi sektoris lähemal ajal ei ole ette näha olulist merendussektorist pärineva KHG heite vähenemist. Seega on KeM-i hinnangul tegemist vastuoluga teksti ja tabeli vahel. 8. Lk-l 22 on esitatud lause „Lisaks on taaskasutusse suunatud imporditud koguseid (40 000 t Hollandist sisse toodud asfaldijäätmeid)“. Tuginedes Keskkonnaagentuuri koostatud ülevaatele „Jäätmekäitluse trendid 2014-2018“ on vahemikus 2014-2018 imporditud Hollandist peamiselt ühe ettevõtte poolt keskmiselt 49 000 t asfaldijäätmeid. Palume teha vastav parandus. 9. Lk-l 22 on esitatud lause „Võrreldes 2008. a on vähenenud ka kaevandatud paekivist tekkivate paekivikillustiku tootmisjääkide teke, mis oli 2008. a 30% ja jäi 2017. a alla 10%.“. Leiame, et selline sõnastus on ebamäärane ning ei anna selgust protsentide pärinevusest. Soovitame selle asemel esitada info, kui palju tekib iga-aastaselt paesõelmeid (paekivikillustiku tootmisjääke) ning viidata Eesti Geoloogiateenistuse analüüsile (saadaval: https://www.egt.ee/sites/default/files/content- editors/maavarad/harju/harjumaa_varustuskindluse_aruanne_egt_032019.pdf). Analüüsi kohaselt on paesõelmeid tekkinud viimastel aastatel 66–150 tuhat tonni. 10. Palume lk 23 ptk 5.2. Mõju kliimamuutustele esimese lõigu lõppu lisada viide allikale, milleks on Keskkonnaagentuuri poolt koostatud „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“ (saadaval: https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf). Lisaks leiame, et kliimamuutuse ühe tagajärjena on oluline esitada ka jäitepäevade arvu kasv, kuna see mõjutab otseselt nii maanteetransporti, kergliiklust kui ka raudtee- ja lennuliiklust. 11. Lk-l 26 on esitatud info uute autode keskmise CO2 heitkoguse kohta Eestis, milleks on 170 g/km (sh viiteta allikale). Juhime tähelepanu, et 2019. aasta esialgsete andmete kohaselt oli Eestis registreeritud uute sõiduautode keskmine CO2 heide 130,1 g CO2/km. Andmed on kättesaadavad EEA veebilehel (https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/data/co2-cars- emission-18, Monitoring of CO2 emissions from passenger cars - Data 2019 - Provisional data). 2018. aastal oli näitaja 132,4 g CO2/km (allikas: https://www.eea.europa.eu/publications/co2-emissions-from-cars-and-vans-2018). 12. Lk-l 28 lennutransporti käsitlevas peatükis on kirjas „Teadaolevalt puudub käesoleval ajal tehnoloogiline võimekus alternatiivkütuste kasutuselevõtuks lennunduses. Seda arvestades kasvuhoonegaaside heide kitsalt lennundussektoris kavandatu elluviimisel eeldatavasti pigem suureneb.“ KeM ei saa sellega täiesti nõustuda. Juhime tähelepanu biolisanditele, mida saab kasutada lennukikütuses ning mis vähendavad kütuse põletamisel tekkivat keskkonnajalajälge. Arendamisel on ka sünteetilised lennukikütused, mis pärinevad taastuvatest allikatest. Samuti peetakse uusi lennukeid säästvamaks. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku muuta sõnastust järgnevalt: „Hetkel käib tugev arendustöö sünteetiliste kütuste kasutuselevõtuks lennunduses. Kuid arvestades selliste kütuste kõrgemat hinda, jääb lähiaastatel nende kasutuselevõtt siiski marginaalseks ning seetõttu kasvuhoonegaaside heide kitsalt lennundussektoris tõenäoliselt ei kahane.“ 13. Palume lk-l 28 esitatud lauseosa „Peamiste õhusaasteainete heited on alates 1990.a vähenenud u. 99,6%“ asendada lauseosaga „Peamiste saasteainete heitkogused on alates 1990. aastast vähenenud oluliselt, vahemikus 71,3-99,7% (s.o NOx 71,3%, LOÜ 92,1%, SO2 99,7%)“. 14. Palume lk 29 lausesse lisada sõna „transpordisektori“ järgmiselt: „2018. aasta oli raudteesektorist pärineva heite osakaal transpordisektori koguheitesse NOx – 3,3%, LOÜ 1,5% ja CO 0,6%.“. 15. Palume lk 29 lauses „Meretransport: Sektori kütuse kogutarbimine ja emissioonid on kasvutrendis. Võrreldes 1990. a suurenes sektori kütusetarbimine 67,6%, samas suurenes heide vastavalt : NOx – 55,8%, CO – 72,9%, LOÜ – 66,69%, SO2 heide vähenes 46,4%.“ parandada protsendid järgmiselt: LOÜ 72,9%, CO 66,9%. 16. Lk 29 merendussektori heitkogust puudutava kirjeldusega seoses juhime teie tähelepanu asjaolule, et välisõhu valdkonnas ei arvestata rahvusvahelisest meretranspordist tulenevat saasteainete heitkogust riikliku koguheite osana, vaid esitatakse aruandes lisainformatsioonina. Riigi heitkogustesse arvestatakse aga siseveetransport, mille osakaal kogu transpordist tekkivatesse heitkogustesse on NOx 3,1%, LOÜ 0,6% ja CO 0,2%. 17. Lk-l 29 ja 30 on nimetatud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030“ stsenaariumit ÕVK. Programmis on kaks stsenaariumit: BAU ja ÕVP, seega palume viidata stsenaariumitele õige nimega. 18. Lk-l 29 on kasutatud väljendit „sisemaa transport“. Palume täpsustada, kas siinkohal on mõeldud „siseveetransporti“. 19. Lk 44–45 transpordisektori KHG summaarse heitkoguse tabelis palume viia KHG heite arvulised väärtused kooskõlla tabeli päises oleva ühikuga (kt CO2-ekvivalenti). Lisaks märgime, et arengukava koostamise ajal on transpordisektori KHG heite numbrid üle vaadatud ning 2018. aasta tegelik heitkogus on 2427,67 kt CO2-ekvivalenti, mis sisaldab ka siseriikliku lennunduse heidet (uuendatud number kajastub ka arengukavas). Lk-l 45 on esitatud lause „Lineaarsel KHG vähendamisel, kui võtta eesmärgiks EL roheleppe trajektoor -90% KHG transpordis aastaks 2050, oleks transpordisektori 2035. a sihttase 1350 kt CO2e ehk 38% võrra vähenemine võrreldes 2018. aasta tasemega.“. Märgime, et 2018. aasta tasemega (2427,67 kt CO2-ekvivalenti) võrreldes tähendaks -38% vähenemine aga sihttaset 1505,16 kt CO2-ekvivalenti. Palume seda arvesse võttes antud numbrit korrigeerida. 20. Lk-l 45 on esitatud lause: „Transpordi CO2 vähendamise eesmärk täpsustub septembris 2020. aastal kui Euroopa Komisjon tuleb välja uue ESR kohustuse ettepanekuga kliimaseaduse ja Euroopa rohelise kokkuleppe valguses.“ Märgime, et seoses Euroopa Komisjoni ettepanekuga tõsta ELi üldist KHG heite vähendamise eesmärki 40% pealt vähemalt 55%-ni (võrreldes 1990. aastaga), vaatab Euroopa Komisjon üle ja teeb ettepanekud õigusaktide muutmiseks – sh kaalutakse maanteetranspordi lisamist ELi heitkogustega kauplemissüsteemi või eraldiseisva kauplemissüsteemi loomist maanteetranspordile. Kui Euroopa Komisjoni ettepanek ESR-i ehk jagatud kohustuse määruse muutmiseks esitatakse 2021. aasta juuniks, siis algavad liikmesriikide vahel läbirääkimised ning lõpliku otsuseni jõudmine võtab aega. Sellest tulenevalt soovitame eelpool toodud lause asendada: „Seoses Euroopa Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamise ettepanekuga vaadatakse üle ka transpordisektori heidet reguleerivad EL õigusaktid“. Arengukavas on kasutusel termin „jagatud kohustuse määrus“, seega ka siin soovitame kasutada eestikeelset terminit (või lisada lühendi ESR selgitus). 21. Lk 46 allmärkuses nr 47 on lause „Transpordi ESR kohustus, n.ö. solidaarne teiste ESR sektoritega oleks 2030. aastaks 1832 kt CO2e.“ Juhime tähelepanu, et jagatud kohustuse määruse sektorites on erinev potentsiaal heitkoguste vähendamiseks ning uuringud on näidanud, et Eestis oleks võimalik saavutada suurim heitkoguste vähendamine transpordis. Kuna Eestis ei ole jagatud kohustuse määruse eesmärki sektorite vahel ära jaotatud, siis segaduse tekkimise vältimiseks palume antud lause kustutada. 22. Teeme ettepaneku lk 38 lõik „Kaudselt mõjutab transpordisektor inimest ka läbi kliima muutumise. Kliima muutumine mõjutab transpordisektorit ennekõike läbi üleujutuste tekkimise linnalises keskkonnas. Muude kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmastikunähtuste, sh tormid ja põuad, sagenemise mõju on Eesti tingimustes pigem vähene.“ sõnastada järgmiselt: „Kliimamuutus mõjutab transpordisektorit ja seeläbi ka inimesi. Kliima muutumine mõjutab transpordisektorit ennekõike läbi üleujutuste tekkimise linnalises keskkonnas ja äärmuslike ilmastikunähtuste nt tormide, hoogsadude sagenemise kaudu, mis avaldavad mõju transpordi taristu vastupidavusele ja tormi tagajärgede likvideerimise võimele. Samuti on oluline kliimamuutuse mõju jäitepäevade arvu kasv, mis mõjutab otseselt liikuvust ja suurendab transpordi taristu hooldus- ja remondikulusid ja mõjutab liiklusohutust. Teiste kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmastikunähtuste, nt põudade, sagenemise mõju on Eesti tingimustes pigem vähene.“ Ettepaneku tegemise aluseks on „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. 23. Teeme ettepaneku kasutada termini „kliimamuutuste aeglustamine“ asemel „kliimamuutuste leevendamine“. Globaalsete kliimamuutuste mõju on juba kohal ja ilmnemas, kuid seda saab leevendada (vähendades KHG heidet) ning samuti tuleb ette näha meetmeid/tegevusi mõjuga kohanemiseks, eesmärgiga vähendada ühiskondade ja looduskeskkonna haavatavust kliimamuutuste mõju osas. 24. Ptk-s 2. KSH metoodika kirjelduses on viide KeHJS § 40 lõikele 5, mille sisukirjeldus vastab KeHJS § 40 lõikele 4. Palume viidet parandada. 25. Palume KSH aruande sissejuhatuses viidata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ korrektse sõnastusega, milleks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta. 26. Palume võimalusel KSH aruandes esitada info KSH juhteksperdi ja ekspertrühma kohta. Ehkki KSH programmis on nimetatud info olemas, siis hea ülevaate saamiseks oleks asjakohane see ka KSH aruandes esitada. Eriti juhul, kui KSH aruande koostamisse on vajadusel kaasatud eksperte, keda KSH programmis loetletud pole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma asekantsler Kärt Saluri, 626 0742, [email protected] Janika Laht, 626 2895, [email protected] Agni Kaldma, 626 2956, [email protected] Kadri Sipp, 626 0756, [email protected] Reet Pruul, 6260731, [email protected] Karmo Kübarsepp, 626 0755, [email protected] Marina Kiisler, 626 2979, [email protected] Reeli Jakobi, 626 2986, [email protected] Margus Korsjukov, 626 2853, [email protected] Helena Gailan, 626 2868, [email protected] Görel Grauding, 626 2897, [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel