dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. november 2020
Viit
2-7/20-0018/6526
Registreeritud
9. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/20-0018
Vastutaja
Riina Piliste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎2-720-00186526 09.11.2020 Väljaminev kiri.asice364 KB

Sisu (failidest)

Teie 23.10.2020 nr MEM/20-1286/-1K Maaeluministeerium [email protected] Meie 09.11.2020 nr 2-7/20-0018/6526 Lai tn 39 / Lai tn 41 15056, Tallinn Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu alljärgnevate märkustega. 1. Eelnõu § 1 kohaselt määratletakse majandus- ja kutsetegevuse tehing, mille ese on põllumajandustoode ja toit ning mida seaduse tähenduses käsitatakse ebaausa kaubandustavana. Palume täpsustada, kas tehingu esemeks peavad olema sätte mõttes nii põllumajandustoode kui toit kogumina või on hõlmatud ka tehingud, mille esemeks on kas põllumajandustoode või toit. Lisaks soovitame kaaluda sama paragrahvi sõnastuse lihtsustamist eemaldades liigsed kordused, nt „Käesoleva seadusega määratletakse ebaausa kaubandustavana käisitatav majandus- või kutsetegevuse tehing, mille ese on põllumajandustoode või toit, mille tegemine on keelatud või lubatud kehtestatud tingimustel ning reguleeritakse seaduse täitmise üle teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alused ja kord“. 2. Seletuskirja lk 2 on kirjas, et eelnõu kehtestab ebaausa kaubandustava kasutamise korral kaitseks täiendavad õiguskaitsevahendid ning sätestab nende kasutamise üle teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alused ja ulatuse. Kui eeldatavalt on mõeldud järelevalvet kaubandustava, mitte õiguskaitsevahendite kasutamise üle, soovitame sõna „nende“ asendada sõnaga „kaubandustava“. 3. Seletuskirja lk 4 on lause „Tarbijate ühendused, kes tegutsevad tarbijate nimel, et osta toitu madala hinnaga ja jagada seda oma tarbijatest liikmetele ilma, et toimuks edasine müük, ei kuulu seega samuti direktiivi (EL) 2019/633 kohaldamisalasse. Jääb ebaselgeks, keda on eelnõu § 1 lõikes 3 mõeldud tarbijana. Seletuskirjas on märgitud, et terminit „tarbija“ kasutatakse tavapärases tähenduses, kuid ka tavapäraselt kasutatakse seda terminit erinevalt, näiteks võlaõigus- ja tarbijakaitseseaduse tähenduses on tarbijaks füüsiline isik, kes teeb tehinguid väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. Samas reguleerimisalaga on hõlmatud vaid majandus- ja kutsetegevuse tehingud ning seega on tarbijaostud välistatud juba eelnõu § 1 lõike 1 alusel. Kui kasutatakse termini sõnastamisel elektrituruseaduse analoogiat, mille kohaselt on tarbijaks iga isik, kes kasutab elektrit oma tarbeks, siis võiks ka eelnõus tarbijana pidada silmas isikut (ka juriidilist isikut), kes ostab Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 toitu mitte edasimüügi eesmärgil, vaid oma tarbeks. Palume seletuskirja selle info valguses täpsustada. 4. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt on ostjal keelatud müüjaga kokku leppida pikemas maksetähtajas kui 30 päeva. Direktiivi kohaselt kehtib 30-päevane maksetähtaeg vaid rikneva põllumajandustoote ja toidu puhul ning muude põllumajandustoodete ja toidu puhul on võimalik 60-päevane maksetähtaeg. Kuna tegemist on direktiivis kehtestatust rangema sättega, siis palume hinnata selle sätte majanduslikku mõju nii ostjatele kui ka müüjatele. 5. Seletuskirjas lk 5 ja 6 on märgitud, et „kui käesolev seadus ei sätesta teisiti“ tähendab seda, et kokkulepitav kaubandustava ei tohi olla nimetatud kas eelnõu §-s 4 või 5, kus on loetletud keelatud kaubandustavad. See asjaolu võiks selguda juba eelnõu tekstis, mistõttu eelnõu § 2 lõige 2 võiks olla sõnastatud täpsemalt. Olemasoleva sõnastuse puhul võib aru saada, et väljend „kui käesolev seadus ei sätesta teisiti“ võib tähendada erisust seoses kokkuleppe vormiga. Soovitame järgmist sõnastust „ Põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja võivad käesolevas seaduses sätestatud ebaausas kaubandustavas kokku leppida, kui selline kokkulepe ei ole käesoleva seaduse §-de 4 ja 5 kohaselt keelatud ja on sõlmitud põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt.“. 6. Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt võib Konkurentsiamet taotluse esitaja põhjendatud taotluse alusel tunnistada taotluse isiku nime ja muu teabe teisele isikule avaldamisele mittekuuluvaks. Palume selgitada, kas Konkurentsiamet võib sellisest taotlusest ka keelduda, kuivõrd direktiivi art 5(3) kohaselt võtab järelevalve asutus teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks meetmeid kaebuse esitaja nõudmisel. 7. Väiksemate märkustena toome välja, et eelnõu § 4 lõikes 4 võiks kasutada ainsust ja sõna „põllumajandustoote“ nagu eelnõus läbivalt. Seletuskirja lk 6 teine ja kolmas lõik ei selgita eelnõu § 2 lõike 2 sisu, vaid eelnõu § 5 lõike 4 sisu ja võiks asuda asjakohase sätte juures. Eelnõu sätte selgitamisel tuleks seletuskirjas kasutada eelnõu termineid, näiteks sõna „tarnija“ asemel sõna „müüja“ (lk 16 kolmas lõik, lk 22 teise lõigu viimane lause). 8. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et seletuskirjas ei ole piisavalt selgitatud erinevate sätete alusel praktikas tekkida võivaid olukordi. Eelnõu rakendajad ei pruugi aru saada, millist käitumist praktikas oodatakse ja eeldatakse. Tegemist on direktiivi ülevõtmisega ja eelnõukohase seaduse eesmärk on arusaadav. Küll aga võiks olla seletuskirjas rohkem näiteid ja selgitusi, mis välistaksid arusaamatused eelnõu rakendamisel ja tõlgendamisel. Näiteks on seletuskirjas (lk 23) toodud, et „ostjal kohustus enne müügiedenduse algust kindlaks määrata müügiedenduse toimumise aeg ning allahindlusega tellitavate põllumajandustoodete ja tellitava toidu eeldatav kogus“. Praktikas võib vajadus tellitava toidu eeldatava koguse osas erinevatel põhjustel muutuda. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas eeldatavaid koguseid võib vajadusel muuta ja/või tühistada? Kui jah, siis millistes olukordades? Või nt kaubandustava nr 3, mis ütleb, et ostjal on keelatud ühepoolselt muuta tarnelepingu tingimusi, mis on seotud tarnete ja kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedinõuete, maksetingimuste, hindade või teatud teenuste osutamisega. Aga praktikas võib esineda olukord, kus seda on vaja teha täiesti elulisel põhjusel (nt vaja muuta tarne kohta seoses laopinna ootamatu remondi või muu vajadusega, mida ei saa ette planeerida) ja mis juhtub siis kui teine pool sellega nõus ei ole? Või eeldatakse, et sellistes 2 (3) elulistes olukordades saavad mõlemad pooled alati kokkuleppele? Või tuleb need tekkida võivad olukorrad siis omavahelistes lepingutes lahti kirjutada? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Riina Piliste 625 6420 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel